1. peatükk Üldsätted
§ 1.
Seaduse ülesanne
Käesoleva seaduse ülesanne on sätestada majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord, sealhulgas reguleerida majandustegevuse alustamist, teostamist, lõppemist ja jätkamist, registri pidamist, riiklikku järelevalvet ja vastutust.
§ 2.
Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) notari ametitegevusele;
2) kohtutäituri ametitegevusele.
(3) Käesolevat seadust, välja arvatud §-d 9 ja 10, § 11 lõiked 5 ja 6, §-d 12 ja 13, § 22 lõiked 5 ja 6, § 31 ning 6. peatüki 2. jagu, ei kohaldata majandustegevusele, mille sisuks on:
1) advokaadi kutsetegevus;
2) pankrotihalduri kutsetegevus;
3) patendivoliniku kutsetegevus;
4) vandetõlgi kutsetegevus;
5) audiitori kutsetegevus.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(4) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele tegevusaladele:
1) krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 tähenduses finantsteenuste osutamine;
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
11) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses krediidi andmine ja krediidi vahendamine;
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
2) kindlustustegevuse seaduse tähenduses kindlustustegevus ja kindlustuse turustamine;
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
3) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses makseasutusena ja e-raha asutusena tegutsemine;
4) investeerimisfondide seaduse tähenduses fondivalitsejana tegutsemine;
5) väärtpaberituru seaduse tähenduses investeerimisühinguna, aruandlusteenuse osutajana, investeerimisagendina ja reguleeritud turu korraldajana tegutsemine;
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
6) väärtpaberite registri pidamise seaduse tähenduses kontohaldurina tegutsemine;
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
61) krüptovaraturu seaduse tähenduses krüptovarateenuse osutajana ja varapõhise tokeni emitendina tegutsemine;
[RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024]
62) krediidiinkassode ja -ostjate seaduse tähenduses krediidiinkassona tegutsemine;
[RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]
7) strateegilise kauba seaduse tähenduses strateegilise kauba kontrolli süsteemile.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(5) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele tegevustele:
1) käibemaksuseaduse tähenduses maksulao pidaja tegevus;
2) maksukorralduse seaduse tähenduses mitteresidendi maksuesindaja tegevus;
3) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses aktsiisilao pidaja, registreeritud kaubasaaja ja registreeritud kaubasaatja tegevus;
4) tollialaste õigusaktide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), tähenduses ajutise ladustamise koha ja tollilao pidaja, vabatsooni valdaja ning tolliagentuuri tegevus.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(7) Käesolevas seaduses ettenähtud riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 3.
Majandustegevus
(1) Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.
(2) Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine.
§ 4.
Majandustegevuse vabadus ja selle piiramine
(1) Igaühel on õigus igal ajal mis tahes tegevusalal vabalt alustada, teostada ning lõpetada majandustegevust.
(2) Tegevusalal majandustegevuse täielik keelamine või selle lubamine üksnes tegevusloa alusel sätestatakse seadusega olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel. Majandustegevuse vabadust piiratakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud majandustegevuse nõuetega, sealhulgas käesolevas seaduses sätestatud teatamiskohustusega avalikust huvist tuleneval põhjusel.
(3) Majandustegevuse vabadus on Eesti ettevõtjal ja teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi teine lepinguriik) ettevõtjal. Kui rahvusvaheline leping või seadus ei sätesta teisiti, on majandustegevuse vabadus samaväärselt Eesti ja teise lepinguriigi ettevõtjaga ka kolmanda riigi ettevõtjal.
(4) Ettevõtjal ei ole majandustegevuse vabadust tegevusalal, mille suhtes kehtib talle kohtuotsusega kohaldatud, seadusest tulenev või käesoleva seaduse alusel kohaldatud asjaomane majandustegevuse keeld.
(5) Majandustegevuse vabadust ei ole riigil, kohalikul omavalitsusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või riigi või kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ülesannet täitval muul isikul nimetatud ülesande täitmise ulatuses.
§ 5.
Ettevõtja, temaga seotud isik ja teenuseosutaja
(1) Ettevõtja on majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik.
(2) Ettevõtjaga seotud isik on ettevõtja osanik, aktsionär, juhtorgani liige, prokurist või muu isik, kes omab valitsevat mõju ettevõtja juhtimise üle.
(3) Elutähtsat teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja (edaspidi üldhuviteenuse osutaja).
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(4) Teenuseosutaja käesoleva seaduse § 6 lõike 7, § 10 lõike 2, § 12, § 14 lõike 3 punkti 2, § 22 lõigete 1, 5 ja 6, § 31 ja 6. peatüki 2. jao tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68) (edaspidi teenuste direktiiv) artikli 4 punktis 2 nimetatud ettevõtja, kes alustab teenuste direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teenuse osutamist või osutab sellist teenust.
§ 6.
Majandustegevuse nõuded
(1) Seadusest tulenevalt võib kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (edaspidi majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse nõuded võivad tuleneda ka ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist.
(2) Majandustegevuse põhinõuded on nõuded, mis kehtestatakse üksnes kindlale tegevusalale ja mis ei ole tegevusalast sõltumata kehtivad üldised nõuded.
(3) Isikulised on majandustegevuse nõuded, mis kehtestatakse füüsilisele isikule, näiteks nõuded isikuomadustele oskuste, hariduse, kvalifikatsiooni, asjatundlikkuse või terviseseisundi kohta (edaspidi isikulised majandustegevuse nõuded).
(4) Informatsioonilised on majandustegevuse nõuded, mis kohustavad ettevõtjat esitama teda või tema tegevust puudutavat informatsiooni (edaspidi informatsioonilised majandustegevuse nõuded).
(5) Esemelised on majandustegevuse nõuded, mis ei ole isikulised ega informatsioonilised, vaid on sisulised, eelkõige nõuded tegevuskohale, ehitisele või selle osale, masinale, tootele, teenusele, tegevusele, finantsseisundile või ettevõtja majandustegevusest tingitud keskkonnamõjule (edaspidi esemelised majandustegevuse nõuded).
(6) Isikulise majandustegevuse nõude täitmiseks ettevõtja poolt piisab, kui nõudele vastab ettevõtja heaks lepingu alusel tegutsev füüsiline isik. Olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel võib seadusega ette näha juhud, kui:
1) isikulisele majandustegevuse nõudele peab vastama füüsilisest isikust ettevõtja ise või juriidilisest isikust ettevõtja juhatuse liige või kõik juhatuse liikmed;
2) leping, mille alusel ettevõtja heaks tegutseb isikulisele majandustegevuse nõudele vastav isik, peab vastama teatud sisu- või vorminõuetele.
(7) Teenuseosutajale ja isikule, kes ostab või soovib osta teenuseosutaja poolt pakutavaid teenuseid (edaspidi klient), ei või kehtestada nõudeid, mis on vastuolus teenuste direktiiviga.
(8) Teenuste direktiivi kohaselt teavitamisele kuuluvat teenuse osutamise nõuet sisaldava õigusakti eelnõust teavitamise korra ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(9) Euroopa Komisjoni tuleb ettevalmistatavast õigusaktist teavitada juhul, kui sellega kehtestatakse teenuse osutamisele alljärgnevaid nõudeid:
1) kvantitatiivsed või territoriaalsed piirangud, eelkõige rahvaarvust või teenuseosutajate vahelisest minimaalsest geograafilisest vahemaast tulenevate piirmäärade kujul;
2) teenuseosutaja kohustus valida teatud õiguslik vorm;
3) äriühingus osaluse omamisega seonduvad nõuded;
4) nõuded, millega juurdepääs teenuse osutamisele on teenuse olemuse tõttu reserveeritud teatud teenuseosutajatele, välja arvatud nõuded, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) hõlmatud sätteid või mis on sätestatud muus Euroopa Liidu õigusaktis;
5) keeld omada sama riigi territooriumil rohkem kui ühte asutamis- või tegevuskohta;
6) töötajate minimaalset arvu sätestavad nõuded;
7) kehtestatud miinimum- või maksimumhinnad, mida teenuseosutaja peab järgima;
8) teenuseosutaja kohustus osutada koos enda osutatud teenusega ka teisi teenuseid.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 7.
Majandushaldusasutus
Majandushaldusasutus on haldusorgan, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid vähemalt ühel alljärgneval viisil:
1) tegevusloa taotluse lahendamine;
2) majandustegevuse peatamine või keelamine;
3) tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine;
4) ettevõtja majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine.
§ 8.
Register
(1) Register käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse register ning seaduses sätestatud juhul muu samalaadne register.
(2) Majandustegevuse register on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist.
(3) Registripidaja käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse registri vastutav töötleja ning seaduses sätestatud juhul muu andmekogu vastutav töötleja.
(4) Majandustegevuse registri vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 06.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
(5) Registri volitatud töötleja on majandushaldusasutus, kes kannab registrisse andmeid, muudab neid ja tunnistab kehtetuks.
§ 9.
Teate ja taotluse esitamine ühtse kontaktpunkti kaudu
(1) Ettevõtjal on õigus esitada majandushaldusasutusele kõiki käesolevas seaduses sätestatud teateid ja taotlusi ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava või notari kaudu.
(2) Teadete ja taotluste esitamine Eesti teabevärava või notari kaudu ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste kohta kehtivaid tähtaegu, majandushaldusasutuse pädevust ega ettevõtja õigust esitada kõnealuseid teateid ja taotlusi otse registripidajale või majandushaldusasutusele.
(3) Kui ettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teate või taotluse notari kaudu, edastab notar teate või taotluse majandushaldusasutusele Eesti teabevärava kaudu hiljemalt selle esitamisele järgneval tööpäeval.
(4) Majandushaldusasutus edastab ettevõtjale dokumendid või muu teabe notari kaudu, kui ettevõtja on käesolevas seaduses sätestatud majandushaldusasutusele adresseeritud teate või taotluse esitamisel notari kaudu avaldanud sellekohast soovi.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(5) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste vormid.
(6) Kui ettevõtja esitab käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud teate muul viisil kui ühtse kontaktpunkti kaudu, tasub ta teates sisalduvate andmete registrisse kandmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 10.
Õigus saada majandustegevusega seotud teavet
(1) Eesti teabevärava kaudu tehakse kättesaadavaks järgmine teave:
1) teatamiskohustused ja loakohustused tegevusalade kaupa koos viidetega õigusnormidele, mis sätestavad teatamis- või loakohustused, ning muud majandustegevuse põhinõuded, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad majandustegevuse nõuded;
2) tegevusalade kaupa majandushaldusasutuste kontaktandmed, samuti nende haldusorganite või isikute kontaktandmed, kes ei ole majandushaldusasutused, ent kellelt on ettevõtjal võimalik saada praktilist abi, sealhulgas Euroopa Liidu tarbijate nõustamiskeskuste võrgustiku kontaktpunktide kontaktandmed;
3) ettevõtja ja tema majandustegevusega seotud andmekogude kasutamise võimalused ja tingimused;
4) viited üldkasutatavatele õiguskaitsevahenditele ettevõtja ja majandushaldusasutuse või ettevõtja ja tema klientide vahelisi vaidlusi puudutavates küsimustes.
(2) Ettevõtjal ja tema kliendil on õigus esitada selgitustaotlus majandushaldusasutusele otse või Eesti teabevärava kaudu selle kohta, kuidas ettevõtja poolt nimetatud tegevusalal kehtivaid teatamiskohustusi ja loakohustusi ning muid majandustegevuse nõudeid, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid üldiselt tõlgendatakse või kohaldatakse, ning saada vajaduse korral nõuandeid ja lihtsaid käitumisjuhiseid, kuidas teatamiskohustusi ja loakohustusi ning majandustegevuse põhinõudeid, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid täita. Kui nimetatud selgitustaotluse esitab teenuseosutaja teises lepinguriigis kehtivate nõuete kohta, võtab majandushaldusasutus selgituste andmiseks vajaduse korral teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase koostööpunkti abil ühendust asjaomase pädeva asutusega.
(3) Ettevõtjal on õigus pöörduda õigusalaste selgituste saamiseks notari poole, kes kokkuleppe korral nõustab ettevõtjat kokkulepitud tasu eest. Kokkuleppe puudumise korral on notar kohustatud selgitustaotluse esitama viie tööpäeva jooksul selgitustaotluse registreerimisest arvates Eesti teabevärava kaudu vastamiseks majandushaldusasutusele, kes vastab selgitustaotlusele hiljemalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul, edastades vastuse ettevõtjale otse.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(4) Majandushaldusasutus edastab temale tema pädevusest tulenevalt teada oleva, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe Eesti teabevärava haldajale ja vastutab nimetatud teabe ajakohastamise eest.
§ 11.
Elektroonilise menetluse põhimõtte rakendamine
(1) Eesti teabevärava haldaja täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid:
1) tagab ettevõtjale võimaluse esitada Eesti teabevärava kaudu käesolevas seaduses sätestatud teateid ja taotlusi ning selgitustaotlusi;
2) teeb registriandmed Eesti teabevärava kaudu avalikkusele kättesaadavaks;
3) teeb isikule kättesaadavaks käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud teabe.
(2) Registripidaja täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid:
1) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud majandustegevuse üldandmeid ning tegevusloa, ettekirjutuse ja majandustegevuse keelu andmeid registrisse;
2) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda vajaduse korral registrisse haldusakti põhjenduse;
3) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda registrisse haldusakti resolutiivosa ulatuses, mis ei nähtu registriandmetest.
(3) Majandushaldusasutus täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid:
1) kannab registrisse andmeid, muudab neid ja tunnistab need kehtetuks;
2) kui andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusaktiga jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata ettevõtja taotlus või piiratakse ettevõtja või kolmanda isiku õigusi, kannab registrisse sellise haldusakti põhjenduse;
3) kannab registrisse andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusakti resolutiivosa ulatuses, mis ei nähtu registriandmetest;
4) kui ta on seaduses sätestatud juhul muu registri vastutav töötleja, siis teeb registri ja registriandmed Eesti teabevärava haldajale kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikul viisil.
(4) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud teabe esitamise, andmete Eesti teabevärava haldajale kättesaadavaks tegemise ning registriandmete Eesti teabevärava kaudu avalikkusele kättesaadavaks tegemise korra võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega.
(5) Ettevõtja esitab elektroonilises vormis teated ja taotlused digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab ettevõtjat tuvastada.
(6) Kui ettevõtja märgib käesoleva seaduse alusel esitatavas teates või taotluses oma elektronposti aadressi, loetakse sellega antuks nõusolek toimetada haldusakt elektrooniliselt kätte. Elektronposti aadressi märkimata jätmine ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete või taotluste esitamist.
§ 12.
Dokumendi originaaleksemplaris küsimise keeld
Majandushaldusasutus ei või nõuda ettevõtjalt Eesti Vabariigi poolt ega teenuseosutajalt teise lepinguriigi poolt väljastatud dokumendi esitamist originaaleksemplaris, kinnitatud ärakirja või kinnitatud tõlke vormis, välja arvatud, kui see on vajalik olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel.
§ 13.
Andmete topeltküsimise keeld
(1) Majandushaldusasutus ei või ettevõtjalt nõuda ning ettevõtja ei pea esitama andmeid, mis on kantud seaduse alusel asutatud andmekogusse, välja arvatud ettevõtjat identifitseerida võimaldavad andmed ja ettevõtja kontaktandmed.
(2) Topeltküsimise keeld kehtib ka andmete suhtes, mida on võimalik tasuta saada teise lepinguriigi asjaomasest registrist või tasu eest, kui ettevõtja kinnitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et kannab nimetatud andmete hankimise kulud. Topeltküsimise keeld ei kehti kolmanda riigi registri andmete suhtes.
2. peatükk Majandustegevuse alustamine
1. jagu Teatamiskohustusega majandustegevuse alustamine
§ 14.
Teatamiskohustus
(1) Seaduses sätestatud juhul on ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade).
(2) Kui ettevõtja alustab majandustegevust samal ajal mitmel teatamiskohustusega tegevusalal ning esitatud teadete vastuvõtmiseks on pädev sama registripidaja, võib ettevõtja esitada kõikides majandustegevusteadetes esitamisele kuuluvad andmed ühes majandustegevusteates.
(3) Teatamiskohustust ei ole:
1) ettevõtjal, kelle suhtes kehtib samal tegevusalal loakohustus;
2) teises lepinguriigis asutatud teenuseosutajal, kes soovib alustada Eestis Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT C 83, 30.03.2010, lk 47–199) artikli 57 mõistes ajutiselt teenuste osutamist, välja arvatud teenuste direktiivi artikliks 17 nimetatud teenuseid osutaval teenuseosutajal.
(4) Asutamisel oleval juriidilisest isikust ettevõtjal tekib teatamiskohustus, kui ettevõtja omandab õigusvõime.
§ 15.
Majandustegevusteates esitatavad andmed
(1) Majandustegevusteade sisaldab järgmisi ettevõtja majandustegevust puudutavaid üldiseid andmeid (edaspidi majandustegevuse üldandmed):
1) juriidilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon), füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral isikukood või sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number;
2) ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress);
3) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul asukoha aadress, kui see erineb postiaadressist;
4) tegevusala seadusest tulenev nimetus ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood;
5) asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb majandustegevusteate esitamise kuupäevast;
6) majandustegevuse lõpetamise kuupäev, kui majandustegevus on kavandatud teatud tähtajaks;
7) teatele allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus);
8) muud seaduses sätestatud andmed.
(2) Isikulise majandustegevuse nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
1) nõuetele vastava isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
2) nõuetele vastava isiku kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress);
3) erialase töökogemuse nõude korral andmed töökogemuse kohta;
4) andmed hariduse kohta, eelkõige kutsetunnistuse nõude korral sellele kantud kutse ja kutsetase, kutse andja, kutsetunnistuse või mõne teise standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse või sertifikaadi number, andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg.
(3) Tegevuskoha suhtes kehtiva majandustegevuse nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
1) tegevuskoha aadress, sealhulgas veebilehe aadress, või tegevuskohaks oleva liiklusvahendi identifitseerimise tunnus või piiritletud territooriumil tegutsemise korral tegevuspiirkond või tegevuskoha puudumise korral vastavasisuline teave;
2) tegevuskoha kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress), juhul kui need erinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kontaktandmetest.
(4) Toote, teenuse, süsteemi või protseduuri tehnilisele kirjeldusele vastavust tõendava sertifikaadi, akrediteerimistunnistuse või muu samalaadse dokumendi olemasolu nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka sertifikaadi, akrediteerimistunnistuse või muu samalaadse dokumendi järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
1) dokumendi nimetus ja number;
2) kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;
3) andja;
4) ulatus.
(5) Vastutuskindlustuse või muu samalaadse tagatise nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
1) vastutuskindlustuse kindlustussumma või muu tagatise summa, rahaühik ja kehtivuse piirkond;
2) vastutuskindlustuse kindlustussumma või muu tagatise kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;
3) kindlustusandja või muu tagatise andja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed, asjaomase registri nimi.
2. jagu Loakohustusega majandustegevuse alustamine
§ 16.
Loakohustus
(1) Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus).
(2) Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused.
(3) Tegevusluba ei ole muu hulgas:
1) haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks;
2) keskkonnaluba ja keskkonnakompleksluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(4) Ettevõtja võib loakohustusega majandustegevust alustada arvates tegevusloa andmisest, tegevusloal märgitud tingimuse saabumisest või tegevusloal märgitud ajast, kui viimane on hilisem.
§ 17.
Tegevusloa regulatsiooniese ning selle põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused
(1) Tegevusloa regulatsioonieseme moodustavad põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused.
(2) Tegevusloa põhiregulatsioon on loakohustusega tegevusalal ettevõtja majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine. Kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht.
(3) Tegevusloa kõrvaltingimus on mis tahes tingimus või kohustus, mis ei ole põhiregulatsioon, sealhulgas tingimused, mis täiendavad tegevusloa põhiregulatsioonist tuleneva majandustegevuse alustamise või teostamise tingimusi, nähes näiteks ette tegevusloa tähtaja. Kõrvaltingimusteks käesoleva seaduse tähenduses ei ole majandustegevuse nõuded ega kohustus majandustegevuse nõudeid täita.
(4) Tegevusloale lisatakse selle andmisel või selle kehtimise ajal kõrvaltingimusi üksnes seaduses sätestatud juhul ja ulatuses.
(5) Kõrvaltingimused hakkavad kehtima samaaegselt tegevusloaga või arvates kõrvaltingimuses märgitud ajast, kui viimane on hilisem.
(6) Kõrvaltingimuste kehtivus lõpeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kehtetuks muutumisega või arvates kõrvaltingimuses märgitud ajast, kui viimane on varasem.
§ 18.
Tegevusloa kontrolliese
(1) Tegevusloa kontrolliese on majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks.
(2) Kui taotletava tegevusloa kontrolliesemesse kuuluv majandustegevuse nõue kuulub ka ettevõtjale varem muul tegevusalal Eesti majandushaldusasutuse antud kehtiva tegevusloa kontrolliesemesse, tõendab varem antud tegevusluba ka nimetatud nõude täitmist.
(3) Kui tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude täitmist tõendab mõne muu menetluse raames majandushaldusasutuse antud kehtiv haldusakt, siis tõendab see haldusakt nimetatud nõude täitmist ka taotletava tegevusloa jaoks.
§ 19.
Tegevusloa taotlus
(1) Tegevusloa saamiseks esitab ettevõtja taotluse (edaspidi tegevusloa taotlus) majandushaldusasutusele, kelle pädevusse on seadusega antud tegevusloa taotluse lahendamine.
(2) Tegevusloa taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:
1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–4 ja punktis 7 nimetatud andmed;
2) käesoleva seaduse § 15 lõigetes 2–5 nimetatud andmed asjaomaste tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete olemasolu korral;
3) kui ettevõtja soovib, et talle antava tegevusloa kehtivusaega piirataks võrreldes seaduses ettenähtuga, siis tegevusloa soovitud kehtivusaeg;
4) ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, kui ettevõtja on selle esitamiseks käesoleva seaduse alusel kohustatud;
5) kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, siis selle tütarettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoha aadress;
6) muud seaduses sätestatud andmed.
(3) Ettevõtja võib tegevusloa taotluses jätta esitamata andmed, mis sisalduvad varem tema poolt samaks tegevuseks esitatud tegevusloa taotluses, kui ta kinnitab varem esitatud andmete õigsust.
(4) Asutamisel olev juriidilisest isikust ettevõtja esitab tegevusloa taotluses registrikoodi asemel juriidilise isiku asutamist tõendava dokumendi, eelkõige asutamislepingu või asutamisotsuse, või vähemalt neist ühe notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirja. Asutamisel olevale ettevõtjale antav tegevusluba hakkab kehtima kõige varem tema poolt õigusvõime omandamisel.
(5) Majandushaldusasutus esitab taotluse esitajale hiljemalt taotluse esitamisele järgneval kolmandal tööpäeval esmase vastuse, mis sisaldab järgmist teavet:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
1) taotluse menetluse alustamise päev;
2) taotluse lahendamise tähtaeg;
3) tegevusloa kehtivusaeg või maksimaalne kehtivusaeg, kui see on seadusega sätestatud;
4) viited tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele ning ettevõtja poolt majandushaldusasutuse tegevuse vaidlustamiseks kasutatavaid õiguskaitsevahendeid sisaldavatele õigusnormidele;
5) teave tegevusloa vaikimisi andmise kohta, välja arvatud juhul, kui see on seadusega välistatud.
(6) Taotlust lahendaval majandushaldusasutusel on õigus nõuda ettevõtjalt täiendavaid andmeid, kui seda on vaja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmise kontrollimiseks. Majandushaldusasutus põhjendab täiendavate andmete vajalikkust ja määrab nende esitamiseks mõistliku tähtaja.
(7) Ettevõtja tasub tegevusloa taotluse esitamisel selle lahendamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(8) Majandushaldusasutus annab ettevõtjale tegevusloa kohe, kui on tuvastatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmine.
§ 20.
Tegevusloa taotluse lahendamine
(1) Majandushaldusasutus lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Kui ettevõtja jätab tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed esitamata, teavitab majandushaldusasutus sellest ettevõtjat hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale järgneval tööpäeval, märkides ära esitamata jäetud andmed ja määrates mõistliku tähtaja nende esitamiseks ning selgitades, et nõutud andmete esitamata jätmise korral võib majandushaldusasutus jätta taotluse läbi vaatamata. Kui ettevõtja ei esita nõutud andmeid tähtaegselt, võib majandushaldusasutus jätta tegevusloa taotluse lahendamata.
(2) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et ei ole täidetud tegevusloa kontrollieseme isikulised või esemelised nõuded või ei saa tegevusluba anda põhjusel, et käesoleva seaduse alusel ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava esitamiseks kohustatud ettevõtja ei ole sellist kava esitanud, võib majandushaldusasutus taotluse lahendamise tähtaja kulgemise peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, ent mitte kauemaks kui 30 päevaks, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat.
(3) Majandushaldusasutus võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat. Majandushaldusasutus peab tähtaja pikendamise vajadust ja selle kestust taotluse esitanud ettevõtjale edastatud teates põhjendama.
(4) Kui majandushaldusasutus ei lahenda taotlust seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning majandushaldusasutus kannab tegevusloa andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval. Olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise põhimõte ei kohaldu juhul, kui tegevusloa peab andma kõrvaltingimustega.
§ 21.
Tegevusloa regulatsioonieseme territoriaalne ja isikuline ulatus
(1) Tegevusluba kehtib kogu Eesti territooriumil, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on piiratud tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või kohas. Väljaspool Eesti territooriumi on tegevusloa regulatsioonieseme ulatus määratud rahvusvahelise lepinguga.
(2) Tegevusluba kehtib ka ettevõtja tütarettevõtja suhtes.
§ 22.
Lepinguriigi ja kolmanda riigi tegevusluba
(1) Majandushaldusasutus vabastab Eestis loakohustusega majandustegevust alustada sooviva teise lepinguriigi teenuseosutaja ning seaduses sätestatud juhul teise lepinguriigi ettevõtja, sealhulgas tema tütarettevõtja, Eestis loakohustusest, kui nimetatud teenuseosutajale või ettevõtjale on teises lepinguriigis antud asjaomasel tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba (edaspidi lepinguriigi tegevusluba), mis kontrollieseme poolest valdavas osas vastab Eesti tegevusloale ja mille kehtivust ei ole piiratud väljaspool Eestit asuva territooriumi või tegevuskohaga.
(2) Loakohustusest vabastamiseks tuleb teise lepinguriigi ettevõtjal esitada majandushaldusasutusele taotlus (edaspidi loakohustusest vabastamise taotlus), mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ja olemasolu korral ärinimi, juriidilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi ja registrikood;
2) ettevõtja asukoha aadress;
3) ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, postiaadress ja elektronposti aadress);
4) tegevusloa andnud asutuse nimi ja loa andmise kuupäev.
(3) Loakohustusest vabastamise taotluse lahendamisel kontrollib majandushaldusasutus üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse olemasolu. Majandushaldusasutus lahendab loakohustusest vabastamise taotluse ning vastab teise lepinguriigi ettevõtjale käesolevas seaduses tegevusloa taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Majandushaldusasutus võib loakohustusest vabastamisest keelduda, kui vabastamise aluse olemasolu kontroll ei ole ettenähtud tähtaja jooksul mõistliku pingutusega võimalik.
(4) Kui loakohustusest vabastamise taotluse esitab teise lepinguriigi teenuse osutaja, tuvastab majandushaldusasutus loakohustuse puudumise või olemasolu vajaduse korral teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase lepinguriigi koostööpunkti abil. Muude teise lepinguriigi ettevõtjate puhul võib majandushaldusasutus nõuda ettevõtjalt loakohustusest vabastamise tõendamiseks vajalikke andmeid § 19 lõike 6 kohaselt.
(5) Loakohustust ei ole teenuseosutajal, kes soovib alustada Eesti Vabariigis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 mõistes ajutiselt teenuste osutamist, välja arvatud teenuste direktiivi artiklis 17 nimetatud teenuseid osutaval teenuseosutajal.
(6) Majandushaldusasutus võib tunnistada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loakohustusest vabastamise otsuse kehtetuks või nõuda lõikes 5 nimetatud isikult tegevusloa taotlemist juhul, kui teise lepinguriigi ettevõtja teostab majandustegevust või teenuse osutaja osutab teenust täielikult või valdavas osas Eestis, kasutades seejuures Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 49 ja 56 sätestatud õigust eesmärgiga jätta täitmata Eestis kehtestatud loakohustus, eelkõige juhul, kui on ilmne, et ettevõtja ei ole teises lepinguriigis alustanud majandustegevust tegevusalal, mille suhtes loakohustusest vabastamist taotletakse. Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel vabastatud teenuseosutajalt võib tegevusloa taotlemist nõuda üksnes juhul, kui see on õigustatud avaliku korra kaitsega, avaliku julgeolekuga, rahvatervise või keskkonna kaitsega ning see on kooskõlas teenuste direktiivi artikli 16 lõikega 1.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kolmanda riigi ettevõtja suhtes, kui see on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga.
(8) Ettevõtja tasub loakohustusest vabastamise taotluse lahendamise eest riigilõivu määras, mis moodustab pool tegevusloa taotluse lahendamise riigilõivu määrast. Tasumisele kuuluv riigilõivusumma ümardatakse sendi täpsusega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 23.
Tegevuslubade arvu piiramine
(1) Seaduses sätestatud juhul võib majandushaldusasutus piirata ettevõtjate arvu, kellele ta tegevusloa väljastab, kui seda õigustab:
1) tehniliste või looduslike ressursside piiratus;
2) olulisest avalikust huvist tulenev põhjus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiratud arvuga tegevuslubade andmiseks viib majandushaldusasutus läbi valikumenetluse, kus tagatakse majandushaldusasutuse erapooletus, taotlejate võrdsed võimalused ja valikumenetluse läbipaistvus, eelkõige piisav teave valikumenetluse alustamise, selle kestuse ja lõpetamise kohta. Selleks teeb majandushaldusasutus avalikult teatavaks vähemalt käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 sätestatud teabe.
(3) Majandushaldusasutus teeb tegevuslubade arvu piiramise põhjuse äralangemise esimesel võimalusel avalikult teatavaks.
(4) Majandushaldusasutus ei või piiratud arvuga tegevuslubade andmisel eelistada teiste ettevõtjate ees ettevõtjat või temaga seotud isikut üksnes põhjusel, et ettevõtja on varem samal tegevusalal tegutsenud.
§ 24.
Tegevusloa tähtaeg
(1) Majandushaldusasutus annab tegevusloa tähtajatult, välja arvatud juhul, kui kehtivusaja piirang on olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel ette nähtud seadusega või seda taotleb ettevõtja ise.
(2) Kui tegevuslubade arv on tehniliste või looduslike ressursside piiratuse tõttu või olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel piiratud, antakse tegevusluba seaduses sätestatud tähtajaga, mis ei piira konkurentsi rohkem, kui on vajalik selleks, et võimaldada teenuse osutajal korvata investeeringuga seotud vajalikud kulud ja teenida investeeritud kapitalilt põhjendatud tulu. Tähtaeg ei või olla automaatselt pikendatav ilma majandustegevuse nõudeid kontrollimata ja teiste ettevõtjate tegevusloa taotlusi arvestamata ega anda muid eeliseid teiste taotlejate ees ettevõtjale, kelle tegevusloa tähtaeg on lõppemas või just lõppenud, ega nimetatud ettevõtjaga seotud isikule.
§ 25.
Tegevusloa andmisest keeldumine
(1) Majandushaldusasutus keeldub tegevusloa andmisest järgmistel juhtudel:
1) ettevõtja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kohtuotsusega kohaldatud või seadusest tulenev majandustegevuse keeld;
2) ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele;
3) käesoleva seaduse alusel ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava esitamiseks kohustatud ettevõtja ei ole sellist kava esitanud või ei ole tema esitatud kava majandushaldusasutuse hinnangul piisav selleks, et rikkumisi vältida;
4) ettevõtja on tegevusloa taotluses esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tegevusloa andmisest keelduda muudel käesolevas paragrahvis nimetatud alustel.
(2) Kui majandushaldusasutus piirab tegevuslubade arvu ning annab tegevusloa valikumenetluse alusel kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 23, keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmistel juhtudel:
1) valikumenetluses osalenud ettevõtja ei osutunud valituks;
2) uue tegevusloa andmiseks ei ole valikumenetluse läbiviimine võimalik põhjusel, et ettevõtjate arvu piiramise põhjus välistab täiendavate tegevuslubade andmise.
(3) Kui tegevusloa regulatsiooniese võimaldab anda tegevusloa majandustegevuse alustamiseks mitmel tegevusalal, keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest üksnes tegevusalal, mille suhtes esinevad käesolevas paragrahvis sätestatud keeldumise alused.
§ 26.
Loamenetluste ühendamine
(1) Kui ettevõtja esitab samal ajal taotluse mitmel tegevusalal tegevusloa saamiseks ning esitatud tegevusloa taotluste lahendamisel on pädev sama majandushaldusasutus, otsustab majandushaldusasutus ettevõtja nõusolekul, et ettevõtjale antav tegevusluba sisaldab selles märgitud ulatuses kõiki majandustegevuse alustamiseks nõutud tegevuslube, ühendades selleks ettevõtja taotletavate tegevuslubade kontrolliesemed ja tegevusloa taotluste menetlused. Kui eri tegevuslubade taotluste lahendamiseks kehtivad erinevad tähtajad, kohaldub ühendatud tegevusloa andmisele neist kõige pikem tähtaeg.
(2) Kui eri tegevuslubade taotluste lahendamiseks on ette nähtud erinevad riigilõivu määrad, kohaldub neist kõige suurem määr.
§ 27.
Esialgne tegevusluba
(1) Tegevusloa taotluse lahendamisel võib majandushaldusasutus lubada ettevõtjal enne tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete lõplikku kontrollimist majandustegevust alustada (edaspidi esialgne tegevusluba), kui on täidetud järgmised tingimused:
1) esialgse tegevusloa vastu on avalik huvi või ettevõtja õigustatud huvi, mis kaalub üles tegevusloa esialgsest andmisest avalikule korrale tekkida võiva ohu;
2) esialgse hinnangu kohaselt on põhjust eeldada, et puuduvad käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alused.
(2) Kui tegevusloa regulatsiooniese võimaldab anda tegevusloa majandustegevuse alustamiseks mitmel tegevusalal, võib majandushaldusasutus esialgse tegevusloa anda majandustegevuse alustamiseks tegevusalal, mille suhtes on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused.
(3) Ettevõtja kannab esialgse tegevusloa alusel tegutsemisest tulenevaid riske, sealhulgas riski, et tegevusloa andmisest keeldutakse, ning ta on põhjendatud vajaduse korral kohustatud majandushaldusasutuse ettekirjutusel taastama esialgse tegevusloa andmisele eelnenud olukorra.
(4) Esialgne tegevusluba muutub kehtetuks tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega.
§ 28.
Tegevusloa eelotsus ja nõuete täitmise leping
(1) Ettevõtja õigustatud huvi olemasolu korral tuvastab majandushaldusasutus ettevõtja taotlusel üksikute tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmise eelhaldusaktiga (edaspidi eelotsus).
(2) Majandushaldusasutus sõlmib ettevõtja taotlusel temaga eelotsuse asemel halduslepingu, milles lepitakse lisaks majandustegevuse nõuete täitmisele muu hulgas vajaduse korral kokku tingimused, mida loetakse kontrollieseme nõude täitmiseks või millisel viisil on nõude täitmine lubatav (edaspidi nõuete täitmise leping).
(3) Majandushaldusasutus tuvastab majandustegevuse nõude täitmise või teatud viisil täitmise lubatavuse eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga enne nende tegelikku täitmist, kui ettevõtja esitab selleks taotluses asjaomase kava.
(4) Majandushaldusasutus teeb eelotsuse, sõlmib nõuete täitmise lepingu või keeldub sellest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates ning eelnevalt esitatud tegevusloa taotluse korral mõistliku aja jooksul enne selle lahendamist.
(5) Pärast eelotsuse andmist või nõuete täitmise lepingu sõlmimist piirdub majandushaldusasutus tegevusloa taotluse lahendamisel majandustegevuse nõuete kontrolliga, mille täitmine ei ole tegevusloa eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga tuvastatud, ega kaldu tegevusloa taotluse edasisel lahendamisel eelotsusest või nõuete täitmise lepingust kõrvale. Majandushaldusasutus kontrollib tegevusloa taotluse lahendamisel eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga tuvastatud majandustegevuse nõuet uuesti ning võib kalduda eelotsusest või nõuete täitmise lepingust kõrvale, kui majandustegevuse nõude täitmine tuvastati käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kava alusel ning ettevõtja ei ole seda kava järginud.
(6) Pärast eelotsuse andmist või nõuete täitmise lepingu sõlmimist tekib ettevõtjal õigus tegevusloa saamiseks kohe, kui on tuvastatud kõikide tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmine, sealhulgas nende täitmine eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga lubatud viisil.
(7) Tegevusloa eelotsuse või halduslepingu kehtivuse tähtaeg on kaks aastat alates eelotsuse andmisest või nõuete täitmise lepingu sõlmimisest, kui eelotsuses või nõuete täitmise lepingus ei ole märgitud teistsugust tähtaega.
3. peatükk Majandustegevuse teostamine
1. jagu Ettevõtja kohustused majandustegevuse teostamisel
§ 29.
Ettevõtja hoolsuskohustus
Ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus).
§ 30.
Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus
(1) Loakohustusega tegevusala puhul teatab ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist ning üldhuviteenuse osutaja vähemalt kolm kuud enne kavandatavat muutmist (edaspidi majandustegevuse muutmise kavatsuse teade). Majandustegevuse muutmise kavatsuse teade esitatakse ka juhul, kui ettevõtja asutab tütarettevõtja, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames.
(2) Ettevõtjast sõltumata aset leidnud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatab ettevõtja tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul (edaspidi majandustegevuse muutumise teade).
(3) Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates kirjeldab ettevõtja, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või esitatakse tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames, käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 ning 5 ja 6 sätestatud andmed.
(4) Kui teatest nähtub, et muudatused toovad kaasa mittevastavuse tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele või tegevusloa kõrvaltingimusele, vajaduse kontrollida majandustegevuse nõudeid, muuta tegevusluba või taotleda uut tegevusluba, teavitab majandushaldusasutus sellest viivitamata ettevõtjat. Tegevusloa muutmise või uue tegevusloa taotlemise vajaduse ilmnemisel käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teateid tegevusloa muutmise taotlusena, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on esitanud teates märke, et ta seda ei soovi.
(5) Selliste majandustegevuse üldandmete muutumise korral, millest ei tule teatada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, teatab ettevõtja viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul registripidajale, märkides teates muutunud andmed (edaspidi majandustegevuse üldandmete muutumise teade).
(6) Ettevõtja esitab koos majandusaasta aruandega kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(7) Füüsilisest isikust ettevõtja esitab koos tuludeklaratsiooniga kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(8) Ettevõtja, kes ei ole kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud kinnitust koos majandusaasta aruandega või tuludeklaratsiooniga, esitab igal aastal 30. juuniks ühtse kontaktpunkti kaudu kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 31.
Teenuseosutaja kohustused
(1) Teenuseosutaja ei või diskrimineerida klienti tema kodakondsuse või elu- või asukoha tõttu, eelkõige ei tohi olla diskrimineerivad teenuseosutaja poolt avalikustatud kaupade või teenuste müügitingimused, välja arvatud juhul, kui erisused on otseselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega.
(2) Teenuseosutaja teeb selgelt ja üheselt mõistetavalt ning aegsasti enne kliendiga lepingu sõlmimist, või kui kirjalikku lepingut ei sõlmita, siis enne teenuse osutamist, kättesaadavaks järgmise teabe:
1) füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi, isiku- või registrikood, selle puudumise korral sünniaeg, ja olemasolu korral ärinimi, juriidilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi ja registrikood;
2) teise lepinguriigi ettevõtjast teenuseosutaja puhul sünniaeg, riik, asukoha aadress ja postiaadress, kui see erineb asukoha aadressist;
3) teenuseosutaja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress);
4) loakohustusega tegevusala puhul tegevusloa andnud majandushaldusasutuse andmed;
5) käibemaksukohustuslase puhul maksukohustuslasena registreerimise number;
6) reguleeritud kutseala puhul iga erialaliit või sellesarnane asutus või isik, millesse teenuseosutaja kuulub, kutsenimetus ja liikmesriik, kus kõnealune nimetus on antud;
7) teenuse hind, kui hinna määrab ette kindlaks teenuseosutaja;
8) teenuse peamised omadused;
9) vastutuskindlustuse või muu tagatise olemasolu nõude korral vastutuskindlustuse või muu tagatise suurus, rahaühik ja kehtivuse piirkond, kehtivuse algus- ja lõppkuupäev ning kindlustusandja või muu tagatise andja nimi ja kontaktandmed;
10) ettevõtja kasutatavad üldtingimused ja -sätted sellise müügijärgse garantii kohta, mida ei ole ette nähtud seadusega, ning lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja kohtualluvust puudutavate lepingusätete olemasolu ja kasutamise kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave tuleb teenuseosutajal teha hõlpsasti kättesaadavaks kas lepingu sõlmimise kohas, mis tahes teabekandjal või teenuseosutaja antud veebilehe aadressil.
(4) Teenuseosutaja esitab kliendi taotlusel:
1) teenuse hinna, kui teenuseosutaja ei ole teenuseliigi hinda ette kindlaks määranud, või juhul, kui täpset hinda ei saa teatada, hinna arvutamise metoodika, et klient saaks hinda kontrollida, või piisavalt üksikasjaliku hinnaprognoosi koos arvutusmetoodikaga;
2) reguleeritud kutsealade puhul viite asutamiskoha liikmesriigis kohaldatavale kutse-eeskirjale ja sellega tutvumise võimalusele;
3) teabe oma tegevusalade ja koostööpartnerite kohta, mis on asjaomase teenusega otseselt seotud, ning huvide konflikti vältimiseks võetud meetmete kohta;
4) mis tahes tegevusjuhendid, mida teenuseosutaja peab järgima, ning veebilehe aadressi, kus selliste tegevusjuhenditega saab elektroonilisel teel tutvuda, täpsustades, millises keeles on nimetatud teave kättesaadav;
5) teabe vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikkuse kohta, täpsustades, kuidas on võimalik saada üksikasjalikku teavet kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi ja selle kasutamise tingimuste kohta.
2. jagu Tegevusloa muutmine
§ 32.
Tegevusloa muutmise alused
(1) Tegevusloa muutmine on tegevusloa mis tahes kõrvaltingimuse muutmine.
(2) Majandushaldusasutus võib tegevusluba muuta järgmistel alustel:
1) ettevõtja taotlus;
2) tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale tekkiv oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ning mis kaalub üles ettevõtja huvi senistel tingimustel tegevust jätkata ja mida on võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega.
§ 33.
Tegevusloa muutmise menetlus
(1) Ettevõtja esitatud tegevusloa muutmise taotluse lahendab majandushaldusasutus tegevusloa andmiseks sätestatud korras.
(2) Kui tegevusloa muutmise algatab majandushaldusasutus, edastab ta tegevusloa omajale muutmise kavatsuse kohta kirjaliku teate, milles põhjendab muutmist ning millele lisab selgituse kavandatava muutmise sisu kohta. Tegevusluba omaval ettevõtjal on õigus esitada kavandatava muutmise kohta seisukoht 30 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Majandushaldusasutus otsustab muutmise või muutmata jätmise tegevusloa andmiseks sätestatud korras 30 päeva jooksul ettevõtja seisukoha saamisest arvates, ning kui ettevõtja seisukohta ei esita, siis 30 päeva jooksul seisukoha esitamise tähtaja möödumisest arvates.
(3) Majandushaldusasutus võib muuta tegevusluba ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaegu järgimata, teavitades sellest viivitamata ettevõtjat, kui tegevusloa muutmisega viivitamine suurendab käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktis 2 nimetatud kahju või ohu realiseerumise tõenäosust. Tegevusluba muudetakse alates muutmise otsuse ettevõtjale teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud korras või alates otsuses märgitud hilisemast tähtpäevast.
4. peatükk Majandustegevuse lõppemine ja jätkamine
1. jagu Majandustegevuse lõppemine
§ 34.
Majandustegevusest loobumine
(1) Ettevõtja teatab majandustegevusest loobumisest registripidajale, märkides teates majandustegevuse lõpetamise aja (edaspidi majandustegevusest loobumise teade).
(2) Majandustegevusest loobumine on ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (edaspidi majandustegevusest ajutiselt loobumise teade).
(3) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates.
(4) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud tuludeklaratsiooni esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates.
(5) Majandustegevusest loobumise õigus ei välista ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks.
(6) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka ettevõtja, kes ei ole täitnud käesoleva seaduse § 30 lõikes 8 sätestatud kohustust ning kelle kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud kuus kuud.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 35.
Üldhuviteenuse toimepidevuse tagamine
(1) Üldhuviteenuse osutaja, kes soovib vähemalt osaliselt või ajutiselt loobuda üldhuviteenuse osutamisest, sealhulgas loobuda üldhuviteenuse osutamisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu, teatab majandushaldusasutusele sellest vähemalt kolm kuud ette (edaspidi üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade).
(2) Üldhuviteenuse osutamisest loobumisel tagab majandushaldusasutus üldhuviteenuse osutaja klientidele teenuse toimepidevuse. Kui üldhuviteenuse osutaja loobumise ajaks mujalt teenuse saamine on võimatu või ebamõistlikult kulukas, võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale ettekirjutuse üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks (edaspidi jätkamise ettekirjutus).
(3) Jätkamise ettekirjutusega võib üldhuviteenuse osutajat kohustada jätkama üldhuviteenuse osutamist pärast kavandatud loobumise tähtaega senistel tingimustel või võimaluse korral ettekirjutuses märgitud tingimustel, mis on ettevõtjale senistest vähem koormavad. Ettekirjutusega määratud jätkamise kohustuse tähtaeg võib olla kuni üheksa kuud, arvates ettevõtja poolt üldhuviteenuse osutamise loobumise kavatsusest teatamisest või sellise kavatsuse muul viisil majandushaldusasutusele teatavaks saamisest.
(4) Üldhuviteenuse osutamiseks kasutatava kinnisasja võib avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, kui see on vajalik üldhuviteenuse toimepidevuse tagamiseks. Avalikes huvides omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt. Menetluse läbiviimisel ei pea järgima nimetatud seaduses sätestatud tähtaegu ja üldhuviteenuse osutajale ei maksta lisaks tasule täiendavaid hüvitisi. Kinnisasja omandamise menetluse jooksul võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale menetluse jätkamise ettekirjutuse kuni menetluse lõpuni.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(5) Üldhuviteenuse osutajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi kohaselt tehtud jätkamise ettekirjutuse täitmisest tingitud kahju hüvitamist juhul, kui tema poolt üldhuviteenuse osutamisest loobumine ei olnud vastuolus temale seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevate kohustustega. Üldhuviteenuse osutamisest loobumisega seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust rikkunud ettevõtja on kohustatud hüvitama selle rikkumisega põhjustatud kahju.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(6) Asjaomaseks majandushaldusasutuseks käesoleva paragrahvi tähenduses on loakohustusega tegevusalal majandushaldusasutus, kes on pädev tegevusloa andmiseks, muul tegevusalal aga majandushaldusasutus, kes on pädev määrama ettevõtja tegevuspiirkonna või lõpetama ettevõtjaga üldhuviteenuse osutamiseks sõlmitud lepingu.
§ 36.
Majandustegevuse keelamine
(1) Majandushaldusasutus võib ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata majandustegevuse (edaspidi majandustegevuse keeld).
(2) Majandustegevuse keelu korral kaotab isik õiguse tegutseda keelamise otsuses märgitud tegevusalal ettevõtjana ning olla sellel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist või osaleda muul viisil sellise juriidilise isiku juhtimises.
(3) Loakohustusega tegevusalal võib keelamise aluseks olla üksnes tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustest mittetulenevate kohustuste rikkumine.
(4) Majandustegevuse võib keelata üksnes tegevusalal, milles rikkumine aset leidis, ning põhjendatud vajaduse korral ka sellega seotud või iseloomult lähedasel tegevusalal. Keelamise ulatus märgitakse keelamise otsuses.
(5) Majandustegevuse võib keelata majandushaldusasutus, kelle ülesanne on teostada järelevalvet nende majandustegevuse nõuete täitmise üle, mille rikkumine on keelamise aluseks. Kui selline pädevus on nii riigi majandushaldusasutusel kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse majandushaldusasutusel, otsustab keelamise riigi majandushaldusasutus. Kui selline pädevus on mitmel riigi majandushaldusasutusel, on keelamise õigus igaühel neist ning keelamismenetluse algatanud majandushaldusasutus kaasab teise pädeva asutuse arvamuse andmiseks.
(6) Majandustegevuse keeld kehtib üks aasta keelamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Keelu kehtivuse ajal võib isik, kelle majandustegevus on keelatud, igal ajal taotleda keelu kehtetuks tunnistamist. Majandustegevuse keelu kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse keeldu kohaldanud majandushaldusasutusele koos ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kavaga, milles sisaldub teave selle kohta, kuidas ettevõtja kavatseb tagada edaspidi nende majandustegevuse nõuete täitmise, mille rikkumine oli keelu kohaldamise aluseks. Majandushaldusasutus lahendab taotluse 30 päeva jooksul selle saamisest arvates ning tunnistab keelu kehtetuks juhul, kui hindab esitatud hoolsuskohustuse täitmise kava piisavaks majandustegevuse nõuete edaspidise täitmise tagamiseks.
(7) Kui majandustegevuse keeldu kohaldatakse tegevusalal, millel majandustegevuse teostamiseks on ettevõtjale antud tegevusluba, peatub tegevusluba keelu ulatuses kuni keelu kehtivuse lõppemiseni või keelu kehtetuks tunnistamiseni. Tähtajalise tegevusloa tähtaeg ei pikene aja võrra, mille jooksul tegevusluba oli käesoleva lõike alusel peatunud.
§ 37.
Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Majandushaldusasutus tunnistab tegevusloa kehtetuks järgmistel alustel:
1) ettevõtja poolt tegevusloa taotlemisel tahtlikult valeandmete esitamine, mis mõjutas loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud tegevusloa andmisest keelduma;
2) ettevõtja majandustegevusest loobumine;
3) ettevõtja suhtes asjaomasel tegevusalal kohtuotsusega kohaldatud või seadusest tuleneva asjaomase majandustegevuse keelu, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keelu kehtimine.
(2) Majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks järgmistel alustel:
1) majandustegevuse mittealustamine kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamine kahe aasta jooksul, üldhuviteenuse osutamise korral majandustegevuse mittealustamine 12 kuu jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamine 12 kuu jooksul või mittealustamine tegevusloa kõrvaltingimusega ettenähtud tähtaja jooksul;
2) tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse oluline rikkumine;
3) tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale tekkiv oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ja mis kaalub üles ettevõtja huvi tegevust jätkata ning mida ei ole võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega;
4) tegevusloa kõrvaltingimuseks seatud ning asjaomasel tegevusalal tegevusloa kehtivuse eelduseks oleva äramuutva tingimuse tekkimine;
5) üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade.
(3) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks alates kehtetuks tunnistamise otsuse ettevõtjale teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud korras või alates otsuses märgitud hilisemast tähtpäevast. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul tunnistatakse tegevusluba kehtetuks tagasiulatuvalt selle andmisest alates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel tunnistatakse tegevusluba kehtetuks üksnes tegevusalal, millel ettevõtja on majandustegevusest loobunud, ning lõike 2 punktis 5 sätestatud alusel üksnes tegevusalal, millel ettevõtja esitas üldhuviteenuse osutamisest loobumise teate. Lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel võib tegevusloa kehtetuks tunnistada üksnes tegevusalal, milles rikkumine aset leidis, ning põhjendatud vajaduse korral ka sellega seotud või iseloomult lähedasel tegevusalal. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisena käsitletakse ka tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist.
(5) Ettevõtja, kelle tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, võib igal ajal samaks tegevuseks taotleda uut tegevusluba. Kui ettevõtja tegevusluba on eelneva aasta jooksul kehtetuks tunnistatud seetõttu, et ettevõtja on rikkunud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid või tegevusloa kõrvaltingimusi, tuleb tal samaks tegevuseks esitatavale uue tegevusloa taotlusele lisada ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, milles sisaldub teave selle kohta, kuidas ta kavatseb tagada edaspidi tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nende majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimuste täitmise, mille rikkumine oli eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks.
(6) Kui majandustegevuse keelu saanud ettevõtjal on tegevusluba ning ta jätkab vaatamata keelule majandustegevust või keelu kohaldamise aluseks olnud majandustegevuse nõuete rikkumist, võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks ulatuses, millele kehtib käesoleva seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld.
§ 38.
Majandustegevuse keelamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine
(1) Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise tõttu võib tegevusloa kehtetuks tunnistada või ettevõtja või temaga seotud isiku majandustegevuse keelata üksnes juhul, kui rikkumine on oluline käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses.
(2) Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine on oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine.
(3) Kui majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältava rikkumise põhjustas ettenägematu sündmus, ei loeta vältavat rikkumist 30 päeva jooksul arvates rikkumise algusest oluliseks ega tehta rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutusi, kui ettevõtja on täitnud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud teatamiskohustusi ning kui majandustegevuse jätkamine on vajalik, et vältida katkemisest avalikule korrale või ettevõtjale tekkida võivat ohtu või kahju, mis kaalub üles jätkamisest avalikule korrale või ettevõtjale tekkida võiva ohu või kahju.
§ 39.
Ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kontroll
(1) Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist.
(2) Ettevõtjale, kelle majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle otsustatakse, annab majandushaldusasutus enne otsuse tegemist võimaluse esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelduse ümberlükkamiseks kirjaliku selgituse vähemalt selle kohta, kuidas ta on täitnud ettevõtja hoolsuskohustust. Ettevõtja majandustegevust ei või keelata ega talle antud tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui ettevõtja tõendab, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise põhjuseks ei olnud tema hoolsuskohustuse rikkumine.
(3) Ettevõtjaga seotud isikule, kelle majandustegevuse keelamise üle otsustatakse, annab majandushaldusasutus enne otsuse tegemist võimaluse esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelduse ümberlükkamiseks kirjaliku seletuse vähemalt selle kohta, kuidas ettevõtja on täitnud hoolsuskohustust ning milline on ettevõtjaga seotud isiku panus ettevõtja hoolsuskohustuse täitmisesse. Ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse võib keelata, kui haldusorgan tuvastab, et ettevõtjaga seotud isik on põhjustanud ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumise. Ettevõtjaga seotud isiku majandustegevust ei või keelata, kui ettevõtjaga seotud isik tõendab, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise põhjuseks ei olnud ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumine.
(4) Ettevõtja hoolsuskohustus ei ole täidetud, kui ettevõtja ei kõrvalda vältavat majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumist talle selleks ettekirjutusega antud mõistliku tähtaja jooksul.
§ 40.
Tegevusloa kehtetuks muutumine
Tegevusluba muutub kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) tegevusloa tähtaja möödumisel, kui tegevusluba oli antud tähtaegsena;
2) füüsilisest isikust ettevõtja surma ning juriidilisest isikust ettevõtjate likvideerimise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral, kui tegevusluba ei anta üle käesoleva seaduse § 46 kohaselt.
§ 41.
Paralleelsed menetlused
(1) Kui sama majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine võib tingida nii ettevõtja kui ka ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise, otsustatakse mõlemad küsimused ühes menetluses.
(2) Kui majandustegevuse nõuet või tegevusloa kõrvaltingimust rikkunud isik loobub majandustegevusest või taotleb tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ei mõjuta see tema majandustegevuse keelamist ega tegevusloa kehtetuks tunnistamist majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise tõttu.
(3) Pankrotimenetluse ajal ei saa ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise või majandustegevuse keelamise aluseks olla sellise majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine, mille peamine eesmärk on ettevõtja võlausaldajate huvide kaitse, välja arvatud juhul, kui tegevusloa kehtetuks tunnistamine või majandustegevuse keelamine on vajalik, et vältida jätkamisest avalikule korrale tekkida võivat ohtu või kahju, mis kaalub üles jätkamisest võlausaldajate huvidele tekkida võiva ohu või kahju. Muus osas ei mõjuta pankrotimenetlus majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust.
§ 42.
Ettekirjutus majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise lõpetamiseks
Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise korral teeb majandushaldusasutus enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist ettevõtjale käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud ettekirjutuse tegevus majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viia. Ettekirjutust ei tehta, kui lähtuvalt asjaoludest on ilmne, et ettevõtja seda ei täida.
§ 43.
Majandustegevuse ja tegevusloa peatamine
(1) Majandushaldusasutus võib ettevõtja majandustegevuse või tegevusloa osaliselt või täielikult peatada:
1) majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni;
2) riikliku järelevalve teostamise takistamisel kuni järelevalve teostamise võimaldamiseni, kui ettevõtja ei ole täitnud talle eelnevalt takistamise lõpetamise kohta käesoleva seaduse § 68 alusel tehtud kirjalikku ettekirjutust, milles teda on peatamise eest hoiatatud.
(2) Tähtajalise tegevusloa tähtaeg ei pikene aja võrra, mille jooksul tegevusluba oli käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud.
(3) Majandustegevuse või tegevusloa peatamise ulatus märgitakse peatamise otsuses.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
2. jagu Majandustegevuse jätkamine
§ 44.
Majandustegevuse jätkamise õigus
(1) Majandustegevuse jätkamise õigus on järgmistel isikutel:
1) füüsilisest isikust ettevõtja surma korral tema pärijal, testamenditäitjal või pärandi hooldajal käesoleva seaduse § 47 kohaselt;
2) ettevõtja pankroti korral pankrotihalduril;
3) ettevõtja majandustegevusega seotud kinnisasja suhtes toimuva sundtäitmise korral kinnisasja sundvalitsejal;
4) juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral ühendaval, uuel, omandaval või ümberkujundatud äriühingul käesoleva seaduse § 49 kohaselt;
5) ettevõtte omandajal käesoleva seaduse § 50 kohaselt.
(2) Teatamiskohustusega tegevusalal võib jätkamiseks õigustatud isik jätkata majandustegevust ettevõtjana, esitades käesoleva seaduse § 45 kohase teate. Sellisel juhul ei kehti tema suhtes käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teatamiskohustus.
(3) Loakohustusega tegevusalal võib jätkamiseks õigustatud isik jätkata majandustegevust ettevõtjana talle käesoleva seaduse § 46 kohaselt majandushaldusasutuse poolt tegevusloa üleandmise korral. Sellisel juhul ei kehti tema suhtes käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud loakohustus.
§ 45.
Majandustegevuse jätkamisest teatamise kohustus
(1) Jätkamiseks õigustatud isik, kes jätkab majandustegevust teatamiskohustusega tegevusalal, on kohustatud jätkamisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul teatama registripidajale (edaspidi majandustegevuse jätkamise teade). Nimetatud teade peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud andmeid koos viitega isikule, kelle majandustegevust jätkatakse. Füüsilisest isikust ettevõtja surma korral ei pea jätkamiseks õigustatud isik, kes esitas teate pärimismenetluse ajal, esitama uut teadet pärast pärimismenetluse lõppemist.
(2) Kui majandustegevuse jätkamise teade esitatakse tegevusala kohta, millel jätkamise õigus isikul puudub, käsitatakse nimetatud teadet majandustegevusteatena.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 46.
Tegevusloa üleandmine
(1) Jätkamiseks õigustatud isik, kes jätkab majandustegevust loakohustusega tegevusalal, on kohustatud taotlema majandushaldusasutuselt tegevusloa üleandmist 30 päeva jooksul majandustegevuse jätkamise õiguse tekkimisest arvates (edaspidi tegevusloa üleandmise taotlus). Pärimismenetluse, pankrotimenetluse või ettevõtja kinnisasja sundvalitsemise ajal võib majandustegevust jätkata tegevusloa üleandmist taotlemata, esitades käesoleva seaduse § 45 kohase teate.
(2) Tegevusloa üleandmine on tegevusloa adressaadi muutmine.
(3) Majandushaldusasutus annab tegevusloa üle, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) tegevusloa üleandmist taotlev ettevõtja tõendab kas üldõigusjärgluse olemasolu või sellise ettevõtte omandamist, millesse kuuluva varaga seoses on tegevusloa andmisel kõiki kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid kontrollitud;
2) täidetud on tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad ettevõtja või ettevõtjaga seotud isiku suhtes kehtivad isikulised majandustegevuse nõuded, mida ei ole seoses üleantava varaga kontrollitud.
(4) Ettevõtja esitatud tegevusloa üleandmise taotluse lahendab majandushaldusasutus tegevusloa andmiseks sätestatud korras.
(5) Kui tegevusloa üleandmise taotlus esitatakse sellise tegevusala või tegevusloa kõrvaltingimusega seatud asjaolu kohta, mille suhtes jätkamise õigus isikul puudub, või kui tegevusloa üleandmise taotlus esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega ületades, jäetakse taotlus rahuldamata ja seda käsitletakse tegevusloa taotlusena.
§ 47.
Majandustegevuse jätkamise õigus ettevõtja surma korral
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja surma korral on õigus tema majandustegevust jätkata järgmistel isikutel:
1) pärijal;
2) pärandaja ettevõtet valdaval isikul, kuni selgub pärija või testamenditäitja olemasolu või pärandile määratud hooldaja;
3) testamendis täitja nimetamise korral kuni pärimismenetluse lõpuni testamenditäitjal;
4) pärandi hooldaja määramise korral kuni pärimismenetluse lõpuni pärandi hooldajal.
(2) Pärast pärimismenetluse lõppemist on majandustegevuse jätkamise õigus pärijal, kes sai pärandisse kuulunud ettevõtte omanikuks. Kui tegemist on kaaspärijatega, tuleb neil jätkamise teade või tegevusloa üleandmise taotlus esitada ühiselt.
§ 48.
Majandustegevuse jätkamine ettevõtja pankroti ja ettevõtja kinnisasja sundvalitsemise korral
(1) Ettevõtja pankroti korral on majandustegevuse jätkamise õigus pankrotihalduril alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni või pankrotivõlgniku majandustegevuse lõpetamise otsustamiseni võlausaldajate üldkoosoleku poolt.
(2) Ettevõtja kinnisasja sundvalitsemise korral on kinnisasjal asuva ettevõtte suhtes majandustegevuse jätkamise õigus sundvalitsejal alates tema määramisest kuni sundvalitsemise lõppemiseni.
(3) Kui kohtutäituri otsusega lõpetatakse ettevõtja kinnisasja sundvalitsemine ning sellega lõpeb ettevõtja majandustegevus, esitab majandustegevusest loobumise teate sundvalitseja.
(4) Kui võlausaldajate üldkoosolekul otsustatakse pankrotivõlgniku majandustegevuse lõpetamine, esitab majandustegevusest loobumise teate pankrotihaldur.
§ 49.
Majandustegevuse jätkamine juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral
(1) Juriidiliste isikute ühinemise korral on majandustegevuse jätkamise õigus ühendaval juriidilisel isikul, mis ühines ühendatava juriidilise isikuga, või uuel juriidilisel isikul, mis asutatakse ühinevate juriidiliste isikute poolt.
(2) Juriidilise isiku jagunemise korral on majandustegevuse jätkamise õigus kõigil omandavatel juriidilistel isikutel, kes omandavad jagunevalt juriidiliselt isikult ettevõtte.
(3) Juriidilise isiku ümberkujundamise korral on majandustegevuse jätkamise õigus ümberkujundatud juriidilisel isikul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud majandustegevuse jätkamise õigus tekib ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise jõustumisega.
§ 50.
Majandustegevuse jätkamine ettevõtte omandamise korral
Majandustegevuses kasutatud ettevõtte omandamisega tekib isikul õigus jätkata selle ettevõttega seotud majandustegevust omandatud ettevõtte senise omanikuga samadel tingimustel, sealhulgas peab ettevõtte omandaja vastama kõikidele omaniku suhtes kehtinud majandustegevuse nõuetele.
5. peatükk Registri sisu ja kande tegemine
1. jagu Registri sisu
§ 51.
Registriandmed
(1) Registriandmed on registrisse iga ettevõtja kohta eraldi kantud järgmised andmed:
1) majandustegevuse üldandmed;
2) tegevusloa andmed ja loakohustusest vabastamise andmed;
3) ettevõtjale ja temaga seotud isikule tehtud ettekirjutuse andmed;
4) käesoleva seaduse alusel ettevõtjale või temaga seotud isikutele kohaldatud majandustegevuse keelu andmed;
5) seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu, tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu andmed ettevõtja ja ettevõtjaga seotud isiku kohta, kes teostab majandustegevust teatamiskohustusega või loakohustusega tegevusalal.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(2) Registripidaja tagab, et registriandmed on igaühele asjaomase veebilehe kaudu tasuta kättesaadavad.
(3) Isik võib tugineda registriandmete õigsusele, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et registriandmed ei ole õiged.
(4) Registrisse kantud andmetest teeb isiku taotlusel kinnitatud väljatrükke registripidaja, notar või majandushaldusasutus.
(5) Kui ettevõtja ei tegutse teatamis- või loakohustusega tegevusalal, kantakse koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud andmetega registrisse ka käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud majandustegevuse üldandmed.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(6) Registripidaja tähistab registriandmed eraldi majandustegevuse registreerimise numbriga.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 52.
Majandustegevuse üldandmed
(1) Registrisse kantakse majandustegevuse üldandmetena käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud andmed.
(2) Majandustegevusest ajutise loobumise korral kantakse registri üldandmetesse majandustegevusest ajutise loobumise ja selle taasalustamise kuupäevad.
§ 53.
Tegevusloa ja loakohustusest vabastamise andmed
(1) Registrisse kantakse iga tegevusloa kohta eraldi järgmised andmed:
1) tegevusloa andnud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
2) tegevusloa andmise kuupäev ja number;
3) tegevusloa õiguslik alus ja põhiregulatsioon;
4) tegevusloa kehtima hakkamise aeg, kui see on hilisem tegevusloa andmise ajast;
5) olemasolu korral tegevusloa tähtaeg ja muud kõrvaltingimused, nende kehtima hakkamise aeg ja kehtestamise õiguslik alus;
6) tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus;
7) tegevusloa peatamise otsuse või seadusest tuleneva tegevusloa peatumise olemasolu korral majandustegevuse peatamise kehtima hakkamise ja lõppemise kuupäev.
(2) Registrisse kantakse iga loakohustusest vabastamise kohta eraldi järgmised andmed:
1) loakohustusest vabastanud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
2) loakohustusest vabastamise otsuse kuupäev ja number;
3) loakohustuse ning sellest vabastamise õiguslik alus;
4) loakohustusest vabastamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral kehtetuks tunnistamise kuupäev ja ulatus.
§ 54.
Ettekirjutuse andmed
Registrisse kantakse iga ettekirjutuse kohta eraldi järgmised andmed:
1) ettekirjutuse teinud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
2) ettekirjutuse kuupäev ja number;
3) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;
4) ettekirjutuse põhjendus;
5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
6) ettekirjutuse täitmise või mittetäitmise andmed;
7) ettekirjutuse vaidlustamise korral kuni vaide või kaebuse suhtes tehtud otsuse jõustumiseni märge vaidlustamise kohta;
8) ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus;
9) ettekirjutuse saaja andmed, kui selleks on ettevõtjaga seotud isik.
§ 55.
Majandustegevuse keelu andmed
Ettevõtja või ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse keelu kohta kantakse registrisse iga keelu kohta eraldi järgmised andmed:
1) keeldu kohaldanud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
2) keeluotsuse tegemise kuupäev ja number;
3) keelu ulatus ja õiguslik alus;
4) keelu põhjendus;
5) keelu kehtima hakkamise aeg;
6) keelu kehtivuse lõppemise aeg;
7) majandustegevuse peatamise otsuse olemasolu korral majandustegevuse peatamise kehtima hakkamise ja lõppemise aeg;
8) keelu kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus, kui keeld tunnistatakse kehtetuks enne keelu kehtivuse lõppemise aja saabumist;
9) keelu saaja andmed, kui selleks on ettevõtjaga seotud isik.
§ 56.
Seadusest ja kohtulahendist tuleneva keelu andmed
Seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu või kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu kohta kantakse registrisse iga keelu kohta eraldi järgmised andmed:
1) keeldu kohaldava või vastavalt seadusele keeldu kaasa toova kohtulahendi kuupäev, number ja lahendi teinud kohtu nimetus;
2) keelu kehtima hakkamise aeg;
3) keelu kehtivuse lõppemise aeg;
4) keelu ulatus.
2. jagu Kande tegemine registrisse
§ 57.
Andmete registrisse kandjad
Registrisse kannavad andmeid:
1) registripidaja;
2) majandushaldusasutus;
3) ettevõtja;
4) notar;
5) maakohus.
§ 58.
Andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid
(1) Registripidaja kannab andmed registrisse järgmiste temale esitatud teadete alusel:
1) majandustegevusteade;
2) majandustegevuse üldandmete muutumise teade;
3) majandustegevusest loobumise teade;
4) majandustegevusest ajutiselt loobumise teade;
5) majandustegevuse jätkamise teade.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teadete esitamisel Eesti teabevärava kaudu kannab registrisse andmed ettevõtja ise või tema soovil notar.
(3) Majandushaldusasutus kannab andmed registrisse järgmiste temale esitatud teadete alusel:
1) majandustegevuse muutmise kavatsuse teade;
2) majandustegevuse muutumise teade;
3) üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule kannab majandushaldusasutus andmed registrisse järgmiste haldusaktide alusel:
1) tegevusloa andmise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise otsus;
2) majandustegevuse peatamise otsus, peatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus, keelamise otsus ja keelamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus;
3) ettekirjutus.
(5) Kohtuasja lahendanud maakohus kannab registrisse andmed järgmiste dokumentide alusel:
1) kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus, millega ettevõtjale on määratud tegutsemiskeeld või ettevõtluskeeld;
2) kohtulahend, millega ettevõtjale on määratud või millega seaduse kohaselt kaasneb ärikeeld.
§ 59.
Andmete registrisse kandmise tähtaeg
(1) Majandushaldusasutus kannab temale esitatud teadetes sisalduvad andmed ning tegevusloa, ettekirjutuse ja majandustegevuse keelu andmed registrisse hiljemalt andmete aluseks oleva otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.
(2) Registripidaja kannab temale esitatud teadetes sisalduvad andmed registrisse hiljemalt teate esitamisele järgneval tööpäeval.
(3) Maakohus kannab andmed registrisse viie tööpäeva jooksul kohtulahendi täitmisele kuulumisest arvates.
§ 60.
Andmete registrisse kandmisest, parandamisest ja kehtetuks tunnistamisest teatamine
(1) Andmete registrisse kandmise, parandamise või kehtetuks tunnistamise kohta saadab registripidaja ettevõtja elektronposti aadressile automatiseeritud korras teate, mis sisaldab viidet registrisse kantud, parandatud või kehtetuks tunnistatud andmetele, ja kui selle aluseks on haldusakt, siis viidet selle vaidlustatavusele.
(2) Kui andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks on haldusakt, millega jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata ettevõtja taotlus või piiratakse ettevõtja või kolmanda isiku õigusi, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade sisaldama ka viidet haldusakti registrisse kantud põhjendusele ja resolutiivosale, kui see ei nähtu registriandmetest. Selline haldusakt loetakse ettevõtjale kätte toimetatuks kõnealuse teate saatmisega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(3) Kui ettevõtjat ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt teavitada haldusakti andmisest põhjusel, et ta ei ole majandushaldusasutusele teatanud oma elektronposti aadressi, toimetab majandushaldusasutus asjaomase haldusakti andmist kajastava registriandmete väljatrüki ja viite haldusakti vaidlustatavusele ning vajaduse korral haldusakti põhjenduse ja resolutiivosa ettevõtjale kätte tähtkirjaga või haldusorgani poolt haldusakti andmise päevale järgneval tööpäeval allkirja vastu ettevõtja poolt majandushaldusasutusele teatatud postiaadressil, selle puudumise korral aga ettevõtja asukoha aadressil. Teade loetakse tähtkirjaga saatmise korral kättetoimetatuks viie ja välisriiki saatmise korral 30 päeva möödudes postitamisest arvates.
(4) Majandushaldusasutus toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete registrisse kandmise, parandamise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusakti andmist kajastava registriandmete väljatrüki ja viite haldusakti vaidlustatavusele ning vajaduse korral haldusakti põhjenduse ja resolutiivosa ettevõtjale kätte notari kaudu, kui ettevõtja on käesoleva seaduse alusel majandushaldusasutusele esitatud teate või taotluse esitamisel avaldanud sellekohast soovi. Notar teavitab ettevõtjat haldusakti andmisest ja haldusakti kättesaamise võimalusest hiljemalt haldusakti andmise päevale järgneval tööpäeval. Haldusakt väljastatakse ettevõtjale notaribüroos allkirja vastu. Notar vormistab kättetoimetamise kohta ettevõtja poolt allkirjastatava akti. Juhul, kui ettevõtjale ei õnnestu notari kaudu haldusakti isiklikult kätte toimetada, loetakse selline haldusakt ettevõtjale kättetoimetatuks viie ja välisriigis asuva ettevõtja puhul kolmekümne päeva möödudes haldusakti andmisest arvates.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(5) Kui registrisse andmete kandmise aluseks on haldusakt, millega rahuldatakse täielikult ettevõtja taotlus ning millega ei piirata ettevõtja või kolmanda isiku õigusi, loetakse haldusakt ettevõtjale kätte toimetatuks haldusakti kohta andmete kandmisega registrisse.
(6) Registris taasesitatavat haldusakti ei allkirjastata digitaalselt.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 61.
Registriandmete kehtetuks tunnistamine
(1) Majandushaldusasutus tunnistab ettevõtja kohta käivad registriandmed kehtetuks loakohustusega majandustegevuse puhul järgmistel juhtudel:
1) majandustegevusest täieliku loobumise korral, arvestades olemasolu korral tähtaega, mille jooksul ettevõtjat on kohustatud majandustegevust jätkama;
2) füüsilisest isikust ettevõtja surma või juriidilisest isikust ettevõtja likvideerimise korral, kui jätkamiseks õigustatud isik ei ole jätkamise õiguse kasutamiseks ettenähtud tähtaja jooksul taotlenud tegevusloa üleandmist;
3) tegevusloa kehtetuks muutumise või kehtetuks tunnistamise korral, kui ettevõtja ei teosta loakohustuse või teatamiskohustusega majandustegevust tegevusalal väljaspool tegevusloa põhiregulatsiooni ega ole esitanud taotlust uue tegevusloa saamiseks või loakohustusest vabastamiseks;
4) loakohustusest vabastamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral, kui ettevõtja ei teosta loakohustuse või teatamiskohustusega majandustegevust väljaspool tegevusala, mida loakohustusest vabastamise otsus puudutas, ega ole esitanud taotlust tegevusloa saamiseks või uut taotlust loakohustusest vabastamiseks.
(2) Registripidaja tunnistab registriandmed kehtetuks teatamiskohustusega majandustegevuse puhul järgmistel juhtudel:
1) majandustegevusest täieliku loobumise korral, arvestades olemasolu korral tähtaega, mille jooksul ettevõtjat on kohustatud majandustegevust jätkama;
2) ettevõtja surma või likvideerimise korral, kui jätkamiseks õigustatud isik ei ole jätkamise õiguse kasutamiseks ettenähtud tähtaja jooksul teatanud majandustegevuse jätkamisest;
3) kindlaks ajaks kavandatud majandustegevuse korral registrisse kantud tähtaja möödumisel, kui ettevõtja ei teosta loakohustuse või teatamiskohustusega majandustegevust muul tegevusalal ega ole esitanud taotlust tegevusloa saamiseks või loakohustusest vabastamiseks.
§ 62.
Ebaõigete registriandmete parandamine
(1) Majandushaldusasutus või registripidaja kontrollivad registriandmete õigsust, kui esineb põhjendatud kahtlus, et registriandmed ei ole õiged. Nende õigsust kontrolliv majandushaldusasutus või registripidaja kannab registriandmete ebaõigsuse kahtluse kohta registrisse teabe, mis jääb sinna kuni andmete õigsuse tuvastamiseni või nende parandamiseni.
(2) Registriandmete parandamine on ebaõigete registriandmete õigeks muutmine registripidaja, majandushaldusasutuse või maakohtu poolt. Registriandmed on ebaõiged, kui nad ei vasta kande aluseks olnud dokumentides esitatud andmetele, kui muudes seaduse alusel asutatud andmekogudes on samu andmeid uuendatud või kui registriandmetes on keele- või trükiviga või muu vormilist laadi viga.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(3) Ebaõiged registriandmed parandab need registrisse kandnud majandushaldusasutus või registripidaja hiljemalt ebaõigsusest teada saamise päevale järgneval tööpäeval.
(4) Ebaõiged registriandmed parandab need registrisse kandnud maakohus hiljemalt ebaõigsusest teada saamise päevale järgneval tööpäeval.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 63.
Ebaõigete andmete avastamisest teatamine
(1) Kui majandushaldusasutus või registripidaja avastab, et muu seaduse alusel asutatud andmekogu andmed ei ole õiged registriandmete suhtes, teatab ta sellest vastava andmekogu volitatud töötlejale hiljemalt avastamisele järgneval tööpäeval.
(2) Kui haldusorgan või isik avastab, et registriandmed ei ole õiged, teatab ta sellest majandushaldusasutusele või registripidajale hiljemalt avastamisele järgneval tööpäeval.
§ 64.
Registripäevik, registritoimik ja arhiiv
(1) Registripidaja kannab registripäevikusse järgmised andmed:
1) andmete registrisse kandmise aluseks olevate dokumentide registripidajani või majandushaldusasutuseni jõudmise aeg;
2) andmete registrisse kandmise aeg ja kandja;
3) andmete registrisse kandmise aluseks oleva dokumendi nimetus käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1 ja 3 sätestatud loetelude kohaselt;
4) ebaõigete registriandmete parandamise kohta muutmisakti number ja kuupäev.
(2) Andmete registrisse kandja säilitab andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid iga ettevõtja kohta eraldi peetavas registritoimikus, välja arvatud teadete ja taotluste esitamisel Eesti teabevärava kaudu.
(21) Andmete registrisse kandja säilitab isikuandmeid sisaldavaid andmete registrisse kandmise aluseks olevaid dokumente kuni kümme aastat alates loa kehtivuse lõppemisest ja seejärel kustutab need.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(3) Registriandmete kehtetuks tunnistamisel kantakse registriandmete aluseks olnud dokumendid arhiivi, kus neid säilitatakse kümme aastat registriandmete kehtetuks tunnistamisest arvates. Arhiivi kantud registriandmetele tagab registripidaja juurdepääsu õigustatud huvi korral. Kehtetuks tunnistatud registriandmetele tagab registripidaja juurdepääsu registri veebilehelt ühe aasta jooksul nende kehtetuks tunnistamisest arvates.
6. peatükk Järelevalve
1. jagu Riiklik järelevalve
§ 65.
Riikliku järelevalve teostamine
(1) Riiklikku järelevalvet ettevõtja majandustegevuse üle teostab korrakaitseorgan, kelle pädevusse see on seadusega asjaomasel tegevusalal antud.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(2) Riiklikku järelevalvet teostav majandushaldusasutus on korrakaitseorgan korrakaitseseaduse tähenduses.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 66.
Riikliku järelevalve kulud
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
Riikliku järelevalve kulude hüvitamine toimub korrakaitseseaduse §-s 83 sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 67.
Majandustegevuse takistamine
Riikliku järelevalve meetmeid, mis muudavad majandustegevuse edasise teostamise võimatuks, võib majandushaldusasutus võtta juhul, kui esineb kõrgendatud või oluline oht avalikule korrale. Kõrgendatud või olulise ohu olemasolu võib majandushaldusasutus eeldada järgmistel juhtudel:
1) loakohustusega majandustegevust alustatakse tegevusluba taotlemata;
2) loakohustusega majandustegevust alustatakse hoolimata tegevusloa andmisest keeldumisest;
3) majandustegevust jätkatakse pärast majandustegevuse peatamist või keelamist;
4) majandustegevust jätkatakse pärast tegevusloa peatamist või kehtetuks tunnistamist;
5) majandustegevust jätkatakse loakohustusega tegevusalal ilma tegevusloa üleandmiseta.
§ 68.
Ettekirjutus
(1) Majandushaldusasutus teeb ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud isikule ettekirjutusi majandustegevuse nõuete ja tegevusloa kõrvaltingimuste rikkumise vältimiseks, tegevuse majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viimiseks, teatamiskohustuse ja loakohustuse täitmiseks, riikliku järelevalve teostamise takistamise lõpetamiseks ning muudel käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, määrates ettekirjutuse täitmiseks mõistliku tähtaja.
(2) [Välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
2. jagu Koostöö järelevalve teostamisel lepinguriikidega
§ 69.
Vastastikune abi lepinguriigis asutatud teenuseosutaja üle järelevalve teostamisel
(1) Riiklikku järelevalvet teostav majandushaldusasutus kohaldab kõiki meetmeid lepinguriikide vaheliseks tõhusaks koostööks, et teostada riiklikku järelevalvet teenuseosutajate ja nende osutatavate teenuste üle.
(2) Majandushaldusasutus teostab talle riiklikuks järelevalveks antud pädevuse piires teenuseosutaja asutamiskoha lepinguriigi taotlusel järelevalvet Eestis teenust osutava teenuseosutaja üle, tuginedes teenuseosutaja asutamiskoha lepinguriigi põhjendatud taotlusele kontrollida asutamiskoha lepinguriigi nõuete täitmist (edaspidi järelevalve taotlus) ning teavitab nimetatud lepinguriiki järelevalve tulemustest ja võetud meetmetest. Majandushaldusasutus otsustab, millised vastaval tegevusalal kohaldatavad järelevalvemeetmed on igal üksikul juhul kõige asjakohasemad, et täita asutamiskoha lepinguriigi tingimusi.
(3) Kui lepinguriigilt järelevalve taotluse saanud majandushaldusasutus ei ole pädev sellel tegevusalal riiklikku järelevalvet teostama, edastab ta taotluse võimalikult kiiresti pädevale majandushaldusasutusele.
(4) Majandushaldusasutus võib ka omal algatusel oma pädevuse piires teostada Eestis teenust osutava teises lepinguriigis asutatud teenuseosutaja üle riiklikku järelevalvet, eelkõige kontrollida teenuste direktiivi artiklite 16 või 17 kohaste nõuete täitmist.
(5) Teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase koostööpunkti (edaspidi koostööpunkt) ja käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud määruse artikli 6 lõike 1 kohase siseturu infosüsteemi riikliku koordinaatori ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Koostööpunkt aitab lepinguriikide pädevatel asutusel vajaduse korral määrata järelevalvet teostavat majandushaldusasutust ning edastab lepinguriikidelt saabunud järelevalve taotlused ja käesoleva seaduse § 73 lõike 5 kohased taotlused majandushaldusasutusele.
[RT I, 06.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
(6) Majandushaldusasutus võib esitada lepinguriigi pädevale asutusele või koostööpunktile taotluse järelevalve toestamiseks selles lepinguriigis asutatud teenuseosutaja üle, kui tal on kahtlus, et teenuseosutaja ei täida asutamiskoha lepinguriigi nõudeid.
(7) Majandushaldusasutus vastab lepinguriikide ja Euroopa Komisjoni esitatud teabenõuetele elektrooniliste sidevahendite abil ja võimalikult lühikese aja jooksul. Teabenõudele vastamisel või järelevalve teostamisel esinevate raskuste korral teavitab majandushaldusasutus viivitamata teavet taotlenud lepinguriigi pädevat asutust.
(8) Teenuseosutaja üle järelevalvet teostav majandushaldusasutus edastab Euroopa Komisjonile teabe selle kohta, kui lepinguriigid ei täida oma järelevalvega seotud kohustusi.
(9) Lepinguriikide koostöö toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11).
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 70.
Vastastikune abi Eestis asutatud teenuseosutaja üle järelevalve teostamisel
(1) Majandushaldusasutus ei või keelduda Eestis asutatud teenuseosutajate üle järelevalve teostamisest ja vajalike järelevalvemeetmete võtmisest põhjendusel, et teenust osutati või teenus põhjustas kahju teises lepinguriigis.
(2) Majandushaldusasutus võib esitada lepinguriigi pädevale asutusele või koostööpunktile põhjendatud taotluse järelevalve teostamiseks Eestis asutatud ja selles lepinguriigis teenust osutava teenuseosutaja üle, kui tal on kahtlus, et teenuseosutaja ei täida majandustegevuse nõudeid.
§ 71.
Hoiatamiskohustus
Kui majandushaldusasutus on saanud teada piiriülese teenuse osutamisega seotud asjaoludest, mis võivad põhjustada olulist kahju inimese tervisele, ohutusele või keskkonnale Eestis või teises lepinguriigis, teavitab ta sellest viivitamata kõiki lepinguriikide koostööpunkte ja Euroopa Komisjoni.
§ 72.
Teave teenuseosutaja hea maine kohta
(1) Majandushaldusasutus edastab lepinguriigi pädevale asutusele tema taotlusel teabe teenuseosutaja suhtes kohaldatud haldusmeetme ja määratud karistuse kohta ning pettusega seotud maksejõuetuse või pankrotiga seoses tehtud otsuse kohta, mis on otseselt seotud teenuseosutaja pädevuse või usaldusväärsusega, eelkõige selle kohta, kas teenuseosutaja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega või seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud haldusmeetmest või karistusest teatatakse, kui otsus on lõplik. Muu lõikes 1 osutatud otsuse kohta teatab majandushaldusasutus, kas otsus on lõplik või edasi kaevatud, ning viimasel juhul võimaliku kuupäeva, millal on oodata lõplikku otsust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teavet esitav majandushaldusasutus viitab õigusnormidele, mille alusel tehti teenuseosutaja suhtes süüdimõistev otsus või määrati karistus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teavet esitav majandushaldusasutus teavitab lõike 1 kohase teabe edastamisest ka teenuseosutajat.
(5) Majandushaldusasutus võib põhjendatud taotlusega küsida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet teises lepinguriigis asutatud teenuseosutaja kohta selle lepinguriigi pädevalt asutuselt või koostööpunktilt.
§ 73.
Vastastikune abi üksikjuhtumipõhiste erandite korral
(1) Kui majandushaldusasutus kavatseb kohaldada meetmeid teenuste direktiivi artikli 18 kohaselt, edastab ta teenuseosutaja asutamiskoha lepinguriigi koostööpunktile taotluse, et nimetatud lepinguriik kohaldaks teenuseosutaja suhtes vajalikke meetmeid, ning edastab kogu asjakohase teabe kõnealuse teenuseosutaja, teenuse ja juhtumi asjaolude kohta.
(2) Pärast asutamiskoha lepinguriigilt teate saamist kohaldatud või kavandatud meetmete kohta või põhjuste kohta, miks ei ole ühtegi meedet kohaldatud, teavitab majandushaldusasutus Euroopa Komisjoni ja asutamiskoha lepinguriiki oma kavatsusest kohaldada meetmeid, märkides põhjused, miks ta arvab, et:
1) asutamiskoha lepinguriigi kohaldatud või kavandatud meetmed on ebapiisavad;
2) tema kavandatavad meetmed on kooskõlas teenuste direktiivi artiklis 18 sätestatud tingimustega.
(3) Meetmeid ei või kohaldada enne 15 tööpäeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate saamise kuupäevast arvates.
(4) Kiireloomulistel juhtudel võib majandushaldusasutus, kes kavatseb meedet kohaldada, teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetest erandi. Sellisel juhul teavitatakse kohaldatavast meetmest viivitamata Euroopa Komisjoni ja asutamiskoha lepinguriiki, esitades põhjendused selle kohta, miks olukord nõuab kiireloomulist tegutsemist.
(5) Kui majandushaldusasutus saab lepinguriigilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse kohaldada Eestis asutatud teenuseosutaja suhtes meetmeid, kontrollib majandushaldusasutus viivitamata, kas teenuseosutaja rikub majandustegevuse nõudeid, ja teeb kindlaks lepinguriigi taotluse aluseks olevad asjaolud. Majandushaldusasutus teavitab taotluse esitanud lepinguriiki viivitamata kohaldatud või kavandatud meetmetest või vajaduse korral põhjustest, miks ta ei ole ühtegi meedet kohaldanud.
7. peatükk Vastutus
§ 74.
Kohtuväline menetleja
Käesolevas seaduses sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on majandushaldusasutus, kelle pädevusse on asjaomasel tegevusalal seadusega antud riikliku järelevalve teostamine.
§ 75.
Valeandmete esitamine
(1) Majandushaldusasutusele või registripidajale tahtlikult valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.
8. peatükk Ülemineku- ja rakendussätted
1. jagu Üleminekusätted
§ 76.
Majandustegevuse registri seaduse kehtetuks tunnistamine
(1) Majandustegevuse registri seadus (RT I 2004, 12, 79; 2010, 22, 108) tunnistatakse käesoleva seaduse jõustumisel kehtetuks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevuse registri seaduse alusel registreeritud ettevõtjad muutuvad käesoleva seaduse jõustumisel teatamis- või loakohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks vastavalt käesoleva peatüki sätetele ning nende teatamis- või loakohustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud erisusi.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud majandustegevuse registri registreeringus sisalduvate andmetega, tuleb ettevõtjal need andmed esitada 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Andmete tähtaegselt esitamata jätmise korral ei ole teatamiskohustus täidetud.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loakohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid või läbima täiendava eelkontrolli võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud majandustegevuse registri registreeringus sisalduvate andmetega, tuleb ettevõtjal 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitada taotlus tegevusloa saamiseks. Ettevõtja senine tegevusluba kaotab kehtivuse, kui ta taotlust tähtaegselt ei esita või taotlus jäetakse rahuldamata.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 77.
Enne käesoleva seaduse jõustumist antud tegevusluba
Kehtiv tähtajaline tegevusluba, mis alates käesoleva seaduse ja selle rakendussätete jõustumisest tuleks anda tähtajatult, muutub käesoleva seaduse jõustumisel tähtajatuks.
§ 771.
Muu seaduse alusel esitatud teated ja antud load
(1) Kui ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse § 76 lõige 2, on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud majandushaldusasutusele käesoleva seaduse 8. peatüki 2. jaos nimetatud seaduse alusel nõutava teate mingil tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta, loetakse teatamiskohustus käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks.
(2) Kui ettevõtjale, kelle suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse § 76 lõige 2, on enne käesoleva seaduse jõustumist antud käesoleva seaduse 8. peatüki 2. jaos nimetatud seaduse alusel mis tahes nimetusega luba majandustegevuse alustamiseks ning see tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused, loetakse loakohustus käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamiskohustuse või lõikes 2 nimetatud loakohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid, tuleb ettevõtjal need andmed esitada 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui andmeid tähtaja jooksul ei esitata, ei ole teatamis- ega loakohustus täidetud.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 772.
Seadusest ja kohtulahendist tuleneva keelu andmete kandmine registrisse elektrooniliselt
Maakohtule § 57 punktist 5 tuleneva pädevuse teostamiseks piisab, kui andmed tehakse arvutivõrgu kaudu kättesaadavaks samas korras, mis kehtib elektrooniliselt peetava äriregistri andmete kasutamise kohta.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
2. jagu Rakendussätted
§ 78. – § 136.[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 137.
Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. juulil.
[RT I, 22.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]