Text size:

Imposition of quarantine on persons who have been diagnosed with or have tested positive for COVID-19 and on persons who have had close contact with them

Issuer:Government
Type:order
In force from:19.07.2021
In force until:25.08.2021
Translation published:19.07.2021

Under § 27 (3) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act and considering the provisions of § 27 (1) 1) and 2) and § 28 (8) of the same, requirements for quarantine for the purpose of avoiding and preventing the coronavirus SARS-CoV-2 causing COVID-19 from spreading outside the focus of the disease are imposed as follows:
[RT III, 01.06.2021, 8 - entry into force 02.06.2021]

1. Persons who have been diagnosed with COVID-19 or whose SARS-CoV-2 RT-PCR or SARS-CoV-2 antigen RTD test by a health care provider has come back positive (hereinafter infected person) are prohibited from leaving their place of residence or permanent place of stay from the time they were diagnosed or received their test results until their recovery. A place of residence or a permanent place of stay also means places where shelter services and safe house services are provided. Whether a person has made a recovery is decided by a physician.

2. The restriction set out in clause 1 does not apply when an infected person is given an order by a health care professional, a police officer or an official of the rescue service to leave their place of residence or permanent place of stay, or when a health care professional refers them to receive health services, or in the event of an emergency that puts their life or health at risk.

3. A person who is living with or permanently staying in the same place of stay as an infected person or who has otherwise had close contact with an infected person (hereinafter close contact) is prohibited from leaving their place of residence or permanent place of stay during a period of 10 calendar days. For a person who is living with or permanently staying in the same place of stay as an infected person the 10-calendar-day period starts from the onset of the infected person’s symptoms or, if the infected person exhibits no symptoms, from the day the infected person took the positive test for SARS-CoV-2 referred to in clause 1. For a person who has otherwise had contact with an infected person the 10-calendar-day period starts from last close contact with the infected person.

4. The restriction set out in clause 3 does not apply if the close contact is showing no symptoms of COVID-19 and the following circumstances occur:
  1) the close contact is given an order by a health care professional, a police officer or an official of the rescue service to leave their place of residence or permanent place of stay;
  2) the close contact leaves their place of residence or permanent place of stay when a health care professional refers them to receive health services or in the event of an emergency that puts their life or health at risk;
  3) the close contact is a health care professional who is performing urgent duties by a decision of their employer;
  4) the close contact is a person who is performing urgent duties by a decision of their employer and with advice from the Health Board and without whom the performance of a task of a state or local authority would be impossible or highly complicated;
  5) if the person referred to in sub-clause 4) is a person ensuring the continuity of a vital service, they may perform urgent duties only by a decision of their employer and on the latter’s proposal justified in writing and with the approval of an authority or local authority referred to in § 36 of the Emergency Act and with advice from the Health Board;
  6) the close contact is getting the everyday essentials near their place of residence or place of stay because it is otherwise impossible;
  7) any and all contact between the close contact and an infected person who is living in the same place of residence or staying in the same place of stay is excluded;
  8) the close contact is outdoors and completely avoids any contact with other persons.

5. The provisions of clauses 3 and 4 do not apply to a close contact who:
  1) has suffered from COVID-19 and no more than 180 days have passed since the SARS-CoV-2 test confirming the diagnosis was carried out or since the date of confirmation of the diagnosis (hereinafter recovered person);
[RT III, 16.07.2021, 2 - entry into force 19.07.2021]
  2) has completed their vaccination series for COVID-19, has developed full protection after the last dose of vaccine and no more than one year has passed since (hereinafter vaccinated person);
  3) is considered equal to a vaccinated person (hereinafter person considered equal to a vaccinated person). A person considered equal to a vaccinated person is deemed to be a person who has been given one dose of vaccine after recovering from COVID-19 and has developed full protection after the dose of vaccine and no more than one year has passed since, or who, after the first dose of vaccine, has contracted COVID-19 and has recovered from COVID-19 and no more than one year has passed since the SARS-CoV-2 test confirming the diagnosis was carried out or since the date of confirmation of the diagnosis. If a person contracts COVID-19 within 14 calendar days after the first dose of vaccine, the person will be subject to the provisions of sub-clause 1) applicable to recovered persons.

[RT III, 16.07.2021, 2 - entry into force 19.07.2021]

6. The time when the full protection referred to in clause 5 is developed is, according to the manufacturers, 7 calendar days after the second dose of vaccine for Pfizer/BioNTech Vaccine Comirnaty, 15 calendar days after the second dose of vaccine for AstraZeneca Vaccine Vaxzevria, 14 calendar days after the second dose of vaccine for Moderna COVID-19 Vaccine, and 14 calendar days after one dose of vaccine for Janssen COVID-19 Vaccine. For other COVID-19 vaccines not mentioned in this clause, the specific manufacturer’s instructions for full protection shall be followed. Full protection for recovered persons vaccinated with one dose is deemed to have been developed at the times stated in this clause.

7. [Repealed – RT III, 01.06.2021, 8 – entry into force 02.06.2021]

8. The rights and obligations provided for in this Order also apply to persons who are close contacts at the time this Order takes effect or who have recovered from COVID-19 or have been vaccinated before the entry into force of this Order.

9. The time of development of full protection for persons vaccinated before the entry into force of this Order or persons considered equal to vaccinated persons is calculated according to clauses 5 and 6.

10. In the events described in sub-clause 3) of clause 5 before the entry into force of this Order a person is deemed to be a person considered equal to a vaccinated person for the purposes of this Order.

11. Supervision over the requirements imposed by this Order is exercised by the Health Board, involving the Police and Border Guard Board by way of professional assistance or in another manner provided by law, where necessary.

12. The restrictions and measures established by this Order shall apply until the date specified in this Order or until this Order is changed or repealed under § 53 (1) 4) and (2) 3) and § 66 (2) 1) of the Administrative Procedure Act.

13. This Order takes effect on 1 June 2021 and remains in effect through 31 December 2021.

14. This Order shall be published in the official gazette Riigi Teataja and on the website kriis.ee.

For the protection of the life and health of people and overriding public interest, this Order imposes quarantine requirements for preventing the spread of the coronavirus SARS-CoV-2 causing COVID-19.

Quarantine has been applied since the emergency situation from 26 March 2020. After the end of the emergency situation the Government of the Republic imposed a quarantine on persons diagnosed with COVID-19 and on persons close to them from 18 May 2020 until 1 July 2020. Government of the Republic Order No. 257 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 16 July 2020 was in effect from 16 July 2020 through 30 September 2020. Government of the Republic Order No. 336 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 29 September 2020 was in effect from 1 October 2020 through 31 December 2020. Government of the Republic Order No. 455 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 17 December 2020 was in effect from 1 January 2021 through 1 February 2021. Government of the Republic Order No. 47 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 30 January 2021 is in effect from 1 February 2021 through 31 May 2021.

This Order extends the requirements for quarantine and imposes restrictions and measures for a another period of time starting from 1 June 2021.

Under § 27 (5) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act, quarantine shall be terminated after the spread of the communicable disease has been prevented, the requirements for the control of the communicable disease have been fulfilled and the focus of the disease has been rendered harmless. As the virus is highly contagious the Science Council advising the Government of the Republic has recommended permanently imposing the quarantine requirement on persons suffering from the disease and on persons who have had close contact with them for the purpose of preventing the spread of the infection. Therefore the Government of the Republic has sought to keep the quarantine requirements in effect. Considering the number of persons infected, the rate at which the disease spreads, the possible serious nature of the disease and the fact that as of 17 May 2021 vaccination against COVID-19 has been available to the entire population of Estonia but providing vaccines for all still depends on the quantities of vaccines arriving in Estonia and there is still no disease-specific effective treatment, it is necessary to extend the restrictions. On 25 May 2021, 160 new tests came back positive in 24 hours. According to the population register the most new positive tests were recorded in Harju County and Ida-Viru County where 81 and 30 persons, respectively, were diagnosed with the coronavirus (the morbidity rate per 100,000 inhabitants is 207.3 and 550.4, respectively). The Estonian morbidity rate per 100,000 inhabitants for the past 14 days is 236.1. 189 people have been hospitalised, 25 of them are in intensive care and 13 of the latter are on mechanical ventilation. 3138 infected persons were recorded within the past 14 days. Although the infection rates and the workload of hospitals has somewhat decreased, the spread of the infection has not been stopped and not applying restrictions may result in increased spread of the infection and higher workload of hospitals.

Under § 34 of the Constitution of the Republic of Estonia (hereinafter the Constitution), everyone whose presence in Estonian territory is lawful has the right to move freely in that territory and to choose freely where to reside. The right to freedom of movement may be circumscribed in the cases and pursuant to a procedure which is provided by law to protect the rights and freedoms of others, in the interests of national defence, in the case of a natural disaster or a catastrophe, to prevent the spread of an infectious disease, to protect the natural environment, to ensure that a minor or a person of unsound mind does not remain unsupervised, or to ensure the proper conduct of a criminal case. Under § 27 (3) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act, if the establishment of quarantine is accompanied with a significant effect on the society or economy, the quarantine shall be established by an order of the Government of the Republic. The purpose of the quarantine imposed by this Order is to prevent and stop the further spread of COVID-19 caused by the coronavirus SARS-CoV-2.

Under § 2 (2) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act, COVID-19 corresponds to the signs of a dangerous novel communicable disease because COVID-19 is a disease with a high level of infectiousness which spreads rapidly and extensively and which may be serious or life threatening and currently there is also no effective treatment for COVID-19 and explosive intensification of the spread of the disease may result in a situation where the number of patients who need to be hospitalised exceeds the hospital treatment capacity. The quarantine is necessary for the protection of the life and health of people and overriding public interest in order to prevent and stop the spread of the virus causing COVID-19. The quarantine imposed by this Order is necessary for containing disease clusters and for slowing the spread of the disease down.

Quarantine is imposed on persons diagnosed with COVID-19 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence or place of stay as diagnosed persons and on persons who have otherwise had close contact with a person suffering from the disease. As a new requirement, a person tested with a SARS-CoV-2 RT-PCR or SARS-CoV-2 antigen RTD test by a health care provider, if the test results are positive, is also required to be quarantined. This quarantine requirement is justified because the virus spreads fast and may cause great damage to health and without effective application of the restrictions the slightest focus of the disease may lead to extensive spread of the disease and weigh heavily on the healthcare system. Exceptions are made for asymptomatic persons in quarantine and in justified cases they may leave home. Exceptions may be made for close contacts provided they carefully monitor their health, comply with measures imposed by the Government of the Republic or the Health Board for preventing the possible spread of the communicable disease and take all possible measures for preventing the spread of the communicable disease. So the freedom of movement of asymptomatic persons is not excessively restricted.

Although studies on post-vaccination immunity are still on-going and any data is preliminary, the Expert Committee on Immunoprofylactics at the Ministry of Social Affairs has, by relying on available information, found that there is no reason to believe that post-vaccination immunity would be reduced during at least 6 to 8 months after the completion of the vaccination series1, and it will presumably last even longer. The precise duration of post-vaccination immunity and the precise time when re-vaccination becomes necessary due to reduced immunity is not known because the studies are still on-going and more and more data becomes available. It must also be considered that currently there is also not enough information about how effective the protection provided by COVID-19 vaccines that hold a marketing authorisation in the European Union currently is against new strains of the virus, but there are studies being conducted. When new strains emerge it may turn out that vaccines that have been granted a marketing authorisation in the European Union do not provide sufficient protection against them and even those who have already completed their vaccination series must be re-vaccinated. As new data becomes available, release from quarantine and the appropriateness thereof shall be reviewed.

Clause 5 of the Order sets out that close contacts who have recovered from the disease or who have been vaccinated or who are considered equal to vaccinated persons are subject to release from quarantine during the period of time provided by the Order.

According to available data, post-recovery immunity lasts for at least 6 months2,3,4,5. However, according to the Expert Committee on Immunoprofylactics and available information, this may depend on the severity of COVID-19. For ensuring subsequent adequate protection, the Expert Committee on Immunoprofylactics recommends vaccinating recovered persons with one dose at six months after recovery. According to the European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC)6, preliminary information shows that naturally developed immunity reduces over time and may not last long. However, available data shows that contracting the disease again within six months after recovery happens in rare cases. But having recovered from the disease may not protect against new strains.

This Order set out release from quarantine for one year for persons who have completed their vaccination series for COVID-19, have developed full protection after their last dose of vaccine and no more than one year has passed since that time. A person is deemed to have completed their vaccination series: 1) after the administration of the second dose of vaccine for two-dose vaccines; 2) after the administration of one dose of vaccine for one-dose vaccines. Release from quarantine does not arise immediately after completion of the vaccination series but after the passing of the time required for the development of full protection. Full protection is developed after different periods of time for different vaccines.

One year is estimated to be an optimum period of time during which data about the duration of immunity and need for re-vaccination, including against new strains, should become available. Since it is impossible to predict the precise time when such data will become available and when possible new strains will emerge, there is a chance that the one-year release from quarantine must be either prolonged or shortened at some point. Consequently, the Order contains a clause 12 that allows the conditions of the Order to be changed if justified by the epidemiological situation.

Vaccination against COVID-19 in Estonia started on 27 December 2020 using the Pfizer/BioNTech Vaccine Comirnaty (as per week 21 of 2021, Estonia has received 470,340 doses). As per week 21 of 2021, Estonia has received 82,800 doses of the Moderna COVID-19 Vaccine, 252,000 doses of the AstraZeneca Vaccine Vaxzevria and 19,600 doses of the Janssen COVID-19 Vaccine. On 25 May 2021, there were 442,089 persons in Estonia who had had at least one dose of vaccine and 226,105 persons had completed their vaccination series.

A person considered equal to a vaccinated person is deemed to be a person who has been given one dose of vaccine after recovering from COVID-19, has developed full protection after the last dose of vaccine and no more than one year has passed since the development of full protection after the dose of vaccine, or who has contracted COVID-19 after the first dose of vaccine and no more than one year has passed since the person was declared healthy by a physician. Should a person be infected within 14 calendar days after the first dose of vaccine, they will be regarded as recovered and they will be subject to the provisions concerning recovered persons.

Information about the vaccine used, the date of administration of the last dose of vaccine and so on is entered on immunisation certificate but the latter does not reflect the time when full protection is reached, which is calculated from the day of completion of the vaccination series and the duration of which depends on the time specified in the summary of product characteristic of the specific vaccine.

Despite the specifications set out in the Order it is necessary for close contacts to carefully monitor their health, comply with measures imposed by the Government of the Republic and the Health Board for preventing the possible spread of the communicable disease and take all other possible measures for preventing the spread of the communicable disease. It is as important for close contacts to wear a protective mask or otherwise cover their nose and mouth indoors (for example, in public indoor spaces, at work, in administrative agencies or educational institutions, and sports and leisure facilities and so on) where they come into contact with people with whom they do not share a place of residence, for the purpose of preventing the potential spread of the virus (except in the special cases referred to in the Order). Therefore, for 10 calendar days, close contacts who are released from the restriction are still required to wear a mask or other protective equipment in places specified in the Order. Said requirement does not apply to children under 12 years of age and in cases when wearing a mask is not possible for health reasons, due to the nature of work or other activities or for other significant reasons.

The implementing provision of the Order is necessary to specify how are the provisions of the Order applied to persons who are close contacts at the time this Order takes effect or who have recovered from COVID-19 or have been vaccinated before the entry into force of this Order.

Imposing quarantine on infected persons and persons suspected of having been infected ensures the protection of the health of persons in risk groups, including persons suffering from chronic diseases, persons with a weak immune system and the elderly. According to §§ 16 and 28 of the Constitution, the state shall ensure the protection of the life and health of people but people themselves also play an important role – they must look out for the health of their family and colleagues as well as the weaker groups of society and the public as a whole.

Since § 27 (3) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act requires that in the event of a quarantine the term of quarantine shall be set out and a quarantine cannot be established without a term, it was planned upon the issue of this Order that the Order will remain in effect through 31 December 2021. The date was chosen due to the fact that by 31 December 2021 more or less a year will have passed since the beginning of vaccination in Estonia and by that time enough reliable studies will presumably have been published to clarify the need for re-vaccination and the duration of immunity after vaccination and recovery as well as the efficacy against new strains.

Failure to duly comply with measures for preventing the spread of the communicable disease will prompt the application of the administrative coercive measures set out in § 28 (2) or (3) of the Law Enforcement Act. According to § 23 (4) of the Law Enforcement Act, the amount of penalty payment is 9600 euros. This penalty payment, which serves the purpose of enforcing the requirements, measures and restrictions imposed by this Order and preventing the spread of a communicable disease, may be imposed repeatedly.

This Order can be appealed against by filing a challenge with the Government of the Republic pursuant to the procedure provided by the Administrative Procedure Act within 30 days as of the day the relevant person became or should have become aware of the Order. This Order can also be appealed against by filing an action with the administrative court pursuant to the procedure provided for in the Code of Administrative Court Procedure within 30 days as of the day of announcement of this Order.

The explanatory memorandum to the Order is available on the website kriis.ee.


1 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMc2103916
2 https://science.sciencemag.org/content/371/6529/eabf4063
3 https://www.gavi.org/vaccineswork/natural-immunity-covid-19-may-be-long-lasting?gclid=EAIaIQobChMI0MaQ7uGR8AIVBHYYCh1mDAihEAAYAiAAEgJFYPD_BwE
4 https://science.sciencemag.org/content/371/6529/eabf4063
5 https://www.cell.com/immunity/fulltext/S1074-7613(20)30445-3
6 European Centre for Disease Prevention and Control

 

Reasons for the amendments made by the Government of the Republic Order No. 254 of 15 July 2021

For the protection of the life and health of people and overriding public interest, this Order imposes quarantine requirements for preventing the spread of the coronavirus SARS-CoV-2 causing COVID-19.

Quarantine has been applied since the emergency situation from 26 March 2020. After the end of the emergency situation the Government of the Republic imposed a quarantine on persons diagnosed with COVID-19 and on persons close to them from 18 May 2020 until 1 July 2020. Government of the Republic Order No. 257 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 16 July 2020 was in effect from 16 July 2020 through 30 September 2020. Government of the Republic Order No. 336 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 29 September 2020 was in effect from 1 October 2020 through 31 December 2020. Government of the Republic Order No. 455 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 17 December 2020 was in effect from 1 January 2021 through 1 February 2021. Government of the Republic Order No. 47 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 30 January 2021 was in effect from 1 February 2021 through 31 May 2021. Government of the Republic Order No. 212 “Imposition of quarantine on persons who have been diagnosed with or have tested positive for COVID-19 and on persons who have had close contact with them” of 28 May 2021 imposed quarantine from 1 June 2021 up to and including 31 December 2021.

As per 14 July 2021, the morbidity of the last 14 days to 100,000 inhabitants is 41.76 in Estonia and the average rate of positive tests from the last seven days is 46.

During week 27, 301 new cases were registered. Compared to the week before, the number of new cases was 32.6% higher. Morbidity remained steady in Lääne-Viru, Hiiu and Rapla Counties. In other counties, morbidity is on the rise.

The regions exhibiting the highest morbidity rates are still Rapla County (75.1/100,000 population), Ida-Viru County (52.9/100,000 population), Harju County (43.1/100,000 population) and Pärnu County (40.6/100,000 population). On 14 July 2021, 21 COVID-19 patients were in hospital, two of them in intensive care.

In week 27, 22 people were hospitalised (increase of 29.4% compared to week 26). The infection rates have started growing each week again. The infection coefficient R remains steady at 1.1 to 1.3 throughout Estonia (last week it was 1.0 to 1.2) R is clearly on the rise and this is because the percentage of the Indian variant is increasing.

Under § 34 of the Constitution of the Republic of Estonia (hereinafter the Constitution), everyone whose presence in Estonian territory is lawful has the right to move freely in that territory and to choose freely where to reside. The right to freedom of movement may be circumscribed in the cases and pursuant to a procedure which is provided by law to protect the rights and freedoms of others, in the interests of national defence, in the case of a natural disaster or a catastrophe, to prevent the spread of an infectious disease, to protect the natural environment, to ensure that a minor or a person of unsound mind does not remain unsupervised, or to ensure the proper conduct of a criminal case. Under § 27 (3) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act, if the establishment of quarantine is accompanied with a significant effect on the society or economy, the quarantine shall be established by an order of the Government of the Republic. The purpose of the quarantine imposed by this Order is to prevent and stop the further spread of COVID-19 caused by the coronavirus SARS-CoV-2.

This Order seeks to update the restrictions and measures imposed for the purpose of preventing the spread of COVID-19, considering Regulation (EU) 2021/953 of the European Parliament and of the Council on a framework for the issuance, verification and acceptance of interoperable COVID-19 vaccination, test and recovery certificates to facilitate free movement during the COVID-19 pandemic (hereinafter EU Digital COVID Certificate Regulation) and Council Recommendation (EU) 2021/961 amending Recommendation (EU) 2020/1475 on a coordinated approach to the restriction of free movement in response to the COVID-19 pandemic (hereinafter Recommendation 2021/961).

Arising from Recommendation 2021/961 of 14 June 2021, this Order amends Government of the Republic Order No. 212 “Imposition of quarantine on persons who have been diagnosed with or have tested positive for COVID-19 and on persons who have had close contact with them” of 28 May 2021 (hereinafter Order No. 212). This Order seeks to harmonise the time when a person is deemed to have recovered from COVID-19 and to be vaccinated if the person recovered from COVID-19 before vaccination or has contracted the disease after the first dose of vaccine.

Under Recommendation 2021/961 an amendment is introduced into Order No. 212 by which the 180-day term of recovery from COVID-19 is counted from the positive SARS-CoV-2 RT-PCR test or confirmation of the COVID-19 diagnosis. According to Order No. 212 as currently in effect, quarantine does not apply to close contacts of a person diagnosed with COVID-19 who themselves have recovered from COVID-19 and have been declared healthy by a physician and no more than six months have passed since the person was declared healthy. This amendment harmonises the rules applicable in Estonia with the EU Digital COVID Certificate Regulation and Recommendations of the Council and sets out that no quarantine is applied to a close contact who has suffered from COVID-19 and no more than 180 days have passed since the SARS-CoV-2 test confirming the diagnosis was carried out or since the date of confirmation of the diagnosis. The certificate of recovery issued on the basis of the EU Digital COVID Certificate Regulation requires the existence of a positive RT-PCR test. According to the EU Digital COVID Certificate Regulation, the Member States have agreed that a certificate of recovery can be used for release from quarantine at the earliest 11 days after the date on which the person was first subject to a SARS-CoV-2 test which produced a positive result. However, not all COVID-19 cases are diagnosed with a laboratory test but diagnoses have been made under a clinical picture or epidemiological connection. People diagnosed in this manner can also enjoy the 180-day release from quarantine, although a digital certificate of recovery cannot be issued to them. In this case they can use a paper confirmation of recovery issued by a physician.

Close contacts who are vaccinated or who are considered equal to a vaccinated person are also released from quarantine. In the latter case quarantine is not required of a person who has been given one dose of vaccine after recovering from COVID-19 and has developed full protection after the dose of vaccine and no more than one year has passed since, or who, after the first dose of vaccine, has contracted COVID-19 and has recovered from COVID-19 and no more than one year has passed since the SARS-CoV-2 test confirming the diagnosis was carried out or since the date of confirmation of the diagnosis. If a person contracts COVID-19 within 14 calendar days after the first dose of vaccine, the person will be subject to the provisions applicable to recovered persons.

Failure to duly comply with measures for preventing the spread of the communicable disease will prompt the application of the administrative coercive measures set out in § 28 (2) or (3) of the Law Enforcement Act. According to § 23 (4) of the Law Enforcement Act, the amount of penalty payment is 9600 euros. This penalty payment, which serves the purpose of enforcing the requirements, measures and restrictions imposed by this Order and preventing the spread of a communicable disease, may be imposed repeatedly.

This Order can be appealed against by filing a challenge with the Government of the Republic pursuant to the procedure provided by the Administrative Procedure Act within 30 days as of the day the relevant person became or should have become aware of the Order. This Order can also be appealed against by filing an action with the administrative court pursuant to the procedure provided for in the Code of Administrative Court Procedure within 30 days as of the day of announcement of this Order.

The explanatory memorandum to the Order is available on the website kriis.ee.

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.07.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:25.08.2021
Avaldamismärge:RT III, 16.07.2021, 5

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 28 lõikes 8 sätestatut kehtestada isikute karantiinis viibimise nõuded, et vältida ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiguskoldest väljapoole levikut, järgmiselt:
[RT III, 01.06.2021, 8 - jõust. 02.06.2021]

1. Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus või kellel tervishoiuteenuse osutaja tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tulemus on positiivne (edaspidi haige), on keelatud alates diagnoosimisest või testi tulemuse teada saamisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

2. Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui haige on saanud tervishoiutöötaja, politseiametniku või päästeametniku korralduse lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

3. Isikul, kes elab haigega koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud haigega lähikontaktis (edaspidi lähikontaktne), on keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda 10-kalendripäevase perioodi jooksul. Isikul, kes elab haigega koos või viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige punktis 1 nimetatud SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Isikul, kes on olnud muul viisil haigega lähikontaktis, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haigega viimasest lähikontaktis olemisest arvates.

4. Punktis 3 nimetatud piirangut ei kohaldata, kui lähikontaktsel puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid ning kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja, politseiametniku või päästeametniku korralduse lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast;
  2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast siis, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3) kui ta on tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
  4) kui ta on isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine;
  5) kui alapunktis 4 nimetatud isik on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel;
  6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  7) kui tal on välistatud igasugune kontakt temaga samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva haigega;
  8) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

5. Punktides 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata lähikontaktse suhtes, kes:
  1) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva (edaspidi läbipõdenu);
[RT III, 16.07.2021, 2 - jõust. 19.07.2021]
  2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (edaspidi vaktsineeritud);
  3) on võrdsustatud vaktsineerituga (edaspidi vaktsineerituga võrdsustatu). Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse isikut, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta, või kes on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemise või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse 14 kalendripäeva jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 1 sätestatut.

[RT III, 16.07.2021, 2 - jõust. 19.07.2021]

6. Punktis 5 nimetatud maksimaalse kaitse saavutamise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saavutamise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saavutamise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.

7. [Kehtetu - RT III, 01.06.2021, 8 - jõust. 02.06.2021]

8. Korralduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka isikutele, kes on lähikontaktsed korralduse jõustumise ajal või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud enne käesoleva korralduse jõustumist.

9. Enne käesoleva korralduse jõustumist vaktsineeritud isikute või vaktsineeritutega võrdsustatud isikute maksimaalse kaitse saavutamise tähtaega arvestatakse vastavalt punktides 5 ja 6 sätestatule.

10. Punkti 5 alapunktis 3 kirjeldatud juhtude esinemisel enne käesoleva korralduse jõustumist loetakse isik vaktsineerituga võrdsustatud isikuks käesoleva korralduse tähenduses.

11. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras või muul seaduses sätestatud viisil Politsei- ja Piirivalveameti.

12. Korraldusega kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 ning § 66 lõike 2 punkti 1 alusel.

13. Korraldus jõustub 1. juunil 2021. a ja kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a.

14. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise nõuded.

Karantiin on kehtestatud alates eriolukorrast ehk alates 26. märtsist 2020. a. Pärast eriolukorra lõppu kehtestas Vabariigi Valitsus alates 18. maist 2020. a karantiini COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ning nende lähikondsetele kuni 1. juulini 2020. a. Alates 16. juulist 2020. a kuni 30. septembrini 2020. a kehtis Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2020. a korraldus nr 257 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Alates 1. oktoobrist 2020. a kuni 31. detsembrini 2020. a kehtis Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2020. a korraldus nr 336 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Alates 1. jaanuarist 2021. a kuni 1. veebruarini 2021. a kehtis Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. a korraldus nr 455 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2021. a korraldus nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele” kehtib alates 1. veebruarist 2021. a kuni 31. maini 2021. a.

Käesoleva korraldusega pikendatakse karantiini nõudeid ning kehtestatakse piirangud ja meetmed uueks perioodiks alates 1. juunist 2021. a.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 5 kohaselt lõpetatakse karantiin siis, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. Kuivõrd viirus on väga kergesti nakkav, on nakkuse leviku tõkestamiseks karantiininõude püsivalt kehtestamist haigele ja tema lähikontaktsele soovitanud Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda. Seetõttu on Vabariigi Valitsuse eesmärk olnud hoida karantiini nõudeid kehtivana. Arvestades nakatumise näitajaid, haiguse leviku kiirust, haiguse võimalikku rasket kulgu ja asjaolu, et alates 17. maist 2021. a on avatud COVID-19-vastane vaktsineerimine kogu Eesti elanikkonnale, kuid vaktsineerimise võimaldamine kõigile sõltub jätkuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest ning endiselt puudub haigusspetsiifiline efektiivne ravi, on nende piirangute pikendamine vajalik. 25. mai 2021. a seisuga lisandus ööpäevaga 160 positiivset testi. Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harju ja Ida-Viru maakonda, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati vastavalt 81 ja 30 inimesel (haigestumus 100 000 elaniku kohta on vastavalt 207,3 ja 550,4). Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta Eestis on 236,1. Haiglaravil on 189 inimest, neist intensiivravil 25 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel 13 patsienti. Nakatunuid on viimase 14 päeva jooksul 3138. Kuigi nakatumine ja haiglakoormus on mõnevõrra vähenenud, ei ole nakkuse levik tõkestatud ning piirangute rakendamata jätmine võib taas kaasa tuua nakkuse leviku ja haiglakoormuse suurenemise.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korraldusega kehtestatava karantiini eesmärk on ennetada ja takistada koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse edasist levikut.

COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik, ja COVD-19 haiguse puhul puudub praeguse seisuga efektiivne ravi ning haiguse leviku plahvatusliku hoogustumise tagajärjel võib kujuneda olukord, kus hospitaliseerimist vajavate patsientide arv ületab haiglate ravivõimekust. Karantiin on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut. Korraldusega kehtestatav karantiin on vajalik nakkuskollete kontrolli alla saamiseks ja haiguse leviku pidurdamiseks.

Karantiin kehtestatakse isikutele, kes on saanud COVID-19 diagnoosi, ning diagnoosi saanud isikutega koos elavatele ja püsivalt samas elukohas või viibimiskohas viibivatele isikutele või isikutele, kes on olnud muul viisil haigega lähikontaktis. Uudsena peab karantiini jääma ka isik, kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud SARS-CoV-2 RT-PCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, ning selle testi tulemus osutub positiivseks. Karantiini nõue nende suhtes on põhjendatud, sest viirus levib kiiresti ja võib põhjustada suurt tervisekahju ning iga väikseimgi haiguskolle võib piirangute efektiivse rakendamiseta tuua kaasa haiguse ulatusliku leviku ja koormuse tervishoiusüsteemile. Karantiinis viibivatele isikutele, kellel puuduvad viiruse sümptomid, nähakse ette erandid ja neil võimaldatakse põhjendatud juhtudel kodunt lahkuda. Lähikontaktsele on erandid lubatud juhul, kui isik jälgib oma tervist tähelepanelikult, järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole viiruse sümptomiteta isikute liikumisvabadust ülemäära piiratud.

Kuigi vaktsineerimisjärgse immuunsuse kestuse suhtes on uuringud alles käimas ning andmed on esialgsed, on Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud immunoprofülaktika ekspertkomisjon leidnud olemasolevatele andmetele toetudes, et pole alust arvata, et vaktsineerimisjärgne immuunsus langeks vähemalt 6–8 kuu jooksul pärast vaktsineerimiskuuri läbimist1, ning et kõigi eelduste kohaselt kestab see veel kauem. Täpne aeg, kui kaua vaktsineerimisjärgne immuunsus kestab ja millal oleks immuunsuse languse tõttu vajalik revaktsineerimine, ei ole teada, sest uuringud käivad ja andmeid tuleb pidevalt juurde. Samuti tuleb arvestada, et praegu pole ka piisavalt teavet selle kohta, kui tõhus on hetkel Euroopa Liidus müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinide kaitse viiruse uute tüvede vastu, kuid ka selles suhtes on uuringud käimas. Uute tüvede ilmnemisel võib selguda, et Euroopa Liidus müügiloa saanud vaktsiinid ei paku nende vastu piisavat kaitset ning ka juba vaktsiinikuuri läbinutel tuleb end uuesti vaktsineerida. Uute andmete saamisel tuleb üle vaadata ka karantiinivabastused ja nende asjakohasus.

Korralduse punktis 5 nähakse ette, et haiguse läbipõdenutele, vaktsineeritutele ning vaktsineerituga võrdsustatutele kohaldatakse lähikontaktsena karantiinivabastust korralduses sätestatud perioodi jooksul.

Läbipõdemise järgne immuunsuse kestus on olemasolevate andmete põhjal vähemalt 6 kuud2,3,4,5. Samas võib see immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul ja olemasolevate andmete põhjal sõltuda sellest, kui raske on olnud COVID-19 haiguse kulg. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab läbipõdenute vaktsineerimist ühe tõhustusdoosiga edasise piisava kaitse tagamiseks kuuendal kuul pärast läbipõdemist. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC)6 hinnangul näitavad esialgsed andmed, et loomulikul teel saadud immuunsus väheneb aja jooksul ja ei pruugi pikalt püsida. Samas on olemasolevate andmete põhjal pärast läbipõdemist uuesti haigestumine vähemalt kuue kuu jooksul harv. Uute tüvede suhtes ei pruugi läbipõdemine aga kaitset pakkuda.

Korraldusega kehtestatakse karantiinivabastus üheks aastaks isikule, kes on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Vaktsineerimiskuuri läbinuks loetakse isik: 1) kahedoosilise vaktsiiniga vaktsineerimise puhul pärast teise vaktsiinidoosi manustamist; 2) ühedoosilise vaktsiiniga vaktsineerimise puhul pärast ühe vaktsiinidoosi manustamist. Karantiinivabastus ei teki kohe pärast vaktsineerimiskuuri läbimist, vaid pärast vaktsineerimiskuuri maksimaalse kaitse saavutamise aega. Maksimaalne kaitse tekib erinevate vaktsiinide puhul eri aja möödudes.

Üks aasta on hinnanguliselt optimaalne aeg, mille jooksul peaks laekuma andmeid immuunsuse kestuse ja revaktsineerimise vajaduse kohta, sh uute tüvede vastu. Kuna andmete laekumise ja võimalike uute tüvede ilmnemise täpset aega on võimatu ennustada, jääb võimalus, et ka ühe aasta pikkust karantiinivabastuse aega tuleb mingil hetkel kas pikendada või lühendada. Seega on lisatud korraldusse punkt 12, mis võimaldab korralduse tingimusi muuta, kui seda õigustab epidemioloogiline olukord.

Eestis alustati COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimisega 27. detsembril 2020. a, kasutades Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty (2021. a 21. nädala seisuga on Eestisse tarnitud 470 340 doosi). Moderna COVID-19 vaktsiini on Eestisse 2021. a 21. nädala seisuga tarnitud 82 800 doosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria 252 000 doosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini 19 600 doosi. 25. mai 2021. a seisuga on Eestis 442 089 isikut, kes on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi, vaktsineerimiskuur on lõpetatud neist 226 105 isikul.

Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse isikut, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning vaktsiinidoosi järgsest maksimaalse kaitse saavutamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta, või kes on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse ning sellest, kui arst on isiku terveks tunnistanud, ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub 14 kalendripäeva jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, loetakse ta läbipõdenuks ning tema suhtes kohaldatakse läbipõdenute kohta sätestatut.

Immuniseerimise tõendile kantakse andmed vaktsineerimisel kasutatud vaktsiini, viimase vaktsiinidoosi manustamise aja jms kohta, kuid sellel ei kajastu maksimaalse kaitse tekkimise aeg, mida hakatakse lugema vaktsiinikuuri lõpetamise päevast ning mille kestus sõltub konkreetse vaktsiini ravimi omaduste kokkuvõttes nimetatud ajast.

Vaatamata korralduses nimetatud erisustele on vajalik, et lähikontaktsed jälgiksid oma tervist tähelepanelikult, järgiksid Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtaksid kasutusele kõik muud võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Samuti on oluline, et lähikontaktsed kannaksid siseruumides (nt avalikus siseruumis, tööl, ameti- või haridusasutuses, spordi- ja vaba aja veetmise kohas jne), kus puututakse kokku inimestega, kellega ei elata samas kohas, kaitsemaski või kataksid muul viisil nina ja suu, et tõkestada potentsiaalset viiruse levikut (v.a korralduses märgitud erijuhtudel). Seega tuleb ka piirangust vabastatud lähikontaktsel kanda 10-kalendripäevase perioodi jooksul siiski maski või muud kaitsevahendit korralduses määratud kohtades. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Korralduse rakendussäte on vajalik täpsustamaks, kuidas kohaldatakse korralduses sätestatut isikute suhtes, kes on lähikontaktsed korralduse jõustumise ajal või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud enne käesoleva korralduse jõustumist.

Karantiini kehtestamisega nakatunutele ja nakkuskahtlusega isikutele tagatakse riskirühma kuuluvate, sh kroonilisi haigusi põdevate isikute, nõrgema immuunsüsteemiga isikute ja vanemaealiste isikute tervise kaitse. Riik peab tagama vastavalt põhiseaduse §-dele 16 ja 28 inimeste elu ja tervise kaitse, kuid oluline roll on ka isikutel endil – seista hea nii oma perekonna, töökoha ja ühiskonna nõrgemate rühmade kui ka rahva tervise eest tervikuna.

Kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 kohaselt tuleb karantiini puhul näha ette karantiini kehtivuse aeg ja seda ei saa kehtestada tähtajatult, on korralduse andmisel kavandatud, et korraldus kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a (k.a). Kuupäeva valik lähtub sellest, et 31. detsembriks 2021. a on vaktsineerimise algusest Eestis möödunud enam-vähem üks aasta ning selleks ajaks on eeldatavasti avaldatud piisavalt usaldusväärseid uuringuid, et selgitada revaktsineerimise vajadust ning vaktsineerimise ja läbipõdemise järgse immuunsuse kestust ja toimet uute tüvede suhtes.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMc2103916
2 https://science.sciencemag.org/content/371/6529/eabf4063
3 https://www.gavi.org/vaccineswork/natural-immunity-covid-19-may-be-long-lasting?gclid=EAIaIQobChMI0MaQ7uGR8AIVBHYYCh1mDAihEAAYAiAAEgJFYPD_BwE
4 https://science.sciencemag.org/content/371/6529/eabf4063
5 https://www.cell.com/immunity/fulltext/S1074-7613(20)30445-3
6 European Centre for Disease Prevention and Control


________________________

Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021 korraldusega nr 254 tehtud muudatuse põhjendused

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise nõuded.

Karantiin on kehtestatud alates eriolukorrast ehk alates 26. märtsist 2020. a. Pärast eriolukorra lõppu kehtestas Vabariigi Valitsus alates 18. maist 2020. a karantiini COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ning nende lähikondsetele kuni 1. juulini 2020. a. Alates 16. juulist 2020. a kuni 30. septembrini 2020. a kehtis Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2020. a korraldus nr 257 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Alates 1. oktoobrist 2020. a kuni 31. detsembrini 2020. a kehtis Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2020. a korraldus nr 336 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Alates 1. jaanuarist 2021. a kuni 1. veebruarini 2021. a kehtis Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. a korraldus nr 455 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2021. a korraldus nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele” kehtis alates 1. veebruarist 2021. a kuni 31. maini 2021. a. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldusega nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele” kehtestati karantiin alates 1. juunist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a.

Seisuga 14. juuli 2021. a on Eestis viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 41,76 ja viimase seitsme päeva positiivsete testide keskmine on 46.

27. nädala jooksul lisandus 301 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga suurenes uute juhtude arv 32,6% võrra. Haigestumus püsis stabiilsena Lääne-Virumaal, Hiiumaal ja Raplamaal. Muudes maakondades on haigestumus kasvutrendis.

Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on endiselt Raplamaa (75,1/100 000 inimese kohta), Ida-Virumaa (52,9/100 000 inimese kohta), Harjumaa (43,1/100 000 inimese kohta) ja Pärnumaa (40,6/100 000 inimese kohta). Seisuga 14. juuli 2021. a viibib haiglaravil 21 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil 2 patsienti.

27. nädalal hospitaliseeriti 22 inimest (võrreldes 26. nädalaga suurenes 29,4% võrra). Nakatumine on hakanud taas iga nädal kasvama. Nakatamiskordaja R püsib üle Eesti 1,1–1,3 (eelmisel nädalal oli 1,0–1,2). R on selgelt kasvutrendis, mis on seotud India tüve osakaalu suurenemisega.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korraldusega kehtestatava karantiini eesmärk on ennetada ja takistada koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse edasist levikut.

Käesoleva korralduse eesmärk on ajakohastada COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piiranguid ja meetmeid, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste vaktsineerimis-, testimis- ja tervenemistõendite väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (edaspidi EL digitaalse COVID-tõendi määrus), ning Euroopa Liidu Nõukogu soovitust 2021/961, millega muudetakse Euroopa Liidu Nõukogu soovitust 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (edaspidi soovitus 2021/961).

Käesoleva korraldusega muudetakse tulenevalt 14. juunil 2021. a vastu võetud soovitusest 2021/961 Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele” (edaspidi korraldus nr 212). Korraldusega viiakse soovitusega kooskõlla tähtaeg, alates millest loetakse COVID-19 haiguse läbipõdemist ning vaktsineerituse algust, kui inimene on enne vaktsineerimist põdenud COVID-19 haigust või haigestunud peale esimest vaktsiinidoosi.

Soovitusest 2021/961 tulenevalt muudetakse korraldust nr 212 nii, et edaspidi loetakse COVID-19 haiguse läbipõdemise 180-päevast tähtaega alates positiivse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemusest või COVID-19 diagnoosi kinnitamisest. Korralduse nr 212 kehtiva regulatsiooni kohaselt ei pea karantiinis olema COVID-19 haiguse diagnoosi saanud isiku lähikontaktne, kes on ise COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on terveks tunnistanud ning terveks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud. Muudatusega viiakse Eestis kehtivad reeglid kooskõlla EL digitaalse COVID-tõendi määruse ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustega ning nähakse ette, et karantiinis ei pea viibima lähikontaktne, kes on läbi põdenud COVID-19 haiguse, ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva. EL digitaalse COVID-tõendi määruse alusel väljastatav läbipõdemise tõend eeldab positiivse RT-PCR testi olemasolu. Vastavalt EL digitaalse COVID-tõendi määrusele on liikmesriikide kokkuleppe kohaselt võimalik läbipõdemise tõendit kasutada eneseisolatsioonist vabastamiseks kõige varem 11 päeva pärast seda kuupäeva, mil isikule tehti esimest korda koroonaviiruse SARS-CoV-2 test, mis andis positiivse tulemuse. Samas ei ole kõik COVID-19 haigusjuhud diagnoositud laboratoorse analüüsi teel, vaid diagnoose on pandud ka kliinilise pildi või epidemioloogilise seose alusel. Ka sellisel viisil diagnoositud isikutele kehtib 180-päevane karantiinivabastus, kuigi neile ei ole võimalik väljastada digitaalset läbipõdemise tõendit. Sellisel juhul on võimalik kasutada arsti väljastatud paberkandjal kinnitust läbipõdemise kohta.

Karantiinist on vabastatud ka lähikontaktne, kes on vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud. Viimasel juhul ei pea karantiinis olema isik, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta, või kes on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemise või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse 14 kalendripäeva jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta sätestatut.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

/otsingu_soovitused.json