Family Law Act

Part 1 MARRIAGE  

Chapter 1 CONTRACTION OF MARRIAGE  

§ 1.  Prerequisites for contraction of marriage

 (1) A marriage is contracted between a man and a woman.

 (2) Only adults may get married.

 (3) A court may extend the active legal capacity of a person who has attained at least 15 years of age pursuant to the provisions concerning the extension of active legal capacity of minors for the performance of acts required for the contraction of marriage and for the exercise of the rights and performance of the obligations related to marriage.

 (4) An adult with restricted active legal capacity may marry only if he or she understands sufficiently the legal consequences of marriage. If a guardian has been appointed to a person, it is presumed that the person is unable to understand the legal consequences of marriage unless otherwise provided in the ruling concerning the appointment of a guardian.

§ 2.  Prohibition on consanguineous marriage

 (1) A marriage shall not be contracted:
 1) between relatives in the ascending and descending lines;
 2) between brothers and sisters and a half-brothers and a half-sisters.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section apply even if the family relationship between the persons has terminated as a result of adoption of one person.

§ 3.  Prohibition on marriage in case of adoption relationship

  A marriage shall not be contracted between persons whose family relationship specified in subsection 2 (1) of this Act is based on adoption.

§ 4.  Prohibition on several simultaneous marriages

  A marriage shall not be contracted between persons of whom at least one is already married.

§ 5.  Circumstances hindering contraction of marriage

  A vital statistics official shall not certify the contraction of marriage if there is reason to presume that grounds for annulment or nullity of the marriage exist.

§ 6.  Right of minister of religion to refuse to contract marriage

  A minister of religion entitled to certify the contraction of marriage has the right to refuse to contract a marriage if a prospective spouse does not meet the requirements for the contraction of marriage according to the religion of the church, congregation or association of congregations.

§ 7.  Procedure for contraction of marriage

 (1) A marriage is contracted in the presence of a vital statistics official.

 (1¹) For the purposes of Part 1 of this Act, vital statistics officials include notaries and ministers of religion who are entitled to perform vital statistics procedures pursuant to the Vital Statistics Registration Act.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) A marriage is contracted provided that prospective spouses express their will to contract marriage before a vital statistics official both being present in person at the same time.

 (3) The vital statistics official confirming the contraction of marriage shall ask both prospective spouses whether they want to contract marriage with the other party. A declaration of intention to contract marriage shall be unconditional.

 (4) If both prospective spouses answer yes, the vital statistics official shall declare that as of this moment both parties are legal spouses.

 (5) The vital statistics official shall enter the contraction of marriage in the population register pursuant to the procedure provided for in the Vital Statistics Registration Act.

§ 8.  Promise of marriage

  A promise of marriage does not provide grounds for a claim for the contraction of marriage or for compensation of damage upon failure to keep the promise. An agreement which derogates from the provisions of the first sentence is void.

Chapter 2 INVALIDITY OF MARRIAGE  

§ 9.  Grounds for annulment of marriage by court

 (1) A court may annul a marriage by an action if:
 1) a requirement for marrying age or active legal capacity has been violated upon the contraction of the marriage;
 2) the prohibition on marriage provided for in §§ 2–4 of this Act has been violated upon the contraction of the marriage;
 3) the formal requirements prescribed in subsections 7 (2) – (4) of this Act have been violated upon the contraction of the marriage;
 4) at the time of contraction of the marriage, at least one spouse had a temporary mental disorder or was incapable to exercise his or her will for any other reason;
 5) the marriage was contracted by fraud, threat or violence, including by concealing the state of health or other personal details of a spouse, where such details are relevant to the contraction of the marriage;
 6) it was not the intention of one or both parties to perform the obligations arising from the marital status, but the marriage was contracted with other intentions, in particular with an aim to obtain a residence permit of Estonia (ostensible marriage);
 7) the spouses are of the same sex due to sex reassignment during marriage.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) Annulment of marriage cannot be claimed if a spouse has concealed his or her financial status.

§ 10.  Nullity of marriage

  A marriage is void if:
 1) the marriage has been contracted between persons of the same sex;
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]
 2) contraction of the marriage has been certified by a person who does not have the competence of a vital statistics official; or
 3) even only one party has not expressed his or her will to contract marriage.

§ 11.  Grounds for refusal to annul marriage

  A marriage shall not be annulled if:
 1) the requirement for marrying age has been violated but, by the time of annulment of the marriage, the court has extended the active legal capacity of the minor to marry or if upon becoming an adult the spouse confirms that he or she wishes to continue the marriage;
 2) the requirement for active legal capacity has been violated, but the adult spouse whose active legal capacity was restricted at the time of contraction of the marriage confirms after restoration of his or her active legal capacity that he or she wishes to continue the marriage;
 3) the spouse who contracted marriage in a state where he or she was incapable to exercise his or her will confirms after restoration of his or her capability that he or she wishes to continue the marriage;
 4) in the case of an ostensible marriage, the spouses have lived together as spouses for at least three years or children have been born in the marriage.

§ 12.  Right to file action

 (1) An action for annulment of marriage may be filed:
 1) by both spouses or the minister responsible for the area in the case of violation of subsections 1 (2) – (4), §§ 2 – 4, subsections 7 (2) – (4) and clauses 9 (1) 4), 6) or 7), and also by any other person whose rights have been violated by the contraction of the marriage in the case of violation of § 4 of this Act;
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]
 2) by the spouse who has contracted marriage under influence of fraud, threat or violence.

 (2) An adult spouse with restricted active legal capacity may file an action with the consent of the guardian. The guardian may file an action on behalf of a spouse with restricted active legal capacity.

 (3) If, at the time of contraction of marriage, a spouse who is a minor did not have active legal capacity required for the contraction of the marriage, an action shall be filed by his or her legal representative. In other cases, a spouse who is a minor shall file an action himself or herself without the need for the consent of the legal representative.

§ 13.  Expiry of right of claim for annulment of marriage

 (1) Expiry of claims for annulment of marriage shall not be applied.

 (2) If a marriage is contracted in a state where a person is incapable to exercise his or her will, a claim for annulment of the marriage may be filed within one year as of restoration of the capability to exercise his or her will. If a marriage is contracted under the influence of fraud, threat or violence, a claim for annulment of the marriage may be filed within one year as of discovery of the mistake or fraud or termination of the influence of threat or violation.

 (3) For the legal representative of a spouse with restricted active legal capacity the limitation period for filing an action commences not earlier than on the date on which circumstances enabling annulment of the marriage become known to him or her or, in the case of a spouse who is a minor, not earlier than on the date on which the spouse becomes an adult. If the legal representative of a spouse with restricted active legal capacity fails to submit an action in due time, the spouse may file an action himself or herself within six months as of becoming an adult or as of restoration of his or her active legal capacity.

 (4) An action cannot be filed if a marriage has been terminated unless at least one of the spouses was already married at the moment of contraction of the marriage.

§ 14.  Consequences of annulment of marriage

 (1) If a court judgement concerning annulment of a marriage has entered into force, the marriage is void from inception.

 (2) In the case of nullity of a marriage, the marital property contract is void. Unless otherwise provided by the relations between the parties, the provisions concerning civil law partnerships apply to their proprietary relations.

 (3) If a marriage is annulled because one of the prospective spouses concealed from the other prospective spouse that he or she was already married, or influenced the other spouse to marry by fraud, threat or violence, a court may order support for the person who was in a void marriage with him or her and apply the provisions of this Act concerning the provision of maintenance to a divorced spouse. A court may, at the request of the party induced to contract marriage, apply the provisions of Subdivision 1 of Division 2 of Chapter 4 of this Act to the proprietary relations of the parties.

 (4) If marriage is annulled due to the reason that persons of the same sex are married, the provisions of subsection (1) of this section do not apply, but the marriage is considered to be void from entry into force of the court judgement.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

Chapter 3 GENERAL LEGAL CONSEQUENCES OF MARRIAGE  

Division 1 General provisions  

§ 15.  Matrimonial cohabitation and rights and obligations of spouses

 (1) By marrying a man and a woman commence marital cohabitation which obligates them to respect and support each other. Spouses have equal rights and obligations with respect to each other and family. They organise together their marital cohabitation and satisfaction of the needs of their family considering the well-being of each other and their children and they shall each accept responsibilities relating to marriage with regard to the other.

 (2) Spouses participate in the organisation of shared household and earning of income to the best of their ability. A spouse shall select his or her area of activity and operate in his or her area of activity by making the best use of his or her ability to obtain the assets for maintenance of his or her family.

 (3) Non-performance of the obligations provided for in subsections (1) and (2) of this section can only be the basis for a divorce claim.

§ 16.  Obligation to provide maintenance to family

 (1) Spouses have reciprocal obligations to maintain their family by their work and assets.

 (2) Maintenance of family includes the activities and proprietary contributions necessary according to the living conditions of the family for covering the expenses of shared household and for the satisfaction of the common and special needs of both spouses and the children dependent on them (expenses made in the interests of the family).

 (3) If spouses are legally separated, each spouse shall provide maintenance in regularly paid amounts of money for the satisfaction of the common needs of the other spouse on the same basis as in the case of maintenance of the family pursuant to subsections (1) and (2) of this section. A separated spouse is not entitled to claim maintenance from the other spouse, if he or she is able to maintain himself or herself or if legal separation was caused by his or her conduct.

 (4) A spouse may claim the performance of the obligation to provide maintenance or compensation for damage incurred due to failure to perform the obligation retroactively for up to one year before filing an action concerning maintenance with a court.

§ 17.  Expenses made on family

  If one spouse makes bigger monetary expenses on his or her family than the other spouse, it is presumed that he or she does not have the right to require compensation from the other spouse for the financial resources he or she has contributed more.

§ 18.  Transactions for satisfaction of needs of family

 (1) A solidary obligation of the spouses arises from a transaction made by one spouse for the organisation of shared household or in the interests of children or in order to satisfy other common needs of the family if the amount of the transaction does not exceed the reasonable rate according to the living conditions of the spouses.

 (2) The spouses are solidary obligees with respect to the obligated party of the transaction specified in subsection (1) of this section.

 (3) The spouses shall not, by agreement with each other, derogate, to the detriment of the obligee, from the provisions of subsection (1) of this section.

§ 19.  Liability for obligations assumed by other spouse

  A spouse shall be liable for the performance of the obligations assumed by the other spouse in so far as the spouse may represent the other spouse or obligate the other spouse by his or her acts.

§ 20.  Scope of duty of care

  Upon the performance of the obligations arising from marriage the spouses shall exercise such care with respect to each other as they would usually exercise in their own affairs.

§ 21.  Shared housing of family

  A dwelling where the members of a family reside regularly is deemed to be the housing of the family.

Division 2 Legal consequences of legal separation  

§ 22.  Distribution of consumer property in case of legal separation

 (1) If spouses are legally separated, a spouse shall not claim the objects belonging to him or her which were used in the interests of the family in the case the other spouse needs the objects in his or her separate household and the other spouse has a legitimate interest to continue to use the objects.

 (2) The objects of standard furnishings of a housing of a family owned jointly by the spouses shall be divided between them on the basis of the principle of equity.

 (3) If spouses fail to reach an agreement upon the distribution of property, a court shall decide the matter in proceedings on petition. A court may determine reasonable charge payable for the use of the objects. The provisions of this section do not affect the right of ownership of the objects unless otherwise agreed by the parties.

§ 23.  Shared housing in case of legal separation

 (1) If spouses are legally separated or one of them wants to live separately, the spouse may request that the other spouse transfer to him or her the shared housing of the family or a part of it for his or her sole use if this is necessary in order to avoid major personal conflicts. Upon making a decision, ownership relations and restricted real rights in the immovable where the housing of the family is located shall be taken into account. A certain term may be established for the transfer of housing which shall not exceed the period of time until the termination of marriage.

 (2) If one spouse is required to transfer the housing of the family or a part of it to the other spouse for the sole use thereof, he or she may demand equitable user fee for that.

Chapter 4 PROPRIETARY RELATIONS OF SPOUSES  

Division 1 General provisions  

§ 24.  Selection of proprietary relationship

 (1) Prospective spouses may, by agreement, select a proprietary relationship from among the types of proprietary relations set out in Division 2 of this Chapter before the contraction of marriage by an application for marriage pursuant to the procedure prescribed in the Vital Statistics Registration Act. The abovementioned declaration of intention takes effect upon the contraction of marriage.

 (2) If the prospective spouses do not select a proprietary relationship by an application for marriage and do not enter into a marital property contract, the provisions regarding jointness of property shall apply to their proprietary relations as of the contraction of marriage. The provisions regarding jointness of property shall also apply if the spouses have not selected the type of proprietary relations by an agreement to apply Estonian law to the proprietary rights.
[RT I, 09.05.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

 (3) If spouses select a proprietary relationship by an application for marriage and, in addition, enter into a marital property contract, the marital property contract shall be applied to the proprietary relations between the spouses.

Division 2 Types of proprietary relations  

Subdivision 1 Jointness of property  

Sub-subdivision 1 General provisions  

§ 25.  Joint property

  In the case of jointness of property, the objects and other proprietary rights of the spouses acquired during the jointness of property shall transfer into the joint ownership of the spouses (hereinafter joint property).

§ 26.  Principle of unity of joint property

 (1) A spouse cannot dispose of his or her share in joint property or in a single object included in joint property. A spouse does not have the right to request the division of joint property during the jointness of property.

 (2) A claim owned by spouses jointly may be set off only against a claim the satisfaction of which out of the joint property is prescribed by law or by an agreement.

§ 27.  Separate property

 (1) Joint property does not include the separate property of neither of the spouses.

 (2) The separate property of a spouse includes:
 1) personal effects of the spouse;
 2) objects which were in the ownership of the spouse before the marriage or objects acquired by the spouse during the marriage by disposal without charge, including as a gift or by succession;
 3) objects which the spouse acquires on the basis of a right belonging to his or her separate property or as compensation for the destruction of, damage to or seizure of objects included in his or her separate property or on the basis of a transaction entered into with regard to his or her separate property.

 (3) The expenses incurred by both spouses in the form of work and proprietary performance during jointness of property in order to receive benefit from the property (necessary and useful expenses) are not included in separate property. The value of such expenses shall be included in the joint property of the spouses.

 (4) Single objects or certain type of objects may be declared to be joint property or separate property by a marital property contract.

 (5) [Repealed - RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (6) An object of property shall be deemed to be included in the joint property of the spouses until the inclusion thereof in the separate property of a spouse is proved. Inclusion of an object of property in the separate property of a spouse shall apply with regard to third persons only in accordance with the provisions of § 61 of this section.

§ 27¹.  Administration of separate property and conclusion of transactions with separate property

 (1) A spouse shall administer his or her separate property independently and at his or her own expense.

 (2) A spouse may dispose of or undertake to dispose of a dwelling which is the spouse's separate property and is used as a housing of the family or used separately by the spouse who is not the owner and grant the use thereof to a third party or terminate the legal relationship on which the use thereof is based only with the consent of the other spouse.

 (3) Subsection (2) of this section does not apply to dispositions made by a will or a succession contract.

 (4) Spouses may prescribe by a marital property contract that the restrictions on disposal provided for in subsection (2) of this section shall not apply to the property which is separate property of a spouse.

 (5) If one spouse enters into a transaction specified in subsection (2) of this section without the consent of the other spouse, subsections 31 (1)–(3) and § 32 of this Act apply.

 (6) Until ratification of a transaction, the declaration of intention made by the other party for entry into the transaction may be withdrawn unless upon entering into the transaction the party knew or should have known that the person who entered into a transaction with him or her was married or that the other spouse had not granted consent.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 01.01.2015]

Sub-subdivision 2 Administration of joint property  

§ 28.  Principles of joint administration of joint property

 (1) Unless otherwise agreed, spouses shall jointly exercise the rights and perform the obligations relating to joint property. Spouses have the right to possess jointly the objects forming part of their joint property.

 (2) Spouses may transfer the right to administer joint property to one of the spouses by a marital property contract.

 (3) Spouses shall administer joint property in the interests of matrimonial cohabitation and regular management of the property. They shall inform each other of the acts of administration of property and of the financial status.

 (4) A spouse may require conclusion of transactions necessary for correction of an entry concerning an object included in the joint property to be entered in the register.

§ 29.  Entry into transactions with regard to property

 (1) If spouses administer their joint property jointly, they may enter into transactions with respect to the property and conduct legal disputes relating to the property only jointly or with the consent of the other spouse. If one spouse disposes of a movable or a right which forms part of the joint property of the spouses, consent of the other spouse is presumed. A spouse may, without the consent of the other spouse, enter into transactions with respect to joint property for the satisfaction of everyday needs of himself and herself and the family.

 (2) A marital property contract may prescribe that consent of a spouse is not required in the case of transactions entered into in independent economic activities of the other spouse.

 (3) If it is not possible to obtain consent from one spouse primarily due to illness or absence of the spouse or he or she refuses to grant consent required for entry into a transaction with respect to joint property without adequate reason, consent may be granted by a court in proceedings on petition on the basis of an application of the other spouse if failure to enter into the transaction or delay in entry into the transaction causes the risk of damage.

 (4) A transaction entered into on the basis of subsection (1) of this section becomes a solidary obligation of the spouses. Both spouses are solidary obligees with respect to the obligated party of the transaction.

§ 30.  Administration of property by one spouse

 (1) If the right to administer joint property has been granted to one spouse pursuant to subsection 28 (2) of this Act, he or she is entitled to possess and dispose of an object forming part of joint property taking into account the restrictions prescribed for the benefit of the other spouse by law and by the marital property contract. A spouse who administers joint property alone shall conduct legal disputes related to joint property in his or her name.

 (2) The spouse who administers the property may dispose of or undertake to dispose of a dwelling used as a housing of the family or used separately by the spouse who is not the owner and grant the use thereof to a third party or terminate the legal relationship on which the use thereof is based only with the consent of the other spouse.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 31.  Ratification of transaction

 (1) A multilateral transaction with respect of objects included in joint property entered into without the consent of a spouse is void unless the spouse without whose consent or participation the transaction was entered into ratifies it later.

 (2) If a spouse has entered into a transaction without the required consent of the other spouse, the other party to the transaction may make a proposal to ratify the transaction to the spouse without whose consent the transaction was entered into. Ratification is valid when granted to the person making the proposal.

 (3) If the spouse without whose consent the transaction was entered into does not grant ratification within two weeks after receipt of the proposal specified in subsection (2) of this section, the spouse is deemed not to have ratified the transaction.

 (4) Until ratification of a transaction, the declaration of intention made by the other party for entry into the transaction may be withdrawn. If the other party was aware of the jointness of property, he or she shall not withdraw the declaration of intention if upon entry into the transaction he or she knew or should have known that the other spouse had not granted consent.

§ 32.  Unilateral transaction

  A unilateral transaction with respect to objects included in joint property entered into without the consent of a spouse is void. This does not apply to dispositions made by a will.

§ 33.  Liability to third party

 (1) A spouse is liable to a third party with his or her separate property and joint property in full:
 1) for the obligations assumed by each spouse for the satisfaction of the needs of the family arising from administration of joint property pursuant to § 18 of this Act;
 2) for the performance of a solidary obligation of the spouses;
 3) for the performance of obligations in which case the obligated spouse has agreed with the third party that he or she is liable with both, joint property and separate property.

 (2) Consent of the other spouse is required for conclusion of an agreement specified in clause (1) 3) of this section.

 (3) Each spouse is liable for other obligations with his or her separate property and one-half of the value of joint property. A creditor may request the division of joint property if he or she proves that separate property is not sufficient to perform the obligations.

§ 34.  Compensation for use of property

 (1) If a spouse entitled to administer joint property uses joint property in the interests of his or her separate property, he or she shall compensate for the value of the used property. The compensation shall be deemed to form part of joint property.

 (2) If a spouse uses his or her separate property in the interests of joint property, he or she may request that the value thereof be compensated from joint property.

 (3) If joint property decreases due to wrongful behaviour of a spouse or due to a transaction he or she has entered into without the declaration of intention of the other spouse, he or she shall compensate for the decrease of property. The compensation shall be deemed to form part of joint property.

§ 35.  Termination of proprietary relationship

  The proprietary relationship of jointness of property terminates if:
 1) one of the spouses dies;
 2) a marital property contract is entered into which establishes another marital proprietary relationship prescribed by law;
 3) the marriage is divorced, or
 4) the proprietary relationship is terminated pursuant to § 36 of this Act at the request of a spouse on the basis of a court judgement.

§ 36.  Action for termination of jointness of property

 (1) A spouse may file an action for termination of jointness of property if:
 1) his or her rights are significantly endangered since the other spouse has repeatedly abused his or her right to administer the property or since the other spouse does not participate in regular management of joint property without adequate reason;
 2) the other spouse has violated the obligation to maintain the family and this may endanger significantly maintenance of the family.

 (2) If jointness of property is terminated on the basis of subsection (1) of this section, the court shall send a copy of the corresponding court decision to the marital property register for making the corresponding entry.

 (3) Separateness of property arises between spouses upon termination of the proprietary relationship of jointness of property on the basis of this section.

Sub-subdivision 3 Division of joint property  

§ 37.  Division

 (1) After termination of jointness of property the spouses shall divide joint property between themselves. A spouse may submit an application for the division of joint property to court already together with an action for divorce or annulment of marriage or together with an action for termination of jointness of property.

 (1¹) The composition of joint property shall be determined as of the termination of the proprietary relationship.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) Until the division of joint property, the requirements for administration of joint property established in sub-subdivision 2 of this division shall apply to the possession, use and disposal of the joint property.

 (3) Joint property shall be divided between the spouses into equal parts pursuant to the provisions concerning the termination of common ownership unless otherwise agreed.

§ 38.  Performance of obligations encumbering property

  The obligations encumbering joint property shall be performed in the course of the division of property or shall be divided between the spouses similarly to other property. The provisions of the Law of Obligations Act concerning the transfer of obligations apply to the division of obligations. The provisions of this Act concerning the division of property apply to the division of obligations in the relationship between the spouses.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 39.  Termination of marriage upon death of spouse

  If marriage terminates upon the death of one spouse, the share of the deceased spouse in joint property forms part of his or her estate. The provisions of the Law of Succession Act concerning co-successors shall apply to the division of the joint property of the spouses after the death of one spouse.

Subdivision 2 Set-off of assets increment  

Sub-subdivision 1 General provisions  

§ 40.  Creation of proprietary relationship of set-off of assets increment

  If, upon contracting marriage, set-off of assets increment is selected pursuant to the procedure prescribed by the Vital Statistics Registration Act or established by a marital property contract, the share added to the property of each spouse during a proprietary relationship (acquired assets) shall be set off between the spouses. The proprietary relationship of set-off of assets increment does not affect the ownership of the proprietary rights acquired by a spouse before entry into force of or during the proprietary relationship.

§ 41.  Right to administer property

 (1) Spouses shall administer the property belonging to them jointly in accordance with the interests and needs of the family and taking, among other, into account the mutual rights and obligations of the spouses provided for in § 15 and § 16 of this Act. The owner of single objects included in property has the right to possess, use and dispose of the objects.

 (2) A spouse may dispose of or undertake to dispose of a dwelling used as a housing of the family or used separately by the spouse who is not the owner and grant the use thereof to a third party or terminate the legal relationship on which the use thereof is based only with the consent of the other spouse.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) Subsection (2) of this section does not apply to dispositions made by a will or a succession contract.

 (4) If a transaction complies with the principles of regular management, consent in lieu of the other spouse may be granted by a court on the basis of an application of a spouse in proceedings on petition, in the case the other spouse refuses to grant consent without adequate reason or he or she is unable to grant consent due to illness or absence and delay with the consent may cause damage.

 (5) Spouses may prescribe by a marital property contract that the restrictions on disposal provided for in subsection (2) of this section shall not apply.

§ 42.  Legal consequences of absence of consent

 (1) If one spouse enters into a transaction specified in subsection 41 (2) without the consent of the other spouse, subsections 31 (1) – (3) and § 32 of this Act shall apply.

 (2) Until ratification of a transaction, the declaration of intention made by the other party for entry into the transaction may be withdrawn unless upon entering into the transaction the party knew or should have known that the person who entered into a transaction with him or her was married or that the other spouse had not granted consent.

§ 43.  Right of claim of other spouse

  If a spouse disposes of property without the consent prescribed in subsection 41 (2) of this Act, the other spouse has the right to file a claim arising from invalidity of the disposal against the third party.

§ 44.  Termination of proprietary relationship

  The proprietary relationship of set-off of assets increment terminates if:
 1) one of the spouses dies;
 2) a marital property contract is entered into which establishes another marital proprietary relationship prescribed by law;
 3) the marriage is divorced, or
 4) the proprietary relationship is terminated pursuant to § 45 of this Act at the request of a spouse on the basis of a court judgement.

§ 45.  Termination of proprietary relationship of set-off of assets increment at request of spouse

 (1) A spouse may file an action for the termination of the proprietary relationship of set-off of assets increment during marriage and set-off of acquired assets if:
 1) the other spouse has violated the obligation to provide maintenance to the family or any other proprietary obligation arising from conjugal relations over a long period of time and it may be presumed that he or she will violate the obligation also in future;
 2) the other spouse has entered into a transaction specified in subsection 41 (2) of this Act without the required consent and thus it may be presumed that the future claim for set-off is significantly endangered;
 3) the other spouse has refused to notify his or her spouse of his or her financial status for an extended period without adequate reason, or
 4) the spouses have lived apart for at least one year.

 (2) If a proprietary relationship is terminated on the basis of subsection (1) of this section, the court shall send a copy of the corresponding court decision to the marital property register for making the corresponding entry.

 (3) Separateness of property arises between spouses upon termination of the proprietary relationship of set-off of assets increment on the basis of this section.

Sub-subdivision 2 Mutual rights of spouses upon termination of proprietary relationship of set-off of assets increment  

§ 46.  Ascertaining claims arising from termination of proprietary relationship of set-off of assets increment

  Upon termination of the proprietary relationship of set-off of assets increment, the acquired assets of both spouses shall be ascertained and the financial claim arising from the set-off of acquired assets shall be determined pursuant to the provisions of this subdivision.

§ 47.  Definition of acquired assets

  Acquired assets means assets by which the total assets of a spouse exceed his or her fixed assets. If the total assets prove to be less than the fixed assets, the acquired assets shall be deemed to be zero.

§ 48.  Total assets

 (1) Total assets means the sum of the usual value of the things belonging to a spouse and his or her monetarily appraisable rights and obligations as of the termination of the proprietary relationship expressed in money.

 (2) The sum by which the assets have decreased shall be added to the total assets of a spouse if, after the proprietary relationship of set-off of assets increment has been created, the spouse:
 1) has made gifts not arising from his or her moral obligation or adherence to etiquette;
 2) has wasted assets, or
 3) has entered into transactions with an aim to place the other spouse in a worse situation upon the set-off of acquired assets.

 (3) The sum specified in subsection (2) of this section shall not be added to total assets if such decrease of assets has taken place more than one year before the termination of the proprietary relationship or if the other spouse agreed to the gifts made, transactions entered into or to assets being wasted.

 (4) A court shall declare invalid a transaction specified in subsection (2) of this section which was entered into by a spouse during one year before the termination of the proprietary relationship in order to knowingly damage the interests of the other spouse if the other party knew or should have known it at the time the transaction was entered into. An interested person may demand declaration of invalidity of a transaction within five years as of the termination of the proprietary relationship.

 (5) It is presumed that the other party knew or should have known that a transaction damages the interests of the other spouse if the other party is a person connected with the spouse who made the transaction.

 (6) The persons connected with a spouse shall be determined pursuant to § 117 of the Bankruptcy Act.

§ 49.  Composition of fixed assets

 (1) The fixed assets of a spouse consist of:
 1) the assets which belonged to the spouse at the time of entry into force of the proprietary relationship of set-off of assets increment;
 2) the assets acquired by the spouse during the proprietary relationship as a gift, any other disposal without charge or by succession;
 3) the rights arising from damage to health or bodily injury caused to him or her;
 4) the rights belonging to him or her on the basis of state pension insurance and compulsory pension insurance;
 5) the assets acquired on the basis of an object or right included in his or fixed assets, including the assets acquired by entry into a transaction made with respect to the fixed assets and the assets acquired by him or her as a compensation or in return of the transfer of, destruction of, damage to or seizure of objects included in his or her fixed assets.

 (2) The expenses incurred by both spouses in the form of work and proprietary performance during the proprietary relationship of set-off of assets increment in order to receive benefit from the assets (necessary and useful expenses) are not included in fixed assets. The value of such expenses shall be included in the acquired assets of the spouse with respect to whose object of fixed assets the expenses were incurred.

 (3) The value of the assets which have not been proved to be included in the fixed assets of a spouse shall be included in his or her acquired assets.

 (4) In a marital property contract the scope and calculation of fixed assets may be specified differently than provided for in this subdivision.

§ 50.  Deductions from fixed assets

 (1) Upon determining the fixed assets, the objects included in the fixed assets which have been destroyed or lost during the proprietary relationship of set-off of assets increment and the use or transfer of which is not proved shall not be taken into account. In such case it is presumed that the objects were not included in the fixed assets of the spouse.

 (2) The obligations arising from unlawful causing of damage by a spouse shall be deducted from the value of fixed assets.

§ 51.  Valuation of total assets

 (1) The value of the objects included in total assets shall be determined, in the case of an object extant at the time of termination of the proprietary relationship, on the basis of the value of the object at the time of termination of the proprietary relationship and, upon determining the sum to be added to the value of total assets due to decrease of assets on the basis of subsection 48 (2), on the basis of the value of the assets at the time of the decrease.

 (2) Subsection (1) of this section also applies to valuation of obligations.

§ 52.  Time for calculation of acquired assets

  The amount of acquired assets shall be determined as of the termination of the proprietary relationship. If a marriage is divorced, the time of filing a petition or action shall be taken into account instead of the time of termination of the proprietary relationship. If acquired assets are set off at the request of a spouse by a court judgement pursuant to § 45 of this Act, the acquired assets shall be calculated as of the time of filing an action for early set-off instead of the time of the termination of the proprietary relationship.

§ 53.  Set-off of acquired assets

 (1) Upon the termination of the proprietary relationship of set-off of assets increment, the spouses shall ascertain the status of their acquired assets. If the acquired assets of one spouse are greater than the acquired assets of the other spouse, one half of the difference between the values of the acquired assets shall belong to the spouse who received the smaller amount of acquired assets on the basis of a financial claim for set-off.

 (2) The amount of a claim for set-off is limited to the value of assets remaining to the obligated spouse after the deduction of obligations upon the termination of the proprietary relationship.

 (3) A claim for set-off may be bequeathed and assigned as of the termination of the proprietary relationship of set-off of assets increment.

 (4) Spouses may enter into a notarially authenticated agreement concerning the set-off of acquired assets in the case of termination of the marriage. A notarised agreement may be replaced by a judicial compromise made in the proceedings for divorce. In other cases neither of the spouses can undertake to dispose of a claim for set-off before the termination of the proprietary relationship.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (5) A claim for set-off expires after three years as of the date the spouse becomes aware of the termination of the proprietary relationship, but not later than ten years after the termination of the proprietary relationship.

§ 54.  Providing information on status of property

 (1) Upon the termination of the proprietary relationship of set-off of assets increment, each spouse shall submit to the other spouse an overview of the status of his or her property in writing. Each spouse may request that he or she be invited to the preparation of such an overview and that the value of the objects of property and obligations be ascertained.

 (2) If a spouse has applied for divorce or annulment of marriage, the obligation prescribed in subsection (1) of this section arises as of the submission of an application or filing of an action for divorce or annulment of marriage.

 (3) A spouse may submit a written overview specified in subsection (1) of this section and an application for approval of a claim for set-off to court already together with an application or action for divorce or annulment of marriage or together with an action for termination of the proprietary relationship of set-off of assets increment.

§ 55.  List of fixed assets

 (1) Where spouses have jointly determined the status of the fixed assets of a spouse in a single list and the objects to be added to the assets and the value thereof, it is presumed in the relationship between the spouses that the list is correct.

 (2) A spouse may request that the other spouse assist in preparation of the list.

 (3) If a list of assets has not been prepared, it is presumed that the total assets of a spouse are his or her acquired assets to the extent to which the inclusion of the objects of property in fixed assets has not been proved in any other way.

§ 56.  Specifications concerning fulfilment of claim for set-off

 (1) A court may decrease the acquired assets subject to transfer or release the obligated party from fulfilment of a claim or postpone the fulfilment of a claim at the request of the obligated party if fulfilment of the claim in full or immediate fulfilment of the claim would not be fair taking into account the financial situation of both spouses or for any other reason and would not comply with the principles of rational management.

 (2) A court may, at the request of a spouse, designate the property remaining with each spouse as a share or objects in common ownership taking account of the legitimate interest of the spouse. In the case of a dispute, the sum to be deducted from the claim for set-off of acquired assets in the case of transfer of objects shall be determined by the court.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

Subdivision 3 Separateness of property  

§ 57.  Creation of separateness of property

 (1) Upon marriage spouses may select separateness of property as a proprietary relationship pursuant to the procedure provided for in the Vital Statistics Registration Act or prescribe separateness of property as a proprietary relationship by a marital property contract.

 (2) Separateness of property arises also upon the termination of jointness of property based on a marital property contract or § 36 of this Act unless another type of proprietary relationship is prescribed by the marital property contract. The same applies if the proprietary relationship of set-off of assets increment is terminated based on a marital property contract or § 45 of this Act.

§ 58.  Proprietary relations between spouses in case of separateness of property

  In case of separateness of property, in proprietary relations spouses shall be deemed to be persons not married to each other. This does not affect application of the provisions of Chapters 3 and 5 of this Act.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

Division 3 Marital property contract  

§ 59.  Marital property contract

 (1) Spouses may, by agreement (hereinafter marital property contract):
 1) terminate a selection made upon marriage or a proprietary relationship valid on the basis of a marital property contract;
 2) establish another proprietary relationship prescribed by law; or
 3) make alterations in the selected proprietary relationship in the cases prescribed by law.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) A marital property contract may be entered into before or during a marriage. A marital property contract entered into before marriage enters into force on the date of contraction of marriage.

§ 60.  Form of marital property contract

  A marital property contract shall be entered into by the spouses in person. A marital property contract shall be entered into in a notarially authenticated form.

§ 61.  Legal effect of marital property contract with regard to third persons

 (1) At the request of a spouse, the data of a marital property contract shall be entered in the marital property register.

 (2) If spouses change a proprietary relationship applied with respect to them pursuant to § 24 of this Act or terminate a proprietary relationship, the changes shall have legal effect with regard to a third person only if the changes have been entered in the marital property register as a marital property contract or the third person was aware of the existence of the marital property contract.

 (3) Subsections (1) and (2) of this section apply also if the spouses terminate or amend a marital property contract or an order concerning proprietary relations entered in the marital property register on the basis of a court judgement.

 (4) The marital property register shall be maintained pursuant to the procedure provided for in the Marital Property Register Act.

§ 62.  Expiry of marital property contract

  A marital property contract expires if:
 1) one of the spouses dies or the marriage is divorced;
 2) a new marital property contract is entered into which establishes another marital proprietary relationship prescribed by law, or
 3) the set-off of assets increment or jointness of property is terminated by a court judgement on the basis of an action filed by a spouse.

Chapter 5 TERMINATION OF MARRIAGE  

Division 1 General provisions  

§ 63.  Grounds for termination of marriage

  A marriage terminates if a spouse dies or the marriage is divorced.

§ 64.  Divorce granted by vital statistics office

  A vital statistics office, except for a notary, may grant divorce upon agreement of the spouses on the basis of a joint written petition of the spouses if:
 1) the spouses have entered into, on the basis of Council Regulation (EU) No 1259/2010 implementing enhanced cooperation in the area of the law applicable to divorce and legal separation (OJ L 343, 29.12.2010, p. 10–16), an agreement on applicable law under which Estonian law applies to the divorce, or
 2) both spouses reside in Estonia and Estonian law applies to the divorce.
[RT I, 10.03.2016, 1 - entry into force 01.07.2016]

§ 64¹.  Divorce granted by notary and entering into agreement on law applicable to divorce

 (1) A notary may grant divorce upon agreement of the spouses on the basis of a joint written petition of the spouses.

 (2) The spouses may enter into an agreement on the law applicable to the divorce corresponding to Council Regulation (EU) No 1259/2010 in person in a notarially authenticated form.

 (3) The entering into an agreement on the law applicable to the divorce in judicial proceedings shall be recorded. The recording shall substitute for the notarially authenticated form.

 (4) The spouses may enter into and amend the agreements specified in subsections (2) and (3) of this section at any time until a petition for divorce is accepted by a notary or in judicial proceedings until the time specified in subsection 2 (2) of the Private International Law Act.
[RT I, 10.03.2016, 1 - entry into force 01.07.2016]

§ 65.  Divorce granted by court

 (1) A marriage may be divorced by a court judgement on the basis of an action of one spouse against the other spouse.

 (2) A court grants divorce if the spouses disagree about the divorce or the circumstances relating to the divorce or if a vital statistics office or a notary is not competent to grant divorce.
[RT I, 10.03.2016, 1 - entry into force 01.07.2016]

§ 66.  Date of termination of marriage

  A marriage terminates:
 1) upon the death of a spouse at the time of his or her death;
 2) upon grant of divorce by court on the date of entry into force of the court judgement;
 3) upon grant of divorce by a vital statistics office on the date of entry into force of the divorce entry.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 67.  Termination of conjugal relations

 (1) A divorce may be granted by court if conjugal relations have definitively terminated. Conjugal relations have terminated if the spouses do not have matrimonial cohabitation any more and there is reason to believe that that the spouses will not restore cohabitation.

 (2) Termination of conjugal relations is presumed if the spouses have lived apart for at least two years.

 (3) A court shall take measures for the conciliation of the parties unless it is impossible or unreasonable due to the circumstances. A court may give the parties a term of up to six months for reconciliation.

§ 68.  Housing of family in case of divorce

 (1) If upon termination of marriage the spouses fail to reach an agreement with regard to further use of a dwelling and the objects of the standard furnishings belonging thereto, each spouse has the right to require that the rights and conditions for use of each spouse with respect to the abovementioned objects be determined by court. A court shall take the well-being of children and other important circumstances into particular account.

 (2) If a dwelling used as a common housing of the family is in sole ownership of one spouse or in common ownership of on spouse and a third party, a court shall grant the use of the dwelling to the other spouse only in case it is necessary to prevent injustice. The same applies if one spouse alone or with a third party has a real right in the registered immovable where the common housing of the family is located.

 (3) In the case of a dwelling used on the basis of a lease relationship, a court may order that one of the spouses continues to perform the residential lease contract entered into by both spouses as a lessee or that the other spouse becomes a party to the residential lease contract as a lessee in lieu of the spouse who entered into the contract. At the request of a lessor, a court may prescribe provision of security for the performance of a lease contract.

 (4) If a dwelling is used on the basis of a contract other than a residential lease contract, a court may transfer the rights arising from this contract to one of the spouses or order that the other spouse becomes a party to the contract in lieu of the spouse who entered into the contract.

 (5) In the cases provided for in subsection (2), the court may determine reasonable charge for the use of a dwelling. In case of significant changes in the circumstances, a court may amend a ruling made earlier concerning the transfer of the right of use of a dwelling or concerning determination of charge for use.

§ 69.  Property connected with housing of family in case of divorce

 (1) At the request of a spouse, a court shall divide the objects of standard furnishings of the housing of the family which are in common ownership of the spouses fairly and rationally.

 (2) An object of standard furnishings connected with the housing of the family which the spouses have acquired during marriage for a charge for use in their shared household, shall be deemed to be in the joint ownership of the spouses in the case of division of property pursuant to subsection (1) of this section unless the sole ownership of one spouse with respect to this object is proved.

 (3) An object transfer into the ownership of the spouse to whom the court assigns the object. A court may require this spouse to pay fair compensation for the object to the other spouse.

 (4) If one spouse or both spouses are liable for the performance of obligations related to objects specified in subsection (1) of this section as solidary obligors, a court may specify which spouse shall perform the obligation arising from the relations between them.

§ 70.  Settlement of disputes

  The disputes specified in §§ 68 and 69 of this Act shall be resolved by court in an action either together with the matter of divorce or as an independent matter.

§ 71.  Restoration of marriage

  If a spouse who has been declared dead returns, a marriage shall be deemed to be restored if neither spouse has remarried in the meantime. A marriage shall be deemed to be restored after the entry into force of the court order recalling the declaration of death.

Division 2 Provision of maintenance to divorced spouse  

§ 72.  Obligation to provide maintenance to divorced spouse caring for child

  If, after divorce, a divorced spouse is unable to maintain himself or herself due to caring for the common children of the spouses, he or she may request provision of maintenance from the other divorced spouse until the child attains three years of age.

§ 73.  Obligation to provide maintenance to divorced spouse in other cases

 (1) If, after divorce, a divorced spouse is unable to maintain himself or herself due to his or her age or state of health and the need for assistance arising from age or state of health existed at the time of the divorce, he or she may request provision of maintenance from the other divorced spouse. Provision of maintenance due to age or state of health may be requested from the other divorced spouse also in case the need for assistance arising from age or state of health existed at the time when the right to receive maintenance from the other divorced spouse on another basis provided by law terminated.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) Maintenance specified in subsection (1) of this section shall be provided to the person entitled to receive maintenance until the person cannot be presumed to obtain income and to the extent the person cannot be presumed to obtain income.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 74.  Amount of maintenance

 (1) The amount of maintenance shall be determined on the basis of usual needs of the spouse entitled to receive maintenance by taking into account the financial situation and living conditions of the spouses during marriage. A court may disregard the current financial situation of the spouses or take it into account only with regard to certain period of time if it would not be reasonable to determine the amount of maintenance on the basis of the previous financial situation during the whole period of obligation to provide maintenance taking into account the organisation household and obtaining of income.

 (2) A spouse entitled to receive maintenance shall, for the purposes of his or her maintenance, transfer his or her property to the extent which complies with the principles of fairness and rational management taking into account the financial situation of both spouses. The spouse obliged to provide maintenance shall, for the purposes of the performance of the obligation to provide maintenance, transfer his or her property to the extent which complies with the principles of fairness and rational management taking into account the financial situation of both former spouses.

§ 75.  Support order

 (1) If the obligated party fails to perform the obligation to provide maintenance, a court shall, at the request of the entitled person, order support from the obligated party.

 (2) A court may, at the request of the entitled person, order support as a single sum if there is good reason for that and the obligated party is not encumbered unfairly thereby.

§ 76.  Limitations on and non-applicability o limitations on obligation to provide maintenance

 (1) A court may release a divorced spouse from the obligation to provide maintenance, limit the obligation in time or reduce the amount of support if payment of support would be extremely unfair considering, inter alia, the interests of the common child left to be cared for and raised by the entitled person, if:
 1) the marriage has lasted for a short period of time;
 2) the entitled person is convicted of a criminal offence against the person obliged to provide maintenance or a person connected with him or her;
 3) the need for maintenance has been caused by unreasonable conduct of the entitled person;
 4) the entitled person violated severely his or her obligation to contribute to the maintenance of the family for a longer period of time before the divorce;
 5) there is another good reason for that.

 (2) A court may release a former spouse from the obligation to provide maintenance in so far as the spouse is, considering his or her other obligations and financial situation, unable to provide maintenance to the spouse entitled to receive maintenance without damage to his or her own usual maintenance.

§ 77.  Time for support order

 (1) A divorced spouse entitled to receive maintenance may request the performance of the obligation to provide maintenance arising from law only as of filing of the action.

 (2) The entitled person may, with good reason, request support retroactively for up to one year before filing the action for support in court.

§ 78.  Maintenance contract

 (1) Spouses may, by a notarially authenticated agreement, specify the obligation to provide maintenance after divorce different from the provisions of this Division.

 (2) An agreement by which the obligation to provide maintenance to a divorced spouse is excluded or restricted unreasonably is void.

 (3) A maintenance contract expires upon death of the entitled or obligated person.

§ 79.  Termination of obligation to provide maintenance in case of remarriage or death of entitled person

  The obligation to provide maintenance terminates upon remarriage of the entitled person and also upon the death of the entitled or obligated person.

Part 2 RIGHTS AND OBLIGATIONS ARISING FROM BLOOD RELATIONSHIP  

Chapter 6 GENERAL PROVISIONS ON BLOOD RELATIONSHIP  

§ 80.  Blood relationship

 (1) If one person descends from another, they are direct blood relatives. Direct blood relatives are ascendants and descendants. Ascendants are parents and their ancestors, and descendants are children and their issue.

 (2) If persons descend from the same person but are not direct blood relatives, they are collateral blood relatives.

 (3) Children who have a common father and mother are brothers or sisters. Children who have a common father but different mothers or a common mother but different fathers are half-brothers or half-sisters.

 (4) The degree of relationship shall be determined on the basis of the number of births between the ascendants and descendants.

§ 81.  Relationship by marriage

 (1) Relatives of a spouse are relatives by marriage to the other spouse.

 (2) A relationship by marriage does not end with the termination of the marriage from which the relationship by marriage arose.

Chapter 7 ASCERTAINMENT OF FILIATION  

§ 82.  Legal effect of filiation

  The mutual rights and obligations of parents and children arise from the filiation of children which is ascertained pursuant to procedure provided by law.

§ 83.  Mother

  The woman who gives birth to a child is the mother of the child.

§ 84.  Father

 (1) The man by whom a child is conceived is the father of the child. It shall be deemed that a child is conceived by a man:
 1) who is married to the mother of the child at the time of birth of the child;
 2) who has acknowledged his paternity; or
 3) whose paternity has been established by court.

 (2) A court shall not identify a donor whose sperm has been used for artificial insemination as a father of a child.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 85.  Preclusion of filiation from married man

  A man who is married to the mother of a child shall not be considered as the farther of the child if he has not conceived the child and:
 1) the spouses have submitted a respective joint application to the vital statistics office; or
 2) another man has acknowledged his paternity.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 86.  Presumption of filiation in case of termination of marriage

 (1) If a child is born within three hundred days after termination of marriage, the man who was married to the mother of the child shall be the father of the child. If it is ascertained that a child was conceived more than three hundred days before his or her birth, this period of time shall be taken into account.

 (2) If a child is born to a woman who has contracted a new marriage and who shall be deemed to be the child of the former husband pursuant to subsection (1) of this section and the child of the new husband pursuant to clause 84 (1) 1) of this Act, the child shall be deemed to be the child of the new husband.

 (3) In the case of divorce, paternity may be acknowledged as of submission of an application or filing an action for divorce.

§ 87.  Acknowledgement of paternity

 (1) Paternity can be acknowledged only if filiation of the child from the father has not been ascertained on the basis provided by law.

 (2) Paternity can be acknowledged only in person.

 (3) Conditional or temporary acknowledgement of paternity is void.

§ 88.  Acknowledgement of paternity in case of restricted active legal capacity

 (1) A minor or an adult with restricted active legal capacity may acknowledge paternity with the consent of his or her legal representative.

 (2) If the mother of a child is a minor or an adult with restricted active legal capacity, he or she may give consent for acknowledgement of paternity with the consent of his or her legal representative.

§ 89.  Consent to acknowledgement of paternity

 (1) Consent of the mother of the child is required for acknowledgement of paternity.

 (2) If the mother of the child is dead and she has granted her consent to acknowledgement of paternity before her death or the child has become an adult, the consent of the child is required for acknowledgement of paternity. Consent for acknowledgement of paternity on behalf of a child under 14 years of age shall be granted by the legal representative of the child. A child who is at least 14 years of age may grant consent for acknowledgement of paternity in person with the consent of his or her legal representative.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) Consent shall be granted in person. Consent shall not be conditional or temporary.

 (4) Paternity cannot be acknowledged if the mother has been fully deprived of the parental right of custody or the mother is dead and she has not granted her consent to acknowledgement of paternity before her death.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 90.  Invalidity of declaration of intention

 (1) Acknowledgement of paternity and the relevant consent are invalid only if the requirements for application for acknowledgement provided for in §§ 87 – 89 of this Act or in the Vital Statistics Registration Act have been violated.

 (2) If a person has been entered in the population register as the father of a child on the basis of acknowledgement, acknowledgement of paternity shall be valid even if the application for acknowledgement or the consent given therefor does not meet the requirements for an application for acknowledgement prescribed in §§ 87-89 of this Act or in the Vital Statistics Registration Act.

§ 91.  Contestation of paternity

 (1) A man, whose paternity has been established on the basis of the marriage to the mother of a child or who has acknowledged paternity, and the mother of a child and a child have the right to contest paternity. Within one year after the birth of a child, paternity may be contested also by a man who applies for establishment of his paternity instead of the man whose paternity has been ascertained arising from marriage to the mother of the child or who has acknowledged paternity. If more than a year has passed from the birth of a child, a man applying for establishment of his paternity may contest paternity of another man with the consent of the man, who has been entered in the population register as the father, and the mother of the child. In the absence of the consents specified in the previous sentence, a court may, with good reason and considering the interests of the child, grant permission to a man applying for establishment of paternity to contest the paternity of another man.

 (2) Taking account of the significant interests of a child, the minister responsible for the area may contest paternity arising from acknowledgement if there is reasonable doubt that the child does not descend from the man who acknowledged paternity.

 (3) If a court judgement establishes that the child does not descend from that man, the man cannot acknowledge paternity.

§ 92.  Contestation of paternity through representative

 (1) An action for contestation of paternity may be filed only in person.

 (2) Paternity may be contested on behalf of a minor child only by the legal representative of the child. Other persons entitled to contest paternity may contest paternity only in person even if their active legal capacity is restricted without the need for the consent of the legal representative.

§ 93.  Term for contestation of paternity

 (1) Paternity may be contested in court within one year as of the date when the person entitled to contest paternity becomes aware of the circumstances which are the basis for contestation.

 (2) The term specified in subsection (1) does not begin to run before the birth of a child or before entry into force of acknowledgement of paternity.

 (3) If the legal representative of a minor child fails to contest paternity in due time, the child may contest filiation from his or her father in person as an adult. In this case the term begins to run from the date the child who has become an adult becomes aware of the circumstances which are the basis for contestation of paternity, but not before the child becomes an adult.

 (4) If a man whose paternity has been established on the basis of marriage to the mother of the child and who has acknowledged paternity dies before the expiry of the term for the contestation of paternity, his successor may contest the paternity of the deceased man within one year as of the death of the man.

§ 94.  Establishment of paternity by court

 (1) Paternity shall be established by court, if no man has been established as the father of a child pursuant to clause 84 (1) 1) or 2) or § 86 of this Act or if paternity has been contested on the basis of § 91 of this Act and a court has established that the child does not descend from the man whose paternity was contested.

 (2) A court shall establish filiation from the father on the basis of circumstances which allow to presume that the child descends from this man.

 (3) The time period from the tree hundredth day until the one hundred eighty-first day before the birth of a child shall be deemed to be the time for conception. If it is ascertained that a child has been conceived outside of the time period specified in the previous sentence, this period of time shall be deemed to be the time for conception.

§ 95.  Action for establishment or contestation of paternity

  A court shall decide on establishment or contestation of paternity on the basis of an action of a man filed against a child or on the basis of an action of a mother or a child filed against a man. If the person against whom an action should have been filed is dead, a court shall decide on contestation or establishment of paternity in a proceeding on petition on the basis of the petition of the person entitled to file a claim pursuant to the previous sentence.

Chapter 8 OBLIGATION TO PROVIDE MAINTENANCE ARISING FROM FILIATION  

Division 1 General provisions  

§ 96.  Persons required to provide maintenance

  Adult ascendants and descendants related in the first and second degree are required to provide maintenance (hereinafter person required to provide maintenance). The obligation to provide maintenance shall not be affected by changes in the right of custody.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 97.  Persons entitled to receive maintenance

  The following persons are entitled to receive maintenance:
 1) a minor child;
 2) a child who is acquiring basic, secondary or higher education or formal vocational education as an adult but not more than until he or she attains 21 years of age;
[RT I, 12.03.2015, 4 - entry into force 01.10.2015]
 3) other descendant or ascendant who needs assistance and is unable to maintain himself or herself.

§ 98.  Order of entitled persons

 (1) If there are many persons entitled to receive maintenance and the person required to provide maintenance is unable to provide maintenance to all of them, a minor child shall be preferred to other children, children to more distant descendants, descendants to ascendants and, in the case of ascendants, closer relatives to more distant relatives.

 (2) In the order of entitled persons, a spouse has an equal status with a minor child and shall receive maintenance before an adult child or a married minor child and the rest of the relatives.

 (3) In the order of entitled persons, the status of a divorced spouse caring for a child and a parent entitled to receive maintenance in the case of birth of a child pursuant to § 111 of this Act is after a minor child and they shall receive maintenance before an adult child and married minor child and the rest of the relatives.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (4) In the order of entitled persons, the status of a divorced spouse entitled to receive maintenance pursuant to § 73 of this Act is after an adult child and he or she shall receive maintenance before the rest of the relatives.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 99.  Scope of maintenance

 (1) The scope on maintenance shall be determined on the basis of the needs and usual lifestyle of the person entitled to receive maintenance.

 (2) Upon determining maintenance all the needs of the entitled person, including the expenses relating to education and vocational training corresponding to his or her abilities and leanings, and, in the case of a minor dependant, the expenses relating to raising him or her shall be taken into account.

§ 100.  Manner of provision of maintenance

 (1) Maintenance is generally provided by making periodic payments of money (hereinafter support). With good reason, an obligated person may request that he or she be allowed to provide maintenance in another manner.

 (2) A parent of a minor child shall perform the obligation to maintain the child by paying support primarily if the parent does not live together with the child or does not participate in raising of the child. The parent living together with the child shall use the support in the interests of the child.

 (3) Parents may specify, by mutual agreement, the performance of the obligation to maintain their child and determine in which manner and after which period of time maintenance shall be provided. An agreement does not preclude or restrict assertion of a claim arising from law, taking account of the provisions of the agreement.

 (4) Support shall be paid in advance for each calendar month.

§ 101.  Support for minor child

 (1) The monthly support payment for one child shall not be less than half of the minimum monthly wage established by the Government of the Republic.

 (2) A court may order support as a fixed amount or as a variable amount by determining in advance the bases for the calculation of the amount of support.

§ 102.  Taking account of financial situation of obligated person

 (1) A person is released from the obligation to provide maintenance in so far as he or she is, considering his or her other obligations and financial situation, unable to provide maintenance to another person without damage to his or her own usual maintenance

 (2) Parents shall not be released from the obligation to provide maintenance to their minor child pursuant to subsection (1). If a parent is in a situation specified in subsection (1), he or she shall use the assets at his or her disposal for the maintenance of himself or herself and his or her child similarly. With good reason, a court may, however, reduce the amount of support to less than the amount provided for in subsection 101 (1) of this Act. A good reason is, inter alia, incapacity for work of a parent or a situation where a parent has another child who would be financially less secure than the child receiving support if the amount of support provided for in subsection 101 (1) of this Act were ordered.

§ 103.  Restriction of claim for provision of maintenance

 (1) A court may release an obligated person from the obligation to provide maintenance, limit the obligation in time or reduce the amount of support if it would be extremely unfair to request performance of the obligation in particular if:
 1) the need for maintenance of the person entitled to receive maintenance has been caused by his or her unreasonable conduct;
 2) the entitled person has severely violated his or her maintenance obligation against the person obliged to provide maintenance;
 3) the entitled person is convicted of an intentionally committed criminal offence against the person obliged to provide maintenance or a person connected with him or her.

 (2) Subsection (1) shall not be applied to the obligation of a parent to provide maintenance to his or her minor child.

 (3) If a claim of a person who needs assistance is restricted on the basis of this section, he or she shall not file a claim for provision of maintenance against other persons obligated to provide maintenance.

§ 104.  Information on financial situation

  Direct blood relatives are required to provide each other information on their income and assets upon the submission of the corresponding request if this is necessary in order to ascertain the obligation to provide maintenance or the amount of support. If requested, the certificates from the employers and other relevant documents concerning the amount of income shall be submitted.

§ 105.  Order of persons obligated to provide maintenance

 (1) A descendant shall provide maintenance before an ascendant.

 (2) In the case of descendants and ascendants, a closer relative shall provide maintenance before a more distant relative.

 (3) Several relatives in the same degree shall perform the obligation to provide maintenance as joint obligors. The amount of the obligation of each joint obligor shall be determined in proportion to his or her income and financial situation taking into consideration the relationship between him or her and the person entitled to receive maintenance.

§ 106.  Substitution obligation

 (1) If a person is released from the obligation to provide maintenance on the basis of § 102 of this Act, maintenance shall be provided by the person who is obliged to do it next.

 (2) If it is not possible to obtain maintenance from a person or if it is too difficult to achieve it, maintenance shall be provided by the person who is obliged to do it next. In the case specified in the first sentence the claim of the entitled person against the obligated person transfers to the person who has provided maintenance in lieu of the obligated person. Transfer of the right of claim shall not be in conflict with the interests of the person entitled to receive maintenance.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 107.  Preliminary obligation of spouse

 (1) The spouse of a person in need of assistance shall provide maintenance before the relatives of the person in need of assistance. If the spouse is, considering his or her other obligations and financial situation, unable to provide maintenance to his or her spouse without damage to his or her own usual maintenance, maintenance shall be provided by the persons who are obliged to do it next.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) Subsection (1) of this section also applies to the obligation of a spouse to provide maintenance to the other divorced spouse.

 (3) The provisions of subsection 106 (2) of this Act apply to the transfer of the right of claim.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 108.  Retroactive provision of maintenance

  An entitled person may request the performance of the obligation to provide maintenance and compensation for the damage caused by failure to perform the obligation retroactively for up to one year before filing an action for support in court.

§ 109.  Preclusion of claim for provision of maintenance

  An agreement by which the performance of the obligation to provide maintenance in future is precluded or by which the obligation to provide maintenance is unreasonably restricted is void.

§ 110.  Termination of obligation to provide maintenance

 (1) The obligation to provide maintenance terminates upon the death of the entitled or obligated person. A claim for retroactive performance or for compensation for damage caused by failure to comply with a claim or a claim for making an advance payment which has fallen due by the moment of the death of the entitled or obligated person remains valid.

 (2) The obligated person shall cover the funeral expenses in the case of death of the entitled person unless the expenses can be paid from the estate.

Division 2 Provision of maintenance in case of birth of child  

§ 111.  Provision of maintenance in case of birth of child

 (1) The father of a child is required to provide maintenance to the mother of the child eight weeks before and twelve weeks after the birth of the child.

 (2) If a mother is unable to maintain herself due to a health disorder caused by pregnancy or childbirth, the father is required to provide maintenance to her until improvement of her state of health. The same applies if a mother is unable to receive income due to caring for a child. The obligation to provide maintenance commences not earlier than four months before the birth of a child and terminates after three years have passed from the birth of the child.

 (2¹) If the father is, considering his other obligations and financial situation, unable to provide maintenance to the mother without damage to his own usual maintenance, maintenance shall be provided by the persons who are obliged to do it next.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) If a father cares for and raises a child, he has the right to file a claim specified in the second sentence of subsection (2) of this section against the mother. In such case § 112 of this Act applies, taking account of the specifications of subsection (2).

 (4) If a mother dies due to pregnancy or childbirth, the father of the child shall bear the funeral expenses unless it is possible to cover the expenses from the mother's estate.

 (5) The maintenance provided for in subsections (1) – (3) of this section shall be provided by the obligated person after the spouse and before the relatives of the person in need of assistance.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (6) The provisions of subsection 106 (2) of this Act apply to the transfer of the right of claim.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 112.  Limitation period for claims

  The limitation period of the claim arising from § 111 of this Act expires one year after the end of the year following the birth if the running of the limitation period has not been suspended or interrupted or, if the maintenance obligation arises at a later time, then one year after the end of the year when the maintenance obligation arose.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

Chapter 9 GENERAL LEGAL RELATIONSHIP BETWEEN PARENTS AND CHILDREN  

§ 113.  Obligation to support and respect each other

  A parent and a child are required to support and respect each other and take each other's interests and rights into account.

§ 114.  Obligation to assist parents

  Until a child resides together with his or her parents and the parents raise or maintain him or her, the child is required to assist his or her parents in household in accordance with his or her abilities and possibilities.

§ 115.  Child's expenses in household

  If an adult child who resides together with his or her parents makes expenses from his or her assets in order to cover household expenses or relinquishes a part of his or her assets to parents for this purpose, it is presumed that he or she does not make the expenses with the intention to claim reimbursement of the expenses from the parents.

Chapter 10 RIGHTS AND OBLIGATIONS OF PARENTS  

Division 1 General provisions  

§ 116.  Principles of parent's right of custody

 (1) Parents have equal rights and obligations with respect to their children unless otherwise provided by law.

 (2) Parents have the obligation and right to care for their minor child (hereinafter parent's right of custody). The parent's right of custody includes the right to care for the person of the child (hereinafter custody over person) and for the property of the child (hereinafter custody over property) and decide on matters related to the child.

 (3) Upon caring for and raising a child, the parents shall take into account that the ability and need of the child to act independently and responsibly increases. If the development level of a child so allows, the parents shall discuss the caring and raising issues with the child.

§ 117.  Parent who is granted right of custody

 (1) The parents who are married to each other have joint custody over their child.

 (2) If the parents of a child are not married to each other at the time of birth of the child, they shall have joint right of custody unless they have expressed their wish to leave the right of custody only to one of the parents upon submitting the declarations of intention concerning the acknowledgement of paternity.

§ 118.  Exercise of parent's right of custody

 (1) Parents shall exercise joint right of custody with respect to their child and perform the custodial obligation on their own responsibility and unanimously considering all-round well-being of the child.

 (2) If it is not possible for the parents to exercise the right of custody, a court shall apply the relevant measures in the interests of the child. If necessary, a court shall commence proceedings for appointment of a guardian with respect to the child.

§ 119.  Grant of powers of decision to one parent

  If, upon exercising joint right of custody, parents fail to reach an agreement in a matter significant for the child, a court may, at the request of a parent, grant powers of decision in this matter to one parent. In the case of transfer of powers of decision, a court may restrict the exercise of the powers of decision or impose supplementary obligations on the parent exercising the right.

§ 120.  Representation of child

 (1) A parent who has the right of custody is the legal representative of a child. Parents who have joint custody have a joint right of representation. Parents who have the right of custody may agree on the arrangement of exercising the joint right of representation.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) A parent represents his or her child alone if:
 1) he or she has sole custody over the child, or
 2) the powers of decision have been transferred to him or her pursuant to § 119 of this Act.

 (3) If making a joint declaration of intention of the parents would cause a delay in conflict with the interests of the child, one parent has the right to enter into necessary transactions and perform necessary acts in the interests of the child also alone. In this case the other parent shall be immediately informed of the acts.

 (4) A joint right of custody shall not preclude the right of the parent raising the child to file an action against the other parent for the order of maintenance of the child.

 (5) Where a third person is required to make a declaration of intention to a child in order to perform an act, he or she may submit it to one parent.

 (6) Parents shall not represent a child in the cases where this is prohibited for a guardian pursuant to § 180 of this Act.

 (7) If a parent represents a child independently, consent of the other parent is presumed.

§ 121.  Custody over minor with extended active legal capacity

  If the active legal capacity of a minor has been extended, a parent's right of custody does not apply in the case of acts which the minor is permitted to perform independently.

§ 122.  Special guardian and foster family

 (1) A parent's right of custody does not apply to matters relating to a child for which a special guardian has been appointed and in court cases where another representative has been appointed.

 (2) If parents give their child to a foster family to be cared for for a longer period of time, a court may, at the request of the parents or the person who provides care for the child, grant powers of decision in matters concerning custody of the child to the person who provides care for the child. Consent of the parents is required for transfer of the rights at the request of the person providing care for a child (foster parent). A foster parent has the rights and obligations of a special guardian to the extent of the transferred rights.

 (3) Foster family is a family where a child is actually raised and which does not include a parent of the child or a person married to a parent of the child.

§ 123.  Following child's interests

 (1) Upon hearing any matter concerning a child and regulated in this Chapter, a court shall make a decision primarily in the interests of the child, taking into account all the circumstances and the legitimate interest of the relevant persons.

 (2) A court shall amend a decision made earlier if this is required due to significant circumstances which affect permanently the well-being of a child.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 123¹.  Restoration of parent's right of custody

 (1) In the case of changes in the right of custody, a parent's right of custody shall be restored on the basis of a parent's application if restoration of the parent's right of custody corresponds to the interests of the child.

 (2) In the case of restriction of the right of custody, application of measures restricting the right of custody shall be terminated and a parent's right of custody shall be restored on the basis of a parent's application if the interests of the child are no longer in danger.

 (3) A parent has the right to request from a court in proceedings on petition that the right of custody belong jointly to the parents. The request shall be satisfied if the prerequisites provided for in the second sentence of subsection 138 (1) of this Act are complied with.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

Division 2 Custody over person  

§ 124.  Content of right of custody over person

 (1) Custody over a person is the obligation and right of a caregiver to raise a child, exercise supervision over him or her, ascertain the whereabouts of the child and take care of the all-round well-being of the child in any other manner.

 (2) Physical, mental and emotional abuse and application of other degrading educational measures with respect to a child is prohibited.

 (3) At the request of parents, a court shall support them upon exercising the right of custody over person by applying the relevant measures if necessary.

§ 125.  Education

  In matters concerning the provision of education, parents shall first take into account the abilities and leanings of the child. If necessary, parents shall ask the advice of a teacher or any other competent person.

§ 126.  Requirement for surrender of child and determining access to child

 (1) The right of custody over person includes the right to require surrender of a child from anyone who keeps a child unlawfully against his or her parent's will.

 (2) The right of custody over person includes the right to appoint the third persons who can have access to the child. A decision of a parent is binding on third persons whose access to the child has been prohibited by the parent.

 (3) Disputes which arise in the cases specified in subsections (1) and (2) of this section shall be settled by a court at the request of a parent.

 (4) If a child lives in a foster family and the parents wish to request surrender of the child from the person providing care for him or her, a court may, on its own initiative or at the request of the person providing care, order that the child shall stay with the person providing care for the child where the request for surrender might damage the interests of the child.

Division 3 Custody over property  

§ 127.  Content of custody over property

  Custody over property includes the right and obligation to administer the property of the child and, inter alia, represent the child. This does not preclude the right of the child to administer his or her property independently in the cases provided by law.

§ 128.  Restriction of custody over property

 (1) The right of custody over property does not apply in the case of property acquired by a child:
 1) by succession or as a gift if the bequeather or donor has specified that the property shall not be administered by one or neither of the parents;
 2) on the basis of a right included in the property specified in clause 1) of this subsection or as compensation or in return of the transfer of, destruction of, damage to or seizure of objects included in such property.

 (2) Parents shall administer the property acquired by their child by succession or as a gift in adherence to the instructions of the person from whom the property was acquired. Parents may deviate from the instructions if adherence thereto may damage the interests of the child.

§ 129.  Prohibition on making gift

  Parents as representatives of a child shall not give away a child's property as a gift. As an exception, it is permitted to make ordinary gifts in order to perform a moral obligation or adhere to etiquette.

§ 130.  Investment of money

  Parents shall invest the money belonging to their child and administered by the parents pursuant to the principles of prudent management of property and in adherence to the provisions of § 186 of this Act if it is not necessary to use the money for covering the maintenance costs of the child.

§ 131.  Conclusion of transactions with consent of court

 (1) Parents shall have the consent of a court in order to conclude transactions on behalf of a child in the cases where a guardian requires it pursuant to § 187 and clauses 188 (1) 1) – 3), 5) and 7) – 11) of this Act. A parent shall not, without the consent of a court, ratify transactions for the conclusion of which on behalf a child consent of a court is required.

 (2) Consent of a court is not required for renunciation of succession if the child's right to the estate has arisen as a result of renunciation of succession by the parent who has the right of representation with respect to the child.

 (3) Parents shall not, without the consent of a court, commence new business activities on behalf of a child or transfer objects for the transfer of which consent of a court is required to a child for the performance of a contract entered into by the child or for free disposal.

 (4) The provisions concerning the guardian's right of representation shall be applied to consent of a court.

§ 132.  Benefit received from child's property

 (1) From the benefit received from a child's property first the obligations incumbent on the property which have fallen due shall be performed and other expenses of regular management of the property shall be covered. The income remaining from the abovementioned expenses may be used for the maintenance of the child.

 (2) If the benefit received from a child's property is not needed for covering the expenses of regular maintenance of the property or for maintenance of the child, the parents may use it for the maintenance of themselves and unmarried minor brothers and sisters of the child if there are no appropriate resources for covering the maintenance costs of the abovementioned persons.

§ 133.  Parents' obligation of care

 (1) Upon exercising the right of custody over property of a child, parents shall exercise such care as they would usually exercise in their own affairs.

 (2) If both parents cause damage to a child, they shall be liable as solidary obligors.

Division 4 Restriction of parent ' s right of custody  

§ 134.  Endangering of well-being of child

 (1) If the physical, mental or emotional well-being or the property of a child is endangered by abuse of the parent's right of custody, neglecting the child, inability of the parents to perform their obligations or conduct of a third person and the parents do not wish or are unable to prevent danger, a court shall apply necessary measures, including the measures listed in subsection (3) of this section and §§ 135 and 136 of this Act, for the prevention of danger.

 (2) If the well-being of a child is endangered, the official of a state agency or local government agency, police officer, health care professional, judge, prosecutor, notary, bailiff, teacher or any other person who has information concerning the endangered child shall notify the rural municipality government or city government of the residence of the child or a court thereof.
[RT I, 29.12.2011, 1 - entry into force 01.01.2012]

 (3) In the case the well-being of a child is endangered, a court may make decisions arising from the right of custody in lieu of a parent, issue warnings and precepts and impose prohibitions and require the parents to observe the instructions of the agency specified by the court. A court may restrict the right of custody over person or property by prohibiting the performance of certain acts or certain type of acts. A court may deprive a parent of the right of custody over property in full.

 (4) In the matters of the right of custody over person, a court may, on its own initiative, apply measures provided by law, the legal consequences of which are binding also on a third person.

§ 135.  Separation of child from family and deprivation of right of custody in full

  [RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (1) A court may separate a child from the parents only if damage to the interests of the child cannot be prevented by other supporting measures applied in the relationship between the parents and the child.

 (2) A court may deprive a parent of the right of custody in full only if other measures have not yielded any results or if there is reason to presume that the application of the measures is not sufficient to prevent danger.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) Upon hearing a matter concerning substantial restriction of the right of custody or deprivation of the right of custody in full, a court shall involve a rural municipality or city government in the proceedings for the purpose of hearing its opinion.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (4) If leaving a child in his or her family endangers the health or life of the child, a rural municipality government or city government or the Social Insurance Board may separate the child from the family before a court ruling is made. In such case the rural municipality government or city government shall promptly submit a petition to a court for restriction of the parent's right of custody with respect to the child.
[RT I, 06.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2016]

§ 136.  Endangering of property of child

 (1) In general it is presumed that a child's property is endangered if the person exercising custody over the property violates the obligation to provide maintenance to the child or any other obligations relating to the right of custody over property or fails to comply with the directions of a court concerning the right of custody over property.

 (2) A court may issue a precept to parents for the submission of a list of a child's property and a report concerning administration of the property. Parents shall confirm the correctness of the list of property. If the list is insufficient, a court may, by a ruling, assign preparation of the list to the rural municipality or city government.

 (3) A court may issue a precept for the investment of a child's money in a certain manner or establish the obtaining of a consent from a court as a condition for withdrawal of money. If a child's property includes securities or valuables, a court may impose the same obligations on the parent representing the child as rest with the guardian.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (4) A court may demand security from a parent damaging the proprietary interests of a child to the extent of the value of the property administered by the parent. The court shall decide on the type and scope of the security at its discretion. A court ruling substitutes the participation of a child upon granting and annulment of security. Only full or partial deprivation of the right of custody over property pursuant to § 134 of this Act may be imposed as a coercive measure of grant of security.

 (5) The cost of the implementation of the measures established by a court ruling shall be borne by the parent who caused the implementation of the measures.

Division 5 Changes in right of custody  

§ 137.  Termination of joint right of custody

 (1) If parents who have joint right of custody live permanently apart or do not wish to exercise the right of joint custody any further for any other reason, each parent has the right to request from a court in proceedings on petition that the right of custody of the child be partially or fully transferred to him or her. A court may resolve a dispute concerning the right of custody also in the proceedings concerning the divorce.

 (2) A petition shall be dismissed if:
 1) a child who has attained at least 14 years of age objects to the transfer of the right of custody, or
 2) if there is reason to believe that termination of the joint right of custody and granting sole right of custody to the petitioner does not correspond to the interests of the child.

 (3) In the case of termination of the joint right of custody, a court shall decide on the grant of the right of custody to one parent on the basis of the interests of the child and shall take into account, inter alia, the mental and financial readiness of each parent to raise the child, emotional relationship with the child and current commitment to caring for the child and the future living conditions of the child.

§ 138.  Transfer of right of custody

 (1) If the right of custody belongs to only one parent, the other parent may request from a court that the right of custody of the child be partially or fully transferred to him or her. A petition is satisfied if transfer of the right of custody corresponds to the interests of the child, a child who has attained at least 14 years of age does not object to it and the parent requesting transfer of the right is suitable and able to exercise the right of custody. If the right of custody belongs to only one parent on the basis of a court decision, the other parent may request transfer of the right of custody if the circumstances on the basis of which the court decision was made have changed significantly, or he or she may request restoration of joint right of custody.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) If a parent with the sole right of custody has died or has been deprived of the right of custody in full, a court shall grant the right of custody to the other parent unless it is in conflict with the interests of the child.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 139.  Right of custody of parent with restricted active legal capacity

 (1) A parent with restricted active legal capacity does not have the right to represent a child and shall exercise the right of custody over person with respect to a child together with the legal representative of the child.

 (2) If the guardian or special guardian is the legal representative of the child, the opinion of the parent shall be preferred in the case of divergent opinions between the parent and the representative.

§ 140.  Suspension of parent's right of custody

  [RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (1) A court shall suspend a parent's right of custody in the case of extended inability of the parent to exercise the right of custody.

 (2) A court shall restore a parent's right of custody if it is established that the grounds for suspension of the right of custody have ceased to exist.

 (3) A parent shall not exercise the right of custody at the time of suspension of the right of custody.

 (4) If parents have joint right of custody and the right of custody of one parent is suspended, the other parent shall exercise the right of custody alone. If the sole right of custody over a child granted to a parent on the basis of law or a court decision is suspended and there is no reason to expect that the grounds for suspension cease to exist, a court shall grant the right of custody to the other parent if it corresponds to the interests of the child.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 141.  Handing over of property

  If a parent's right of custody terminates or is suspended, he or she shall hand the child's property over to the child and shall submit a report concerning administration of the property at the request of the child or the legal representative of the child.

§ 142.  Representation of child after termination of parent's right of custody

 (1) A parent may continue administration relating to custody over person and property until he or she becomes aware or should become aware of the termination of his or her right of custody. A third person shall not rely of on the right of a parent if upon entry into the transaction he or she knew or should have known of termination of the right of custody.

 (2) Subsection (1) shall apply also upon suspension of the parent's right of custody.

Division 6 Right of access  

§ 143.  Right of access to child

 (1) A child has the right to maintain personal contact with both parents. Both parents have the obligation and right to maintain personal contact with their child.

 (2) A parent shall refrain from any action which is harmful to the relationship between the child and the other parent or which hinders raising of the child. The same provision applies if a child is cared for and raised by another person.

 (2¹) In the case of legal separation of parents, the parents shall agree on access of the separated parent to the child. In the case of a dispute between the parents, the procedure for access of the parent to the child shall be determined at the request of a parent by the court.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) A court may restrict the right of access or the enforcement of the earlier decisions made concerning the right of access or terminate the exercise of the right of access or the enforcement of the earlier decisions made concerning the right of access.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3¹) A court may order that a parent has access to a child in the presence of a suitable third person. If the third person is a rural municipality or city government or a legal person in private law, the rural municipality or city government or the legal person shall appoint a competent natural person to perform this duty.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (4) A court may allow, prohibit or restrict access of a third person to a child in the interests of the child. A court may impose an obligation on a person involved to refrain from any action which is harmful to the relationship between the child and his or her parents or which hinders raising of the child.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (5) A court may apply the measures specified in this section also on its own initiative.

§ 144.  Requirement to provide information

  A parent has the right to request from the other parent information concerning important circumstances relating to the person and property of a child unless this is in conflict with the child's interests.

Division 7 Powers of decision  

§ 145.  Powers of decision of parents who are separated

 (1) If parents who have joint right of custody are permanently separated, they shall jointly decide on essential matters relating to the child.

 (2) The parent who has the right of custody and with whom a child resides with the consent of the other parent or on the basis of a court decision has the right to decide on everyday matters (usual care) of the child alone. As a rule, deciding on everyday matters means making usual decisions which occur often and which do not have a permanent effect on the development of the child.

 (3) When a child stays with the other parent with the consent of the parent specified in subsection (2) of this section or on the basis of a court decision, the matters concerning usual care shall be decided by the other parent.

 (4) A parent without the right of custody has powers of decision specified in subsection (2) of this section when a child stays with him or her with the consent of the other parent or another person who has the right of custody or on the basis of a court decision. A court may restrict the powers of decision of a parent without the right of custody in the interests of the child.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 146.  Powers of decision of person caring for child

 (1) If a child resides in a foster family for an extended period of time, the person actually caring for and raising the child (hereinafter foster parent) has the right to decide on matters concerning usual care for the child and represent the child in such matters.

 (2) A foster parent shall not have such right if the person who has the right of custody objects to it or a court has restricted or precluded the powers of decision arising from subsection (1) of this section.

 (3) If a child stays at a third person on the basis of a court decision, his or her powers of decision specified in subsection (1) may be restricted or precluded only by court.

Chapter 11 ADOPTION  

§ 147.  Permission for adoption

 (1) Adoption is permitted if it is necessary in the interests of the child and there is reason to believe that a parent-child relationship will be created between the adoptive parent and the child. Upon the selection of an adoptive parent, his or her personal characteristics, relationship with the child being adopted, his or her financial situation and ability to perform the obligations arising from the adoption relationship and, if possible, the presumed will of the parents of the child shall be taken into account. If possible, the need for consistency of raising of the child and his or her national, religious, cultural and linguistic origin shall be taken into account upon making a decision.

 (2) Adoption is not permitted if this is in conflict with weighty interests of the children of the adoptive parent or the child being adopted or if there is reasonable doubt that the children of the adoptive parent damage the interests of the child being adopted. Adoption shall not be decided on based on proprietary interests. Upon deciding, it shall be verified that the consents have not been granted for charge or any other compensation.

 (3) Upon deciding on adoption, separation of sisters and brothers shall be avoided, if possible.

 (4) Only minors may be adopted.

§ 148.  Right of single person and right of married person to adopt

 (1) A single person may adopt a child only alone.

 (2) Married persons may adopt a child jointly. A child may be adopted also by only one spouse if:
 1) he or she adopts the child of the other spouse;
 2) the other spouse cannot adopt because he or she has restricted active legal capacity.

§ 149.  Prohibition on re-adoption of child

  During an adoption relationship, a child being adopted shall not be adopted by a person other than the spouse of the adoptive parent.

§ 150.  Age and active legal capacity of adoptive parent

 (1) A person with full active legal capacity who has attained at least 25 years of age may be an adoptive parent.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) A court may, as an exception, allow a person who has attained at least 18 years of age to adopt if he or she adopts his or her spouse's child or if there is any other good reason for adoption.

§ 151.  Consent of child

  A child who is at least 10 years of age may be adopted only with his or her consent. A child shall grant his or her consent in person. The wishes of a child younger than 10 years of age shall also be considered if the development level of the child so permits. A child shall grant his or her consent to an adoptive parent whose person is known to the child.

§ 152.  Consent of child's parents

 (1) A child may be adopted only with the consent of his or her parents.

 (2) Consent of a parent shall not enter into force before eight weeks have passed from the birth of the child. A petition for adoption cannot be filed with a court before entry into force of the consent of a parent. With the consent of a parent, a child may be given to the person who wishes to adopt to be cared for before entry into force of the consent granted for adoption.

 (3) Parent's consent for adoption may be granted to an adoptive parent whose person is determined or to an adoptive parent whose person has not been determined.

 (4) If consent is granted for adoption to an adoptive parent whose person is not determined, a parent does not have the right to request disclosure of information concerning the person of the adoptive parent and the new identity of the child to him or her.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (5) Parent's consent is not required if he or she is incapable of submitting an application for an extended period of time or if his or her whereabouts are unknown for an extended period of time or if the parent has been deprived of the right of custody in full on the basis of § 135 of this Act.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (6) The Social Insurance Board is required to provide advice to a parent who wishes to grant consent for the adoption of his or her child and to explain him or her, inter alia, his or her rights and the legal consequences of adoption.

§ 153.  Consent of child's guardian

 (1) If a guardian has been appointed to a child, the consent of the guardian is required for adoption. If a guardian has been appointed to a child in a situation where the parents have not been deprived of the right of custody in full, the consent of the guardian is required in addition to the consent of the parents.

 (2) If a guardian refuses to grant consent without good reason, a court may substitute the guardian's declaration of intention at the request of the adoptive parent.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 154.  Consent of spouse

 (1) If a spouse wishes to adopt a child alone on the basis of subsection 148 (2) of this Act, the consent of the other spouse is needed therefor. A court may substitute the consent of the other spouse at the request of the adoptive parent unless the adoption is in conflict with the legitimate interests of the spouse and the family.

 (2) The consent of a spouse is not required if he or she is incapable of making a declaration of intention for an extended period of time or if he or she is missing.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 155.  Procedure for granting consent

 (1) A child, the parents of a child, a guardian and the spouse of an adoptive parent shall grant their consent to a court. The parents of a child, a guardian and the spouse of an adoptive parent may grant their consent in person or in a notarially authenticated form. Rural municipality or city government as a guardian may grant its consent in writing.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) In the case the consent specified in subsection (1) is granted by a parent, a court or the notary who authenticates the consent shall verify whether the child is left without a legal representative. In such case the court or notary shall notify the rural municipality or city government of the arising obligation of a guardian in accordance with subsection 156 (1).

 (3) Consent shall not be conditional or temporary. A notarially authenticated consent may be withdrawn until a petition for adoption is filed with the court. A child who has attained at least 10 years of age may withdraw his or her consent by submitting an application to a court until a decision of adoption is made. The consent of the legal representative is not required for withdrawal.

 (4) Consent shall be granted in person. If the person granting consent has restricted active legal capacity, he or she does not require the consent of the legal representative for granting consent.

 (5) The consent of a child becomes invalid if the petition for adoption is withdrawn or the court refuses to grant consent for adoption.

 (6) The consent of a guardian or a parent granted for adoption to an adoptive parent whose person has been determined becomes invalid if the petition for adoption is withdrawn or the court refuses to satisfy the petition for adoption. The consent of a guardian or a parent granted for adoption to an adoptive parent whose person has been determined also becomes invalid if the child has not been adopted within three years as of granting the consent.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (7) The consent of a guardian or a parent granted for adoption to an adoptive parent whose person has not been determined shall be valid for an unspecified term.

§ 156.  Suspension of parent's right of custody

 (1) A parent's right of custody is suspended from the moment of granting consent for adoption. From this on the parent shall not communicate with the child in person. If a child is left without a legal representative due to the suspension of the parent's right of custody, the rural municipality or city government shall become the guardian of the child. The established special guardianship shall be valid unaltered. Subsections 146 (1) and (2) of this Act apply to an adoptive parent during adoption proceedings.

 (2) Subsection (1) of this section shall not be applied if the adoptive parent is the spouse of the parent.

 (3) If the consent of a parent has become invalid, a court shall restore his or her right of custody unless this is in conflict with the interests of the child.

§ 157.  Adoptive parent's obligation to provide maintenance

  An adoptive parent is required to provide maintenance to the child from the moment the parents grant the required consent for adoption and the adoptive parent takes the child to be cared for. The adoptive parent shall provide maintenance before a parent of the child. If a spouse wishes to adopt his or her spouse's child, the spouses are required to provide maintenance to the child from the moment the parent grants consent for adoption and the spouses take the child to be cared for. The abovementioned persons are the first in the order of persons required to provide maintenance from obtaining the consent required for adoption and from taking the child to be cared for.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 158.  Preparation of adoption

 (1) A person wishing to adopt shall submit a petition for adoption to the Social Insurance Board.

 (2) The Social Insurance Board shall perform the acts relating to the preparation of adoption under circumstances which enable to presume with a sufficient degree of confidence that the conditions required for adoption are complied with at the time of filing the petition to court. The Social Insurance Board shall explain the persons wishing to adopt their rights and the legal consequences of adoption.

 (3) The acts relating to the preparation of adoption which the Social Insurance Board is required to perform if the prerequisite specified in subsection (2) of this section exists, the content thereof and the list of documents to be collected by the Social Insurance Board and the list of information to be submitted in a petition specified in subsection (1) shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) The Social Insurance Board is required to examine the living conditions at the place of residence of the person wishing to adopt and verify the suitability of the living conditions for raising a child.

 (5) A person wishing to adopt shall, at the request of the Social Insurance Board, complete an appropriate training programme prior to adoption.

 (6) In the course of the preparation of adoption, the Social Insurance Board is required to:
 1) bring the child into contact with the adoptive parent;
 2) explain the child, together with the legal representative of the child, circumstances relating to adoption in a manner which takes account of his or her development level and is understandable to the child.

 (7) An adoptive parent has the right to receive general information from the Social Insurance Board concerning the personal history, state of health and character of the child. An adoptive parent does not have the right to obtain information concerning the child or his or her parents which would violate their personal rights. The given name and the surname of the parents of the child and information concerning their place of residence shall not be disclosed to the adoptive parent without the consent of the parents of the child.

 (8) If an adoptive parent does not wish to continue acts relating to the preparation of adoption, he or she is required to notify immediately the Social Insurance Board, to whom he or she filed the petition specified in subsection (1) of this section, thereof.

§ 159.  Petition for adoption and ruling on adoption

 (1) A court shall decide on adoption on the basis of the petition of an adoptive parent.

 (2) A petition for adoption shall be unconditional or for an unspecified term and it shall be filed in person.

 (3) A child is adopted as of entry into force of the court ruling on adoption.

§ 160.  Adoption after death

 (1) A court shall not make a ruling on adoption after the death of the child.

 (2) A decision on adoption may b made after the death of the adoptive parent if the adoptive parent has filed a petition for adoption to a court.

 (3) If the court ruling on adoption enters into force after the death of an adoptive parent, it shall have the same legal consequences as in the case of a ruling which has entered into force before the death of the adoptive parent.

§ 161.  Legal status of child

 (1) If spouses adopt a child jointly or if a spouse adopts the child of the other spouse, the child acquires the legal status of a common child of the spouses.

 (2) In other cases the child acquires the legal status of a child of an adoptive parent.

 (3) In the cases specified in subsection (1), the spouses or the parent of the child and the adoptive parent have joint right of custody over the child and in the cases specified in subsection (2) of this section the adoptive parent has sole custody of the child.

§ 162.  Termination of family relationship

  The family relationship of the child and his or her descendants with the former relatives and the rights and obligations arising from the family relationship terminate by adoption.

§ 163.  Preservation of former family relations

 (1) If the adoptive parents are related in the second or third degree or relatives by marriage, only the family relationship between the child and his or her descendants and the rights and obligations arising from a family relationship which the child has with respect to his or her parents terminate.

 (2) If a spouse adopts a child of his or her spouse, the family relationship of the child with the relatives of the other parent does not terminate if the parent is dead and he or she had the right of custody over the child prior to death.

§ 164.  Adoption secrecy

 (1) Adoption secrecy means the information and data relating to the pre-trial proceedings and judicial proceedings of adoption, including facts of adoption from which it may be presumed that a child is adopted or that parents have adopted a child or that a parent or guardian has given a child for adoption. The objective of adoption secrecy is to guarantee the protection of the private life of children, parents and adoptive parents, prevent undesired interference and discrimination on the basis of origin or on any other basis.

 (2) A person who is aware of adoption secrecy shall not disclose it unless disclosure thereof is required in the public interest.

 (3) The new personal data of a child shall be in secrecy from adoptive parents if a parent has granted consent for adoption of the child to an adoptive parent whose person is not determined.

 (4) The birth certificate of an adopted child shall not indicate that the child has been adopted.

 (5) Data on adoption shall be used pursuant to the principle of purposefulness provided for in the Personal Data Protection Act by ensuring, inter alia, that the data on adoption and the data referring thereto can be accessed only by officials for whom it is necessary in order to perform their official duties.

 (6) A minor adopted child, with the consent of the adoptive parent, or an adopted child who has become an adult has the right to obtain information from the Social Insurance Board concerning the fact of adoption.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (7) In addition to the information specified in subsection (6) of this section, a minor adopted child, with the consent of the adoptive parent, or an adopted child who has become an adult has the right to obtain information from the Social Insurance Board concerning his or her biological parents, grandparents, brothers and sisters if the abovementioned persons have granted consent for disclosure of the corresponding information. If consent for disclosure of information is not granted, the Social Insurance Board shall provide information concerning the abovementioned persons to the extent and in a manner which does not enable identification of the biological parents, grandparents, brothers or sisters of the adopted child if they have not granted consent for disclosure of information.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (8) If an adopted child wishes to obtain information concerning his or her adopted minor biological brother or sister, prior consent of the adoptive parent is required for requesting the consent specified in subsection (7) of this section from the brother or sister.

§ 165.  International adoption

 (1) If the residence of the adoptive parent or the child is not in Estonia, a court shall not decide on adoption without the consent of the committee for international adoptions formed at the Social Insurance Board. The committee shall consist of three members. The Administrative Procedure Act applies to the procedure conducted by the committee, taking into consideration the specifications arising from this Act.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (2) The committee for international adoptions shall be formed by a regulation of the Government of the Republic.

 (3) The rules of procedure of the committee for international adoptions shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) International adoption shall be organised and service shall be provided to the committee for international adoptions by the Social Insurance Board.
[RT I, 06.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2016]

 (5) The committee is competent to grant consent to:
 1) petitions for adoption of a child from Estonia to a foreign state;
 2) petitions for adoption of a child from a foreign state to Estonia.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (6) Adoption from Estonia to a foreign state may occur primarily if it is not possible to care for the child to the necessary extent in the Republic of Estonia.

§ 166.  Declaration of invalidity of adoption

 (1) A court may declare an adoption invalid if the adoption took place without the petition of the adoptive parent or without the consent of one of the parents.

 (2) A petition or consent is invalid if:
 1) at the time of filing the petition the petitioner was without capacity to exercise his or her will;
 2) the petitioner was with restricted active legal capacity and the guardian had not granted the relevant consent or consent was granted by a child under 10 years of age in person;
 3) the petitioner was not aware that this was an adoption or was aware of it but did not wish to file a petition for adoption or grant consent for adoption or if the adoptive parent was mistaken in the person of the child being adopted or the child being adopted was mistaken in the person of the adoptive parent;
 4) the petitioner was induced to make a declaration of intention by fraud with respect to significant circumstances;
 5) the petitioner was induced to make a declaration of intention by threat or violence;
 6) the petition for adoption was filed with a court before eight weeks had passed from the birth of the child.

§ 167.  Prohibition on declaration of invalidity of adoption

 (1) Adoption shall not be declared invalid if a person files a new petition after restoration of his or her active legal capacity, termination of incapability to exercise his or her will or of the effect of threat or mistake or after the child has attained eight weeks of age or if the person grants a new consent or notifies in any other manner that he or she wishes to preserve the adoption relationship

 (2) If a petition for adoption has been filed or consent for adoption has been granted by fraud in significant circumstances, the adoption shall not be declared invalid in the case the fraud concerns the financial situation of the adoptive parent or the child or in the case a person, who is not entitled to file a petition or grant consent or intermediate adoption in any other manner, turns out to be misrepresentor without the knowledge of the person entitled to file a petition or grant consent.

 (3) If, upon making a ruling on adoption, it was erroneously presumed that one parent is incapable of making a declaration of intention for an extended period of time or that his or her whereabouts are unknown for an extended period of time, the adoption shall not be declared invalid if this parent grants consent retroactively or expresses his or her wish to preserve the adoption relationship in any other manner. In such case, subsection 155 (3) shall apply also.

 (4) Adoption shall not be declared invalid in the case of absence or invalidity of the consent of a parent if the prerequisites for deprivation of the right of custody from the parent in full existed at the time of making the ruling on adoption or at the time of hearing the petition for declaration of invalidity of adoption.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (5) Adoption shall not be declared invalid if it damages materially the interests of a child unless declaration of invalidity is required due to weighty interests of an adoptive parent.

§ 168.  Petition for declaration of invalidity of adoption

 (1) A petition for declaration of invalidity of an adoption may be filed only by a person without whose petition or consent the child was adopted. A petition on behalf of a child under 14 years of age shall be filed by his or her legal representative. In other cases it is not permitted to file a petition through a representative. If an adult entitled to file a petition has restricted active legal capacity, he or she does not require the consent of a legal representative for filing a petition.

 (2) The term for filing a petition is one year from the moment specified in clauses 1) – 4) of this subsection but not more than three years as of entry into force of the court ruling on adoption. The term begins to run as follows:
 1) in the cases specified in clauses 166 (2) 1) and 2) of this Act, as of the moment the petitioner's capacity to exercise will and active legal capacity is restored or an adoptive parent with restricted active legal capacity or the legal representative of a child under 10 years of age becomes aware of making of the declaration of intention;
 2) in the cases specified in clauses 166 (2) 3) and 4) of this Act, as of the moment the petitioner becomes aware of the mistake or fraud;
 3) in the case of a declaration of intention to adopt made under the influence of threat or violence, as of the moment the influence of threat or violence ceases;
 4) in the case specified in clause 166 (2) 6) of this Act, as of the moment the child attains eight weeks of age.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) The provisions concerning the suspension of the limitation period shall apply also to running of the term specified in subsection (2) of this section.

 (4) Petitions shall be adjudicated in proceedings on petition

§ 169.  Declaration of invalidity of adoption on initiative of court

 (1) Before a child becomes an adult, a court may, on its own initiative, declare the adoption invalid in the weighty interests of the child.

 (2) If a child has been adopted by a married couple, the adoption relationship between the child and one adoptive parent may also be declared invalid.

 (3) A court may, on its own initiative, declare adoption invalid if:
 1) in the case specified in subsection (2) of this section, the other spouse or a biological parent of the child is ready to care for the child and exercise of the parent's right of custody is not in conflict with the interests of the child, or
 2) the purpose of declaration of invalidity is to enable new adoption.

§ 170.  Legal consequences of declaration of invalidity of adoption

 (1) The legal consequences of declaration of invalidity of adoption arise as of the moment of declaration of invalidity. If an adoptive parent or a child applies for declaration of invalidity of adoption and a court satisfies the application after the death of the applicant, the declaration of invalidity shall have the same legal consequences as it would have if the adoption relationship had been declared invalid during the lifetime of the abovementioned person.

 (2) The family relationship between a child and his or her descendants and previous relatives which arose from adoption and the rights and obligations arising therefrom terminate by declaration of invalidity of the adoption.

 (3) The family relationship between a child and his or her descendants and blood relatives and the rights and obligations arising therefrom, except a parent's right of custody, are restored by declaration of invalidity of the adoption.

 (4) A court shall restore the right of custody of biological parents over their child in so far as it is not in conflict with the interests of the child or shall appoint a guardian or special guardian for the child.

 (5) If a child is adopted by a married couple and the adoption relationship of one spouse is declared invalid, the declaration of invalidity has the consequences specified in subsection (2) of this section only with respect to the relationship between the child and his or her descendants and the spouse and his or her relatives. The consequences specified in subsection (3) of this section shall not arise.

Part 3 GUARDIANSHIP  

Chapter 12 Guardianship over minor  

Division 1 Establishment of guardianship  

§ 171.  Prerequisites for establishment of guardianship

 (1) If neither of the parents of a minor child has the right of representation or if it is not possible to ascertain the origin of a child, a guardian shall be appointed to the child.

 (2) Officials of vital statistics offices or any other government agencies or rural municipality or city government officials, police officers, heads of medical institutions and social welfare institutions, judges, prosecutors, notaries and bailiffs who have information concerning a child in need of guardianship are required to notify the rural municipality or city government and a court thereof according to the usual whereabouts of the person in need of guardianship. The same obligation also rests with the relatives of a child in need of guardianship.
[RT I, 29.12.2011, 1 - entry into force 01.01.2012]

§ 172.  Content of guardianship

  A guardian has both, the right of custody over the person and property of the child.

§ 173.  Establishment of guardianship

 (1) A court decides on establishment of guardianship on its own initiative or on the basis of an application of a rural municipality or city government or an interested person. A court may address a rural municipality or city government in order to find a person suitable to act as a guardian.

 (2) A guardian may be appointed also before the birth of a child if there is reason to presume that the child needs a guardian after birth. Appointment enters into force as of the birth of the child.

§ 174.  Requirements for guardians

 (1) A guardian shall be an adult natural person with full active legal capacity.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) A person who has been fully or partially deprived of the parent's right of custody or who has previously violated the obligations of a guardian shall not be a guardian. An employee of the health care or social welfare institution where a child is staying shall not be appointed guardian of the child.

 (3) Upon the selection of a guardian, his or her personal characteristics, financial situation and ability to perform the obligations of a guardian, the presumed will of the parents and relationship with the child who is placed under guardianship, the need for consistency of raising of the child and the child's national, religious, cultural and linguistic origin shall be taken into account. Upon the selection of a guardian, a court and rural municipality or city government has the right to require from the person appointed guardian documents and information for the assessment of his or her suitability.

 (4) A person may be appointed guardian only with his or her consent.

§ 175.  Legal person as guardian

 (1) If a suitable natural person is not found to be appointed guardian or if a parent has specified in his or her will or succession contract that a legal person shall be a guardian, a legal person may be appointed guardian. The legal person shall be shall be systematically engaged in seeking guardians who are natural persons for the persons under guardianship, provision of advice and training to the guardians.

 (2) A legal person may be appointed guardian only with its consent.

 (3) The health care, social welfare or educational institution where the child is staying shall be appointed guardian who is a legal person.

§ 176.  Rural municipality government or city government as guardian

 (1) Until appointment of guardian, the duties of a guardian shall be performed by the rural municipality or city government of the child's place of residence entered in the population register if the prerequisites for the establishment of guardianship have been complied with. Upon the performance of the duties of a guardian, a rural municipality or city government has the rights and obligations of a guardian arising from this Act.

 (2) Upon failure to find a suitable natural or legal person, the rural municipality or city government with which the child is most closely connected shall be appointed guardian. A child is most closely connected with the rural municipality or city government, inter alia, where the child is from, where the child has lived for most part of the time, with which the child has preserved essential ties, where the child's close persons or assets are located or where the child's residence according to the population register is.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) Upon change of a child's place of residence entered in the population register, the rural municipality or city government of the initial place of residence entered in the population register and the rural municipality or city government of the new place of residence entered in the population register may agree that the rural municipality or city government of the new place of residence entered in the population register shall perform the duties of a guardian. Until an agreement is reached, the duties of a guardian shall be performed by the rural municipality or city government of the child's initial place of residence entered in the population register.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (4) If a child has not been entered in the population register or information concerning his or her place of residence is missing in the population register, the regulation specified in subsections (1) and (3) of this section apply to the rural municipality or city government of the usual whereabouts of the child.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 177.  Parents' right to appoint

 (1) The person whom a parent has appointed legal representative of the child in his or her will or succession contract shall be appointed guardian if suitable.

 (2) If parents have appointed different persons in their wills or succession contracts, the person who is the most suitable as a guardian shall be appointed guardian.

 (3) A person whose guardianship as a legal representative of the child has been precluded by a parent in his or her will or succession contract shall not be appointed guardian. If parents have made contradictory dispositions, the disposition of the parent who died later shall apply.

 (4) A rural municipality or city government shall not be appointed guardian by a will or succession contract and shall not be precluded as a guardian pursuant to subsection (3) of this section.

§ 178.  Appointment of several guardians

 (1) A court shall appoint one guardian to a child; spouses may also be appointed joint guardians. If possible, one guardian shall be appointed to the brothers and sisters in need of guardianship.

 (2) A court may appoint several guardians if this is reasonable under the circumstances of the certain case. In such case it is presumed that the guardians have a joint right of representation. A court may specify the duties and the scope of the right of representation of each guardian.

Division 2 Exercise of guardianship  

§ 179.  Duties and liability of guardian

 (1) Guardians are the legal representatives of persons under guardianship. A guardian has the right and obligation to care for the person and property of the person under his or her guardianship within the limits of his or her duties.

 (2) A guardian does not have the right of representation or obligations in the area for which a special guardian has been appointed.

 (3) A guardian shall not transfer performance of his or her duties to a third person.

 (4) A guardian shall ask for and take into account the ward's opinion if it is appropriate taking account of the child's age and level of development.

 (5) A guardian shall administer the ward's property with due diligence of a guardian. A guardian shall be liable for causing damage by wrongful violation of his or her obligations.

§ 180.  Preclusion of the right of representation

 (1) A guardian shall not represent a ward:
 1) in transactions where one party is the ward and the other party is the guardian, the spouse of the guardian, a direct relative, brother or sister of the guardian unless no direct civil liabilities arise to the ward from the transaction;
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]
 2) in transactions where the ward discharges his or her pledge or claim secured by suretyship against the guardian, encumbers such a claim, terminates security of a claim or decreases the security or assumes the obligation to enter into such a transaction;
 3) in legal disputes between the ward and the persons specified in clause 1) of this subsection and in disputes in matters specified in clause 2) of this subsection.

 (2) Section 131 of the General Part of the Civil Code Act applies in the event of a violation of the prohibition specified in subsection (1) of this section.

 (3) A guardian shall not make gifts at the expense of the ward while representing the ward. As an exception, it is permitted to make gifts in order to perform a moral obligation or adhere to etiquette.

 (4) This section applies also to rural municipality or city government officials acting as guardians and employees of a guardian who is a legal person.

§ 181.  Deprivation of right of representation

  A court may deprive a guardian of the right to represent a ward in certain transactions or in a certain area if the interests of the ward are in significant conflict with the interests of the guardian or a third person represented by the guardian or a person specified in clause 180 (1) 1) of this Act.

§ 182.  Guardian's obligation to care for person of child

 (1) If a child grows with a guardian, the provisions of Division 2 of Chapter 10 of this Act apply to the right and obligation of the guardian to care for the person of the child.

 (2) If a guardian provides maintenance to a ward without being required to do so, the claims against the persons required to provide maintenance to the ward shall transfer to the guardian to the extent of the maintenance provided thereby.

§ 183.  Obligation of guardian to administer ward's property

 (1) A guardian is required to administer a ward's property with due diligence of a guardian, preserve and, if possible, increase the property. A guardian shall, inter alia, collect the claims belonging to the ward on time and administer the real estate owned by the ward.

 (2) From the benefit received from a ward's property first the obligations incumbent on the property which have fallen due shall be performed and other expenses of regular management of the property shall be covered. The income remaining from the abovementioned expenses may be used for the maintenance of the ward.

 (3) A guardian shall keep his or her property and the ward's property separate and shall not use the ward's property in his or her own interests.

§ 184.  Preparation of list of property

 (1) A guardian shall submit a list of the child's property to the court of the usual whereabouts of the child in writing within a reasonable period of time as of the establishment of guardianship.

 (2) The list shall include information concerning the changes which have taken place in the composition of property until the preparation of the list.

§ 185.  Administration of property acquired by succession or as gift

 (1) A guardian shall administer the property which a ward receives by succession or as gift in accordance with the dispositions included in a gratuitous contract, will or succession contract. A guardian's right or representation arising from law cannot be extended by dispositions.

 (2) A guardian may derogate from the dispositions with the consent of court if adherence thereto could damage the interests of the ward.

§ 186.  Investment of ward's money

 (1) If a ward's money is not required for maintaining him or her, the administration of property or for covering other current expenses, a guardian shall invest it in a credit institution of Estonia or another contracting state separately from his or her own property. A notation shall be made upon investment that the consent of a court is required for the disposal of the account.

 (2) [Repealed - RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) A court may grant consent for investment of a ward's money in another manner.

 (4) Consent of a court for the disposal of an account belonging to a ward by a guardian is required only in the case specified in subsection (1) of this section.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 187.  Consent for entry into transaction with respect to immovable

 (1) Without prior consent of a court, a guardian shall not do the following on behalf of a ward:
 1) dispose of an immovable or a real right in immovable property belonging to the ward;
 2) dispose of a claim belonging to the ward and directed at transfer of immovable property ownership or creation, transfer or termination of a real right in immovable property;
 3) assume an obligation to perform the disposals specified in clauses 1) and 2) of this subsection;
 4) enter into a contract directed at acquisition for charge of an immovable or a real right in immovable property on behalf of the ward;
 5) grant the use of an immovable belonging to the ward.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section apply correspondingly also to ships entered in the ships register.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 188.  Consent for other transactions

 (1) Without prior consent of a court, a guardian shall not do the following on behalf of a ward:
 1) enter into a transaction by which the ward assumes an obligation to dispose of all of his or her property, estate, future legal share of an estate or future compulsory portion;
 2) renounce a succession, legacy or compulsory portion or enter into a contract for division of an estate;
 3) enter into a contract directed at acquisition or transfer of an enterprise or an organisationally independent part thereof or a contract of partnership directed at operation of an enterprise;
 4) lease an enterprise;
 5) acquire a holding in a legal person or join membership thereof;
 6) enter into a residential lease contract, commercial lease contract, insurance contract or any other long-term contract which does not terminate or which cannot be cancelled within one year after the ward becomes an adult;
 7) take a loan;
 8) acquire or transfer securities;
 9) enter into a transaction by which the liability of the ward arises for the obligation of another person or a transaction by which the ward's property is encumbered in order to secure an obligation of another person;
 10) enter into an agreement for the division of common ownership or the preclusion or postponement thereof;
 11) enter into a transaction which terminates the ward's claim, reduces it or the security thereof or creates such an obligation, except in the cases provided for in subsection 186 (4) of this Act.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (1¹) If a guardian acquires the securities specified in clauses 2 (1) 1)–5) and 7) of the Securities Market Act on behalf of a ward, but on account of his or her own funds, the consent of the court is not required for the acquisition and transfer of these securities provided that the proceeds of the sale remain in the ownership of the ward. The provisions of the first sentence also apply to further transactions in the securities specified in the first sentence on account of the proceeds of the sale.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 01.05.2015]

 (2) A court may, as an exception, grant a guardian a general consent to enter into all or certain type of transactions for which the consent of a court is required.

 (3) If the consent of a court is required for the transfer of an object, a guardian shall not grant it to a ward for the performance of a contract entered into or for free disposal without the consent of a court.

 (4) [Repealed - RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 189.  Multilateral transactions entered into without consent of court

 (1) A multilateral transaction entered into without the prior written consent of a court is void unless a court ratifies the transaction later. Ratification is valid when the guardian notifies the other party thereof. If a ward has acquired active legal capacity, he or she may ratify the transaction himself or herself.

 (2) The other party may make a proposal to the guardian to notify him or her of grant of ratification. If a guardian does not grant ratification within two weeks as of the receipt of the abovementioned proposal, ratification is deemed to be refused.

 (3) If a guardian was required to obtain the prior consent of a court in order to enter into a transaction, the other party to the transaction may withdraw the declaration of intention to enter into the transaction in the case the guardian had not obtained the prior consent of a court for entry into the transaction and the other party did not know and should not have known that consent had not been granted. In such case, the declaration of intention is deemed not to have been made. The other party shall not withdraw his or her declaration of intention after the guardian has notified the other party of grant of ratification.

 (4) Section 130 of the General Part of the Civil Code Act applies in the event of a violation of the prohibition arising from § 187 or § 188 of this Act.

§ 190.  Unilateral transactions entered into without consent of court

  A unilateral transaction entered into without the prior consent of a court is void.

§ 191.  Compensation of expenses

 (1) A guardian may demand compensation for the expenses made for guardianship from the ward pursuant to the provisions concerning mandates.

 (2) A rural municipality or city government shall not demand compensation for the expenses.

§ 192.  Remuneration for performance of guardianship

 (1) As a rule, guardianship shall be performed free of charge.

 (2) A court may order that a guardian receive remuneration for the performance of his or her duties if payment of the remuneration is reasonable taking into account the financial situation of the ward and the relationship between the parties.

 (3) A guardian has the right to receive compensation for the expenses incurred upon the performance of guardianship, including for securing his or her liability arising from guardianship out of ward's assets. Guardianship shall be performed unless otherwise specified by a court.

 (4) A guardian or a ward may apply for state legal aid in order to pay for the expenses and the remuneration. The state may prescribe supplementary financial support for the performance of guardianship through the Ministry of Justice. The minister responsible for the area may establish the remuneration paid to guardians at the state's expense and a specific procedure for the calculation of and maximum amounts of expenses incurred.

§ 193.  Court supervision

 (1) Courts shall exercise supervision over the activities of guardians. A guardian shall notify a court if he or she changes residence.

 (2) A court may issue precepts to a guardian for the performance of his or her duties. Upon failure to adhere to the precepts a court has the right to release the guardian.

 (3) A court may remove a guardian from performance of his or her duties in the interests of a ward until a decision is made concerning the release of the guardian.

§ 194.  Reporting obligation of guardian

 (1) A court may require a guardian to submit information concerning the performance of his or her duties at any time.

 (2) A guardian shall submit an annual written report concerning administration of a ward's property and performance of his or her other duties to a court. The expenses incurred shall be indicated separately in the report and documents certifying the expenses shall be added thereto. The report shall set out the amount of money spent each month on an average as expenses incurred for everyday maintenance and no documents shall be added to certify these expenses.
[RT I, 27.06.2012, 4 - entry into force 07.07.2012]

 (3) A court shall verify the contents of the report, assess whether the expenses incurred were justified and, if necessary, request explanations or the correction and amendment of the report.
[RT I, 27.06.2012, 4 - entry into force 07.07.2012]

 (4) The written reports of guardians shall be stored in court.

Division 3 Termination of guardianship  

§ 195.  Termination of guardianship

 (1) Guardianship terminates upon:
 1) death of a ward;
 2) restoration of a parent's right of custody;
 3) adoption of a ward;
 4) a ward becoming an adult.

 (2) A guardian and a rural municipality or city government shall notify a court of the circumstances specified in subsection (1) of this section.

§ 196.  Declaration of death of ward

  [RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (1) [Repealed - RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) If a ward is declared dead or the time of his or her death is established, guardianship shall terminate upon entry into force of the ruling concerning declaration of his or her death or establishment of the time of his or her death.

§ 197.  Release of guardian

 (1) A court may release a guardian if the guardian does not comply with the requirements established for guardians any more due to material violation of his or her obligations or due to any other reason or if continuation of the performance of the guardian's duties would damage the interests of a ward.

 (2) A court shall release a guardian on its own initiative or on the basis of an application of a person with a legitimate interest. A court may release a guardian on the basis of an application of the guardian.

 (3) Upon releasing a guardian, a court shall specify further performance of guardianship. If several persons perform guardianship jointly and only one guardian is released, the other guardian shall continue to perform the duties of a guardian.

§ 198.  Release of guardian who is legal person or rural municipality or city government

 (1) A court shall release a guardian who is a legal person or rural municipality or city government and appoint another guardian if this is in the interests of a ward and a natural person suitable to act as a guardian is ready to perform the obligation of guardianship. Rural municipality or city government as a guardian may also be released at the request thereof if the court finds that another rural municipality government is more closely connected with the ward in conformity with subsection 176 (2) or 205 (3) of this Act.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (2) A rural municipality or city government or a legal person shall verify at least once a year the existence of the prerequisites specified in subsection (1) of this section and submit an application as soon as they become aware of fulfilment of the prerequisites.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) A court shall hear the legal person or rural municipality or city government before making a ruling.

§ 199.  Handing over and reporting on property

  A guardian shall, upon his or her release, hand over the administered property to the ward and submit a report on administration of the property.

§ 200.  Continuation of transactions after termination of guardianship

  A guardian has the right to perform guardianship until he or she becomes or should become aware of release of him or her from the duties of a guardian. A person who knew or should have known of the release of the guardian upon entering into transaction with the guardian shall not rely on it.

§ 201.  Death of guardian

 (1) Guardianship shall not terminate upon death of a guardian. In such case a new guardian shall be appointed.

 (2) The successors of a guardian shall notify a court immediately of the death of the guardian. If several persons have been appointed as joint guardians, a guardian shall notify immediately of the death of the other guardian.

Chapter 13 Guardianship over adult  

§ 202.  Applicable provisions

  The provisions regulating guardianship over a child shall apply to guardianship over an adult unless otherwise provided in this Chapter or the content of guardianship over the adult.

§ 203.  Prerequisites for establishment of guardianship

 (1) If an adult person is permanently unable to understand or direct his or her actions due to mental illness, mental disability or other mental disorder, a court shall appoint a guardian to him or her on the basis of an application of the person, his or her parent, spouse or adult child or rural municipality or city government or on its own initiative.

 (2) A guardian shall be appointed only for the performance of the functions for which guardianship is required. Guardianship is not required if the interests of an adult can be protected by granting authorisation and through family members or other assistants. Upon establishment of guardianship, a court shall assess the person's capability to understand the legal consequences of contraction of marriage, acknowledgement of paternity and other transactions concerning family law.

 (3) A guardian's duties may include exercise of a ward's rights against third persons.

 (4) A court shall verify at least once every five years whether the continuation of guardianship over a ward is necessary for the protection of the interests of the ward and whether grounds exist for extension or restriction of the duties of the guardian by making a respective ruling.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 204.  Natural person as guardian

 (1) A natural person who is suitable to protect the interests of the ward taking account of his or her personal characteristics and abilities shall be appointed guardian. Upon appointing a guardian the relationship between him or her and the ward shall be taken into account.

 (2) An employee of the health care, social welfare or educational institution where an adult resides shall not be appointed guardian of the adult.

 (3) If an adult makes or has made a proposal concerning the person of a guardian, the proposal shall be taken into account unless it is in conflict with his or her interests.

 (4) A person may be appointed guardian only with his or her consent.

§ 205.  Legal person or rural municipality or city government as guardian

 (1) If a suitable natural person is not found to be appointed guardian a legal person may be appointed guardian with its consent.

 (2) If a legal person becomes aware that it is possible to appoint a guardian who is a natural person to an adult, the legal person shall immediately notify a court and the rural municipality or city government thereof. A legal person shall verify at least once a year whether it is possible to appoint a guardian who is a natural person to a ward.

 (3) If a suitable legal person cannot be appointed as a guardian, the rural municipality or city government with which the adult is most closely connected shall be appointed as a guardian. An adult is most closely connected with the rural municipality or city government, inter alia, where the adult is from, where the adult has lived for most part of the time, with which the adult has preserved essential ties, where the adult's close persons or assets are located or where the adult's residence according to the population register is.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (4) An employee of the health care or social welfare institution where the adult is staying shall not be appointed guardian who is a legal person.

§ 206.  Obligations of guardian

 (1) A guardian shall protect the proprietary and personal rights and interests of a ward. A guardian shall, inter alia, ensure that a ward receives health and social services to the required extent.

 (2) If a guardian becomes aware of circumstances which enable to terminate the guardianship, he or she shall notify a court and rural municipality or city government thereof. The same applies to circumstances which enable to restrict or extend the duties of a guardian. A court shall decide on termination, restriction or extension of guardianship on its own initiative or on the basis of an application of a guardian, rural municipality or city government or ward.

§ 207.  Guardian as legal representative of ward

 (1) A guardian is the legal representative of a ward within the scope of its duties.

 (2) A guardian requires the consent of a court also for:
 1) cancellation or termination of a residential lease contract of a ward;
 2) termination of long-term contracts with the term of more than four years.

Chapter 14 Special cases of guardianship  

§ 208.  Appointment of guardian to unborn child

 (1) A guardian may be appointed to a conceived but unborn child if this is necessary for the protection of the child's interests. A guardian shall not be appointed if the parents would have the right of custody in the case of birth of the child.

 (2) The guardianship specified in subsection (1) of this section terminates as of the birth of the child.

§ 209.  Appointment of special guardian

 (1) A special guardian shall be appointed to a person under curatorship of a parent or to whom a guardian has been appointed for the act which cannot be performed by the parents or the guardian. A special guardian shall be appointed in particular for the administration of property acquired by succession or as a gift if the bequeather or donor has specified that the parents of guardian shall not administer the property.

 (2) A special guardian shall be appointed also for the acts specified in subsection 180 (1) of this Act. A court may replace a declaration of intention of a ward by a court decision which has entered into force without appointing a special guardian if appointment of a special guardian would not be justified in the case of the particular act.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) In the case of a need to appoint a special guardian, a parent or a guardian shall immediately notify a court thereof. The provisions concerning appointment of a guardian shall not be applied upon appointment of a special guardian.

 (4) If a special guardian is appointed for the performance of a single act, the special guardianship shall terminate after performance of the act. In other cases a court shall terminate special guardianship when the bases for the establishment thereof have ceased to exist.

Part 4 IMPLEMENTING PROVISIONS  

§ 210.  Implementation of Act

 (1) This Act extends to all the family law relationships which have arisen by the time this Act enters into force unless otherwise prescribed in the following provisions.

 (2) Acts in force at the time of the arising of circumstances or performance of acts apply to the circumstances which arose or acts which were performed before entry into force of this Act unless otherwise provided by this Act. If assets were acquired before 1 January 1995, the Family Law Act in force before entry into force of this Act applies to the issues concerning the ownership of assets.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) If conjugal relations terminated before 1 July 2010, joint property is created until termination of conjugal relations.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

§ 211.  Marital property right

 (1) In the case of marriages contracted before entry into force of this Act, the provisions of this Act regarding jointness of property apply to the proprietary relations between spouses as of entry into force of this Act unless otherwise provided for in a marital property contract entered into before entry into force of this Act.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 01.01.2015]

 (2) In the proprietary relationship of jointness of property the procedure for administration of separate property provided for in § 27¹ of this Act applies to the property acquired after entry into force of § 27¹.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 01.01.2015]

§ 212.  Application of proprietary relationship of set-off of assets increment

 (1) Spouses may, within one year after entry into force of this Act, notify jointly the registrar of the marital property register that they wish to transfer to the proprietary relationship of set-off of assets increment unless divorce proceedings have been commenced or the marital property contract entered into between the spouses prescribes otherwise. The notice shall be submitted together with an application for making an entry concerning the proprietary relationship of set-off of assets increment in the marital property register in a notarially authenticated form. Section 61 shall apply upon the submission of a notice, taking account of the specifications provided for in this section.

 (2) In the case of submission of a notice, the joint property acquired until a ruling is made shall become property in the common ownership of the spouses. The legal shares of the spouses in common ownership shall be deemed to be equal.

 (3) In the case of registered immovables and ships entered in the ship register, spouses may determine the legal shares otherwise within six months as of submission of the notice. For that purpose the spouses shall submit a notarially authenticated application to the land registry department for amendment of the relevant entry. The right to determine the legal shares otherwise terminates also if a compulsory auction is carried out with respect to a registered immovable or compulsory administration is established on a registered immovable or an application is submitted to the land registry department for the establishment of a judicial mortgage on a registered immovable.

 (4) The presumption of the equality of the shares of the spouses provided for in subsection (2) of this section may be derogated by relying on a marital property register or land register entry.

 (5) The notice provided for in subsection (1) of this section may be submitted to any registrar of the marital property register. If spouses own real estate, the court that received the application shall forward the application to the land registry department.

 (6) A state fee need not be paid for making an entry in the marital property register on the basis of this section. The transaction value is deemed to be 319 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 213.  Provision of maintenance to divorced spouse

  If a marriage was divorced before entry into force of this Act, the law in force earlier shall be applied to the requirement for the provision of maintenance to a spouse. This shall not concern the agreements concerning maintenance entered into between the spouses.

§ 214.  Parent's right of custody

 (1) As of entry into force of this Act the parent's right of custody shall be deemed to belong to both parents jointly. A parent who has been deprived of parental rights on the basis of the Family Law Act which was in force earlier shall not have the right of custody.

 (2) The decisions made, the established facts and measures specified by a court or administrative authority with respect to exercise of the parental rights before entry into force of this Act shall remain in force. Subsection 123 (2), § 123¹ and subsection 140 (2) of this Act apply to the amendment of such decisions, established facts and measures.
[RT I, 29.06.2014, 3 - entry into force 09.07.2014]

 (3) If, before entry into force of this Act, a court has determined the residence of one parent as the residence of a child, as of entry into force of this Act the parent's right of custody shall be deemed to belong only to the parent whose residence the court has determined as the residence of the child.

 (4) If the parent's right of custody is deemed to belong to both parents jointly pursuant to subsection (1) or to one parent pursuant to subsection (3), the parents of a child may, within three years after entry into force of this Act, submit personally a joint application to a vital statistics official for termination of the joint right of custody and for grant of the parent's right of custody to one parent or for grant of the parent's right of custody to both parents jointly.
[RT I, 27.06.2012, 4 - entry into force 07.07.2012]

§ 215.  Guardianship over minor

  As of the entry into force of this Act, the provisions of this Family Law Act shall be applied to the performance of guardianship over minors. The guardians appointed on the basis of the Act which was in force earlier shall remain guardians.

§ 216.  Guardianship over adult

  The guardianship established over adult persons upon divesting them of active legal capacity before entry into force of this Act shall become guardianship within the meaning of this Act. Upon establishment of guardianship, the specified duties (competence) of the guardian shall remain valid.

§ 217.  Date of termination of marriage

  A marriage is terminated upon registration of a divorce at a vital statistics office if the court order granting the divorce was issued before 1 January 1995.

§ 217¹.  Preparation of adoption

  Petitions for adoption submitted to county governments before 1 January 2017 shall be reviewed and the acts relating to the preparation of adoption shall be conducted from 1 January 2017 by the Social Insurance Board.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

§ 218. – § 230. [Omitted from this text.]

§ 231.  Entry into force of Act

  This Act enters into force on 1 July 2010.

1. osa ABIELU 

1. peatükk ABIELU SÕLMIMINE 

§ 1.   Abielu sõlmimise eeldused

  (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.

  (2) Abielluda võivad täisealised isikud.

  (3) Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti.

§ 2.   Veresugulaste vahel abiellumise keeld

  (1) Omavahel ei või abielluda:
  1) otsejoones üleneja ja alaneja sugulane;
  2) vend ja õde ning poolvend ja poolõde.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka siis, kui isikute sugulussuhe on ühe isiku lapsendamise tagajärjel lõppenud.

§ 3.   Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul

  Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel.

§ 4.   Mitme samaaegse abielu keeld

  Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus.

§ 5.   Abielu sõlmimist takistav asjaolu

  Perekonnaseisuametnik ei või abielu sõlmimist kinnitada, kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus.

§ 6.   Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest

  Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.

§ 7.   Abielu sõlmimise kord

  (1) Abielu sõlmitakse perekonnaseisuametniku juuresolekul.

  (1¹) Perekonnaseisuametnik käesoleva seaduse 1. osa tähenduses on ka notar ja vaimulik, kellel on perekonnaseisutoimingute seaduse kohaselt õigus perekonnaseisutoiminguid teha.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ja ühel ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu.

  (3) Abielu sõlmimist kinnitav perekonnaseisuametnik esitab kummalegi abiellujale küsimuse selle kohta, kas ta tahab teise poolega abielu sõlmida. Abielu sõlmimise tahteavaldus ei või olla tingimuslik.

  (4) Pärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist kuulutab perekonnaseisuametnik, et pooled on sellest hetkest alates seaduslikud abikaasad.

  (5) Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras.

§ 8.   Abiellumislubadus

  Abiellumislubadus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks juhul, kui lubadust ei täideta. Esimeses lauses sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

2. peatükk ABIELU KEHTETUS 

§ 9.   Abielu kohtus kehtetuks tunnistamise alused

  (1) Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui:
  1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta;
  2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatud abiellumiskeeldu;
  3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2–4 ettenähtud vorminõudeid;
  4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui ta oli muul põhjusel otsusevõimetu;
  5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline;
  6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu);
  7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit.

§ 10.   Abielu tühisus

  Abielu on tühine, kui:
  1) abielu on sõlminud samast soost isikud;
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
  2) abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või
  3) kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet.

§ 11.   Abielu kehtetuks tunnistamisest keeldumise alused

  Abielu ei tunnistata kehtetuks, kui:
  1) on rikutud abiellumisea kohta esitatud nõuet, kuid abielu kehtetuks tunnistamise ajaks on kohus laiendanud alaealise teovõimet abiellumiseks või kui abikaasa kinnitab täisealiseks saades, et ta soovib abielu jätkata;
  2) on rikutud teovõime kohta esitatud nõuet, kuid täisealine abikaasa, kelle teovõime oli abielu sõlmimise ajal piiratud, kinnitab pärast teovõime taastumist, et ta soovib abielu jätkata;
  3) otsusevõimetuse seisundis abielu sõlminud abikaasa pärast otsusevõime taastumist kinnitab, et ta soovib abielu jätkata;
  4) näiliku abielu puhul on abikaasad pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi.

§ 12.   Hagi esitamise õigus

  (1) Abielu kehtetuks tunnistamise hagi võib esitada:
  1) käesoleva seaduse § 1 lõigete 2–4, §-de 2–4, § 7 lõigete 2–4 ja § 9 lõike 1 punkti 4, 6 või 7 rikkumise korral kumbki abikaasa või valdkonna eest vastutav minister ning käesoleva seaduse § 4 rikkumise korral ka muu isik, kelle õigusi on abielu sõlmimisega rikutud;
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
  2) abikaasa, kes on sõlminud abielu pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.

  (2) Piiratud teovõimega täisealine abikaasa võib hagi esitada eestkostja nõusolekul. Piiratud teovõimega abikaasa eest võib hagi esitada ka eestkostja.

  (3) Kui alaealisel abikaasal puudus abielu sõlmimise ajal abielu sõlmimiseks nõutav teovõime, esitab hagi tema seaduslik esindaja. Ülejäänud juhtudel esitab alaealine abikaasa hagi ise, vajamata selleks seadusliku esindaja nõusolekut.

§ 13.   Abielu kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse lõppemine

  (1) Abielu kehtetuks tunnistamise nõude suhtes aegumist ei kohaldata.

  (2) Kui abielu on sõlmitud otsusevõimetuse seisundis, võib abielu kehtetuks tunnistamise nõude esitada ühe aasta jooksul otsusevõime taastumisest arvates. Kui abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada ühe aasta jooksul eksimusest või pettusest teadasaamisest või ähvarduse või vägivalla mõju lakkamisest arvates.

  (3) Piiratud teovõimega abikaasa seadusliku esindaja jaoks algab hagi esitamise tähtaeg varemalt päeval, millal talle saavad teatavaks abielu kehtetuks tunnistamist võimaldavad asjaolud, alaealise abikaasa korral varemalt päeval, millal abikaasa saab täisealiseks. Kui piiratud teovõimega abikaasa seaduslik esindaja ei ole hagi õigel ajal esitanud, võib abikaasa esitada avalduse ise kuue kuu jooksul täisealiseks saamisest või teovõime taastumisest arvates.

  (4) Kui abielu on lõppenud, ei saa hagi enam esitada, välja arvatud juhul, kui abielu sõlmimise hetkel oli vähemalt üks abikaasadest juba abielus.

§ 14.   Abielu kehtetuks tunnistamise tagajärjed

  (1) Kui abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus on jõustunud, on abielu tühine algusest peale.

  (2) Abielu tühisuse korral on abieluvaraleping tühine. Kui pooltevahelistest suhetest ei tulene teisiti, kohaldatakse nende varalistele suhetele seltsingu kohta käivaid sätteid.

  (3) Kui abielu tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et üks abielluja varjas teise abielluja eest, et ta on juba abielus, või mõjutas teist abikaasat abielluma pettuse, ähvarduse või vägivallaga, võib kohus temalt välja mõista elatise temaga kehtetus abielus olnud isikule, kohaldades käesolevas seaduses lahutatud abikaasa ülalpidamise kohta käivaid sätteid. Kohus võib õigusvastaselt abielu sõlmima kallutatud poole nõudel kohaldada poolte varalistele suhetele käesoleva seaduse 4. peatüki teise jao esimeses jaotises sätestatut.

  (4) Kui abielu tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et abielus on samast soost isikud, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, vaid abielu loetakse lõppenuks kohtuotsuse jõustumisest.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

3. peatükk ABIELU ÜLDISED ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED 

1. jagu Üldsätted 

§ 15.   Abieluline kooselu ning abikaasade õigused ja kohustused

  (1) Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.

  (2) Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumine võib olla üksnes abielu lahutamise nõude aluseks.

§ 16.   Perekonna ülalpidamise kohustus

  (1) Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.

  (2) Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused).

  (3) Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega.

  (4) Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.

§ 17.   Kulutused perekonnale

  Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.

§ 18.   Tehingud perekonna vajaduste rahuldamiseks

  (1) Tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu kohustatud poole suhtes on abikaasad solidaarvõlausaldajad.

  (3) Abikaasad ei või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust omavahelise kokkuleppega võlausaldaja kahjuks kõrvale kalduda.

§ 19.   Vastutus teise abikaasa võetud kohustuste eest

  Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada.

§ 20.   Hoolsuskohustuse ulatus

  Abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.

§ 21.   Perekonna ühine eluase

  Perekonna eluasemena käsitatakse eluruumi, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad.

2. jagu Lahuselu õiguslikud tagajärjed 

§ 22.   Tarbevara jagamine lahuselu korral

  (1) Kui abikaasad elavad lahus, ei või abikaasa välja nõuda temale kuuluvaid perekonna huvides kasutatud esemeid juhul, kui teine abikaasa vajab esemeid oma eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasikasutamiseks õigustatud huvi.

  (2) Perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed, mis kuuluvad abikaasadele ühiselt, jagatakse nende vahel õigluse põhimõttest lähtudes.

  (3) Kui abikaasad ei jõua vara jagamisel kokkuleppele, otsustab asja kohus hagita menetluses. Kohus võib kindlaks määrata esemete kasutamise eest makstava mõistliku tasu. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta esemete omandiõigust, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 23.   Ühine eluase lahuselu korral

  (1) Kui abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab eraldi elada, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse omandisuhteid ja piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni.

  (2) Kui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, võib ta sellelt nõuda õiglast kasutustasu.

4. peatükk ABIKAASADE VARASUHTED 

1. jagu Üldsätted 

§ 24.   Varasuhte valik

  (1) Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel.

  (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Varaühisuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui abikaasad ei ole varaliste õiguste suhtes Eesti õiguse kohaldamise kokkuleppega valinud varasuhte liiki.
[RT I, 09.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut.

2. jagu Varasuhete liigid 

1. jaotis Varaühisus 

1. alljaotis Üldsätted 

§ 25.   Ühisvara

  Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara).

§ 26.   Ühisvara ühtsuse põhimõte

  (1) Abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist.

  (2) Abikaasadele ühiselt kuuluva nõude võib tasaarvestada üksnes sellise nõudega, mille rahuldamine ühisvara arvel on ette nähtud seaduse või kokkuleppega.

§ 27.   Lahusvara

  (1) Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara.

  (2) Abikaasa lahusvara moodustavad:
  1) abikaasa isiklikud tarbeesemed;
  2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel;
  3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.

  (3) Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.

  (4) Abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid.

  (5) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (6) Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult käesoleva seaduse §-s 61 sätestatut järgides.

§ 27¹.   Lahusvara valitsemine ja lahusvaraga tehingute tegemine

  (1) Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul.

  (2) Abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama abikaasa lahusvaraks olevat perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata testamendi või pärimislepinguga tehtavatele korraldustele.

  (4) Abieluvaralepinguga võivad abikaasad ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud käsutuspiirangud ei kehti abikaasa lahusvaraks oleva vara suhtes.

  (5) Kui üks abikaasa teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tehingu teise abikaasa nõusolekuta, kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõikeid 1–3 ja § 32.

  (6) Kuni tehingu heakskiitmiseni võib teine pool tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasi võtta, välja arvatud juhul, kui ta tehingut tehes teadis või pidi teadma, et temaga tehingu teinud isik on abielus või et teine abikaasa ei ole nõusolekut andnud.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

2. alljaotis Ühisvara valitsemine 

§ 28.   Ühisvara ühise valitsemise põhimõtted

  (1) Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt.

  (2) Abikaasad võivad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale.

  (3) Ühisvara valitsevad abikaasad lähtuvad abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest. Nad teavitavad teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust.

  (4) Abikaasa võib nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist.

§ 29.   Varaga tehingute tegemine

  (1) Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

  (2) Abieluvaralepinguga võib ette näha, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul.

  (3) Kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus. Tehingu kohustatud poole suhtes on mõlemad abikaasad solidaarvõlausaldajad.

§ 30.   Vara valitsemine ühe abikaasa poolt

  (1) Kui ühisvara valitsemise õigus on käesoleva seaduse § 28 lõike 2 kohaselt antud ühele abikaasale, on temal õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada, arvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja abieluvaralepingus ettenähtud piiranguid. Ühisvara üksi valitsev abikaasa peab ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel.

  (2) Vara valitsev abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 31.   Tehingu heakskiitmine

  (1) Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab.

  (2) Kui abikaasa on teinud tehingu teise abikaasa nõutava nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha abikaasale, kelle nõusolekuta tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale.

  (3) Kui abikaasa, kelle nõusolekuta tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku saamisest arvates, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.

  (4) Kuni tehingu heakskiitmiseni võib teine pool tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasi võtta. Kui varaühisus oli teisele poolele teada, ei või ta tahteavaldust tagasi võtta, kui ta tehingut tehes teadis või pidi teadma, et teine abikaasa ei ole nõusolekut andnud.

§ 32.   Ühepoolne tehing

  Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud ühepoolne tehing on tühine. See ei kehti testamendiga tehtavate korralduste kohta.

§ 33.   Vastutus kolmanda isiku ees

  (1) Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses:
  1) nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt;
  2) abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest;
  3) kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks on vaja ka teise abikaasa nõusolekut.

  (3) Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.

§ 34.   Vara kasutamise hüvitamine

  (1) Kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.

  (2) Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

  (3) Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.

§ 35.   Varasuhte lõppemine

  Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui:
  1) üks abikaasa sureb;
  2) sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe;
  3) abielu lahutatakse või
  4) varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel.

§ 36.   Varaühisuse lõpetamise hagi

  (1) Abikaasa võib hageda varaühisuse lõpetamist, kui:
  1) tema õigused on oluliselt ohustatud seetõttu, et teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda, või seetõttu, et teine abikaasa ei osale piisava põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises;
  2) teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see võib perekonna ülalpidamist oluliselt ohustada.

  (2) Kui varaühisus on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel lõpetatud, saadab kohus sellekohase kohtulahendi ärakirja abieluvararegistrile vastava kande tegemiseks.

  (3) Varaühisuse varasuhte lõpetamisel käesoleva paragrahvi alusel tekib abikaasade vahel varalahusus.

3. alljaotis Ühisvara jagamine 

§ 37.   Jagamine

  (1) Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga.

  (1¹) Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes käesoleva jaotise 2. alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid.

  (3) Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 38.   Varal lasuvate kohustuste täitmine

  Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 39.   Abielu lõppemine abikaasa surmaga

  Kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut.

2. jaotis Vara juurdekasvu tasaarvestus 

1. alljaotis Üldsätted 

§ 40.   Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte tekkimine

  Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ei mõjuta nende varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel.

§ 41.   Vara valitsemise õigus

  (1) Abikaasad valitsevad neile kuuluvat vara ühiselt, lähtudes perekonna huvidest ja vajadustest ning arvestades muu hulgas käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 sätestatud abikaasade vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Vara hulka kuuluvate üksikute esemete valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on abikaasal, kes on eseme omanik.

  (2) Abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata testamendi või pärimislepinguga tehtavatele korraldustele.

  (4) Kui tehing vastab korrapärase majandamise põhimõtetele, võib abikaasa avalduse alusel anda teise abikaasa asemel nõusoleku kohus hagita menetluses, kui teine abikaasa nõusoleku andmisest piisava põhjuseta keeldub või kui ta haiguse või äraoleku tõttu ei saa nõusolekut anda ning nõusoleku andmisega viivitamine võib põhjustada kahju tekkimise.

  (5) Abieluvaralepinguga võivad abikaasad ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud käsutuspiirangud ei kehti.

§ 42.   Nõusoleku puudumise õiguslikud tagajärjed

  (1) Kui üks abikaasa teeb § 41 lõikes 2 nimetatud tehingu teise abikaasa nõusolekuta, kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõikeid 1–3 ja § 32.

  (2) Kuni tehingu heakskiitmiseni võib teine pool tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasi võtta, välja arvatud juhul, kui ta tehingut tehes teadis või pidi teadma, et temaga tehingu teinud isik on abielus või et teine abikaasa ei ole nõusolekut andnud.

§ 43.   Teise abikaasa nõudeõigus

  Kui abikaasa käsutab vara käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 ettenähtud nõusolekuta, on teisel abikaasal õigus oma nimel esitada käsutamise kehtetusest tulenev nõue kolmanda isiku vastu.

§ 44.   Varasuhte lõppemine

  Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe lõpeb, kui:
  1) üks abikaasa sureb;
  2) sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe;
  3) abielu lahutatakse või
  4) varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 45 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel.

§ 45.   Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamine abikaasa nõudel

  (1) Abikaasa võib abielu kestel hageda vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamist ja soetisvara tasaarvestamist, kui:
  1) teine abikaasa on pika aja jooksul rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust või muud abielusuhtest tulenevat varalist kohustust ja võib eeldada, et ta rikub neid ka tulevikus;
  2) teine abikaasa on teinud käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud tehingu ilma vajaliku nõusolekuta ja sellest tulenevalt võib eeldada tulevase tasaarvestamisnõude olulist ohustamist;
  3) teine abikaasa on ilma piisava aluseta kestvalt keeldunud abikaasat oma vara seisust teavitamast või
  4) abikaasad on juba vähemalt aasta aega elanud lahus.

  (2) Kui varasuhe on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel lõpetatud, saadab kohus sellekohase kohtulahendi ärakirja abieluvararegistrile vastava kande tegemiseks.

  (3) Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamisel käesoleva paragrahvi alusel tekib abikaasade vahel varalahusus.

2. alljaotis Abikaasade vastastikused õigused vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemise korral 

§ 46.   Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemisest tulenevate nõuete väljaselgitamine

  Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ja määratakse kindlaks soetisvarade tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue käesoleva jaotise sätete kohaselt.

§ 47.   Soetisvara mõiste

  Soetisvara on vara, mille võrra abikaasa koguvara ületab tema põhivara. Kui koguvara osutub väiksemaks kui põhivara, loetakse soetisvara võrdseks nulliga.

§ 48.   Koguvara

  (1) Koguvara on varasuhte lõppemise seisuga abikaasale kuuluvate asjade hariliku väärtuse ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste rahas väljendatav summa.

  (2) Abikaasa koguvarale arvestatakse juurde summa, mille võrra see vara on vähenenud seetõttu, et abikaasa pärast vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte tekkimist:
  1) on teinud kinkeid, mis ei tulene tema kõlbelisest kohustusest või viisakusreeglite järgimisest,
  2) on raisanud vara või
  3) on teinud tehinguid eesmärgiga seada teine abikaasa soetisvara tasaarvestamisel halvemasse olukorda.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud summat ei arvestata koguvarale juurde, kui selline vara vähendamine on aset leidnud rohkem kui üks aasta enne varasuhte lõppu või kui teine abikaasa kingete või tehingute tegemise või vara raiskamisega nõus oli.

  (4) Kohus tunnistab kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tehingu, mille abikaasa on teinud ühe aasta jooksul enne varasuhte lõppemist teadlikult teise abikaasa huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Tehingu kehtetuks tunnistamist saab huvitatud isik nõuda viie aasta jooksul varasuhte lõppemisest arvates.

  (5) Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise abikaasa huve, kui teine pool on tehingu teinud abikaasa lähikondne.

  (6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt.

§ 49.   Põhivara koosseis

  (1) Abikaasa põhivara koosneb:
  1) varast, mis kuulus abikaasale vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte jõustumise hetkel;
  2) varast, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel kinke, muu tasuta käsutuse või pärimise teel;
  3) talle tervisekahjustuse ja kehavigastuse tekitamisest tulenevatest õigustest;
  4) talle riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel kuuluvatest õigustest;
  5) tema põhivara hulka kuuluva eseme või õiguse alusel omandatud varast, sealhulgas põhivaraga tehtud tehinguga omandatud varast ning varast, mille ta omandab hüvitisena või vastutasuna tema põhivara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest.

  (2) Põhivara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse selle abikaasa soetisvara hulka, kelle põhivara esemega seoses on kulutused tehtud.

  (3) Selle vara väärtus, mille kuulumist abikaasa põhivara hulka ei ole tõendatud, arvatakse tema soetisvara hulka.

  (4) Abieluvaralepinguga võib põhivara ulatust ja arvestamist määrata käesolevas jaotises sätestatust erinevalt.

§ 50.   Mahaarvestused põhivarast

  (1) Põhivara kindlaks määrates jäetakse arvestamata põhivara esemed, mis on vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kestel hävinud või kaotsi läinud ning mille äratarvitamine või võõrandamine on tõendamata. Sel juhul eeldatakse, et esemed ei kuulunud abikaasa põhivara hulka.

  (2) Põhivara väärtusest arvestatakse maha abikaasa poolt õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad kohustused.

§ 51.   Koguvara hindamine

  (1) Koguvara esemete väärtust kindlaks määrates lähtutakse varasuhte lõppemise ajal alles oleva eseme puhul selle väärtusest varasuhte lõppemise ajal ning koguvara väärtusele § 48 lõike 2 alusel vara vähendamise tõttu juurde arvestatava summa suurust kindlaks määrates vara väärtusest selle vähendamise ajal.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka kohustuste hindamisele.

§ 52.   Soetisvara arvestamise aeg

  Soetisvara suurus määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kui abielu lahutatakse, arvestatakse varasuhte lõppemise aja asemel avalduse või hagi esitamise aega. Kui soetisvara tasaarvestatakse abikaasa nõudel kohtuotsusega käesoleva seaduse § 45 kohaselt, lähtutakse soetisvara arvestamisel varasuhte lõppemise aja asemel ennetähtaegse tasaarvestamise hagi esitamise ajast.

§ 53.   Soetisvara tasaarvestamine

  (1) Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes teevad abikaasad kindlaks oma soetisvara seisu. Kui ühe abikaasa soetisvara osutub suuremaks kui teise abikaasa soetisvara, kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest väiksema soetisvara saanud abikaasale rahalise tasaarvestamisnõude alusel.

  (2) Tasaarvestamisnõude suurus on piiratud selle vara väärtusega, mis jääb kohustatud abikaasale alles pärast kohustuste mahaarvamist varasuhte lõpul.

  (3) Tasaarvestamisnõuet on võimalik pärandada ja loovutada alates vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemise ajast.

  (4) Abikaasad võivad sõlmida abielu lõppemise puhuks notariaalselt tõestatud kokkuleppe soetisvara tasaarvestamise kohta. Notariaalse kokkuleppe võib asendada abielu lahutamise menetluses tehtud kohtuliku kompromissiga. Muul juhul ei saa kumbki abikaasa enne varasuhte lõppemist kohustuda tasaarvestamisnõuet käsutama.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (5) Tasaarvestamisnõue aegub kolme aasta jooksul arvates päevast, mil abikaasa saab teada varasuhte lõppemisest, kuid hiljemalt kümne aasta möödudes varasuhte lõppemisest.

§ 54.   Vara seisust teavitamine

  (1) Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes on kumbki abikaasa kohustatud andma teisele abikaasale kirjaliku ülevaate oma vara seisu kohta. Kumbki abikaasa võib nõuda, et ta kutsutaks niisuguse ülevaate koostamise juurde ning et selgitataks välja varaesemete ja kohustuste väärtus.

  (2) Kui abikaasa on taotlenud abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kohustus abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise avalduse või hagi esitamisest arvates.

  (3) Abikaasa võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjaliku ülevaate ja tasaarvestamisnõude tunnustamise taotluse esitada kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise avalduse või hagiga või koos vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamise hagiga.

§ 55.   Põhivara nimekiri

  (1) Kui abikaasad on ühtses nimekirjas määranud ühiselt kindlaks abikaasa põhivara seisu ning sellele varale juurde arvestatavad esemed ja nende väärtuse, eeldatakse abikaasadevahelises suhtes, et nimekiri on õige.

  (2) Abikaasa võib nõuda, et teine abikaasa aitab nimekirja koostamisele kaasa.

  (3) Kui vara nimekirja ei ole koostatud, eeldatakse, et abikaasa koguvara on tema soetisvara selles ulatuses, milles varaesemete kuulumist abikaasa põhivara hulka ei ole tõendatud muul viisil.

§ 56.   Tasaarvestamisnõude täitmise erisused

  (1) Kohus võib üleandmisele kuuluvat soetisvara osa kohustatud poole nõudel vähendada või kohustatud poole täitmisest vabastada või nõude täitmise ajatada, kui nõude täies ulatuses või kohene täitmine ei oleks mõlema abikaasa varalist seisundit arvestades või muul põhjusel õiglane ega vastaks otstarbeka majandamise põhimõtetele.

  (2) Kohus võib abikaasa nõudel määrata kummalegi abikaasale jääva vara kaasomandi osana või esemetena, arvestades abikaasa õigustatud huvi. Summa, mis esemete üleandmise korral soetisvara tasaarvestamise nõudest maha arvatakse, määrab vaidluse korral kindlaks kohus.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

3. jaotis Varalahusus 

§ 57.   Varalahususe tekkimine

  (1) Abikaasad võivad abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras valida või abieluvaralepinguga ette näha varasuhtena varalahususe.

  (2) Varalahusus tekib ka varaühisuse lõpetamise korral abieluvaralepingu või käesoleva seaduse § 36 alusel, kui abieluvaralepinguga ei nähta ette teistsugust varasuhet. Sama kehtib ka siis, kui vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe abieluvaralepingu või käesoleva seaduse § 45 alusel lõpetatakse.

§ 58.   Abikaasade varalised suhted varalahususe korral

  Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. See ei mõjuta käesoleva seaduse 3. ja 5. peatüki sätete kohaldamist.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

3. jagu Abieluvaraleping 

§ 59.   Abieluvaraleping

  (1) Abikaasad võivad omavahelise kokkuleppega (edaspidi abieluvaraleping):
  1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte;
  2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või
  3) seaduses ettenähtud juhtudel teha muudatusi valitud varasuhtes.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. Enne abiellumist sõlmitud abieluvaraleping jõustub abielu sõlmimise päeval.

§ 60.   Abieluvaralepingu vorm

  Abieluvaralepingu sõlmivad abikaasad isiklikult. Abieluvaraleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis.

§ 61.   Abieluvaralepingu õiguslik tähendus kolmandate isikute suhtes

  (1) Abieluvaralepingu andmed kantakse abikaasa nõudel abieluvararegistrisse.

  (2) Kui abikaasad muudavad nende suhtes käesoleva seaduse § 24 järgi kehtivat varasuhet või lõpetavad varasuhte, on muudatustel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus ainult siis, kui need on abieluvaralepinguna kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 kehtivad ka siis, kui abikaasad lõpetavad abieluvaralepingu või kohtuotsuse alusel abieluvararegistrisse kantud varaliste suhete korralduse või kui nad seda muudavad.

  (4) Abieluvararegistrit peetakse abieluvararegistri seaduses sätestatud korras.

§ 62.   Abieluvaralepingu lõppemine

  Abieluvaraleping lõpeb, kui:
  1) üks abikaasa sureb või abielu lahutatakse;
  2) sõlmitakse uus abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe, või
  3) vara juurdekasvu tasaarvestus või varaühisus lõpetatakse abikaasa hagi alusel kohtuotsusega.

5. peatükk ABIELU LÕPPEMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 63.   Abielu lõppemise alused

  Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

§ 64.   Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses

  Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui:
  1) abikaasad on nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10–16) alusel sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, või
  2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust.
[RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 64¹.   Abielu lahutamine notari juures ja abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimine

  (1) Notar võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Abikaasad võivad nõukogu määrusele (EL) nr 1259/2010 vastava abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmida isiklikult notariaalselt tõestatud vormis.

  (3) Kohtumenetluses abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kohta kokkuleppe sõlmimine märgitakse protokolli. Protokolli märkimine asendab notariaalse tõestamise vormi.

  (4) Abikaasad võivad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kokkuleppe sõlmida ja seda muuta igal ajal kuni abielu lahutamise avalduse vastuvõtmiseni notari poolt või kohtumenetluses rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ajani.
[RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 65.   Abielu lahutamine kohtus

  (1) Abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

  (2) Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.
[RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 66.   Abielu lõppemise aeg

  Abielu lõpeb:
  1) abikaasa surma korral tema surma hetkel;
  2) kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub;
  3) perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 67.   Abielusuhete lõppemine

  (1) Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

  (2) Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

  (3) Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

§ 68.   Perekonna eluase abielu lahutamise korral

  (1) Kui abikaasad ei jõua abielu lõppemise korral eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete edasises kasutamises kokkuleppele, võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused nimetatud esemete suhtes. Kohus arvestab eelkõige laste heaolu ja muid tähtsaid asjaolusid.

  (2) Kui perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum on ühe abikaasa ainuomandis või ühe abikaasa ja kolmanda isiku kaasomandis, määrab kohus eluruumi teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Sama kehtib, kui ühele abikaasadest üksi või ühiselt kolmanda isikuga kuulub asjaõigus kinnistule, millel asub perekonna ühine eluase.

  (3) Üürisuhte alusel kasutatava eluruumi puhul võib kohus määrata, et mõlema abikaasa sõlmitud üürilepingu täitmist jätkab üürnikuna üks abikaasadest või et ühe abikaasa sõlmitud üürilepingu pooleks üürnikuna saab lepingu sõlminud abikaasa asemel teine abikaasa. Kohus võib üürileandja nõudel näha üürilepingu täitmiseks ette tagatise andmise.

  (4) Kui eluruumi kasutatakse muu lepingu alusel kui üürileping, võib kohus kanda sellest lepingust tulenevad õigused üle ühele abikaasadest või määrata, et lepingu pooleks saab lepingu sõlminud abikaasa asemel teine abikaasa.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel võib kohus määrata mõistliku tasu eluruumi kasutamise eest. Kui asjaolud on oluliselt muutunud, võib kohus muuta varem eluruumi kasutamise õiguse üleandmise või tasu määramise kohta tehtud määrust.

§ 69.   Perekonna eluasemega seotud vara abielu lahutamise korral

  (1) Perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed, mis on abikaasade ühisomandis, jagab kohus abikaasa nõudel õiglaselt ja otstarbekohaselt.

  (2) Perekonna eluasemega seotud tavalise sisustuse ese, mille abikaasad on abielu jooksul ühises majapidamises kasutamiseks tasu eest omandanud, arvatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase vara jagamise korral abikaasade ühisomandisse, kui ei ole tõendatud ühe abikaasa ainuomandit selle eseme suhtes.

  (3) Ese läheb üle selle abikaasa ainuomandisse, kellele kohus eseme määrab. Kohus võib kohustada seda abikaasat maksma teisele abikaasale eseme eest õiglast hüvitist.

  (4) Kui üks abikaasa vastutab või mõlemad abikaasad vastutavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud esemetega seotud kohustuste täitmise eest solidaarvõlgnikena, võib kohus määrata, kumb abikaasa peab omavahelisest suhtest tulenevalt kohustuse täitma.

§ 70.   Vaidluste lahendamine

  Käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud vaidlused lahendab kohus hagimenetluses kas koos abielu lahutamise asjaga või iseseisva asjana.

§ 71.   Abielu taastamine

  Kui surnuks tunnistatud abikaasa on elus, loetakse abielu taastatuks, kui kumbki abikaasa ei ole vahepeal uuesti abiellunud. Abielu loetakse taastatuks pärast surnuks tunnistamise tühistamise kohtuotsuse jõustumist.

2. jagu Lahutatud abikaasa ülalpidamine 

§ 72.   Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus

  Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

§ 73.   Lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus muudel juhtudel

  (1) Kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülalpidamist antakse ülalpidamist saama õigustatud isikule seni, kuni temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada, ja niisuguses ulatuses, milles temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 74.   Ülalpidamise suurus

  (1) Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Kohus võib jätta abikaasade senise varalise seisundi arvesse võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades, kui senisest varalisest seisundist lähtumine kogu ülalpidamiskohustuse ajal ei oleks abielu kestust ning majapidamise ja sissetuleku hankimise korraldust arvesse võttes mõistlik.

  (2) Ülalpidamist saama õigustatud abikaasa peab enda ülalpidamise eesmärgil võõrandama oma vara ulatuses, mis mõlema abikaasa varalist seisundit arvestades vastab õigluse ja otstarbeka majandamise põhimõtetele. Ülalpidamist andma kohustatud abikaasa peab ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil võõrandama oma vara niisuguses ulatuses, mis mõlema endise abikaasa varalist seisundit arvestades vastab õigluse ja otstarbeka majandamise põhimõtetele.

§ 75.   Elatise väljamõistmine

  (1) Kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.

  (2) Elatise võib õigustatud isiku nõudel välja mõista ka ühekordselt makstava summana, kui selleks on oluline põhjus ja kohustatud isikut sellega ebaõiglaselt ei koormata.

§ 76.   Ülalpidamiskohustuse piiramine ja selle äralangemine

  (1) Kohus võib vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui:
  1) abielu on kestnud lühikest aega;
  2) õigustatud isik on süüdi kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku enda või tema lähikondse vastu;
  3) ülalpidamisvajadus on tekkinud õigustatud isiku ebamõistliku käitumise tõttu;
  4) õigustatud isik on enne abielu lahutamist pikema aja jooksul jämedalt rikkunud oma kohustust perekonna ülalpidamisele kaasa aidata;
  5) selleks on muu kaalukas põhjus.

  (2) Kohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata.

§ 77.   Elatise väljamõistmise aeg

  (1) Ülalpidamist saama õigustatud lahutatud abikaasa võib nõuda seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist üksnes alates hagi esitamisest.

  (2) Kaalukatel asjaoludel võib õigustatud isik nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist.

§ 78.   Ülalpidamisleping

  (1) Notariaalselt tõestatud kokkuleppega võivad abikaasad lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata erinevalt käesolevas jaos sätestatust.

  (2) Kokkulepe, millega välistatakse lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus või piiratakse seda ebamõistlikult, on tühine.

  (3) Ülalpidamisleping lõpeb õigustatud või kohustatud isiku surmaga.

§ 79.   Ülalpidamiskohustuse lõppemine õigustatud isiku uuesti abiellumise või surma puhul

  Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumise, samuti õigustatud isiku või kohustatud isiku surma puhul.

2. osa SUGULUSEST TULENEVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

6. peatükk ÜLDSÄTTED SUGULUSE KOHTA 

§ 80.   Sugulus

  (1) Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased.

  (2) Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased.

  (3) Lapsed, kellel on ühine isa ja ema, on vennad või õed. Lapsed, kellel on ühine isa, kuid eri emad, või ühine ema, kuid eri isad, on poolvennad või poolõed.

  (4) Sugulusaste määratakse ülenejate ja alanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi.

§ 81.   Hõimlus

  (1) Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased.

  (2) Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest hõimlus on tekkinud.

7. peatükk PÕLVNEMISE KINDLAKSTEGEMINE 

§ 82.   Põlvnemise õiguslik tähendus

  Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 83.   Ema

  Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud.

§ 84.   Isa

  (1) Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:
  1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;
  2) kes on isaduse omaks võtnud või
  3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

  (2) Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 85.   Abielumehest põlvnemise välistamine

  Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja:
  1) abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või
  2) teine mees on isaduse omaks võtnud.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 86.   Põlvnemise eeldus abielu lõppemise korral

  (1) Kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud rohkem kui kolmsada päeva enne oma sündi, siis võetakse aluseks see ajavahemik.

  (2) Kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, keda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb pidada endise abielumehe lapseks ja käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt uue abielumehe lapseks, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks.

  (3) Abielu lahutamise korral võib alates abielu lahutamise avalduse või hagi esitamisest isaduse omaks võtta.

§ 87.   Isaduse omaksvõtt

  (1) Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud.

  (2) Isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult.

  (3) Isaduse tingimuslik või tähtajaline omaksvõtt on tühine.

§ 88.   Isaduse omaksvõtt piiratud teovõime korral

  (1) Alaealine isik või piiratud teovõimega täisealine isik võib isaduse omaks võtta oma seadusliku esindaja nõusolekul.

  (2) Kui lapse ema on alaealine või piiratud teovõimega täisealine isik, võib ta anda nõusoleku isaduse omaksvõtuks oma seadusliku esindaja nõusolekul.

§ 89.   Isaduse omaksvõtuga nõustumine

  (1) Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.

  (2) Kui lapse ema on surnud ja ta on enne surma isaduse omaksvõtuks nõusoleku andnud või kui laps on saanud täisealiseks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. Alla 14-aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Vähemalt 14-aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (3) Nõusolek tuleb anda isiklikult. Nõusolek ei või olla tingimuslik ega tähtajaline.

  (4) Kui emalt on vanema hooldusõigus täielikult ära võetud või ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud, ei saa isadust omaks võtta.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 90.   Tahteavalduse kehtetus

  (1) Isaduse omaksvõtt ja asjakohane nõusolek on kehtetud üksnes siis, kui on rikutud käesoleva seaduse §-de 87–89 või perekonnaseisutoimingute seaduses omaksvõtu avaldusele esitatavaid nõudeid.

  (2) Kui isik on omaksvõtu alusel kantud lapse isana rahvastikuregistrisse, on isaduse omaksvõtt kehtiv ka juhul, kui isaduse omaksvõtu avaldus või selleks antud nõusolek ei vastanud käesoleva seaduse §-des 87–89 või perekonnaseisutoimingute seaduses omaksvõtu avaldusele ettenähtud nõuetele.

§ 91.   Isaduse vaidlustamine

  (1) Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.

  (2) Lapse kaalukaid huve järgides võib valdkonna eest vastutav minister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest.

  (3) Kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne sellest mehest, ei saa see mees isadust omaks võtta.

§ 92.   Isaduse vaidlustamine esindaja kaudu

  (1) Isaduse vaidlustamise hagi võib esitada üksnes isiklikult.

  (2) Alaealise lapse nimel võib isaduse vaidlustada üksnes lapse seaduslik esindaja. Muu isadust vaidlustama õigustatud isik võib isaduse vaidlustada üksnes isiklikult ka juhul, kui tema teovõime on piiratud, vajamata selleks seadusliku esindaja nõusolekut.

§ 93.   Isaduse vaidlustamise tähtaeg

  (1) Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

  (2) Lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.

  (3) Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist.

  (4) Kui mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, on surnud enne isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist, võib tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates.

§ 94.   Isaduse kohtulik tuvastamine

  (1) Isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

  (2) Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

  (3) Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.

§ 95.   Isaduse tuvastamise ja isaduse vaidlustamise hagi

  Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.

8. peatükk PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS 

1. jagu Üldsätted 

§ 96.   Ülalpidamist andma kohustatud isikud

  Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 97.   Ülalpidamist saama õigustatud isikud

  Ülalpidamist on õigustatud saama:
  1) alaealine laps;
  2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]
  3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

§ 98.   Õigustatud isikute järjestus

  (1) Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.

  (2) Abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi.

  (3) Last hooldav lahutatud abikaasa ja käesoleva seaduse § 111 kohaselt lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem asub õigustatud isikute järjestuses alaealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne täiskasvanud last ja abielus olevat alaealist last ning ülejäänud sugulasi.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (4) Käesoleva seaduse § 73 kohaselt ülalpidamist saama õigustatud lahutatud abikaasa asub õigustatud isikute järjestuses täisealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne ülejäänud sugulasi.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 99.   Ülalpidamise ulatus

  (1) Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

  (2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100.   Ülalpidamise andmise viis

  (1) Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

  (2) Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

  (3) Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

  (4) Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101.   Elatis alaealisele lapsele

  (1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

  (2) Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 102.   Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine

  (1) Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

  (2) Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 103.   Ülalpidamisnõude piiramine

  (1) Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:
  1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;
  2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;
  3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.

  (2) Lõiget 1 ei kohaldata vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu.

  (3) Kui abivajava isiku nõuet selle paragrahvi alusel piiratakse, ei või ta esitada ülalpidamisnõuet teiste ülalpidamiskohustuslaste vastu.

§ 104.   Teave varalise seisundi kohta

  Otsejoones sugulased on kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid.

§ 105.   Ülalpidamiskohustuslaste järjestus

  (1) Alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast.

  (2) Alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast.

  (3) Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 106.   Asenduskohustus

  (1) Kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.

  (2) Ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 107.   Abikaasa eeliskohustus

  (1) Abivajava isiku abikaasa annab ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusele, mis tal on teise lahutatud abikaasa vastu.

  (3) Nõudeõiguse üleminekule kohaldatakse käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 sätestatut.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 108.   Tagasiulatuv ülalpidamine

  Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 109.   Ülalpidamisnõude välistamine

  Kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.

§ 110.   Ülalpidamiskohustuse lõppemine

  (1) Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku või kohustatud isiku surmaga. Kehtima jääb tagasiulatuva täitmise nõue ja nõude täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõue või niisuguse ettemakse tegemise nõue, mis on muutunud sissenõutavaks õigustatud isiku või kohustatud isiku surma hetkeks.

  (2) Õigustatud isiku surma korral kannab kohustatud isik matusekulud, kui neid ei ole võimalik tasuda pärandist.

2. jagu Lapse sünni puhune ülalpidamine 

§ 111.   Ülalpidamine lapse sünni korral

  (1) Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi.

  (2) Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.

  (2¹) Kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (3) Kui last hooldab ja kasvatab isa, on tal õigus esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud nõue ema vastu. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 112, arvestades lõike 2 erisusi.

  (4) Kui ema sureb raseduse või sünnituse tagajärjel, kannab lapse isa matusekulud juhul, kui neid ei ole võimalik katta ema pärandist.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud ülalpidamist annab kohustatud isik pärast abikaasat ja enne abivajava isiku sugulasi.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (6) Nõudeõiguse üleminekule kohaldatakse käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 sätestatut.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 112.   Nõude aegumistähtaeg

  Käesoleva seaduse §-st 111 tulenev nõue aegub, kui aegumistähtaja kulg ei ole peatunud või katkenud, sünnitusele järgneva aasta lõpust ühe aasta möödudes või, kui ülalpidamiskohustus tekib hiljem, ülalpidamiskohustuse tekkimise aasta lõpust ühe aasta möödudes.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

9. peatükk VANEMATE JA LAPSE ÜLDINE ÕIGUSSUHE 

§ 113.   Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus

  Vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi.

§ 114.   Vanemate abistamise kohustus

  Kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama.

§ 115.   Lapse kulutused majapidamises

  Kui vanematega koos elav täisealine laps teeb majapidamiskulude katteks oma varast kulutusi või sel eesmärgil loovutab vanematele osa oma varast, siis eeldatakse, et ta ei teinud kulutusi kavatsusega nõuda vanematelt nende hüvitamist.

10. peatükk VANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 116.   Vanema hooldusõiguse põhimõtted

  (1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

  (3) Last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Kui lapse arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi.

§ 117.   Vanema hooldusõiguse kuuluvus

  (1) Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.

  (2) Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

§ 118.   Vanema hooldusõiguse teostamine

  (1) Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

  (2) Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse.

§ 119.   Otsustusõiguse andmine ühele vanemale

  Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.

§ 120.   Lapse esindamine

  (1) Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamises.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Vanem esindab last üksinda, kui:
  1) tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või
  2) talle on selles asjas käesoleva seaduse § 119 kohaselt otsustusõigus üle antud.

  (3) Kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda. Sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada.

  (4) Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

  (5) Kui kolmas isik peab toimingu tegemise eesmärgil esitama lapsele tahteavalduse, võib selle esitada ühele vanemale.

  (6) Vanemad ei või last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal käesoleva seaduse § 180 kohaselt.

  (7) Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut.

§ 121.   Hooldusõigus laiendatud teovõimega alaealise üle

  Kui alaealise teovõimet on laiendatud, ei kehti vanema hooldusõigus nende toimingute puhul, mida alaealine võib teha iseseisvalt.

§ 122.   Erieestkostja ja kasuperekond

  (1) Vanema hooldusõigus ei kehti neis lapsega seotud asjades, mille jaoks on määratud erieestkostja, samuti kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja.

  (2) Kui vanemad annavad lapse pikemaks ajaks kasuperekonna hooldada, võib kohus lapse hoolduse asjades vanemate või last hooldava isiku taotlusel anda otsustusõiguse üle last hooldavale isikule. Õiguste üleandmiseks last hooldava isiku (kasuvanem) taotlusel on vaja vanemate nõusolekut. Üleantud õiguste ulatuses on kasuvanemal erieestkostja õigused ja kohustused.

  (3) Kasuperekond on perekond, kus last tegelikult kasvatatakse ja kuhu ei kuulu lapse vanem ega vanemaga abielus olev isik.

§ 123.   Lapse huvidest juhindumine

  (1) Kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

  (2) Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 123¹.   Vanema hooldusõiguse taastamine

  (1) Hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.

  (2) Hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus.

  (3) Vanemal on õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et hooldusõigus kuuluks vanematele ühiselt. Avaldus rahuldatakse, kui täidetud on käesoleva seaduse § 138 lõike 1 teises lauses sätestatud eeldused.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

2. jagu Isikuhooldus 

§ 124.   Isikuhooldusõiguse sisu

  (1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

  (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud.

  (3) Vanemate taotlusel toetab kohus neid isikuhooldusõiguse teostamisel, rakendades vajaduse korral asjakohaseid abinõusid.

§ 125.   Haridus

  Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult.

§ 126.   Lapse väljaandmise nõue ja lapse suhtlemise määramine

  (1) Isikuhooldusõigus hõlmab õigust nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab.

  (2) Isikuhooldusõigus hõlmab ka õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda. Vanema otsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tekkinud vaidluse lahendab kohus vanema taotlusel.

  (4) Kui laps elab kasuperekonnas ja vanemad soovivad last teda hooldavalt isikult välja nõuda, võib kohus omal algatusel või last hooldava isiku taotlusel määrata, et laps jääb teda hooldava isiku juurde, kui väljanõudmine võib kahjustada lapse huve.

3. jagu Varahooldus 

§ 127.   Varahoolduse sisu

  Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda.

§ 128.   Varahoolduse piiramine

  (1) Varahooldusõigus ei kehti vara puhul, mille laps on omandanud:
  1) pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud vara hulka kuuluva õiguse alusel või hüvitisena või vastutasuna sellise vara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest.

  (2) Vara, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.

§ 129.   Kinkekeeld

  Vanemad ei või lapse esindajana kinkida lapse vara. Erandina on lubatud teha tavapäraseid kinkeid kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks.

§ 130.   Raha paigutamine

  Vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.

§ 131.   Tehingute tegemine kohtu nõusolekul

  (1) Lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

  (2) Kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel.

  (3) Vanemad ei või kohtu nõusolekuta alustada lapse nimel uut majandustegevust ega anda lapsele tema sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks käsutamiseks üle esemeid, mille võõrandamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

  (4) Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 132.   Lapse varalt saadav kasu

  (1) Lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks.

  (2) Kui lapse varalt saadavat kasu ei vajata vara korrapärase valitsemise kulude katteks ega lapse ülalpidamiseks, võivad vanemad seda kasutada enda ja lapse alaealiste vallaliste õdede ja vendade ülalpidamiseks, kui puuduvad muud asjakohased vahendid nimetatud isikute ülalpidamiskulude katmiseks.

§ 133.   Vanemate hoolsuskohustus

  (1) Vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.

  (2) Kui lapsele kahju tekkimise on põhjustanud mõlemad vanemad, vastutavad nad solidaarvõlgnikena.

4. jagu Vanema hooldusõiguse piiramine 

§ 134.   Lapse heaolu ohustamine

  (1) Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.

  (2) Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseiametnik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.

  (4) Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks.

§ 135.   Lapse eraldamine perekonnast ja hooldusõiguse täielik äravõtmine
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (1) Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.

  (2) Hooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (3) Hooldusõiguse olulise piiramise või hooldusõiguse täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks valla- või linnavalitsuse.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (4) Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema hooldusõiguse piiramiseks lapse suhtes.
[RT I, 06.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 136.   Lapse vara ohustamine

  (1) Üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi.

  (2) Kohus võib teha vanematele ettekirjutuse lapse vara nimekirja ja vara valitsemise aruande esitamiseks. Vanemad peavad kinnitama vara nimekirja õigsust. Kui nimekiri on puudulik, võib kohus oma määrusega teha nimekirja koostamise ülesandeks valla- või linnavalitsusele.

  (3) Kohus võib teha ettekirjutuse lapse raha kindlal viisil paigutamiseks või seada raha väljavõtmise tingimuseks kohtult sellekohase nõusoleku saamise. Kui lapse vara hulka kuuluvad väärtpaberid või väärtesemed, võib kohus last esindavale vanemale panna samasugused kohustused, mis lasuvad eestkostjal.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (4) Kohus võib lapse varalisi huve kahjustavalt vanemalt nõuda tagatist tema valitsetava vara väärtuse ulatuses. Tagatise liigi ja ulatuse otsustab kohus oma äranägemisel. Tagatise määramisel ja tühistamisel asendab lapse osavõttu kohtu määrus. Tagatise andmise sunnivahendina võib kohaldada ainult varahooldusõiguse täielikku või osalist äravõtmist käesoleva seaduse § 134 kohaselt.

  (5) Kohtu määrusega kehtestatud abinõude rakendamise kulud kannab abinõude rakendamise põhjustanud vanem.

5. jagu Hooldusõiguse muutused 

§ 137.   Ühise hooldusõiguse lõpetamine

  (1) Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses.

  (2) Avaldust ei rahuldata, kui:
  1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või
  2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

  (3) Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 138.   Hooldusõiguse üleandmine

  (1) Kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Kui ainuhooldusõigusega vanem on surnud või temalt on hooldusõigus täielikult ära võetud, annab kohus hooldusõiguse teisele vanemale, välja arvatud juhul, kui see ei vasta lapse huvidele.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 139.   Piiratud teovõimega vanema hooldusõigus

  (1) Piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga.

  (2) Kui lapse seaduslik esindaja on eestkostja või erieestkostja, eelistatakse vanema ja esindaja arvamuste lahkumineku korral vanema arvamust.

§ 140.   Vanema hooldusõiguse peatamine
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (1) Kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama.

  (2) Kohus ennistab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine.

  (3) Hooldusõiguse peatumise ajal ei või vanem hooldusõigust teostada.

  (4) Kui hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt ning ühe vanema hooldusõigus on peatatud, teostab teine vanem hooldusõigust üksinda. Kui vanemale seaduse või kohtulahendi alusel kuuluv ainuhooldusõigus lapse suhtes on peatatud ja peatamise põhjuse äralangemist ei ole alust oodata, annab kohus hooldusõiguse üle teisele vanemale, kui see vastab lapse huvidele.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 141.   Vara väljaandmine

  Kui vanema hooldusõigus lõpeb või peatub, annab ta lapsele tema vara välja ja esitab lapse või tema seadusliku esindaja taotlusel vara valitsemise aruande.

§ 142.   Lapse esindamine pärast vanema hooldusõiguse lõppemist

  (1) Vanem võib jätkata lapse isikuhoolduse ja varahooldusega seotud asjaajamist, kuni talle saab teatavaks või peab teatavaks saama tema hooldusõiguse lõppemine. Kolmas isik ei või vanema õigusele tugineda, kui ta tehingu tegemise ajal teadis või pidi teadma hooldusõiguse lõppemisest.

  (2) Lõiget 1 kohaldatakse ka vanema hooldusõiguse peatamise korral.

6. jagu Suhtlusõigus 

§ 143.   Lapsega suhtlemise õigus

  (1) Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

  (2) Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.

  (2¹) Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (3) Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (3¹) Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (4) Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (5) Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

§ 144.   Teabe andmise nõue

  Vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega.

7. jagu Otsustusõigus 

§ 145.   Lahus elavate vanemate otsustusõigus

  (1) Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

  (2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

  (3) Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.

  (4) Hooldusõiguseta vanemal on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 146.   Last hooldava isiku otsustusõigus

  (1) Kui laps elab pikemat aega kasuperekonnas, siis on last tegelikult hooldaval ja kasvataval isikul (edaspidi kasuvanem) õigus otsustada lapse tavahooldamise asju ning õigus neis asjades last esindada.

  (2) Kasuvanemal ei ole sellist õigust, kui hooldusõigusega isik vaidleb sellele vastu või kui kohus on käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat otsustusõigust piiranud või selle välistanud.

  (3) Kui laps viibib kohtulahendi alusel kolmanda isiku juures, võib tema lõikes 1 nimetatud otsustusõigust piirata või välistada ainult kohus.

11. peatükk LAPSENDAMINE 

§ 147.   Lapsendamise lubatavus

  (1) Lapsendada on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe. Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, samuti võimaluse korral lapse vanemate eeldatavat tahet. Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.

  (2) Lapsendamine ei ole lubatud, kui selle vastu räägivad lapsendaja laste või lapsendatava kaalukad huvid või kui on põhjendatud kahtlus, et lapsendaja lapsed kahjustavad lapsendatava huve. Lapsendamist otsustades varalistest huvidest ei lähtuta. Otsustades tuleb veenduda, et lapsendamise nõusolekuid ei ole antud tasu või muu hüvitise eest.

  (3) Lapsendamist otsustades hoidutakse võimaluse korral õdede ja vendade lahutamisest.

  (4) Lapsendada võib ainult alaealist.

§ 148.   Vallalise isiku ja abielus isiku õigus lapsendada

  (1) Vallaline isik võib lapse lapsendada ainult üksinda.

  (2) Abielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt. Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui:
  1) ta lapsendab teise abikaasa lapse;
  2) teine abikaasa ei saa lapsendada põhjusel, et ta on piiratud teovõimega.

§ 149.   Edasilapsendamise keeld

  Lapsendatut ei või lapsendamissuhte kestel lapsendada muu isik kui lapsendaja abikaasa.

§ 150.   Lapsendaja vanus ja teovõime

  (1) Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane täieliku teovõimega isik.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus.

§ 151.   Lapse nõusolek

  Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul. Laps annab oma nõusoleku isiklikult. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Laps annab oma nõusoleku lapsendajale, kelle isik on talle teada.

§ 152.   Lapse vanemate nõusolek

  (1) Lapse võib lapsendada tema vanemate nõusolekul.

  (2) Vanema nõusolek lapsendamiseks ei jõustu enne kaheksa nädala möödumist lapse sünnist. Enne vanema nõusoleku jõustumist ei saa lapsendamisavaldust kohtule esitada. Vanema nõusolekul võib lapse enne lapsendamiseks antud nõusoleku jõustumist anda hooldada last lapsendada soovivale isikule.

  (3) Vanema nõusolek lapsendamiseks võib olla antud isikuliselt määratud või isikuliselt määramata lapsendajale.

  (4) Isikuliselt määramata lapsendajale lapsendamiseks antud nõusoleku korral ei ole vanemal õigust nõuda temale lapsendaja isiku ja lapse uue identiteediga seonduvate andmete avaldamist.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (5) Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus käesoleva seaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (6) Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud nõustama vanemat, kes soovib anda nõusolekut enda lapse lapsendamiseks, selgitades talle muu hulgas tema õigusi ja kohustusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi.

§ 153.   Lapse eestkostja nõusolek

  (1) Kui lapsele on määratud eestkostja, on lapsendamiseks vaja eestkostja nõusolekut. Kui lapsele on määratud eestkostja olukorras, kus lapse vanematelt ei ole hooldusõigust täielikult ära võetud, on lisaks vanemate nõusolekule vaja ka eestkostja nõusolekut.

  (2) Kui eestkostja keeldub mõjuva põhjuseta nõusolekut andmast, võib kohus lapsendaja taotlusel eestkostja tahteavalduse asendada.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 154.   Abikaasa nõusolek

  (1) Kui abikaasa soovib lapse käesoleva seaduse § 148 lõike 2 alusel üksinda lapsendada, on selleks vaja teise abikaasa nõusolekut. Kohus võib lapsendaja taotlusel teise abikaasa tahteavalduse asendada, välja arvatud juhul, kui lapsendamine on vastuolus abikaasa ja perekonna õigustatud huvidega.

  (2) Abikaasa nõusolekut ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu tahteavaldust tegema või kui ta on teadmata kadunud.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 155.   Nõusoleku andmise kord

  (1) Laps, lapse vanemad, eestkostja ja lapsendaja abikaasa esitavad oma nõusoleku kohtule. Lapse vanemad, eestkostja ja lapsendaja abikaasa võivad avaldada oma nõusoleku isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis. Valla- või linnavalitsus võib eestkostjana oma nõusoleku anda kirjalikus vormis.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Vanema poolt lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise korral kontrollib kohus või nõusoleku tõestanud notar, kas laps jääb ilma seadusliku esindajata. Sellisel juhul teavitab kohus või notar valla- või linnavalitsust § 156 lõike 1 kohasest eestkostja ülesande tekkimisest.

  (3) Nõusolek ei või olla tingimuslik ega tähtajaline. Notariaalselt tõestatud nõusoleku võib tagasi võtta kuni lapsendamisavalduse kohtule esitamiseni. Vähemalt 10-aastane laps võib oma nõusoleku kuni lapsendamisotsuse tegemiseni kohtule esitatava avaldusega tagasi võtta. Tagasivõtmiseks ei ole vaja seadusliku esindaja nõusolekut.

  (4) Nõusolek tuleb anda isiklikult. Kui nõusoleku andja on piiratud teovõimega, ei ole tal nõusoleku andmiseks vaja seadusliku esindaja nõusolekut.

  (5) Lapse nõusolek kaotab kehtivuse, kui lapsendamisavaldus võetakse tagasi või kui kohus ei anna lapsendamiseks nõusolekut.

  (6) Eestkostja või vanema nõusolek, mis on antud isikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks, kaotab kehtivuse, kui lapsendamise avaldus võetakse tagasi või kui kohus jätab lapsendamise avalduse rahuldamata. Eestkostja või vanema poolt isikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks antud nõusolek kaotab kehtivuse ka juhul, kui last ei ole lapsendatud kolme aasta jooksul nõusoleku andmisest arvates.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (7) Eestkostja või vanema nõusolek, mis on antud isikuliselt määramata isikutele lapsendamiseks, kehtib tähtajatult.

§ 156.   Vanema hooldusõiguse peatumine

  (1) Vanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks nõusoleku andmise hetkest. Sellest alates ei tohi vanem lapsega isiklikult suhelda. Kui vanema hooldusõiguse peatumise tõttu jääb laps seadusliku esindajata, saab lapse eestkostjaks valla- või linnavalitsus. Seatud erieestkoste kehtib muutumatult. Lapsendaja kohta kehtivad lapsendamise menetluse jooksul käesoleva seaduse § 146 lõiked 1 ja 3.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui lapsendajaks on vanema abikaasa.

  (3) Kui vanema nõusolek on kehtivuse kaotanud, taastab kohus tema hooldusõiguse, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega.

§ 157.   Lapsendaja ülalpidamiskohustus

  Lapsendaja on kohustatud last ülal pidama alates ajast, mil lapse vanemad on andnud lapsendamiseks vajaliku nõusoleku ja lapsendaja on võtnud lapse enda hooldada. Lapsendaja annab ülalpidamist enne lapse vanemat. Kui abikaasa soovib lapsendada oma abikaasa last, on abikaasad kohustatud lapsele ülalpidamist andma alates ajast, millal lapse vanem on andnud lapsendamiseks nõusoleku ja abikaasad on võtnud lapse enda hooldada. Lapsendamiseks vajaliku nõusoleku saamisest ja lapse enda hooldada võtmisest alates on eelnimetatud isikud ülalpidamiskohustuslaste järjestuses esimesed.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 158.   Lapsendamise ettevalmistamine

  (1) Lapsendamise sooviavalduse esitab lapsendada sooviv isik Sotsiaalkindlustusametile.

  (2) Lapsendamise ettevalmistamisega seotud toiminguid võib Sotsiaalkindlustusamet teha asjaoludel, mis võimaldavad piisava kindlusega eeldada, et taotluse kohtusse esitamise ajal on lapsendamiseks nõutavad tingimused täidetud. Sotsiaalkindlustusamet peab selgitama lapsendada soovivatele isikutele nende õigusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi.

  (3) Lapsendamise ettevalmistamisega seotud toimingud, mida Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud läbi viima käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud eelduse olemasolul, nende sisu ja Sotsiaalkindlustusameti poolt kogutavate dokumentide loetelu ning lõikes 1 nimetatud sooviavalduses esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud tutvuma elamistingimustega lapsendada sooviva isiku elukohas ning tegema kindlaks elamistingimuste sobilikkuse lapse kasvatamiseks.

  (5) Kui Sotsiaalkindlustusamet seda nõuab, läbib lapsendada sooviv isik lapsendamisele eelnevalt asjakohase koolitusprogrammi.

  (6) Lapsendamise ettevalmistamise käigus on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud:
  1) lapse ja lapsendaja omavahel kokku viima;
  2) selgitama koostöös lapse seadusliku esindajaga lapsele lapsendamisega seotud asjaolusid, lähtudes tema arengutasemest ning tehes seda temale arusaadaval viisil.

  (7) Lapsendajal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt üldist teavet lapse elukäigu, terviseseisundi ja iseloomu kohta. Lapsendajal ei ole õigust saada andmeid lapse või tema vanemate kohta, mis rikuksid nende isiklikke õigusi. Lapsendajale ei tohi avaldada ilma lapse vanemate nõusolekuta nende ees- ja perekonnanime ning andmeid nende elukoha kohta.

  (8) Kui lapsendaja ei soovi lapsendamise ettevalmistamisega seotud toimingute jätkamist, on ta kohustatud sellest viivitamata teavitama Sotsiaalkindlustusametit, kellele ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitas.

§ 159.   Lapsendamisavaldus ja lapsendamise määrus

  (1) Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel.

  (2) Lapsendamisavaldus ei tohi olla tingimuslik ega tähtajaline ning see tuleb esitada isiklikult.

  (3) Laps on lapsendatud lapsendamise kohtumääruse jõustumisest alates.

§ 160.   Lapsendamine pärast surma

  (1) Lapsendamise määrust ei või kohus teha pärast lapse surma.

  (2) Pärast lapsendaja surma võib lapsendamise otsustada, kui lapsendaja on esitanud kohtule lapsendamisavalduse.

  (3) Kui lapsendamise kohtumäärus jõustub pärast lapsendaja surma, on sellel samasugused õiguslikud tagajärjed kui enne lapsendaja surma jõustunud määrusel.

§ 161.   Lapse õiguslik staatus

  (1) Kui abikaasad lapsendavad lapse ühiselt või kui üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, omandab laps abikaasade ühise lapse õigusliku staatuse.

  (2) Muudel juhtudel omandab laps lapsendaja lapse õigusliku staatuse.

  (3) Lapse hooldamise õigus kuulub lõikes 1 nimetatud juhtudel abikaasadele või lapse vanemale ja lapsendajale ühiselt ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel lapsendajale ainuisikuliselt.

§ 162.   Sugulussuhete lõppemine

  Lapsendamisega lõpeb lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega ning lõpevad ka sugulusest tulenevad õigused ja kohustused.

§ 163.   Varasemate sugulussuhete säilimine

  (1) Kui lapsendajad on lapse teise või kolmanda astme sugulased või hõimlased, lõpeb ainult see lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe ning lõpevad need sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, mis lapsel on oma vanemate suhtes.

  (2) Kui abikaasa lapsendab oma abikaasa lapse, ei lõpe lapse sugulussuhe teise vanema sugulastega, kui see vanem on surnud ja talle kuulus enne surma lapse hooldamise õigus.

§ 164.   Lapsendamissaladus

  (1) Lapsendamissaladus on lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduv informatsioon ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud või et vanemad on lapse lapsendanud või et vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. Lapsendamissaladuse eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse, ära hoida soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või muul alusel.

  (2) Isik, kes teab lapsendamissaladust, ei tohi seda avaldada, kui selle avaldamine ei ole vajalik avalikes huvides.

  (3) Lapse uued isikuandmed on bioloogilise vanema eest salajased juhul, kui vanem on andnud nõusoleku isikuliselt määramata lapsendajale lapsendamiseks.

  (4) Lapsendatud lapse sünnitõendilt ei tohi nähtuda, et laps on lapsendatud.

  (5) Lapsendamise andmeid kasutades tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seaduses sätestatud eesmärgipärasuse põhimõttest, muu hulgas tagades, et lapsendamise andmetele ja sellele viitavatele andmetele on ligipääs üksnes ametnikul, kellele see on ametiülesannete täitmiseks vajalik.

  (6) Alaealisel lapsendatul lapsendaja nõusolekul või täisealisel lapsendatul on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt teavet lapsendamise fakti kohta.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatule on alaealisel lapsendatul lapsendaja nõusolekul või täisealisel lapsendatul õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate ning õdede ja vendade kohta, kui nimetatud isikud on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks. Kui nõusolekut teabe avaldamiseks ei anta, annab Sotsiaalkindlustusamet teavet eelnimetatud isikute kohta ulatuses ja viisil, mis ei võimalda tuvastada lapsendatu bioloogilisi vanemaid, vanavanemaid, õdesid või vendi, kes ei ole teabe avaldamiseks nõusolekut andnud.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (8) Kui lapsendatu soovib saada teavet oma alaealise lapsendatud bioloogilise õe või venna kohta, on õelt või vennalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõusoleku küsimiseks vajalik lapsendaja eelnev nõusolek.

§ 165.   Rahvusvaheline lapsendamine

  (1) Kui lapsendaja või lapsendatava elukoht ei ole Eestis, ei või kohus lapsendamist otsustada ilma Sotsiaalkindlustusameti juurde moodustatud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni nõusolekuta. Komisjon on kolmeliikmeline. Komisjoni läbiviidavale menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Rahvusvahelise lapsendamise komisjoni moodustab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Rahvusvahelise lapsendamise komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Rahvusvahelist lapsendamist korraldab ja rahvusvahelise lapsendamise komisjoni teenindab Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 06.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (5) Komisjoni pädevusse kuulub nõusoleku andmine:
  1) lapse Eestist välisriiki lapsendamise taotlusele;
  2) lapse välisriigist Eestisse lapsendamiseks.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (6) Lapsendamine Eestist teise riiki võib toimuda juhul, kui lapse eest ei ole võimalik vajalikul määral hoolitseda Eesti Vabariigis.

§ 166.   Lapsendamise kehtetuks tunnistamine

  (1) Kohus võib tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta.

  (2) Avaldus või nõusolek on kehtetu, kui:
  1) avaldaja oli avalduse esitamise ajal otsusevõimetu;
  2) avaldaja teovõime oli piiratud ja puudus eestkostja asjakohane nõusolek või kui nõusoleku on andnud alla 10-aastane laps isiklikult;
  3) avaldaja ei teadnud, et tegemist on lapsendamisega, või teadis, kuid ei soovinud esitada lapsendamisavaldust või anda lapsendamiseks nõusolekut, või kui lapsendaja on eksinud lapsendatava isikus või lapsendatav on eksinud lapsendaja isikus;
  4) avaldajat on kallutatud tahteavaldust tegema pettusega oluliste asjaolude suhtes;
  5) avaldajat on kallutatud tahteavaldust tegema ähvarduse või vägivalla mõjul;
  6) lapsendamisavaldus on kohtule esitatud enne kaheksa nädala möödumist lapse sünnist.

§ 167.   Lapsendamise kehtetuks tunnistamise keeld

  (1) Lapsendamist ei tunnistata kehtetuks, kui isik esitab uue avalduse pärast teovõime taastumist, otsusevõimetuse, ähvarduse või eksimuse mõju lõppemist või lapse kaheksa nädala vanuseks saamist või annab uue nõusoleku või teatab muul viisil, et soovib lapsendamissuhte säilitada.

  (2) Kui lapsendamisavaldus on tehtud või kui lapsendamise nõusolek on antud pettuse tõttu olulistes asjaoludes, ei tunnistata lapsendamist kehtetuks, kui pettus puudutab lapsendaja või lapse varalist seisundit või kui avaldust esitama või nõusolekut andma õigustatud isiku teadmata osutub petjaks isik, kellel ei ole õigust avaldust esitada või nõusolekut anda või muul viisil lapsendamist vahendada.

  (3) Kui lapsendamise kohtumäärust tehes on ekslikult eeldatud, et üks vanem on kestvalt võimetu tahteavaldust tegema või et tema viibimiskoht on kestvalt teadmata, ei tunnistata lapsendamist kehtetuks, kui see vanem annab nõusoleku tagantjärele või avaldab muul viisil soovi lapsendamissuhe säilitada. Sel juhul kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 155 lõiget 3.

  (4) Lapsendamist ei tunnistata kehtetuks vanema nõusoleku puudumise või nõusoleku kehtetuse tõttu, kui lapsendamise kohtumääruse tegemise ajal või lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse läbivaatamise ajal olid olemas vanemalt hooldusõiguse täieliku äravõtmise eeldused.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (5) Lapsendamist ei tunnistata kehtetuks, kui see oluliselt kahjustab lapse huve, välja arvatud juhul, kui kehtetuks tunnistamist nõuavad lapsendaja kaalukad huvid.

§ 168.   Lapsendamise kehtetuks tunnistamise avaldus

  (1) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse võib esitada üksnes isik, kelle avalduseta või nõusolekuta on laps lapsendatud. Alla 14-aastase lapse eest esitab avalduse tema seaduslik esindaja. Muudel juhtudel ei ole avaldust esindaja kaudu esitada lubatud. Kui avaldust esitama õigustatud täiskasvanud isiku teovõime on piiratud, ei vaja ta avalduse esitamiseks seadusliku esindaja nõusolekut.

  (2) Avalduse esitamise tähtaeg on üks aasta käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud hetkest, kuid mitte rohkem kui kolm aastat lapsendamise kohtumääruse jõustumisest arvates. Tähtaja kulgemine algab:
  1) käesoleva seaduse § 166 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel hetkest, millal avaldaja otsusevõime või teovõime on taastunud või millal piiratud teovõimega lapsendajale või alla 10-aastase lapse seaduslikule esindajale sai tahteavalduse tegemine teatavaks;
  2) käesoleva seaduse § 166 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel hetkest, millal avaldaja sai eksimusest või pettusest teada;
  3) ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud lapsendamise tahteavalduse korral hetkest, millal ähvarduse või vägivalla mõju lakkas;
  4) käesoleva seaduse § 166 lõike 2 punktis 6 nimetatud juhul lapse kaheksa nädala vanuseks saamisest.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemise suhtes kohaldatakse ka aegumise peatumise sätteid.

  (4) Avaldus lahendatakse hagita menetluses.

§ 169.   Lapsendamise kehtetuks tunnistamine kohtu algatusel

  (1) Enne lapse täisealiseks saamist võib kohus lapse kaalukates huvides tunnistada lapsendamise omal algatusel kehtetuks.

  (2) Kui lapse on lapsendanud abielupaar, võib kehtetuks tunnistada ka lapse ja ühe abikaasa lapsendamissuhte.

  (3) Kohus võib lapsendamise omal algatusel kehtetuks tunnistada, kui:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on teine abikaasa või lapse bioloogiline vanem valmis lapse eest hoolitsemise üle võtma ja kui vanema hooldusõiguse teostamine ei ole vastuolus lapse huvidega või
  2) kehtetuks tunnistamise eesmärk on uue lapsendamise võimaldamine.

§ 170.   Lapsendamise kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed

  (1) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed tekivad kehtetuks tunnistamise hetkest. Kui lapsendaja või laps on taotlenud lapsendamise kehtetuks tunnistamist ja kohus rahuldab taotluse pärast taotleja surma, on kehtetuks tunnistamisel samasugused õiguslikud tagajärjed, kui lapsendamissuhe oleks kehtetuks tunnistatud nimetatud isiku eluajal.

  (2) Lapsendamise kehtetuks tunnistamisega lõpeb lapse ning tema alanejate sugulaste ja seniste sugulaste lapsendamisest tulenenud sugulussuhe ning sellest tulenevad õigused ja kohustused.

  (3) Lapsendamise kehtetuks tunnistamisega taastub lapse ning tema alanejate sugulaste ja veresugulaste sugulussuhe ning sellest tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud vanema hooldusõigus.

  (4) Kohus annab bioloogilistele vanematele lapse hooldusõiguse tagasi niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus lapse huvidega, või määrab lapsele eestkostja või erieestkostja.

  (5) Kui lapsendaja on abielupaar ja kehtetuks tunnistatakse ühe abikaasa lapsendamissuhe, on kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagajärjed ainult lapse ja tema alanejate sugulaste ning selle abikaasa ja tema sugulaste vahelises suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagajärgi ei teki.

3. osa EESTKOSTE 

12. peatükk EESTKOSTE ALAEALISE ÜLE 

1. jagu Eestkoste seadmine 

§ 171.   Eestkoste seadmise eeldused

  (1) Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

  (2) Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseiametnik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 172.   Eestkoste sisu

  Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

§ 173.   Eestkoste seadmine

  (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks.

  (2) Eestkostja võib nimetada ka juba enne lapse sündi, kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga.

§ 174.   Eestkostjale esitatavad nõuded

  (1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib.

  (3) Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.

  (4) Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

§ 175.   Juriidiline isik eestkostjana

  (1) Kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut või kui vanem on testamendiga või pärimislepinguga näinud eestkostjana ette juriidilise isiku, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega.

  (2) Juriidiline isik määratakse eestkostjaks tema nõusolekul.

  (3) Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutust, kus laps viibib.

§ 176.   Valla- või linnavalitsus eestkostjana

  (1) Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.

  (2) Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (3) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha muutumisel võivad tema esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ja uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus kokku leppida, et eestkostja ülesandeid täidab uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kokkuleppe saavutamiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (4) Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse või tema kohta puuduvad rahvastikuregistris elukoha andmed, siis kehtib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 toodud regulatsioon lapse hariliku viibimiskoha järgse valla- või linnavalitsuse suhtes.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 177.   Vanemate nimetamisõigus

  (1) Eestkostjaks määratakse sobivuse korral isik, kelle vanem on lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus nimetanud.

  (2) Kui vanemad on testamentides või pärimislepingutes nimetanud eri isikud, määratakse eestkostjaks isik, kes on eestkostjaks sobivaim.

  (3) Eestkostjaks ei või nimetada isikut, kelle eestkostjaks oleku on vanem lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus välistanud. Kui vanemad on andnud teineteisele vasturääkivaid korraldusi, kehtib viimasena surnud vanema korraldus.

  (4) Valla- või linnavalitsust ei saa testamendiga või pärimislepinguga eestkostjaks määrata ega teda kui eestkostjat käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt välistada.

§ 178.   Mitme eestkostja nimetamine

  (1) Kohus nimetab lapsele ühe eestkostja, ühisteks eestkostjateks võib nimetada ka abikaasad. Võimaluse korral nimetatakse üks eestkostja ka eestkostet vajavatele õdedele ja vendadele.

  (2) Kui see on konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik, võib kohus nimetada ka mitu eestkostjat. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine esindusõigus. Kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse.

2. jagu Eestkoste teostamine 

§ 179.   Eestkostja ülesanded ja vastutus

  (1) Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

  (2) Eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja.

  (3) Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

  (4) Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.

  (5) Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

§ 180.   Esindusõiguse välistamine

  (1) Eestkostja ei saa eestkostetavat esindada:
  1) tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi;
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
  2) tehingutes, millega eestkostetav loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude eestkostja vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing;
  3) õiguslikus vaidluses eestkostetava ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 131.

  (3) Eestkostja ei saa eestkostetavat esindades teha eestkostetava arvel kinkeid. Erandina on lubatud kinkeid teha kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks.

  (4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka eestkostja ülesannetes valla- või linnavalitsuse ametnikule või juriidilisest isikust eestkostja töötajale.

§ 181.   Esindusõiguse äravõtmine

  Kohus võib eestkostjalt võtta õiguse esindada eestkostetavat teatavates tehingutes või mõnes valdkonnas, kui eestkostetava huvid on eestkostja või tema esindatava kolmanda isiku või käesoleva seaduse § 180 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku huvidega olulises vastuolus.

§ 182.   Eestkostja kohustus hoolitseda lapse isiku eest

  (1) Kui laps kasvab eestkostja juures, kohaldatakse eestkostja õigusele ja kohustusele lapse isiku eest hoolitseda käesoleva seaduse 10. peatüki 2. jao sätteid.

  (2) Kui eestkostja peab eestkostetavat ülal, olemata selleks kohustatud, lähevad eestkostjale tema poolt antud ülalpidamise ulatuses üle nõuded eestkostetava ülalpidamiseks kohustatud isikute vastu.

§ 183.   Eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara

  (1) Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.

  (2) Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.

  (3) Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.

§ 184.   Vara nimekirja koostamine

  (1) Eestkostja esitab lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates.

  (2) Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta.

§ 185.   Pärandi või kinkena saadud vara valitsemine

  (1) Vara, mille eestkostetav saab pärandina või kinkena, valitseb eestkostja kinketehingus, testamendis või pärimislepingus sisalduvate korralduste kohaselt. Korraldustega ei saa laiendada eestkostja seadusest tulenevat esindusõigust.

  (2) Eestkostja võib kohtu nõusolekul korraldustest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada eestkostetava huve.

§ 186.   Eestkostetava raha paigutamine

  (1) Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (3) Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.

  (4) Kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva konto käsutamiseks on vajalik vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 187.   Nõusolek kinnisasjatehingute tegemiseks

  (1) Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta:
  1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust;
  2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet;
  3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi;
  4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut;
  5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka laevakinnistusraamatusse kantud laevade kohta.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 188.   Nõusolek teisteks tehinguteks

  (1) Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta:
  1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa;
  2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut;
  3) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut;
  4) anda rendile ettevõtet;
  5) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks;
  6) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist;
  7) võtta laenu;
  8) omandada ja võõrandada väärtpabereid;
  9) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks;
  10) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet;
  11) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõikes 4 sätestatud juhtudel.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (1¹) Kui eestkostja omandab väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud väärtpabereid eestkostetava nimel, kuid enda vahendite arvel, ei ole nende väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks vaja kohtu nõusolekut tingimusel, et müügist saadu jääb eestkostetava omandisse. Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka edasistele väärtpaberitehingutele müügist saadu arvel, mis on tehtud esimeses lauses nimetatud väärtpaberitega.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 01.05.2015]

  (2) Kohus võib erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut.

  (3) Kui eseme võõrandamiseks on vaja kohtu nõusolekut, ei või eestkostja anda seda kohtu nõusolekuta eestkostetavale sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks käsutamiseks.

  (4) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 189.   Kohtu nõusolekuta tehtud mitmepoolsed tehingud

  (1) Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Heakskiit kehtib, kui eestkostja sellest teisele poolele teatab. Kui eestkostetav on saanud teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.

  (2) Teine pool võib teha eestkostjale ettepaneku teda heakskiidu andmisest teavitada. Kui eestkostja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul nimetatud ettepaneku saamisest arvates, siis loetakse, et heakskiidust on keeldutud.

  (3) Kui eestkostjal pidi tehingu tegemiseks olema kohtu eelnev nõusolek, võib tehingu teine pool oma tehingu tegemise tahteavalduse tagasi võtta, kui eestkostjal ei olnud tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool nõusoleku puudumisest ei teadnud ega pidanudki teadma. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui eestkostja on teisele poolele heakskiidu andmisest teatanud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.

  (4) Käesoleva seaduse §-dest 187 ja 188 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 130.

§ 190.   Kohtu nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing

  Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine.

§ 191.   Kulutuste hüvitamine

  (1) Eestkostja võib eestkostetavalt nõuda eestkostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist käsundi kohta kehtivate sätete järgi.

  (2) Valla- või linnavalitsus ei või nõuda kulutuste hüvitamist.

§ 192.   Tasu eestkoste teostamise eest

  (1) Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta.

  (2) Kohus võib määrata eestkostjale tema ülesannete täitmise eest tasu, kui tasu määramine on eestkostetava varalist seisundit ning poolte vahelist suhet arvestades mõistlik.

  (3) Eestkostjal on õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste, muu hulgas oma eestkostest tingitud vastutuse kindlustamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvel. Eestkostet teostatakse tasuta, kui kohus ei määra teisiti.

  (4) Kulude ja tasu maksmiseks võib eestkostja või eestkostetav taotleda riigi menetlusabi. Riik võib ette näha eestkoste teostamiseks täiendavaid rahalisi toetusi Justiitsministeeriumi vahendusel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja piirmäärad.

§ 193.   Kohtu järelevalve

  (1) Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest.

  (2) Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada.

  (3) Eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni.

§ 194.   Eestkostja aruandekohustus

  (1) Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

  (2) Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata.
[RT I, 27.06.2012, 4 - jõust. 07.07.2012]

  (3) Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist.
[RT I, 27.06.2012, 4 - jõust. 07.07.2012]

  (4) Eestkostja kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus.

3. jagu Eestkoste lõppemine 

§ 195.   Eestkoste lõppemine

  (1) Eestkoste lõpeb:
  1) eestkostetava surmaga;
  2) vanema hooldusõiguse taastumisega;
  3) eestkostetava lapsendamisega;
  4) eestkostetava täisealiseks saamisega.

  (2) Eestkostja ja valla- või linnavalitsus peavad kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest teatama.

§ 196.   Eestkostetava surnuks tunnistamine
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Kui eestkostetav tunnistatakse surnuks või kui tuvastatakse tema surmaaeg, lõpeb eestkoste surnuks tunnistamise või surmaaja tuvastamise määruse jõustumisega.

§ 197.   Eestkostja vabastamine

  (1) Kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve.

  (2) Kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel.

  (3) Eestkostja vabastamisel teeb kohus korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks. Kui eestkostet teostab mitu isikut ühiselt ja vabastatakse ainult üks eestkostja, täidab eestkostja ülesandeid edasi teine eestkostja.

§ 198.   Juriidilisest isikust eestkostja ning valla- ja linnavalitsusest eestkostja vabastamine

  (1) Kohus vabastab juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lõike 2 või § 205 lõike 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Valla- või linnavalitsus ja juriidiline isik peavad vähemalt üks kord aastas kontrollima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelduste olemasolu ning esitama kohtule avalduse niipea, kui nad saavad eelduste täitmisest teada.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (3) Kohus peab enne määruse tegemist juriidilise isiku või valla- või linnavalitsuse ära kuulama.

§ 199.   Vara väljaandmine ja aruandlus

  Eestkostja peab enda vabastamise korral eestkostetavale välja andma valitsetava vara ja esitama vara valitsemise kohta aruande.

§ 200.   Tehingute jätkamine pärast eestkoste lõppemist

  Eestkostjal on õigus eestkostet teostada, kuni ta enda eestkostja ülesannetest vabastamisest teada saab või peab teada saama. Sellele ei või tugineda isik, kes eestkostjaga tehingut tehes eestkostja vabastamisest teadis või pidi teadma.

§ 201.   Eestkostja surm

  (1) Eestkoste ei lõpe eestkostja surmaga. Sellisel juhul määratakse uus eestkostja.

  (2) Eestkostja surmast peavad tema pärijad viivitamata kohtule teatama. Kui eestkostjateks on määratud mitu isikut ühiselt, peab eestkostja teise eestkostja surmast viivitamata teatama.

13. peatükk EESTKOSTE TÄISEALISE ÜLE 

§ 202.   Kohaldatavad sätted

  Täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

§ 203.   Eestkoste seadmise eeldused

  (1) Kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

  (2) Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.

  (3) Eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu.

  (4) Kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

§ 204.   Füüsiline isik eestkostjana

  (1) Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

  (2) Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab.

  (3) Kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus.

  (4) Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

§ 205.   Juriidiline isik ning valla- ja linnavalitsus eestkostjana

  (1) Kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul.

  (2) Kui juriidiline isik saab teada, et täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Juriidiline isik kontrollib vähemalt üks kord aastas, kas eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja.

  (3) Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (4) Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda tervishoiu- või hoolekandeasutust, kus täisealine viibib.

§ 206.   Eestkostja kohustused

  (1) Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.

  (2) Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.

§ 207.   Eestkostja kui eestkostetava seaduslik esindaja

  (1) Eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

  (2) Eestkostja vajab kohtu nõusolekut ka:
  1) eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks;
  2) üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.

14. peatükk EESTKOSTE ERIJUHUD 

§ 208.   Eestkostja määramine sündimata lapsele

  (1) Eostatud, kuid veel sündimata lapsele võib määrata eestkostja, kui see on vajalik tema huvide kaitseks. Eestkostjat ei määrata, kui lapse sünni korral kuuluks vanema hooldusõigus tema vanematele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eestkoste lõpeb lapse sünniga.