Text size:

Privatisation of Dwellings Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:22.12.2018
In force until: In force
Translation published:20.12.2018

§ 1.  Scope of Act

 (1) This Act regulates the relations which arise in the privatisation of residential buildings and apartments (hereinafter dwelling) in the ownership of the state, local governments and other obligated subjects of privatisation determined by law, determining the object, subjects, conditions and procedure for privatisation.

 (2) This Act also regulates the relations which arise in the privatisation of residential buildings under construction in the ownership of the subjects specified in subsection (1) of this section.

§ 2.  Purpose of Act

 (1) The purpose of privatisation of dwellings is to provide natural and legal persons with an opportunity to acquire the dwellings used thereby under a lease contract and vacant dwellings and thus to ensure improvement in the maintenance and preservation of residential buildings.

 (2) The state shall support privatisation by the pricing policy, grant loans on favourable conditions, prescribe possibilities for partial loan forgiveness and take other measures to speed up the privatisation process in accordance with the economic conditions.

§ 3.  Object of privatisation

 (1) The object of privatisation is a dwelling or apartment and other corresponding share of the construction works or a residential building under construction or an apartment in the ownership of the state or a state company (hereinafter dwellings belonging to the state) or in the ownership of a local government or a public limited company all the shares of which are held by a local government or a private limited company the only share of which is held by a local government (hereinafter dwellings in municipal ownership).

 (11) On the basis of § 40 of the Republic of Estonia Principles of Ownership Reform Act and in accordance with this Act the object of privatisation is a dwelling and other corresponding share of the residential building or a dwelling under construction which is in the ownership of the obligated subject provided for in § 3 of the Agricultural Reform Act or the obligated subject of re-nationalisation and privatisation provided for in subsection 2 (3) of the Re-nationalisation and Privatisation of Property of Co-operative, State Co-operative and Non-profit Associations Act (hereinafter obligated subject of re-nationalisation) and was in their ownership at the time of entry into force of the corresponding Acts. The object of privatisation is also a dwelling which has transferred from the ownership of the obligated subject of agricultural reform or re-nationalisation to the legal successor thereof who is a legal person or a new legal person established during agricultural reform or the reform of obligated subjects of re-nationalisation.

 (2) The size of the other share of the residential building corresponding to an apartment or non-residential premises shall be determined on the basis of the proportion of the total area of this apartment or non-residential premises to the total area of apartments and non-residential premises in the entire building. Such share shall be specified as a legal share.

 (3) Auxiliary premises located in the residential building or on the same lot as the residential building are subject to privatisation on the basis of this Act pursuant to the procedure established by the Government of the Republic. Premises located in the residential building or in the buildings located on the same lot as the residential building and which pursuant to the building design documents are meant for servicing the residential building or for common or individual use by the residents are deemed to be auxiliary premises. Former dwellings which have not been declared to be non-residential premises pursuant to a decision of the local government are also deemed to be auxiliary premises regardless of how such premises are actually used.

 (4) The following are subject to privatisation:
 1) dwellings used under a lease contract;
 2) all dwellings in a residential building concerning which the need for reconstruction or major repairs has been determined;
 3) vacant dwellings in new residential buildings, residential buildings where major repairs have been completed, reconstructed residential buildings or residential buildings under construction as well as dwellings vacated due to departure or death of the previous lessee.

 (5) The following are not subject to privatisation:
 1) dwellings of the employers;
 2) [omitted - RT I 1995, 24, 337 - entry into force 15.03.1995]
 3) dwellings where an action has been initiated against the lessee of the dwelling for amendment, termination or declaration of invalidity of the lease contract, until adjudication of the action in the prescribed procedure;
 4) unlawfully expropriated dwellings for the return of or compensation for which an application has been filed in the prescribed procedure, until the matter of return is adjudicated or the entitled subject waives the claim for the return of property which is certified by a notary;
 5) [repealed - RT I 1994, 94, 1609 - entry into force 29.12.1994]
 6) [repealed - RT I 2009, 57, 381 - entry into force 01.01.2010]
 7) privatised dwellings which become into the ownership of the local government after entry into force of this Act;
 8) dwellings declared to be social housing by the local government council;
 8) dwellings in the ownership of a local government provided by the local authority within the framework of social services.
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.01.2016]

 (6) Dwellings under state protection as well as dwellings located in historical protection areas shall be privatised only provided that the acquirer thereof undertakes to observe the established protection regime. For the purpose of ensuring performance of the specified obligation the acquirers of dwellings shall be provided with a protection obligation notice.

 (7) [Repealed - RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 01.01.2018]

 (8) City and rural municipality councils may determine dwellings which are not privatised due to their demolition, reconstruction, further use under a lease contract or other good reason in the public interest. The council shall publish the specified reasons in the newspaper where the official announcements of the local government are published.

 (9) An obligated subject shall not establish any restrictions on the size of privatised dwellings or on the conditions of privatisation.

 (10) Dwelling used under several lease contracts shall be privatised to the lessees as common ownership pursuant to the procedure provided by the Government of the Republic.

 (11) Dwellings in residential buildings in common ownership, where one of the owners is the obligated subject of privatisation of dwellings, shall be privatised pursuant to this Act if the co-owners reach an agreement on determination of physical shares of the residential building. If the co-owners fail to reach an agreement, the dwelling shall be privatised pursuant to a separate Act.

 (12) Dwelling is an object of privatisation if it is in the ownership of an obligated subject at entry into force of this Act or it has been transferred into the ownership of an obligated subject pursuant to the Privatisation Act or the Republic of Estonia Agricultural Reform Act.

 (13) Dwellings belonging to the state shall be transferred pursuant to the procedure provided in the State Assets Act unless otherwise provided in this Act.
[RT I 2009, 57, 381 - entry into force 01.01.2010]

§ 4.  Entitled subject of privatisation of dwelling

  Entitled subjects of privatisation of dwellings are:
 1) the lessee of a dwelling used under a lease contract or one adult family member living permanently together with him or her in accordance with a mutual written agreement between the lessee and adult family members living with him or her and the lessee's former adult family members living in the same dwelling approved by the obligated subject;
 2) an Estonian citizen of at least 18 years of age;
 3) an alien of at least 18 years of age who has a long-term residence permit or a temporary residence permit in the Republic of Estonia provided for in the Aliens Act, until receipt of a residence permit also an alien who has settled in Estonia before 1 July 1990, who is continually living in Estonia and who had permanent address registration in the former Estonian SSR;
 31) an alien of at least 18 years of age residing in Estonia on the basis of right of residence pursuant to the procedure provided in the Citizen of European Union Act;
 4) a legal entity registered in the Republic of Estonia who is an entitled subject in conformity with subsection 3 (1) of the Privatisation Act – from 1 March 1995.
[RT I 2006, 26, 191 - entry into force 01.08.2006]

§ 5.  Right of pre-emption to dwelling

 (1) The following persons have the right of pre-emption to a dwelling:
 1) in the case of a dwelling used under a lease contract, the lessee of the dwelling or one adult family member living together with him or her if an application for privatisation of the dwelling has been submitted by 1 March 1995;
 2) in the case of a vacant dwelling included in the construction works specified in subsection 10 (1) of the Republic of Estonia Land Reform Act, a person who has been declared an entitled subject of ownership reform and who has submitted an application for privatisation of the land on which the specified dwelling is located;
 3) in the case of a vacant dwelling in a new residential building, residential building were major repairs have been completed or reconstructed residential building (except in the case specified in clause (1) 2) of this section) as well as in the case of dwellings vacated due to departure, eviction or death of the previous lessee: in the first priority – the lessee of a dwelling returned to an entitled subject of ownership reform or employer's dwelling provided that the lessee and all the persons living with him or her vacate the specified dwelling; in the second priority – natural persons;
 4) in the case of a dwelling used under a lease contract, the persons specified in clauses 4 2) and 3) of this Act if the lessee of the dwelling and the adult family members living with him or her have granted their confirmed written consent for this purpose pursuant to the procedure provided by the rural municipality or city government and the application for privatisation of the dwelling has been submitted by the person who has received the consent for this purpose by 1 March 1995;
 5) the lessee of a dwelling specified in clause 3 (5) 4) of this Act or one adult family member living with him or her in accordance with the agreement specified in subsection 4 1) of this Act also after 1 March 1995 if an application for privatisation of the dwelling has been submitted within three months after receipt of a written notice from the local government that the dwelling used under the lease contract is an object of privatisation.

 (2) All vacant dwellings which are objects of privatisation in accordance with this Act and the entitled subjects of their privatisation shall be recorded on the basis of the conditions provided in clauses (1) 2) and 3) of this section by the executive body of the local government of the corresponding city or rural municipality pursuant to the procedure provided by the council.

 (3) Information concerning the vacant dwellings which are objects of privatisation shall be submitted by the obligated subjects of privatisation listed in § 6 of this Act to the executive body of the local government pursuant to the procedure established by the local government council of the city or rural municipality. Information concerning the vacant dwellings which are objects of privatisation shall be available to the interested persons and the governmental authority organising privatisation of dwellings. The local government is obliged to involve representatives of the associations of owners of returned houses and of lessees living in these houses in deciding on the leasing of vacant and vacated dwellings and the privatisation of dwellings by public auction.

 (4) Vacant dwellings in new residential buildings, residential buildings where major repairs have been completed or reconstructed residential buildings (except in the case specified in clause (1) 2) of this section) and in the ownership of the local government which are objects of privatisation in accordance with this Act as well as dwellings vacated due to departure, eviction or death of the previous owner may be leased until privatisation only to the persons who have the first priority specified in clause (1) 3) of this section. The specified dwellings may be leased to other persons only by a respective decision of the local government council which sets out to whom the dwelling is leased.

§ 6.  Obligated subject of privatisation of dwelling

 (1) The obligated subjects of privatisation of dwellings in accordance with this Act are:
 1) in the case of dwellings belonging to the state, the undertaking, agency or organisation, including a legal person in public law, in whose possession (balance sheet) the dwelling to be privatised is. The specified undertaking, agency or organisation shall notify the executive body of the local government of the city or rural municipality where the dwelling is located and the ministry, the state agency or another central body in whose area of administration it is of privatisation of dwellings;
 2) in the case of dwellings in municipal ownership, the legal person in whose possession (balance sheet) the dwelling to be privatised is. The privatisation of such dwellings shall be carried out with the consent of the executive body of the corresponding local government;
 3) in the case of residential buildings in shared ownership where the state or a local government is one of the owners, the undertaking, agency or organisation administering the residential building. The privatisation of such residential buildings or dwellings located within such residential buildings shall be carried out with the consent of the ministry, the state agency or the executive body of the corresponding local government and the other owners;
 4) in the case of dwellings in the ownership of an obligated subject of agricultural reform, the obligated subject of agricultural reform;
 5) in the case of dwellings in the ownership of an obligated subject of re-nationalisation, the obligated subject of re-nationalisation;
 6) upon transfer of dwellings in the ownership of obligated subjects of agricultural reform or re-nationalisation to the ownership of new legal persons established in the course of agricultural reform or re-nationalisation the rights and obligations of obligated subjects of privatisation of dwellings provided in this Act extend to the specified persons.

 (2) If an obligated subject of privatisation of dwellings has terminated its activities pursuant to the procedure provided by law, the duties assigned thereto shall be performed by the legal successor thereof. If there is no legal successor, the performance of the duties of the obligated subject shall be organised in the case of dwellings in municipal ownership by the city or rural municipality government, in the case of other dwellings by the ministry in whose area of administration the obligated subject who terminated its activities was. If the obligated subject of privatisation of dwellings was not in the area of administration of anyone, the performance of the duties of the obligated subject shall be organised by the local government of the location of the dwelling.
[RT I, 04.07.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

§ 7.  Determination of price of privatised dwellings

 (1) The price of a privatised dwelling shall be determined pursuant to the procedure established by the Government of the Republic by means of value coefficients, where account is taken of the difference between the value per one square metre of the total area of the concrete dwelling and the value per one square metre of the total area of the standard dwelling apartment specified in subsection 10 (1) of this Act as well as the level of wear of, the provision of public services and amenities to and the location of the dwelling. Upon privatisation of a dwelling with the right of pre-emption the price of the dwelling shall be reduced by the amount paid by the lessee of the dwelling or a family member living or having lived therewith to the local government for the acquisition of the right to settle in the dwelling. If a dwelling used under a lease contract has been built at the expense of the lessee, lawfully and based on a contract entered into with the possessor of the house, in an attic, cellar or auxiliary premises or as an extension, the price of the dwelling shall be reduced upon privatisation of the dwelling to such lessee or a family member thereof to the extent which can be documented as building costs or determined by a valuation report, but not more than to the extent of the cost of the dwelling.

 (2) The price of a privatised dwelling shall be determined by the obligated subject pursuant to the methodology established by the Government of the Republic. The price of a privatised dwelling shall be approved by the committee established with the executive body of the local government of the city or rural municipality.

 (3) The local government council of a city or rural municipality may reduce the price of a privatised dwelling if the entitled subject of privatisation is:
 1) a person receiving survivor's pension,
 2) a parent who raises minor children alone if the other parent is dead,
 3) an Estonian citizen who has repatriated from the territory of the former Soviet Union or a person of Estonian descent who has settled in Estonia,
 4) a Category I or II disabled person, and if the working years entered into the public capital bond accounting card issued to the person specified in clauses 1)–4) and family members living therewith are not sufficient to pay for the socially justified premises established by the Government of the Republic, but not to a greater extent than the book value of 10 working years provided in subsection 10 (1) of this Act.

§ 8.  Means of payment for privatised dwelling

 (1) Dwellings shall be privatised for public capital bonds, securities issued upon compensation for unlawfully expropriated property, cash, working years entered into a public capital bond accounting card or an employment share in the property of a collective or an inter-holding organisation which is the obligated subject of re-nationalisation. A buyer may pay for one dwelling by one or many of the specified means. The procedure for settlements upon the use of various means shall be established by the Government of the Republic.

 (2) The procedure for the use of public capital bonds and accounting cards thereof and securities issued upon compensation for unlawfully expropriated property upon privatisation of dwellings in the ownership of obligated subjects of agricultural reform and re-nationalisation shall be established by the Government of the Republic.

 (3) A person who uses a dwelling under a lease contract as well as the persons having the first priority specified in clause 5 (1) 3) of this Act may acquire a dwelling by instalments. The instalment conditions shall be determined in the case of dwellings belonging to the state by the Government of the Republic, in the case of dwellings in municipal ownership by the local government council, in the case of dwellings in the ownership of an obligated subject of re-nationalisation by the obligated subject and in the case of dwellings in the ownership of an obligated subject of agricultural reform by the local government council on the proposal of the agricultural reform committee. The instalment conditions shall be recorded in writing in the contract for the purchase and sale of the dwelling.

 (4) Securities issued by an inter-holding organisation being an obligated subject of re-nationalisation may be used for the privatisation of a dwelling in the ownership of the same obligated subject. An employment share in the property of a collective issued by an obligated subject of agricultural reform may be used for the privatisation of a dwelling in the ownership of the same obligated subject.

§ 9.  Privatisation by public auction

 (1) The following shall be privatised by public auction: vacant dwellings and dwellings vacated due to departure, eviction or death of the previous lessee if several persons having an equal right of pre-emption and having registered themselves in conformity with subsection 5 (2) of this Act wish to buy it and dwellings used under a lease contract for privatisation of which with the right of pre-emption no applications have been submitted within the time limits provided in § 5 of this Act or if the person who has submitted an application has been declared to have waived the right to privatise the dwelling.

 (2) Public auction shall be organised by an obligated subject of privatisation of dwellings pursuant to the procedure established by the Government of the Republic. Information concerning the dwellings to be privatised shall be published in the press at least one month before the auction is held.

 (3) A local government council may impose restrictions on the participants in a public auction organised for privatisation of dwellings in the ownership of the local government and establish additional conditions on privatisation.

 (4) The starting price of dwellings privatised by public auction shall be determined on the bases provided in subsection 7 (1) of this Act.

 (5) Dwellings privatised by public auction can be paid for in the manner provided in § 8 of this Act.

§ 10.  Issue of public capital bonds

 (1) Permanent residents of the territory under the jurisdiction of the Republic of Estonia as at 1 January 1992 (their successors in the event of their death) shall be issued public capital bonds on the basis of their time of employment (length of service). Public capital bond accounting cards shall be introduced in order to determine the time of employment and the accounting cards shall be used for privatisation of apartments equally with the public capital bonds. Public capital bond accounting cards and public capital bonds shall be issued to persons who attain at least 18 years of age by 1 December 1995. One working year is equivalent to one square metre of the total area of an apartment in a nine-storey block of flats (type 121-02-E). The book value of one working year is 300 kroons. A person may hold only one accounting card which is registered pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

 (2) Public capital bonds shall also be issued to Estonian citizens who as at 1 January 1992 were permanently residing in the areas of the Republic of Estonia determined by the Tartu Peace Treaty which are beyond the territory under the jurisdiction of the Republic of Estonia pursuant to the conditions provided in this section.

 (3) Upon determining the time of employment specified in subsection (1) of this section account shall be taken of employment of a person in the enterprises, agencies and organisations located in the territory under the jurisdiction of the Republic of Estonia and in structural units thereof between 1 January 1945 and 1 January 1992, except in the cases provided in subsection (13) of this section.

 (4) The time of employment shall also include:
 1) the time of activities of members of artistic associations and trade associations as of the time the person begins engaging in creative activities if the activities have been conducted on the conditions specified in subsection (3) of this section;
 2) the time of employment in a church (congregation), registered religious organisation if it has been conducted on the conditions specified in subsection (3) of this section;
 3) the time of employment on a farm until its liquidation and until commencing work on a collective farm, state farm or elsewhere as well as the time of employment as a member of a family enterprise or family farm enterprise and individual work on the basis of an activity licence on the conditions specified in subsection (3) of this section if the person was at least 16 years of age;
 4) the time during which a person cares for a Category I disabled person, for a disabled child or for a person until 18 years of age who is disabled since childhood and the time during which a mother or father cares for a child until the child attains 3 years of age within the period of time and territory specified in subsection (3) of this section;
 5) additionally five years for each such child to a mother or in the case of her death to a father or a father who has raised the child without mother as well as to the caregiver or guardian of the child, whom they raise or have raised at least until the child attains eight years of age;
 6) the time of studying in an institution of higher education and an institution of secondary specialised education, the time of staff training, in-service training and re-qualification training at school and at courses and in post-graduate studies, Master's studies, Doctor's studies and clinical residency during the period specified in subsection (3) of this section if the person was permanently residing in the territory under the jurisdiction of the Republic of Estonia during the studies or in the preceding period;
 7) the obligatory time of employment of a person who has been sent to work after leaving an educational institution in the territory which is not under the jurisdiction of the Republic of Estonia if the person who was sent to work commenced studies at the educational institution as a permanent resident of the territory which is currently under the jurisdiction of the Republic of Estonia, within the period specified in subsection (3) of this section;
 8) if a person has been assigned abroad by an undertaking, agency or organisation which located in the territory which is currently under the jurisdiction of the Republic of Estonia, the time of employment in the assignment outside of the specified territory within the period specified in subsection (3) of this section;
 9) the time of obligatory service of persons who have permanently resided in the territory under the jurisdiction of the Republic of Estonia before compulsory military service in the former Soviet Union armed forces, construction forces, border guard forces, railway forces, internal forces and Soviet Union State Security Committee forces or in alternative employment service; as well as the time of service in militarised fire-fighting units in the territory under the jurisdiction of the Republic of Estonia regardless of the military rank within the period specified in subsection (3) of this section;
 10) the time a person spent held as a prisoner of war or the time an unlawfully repressed person spent in imprisonment, exile or deportation, regardless of the age of the person, multiplied by three; the time of forced employment of a person exiled from the territory of the Republic of Estonia in connection with unlawful repression after serving of the sentence outside of the territory under the jurisdiction of the Republic of Estonia; the time a person who participated in the armed fight for freedom against foreign occupation in the territory of the Republic of Estonia or was in hiding from unlawful repression participated in the fight for freedom or was in hiding within the period specified in subsection (3) of this section;
 11) in the case of a person who is entitled to receive old-age pension under favourable conditions, the difference between the years of pensionable service required for receiving old-age pension provided for in § 5 of the State Allowances Act and the years of pensionable service required for receiving old-age pension under favourable conditions provided for in § 6 of the same Act;
 12) to a person who has grown up as a minor (until 18 years of age) without parents, additionally 10 years or the time spent in a care institution if it exceeds 10 years;
 13) the time of disability of disabled persons of Categories I and II until the attainment of pensionable age.

 (5) In exceptional circumstances the Government of the Republic may, on the basis of an application by a ministry, allow to take into account a person's work-related activities which do not conform to the conditions provided in subsections (3) and (4) of this section as well as issue public capital bonds if a person has taken up permanent residence in the territory under the jurisdiction of the Republic of Estonia after 1 January 1992 or if a person is employed outside of the territory of the Republic of Estonia by assignment of an undertaking, agency or organisation located in the Republic of Estonia.

 (6) The time of employment shall include employment in the territory of the Republic of Estonia determined by the Tartu Peace Treaty which is currently not under the jurisdiction of the Republic of Estonia as well as in the territory of administrative units of Russia and Latvia directly bordering the territory currently under the jurisdiction of the Republic of Estonia (former Soviet Union districts) (in conformity with the list approved by the Government of the Republic) and within the period specified in subsection (3) of this section.

 (7) The time of employment entered into the public capital bond accounting card of an Estonian citizen of at least 18 years of age who resides permanently in the territory of the Republic of Estonia defined by the Tartu Peace Treaty and whose time of employment determined by this Act is shorter than 10 years shall be deemed to be equal to 10 years.

 (8) Additional working years shall be accounted to an owner of a former dwelling (in the case of his or her death to the person's successors) if the dwelling owned thereby was demolished due to deprivation of the plot adjacent to the residential building for state or societal needs and no compensation was paid thereto for the demolished dwelling, no equivalent dwelling was granted to the ownership thereof and the dwelling was not relocated. The accounting of additional working years shall be based on the size of the demolished dwelling in accordance with the value per one square of its total area which shall be determined pursuant to the procedure prescribed in subsection 7 (1) of this Act. The additional working years shall be proven by the executive committee of the local government by whose decision the specified dwelling was demolished.

 (9) A person to whom an employment share in the property of a collective has been accounted is entitled to a public capital bond only to the extent by which the monetary value of the public capital bond exceeds the monetary value of the specified employment share. If an employment share in the property of a collective accounted to a person is not fully or partially issued to the person due to the establishment of a state holding in the course of agricultural reform, the person is entitled to receive a public capital bond with a monetary book value which is equal to the monetary value of the employment share which the person failed to receive.

 (10) Public capital bond accounting cards and public capital bonds shall be issued pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

 (11) A person to whom a public capital bond accounting card is issued shall be liable for the truth of the information submitted to the official issuing, completing or registering accounting cards. A falsified or unlawfully registered accounting card is fully or partly void. In the case of a dispute a falsified or unlawfully registered accounting card shall be annulled by the court. The transfer of working years from a void accounting card is void. If a dwelling is acquired on the basis of a void accounting card, the obligated subject is entitled to claim payment of the price determined in the contract or apply for declaration of invalidity of the transaction judicially.

 (12) Officials issuing, completing and registering accounting cards shall be liable pursuant to law.

 (13) The time of service in the rank of an officer in the agencies of the former Soviet Union State Security Committee or the former Estonian SSR State Security Committee shall not be included in the time of employment.

 (14) The issue of public capital bonds shall be terminated on 1 February 1996.

§ 11.  Use of public capital bonds and accounting cards

 (1) [Repealed - RT I 1994, 54, 905 - entry into force 01.08.1994]

 (2) [Repealed - RT I 1997, 13, 210 - entry into force 02.03.1997]

 (3) [Repealed - RT I 1994, 54, 905 - entry into force 01.08.1994]

 (4) Upon privatisation of a dwelling, the public capital bond accounting cards issued to all family members and the public capital bonds belonging thereto may be used pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

 (5) Public capital bond accounting cards may be used for privatisation of dwellings until 15 December 1995.

 (6) The use of public capital bonds for privatisation of other state and municipal assets and in commerce shall be determined by the Government of the Republic pursuant to law.

§ 12.  Execution of privatisation of dwelling

 (1) The privatisation of a dwelling shall be executed by a contract for purchase and sale to be entered into between the buyer (the entitled subject) and the seller (the obligated subject).

 (2) The contract specified in subsection (1) of this section shall be notarially authenticated and shall be registered in accordance with subsection 13 (7) of the Law of Property Act Implementation Act upon its submission by the notary.

 (3) Failure to authenticate a contract for the purchase and sale of a dwelling results in the nullity of the transaction with all the consequences prescribed by civil law.

 (4) Upon entry into the contract for purchase and sale a fee shall be charged from the buyer by the seller of the dwelling to cover the privatisation costs, which shall not exceed 1% of the cost of the dwelling recorded in the contract for purchase and sale. The buyer shall pay the specified fee to the seller of the dwelling in money.

 (5) The sales price and the conditions for sale of the dwelling, including the buyer's obligations upon privatisation of the dwelling and liability for failure to perform the obligations under the contract, shall be recorded in the contract for purchase and sale.

 (6) If a person who has submitted an application for privatisation of a dwelling refrains from entering into the contract for purchase and sale, the person shall be declared to have waived the right to privatise the dwelling pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

§ 13.  Creation of ownership of privatised dwelling

 (1) Ownership of a privatised dwelling, including a dwelling bought by instalments, shall arise in accordance with § 92 of the Law of Property Act.

 (2) Prior to authentication of the contract for purchase and sale, a notary shall be obliged to verify payment of the amount prescribed in the contract, in the case of buying by instalments the conformity of the instalment conditions to the instalment conditions established on the basis of subsection 8 (3) of this Act, to make an entry in the public capital bond accounting card pursuant to the procedure established by the Government of the Republic and make sure that the transaction is lawful. The obligated subject shall be liable for the truth of the information submitted for entry into the transaction of purchase and sale.

 (3) The procedure for execution of transfer of ownership of the dwelling shall be established by the Government of the Republic.

§ 14.  Obligations of owner of dwelling acquired by instalments

 (1) Upon acquisition of a dwelling by instalments the owner of the dwelling shall be obliged to pay the instalments timely and in the established rates. In the case of instalments any sanctions to the debtor (penalty for late payment, contractual penalty etc.) shall be prescribed in the contract for purchase and sale.

 (2) If a buyer fails to pay instalments on two consecutive due dates, the obligated subject may claim the declaration of invalidity of the contract, return of the dwelling, a charge for use of the dwelling and compensation for damages. The claims of the obligated subject shall be set off against the amounts paid by the buyer and the balance shall be returned pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

§ 15.  Organisation of administration of privatised dwellings
[Repealed - RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 01.01.2018]

§ 151.  Administration of residential building until delegation of administration to apartment association or owners of dwellings
[Repealed - RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 01.01.2018]

§ 152.  Delegation of administration of residential building by obligated subject of privatisation of dwellings
[Repealed - RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 01.01.2018]

§ 16. – § 17. [Repealed - RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

§ 18.  Land grant to privatised dwelling

  Land under privatised dwellings and necessary for servicing thereof shall be privatised or use thereof shall be granted on a contractual basis.

§ 19.  Distribution of revenue received from privatisation

 (1) The use of the funds received from the privatisation of state and municipal dwellings shall be established by a separate Act.

 (2) The funds received upon privatisation of the dwellings of obligated subjects of agricultural reform shall be used pursuant to the procedure prescribed in the Agricultural Reform Act.

 (3) The funds received from the privatisation of dwellings in the ownership of obligated subjects of re-nationalisation shall be acquired by the obligated subject of re-nationalisation.

 (4) Public capital bonds, working years entered into the accounting cards and securities issued upon compensation for unlawfully expropriated property received upon privatisation of the dwellings in the ownership of the obligated subjects of agricultural reform and re-nationalisation shall remain to the obligated subject.

 (5) The public capital bonds received for privatised dwellings and other assets specified in subsection 8 (1) of this Act shall not be regarded as revenue of the obligated subject.

 (6) An obligated subject of agricultural reform or re-nationalisation may buy the property specified in subsection 28 (3) of the Privatisation Act for the public capital bonds accepted by the obligated subject upon privatisation of dwellings. An obligated subject of agricultural reform may, upon agreement with the entitled subject, use the accepted public capital bonds to compensate for communised property. An obligated subject of re-nationalisation may pay in full for the land to be privatised by a right of pre-emption by the privatisation vouchers received thereby for privatisation of dwellings.

§ 20.  Register of public capital bonds

 (1) The register of public capital bonds shall be founded by the Government of the Republic.

 (2) The register of public capital bonds shall be maintained by the State Computing Centre.

§ 21.  Privatisation of dwellings under construction

 (1) Residential buildings and apartments under construction with the level of technical readiness of more than 50% are also subject to privatisation pursuant to this Act.

 (2) Dwellings under construction are considered as vacant dwellings upon privatisation unless natural persons have participated in the construction of the dwelling with their own means pursuant to the established procedure. The specified persons have the right to privatise the dwelling under construction pursuant to the procedure provided in clause 5 (1) 1) of this Act.

 (3) The price of a dwelling under construction shall be determined pursuant to the procedure established by the Government of the Republic by means of value coefficients, where account is taken of the difference between the designed value per one square metre of the total area of the dwelling under construction and the value of the total area of the standard dwelling apartment specified in subsection 10 (1) of this Act as well as the level of readiness and location of the dwelling.

§ 211.  Creation of apartment ownership upon privatisation

  A person who owns a dwelling as a movable has the right to become the owner of the apartment ownership. An application for establishment of apartment ownership, which contains an application for determination of the plot of land necessary for servicing the construction works, shall be submitted to the rural municipality or city government by the obligated subject of privatisation of dwellings. Such application can also be submitted by the apartment association or it can be done by the persons who own the dwelling as a movable.

§ 212.  Determination of plot of land necessary for servicing construction works

  If the plot of land necessary for servicing the construction works has not been determined upon construction, the rural municipality or city government shall determine the land under the construction works as the plot of land necessary for servicing the construction works upon establishment of apartment ownership. Before commencing the corresponding acts the rural municipality or city government shall notify the apartment association or the persons owning dwellings as a movable thereof. If the apartment association or the persons owning the dwellings as a movable wish to register a plot of land which is larger than the land under the construction works or contest the size or boundaries of the plot of land determined for servicing the construction works, the apartment association or the persons owning the dwellings as a movable must submit an appropriate application to the rural municipality or city government by the set due date. The plot of land necessary for servicing the construction works may be determined by desk survey.

§ 213.  Time limit for submission of applications for establishment of apartment ownership

 (1) Applications for establishment of apartment ownership can be submitted until 31 December 2001. If the obligated subject of privatisation of dwellings, the apartment association or the persons owning dwellings as a movable have failed to submit an application by the specified due date, the land necessary for servicing their construction works shall be municipalised at the request of the rural municipality or city government. If the local government does not wish to municipalise the land, the land shall be retained in state ownership.

 (2) The due date for submission of applications provided in subsection (1) of this section does not apply to unlawfully expropriated dwellings which were not subject to privatisation until the specified due date in conformity with clause 3 (5) 4) of this Act or the common ownership of which was terminated after the specified due date.

 (3) The due date for submission of applications provided in subsection (1) of this section does not apply to the dwellings the privatisation or transfer of which became legally possible after the specified due date.
[RT I 2005, 22, 149 - entry into force 08.05.2005]

§ 214.  Registration of apartment ownership

 (1) In order to register apartment ownerships, an obligated subject of privatisation of dwellings shall submit a notarised unilateral registration application, the document (plan) concerning the size and location of the construction works, the dwellings and non-residential premises, and the physical and legal shares therein, and other documents necessary for registration pursuant to law to the land registry department. If an obligated subject of privatisation of dwellings has terminated its activities pursuant to the procedure provided by law, the duties assigned thereto shall be performed by the legal successor thereof. If there is no legal successor, the submission of applications for registration of apartment ownerships shall be organised in the case of dwellings in municipal ownership by the city or rural municipality government, in the case of other dwellings by the ministry in whose area of administration the obligated subject who terminated its activities was. If the obligated subject of privatisation of dwellings was not in the area of administration of anyone, the submission of applications for registration of apartment ownerships shall be organised by the local government of the location of the dwelling. The expenses relating to the establishment of an apartment ownership shall be paid by the entitled subject pursuant to the procedure established by the Government of the Republic. Apartment ownership is registered after the payment of expenses relating to the establishment of an apartment ownership. Expenses relating to the establishment of an apartment ownership may be covered out of the repair funds of the corresponding residential building.
[RT I, 04.07.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (2) For the purpose of registration of apartment ownerships a registration application and other documents provided in subsection (1) of this section and in subsection 215 (5) of this Act can also be submitted by the apartment association or it can be done by the persons who own the dwellings as a movable. If an apartment ownership or the persons who own the dwellings as a movable has not exercised this right, a notarially authenticated unilateral registration application for registration of apartment ownerships shall be submitted, if requested by at least one apartment owner, by the obligated subject of privatisation of dwellings provided that the person who has filed the request ensures payment of the expenses relating to the establishment of apartment ownerships and registration acts. The person who has paid the expenses relating to the establishment of apartment ownerships and registration acts may claim compensation for the expenses from apartment owners. In such case the provisions of § 1041 of the Law of Obligations Act apply.

 (21) If an apartment association exists, the registration application must set out the registry code of the apartment association.
[RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 23.03.2014]

 (3) The notary who certifies a registration application shall submit the information concerning the physical shares in the construction works and concerning the owners of the construction works to the state register of construction works within one day as of authentication of the application.

 (4) In the case of transfer of a dwelling as a movable a real right contract for the purpose of entry of the person acquiring the dwelling in the land register shall also be entered into together with the contract under the law of obligations after submission of the notarially authenticated registration application.

 (5) The person who owns a dwelling as a movable shall be entered in the land register as the owner of the apartment ownership. The entry shall be based on the documents provided in subsection (1) of this section.

 (6) The following shall be entered in the land register as the owner of an apartment ownership the physical share of the object of which is non-privatised dwelling:
 1) the state if the obligated subject of privatisation of the dwelling is the person specified in clause 6 (1) 1) of this Act;
 2) a local government if the obligated subject of privatisation of the dwelling is the person specified in clause 6 (1) 2) of this Act;
 3) the state or a local government, respectively, if the obligated subject of privatisation of the dwelling is the person specified in clause 6 (1) 3) of this Act;
 4) the obligated subject of agricultural reform if the obligated subject of privatisation of the dwelling is the person specified in clause 6 (1) 4) of this Act;
 5) the obligated subject of re-nationalisation if the obligated subject of privatisation of the dwelling is the person specified in clause 6 (1) 5) of this Act.
[RT I 2006, 25, 184 - entry into force 11.06.2006]

§ 215.  Real encumbrance in public law

 (1) Upon opening a register part of an apartment ownership belonging to a person who has acquired a dwelling as a movable, the apartment ownership shall be encumbered with a real encumbrance in public law for the benefit of the state in the part which presented as the sum total of the legal parts of the land of such apartment ownerships exceeds the size of the land under such construction works, except if the price of the legal share of the land is paid in full. The monetary value of the real encumbrance is the price of the legal share of the land that is the legal share of the apartment ownership, which shall be determined on the basis of the assessed value of the land considering the differences provided for in subsection 223 (1) of the Land Reform Act and the factor provided for in subsection 223 (2) of the Land Reform Act. Upon payment for real encumbrance, the owner of an apartment ownership shall pay interest in the amount of 10 per cent of the amount payable per year, and a penalty for late payment of 0.1 per cent of the amount due for each day the payment is delayed. Upon encumbering an apartment ownership with a real encumbrance in public law, the consent of the person who has acquired the dwelling as a movable as a person concerned is not required.

 (2) If a person specified in clause 214 (6) 1), 2) or 3) of this Act is entered in the land register as the owner of an apartment ownership, the apartment ownership is not encumbered with the real encumbrance in public law.

 (3) If a person specified in clause 214 (6) 4) or 5) of this Act is entered in the land register as the owner of an apartment ownership, the price of the legal share of the land, being the assessed value of land, shall be paid in full before registration of the apartment ownership.

 (4) Upon opening a register part of an apartment ownership of a dwelling returned or acquired on the basis of subsection 3 (1) of the Return of and Compensation for Apartments of Members of Former Apartment Associations Act, the apartment ownership is encumbered with a real encumbrance in public law on the basis of the provisions of subsection (1) of this section.

 (5) In order to enter a real encumbrance in public law in the land register, an obligated subject of privatisation of a dwelling shall submit a notarised unilateral application together with the other documents specified in subsection 214 (1) of this Act and a document which specifies the duration, monetary value and size of the annual payment of the real encumbrance.

 (6) Upon privatisation of an apartment ownership, the real encumbrance in public law for the benefit of the state provided for in subsection (1) of this section is entered in the land register on the basis of a notarially authenticated contract of purchase and sale entered into by the obligated subject and the person who privatises the apartment ownership, and a real right contract.

 (7) A real encumbrance is deleted on the basis of a notarially authenticated unilateral application of the apartment owner if the apartment owner has paid the entire monetary value of the real encumbrance. Upon deletion of the real encumbrance, a governmental authority of the Ministry of Finance shall be the representative of the state as the person concerned.
[RT I, 12.12.2018, 2 - entry into force 22.12.2018]

§ 216.  Establishment of apartment ownership in construction works in common ownership

  The provisions of this Act apply upon the establishment of apartment ownership in construction works in common ownership in the cases where the co-owners have entered into a notarially authenticated division agreement for the division of the construction works into physical shares.

§ 217.  Application of this Act upon privatisation of object of apartment ownership

 (1) An object of apartment ownership the physical share of which is the object of privatisation in accordance with § 3 of this Act is the object of privatisation if the persons specified in clause 214 (6) 1), 2) or 3) of this Act are entered in the land register as the owner of the apartment ownership.

 (2) The entitled and obligated subjects of privatisation of an object of apartment ownership are the persons specified in §§ 4 and 6 of this Act. Upon privatisation of an object of apartment ownership, a notarially authenticated contract for purchase and sale and a real right contract are entered into between the obligated and entitled subjects.

 (3) Upon privatisation of an object of apartment ownership, the persons specified in § 5 of this Act have the right of pre-emption.

 (4) The price of the physical share of an object of apartment ownership and of the legal share of the construction works corresponding to the size of the physical share shall be determined on the bases of and pursuant to the procedure provided for in § 7 of this Act.

 (5) An object of apartment ownership and a real encumbrance may be paid for in the manner provided for in § 8 of this Act. A dwelling which is the physical share of an object of apartment ownership and the corresponding legal share of the construction works may be paid for by instalments.

 (6) An object of apartment ownership which is vacant or under construction shall be privatised on the bases of and pursuant to the procedure provided for in §§ 9 and 21 of this Act.

§ 218.  Creation of apartment ownerships in residential building belonging to housing association (housing cooperative)

 (1) Upon a resolution of the general meeting of apartment possessors, that is, association members (hereinafter apartment possessors), a housing association (housing cooperative) has the right to privatise, pursuant to the procedure and by the term specified by the Government of the Republic, the land under the residential building belonging to the housing association (housing cooperative) and necessary to service the residential building. The selling price of land is determined on the basis of the assessed value of land, considering the differences provided for in subsection 223 (1) of the Land Reform Act and the factor provided for in subsection 223 (2) of the Land Reform Act.

 (2) If the general meeting of a housing association (housing cooperative) decides to divide the privatised land and the residential building that will be an essential part thereof into apartment ownerships and to reorganise the housing association (housing cooperative) into an apartment association, the land privatised by the housing association (housing cooperative) is entered in the land register on the basis of a notarially authenticated application by the housing association (housing cooperative), the transfer transaction entered into with the state and other documents provided by law as apartment ownerships in the name of the apartment possessors.

 (3) Upon creation of apartment ownerships, the obligation to pay the unpaid amount for land privatised by the housing association (housing cooperative) transfers to the apartment owners in proportion to the legal shares of the plot of land belonging to them. If a plot of land is encumbered with a mortgage to secure payment in instalments, the mortgage shall be divided into partial mortgages upon the constitution of apartment ownerships on the basis of an application of the housing association (housing cooperative) and with the consent of a governmental authority of the Ministry of Finance. Upon establishment of apartment ownerships, land is transferred in the common ownership of apartment owners without charge to the extent of the size of the land under the residential building.
[RT I, 12.12.2018, 2 - entry into force 22.12.2018]

 (4) If a housing association (housing cooperative) privatises the land under the residential building and necessary to service the residential building and the general meeting decides to remain a housing association (housing cooperative), the privatised land is entered in the land register in the name of the housing association (housing cooperative) pursuant to the procedure provided by law. Land under the residential building of a housing association (housing cooperative) and land necessary for servicing the residential building is transferred to the ownership of the housing association (housing cooperative) without charge to the extent of the size of the land under the residential building.

§ 219.  Separation from housing association (housing cooperative)

 (1) Until entry of the land under a residential building in the land register, a meeting of the apartment possessors of the residential building belonging to a housing association (housing cooperative) may decide to separate from the current housing association (housing cooperative) and found an apartment association or a new housing association based on the residential building. Upon foundation of a new association, all apartment possessors of the residential building shall be deemed to be members of the new association.

 (2) A meeting of apartment possessors of a residential building shall be called on the initiative of not less than one-tenth of the apartment possessors on the basis of a notice signed by them in which the time, place and agenda of the meeting must be indicated. The meeting has a quorum if more than one-half of the apartment possessors of the residential building are present. Adoption of a resolution to separate from a housing association (housing cooperative) and found a new association requires at least a two-thirds majority of votes in favour by the participants in a meeting.

 (3) If a meeting of apartment possessors decides to found a new association based on the residential building, the board of the current housing association (housing cooperative) is required, within one month after registration of the new association and on the basis of a written legal instrument, to transfer the residential building, the contributions of the members of the new association in the current housing association (housing cooperative) and other proprietary rights and obligations relating to the residential building being transferred and to the contributions. If the parties fail to reach an agreement as to the constituent assets to be transferred, a court shall resolve the dispute at the request of one party. If a court judgment that has entered into force obliges the board of the current housing association to transfer the residential building to the founded association, the residential building is deemed transferred as of entry into force of the court judgment.

 (4) If a meeting of apartment possessors decides to found an apartment association based on the residential building, the board of the current housing association (housing cooperative) is required, within one month after submission of the apartment owners' application and on the basis of unattested written agreement between the board of the housing association and the current apartment possessor to transfer the apartment used by the current apartment possessor in the ownership of such possessor.

 (5) A founded apartment association has the right to privatise, pursuant to the procedure and within the term specified by the Government of the Republic, the land under the residential building administrated by the housing association and necessary to service the residential building. The land privatised by the apartment association is entered in the land register on the basis of a notarially authenticated application by the housing association and documents provided by law as apartment ownerships in the name of the apartment owners. The obligation to pay the unpaid amount for land privatised by the apartment association transfers to the apartment owners in proportion to the legal shares of the plot of land belonging to them.
[RT I 2004, 53, 368 - entry into force 01.01.2005]

§ 2110.  Transfer of obligations

  Upon transfer or succession of a privatised apartment ownership or apartment ownership created on the basis of §§ 218 and 219 of this Act, the obligation to pay the unpaid amount remaining upon privatisation of the object of apartment ownership or a part thereof (the real encumbrance in public law, the instalment amount specified in § 14 of this Act, the amount specified in subsections §§ 218 (3) and 219 (5) of this Act) transfers to the acquirer of the apartment ownership.

§ 2111.  Non-application of right of pre-emption of local government

  Upon transfer of an apartment ownership, the general right of pre-emption of a local government provided for in § 20 of the Law of Property Act Implementation Act does not apply.

§ 2112.  Exemption from state fees

  Opening of register parts for apartment ownership being privatised and register parts of apartment ownership being created and registration of real encumbrance in public law are exempt from state fees.

§ 22.  Closing provisions

 (1) After entry into force of this Act, the Government of the Republic may, pursuant to the established procedure, complete the formalisation of such transactions of purchase and sale of residential buildings where one of the parties has completely or partially fulfilled the transaction and which were suspended by the Republic of Estonia Supreme Council Presidium Resolution of 17 July 1990 "Concerning Primary Measures for Organisation of the Privatisation Process".

 (2) The Republic of Estonia State and Municipal Dwellings Privatisation Act and the Republic of Estonia Supreme Council Resolution of 4 May 1992 "Concerning Implementation of the Republic of Estonia State and Municipal Dwellings Privatisation Act" are repealed as of entry into force of this Act.

 (3) If the price of a privatised dwelling belonging to an obligated subject of agricultural reform and the accompanying auxiliary household buildings has been determined in conformity with the Republic of Estonia Agricultural Reform Act before entry into force of this Act, the privatised dwelling and auxiliary household buildings shall be sold for the price approved by the Reform Committee.

 (4) The incentive to exempt from payment of state fees provided in subsection 24 (2) of the Republic of Estonia Agricultural Reform Act applies on the basis of a privatisation reform plan for dwellings in the ownership of the obligated subject of agricultural reform or a resolution of the Reform Committee adopted before entry into force of this Act.

 (5) If a dwelling lease contract is entered into or redrafted after 1 March 1995, the lessee of the dwelling or upon an agreement in conformity with subsection 4 (1) an adult family member living together with the lessee has the right of pre-emption to the dwelling if an application for privatisation of the dwelling has been submitted within three months after entry into or redrafting of the dwelling lease contract.

 (6) City and rural municipality council may, for the purpose of privatisation of dwellings used under lease contracts in their administrative territory, establish a term for adjudication of applications for privatisation of dwellings submitted in conformity with clauses 5 (1) 1) and 4) of this Act.

 (61) Applications for privatisation of dwellings used under a lease contract in conformity with subsection (5) of this section can be submitted until 1 June 2001, except in the case specified in subsection (62) of this section. The obligated subjects shall complete privatisation acts in respect of the applications submitted by the specified due date by 31 December 2001, except if a complaint has been filed with the court upon privatisation of a dwelling and the court action has not terminated.

 (62) The due date for submission of applications provided in subsection (61) of this section does not apply to unlawfully expropriated dwellings which were not subject to privatisation until the specified due date in conformity with clause 3 (5) 4) of this Act.

 (7) The provisions of clause 5 (1) 3) of this Act do not apply to a vacated dwelling if the pre-emptive right to privatisation thereof has been transferred before the death of the lessee thereof in the manner provided in clause 5 (1) 4) of this Act. Such dwelling is privatised to the person to whom a corresponding consent has been granted and who has submitted an application in the manner provided in clause 5 (1) 4) of this Act.

 (8) If, in the case of residential buildings with non-residential premises, the determination of the size of the parts thereof corresponding to apartments and non-residential premises has not been carried out pursuant to subsection 3 (2) of this Act, a re-calculation shall be made at the expense of the person who wishes to privatise the non-residential premises.

 (9) [Repealed - RT I, 04.07.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (10) [Repealed - RT I 2002, 47, 297 - entry into force 01.01.2004]

 (11) [Repealed - RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 23.03.2014]

 (12) The dwellings specified in subsection 9 (1) of this Act are not objects of privatisation from 1 August 2004. The specifications arising from this Act do not apply to the specified dwellings and these may be transferred by the administrators of state assets pursuant to the procedure concerning the transfer of state assets and by local governments pursuant to the procedure established by the local government council.

 (13) After 1 March 2006 the obligated subjects of privatisation of dwellings have the right to perform privatisation acts, and apartment possessors, upon separation from a housing association (housing cooperative), have the right to complete the acts specified in § 219 of this Act, in respect of dwellings as movables. Performance of the specified acts after 1 March 2006 does not grant a person who has acquired the dwelling an additional right to transfer the dwelling as a movable.
[RT I 2006, 25, 184 - entry into force 11.06.2006]

§ 23.  Implementation of Act

 (1) Sections 215 and 218 of this Act enter into force on 1 January 2001.

 (2) If establishment of apartment ownership or privatisation of land by a housing association (housing cooperative) has been initiated before 1 January 2001, it shall be completed on the basis of and pursuant to the procedure in force before 1 January 2001. Submission of an application by an obligated subject of privatisation of dwellings, apartment association, persons owning dwellings as movables or housing association (housing cooperative) to a rural municipality or city government for establishment of apartment ownership or for privatisation of land with a right of pre-emption is deemed to be initiation of establishment of apartment ownership or privatisation of land by a housing association (housing cooperative).

 (3) If establishment of apartment ownership was initiated before 1 January 2001 and the person specified in clauses 214 (6) 1)–3) of this Act is entered in the land register as the owner of apartment ownership, payment for the real encumbrance established for the benefit of the state shall be suspended until privatisation of the apartment ownership or transfer thereof on the basis of subsection 22 (12) of this Act.
[RT I 2006, 25, 184 - entry into force 11.06.2006]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.12.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 12.12.2018, 10

§ 1.  Seaduse ülesanne

  (1) Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide omandis olevate elamute ja korterite (edaspidi eluruum) erastamisel, määrates kindlaks erastamise objekti, subjektid, tingimused ja korra.

  (2) Käesolev seadus reguleerib samuti suhteid, mis tekivad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud subjektide omandis olevate ehitusjärgus olevate eluruumide erastamisel.

§ 2.  Seaduse eesmärk

  (1) Eluruumide erastamise eesmärgiks on anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine.

  (2) Riik toetab erastamist hinnapoliitikaga, annab soodustatud tingimustel laenu, näeb ette laenu osalise kustutamise võimalused ning rakendab muid abinõusid erastamisprotsessi kiirendamiseks vastavalt majanduslikele tingimustele.

§ 3.  Erastamise objekt

  (1) Erastamise objektiks on elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis (edaspidi riigile kuuluvad eluruumid) või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis (edaspidi munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid).

  (11) Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 40 alusel ja käesoleva seaduse kohaselt on erastamise objektiks eluruum koos sellele vastava muu osaga elamust või ehitusjärgus olev eluruum, mis on põllumajandusreformi seaduse §-s 3 sätestatud kohustatud subjekti või seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» § 2 3. lõikes sätestatud taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjekti (edaspidi taasriigistamise kohustatud subjekt) omandis ja oli nende omandis vastavate seaduste jõustumise hetkel. Erastamise objektiks on ka eluruum, mis on põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekti omandist üle läinud tema õigusjärgsele juriidilisele isikule või põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjektide reformi käigus moodustunud uuele juriidilisele isikule.

  (2) Korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas. Nimetatud osa määratletakse mõttelise osana.

  (3) Abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil, kuuluvad erastamisele käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Abiruumideks loetakse elamus või elamuga ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks. Samuti loetakse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud ruume tegelikkuses kasutatakse.

  (4) Erastamisele kuuluvad:
  1) üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid;
  2) kõik eluruumid rekonstrueerimisele või kapitaalremonti määratud elamus;
  3) asustamata eluruumid uutes, kapitaalselt remonditud, rekonstrueeritud või ehitusjärgus olevates elamutes, samuti eelmise üürniku lahkumise või surmaga vabanenud eluruumid.

  (5) Erastamisele ei kuulu:
  1) tööandjate eluruumid;
  2) [välja jäetud - RT I 1995, 24, 337 - jõust. 15.03.1995]
  3) eluruumid, mille üürniku vastu on esitatud hagi üürilepingu muutmiseks, lõpetamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuni hagi lahendamiseni ettenähtud korras;
  4) õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest;
  5) [kehtetu - RT I 1994, 94, 1609 - jõust. 29.12.1994]
  6) [kehtetu - RT I 2009, 57, 381 - jõust. 01.01.2010]
  7) erastatud eluruumid, mille kohalik omavalitsusüksus on saanud oma omandisse pärast käesoleva seaduse jõustumist;
  8) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sotsiaalteenuse raames tagatud kohaliku omavalitsuse omandis olevad eluruumid.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

  (6) Riikliku kaitse all olevaid, samuti ajaloolistes kaitsetsoonides asuvaid eluruume erastatakse üksnes tingimusel, et selle omandaja kohustub järgima kehtestatud kaitserežiimi. Nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks antakse eluruumi omandajale kaitsekohustuse teatis.

  (7) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (8) Linna ja valla omavalitsuse volikogu võib kindlaks määrata eluruumid, mida ei erastata seoses nende lammutamise, rekonstrueerimise, edasise kasutamisega üürilepingu alusel või muul mõjuval põhjusel üldistes huvides. Nimetatud põhjused avalikustab volikogu ajalehes, kus avaldatakse omavalitsusüksuse ametlikud teated.

  (9) Kohustatud subjektil on keelatud kehtestada piiranguid erastatava eluruumi suuruse või erastamise tingimuste kohta.

  (10) Mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid erastatakse nende üürnikele kaasomandina Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (11) Kaasomandisse kuuluvates elamutes, mille üheks omanikuks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt, asuvad eluruumid erastatakse käesoleva seaduse alusel juhul, kui kaasomanikud saavutavad kokkuleppe elamu reaalosade kindlaksmääramiseks. Kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele, erastatakse eluruum eraldi seaduse alusel.

  (12) Eluruum on erastamise objektiks, kui see on kohustatud subjekti omandis käesoleva seaduse jõustumisel või on antud kohustatud subjekti omandisse erastamisseaduse või Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse alusel.

  (13) Riigile kuuluv eluruum võõrandatakse riigivaraseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2009, 57, 381 - jõust. 01.01.2010]

§ 4.  Eluruumi erastamise õigustatud subjekt

  Eluruumi erastamise õigustatud subjektiks on:
  1) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele;
  2) vähemalt 18-aastane Eesti kodanik;
  3) vähemalt 18-aastane välismaalane, kellel on välismaalaste seaduses sätestatud pikaajalise elaniku elamisluba või tähtajaline elamisluba Eesti Vabariigis, kuni elamisloa saamiseni ka Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit asunud ja jätkuvalt Eestis elav välismaalane, kellel oli Eesti NSV alaline sissekirjutus;
  31) vähemalt 18-aastane välismaalane, kes elab Eestis elamisõiguse alusel Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud korras;
  4) Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kes on erastamisseaduse § 3 1. lõike kohaselt erastamise õigustatud subjekt – alates 1995. aasta 1. märtsist.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 5.  Eluruumi ostmise eesõigus

  (1) Eluruumi ostmise eesõigus on:
  1) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud 1995. aasta 1. märtsiks;
  2) Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 10 1. lõikes nimetatud ehitiste hulka kuuluva asustamata eluruumi puhul isikul, kes on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks ja kes on esitanud taotluse maa tagastamiseks, millel asub nimetatud eluruum;
  3) asustamata eluruumi puhul uues, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamus (v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud juhul), samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi puhul: esimese eelistusena – omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi või tööandja eluruumi üürnikul tingimusel, et üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud nimetatud eluruumi vabastavad; teise eelistusena – füüsilistel isikutel;
  4) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul käesoleva seaduse § 4 punktides 2 ja 3 nimetatud isikutel, kui eluruumi üürnik ja temaga koos elavad täisealised perekonnaliikmed on selleks andnud valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud korras kinnitatud kirjaliku nõusoleku ja avaldus eluruumi erastamiseks on selleks nõusoleku saanud isiku poolt esitatud 1995. aasta 1. märtsiks;
  5) käesoleva seaduse § 3 5. lõike punktis 4 nimetatud eluruumi üürnikul või ühel täisealisel temaga koos elaval perekonnaliikmel vastavalt käesoleva seaduse § 4 punkti 1 kohasele kokkuleppele ka pärast 1995. aasta 1. märtsi, juhul kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objektiks.

  (2) Kõik käesoleva seaduse kohaselt erastamise objektiks olevad asustamata eluruumid ja nende erastamise õigustatud subjektid võtab arvele käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 ja 3 sätestatud tingimuste alusel vastava linna või valla omavalitsuse täitevorgan volikogu poolt kehtestatud korras.

  (3) Andmed erastamise objektiks olevate asustamata eluruumide kohta esitavad käesoleva seaduse §-s 6 loetletud erastamise kohustatud subjektid linna või valla omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras omavalitsuse täitevorganile. Andmed erastamise objektiks olevate asustamata eluruumide kohta peavad olema kättesaadavad asjast huvitatud isikutele ja eluruumide erastamist korraldavale valitsusasutusele. Kohalik omavalitsus on kohustatud kaasama asustamata ja vabanenud eluruumide üürile andmise ja eluruumide avalikul enampakkumisel erastamise otsustamise juurde tagastatud majade omanike ja nendes majades elavate üürnike ühenduste esindajaid.

  (4) Käesoleva seaduse kohaselt erastamise objektiks olevaid kohaliku omavalitsusüksuse omandisse kuuluvaid asustamata eluruume uutes, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamutes (v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud juhul), samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruume võib kuni erastamiseni üürile anda vaid käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 märgitud esimesi eelistusi omavatele isikutele. Teistele isikutele võib nimetatud eluruume üürile anda üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu igakordse otsusega, milles näidatakse ära, kellele eluruum üürile antakse.

§ 6.  Eluruumi erastamise kohustatud subjekt

  (1) Käesoleva seaduse kohaselt on eluruumide erastamisel kohustatud subjektideks:
  1) riigile kuuluvate eluruumide puhul ettevõte, asutus või organisatsioon, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Nimetatud ettevõte, asutus või organisatsioon informeerib eluruumide erastamisest eluruumi asukohajärgse linna või valla omavalitsuse täitevorganit ja ministeeriumi, riiklikku ametit või muud keskorganit, kelle haldusalas ta on;
  2) munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Nende eluruumide erastamine toimub vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani nõusolekul;
  3) ühisesse omandisse kuuluvate elamute puhul, mille üheks omanikuks on riik või kohalik omavalitsus, seda elamut haldav ettevõtja, asutus või organisatsioon. Nende elamute või neis asuvate eluruumide erastamine toimub ministeeriumi, riikliku ameti või vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani ja teiste omanike nõusolekul;
  4) põllumajandusreformi kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi puhul põllumajandusreformi kohustatud subjekt;
  5) taasriigistamise kohustatud subjekti omandis olevate eluruumide puhul taasriigistamise kohustatud subjekt;
  6) põllumajandusreformi ja taasriigistamise kohustatud subjektide omandis olevate eluruumide üleminekul põllumajandusreformi ja taasriigistamise käigus moodustunud uute juriidiliste isikute omandisse laienevad nimetatud isikutele käesolevas seaduses sätestatud eluruumide erastamise kohustatud subjektide õigused ja kohustused.

  (2) Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on seaduses sätestatud korras oma tegevuse lõpetanud, täidab talle pandud ülesandeid tema õigusjärglane. Kui õigusjärglane puudub, korraldab kohustatud subjekti ülesannete täitmist munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul linna- või vallavalitsus, muude eluruumide puhul ministeerium, kelle valitsemisalas tegevuse lõpetanud kohustatud subjekt oli. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt ei olnud kellegi valitsemisalas, korraldab kohustatud subjekti ülesannete täitmist eluruumi asukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 7.  Erastatavate eluruumide hinna määramine

  (1) Erastatava eluruumi hind määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras väärtuskoefitsientide abil, kus arvestatakse konkreetse eluruumi üldpinna ruutmeetri väärtuse erinevust käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud standardelamu korteri üldpinna ruutmeetri väärtusest, samuti eluruumi kulumise astet, heakorda ja asukohta. Eluruumi hinda alandatakse selle ostueesõigusega erastamisel summa võrra, mille eluruumi üürnik või temaga koos elav või elanud perekonnaliige on tasunud kohalikule omavalitsusüksusele eluruumi asustamisõiguse omandamise eest. Kui üürilepingu alusel kasutatav eluruum on ehitatud üürniku kulul seaduslikus korras ja majavaldajaga sõlmitud lepingu alusel pööningule, keldrisse või abiruumidesse või juurdeehitusena, siis alandatakse eluruumi erastamisel sellele üürnikule või tema perekonnaliikmele eluruumi hinda ulatuses, mida on ehituskuludena võimalik dokumenteerida või hindamisaktiga kindlaks määrata, kuid mitte rohkem kui eluruumi maksumuse ulatuses.

  (2) Erastatava eluruumi hinna määrab erastamise kohustatud subjekt Vabariigi Valitsuse kehtestatud metoodika järgi. Erastatava eluruumi hinna kinnitab linna või valla omavalitsuse täitevorgani moodustatud komisjon.

  (3) Linna või valla omavalitsuse volikogu võib alandada erastatava eluruumi hinda, juhul kui erastamise õigustatud subjektiks on:
  1) toitjakaotuspensioni saav isik,
  2) üksinda alaealisi lapsi kasvatav lapsevanem, kui teine lapsevanem on surnud,
  3) endise NSV Liidu territooriumilt repatrieerunud Eesti kodanik või Eestisse elama asunud eesti soost isik,
  4) I või II grupi invaliid ning kui punktides 1–4 nimetatud isikule ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele väljaantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatest ei piisa Vabariigi Valitsuse kehtestatud sotsiaalselt põhjendatud normpinna eest tasumiseks, kuid mitte suuremas kui käesoleva seaduse § 10 1. lõikes sätestatud 10 tööaasta arvestusliku väärtuse ulatuses.

§ 8.  Erastatava eluruumi eest tasumise viisid

  (1) Eluruumi erastamine toimub rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas. Sama eluruumi eest võib ostja tasuda kas ühe või mitme nimetatud vahendiga. Arvelduste korra erinevate vahendite kasutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (2) Rahvakapitali obligatsioonide ja nende arvestuskaartide ning õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite kasutamise korra põllumajandusreformi ja taasriigistamise kohustatud subjektide omandis olevate eluruumide erastamisel kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Isik, kes kasutab eluruumi üürilepingu alusel, samuti käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 3 nimetatud esimest eelistust omavad isikud võivad omandada eluruumi järelmaksuga. Järelmaksu tingimused määrab riigile kuuluvate eluruumide puhul Vabariigi Valitsus, munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul kohaliku omavalitsuse volikogu, taasriigistamise kohustatud subjekti omandis olevate eluruumide puhul kohustatud subjekt ning põllumajandusreformi kohustatud subjekti omandis olevate eluruumide puhul kohaliku omavalitsuse volikogu põllumajandusreformi komisjoni ettepanekul. Järelmaksu tingimused fikseeritakse kirjalikult eluruumi ostu-müügilepingus.

  (4) Taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni poolt väljaantud väärtpabereid võib kasutada sellesama kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamiseks. Põllumajandusreformi kohustatud subjekti poolt väljaantud tööosakut ühismajandi varas võib kasutada sellesama kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamiseks.

§ 9.  Erastamine avaliku enampakkumise korras

  (1) Avalikul enampakkumisel erastatakse asustamata eluruumi ja eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi, kui seda soovivad osta mitu võrdset ostueesõigust omavat isikut, kes on vastavalt käesoleva seaduse § 5 2. lõikele end arvele võtnud, ja üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi, mille eesõigusega erastamiseks ei ole esitatud avaldust käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud tähtaegadeks, või kui avalduse esitanud isik on tunnistatud eluruumi erastamise õigusest loobunuks.

  (2) Avaliku enampakkumise korraldab eluruumide erastamise kohustatud subjekt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Andmed erastatavate eluruumide kohta avaldatakse ajakirjanduses vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist.

  (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib rakendada kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevate eluruumide erastamiseks korraldataval avalikul enampakkumisel osalejate suhtes piiranguid ja kehtestada erastamise lisatingimusi.

  (4) Avalikul enampakkumisel erastatava eluruumi alghind määratakse käesoleva seaduse § 7 1. lõikes sätestatud alustel.

  (5) Avalikul enampakkumisel erastatud eluruumi eest saab tasuda käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud viisil.

§ 10.  Rahvakapitali obligatsioonide väljaandmine

  (1) Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluva territooriumi alalistele elanikele 1992. aasta 1. jaanuari seisuga (nende surma korral nende pärijatele) antakse välja rahvakapitali obligatsioonid töötamise aja (tööstaaži) alusel. Töötamise aja kindlaksmääramiseks võetakse kasutusele rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart, mida kasutatakse korterite erastamisel võrdselt rahvakapitali obligatsiooniga. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarte ja rahvakapitali obligatsioone antakse välja isikutele, kes 1995. aasta 1. detsembriks saavad vähemalt 18-aastaseks. Üks tööaasta on ekvivalentne üheksakorruselise paneelelamu (tüüp 121-02-E) korteri üldpinna ühe ruutmeetriga. Ühe tööaasta arvestuslik väärtus on 300 krooni. Isik võib omada ainult ühte Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud arvestuskaarti.

  (2) Samuti antakse rahvakapitali obligatsioonid välja Eesti kodanikele, kes 1992. aasta 1. jaanuari seisuga elasid alaliselt Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi aladel, mis asuvad väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvat territooriumi, vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud töötamise aja kindlaksmääramisel arvestatakse isiku töötamist Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning nende struktuuriüksustes ajavahemikul 1945. aasta 1. jaanuarist kuni 1992. aasta 1. jaanuarini, välja arvatud käesoleva paragrahvi 13. lõikes sätestatud juhtudel.

  (4) Töötamise aja hulka arvatakse samuti:
  1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevusaeg alates loometegevuse algusest, kui see on toimunud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tingimustel;
  2) töötamise aeg kirikus (koguduses), registreeritud usuorganisatsioonides, kui see on toimunud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tingimustel;
  3) töötamise aeg talus kuni talu likvideerimiseni ja kolhoosi või sovhoosi või mujale tööle asumiseni, samuti töötamise aeg pereettevõtte või talupere liikmena ja individuaaltöö tegevusloa alusel käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tingimustel, kui isik oli vähemalt 16 aastat vana;
  4) I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, kuni 18-aastase lapseeast invaliidi ja emale või isale väikelapse hooldamise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ajavahemikul ja territooriumil;
  5) laste kasvatamise eest emale või tema surma korral isale või last emata kasvatanud isale, samuti lapse hooldajale või eestkostjale täiendavalt viis aastat iga lapse kohta, keda nad kasvatavad või on kasvatanud vähemalt kaheksa aasta vanuseni;
  6) õpiaeg kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses, kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise aeg koolis ja kursustel ning aspirantuuris, magistrantuuris, doktorantuuris ja kliinilises ordinatuuris oleku aeg käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ajavahemikul, juhul kui õpiajal või sellele ajale eelneval perioodil isik elas alaliselt Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil;
  7) õppeasutuse lõpetamise järel tööle suunatud isiku kohustuslik töötamise aeg väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvat territooriumi, juhul kui tööle suunatu läks õppeasutusse õppima käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleva territooriumi alalise elanikuna, käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ajavahemikul;
  8) käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil asunud asutuse, ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool nimetatud territooriumi töötamise aeg käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ajavahemikul;
  9) Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil enne kohustuslikku sõjaväeteenistust alaliselt elanud isikute endise NSV Liidu relvajõududes, ehitusvägedes, piirivalvevägedes, raudteevägedes, sisevägedes ja NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee vägedes kohustusliku teenimise või sellele alternatiivses tööteenistuses viibimise aeg; samuti Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil sõjaväestatud tuletõrjeüksustes teenimise aeg, sõltumata sõjaväelisest auastmest, käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ajavahemikul;
  10) sõjavangis oleku aeg või õigusvastaselt represseeritud isiku vabadusekaotuse, asumisel või väljasaatmisel oleku või küüditamise aeg, sõltumata isiku vanusest, kolmekordselt; seoses õigusvastase repressiooniga Eesti Vabariigi territooriumilt välja saadetud isiku sunnitud töötamise aeg pärast karistuse kandmist väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi; Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ajavahemikul;
  11) isiku puhul, kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni, riiklike elatusrahade seaduse §-s 5 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži ja sama seaduse §-s 6 sätestatud soodustingimustel antava vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži aastate vahe;
  12) alaealisena (kuni 18-aastasena) vanemateta kasvanud isikule täiendavalt 10 aastat või hooldusasutuses viibimise aeg, juhul kui see ületab 10 aastat;
  13) I ja II grupi invaliidi invaliidsuse aeg kuni pensioniõigusliku ea saabumiseni.

  (5) Erilistel asjaoludel võib Vabariigi Valitsus ministeeriumi esildise alusel lubada arvesse võtta isiku tööalast tegevust, mis ei vasta käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud tingimustele, samuti välja anda rahvakapitali obligatsiooni, kui isik on asunud Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile alaliselt elama pärast 1992. aasta 1. jaanuari või kui isik töötab Eesti Vabariigis asuva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.

  (6) Töötamise aja hulka loetakse töö käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile mittealluval Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumil, samuti käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluva territooriumiga vahetult piirnevate Venemaa ja Läti administratiivüksuste (endise NSV Liidu rajoonide) territooriumil (vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjale) ning käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ajavahemikul.

  (7) Vähemalt 18-aastasele Eesti kodanikule, kes elab alaliselt Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumil ning kelle käesoleva seadusega määratud töötamise aeg on lühem kui 10 aastat, loetakse rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantav töötamise aeg võrdseks 10 aastaga.

  (8) Täiendavaid tööaastaid arvestatakse endise eluruumi omanikule (tema surma korral tema pärijatele) juhul, kui temale kuulunud eluruum lammutati seoses elamu juurde kuulunud krundi äravõtmisega riiklikeks või ühiskondlikeks vajadusteks ja talle ei makstud hüvitust lammutatud eluruumi eest, ei antud omandisse teist samaväärset ega paigaldatud teise kohta sama eluruumi. Täiendavate tööaastate arvestamisel võetakse aluseks lammutatud eluruumi suurus vastavalt selle üldpinna ruutmeetri väärtusele, mis määratakse käesoleva seaduse § 7 1. lõikes ettenähtud korras. Täiendavate tööaastate tõendamine toimub selle kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt, kelle otsusega nimetatud eluruum lammutati.

  (9) Isikul, kellele on arvestatud tööosak ühismajandi varas, on õigus rahvakapitali obligatsioonile ainult selles ulatuses, mille võrra rahvakapitali obligatsiooni rahaline väärtus on suurem nimetatud tööosaku rahalisest väärtusest. Isikul, kellele on arvestatud tööosak ühismajandi varas, mis jääb talle täielikult või osaliselt välja andmata põllumajandusreformi käigus riigimajandi moodustamise tõttu, on õigus saada rahvakapitali obligatsioon arvestusliku rahalise väärtusega, mis võrdub saamata jäänud tööosaku rahalise väärtusega.

  (10) Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide ja rahvakapitali obligatsioonide väljaandmine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

  (11) Isik, kellele antakse välja rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart, kannab vastutust arvestuskaarte väljastavale, täitvale või registreerivale ametiisikule esitatud andmete õigsuse eest. Võltsitud või ebaseaduslikult registreeritud arvestuskaart on täielikult või osaliselt tühine. Vaidluse korral tühistab võltsitud või ebaseaduslikult registreeritud arvestuskaardi kohus. Tühiselt arvestuskaardilt tööaastate võõrandamine on tühine. Kui tühise arvestuskaardi alusel omandatakse eluruum, on kohustatud subjektil õigus nõuda lepingus kindlaksmääratud hinna tasumist või taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist kohtu korras.

  (12) Arvestuskaarte väljastavad, täitvad ja registreerivad ametiisikud kannavad vastutust seaduste alusel.

  (13) Töötamise aja hulka ei arvata teenistusaega ohvitseri auastmes endise NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ja endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee asutustes.

  (14) Rahvakapitali obligatsioonide väljaandmine lõpetatakse 1996. aasta 1. veebruaril.

§ 11.  Rahvakapitali obligatsioonide ja arvestuskaartide kasutamine

  (1) [Kehtetu - RT I 1994, 54, 905 - jõust. 01.08.1994]

  (2) [Kehtetu - RT I 1997, 13, 210 - jõust. 02.03.1997]

  (3) [Kehtetu - RT I 1994, 54, 905 - jõust. 01.08.1994]

  (4) Eluruumi erastamisel võib kasutada kõigile perekonnaliikmetele väljaantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarte ja neile kuuluvaid rahvakapitali obligatsioone Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

  (5) Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti saab eluruumi erastamiseks kasutada kuni 1995. aasta 15. detsembrini.

  (6) Rahvakapitali obligatsioonide kasutamise muu riigi- või munitsipaalvara erastamisel ja tsiviilkäibes määrab seaduse alusel Vabariigi Valitsus.

§ 12.  Eluruumi erastamise vormistamine

  (1) Eluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitava ostu-müügilepinguga.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud leping peab olema notariaalselt tõestatud ning kuulub notari esitusel registreerimisele asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 7. lõike kohaselt.

  (3) Eluruumi ostu- ja müügilepingu tõestamata jätmine toob kaasa tehingu kehtetuse tsiviilseaduses ettenähtud tagajärgedega.

  (4) Ostu-müügilepingu sõlmimisel võtab eluruumi müüja ostjalt erastamise kulude katteks tasu, mis ei tohi ületada 1% eluruumi ostu-müügilepingus fikseeritud eluruumi maksumusest. Nimetatud tasu maksab ostja eluruumi müüjale rahas.

  (5) Ostu- ja müügilepingus peab olema fikseeritud eluruumi müügihind ja -tingimused, sealhulgas ostja kohustused eluruumi erastamisel ning vastutus lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel.

  (6) Kui isik, kes on esitanud avalduse eluruumi erastamiseks, hoidub ostu-müügilepingu sõlmimisest, tunnistatakse ta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras eluruumi erastamise õigusest loobunuks.

§ 13.  Omandiõiguse tekkimine erastatavale eluruumile

  (1) Omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse §-le 92.

  (2) Enne ostu-müügilepingu tõestamist on notar kohustatud kontrollima lepingus ettenähtud summa tasumist, järelmaksuga ostmise korral järelmaksutingimuste vastavust käesoleva seaduse § 8 3. lõike alusel kehtestatud järelmaksutingimustele, tegema Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras kande rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile ning veenduma tehingu seaduslikkuses. Kohustatud subjekt vastutab ostu-müügitehingu sõlmimiseks esitatavate andmete õigsuse eest.

  (3) Eluruumi omandiõiguse ülemineku vormistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 14.  Järelmaksuga omandatud eluruumi omaniku kohustused

  (1) Eluruumi omandamisel järelmaksuga on eluruumi omanik kohustatud õigeaegselt ja kehtestatud määrades tasuma järelmaksu. Sanktsioonid võlgnikule (viivis, leppetrahv jne) nähakse järelmaksu korral ette ostu-müügilepingus.

  (2) Kui ostja on jätnud järelmaksu maksmata kahel järjestikusel tähtajal, võib kohustatud subjekt nõuda lepingu kehtetuks tunnistamist, eluruumi tagastamist, tasu eluruumi kasutamise eest ning kahjude hüvitamist. Kohustatud subjekti nõuded tasaarvestatakse ostja poolt tasutud summade arvelt ning ülejääk tagastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 15.  Erastatud eluruumide haldamise korraldamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]

§ 151.  Elamu haldamine kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]

§ 152.  Elamu haldamise üleminek eluruumide erastamise kohustatud subjektilt
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]

§ 16. – § 17. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 18.  Maaeraldus erastatud eluruumi juurde

  Erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa erastatakse või antakse lepingulisse kasutusse.

§ 19.  Erastamisest saadava tulu jaotamine

  (1) Riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamisest laekunud raha kasutamine sätestatakse eraldi seadusega.

  (2) Põllumajandusreformi kohustatud subjektide eluruumide erastamisel laekunud raha kasutatakse põllumajandusreformi seaduses ettenähtud korras.

  (3) Taasriigistamise kohustatud subjektide omandis olevate eluruumide erastamisest laekunud raha omandab taasriigistamise kohustatud subjekt.

  (4) Põllumajandusreformi ja taasriigistamise kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamisel laekunud rahvakapitali obligatsioonid, arvestuskaardile kantud tööaastad ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberid jäävad kohustatud subjektile.

  (5) Erastatud eluruumi eest saadud rahvakapitali obligatsioone ja teisi käesoleva seaduse § 8 1. lõikes nimetatud vahendeid ei loeta kohustatud subjekti tuluks.

  (6) Põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekti poolt eluruumide erastamisel vastuvõetud rahvakapitali obligatsioonide eest võib kohustatud subjekt osta erastamisseaduse § 28 3. lõikes nimetatud vara. Põllumajandusreformi kohustatud subjekt võib kokkuleppel õigustatud subjektiga kasutada vastuvõetud rahvakapitali obligatsioone ühistatud vara kompenseerimiseks. Taasriigistamise kohustatud subjekt võib talle eluruumide erastamise eest laekunud erastamisväärtpaberitega tasuda ostueesõigusega erastatava maa eest täies ulatuses.

§ 20.  Rahvakapitali obligatsioonide register

  (1) Rahvakapitali obligatsioonide registri asutab Vabariigi Valitsus.

  (2) Rahvakapitali obligatsioonide registri pidajaks on Riigiarvutuskeskus.

§ 21.  Ehitusjärgus olevate eluruumide erastamine

  (1) Käesoleva seaduse kohaselt erastatakse samuti ehitusjärgus olevaid elamuid ja kortereid, mille tehnilise valmiduse aste on üle 50%.

  (2) Ehitusjärgus olevaid eluruume käsitatakse erastamisel asustamata eluruumidena, välja arvatud juhul, kui füüsilised isikud on kehtestatud korras osalenud eluruumi ehitamisel oma vahenditega. Nimetatud isikutel on õigus erastada ehitusjärgus eluruumi käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 1 sätestatud korras.

  (3) Ehitusjärgus oleva eluruumi hind määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras väärtuskoefitsientide abil, kus arvestatakse ehitusjärgus oleva eluruumi üldpinna ruutmeetri projektijärgse väärtuse erinevust käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud standardelamu korteri üldpinna väärtusest, samuti eluruumi valmiduse astet ja asukohta.

§ 211.  Korteriomandi tekkimine erastamisel

  Korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Avalduse korteriomandi seadmiseks, milles sisaldub taotlus ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks, esitab valla- või linnavalitsusele eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Vastava avalduse võib esitada ka korteriühistu või teevad seda eluruumi vallasasjana omavad isikud.

§ 212.  Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine

  Kui ehitise püstitamisel ei määratud kindlaks selle teenindamiseks vajalikku maatükki, määrab valla- või linnavalitsus korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa. Enne vastavate toimingute alustamist teavitab valla- või linnavalitsus sellest korteriühistut või eluruume vallasasjana omavaid isikuid. Kui korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud soovivad kinnistada ehitisealusest maast suuremat maatükki või vaidlustavad ehitise teenindamiseks määratud maatüki suuruse või piirid, peab korteriühistu või peavad eluruume vallasasjana omavad isikud esitama valla- või linnavalitsuse määratud tähtpäevaks asjakohase taotluse. Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki võib kindlaks määrata plaani- või kaardimaterjali alusel.

§ 213.  Korteriomandi seadmise avalduste esitamise tähtaeg

  (1) Avaldusi korteriomandi seadmiseks saab esitada 2001. aasta 31. detsembrini. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt, korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud ei ole nimetatud tähtpäevaks avaldust esitanud, munitsipaliseeritakse nende ehitiste teenindamiseks vajalik maa valla- või linnavalitsuse taotlusel. Kui kohalik omavalitsusüksus ei soovi maad munitsipaliseerida, jäetakse maa riigi omandisse.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud avalduste esitamise tähtpäeva ei kohaldata õigusvastaselt võõrandatud eluruumide suhtes, mis kuni nimetatud tähtpäevani ei kuulunud erastamisele vastavalt käesoleva seaduse § 3 5. lõike punktile 4 või mille kaasomand lõpetati pärast nimetatud tähtpäeva.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud avalduste esitamise tähtpäeva ei kohaldata eluruumide suhtes, mille erastamine või võõrandamine osutus seaduslikul alusel võimalikuks pärast nimetatud tähtpäeva.
[RT I 2005, 22, 149 - jõust. 08.05.2005]

§ 214.  Korteriomandi kinnistamine

  (1) Korteriomandite kinnistamiseks peab eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitama kinnistusosakonnale ühepoolse notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse ja dokumendi (plaani) ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta ning muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on seaduses sätestatud korras oma tegevuse lõpetanud, täidab talle pandud ülesandeid tema õigusjärglane. Kui õigusjärglane puudub, korraldab korteriomandite kinnistamiseks avalduse esitamise munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul linna- või vallavalitsus, muude eluruumide puhul ministeerium, kelle valitsemisalas tegevuse lõpetanud kohustatud subjekt oli. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt ei olnud kellegi valitsemisalas, korraldab korteriomandite kinnistamiseks avalduse esitamise eluruumi asukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Korteriomandi seadmisega seotud kulud tasub õigustatud subjekt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Korteriomand kinnistatakse pärast korteriomandi seadmisega seotud kulude tasumist. Korteriomandi seadmisega seotud kulusid võib katta vastava elamu remondirahade arvel.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Korteriomandite kinnistamiseks võib kinnistamisavalduse ja muud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ning käesoleva seaduse § 215 5. lõikes sätestatud dokumendid esitada ka korteriühistu või teevad seda eluruume vallasasjana omavad isikud. Kui korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud ei ole käesolevat õigust kasutanud, esitab notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse korteriomandite kinnistamiseks vähemalt ühe korteriomaniku nõudel eluruumide erastamise kohustatud subjekt tingimusel, et nõude esitanud isik tagab korteriomandi seadmise kulutuste ja kinnistamistoimingute eest tasumise. Korteriomandi seadmise kulutuste ja kinnistamistoimingute eest tasunud isik võib nõuda korteriomanikult kulutuste hüvitamist. Sellisel juhul kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 1041 sätestatut.

  (21) Korteriühistu olemasolul tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriühistu registrikood.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]

  (3) Kinnistamisavalduse kinnitanud notar esitab andmed ehitise reaalosade ja omanike kohta riiklikule ehitisregistrile ühe päeva jooksul, alates avalduse tõestamisest.

  (4) Eluruumi vallasasjana võõrandamise korral sõlmitakse pärast notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse esitamist koos võlaõiguslepinguga ka asjaõigusleping eluruumi omandaja kandmiseks kinnistusraamatusse.

  (5) Korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse eluruumi vallasasjana omav isik. Kande aluseks on käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud dokumendid.

  (6) Korteriomandi, mille esemeks olev reaalosa on erastamata eluruum, omanikuna kantakse kinnistusraamatusse:
  1) riik, kui eluruumi erastamise kohustatud subjektiks on käesoleva seaduse § 6 1. lõike punktis 1 nimetatud isik;
  2) kohalik omavalitsusüksus, kui eluruumi erastamise kohustatud subjektiks on käesoleva seaduse § 6 1. lõike punktis 2 nimetatud isik;
  3) vastavalt riik või kohalik omavalitsusüksus, kui eluruumi erastamise kohustatud subjektiks on käesoleva seaduse § 6 1. lõike punktis 3 nimetatud isik;
  4) põllumajandusreformi kohustatud subjekt, kui eluruumi erastamise kohustatud subjektiks on käesoleva seaduse § 6 1. lõike punktis 4 nimetatud isik;
  5) taasriigistamise kohustatud subjekt, kui eluruumi erastamise kohustatud subjektiks on käesoleva seaduse § 6 1. lõike punktis 5 nimetatud isik.
[RT I 2006, 25, 184 - jõust. 11.06.2006]

§ 215.  Avalik-õiguslik reaalkoormatis

  (1) Eluruumi vallasasjana omandanud isikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks osas, mis korteriomandite maa mõtteliste osade summana ületab selle ehitise aluse maa ulatust, välja arvatud, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud. Reaalkoormatise rahaliseks väärtuseks on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind, mis määratakse maa maksustamishinna alusel, arvestades maareformi seaduse § 223 1. lõikes sätestatud erisusi ja § 223 2. lõikes sätestatud koefitsienti. Korteriomandi omanik maksab reaalkoormatise eest tasumisel intressi 10 protsenti igal aastal tasutavalt summalt ja viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,1 protsenti iga viivitatud päeva eest. Korteriomandi koormamisel avalik-õigusliku reaalkoormatisega ei nõuta eluruumi vallasasjana omandanud isiku kui puudutatud isiku nõusolekut.

  (2) Kui korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse käesoleva seaduse § 214 6. lõike punktides 1, 2 või 3 nimetatud isik, siis ei koormata korteriomandit avalik-õigusliku reaalkoormatisega.

  (3) Kui korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse käesoleva seaduse § 214 6. lõike punktides 4 või 5 nimetatud isik, kuulub maa mõttelise osa hind, milleks on maa maksustamishind, tervikuna tasumisele enne korteriomandi kinnistamist.

  (4) Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 3 1. lõike alusel tagastatud või omandisse antud eluruumi korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud alustel.

  (5) Notariaalselt kinnitatud ühepoolse avalduse avalik-õigusliku reaalkoormatise kandmiseks kinnistusraamatusse esitab eluruumi erastamise kohustatud subjekt koos teiste käesoleva seaduse § 214 1. lõikes märgitud dokumentidega ja dokumendiga, millega määratakse kindlaks reaalkoormatise kestus, rahaline väärtus ja iga-aastase makse suurus.

  (6) Korteriomandi erastamisel kantakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud avalik-õiguslik reaalkoormatis riigi kasuks kinnistusraamatusse kohustatud subjekti ja korteriomandi erastanud isiku vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel.

  (7) Reaalkoormatis kustutatakse korteriomaniku ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui korteriomanik on tasunud kogu reaalkoormatise rahalise väärtuse. Reaalkoormatise kustutamisel on riigi kui puudutatud isiku esindajaks Rahandusministeeriumi valitsusasutus.
[RT I, 12.12.2018, 2 - jõust. 22.12.2018]

§ 216.  Korteriomandi seadmine kaasomandis olevas ehitises

  Kui kaasomanikud sõlmivad notariaalselt tõestatud jagamislepingu kaasomandis oleva ehitise jagamiseks reaalosadeks, kohaldatakse korteriomandi seadmisel käesoleva seaduse sätteid.

§ 217.  Käesoleva seaduse kohaldamine korteriomandi eseme erastamisel

  (1) Erastamise objektiks on korteriomandi ese, mille reaalosa on erastamise objektiks vastavalt käesoleva seaduse §-le 3, kui kinnistusraamatusse on korteriomandi omanikuna kantud käesoleva seaduse § 214 6. lõike punktides 1, 2 või 3 nimetatud isikud.

  (2) Korteriomandi eseme erastamise õigustatud ja kohustatud subjektid on käesoleva seaduse §-des 4 ja 6 nimetatud isikud. Korteriomandi eseme erastamisel sõlmitakse kohustatud ja õigustatud subjekti vahel notariaalselt tõestatud ostu-müügileping ja asjaõigusleping.

  (3) Korteriomandi eseme erastamisel on ostueesõigus käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud isikutel.

  (4) Korteriomandi eseme reaalosa ja selle suurusele vastava ehitise mõttelise osa hind määratakse kindlaks käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud alustel ja korras.

  (5) Korteriomandi eseme, samuti reaalkoormatise eest võib tasuda käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud viisil. Korteriomandi eseme reaalosaks oleva eluruumi ja sellele vastava ehitise mõttelise osa eest võib tasuda järelmaksuga.

  (6) Asustamata ja ehitusjärgus olevat korteriomandi eset erastatakse käesoleva seaduse §-des 9 ja 21 sätestatud alustel ja korras.

§ 218.  Korteriomandite tekkimine elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus

  (1) Elamuühistul (-kooperatiivil) on korterivaldajate – ühistuliikmete (edaspidi korterivaldajad) üldkoosoleku otsusel õigus erastada elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluva elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras ja tähtajaks. Maa müügihind määratakse maa maksustamishinna alusel, arvestades maareformi seaduse § 223 1. lõikes sätestatud erisusi ja § 223 2. lõikes sätestatud koefitsienti.

  (2) Kui elamuühistu (-kooperatiivi) üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja elamuühistu (-kooperatiivi) reorganiseerimise korteriühistuks, kantakse elamuühistu (-kooperatiivi) notariaalselt tõestatud avalduse, riigiga sõlmitud võõrandamistehingu ja muude seaduses sätestatud dokumentide alusel elamuühistu (-kooperatiivi) poolt erastatud maa kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele.

  (3) Korteriomandite tekkimisel läheb elamuühistu (-kooperatiivi) poolt erastatud maa eest tasumata summa maksmise kohustus üle korteriomanikele võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega maatükist. Kui maatükk koormatakse järelmaksu tagamiseks hüpoteegiga, tuleb korteriomandite seadmisel hüpoteek jagada elamuühistu (-kooperatiivi) avalduse alusel ja Rahandusministeeriumi valitsusasutuse nõusolekul osahüpoteekideks. Korteriomandite seadmisel antakse maa korteriomanike kaasomandisse tasuta elamu aluse maa ulatuses.
[RT I, 12.12.2018, 2 - jõust. 22.12.2018]

  (4) Kui elamuühistu (-kooperatiiv) erastab elamu aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa ja üldkoosolek otsustab jääda elamuühistuks (-kooperatiiviks), kantakse erastatud maa kinnistusraamatusse elamuühistu (-kooperatiivi) nimele seadusega sätestatud korras. Elamuühistu (-kooperatiivi) elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa antakse elamuühistu (-kooperatiivi) omandisse tasuta elamu aluse maa ulatuses.

§ 219.  Elamuühistust (-kooperatiivist) eraldumine

  (1) Elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluva elamu korterivaldajate koosolek võib kuni vastava elamu aluse maa kinnistusraamatusse kandmiseni otsustada senisest elamuühistust (-kooperatiivist) eraldumise ja elamu baasil korteriühistu või uue elamuühistu asutamise. Uue ühistu asutamisel loetakse kõik elamu korterivaldajad uue ühistu liikmeteks.

  (2) Elamu korterivaldajate koosolek kutsutakse kokku vähemalt ühe kümnendiku korterivaldajate initsiatiivil nende poolt allakirjutatud teate alusel, kus peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole elamu korterivaldajatest.  Elamuühistust  (-kooperatiivist) eraldumise ja uue ühistu asutamise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik koosolekust osavõtjate vähemalt kahekolmandikuline poolthäälte enamus.

  (3) Kui korterivaldajate koosolek otsustab elamu baasil asutada uue ühistu, on senise elamuühistu (-kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast uue ühistu registreerimist kirjaliku akti alusel andma elamu ja uue ühistu liikmete osamaksud senises elamuühistus (-kooperatiivis), samuti muud üleantava elamu ja osamaksudega seotud varalised õigused ja kohustused. Kui pooled ei saavuta kokkulepet üleantava vara koosseisus, lahendab vaidluse kohus ühe poole nõudel. Kui jõustunud kohtuotsusega kohustatakse senise elamuühistu juhatust andma elamu üle asutatud ühistule, loetakse elamu üleantuks kohtuotsuse jõustumisest.

  (4) Kui elamu korterivaldajate koosolek otsustab elamu baasil korteriühistu asutamise, on senise elamuühistu (-kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast korteriomanike taotluse esitamist ühistu juhatuse ja senise korterivaldaja vahelise lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja kasutuses oleva korteri tema omandisse.

  (5) Asutatud korteriühistul on õigus erastada tema halduses oleva elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras ja tähtaja jooksul. Korteriühistu notariaalselt tõestatud avalduse ja seaduses sätestatud dokumentide alusel kantakse ühistu poolt erastatud maa korteriomanditena kinnistusraamatusse korteriomanike nimele. Korteriühistu poolt erastatud maa eest tasumata summa maksmise kohustus läheb üle korteriomanikele võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega maatükist.
[RT I 2004, 53, 368 - jõust. 01.01.2005]

§ 2110.  Kohustuste üleminek

  Erastatud ja käesoleva seaduse §-de 218 ning 219 alusel tekkinud korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel läheb korteriomandi eseme või selle osa eest erastamisel tasumata jäänud summa (avalik-õiguslik reaalkoormatis, käesoleva seaduse §-s 14 märgitud järelmaksu summa, käesoleva seaduse § 218 3. lõikes ja § 219 5. lõikes märgitud summa) tasumise kohustus üle korteriomandi omandajale.

§ 2111.  Kohaliku omavalitsuse ostueesõiguse kohaldamata jätmine

  Korteriomandi võõrandamisel ei kohaldata asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 20 sätestatud kohaliku omavalitsuse üldist ostueesõigust.

§ 2112.  Riigilõivust vabastamine

  Erastatava korteriomandi registriosa ja moodustatava korteriomandi registriosa avamine ning avalik-õigusliku reaalkoormatise sissekandmine on riigilõivuvaba.

§ 22.  Lõppsätted

  (1) Pärast käesoleva seaduse jõustumist võib Vabariigi Valitsus kehtestatud korras lõplikult vormistada elamute ostu-müügitehingud, kus üks pooltest on täielikult või osaliselt tehingu täitnud ning mis peatati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 17. juuli otsusega «Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest».

  (2) Käesoleva seaduse jõustumise päevast tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seadus ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 4. mai otsus «Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse rakendamise kohta».

  (3) Kui põllumajandusreformi kohustatud subjektile kuuluva erastatava eluruumi ja selle juurde kuuluvate majapidamise abihoonete hind on kooskõlas Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seadusega kindlaks määratud enne käesoleva seaduse jõustumist, siis müüakse erastatav eluruum ja majapidamise abihooned reformikomisjoni poolt kinnitatud hinnaga.

  (4) Põllumajandusreformi kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamise reformikava või reformikomisjoni otsuse alusel, mis on vastu võetud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse § 24 2. lõikes sätestatud soodustust riigilõivust vabastamise kohta.

  (5) Kui eluruumi üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast 1995. aasta 1. märtsi, on eluruumi üürnikul või § 4 punkti 1 kohasel kokkuleppel üürnikuga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel eluruumi ostmise eesõigus, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist.

  (6) Linna- ja vallavolikogud võivad kehtestada oma haldusterritooriumil üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamiseks käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktide 1 ja 4 kohaselt esitatud eluruumi erastamise avalduse lahendamise tähtaja.

  (61) Avaldusi üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide erastamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi 5. lõikele saab esitada 2001. aasta 1. juunini, välja arvatud käesoleva paragrahvi 62. lõikes nimetatud juhul. Kohustatud subjektidel tuleb erastamise toimingud nimetatud tähtpäevaks esitatud avalduste osas lõpetada 2001. aasta 31. detsembriks, välja arvatud juhul, kui eluruumi erastamisel on esitatud kohtule kaebus ja kohtuvaidlus ei ole lõppenud.

  (62) Käesoleva paragrahvi 61. lõikes sätestatud avalduste esitamise tähtpäev ei kehti õigusvastaselt võõrandatud eluruumide puhul, mis kuni nimetatud tähtpäevani ei kuulu erastamisele vastavalt käesoleva seaduse § 3 5. lõike punktile 4.

  (7) Vabanenud eluruumi puhul, mille erastamise eesõigus on üle antud käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 4 sätestatud viisil enne selle üürniku surma, ei kohaldata käesoleva seaduse § 5 1. lõike punkti 3 sätteid. See eluruum erastatakse isikule, kes on saanud selleks nõusoleku ja esitanud avalduse käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 4 sätestatud viisil.

  (8) Kui mitteeluruumidega elamute puhul ei ole korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutud käesoleva seaduse § 3 2. lõikest, tehakse ümberarvestus mitteeluruumi erastaja kulul.

  (9) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (11) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]

  (12) Käesoleva seaduse § 9 1. lõikes nimetatud eluruumid ei ole 2004. aasta 1. augustist erastamise objektiks. Nimetatud eluruumidele ei kohaldata käesolevast seadusest tulenevaid erisusi ning neid võivad riigivara valitsejad võõrandada riigi vara võõrandamist sätestavas korras ja kohalikud omavalitsused volikogu kehtestatud korras.

  (13) Pärast 2006. aasta 1. märtsi on eluruumide erastamise kohustatud subjektil õigus teha erastamistoimingud ja korterivaldajatel lõpetada  elamuühistust  (-kooperatiivist) eraldumisel käesoleva seaduse §-s 219 nimetatud toimingud eluruumide kui vallasasjade suhtes. Nimetatud toimingute tegemine pärast 2006. aasta 1. märtsi ei anna eluruumi omandanud isikule täiendavat õigust käsutada eluruumi vallasasjana.
[RT I 2006, 25, 184 - jõust. 11.06.2006]

§ 23.  Seaduse rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse §-d 215 ja 218 jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Kui korteriomandi seadmine või elamuühistu (-kooperatiivi) poolt maa erastamine on algatatud enne 2001. aasta 1. jaanuari, viiakse see lõpule enne 2001. aasta 1. jaanuari kehtinud alustel ja korras. Korteriomandi seadmise või elamuühistu (-kooperatiivi) poolt maa erastamise algatamiseks loetakse eluruumide erastamise kohustatud subjekti, korteriühistu, eluruume vallasasjana omavate isikute või elamuühistu (-kooperatiivi) avalduse esitamist valla- või linnavalitsusele korteriomandi seadmiseks või maa ostueesõigusega erastamiseks.

  (3) Kui korteriomandi seadmine on algatatud enne 2001. aasta 1. jaanuari ja korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse käesoleva seaduse § 214 6. lõike punktides 1–3 nimetatud isik, siis peatatakse riigi kasuks seatud reaalkoormatise eest tasumine kuni korteriomandi erastamiseni või käesoleva seaduse § 22 12. lõike alusel selle võõrandamiseni.
[RT I 2006, 25, 184 - jõust. 11.06.2006]

/otsingu_soovitused.json