Vocational Educational Institutions Act

Chapter 1 General Provisions  

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) The Vocational Educational Institutions Act provides the bases for the establishment, maintenance, transfer, reorganisation and closure of vocational educational institutions (hereinafter schools), the bases for the right to provide instruction, management, organisation of studies and financing, the functions of schools, the rights and obligations of members of schools, and administrative supervision over the activities of schools.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (2) The provisions of this Act apply to private schools insofar as the Private Schools Act does not provide otherwise. The provisions of this Act apply to institutions of professional higher education within the scope provided for in the Higher Education Act.
[RT I, 19.03.2019, 12 - entry into force 01.09.2019]

 (3) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 2.  Vocational training and learning outcomes

 (1) For the purposes of this Act, vocational training means the aggregate of learning, teaching and organisational activities the purpose of which is to enable the acquisition of vocational education.

 (2) For the purposes of this Act, learning outcomes mean the knowledge, skills and attitudes acquired as the result of learning which have been described in the minimum level necessary for the completion of a curriculum, module, topic or subject. The achievement of learning outcomes at a level exceeding the minimum shall be differentiated with an assessment, if necessary.

§ 3.  Functions and obligations upon organisation of vocational training

 (1) Vocational training shall be organised by schools. The purpose of organisation of vocational training is to create the possibilities for the formation of such individuals who possess the knowledge, skills and attitudes or competencies, and the experience and social readiness for working, participating in social life and for lifelong learning. In order to achieve the given purpose, the school shall perform the following main functions:
 1) support the acquisition of competencies necessary for self-realisation and development, civil activity, social involvement, continuing education and employment (hereinafter key competencies) in order to enable the learner to manage successfully in the changing learning, physical and social and working environment;
 2) support the formation of the student’s vocational, professional and occupational competence in order to enable the student to perform successfully in the labour market;
 3) develop and support the student’s motivation for participation in lifelong learning.

 (2) In order to perform the main functions and ensure the quality of education, the school shall:
 1) organise teaching and education in formal education and continuing education in order to support the development of all learners;
 2) ensure that learners have access to the support services, including career counselling, learning assistance, special needs and social educational and psychological services and access to the health services provided for in this Act;
 3) conduct educational, methodological and technological development work in the taught areas;
 4) ensure the availability of education by the creation of flexible learning possibilities for different target groups;
 5) create possibilities for the catering and accommodation of pupils and support access to the related services;
 6) create conditions for the hobby and self-initiative activities of pupils and support access to the related services;
 7) ensure the mental and physical safety and health protection of learners during their stay at school;
 8) cooperate nationally and internationally with other educational institutions, employees, employers, business and professional associations, undertakings and institutions related to the specialty (hereinafter social partners), local governments and other partners in order to establish the need for training, improve the quality of education and other relevant purposes;
 9) ensure the work organisation and working environment for the employees for the performance of functions imposed thereon and the possibilities for self-development;
 10) ensure the maintenance and development of the school’s infrastructure;
 11) form the reputation of the school and vocational education purposefully;
 12) may provide services for a fee and sell products on the grounds provided for in the statutes of the school in order to support teaching and education and use its assets expediently and economically.

 (3) The state shall ensure access to vocational training in all counties.

§ 4.  Legal status of school

 (1) State schools are state agencies administered by the Ministry of Education and Research. The manager of a state school shall be the state represented by the Ministry of Education and Research.

 (2) Municipal schools are local government agencies. The manager of a municipal school shall be the city or rural municipality.

 (3) State and municipal schools may perform economic activities for the performance of functions established in the curriculum and statutes of the school or in connection therewith. The notification or licence obligation shall not be applied to such economic activities whereas the provisions governing the relevant economic activities shall be applied.

 (4) If the economic activity of the school is targeted to the production of goods and to the provision of services for consumers, it must be expressed in a way which is understandable for consumers.

Chapter 2 Establishment, Source Documents and Name of School  

§ 5.  Establishment

 (1) A state school shall be established by the minister responsible for the area.

 (2) A municipal school shall be established by the rural municipality or city council.

 (3) After the establishment of a school the manager of a school shall apply for the right to provide instruction from the minister responsible for the area on the conditions and pursuant to the procedure provided for in this Act.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (4) The data of the school shall be entered in the Estonian Education Information System (hereinafter Education Information System) founded on the basis of subsection 36⁶ (4) of the Republic of Estonia Education Act.

 (5) State and municipal schools shall be registered in the state register of state and local government agencies.

§ 6.  Statutes and development plan of school

 (1) A school shall have the statutes and development plan.

 (2) The statutes of a school shall be established by the manager of a school and the development plan of a school shall be approved by the manager of a school or a representative authorised thereby.

 (3) The statutes of a state school shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) The development plan of a school shall be prepared for at least three years and it shall set out the main objectives of development of the school and the methods of application thereof based on nationally strategic documents.

 (5) The head of school shall organise the publishing of the development plan on the school’s website.

§ 7.  Name of school

  The name of a school shall not be misleading.

Chapter 3 Right to Provide Instruction and Assessment of Quality  
[RT I, 28.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

§ 8.  Right to provide instruction

 (1) The right to provide instruction means the right granted to a school for a specified term or without a term to provide formal education in the relevant curriculum group with a directive of the minister responsible for the area.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (2) The right to provide instruction shall be granted upon the establishment of a new school or opening formal education in a new curriculum group at a school holding the right to provide instruction.

 (3) For the purposes of this Act, a curriculum group means the classification category of curricula used upon the organisation of vocational training and which has been described in the Vocational Education Standard.

 (4) Instruction in schools may also be carried out according to a curriculum of professional higher education which is in conformity with the Standard of Higher Education. The provisions of the Higher Education Act concerning the organisation and financing of professional higher education and the assessment of quality apply to the implementation of curricula of professional higher education in schools and the corresponding functions of the Rector, the board and the advisory body of the institution of professional higher education shall be performed by the head of school, the school board and the advisory body according to their competence to the extent and pursuant to the procedure established by the statutes of the school.
[RT I, 19.03.2019, 12 - entry into force 01.09.2019]

 (5) [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 9.  Application for right to provide instruction upon establishment of school
[RT I, 28.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (1) In order to receive the right to provide instruction upon the establishment of school, the manager of a school shall submit an application to the Ministry of Education and Research no later than six months before the planned commencement of studies.

 (2) The following documents shall be appended to the application:
 1) curriculum complying with the requirements provided for in the legislation;
 2) list of positions of teaching and education employees complying with the qualification requirements;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 3) the assessment of competent authorities concerning health and the compliance of premises intended for studies with the safety requirements;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 4) statutes of the school;
 5) draft development plan of the school;
 6) establishment resolution of the school;
 7) written opinion of the local government association on the need to establish the school and open study;
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.09.2017]
 8) written opinions of the social partners corresponding to the curriculum group on the need to establish the school and open study;
 9) written consent of the school health care provider to provide services and confirmation on the existence of school health care service activity licence.

 (3) Before the submission of an application, the manager of municipal school shall pay the state fee.

 (4) An application shall not be submitted upon the establishment of state school, the documents listed in subsection (2) of this section shall be assembled by the Minister of Education and Research no later than six months before the planned commencement of studies.

§ 10.  Application for right to provide instruction upon opening study in new curriculum group
[RT I, 28.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (1) In order to receive the right to provide instruction in a new curriculum group, except for in a personal development curriculum group, the school shall submit an application to the Ministry of Education and Research no later than six months before the planned commencement of studies. A municipal school shall coordinate the application before the submission thereof with the manager of the school.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (2) The following documents shall be appended to the application:
 1) the documents listed in clauses 9 (2) 1)–3) of this Act;
 2) the development programme of the school;
 3) written opinion of the advisory body of the school on opening formal education in a new curriculum group;
 4) written opinion of the local government association on the need to open formal education in a new curriculum group;
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.09.2017]
 5) written opinions of the social partners corresponding to the curriculum group on the need to open formal education in a new curriculum group.

 (3) Before the submission of an application, the municipal school shall pay the state fee.

§ 10¹.  Application for right to provide instruction in personal development curriculum group

 (1) In order to commence the provision of instruction in personal development curriculum group according to the choice of profession curriculum, a school shall submit an application and the relevant curriculum to the minister responsible for the area at least three months before the commencement of studies.

 (2) To satisfy the application, the minister responsible for the area shall evaluate the compliance of the choice of profession curriculum with the requirements of the Vocational Education Standard.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 11.  Assessment

 (1) An assessment of a curriculum group shall be conducted by the Education and Youth Authority upon granting the right to provide instruction. In the course of the assessment the following shall be evaluated:
[RT I, 16.06.2020, 1 – entry into force 01.08.2020]
 1) whether the learning outcomes provided for in the curriculum can be achieved and the compliance thereof with the requirements of the Vocational Education Standard;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 2) whether the number of positions of teaching and education employees complying with the planned qualification requirements is sufficient for the provision of instruction in a curriculum group;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 3) whether the resources necessary for the provision of instruction in a curriculum group are sufficient;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 4) whether the study to be opened is sustainable pursuant to the development plan;
 5) whether the study to be opened is purposeful in view of the labour market forecast, existence of potential pupils, opinions provided in clauses 9 (2) 7) and 8) and clauses 10 (2) 4) and 5) and evidence-based nature of studies.

 (1¹) If a school having received the right to provide instruction for a specified term applies for the conduct of a repeated assessment in a relevant curriculum group, an internal assessment report shall be added to the application for a repeated assessment.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (1²) In the course of a repeated assessment the provisions of clauses (1) 1–3 of this section shall be assessed based on the internal assessment report added to the assessment application.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (2) The costs of assessment shall be covered by the applicant for the right to provide instruction. The costs of assessment and the procedure for covering thereof shall be approved with the directive of the minister responsible for the area whereas the cost shall not exceed 1200 euros.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (3) An assessment shall be conducted after the costs of assessment approved with a directive have been covered in time.

 (4) If the right to provide instruction is granted pursuant to the procedure provided for in subsection 9 (4) of this Act, the costs of assessment shall be covered by the Ministry of Education and Research.

§ 12.  Granting of right to provide instruction and refusal thereof

 (1) The minister responsible for the area shall decide the granting of the right to provide instruction on the basis of documents submitted on the basis of section 9 or 10 of this Act and the assessment provided for in section 11 of this Act and additional evidence, if necessary, and shall make one of the following decisions:
 1) to grant the right to provide instruction without a term;
 2) to grant the right to provide instruction for three years;
 3) not to grant the right to provide instruction.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (2) The minister responsible for the area shall not grant the right to provide instruction if at least one of the following circumstances exists:
 1) the documents submitted by the applicant on the basis of the provisions of section 9 or 10 of this Act do not comply with the requirements established by the legislation;
 2) the result of assessment conducted pursuant to the procedure provided for in section 11 of this Act is negative.

 (3) The term of proceeding the application for the right to provide instruction shall be four months since the submission of an application.

 (4) The directive on granting the right to provide instruction or refusal thereof shall be delivered to the applicant according to the applicant’s request whether by post or electronic means.

 (5) [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (6) If a school provides instruction in a curriculum group only at a custodial institution, the school shall be granted, with the directive of a minister, the right to provide instruction in the curriculum group without a term for the provision of instruction at a custodial institution.

§ 13.  Extension of right to provide instruction

  [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 14.  Revocation of right to provide instruction and termination thereof
[RT I, 28.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (1) The minister responsible for the area shall have the right to revoke the right to provide instruction if at least one of the following circumstances exists:
 1) it becomes evident that the activity of the school is in conflict with an act or legislation established on the basis thereof;
 2) the school or the manager of a school has not complied with a precept issued as a result of supervision by the prescribed term and pursuant to the prescribed procedure;
 3) the school has not commenced studies in the relevant curriculum group within twelve months after the receipt of the right to provide instruction or studies in the relevant curriculum group have been suspended for 12 consecutive months;
 4) the school has submitted false information upon the application for the right to provide instruction or the assessment of quality;
 5) significant non-conformities with the assessment criteria established by the assessment council formed on the basis of § 14¹ of this Act become apparent in the curriculum group;
 6) the school has terminated its activity.

 (2) If the right to provide instruction has been revoked, the school shall lose the right to provide instruction as of entry into force of the revocation decision.

 (3) A decision on the revocation of the right to provide instruction shall be delivered to the manager of a school and to the school by post or, with the consent of the addressee, by electronic means within five working days after making of the decision.

 (4) A school cannot reapply for the right to provide instruction in a curriculum group in which the right to provide instruction has been repealed on the grounds provided for in clause (1) 1), 2) or 4) of this section within three years after entry into force of the decision of revocation.

 (5) A school having received a right to provide instruction in a curriculum group for a specified term shall, for the receipt of the right to provide instruction without a term, submit an application for a repeated assessment provided for in subsection 11 (1¹) of this Act together with the internal assessment report at least six months before expiry of the right to provide instruction. If a school having received the right to provide instruction in a curriculum group for a specified term fails to submit an application to the Ministry of Education and Research or if the minister responsible for the area makes a decision not to grant the right to provide instruction as a result of the repeated assessment, the right to provide instruction shall terminate upon expiry of the term.

 (6) If a school does not receive the right to provide instruction in a curriculum group without a term as a result of the third assessment, the right to provide instruction shall terminate upon expiry of the term.

 (7) If the right to provide instruction terminates due to expiry of the term, the minister responsible for the area shall, in justified case, have the right to extend the right to provide instruction, taking into account that the pupils studying could complete their studies within the nominal duration of the curriculum, and oblige the school to terminate the admission of pupils.

 (8) If the right to provide instruction is revoked based on the decision specified in subsection (1) of this section or it terminates upon expiry of the term due to the reason specified in subsection (5) of this section, the manager of a school shall notify the pupils or their legal representatives thereof and shall allow for the pupils to complete the studies either at the same or another school.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 14¹.  Assessment of quality of vocational training

 (1) Assessment of the quality of vocational training (hereinafter assessment of quality) is an external assessment, based on an internal assessment, conducted by external independent assessors once in every six years. In the course thereof the performance and sustainability of teaching and education, including the development of curriculum, learning and teaching, leading and management and the use of resources shall be evaluated.

 (2) The assessment of quality shall be organised by the Education and Youth Authority.
[RT I, 16.06.2020, 1 – entry into force 01.08.2020]

 (3) The conditions of and procedure for quality assessment shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) The quality shall be evaluated by an assessment council which shall be formed and the rules of procedure of which shall be approved by the Education and Youth Authority.
[RT I, 16.06.2020, 1 – entry into force 01.08.2020]

 (5) The membership of the assessment council shall include:
 1) at least three experts of broad groups of study of vocational education specified in the Vocational Education Standard, who shall be appointed by the body of chairmen of professional councils specified in subsection 7 (2) of the Professions Act;
 2) at least six representatives of employers’ central organisations and other interested parties;
 3) at least one representative of vocational educational institutions;
 4) at least one pupils’ representative.

 (6) As a result of quality assessment, the assessment council shall decide the following term of assessment and, if necessary, notify the Ministry of Education and Research of significant non-conformities in the areas specified in subsection (1) of this section.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

Chapter 4 Management of School  

§ 15.  Head of school

 (1) A school shall be managed by the head of the school.

 (2) A head of school shall:
 1) bear liability within the limits of his or her competence for the general state, teaching and education, development activities and for legitimate and purposeful use of financial resources and assets of the school;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 2) execute the highest administrative and disciplinary power at school within the limits of his or her competence;
 3) represent the school within the limits of authorisations granted with this Act and the statutes of the school;
 4) enter into contracts of employment with the employees of the school;
 5) form a council pursuant to the procedure provided for in the statutes of the school;
 6) approve the curricula of the school and other documents and reports prescribed by legislation, the approval of which does not fall under the competence of the council;
 7) approve the budget and procurement plan of the school;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 8) dispose of the budget funds of the school within the limits of authorisations granted with this Act and the statutes of the school;
 9) [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 10) report to the advisory body of the school and manager of the school;
 10¹) organise the preparation of the school’s development plan, be liable for the implementation of the development plan and approve the report on the execution of the school’s development plan;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 11) resolve other issues the resolving of which has not been delegated to other directing bodies with legislation.

 (3) The head of school issues directives within the limits of his or her competence.

§ 16.  Filling position of head of school

 (1) In order to fill a vacant position of a head of school, a public competition shall be organised.

 (2) The procedure for a competition organised to fill a vacant position of a head of state school shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The procedure for a competition organised to fill a vacant position of a head of municipal school shall be established by the rural municipality or city government.

 (4) The employment contract with a head of state school shall be entered into, amended and cancelled by the minister responsible for the area or his or her authorised representative.

 (5) The employment contract with a head of municipal school shall be entered into, amended and cancelled by the mayor or rural municipality mayor or his or her authorised representative.

§ 17.  Council

 (1) The highest collegial decision-making body of the school is the council, the function of which is to organise the activities and plan the development of the school.

 (2) The procedure for formation of the council and the rules of procedure shall be provided for in the statutes of the school.

 (3) The council shall include:
 1) the head of school;
 2) deputies of the head of school;
 3) heads of structural units of the school and employees responsible for broad groups of studies;
 4) representative of the student body;
 5) trustee of the employees or in case lack thereof, the representative elected by the employees.

 (4) The head of school shall direct the work of the council.

 (5) The council shall:
 1) discuss issues related to teaching and education and organisation of economic activities of the school;
 2) make proposals to the manager of a school for amending the statutes of the school;
 3) coordinate the draft development plan of the school and submit it to the manager of a school for approval;
 4) [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 5) approve the rules for organisation of studies of the school;
 6) approve the work schedule of the school for the academic year, including the training schedule of the teaching and education employees;
 7) approve the budget and procurement plan of the school;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 8) [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 9) approve the curricula of the school;
 10) coordinate the procedures connected with state assets granted into the use of the school;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 11) approve the statutes of the student body of the school;
 11¹) approve the number of student training places per calendar year in a broad group of studies, curriculum group or curriculum, including the number of student training places in which the study costs are not reimbursed;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 12) [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 13) resolve other issues within the limits of its competence on the basis of legislation and statutes of the school.

 (6) The council adopts decision within the limits of its competence.

§ 18.  Advisory body

 (1) The advisory body is a body of advisors connecting the school and society and the function of which is to advise the school and manager of school upon planning the development and organisation of teaching and education and economic activities.

 (2) The advisory body shall have at least seven members and it shall be formed by the manager of school for five years.

 (3) The advisory body shall:
 1) make proposals to the head of school and the council in issues related to the directions of development, activity, assets, budget, management and amendment of statutes of the school;
 2) provide assessment on the achievement of the objectives established in the school’s development programme and on the cooperation of the school with state authorities, local governments and enterprises;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 3) express an opinion on the application for the right to provide instruction in a new curriculum group;
 4) provide assessment on the organisation of work practice at school, institutions and enterprises;
 5) appoint a representative into the membership of the committee formed for the conduct of competition organised to fill the vacant position of a head of school;
 6) [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 7) co-ordinate the number of student training places per calendar year in a broad group of studies, curriculum group or curriculum, including the number of student training places in which the study costs are not reimbursed.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (4) The representative of the advisory body shall have the right to participate in the sessions of the council of the school.

 (5) The procedure for formation and activity of the advisory body shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 19.  Internal assessment of school

 (1) Internal assessment shall be conducted in schools. Internal assessment is a continuous process, the purpose of which is to ensure conditions promoting the development of students and the consistent development of a school.

 (2) Based on the purpose of internal assessment, the internal assessment of a school shall analyse the teaching and education, the management and evaluate the performance thereof. The internal assessment shall form the basis for preparing the development plan of a school and the assessment of quality.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (3) [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (4) [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 20.  Mandatory documents of school

  The requirements for mandatory documents related to the school’s development activities, teaching and education and the procedure for the maintenance of documents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 21.  Emergency planning at school

 (1) For the purposes of this Act, an emergency means an event or chain of events which endangers the life or health of persons at school, damages the environment significantly or causes extensive financial damage.

 (2) The manager of school shall create possibilities for the protection of pupils and employees in case of an emergency and the head of school shall be liable for the organisation thereof.

 (3) The head of school shall establish an emergency plan.

Chapter 5 Vocational Education Standard, Classification of Vocational Training and Curricula  

§ 22.  Vocational Education Standard

  The Government of the Republic shall establish by a regulation the Vocational Education Standard which shall set out the following uniform requirements for vocational training:
 1) the learning outcomes of vocational training, including in the area of key competencies and the link thereof with the Estonian Qualification Framework;
 2) the functions of and requirements for the curricula and studies, including the volume of studies, requirements for the commencement and completion of studies, structure and volume of the studies of key competencies and specifications of joint curricula and choice of profession curricula;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 3) the principles for amendment of curricula;
 4) the principles for recognition of prior learning and professional experience;
 5) the list of broad groups of studies, fields of study and curricula groups.

§ 23.  Types of vocational training

 (1) A type of vocational training is a classification category of vocational training curricula which is based on the levels of qualification framework (hereinafter qualification level) established in the Professions Act and accounts for the learning outcomes and requirements for commencement of studies.

 (2) Vocational training is divided into formal education and continuing education:
 1) for the purposes of this Act, formal education means vocational studies in the course of which a qualification corresponding to a certain qualification level is acquired and which enables access to the studies of the next qualification level;
 2) for the purposes of this Act, continuing education means vocational studies in the course of which single competencies are acquired.

 (2¹) The choice of profession curriculum is a formal education curriculum in the course of which the competencies necessary for the commencement of professional studies shall be acquired on the second qualification level.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (3) Formal education is undertaken on the second to fifth qualification level.

 (4) The placement of a curriculum on the qualification level shall be determined by the placement of a professional standard which serves as the basis of a curriculum or the learning outcomes described in the curriculum on the Estonian qualification framework. The professional standards which serve as the basis of vocational training are placed on the second to fifth qualification level. In case of lack of a professional standard or in disputed cases, the qualification level of a curriculum shall be approved by the Ministry of Education and Research, in case of military curricula by the Ministry of the Defence and in case of public defence curricula by the Ministry of the Interior.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (5) If a pupil completes the full curriculum which corresponds to the fourth qualification level, the nominal duration of which is at least three years and study volume 180 Estonian vocational education credit points and which includes the training of key competencies in the extent provided for in the Vocational Education Standard, the pupil acquires secondary education with vocational and professional competencies i.e vocational secondary education.

 (6) The provisions governing further training provided for in the Adult Education Act shall be applied to continuing education.
[RT I, 23.03.2015, 5 – entry into force 01.07.2015]

 (7) The conditions and procedure for organisation of continuing education shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 24.  Curricula

 (1) A curriculum shall set out the objectives and functions of vocational, professional and occupational and key competencies training, the learning outcomes to be achieved and the link thereof with the Estonian qualification framework, the requirements for the commencement and completion of studies, the curriculum modules and their volume together with learning outcomes and assessment criteria, the opportunities of and conditions for choosing modules and the opportunities for specialisation. On the basis of professional standards, the curricula shall set out the professions and partial professions acquired in the course of training.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (2) Formal education curricula are divided into national curricula and school curricula.

 (3) The national curricula shall be established by a regulation of the minister responsible for the area whereas the minister responsible for the area may establish the common part of all national curricula with a separate regulation.

 (4) The provision of formal education shall be based on the school curricula registered in the Education Information System. The compliance of the curricula with the requirements set for the relevant curricula by legislation and whether the opening of a curriculum is justified shall be inspected in the course of registration. Curricula not meeting the requirements or the opening of which is not deemed to be justified shall not be registered with the decision of the minister responsible for the area or a representative authorised thereby. A decision shall be delivered to the school or the manager of a school having submitted the curriculum for registration whether by post or electronic means according to the request.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (5) School curricula are divided into initial training and continuing training curricula:
 1) vocational training is provided on the basis of initial training curriculum, in which the commencement of studies does not require the existence of previous professional competencies;
 2) vocational training is provided on the basis of continuing training curriculum, in which the prerequisite for the commencement of studies is the acquisition of profession corresponding to the previous or the same qualification level or the corresponding competencies and level of education.

 (6) A curriculum of vocational secondary education shall be prepared on the basis of the Vocational Education Standard and the corresponding national curriculum. In case of lack of a corresponding national curriculum, the school shall apply for a permit therefor from the minister responsible for the area or a representative authorised thereby before opening the curriculum. Upon grant of a permit, compliance with the requirement specified in subsection (7) of this section shall be assessed.

 (7) Continuing training curriculum and initial training curriculum without the relevant national curriculum shall be prepared on the basis of the Vocational Education Standard and relevant professional standard. In case of lack of a relevant professional standard, the school shall apply for approval to the curriculum from social partners.

 (8) National curricula shall not be established for military and public defence specialities. The school curricula of military and public defence specialities shall be prepared on the basis of the Vocational Education Standard and relevant professional standard in case the latter exists.

 (9) Continuing training curricula raising the qualification level and initial training curricula corresponding to the fifth qualification level can be opened if the right to provide instruction in the relevant curriculum group has been granted without a term or if the opening of a curriculum is supported by the social partners corresponding to the curriculum group and the manager of a school.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

Chapter 6 Organisation of Studies  

§ 25.  Admission to school

 (1) Upon the commencement of studies on the basis of a curriculum enabling the acquisition of vocational secondary education, the existence of basic education shall be required and the existence of competencies corresponding to the level of basic education from a person without basic education of at least 22 years of age. The existence of the required competencies shall be assessed by the school.

 (2) Upon the commencement of studies on the basis of a curriculum corresponding to the fourth qualification level, the existence of at least basic education shall be required.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (3) Upon the commencement of studies corresponding to the fifth qualification level, the existence of secondary education shall be required.

 (4) The requirements for the commencement of studies related to the relevant vocational, professional and occupational area or qualification level shall be established in the Vocational Education Standard and in the corresponding national curriculum or in case lack thereof, in the corresponding school curriculum.

 (5) The procedure for the admission of pupils at school shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (6) The conditions and procedure for admission at school and documents governing the organisation of studies, including the statutes of school, curricula and rules for organisation of studies and internal procedure rules shall be published on the school’s website.

 (7) Student cards shall be issued to students admitted to a school.

 (8) The requirements for student cards and procedure for the issue of student cards shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (9) In order to determine and apply the necessary support services and measures, the head of school shall have the right to process the data entered in the Education Information System by another educational institution and the extracurricular counselling team on the recommendation of the extracurricular counselling team and on the support services and measures applied to the student receiving support, but only in the scope and extent necessary for the application of support services and measures.
[RT I, 22.01.2018, 1 – entry into force 01.02.2018]

§ 26.  Estonian vocational education credit point

 (1) Estonian vocational education credit point (hereinafter credit point) is the unit of calculation of study volume which indicates the estimated volume of pupil’s work necessary for the achievement of the learning outcomes described in the curriculum. One credit point corresponds to 26 hours spent by a pupil on studies upon the acquisition of skills and knowledge.

 (2) Upon the application of credit points, the bases for the application of European Credit System for Vocational Education and Training, ECVET, shall be used and calculated.

§ 27.  Academic year

 (1) An academic year starts on 1 September and ends on 31 August of the following year.

 (2) For pupils an academic year consists of at least 40 weeks of studies and at least eight weeks of holiday.

 (3) The study volume for an academic year shall be 60 credit points.

§ 28.  Forms of study

 (1) Studies shall be conducted in the form of full-time study or non-stationary study.

 (2) In case of full-time study, the independent work by a pupil forms less than one-half of the study volume according to a curriculum.

 (3) In case of non-stationary study, the independent work by a pupil forms more than one-half of the study load according to a curriculum.

 (4) Full-time study shall be divided into school-based or workplace-based form of study.

 (5) In case of school-based form of study, work practice shall constitute up to one-half of the volume of a curriculum.

 (6) In case of workplace-based form of study, work practice shall constitute at least two-thirds of the volume of a curriculum.

 (7) The procedure for application of workplace-based study shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (8) In case of a vocational secondary education curriculum, the study load of key competencies shall not be included in the volume of a curriculum specified in subsections (5) and (6) of this section.

§ 29.  Language of instruction

 (1) The language of instruction shall be deemed to be the language, the instruction provided in which makes at least 60 percent of the study volume provided for in the school’s curriculum.

 (2) The language of instruction of a vocational secondary education curriculum shall be Estonian. The language of instruction of another curriculum shall be decided by the manager of school.

 (3) In case of a curriculum in which the language of instruction is other than Estonian, the instruction in Estonian shall be mandatory to the extent provided for in the school curriculum, which ensures proficiency in Estonian at a level necessary for working in the acquired profession.

 (4) The requirement for the language of instruction of a vocational secondary education curriculum and the requirement for mandatory instruction in Estonian shall not be extended to pupils studying on the basis of international agreements.

§ 30.  Work practice

 (1) Work practice is part of a curriculum in the course of which a pupil performs work and study assignments with specific study objectives in the working environment under the supervision of an instructor.

 (2) Work practice and practical work performed in the study environment make at least one-half of the volume of a curriculum and are generally divided equally. In justified cases the school may amend the division of practical work and work practice.

 (3) Upon organisation of the work practice of pupils, the relations between the school, the pupil or his or her legal representative and the person or institution who conducts the work practice shall be regulated by a contract entered into by them before commencement of the work practice, setting out the specific organisation of work practice and the rights and obligations of the parties to the work practice contract.

 (4) The conditions and procedure for the organisation and conduct of work practice shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) Subsections (2) and (3) of this section shall not be applied to the organisation of work practice in military or public defence specialities. The conditions and procedure for the organisation and conduct of work practice in the given specialities shall be established in the documents regulation the organisation of studies of the relevant educational institution.

§ 31.  Assessment

 (1) Assessment is a part of the study process in the course of which a fair and unbiased assessment shall be given to the compliance of the level of competencies acquired by the pupil with the learning outcomes described in the curriculum.

 (2) The uniform assessment system used in vocational training, bases for assessment of the acquisition of learning outcomes, assessment methods and criteria and descriptions of marks shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 32.  Specifications for organisation of studies

 (1) A school may provide vocational training for the pupils of basic school and upper secondary school, the curriculum of which shall be prepared by the school in cooperation with the basic school or upper secondary school on the basis of the relevant school curriculum and which allows pupils to acquire primary vocational, professional and occupational competencies within the framework of elective subjects prescribed on the basis of the national curricula for basic schools and upper secondary schools or the simplified national curriculum for basic schools.

 (2) For the provision of instruction specified in subsection (1) of this section, a contract shall be entered into between the school and the basic school or upper secondary school in which the pupil acquires basic or general secondary education. A contract shall not be entered into in case the instruction is organised by a vocational educational institution and upper secondary school operating as a single institution.

 (3) The schools shall issue certificates concerning the completion of vocational training provided at the basic school and the upper secondary school on the basis of subsection (1) of this section on the basis of which an entry certifying the completion of vocational training shall be made on the basic school leaving certificates or upper secondary school leaving certificates.

 (4) At schools in which vocational training is conducted in music and performing arts curricula groups, study groups may be formed in music starting from the first form of basic school and in choreography starting from the fifth form.

 (5) In the study groups specified in subsection (4) of this section, pupils shall acquire general education pursuant to the procedure provided for in the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act.

 (6) Upon graduation, the school specified in subsection (4) of this section shall issue a basic school leaving certificate or upper secondary school leaving certificate containing an entry on the completion of vocational training, or a leaving certificate of vocational educational institution or both.

 (7) The conditions of and procedure for the study of pupils with special educational needs at school shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (8) In order to account for the individuality of pupils, a school may make amendments or adjustments in the time of study, content and organisation of studies and study environment by preparing an individual curriculum for the pupil on the basis of the school curriculum. Thereby the learning outcomes of an individual curriculum must comply with the ones described in the school curriculum. Individual curricula shall be approved by the head of school.

 (9) Basic school and upper secondary school studies for the purposes of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act may be opened at the school in non-stationary form of study, provided that studies based on vocational secondary education curriculum are also conducted at the school. Opening of non-stationary study shall be decided by the manager of a school.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (10) Upon the organisation of studies specified in subsection (9) of this section, the provisions of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act regulating the study load, grading, curricula, allowances, school holidays, conditions for the graduation of a school and pupil’s rights and obligations shall be extended to the school, in other part this Act shall be applied.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 33.  Specifications for studies in case of joint curricula

 (1) Joint curriculum means a school curriculum according to which instruction is provided at two or more schools. The requirements established for a school curriculum with this Act and the Vocational Education Standard shall be applied to joint curricula, taking account of the specifications provided for the joint curricula therein.

 (2) A joint curriculum shall be prepared on the basis of a cooperation contract between schools in which the details of preparation of a joint curriculum, the organisation of instruction on the basis thereof and the issue of graduation documents have been agreed.

 (3) The studies completed at schools participating in joint curriculum shall be recognised by the schools participating in the joint curriculum automatically and in full.

 (4) In case of a curriculum corresponding to the fifth qualification level, joint curriculum may be applied in the cooperation of a vocational educational institution and institution of professional higher education.

 (5) A cooperation contract concerning the joint curriculum shall be public.

§ 34.  Completion of studies

 (1) Vocational training studies shall be deemed to be completed after the learning outcomes corresponding to the qualification or partial profession described in the curriculum have been achieved and a leaving certificate shall be issued to the graduate.

 (1¹) Choice of profession curriculum shall be deemed to be completed after the learning outcomes described in the curriculum have been achieved and a leaving certificate shall be issued to the graduate.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (2) The conditions for completion of studies cum laude of a pupil on the basis of a curriculum enabling the acquisition of secondary education shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The school shall enter the data of the issued leaving certificates to the Education Information System.

 (4) The formats of and the procedure for issue of leaving certificates and other documents issued by the school shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 35.  Continuation of studies

 (1) Pupils shall have the right to continue studies commenced at one school at another school on the basis of the same vocational or professional curriculum in case vacant places exist. In such case and also upon transfer to another curriculum, the principles for recognition of prior learning and professional experience shall be applied.

 (2) Persons who have acquired vocational secondary education have the opportunity to continue general education studies to the extent of one academic year at a vocational educational institution or upper secondary school.

 (3) The conditions of and procedure for general education studies specified in subsection (2) of this section shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) Persons who have acquired vocational secondary education have the opportunity to continue studies on the first level of higher education.

Chapter 7 Members of School  

§ 36.  Members of school

 (1) The members of school shall include the head of school, leading employees of teaching and education, teachers and other employees (hereinafter employees) and pupils and students.

 (2) For the purposes of this Act, a pupil shall be a learner following the curriculum of formal vocational education.

 (3) For the purposes of this Act, a student shall be a learner following the curriculum of professional higher education. The rights and obligations established with this Act shall be applied to students insofar as the Higher Education Act does not provide otherwise.
[RT I, 19.03.2019, 12 - entry into force 01.09.2019]

§ 37.  Employees

 (1) The official duties and obligations of employees shall be determined in the job descriptions and employment contracts.

 (2) The head of school shall enter into, amend and cancel employment contracts with employees.

§ 38.  Teaching and education employees

 (1) For the purposes of this Act, teaching and education employees shall be deemed to be the head of school, leading employees of teaching and education, teachers and support specialists.

 (2) The work organisation rules according to this Act shall be applied to teachers working at vocational educational institutions.

 (3) The self-assessment of teachers shall be organised at schools annually. In the course of self-assessment the teacher shall prepare an assessment report on which his or her direct supervisor shall give feedback to.

 (4) Teaching and education employees shall participate in further training according to the individual training need in order to maintain their professionalism. In case of teachers, practicing at an enterprise or institution shall also be taken into account as the performance of the obligation to pass further training. Practicing means professional work performed in a work environment with a specific purpose which has a direct link with the field taught by the teacher. During practice the teacher shall be released from teaching. The school shall establish the procedure for practicing.
[RT I, 23.03.2015, 5 – entry into force 01.07.2015]

 (5) [Repealed - RT I, 13.12.2013, 5 - entry into force 23.12.2013]

§ 39.  Qualification requirements

 (1) The qualification requirements for a head of school require a Master’s level degree or a qualification corresponding thereto, management competence and experience and educational competence.

 (2) The qualification requirements for a leading employee of teaching and education shall require a Master’s level degree or a qualification corresponding thereto, educational and management competence and at least three years of experience in education.

 (3) The qualification requirements for teachers have been set out in the professional standards of teachers and vocational teachers. The percentage of teachers corresponding to the lowest level of a professional standard of vocational teacher shall not be more than 20% at the school. The restriction does not apply upon the provision of instruction in military specialities. The number of teachers who work at the school and comply with the qualification requirements must be sufficient, taking into account the scope of learning and teaching conducted thereby, to ensure the achievement of learning and teaching objectives determined in the curriculum and achievement of learning outcomes.
[RT I, 22.01.2018, 2 – entry into force 01.02.2018]

 (4) The qualification requirements provided for in the regulation of the minister responsible for the area established on the basis of Basic Schools and Upper Secondary Schools Act shall be applied to support specialists.

 (5) The head of school shall assess the compliance of teaching and education employees with the qualification requirements. Documents certifying foreign education shall be assessed on the conditions and pursuant to the procedure provided for in and established on the basis of § 28¹ of the Republic of Estonia Education Act. The recognition of professional qualifications of persons having acquired the foreign professional qualifications of a teacher or support specialist shall be based on the conditions and procedure established in the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. The competent authority provided for in subsection 7 (2) of the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act is the Ministry of Education and Research.
[RT I, 30.12.2015, 1 – entry into force 18.01.2016]

 (6) A vacant position of a teaching and education employee shall be filled by way of a public competition. A position of a teaching and education employee may be filled without organising a public competition if the time of work at the position is less than 50 per cent of full time.

 (7) An active serviceman who complies with the requirements for competence, education and work experience described in the relevant professional standard shall be appointed to a position of a teacher with military rank.

 (8) The conditions and procedure for a public competition organised to fill vacant positions of teaching and education employees shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (9) If the public competition organised to fill a vacant position of a teaching and education employee fails, the head of the school may enter into an employment contract for a term of up to one year with a person who has completed at least secondary education and whose qualification and educational competence are sufficient to ensure the achievement of learning objectives and tasks determined in the curriculum and achievement of learning outcomes. If a competition organised to substitute for an employee who is temporarily absent fails, an employment contract for a specified term may be entered into with a person who has completed at least secondary education.
[RT I, 22.01.2018, 2 – entry into force 01.02.2018]

 (10) A teacher may provide instruction, within three years, on a speciality or field of study for teaching in which he or she does not have the necessary qualification if he or she has started to acquire the necessary qualification.

§ 40.  Working time of teachers

 (1) The calculation of the working time and the remuneration of teachers shall be based on their position. The working time of teachers shall be divided between direct teaching and education and other functions arising from the employment contract, job description and work organisation rules or functions assigned by the employer.

 (2) Upon the application of total working time, the period of calculation shall be an academic year. The parties may agree on the calculation period of total working time shorter than the academic year. Upon the application of total working time, the restriction established in subsection 46 (1) of the Employment Contracts Act shall be taken into account.

§ 41.  Beginner’s allowance for teachers

 (1) Beginner’s allowance for teachers is an allowance paid to teachers who commence work at school for the first time (hereinafter beginner’s allowance).

 (2) Beginner’s allowance may be applied for by a person who complies with at least one of the following conditions:
 1) has completed teacher training at a higher education level and commences work as a teacher in a school for the first time within 18 months after graduation;
 2) has commenced work as a teacher for the first time in the course of teacher training or studies at the level of higher education immediately preceding teacher training provided that the period of time between the completion of previous studies and the commencement of teacher training does not exceed one year and the application for beginner’s allowance has been submitted within four months after completion of teacher training at higher education level;
 3) has commenced work as a teacher for the first time, except for as a teacher of general education subjects, up to three years before the commencement of teacher training at a higher education level or proving the competencies specified in the professional standard of a vocational teacher and submits the application for beginner’s allowance within four months after completion of studies or acquisition of a professional certificate of a vocational teacher, except for a professional certificate of a vocational teacher of the lowest level.

 (3) In addition to the conditions provided for in subsection (2) of this section, an applicant for beginner’s allowance shall:
 1) work as a teacher in a vocational educational institution with at least 0.5 workload, whereas the 0.5 workload also includes working at the same time as a teacher at a general education school;
 2) comply with the qualification requirements established for the position;
 3) be proficient in Estonian at the C1 level provided for in the Language Act.

 (4) The right of a person who is on pregnancy and maternity leave or a person liable to national defence obligation who has been called up to perform the conscript service duty or a person undergoing pedagogical training in a foreign country in the year of completion of teacher training at a higher education level to apply for the beginner’s allowance shall be extended by the period of time of the pregnancy and maternity leave and the parental leave, the period of time during which the person performed the conscript service or the alternative service or the duration of the pedagogical training.

 (5) The beginner’s allowance for teachers shall be applied for, paid and returned on the basis of and pursuant to the procedure provided for in § 77 of Basic Schools and Upper Secondary Schools Act.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 41¹.  Beginner’s allowance for support specialists

 (1) Beginner’s allowance for support specialists is an allowance paid to a support specialist who commences work in a school for the first time.

 (2) The beginner’s allowance for a support specialist may be applied for by a support specialist who:
 1) has completed support specialist training at a higher education level and commences work as a special education teacher, social educator or psychologist in a school for the first time within 18 months after the acquisition of higher education;
 2) works as a special education teacher, social educator or psychologist in a school with at least 0.5 workload, whereas the 0.5 workload also includes working at the same time as a support specialist in general education school;
 3) complies with the qualification requirements established for the position;
 4) is proficient in Estonian at the C1 level provided for in the Language Act.

 (3) The beginner’s allowance for a support specialist shall be applied for, the right to apply shall be extended, the allowance shall be paid and it shall be returned on the basis and pursuant to the procedure provided for in § 77¹ of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 42.  Student body

 (1) The pupils and students of a school constitute the student body.

 (2) Student bodies have the right to decide and manage independently, in accordance with law and legislation issued on the basis thereof, issues of student life based on the interests, needs, rights and obligations of students.

 (3) A student body has the right to:
 1) form unions and organisations with other student bodies on the basis of and pursuant to the procedure provided for in legislation;
 2) become a member of international organisations or pursue cooperation with them;
 3) appoint its adult representative to the school council;
 4) decide and manage all other issues of student life which pursuant to law and legislation issued on the basis thereof are within the competence of a student body and which on the same grounds have not been transferred to any other person to decide or manage.

 (4) The representative body which governs the student body is the elected student representative board which represents the student body in relations with the school and with Estonian and international organisations, agencies and persons.

 (5) All students of a school have the right to elect the student representative board. The head of school shall organise the elections of the first membership of student representative board pursuant to the procedure provided for in the statutes of the school.

 (6) Student bodies have statutes which provide the procedure for the formation of students’ representative and executive bodies, and for the rights, obligations, liability, and rules of procedure thereof.

 (7) A student body shall adopt its statutes pursuant to the procedure provided for in the statutes of the school. The student representative board shall submit the statutes of the student body to the school council for approval. The school council shall approve the statutes of the student body if the statutes comply with law and legislation issued on the basis thereof.

§ 43.  Rights and obligations of pupils

 (1) Pupils have the obligation to:
 1) participate in studies by completing the curriculum and study assignments;
 2) observe the obligations established by laws, the statutes and internal procedure rules of the school, the rules for organisation of studies and other legislation, and bear liability upon violation thereof.

 (2) Pupils have the right to:
 1) use all the opportunities created by the school for the acquisition of education;
 2) choose elective subjects pursuant to the procedure provided for in the school curriculum;
 3) participate in the elections of student representative board and run as a candidate for student representative board;
 4) use the rooms, library, teaching aids, sports and technical equipment and other resources of their school in extracurricular activities without charge on the conditions and pursuant to the procedure established by the school;
 5) receive student cards;
 6) obtain a study allowance and a study loan under the conditions and pursuant to the procedure provided for in the Study Allowances and Study Loans Act;
 7) obtain support for covering school lunch expenses on the conditions and pursuant to the procedure provided for in this Act;
 8) obtain compensation for travel expenses on the conditions and pursuant to the procedure provided for in the Public Transport Act;
 9) take academic leave;
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 10) obtain support services free of charge for the support of studies;
 11) turn to a health service provider for health reasons during the studies;
 12) exercise other rights established by law, the statutes of the school and other legislation.

 (2¹) A pupil has the right to take the academic leave specified in clause (2) 9) of this section:
 1) up to one year in case of an adult applicant who studies according to a curriculum with study volume of at least 60 credit points;
 2) up to two years for health reasons;
 3) up to one year in the case of performing conscript or alternative service;
 4) to care for a child until the child attains three years of age.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (3) Pupils studying in full-time study are provided with health services at school on the basis of § 43 of Basic Schools and Upper Secondary Schools Act.

 (4) Pupils studying according to pre-training curricula being the basis for the training of crew members regulated with the Maritime Safety Act shall be entitled to the catering and uniform financed from the state budget. The school lunch allowance specified in § 48 of this Act does not extend to the given pupils.

 (5) Pupils studying according to vocational training curricula of rescue or police specialities in full-time study shall be entitled to the catering and accommodation financed from the state budget on the conditions and pursuant to the procedure established by the school.

 (6) The reimbursement of study costs may be demanded from pupils excluded from vocational training curricula of rescue or police specialty on the conditions and pursuant to the procedure provided for in § 691 of the Police and Border Guard Act.
[RT I, 19.03.2019, 12 - entry into force 01.09.2019]

Chapter 8 Commissioned Education  
[RT I, 28.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

§ 44.  State-commissioned education in vocational training

  [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 45.  Submission of state-commissioned education request and formation of training places

  [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 46.  Other commissioned education

  [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

Chapter 9 Financing  

§ 47.  School budget and financing

 (1) Schools shall have a budget in which all the revenues, expenses and finance transactions of the school are reflected.

 (2) Schools may be financed from the state budget, rural municipality budget or city budget, income received from economic activities, revenue and donations for specific purposes and other funds.

 (3) For the performance of the functions and obligations specified in § 3 of this Act, schools shall be allocated an activity support and support for specific purposes which shall be distributed to the schools with a directive of the minister responsible for the area.

 (4) Activity support is a support allocated to a school for the organisation of high-quality vocational training and implementation of the school’s development plan.

 (5) The components of activity support are basic financing, performance-based financing and ensuring of availability. The ratio of basic financing and performance-based financing components is at least 80 per cent basic financing and up to 20 per cent performance-based financing.

 (6) A support for specific purposes is an additional support determined for a school, if necessary, for the implementation of activities arising from the strategic objectives of the state.

 (7) Upon calculation of the share of activity support calculated for a school from the performance-based financing, the directive of activity support or the performance of the administrative contract and the following performance indicators shall be taken into account:
 1) the quality indicators of the provision of vocational training, including the indicators of graduating the school with a vocational examination and the indicators of workplace-based study;
 2) the performance indicators of the provision of vocational training, including the indicators of completion of vocational secondary education curricula;
 3) indicators of supporting the development of society, including the indicators of participation in employment and continuation of studies and the indicators of cooperation with the social partners and educational institutions.

 (8) On the account of the activity support allocated from the state budget, the school shall form free of charge student training places for the calendar year. A student training place is calculated on the basis of learning outcomes in the volume of 60 credit points. The reimbursement of study costs shall not be demanded from any student studying in a free of charge student training place in any educational institution providing vocational training, regardless of the ownership form thereof.

 (9) The principles of activity support specified in subsection (3) of this section and the conditions and procedure for implementation thereof and the application thereof to municipal and private schools shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (10) The allocation of activity support and, if necessary, the support for specific purposes to a school administered by the state and the obligations of the school upon the organisation of vocational training shall be approved with a directive for allocation of activity support by the minister responsible for the area. The directive for the allocation of activity support shall set out, inter alia:
 1) the monetary amount of activity support and, if necessary, the support for specific purposes;
 2) the obligations relating to the provision of vocational training based on the functions of the school and needs of the state;
 3) the number of student training places for the conduct of vocational training financed from the state budget for pupils with special educational needs and at a custodial institution.

 (11) Allocation of the activity support and, if necessary, the support for specific purposes, to the manager of a municipal and private school from the state budget as well as the obligations of the school upon the organisation of vocational training shall be agreed on in an administrative contract entered into between the manager of a school and the ministry, which shall set out, inter alia:
 1) the monetary amount of activity support and, if necessary, the support for specific purposes, allocated from the state budget and the allocation procedure thereof;
 2) the functions and obligations relating to the provision of vocational training based on the needs of the state;
 3) the number of student training placed financed from the state budget, including if necessary, separately the number of student training places for the conduct of vocational training for pupils with special educational needs and at a custodial institution.

 (12) The functions and obligations specified in clause (10) 2) and clause (11) 2) of this Act in cooperation with the social partners shall be determined based on the needs of the labour market, the proposals of registered professional associations, strategic development plans of the state and development plans for different fields, studies and forecasts and the developed network of schools.

 (13) The school shall be entitled to demand the reimbursement of study costs on the conditions and pursuant to the procedure established by the council from pupils not studying at student training places formed on the basis of subsection (8) of this section. The rate for reimbursement of study costs shall be established by the council at least four months before the commencement of an academic year. Upon establishment of the rate of reimbursement of study costs, the council may increase the rate by up to ten per cent in comparison with the previous academic year.

 (14) The bases and conditions of and the procedure for financing the vocational training of public defence institutions of professional higher education shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 48.  Support of coverage of expenses of school lunch

 (1) Subsidies shall be prescribed in the state budget for covering the expenses of school lunch of pupils who have not completed secondary education and who study in full-time study according to initial training curricula (hereinafter school lunch allowance).
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (2) The allocation of school lunch allowance shall be based on the number of pupils specified in subsection (1) of this section, the calculated cost of a school lunch per pupil and the number of days of study in an academic year.

 (3) [Repealed - RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (4) The conditions and procedure for the use of school lunch allowance shall be established by the manager of school.

 (5) The conditions of and procedure for the use of school lunch allowance of state schools shall be established by a regulation of the Minister of Education and Research.

Chapter 10 Reorganisation, Specifications for Management, Transfer and Closure of Schools  

§ 49.  Reorganisation and closure of schools

 (1) A school shall be reorganised and closed by the manager of school. A state school shall be reorganised and closed on the basis of an Act of the Government of the Republic, taking into account the specifications provided in this section.

 (2) Schools shall be reorganised as follows:
 1) schools shall be merged into one or several schools, whereby the merged schools shall be closed and a new school or new schools shall be founded on the basis of these schools;
 2) a school or schools will be merged with another school and the school or schools being merged will be closed;
 3) a school shall be divided into at least two schools and the school that is being divided shall be closed;
 4) a school shall be separated from another school and as a result thereof a new school shall be founded and the initial school shall be preserved.

 (3) No less than six months before the start of a new academic year, the school and pupils shall be notified in a form that can be reproduced in writing of a decision to reorganise and close a school. If a school does not belong under the area of government of the Ministry of Education and Research, the reorganisation or closure thereof shall be notified to the minister responsible for the area no later than six months before the start of a new academic year.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.09.2017]

 (4) Schools shall be reorganised or closed between 1 July and 31 August in the same year.

 (5) The manager of a school shall make certain that the pupils of the closed school can continue their studies.

 (6) If a school does not have the right to provide instruction in any curricula groups, the manager of school shall initiate the closure of school.

§ 50.  Transfer of management of school

 (1) The state has the right to transfer the management of a state school to a rural municipality or city and rural municipalities and cities have the right to transfer the management of municipal schools to the state or another rural municipality or city.

 (2) Upon transfer of the management of a school, the provisions of the Law of Obligations Act regarding the transfer of enterprise shall be applied with the specifications arising from this Act.

 (3) Simultaneously with the application for the transfer of the management of school, the transfer of the right to provide instruction in curricula groups of the transferred school together with other non-material assets of the school shall be applied for. An application for the transfer of the right to provide instruction in curricula groups shall be submitted to the minister responsible for the area by the rural municipality or city to which the state school or municipal school shall be transferred.

 (4) The transfer of the management of a school to the state or another rural municipality or city shall be set out in an administrative contract entered into between the local government and the Ministry of Education and Research or two local governments. The administrative contract shall set out the following:
 1) the date of transfer of the management of the school;
 2) the functions of the school to be transferred;
 3) the conditions of and procedure for the continuance of the studies by pupils;
 4) the conditions of and procedure for the continuance of the work of the school employees in the school to be transferred, taking into account the provisions of the legislation regulating employment relationships;
 5) the conditions of, procedure for and the term of transfer of the assets and property used by the school to the new manager of school, taking into account the provisions of the legislation;
 6) the conditions of, procedure for and term of transfer of the records of the school to the new manager of school;
 7) resolution of possible organisational and budgetary issues and issues concerning other proprietary obligations and rights relating to the transfer of the management of the school.

 (5) Upon transfer of the management of a school, the new manager of the school will provide the pupils with the possibility to continue their studies at the school.

 (6) The management of a school shall be transferred from 1 July until 31 August in the same year. The pupils and employees of the school will be notified of the decision to transfer the management of the school not later than two months before the start of the new academic year.

§ 51.  Operation of vocational educational institution and general education school as single institution

 (1) A vocational educational institution and an upper secondary school provided for in the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act may operate as a single institution. In the case provided for in the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act, a basic school may also be combined with the upper secondary school operating as a single institution with a vocational educational institution.

 (2) In case of a vocational educational institution and upper secondary school operating as a single institution, the provisions of this Act shall be applied to the part of the vocational educational institution and the provisions of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act to the part of the upper secondary school.

 (3) In addition to the data provided for in this Act, the statutes and development plan of a vocational educational institution and upper secondary school operating as a single institution shall also include the mandatory data provided for in the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act concerning the part of the upper secondary school. The statutes and the development plan shall be approved pursuant to the procedure provided for in this Act.

 (4) A vocational educational institution and upper secondary school operating as a single institution shall have a board of trustees, the formation and activity of which shall be governed by the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act and an advisory body, the formation and activity of which shall be governed by this Act.

 (5) The upper secondary school part of a vocational educational institution and upper secondary school operating as a single institution shall have a teachers’ council operating on the basis of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act.

 (6) A vocational educational institution and upper secondary school operating as a single institution shall form a council, the formation and competence of which shall be governed by this Act.

 (7) The vacant position of a head of vocational educational institution and upper secondary school operating as a single institution shall be filled on the basis of the provisions of this Act. The head of vocational educational institution and upper secondary school operating as a single institution shall have the competence arising from this Act and the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act.

 (8) The provisions of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act shall be applied to the reorganisation, transfer of management and closure upon the merger of a vocational educational institution and upper secondary school and vocational educational institution and upper secondary school operating as a single institution.

Chapter 11 Administrative Supervision  

§ 52.  Exercise of administrative supervision

 (1) Administrative supervision over the legal activity of schools and the managers thereof shall be exercised by the Ministry of Education and Research (hereinafter the supervisory agency) with the objective of ensuring the availability of vocational education and access thereto on equal grounds, organisation of teaching and education and the quality and performance thereof.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.09.2017]

 (2) The supervisory body appoints the persons exercising administrative supervision, involving experts, where necessary.

§ 53.  Functions of officials exercising administrative supervision

  [Repealed - RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.09.2017]

§ 54.  Rights of officials exercising administrative supervision

  Officials exercising administrative supervision have the right to:
 1) visit a school in order to inspect teaching and education, informing the head of the school thereof in advance;
 2) participate in meetings of the directing bodies of the school, employees, pupils and parents;
 3) examine the documents of a school;
 4) receive information from a school concerning the implementation of legislation;
 5) [Repealed - RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.09.2017]
 6) [Repealed - RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.09.2017]
 7) [Repealed - RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.09.2017]
 8) [Repealed - RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.09.2017]

§ 55.  Results of administrative supervision

 (1) The results of administrative supervision shall be documented in a certificate.

 (2) The certificate shall set out the following data:
 1) the time and place of drawing up the certificate;
 2) brief details on the school;
 3) the supervisory body exercising administrative supervision;
 4) the time of exercising administrative supervision;
 5) the names of the officials and experts who carried out administrative supervision;
 6) the results of administrative supervision;
 7) the time and description of offences;
 8) the precepts issued and proposals made;
 9) the term of notification of complying with the precepts.

 (3) The following shall be specified in a precept:
 1) the name of the person or body whom the precept is aimed at;
 2) the obligation to perform necessary acts for the termination of an offence;
 3) the basis of the precept;
 4) the term of complying with the precept.

 (4) [Repealed - RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.09.2017]

 (5) A head of school and a manager of school shall be notified of a certificate within sixty calendar days as of the beginning of the administrative supervision.

 (6) If a manager of school fails to comply with a precept during the term specified in the certificate, the state supervisory body may impose a non-compliance levy pursuant to the procedure provided for in the Substitutional Performance and Non-Compliance Levies Act. The upper limit for a non-compliance levy is 640 euros.

Chapter 12 Implementing Provisions  

§ 56.  Transition related to management of school

 (1) The statutes of a school shall be brought into conformity with the requirements of this Act by 1 January 2014. The statutes applicable upon entry into force of this Act shall be valid until they have been brought into conformity with this Act but not longer than until 1 January 2014.

 (2) School development plans approved before entry into force of this Act shall be valid until the end of their term.

 (3) The management of a school shall be brought into conformity with the requirements specified in §§ 17 and 18 of this Act by 1 January 2014. Until 31 December 2013, schools shall be managed on the basis of provisions of the Vocational Educational Institutions Act (RT I, 08.07.2011, 9) applicable before the entry into force of this Act.

 (4) The emergency plan specified in subsection 21 (3) of this Act shall be established by 1 January 2014.

 (5) The school shall ensure access to the support services specified in clause 3 (2) 2) of this Act according to the pupil’s needs from 1 January 2014.

 (6) The statutes of a school shall be brought into conformity with the amendments of this Act having entered into force on 1 January 2019 by 1 September 2019.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 57.  Transition to language of instruction in Estonian

 (1) Schools shall ensure the transition to the language of instruction in Estonian in the curricula of vocational secondary education no later than by 1 September 2020.

 (2) Pupils studying according to the curriculum of vocational secondary education, whose language of instruction is not Estonian shall pass the state examination of Estonian as second language for the completion of studies pursuant to the procedure established in § 31 of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act and in the regulation of the minister responsible for the area established on the basis thereof. The given state examination may be substituted with passing a vocational examination or professional examination in Estonian. This provision shall not be applied to the pupils studying according to international agreements.

§ 58.  Transition to right to provide instruction

 (1) The right to provide instruction shall be deemed to be granted until 1 January 2017 in school curricula groups into which the curricula entered in the Education Information System as of 1 September 2013 belong and according to which instruction is provided.
[RT I, 30.12.2015, 1 – entry into force 01.01.2016]

 (2) The extension of the right to provide instruction shall be implemented on the basis of this Act from 1 January 2014. The right to provide instruction in the curricula group specified in subsection (1) of this section shall be extended on the basis of the time schedule drawn by the institution that organises accreditation.

 (3) If the right to provide instruction shall not be extended, instruction according to the curricula belonging to the curriculum group with a valid education licence may be provided until the expiry of term of the education licence. New pupils shall not be admitted to the curriculum within such period.

 (4) The right to provide instruction shall be applied for upon the establishment of a new school after entry into force of this Act or opening studies in a new curriculum group according to this Act.

 (5) The right to provide instruction shall be deemed to be extended for six years in school curricula groups having received a positive assessment or full accreditation in the course of single elective accreditation conducted in 2011–2013 from the entry into force of this Act.

 (6) The right to provide instruction without a term shall be deemed to be granted to curricula groups for which a school has an accreditation for six years by 31 August 2019. The quality of vocational training of the recipient of the right to provide instruction without a term shall be assessed according to the provisions of § 141 of this Act.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (7) An assessment of the right to provide instruction shall be conducted in curricula groups in which a school has a valid right to provide instruction for three years by 31 August 2019 according to the provisions of § 11 of this Act. The costs of assessment shall be covered by the Ministry of Education and Research.
[RT I, 28.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

§ 59.  Transition to new vocational training curricula

 (1) The national curricula applicable at the time of entry into force of this Act shall be valid until they have been brought into conformity with this Act but not longer than until 31 December 2016.

 (2) School curricula shall be brought into conformity with national curricula brought into conformity with this Act within six months starting from the entry into force of the relevant national curriculum. The new curriculum shall be applied from the beginning of the academic year following the approval thereof.

 (3) Pupils admitted to school before 1 September 2017 who study according to a school curriculum which is not in conformity with this Act, and who have completed less than one-half of the volume of curriculum by the time of application of the new curriculum shall be transferred to a curriculum brought into conformity with this Act, thereby their time of studies cannot be extended upon transfer to the new curriculum. From 1 September 2017, new pupils shall be admitted only to the school curricula brought into conformity with this Act.

 (4) The curricula applicable before the entry into force of this Act shall be closed no later than on 31 August 2018 and pupils shall be transferred to curricula in conformity with this Act.

§ 60.  Transition to new forms of study

 (1) The forms of study according to this Act shall be applied to pupils admitted to formal training after entry into force of this Act.

 (2) The form of study and study load applicable before the entry into force of this Act shall be applied to pupils studying according to the curricula of vocational training without the requirement of basic education, vocational training on the basis of basic education, vocational secondary education and vocational training on the basis of basic education before the entry into force of this Act.

§ 61.  Transition to credit points

  Credit points shall be applied in parallel with study weeks from the entry into force of this Act. In the documents certifying studies, the study volume unit, either study week or credit point respectively, used in the curriculum being the basis for the given document shall be used. In case of the curricula prepared on the basis of this Act only credit points shall be used.

§ 62.  Transition to new qualification requirements for teaching and education employees

 (1) An assessment of the professional skills, proficiency and level of qualifications of teachers specified in a regulation of the Minister of Education and Research established on the basis of subsection 30 (5) of the Vocational Educational Institutions Act (RT I, 08.07.2011, 9) and governed by the conditions of and procedure for assessment referred to in the given regulation shall be organised until 31 December 2013.

 (2) The job grades attributed in an assessment organised until 31 December 2013 shall remain in force until their expiry.

 (3) Vocational teachers and teachers of general education subjects who commenced employment at a school before entry into force of this Act shall also be deemed to be teachers for the purposes of this Act.

§ 63.  Transition related to financing of schools

 (1) The financing of schools shall be brought into conformity with the requirements provided for in § 47 of this Act by 1 January 2014. Until 31 December 2013, vocational training shall be financed on the basis of §§ 33²–33⁴ of the Vocational Educational Institutions Act (RT I, 08.07.2011, 9) applicable before entry into force of this Act.

 (2) The allowance for covering the expenses of school lunch specified in § 48 of this Act shall apply to pupils studying in full-time study according to the curricula of vocational training without the requirement of basic education, vocational training on the basis of basic education and vocational secondary education or in full-time study according to the pre-training curricula.

§ 64. – § 87. [Omitted from this text.]

§ 88.  Entry into force of Act

 (1) This Act enters into force on 1 September 2013.

 (2) § 73 of this Act enters into force on 1 July 2014.
[RT I, 22.12.2013, 1 - entry into force 01.01.2014]

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Kutseõppeasutuse seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse ja rahastamise alused, kooli ülesanded, koolipere õigused ja kohustused ning haldusjärelevalve kooli tegevuse üle.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakooli suhtes niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Rakenduskõrgkooli suhtes kohaldatakse käesolevat seadust kõrgharidusseaduses sätestatud ulatuses.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Kutseõpe ja õpiväljundid

  (1) Kutseõpe on käesoleva seaduse tähenduses õppimis-, õpetamis- ja korraldustegevuste kogum, mille eesmärk on kutsehariduse omandamise võimaldamine.

  (2) Õpiväljundid on käesoleva seaduse tähenduses õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli, teema või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel eristatakse vajaduse korral hindamisega.

§ 3.  Ülesanded ja kohustused kutseõppe korraldamisel

  (1) Kutseõpet korraldab kool. Kutseõppe korraldamise eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab kool järgmisi põhiülesandeid:
  1) toetab eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse, edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste (edaspidi võtmepädevused) omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
  2) toetab õppija kutse-, eri- ja ametialase kompetentsuse kujunemist, et võimaldada tal tööturul edukalt toime tulla;
  3) kujundab ja toetab õppija motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks.

  (2) Põhiülesannete täitmiseks ja õppe kvaliteedi tagamiseks kool:
  1) korraldab õppekasvatustööd nii taseme- kui ka täiendusõppes kõigi õppijate arengu toetamiseks;
  2) tagab õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääriteenus, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus, ning käesolevas seaduses sätestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse;
  3) teeb õpetatavates valdkondades pedagoogilist, metoodilist ja tehnoloogilist arendustööd;
  4) tagab õppe kättesaadavuse, luues paindlikud õppimisvõimalused erinevatele sihtrühmadele;
  5) loob tingimused õpilaste toitlustamiseks ja majutamiseks ning toetab asjaomaste teenuste kättesaadavust;
  6) loob tingimused õpilaste huvi- ja omaalgatuslikuks tegevuseks ning toetab asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
  7) tagab õppijate koolis viibimise ajal nende vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse;
  8) teeb koolitusvajaduse väljaselgitamiseks, õppe kvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel nii riigi sees kui ka rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutuste ning erialaga seotud töötajate, tööandjate, ettevõtlus- ja kutseühenduste ning ettevõtete ja asutustega (edaspidi sotsiaalpartnerid), kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste partneritega;
  9) tagab töötajatele töökorralduse ja -keskkonna neile seatud ülesannete täitmiseks ning võimalused enesetäienduseks;
  10) tagab kooli taristu korrashoiu ja arendamise;
  11) kujundab sihipäraselt kooli ja kutsehariduse mainet;
  12) võib osutada õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks tasulisi teenuseid ja müüa kaupu kooli põhimääruses sätestatu alusel.

  (3) Riigil on kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus kõigis maakondades.

§ 4.  Kooli õiguslik seisund

  (1) Riigikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikooli pidaja on riik, mida esindab Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Munitsipaalkooli pidaja on linn või vald.

  (3) Riigi- ja munitsipaalkool võivad teostada majandustegevust õppekavas ja kooli põhimääruses kehtestatud ülesannete täitmiseks või nendega seoses. Sellisele majandustegevusele ei kohaldata teatamis- või loakohustust, kuid kohaldatakse asjaomast majandustegevust reguleerivaid sätteid.

  (4) Kui kooli majandustegevus on suunatud tarbijale toodete või teenuste pakkumisele, peab see olema tarbijale arusaadavalt väljendatud.

2. peatükk Kooli asutamine, alusdokumendid ja nimi 

§ 5.  Asutamine

  (1) Riigikooli asutab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Munitsipaalkooli asutab valla- või linnavolikogu.

  (3) Kooli pidaja taotleb pärast kooli asutamist valdkonna eest vastutavalt ministrilt õppe läbiviimise õigust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Kooli andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) koolile esimest korda õppe läbiviimise õiguse andmise järel.

  (5) Riigi- ja munitsipaalkoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 6.  Kooli põhimäärus ja arengukava

  (1) Koolil on põhimäärus ja arengukava.

  (2) Kooli põhimääruse kehtestab kooli pidaja ja kooli arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik.

  (3) Riigikooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Kooli arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks ja selles määratakse kooli arengu põhisuunad ja nende rakendamise meetmed, lähtudes riiklikest strateegilistest dokumentidest.

  (5) Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.

§ 7.  Kooli nimi

  Kooli nimi ei tohi olla eksitav.

3. peatükk Õppe läbiviimise õigus ja kvaliteedi hindamine 
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 8.  Õppe läbiviimise õigus

  (1) Õppe läbiviimise õigus on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Õppe läbiviimise õigus antakse uue kooli asutamisel või õppe läbiviimise õigust omavas koolis tasemeõppe avamisel uues õppekavarühmas.

  (3) Õppekavarühm on käesoleva seaduse tähenduses kutseõppe korraldamisel kasutatav õppekavade liigitamise kategooria, mis on kirjeldatud kutseharidusstandardis.

  (4) Koolis võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele koolis kohaldatakse kõrgharidusseaduse rakenduskõrgharidusõppe korraldamise, finantseerimise ja kvaliteedihindamise kohta sätestatut, kusjuures rakenduskõrgkooli rektori, nõukogu ja nõunike kogu sellekohaseid ülesandeid täidavad vastavalt nende pädevusele kooli direktor, nõukogu ja nõunike kogu kooli põhimäärusega kehtestatud ulatuses ja korras.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

  (5) [Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 9.  Õppe läbiviimise õiguse taotlemine kooli asutamisel
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (1) Kooli asutamisel koolile õppe läbiviimise õiguse saamiseks esitab kooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

  (2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) õigusaktides sätestatud nõuetele vastav õppekava;
  2) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade loetelu;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  3) pädevate asutuste hinnang terviseohutusele ja õppetööks kavandatavate ruumide vastavuse kohta ohutusnõuetele;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  4) kooli põhimäärus;
  5) kooli arengukava projekt;
  6) kooli asutamise otsus;
  7) kohaliku omavalitsuse üksuste liidu kirjalik arvamus kooli asutamise ja õppe avamise vajalikkuse kohta;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
  8) õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused kooli asutamise ja õppe avamise vajalikkuse kohta;
  9) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek teenust osutada ja kinnitus koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta.

  (3) Enne taotluse esitamist tasub munitsipaalkooli pidaja riigilõivu.

  (4) Riigikooli asutamisel taotlust ei esitata, käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumendid koondab Haridus- ja Teadusministeerium hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

§ 10.  Õppe läbiviimise õiguse taotlemine õppe avamisel uues õppekavarühmas
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (1) Õppe läbiviimise õiguse saamiseks uues õppekavarühmas, välja arvatud isikuarengu õppekavarühmas, esitab kool taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust. Munitsipaalkool kooskõlastab taotluse enne selle esitamist kooli pidajaga.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 loetletud dokumendid;
  2) kooli arengukava;
  3) kooli nõunike kogu kirjalik arvamus uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise kohta;
  4) kohaliku omavalitsuse üksuste liidu kirjalik arvamus uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise vajalikkuse kohta;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
  5) õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise vajalikkuse kohta.

  (3) Enne taotluse esitamist tasub munitsipaalkool riigilõivu.

§ 10¹.  Isikuarengu õppekavarühmas õppe läbiviimise taotlemine

  (1) Isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval õppetöö läbiviimise alustamiseks esitab kool taotluse ja asjaomase õppekava valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kolm kuud enne õppetöö algust.

  (2) Taotluse rahuldamiseks hindab valdkonna eest vastutav minister kutsevaliku õppekava vastavust kutseharidusstandardi nõuetele.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 11.  Ekspertiis

  (1) Õppe läbiviimise õiguse andmisel teeb Haridus- ja Noorteamet õppekavarühmas ekspertiisi. Ekspertiisi käigus hinnatakse:
[RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
  1) õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutatavust ja vastavust kutseharidusstandardi nõuetele;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  2) kavandatavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade piisavust õppekavarühmas õppe läbiviimiseks;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  3) õppekavarühmas õppe läbiviimiseks vajalike ressursside piisavust;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  4) avatava õppe jätkusuutlikkust arengukavast lähtuvalt;
  5) avatava õppe otstarbekust tööturuprognoosi, potentsiaalsete õpilaste olemasolu, käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 10 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud arvamuste ning õppe tõenduspõhisuse seisukohalt.

  (1¹) Kui tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool taotleb asjaomases õppekavarühmas korduva ekspertiisi tegemist, lisatakse korduva ekspertiisi taotlusele sisehindamise aruanne.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (1²) Korduva ekspertiisi käigus hinnatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatut ekspertiisi taotlusele lisatud sisehindamise aruande alusel.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Ekspertiisi kulud katab õppe läbiviimise õiguse taotleja. Ekspertiisi kulud ja nende katmise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kusjuures kulu ei või olla suurem kui 1200 eurot.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Ekspertiis tehakse pärast käskkirjaga kinnitatud ekspertiisi kulude tähtaegset katmist.

  (4) Kui õppe läbiviimise õigus antakse käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud korras, katab ekspertiisi kulud Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 12.  Õppe läbiviimise õiguse andmine ja sellest keeldumine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister otsustab õppe läbiviimise õiguse andmise käesoleva seaduse § 9 või 10 alusel esitatud dokumentide ja käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud ekspertiisi ning vajaduse korral lisatõendite alusel ning teeb ühe järgmistest otsustest:
  1) anda õppe läbiviimise õigus tähtajatult;
  2) anda õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks;
  3) mitte anda õppe läbiviimise õigust.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Valdkonna eest vastutav minister ei anna õppe läbiviimise õigust, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotleja poolt käesoleva seaduse §-s 9 või 10 sätestatu alusel esitatud dokumendid ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
  2) käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras tehtud ekspertiisi tulemus on negatiivne.

  (3) Õppe läbiviimise õiguse taotluse menetlemise tähtaeg on neli kuud taotluse esitamisest arvates.

  (4) Õppe läbiviimise õiguse andmise või selle andmisest keeldumise käskkiri toimetatakse taotlejale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.

  (5) [Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (6) Kui kool viib õppekavarühmas läbi õpet ainult kinnipidamisasutuses, siis antakse koolile ministri käskkirjaga kinnipidamisasutuses õppe läbiviimiseks tähtajatu õppe läbiviimise õigus selles õppekavarühmas.

§ 13.  Õppe läbiviimise õiguse pikendamine
[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 14.  Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine ja selle lõppemine
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;
  2) kool või kooli pidaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutust;
  3) kool ei ole 12 kuu jooksul pärast õppe läbiviimise õiguse saamist alustanud õppetööd või õppetöö on vastavas õppekavarühmas olnud peatatud 12 kuud järjest;
  4) kool on õppe läbiviimise õiguse taotlemisel või kvaliteedi hindamisel esitanud valeandmeid;
  5) õppekavarühmas ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele, mille kehtestab käesoleva seaduse § 14¹ alusel moodustatud hindamisnõukogu;
  6) kool on lõpetanud tegevuse.

  (2) Kui õppe läbiviimise õigus on kehtetuks tunnistatud, kaotab kool õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.

  (3) Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse kooli pidajale ja koolile kätte posti teel või adressaadi nõusolekul elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 4 sätestatud alusel, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.

  (5) Õppekavarühmas tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool esitab tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saamiseks käesoleva seaduse § 11 lõikes 1¹ sätestatud korduva ekspertiisi tegemise taotluse ja sisehindamise aruande vähemalt kuus kuud enne õppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist. Kui õppekavarühmas tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool ei esita Haridus- ja Teadusministeeriumile taotlust või kui valdkonna eest vastutav minister teeb korduva ekspertiisi tulemusel otsuse mitte anda õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.

  (6) Kui kolmanda ekspertiisi tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.

  (7) Kui õppe läbiviimise õigus lõpeb tähtaja möödumise tõttu, on valdkonna eest vastutaval ministril põhjendatud juhul õigus pikendada õppe läbiviimise õigust arvestusega, et õppivad õpilased saaks õppekava nominaalkestuse jooksul õpingud lõpetada, ja kohustada kooli lõpetama õpilaste vastuvõtu.

  (8) Kui õppe läbiviimise õigus tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel või see lõpeb tähtaja möödumise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel, teavitab kooli pidaja sellest õpilasi või nende seaduslikke esindajaid ja tagab õpilastele võimaluse lõpetada õpingud kas samas või teises koolis.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 14¹.  Kutseõppe kvaliteedi hindamine

  (1) Kutseõppe kvaliteedi hindamine (edaspidi kvaliteedi hindamine) on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav välishindamine, mis toimub üks kord kuue aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muu hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust.

  (2) Kvaliteedi hindamist korraldab Haridus- ja Noorteamet.
[RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]

  (3) Kvaliteedi hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Kvaliteeti hindab hindamisnõukogu, mille moodustab ja mille töökorra kinnitab Haridus- ja Noorteamet.
[RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]

  (5) Hindamisnõukogu koosseisus on:
  1) vähemalt kolm kutseharidusstandardis nimetatud kutseõppe õppevaldkondade eksperti, kelle nimetab kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud kutsenõukogude esimeeste kogu;
  2) vähemalt kuus tööandjate keskorganisatsioonide ja teiste huvitatud osapoolte esindajat;
  3) vähemalt üks kutseõppeasutuste esindaja;
  4) vähemalt üks õpilaste esindaja.

  (6) Kvaliteedi hindamise tulemusena otsustab hindamisnõukogu järgmise hindamise tähtaja ning teavitab vajaduse korral Haridus- ja Teadusministeeriumi olulistest mittevastavustest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondades.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

4. peatükk Kooli juhtimine 

§ 15.  Direktor

  (1) Kooli juhib direktor.

  (2) Direktor:
  1) vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite ja vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  2) teostab oma pädevuse piires koolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
  3) esindab kooli käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
  4) sõlmib töölepingud kooli töötajatega;
  5) moodustab nõukogu kooli põhimääruses sätestatud korras;
  6) kinnitab kooli õppekavad ja teised õigusaktidega ettenähtud dokumendid ja aruanded, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses;
  7) kinnitab kooli eelarve ja hankeplaani;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  8) käsutab kooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
  9) [kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  10) annab aru kooli nõunike kogule ja kooli pidajale;
  10¹) korraldab kooli arengukava koostamise, vastutab arengukava elluviimise eest ning kinnitab kooli arengukava täitmise aruande;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  11) lahendab muid küsimusi, mille lahendamine ei ole õigusaktidega antud teiste juhtorganite pädevusse.

  (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 16.  Direktori ametikoha täitmine

  (1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

  (2) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

  (4) Riigikooli direktoriga sõlmib töölepingu, muudab seda ja ütleb selle üles valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud esindaja.

  (5) Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu, muudab seda ja ütleb selle üles vallavanem või linnapea või tema volitatud esindaja.

§ 17.  Nõukogu

  (1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine.

  (2) Nõukogu moodustamise korra ja töökorra sätestab kooli põhimäärus.

  (3) Nõukogusse kuuluvad:
  1) direktor;
  2) direktori asetäitjad;
  3) kooli struktuuriüksuste juhid ja õppevaldkondade eest vastutavad töötajad;
  4) õpilaskonna esindaja;
  5) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja.

  (4) Nõukogu tööd juhib direktor.

  (5) Nõukogu:
  1) arutab kooli õppekasvatustöö ning majandustegevuse korraldamisega seotud küsimusi;
  2) teeb kooli pidajale ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;
  3) kooskõlastab kooli arengukava eelnõu ja esitab selle kooli pidajale kinnitamiseks;
  4) [kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  5) kinnitab kooli õppekorralduseeskirja;
  6) kinnitab kooli õppeaasta tööplaani, sealhulgas õppekasvatusala töötajate koolitusplaani;
  7) kooskõlastab kooli eelarve ja hankeplaani;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  8) [kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  9) kooskõlastab kooli õppekavad;
  10) kooskõlastab kooli kasutusse antud riigivaraga seotud toiminguid;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  11) kinnitab kooli õpilasesinduse põhikirja;
  11¹) kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas nende koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  12) [kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  13) lahendab teisi küsimusi, mis õigusaktide ja kooli põhimääruse alusel kuuluvad tema pädevusse.

  (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

§ 18.  Nõunike kogu

  (1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.

  (2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja viieks aastaks.

  (3) Nõunike kogu:
  1) teeb kooli pidajale ja kooli nõukogule ettepanekuid kooli arengusuundade, tegevuse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;
  2) annab hinnangu kooli arengukava eesmärkide saavutamisele ning koostööle riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtetega;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  3) avaldab arvamust uues õppekavarühmas õppe läbiviimise õiguse taotlemise kohta;
  4) annab hinnangu praktika korraldamisele koolis ning asutustes ja ettevõtetes;
  5) nimetab esindaja direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatava konkursikomisjoni koosseisu;
  6) [kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  7) kooskõlastab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas nende koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.

  (5) Nõunike kogu moodustamise ja tegutsemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 19.  Kooli sisehindamine

  (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õppijate arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.

  (2) Kooli sisehindamisel analüüsitakse sisehindamise eesmärgist lähtuvalt õppekasvatustööd ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamine on kooli arengukava koostamise ja kvaliteedi hindamise sisendiks.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (4) [Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 20.  Kooli kohustuslikud dokumendid

  Kooli arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 21.  Hädaolukorra lahendamine koolis

  (1) Hädaolukorrana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu või tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.

  (2) Kooli pidaja loob võimalused õpilaste ja töötajate kaitseks hädaolukorras ja direktor korraldab selle.

  (3) Direktor kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani.

5. peatükk Kutseharidusstandard, kutseõppe liigitus ja õppekavad 

§ 22.  Kutseharidusstandard

  Kutseharidusstandardi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, kinnitades selles järgmised ühtsed nõuded kutseõppele:
  1) kutseõppe õpiväljundid, sealhulgas võtmepädevuste alal, ja nende seos Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga;
  2) õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, sealhulgas õppe maht, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, võtmepädevuste õppe struktuur ja mahud ning ühisõppekava ja kutsevaliku õppekava erisused;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  3) õppekava muutmise põhimõtted;
  4) varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtted;
  5) õppevaldkondade ja -suundade ning õppekavarühmade loetelu.

§ 23.  Kutseõppe liigid

  (1) Kutseõppe liik on kutseõppe õppekavade rühmitamise kategooria, milles lähtutakse kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetest (edaspidi kvalifikatsioonitase) ning arvestatakse õpiväljundeid ja õppima asumise nõudeid.

  (2) Kutseõpe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks:
  1) tasemeõpe on käesoleva seaduse tähenduses kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele;
  2) täiendusõpe on käesoleva seaduse tähenduses kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse.

  (2¹) Kutsevaliku õppekava on tasemeõppe õppekava, mille käigus omandatakse erialaõppe alustamiseks vajalikud kompetentsid teisel kvalifikatsioonitasemel.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Tasemeõpe toimub teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.

  (4) Õppekava paigutumise kvalifikatsioonitasemele määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kutsestandardi puudumisel või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme Haridus- ja Teadusministeerium, sõjaväeliste õppekavade puhul Kaitseministeerium ja sisekaitseliste õppekavade puhul Siseministeerium.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (5) Kui õpilane läbib täielikult õppekava, mis vastab neljandale kvalifikatsioonitasemele, mille nominaalkestus on vähemalt kolm aastat ja õppemaht 180 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ning mis sisaldab võtmepädevuste õpet kutseharidusstandardis sätestatud mahus, omandab ta koos kutse- ja erialase pädevusega keskhariduse ehk kutsekeskhariduse.

  (6) Täiendusõppe suhtes kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolitust reguleerivaid sätteid.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

  (7) Täiendusõppe korraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 24.  Õppekavad

  (1) Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase ning võtmepädevuste õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad kutsed ja osakutsed.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Tasemeõppe õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks.

  (3) Riiklikud õppekavad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, kusjuures valdkonna eest vastutav minister võib eraldi määrusega kehtestada kõikide riiklike õppekavade ühise osa.

  (4) Tasemeõppe läbiviimise aluseks on kooli õppekavad, mis registreeritakse hariduse infosüsteemis. Registreerimise käigus kontrollitakse õppekavade vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele ja õppekava avamise põhjendatust. Õppekava, mis ei vasta nõuetele või mille avamist ei peeta põhjendatuks, jäetakse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata. Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (5) Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks:
  1) esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda eelnevate erialaste kompetentside olemasolu;
  2) jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu.

  (6) Kutsekeskhariduse õppekava koostatakse kutseharidusstandardi ja vastava riikliku õppekava alusel. Kui vastav riiklik õppekava puudub, taotleb kool enne õppekava avamist valdkonna eest vastutavalt ministrilt või tema volitatud isikult selleks loa. Loa andmisel hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõuete täitmist.

  (7) Jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava, millel puudub asjaomane riiklik õppekava, koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui asjaomane kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt.

  (8) Sõjaväelistel ja sisekaitselistel erialadel riiklikke õppekavasid ei kehtestata. Sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooli õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja vastava kutsestandardi alusel, kui viimane on olemas.

  (9) Kvalifikatsioonitaset tõstva jätkuõppe ja viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava esmaõppe õppekava saab avada, kui asjaomases õppekavarühmas on õppe läbiviimise õigus antud tähtajatult või kui õppekava avamist toetavad õppekavarühmale vastavad sotsiaalpartnerid ja kooli pidaja.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

6. peatükk Õppekorraldus 

§ 25.  Kooli vastuvõtt

  (1) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool.

  (2) Neljandale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse vähemalt põhihariduse olemasolu.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse keskhariduse olemasolu.

  (4) Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas, selle puudumisel vastavas kooli õppekavas.

  (5) Õpilaste kooli vastuvõtu korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Kooli vastuvõtutingimusi ja -korda ning õppekorraldust reguleerivad dokumendid, sealhulgas kooli põhimääruse, õppekavad ning õppekorralduseeskirja ja sisekorraeeskirja avalikustab kool oma veebilehel.

  (7) Kooli vastuvõetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet.

  (8) Nõuded õpilaspiletile ja selle väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (9) Vajalike tugiteenuste ja -meetmete määramiseks ning rakendamiseks on kooli direktoril õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise õppeasutuse ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tugiteenuste ja -meetmete kohta, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik tugiteenuste ja -meetmete rakendamiseks.
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

§ 26.  Eesti kutsehariduse arvestuspunkt

  (1) Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (edaspidi arvestuspunkt) on õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.

  (2) Arvestuspunkti rakendamisel arvestatakse ja kasutatakse Euroopa kutsehariduse arvestuspunkti süsteemi (inglise keeles European Credit System for Vocational Education and Training, ECVET) rakendamise aluseid.

§ 27.  Õppeaasta

  (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil.

  (2) Õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega.

  (3) Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti.

§ 28.  Õppevormid

  (1) Õpe toimub statsionaarse või mittestatsionaarse õppe vormis.

  (2) Statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole õppekavajärgsest õpingute mahust.

  (3) Mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust.

  (4) Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks.

  (5) Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust.

  (6) Töökohapõhise õppevormi puhul on praktika osakaal vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.

  (7) Töökohapõhise õppe rakendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (8) Kutsekeskhariduse õppekava puhul ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud õppekava mahu hulka võtmepädevuste õppe mahtu.

§ 29.  Õppekeel

  (1) Õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti kooli õppekavas sätestatud õppe mahust.

  (2) Kutsekeskhariduse õppekava õppekeel on eesti keel. Muu õppekava õppekeele otsustab kooli pidaja.

  (3) Õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel, on eesti keele õpe kohustuslik kooli õppekavas sätestatud mahus, mis tagab eesti keele oskuse tasemel, mis on vajalik omandatud erialal töötamiseks.

  (4) Kutsekeskhariduse õppekava õppekeele ning kohustusliku eesti keele õppe nõue ei laiene välislepingute alusel õppijale.

§ 30.  Praktika

  (1) Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.

  (2) Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. Kool võib põhjendatud juhtudel muuta praktilise töö ja praktika jagunemist.

  (3) Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat läbiviiva isiku või asutuse vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes.

  (4) Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata praktika korraldamisele sisekaitselistel ega sõjaväelistel erialadel. Nimetatud erialadel kehtestatakse praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord asjaomase õppeasutuse õppekorraldust reguleerivates dokumentides.

§ 31.  Hindamine

  (1) Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse õiglane ja erapooletu hinnang õpilase omandatud kompetentside taseme vastavuse kohta õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.

  (2) Kutseõppes kasutatava ühtse hindamissüsteemi, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 32.  Õppekorralduse erisused

  (1) Kool võib põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele pakkuda kutseõpet, mille õppekava koostab kool koostöös põhikooli või gümnaasiumiga kooli asjaomase õppekava alusel ning mis võimaldab õpilastel põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada esmaseid kutse-, eri- ja ametialaseid kompetentse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppe korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel, kus õpilane omandab põhi- või üldkeskharidust. Lepingut ei sõlmita juhul, kui õpet korraldavad kutseõppeasutus ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel põhikoolis ja gümnaasiumis läbitud kutseõppe kohta väljastab kool õpilasele tõendi, mille alusel tehakse õpilase põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele kutseõppe läbimist tõendav kanne.

  (4) Kooli juurde, kus toimub kutseõpe muusika ja esituskunstide õppekavarühmas, võib moodustada õppegruppe muusika alal alates põhikooli esimesest klassist ning koreograafia alal alates viiendast klassist.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õppegruppides omandavad õpilased üldhariduse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kool väljastab õpilasele kooli lõpetamisel põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse, milles on kutseõppe läbimist tõendav kanne, või kutseõppeasutuse lõputunnistuse või mõlemad.

  (7) Haridusliku erivajadusega õpilase koolis õppimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (8) Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor.

  (9) Koolis võib avada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõppe juhul, kui koolis toimub õpe ka kutsekeskhariduse õppekava alusel. Mittestatsionaarse õppe avamise otsustab kooli pidaja.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud õppe korraldamisel laienevad koolile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses õppekoormust, hindamist, õppekavasid, toetusi, koolivaheaegu, kooli lõpetamise tingimusi ning õpilase õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted, muus osas kohaldatakse käesolevat seadust.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 33.  Õppe erisused ühisõppekava korral

  (1) Kooli õppekava, mille järgi toimub õpe kahes või enamas koolis, nimetatakse ühisõppekavaks. Ühisõppekava suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse ja kutseharidusstandardiga kooli õppekavale kehtestatud nõudeid, arvestades neis ühisõppekava kohta kehtestatud erisusi.

  (2) Ühisõppekava koostamise aluseks on koolidevaheline koostööleping, kus on kokku lepitud ühisõppekava koostamise, selle alusel toimuva õppe korraldamise ja lõpudokumentide väljastamise üksikasjades.

  (3) Ühisõppekavas osalevates koolides läbitud õpinguid tunnustavad ühisõppekavas osalevad koolid automaatselt ja täielikult.

  (4) Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava puhul võib ühisõppekava rakendada kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli koostöös.

  (5) Ühisõppekava koostööleping on avalik.

§ 34.  Õpingute lõpetamine

  (1) Õpingud kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus.

  (1¹) Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Keskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppija õpingute kiitusega lõpetamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Kool kannab väljastatud lõputunnistuste andmed hariduse infosüsteemi.

  (4) Lõputunnistuste ja teiste kooli väljastatavate lõpudokumentide vormid ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 35.  Õpingute jätkamine

  (1) Õpilasel on õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekava alusel. Sellisel juhul, samuti üleminekul teisele õppekavale, kohaldatakse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtteid.

  (2) Kutsekeskhariduse omandanud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni ühe õppeaasta ulatuses kutseõppeasutuses või gümnaasiumis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldharidusõpingute tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Kutsekeskhariduse omandanud isikul on õigus jätkata õpinguid kõrghariduse esimesel astmel.

7. peatükk Koolipere 

§ 36.  Koolipere

  (1) Koolipere moodustavad kooli direktor, õppekasvatusala juhtivad töötajad, õpetajad ja teised töötajad (edaspidi töötajad) ning õpilased ja üliõpilased.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses on õpilane kutseõppe tasemeõppe õppekava järgi õppija.

  (3) Käesoleva seaduse tähenduses on üliõpilane rakenduskõrghariduse õppekava järgi õppija. Üliõpilastele laienevad käesoleva seadusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd kõrgharidusseadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

§ 37.  Töötajad

  (1) Töötajate tööülesanded ja -kohustused määratakse kindlaks ametijuhendi ja töölepinguga.

  (2) Töötajatega sõlmib töölepingud, muudab neid ja ütleb need üles kooli direktor.

§ 38.  Õppekasvatusala töötajad

  (1) Käesolevas seaduses käsitatakse õppekasvatusala töötajatena direktorit, õppekasvatusala juhtivat töötajat, õpetajat ning tugispetsialiste.

  (2) Kutseõppeasutuses töötavale õpetajale kehtivad käesoleva seaduse kohased töökorralduse reeglid.

  (3) Koolis korraldatakse igal aastal õpetajate enesehindamine. Enesehindamise käigus koostab õpetaja hindamisaruande, millele tema vahetu juht annab tagasisidet.

  (4) Õppekasvatusala töötaja osaleb täienduskoolituses vastavalt individuaalsele koolitusvajadusele, et säilitada enda tööalane professionaalsus. Õpetaja puhul arvestatakse täienduskoolituse läbimise kohustuse täitmisena ka ettevõttes või asutuses stažeerimist. Stažeerimine on eesmärgipärane erialane töö töökeskkonnas, mis haakub otseselt õpetaja õpetatava valdkonnaga. Stažeerimise ajal vabastatakse õpetaja õppetööst. Kool kehtestab stažeerimise korra.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

  (5) [Kehtetu - RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

§ 39.  Kvalifikatsiooninõuded

  (1) Direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsus ja -kogemus ning pedagoogiline kompetentsus.

  (2) Õppekasvatusala juhtiva töötaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö kogemus ning pedagoogiline ja juhtimiskompetentsus.

  (3) Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on esitatud õpetaja ja kutseõpetaja kutsestandardites. Kutseõpetaja kutsestandardi madalaimale tasemele vastavaid õpetajaid ei tohi koolis olla üle 20%. Piirang ei kehti õppe läbiviimisel sõjaväelisel erialal. Koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada õppekavas määratud õpieesmärkide ja ülesannete täitmine ning õpiväljundite saavutamine.
[RT I, 22.01.2018, 2 - jõust. 01.02.2018]

  (4) Tugispetsialisti suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid.

  (5) Õppekasvatusala töötaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele hindab direktor. Välisriigi haridust tõendavat dokumenti hinnatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 28¹ ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras. Välisriigis õpetaja või tugispetsialisti kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

  (6) Õppekasvatusala töötaja vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Õppekasvatusala töötaja ametikoha võib täita avalikku konkurssi korraldamata, kui tööaeg ametikohal on väiksem kui 50 protsenti täistööajast.

  (7) Sõjaväelise auastmega õpetaja ametikohale määratakse tegevväelane, kes vastab asjaomases kutsestandardis kirjeldatud kompetentsuse, hariduse ja töökogemuse nõuetele.

  (8) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja korra määrusega.

  (9) Kui õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmise konkurss luhtub, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada õppekavas määratud õpieesmärkide ja ülesannete täitmine ning õpiväljundite saavutamine. Kui luhtub ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks korraldatud konkurss, võib vähemalt keskharidusega isikuga sõlmida asendamise ajaks tähtajalise töölepingu.
[RT I, 22.01.2018, 2 - jõust. 01.02.2018]

  (10) Õpetaja võib kolme aasta jooksul õpetada erialal või õppevaldkonnas, milles õpetamiseks tal puudub vajalik kvalifikatsioon, kui ta on asunud vajalikku kvalifikatsiooni omandama.

§ 40.  Õpetaja tööaeg

  (1) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.

  (2) Summeeritud tööaja kasutamisel on arvestusperioodiks õppeaasta. Pooled võivad kokku leppida õppeaastast lühema summeeritud tööaja arvestusperioodi. Summeeritud tööaja kasutamisel tuleb arvestada töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 kehtestatud piiranguga.

§ 41.  Õpetaja lähtetoetus

  (1) Õpetaja lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus (edaspidi lähtetoetus).

  (2) Lähtetoetust võib taotleda isik, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
  1) on lõpetanud kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast lõpetamist esmakordselt kooli tööle õpetajana;
  2) on asunud esmakordselt õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud kõrgharidustaseme õppe käigus, tingimusel et eelnevate õpingute lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele jäi kuni üks aasta ning lähtetoetuse taotlus on esitatud nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse lõpetamist;
  3) on asunud esmakordselt tööle õpetajana, välja arvatud üldhariduslike ainete õpetajana, kuni kolm aastat enne kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse alustamist või kutseõpetaja kutsestandardis nimetatud kompetentside tõendamist ning esitab lähtetoetuse taotluse nelja kuu jooksul pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutsetunnistuse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutsetunnistuse omandamist.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele peab lähtetoetuse taotleja:
  1) töötama vähemalt 0,5 ametikohaga kutseõppeasutuses õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine üldhariduskooli õpetajana;
  2) vastama ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele;
  3) valdama eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.

  (4) Kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal oleva isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra.

  (5) Õpetaja lähtetoetust taotletakse, toetus makstakse välja ning see tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77 sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 41¹.  Tugispetsialisti lähtetoetus

  (1) Tugispetsialisti lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile makstav toetus.

  (2) Tugispetsialisti lähtetoetust võib taotleda tugispetsialist, kes:
  1) on omandanud erialase kõrghariduse ning asub 18 kuu jooksul pärast kõrghariduse omandamist esmakordselt kooli tööle eripedagoogina, sotsiaalpedagoogina või koolipsühholoogina;
  2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogina, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine tugispetsialistina üldhariduskoolis;
  3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele;
  4) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.

  (3) Tugispetsialisti lähtetoetust taotletakse, taotlemise õigust pikendatakse, toetus makstakse välja ning see tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77¹ sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 42.  Õpilaskond

  (1) Kooli õpilased ja üliõpilased moodustavad õpilaskonna.

  (2) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

  (3) Õpilaskonnal on õigus:
  1) moodustada teiste õpilaskondade ja üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
  2) astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
  3) määrata oma täisealine esindaja kooli nõukokku;
  4) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ega korraldada.

  (4) Õpilaskonna esindusorgan on valitud õpilasesindus, mis esindab õpilaskonda suhetes kooli, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

  (5) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Õpilasesinduse esimese koosseisu valimise korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras.

  (6) Õpilaskonnal on põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

  (7) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele ja seaduse alusel antud õigusaktidele.

§ 43.  Õpilase kohustused ja õigused

  (1) Õpilasel on kohustus:
  1) osaleda õppetöös, täites õppekava ja õppeülesandeid;
  2) täita seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral.

  (2) Õpilasel on õigus:
  1) kasutada kõiki kooli loodud võimalusi hariduse omandamiseks;
  2) valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras;
  3) osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse;
  4) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud tingimustel ja korras;
  5) saada õpilaspilet;
  6) saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
  7) saada toetust koolilõuna kulude katmiseks käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
  8) sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
  9) saada akadeemilist puhkust;
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  10) saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid;
  11) pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole;
  12) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud akadeemilist puhkust on õigus saada:
  1) täisealisel taotlejal, kes õpib õppekaval mahuga vähemalt 60 arvestuspunkti – kuni üks aasta;
  2) tervislikel põhjustel – kuni kaks aastat;
  3) aja- või asendusteenistuse puhul – kuni üks aasta;
  4) lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Statsionaarses õppevormis õppivale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 alusel.

  (4) Õpilasel, kes õpib meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleval esmaõppe õppekaval, on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja vormiriietusele. Nimetatud õpilasele ei laiene käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud koolilõuna toetus.

  (5) Õpilasel, kes õpib statsionaarses õppevormis pääste- või politseierialade kutseõppe õppekaval, on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja majutusele kooli kehtestatud tingimustel ja korras.

  (6) Pääste- või politseieriala kutseõppe õppekavalt väljaarvatud õpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist politsei ja piirivalve seaduse §-s 69¹ sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

8. peatükk Koolitustellimus 
[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 44.  Riiklik koolitustellimus kutseõppes
[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 45.  Riikliku koolitustellimuse esitamine ja koolituskohtade moodustamine
[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 46.  Muu koolitustellimus
[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

9. peatükk Rahastamine 

§ 47.  Kooli eelarve ja rahastamine

  (1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantstehingud.

  (2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.

  (3) Riigieelarvest eraldatakse koolile käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud kohustuste ja ülesannete täitmiseks tegevustoetust ja sihtotstarbelist toetust, mis jaotatakse koolidele valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

  (4) Tegevustoetus on toetus koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks.

  (5) Tegevustoetuse komponendid on baasrahastamine, tulemusrahastamine ja kättesaadavuse tagamine. Baasrahastamise ja tulemusrahastamise komponentide suhe on vähemalt 80 protsenti baasrahastamine ja kuni 20 protsenti tulemusrahastamine.

  (6) Sihtotstarbeline toetus on koolile vajaduse korral määratav täiendav toetus riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevate tegevuste elluviimiseks.

  (7) Koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa arvutamisel võetakse muu hulgas arvesse tegevustoetuse käskkirja või halduslepingu täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid:
  1) kutseõppe läbiviimise kvaliteedinäitajad, sealhulgas kooli kutseeksamiga lõpetamise ja töökohapõhise õppe näitajad;
  2) kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajad, sealhulgas kutsekeskhariduse õppekavade lõpetamise näitajad;
  3) ühiskonna arengu toetamise näitajad, sealhulgas tööhõives osalemise ja õpingute jätkamise näitajad ning tööturu osapoolte ja õppeasutustega tehtava koostöö näitajad.

  (8) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Koolituskoha arvestuslik alus on 60 arvestuspunkti mahus õpiväljundeid. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõuta õppekulude hüvitamist üheski kutseõpet korraldavas õppeasutuses, olenemata selle omandivormist.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja korra ning kohaldamise munitsipaal- ja erakoolile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (10) Riigi hallatavale koolile tegevustoetuse ja vajaduse korral sihtotstarbelise toetuse eraldamise ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel kinnitab valdkonna eest vastutav minister tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga. Tegevustoetuse eraldamise käskkirjas määratakse muu hulgas:
  1) tegevustoetuse ja vajaduse korral sihtotstarbelise toetuse rahaline maht;
  2) kooli ülesannetest ja riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud kohustused;
  3) riigieelarvest rahastatavate hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv.

  (11) Munitsipaal- ja erakooli pidajale riigieelarvest tegevustoetuse ja vajaduse korral sihtotstarbelise toetuse eraldamine ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel lepitakse kokku kooli pidaja ja ministeeriumi vahel sõlmitava halduslepinguga, milles sätestatakse muu hulgas:
  1) riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse ja vajaduse korral sihtotstarbelise toetuse rahaline maht ja eraldamise kord;
  2) riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud ülesanded ja kohustused;
  3) riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv, sealhulgas vajaduse korral eraldi hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv;
  4) vajaduse korral muude vahendite määramise tingimused ja kord.

  (12) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 2 ja lõike 11 punktis 2 nimetatud ülesannete ja kohustuste määramisel koostöös sotsiaalpartneritega lähtutakse tööturu vajadustest, registreeritud kutse- ja erialaliitude ettepanekutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, uuringutest ja prognoosidest ning väljakujunenud koolivõrgust.

  (13) Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras õpilaselt, kes ei õpi käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel moodustatud koolituskohal. Õppekulude hüvitamise määra kehtestab nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Nõukogu võib õppekulude hüvitamise määra kehtestamisel tõsta määra kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga.

  (14) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe finantseerimise alused, tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 48.  Koolilõuna kulude katmise toetamine

  (1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpilaste arvust, arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta ning õppepäevade arvust õppeaastas.

  (3) [Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab kooli pidaja.

  (5) Riigikooli koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

10. peatükk Kooli ümberkorraldamine, pidamise erisused ja üleandmine ning tegevuse lõpetamine 

§ 49.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja. Riigikool korraldatakse ümber ja kooli tegevus lõpetatakse Vabariigi Valitsuse seaduse alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Koolid korraldatakse ümber järgmiselt:
  1) koolid ühendatakse üheks või mitmeks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus kool või uued koolid;
  2) kool või koolid liidetakse teise kooliga ja liidetav kool või liidetavad koolid lõpetavad tegevuse;
  3) kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse;
  4) kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusel asutatakse uus kool ja säilib esialgne kool.

  (3) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb teavitada kooli ja õpilasi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. Kui kool ei kuulu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, teavitatakse selle ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest valdkonna eest vastutavat ministrit hiljemalt kuus kuud enne õppeaasta algust.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (4) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

  (5) Kooli pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse õpinguid jätkata.

  (6) Kui koolil ei ole enam üheski õppekavarühmas õppe läbiviimise õigust, algatab kooli pidaja kooli tegevuse lõpetamise.

§ 50.  Kooli pidamise üleandmine

  (1) Riigil on õigus anda riigikooli pidamine üle vallale või linnale ja vallal või linnal on õigus anda munitsipaalkooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

  (2) Kooli pidamise üleandmisele kohaldatakse võlaõigusseaduses ettevõtte ülemineku kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Samal ajal kooli pidamise üleandmise taotlusega taotletakse üleantava kooli õppekavarühmade õppe läbiviimise õiguse üleandmist koos kooli muu mittemateriaalse varaga. Taotluse õppekavarühma õppe läbiviimise õiguse üleandmiseks esitab valdkonna eest vastutavale ministrile vald või linn, millele riigikool või munitsipaalkool üle antakse.

  (4) Kooli pidamise üleandmine riigile või teisele vallale või linnale määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse üksuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi või kohaliku omavalitsuse üksuste vahel sõlmitava halduslepinguga. Halduslepingus lepitakse kokku:
  1) kooli pidamise üleandmise kuupäev;
  2) üleantava kooli ülesanded;
  3) õpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord;
  4) kooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord üleantavas koolis, arvestades töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatut;
  5) kooli kasutuses oleva vara uuele kooli pidajale üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg, arvestades õigusaktidega sätestatut;
  6) kooli asjaajamise uuele kooli pidajale üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
  7) kooli pidamise üleandmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveküsimuste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.

  (5) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse õpingute jätkamiseks koolis.

  (6) Kooli pidamine antakse üle ajavahemikul 1. juulist sama aasta 31. augustini. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.

§ 51.  Kutseõppeasutuse ja üldhariduskooli tegutsemine ühe asutusena

  (1) Kutseõppeasutus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud gümnaasium võivad tegutseda ühe asutusena. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud juhul võib kutseõppeasutusega ühe asutusena tegutseva gümnaasiumiga olla liidetud ka põhikool.

  (2) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi puhul kohaldatakse kutseõppeasutuse osa suhtes käesolevas seaduses sätestatut ning gümnaasiumiosa suhtes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut.

  (3) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi põhimäärus ja arengukava peavad lisaks käesolevas seaduses sätestatud andmetele sisaldama gümnaasiumiosa kohta ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud kohustuslikke andmeid. Põhimäärus ja arengukava kinnitatakse käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (4) Ühe asutusena tegutseval kutseõppeasutusel ja gümnaasiumil on hoolekogu, mille moodustamise ja tegevuse suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, ning nõunike kogu, mille moodustamise ja tegevuse suhtes kohaldatakse käesolevat seadust.

  (5) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi gümnaasiumiosal on õppenõukogu, mis tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel.

  (6) Ühe asutusena tegutsevas kutseõppeasutuses ja gümnaasiumis moodustatakse nõukogu, mille moodustamise ja pädevuse suhtes kohaldatakse käesolevat seadust.

  (7) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust. Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.

  (8) Kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi liitmisel ning ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi ümberkorraldamisel, pidamise üleandmisel ja tegevuse lõpetamisel kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut.

11. peatükk Haldusjärelevalve 

§ 52.  Haldusjärelevalve teostamine

  (1) Haldusjärelevalvet koolide ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi järelevalveasutus) eesmärgiga tagada kutseõppe kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (2) Järelevalveasutus määrab haldusjärelevalvet teostavad ametiisikud, kaasates vajaduse korral eksperte.

§ 53.  Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku ülesanded
[Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

§ 54.  Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku õigused

  Haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
  1) külastada kooli, et kontrollida õppekasvatusala, teavitades sellest varem direktorit;
  2) osaleda kooli juhtorganite, töötajate, õpilaste ja vanemate koosolekutel;
  3) tutvuda kooli dokumentidega;
  4) saada koolilt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;
  5) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
  6) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
  7) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
  8) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

§ 55.  Haldusjärelevalve tulemused

  (1) Haldusjärelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.

  (2) Õiendis esitatakse järgmised andmed:
  1) õiendi koostamise aeg ja koht;
  2) lühiandmed kooli kohta;
  3) haldusjärelevalvet teostav järelevalveasutus;
  4) haldusjärelevalve teostamise aeg;
  5) haldusjärelevalvet teostanud ametiisikute ja kaasatud ekspertide nimed;
  6) haldusjärelevalve tulemused;
  7) õigusrikkumiste aeg ja kirjeldus;
  8) tehtud ettekirjutused ja ettepanekud;
  9) ettekirjutuste täitmisest teavitamise tähtaeg.

  (3) Ettekirjutuses märgitakse:
  1) selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
  2) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
  3) ettekirjutuse alus;
  4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.

  (4) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (5) Õiend tehakse kooli direktorile ja kooli pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul haldusjärelevalve teostamise algusest arvates.

  (6) Kui kooli pidaja ei täida ettekirjutust õiendis märgitud tähtaja jooksul, siis võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

12. peatükk Rakendussätted 

§ 56.  Kooli juhtimisega seotud üleminek

  (1) Kooli põhimäärus viiakse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla 2014. aasta 1. jaanuariks. Käesoleva seaduse jõustumisel kehtivad põhimäärused kehtivad kuni seadusega kooskõlla viimiseni, kuid kõige kauem 2014. aasta 1. jaanuarini.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kinnitatud koolide arengukavad kehtivad oma tähtaja lõpuni.

  (3) Kooli juhtimine viiakse käesoleva seaduse §-de 17 ja 18 nõuetega kooskõlla 2014. aasta 1. jaanuariks. 2013. aasta 31. detsembrini juhitakse kooli enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud kutseõppeasutuse seaduse (RT I, 08.07.2011, 9) sätete alusel.

  (4) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud hädaolukorra lahendamise plaan kehtestatakse 2014. aasta 1. jaanuariks.

  (5) Kool on kohustatud tagama käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud tugiteenuste õpilase vajadustele vastava kättesaadavuse 2014. aasta 1. jaanuarist.

  (6) Kooli põhimäärus viiakse käesoleva seaduse 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatustega kooskõlla 2019. aasta 1. septembriks.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 57.  Eesti õppekeelele üleminek

  (1) Kool on kohustatud tagama ülemineku eesti õppekeelele kutsekeskhariduse õppekavadel hiljemalt 2020. aasta 1. septembriks.

  (2) Kutsekeskhariduse õppekava õpilased, kelle õppekeel ei ole eesti keel, peavad õpingute lõpetamiseks sooritama eesti keele teise keelena riigieksami põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 ja selle alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses kehtestatud korras. Nimetatud riigieksami võib asendada kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles. Käesolevat sätet ei kohaldata välislepingute alusel õppijale.

§ 58.  Üleminek õppe läbiviimise õigusele

  (1) Kooli õppekavarühmas, millesse kuuluvad 2013. aasta 1. septembri seisuga hariduse infosüsteemi kantud õppekavad ning mille alusel toimub õppetöö, loetakse õppe läbiviimise õigus antuks kuni 2017. aasta 1. jaanuarini.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Õppe läbiviimise õiguse pikendamine viiakse käesoleva seaduse alusel läbi alates 2014. aasta 1. jaanuarist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekavarühmas pikendatakse õppe läbiviimise õigust akrediteerimist korraldava asutuse koostatud ajagraafiku alusel.

  (3) Kui õppe läbiviimise õigust ei pikendata, võib õppekavarühma kuuluvate õppekavade järgi, millel on kehtiv koolitusluba, õpet läbi viia kuni koolitusloa tähtaja lõpuni. Uusi õpilasi sellel perioodil õppekavale vastu võtta ei tohi.

  (4) Õppe läbiviimise õigust taotletakse pärast käesoleva seaduse jõustumist kooli asutamisel või uues õppekavarühmas õppe avamisel käesoleva seaduse kohaselt.

  (5) Aastatel 2011–2013 läbiviidud ühekordse valikulise akrediteerimise käigus positiivse hinnangu ehk täisakrediteeringu saanud koolide õppekavarühmades loetakse õppe läbiviimise õigus pikendatuks kuueks aastaks alates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (6) Õppekavarühmadele, mille kohta koolil on 2019. aasta 31. augustiks akrediteering kuueks aastaks, loetakse antuks tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saanute kutseõppe kvaliteeti hinnatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 14¹ sätestatule.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (7) Õppekavarühmades, milles koolil on 2019. aasta 31. augustiks kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, tehakse õppe läbiviimise õiguse ekspertiis vastavalt käesoleva seaduse §-s 11 sätestatule. Ekspertiisi kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 59.  Üleminek uutele kutseõppe õppekavadele

  (1) Seaduse jõustumise ajal kehtivad riiklikud õppekavad kehtivad kuni seadusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 2016. aasta 31. detsembrini.

  (2) Kooli õppekavad viiakse vastavusse käesoleva seadusega kooskõlla viidud riiklike õppekavadega poole aasta jooksul, arvates asjaomase riikliku õppekava jõustumisest. Uut õppekava rakendatakse selle kinnitamisele järgneva õppeaasta algusest.

  (3) Enne 2017. aasta 1. septembrit kooli vastu võetud õpilased, kes õpivad kooli õppekava järgi, mis ei ole käesoleva seadusega kooskõlas, ning on uue kooli õppekava rakendamise ajaks täitnud alla poole õppekava mahust, viiakse üle käesoleva seadusega kooskõlla viidud õppekavale, seejuures ei tohi nende õppeaeg uuele õppekavale üleviimisel pikeneda. Alates 2017. aasta 1. septembrist võetakse uusi õpilasi vastu ainult käesoleva seadusega kooskõlla viidud kooli õppekavadele.

  (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õppekavad suletakse hiljemalt 2018. aasta 31. augustil ning õpilased viiakse üle käesoleva seadusega kooskõlas olevatele õppekavadele.

§ 60.  Üleminek uutele õppevormidele

  (1) Käesoleva seaduse kohaseid õppevorme rakendatakse õpilaste puhul, kes võetakse tasemeõppesse vastu pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist põhihariduse nõudeta kutseõppe, põhihariduse baasil kutseõppe, kutsekeskharidusõppe ja keskhariduse baasil kutseõppe õppekavadel õppivate õpilaste puhul kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õppevorm ja õppekoormus.

§ 61.  Üleminek arvestuspunktile

  Arvestuspunkt võetakse paralleelselt õppenädalaga kasutusele alates käesoleva seaduse jõustumisest. Õppimist tõendavates dokumentides kasutatakse seda õppemahu ühikut, vastavalt kas õppenädal või arvestuspunkt, mida on kasutatud nimetatud dokumendi aluseks olevas õppekavas. Käesoleva seaduse alusel koostatavate õppekavade puhul kasutatakse ainult arvestuspunkti.

§ 62.  Üleminek uutele õppekasvatusala töötajate kvalifikatsiooninõuetele

  (1) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini korraldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud kutseõppeasutuse seaduse (RT I, 08.07.2011, 9) § 30 lõike 5 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses nimetatud õpetajate kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks atesteerimine, millele kohaldatakse viidatud määruses kehtestatud atesteerimise tingimusi ja korda.

  (2) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini korraldatud atesteerimisel omistatud ametijärgud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.

  (3) Õpetajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kooli tööle asunud kutseõpetaja ja üldharidusainete õpetaja.

§ 63.  Kooli rahastamisega seotud üleminek

  (1) Kooli rahastamine viiakse käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõuetega kooskõlla 2014. aasta 1. jaanuariks. Kuni 2013. aasta 31. detsembrini rahastatakse kutseõpet enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud kutseõppeasutuse seaduse (RT I, 08.07.2011, 9) §-de 33²–33⁴ alusel.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 48 kehtestatud koolilõuna kulude katmise toetus kehtib põhihariduse nõudeta kutseõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja kutsekeskharidusõppe õppekavade järgi täiskoormusega või esmaõppe õppekavade järgi statsionaarses õppevormis õppivatele õpilastele.

§ 64. – § 87. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 88.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 73 jõustub 2014. aasta 1. juulil.
[RT I, 22.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]