Requirements concerning the provision of safety signs in the workplace

This Regulation is enacted on the basis of Section 4(4) of the Occupational Health and Safety Act (RT I 1999, 60, 616).

§ 1.  Scope

 (1) These requirements are the minimum requirements for the provision of safety signs in the workplace.

 (2) These requirements shall not apply to the labelling of hazardous substances, mixtures, products or equipment to be placed on the market, or to the regulation of land, water or air transport.
[RT I, 12.03.2015, 8 — entry into force 1 June 2015]

§ 2.  Implementation of safety signs

 (1) Depending on the circumstances, a safety sign may be a label, sign, colour, illuminated sign, acoustic signal, verbal communication or hand signal referring to a specific object, activity or situation and ensuring that the necessary safety-related information or instructions are provided.

 (2) In accordance with an assessment of the risks in the working environment, employers shall provide safety signs at work if it is not possible to reduce the risk adequately using technical means for collective protection or measures for the organisation of work.

 (3) Inside undertakings in which land, water or air transport is used, the necessary signs, road markings and illuminated signs regulating the transport shall be installed in the places where the transport takes place, without prejudice to Section 13(1)–(3) of this Regulation.

 (4) Employers shall inform employees and working-environment representatives of all safety signs that are in use at work or that have been changed or introduced, and provide them with training on the meaning of the safety signs and the rules applicable to behaviour in the areas where those signs apply.

 (5) In order to introduce a new safety sign, the employer must consult the employees and working-environment representatives and allow them to be involved in the process of resolving issues relating to the introduction of the safety sign.

§ 3.  Types of safety sign

 (1) Safety signs are divided into permanent and temporary safety signs.

 (2) Permanent safety signs shall be used:
 1) in the event of prohibitions, warnings and mandatory requirements;
 2) to indicate escape routes and exits, first-aid and fire-fighting equipment, and their location;
 3) to indicate containers and pipes;
 4) to indicate obstacles, dangerous locations and traffic routes.

 (3) Temporary safety signs shall be used where:
 1) an illuminated sign, acoustic signal or verbal communication is used to inform employees of imminent danger, to direct their activities or to instruct them to evacuate the area of danger in the event of an emergency;
 2) a verbal communication or hand signal is used to direct a person carrying out a dangerous load-moving operation or a dangerous manoeuvre.

§ 4.  Interchanging and combining safety signs

 (1) The following safety signs may be used interchangeably if they are equally effective:
 1) a safety colour or a safety sign to mark an obstacle or drop;
 2) illuminated signs, acoustic signals or verbal communication;
 3) verbal communication or hand signals.

 (2) The following safety signs may be used together:
 1) illuminated signs and acoustic signals;
 2) illuminated signs and verbal communication;
 3) verbal communication and hand signals.

§ 5.  Colours used in safety signs

§ 6.  Ensuring the effectiveness of safety signs

 (1) In order to ensure the effectiveness of safety signs, the following measures shall be taken:
 1) to preserve intrinsic operating characteristics, safety signs and signalling devices should be maintained in working order, checked and cleaned regularly and, where necessary, repaired, painted or replaced;
 2) the number and positioning of signs and signalling devices must correspond to the extent of the danger and the size of the area that could be affected;
 3) light-signalling and acoustic signalling devices requiring power must have an emergency supply in addition to the main supply, unless the hazard passes when the power supply is cut;
 4) the triggering of an illuminated sign or acoustic signal warns of the presence of a hazard or indicates when the required action should start. The sign or signal must be active for as long as the hazard exists. Once the need has passed, the illuminated sign or acoustic signal must be switched off without delay;
 5) to ensure that they function correctly and effectively, devices transmitting illuminated signs and acoustic signals must be checked before they are put into service and subsequently at sufficiently frequent intervals;
 6) if the hearing or sight of a worker required to comply with a signal is impaired, including a hearing or sight impairment caused by the wearing of personal protective equipment, measures must be taken to supplement or replace the signs concerned.

 (2) The effectiveness of a safety sign must not be adversely affected by:
 1) the presence of another source of light or noise of the same type which interferes with visibility and audibility. Therefore, it is prohibited to place several light-signalling or acoustic-signalling devices close together, to use at the same time two or more illuminated signs which are likely to be confused, to use an illuminated sign in the proximity of another similar source of light, to use two acoustic signals at the same time, and to use an acoustic signal if the level of ambient noise in the working environment is high;
 2) poor design, insufficient number, incorrect positioning, poor state of repair or incorrect functioning of the sign.

§ 7.  Features of safety signs

 (1) A safety sign provides specific safety-related information by a combination of geometric shape, colours and symbols or a pictogram.

 (2) Safety signs are divided in accordance with their purpose into prohibition signs, warning signs, mandatory signs, emergency escape and first-aid signs, and fire-fighting signs. Their shape and colour is described in Section 9(1)–(5) of this Regulation.

 (3) Pictograms used on safety signs must be as simple as possible and contain only essential details. They may be slightly different from or more detailed than those shown in Section 9(1)–(5), provided that they do not change the meaning of the signs or make it harder to understand them.

 (4) Safety signs shall be made of shock, weather and environment-resistant material.

 (5) The dimensions, colours and lighting of safety signs shall ensure that they can easily be seen and understood.

§ 8.  Use of safety signs

 (1) If there are areas of general danger at a workplace, safety signs shall be positioned at the entrance to those areas. If there is one specific source of danger, a sign shall be positioned next to it.

 (1¹) Areas, rooms or enclosures used for the storage of hazardous substances or mixtures must be indicated by a suitable warning sign taken from Section 9(2) of this Regulation, or marked as provided in Section 10, unless the labelling of the individual packages or containers is adequate for this purpose. If there is no warning sign in Section 9(2) of this Regulation with which to alert people to hazardous substances or mixtures, the appropriate hazard pictogram set out in Annex V to Regulation (EC) No 1272/2008 of the European Parliament and of the Council of 16 December 2008 on classification, labelling and packaging of substances and mixtures (OJ L 353, 31.12.2008, p. 1) (‘the CLP Regulation’) shall be used.
[RT I, 12.03.2015, 8 — entry into force 1 June 2015]

 (2) In order to ensure visibility, safety signs shall be positioned in well-lit locations and at a height appropriate to the line of sight, ensuring that they are not hidden by constructions or objects. Phosphorescent colours, reflective materials or artificial lighting shall be used where the level of natural light is poor, having regard to the requirements concerning workplace lighting. Signs must be easily accessible for maintenance purposes.

 (3) When positioning safety signs, account must be taken of the maximum distance from which they are recognisable, depending on their size:

 (4) A safety sign shall be removed when the hazard to which it refers ceases to exist.

 (5) A supplemental sign may be added to a safety sign. This expresses in words the meaning of the sign, provides additional information about the area in which the sign applies, or indicates the location of the room or device shown on the sign.

§ 9.  Safety signs to be used

 (1) Prohibition signsThe intrinsic features of prohibition signs are a round shape, a black pictogram on a white background, red edging and a diagonal line. The red part takes up at least 35 % of the area of the sign.

 (2) Warning signs
The intrinsic features of warning signs are a triangular shape, a black pictogram on a yellow background with black edging. The yellow part takes up at least 50 % of the area of the sign.

* The ‘General danger’ warning sign shall not be used to warn about hazardous substances or mixtures, except for cases when the warning sign is used in accordance with the second sentence of Section 10(6) of this Regulation to indicate stores of hazardous substances or mixtures.
[RT I, 12.03.2015, 8 — entry into force 1 June 2015]

 (3) Mandatory signs
The intrinsic features of mandatory signs are a round shape and a white pictogram on a blue background. The blue part takes up at least 50 % of the area of the sign.

 (4) Evacuation and first-aid signs
The intrinsic features of these signs are a rectangular or square shape and a white pictogram on a green background. The green part takes up at least 50 % of the area of the sign.

 (5) Fire-fighting signs
The intrinsic features of fire-fighting signs are a rectangular or square shape and a white pictogram on a red background. The red part takes up at least 50 % of the area of the sign.

§ 10.  Signs on containers and pipes

 (1) Containers for hazardous substances or mixtures, and containers with the visible pipes containing or transporting hazardous substances and mixtures, must be labelled with the relevant hazard pictograms in accordance with the CLP Regulation.
[RT I, 12.03.2015, 8 — entry into force 1 June 2015]

 (2) Subsection 1 of this Section does not apply to containers used at work for brief periods or to containers whose contents change frequently, provided that alternative measures guaranteeing the same level of protection are taken, in particular measures to inform and instruct workers.
[RT I, 12.03.2015, 8 — entry into force 1 June 2015]

 (3) The labels referred to in subsection 1 of this Section may:
 1) be replaced by warning signs set out in Section 9(2) of this Regulation. If there is no equivalent warning sign, the relevant hazard pictogram set out in Annex V to the CLP Regulation shall be used;
 2) be supplemented by additional information, such as the name or formula of the hazardous substance or mixture and the details of the hazard;
 3) for the transporting of containers at the place of work, be supplemented or replaced by signs that are applicable in the European Union for the transport of hazardous substances or mixtures.
[RT I, 12.03.2015, 8 — entry into force 1 June 2015]

 (4) In addition to the requirements set out in subsection 1, pipes shall be labelled using permanent dye or a coloured sticker with an arrow showing the direction in which the substance is flowing, in accordance with the table below.

 (5) The labelling on containers and pipes must be positioned visibly and be weather and environment-resistant. The labelling on pipes shall be repeated at reasonable intervals and in the vicinity of the most dangerous points, such as valves and joints.

 (6) If the labelling on the individual packages or containers of hazardous substances or mixtures is inadequate to guarantee safety, the rooms or areas used for their storage shall be indicated by a suitable warning sign from Section 9(2) or a label referred to in subsection 1 of this Section, having regard to the requirements set out in Sections 7(5) and 8(3) concerning the size of signs. Stores of a number of hazardous substances or mixtures may be indicated by the ‘General danger’ warning sign. The signs or labels referred to above must be positioned near the storage area or on the door leading into the storage room.
[RT I, 12.03.2015, 8 — entry into force 1 June 2015]

§ 11.  Marking of fire-fighting equipment

  The signs described in Section 9(5) shall be used for the identification and location of fire-fighting equipment.

§ 12.  Marking of obstacles and dangerous locations

 (1) Places where there is a risk of colliding with obstacles, of falling or of objects falling should be marked with alternating yellow and black or alternating red and white stripes in zones in the undertaking to which workers have access during their work.

 (2) The extent of the markings must be commensurate with the scale of the obstacle or area of danger to be marked.

 (3) The yellow and black or red and white stripes must be at an angle of approximately 45° and of equal size.

 (4) Example of the marking:

§ 13.  Marking of traffic routes

 (1) Where necessary to ensure the safety of workers, traffic routes for vehicles in rooms must be clearly identified by continuous stripes. These stripes should preferably be white or yellow, taking account of the colour of the floor so as to achieve the necessary contrast.

 (2) The stripes must be located so as to indicate the necessary safe distance between the means of transport and any objects or workers located at the edge of the traffic route.

 (3) Permanent traffic routes on the territory of an undertaking must be marked in accordance with the requirements of subsections 1 and 2, unless they are provided with barriers or pavements.

§ 14.  Features of illuminated signs

 (1) Illuminated signs are signs produced by a device made of transparent or translucent materials. The device is illuminated from the inside or the rear in such a way that the symbol or pictogram on the surface becomes visible.

 (2) Illuminated signs must produce a luminous contrast which is appropriate to its environment, without producing glare. The light emitted must be sufficient to ensure good visibility.

 (3) Illuminated signs may be of a single colour or supplemented with a symbol or pictogram.

 (4) The colour and meaning of illustrated signs of a single colour must correspond to the requirements set out in Section 5.

 (5) Pictograms on illuminated signs must meet the requirements set out in Section 7(3) and (4).

§ 15.  Use of illuminated signs

 (1) If a device is intended to emit both continuous and intermittent signs, the intermittent sign should be used to indicate serious danger or an urgent need for action.

 (2) The duration of each flash and the frequency of the flashes of an intermittent illuminated sign must be such as to ensure that the message is understood correctly and to avoid any confusion between different intermittent or continuous illuminated signs.

 (3) If a flashing sign is used instead of or together with an acoustic signal, both should use the same length and frequency of signal.

 (4) Devices for emitting flashing signs in the event of serious danger must be under special surveillance or be fitted with an auxiliary lamp.

§ 16.  Features of acoustic signals

 (1) An acoustic signal is a coded sound which is released and transmitted by a device designed for that purpose, without the use of a human or artificial voice.

 (2) Acoustic signals must:
 1) in order to ensure audibility, have a sound level which is considerably higher than the level of ambient noise, without being excessive or painful to the ear;
 2) be easily recognisable, particularly in terms of pulse length and the interval between pulses or groups of pulses, and be clearly distinct from any other acoustic signals and ambient noises.

 (3) If an acoustic signalling device is intended to emit an acoustic signal at both constant and variable frequencies, the variable frequency should be used to indicate a higher level of danger or a more urgent need for action.

 (4) The acoustic signal for the evacuation of an area of danger in the event of serious and immediate danger must be continuous.

§ 17.  Features of verbal communication

 (1) Verbal communication is a predetermined spoken message communicated by a human or artificial voice.

 (2) Verbal communication is given by the emitter of the message to one or more hearers either directly or in code in the form of short texts, phrases, groups of words or individual words.

 (3) Verbal communication must be as short, simple and clear as possible.

§ 18.  Transmission of verbal communication

 (1) Verbal communication is broadcast either directly by a person or indirectly by means of a device that broadcasts a human or artificial voice.

 (2) The emitter of verbal communication must be able to pronounce the message clearly and correctly. The recipient must be able to understand the message correctly and consequently act in a manner that guarantees safety.

 (3) Commands such as the following shall be used as verbal communication (instead of or together with hand signals):
attention — draws attention to the fact that commands are about to be given;
stop — to interrupt or end a movement;
end — to stop an operation;
raise — to have a load raised;
lower — to have a load lowered;
forwards, backwards, right, left — to be used with a hand signal;
danger — to make an emergency stop;
quickly — to speed up a movement.

§ 19.  Features of hand signals

 (1) A hand signal is an agreed movement or position of the arms and/or hands for guiding a person who is carrying out a load-moving operation or vehicle manoeuvres which constitute a danger for workers.

 (2) Hand signals must be precise, simple, expansive, easy to make and to understand, and clearly distinct from other such signals.

 (3) When both arms/hands are used at the same time, they must be moved symmetrically. Only one signal may be given at a time.

 (4) Provided that they fulfil the requirements of subsections 2 and 3, the signals used may vary slightly from or be more detailed than those shown in Section 21, although they must have the same meaning and be clearly comprehensible.

§ 20.  Use of hand signals

 (1) The person giving the hand signals (‘the signaller’) shall use arm/hand movements to give the person receiving the signals (‘the operator’) instructions for manoeuvring or for moving loads.

 (2) The signaller must be able to safely monitor all manoeuvres and all load-moving operations. If this is not possible, one or more extra signallers should be deployed to repeat the signals being given.

 (3) The signaller must not be given any further duties in addition to directing manoeuvres and load-moving operations and ensuring the safety of workers in the vicinity.

 (4) The operator must interrupt the manoeuvre or load-moving operation and request further instructions either using hand signal No 1 as shown in Section 21(1) or in another predetermined manner if he or she is unable to carry out safely the order that has been given.

 (5) Additional requirements for signallers:
 1) the operator must be able to recognise the signaller without difficulty;
 2) in order to distinguish himself or herself from other workers, the signaller must wear one or more brightly coloured item (item of clothing, helmet, sleeves or armbands). Items of the same colour should be preferred. Instead of those items, the signaller may carry a blue and white striped wand or a small blue flag. These features may be used only by signallers.

§ 21.  Hand signals to be used

 (1) General signals

 (2) Signals directing vertical movements

 (3) Signals directing horizontal movements

 (4) Signals in the event of danger

§ 22.  Implementing provisions

 (1) This Regulation shall enter into force on 1 January 2000.

 (2) Danger signs currently in use shall be brought into line with these requirements within two years of the entry into force of this Regulation.

Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616) paragrahvi 4 lõike 4 alusel.

§ 1.   Rakendusala

  (1) Käesolevad nõuded kujutavad endast miinimumnõudeid ohumärguannete kasutamiseks töökohas.

  (2) Nõudeid ei kohaldata turustatavate ohtlike ainete, segude, toodete ja seadmete märgistamisel ega maa-, vee- ja lennuliikluse korraldamiseks.
[RT I, 12.03.2015, 8 - jõust. 01.06.2015]

§ 2.   Ohumärguannete rakendamine

  (1) Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise.

  (2) Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi alusel kasutama tööl ohumärguannet, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega ei ole võimalik riski piisavalt vähendada.

  (3) Ettevõttes, kus kasutatakse maa-, vee- või õhutransporti, tuleb nende liiklemiskohtadele panna üles vajalikud liiklust reguleerivad märgid, teemärgised või valgusmärguanded, eiramata käesoleva määruse paragrahvi 13 lõikeid 1–3.

  (4) Tööandja peab töötajaid ja töökeskkonnavolinikke teavitama kõigist tööl kasutatavatest, muudetavatest või uutest kasutusele võetavatest ohumärguannetest ning andma neile väljaõppe ohumärguande tähenduse ning selle mõjupiirkonnas kehtivate käitumisreeglite kohta.

  (5) Ohumärguande kasutuselevõtmiseks peab tööandja konsulteerima töötajate või töökeskkonnavolinikega ning andma neile võimaluse osa võtta ohumärguande kasutuselevõtmisega seotud küsimuste lahendamisest.

§ 3.   Ohumärguannete tüübid

  (1) Ohumärguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks ohumärguanneteks.

  (2) Alalist ohumärguannet kasutatakse:
  1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul;
  2) evakuatsioonitee ja -pääsu, esmaabi- ja tuletõrjevahendite ning nende asukoha märgistamiseks;
  3) mahutite ja torude märgistamiseks;
  4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks.

  (3) Ajutist ohumärguannet kasutatakse juhul, kui:
  1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt;
  2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut.

§ 4.   Ohumärguannete asendatavus ja ühitamine

  (1) Üksteisega võib asendada järgmisi sama mõjuga ohumärguandeid:
  1) ohutusvärvust või ohutusmärki takistuse või kukkumisohu tähistamiseks;
  2) valgusmärguannet, helisignaali või suulist märguannet;
  3) suulist või käemärguannet.

  (2) Koos võib kasutada järgmisi ohumärguandeid:
  1) valgusmärguannet ja helisignaali;
  2) valgusmärguannet ja suulist märguannet;
  3) suulist ja käemärguannet.

§ 5.   Ohumärguannetes kasutatavad värvused

§ 6.   Ohumärguande mõjususe tagamine

  (1) Ohumärguande mõjususe tagamiseks tuleb rakendada alljärgnevaid meetmeid:
  1) oluliste talituslike omaduste säilimiseks tuleb ohutusmärgistust ja -märki või signalisatsioonivahendit hoida korras, regulaarselt kontrollida ja puhastada, vajaduse korral parandada, värvida või asendada;
  2) märgistuste, märkide ja signalisatsioonivahendite arv ja asukoht peab vastama ohu ning selle mõjuala suurusele;
  3) juhul kui energiavarustuse katkemisel oht ei kao, peab energiat tarbival valgus- või helisignalisatsiooniseadmel olema lisaks põhitoitele varutoide;
  4) valgusmärguande või helisignaali sisselülitamine teatab ohust või näitab, millal vajalik tegevus peaks algama. Märguanne või signaal peab toimima niikaua kuni püsib ohuolukord. Pärast vajaduse möödumist tuleb valgusmärguanne või helisignaal viivitamatult välja lülitada;
  5) veatu toimimise ja mõjususe tagamiseks peab valgusmärguannet ja helisignaali edastavaid seadmeid enne kasutuselevõttu ning kasutamise käigus regulaarselt piisava sagedusega kontrollima;
  6) kui signaali järgi tegutseva töötaja kuulmine või nägemine on nõrgenenud, kaasa arvatud isikukaitsevahendi kandmisega kaasnev kuulmise või nägemise nõrgenemine, tuleb rakendada meetmeid asjaomaste märkide täiendamiseks või asendamiseks.

  (2) Ohumärguande mõjusust ei tohi kahjustada:
  1) teise samalaadse valgus- või müraallika olemasolu, mis häirib nähtavust ja kuuldavust. Selleks on keelatud mitme valgus- või helisignalisatsiooniseadme paigutamine lähestikku; üheaegne kahe või enama valgusmärguande kasutamine, kui neid võib omavahel segamini ajada; lähedalasuva valgusallikaga sarnase valgusmärguande kasutamine; kahe helisignaali üheaegne kasutamine ning helisignaali kasutamine, kui ümbritseva töökeskkonna müratase on kõrge;
  2) märguande halb kujundus, ebapiisav arv, ebaõige asukoht, halb seisund või vigane talitlus.

§ 7.   Ohutusmärkide tunnused

  (1) Ohutusmärk annab geomeetrilise kuju, värvide ja tingmärkide või piltkirja kombinatsioonina ohutusalast eriteavet.

  (2) Ohutusmärgid jagunevad otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks ning tuletõjemärkideks. Nende kuju ja värvust on kirjeldatud käesoleva määruse paragrahvi 9 lõigetes 1–5.

  (3) Ohutusmärgi piltkiri peab olema võimalikult lihtne ja sisaldama ainult olulisi üksikasju. See võib veidi erineda või olla detailsem paragrahvi 9 lõigetes 1–5 sätestatust, kui see ei muuda ohutusmärgi tähendust ega raskenda märgi mõistmist.

  (4) Ohutusmärk tuleb valmistada võimalikult purunemis-, ilmastiku- ja keskkonnakindlast materjalist.

  (5) Ohutusmärgi mõõtmed, värvus ja valgustatus peavad tagama tema hea nähtavuse ja arusaadavuse.

§ 8.   Ohutusmärkide kasutamine

  (1) Kui töökohas on ohualad, paigaldatakse ohutusmärk selle ala sissepääsu juurde, ohuallikale eriomase ohu korral paigaldatakse märk ohuallika juurde.

  (1¹) Ohtlike ainete või segude ladustamiseks kasutatavad alad, ruumid või aiaga ümbritsetud territooriumid tuleb tähistada käesoleva määruse § 9 lõikes 2 esitatud sobiva hoiatusmärgiga või §-s 10 esitatud nõuetele vastava märgistusega, kui üksikpakendite või mahutite sildid ei ole selleks otstarbeks sobivad. Kui käesoleva määruse § 9 lõikes 2 ei ole hoiatusmärki, millega hoiatada isikuid ohtlike ainete või segude eest, tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. a määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355) (edaspidi CLP-määrus), V lisas sätestatud asjakohast ohupiktogrammi.
[RT I, 12.03.2015, 8 - jõust. 01.06.2015]

  (2) Nähtavuse tagamiseks paigutatakse ohutusmärk hästivalgustatud kohta ning vaatenurga suhtes sobivale kõrgusele, vältides märgi varjamist konstruktsioonide või esemete poolt. Vähese loodusliku valgustuse puhul kasutatakse märkidel järelhelenduvaid värve, peegeldavaid materjale või tehisvalgustust, järgides töökoha valgustatuse nõudeid. Märk peab olema hooldamiseks kergesti ligipääsetav.

  (3) Ohutusmärkide paigaldamisel tuleb arvestada nende maksimaalset äratundmiskaugust sõltuvalt märgi suurusest:

  (4) Ohutusmärk eemaldatakse selle märgi kasutamist tinginud ohu äralangemisel.

  (5) Ohutusmärgile võib lisada teatetahvli, mis dubleerib sõnaliselt märgi tähendust, annab lisateavet märgi mõjupiirkonna kohta või suunab märgil tähistatud ruumi või vahendi asukohale.

§ 9.   Kasutatavad ohutusmärgid

  (1) Keelumärgid

  Keelumärgi olulised tunnused on ümar kuju, must piltkiri valgel taustal, punane ääris ja diagonaaljoon, kusjuures punane osa moodustab vähemalt 35% märgi pindalast.

  (2) Hoiatusmärgid

  Hoiatusmärgi olulised tunnused on kolmnurkne kuju, must piltkiri kollasel taustal ja must ääris, kusjuures kollane osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.

  * Hoiatusmärki „Ohuala” ei kasutata ohtlike ainete ega segude eest hoiatamiseks, välja arvatud juhul, kui hoiatusmärki kasutatakse kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõike 6 teise lausega selleks, et tähistada ohtlike ainete või segude ladusid.
[RT I, 12.03.2015, 8 - jõust. 01.06.2015]

  (3) Kohustusmärgid

  Kohustusmärgi olulised tunnused on ümar kuju, valge piltkiri sinisel taustal, kusjuures sinine osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.

  (4) Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid

  Märkide olulised tunnused on ristküliku või ruudu kuju, valge piltkiri rohelisel taustal, kusjuures roheline osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.

  (5) Tuletõrjemärgid

  Tuletõrjemärgi olulised tunnused on ristküliku või ruudu kuju, valge piltkiri punasel taustal, kusjuures punane osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.

§ 10.   Mahutite ja torustike märgistus

  (1) Ohtliku aine või segu mahutid ja mahutid koos nähtava torustikuga, mis sisaldab või mille kaudu transporditakse ohtlikke aineid ja segusid, peavad olema märgistatud asjakohase ohupiktogrammiga vastavalt CLP-määrusele.
[RT I, 12.03.2015, 8 - jõust. 01.06.2015]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata mahutite suhtes, mida töökohtades kasutatakse lühiajaliselt, ega mahutite suhtes, mille sisu muutub sageli, tingimusel et rakendatakse muid samaväärset kaitset tagavaid meetmeid, eelkõige töötajate teavitamise ja juhendamisega seotud meetmeid.
[RT I, 12.03.2015, 8 - jõust. 01.06.2015]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud märgistust võib:
  1) asendada käesoleva määruse § 9 lõikes 2 esitatud hoiatusmärgiga. Kui samaväärne hoiatusmärk puudub, tuleb kasutada CLP-määruse V lisas sätestatud asjakohast ohupiktogrammi;
  2) täiendada lisateabega, näiteks ohtliku aine või segu nimetuse või valemiga ning ohtu puudutavate üksikasjadega;
  3) mahutite transportimise korral töökohas täiendada või asendada märkidega, mida kohaldatakse ohtlike ainete või segude transportimisel Euroopa Liidus.

[RT I, 12.03.2015, 8 - jõust. 01.06.2015]

  (4) Lisaks lõikes 1 esitatud nõudele märgistatakse torustikud püsivärvi või värvilise kleebisega, millel on aine voolusuunda näitav nool, alljärgneva tabeli kohaselt:

  (5) Mahutile ja torustikule kantud märgistus peab paiknema nähtaval kohal ning olema ilmastiku- ja keskkonnakindel. Torustikule kantavat märgistust korratakse otstarbekal kaugusel üksteisest ning kõige ohtlikumate kohtade, näiteks ventiilide või ühendusarmatuuride vahetus läheduses.

  (6) Kui ohtliku aine või segu üksikpakendi või mahuti märgistus pole ohutuse tagamiseks piisav, tähistatakse nende ladustamiseks kasutatav ruum või ala paragrahvi 9 lõikes 2 toodud sobiva hoiatusmärgiga või käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud märgistusega, võttes arvesse paragrahvi 7 lõikes 5 ja paragrahvi 8 lõikes 3 sätestatud nõudeid märkide suurusele. Mitme ohtliku aine või segu ladu võib olla tähistatud hoiatusmärgiga «Ohuala». Ülalnimetatud märgistus tuleb paigaldada ladustusala lähedale või laoruumi uksele.
[RT I, 12.03.2015, 8 - jõust. 01.06.2015]

§ 11.   Tuletõrjevahendite märgistus

  Tuletõrjevahendite ja nende asukoha märgistamiseks kasutatakse paragrahvi 9 lõikes 5 kirjeldatud märke.

§ 12.   Takistuse ja ohtliku koha märgistus

  (1) Töötajatele töö ajal juurdepääsetav koht ettevõttes, kus on takistustega kokkupõrkamise ning inimeste või esemete kukkumise oht, tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega.

  (2) Märgistuse ulatus peab olema vastavuses märgistatava takistuse või ohuala suurusega.

  (3) Kollased ja mustad või punased ja valged triibud peavad olema ligikaudu 45° nurga all ning võrdse laiusega.

  (4) Märgistuse näide:

§ 13.   Liikumistee märgistamine

  (1) Sõidukite liikumisteed ruumides peavad olema märgistatud selgelt nähtavate pidevjoontega, kui see on vajalik töötajate ohutuse tagamiseks. Eelistatud on valged või kollased jooned, arvestades vajaliku kontrastsuse saavutamiseks põranda värvust.

  (2) Jooned peavad paiknema nii, et oleks tagatud vajalik ohutu vahemaa transpordivahendite ning liikumistee ääres asetsevate objektide ja töötajate vahel.

  (3) Ettevõtte territooriumil paiknevad alalised liikumisteed peavad tõkkepuude või kõnniteede puudumisel olema märgistatud vastavalt lõigetes 1 ja 2 nõutule.

§ 14.   Valgusmärguande tunnused

  (1) Valgusmärguanne on läbipaistvast või poolläbipaistvast materjalist valmistatud seadme abil edastatav märguanne, kusjuures seadet valgustatakse seest või tagant nii, et esile tuleb pinnale kantud tingmärk või piltkiri.

  (2) Valgusmärguanne peab moodustama ümbritseva keskkonnaga sobiva helenduva kontrasti, põhjustamata sealjuures pimestamist. Valgusmärguande valgustus peab olema piisav hea nähtavuse tagamiseks.

  (3) Valgusmärguanne võib olla ühevärviline või täiendatud tingmärgi või piltkirjaga.

  (4) Ühevärvilise valgusmärguande värvus ja tähendus peavad vastama paragrahvis 5 esitatud nõuetele.

  (5) Valgusmärguande piltkiri peab vastama paragrahvi 7 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

§ 15.   Valgusmärguande kasutamine

  (1) Kui seade on ette nähtud nii pideva kui ka vilkuva valgusmärguande edastamiseks, tuleb tõsisest ohust või kiirest tegutsemise vajadusest teatamiseks kasutada vilkuvat valgusmärguannet.

  (2) Vilkuva valgusmärguande iga välgatuse kestus ja välgatuste sagedus peavad tagama teatest õige arusaamise ja välistama erinevate vilkuvate või pidevate valgusmärguannete segiajamist.

  (3) Kui vilkuvat valgusmärguannet kasutatakse helisignaali asendajana või koos helisignaaliga, tuleb mõlemal kasutada ühesugust signaali pikkust ja sagedust.

  (4) Tõsisest ohust hoiatava vilkuva valgusmärguande edastamise seade peab olema erilise järelevalve all või varustatud varulambiga.

§ 16.   Helisignaali tunnused

  (1) Helisignaal on kodeeritud heli, mis vallandatakse selleks valmistatud seadme abil inim- või tehishäält kasutamata.

  (2) Helisignaal peab:
  1) kuuldavuse tagamiseks olema ümbritsevast taustmürast tunduvalt suurema helitugevusega, ent mitte liialt tugev või valulik kuulmisorganile;
  2) olema kergesti äratuntav, eriti heliimpulsi kestuse ja impulsside või nende gruppide vahe järgi, ning selgesti eristatav muudest helisignaalidest ja ümbritseva keskkonna taustmürast.

  (3) Kui helisignalisatsiooniseade on ette nähtud nii pideva kui ka muutuva sagedusega helisignaali edastamiseks, tuleb suuremast ohust või pakilisemast tegutsemise vajadusest teatamiseks kasutada muutuva sagedusega helisignaali.

  (4) Tõsise ja vältimatu ohu korral ohualalt lahkumist nõudev helisignaal peab olema pidev toon.

§ 17.   Suulise märguande tunnused

  (1) Suuline märguanne on eelnevalt kokkulepitud tähendusega suulise teate edasiandmine inim- või tehishäälega.

  (2) Suuline märguanne antakse teate edastajalt ühele või mitmele täitjale kas otseselt või kodeeritult lühiteksti, väljendi, sõnagrupi või üksiksõnaga.

  (3) Suuline märguanne peab olema võimalikult lühike, lihtne ja selge.

§ 18.   Suulise märguande edastamine

  (1) Suuline märguanne edastatakse kas otseselt inimese poolt või kaudselt inim- või tehishäält edastava vahendiga.

  (2) Suulist märguannet edastav isik peab olema võimeline edasiantavat teadet selgelt ja õigesti hääldama. Teate vastuvõtja peab olema võimeline teadet õigesti mõistma ning sellele vastavalt ohutust tagaval viisil tegutsema.

  (3) Suuliste märguannetena kasutatakse näiteks järgmisi käsklusi (käemärguande asemel või koos sellega):
tähelepanu – osutab tähelepanu, et alustatakse käskude andmist;
seis – liikumise katkestamine või lõpetamine;
lõpp – tegevuse lõpetamine;
tõsta – lasti tõstmine;
langeta – lasti langetamine;
edasi, tagasi, paremale, vasakule – kasutatakse koos käemärguandega;
oht – hädapeatumine;
 kiiresti – liikumise kiirendamine.

§ 19.   Käemärguande tunnused

  (1) Käemärguanne on käte kokkuleppeline liigutus või asend isiku juhendamiseks, kes sooritab töötajaid ohustavat teisaldamist või liiklusvahendi manöövreid.

  (2) Käemärguanne peab olema täpne, lihtne, ulatuslik, kergesti edasiantav ja mõistetav ning selgelt erinema teistest märguannetest.

  (3) Mõlema käe üheaegsel kasutamisel tuleb neid liigutada sümmeetriliselt. Korraga võib anda ainult ühte märguannet.

  (4) Lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete järgimisel võib kasutatav märguanne veidi erineda või olla detailsem paragrahvis 21 kirjeldatud märguannetest, ent see peab olema võrdse tähendusega ja selgesti arusaadav.

§ 20.   Käemärguannete kasutamine

  (1) Käemärguannet edastav isik (edaspidi signaliseerija) annab käte liigutuste abil märguannet vastuvõtvale isikule (edaspidi täitja) juhiseid manööverdamiseks või lastide teisaldamiseks.

  (2) Signaliseerijal peab olema võimalus kõiki juhitavaid manöövreid ja teisaldamistöid ohutult jälgida. Kui signaliseerijal see võimalus puudub, tuleb määrata täiendavalt üks või rohkem vahesignaliseerijat, kes kordavad edasiantavaid märguandeid.

  (3) Signaliseerijale ei tohi lisaks manööverdamise ja teisaldustööde juhtimisele ning läheduses viibivate töötajate ohutuse tagamisele panna muid täiendavaid kohustusi.

  (4) Täitja peab manööverdamise või teisaldustöö katkestama ja nõudma kas paragrahvi 21 lõikes 1 näidatud märguandega nr 1 või mõnel muul varem kokkulepitud viisil täiendavaid juhiseid, kui ta ei ole võimeline saadud käsku ohutult täitma.

  (5) Lisanõuded signaliseerijale:
  1) täitja peab signaliseerija raskusteta ära tundma;
  2) teistest töötajatest eristamiseks peab signaliseerija kandma ühte või rohkem eredavärvilist eset (riietusese, kiiver, varrukad, käeside). Eelistada tuleb samavärvilisi esemeid. Nimetatud esemete asemel võib signaliseerija hoida käes sinise-valgetriibulist saua või sinist lipukest. Nimetatud tunnuseid lubatakse kasutada üksnes signaliseerijal.

§ 21.   Kasutatavad käemärguanded

  (1) Üldmärguanded

  (2) Püstsuunalise liikumise juhtimise märguanded

  (3) Rõhtsuunalise liikumise juhtimise märguanded

  (4) Märguanded ohu puhul

§ 22.   Rakendussätted

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a.

  (2) Kasutuses olevad ohumärguanded viia käesolevate nõuetega vastavusse hiljemalt kahe aasta jooksul alates määruse jõustumisest.