Text size:

Health Insurance Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:20.01.2014
In force until:25.04.2014
Translation published:20.01.2014

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act regulates solidarity-based health insurance (hereinafter health insurance).

 (2) In the event of a conflict between this Act and an international agreement ratified by the Riigikogu, the provisions of the international agreement apply.

§ 2.  Definition, principles and form of health insurance

 (1) Health insurance is a system for covering health care expenses incurred to finance the disease prevention and treatment of and purchase of medicinal products and medical devices for insured persons and to pay benefits for temporary incapacity for work and other benefits on the conditions and in accordance with the procedure provided for in this Act.
[RT I 2008, 3, 22 - entry into force 01.09.2008]

 (2) Health insurance is based on the solidarity of and limited cost-sharing by insured persons and on the principle that services are provided according to the needs of insured persons, that treatment is equally available in all regions and that health insurance funds are used for their intended purpose.

 (3) Health insurance is compulsory insurance, with the exception of the health insurance provided for in §§ 22–24 of this Act.

§ 3.  Insurer

 (1) For the purposes of health insurance, the insurer is the Estonian Health Insurance Fund (hereinafter health insurance fund).

 (2) An insured person will choose a regional unit of the health insurance fund and be entered in the list of insured persons of the unit.

 (3) Unless otherwise provided by this Act, persons entered in the lists of insured persons of regional units of the health insurance fund have equal rights and equal opportunities to receive health insurance benefits.

§ 4.  Health promotion

  The health insurance fund participates in financing projects specifically aimed at promoting health to the extent of the amounts prescribed for such purpose in the budget of the health insurance fund and with the approval of the Ministry of Social Affairs.

Chapter 2 CONDITIONS OF INSURANCE 

Division 1 Insured Person 

§ 5.  Insured person

 (1) For the purposes of this Act, an insured person is a permanent resident of Estonia or a person living in Estonia on the basis of a temporary residence permit or right of residence, for whom a payer of social tax must pay social tax or who pays social tax for themselves in accordance with the procedure, in the amounts and within the terms provided for in the Social Tax Act, or a person considered equal to such persons on the basis of this Act or on the basis of a contract specified in subsection 22 (1) of this Act.

 (2) The following are insured persons for whom a payer of social tax must pay social tax:
 1) persons who work on the basis of an employment contract concluded for a term exceeding one month or for an unspecified term and for whom the employer must pay social tax;
 2) officials, active servicemen, members of the Riigikogu, the President of the Republic, members of the Government of the Republic, judges, the Chancellor of Justice, the Auditor General, the Public Conciliator, members of councils of local authorities, members of city or rural municipality governments, mayors of rural municipality or city districts for whom the state or the local authority must pay social tax via its agencies;
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]
 3) persons for whom the state, local authority or, based on the Creative Persons and Artistic Associations Act, an artistic association (hereinafter artistic association) is required to pay social tax under § 6 of the Social Tax Act;
[RT I, 10.01.2014, 2 - entry into force 20.01.2014]
 4) members of the management or controlling bodies of legal persons within the meaning of § 9 of the Income Tax Act for whom the legal persons must pay social tax each month on the basis of clause 9 (1) 2) of the Social Tax Act in the amount calculated on the basis of at least the monthly rate established in the state budget for the given budgetary year;
 5) persons receiving remuneration or service fees on the basis of a contract for services, an authorisation agreement or a contract under the law of obligations for the provision of any other services, which is concluded for a term exceeding three months or for an unspecified term, who are not entered in the commercial register as self-employed persons and for whom the other party to the contract must pay social tax each month on the basis of clause 9 (1) 2) of the Social Tax Act in the amount calculated on the basis of at least the monthly rate established in the state budget for the given budgetary year;
[RT I 2008, 60, 331 - entry into force 01.01.2009]
 6) persons receiving an unemployment insurance benefit on the basis of the Unemployment Insurance Act for whom the Estonian Unemployment Insurance Fund must pay social tax on the basis of clause 2 (1) 8) of the Social Tax Act.

 (3) An insured person who pays social tax for themselves is a person who is entered in the commercial register as a self-employed person or who has been registered with the Tax and Customs Board as a notary, certified translator or enforcement officer and who pays social tax on their business income in accordance with the Social Tax Act.
[RT I, 25.10.2012, 1 - entry into force 01.12.2012]

 (31) An insured person for whom social tax is paid by a self-employed person registered in the commercial register is their spouse who has been entered in the register of taxable persons as the spouse participating in the activities of the undertaking of the self-employed person on the basis of § 202 of the Taxation Act (hereinafter spouse participating in activities of undertaking of self-employed person).
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (4) The following persons for whom social tax is not paid are considered to be equal to insured persons on the basis of this Act:
 1) pregnant women whose pregnancy has been identified by a doctor or a midwife;
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.04.2010]
 2) persons under 19 years of age;
 3) persons who receive a state pension granted in Estonia;
 4) persons with up to five years left until attaining the retirement age who are maintained by their spouses who are insured persons;
 5) students of up to 21 years of age acquiring basic education, students of up to 24 years of age acquiring general secondary education, students acquiring formal vocational education, and higher education students who are permanent residents of Estonia and study in an educational institution in Estonia founded and operating on the basis of legislation or in an equivalent educational institution abroad.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

Division 2 Duration of Insurance Cover 

§ 6.  Duration of insurance cover of officials, active servicemen, members of Riigikogu , President of Republic, members of Government of Republic, judges, Chancellor of Justice, Auditor General, Public Conciliator, members of councils of local authorities, members of city or rural municipality governments, mayors of rural municipality or city districts

 (1) The insurance cover of the persons specified in clauses 5 (2) 1) and 2) of this Act will commence upon expiry of a waiting period of fourteen days calculated as of the commencement of employment or taking office if the employer has submitted the documents necessary for an entry on commencement of the insurance cover of the person to be made in the health insurance database to the health insurance fund within seven calendar days as of the date on which the person commences employment or takes office. If the employer submits the necessary documents after expiry of the aforementioned term of seven days, the insurance cover will commence as of the date of making the entry on commencement of the insurance cover in the health insurance database but not earlier than after the retention period of fourteen days calculated from the commencement of work or taking office.

 (2) If the documents necessary for an entry on commencement of the insurance cover of a person to be made in the health insurance database are submitted during the period of validity of the insurance cover of the person, the insurance cover will continue on the new basis without interruption.

 (3) The insurance cover of the persons specified in clauses 5 (2) 1) and 2) of this Act will terminate two months after termination of the employment relationship or remove from office. The employer must notify the health insurance fund of the termination of an employment or service relationship or removal from office within ten calendar days.

 (4) The insurance cover of the persons specified in clauses 5 (1) 1) and 2) of this Act will be suspended after two months have passed from the time when the employer stops paying social tax without terminating the employment relationship with the person or removing the person from office. The employer must inform the health insurance fund about the non-payment of social tax within ten calendar days after stopping the payments.

 (5) After recommencing social tax payments following the suspension of the insurance cover, the employer must inform the health insurance fund thereof within ten calendar days as of recommencement of payment of social tax. Upon receipt of the data, the insurance cover will resume without a waiting period.

 (6) Subsection (4) of this section will not be applied if the insured person is entitled to the benefit for temporary incapacity for work.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 7.  Duration of insurance cover of persons for whom social tax is paid by state, local authority or artistic association

 (1) The insurance cover of a person specified in clause 5 (2) 3) of this Act will commence as of the making of an entry on commencement of the insurance cover in the health insurance database. The documents necessary for the person to be entered in the health insurance database must be submitted to the health insurance fund by the agency through which the state or local authority pays social tax for the person or by an artistic association.

 (2) The insurance cover of a person specified in clause 5 (2) 3) of this Act will terminate one month after the termination of the obligation of the state, local authority or artistic association to pay social tax for the person. The agency through which the state or the local government paid social tax for the person and the artistic association are required to notify the health insurance fund of termination of the obligation to pay social tax within ten calendar days.
[RT I, 10.01.2014, 2 - entry into force 20.01.2014]

§ 8.  Duration of insurance cover of members of management or controlling bodies of legal persons

 (1) The insurance cover of a person specified in clause 5 (2) 4) of this Act will commence upon expiry of a waiting period of three months calculated as of the making of an entry on commencement of the insurance cover in the health insurance database. The documents necessary for the person to be entered in the health insurance database must be submitted to the health insurance fund by the legal person.

 (2) If the documents necessary for an entry on commencement of the insurance cover of a person to be made in the health insurance database are submitted to the health insurance fund during the period of validity of the insurance cover of the person, the insurance cover will continue on the new basis without interruption.

 (3) The insurance cover of a person specified in clause 5 (2) 4) of this Act will terminate two months after the termination of the person’s authority as a member of the management or controlling body of the legal person. The legal person must submit a notice on termination of the person’s authority as a member of the management or controlling body concurrently with submission of an application to the register registering the members of management or controlling bodies, although the notice must be submitted to the health insurance fund not later than ten calendar days after adoption of the decision on the basis of which the person’s authority as a member of the management or controlling body terminates.

 (4) In the event of failure to pay social tax by the due date, the insurance cover of a person specified in clause 5 (2) 4) of this Act will terminate fourteen calendar days after the due date if the obligation to pay social tax has not been performed as required and in full by such time.

§ 9.  Duration of insurance cover of persons receiving remuneration or service fees on basis of contract under law of obligations

 (1) The insurance cover of a person specified in clause 5 (2) 5) of this Act will commence upon expiry of a waiting period of three months calculated as of the making of an entry on commencement of the insurance cover in the health insurance database. The documents necessary for the person to be entered in the health insurance database must be submitted to the health insurance fund by the payer of social tax.

 (2) If the documents necessary for an entry on commencement of the insurance cover of a person to be made in the health insurance database are submitted to the health insurance fund during the period of validity of the insurance cover of the person, the insurance cover will continue on the new basis without interruption.

 (3) The insurance cover of a person specified in clause 5 (2) 5) of this Act terminates two months after termination of the obligation of the person who concluded the contract with them to pay social tax. The payer of social tax must notify the health insurance fund of termination of the obligation to pay social tax within ten calendar days.

 (4) In the event of failure to pay social tax by the due date, the insurance cover of a person specified in clause 5 (2) 5) of this Act will terminate fourteen calendar days after the due date if the obligation to pay social tax has not been performed as required and in full by such time.

 (5) [Repealed – RT I 2004, 89, 614 – entry into force 01.01.2005]

 (6) [Repealed – RT I 2004, 89, 614 – entry into force 01.01.2005]

§ 91.  Duration of insurance cover of persons receiving unemployment insurance benefit

 (1) The insurance cover of a person specified in clause 5 (2) 6) of this Act will commence as of the making of an entry on commencement of the insurance cover in the health insurance database. The documents necessary for the person to be entered in the health insurance database must be submitted to the health insurance fund by the Estonian Unemployment Fund.

 (2) The insurance cover of a person specified in clause 5 (2) 6) of this Act will terminate two months after termination of the obligation of the Estonian Unemployment Fund to pay social tax for the person. The Estonian Unemployment Insurance Fund must notify the health insurance fund of termination of the obligation to pay social tax within ten calendar days.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

§ 10.  Duration of insurance cover of self-employed persons entered in register
[RT I 2005, 71, 546 - entry into force 01.04.2006]

 (1) The insurance cover of a person specified in subsection 5 (3) of this Act will commence upon expiry of a waiting period of fourteen days calculated as of the entry on the commercial register or the register of taxable persons. The documents necessary for the person to be entered in the health insurance database must be submitted to the health insurance fund by the registrar of the central database of the registration departments of county courts or the Tax and Customs Board within seven calendar days after the entry in the commercial register or the register of taxable persons.
[RT I 2008, 60, 331 - entry into force 01.01.2009]

 (2) If the data necessary for an entry on commencement of the insurance cover of a person to be made in the health insurance database are submitted to the health insurance fund during the period of validity of the insurance cover of the person, the insurance cover will continue on the new basis without interruption.
[RT I 2005, 71, 546 - entry into force 01.04.2006]

 (3) The insurance cover of a person specified in subsection 5 (3) of this Act will terminate two months after making of the deletion entry in the commercial register or register of taxable persons. The registrar of the central database of the registration departments of county courts or the Tax and Customs Board must inform the health insurance fund of the termination of the activities of a person specified in subsection 5 (3) of this Act within ten calendar days after making the deletion entry.
[RT I 2008, 60, 331 - entry into force 01.01.2009]

 (4) The insurance cover will be suspended two months after the entry in the commercial register or register of taxable persons of the suspension of the activities, including seasonal activities of a person specified in subsection 5 (3) of this Act. The registrar of the central database of the registration departments of county courts or the Tax and Customs Board must inform the health insurance fund of the termination of the operation of an enterprise or the professional activities of a person within ten calendar days after making the entry on suspension of activities in the commercial register or register of taxable persons.
[RT I 2008, 60, 331 - entry into force 01.01.2009]

 (5) If a person recommences business activities after their suspension, the registrar of the central database of the registration departments of county courts or the Tax and Customs Board must submit to the health insurance fund the details of recommencement of business activities within ten calendar days. Upon receipt of the data, the insurance cover will continue without a waiting period.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (6) The provisions of subsection (4) of this section do not apply in the event of suspension of engagement in business for a period during which the insured person is entitled to receive the benefit for temporary incapacity for work.
[RT I 2005, 71, 546 - entry into force 01.04.2006]

§ 101.  Duration of insurance cover of spouse participating in activities of undertaking of self-employed person

 (1) The insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person will commence after the passing of the waiting period of fourteen days from the entry in the register of taxable persons. The Tax and Customs Board must submit the documents required for entering the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person within seven calendar days after the entry of the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person in the register of taxable persons.

 (2) If the documents necessary for an entry on commencement of the insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person to be made in the health insurance database are submitted to the health insurance fund during the period of validity of the insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of the self-employed person, the insurance cover will continue on the new basis without interruption.

 (3) The insurance over of the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person will terminate two months after making a deletion entry regarding the spouse in the register of taxable persons or after making a deletion entry regarding the self-employed person in the commercial register.

 (4) The insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person will be suspended after two months have passed from the suspension of the activities of the self-employed person, including after making an entry on the suspension of seasonal activities in the commercial register.

 (5) As of the receipt of data on the recommencement of the activities of a self-employed person, the insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of the self-employed person will continue without a waiting period.

 (6) Subsection (4) of this section does not apply in the event of suspension of the activities of a self-employed person during the period when their spouse is entitled to the benefit for temporary incapacity for work.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

§ 11.  Duration of insurance cover of persons considered equal to insured persons

 (1) The insurance cover of a person specified in subsection 5 (4) of this Act will commence as of the making of an entry on commencement of the insurance cover in the health insurance database. The documents necessary for the person to be entered in the health insurance database must be submitted to the health insurance fund by the person themselves or their legal representative or, upon agreement with their employer, by the employer.

 (2) The documents necessary for a person specified in clause 5 (4) 3) of this Act to be entered in the health insurance database must be submitted by the Social Insurance Board and, in the events provided by law, by the Chancellery of the Riigikogu.

 (3) The documents necessary for a person studying in Estonia specified in clause 5 (4) 5) of this Act to be entered in the health insurance database must be submitted by the Ministry of Education and Research. A person studying in a foreign state specified in clause 5 (4) 5) must submit the documents necessary for insurance cover to commence by themselves.

 (4) The insurance cover of the persons specified in clauses 5 (4) 1)–4) of this Act will terminate if the person no longer meets the conditions provided for in the relevant clause of subsection 5 (4), taking into account the specifications provided for in § 12 of this Act.

 (5) The submitters of the documents specified in subsection (2) or (3) of this section must notify the health insurance fund of the termination of the insurance cover of the persons specified in clause 5 (4) 3) or 5) of this Act within ten calendar days.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

§ 12.  Specifications concerning duration of insurance cover of persons considered equal to insured persons

 (1) The insurance cover of a person declared permanently incapacitated for work will terminate three months after termination of their permanent incapacity for work.

 (11) The insurance cover of a person specified in clause 5 (4) 1) of this Act will terminate three months after the estimated date of delivery as determined by a doctor or midwife.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.04.2010]

 (2) The insurance cover of a person specified in clause 5 (4) 5) of this Act will terminate three months after their graduation from the educational institution. If a student acquiring general secondary education as specified in clause 5 (4) 5) of this Act reaches 24 years of age within three consecutive academic years after the commencement of acquisition of the general secondary education, their insurance cover will terminate three months after their graduation from the educational institution.

 (21) If a student of at least 19 years of age acquiring general secondary education as specified in clause 5 (4) 5) of this Act is expelled from the educational institution before graduation within three consecutive academic years after commencement of acquisition of the general secondary education, their insurance cover will terminate one month after the expulsion. If a student of at least 19 years of age acquiring formal vocational education as specified in clause 5 (4) 5) of this Act fails to graduate from the educational institution within the standard period of study prescribed for completion of the curriculum (except for medical reasons) or is expelled from the educational institution before graduation, his or her insurance cover terminates one month thereafter. If a student specified in clause 5 (4) 5) of this Act fails to graduate from the educational institution within one year after the end of the standard period of study prescribed for completion of the curriculum (except for medical reasons) or is expelled from the educational institution before graduation, their insurance cover will terminate one month thereafter.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

 (3) Insurance cover will be suspended for any period of academic leave. The conditions under which insurance cover is not suspended for a period of academic leave will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs. After expiry of the period of suspension, the insurance cover will continue without a waiting period.
[RT I 2005, 65, 498 - entry into force 01.01.2006]

§ 13.  Submission of documents and information

 (1) Information necessary for insurance cover to commence, to be suspended or to terminate must be submitted in unattested written form or in an electronic form that is considered equal thereto.

 (2) Documents and information necessary for insurance cover to commence, to be suspended or to terminate may, in addition to the person obligated to submit the documents or information, also be submitted by the person applying for insurance cover or by the insured person.

 (3) A person obligated to submit documents or information necessary for insurance cover to commence must perform the obligation within seven calendar days as of the creation of the obligation.

 (4) The health insurance fund need not be notified of the termination of insurance cover for a specified term if the insurance cover terminates due to expiry of the term. If a person employed on the basis of a contract for a specified term or employed in the service for a specified period of time continues the employment or public service with the same employer or a state or local authority agency after the expiry of the contract for a specified term or the term of service, the payer of social tax must inform the health insurance fund of the continuance of the employment or service within ten calendar days.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.08.2008]

 (5) The health insurance fund will issue a certificate concerning the receipt of documents or information at the request of the person submitting the documents or information.

 (6) The following will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs:
 1) a list of the documents necessary for insurance cover to commence, to terminate and to be suspended, and the composition of the information contained in such documents;
 2) if necessary, the procedure for recognition of documents issued in foreign states.

§ 14.  Liability of persons obligated to submit documents

 (1) If a person applying for insurance cover would have had the right to receive health insurance benefits if a person obligated to submit documents necessary for insurance cover to commence had performed such obligation as required, the person who violated the obligation must compensate the person applying for insurance cover for the loss incurred due to the failure to receive the health insurance benefits.

 (2) [Repealed – RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

 (3) [Repealed – RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

Division 3 Health Insurance Database and Data Protection 

§ 15.  Health insurance database

 (1) The health insurance fund must establish a database for the purpose of performing functions relating to health insurance.

 (2) The official name of the database is “ Ravikindlustuse andmekogu ” [health insurance database].

§ 16.  Chief processor and authorised processor of health insurance database

 (1) The chief processor of the health insurance database is the health insurance fund.

 (2) The authorised processor of the health insurance database is the health insurance fund.

§ 17.  Information to be entered in health insurance database

 (1) The following information is entered in the health insurance database:
 1) personal data;
 2) information that serves as the basis for the commencement, termination or suspension of insurance cover;
 3) information that serves as the basis for payment for health insurance benefits in kind;
 4) information that serves as the basis for payment of pecuniary health insurance benefits.

 (2) The detailed composition of the information to be entered in the health insurance database is provided by the statutes for the maintenance of the database.

 (3) Courts and enforcement officers have the right to use the health insurance database in the part of personal data.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

§ 18.  Right to collect information

 (1) In the events provided by legislation, the health insurance fund has the right to demand that insured persons and persons applying for insurance cover submit information, including sensitive personal data, in so far as such information is necessary for performance of the functions assigned to the health insurance fund by law.

 (2) In the events provided by legislation, the health insurance fund has the right to demand that persons who have concluded a contract with the fund, and other persons and state and local authority agencies submit information concerning insured persons, including sensitive personal data and other information, in so far as such information is necessary for performance of the functions assigned to the health insurance fund by law.

 (3) The persons specified in subsections (1) and (2) of this section cannot demand remuneration for releasing information to the health insurance fund.

 (4) Information may be released to the health insurance fund without the knowledge and consent of the insured person.

 (5) A person obligated to release information must perform the obligation immediately or not later than within the term granted by the health insurance fund when demanding the information, or provide written justification to the health insurance fund as to why the obligation cannot be performed as required.

 (6) A person obligated to release information may refuse to release the information and contest the demand to submit the information in court or initiate intra-agency proceedings in accordance with the Administrative Procedure Act.

§ 19.  Entries in health insurance database

 (1) If the documents on the basis of which an entry is to be made in the health insurance database are in compliance with the requirements, the entry will be made within five calendar days after the documents arrive with the health insurance fund.

 (2) The facts contained in an entry in the health insurance database acquire legal effect as of the making of the entry, unless a different date is prescribed by law.

 (21) The entry on the commencement of the insurance cover of the person specified in clauses 5 (2) 1) and 2) of this Act will be made by the health insurance fund if the Tax and Customs Board has submitted to the health insurance fund the details confirming the payment of social tax by the person. The health insurance fund must inform the insured person and their employer about making the entry within the time limit and in accordance with the procedure prescribed in subsection (3) of this section.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.08.2009]

 (3) The health insurance fund may make an entry on termination or suspension of the insurance cover of a person on its own initiative if the fund has sufficient information that the conditions of insurance of the person are not complied with and the fund has, if possible, previously ascertained the insured person’s opinion. The health insurance fund must notify the insured person of the making of the entry on the same day in writing. The insured person has the right to present objections against the making of the entry within ten days after the receipt of the notice.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

§ 20.  Statutes for maintenance of health insurance database

 (1) The statutes for the maintenance of the health insurance database will be established by the supervisory board of the health insurance fund.

 (2) The statutes for the maintenance of the health insurance database set out:
 1) the structure and organisational structure of the database;
 2) the term for storing information in the database;
 3) a list of the source documents necessary for information to be entered in the database;
 4) the procedure for maintaining records on the receipt and release of information;
 5) the procedure for access to and release of information and the fee payable for the release in accordance with § 22 of the Personal Data Protection Act and other legislation;
[RT I 2007, 24, 127 - entry into force 01.01.2008]
 6) the procedure for the correction of inaccurate information and for giving notice of the correction;
 7) the conditions and procedure for closure of access to information;
 8) the bases and procedure for expansion and liquidation of the database and for combination of the database with other databases;
 9) other conditions necessary for the maintenance of the database.

§ 21.  Proof of insurance cover

 (1) A person who is entered in the health insurance database must present an identity document in order to prove their insurance cover in Estonia. In order to prove insurance cover in other member states of the European Union, a person who is entered in the health insurance database must present the European health insurance card or the provisional replacement certificate of the European health insurance card (hereinafter provisional replacement certificate).

 (2) In order to prove insurance cover, a person under 15 years of age who is entered in the health insurance database may present, instead of the identity document, the European health insurance card or the health insurance card until the issue of the European health insurance card.

 (3) The conditions and procedure for the issue of European health insurance cards and provisional replacement certificates will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

 (4) If a person’s insurance cover is suspended or terminated, they must not use the European health insurance card or provisional replacement certificate.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.08.2008]

Division 4 Persons Considered Equal to Insured Persons on Basis of Contract 

§ 22.  Persons considered equal to insured persons on basis of contract

 (1) The following persons are considered equal to insured persons on the basis of a contract:
 1) persons who during the two years prior to the month of entry into the contract had been ensured for at least twelve months on the grounds provided for in subsection 5 (2), (3), (31) or clause 5 (4) 5) of this Act, and persons maintained by such persons;
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]
 2) persons receiving a pension from a foreign state, unless otherwise provided by an international agreement.

 (2) The health insurance fund will conclude a contract specified in subsection (1) of this section with or for the benefit of a person or persons specified in clause (1) 1) or 2) of this section.

 (3) The health insurance fund has the right, if it provides a reasoned explanation, to refuse to conclude a contract specified in subsection (1) of this section if the person has failed to duly perform contracts previously concluded with the health insurance fund or to comply with legislation regulating health insurance or if they have knowingly submitted false information to the health insurance fund.

§ 23.  Application of Acts

 (1) Unless otherwise provided by this Act, all the rights and obligations of insured persons provided by this Act extend to the persons considered equal to insured persons on the basis of a contract specified in subsection 22 (1) of this Act.

 (2) The provisions of the Law of Obligations Act that regulate insurance contracts apply to the contracts specified in subsection 22 (1) of this Act insofar as they are not in conflict with the provisions of this Act. The provisions of the Insurance Activities Act do not apply to such contracts.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

§ 24.  Conditions under which person is considered equal to insured persons on basis of contract

 (1) The standard conditions of the contract specified in subsection 22 (1) of this Act will be approved by the supervisory board of the health insurance fund on the proposal of the management board.

 (2) The term of the contract must be at least one year.

 (3) The size of an insurance premium payable in a calendar month on the basis of a contract is the product of the average gross wage of the previous calendar year as published by the Statistical Office, multiplied by 0.13 and rounded with the accuracy of 10 cents. The health insurance fund has the right to change the size of an insurance premium payable in a calendar month once a year after the Statistical Office has published the average gross wage of the previous calendar year.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (4) Insurance cover will commence one month after entry into the contract. If an insurance contract is concluded during the period of validity of the compulsory insurance cover of a person, the insurance cover of the person will commence as of the termination of the currently valid compulsory insurance cover without interruption.

 (5) [Repealed – RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

 (6) [Repealed – RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

 (7) A contract will terminate upon commencement of compulsory insurance cover on the basis of this Act.

Chapter 3 HEALTH INSURANCE BENEFIT 

Division 1 General Conditions 

§ 25.  Definition and types of health insurance benefit

 (1) Health insurance benefit is a high quality and timely health service, necessary medicinal product or medical device which is provided to an insured person under the conditions provided for in this Act by the health insurance fund or a person who has concluded a corresponding contract with the fund (benefit in kind), or a sum of money that the health insurance fund must pay to an insured person under the conditions provided for in this Act for the health care expenses incurred by the person or upon their temporary incapacity for work (pecuniary benefit).
[RT I 2008, 3, 22 - entry into force 01.09.2008]

 (2) A health insurance benefit in kind is any of the following that is wholly or partially financed by the health insurance fund:
 1) a health service provided to prevent or treat a disease (health service benefit);
 2) a medicinal product or medical device (benefit for medicinal products and benefit for medical devices).
[RT I 2008, 3, 22 - entry into force 01.09.2008]

 (3) The expenses incurred by the health insurance fund to provide benefits for medicinal products must not exceed 20 per cent of the expenses prescribed for health service benefits in the annual health insurance budget. The funds of the risk reserve provided for in § 391 of the Estonian Health Insurance Fund Act may be used on the basis of a decision of the supervisory board of the health insurance fund in order to cover the additional expenses incurred for benefits for medicinal products in the case of an unanticipated growth in disease contraction.

 (4) A pecuniary health insurance benefit is any of the following that is paid to an insured person by the health insurance fund:
 1) the benefit for temporary incapacity for work;
 2) the adult dental care benefit;
 3) [Repealed – RT I 2004, 89, 614 – entry into force 01.01.2005]
 4) the supplementary benefit for medicinal products;
 5) the benefit for a health service provided outside the waiting list;
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]
 6) the benefit for a cross-border health service.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

 (41) A pecuniary health insurance benefit will be paid at the expense of the health insurance fund into the bank account of the recipient of the benefit or, on the basis of a written application of the recipient of the benefit into the bank account of a third party in Estonia. A pecuniary health insurance benefit will be paid into the bank account of the recipient of the benefit in a foreign state at the expense of the recipient of the benefit.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.08.2008]

 (5) An insured person does not have the right of recourse against the health insurance fund in respect of the money or other assets spent on the services, medicinal products or medical devices classified as health insurance benefits in kind.
[RT I 2008, 3, 22 - entry into force 01.09.2008]

§ 26.  Right of recourse of health insurance fund

 (1) The health insurance fund has the right of recourse against a person who is liable for the occurrence of an insured event due to which an insured person receives health insurance benefits, and against the insurers who are required to provide benefits in connection with that insured event.

 (2) The health insurance fund has the right of recourse to the extent of a health insurance benefit paid by the fund in accordance with the procedure provided for in the State Liability Act in the case of loss caused to an insured person by a public authority through damage to health or a bodily injury.

 (3) Based on § 1041 of the Law of Obligations Act, the health insurance fund has the right of recourse concerning persons who use the European health insurance card or the provisional replacement certificate of the European health insurance card after the suspension or termination of their insurance cover to the extent of the health insurance benefit paid by the fund to such persons.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.08.2008]

§ 27.  Territorial effect of health insurance benefits

 (1) Except in the events provided for in subsection (2) of this section and subsection 36 (3) of this Act, an insured person has the right to receive health insurance benefits in kind only in Estonia.

 (2) If an insured person has been provided with a health service in a foreign state, the insured person may receive health service benefits in accordance with the procedure established in § 271 of this Act on the basis of a respective authorisation granted by the health insurance fund or a written contract concluded beforehand between the insured person or their legal representative and the health insurance fund.

 (3) The health insurance fund will refuse to grant the authorisation or conclude the contract specified in subsection (2) of this section if the health service applied for can be rendered to the insured person in Estonia, but the health insurance fund does not grant the insured person monetary health insurance benefits or health insurance benefits in kind in Estonia in the event of provisions of the health service applied for.

 (4) The adult dental care benefit is paid on the conditions provided for in this Act regardless of the place of provision of the service.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

§ 271.  Health service benefit upon provision of health service in foreign state

 (1) The health insurance fund may grant the authorisation specified in subsection 27 (2) of this Act or conclude a contract specified in the same section on the basis of an application of an insured person or their legal representative if:
 1) the health service applied for or an alternative health service cannot be rendered to the insured person in Estonia;
 2) provision of the health service applied for is therapeutically justified with regard to the insured person;
 3) the medical efficacy of the health service applied for has been proved;
 4) the average probability of the aim of the health service applied for being achieved is at least 50 per cent.

 (2) At least two medical specialists, one of whom is the medical specialist providing health service to the insured person, must assess the conformity of the insured person to the criteria specified in subsection (1) of this section.

 (3) At the request of the health insurance fund, the insured person must undergo an additional evaluation of their state of health, which will be carried out by a doctor appointed by the health insurance fund for the purpose of identifying the conformity of the state of health of the person to the criteria specified in subsection (1) of this section.

 (4) The health insurance fund may give preference to the provision of the health service applied for upon granting the authorisation or concluding the contract specified in subsection 27 (2) of this Act in a Member State of the European Union.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

§ 28.  Restrictions on receipt of health insurance benefits

 (1) If a person fails to follow the medically justified treatment prescribed by a doctor or a family nurse, they will lose the right to receive health insurance benefits in connection with the case of disease for the prevention of which or against which the particular treatment was prescribed.
[RT I 2009, 67, 461 - entry into force 01.01.2010]

 (2) In the events provided for in subsection (1) of this section, the health insurance fund will decide on the loss of a right to receive health insurance benefits in accordance with the procedure provided for in the Administrative Procedure Act, taking into account the specifications prescribed in this Act.

 (3) Intra-agency proceedings with regard to a decision made by the health insurance fund on the basis of subsection (2) of this section may be initiated by an insured person within ten calendar days in accordance with the procedure provided for in the Administrative Procedure Act.

 (4) The provisions of subsection (1) of this section do not apply if:
 1) the monetary value of the health insurance benefit concerned does not justify restriction of the insured person’s right to bodily self-determination;
 2) application of the provisions would constitute a significant breach of the insured person’s right to bodily self-determination;
 3) the insured person or their legal representative has good reason for refusing to grant consent to or follow the treatment prescribed by a doctor or family nurse;
[RT I 2009, 67, 461 - entry into force 01.01.2010]
 4) the health service prescribed is likely to cause a risk of serious health damage to the insured person or their death;
 5) the health service prescribed causes great pain or a danger of prolonged pain to the insured person.

 (5) An insured person does not have the right to receive a health insurance benefit if the need for the benefit has arisen as a result of participation in scientific research, including a clinical trial.

 (6) The right to receive a health insurance benefit expires within three years as of the creation of the right unless otherwise provided by this Act.

Division 2 Health Service Benefit 

Subdivision 1 Health Services 

§ 29.  Scope of insurance cover

 (1) The health insurance fund will assume the obligation of an insured person to pay for health services if the services are entered in the list of health services of the health insurance fund and the provision thereof is therapeutically justified.

 (2) Except in the events provided for in § 33 of this Act, the health insurance fund will not assume the obligation of an adult insured person to pay for dental care services.

 (3) The health insurance fund must also assume an obligation of a person to pay for health services if an insured event occurring during the period of validity of the insurance cover of the person directly causes the need for emergency medical care to be provided to the person after termination of the insurance cover.

§ 30.  List of health services of health insurance fund

 (1) The list of health services of the health insurance fund (hereinafter list of health services) will be established by a regulation of the Government of the Republic on the proposal of the Minister of Social Affairs to which the written opinion of the supervisory board of the health insurance fund concerning the proposal is appended.

 (2) The following is entered in the list of health services:
 1) the name of the health service;
 2) the code of the health service;
 3) the reference price of the health service;
 4) the limits for the payment obligation of an insured person assumed by the health insurance fund;
 5) the extent of cost-sharing by an insured person;
 6) the conditions for application of the reference price of the health service, the limits for the payment obligation of an insured person assumed by the health insurance fund, and the extent of cost-sharing by an insured person.

 (3) The extent of cost-sharing by an insured person is that part of the reference price of a health service for which the payment obligation is not assumed by the health insurance fund. The same extent of cost-sharing applies to all insured persons and the extent must not exceed 50 per cent of the reference price of a health service.

 (4) A reference price set out in the list of health services covers all expenses necessary for the provision of the health service, except for expenses on research and the training of pupils and students.

§ 31.  Amendment of list of health services

 (1) The following criteria are taken into account upon entry of a service in the list of health services:
 1) the proven medical efficacy of the health service;
 2) the cost-effectiveness of the health service;
 3) the necessity of the health service in society and the compatibility of the service with national health policy;
 4) correspondence to the financial resources of health insurance.

 (11) Upon entry of a complex service in the list of health services and upon changes in information specified in clauses 30 (2) 2), 4), 5) and 6) of this Act and also upon deletion of a service from the list of health services, at least the criteria provided for in clauses 31 (1) 3) and 4) are taken into account.

 (12) If the reference price of a health service is changed, at least the criteria provided for in clauses 31 (1) 2), 3) and 4) are taken into account.

 (2) The detailed contents of the criteria provided for in subsection (1) of this Act, the persons to assess compliance with the criteria and the conditions and procedure for assessment thereof will be established by a regulation of the Government of the Republic.

 (3) A health service may be entered in the list of health services subject to cost-sharing by the insured person if:
 1) the aim of the provision of the health service can be achieved by other, cheaper methods which do not involve significantly greater risks or have any other significant adverse effects on the situation of the insured person;
 2) the health service is directed more at improving quality of life than at treating or alleviating a disease;
 3) insured persons are generally prepared to pay for the health service themselves and the decision of an insured person to conclude a contract for the provision of the health service depends primarily on the assumption of the obligation to pay for the health service by the health insurance fund or on the extent to which the payment obligation is assumed.

 (4) A health service may be entered in the list of health services with a condition.

 (5) The making of a proposal for amendment of the list of health services may be initiated by the associations and professional associations of interested health care providers by entering into negotiations with the health insurance fund. The making of a proposal for amendment of the list of health services may be initiated by the health insurance fund by entering into negotiations with the associations and professional associations of interested health care providers.

 (6) An application submitted to the Minister of Social Affairs for amendment of the list of health services must contain as annexes the positions of the initiator of the amendment and of the other party to the negotiations.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004; 1.01.2005]

§ 32.  Payment to health care providers

  The procedure for the assumption of a payment obligation of an insured person by the health insurance fund and the methods for calculation of the payments to be made to health care providers will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs on the proposal of the supervisory board of the health insurance fund.

§ 33.  Dental care benefit for insured person under 19 years of age

 (1) The health insurance fund will assume a payment obligation arising from a contract for the provision of dental care services concluded by or for the benefit of an insured person under 19 years of age, on the condition that the dental care service provided is entered in the list of health services.

 (2) Subsection (1) of this section applies to an insured person under 19 years of age and the provider of the dental care service must conclude a contract for the provision of dental care services with the insured person if:
 1) provision of the dental care service to the insured person within one year after the person attains 19 years of age is based on therapeutic indications and if such indications were or should have been evident at the time of the insured person’s last visit to the provider of the dental care service before the person attained 19 years of age;
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.08.2008]
 2) provision of the dental care service to the insured person is based on therapeutic indications and if such indications have arisen from the need to treat the effects of dental care services provided to the person before they attained 19 years of age or due to the fact that the expected recovery did not occur within one year after they attained 19 years of age.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

§ 34.  Disease prevention

  The health insurance fund participates in financing projects specifically aimed at disease prevention to the extent of the amounts prescribed for such purpose in the budget of the health insurance fund and with approval of the Ministry of Social Affairs.

Subdivision 2 Contract for Financing Medical Treatment 

§ 35.  Contract for Financing Medical Treatment

 (1) By a contract for financing medical treatment, the health insurance fund assumes the obligation of an insured person to pay for the provision of health services under the conditions provided for in the contract and in legislation.

 (2) A contract for financing medical treatment is a public law contract. The provisions of Chapter 7 of the Administrative Procedure Act together with the specifications provided by this Act apply to contracts for financing medical treatment.

§ 36.  Entry into contract for financing medical treatment

 (1) The health insurance fund concludes a contract for financing medical treatment with a health care provider or providers.

 (2) The health insurance fund is not required to conclude a contract for financing medical treatment with all health care providers.

 (3) The health insurance fund has the right to conclude a contract for financing medical treatment with health care providers located in foreign states. The reference prices and limits provided for in the list of health services apply to a contract for financing medical treatment which is concluded with a health care provider located in a foreign state if the health insurance fund undertakes to assume the obligation to pay for the provision of a health service entered in the list of health services.

 (4) In order for a decision to be made on entry into a contract for financing medical treatment and on the term of the contract, the health insurance fund takes into account the following circumstances:
 1) the need of the insured persons for the service, and the availability of the service;
 2) the quality of and conditions for the provision of the service;
 3) the price of the service;
 4) the possibility of the service being provided in accordance with the standard conditions of accommodation;
 5) the maximum number of health care providers providing the health service;
 6) figures regarding the average density of provision of the health service;
 7) developments in national health policy;
 8) whether the health care provider has performed previous contracts for financing medical treatment or other similar contracts as required;
 9) the existence or absence of tax arrears and the general financial situation of the health care provider;
 10) compliance with legislation regulating health insurance and health by the health care provider or the employer thereof.

 (41) The health insurance fund concludes contracts for financing medical treatment, taking into account the circumstances specified in subsection (4) of this section, with a term of at least three years.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.04.2005]

 (42) If the health insurance fund, taking into account the circumstances specified in subsection (4) of this section, concludes a contract for financing medical treatment with a health care provider for the first time, the contract will be concluded for a term of at least three years.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.04.2005]

 (5) The health insurance fund will conclude a contract for financing medical treatment for a term of at least five years with a person who owns a hospital specified in the development plan of the hospital network established by a regulation of the Government of the Republic in accordance with subsection 55 (1) of the Health Services Organisation Act.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.04.2005]

 (51) The health insurance fund will conclude a contract for financing medical treatment for a term of at least five years with a person who provides general medical care based on the approved list of family doctors.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 19.06.2009]

 (6) [Repealed – RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.04.2005]

§ 37.  Conditions of contract for financing medical treatment

  The following conditions will be agreed upon in a contract for financing medical treatment:
 1) the term of the contract;
 2) the amount of obligations of insured persons assumed by the health insurance fund during a specific period of time and the total amount of obligations, and, if necessary, amounts for each of the medical professions established by the Minister of Social Affairs or amounts calculated on any other basis;
 3) the price payable for the provision of the health service, taking into consideration the reference price and limit provided for in the list of health services;
 4) the minimum volume of health services provided;
 5) a list of health care professionals who provide health services for which the payment obligation is assumed by the health insurance fund, and the procedure for giving notice of amendment of the list and for co-ordinating the amendments with the health insurance fund;
 6) the number of hours in a period of time during which the health care provider must provide health services to insured persons;
 7) the term during which the health care provider must submit information to the health insurance fund concerning the assumption of obligations to pay for health services provided to insured persons;
 8) cases where assumption of the payment obligation of an insured person is contingent upon prior written approval from the health insurance fund;
 9) cases where the parties have the right unilaterally to terminate or amend the contract or to suspend performance of the contract in part or in full;
 10) the frequency with which information is to be submitted to the health insurance fund concerning waiting lists and the services provided, and the composition of the information to be submitted;
 11) the procedure and term for giving notice of health services provided to insured persons outside the waiting list;
 12) the scope of the reporting obligation of the health care provider and the obligation to submit information concerning insured persons, and the composition of the information to be submitted;
 13) the indicators of the quality and efficacy of the health services;
 14) the liability of the parties upon violation of the contract;
 15) other conditions necessary for ensuring the efficient and sound use of health insurance funds.

§ 38.  Waiting list

 (1) A waiting list is a part of a database maintained by a health care provider which contains information concerning insured persons who are waiting for a regular health service benefit and which serves as the basis for the assumption of payment obligations by the health insurance fund.

 (2) The health insurance fund will conclude contracts for financing medical treatment only with health care providers who maintain waiting lists in accordance with clause 56 (1) 4) of the Health Services Organisation Act and enable entry into contracts for provision of health service through the health information system.
[RT I 2008, 3, 22 - entry into force 01.09.2008]

 (3) The maximum length of a waiting list will be approved by the supervisory board of the health insurance fund. Any extension of the maximum length of a waiting list does not apply to insured persons who have already been entered in the waiting list.

 (4) The length of a waiting list may differ from one regional unit of the health insurance fund to another but must not exceed the maximum length of the waiting list.

 (5) Only insured persons who, upon their entry in a waiting list, have a proven medical need for a health service may be entered in the waiting list. An insured person who no longer has a proven medical need for a health service will be deleted from the waiting list immediately. The health insurance fund has the right to examine waiting lists at any time or to demand that a waiting list be submitted for examination.

 (6) An insured person has the right to obtain a health service outside the waiting list on the condition that this does not prejudice the opportunities of the insured persons in the waiting list to obtain the health service.

§ 39.  Assumption of obligations

 (1) The health insurance fund is deemed to have assumed an obligation to pay for the provision of a health service if, within thirty calendar days after the receipt of the documents on which assumption of the obligation is based, the health insurance fund has not notified the health care provider in writing of its refusal to assume the obligation.

 (2) If there is a waiting list for a health service, the health insurance fund must assume the obligation to pay for the health service if the insured person has been on the list and waiting for the health service to be provided, together with assumption of the payment obligation by the health insurance fund, until their turn or for longer than prescribed by the maximum length of the waiting list.

 (3) In the event of existence of a waiting list, the health insurance fund will not assume the obligation to pay for a health service received outside the waiting list, unless otherwise provided for in this Act or legislation established on the basis thereof.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

 (4) The assumption of an obligation to pay for the provision of a health service may be refused if:
 1) provision of the heath service is unjustified or the therapeutic indications are insufficient;
 2) the health service is provided to a standard below the general level of medical science;
 3) the health service is not provided in conformity with the conditions provided by legislation or the contract for financing medical treatment;
 4) the rights of the patient have been violated upon the provision of the health service;
 5) the documents on which assumption of the obligation is based have been prepared incorrectly and the health care provider fails to eliminate the deficiencies within the term agreed upon in the contract for financing medical treatment;
 6) upon provision of the health service, the health care provider violates this Act, other legislation or a contract concluded with the health insurance fund.

 (5) The health insurance fund has the right and a health care provider must notify an insured person in writing within one month of the refusal of the health insurance fund to assume a payment obligation and of the reasons therefor. In the event of a violation of the notification obligation, the health care provider will lose the right to demand payment for the health service from the insured person.

 (6) An insured person has the right to submit the same objections to a claim for payment submitted by a health care provider as the health insurance fund.

Division 3 Second Opinion 

§ 40.  Right to second opinion

 (1) For the purpose of this Act, ‘second opinion’ means an independent opinion of another medical specialist who is a health service provider or a medical specialist working for another health service provider (hereinafter provider of second opinion), which is aimed at evaluating the correctness of the diagnose given to the insured person by the medical specialist who gave the initial opinion or the necessity of the medical product or health service prescribed to the insured person, the explained alternatives and expected impact and the risks relating to the provision of the health service.

 (2) The doctor who gave the initial opinion to the insured person upon provision of a health service must send to the provider of a second opinion all the documents regarding the health services rendered to the insured person or copies thereof and give the insured person a letter referring the insured person to the provider of the second opinion.

 (3) The health insurance fund will assume the obligation to pay for the second opinion once per treatment event to the extent specified in the list of the health services of the health insurance fund.

 (4) On the conditions of and in accordance with the procedure provided for in § 662 of this Act, the health insurance fund will compensate the insured person for the expenses of giving a second opinion of a health service provider operating in another Member State of the European Union.

 (5) On the conditions of and in accordance with the procedure provided for in § 662 of this Act, the health insurance fund will compensate the insured person for the expenses of giving a second opinion of a health service provider operating outside the European Union.

 (6) In order to obtain a second opinion from a health service provider operating in Estonia who does not have a treatment financing contract with the health insurance fund and from a health service provider specified in subsection (5) of this section, the insured person or their legal representative and the health insurance fund will conclude a written contract in advance.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

Division 4 Benefits for Medicinal Products, Supplementary Benefits for Medicinal Products and Benefits for Medical Devices 
[RT I 2008, 3, 22 - entry into force 01.09.2008]

§ 41.  Scope of insurance cover in case of benefits for medicinal products

 (1) The health insurance fund will, to the extent and in accordance with the procedure provided by legislation, assume an obligation to pay for the retail sale of medicinal products and food for particular nutritional uses of medicinal purpose (hereinafter medicinal products), which are necessary for the out-patient treatment of an insured person and are entered in the list of medicinal products of the health insurance fund (hereinafter list of medicinal products).
[RT I, 17.02.2011, 1 - entry into force 27.02.2011]

 (11) The amount payable on the basis of the obligation to pay assumed by the health insurance fund is calculated based on the retail price of the medicinal product. For the purposes of this Act, the retail price of a medicinal products is the final sales price of one sales packaging of the medicinal product to the consumer, which comprises the wholesale and retail sales mark-ups of the medicinal product, value added tax and the reimbursements granted by the manufacturer or the holder of the marketing authorisation or the wholesale distributor or retailer.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 01.07.2010]

 (2) The health insurance fund will assume an obligation to pay for a medicinal product only if the prescription issued for the medicinal product is in compliance with the conditions and format established by a regulation of the Minister of Social Affairs on the basis of the Medicinal Products Act. Family doctors operating on the basis of the practice lists of the family doctors, licensed medical specialists, licensed dentists, licensed midwives, doctors (except in events of provision of emergency medical care), dentists and midwives working for a health care provider holding an activity licence for providing specialised medical care, and doctors and dentists registered with the Health Care Board and employed in the Defence Forces have the right to issue prescriptions. A doctor, dentist or midwife issuing a prescription is liable for the justification of the issue of the prescription and for the compliance of the prescription with legislation.
[RT I 2009, 49, 331 - entry into force 01.04.2010]

 (3) The health insurance fund will not assume an obligation to pay for the following portions of the price of a medicinal product:
 1) the basic rate of cost-sharing per prescription, and
 2) in the event of a medicinal product specified in subsection 44 (3) of this Act, the amount exceeding the reference price or the price provided for in the price agreement;
[RT I, 05.07.2012, 14 - entry into force 01.10.2012]
 3) in the event of a medicinal product intended for the treatment or alleviation of a disease entered in the list of diseases established on the basis of subsection 44 (1) or (2) of this Act, the amount exceeding the reference price or the price provided for in the price agreement;
 4) in the case of a medicinal product specified in subsection 44 (41) of this Act, the amount exceeding the reference price or the price provided for in the price agreement;
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

 (4) The amount payable based on the payment obligation assumed by the health insurance fund is calculated in the event of the medicinal products specified in subsection 44 (3) of this Act in accordance with the reimbursement percentage specified in the list of medicinal products from the difference between the reference price or the price specified in the price agreement and the basic rate of cost-sharing.
[RT I, 05.07.2012, 14 - entry into force 01.10.2012]

 (5) The amount payable based on the payment obligation assumed by the health insurance fund is calculated in the event of the medicinal products specified in subsections 44 (1) and (2) of this Act in accordance with the reimbursement percentage specified in the list of medicinal products from the difference between the reference price or the price specified in the price agreement and the basic rate of cost-sharing.
[RT I, 05.07.2012, 14 - entry into force 01.10.2012]

 (6) The amount payable based on the payment obligation assumed by the health insurance fund is calculated in the event of the medicinal products specified in subsection 44 (4) of this Act in accordance with the reimbursement percentage specified in subsection 44 (4) from the difference between the reference price or the price specified in the price agreement and the basic rate of cost-sharing.
[RT I, 05.07.2012, 14 - entry into force 01.10.2012]

 (61) The amount payable based on the payment obligation assumed by the health insurance fund is calculated in the event of the medicinal products specified in subsection 44 (41) of this Act in accordance with the reimbursement percentage specified in subsection 44 (41) from the difference between the reference price or the price specified in the price agreement and the basic rate of cost-sharing.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 01.07.2010]

 (7) If the retail price of a medicinal product is lower than the reference price or the price specified in the price agreement, the amount payable on the basis of a payment obligation assumed by the health insurance fund will be calculated on the basis of the difference between the retail price and the basic rate of cost-sharing.

 (8) With good reason and taking into account the criteria provided for in subsections 43 (2) and 44 (5) and (6) of this Act, the health insurance fund may, at the written request of an insured person or the legal representative thereof to which the written opinion of the doctor treating the insured person has been annexed, assume the obligation to pay a portion of the retail price of a medicinal product, except for the basic rate of cost-sharing, if the medicinal product concerned is necessary for the out-patient treatment of the insured person and is entered in the list of medicinal products or has a single authorisation for import and use.

§ 42.  Reference price, price agreement and basic rate of cost-sharing
[RT I, 05.07.2012, 14 - entry into force 01.10.2012]

 (1) A reference price is the price that serves as the basis for assumption of the payment obligation for medicinal products that have the same active substance and route of administration and that are entered in the list of medicinal products.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 18.04.2010]

 (11) Reference prices are established for medicinal products if another medicinal product with the same active substance and route of administration is entered in the list of medicinal products with a reimbursement rate of 100, 75 or 50 per cent from another manufacturer or marketing authorisation holder of the medicinal product or two or more medicinal products with the same active substance and route of administration from at least two manufacturers are entered in the list at the same time.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 01.07.2010]

 (12) The wholesale purchase price of a medicinal product to which the maximum valid gross margins for wholesale and retail trade and the value added tax are added (hereinafter maximum retail price) is the basis for the calculation of a reference price. The calculation of reference prices for two medicinal products is based on the medicinal product the price of which is lower. In the case of three or more medicinal products, reference prices are calculated on the basis of the price of the medicinal product with the next lowest price after the medicinal product with the lowest price.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.01.2005]

 (13) A person holding an activity licence for the wholesale trade of medicinal products and a person engaged in the wholesale trade of medicinal products holding an activity licence for the manufacture of medicinal products are required to communicate the wholesale purchase prices of all medicinal products to the Minister of Social Affairs. The persons who communicate the wholesale purchase prices of medicinal products, and the conditions and procedure for the communication will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

 (2) The method for the calculation of reference prices, the terms for the establishment and the conditions and terms for the amendment of reference prices will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs, taking into account the provisions of subsection 25 (3) of this Act.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.01.2005]

 (21) The reference prices of medicinal products will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.01.2005]

 (3) If the price level of a medicinal product is lower than or equal to the reference price or if only one medicinal product with a given active substance and route of administration has been issued a valid marketing authorisation in Estonia, the price of the medicinal product will be established by a price agreement.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.01.2005]

 (4) A price agreement is a public law contract that is concluded for each particular case between the Minister of Social Affairs and a manufacturer of medicinal products or a person holding marketing authorisation for a medicinal product and which determines the wholesale purchase price of a medicinal product with a retail price lower than or equal to the reference price or a medicinal product to which a reference price does not apply, and for which the reimbursement rate is 100, 75 or 50 per cent.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 01.07.2010]

 (5) The basic rate of cost-sharing will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs, taking into account, among other things, the principle provided for in subsection 25 (3) of this Act.
[RT I, 05.07.2012, 14 - entry into force 01.10.2012]

 (6) Information concerning the valid reference prices and prices determined by price agreements will be available for the consumers of health services on the web pages of the Ministry of Social Affairs and the health insurance fund, at pharmacies and at health care providers who issue prescriptions.

§ 43.  List of medicinal products

 (1) The list of medicinal products will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

 (2) The following criteria are taken into account upon establishment of the list of medicinal products:
 1) the need of an insured person to obtain a medicinal product as a result of the provision of a health service;
 2) the proven medical efficacy of a medicinal product and the need of an insured person to obtain other medicinal products in the course of their treatment;
 3) the economic justification of the use of a medicinal product;
 4) the existence of alternative medicinal products or means of treatment;
 5) conformity with the financial resources of health insurance and with the principle provided for in subsection 25 (3) of this Act.

 (3) The procedure for drawing up and amending the list of medicinal products, the detailed contents of the criteria provided for in subsection (2) of this section and the persons to assess compliance with the criteria will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

 (4) Only medicinal products which have been issued valid marketing authorisations in Estonia may be entered in the list of medicinal products.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

 (5) The following information is entered in the list of medicinal products:
 1) the active substances and the Anatomical Therapeutic Chemical codes (ATC codes) of the medicinal products;
 2) pharmaceutical preparations;
 3) the manufacturers of the medicinal products;
 4) diseases in the case of which medicinal products containing an active substance intended for the treatment or alleviation of the disease are sold at a reimbursement rate of 100 per cent;
 5) diseases in the case of which medicinal products containing an active substance intended for the treatment or alleviation of the disease are sold at a reimbursement rate of 75 per cent;
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]
 6) the reimbursement rates for the pharmaceutical forms, strengths and packaging of medicinal products;
 7) code of the medicinal product.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 18.04.2010]

 (51) The data specified in clauses 4) to 7) of subsection (5) of this section is binding, while the data specified in clauses 1) to 3) is informative.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 18.04.2010]

 (6) A medicinal product may be entered in the list of medicinal products with a condition the objective of which is to:
 1) ensure that the entry in the list of medicinal products enters into force after a price agreement is concluded or a reference price is established;
 2) ensure that the medicinal product is deleted from the list of medicinal products upon termination of the price agreement;
 3) establish a lower reimbursement rate for a certain pharmaceutical form, strength or packaging of the same medicinal product;
 4) restrict a right to issue prescriptions for medicinal products, imposed in the interests of the health of insured persons or in order to ensure that the issue of prescriptions for medicinal products is justified;
 5) ensure the efficient and sound use of health insurance funds.

§ 44.  Reimbursement rates for medicinal products

 (1) A list of the diseases in the case of which a medicinal product intended for the treatment or alleviation of the disease is, upon the existence of a valid reference price or price agreement, subject to entry in the list of medicinal products with a 100 per cent reimbursement rate will be established by a regulation of the Government of the Republic on the proposal of the Minister of Social Affairs.

 (2) A list of the diseases in the case of which a medicinal product intended for the treatment or alleviation of the disease is, upon the existence of a valid reference price or price agreement, subject to entry in the list of medicinal products with a 75 per cent reimbursement rate will be established by a regulation of the Government of the Republic on the proposal of the Minister of Social Affairs. Upon sale of medicinal products entered in the list of medicinal products with a reimbursement rate of 75 per cent, the 90 per cent reimbursement rate applies to children between 4 and 16 years of age and persons receiving a pension for incapacity for work or an old-age pension on the basis of the State Pension Insurance Act and insured persons over 63 years of age.

 (3) Medicinal products that are not intended for the treatment or alleviation of diseases specified in a list of diseases established on the basis of subsection (1) or (2) of this section may be entered in the list of medicinal products with a 50 per cent reimbursement rate.
[RT I, 05.07.2012, 14 - entry into force 01.10.2012]

 (4) If a medicinal product that is entered in the list of medicinal products with a reimbursement rate of 100, 75 or 50 per cent is not used for the treatment or alleviation of diseases specified in a list of diseases established on the basis of subsection (1) or (2) of this section, a 50 per cent reimbursement rate will be deemed to be applicable to the medicinal product, taking into account the conditions established on the basis of subsection 43 (6) of this Act.
[RT I, 05.07.2012, 14 - entry into force 01.10.2012]

 (41) In the event of medicinal products entered in the list of medicinal products, the 100 per cent reimbursement rate applies to children under 4 years of age.

 (5) The Government of the Republic will establish the list of diseases specified in subsection (1) of this section on the basis of the following criteria:
 1) the gravity and life-threatening nature of a disease;
 2) the possibility of a disease spreading epidemically;
 3) the need to ease the pain caused by a disease, and other humane considerations;
 4) conformity with the financial resources of health insurance and with the principle provided for in subsection 25 (3) of this Act.

 (6) Upon establishment of the list of diseases specified in subsection (2) of this section, the Government of the Republic will, in addition to the criteria provided for in subsection (5) of this section, take into consideration the objective to ensure the treatment or alleviation of chronic diseases which severely impair the quality of life.

 (7) A disease will not be entered in a list of diseases specified in subsection (1) or (2) of this section if the disease can be treated by other, cheaper methods which do not involve significantly greater risks or have any other significant adverse effects on the situation of the insured person.

 (8) A disease may be entered in the list of diseases with a condition the objective of which is to take into account the needs arising from gender, age or medical reasons.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

§ 45.  Entry into price agreement

 (1) The interests of insured persons in obtaining necessary medicinal products at a reasonable price, the budgetary funds of the health insurance fund which are prescribed for the assumption of obligations to pay for medicinal products, and the principle provided for in subsection 25 (3) of this Act will be taken into account upon entry into a price agreement.

 (2) The following conditions will be agreed upon in a price agreement:
 1) the wholesale purchase price of a medicinal product in euros by each pharmaceutical form, active substance content and packaging subject to a 100, 75 or 50 per cent reimbursement rate;
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]
 2) the estimated retail sale volume of the medicinal product during the term of validity of the price agreement if the medicinal product is the only medicinal product with a given active substance and route of administration entered in the list of medicinal products with a reimbursement rate of 100, 75 or 50 per cent;
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 01.07.2010]
 3) the term during which amendment of the price agreement by the parties is prohibited;
 4) the conditions under which a party has the right to demand that the price agreement be amended;
 5) the due date by which the parties are required to submit requests for amendment of the price agreement in order to prevent automatic extension of the term of validity of the price agreement;
 6) the term during which the manufacturer of a medicinal product must sell the medicinal product on the Estonian market and the health insurance fund must assume the obligations of insured persons to pay for the medicinal product under the currently applicable conditions if the parties do not reach an agreement concerning amendment of the price;
 7) other conditions and obligations necessary for ensuring the efficient and sound use of health insurance funds and compliance with the conditions of the price agreement.

 (3) A proposal for a price agreement to be concluded will be made to the Ministry of Social Affairs by a manufacturer of a medicinal product or a person holding marketing authorisation for a medicinal product. The Ministry of Social Affairs may initiate the proceedings for conclusion of a price agreement.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 18.04.2010]

 (4) [Repealed – RT I 2010, 15, 77 – entry into force 18.04.2010]

 (5) [Repealed – RT I 2010, 15, 77 – entry into force 18.04.2010]

 (51) If no agreement is reached on the conditions for entry into or amendment of a price agreement during a reasonable period of time, the Ministry of Social Affairs may initiate proceedings for the reduction of the reimbursement rate for the medicinal product in accordance with the procedure established in accordance with subsection 43 (3) of this Act.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

 (6) The procedure for entry into price agreements will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

§ 46.  Assumption of obligations to pay for sale of medicinal products

 (1) The retailer of a medicinal product will submit to the health insurance fund an invoice for the sale of the medicinal product for the purpose of assumption of the obligation to pay to the extent and on the conditions provided for in this Act via the Digital Prescription Centre specified in § 81 of the Medicinal Products Act. An obligation is deemed as assumed by the health insurance fund if the health insurance fund has not, within 30 calendar days as of the submission of the invoice, refused to assume the obligation to pay for the medicinal products indicated on the invoice.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 18.04.2010]

 (2) The health insurance fund may refuse to assume an obligation to pay for the sale of a medicinal product if, upon the sale of the medicinal product, the requirements for the sale of the medicinal product were violated.

§ 47.  Supplementary benefit for medicinal products

 (1) The health insurance fund will additionally compensate for justified and certified amounts ranging from 384 to 1300 euros which were paid during the calendar year for medicinal products entered in the list of medicinal products and necessary for the out-patient treatment of an insured person (supplementary benefit for medicinal products).
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (2) The size of the supplementary benefit for medicinal products will be calculated by the health insurance fund on the basis of an application by an insured person or their legal representative according to the information in the health insurance database.

 (3) The amounts paid by the health insurance fund, the basic rate of cost-sharing and the amounts exceeding a reference price or a price established in a price agreement will not be taken into account upon calculation of the supplementary benefit for medicinal products.

 (4) If an amount calculated in accordance with subsection (3) of this section is 384 to 640 euros, the health insurance fund will compensate 50 per cent of the portion exceeding 384 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (5) If an amount calculated in accordance with subsection (3) of this section is 640 to 1300 euros, the health insurance fund will, in addition to the amount calculated in accordance with subsection (4) of this section, compensate 75 per cent of the portion exceeding 640 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (6) The health insurance fund will not additionally compensate for portions of amounts calculated in accordance with subsection (3) of this section which exceed 1300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (7) The detailed procedure for application for and payment of the supplementary benefit for medicinal products will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

§ 48.  Scope of insurance cover in case of benefits for medical devices

 (1) The health insurance fund will, to the extent and in accordance with the procedure provided by legislation, assume an obligation to pay for the medical devices which are necessary for an insured person and are entered in the list of medical devices of the health insurance fund (hereinafter list of medical devices).

 (2) For the purposes of this Act, a medical device is an instrument, apparatus or device, or a material or other product that an insured person, as a member of the general public, can use separately or in combination for one or more purposes determined by the manufacturer and whose intended main effect to the insured person is neither pharmacological, immunological nor metabolic and that is needed for:
 1) monitoring, alleviating or treatment of a disease;
 2) alleviating or treatment of an injury.

 (3) The following is not regarded as a medical device for the purposes of this Act:
 1) a surgically invasive device;
 2) an implantable device;
 3) an active device for diagnostics.

 (4) The list of medical devices and the procedure for assumption of the obligation to pay for medical devices entered in the list of medical devices will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs on proposal of the supervisory board of the health insurance fund.

 (5) The following information is entered in the list of medical devices:
 1) the name of the group of medical devices;
 2) code of the medical device;
 3) name of the medical device:
 4) number of medical devices in the sales packaging;
 5) reference price of the medical device or sales packaging of medical devices which will be the retail price agreed upon in the price agreement;
 6) the limits for the payment obligation of an insured person assumed by the health insurance fund;
 7) the extent of cost-sharing by an insured person;
 8) the conditions for application of the reference price of the medical device or sales packaging of medical devices, the limits for the payment obligation of an insured person assumed by the health insurance fund, and the extent of cost-sharing by an insured person.

 (6) The limits for the payment obligation of an insured person assumed by the health insurance fund will be 90 % or 50 % of the reference price of the medical device or sales packaging of the medical device entered in the list of medical devices, except in the case specified in subsection 481 (3) of this Act. The limit for the payment obligation of an insured person assumed by the health insurance fund will be 50 % if there is an alternative method of treatment cheaper than the reference price of the medical device or sales packaging of the medical device, or a cheaper medical device belonging to another group of medical devices or another cheaper medical device available in Estonia.

 (7) For the purposes of this Act, a group of medical devices joins medical devices with the same effect and intended purpose in the list of medical devices.

 (8) Only medical devices with regard to which the health insurance fund and the manufacturer or the representative thereof have concluded a price agreement may be entered in the list of medical devices.

 (9) A medical device may be entered in the list of medical devices with a condition with the objective to regulate the prescription of the medical device, taking into account the criteria provided in subsection 481 (1) of this Act.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.09.2008]

§ 481.  Amendment of list of medical devices

 (1) The following criteria are taken into account upon entry of medical devices in the list of medical devices or deletion of medical devices from such list:
 1) the existence of medically justified indications for the use of the medical device by the general public and existence of alternative medical devices or treatment methods;
 2) the optimal quantity of medical devices needed for treatment based on the diagnosis, severity of the disease or other circumstances influencing the course of treatment;
 3) correspondence to the funds of health insurance, including the existence of another public source of financing;
 4) cost effectiveness of the medical device;
 5) conformity of the medical device with the Medical Devices Act.

 (2) Upon amendment of the reference price that is the basis for assumption by the health insurance fund of an obligation of an insured person to pay for a medical device, the criteria provided in clauses (1) 2) and 3) of this section are taken into account.

 (3) If, in the list of medical devices, there are two comparable medical devices in a group of medical devices then, beginning from the third medical device entered in the list of medical devices, the basis for assumption by the health insurance fund of the payment obligation will be the reference price of the comparable medical device that comes second in the list with regard to its reference price.

 (4) The possibility to use, instead of a medical device, an alternative method of treatment that is cheaper than the reference price of the medical device, a cheaper medical device belonging to another group of medical devices or a cheaper medical device available in Estonia will be assessed by a relevant association of medical specialists.

 (5) The detailed contents of the criteria provided for in subsection (1) of this Act, the persons to assess compliance with the criteria and the procedure for assessment thereof will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

 (6) The manufacturer of a medical device or an authorised representative of the manufacturer may initiate a proposal for amendment of the list of medical devices by entering into negotiations with the health insurance fund. The State Agency of Medicines or the health insurance fund may initiate a proposal for amendment of the list of medical devices by entering into negotiations with the manufacturer of a medical device or an authorised representative of the manufacturer. The applicant will make public all the circumstances known thereto which are relevant to the negotiations.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.09.2008]

§ 49.  Assumption of obligation to pay for medical devices and contracts with sellers
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.09.2008]

 (1) The retailer of a medical device will submit to the health insurance fund an invoice for the sale of the medical device for the purpose of assumption of the obligation to pay to the extent and on the conditions provided for in this Act via the Digital Prescription Centre specified in § 81 of the Medicinal Products Act. An obligation is deemed as assumed by the health insurance fund if the health insurance fund has not, within 45 calendar days as of the submission of the invoice, refused to assume the obligation to pay for the medical device indicated on the invoice.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 18.04.2010]

 (2) The seller of a medical device, except for a pharmacy, will conclude a contract with the health insurance fund in which the following conditions are agreed upon:
 1) the term of the contract;
 2) the circumstances under which a party has the right to terminate the contract unilaterally;
 3) a term shorter than the term specified in subsection (1) of this section;
 4) the circumstances under which assumption of an obligation is contingent upon prior written approval from the health insurance fund;
 5) the scope of the reporting obligation of the seller of the medical device and the obligation to submit information concerning insured persons to the health insurance fund, and the composition of the information to be submitted;
 6) other conditions necessary for ensuring the efficient and sound use of health insurance funds.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.09.2008]

 (3) Assumption of an obligation to pay for the sale of a medical device may be refused if the sale of the medical device is not in conformity with the provisions of legislation or of a contract concluded with the health insurance fund.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.09.2008]

Division 5 Pecuniary Benefits 

Subdivision 1 Benefit for Temporary Incapacity for Work 

§ 50.  Benefit for temporary incapacity for work, types thereof and events of payment
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (1) Benefit for temporary incapacity for work is financial compensation paid by the health insurance fund to an insured person on the basis of a certificate of incapacity for work in cases where the person does not receive income subject to individually registered social tax due to a temporary release from the their duties or economic or professional activity.

 (11) The benefit for temporary incapacity for work is paid to a person insured on the basis of subsection 5 (31) of this Act if a deletion entry or an entry on suspension of operations has not been made in the commercial register with regard to a self-employed person who pays social tax or if a deletion entry has not been made in the register of taxable persons with regard to the spouse participating in the undertaking of a self-employed person by the start date of release from work specified on their certificate of incapacity for work.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (2) The benefit for temporary incapacity for work will not be paid to persons covered by insurance on the grounds specified in clauses 5 (2) 3) and 6) or subsection 5 (4) of this Act or to persons considered equal to insured persons on the basis of a contract.

 (3) The types of the benefit for temporary incapacity for work are:
 1) sickness benefit;
 2) maternity benefit;
 3) adoption benefit;
 4) care benefit.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

§ 51.  Insured event of temporary incapacity for work

 (1) Sickness benefit is paid to an insured person in the case of the following insured events:
 1) a disease or injury of the insured person in respect of which the doctor or dentist treating the person has diagnosed that the person is temporarily unable to work in their position or continue to perform their duties or their economic or professional activity due to the disease or injury;
 2) quarantine established with regard to the insured person;
 3) provision of the insured person with work corresponding to their state of health on the basis of subsection 18 (1) of the Employment Contracts Act or the temporary easing of service conditions on the basis of subsection 48 (1) of the Public Service Act;
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]
 4) the refusal of the insured person from work on the basis of subsection 18 (2) of the Employment Contracts Act or the temporary release of the insured person from the performance of service duties on the basis of subsection 48 (2) of the Public Service Act.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (2) The insured event in respect of which maternity benefit is paid to an insured person is the pregnancy and maternity leave of the insured person. Maternity benefit is paid to persons specified in clauses 5 (2) 4) or 5) or subsections 5 (3) and (31) of this Act without pregnancy and maternity leave.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (3) The insured event in respect of which adoption benefit is paid to an insured person is the adoptive parents leave of the insured person. Adoption benefit is paid to persons specified in clauses 5 (2) 4) or 5) or subsections 5 (3) and (31) of this Act without adoptive parents leave.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (4) Care benefit is paid to an insured person in respect of the following insured events:
 1) nursing a child under 12 years of age;
 2) nursing a family member who is ill at home;
 3) caring for a child under 3 years of age or for a disabled child under 16 years of age when the person caring for the child is themselves ill or is receiving obstetrical care.

§ 52.  Certificate of incapacity for work

 (1) A certificate of incapacity for work is a document certifying the temporary incapacity for work of an insured person and their temporary release from the performance of their duties, which is issued to the insured person by the doctor or dentist treating the person or the midwife providing the service.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.04.2010]

 (2) Family doctors operating on the basis of the practice lists of the family doctors, licensed medical specialists, licensed dentists and licensed midwives, and doctors (except in cases of the provision of emergency medical care), dentists and midwives working for a health care provider holding an activity licence for providing specialised medical care have the right to issue certificates of incapacity for work. The issuer of a certificate of incapacity for work is liable for the correct assessment of the insured event of temporary incapacity for work and for ensuring that the temporary incapacity for work is justified.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.04.2010]

 (21) A midwife has the right to issue a certificate of temporary incapacity for work only for the purpose of the temporary easing of the working conditions of a pregnant woman or for the temporary transfer of a pregnant woman to a different job under subsections 18 (1) and (2) of the Employment Contracts Act and for the temporary easing of the service conditions of a pregnant woman under § 48 of the Public Service Act and in the event of the pregnancy and maternity leave of a person.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (3) The types of certificate of incapacity for work are certificates for sick leave, certificates for maternity leave, certificates for adoption leave and certificates for care leave.

 (4) The conditions and procedure for the registration and issue of certificates of incapacity for work and the format of the certificates will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

§ 53.  Procedure for grant and payment of benefit for temporary incapacity for work

 (1) The benefit for temporary incapacity for work is paid on the basis of a certificate of incapacity for work. If an insured event specified in clause 51 (1) 1) or subsections 51 (2)-(4) of this Act occurs when the insured person is in a foreign state, the certificate of incapacity for work is replaced by a certificate issued by the doctor or dentist who treated the person in the foreign state. On request of the health insurance fund, the certificate must be accompanied by a translation into Estonian prepared by a person specified in subsection 2 (1) of the Sworn Translators Act; the costs of such translation must be covered by the insured person.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.08.2008]

 (11) Upon occurrence of an insured event specified in clause 51 (1) 1) of this Act, provided that sickness benefit is paid to a person in the event specified in subsection 56 (12) of this Act, the additional condition for granting and paying the benefit is a certificate issued by a doctor.
[RT I 2009, 15, 93 - entry into force 01.07.2009]

 (2) [Repealed – RT I 2009, 15, 93 – entry into force 01.07.2009]

 (3) Upon occurrence of an insured event specified in clauses 51 (1) 3) and 4) of this Act, the additional condition for granting and paying the benefit is the decision of a doctor or midwife, which points to the need to provide the insured person with work corresponding to their state of health on the basis of subsection 18 (1) of the Employment Contracts Act or to temporarily ease their service conditions on the basis of subsection 48 (1) of the Public Service Act and describes the advisable work or service conditions.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (4) The benefit will be granted and paid not later than by the 90th calendar day after the date of commencement of performance of employment or service duties or recommencement of economic or professional activity or participation in the activities of the undertaking of the self-employed person as specified in the certificate of incapacity for work if the certificate of incapacity for work of the insured person has been submitted to the health insurance fund together with the other documentation necessary for granting and paying the benefit. The benefit will not be granted or paid if the certificate of incapacity for work was submitted after expiry of the term provided for in this subsection.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (5) A certificate of incapacity for work and the other documents necessary for the grant and payment of the benefit will be submitted to the health insurance fund by the employer of the insured person within seven calendar days as of the date of receipt of the certificate from the insured person. The insured person may submit the certificate of incapacity for work and the other documents necessary for the grant and payment of the benefit themselves.

 (6) The benefit for temporary incapacity for work will be paid within thirty calendar days as of the documents prepared as required arriving at the health insurance fund. In the event of a delay in payment, the health insurance fund must pay a fine for delay in accordance with law.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

 (7) The composition of the documents and information necessary for the grant and payment of the benefit for temporary incapacity for work, and the procedure for the grant and payment thereof will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

§ 54.  Size of benefit for temporary incapacity for work

 (1) The health insurance fund will pay the benefit for temporary incapacity for work to an insured person per calendar day as a percentage of their average income per calendar day, as follows:
 1) 70 per cent in the event of refusal from the provision of in-patient and out-patient health services and from work that does not correspond to the state of health and in the event of the temporary release from the performance of service duties and in the event of a quarantine;
[RT I 2009, 35, 232 - entry into force 01.07.2009]
 11) 80 per cent in the event of taking care of a child under three years of age or of a disabled child of under 16 years of age if the person providing care is ill or being provided with childbirth assistance, is taking care of an ill family member at home or if a child of under 12 years of age is treated in a hospital or at home;
[RT I 2009, 35, 232 - entry into force 01.07.2009]
 2) [Repealed – RT I 2009, 35, 232 – entry into force 01.07.2009]
 3) [Repealed – RT I 2009, 35, 232 – entry into force 01.07.2009]
 4) 100 per cent in the event of pregnancy and maternity leave;
 5) 100 per cent in the event of adoptive parents leave;
 6) 100 per cent in the event of an illness or injury caused as a result of an occupational disease or an accident at work;
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]
 7) 100 per cent in the event of preventing a criminal offence, protecting national or public interests or saving a human life.

 (2) Upon calculation of the amount of the benefit, the sum is rounded with the accuracy of one cent.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (3) If an employee has been provided with work corresponding to their state of health on the basis of subsection 18 (1) of the Employment Contracts Act or their service conditions have been temporarily eased on the basis of subsection 48 (1) of the Public Service Act, the health insurance fund will pay the insured person the benefit in such an amount that the benefit along with the wage or salary to be received for the period (hereinafter wage) divided by the calendar days of the period is equal to the average income of the insured person per calendar day.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 55.  Calculation of average income per calendar day

 (1) Average income per calendar day is calculated on the basis of the information concerning social tax calculated or paid to the insured person, as submitted by the Tax and Customs Board, and the information certifying the right to receive the benefit as submitted by the persons specified in clauses 5 (2) 1), 2), 4) or 5) and subsections 5 (3) and (31) of this Act. Social tax paid by the state, rural municipality, city or artistic association under clauses 6 (1) 1) to 3) and 6) to 13) and subsections (11) and (12) of the same section of the Social Tax Act is not taken into account upon calculating the average income per calendar day.
[RT I, 10.01.2014, 2 - entry into force 20.01.2014]

 (2) The average income of a person insured on the basis of clause 5 (2) 1) or 2) of this Act per calendar day is deemed to be equal to the income calculated on the basis of the social tax calculated for the insured person during the calendar year preceding the calendar year of the date on which release from the performance of their duties commenced as specified in the certificate of incapacity for work, divided by 365.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.07.2009]

 (3) If social tax was not paid for a person insured on the basis of clause 5 (2) 1) or 2) of this Act during the calendar year serving as the basis for calculation of their average income per calendar day, the average income per calendar day will be deemed to be equal to the negotiated wage of the employee divided by 30, but not more than the amount of the minimum monthly wage established by the Government of the Republic and divided by 30. Calculation of average income per calendar day is based on the negotiated wage of the employee or the minimum monthly wage established by the Government of the Republic as applicable on the date preceding the date on which the release from the performance of duties commenced as specified in the certificate of incapacity for work.
[RT I 2009, 15, 93 - entry into force 01.07.2009]

 (4) If average income per calendar day calculated in accordance with the procedure provided for in subsection (2) of this section is lower than average income per calendar day calculated in accordance with the procedure provided for in subsection (3) of this section, average income per calendar day will be calculated in accordance with the procedure provided for in subsection (3) of this section.

 (5) The average income of a person insured on the basis of clause 5 (2) 4) or 5) or subsection 5 (3) of this Act per calendar day is deemed to be equal to the income calculated on the basis of the social tax paid by or for the insured person during the calendar year preceding the calendar year of the date specified in the certificate of incapacity for work as the date on which release from performance of the duties arising from a contract specified in clause 5 (2) 4) or 5) of this Act or from economic or professional activity commenced, divided by 365.
[RT I 2009, 15, 93 - entry into force 01.07.2009]

 (51) The average wage of a person insured on the basis of subsection 5 (31) of this Act per calendar day equals the income calculated on the basis of the social tax paid for the insured person in the calendar year preceding the calendar year of the start date of the release of the person from participating in the activities of the undertaking of a self-employed person, divided by 365.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (6) If social tax was not paid for a person insured on the basis of clause 5 (2) 4) or 5) or subsection 5 (3) or (31) of this Act during the calendar year serving as the basis for calculation of their average income per calendar day, the average income per calendar day is deemed to be equal to the monthly rate provided for in § 21 of the Social Tax Act, divided by 30. The average income per calendar day is calculated on the basis of the monthly rate provided for in § 21 of the Social Tax Act in force on the date preceding the date of the release of the person from performing duties, engaging in economic or professional activities or participating in the activities of the undertaking of a self-employed person.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (7) The provisions of subsection (6) of this section do not apply if, on the date preceding the date on which release from the performance of duties commenced as specified in a certificate of incapacity for work, the insured person did not have the obligation to make advance payments of social tax.

 (71) The provisions of subsection (7) of this section do not apply to a person insured on the basis of subsection 5 (31) of this Act.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (8) If an insured person has the right to receive the benefit for temporary incapacity for work on more than one ground specified in subsections(2), (5) and (51) of this section, their average income per calendar day will be calculated on the ground that is more favourable for the insured person.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

§ 56.  Right to receive benefit for temporary incapacity for work

 (1) The right to receive sickness benefit arises as of the ninth day of release from the performance of employment or service duties as specified in the certificate of incapacity for work.
[RT I 2009, 15, 93 - entry into force 01.07.2009]

 (11) If the basis for payment of sickness benefit is the employee’s temporary refusal to perform the employment duties under subsection 18 (2) of the Employment Contracts Act or the temporary release of the person specified in clause 5 (2) 2) of this Act from the performance of service duties under subsection 48 (2) of the Public Service Act, the benefit will be calculated as of the second day when the employee or the person specified in clause 5 (2) 2) of this Act temporarily refused to perform the employment duties or was temporarily released from the performance of service duties.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (12) In the event of pregnancy, the persons specified in clauses 5 (2) 1), 2) 4) and 5) and subsections 5 (3) and (31) of this Act are entitled to the sickness benefit as of the second day of release from the performance of the employment or service duties or from engaging in economic or professional activities or from participating in the activities of a self-employed person specified in the certificate of incapacity for work in the event of occurrence of an insured event specified in clause 51 (1) 1) of this Act.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (13) If the sickness benefit is paid on the basis of clauses 54 (1) 6) and 7) of this Act, the right to receive the benefit will arise as of the second day of release from performance of the employment or service duties or from engaging in economic or professional activities specified in the certificate of incapacity for work in the event of occurrence of an insured event specified in clause 51 (1) 1) of this Act
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.07.2009]

 (2) If the basis for payment of the sickness benefit is the provision of work corresponding to the state of health of an employee under subsection 18 (1) of the Employment Contracts Act or the temporary easing of the service conditions of an official under subsection 48 (1) of the Public Service Act, the benefit will be calculated as of the first day when the employee commenced the performance of the work corresponding to their state of health or the official commenced service on the eased service conditions.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (3) The right to receive the care benefit, maternity benefit or adoption benefit arises as of the first day of release from the performance of duties as specified in the certificate of incapacity for work.

§ 57.  Period of time serving as basis for calculation of sickness benefit

 (1) In the event of a disease or injury, an insured person has the right to receive sickness benefit until the date on which their capacity for work is restored as specified in the certificate for sick leave or until the date on which of their permanent incapacity for work is declared, but not for more than 240 consecutive calendar days in the event of tuberculosis or 182 consecutive calendar days in the event of any other illness.

 (2) In the event of long-term temporary incapacity for work, the doctor treating the insured person must send the documents necessary for expert assessment to the medical assessment committee not later than by the 121st day or, in the event of tuberculosis, not later than by the 178th day as of the date of release from the performance of duties as specified in the certificate of incapacity for work, and the certificate for sick leave extended on the basis of a decision of the Social Insurance Board serves as the basis for continuing payment of the sickness benefit after the expiry of the term provided for in this subsection.
[RT I 2007, 71, 437 - entry into force 01.10.2008]

 (3) In the event of quarantine, the insured person has the right to receive the sickness benefit until the date of termination of the quarantine as established by the county governor, but not for more than seven calendar days.

 (4) [Repealed – RT I 2009, 5, 35 – entry into force 01.07.2009]

 (5) The insured person has the right to receive the sickness benefit not more than for a total of 250 calendar days per calendar year.

 (6) Insured persons receiving a pension for incapacity for work under the State Pension Insurance Act have the right to receive the sickness benefit in the event of an illness or injury for up to 60 consecutive calendar days for one illness but not for more than a total of 90 calendar days per calendar year.
[RT I, 10.06.2011, 7 - entry into force 07.06.2011, the words „or insured persons who are at least 65 years of age” in subsection (6) of § 57 of the Health Insurance Act are declared unconstitutional and repealed by a judgment of the Supreme Court en banc.]

 (7) If the reason for the temporary incapacity for work of an insured person receiving a state pension for incapacity for work is an illness or injury which is not the reason for the granting of the pension for incapacity for work to them, the provisions of subsections (2) and (6) of this section do not apply upon the granting of the sickness benefit to them.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

§ 58.  Period of time serving as basis for calculation of maternity benefit or adoption benefit

 (1) A pregnant woman has the right to receive maternity benefit on the basis of a certificate for maternity leave for 140 calendar days if her pregnancy and maternity leave commences at least 30 calendar days before the estimated date of delivery as determined by a doctor or midwife. The number of the days by which the pregnancy and maternity leave of the woman commences after the term provided for in this subsection will be deducted from the period for which the woman has the right to receive maternity benefit.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.04.2010]

 (2) If a pregnant woman has been provided with work corresponding to her state of health or the conditions of service of a pregnant woman have been eased during her pregnancy, she will have the right to receive the maternity benefit for 140 calendar days if the pregnancy and maternity leave commences at least 70 calendar days before the estimated date of delivery as determined by a doctor or midwife. The number of the days by which the pregnancy and maternity leave of the woman commences after the date provided for in this subsection will be deducted from the period for which she has the right to receive the maternity benefit.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.04.2010]

 (3) A person specified in clauses 5 (2) 4) and 5) and in subsections 5 (3) and (31) of this section has the right to receive the maternity benefit for 140 calendar days on the basis of a certificate for maternity leave. The number of the days by which the certificate for maternity leave is issued later than the term provided for in subsection (1) of this section will be deducted from the period for which the woman has the right to receive the maternity benefit.
[RT I, 02.07.2012, 8 - entry into force 01.08.2012]

 (4) One person adopting a child under 10 years of age has the right to receive the adoption benefit for 70 calendar days on the basis of a certificate for adoption leave.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

§ 59.  Period of time serving as basis for calculation of care benefit

 (1) The insured person has the right to receive the care benefit on the basis of a certificate for care leave for up to 14 calendar days in the event of nursing a child under 12 years of age or for up to seven calendar days in the event of nursing another family member at home.

 (2) On the basis of a certificate for care leave, the insured person has the right to receive the care benefit for up to ten calendar days in the event of caring for a child under 3 years of age or for a disabled child under 16 years of age if the person caring for the child is ill or is receiving obstetrical care.

 (3) If a certificate for care leave is issued to several persons caring for one and the same person, the persons will have the right to receive the care benefit for not more than the total number of the calendar days specified in subsections (1) and (2) of this section.

§ 60.  Restriction on right to receive benefit for temporary incapacity for work

 (1) The insured person does not have the right to receive the benefit for temporary incapacity for work if:
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]
 1) the illness or injury of the insured person or the person being nursed is caused by the intent of the person;
 2) the illness or injury of the insured person or the person being nursed is caused by a state of intoxication ascertained in accordance with the procedure established on the basis of the Traffic Act or by an examination conducted by a doctor;
 3) the insured person or the person being nursed fails to comply with the medically justified treatment prescribed by a doctor, as a result of which the recovery of the person is hindered;
 4) the insured person fails to appear at a doctor’s consultation at the prescribed time without good reason;
 5) the insured person receives income subject to social tax specified in clause 2 (1) 1) or 3) of the Social Tax Act for the period of the temporary incapacity for work.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]
 6) [Repealed – RT I 2004, 89, 614 – entry into force 01.01.2005]

 (2) If the insured person or the person being cared for performs their duties or is engaged in business during their temporary incapacity for work, the person will lose the right to receive the benefit for temporary incapacity for work as of the date on which they commenced performing the duties or engaging in business.

 (3) If the insured person or the person being cared for fails to appear at a doctor’s consultation at the prescribed time without good reason, the person will lose the right to receive the benefit for temporary incapacity for work as of the date of their failure to appear at the consultation.

 (4) The insured person does not have the right to receive the benefit for temporary incapacity for work if the temporary incapacity for work commences at a time when the insured person is:
 1) on holiday;
 2) on care cleave during a holiday.
[RT I 2009, 5, 35 - entry into force 01.07.2009]

 (5) In the events listed in subsection (4) of this section, the insured person obtains the right to receive the benefit as of the day when they interrupt their holiday and assume or must assume their employment or service duties.
[RT I 2009, 5, 35 - entry into force 01.07.2009]

 (6) The insured person who has the right to receive the maternity benefit or the adoption benefit does not have the right to receive the sickness benefit or the care benefit for the same period. The insured person who has the right to receive the sickness benefit does not have the right to receive the care benefit for the same period.

§ 61.  Prohibition on permitting insured person who is temporarily incapacitated for work to assume employment or service

 (1) The employer must not permit the insured person specified in clause 5 (2) 1) or 2) of this Act to assume their duties at a time when they are released from the performance of their duties as specified in the certificate of incapacity for work.

 (2) In the event of a violation of the prohibition specified in subsection (1) of this section, the insured person will lose the right to receive the benefit for temporary incapacity for work as of the date of the violation.

§ 62.  Rights of health insurance fund upon payment of benefit for temporary incapacity for work

 (1) The health insurance fund may, by a decision, extend the term for payment of the benefit for temporary incapacity for work by up to 30 calendar days if there is reason to suspect that the person does not have the right to receive the benefit. If such doubt is not confirmed, the health insurance fund must pay late interest as of the expiry of the term provided for in subsection 53 (6) of this Act.

 (2) Before making the decision specified in subsection (1) of this section, the health insurance fund must grant the insured person a term of at least five calendar days to submit their opinion on and objections to the matter.

 (3) The health insurance fund may issue a precept together with a warning concerning unjustified payment of the benefit for temporary incapacity for work and recover the benefit from the insured person or withhold the unfounded benefit from the payments of subsequent periods.

 (4) If unfounded payment of the benefit for temporary incapacity for work occurs due to the submission of incorrect information by the employer of the insured person or due to a violation of the prohibition specified in subsection 61 (1) of this Act, the health insurance fund may issue a precept together with a warning and recover the unfounded benefit from the employer of the insured person.

 (5) The health insurance fund will recover from the employer the difference between the benefit paid at the rate of 100 per cent on the basis of clause 54 (1) 6) of this Act as a result of an accident at work or an occupational disease and the benefit calculated at the rate of 80 per cent, depending on the treatment regime, on the basis of clause 54 (1) 1) or 2) of this Act.

 (6) In the event of failure to comply with a precept within the term set out in a warning specified in subsection (3) or (4) of this section, the health insurance fund will have the right to issue a precept for compulsory execution in accordance with the procedure provided in the Code of Enforcement Procedure.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

Subdivision 2 Other Pecuniary Benefits 

§ 63.  Adult dental care benefit

 (1) The health insurance fund will, to the extent, on the conditions and in accordance with the procedure established by a regulation of the Minister of Social Affairs, compensate the amounts paid for dental care services during one calendar year to insured persons receiving the pension for incapacity for work or the old-age pension in accordance with the State Pension Insurance Act, insured persons of at least 63 years of age, pregnant women, mothers of children under one year of age and persons who have an increased need for dental care services as a result of health services provided to them.
[RT I 2008, 56, 313 - entry into force 01.01.2009]

 (2) A higher rate of the benefit for pregnant women, mothers of children under one year of age and persons who have an increased need for dental care services as a result of health services provided to them will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

 (3) The health insurance fund will, to the extent, on the conditions and in accordance with the procedure established by a regulation of the Minister of Social Affairs, compensate a person receiving the pension for incapacity for work or the old-age pension under the State Pension Insurance Act and an insured person of at least 63 years of age for amounts paid for dentures once every three years.
[RT I 2008, 34, 210 - entry into force 01.08.2008]

 (4) [Repealed – RT I 2008, 34, 210 – entry into force 01.08.2008]

§ 64.  [Repealed – RT I 2004, 89, 614 – entry into force 01.01.2005]

§ 65.  Documents necessary for receipt of adult dental care benefit

  A list of the documents required for receiving the adult dental care benefit, the composition of the information contained in the documents and the procedure for submission of the documents will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

§ 66.  Connection between adult dental care benefit and specific period of time

  If the insured person does not acquire the right to receive the adult dental care benefit in whole or in part during one calendar year because the insured person does not incur expenses subject to compensation or incurs such expenses in an amount lower than the extent subject to compensation, the benefit subject to payment during the following calendar year will not be increased by the amount of the benefit not received or by the part of the benefit not received during the preceding calendar year.
[RT I 2004, 89, 614 - entry into force 01.01.2005]

§ 661.  Reimbursement for health service provided outside waiting list

 (1) On a proposal of the supervisory board of the health insurance fund, the Minister of Social Affairs may establish a regulation setting out the list of health services, except dental services, and the procedure for reimbursement of the costs of such health services, which have been rendered to insured persons outside the waiting list by health service providers operating in Estonia and holding a treatment financing contract with the health insurance fund at the time of provision of the health service (hereinafter contracting partner of health insurance fund).

 (2) The proposal of the supervisory board of the health insurance fund may be based on:
 1) the need to ensure sufficient access to high-quality health services, or
 2) the need to control expenses and prevent wasting financial, technical or human resources.

 (3) The regulation specified in subsection (1) of this section may set out health services that:
 1) considerably affect the quality of life of the patient, preventing the development of a disability or permanent damage to health;
 2) cause the hospitalisation of the patient for at least one night, or
 3) call for using specialised medical infrastructures and equipment.

 (4) On the conditions and threshold prices set out in the list of health services established on the basis of subsection 30 (1) of this Act and without exceeding the sum paid for a health service by an insured person, the health insurance fund will reimburse the costs of provision of the health service provided for medical reasons by a contracting partner of the health insurance fund outside the waiting list to the insured person entered in the waiting list by a health service provider.

 (5) Upon reimbursement of a health service provided outside the waiting list, the insured person will not be reimbursed for the additional fee or additional cost-sharing established in this Act or on the basis thereof.

 (6) If the maximum length of the waiting list of a health service established in Estonia on the basis of subsection 38 (3) of the Health Insurance Act is at least one year, the reimbursement for health services provided outside the waiting list will be paid out on the date specified in the reimbursement decision taken by the health insurance fund, but not later than on the last day of the appropriate maximum term of the waiting list of provision of the health service.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

§ 662.  Reimbursement for cross-border health service

 (1) The insured person has the right to obtain reimbursements provided in this Act in connection with the provision of a cross-border health service specified in § 503 of the Health Services Organisation Act in a Member State of the European Union other than Estonia.

 (2) The health insurance fund will reimburse the costs of provision of a cross-border health service provided for medical reasons on the conditions and based on the threshold prices set out in the list of health services established on the basis of subsection 30 (1) without exceeding the sum paid by the insured person for the cross-border health service.

 (3) The health insurance fund will reimburse the sum paid for medicinal products prescribed to the insured person for medical reasons in the course of provision of the cross-border health service and entered in the list established on the basis of subsection 43 (1) of this Act on the conditions established in the list, taking into account the threshold prices established on the basis of subsection 42 (21) of this Act and based on the medicinal product prices set under the price agreements made on the basis of subsection 42 (4) of this Act, without exceeding the sum paid by the insured person for the medicinal product.

 (4) The health insurance fund will reimburse the sum paid for medical equipment dispensed to the insured person for medical reasons in the course of provision of the cross-border health service and entered in the list established on the basis of subsection 48 (4) of this Act on the conditions and threshold prices established in the list, without exceeding the sum paid by the insured person for the medical equipment.

 (5) Upon reviewing an application for reimbursement of a cross-border health service, the health insurance fund has the right to use the Internal Market Information System established on the basis of Regulation (EU) No 1024/2012 of the European Parliament and of the Council on administrative cooperation through the Internal Market Information System (OJ L 316, 14.11.2012, pp. 1–11).

 (6) Upon reimbursement of a cross-border health service, the insured person will not be reimbursed for the additional fee or additional cost-sharing established in this Act or on the basis thereof.

 (7) The procedure for application for reimbursement for cross-border health services, reviewing applications and payment of reimbursements will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

§ 663.  Prior authorisation for provision of health service

 (1) On a proposal of the supervisory board of the health insurance fund, the Minister of Social Affairs may establish, by a regulation, the prior authorisation requirement for provision of cross-border health services in a Member State of the European Union other than Estonia for the purpose of:
 1) ensuring sufficient and stable access to a balanced selection of high-quality medical services, or;
 2) controlling expenses and preventing the wasting of financial, technical or human resources.

 (2) The prior authorisation requirement specified in subsection (1) of this section may be established for the provision of health services that:
 1) depend on the need for planning;
 2) cause the hospitalisation of the patient for at least one night;
 3) call for using highly specialised and expensive medical infrastructures and equipment;
 4) pose a special risk for the patient or population.

 (3) The regulation specified in subsection (1) of this section will set out the health service for which the prior authorisation requirement will be established, the purpose of establishment of the prior authorisation requirement and the period of reassessment of the prior authorisation requirement.

 (4) The prior authorisation requirement can be established nationwide or for obtaining a health service provided by a certain health service provider.

 (5) In the event of a health service the provision of which is subject to the prior authorisation requirement, the health insurance fund will pay the cross-border health service remuneration only if the insured person has obtained a relevant prior authorisation.

 (6) The established prior authorisation requirement will be published on the websites of the Ministry of Social Affairs, health insurance fund and national contact point of cross-border health services.

 (7) The Ministry of Social Affairs will inform the European Commission about the establishment of the prior authorisation requirement and about the commencement and termination of applying the requirement.

 (8) The health insurance fund will grant prior authorisation to the insured person.

 (9) The health insurance fund must not refuse to grant prior authorisation if the insured person is entitled in Estonia to a health service whose prior authorisation is applied for and if the health service cannot be provided in Estonia within a medically justified term, given the objective medical evaluation of the status of health of the person, their medical history and the possible progress of the disease, the strength of pain and the type of the disability at the time of filing the application.

 (10) The health insurance fund may refuse prior authorisation for the following reasons:
 1) according to a clinical evaluation, it has been identified with reasonable certainty that there is a risk to health, which cannot be deemed acceptable, given the possible benefits of the cross-border health service to the person;
 2) it has been identified with reasonable certainty that the cross-border health service poses a considerable threat to public safety;
 3) the health service is provided by a health service provider with regard to whom there are serious and concrete doubts about following the provisions on the quality of the health service, patient safety standards and guidelines, including supervisory provisions, provided that these standards and guidelines are established in the legal provisions or accreditation systems of the Member State providing the health service;
 4) the health service can be provided in Estonia within a medically justified term, taking into account the status of health and possible progress of the disease of the person.

 (11) If the insured person applied for prior authorisation for a cross-border health service, the health insurance fund will identify whether the terms and conditions of obtaining the prior authorisation set out in Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament and of the Council on the coordination of social security systems (OJ L 166, 30.04.2004, pp. 1–123) have been fulfilled. If the terms and conditions have been fulfilled, prior authorisation will be granted in accordance with the Regulation, unless the person explicitly requests otherwise.

 (12) Upon reviewing an application for prior authorisation, the health insurance fund has the right to use the Internal Market Information System established on the basis of Regulation (EU) No 1024/2013 of the European Parliament and of the Council for verifying health service providers operating in the Member States of the European Union and circumstances pertaining to health care professionals.

 (13) Upon reviewing an application for prior authorisation, the health insurance fund has the right to request and expert evaluation in order to identify the need for provision of the health service applied for and the term of provision of the service.

 (14) The conditions of and procedure for obtaining prior authorisation for cross-border health services in a Member State of the European Union other than Estonia and for application and granting of prior authorisation will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

§ 664.  Restrictions on reimbursement for cross-border health service

 (1) In the event of provision of a cross-border health service without a referral by a provider of general medical care or special medical care holding an activity licence for provision of health services in Estonia, the health insurance fund will not reimburse the cross-border health service, except in the events specified in subsection 70 (3) of this Act and to the insured persons specified in clause 5 (4) 5) of this Act.

 (2) The insured person who has insurance cover on the basis of Article 17, 24 or 26 of Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament and of the Council or whose need to receive a cross-border health service arises during their stay in a Member State of the European Union other than Estonia will receive reimbursement for the cross-border health service on the basis of a referral issued by a health service provider of the Member State of the European Union.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

Division 6 Additional Fee and Additional Cost-sharing by Insured Person 

Subdivision 1 General Conditions 

§ 67.  Additional fee and prohibition on extension of additional fee

 (1) For the purposes of this Act, ‘additional fee’ means expenses that are incurred by the insured person in addition to the amount of cost-sharing in order to receive the health insurance benefit and with regard to which the payment obligation is not assumed by the health insurance fund. Additional fees are the visit fee and the in-patient fee.

 (2) The health insurance fund does not compensate for additional fees.

 (3) A health care provider that has concluded a contract for financing medical treatment with the health insurance fund must not demand that the insured person participate in paying for a health service entered in the list of health services in any other manner than on the grounds and to the extent provided for in this division in addition to the cost-sharing specified in the list of health services, the list of medicinal products or the list of medical devices.
[RT I 2008, 3, 22 - entry into force 01.09.2008]

§ 68.  Obligation to provide health service in standard conditions of accommodation

 (1) A health care provider with which the health insurance fund has concluded a contract for financing medical treatment must provide the insured person with accommodation in standard conditions for any period during which the person is receiving in-patient health services.

 (2) The standard conditions of accommodation will be established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

 (3) If health services are provided in conditions better than the standard conditions of accommodation, the health care provider may charge a fee corresponding to the value of the additional benefits from the insured person in accordance with the price list established by the health care provider. The health care provider must submit such price list to the health insurance fund upon conclusion of a contract for financing medical treatment and to make insured persons aware of the price list before health services are provided.

 (4) The insured person has the right to demand that the health care provider provide health services in the standard conditions of accommodation. If a health care provider that has concluded a contract for financing medical treatment with the health insurance fund is only able to provide health services in conditions better than the standard conditions of accommodation, the health care provider must not charge the fee specified in subsection (3) of this section from the insured person.

Subdivision 2 Visit Fee, Additional Cost-sharing, In-patient Fee and Fee for Issue of Documents 

§ 69.  Fee for home visit

 (1) A person providing general medical care may charge a fee from an insured person for a home visit.

 (2) A fee for a home visit must not exceed the maximum rate of visit fees set out in subsection 72 (1) of this Act, regardless of the number of insured persons per one home visit.

 (3) The visit fee for a home visit cannot be charged from a pregnant woman and from an insured person who is less than two years of age.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.07.2009]

§ 70.  Visit fee and additional cost-sharing upon payment for out-patient specialised medical care

 (1) If out-patient specialised medical care is provided on the basis of a referral from a person providing general medical care or a person providing specialised medical care or, in the event provided for in subsection (3) of this section, without a referral, the person providing the specialised medical care will have the right to charge the visit fee from the insured person.

 (2) If out-patient specialised medical care is provided without a referral from a person providing general medical care or a person providing specialised medical care who holds an activity licence to provide health services in Estonia, the health insurance fund will not assume the obligation to pay for the health services (additional cost-sharing), except in the events specified in subsection (3) of this section.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

 (3) If out-patient specialised medical care is provided without a referral from a person providing general medical care or a person providing specialised medical care who holds an activity licence to provide health services in Estonia, the health insurance fund will assume the obligation to pay for the health services if the specialised medical care is provided in connection with a trauma, tuberculosis, eye disease, dermatosis or venereal disease or if gynaecological or psychiatric care is provided or if the provider of specialised medical care leaves the patient under observation or treatment by the provider of specialised medical care due to the state of health of the patient.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

 (4) If the insured person is referred to a person providing out-patient specialised medical care to a health care professional working for the same health care provider but in another speciality or to a health care professional working for another health care provider but providing the same health service, the insured person must not be charged the visit fee.

 (5) The visit fee must not be charged if:
 1) out-patient specialised medical care is provided to a pregnant woman;
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.07.2009]
 2) out-patient specialised medical care is provided to the insured person under two years of age;
 3) provision of emergency out-patient specialised medical care is directly followed by the provision of in-patient health services.

 (6) If the patient terminates a contract for provision of health services less than 24 hours before the time agreed upon for the provision of the health service or fails to appear at the place of performance of the contract by the time agreed for the provision of the service, the provider of the health service will have the right to charge the double visit fee from the patient upon performance of the next contract for the health service.
[RT I 2008, 3, 22 - entry into force 01.09.2008]

§ 71.  In-patient fee

 (1) A person providing in-patient specialised medical care may charge the in-patient fee from the insured person for the services provided in standard conditions of accommodation. The in-patient fee may be charged for each calendar day that has commenced during the time spent by a person in hospital, but not for more than ten calendar days for one case of illness.

 (2) The in-patient fee must not be charged for a period when intensive care is provided, upon provision of in-patient specialised medical care in connection with pregnancy or delivery, or upon provision of in-patient specialised medical care to a minor.

 (3) The supervisory board of a health care provider has the right to establish the in-patient fee.

§ 72.  Maximum rate of visit fee and in-patient fee

 (1) The fee for a home visit or for a visit for out-patient specialised medical care to be provided must not exceed 5 euros.
[RT I, 31.12.2012, 6 - entry into force 10.01.2013]

 (2) The in-patient fee per day must not exceed 2.50 euros.
[RT I, 31.12.2012, 6 - entry into force 10.01.2013]

 (3) By March 1 of each calendar year, the maximum rates of the visit fee and in-patient fee will be multiplied by an index the value of which is the yearly change in the Consumer Price Index.

 (4) The yearly change in the Consumer Price Index will be calculated by dividing the value of the Consumer Price Index of the previous calendar year by the value of the Consumer Price Index of the year preceding the previous calendar year, proceeding from the value of the Consumer Price Index officially published by the Statistical Office.

 (5) The maximum rate of the visit fee and in-patient fee will be approved by a regulation of the Minister of Social Affairs by February 20 of the given year at the latest.

§ 73.  Fee for issue of documents

 (1) A health care provider may charge a reasonable fee from the insured person for the documents issued.

 (11) [Repealed – RT I, 10.07.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]

 (2) A health care provider must not charge a fee from the insured person for the issue of a certificate of incapacity for work or a prescription.

 (3) A health care provider must not charge a fee from the insured person for the issue of a document that is necessary for the health insurance fund, a law enforcement authority, another health care provider in connection with the performance of a contract for the provision of health services, expert assessment concerning incapacity for work, or determination of the degree of severity of a disability, or in any other events provided by law.

 (4) A health care provider has the right to charge a fee for the issue of a document concerning a patient who is a minor if the size of the fee does not exceed the average expenses incurred upon the issue of the document.
[RT I 2004, 49, 342 - entry into force 01.07.2004]

Chapter 4 AMENDMENT OF ACTS 

§ 74. – § 87. [Omitted from this text]

Chapter 5 IMPLEMENTATION AND ENTRY INTO FORCE OF ACT 

§ 88.  Calculation of average income per calendar day until entry into force of § 55 of this Act

 (1) The average income of persons insured on the basis of clause 5 (2) 1) or 2) of this Act per calendar day is deemed to be equal to the income subject to social tax calculated for the insured person by their employers during the six calendar months preceding the date on which release from the performance of duties commenced as specified in the certificate of incapacity for work, divided by the number of calendar days in the six months preceding the date on which the release from work commences. The number of days for which the insured person was temporarily released from the performance of their duties on the basis of a certificate for incapacity for work, was on holiday for more than 28 calendar days on the basis of clause 9 (2) 1) or 2) of the Holidays Act or was on holiday on the basis of § 30 of the Holidays Act will be deducted from the number of calendar days in the six month period.

 (2) If the person insured on the basis of clause 5 (2) 1) or 2) of this Act did not receive income subject to social tax during the period serving as the basis for calculation of their average income per calendar day, the average income per calendar day is deemed to be equal to the basic wages of the employee divided by 30, but not more than the minimum monthly wage established by the Government of the Republic and divided by 30. Calculation of average income per calendar day is based on the basic wages of the employee or the minimum monthly wage established by the Government of the Republic as applicable on the date preceding the date on which release from the performance of duties commenced as specified in the certificate of incapacity for work.

 (3) If the average income per calendar day calculated in accordance with the procedure provided for in subsection (2) of this section is lower than average income per calendar day calculated in accordance with the procedure provided for in subsection (2) of this section, average income per calendar day will be calculated in accordance with the procedure provided for in subsection (3) of this section.

 (4) The average income of a person insured on the basis of clause 5 (2) 4) or 5) or subsection 5 (3) of this Act per calendar day is, in the event of a release from work beginning in the period lasting from July 1 to June 30 of the following calendar year, deemed to be equal to the income calculated on the basis of the social tax paid by or for the insured person during the calendar year (January 1 to December 31) preceding the aforementioned period, divided by 365. The number of days for which the insured person was temporarily released from the performance of their duties or economic or professional activity on the basis of a certificate of incapacity for work will be deducted from the figure 365 before the division.

 (5) If social tax was not paid for a person insured on the basis of clause 5 (2) 4) or 5) or subsection 5 (3) of this Act during the calendar year serving as the basis for calculation of their average income per calendar day, the average income per calendar day is deemed to be equal to the monthly rate provided for in subsection 2 (5) of the Social Tax Act, divided by 30. Average income per calendar day is calculated on the basis of the monthly rate provided for in subsection 2 (5) of the Social Tax Act which was applicable on the date preceding the date on which the person was released from the performance of their duties or from economic or professional activity.

 (6) The provisions of subsection (5) of this section do not apply if, on the date preceding the date on which release from the performance of duties commenced as specified in a certificate of incapacity for work, the insured person did not have the obligation to pay social tax or make advance payments of social tax.

 (7) If the insured person has the right to receive the benefit for temporary incapacity for work on the basis of both subsection (1) and subsection (4) of this section, their average income per calendar day will be calculated on one of the ground provided for in this section as chosen by the insured person.

 (8) Calculation of the average income per calendar day of persons insured on the basis of clause 5 (2) 1) or 2) of this Act is based on the information certifying their right to receive the benefit and submitted by the payer of social tax.

 (9) Calculation of the average income per calendar day of persons insured on the basis of clause 5 (2) 4) or 5) or subsection 5 (3) of this Act is based on the information submitted by the Tax and Customs Board concerning income subject to social tax.
[RT I 2003, 88, 591 - entry into force 01.01.2004]

§ 89.  Transitional provisions

 (1) If release from work as specified in a certificate of incapacity for work commences before 1 October 2002, but the certificate is submitted for the grant and payment of the benefit for temporary incapacity for work after 1 October 2002, the provisions of this Act apply to the granting and payment of the benefit.

 (2) If the pregnancy and maternity leave of a person insured on the basis of the Republic of Estonia Health Insurance Act ends after the entry into force of this Act, the insured person will have the right to demand extension of the leave in accordance with this Act.

 (3) Until 1 January 2003, the health insurance fund may conclude a contract with a person specified in clause 22 (1) 1) of this Act without the restriction concerning insurance by the health insurance fund.

 (4) Until 1 January 2003, the dependent spouse of an insured person is also deemed to be a person considered equal to insured persons in accordance with law and social tax is not paid for them.

 (5) Until the entry into force of subsection 30 (4) of this Act on 1 July 2003, a reference price set out in the list of health services covers all expenses necessary for the provision of a health service, except expenses on research, the training of pupils and students and the construction or renovation of buildings.

 (6) The provisions of Subdivision 2 of Division 2 of Chapter 3 of this Act do not apply to contracts regulating payment for health services which have been concluded between the health insurance fund and health care providers before the entry into force of this Act.

 (7) Until a price agreement is concluded, the maximum retail price in force on 31 December 2008 is deemed the price agreement price of a medicinal product.
[RT I 2010, 15, 77 - entry into force 01.07.2010]

 (8) [Repealed – RT I 2010, 15, 77 – entry into force 01.07.2010]

 (9) [Repealed – RT I 2010, 15, 77 – entry into force 01.07.2010]

 (10) Until the entry into force of clause 54 (1) 1) of this Act on 1 April 2003, the health insurance fund will pay the benefit for temporary incapacity for work to an insured person per calendar day in the amount of 60 per cent of the average income per calendar day in the event of the provision of in-patient health services or caring for a child under 10 years of age in a hospital.

 (11) The following students admitted to educational institutions before the academic year 2003/04 are not deemed to be persons considered equal to insured persons under this Act:
 1) students in distance learning (except for students enrolled in this form of study for medical reasons);
 2) students of at least 24 years of age acquiring vocational education on the basis of secondary education in the form of distance learning or evening courses (except for students who reach 24 years of age within the standard period of study prescribed for completion of the curriculum).

 (12) Subsection 57 (7) of this Act does not apply to a person whose release from their duties or economic or professional activity as specified in the certificate of incapacity for work commences after 31 July 2004.
[RT I 2004, 56, 400 - entry into force 01.08.2004]

 (13) After 1 January 2009, the insurance cover of a self-employed person registered with a regional structural unit of the Tax and Customs Board will end two months after notification of the Tax and Customs Board of the termination of the business activities of the person or deletion of the self-employed person from the register of taxable persons after 31 December 2009 for the reason that the person has not applied for their entry in the commercial register as a self-employed person or their application for registration in the commercial register was not granted. The Tax and Customs Board must inform the health insurance fund of the termination of the business activities of a person or deletion of a person from the register within ten calendar days.
[RT I 2008, 60, 331 - entry into force 01.01.2009]

 (14) Until the end of the release from employment or service duties or economic or professional activities, the provisions of the Health Insurance Act in force until 1 July 2009 are applied to a person whose release from the employment or service duties or economic or professional activities commenced before 1 July 2009.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.07.2009]

 (15) For the purposes of this Act, an insured person also means a student acquiring vocational education without the basic education requirement or a student acquiring vocational education based on secondary education on the conditions established in this Act to persons acquiring formal vocational education.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

 (16) The health insurance fund will pay the insured person the cross-border health service benefit for the health services provided, prescription drugs prescribed and medicinal products dispensed in the course of provision of the health services as of 25 October 2013.
[RT I, 29.11.2013, 1 - entry into force 09.12.2013]

§ 90.  Entry into force of Act

 (1) This Act will enter into force on 1 October 2002.

 (2) Subsection 25 (3) and §§ 47 and 63 of this Act will enter into force on 1 January 2003.

 (3) Clause 54 (1) 1) and § 55 of this Act will enter into force on 1 April 2003.

 (4) Subsection 30 (4) of this Act will enter into force on 1 July 2003.

 (5) [Repealed – RT I 2004, 89, 614 – entry into force 01.01.2005]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.01.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:25.04.2014
Avaldamismärge:RT I, 10.01.2014, 9

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust (edaspidi ravikindlustus).

 (2) Käesoleva seaduse ja Riigikogu ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral kohaldatakse välislepingus sätestatut.

§ 2.  Ravikindlustuse mõiste, põhimõtted ja vorm

 (1) Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest.

 (3) Ravikindlustus on sundkindlustus, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 22–24 sätestatud ravikindlustus.

§ 3.  Kindlustusandja

 (1) Ravikindlustuse kindlustusandja on Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa).

 (2) Kindlustatud isik valib haigekassa piirkondliku struktuuriüksuse, mille kindlustatud isikute nimekirja ta kantakse.

 (3) Haigekassa piirkondlike struktuuriüksuste kindlustatud isikute nimekirja kantud isikutel on võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

§ 4.  Tervise edendamine

  Haigekassa osaleb tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.

2. peatükk KINDLUSTATUSE TINGIMUSED 

1. jagu Kindlustatud isik 

§ 5.  Kindlustatud isik

 (1) Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik.

 (2) Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on:
 1) üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja;
 2) ametnik, tegevväelane, Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, linna- ja vallavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, kelle eest on kohustatud maksma oma asutuste kaudu sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
 3) isik, kelle eest on sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik, kohalik omavalitsus või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliit (edaspidi loomeliit);
[RT I, 10.01.2014, 2 - jõust. 20.01.2014]
 4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu juriidiline isik sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;
 5) üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;
[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]
 6) töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel.

 (3) Kindlustatud isik, kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud isik ning Maksu- ja Tolliametis registreeritud notar, vandetõlk ja kohtutäitur, kes maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele.
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

 (31) Kindlustatud isik, kelle eest maksab sotsiaalmaksu äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, on tema abikaasa, kes on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana maksukorralduse seaduse § 202 alusel (edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa).
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (4) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on:
 1) rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud;
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]
 2) isik kuni 19-aastaseks saamiseni;
 3) isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni;
 4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;
 5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

2. jagu Kindlustuskaitse kestus 

§ 6.  Töötaja, ametniku, tegevväelase, Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riikliku lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme, linna- ja vallavalitsuse liikme ning osavalla- ja linnaosavanema kindlustuskaitse kestus

 (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib tööle või ametikohale asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel, kui tööandja esitab isiku ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul isiku tööle või ametikohale asumisest. Kui tööandja esitab vajalikud dokumendid pärast eelnimetatud seitsmepäevase tähtaja möödumist, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistusse asumisest või ametisse nimetamisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.

 (2) Kui ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

 (3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töösuhte lõppemisest või ametist vabastamisest. Tööandja on kohustatud teatama haigekassale töö- või teenistussuhte lõppemisest või ametist vabastamisest kümne kalendripäeva jooksul.

 (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel ajast, kui tööandja ei maksa sotsiaalmaksu ilma isikuga töösuhet lõpetamata või teda ametist vabastamata. Tööandja on kohustatud teatama sotsiaalmaksu mittemaksmisest haigekassale kümne kalendripäeva jooksul maksmise lõpetamisest arvates.

 (5) Pärast kindlustuskaitse peatumist sotsiaalmaksu maksmise jätkamise korral on tööandja kohustatud sellest teatama haigekassale kümne kalendripäeva jooksul sotsiaalmaksu maksmise jätkamisest arvates. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata, kui kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 7.  Kindlustuskaitse kestus isiku puhul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või loomeliit

 (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud haigekassale esitama asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksab isiku eest sotsiaalmaksu, või loomeliit.

 (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi, kohaliku omavalitsuse või loomeliidu poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksis isiku eest sotsiaalmaksu, ja loomeliit on kohustatud sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul haigekassale teatama.
[RT I, 10.01.2014, 2 - jõust. 20.01.2014]

§ 8.  Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme kindlustuskaitse kestus

 (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest arvestatava kolmekuuse ooteaja möödumisel. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale juriidiline isik.

 (2) Kui ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse haigekassale isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

 (3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme volituste lõppemisest. Juriidiline isik on kohustatud esitama teatise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme volituste lõppemise kohta samaaegselt juhtimis- või kontrollorgani liikmeid registreerivale registrile avalduse esitamisega, kuid haigekassale hiljemalt isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme volituste lõppemise aluseks oleva otsuse vastuvõtmisest kümne kalendripäeva jooksul.

 (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral neljateistkümne kalendripäeva möödumisel maksetähtpäevast, kui sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole selleks ajaks nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetud.

§ 9.  Võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestus

 (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest arvestatava kolmekuuse ooteaja möödumisel. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale sotsiaalmaksu maksja.

 (2) Kui ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse haigekassale isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

 (3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel temaga lepingu sõlminud isiku sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud teatama haigekassale sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul.

 (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral neljateistkümne kalendripäeva möödumisel maksetähtpäevast, kui sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole selleks ajaks nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetud.

 (5) [Kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]

 (6) [Kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]

§ 91.  Töötuskindlustushüvitist saava isiku kindlustuskaitse kestus

 (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale Eesti Töötukassa.

 (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel Eesti Töötukassa poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Eesti Töötukassa on kohustatud teatama haigekassale sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 10.  Registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse kestus
[RT I 2005, 71, 546 - jõust. 01.04.2006]

 (1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse kandmisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud andmed on haigekassale kohustatud esitama maakohtute registriosakondade keskandmebaasi pidaja või Maksu- ja Tolliamet seitsme kalendripäeva jooksul, alates äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse kandmisest.
[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Kui ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud andmed esitatakse haigekassale isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
[RT I 2005, 71, 546 - jõust. 01.04.2006]

 (3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel kustutamiskande tegemisest äriregistris või maksukohustuslaste registris. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi pidaja ning Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama haigekassale käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku tegevuse lõpetamisest kümne kalendripäeva jooksul, arvates kustutamiskande tegemisest.
[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise kandmisest äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi pidaja ning Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama haigekassale ettevõtte tegevuse või isiku ametitegevuse peatamisest kümne kalendripäeva jooksul, arvates tegevuse peatamise kande tegemisest äriregistris või maksukohustuslaste registris.
[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

 (5) Pärast peatamist ettevõtluse jätkamisel isiku poolt on maakohtute registriosakondade keskandmebaasi pidaja ning Maksu- ja Tolliamet kohustatud esitama haigekassale ettevõtluse jätkamise andmed kümne kalendripäeva jooksul. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 sätteid ei kohaldata ettevõtluse peatamise korral ajaks, millal kindlustatud isikul oli õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
[RT I 2005, 71, 546 - jõust. 01.04.2006]

§ 101.  Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse kestus

 (1) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse tekib maksukohustuslaste registrisse kandmisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid esitab haigekassale Maksu- ja Tolliamet seitsme kalendripäeva jooksul alates füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa maksukohustuslaste registrisse kandmisest.

 (2) Kui ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse haigekassale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

 (3) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel tema kohta kustutamiskande tegemisest maksukohustuslaste registris või füüsilisest isikust ettevõtja kohta kustutamiskande tegemisest äriregistris.

 (4) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise kande tegemisest äriregistris.

 (5) Füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse jätkamise kohta andmete saamisest arvates jätkub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse ilma ooteajata.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise korral ajaks, millal tema abikaasal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

§ 11.  Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestus

 (1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale isik ise või tema seaduslik esindaja või tööandjaga kokkuleppel tööandja.

 (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 3 nimetatud isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Sotsiaalkindlustusamet ja seaduses sätestatud juhtudel Riigikogu Kantselei.

 (3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud Eestis õppiva isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Haridus- ja Teadusministeerium. Välisriigis õppiv § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isik on kohustatud esitama kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ise.

 (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–5 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb, kui isik ei vasta § 5 lõike 4 asjakohases punktis sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erisusi.

 (5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 3 ja 5 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentide esitajad kohustatud haigekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 12.  Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestuse erisused

 (1) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel püsiva töövõimetuse lõppemisest.

 (11) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel arsti või ämmaemanda poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

 (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust omandav õpilane saab kolme järjestikuse õppeaasta jooksul pärast üldkeskhariduse omandamise alustamist 24-aastaseks, lõpeb tema kindlustuskaitse kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest.

 (21) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust omandav vähemalt 19-aastane õpilane on kolme järjestikuse õppeaasta jooksul pärast üldkeskhariduse omandamise alustamist õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kutseõppe tasemeõppes õppiv vähemalt 19-aastane õpilane ei ole lõpetanud õppeasutust õppekava nominaalkestuse jooksul (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üliõpilane ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks. Sotsiaalminister kehtestab määrusega tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 13.  Dokumentide ja andmete esitamine

 (1) Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks esitatakse andmed lihtkirjalikus vormis või selle vormiga võrdsustatud elektroonilises vormis.

 (2) Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks võib dokumente ja andmeid esitada lisaks dokumentide või andmete esitamiseks kohustatud isikule ka kindlustuskaitset taotlev või kindlustatud isik.

 (3) Kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide ja andmete esitamiseks kohustatu peab täitma oma kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest.

 (4) Tähtajalise kindlustuskaitse lõppemisest ei pea haigekassale teatama, kui kindlustuskaitse lõpeb seoses tähtaja möödumisega. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2 või 5 nimetatud tähtajalise lepingu alusel töötav või määratud ajaks teenistusse võetud isik jätkab töötamist või avalikku teenistust sama tööandja juures või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses pärast tähtajalise lepingu lõppemist või teenistustähtaja möödumist, on sotsiaalmaksu maksja kohustatud töötamise või teenistuse jätkamisest haigekassale teatama seitsme kalendripäeva jooksul.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]

 (5) Dokumentide või andmete esitaja nõudel väljastab haigekassa tõendi dokumentide ja andmete saamise kohta.

 (6) Sotsiaalminister kehtestab määrusega:
 1) kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseisu;
 2) vajaduse korral välisriigis väljastatud dokumentide tunnustamise korra.

§ 14.  Dokumentide esitaja vastutus

 (1) Kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks kohustatud isiku kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja.

 (2) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (3) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

3. jagu Ravikindlustuse andmekogu ja andmekaitse 

§ 15.  Ravikindlustuse andmekogu

 (1) Haigekassa asutab oma ravikindlustusalaste ülesannete täitmiseks andmekogu.

 (2) Andmekogu ametlik nimi on «Ravikindlustuse andmekogu».

§ 16.  Ravikindlustuse andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

 (1) Ravikindlustuse andmekogu vastutav töötleja on haigekassa.

 (2) Ravikindlustuse andmekogu volitatud töötleja on haigekassa.

§ 17.  Ravikindlustuse andmekogusse kantavad andmed

 (1) Ravikindlustuse andmekogusse kantakse järgmised andmed:
 1) isikuandmed;
 2) kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed;
 3) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed;
 4) rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed.

 (2) Ravikindlustuse andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.

 (3) Ravikindlustuse andmekogu võivad kasutada ka kohtud ja kohtutäiturid isikuandmete osas.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 18.  Andmete kogumise õigus

 (1) Haigekassal on õigus nõuda kindlustatud isikult või kindlustuskaitset taotlevalt isikult õigusaktides sätestatud juhtudel andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Haigekassal on õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel kindlustatud isiku andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ning muid andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ei või nõuda tasu haigekassale andmete väljastamise eest.

 (4) Haigekassale võib andmeid väljastada kindlustatud isiku teadmise ja nõusolekuta.

 (5) Andmete väljastamiseks kohustatu peab oma kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui haigekassa poolt andmete nõudmisel teatatud tähtaja jooksul, või põhjendama haigekassale kirjalikult kohustuse nõuetekohase täitmise võimatust.

 (6) Andmete väljastamiseks kohustatu võib jätta andmed väljastamata, vaidlustades andmete esitamise nõude kohtus või algatades vaidemenetluse vastavalt haldusmenetluse seadusele.

§ 19.  Ravikindlustuse andmekogusse kande tegemine

 (1) Ravikindlustuse andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide haigekassasse saabumist.

 (2) Ravikindlustuse andmekogu kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva.

 (21) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekkimise kande teeb haigekassa juhul, kui Maksu- ja Tolliamet on esitanud haigekassale isiku eest sotsiaalmaksu tasumist kinnitavad andmed. Haigekassa on kohustatud kindlustatud isikule ning tema tööandjale kande tegemisest teatama käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud tähtajal ja korras.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2009]

 (3) Kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande võib haigekassa oma algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud ning ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Haigekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise peale on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul, arvates teate kättesaamisest.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 20.  Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimäärus

 (1) Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab haigekassa nõukogu.

 (2) Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
 2) andmete andmekogus säilitamise tähtaeg;
 3) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
 4) andmete vastuvõtmise ja väljastamise üle arvestuse pidamise kord;
 5) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord ja väljastamise tasu vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja avaliku teabe seadusele ja teistele õigusaktidele;
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]
 6) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
 7) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord;
 8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
 9) muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused.

§ 21.  Kindlustuskaitse tõendamine

 (1) Ravikindlustuse andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut tõendava dokumendi. Kindlustuskaitse tõendamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides esitab ravikindlustuse andmekogusse kantud isik Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (edaspidi asendussertifikaat).

 (2) Ravikindlustuse andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või kuni selle väljastamiseni haigekassakaardi.

 (3) Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

 (4) Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]

4. jagu Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel 

§ 22.  Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel

 (1) Kindlustatud isikuga võrdsustatakse lepingu alusel:
 1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 2, 3 või 31 või lõike 4 punktis 5 sätestatud alustel lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal vähemalt kaksteist kuud kindlustatud olnud isik või tema ülalpidamisel olev isik;
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]
 2) välisriigist pensioni saav isik, kui välislepingutega ei ole ette nähtud teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping sõlmitakse haigekassaga lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isiku või isikute poolt või kasuks.

 (3) Haigekassal on motiveeritult õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimisest, kui isik ei ole nõuetekohaselt täitnud varasemaid haigekassaga sõlmitud lepinguid või ravikindlustust reguleerivate õigusaktide sätteid või kui ta on teadvalt esitanud haigekassale valeandmeid.

§ 23.  Seaduste kohaldamine

 (1) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isikule laienevad kõik käesolevas seaduses sätestatud kindlustatud isiku õigused ja kohustused, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga. Neile lepingutele ei kohaldata kindlustustegevuse seaduses sätestatut.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 24.  Kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustamise tingimused

 (1) Haigekassa nõukogu kinnitab juhatuse ettepanekul käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused.

 (2) Lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta.

 (3) Lepingu alusel kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurus on arvu 0,13 ja viimati Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga korrutis, mis on ümardatud 10 sendi täpsusega. Kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurust on haigekassal õigus muuta kord aastas pärast Statistikaameti poolt eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga avaldamist.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping sõlmitakse sundkindlustuse kehtiva kindlustuskaitse ajal, algab isiku kindlustuskaitse kehtiva sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta.

 (5) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (6) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (7) Leping lõpeb käesoleva seaduse alusel sundkindlustuse kindlustuskaitse tekkimisel.

3. peatükk RAVIKINDLUSTUSHÜVITIS 

1. jagu Üldtingimused 

§ 25.  Ravikindlustushüvitise mõiste ja liigid

 (1) Ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis).
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Mitterahaline ravikindlustushüvitis on haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav:
 1) haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis);
 2) ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis).
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Haigekassa kulud ravimihüvitisele ei või ületada ravikindlustuse aastaeelarves 20 protsenti tervishoiuteenuse hüvitise kuludest. Haigestumise prognoosimatust kasvust tulenevate ravimihüvitise täiendavate kulude katmiseks võib haigekassa nõukogu otsusega kasutada Eesti Haigekassa seaduse §-s 391 sätestatud riskireservi vahendeid.

 (4) Rahaline ravikindlustushüvitis on kindlustatud isikule haigekassa poolt makstav:
 1) ajutise töövõimetuse hüvitis;
 2) täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis;
 3) [kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]
 4) täiendav ravimihüvitis;
 5) väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis;
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]
 6) piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

 (41) Rahaline ravikindlustushüvitis makstakse välja haigekassa kulul hüvitise saaja kontole või hüvitise saaja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku kontole Eestis. Hüvitise saaja kontole välisriigis makstakse rahaline ravikindlustushüvitis välja hüvitise saaja kulul.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]

 (5) Kindlustatud isikul ei ole õigust nõuda mitterahaliste ravikindlustushüvitiste hulka kuuluvate teenuste või ravimite või meditsiiniseadmete saamiseks kulutatud raha või muud vara tagasi haigekassalt.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 26.  Haigekassa tagasinõudeõigus

 (1) Haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.

 (2) Haigekassal on tagasinõudeõigus avaliku võimu kandja poolt kindlustatud isikule tervise kahjustamise või kehavigastusega tekitatud kahju puhul haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses riigivastutuse seaduses sätestatud korras.

 (3) Haigekassal on tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]

§ 27.  Ravikindlustushüvitise territoriaalsus

 (1) Kindlustatud isikul on õigus saada mitterahalist ravikindlustushüvitist Eestis, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 sätestatud juhul.

 (2) Kindlustatud isikul on õigus saada käesoleva seaduse §-s 271 kehtestatud korras haigekassa sellekohase loa või kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja ja haigekassa vahel varem sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tervishoiuteenuse hüvitist, kui talle on osutatud tervishoiuteenust välisriigis.

 (3) Haigekassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmisest või lepingu sõlmimisest, kui taotletavat tervishoiuteenust saab kindlustatud isikule osutada Eestis, kuid haigekassa ei võimalda kindlustatud isikule taotletava tervishoiuteenuse osutamise korral Eestis mitterahalisi ega rahalisi ravikindlustushüvitisi.

 (4) Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis makstakse välja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, sõltumata teenuse osutamise kohast.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 271.  Tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse osutamisel välisriigis

 (1) Haigekassa võib anda käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa või sõlmida samas lõikes nimetatud lepingu kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel, kui:
 1) taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud isikule Eestis osutada;
 2) taotletav tervishoiuteenus on kindlustatud isikule näidustatud;
 3) taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
 4) taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.

 (2) Kindlustatud isiku vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst.

 (3) Haigekassa nõudmisel on kindlustatud isikul kohustus läbida täiendav terviseseisundi hindamine, mille teeb haigekassa määratud arst, et välja selgitada isiku terviseseisundi vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.

 (4) Haigekassa võib eelistada käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa andmisel või lepingu sõlmimisel taotletava tervishoiuteenuse osutamist Euroopa Liidu liikmesriigis.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 28.  Ravikindlustushüvitiste saamise piirangud

 (1) Kui kindlustatud isik ei täida arsti või pereõe määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, kaotab ta õiguse ravikindlustushüvitisele seoses haigusjuhtumiga, mille ennetamiseks või mille vastu oli määratud ravi otseselt suunatud.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Haigekassa otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel ravikindlustushüvitisele õiguse kaotamise haldusmenetluse seaduses sätestatud korras käesolevas seaduses ettenähtud erisustega.

 (3) Kindlustatud isikul on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud haigekassa otsuse suhtes vaidemenetlus kümne kalendripäeva jooksul haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui:
 1) tegemist on ravikindlustushüvitisega, mille rahaline väärtus ei õigusta kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õiguse piiramist;
 2) tegemist on olulise sekkumisega kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õigusesse;
 3) nõusoleku andmisest või arsti või pereõe määratud ravi täitmisest keeldumiseks on kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal mõjuv põhjus;
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]
 4) määratava tervishoiuteenuse tagajärjel tekib tõsine risk, et kindlustatud isik võib saada raske tervisekahjustuse või surra;
 5) määratav tervishoiuteenus on seotud kindlustatud isiku suurte valudega või püsivate valude tekkimise ohuga.

 (5) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ravikindlustushüvitist, kui ravikindlustushüvitiste saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, sealhulgas kliinilises ravimiuuringus.

 (6) Ravikindlustushüvitise saamise õigus aegub kolme aasta jooksul alates õiguse tekkimisest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu Tervishoiuteenuse hüvitis 

1. jaotis Tervishoiuteenused 

§ 29.  Kindlustuskaitse ulatus

 (1) Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.

 (2) Haigekassa ei võta täiskasvanud kindlustatud isikult üle hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustust, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud juhul.

 (3) Haigekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist.

§ 30.  Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu

 (1) Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi tervishoiuteenuste loetelukehtestab Vabariigi Valitsus määrusega sotsiaalministri ettepanekul, millele on lisatud haigekassa nõukogu kirjalik arvamus ettepaneku kohta.

 (2) Tervishoiuteenuste loetellu kantakse:
 1) tervishoiuteenuse nimetus;
 2) tervishoiuteenuse kood;
 3) tervishoiuteenuse piirhind;
 4) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär;
 5) kindlustatud isiku omaosaluse määr;
 6) tervishoiuteenuse piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused.

 (3) Kindlustatud isiku omaosalus on tervishoiuteenuse piirhinna osa, mille tasumise kohustust ei võta üle haigekassa. Kõigi kindlustatud isikute omaosalus on ühesuurune ega tohi ületada 50 protsenti tervishoiuteenuse piirhinnast.

 (4) Tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele.

§ 31.  Tervishoiuteenuste loetelu muutmine

 (1) Teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu arvestatakse järgmisi kriteeriume:
 1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
 2) tervishoiuteenuse kulutõhusus;
 3) tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga;
 4) vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele.

 (11) Kompleksteenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ning käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktides 2, 4, 5 ja 6 nimetatud andmete muutmisel, samuti teenuse tervishoiuteenuste loetelust kustutamisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.

 (12) Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (3) Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda kindlustatud isiku omaosalusega, kui:
 1) tervishoiuteenuse osutamisega taotletav eesmärk on saavutatav teiste, odavamate meetoditega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda;
 2) tervishoiuteenus on suunatud pigem elukvaliteedi parandamisele kui haiguse ravimisele või kergendamisele;
 3) kindlustatud isikud on üldjuhul valmis ise tervishoiuteenuse eest tasuma ning kindlustatud isiku otsustus sõlmida tervishoiuteenuse osutamise leping sõltub eelkõige haigekassa poolt tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmisest või ülevõetava osa suurusest.

 (4) Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda tingimusega.

 (5) Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võivad algatada asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada haigekassa, astudes läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega.

 (6) Sotsiaalministrile esitatavale taotlusele tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks lisatakse muutmise algataja ja läbirääkimiste teise poole seisukohad.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004; 1.01.2005]

§ 32.  Tervishoiuteenuse osutaja tasustamine

  Kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab sotsiaalminister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.

§ 33.  Alla 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis

 (1) Haigekassa võtab noorema kui 19-aastase kindlustatud isiku poolt või tema kasuks sõlmitud hambaraviteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et osutatud hambaraviteenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu.

 (2) Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 ja hambaraviteenuse osutaja on kohustatud sõlmima kindlustatud isikuga hambaraviteenuse osutamise lepingu, kui:
 1) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist ja see näidustatus oli või pidi olema ilmne kindlustatud isiku viimase visiidi ajal enne tema 19-aastaseks saamist selle hambaraviteenuse osutaja juurde;
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]
 2) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ja see näidustus tuleneb vajadusest parandada talle enne 19-aastaseks saamist osutatud hambaraviteenuse tagajärgi või on tingitud sellest, et oodatud paranemist ei toimunud, ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 34.  Haiguste ennetamine

  Haigekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.

2. jaotis Ravi rahastamise leping 

§ 35.  Ravi rahastamise leping

 (1) Ravi rahastamise lepinguga võtab haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele.

 (2) Ravi rahastamise leping on haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 7. peatüki sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

§ 36.  Ravi rahastamise lepingu sõlmimine

 (1) Ravi rahastamise lepingu sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega.

 (2) Haigekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega.

 (3) Haigekassal on õigus sõlmida ravi rahastamise leping välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga. Välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule kohaldatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhindasid ja piirmäärasid, kui haigekassa kohustub üle võtma tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse.

 (4) Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab haigekassa järgmisi asjaolusid:
 1) kindlustatud isikute vajadus teenuse järele ja teenuse kättesaadavus;
 2) teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused;
 3) teenuse hind;
 4) teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele;
 5) tervishoiuteenuse osutajate piirarv;
 6) tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajad;
 7) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad;
 8) varasemate ravi rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja poolt;
 9) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning tervishoiuteenuse osutaja üldine majanduslik seisund;
 10) ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt.

 (41) Haigekassa sõlmib ravi rahastamise lepingu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, vähemalt kolmeaastase tähtajaga.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

 (42) Kui haigekassa, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, sõlmib ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga esimest korda, sõlmitakse leping kuni kolmeaastase tähtajaga.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

 (5) Haigekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga, kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglat.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

 (51) Haigekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutava isikuga.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 19.06.2009]

 (6) [Kehtetu - RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

§ 37.  Ravi rahastamise lepingu tingimused

  Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
 1) lepingu tähtaeg;
 2) kindlustatud isikutelt haigekassa poolt ülevõetavate kohustuste summa ajaühikus ja kohustuste kogusumma ning vajadusel summad sotsiaalministri poolt kehtestatud arstierialati või muul alusel;
 3) tervishoiuteenuse osutamise eest tasumisele kuuluv hind, arvestades tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhinda ja piirmäära;
 4) osutatavate tervishoiuteenuste miinimummaht;
 5) nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja haigekassaga kooskõlastamise kord;
 6) tundide arv ajaühikus, mille jooksul on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud osutama kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid;
 7) tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama haigekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta;
 8) juhtumid, millal kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks on eelnev kirjalik kooskõlastus haigekassaga;
 9) juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada;
 10) ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta haigekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis;
 11) kindlustatud isikule väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenusest teatamise kord ja tähtaeg;
 12) tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
 13) tervishoiuteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad;
 14) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral;
 15) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.

§ 38.  Ravijärjekord

 (1) Ravijärjekord on tervishoiuteenuse osutaja peetava andmekogu osa plaanilist tervishoiuteenuse hüvitist ootavate kindlustatud isikute kohta, mille andmed on aluseks haigekassale tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel.

 (2) Haigekassa võib ravi rahastamise lepingu sõlmida ainult sellise tervishoiuteenuse osutajaga, kes peab ravijärjekorda vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule ja võimaldab tervise infosüsteemi kaudu sõlmida tervishoiuteenuse osutamise lepingut.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Ravijärjekorra maksimumpikkuse kinnitab haigekassa nõukogu. Ravijärjekorra maksimumpikkuse pikendamine ei kehti kindlustatud isikute suhtes, kes on kantud ravijärjekorda.

 (4) Ravijärjekorra pikkus võib olla haigekassa piirkondlikel struktuuriüksustel erinev, kuid see ei tohi ületada ravijärjekorra maksimumpikkust.

 (5) Ravijärjekorda võib kanda ainult kindlustatud isiku, kellel on ravijärjekorda kandmisel tõendatud meditsiiniline vajadus tervishoiuteenuse saamiseks. Ravijärjekorrast tuleb viivitamatult kustutada kindlustatud isik, kellel ei ole enam tervishoiuteenuse saamise tõendatud meditsiinilist vajadust. Haigekassal on õigus igal ajal ravijärjekorraga tutvuda või nõuda ravijärjekorra esitamist tutvumiseks.

 (6) Kindlustatud isikul on õigus saada tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda tingimusel, et see ei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi.

§ 39.  Kohustuse ülevõtmine

 (1) Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest.

 (2) Ravijärjekorra olemasolu korral on haigekassa kohustatud üle võtma tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse, kui kindlustatud isik on oodanud ravijärjekorras selle tervishoiuteenuse osutamist koos haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega järjekorra saabumiseni või kauem, kui ravijärjekorra maksimumpikkus ette näeb.

 (3) Ravijärjekorra olemasolu korral ei võta haigekassa üle väljaspool ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

 (4) Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla:
 1) tervishoiuteenuse osutamise põhjendamatus või näidustuse puudulikkus;
 2) tervishoiuteenuse osutamine allpool arstiteaduse üldist taset;
 3) tervishoiuteenuse osutamise mittevastavus õigusaktides või ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele;
 4) patsiendi õiguste rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel;
 5) kohustuse ülevõtmise aluseks olevate dokumentide ebakorrektsus, mida tervishoiuteenuse osutaja ei ole kõrvaldanud ravi rahastamise lepingus puuduste kõrvaldamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul;
 6) tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse või muude õigusaktide või haigekassaga sõlmitud lepingu rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel.

 (5) Haigekassal on õigus ja tervishoiuteenuse osutajal on kohustus kindlustatud isikule ühe kuu jooksul kirjalikult teatada haigekassa keeldumisest tasu maksmise kohustust üle võtta ja selle põhjustest. Teatamiskohustuse rikkumise korral kaotab tervishoiuteenuse osutaja õiguse nõuda kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu.

 (6) Kindlustatud isikul on õigus esitada tervishoiuteenuse osutaja tasu maksmise nõudele samasuguseid vastuväiteid kui haigekassal.

3. jagu Teisene arvamus 

§ 40.  Teisese arvamuse võimaldamine

 (1) Teisene arvamus käesoleva seaduse tähenduses on teise tervishoiuteenuse osutajast eriarsti või teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti (edaspidi teisese arvamuse andja) sõltumatu arvamus, mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse, talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta.

 (2) Kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamisel esmase arvamuse andnud arst on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuseid kajastavad dokumendid või nende koopiad ning väljastama kindlustatud isikule saatekirja teisese arvamuse andja juurde.

 (3) Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmise kohustuse üks kord ühe ravijuhu kohta haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud ulatuses.

 (4) Muus Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab haigekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse §-s 662 kehtestatud tingimustel ja korras.

 (5) Väljaspool Euroopa Liitu tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab haigekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse §-s 662 kehtestatud tingimustel ja korras.

 (6) Teisese arvamuse saamiseks Eestis tegutsevalt tervishoiuteenuse osutajalt, kellel puudub ravi rahastamise leping haigekassaga, ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutajalt sõlmivad kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja ja haigekassa varem kirjaliku lepingu.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

4. jagu Ravimihüvitis, täiendav ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis 
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 41.  Kindlustuskaitse ulatus ravimihüvitise puhul

 (1) Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning haigekassa ravimite loetellu (edaspidi ravimite loetelu) kantud ravimite ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoitude (edaspidi ravim) jaemüügi eest.
[RT I, 17.02.2011, 1 - jõust. 27.02.2011]

 (11) Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse ravimi jaemüügihinnast. Ravimi jaemüügihind käesoleva seaduse tähenduses on ravimi ühe müügipakendi lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb ravimi hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning ravimitootja või müügiloa hoidja, hulgi- või jaemüüja tehtavate soodustuste ja allahindluste mahaarvamise järel.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

 (2) Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab sotsiaalministri määrusega ravimiseaduse alusel kehtestatud tingimustele ja vormile. Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil ja ämmaemandal ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil. Retsepti väljastanud arst, hambaarst ja ämmaemand vastutavad retsepti väljastamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.04.2010]

 (3) Haigekassa ei võta üle ravimi müügi eest tasu maksmise kohustust järgmiste hinnaosade suhtes:
 1) omaosaluse alusmäär ühe retsepti kohta ja
 2) käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda või
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]
 3) käesoleva seaduse § 44 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetellu kantud haiguse ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda;
 4) käesoleva seaduse § 44 lõikes 41 käsitletud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

 (4) Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud ravimite puhul vastavalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendile ravimi piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

 (5) Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ravimite puhul vastavalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

 (6) Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud ravimite puhul vastavalt § 44 lõikes 4 märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

 (61) Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõikes 41 käsitletud ravimite puhul vastavalt § 44 lõikes 41 märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

 (7) Kui ravimi jaemüügihind on väiksem kui piirhind või hinnakokkuleppes märgitud hind, arvutatakse haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa jaemüügihinna ja omaosaluse alusmäära vahest.

 (8) Haigekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või ühekordse impordi- ja kasutamisloaga ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse alusmäär.

§ 42.  Piirhind, hinnakokkulepe ja omaosaluse alusmäär
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

 (1) Piirhind on ravimite loetelusse kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev hind.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

 (11) Piirhinnad kehtestatakse ravimitele juhul, kui ravimite loetellu kantakse soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 teine sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim teiselt ravimitootjalt või ravimi müügiluba omavalt isikult või loetellu kantakse samaaegselt kaks või enam sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimit vähemalt kahelt tootjalt.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

 (12) Piirhinna arvutamise aluseks on ravimi hulgimüügi ostuhind, millele lisatakse maksimaalsed kehtivad hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused ning käibemaks (edaspidi maksimaalne jaemüügihind). Piirhindade arvutamisel kahele ravimile lähtutakse odavama ravimi hinnast. Kolme ja enama ravimi korral arvutatakse piirhinnad hinnalt odavaimast ravimist järgmise ravimi hinna põhjal.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.01.2005]

 (13) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ja ravimite hulgimüügiga tegelev ravimite tootmise tegevusloa omaja on kohustatud Sotsiaalministeeriumile edastama kõigi ravimite hulgimüügi ostuhinnad. Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, edastamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

 (2) Piirhindade arvutamise metoodika, piirhindade kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad kehtestab sotsiaalminister määrusega, võttes arvesse käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatut.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.01.2005]

 (21) Ravimite piirhinnad kehtestab sotsiaalminister määrusega.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Piirhinnast madalama või võrdse hinnatasemega ravimile ja juhul, kui Eestis kehtivat müügiluba omab ainult üks sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim, kehtestatakse hind hinnakokkuleppega.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.01.2005]

 (4) Hinnakokkulepe on sotsiaalministri ja ravimitootja või väljastatud ravimi müügiluba omava isiku vahel sõlmitud üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping piirhinnast madalama või võrdse jaemüügihinnaga ravimite või piirhinnaga hõlmamata ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta, mille soodustuse protsent on 100, 75 või 50.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

 (5) Omaosaluse alusmäära kehtestab sotsiaalminister määrusega, võttes muu hulgas arvesse käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõtet.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

 (6) Informatsioon kehtivate piirhindade ja hinnakokkulepetes märgitud hindade kohta peab olema raviteenuse tarbijale kättesaadav Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa veebilehel, apteegis ja retsepti väljakirjutava tervishoiuteenuse osutaja juures.

§ 43.  Ravimite loetelu

 (1) Ravimite loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

 (2) Ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
 1) kindlustatud isiku vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest;
 2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kindlustatud isiku vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid;
 3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus;
 4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu;
 5) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele.

 (3) Sotsiaalminister kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad.

 (4) Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

 (5) Ravimite loetellu kantakse:
 1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – The Anatomical Therapeutic Chemical Classification);
 2) ravimpreparaat;
 3) ravimitootja;
 4) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 100;
 5) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 75;
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]
 6) ravimi ravimivormide, tugevuste ja pakendite soodustuse protsent;
 7) ravimikood.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

 (51) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4–7 nimetatud andmed on siduvad, punktides 1–3 nimetatud andmed on selgitava tähendusega.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

 (6) Ravimi võib ravimite loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on:
 1) tagada kande jõustumine ravimite loetelus pärast hinnakokkuleppe sõlmimist või piirhinna kehtestamist;
 2) tagada ravimi kustutamine ravimite loetelust, kui hinnakokkulepe lõpeb;
 3) ühe ravimi teatavale ravimivormile, tugevusele või pakendile madalama ravimi soodustuse protsendi kehtestamine;
 4) ravimite väljakirjutamise õiguse piiramine kindlustatud isiku tervise huvides või ravimi väljakirjutamise põhjendatuse tagamiseks;
 5) ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamine.

§ 44.  Ravimi soodustuse protsendid

 (1) Vabariigi Valitsus kehtestab sotsiaalministri ettepanekul määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100.

 (2) Vabariigi Valitsus kehtestab sotsiaalministri ettepanekul määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75. 4- kuni 16-aastaste laste ja isikute, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension, ning vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite müümisel soodustuse protsenti 90.

 (3) Ravimid, mis ei ole mõeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, võib kanda ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

 (4) Kui ravim on kantud ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 ja 100 või 50 ja 75, kuid on välja kirjutatud muul näidustusel kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, loetakse ravimi soodustuse protsendiks 50, võttes arvesse käesoleva seaduse § 43 lõike 6 alusel kehtestatud tingimusi.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

 (41) Ravimite loetellu kantud ravimitele rakendatakse alla 4-aastaste laste puhul soodustuse protsenti 100.

 (5) Vabariigi Valitsus lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel järgmistest kriteeriumidest:
 1) haiguse raskus ja eluohtlikkus;
 2) haiguse epideemilise leviku võimalikkus;
 3) haigusega kaasnev valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused;
 4) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele.

 (6) Vabariigi Valitsus lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel lisaks lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele eesmärgist tagada nende krooniliste haiguste ravimine või kergendamine, mis oluliselt halvendavad elukvaliteeti.

 (7) Haigust ei kanta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud haiguste loetellu, kui haigus on ravitav teiste, odavamate raviviisidega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda.

 (8) Haiguse võib haiguste loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on arvestada soost, vanusest või meditsiinilisest põhjusest tingitud vajadusega.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 45.  Hinnakokkuleppe sõlmimine

 (1) Hinnakokkuleppe sõlmimisel lähtutakse kindlustatud isikute huvidest saada vajalikke ravimeid mõistliku hinnaga ning haigekassa eelarve vahenditest, mis on ette nähtud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks, samuti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttest.

 (2) Hinnakokkuleppes lepitakse kokku järgmised tingimused:
 1) ravimi hulgimüügi ostuhind eurodes kõigi 100, 75 või 50 protsenti soodustatavate ravimvormide, toimeaine sisalduste ja pakendite kaupa;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
 2) ravimi jaemüügi eeldatav maht hinnakokkuleppe kehtivuse ajal juhul, kui ravim on ainus ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim;
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]
 3) tähtaeg, mille jooksul on pooltel hinnakokkuleppe muutmine keelatud;
 4) tingimused, mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist;
 5) tähtpäev, mis ajaks tuleb pooltel hinnakokkuleppe kehtivuse tähtaja automaatse pikenemise vältimiseks esitada hinnakokkuleppe muutmise taotlused;
 6) kui pooled ei jõua hinnamuutuses kokkuleppele, siis tähtaeg, mille jooksul ravimitootja on kohustatud ravimit Eesti turul müüma ja haigekassa üle võtma kindlustatud isikutelt ravimi eest tasumise kohustuse senistel alustel;
 7) muud tingimused ja kohustused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning hinnakokkuleppe tingimuste täitmise tagamiseks.

 (3) Hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb Sotsiaalministeeriumile ravimitootja või isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba. Hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse võib algatada Sotsiaalministeerium.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

 (4) [Kehtetu - RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

 (5) [Kehtetu - RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

 (51) Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, võib Sotsiaalministeerium algatada käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korras menetluse ravimi soodustuse protsendi vähendamiseks.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

 (6) Hinnakokkuleppe sõlmimise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

§ 46.  Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

 (1) Ravimi jaemüüja esitab haigekassale arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

 (2) Haigekassa võib keelduda ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest, kui ravimi müümisel on rikutud ravimi müügi nõudeid.

§ 47.  Täiendav ravimihüvitis

 (1) Kalendriaasta jooksul kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetelusse kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ja tõendatult tasutud summad vahemikus 384 kuni 1300 eurot hüvitab haigekassa täiendavalt (täiendav ravimihüvitis).
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab haigekassa kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja avalduse alusel vastavalt ravikindlustuse andmekogu andmetele.

 (3) Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa tasutud summasid, samuti tasutud omaosaluse alusmäära ja summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud summa on 384 kuni 640 eurot, hüvitab haigekassa 384 eurot ületavast osast 50 protsenti.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud summa on 640 kuni 1300 eurot, hüvitab haigekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 arvutatule 640 eurot ületavast osast 75 protsenti.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud summasid 1300 eurot ületavast osast alates haigekassa täiendavalt ei hüvita.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (7) Täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise täpsema korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

§ 48.  Kindlustuskaitse ulatus meditsiiniseadmehüvitise puhul

 (1) Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud haigekassa meditsiiniseadmete loetellu (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu).

 (2) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses on instrument, aparaat või seade, samuti materjal või muu toode, mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis, ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik:
 1) haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks;
 2) vigastuse leevendamiseks või raviks.

 (3) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses ei ole:
 1) kirurgiliselt invasiivne meditsiiniseade;
 2) siirdatav meditsiiniseade;
 3) aktiivne diagnostikameditsiiniseade.

 (4) Meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.

 (5) Meditsiinseadmete loetellu kantakse:
 1) meditsiiniseadmete rühma nimetus;
 2) meditsiiniseadme kood;
 3) meditsiiniseadme nimetus;
 4) meditsiiniseadmete kogus müügipakendis;
 5) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind, milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind;
 6) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär;
 7) kindlustatud isiku omaosaluse määr;
 8) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused.

 (6) Meditsiiniseadme haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 90% või 50% meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast, välja arvatud käesoleva seaduse § 481 lõikes 3 sätestatud juhul. Haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 50%, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam meditsiiniseade.

 (7) Meditsiiniseadmete rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid.

 (8) Meditsiiniseadmete loetellu võib kanda meditsiiniseadme, mille suhtes haigekassa ja tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe.

 (9) Meditsiiniseadme võib meditsiiniseadmete loetellu kanda tingimustega, mille eesmärk on reguleerida meditsiiniseadme väljakirjutamist, arvestades käesoleva seaduse § 481 lõikes 1 sätestatud kriteeriume.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]

§ 481.  Meditsiiniseadmete loetelu muutmine

 (1) Meditsiiniseadme kandmisel meditsiiniseadmete loetellu või meditsiiniseadmete loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
 1) meditsiiniliselt põhjendatud näidustuse olemasolu meditsiiniseadme tavakasutamiseks ja alternatiivsete meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu;
 2) raviks vajalik meditsiiniseadmete optimaalne kogus lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest;
 3) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas muu avaliku rahastamisallika olemasolu;
 4) meditsiiniseadme kulutõhusus;
 5) meditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seadusele.

 (2) Meditsiiniseadme haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks võetava piirhinna muutmisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriume.

 (3) Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind.

 (4) Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaarstide ühendus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

 (6) Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Ravimiamet või haigekassa, astudes tootja või tema volitatud esindajaga läbirääkimistesse. Taotluse esitaja peab teatavaks tegema kõik talle teada olevad läbirääkimistel tähtsust omavad asjaolud.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]

§ 49.  Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja müüjaga sõlmitav leping
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]

 (1) Meditsiiniseadme müüja esitab haigekassale arve meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 45 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

 (2) Meditsiiniseadme müüja, välja arvatud apteek, sõlmib haigekassaga lepingu, milles lepitakse kokku järgmised tingimused:
 1) lepingu tähtaeg;
 2) asjaolud, mille esinemisel on pooltel õigus ühepoolselt leping lõpetada;
 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast lühem tähtaeg;
 4) asjaolud, mille esinemise korral on kohustuse ülevõtmise tingimuseks eelnev kirjalik kooskõlastus haigekassaga;
 5) meditsiiniseadme müüja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete haigekassale esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
 6) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla meditsiiniseadme müügi mittevastavus õigusaktide või haigekassaga sõlmitud lepingu sätetele.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]

5. jagu Rahalised hüvitised 

1. jaotis Ajutise töövõimetuse hüvitis 

§ 50.  Ajutise töövõimetuse hüvitis, selle liigid ja maksmise juhud
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (1) Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

 (11) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse ka käesoleva seaduse § 5 lõike 31 alusel kindlustatud isikule, kui tema töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevaks ei ole tema eest sotsiaalmaksu maksva füüsilisest isikust ettevõtja kohta äriregistris tehtud kustutamiskannet või tegevuse peatamise kannet või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kohta ei ole maksukohustuslaste registris tehtud kustutamiskannet.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (2) Ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3 ja 6 ja lõikes 4 nimetatud alustel kindlustuskaitset omavale isikule ega kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikule.

 (3) Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on:
 1) haigushüvitis;
 2) sünnitushüvitis;
 3) lapsendamishüvitis;
 4) hooldushüvitis.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 51.  Ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum

 (1) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, on:
 1) kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv arst või hambaarst on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust;
 2) kindlustatud isiku suhtes kehtestatud karantiin;
 3) kindlustatud isiku terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
 4) kindlustatud isiku tööst keeldumine töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 2 alusel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (2) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule sünnitushüvitist, on kindlustatud isiku rasedus- ja sünnituspuhkus. Sünnitushüvitist makstakse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 31 nimetatud isikutele ilma rasedus- ja sünnituspuhkuseta.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (3) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule lapsendamishüvitist, on kindlustatud isiku lapsendamispuhkus. Lapsendamishüvitist makstakse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 31 nimetatud isikutele ilma lapsendamispuhkuseta.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (4) Kindlustusjuhtum, mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist, on:
 1) alla 12-aastase lapse põetamine;
 2) haige perekonnaliikme kodus põetamine;
 3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.

§ 52.  Töövõimetusleht

 (1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuse täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst, hambaarst või teenust osutav ämmaemand.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

 (2) Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil ja ämmaemandal. Töövõimetuslehe väljastaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

 (21) Ämmaemandal on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus ainult raseda töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele tööle üleviimiseks töölepingu seaduse § 18 lõigete 1 ja 2 alusel ja teenistustingimuste ajutiseks kergendamiseks avaliku teenistuse seaduse § 48 alusel ning isiku rasedus- ja sünnituspuhkuse korral.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht.

 (4) Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja korra ning töövõimetuslehe vormid kehtestab sotsiaalminister määrusega.

§ 53.  Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord

 (1) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 või lõigetes 2–4 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljastatud tõend. Haigekassa nõudmisel tuleb tõendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku poolt kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab kindlustatud isik.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]

 (11) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusjuhtumi puhul, kui kindlustud isikule makstakse haigushüvitist käesoleva seaduse § 56 lõikes 12 sätestatud juhul, on hüvitise määramise ja maksmise täiendavaks tingimuseks arsti väljastatud tõend.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.07.2009]

 (2) [Kehtetu - RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.07.2009]

 (3) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud kindlustusjuhtumi puhul on hüvitise määramise ja maksmise täiendavaks tingimuseks arsti, ämmaemanda otsus, milles osutatakse vajadusele anda kindlustatud isikule tema terviseseisundile vastavat tööd töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või kergendada ajutiselt tema teenistustingimusi avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel ja kirjeldatakse soovituslikku tööd või teenistustingimusi.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (4) Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku töövõimetusleht koos hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike muude dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisega taasalustamise päevast. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetusleht esitati käesolevas lõikes sätestatud tähtaega ületades.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (5) Töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid esitab haigekassale kindlustatud isiku tööandja seitsme kalendripäeva jooksul, alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast. Kindlustatud isik võib esitada töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid ise.

 (6) Ajutise töövõimetuse hüvitis makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul, alates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide laekumisest haigekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on haigekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

 (7) Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseisu ning hüvitise määramise ja maksmise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

§ 54.  Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus

 (1) Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust:
 1) 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral;
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
 11) 80 protsenti alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi, haige perekonnaliikme kodus põetamise ning alla 12-aastase lapse haiglas või kodus põetamise korral;
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
 2) [kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
 3) [kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
 4) 100 protsenti rasedus- ja sünnituspuhkuse korral;
 5) 100 protsenti lapsendamispuhkuse korral;
 6) 100 protsenti kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral;
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]
 7) 100 protsenti kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral.

 (2) Hüvitise suuruse arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Kui töötajale on võimaldatud terviseseisundile vastavat tööd töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või kui ametniku teenistustingimusi on ajutiselt kergendatud avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel, maksab haigekassa kindlustatud isikule hüvitist niisuguses summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi töötasu) jagatuna selle ajavahemiku kalendripäevadega on võrdne kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tuluga.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 55.  Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine

 (1) Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 31 nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–3 ja 6–13 ning lõigete 11 ja 12 alusel riigi, valla, linna või loomeliidu makstavat sotsiaalmaksu.
[RT I, 10.01.2014, 2 - jõust. 20.01.2014]

 (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

 (3) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötajaga kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid see ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötajaga kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lõikes 3 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lõikes 3 sätestatud korras.

 (5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 või 5 või lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud paragrahvi 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.07.2009]

 (51) Käesoleva seaduse § 5 lõike 31 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (6) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 või 5 või lõike 3 või 31 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 sätestatud kuumäärast.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 sätteid ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

 (71) Käesoleva seaduse § 5 lõike 31 alusel kindlustatud isiku suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (8) Kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele rohkem kui ühel käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 5 ja 51 nimetatud alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

§ 56.  Õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist

 (1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.07.2009]

 (11) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja ajutine keeldumine tööülesannete täitmisest töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud isiku ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 2 alusel, siis arvutatakse hüvitist teisest päevast, millal töötaja või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud isik keeldus tööülesannete ajutisest täitmisest või vabastati ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (12) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 31 nimetatud isikutel tekib raseduse korral õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisest vabastuse teisest päevast alates.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (13) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktid 6 ja 7, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel, siis arvutatakse hüvitist esimesest päevast, millal töötaja asus tegema terviseseisundile vastavat tööd või ametnik asus teenistusse kergendatud teenistustingimuste alusel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Õigus saada hooldushüvitist, sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates.

§ 57.  Haigushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik

 (1) Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

 (2) Pikaajalise ajutise töövõimetuse korral saadab kindlustatud isikut raviv arst ekspertiisiks vajalikud dokumendid hiljemalt 121. päevaks ja tuberkuloosi haigestumise korral hiljemalt 178. päevaks, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast, Sotsiaalkindlustusametile, kelle otsuse alusel pikendatud haigusleht on haigushüvitise maksmise jätkamise aluseks pärast käesolevas lõikes sätestatud tähtaja saabumist.
[RT I 2007, 71, 437 - jõust. 01.10.2008]

 (3) Karantiini korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni maavanema kehtestatud karantiini lõpetamise päevani, kuid mitte rohkem kui seitse kalendripäeva.

 (4) [Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

 (5) Kindlustatud isikul on õigus saada haigushüvitist kokku mitte rohkem kui 250 kalendripäeva kalendriaastas.

 (6) Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni saaval kindlustatud isikul on haiguse või vigastuse korral õigus saada haigushüvitist ühe haiguse korral kuni 60 järjestikust kalendripäeva ja kokku mitte rohkem kui 90 kalendripäeva kalendriaastas.
[RT I, 10.06.2011, 7 - jõust. 07.06.2011 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab ravikindlustuse seaduse § 57 lõike 6 tekstiosa „ja vähemalt 65-aastasel kindlustatud isikul” põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.]

 (7) Kui riiklikku töövõimetuspensioni saava kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse põhjuseks on haigus või vigastus, mis ei ole talle töövõimetuspensioni määramise põhjuseks, ei kohaldata talle haigushüvitise määramisel käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 sätestatut.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 58.  Sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik

 (1) Sünnituslehe alusel on rasedal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtajast hiljem.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

 (2) Kui rasedale on antud terviseseisundile vastavat tööd või teenistuskohustusi on raseduse ajal kergendatud, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtpäevast hiljem.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

 (3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 31 nimetatud isikul on sünnituslehe alusel õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra sünnitusleht kirjutati välja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast hiljem.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

 (4) Lapsendamislehe alusel on alla 10-aastase lapse ühel lapsendajal õigus saada lapsendamishüvitist 70 kalendripäeva.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 59.  Hooldushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik

 (1) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 14 kalendripäeva ja teiste perekonnaliikmete kodus põetamise korral kuni 7 kalendripäeva.

 (2) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist kuni 10 kalendripäeva alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi.

 (3) Ühe hooldusjuhu korral mitmele hooldajale väljastatud hoolduslehe alusel on hooldajatel õigus saada hooldushüvitist kokku mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kalendripäevade eest.

§ 60.  Ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirang

 (1) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui:
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]
 1) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus;
 2) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist;
 3) kindlustatud isik või põetatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud;
 4) kindlustatud isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta;
 5) kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]
 6) [kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]

 (2) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.

 (3) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist arsti vastuvõtule mitteilmumise päevast alates.

 (4) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ajutine töövõimetus algab hetkel, millal kindlustatud isik on:
 1) puhkusel;
 2) puhkuse ajal hoolduslehel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel tekib kindlustatud isikul õigus saada hüvitist alates päevast, millal ta katkestab puhkuse ja asub või on kohustatud asuma täitma töö- või teenistuskohustusi.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

 (6) Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest haigus- või hooldushüvitist. Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest hooldushüvitist.

§ 61.  Keeld lubada ajutiselt töövõimetut kindlustatud isikut tööle või teenistusse

 (1) Tööandja ei tohi lubada käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kindlustatud isikut töö- või teenistuskohustusi täitma töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral kaotab kindlustatud isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast.

§ 62.  Haigekassa õigused ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel

 (1) Haigekassa võib otsusega pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul puudub õigus hüvitist saada. Kui kahtlus osutub põhjendamatuks, on haigekassa kohustatud tasuma viivist alates käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 sätestatud tähtajast.

 (2) Haigekassa on kohustatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist andma kindlustatud isikule vähemalt viie kalendripäeva pikkuse tähtaja asja kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

 (3) Haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

 (4) Kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt.

 (5) Haigekassa nõuab tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 6 alusel 100 protsendi ulatuses makstud hüvitise ja, sõltuvalt ravirežiimist nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 alusel, 80 protsendi ulatuses arvutatud hüvitise vahe.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haigekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

2. jaotis Muud rahalised hüvitised 

§ 63.  Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis

 (1) Haigekassa hüvitab isikule, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension ja üle 63-aastasele kindlustatud isikule, rasedale, alla üheaastase lapse emale ja isikule, kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud vajadus saada hambaraviteenust ühe kalendriaasta jooksul hambaraviteenuste eest tasutud summa sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 56, 313 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Sotsiaalminister kehtestab määrusega kõrgendatud hüvitise määra rasedale, alla üheaastase lapse emale ja isikule, kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.

 (3) Haigekassa hüvitab isikule, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension ja üle 63-aastasele kindlustatud isikule üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]

 (4) [Kehtetu - RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]

§ 64.  [Kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]

§ 65.  Täiskasvanute hambaravihüvitise alusdokumendid

  Täiskasvanute hambaravihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu ja neis sisalduvate andmete koosseisu ning dokumentide esitamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

§ 66.  Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise seotus ajavahemikuga

  Kui kindlustatud isikul ei tekkinud kalendriaastas õigust saada täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitist osaliselt või täies ulatuses seetõttu, et kindlustatud isik ei kandnud hüvitatavaid kulusid või kandis neid hüvitatavast määrast vähem, siis saamata jäänud hüvitise või hüvitise saamata jäänud osa võrra järgmises kalendriaastas makstavat hüvitist ei suurendata.
[RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]

§ 661.  Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis

 (1) Sotsiaalminister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest, välja arvatud hambaraviteenus, ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on väljaspool ravijärjekorda osutanud Eestis tegutsev tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamise ajal kehtiv ravi rahastamise leping haigekassaga (edaspidi haigekassa lepingupartner).

 (2) Haigekassa nõukogu ettepaneku aluseks võib olla:
 1) vajadus tagada küllaldane juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele või
 2) vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses võib sätestada tervishoiuteenused, mis:
 1) mõjutavad olulisel määral patsiendi elukvaliteeti, vältides puude või püsiva tervisekahjustuse väljakujunemist;
 2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks või
 3) nõuavad spetsialiseeritud meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist.

 (4) Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutaja poolt ravijärjekorda kantud kindlustatud isikule haigekassa lepingupartneri poolt väljaspool ravijärjekorda meditsiinilisel näidustusel ja saatekirja alusel osutatud tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt tervishoiuteenuse eest tasutud summat.

 (5) Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.

 (6) Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse eest, mille osutamise ravijärjekorrale Eestis on ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3 alusel kehtestatud vähemalt üheaastane maksimumpikkus, makstakse välja haigekassa kehtestatud hüvitise väljamaksmise otsuses kindlaksmääratud päeval, kuid mitte hiljem kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise ravijärjekorra maksimumpikkuse kohase tähtaja viimasel päeval.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 662.  Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis

 (1) Kindlustatud isikul on õigus saada käesolevas seaduses ettenähtud ravikindlustushüvitisi seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 503 nimetatud piiriülese tervishoiuteenuse saamisega Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis.

 (2) Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt piiriülese tervishoiuteenuse eest tasutud summat.

 (3) Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud ja käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud loetellu kantud ravimite eest tasutud summa nimetatud loetelus kehtestatud tingimustega, käesoleva seaduse § 42 lõike 21 alusel kehtestatud piirhindadega ja § 42 lõike 4 alusel sõlmitud hinnakokkulepetega määratud ravimihindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt ravimi eest tasutud summat.

 (4) Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud meditsiiniseadmete eest tasutud summa käesoleva seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt meditsiiniseadme eest tasutud summat.

 (5) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotluse menetlemisel on haigekassal õigus raviarvete kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11), alusel loodud siseturu infosüsteemi.

 (6) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.

 (7) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 663.  Eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks

 (1) Sotsiaalminister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega eelloa nõude Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks, et:
 1) tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud valikule või
 2) kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelloa nõude võib kehtestada tervishoiuteenuste saamiseks, mis:
 1) olenevad planeerimisvajadusest;
 2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks;
 3) nõuavad kitsalt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist;
 4) kujutavad endast erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse tervishoiuteenus, mille saamiseks eelloa nõue kehtestatakse, eelloa nõude kehtestamise eesmärk ja eelloa nõude kehtestamise vajaduse ümberhindamise periood.

 (4) Eelloa nõude võib kehtestada kas üleriigiliselt või teatud tervishoiuteenuse osutaja osutatava tervishoiuteenuse saamiseks.

 (5) Tervishoiuteenuse korral, mille saamiseks on kehtestatud eelloa nõue, maksab haigekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist vaid juhul, kui kindlustatud isik on saanud asjakohase eelloa.

 (6) Kehtestatud eelloa nõue avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti veebilehel.

 (7) Sotsiaalministeerium teavitab Euroopa Komisjoni eelloa nõude kehtestamisest ning selle nõude kohaldamisest ja kohaldamise lõpetamisest.

 (8) Eelloa annab kindlustatud isikule haigekassa.

 (9) Haigekassa ei või keelduda eelloa andmisest, kui kindlustatud isikul on Eestis õigus tervishoiuteenusele, mille saamiseks eelluba taotletakse, ning kui seda tervishoiuteenust ei saa osutada Eestis meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse isiku terviseseisundi objektiivset meditsiinilist hinnangut, tema haiguslugu ja haiguse võimalikku kulgu, valu suurust ja puude laadi taotluse esitamise ajal.

 (10) Haigekassa võib keelduda eelloa andmisest järgmistel põhjustel:
 1) kliinilise hinnangu kohaselt on mõistliku kindlusega tuvastatud, et on olemas oht tervisele, mida ei saa pidada vastuvõetavaks, võttes arvesse soovitud piiriülesest tervishoiuteenusest isikule saadavat võimalikku kasu;
 2) mõistliku kindlusega on tuvastatud, et piiriülesest tervishoiuteenusest tuleneb märkimisväärne oht üldsuse ohutusele;
 3) tervishoiuteenust osutab tervishoiuteenuse osutaja, kelle puhul on tekkinud tõsine ja konkreetne kahtlus tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi ohutuse alaste standardite ja juhiste, sealhulgas järelevalvealaste sätete järgimise suhtes, kui need standardid ja juhised on ette nähtud tervishoiuteenust osutava liikmesriigi õigusnormide või akrediteerimissüsteemidega;
 4) tervishoiuteenust saab osutada Eestis meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse konkreetse isiku terviseseisundit ja haiguse võimalikku kulgu.

 (11) Kui kindlustatud isik taotleb eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks, teeb haigekassa kindlaks, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) sätestatud eelloa saamise tingimused on täidetud. Kui need tingimused on täidetud, antakse eelluba kõnealuse määruse kohaselt, välja arvatud juhul, kui isik sõnaselgelt soovib teisiti.

 (12) Eelloa taotluse menetlemisel on haigekassal õigus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajatega seonduvate asjaolude kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012 alusel loodud siseturu infosüsteemi.

 (13) Eelloa taotluse menetlemisel on haigekassal õigus küsida eksperdihinnangut, et selgitada välja taotletava tervishoiuteenuse osutamise vajadus ja teenuse osutamise tähtaeg.

 (14) Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks eelloa nõude kehtestamise ning eelloa taotlemise ja andmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 664.  Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitamise piirangud

 (1) Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei maksa haigekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist, välja arvatud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kindlustatud isikutele.

 (2) Kindlustatud isikule, kellel on kindlustuskaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 17, 24 või 26 alusel või kelle vajadus saada piiriülest tervishoiuteenust on tekkinud Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, viibimise ajal, makstakse piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist Euroopa Liidu liikmesriigi tervishoiuteenuse osutaja väljastatud saatekirja alusel.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

6. jagu Lisatasu ja kindlustatud isiku täiendav omaosalus 

1. jaotis Üldtingimused 

§ 67.  Lisatasu ja selle laiendamise keeld

 (1) Lisatasu käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks, mille maksmise kohustust ei võta üle haigekassa. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu.

 (2) Haigekassa ei hüvita lisatasu.

 (3) Haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui käesolevas jaos sätestatud alustel ja ulatuses.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 68.  Kohustus osutada tervishoiuteenust majutuse standardtingimustes

 (1) Tervishoiuteenuse osutaja, kellega haigekassa on sõlminud ravi rahastamise lepingu, on kohustatud tagama kindlustatud isikule statsionaarse tervishoiuteenuse saamise ajaks majutuse standardtingimustes.

 (2) Majutuse standardtingimused kehtestab sotsiaalminister määrusega.

 (3) Tervishoiuteenuse osutamisel majutuse standardtingimustest paremates tingimustes võib teenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult kooskõlas teenuse osutaja kehtestatud hinnakirjaga tasu, mis on vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud ravi rahastamise lepingu sõlmimisel esitama nimetatud hinnakirja haigekassale ning tutvustama seda kindlustatud isikule enne tervishoiuteenuse osutamist.

 (4) Kindlustatud isikul on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt teenuse osutamist majutuse standardtingimustes. Kui haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutajal on võimalik pakkuda tervishoiuteenust ainult majutuse standardtingimustest paremates tingimustes, siis ei või tervishoiuteenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasu.

2. jaotis Visiiditasu, täiendav omaosalus, voodipäevatasu ja dokumendi väljastamise tasu 

§ 69.  Visiiditasu koduvisiidi eest

 (1) Üldarstiabi osutaja võib nõuda kindlustatud isikult visiiditasu koduvisiidi eest.

 (2) Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada käesoleva seaduse § 72 lõikes 1 toodud visiiditasu piirmäära, sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta.

 (3) Koduvisiidi eest ei või nõuda visiiditasu rasedalt ja alla 2-aastaselt kindlustatud isikult.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

§ 70.  Visiiditasu ja täiendav omaosalus ambulatoorse eriarstiabi eest tasumisel

 (1) Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse üldarstiabi osutaja või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ilma saatekirjata, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist.

 (2) Ambulatoorse eriarstiabi osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei võta haigekassa üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustust (täiendav omaosalus), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

 (3) Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel, juhul kui eriarstiabi osutatakse trauma, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse tõttu või juhul kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi või eriarstiabi osutaja jätab patsiendi tema terviseseisundi tõttu eriarstiabi osutaja jälgimisele või ravile.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

 (4) Kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja või teise tervishoiuteenuse osutaja sedasama tervishoiuteenust osutava tervishoiutöötaja juurde ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist.

 (5) Visiiditasu ei või nõuda, kui:
 1) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale;
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]
 2) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla kaheaastasele kindlustatud isikule;
 3) vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamisele järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine.

 (6) Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 71.  Voodipäevatasu

 (1) Statsionaarse eriarstiabi osutaja võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes osutatud teenuste eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral.

 (2) Voodipäevatasu ei või nõuda intensiivravi osutamise aja eest, raseduse ja sünnitusega seotud statsionaarse eriarstiabi osutamisel ning statsionaarse eriarstiabi osutamisel alaealisele.

 (3) Voodipäevatasu kehtestamise õigus on tervishoiuteenuse osutaja nõukogul.

§ 72.  Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär

 (1) Koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär on 5 eurot.
[RT I, 31.12.2012, 6 - jõust. 10.01.2013]

 (2) Voodipäevatasu piirmäär on 2,50 eurot.
[RT I, 31.12.2012, 6 - jõust. 10.01.2013]

 (3) Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär korrutatakse iga kalendriaasta 1. märtsiks indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastane muutus.

 (4) Tarbijahinnaindeksi aastane muutus leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse jagamisel üle-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest.

 (5) Sotsiaalminister kinnitab määrusega visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäära hiljemalt jooksva aasta 20. veebruariks.

§ 73.  Dokumendi väljastamise tasu

 (1) Väljastatud dokumendi eest võib tervishoiuteenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult mõistlikku tasu.

 (11) [Kehtetu - RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

 (2) Tervishoiuteenuse osutaja ei või nõuda kindlustatud isikult tasu töövõimetuslehe ja retsepti väljastamise eest.

 (3) Tervishoiuteenuse osutaja ei või nõuda kindlustatud isikult tasu dokumendi väljastamise eest, kui dokument on vajalik haigekassale, õiguskaitseorganile, teisele tervishoiuteenuse osutajale seoses tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisega, töövõimetusekspertiisiks või puude raskusastme määramiseks ega muudel seadusega sätestatud juhtudel.

 (4) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus nõuda alaealise patsiendi kohta väljastatava dokumendi eest tasu, mis ei ületa dokumendi väljastamisele tehtud keskmisi kulutusi.
[RT I 2004, 49, 342 - jõust. 01.07.2004]

4. peatükk MUUDATUSED SEADUSTES 

§ 74. – § 87. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE 

§ 88.  Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine kuni käesoleva seaduse § 55 jõustumiseni

 (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud kuuel kalendrikuul tööandjate poolt kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja töövabastuse alguspäevale eelnenud kuue kuu kalendripäevade arvu jagatisega. Kuue kuu kalendripäevade arvust arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töökohustuste või ametiülesannete täitmisest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel või oli puhkusel puhkuseseaduse § 9 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel üle 28 kalendripäeva või § 30 alusel.

 (2) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isik kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks oleval ajavahemikul ei saanud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötaja põhipalga ja arvu 30 jagatisega, kuid mitte üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötaja põhipalgast või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lõikes 2 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lõikes 2 sätestatud korras.

 (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 või 5 ja lõike 3 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub ajavahemikus 1. juuli kuni järgmise kalendriaasta 30. juuni alanud töövabastuse korral nimetatud ajavahemikule eelnenud kalendriaastal (1. jaanuar kuni 31. detsember) kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Enne jagamist arvatakse arvust 365 maha nende päevade arv, millal kindlustatud isik oli töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel.

 (5) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktide 4 ja 5 või lõike 3 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 5 sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtivast sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 5 sätestatud kuumäärast.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 sätteid ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu või sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

 (7) Kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu ühel, kindlustatud isiku valitud, käesolevas paragrahvis sätestatud alusel.

 (8) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse sotsiaalmaksu maksja esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest.

 (9) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktide 4 ja 5 ja lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse Maksu- ja Tolliameti esitatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu andmetest.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 89.  Üleminekusätted

 (1) Kui töövõimetuslehel märgitud töövabastus algab enne 2002. aasta 1. oktoobrit, aga esitatakse ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks pärast 2002. aasta 1. oktoobrit, kohaldatakse hüvitise määramise ja maksmise suhtes käesoleva seaduse sätteid.

 (2) Kui Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse alusel kindlustatud isiku rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb käesoleva seaduse kehtivuse ajal, on kindlustatud isikul õigus nõuda selle pikendamist vastavalt käesolevale seadusele.

 (3) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini võib haigekassa sõlmida lepingu käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuga haigekassas kindlustatuks olemise piiranguta.

 (4) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini loetakse kindlustatud isikuga seaduse alusel võrdsustatud isikuks, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, ka kindlustatu ülalpeetav abikaasa.

 (5) Kuni käesoleva seaduse § 30 lõike 4 jõustumiseni 2003. aasta 1. juulil hõlmab tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele, õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele ning hoonete ehitamisele ja renoveerimisele.

 (6) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajate vahel enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud lepingutele, mis reguleerivad osutatud tervishoiuteenuste eest tasumist, ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise sätteid.

 (7) Kuni hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse ravimi hinnakokkuleppe hinnaks 2008. aasta 31. detsembril kehtinud maksimaalne jaemüügihind.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

 (8) [Kehtetu - RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

 (9) [Kehtetu - RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

 (10) Kuni käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 jõustumiseni 2003. aasta 1. aprillil maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 60 protsenti statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise ja alla 10-aastase lapse haiglas põetamise korral.

 (11) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isikuks ei loeta enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastu võetud:
 1) kaugõppe õppevormis (välja arvatud meditsiinilistel näidustustel) õppivat üliõpilast;
 2) õhtuõppe või kaugõppe õppevormis keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavat vähemalt 24-aastast õpilast (välja arvatud, kui ta saab 24-aastaseks õppekava nominaalkestuse jooksul).

 (12) Käesoleva seaduse § 57 lõiget 7 kohaldatakse isiku suhtes, kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustusest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algab pärast 2004. aasta 31. juulit.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

 (13) Pärast 2009. aasta 1. jaanuari lõpeb Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel Maksu- ja Tolliametile ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest teatamisest või füüsilisest isikust ettevõtja kustutamisest maksukohustuslaste registrist pärast 2009. aasta 31. detsembrit põhjusel, et isik ei ole taotlenud enda kandmist füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse või tema kandeavaldus äriregistrisse kandmiseks jäi rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama haigekassale ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest või registrist kustutamisest kümne kalendripäeva jooksul.
[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

 (14) Isiku suhtes, kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse lõpuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud ravikindlustuse seaduses sätestatut.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

 (15) Kindlustatud isikuks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka põhihariduse nõudeta kutseõppes õppiv isik ja põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane käesolevas seaduses kutseõppe tasemeõppes õppivale isikule kehtestatud tingimustel.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (16) Haigekassa maksab kindlustatud isikule piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist nende tervishoiuteenuste ja nende osutamise käigus välja kirjutatud retseptiravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on osutatud või välja kirjutatud alates 2013. aasta 25. oktoobrist.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 90.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. oktoobril.

 (2) Käesoleva seaduse § 25 lõige 3, §-d 47 ja 63 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkt 1 ja § 55 jõustuvad 2003. aasta 1. aprillil.

 (4) Käesoleva seaduse § 30 lõige 4 jõustub 2003. aasta 1. juulil.

 (5) [Kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]