Text size:

Employment Contracts Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.07.2017
In force until:31.12.2017
Translation published:21.06.2017

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Definition of employment contract

 (1) On the basis of an employment contract a natural person (employee) does work for another person (employer) in subordination to the management and control of the employer. The employer pays to the employee remuneration for such work.

 (2) If a person does work for another person which, under the circumstances, can be expected to be done only for remuneration, it is presumed to be an employment contract.

 (3) The provisions of the Law of Obligations Act concerning authorisation agreement shall be applied to employment contract, unless otherwise provided by this Act.

 (4) The provisions concerning employment contract shall not be applied to a contract where the person obligated to perform the work is to a significant extent independent in choosing the manner, time and place of performance of the work.

 (5) The provisions concerning employment contract shall not be applied to the contract of a member of the directing body of a legal person or a director of a branch of a foreign company.

§ 2.  Mandatory nature of provisions

  An agreement derogating to the detriment of the employee from the provisions of this Act and the Law of Obligations Act concerning the rights and obligations and liability of the contracting parties is void, unless the possibility of an agreement derogating to the detriment of the employee has been prescribed by this Act.

§ 3.  Principle of equal treatment

  An employer shall ensure the protection of employees against discrimination, follow the principle of equal treatment and promote equality in accordance with the Equal Treatment Act and Gender Equality Act.

Chapter 2 ENTRY INTO EMPLOYMENT CONTRACT 

§ 4.  Specifications for entry into employment contract

 (1) The provisions of the Law of Obligations Act concerning entry into a contract shall be applied to entry into an employment contract.

 (2) An employment contract shall be entered into in writing. An employment contract shall also be deemed entered into if an employee commences work which, under the circumstances, can be expected to be done only for remuneration.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (3) An agreement on a condition harmful to the employee or related to the validity of the employment contract, which is contingent upon an uncertain event (resolutive condition), is void.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (4) Failure to adhere to the formal requirement provided for in subsection (2) of this section does not bring about the voidness of the employment contract.

 (5) The formal requirement provided for in subsection (2) of this section shall not be applied if the duration of the validity of the employment contract does not exceed two weeks.

§ 5.  Notification of employee of working conditions

 (1) A written document of an employment contract shall contain at least the following data:
 1) the name, personal identification code or registry code, place of residence or seat of the employer and the employee;
 2) the date of entry into the employment contract and commencement of work by the employee;
 3) a description of duties;
 4) the official title if this brings about a legal consequence;
 5) the agreed remuneration payable for the work (wages), including remuneration payable based on the economic performance and transactions, and the manner of calculation, the procedure for payment and the time of falling due of wages (pay day), also taxes and payments payable and withheld by the employer;
 6) other benefits if agreed upon;
 7) the time when the employee performs the agreed duties (working time);
 8) the place of performance of work;
 9) the duration of holiday;
 10) a reference to the terms for advance notice of cancellation of the employment contract or the terms for advance notice of cancellation of the employment contract;
 11) a reference to the rules of work organisation established by the employer;
[RT I, 10.02.2012, 1 - entry into force 20.02.2012]
 12) a reference to a collective agreement if a collective agreement is applicable with regard to the employee.

 (2) The data of an employment contract shall be communicated in good faith, clearly and unambiguously. The employer may demand that the employee confirm the communication of the data specified in this section.

 (3) If the data has not been communicated to the employee before commencement of work, the employee may demand it at any time. The employer shall be obligated to communicate data within two weeks as of the receipt of such a request.

 (4) Any changes in the data shall be communicated to the employee in writing within one month as of the making of the changes, considering the provisions of subsections (2) and (3) of this section.

 (5) The employer shall preserve the written employment contract during the term of validity of the employment contract and for ten years after the expiry of the employment contract.

§ 6.  Notification of employee of working conditions in special cases

 (1) If an employer and employee agree on a period shorter than that provided for in subsection 86(1) of this Act in order to assess whether the employee’s health, knowledge, skills, abilities and personal characteristics correspond to the level required for performance of the work (probationary period), the employer shall, in addition to what has been specified in section 5 of this Act, notify the employee of the duration of the probationary period.

 (2) If an employer and employee agree that the employment contract has been entered into for a specified term, the employer shall, in addition to what has been specified in section 5 of this Act, notify the employee of the duration of the employment contract and the reason for entry into an employment contract for a specified term.

 (3) If an employer and employee agree on the application of the restraint of trade clause or the employer has determined confidential information, the employer shall, in addition to what has been specified in section 5 of this Act, notify the employee of the content of the agreement on the restraint of trade clause or of the content of the confidential information.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (4) If an employer and employee agree that the employee does work, which is usually done in the employer’s enterprise, outside the place of performance of the work, including at the employee’s place of residence (teleworking), the employer shall, in addition to what has been specified in section 5 of this Act, notify the employee that the duties are performed by way of teleworking.

 (5) If an employer and employee agree that the employee does work, on a temporary basis, in compliance with a third party’s (user undertaking) instructions and supervision (temporary agency work), the employer shall, in addition to what has been specified in section 5 of this Act, notify the employee that the duties are performed by way of temporary agency work in the user undertaking.
[RT I, 10.02.2012, 1 - entry into force 20.02.2012]

 (6) If an employer and employee agree that the working time is divided within the recording period unequally (summarised working time), the employer shall, in addition to what has been specified in section 5 of this Act, notify the employee of the conditions of communicating the working time schedule.

 (7) If an employer and employee agree that the employer compensates the employee for expenses incurred upon doing work or due to the directions or orders of the employer, the employer shall, in addition to what has been specified in section 5 of this Act, notify the employee of the contents of such an agreement.

 (8) If an employee and employer agree that the employee works for more than one month in a country whose law does not apply to his or her employment contract, the employer shall, in addition to what has been specified in section 5 of this Act, notify the employee, before the employee leaves for the country, of the time of working in the country, the currency of payment of the wages, the benefits relating to the stay in the country, and the conditions of returning from the country.

 (9) If an employer has failed to notify an employee in writing of the data specified in subsections (1) to (5) of this section, it is presumed that no agreements have been reached or obligations established.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

§ 7.  Entry into employment contract with minor

 (1) An employer shall not enter into an employment contract with a minor under 15 years of age or a minor subject to the obligation to attend school, or allow such a minor to work, except in the cases provided for in subsection (4) of this section.

 (2) An employer shall not enter into an employment contract with a minor or allow a minor to work if the work:
 1) is beyond the minor’s physical or psychological capacity;
 2) is likely to harm the moral development of the minor;
 3) involves risks which the minor cannot recognise or avoid owing to lack of experience or training;
 4) is likely to hinder the minor's social development or the acquisition of his or her education;
 5) is likely to harm the minor’s health due to the nature of the work or the working environment.

 (3) The list of the work and hazards specified in clause (2)5) of this section shall be established by the Government of the Republic by a regulation.

 (4) An employer may enter into an employment contract with a minor of 13–14 years of age or a minor of 15–16 years of age subject to the obligation to attend school and allow him or her to work if the duties are simple and do not require any major physical or mental effort (light work). Minors of 7–12 years of age are allowed to do light work in the field of culture, art, sports or advertising.

 (41) An employer may enter into an employment contract with a minor of 13 years of age for the performance of the following work:
 1) agricultural work;
 2) ancillary work performed in trade or service establishments;
 3) ancillary work performed in catering or accommodation establishments;
 4) other work that meets the requirements provided for in subsections (2) and (4) of this section.
[RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 08.05.2017]

 (5) [Repealed - RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 08.05.2017]

 (6) An employment contract entered into by violating the restrictions specified in this section is void.

§ 8.  Consent for employment of minor

 (1) ) An expression of will made by a minor for entry into an employment contract without the prior consent of a legal representative is void, unless the legal representative subsequently approves the expression of will.

 (2) The legal representative of a minor may not consent to the employment during the school holiday of a minor subject to the obligation to attend school for more than a half of each term of the school holiday.

 (3) An employer may not allow a minor of 7–14 years of age to work before ten working days have passed since the entry of the minor in the employment register provided for in section 251 of the Taxation Act.

 (4) 7When entering a minor of 7–14 years of age in the employment register, the employer shall enter in the register information about the consent of a legal representative of the minor, the working conditions of the minor, including the minor’s place of work and duties and whether the minor is subject to the obligation to attend school.

 (5) After the making of the register entry referred to in subsection (3) of this section, the labour inspector is required to verify that the work is not prohibited for the minor and the minor’s working conditions are in accordance with the requirements provided by law and the minor wishes to do the work

 (6) The labour inspector’s consent for allowing a minor of 7–14 years of age to work is presumed if the term provided for in subsection (3) of this section has passed and the labour inspector has not refused to grant consent.

 (7) If, in ascertaining the will of a minor of 7–12 years of age, the labour inspector has reasonable doubt that the minor is not expressing his or her true will in the presence of the legal representative, the labour inspector shall ascertain the will of the minor in the presence of the minor and a local child protection official.

 (8) An employment contract which has been entered into with a minor of 7–14 years of age is void if as a result of verifying the circumstances provided for in subsection (4) of this section the labour inspector refuses to grant consent.

 (9) An employer is prohibited from allowing a minor to work without the consent or approval of a legal representative.
[RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

§ 9.  Entry into employment contract for specified term

 (1) It is presumed that an employment contract is entered into for an unspecified term. An employment contract may be entered into for a specified term of up to five years if it is justified by good reasons arising from the temporary fixed-term characteristics of the work, especially a temporary increase in work volume or performance of seasonal work. If duties are performed by way of temporary agency work, an employment contract may be entered into for a specified term also if it is justified by the temporary characteristics of the work in a user undertaking.
[RT I, 10.02.2012, 1 - entry into force 20.02.2012]

 (2) For the period of substitution of an employee who is temporarily absent, an employment contract may be entered into for a specified term of the period of the substitution.

§ 10.  Restriction on consecutive entry into and extension of employment contract for specified term

 (1) If an employee and employer have, on the basis of subsection 9(1) of this Act, on more than two consecutive occasions entered into an employment contract for a specified term for the performance of similar work or extended the contract entered into for a specified term more than once in five years, the employment relationship shall be deemed to have been entered into for an unspecified term from the start. Entry into employment contracts for a specified term shall be deemed consecutive if the time between the expiry of one employment contract and entry into the next employment contract does not exceed two months.

 (2) If duties are performed by way of temporary agency work, the restriction on consecutive entry into or extension of an employment contract for a specified term provided for in subsection (1) of this section shall be applied to every user undertaking separately.
[RT I, 10.02.2012, 1 - entry into force 20.02.2012]

§ 11.  Precontractual negotiations

 (1) In precontractual negotiations or upon preparation of an employment contract in another manner, including in a job advertisement or job interview, an employer may not ask the person applying for employment for any data with regard to which the employer does not have any legitimate interest.

 (2) The absence of the employer’s legitimate interest is presumed first of all in the case of questions which disproportionately concern the private life of the person applying for employment or which are not related to his or her suitability for the job offered.

 (3) The provisions of this section do not limit the application of the provisions of section 14 of the Law of Obligations Act.

§ 12.  Amendment of employment contract

  An employment contract may be amended only by agreement between the parties.

§ 13.  Specifications for annulment of employment contract

 (1) An employer may not annul an employment contract due to error or fraud, relying on the absence of information or false information about the employee with regard to the learning of which the employer does not have a legitimate interest as well as due to error or fraud if the circumstance with regard to which the employer was in error has lost its meaning for the employment contract at the time of the annulment.

 (2) Due to error or fraud the employer may cancel the employment contract within two weeks as of learning of the error or fraud.

§ 14.  Consequences of annulment of employment contract

 (1) In case of the voidness or annulment of an employment contract, the employer or the employee may not claim the return of that which was delivered or performed under the contract.

 (2) The employee shall return tools and personal protective equipment received for occupational use under a void employment contract.

 (3) If an employee deceived the employer with a fact which is of significant importance in determining the wages, the portion of the wages paid to the employee which the employer would not have paid had it known the actual circumstances may be claimed by the employer from the employee.

Chapter 3 OBLIGATIONS OF EMPLOYEE AND EMPLOYER 

Division 1 Obligations of Employee 

§ 15.  Obligations of employee

 (1) An employee shall perform his or her obligations before the employer loyally.

 (2) Unless otherwise provided by law, a collective agreement or an employment contract, an employee shall fulfil, above all, the following obligations:
 1) to do the agreed work and fulfil the obligations arising from the characteristics of the work;
 2) to do the work in the agreed volume, in the agreed place and at the agreed time;
 3) to comply with the lawful instructions of the employer in a timely and precise manner;
 4) to participate in training for improvement of vocational knowledge and skills;
 5) to refrain from actions which hinder other employees from fulfilling their obligations or endanger the life, health or property of the employee or other persons;
 6) to cooperate with other employees for the purposes of performance of duties;
 7) to immediately notify the employer of an impediment to work or of the threat thereof and, if possible, to eliminate such an impediment or threat without a special instruction;
 8) at the request of the employer, to notify the employer of all significant circumstances relating to the employment relationship with regard to which the employer has a legitimate interest;
 9) to refrain from actions which harm the reputation of the employer or cause distrust in the employer among clients or partners;
 10) to notify the employer at the earliest opportunity of his or her temporary incapacity for work and, where possible, the presumed duration thereof.

 (3) An employee shall fulfil his or her obligations personally, unless agreed otherwise.

§ 16.  Level of diligence of employee

 (1) An employee shall perform duties loyally and in accordance with his or her knowledge and skills, bearing in mind the benefit to the employer and with the necessary diligence arising from the characteristics of the work.

 (2) The level of diligence observed upon performance of the employment contract, which, if not adhered to, makes the employee liable for a breach of the employment contract, shall be determined on the basis of the employee’s employment relationship, considering the ordinary risks related to the employer’s activities and the employee’s work, the employee’s training, professional knowledge required for performance of the work, as well as the employee's abilities and characteristics which the employer knew or should have known.

§ 17.  Content of instruction of employer

 (1) An instruction of an employer shall be related to a duty prescribed in the employment contract.

 (2) Upon giving an instruction, an employer shall reasonably take the interests and rights of the employee into account.

 (3) An employee does not have to follow an instruction not related to the employment contract, collective agreement or law. An instruction not related to the employment contract, collective agreement or law, and which may not be deviated from by agreement or which is in conflict with the principle of good faith or reasonableness is void.

 (4) An instruction not related to the employment contract, collective agreement or law is valid if arising from an emergency. An emergency is presumed in case of possible damage or a threat of such damage to the employer’s property or other amenity caused, above all, by force majeure.

 (5) If duties are performed by way of temporary agency work, the employee shall also follow the instructions of the user undertaking. Instructions of the user undertaking are subject to the provisions of this section. In case of a conflict between the instructions of the employer and of the user undertaking, the employee shall follow the instructions of the employer.

§ 18.  Working conditions of pregnant employee and employee who has the right to pregnancy and maternity leave

 (1) A pregnant employee and an employee who has the right to pregnancy and maternity leave have the right to demand that the employer temporarily provide them with work corresponding to their state of health if the employee’s state of health does not allow for the performance of the duties prescribed in the employment contract on the agreed conditions.

 (2) If the employer cannot provide the employee with work corresponding to his or her state of health, the employee may temporarily refuse to perform the duties.

 (3) In the cases specified in subsections (1) and (2) of this section, the employee shall submit to the employer a certificate from a doctor or midwife indicating the restrictions on work due to his or her state of health and, where possible, proposals regarding duties and working conditions corresponding to his or her state of health.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.04.2010]

 (4) In the cases specified in subsections (1) and (2) of this section, compensation shall be paid to the employee under the conditions and pursuant to the procedure prescribed in the Health Insurance Act.

 (5) Upon termination of pregnancy and maternity leave, a woman has the right to use the improved working conditions which she would have been entitled to during her absence.

§ 19.  Right of employee to refuse to perform work

  An employee has the right to refuse to perform work, in particular if the employee:
 1) is on holiday;
 2) is temporarily incapacitated for work for the purposes of the Health Insurance Act;
 3) is representing employees in cases prescribed by law or a collective agreement;
 4) is participating in a strike;
 5) is in compulsory military service or alternative service or is participating in reserve training;
 6) has other reasons prescribed in the employment contract, collective agreement or law.

§ 20.  Place of performance of work

  An employee shall perform his or her duties at the employer’s place of business which has the strongest connection with the employment relationship, unless the place of performance of work has been agreed on. It is presumed that the place of performance of work is agreed on with the precision of the local government.

§ 21.  Business trip

 (1) An employer may send an employee outside the place of performance of work prescribed by the employment contract in order to perform duties.

 (2) An employee may not be sent on a business trip for longer than 30 consecutive calendar days, unless the employer and the employee have agreed on a longer term.

 (3) A pregnant woman and an employee raising a child under three years of age or a disabled child may be sent on a business trip only with his or her consent.

 (4) An employee who is a minor may be sent on a business trip only with the prior consent of the minor and his or her legal representative.

§ 22.  Duty to maintain confidentiality

 (1) According to what is provided for in section 625 of the Law of Obligations Act and taking into account the notification obligation provided for in subsection 6(3) of this Act, the employer may determine which information an employee is obligated to keep as a production or business secret.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (2) An employer and employee may agree on a contractual penalty for a breach of the obligation to maintain confidentiality under the conditions and pursuant to the procedure provided for in the Law of Obligations Act.

 (3) The provisions of this section do not preclude claim for compensation for damage caused by a breach of the obligation to maintain confidentiality to the extent not covered by a contractual penalty.

§ 23.  Agreement on restraint of trade clause

 (1) Under an agreement on a restraint of trade clause an employee assumes the obligation not to work for the employer's competitor or not to engage in the same economic or professional activity as the employer.

 (2) An agreement on a restraint of trade clause may be entered into if it is necessary for protecting the employer’s special economic interest, in maintenance of confidentiality of which the employer has a legitimate interest, especially if the employment relationship allows an employee to become acquainted with the employer's clients or access the employer's production and business secret, and the use of this knowledge may harm the employer considerably.

 (3) A restraint of trade clause shall be delimited reasonably and recognisably for the employee in terms of space, time and objects.

 (4) An agreement entered into in breach of the requirements provided for in this section is void.

§ 24.  Validity of agreement on restraint of trade after expiry of employment contract

 (1) An agreement on a restraint of trade clause applicable after the expiry of an employment contract is valid only if:
 1) it complies with the conditions provided for in subsections 23(2) and (3) of this Act;
 2) it has been made in writing;
 3) compensation is paid for it in accordance with subsection (3) of this section;
 4) it has been made for up to one year starting from the expiry of the employment contract.

 (2) An employer cannot rely on the voidness of an agreement reached in breach of the requirements established in subsection (1) of this section if the employee performs the agreement.

 (3) An employer shall pay the employee reasonable monthly compensation for adherence to the agreement on the restraint of trade clause after the expiry of the employment contract.

§ 25.  Cancellation of agreement on restraint of trade clause

 (1) An employer may cancel an agreement on a restraint of trade clause at any time, notifying the employee thereof no less than 30 calendar days in advance.

 (2) An employee may cancel the agreement on a restraint of trade clause, notifying the employer thereof no less than 15 calendar days in advance if the employer’s interest in restriction of competition is no longer reasonable due to changes in circumstances.

 (3) In addition to the provisions of subsection (2) of this section, an employee may cancel the agreement on a restraint of trade clause within 30 calendar days as of cancelling the employment contract due to a fundamental breach by the employer, notifying the employer thereof no less than 15 calendar days in advance.

 (4) The provisions of subsections (1) and (2) of this section shall also be applied to cancellation of an agreement on a restraint of trade clause applicable after the expiry of an employment relationship.

§ 26.  Contractual penalty upon breach of restraint of trade clause obligation

 (1) An employer and employee may agree on a contractual penalty for a breach of the restraint of trade clause.

 (2) The provisions of this section do not preclude claim for compensation for damage caused by a breach of the restraint of trade clause obligation to the extent not covered by a contractual penalty.

§ 27.  Notification obligation

  At the request of an employer, an employee shall be obligated to provide information about his or her employment, economic or professional activities during and after the term of validity of the employment contract to the extent which is of relevance for the purposes of verification of adherence to an agreement specified in sections 23 to 25 of this Act.

Division 2 Obligations of Employer 

§ 28.  Obligations of employer

 (1) An employer shall perform its obligations with regard to an employee loyally.

 (2) An employer is, above all, obligated:
 1) to provide an employee with the work agreed on and give instructions clearly and in a timely manner;
 2) to pay wages for work under the conditions and at the time agreed on;
 3) to grant holiday as prescribed and pay holiday pay;
 4) to ensure the agreed working and rest time and keep account of working time;
 5) for the purposes of development of the professional knowledge and skills of an employee, to provide the employee with training based on the interests of the employer's enterprise, and bear the training expenses and pay average wages during the training;
 6) to ensure working conditions corresponding to occupational health and safety requirements;
 7) upon hiring an employee as well as during employment, to introduce to the employee the fire safety rules, occupational health and safety requirements and rules of work organisation established by the employer;
 8) upon hiring an employee as well as during employment, to introduce the conditions of collective agreements applicable to the employee;
 9) to notify employees working under an employment contract entered into for a specified term of vacant positions corresponding to their knowledge and skills with regard to which an employment contract can be entered into for an unspecified term;
 91) to notify an employee who is performing duties by way of temporary agency work of vacant positions in the user undertaking corresponding to his or her knowledge and skills with regard to which an employment contract can be entered into for an unspecified term, unless the user undertaking has notified the employee of the vacant positions;
[RT I, 10.02.2012, 1 - entry into force 20.02.2012]
 10) to notify a full-time employee of the possibility of part-time work and a part-time employee of the possibility of full-time work, considering the knowledge and skills of the employee;
 11) to respect employee’s privacy and verify the performance of his or her duties in a manner which does not violate the employee’s fundamental rights;
 12) at the request of an employee, to provide the employee with information about the wages calculated and paid or payable to the employee, and provide other notices characterising the employee or the employment relationship;
 13) not to disclose, without employee’s consent or legal basis, information about wages calculated, paid or payable to the employee.

§ 29.  Amount of wages

 (1) If a person does work which, considering the circumstances, can be expected to be done for remuneration, it is presumed that wages have been agreed on.

 (2) If the amount of wages payable to an employee under a contract has not been agreed on or if the agreement cannot be proven, the amount of the wages is the remuneration specified in a collective agreement or, upon absence of a collective agreement, the remuneration usually paid for similar work under similar circumstances.

 (3) The employee’s tax liability, that is the taxes and premiums prescribed by law which are to be withheld from the wages shall be debited from the agreed wages. Wages shall be paid in money.

 (4) If, in addition to wages, it has been agreed that the employer shall grant an employee other benefits, the employee shall have the right to demand them.

 (5) The Government of the Republic shall establish by a regulation the minimum wage corresponding to a specific unit of time.

 (6) Wages falling below the minimum wage established by the Government of the Republic may not be paid to an employee.

 (7) [Repealed – RT I 2009, 36, 234 – entry into force 01.07.2009]

 (8) The Government of the Republic shall establish by a regulation the conditions and procedure for payment of average wages.

§ 30.  Remuneration paid on economic performance

  If an employee has the contractual right to receive a part of the employer's profit or turnover or other economic results, it shall be presumed that the approved annual report of the employer in the respective year serves as the basis for calculation of the employee's part.
[RT I 2009, 11, 67 - entry into force 01.07.2009]

§ 31.  Remuneration paid on transactions

  If an employee has the contractual right to remuneration on a contract to be concluded between the employer and a third party, sections 679 to 682 of the Law of Obligations Act shall be applied to the payment of the remuneration.

§ 32.  Agreement on use of remuneration

  An agreement under which an employee is obligated to use the wages and other benefits for a certain purpose is void.

§ 33.  Time, place and manner of payment of wages

 (1) An employer shall pay wages to an employee once a month, unless a shorter term has been agreed on for payment of remuneration.

 (2) If the pay day falls on a public holiday or a day off, it shall be deemed that the pay day is the working day preceding the public holiday or day off.

 (3) The part payable of an employer's economic results shall be paid to an employee after determining the part, but not later than six months after approval of the annual report of the employer.

 (4) An employer shall transfer an employee’s wages and other remuneration to the bank account indicated by the employee, unless agreed otherwise.

§ 34.  Agreement on compensation for training expenses

 (1) An employer and employee may agree that the employer shall incur additional expenses for training the employee in comparison with reasonable expenses for training the employee, and the employee shall work for the employer during an agreed period (binding period) for the purposes of compensating for these expenses.

 (2) An agreement on compensation for training is valid only if:
 1) it has been made in writing;
 2) it specifies the substance and expenses of the training;
 3) the binding period does not exceed three years;
 4) the binding period is not unreasonably long considering the training expenses.

 (3) An employee shall compensate for additional expenses incurred by the employer in proportion to the time remaining until the end of the binding period if the employee cancels the employment contract before the expiry of the binding period, unless the reason for cancellation of the employment contract is a fundamental breach of the employment contract by the employer.

 (4) An employee shall compensate for additional expenses incurred by the employer in proportion to the time remaining until the end of the binding period if the employer cancels the employment contract before the expiry of the binding period due to a fundamental breach of the employment contract by the employee.

 (5) An agreement on compensation for training expenses concluded with a minor or for compensating expenses related to the performance of the employer’s obligation to train prescribed by law is void.

§ 35.  Payment of wages upon failure to provide work

  An employer shall pay average wages to an employee who is capable of working and ready to do work even if the employee does not work because the employer has not provided him or her with work, has not performed an act required for doing work or has otherwise delayed acceptance of work, unless the employee is at fault in failing to be provided with work.

§ 36.  Payment of wages upon refusal to work or upon fulfilment of other tasks

  Wages shall also be paid for the period when an employee follows an instruction provided for in subsection 17(4) of this Act to fulfil other tasks, or exercises the right to refuse to perform work specified in clause 19 3) of this Act.

§ 37.  Reduction of wages upon failure to provide work

 (1) If an employer, due to unforeseen economic circumstances beyond its control, fails to provide an employee with work to the agreed extent, the employer may, for up to three months over a period of 12 months, reduce the wages to a reasonable extent, but not below the minimum wage established by the Government of the Republic, if payment of the agreed wages would be unreasonably burdensome for the employer.

 (2) Before reducing wages the employer shall offer the employee other work, if possible.

 (3) An employee has the right to refuse to perform work in proportion to reduction of the wages.

 (4) Before reducing wages an employer shall inform the trustee / shop steward or, in his or her absence, the employees and consult them pursuant to the procedure provided for in the Employees’ Trustee Act, taking into account the terms provided for in this subsection. The employer shall provide notice of the reduction of wages no less than 14 calendar days in advance. The trustee / shop steward or the employee shall give his or her opinion within seven calendar days as of the receipt of the employer's notice.

 (5) An employee has the right to cancel the employment contract on the grounds provided for in subsection (1) of this section, notifying thereof five working days in advance. Upon cancellation of the employment contract, the employee shall be paid compensation to the extent provided for in subsections 100(1) and (2) of this Act.

§ 38.  Payment of wages upon impediment to work

  An employer shall pay an employee average wages for a reasonable period when the employee cannot perform work due to a reason arising from the employee, but not caused intentionally or due to severe negligence or if the employee cannot be expected to perform work for another reason not attributable to the employee.

§ 39.  Specifications for expiry of claims for refund of wages

  An employer’s claim for refund of wages and other financial claims arising from an employment relationship shall expire within 12 months as of the time when the employee received the wages or an advance payment of wages.

§ 40.  Specifications for compensation for expenses and damage of employee

 (1) An employee may demand that expenses incurred in the performance of duties be compensated for pursuant to subsections 628(2) to (4) of the Law of Obligations Act. An agreement on compensation for expenses by way of wages is void.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (2) An employee has the right to demand compensation for expenses relating to a business trip. In the case of a business trip abroad, an employee also has the right to demand daily allowance related to the business trip abroad on the conditions and to the extent of the minimum rate established on the basis of subsection (3) of this section, unless the parties have agreed on compensation at a higher rate.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (3) The Government of the Republic shall establish by a regulation the minimum rate and conditions of daily allowance related to a business trip abroad, limiting the payment of the daily allowance based on the remoteness of the destination, the start and end time of the trip, and catering provided during the trip.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (4) An employee has the right to demand compensation for possible expenses relating to a business trip within a reasonable time before the beginning of the business trip. The employee has the right to refuse to go on a business trip if the employer has not made an advance payment within a reasonable time.

 (5) Damage caused to an employee in the performance of duties is compensated on the basis of subsection 628(5) of the Law of Obligations Act. It is presumed that the wages paid to the employee do not cover the damage specified in the previous sentence.

§ 41.  Information concerning employee

 (1) An employee has the right to access the information gathered about him or her and demand that incorrect information be removed or corrected.

 (2) An employer shall ensure the processing of personal data of an employee in accordance with the Personal Data Protection Act.

Division 3 Working and Rest Time 

§ 42.  Granting time off

  An employer shall grant an employee time off under the conditions and pursuant to the procedure prescribed in this Division. An employee has the right to demand time off under the conditions prescribed in section 38 of this Act. Upon granting time off, the interests of the employer and the employee shall be reasonably taken into account.

§ 43.  Working time

 (1) It is presumed that an employee works 40 hours over a period of seven days (full-time work), unless the employer and the employee have agreed on a shorter working time (part-time work).

 (2) It is presumed that an employee works 8 hours a day.

 (3) In the case of calculation of the summarised working time, the agreed working time of the employee per a period of seven days during the calculation period is taken into account.

 (4) Unless the employer and the employee have agreed on a shorter working time, full-time work (shortened full-time work) means:
 1) in the case of an employee who is 7–12 years of age – 2 hours a day and 12 hours over a period of seven days during a quarter of an academic year outside of school hours and 3 hours a day and 15 hours over a period of seven days during school holidays;
 2) in the case of an employee who is 13–14 years of age or an older employee who is subject to the obligation to attend school – 2 hours a day and 12 hours over a period of seven days during a quarter of an academic year outside of school hours and 7 hours a day and 35 hours over a period of seven days during school holidays.
[RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 08.05.2017]

 (41) If a minor who is 14 years of age and studying in a vocational educational institution is completing work practice for the purposes of the Vocational Educational Institutions Act, his or her working time may be 7 hours a day and 35 hours over a period of seven days. Under the same conditions, the working time of a minor who is at least 15 years of age may be 8 hours a day and 40 hours over a period of seven days.
[RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 08.05.2017]

 (42) If a minor who is subject to the obligation to attend school performs light work in the field of culture, art, sports or advertising, his or her working time during a quarter of an academic year outside of school hours may be 3 hours a day and 12 hours over a period of seven days.
[RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 08.05.2017]

 (5) An agreement by which the calculation of the summarised working time is applied with regard to an employee who is a minor by exceeding the limit provided for in subsection (4) of this section is void.

 (6) The working time of educational staff shall be established by the Government of the Republic by a regulation.

§ 44.  Overtime work

 (1) An employer and employee may agree that the employee undertakes to do work over the agreed working time (overtime work). In the case of calculation of the summarised working time, overtime work means work exceeding the agreed working time at the end of the calculation period.

 (2) An overtime work agreement with a minor is void.

 (3) An overtime work agreement with an employee who comes into contact with hazards in the working environment and whose working time has therefore been shortened pursuant to law is void.

 (4) In line with the principle of good faith, an employer may demand that an employee work overtime due to unforeseen circumstances pertaining to the enterprise or activity of the employer, in particular for prevention of damage.

 (5) Working overtime provided for in subsection (4) of this section cannot be demanded of a minor, a pregnant woman or an employee who has the right to pregnancy and maternity leave.

 (6) An employer shall compensate for overtime work by time off equal to the overtime, unless it has been agreed that overtime is compensated for in money.

 (7) Upon compensation for overtime work in money, an employer shall pay an employee 1.5 times the wages.

§ 45.  Compensation for night work and work done on public holiday

 (1) If the working time falls on night-time (from 22:00 to 6:00), the employer shall pay 1.25 times the wages for the work, unless it has been agreed that the wages include remuneration for working at night-time.

 (2) If the working time falls on a public holiday, the employer shall pay 2 times the wages for the work.

 (3) An employer and employee may agree on compensation for work done at night-time or on a public holiday by granting additional time off, differently from the provisions of subsections (1) and (2) of this section.

§ 46.  Limit on time for performing work

 (1) The summarised working time shall not exceed on average 48 hours per a period of seven days over a calculation period of up to four months, unless a different calculation period has been provided by law.

 (2) The calculation period specified in subsection (1) of this section may be extended by a collective agreement to up to 12 months in the case of health care professionals, welfare workers, agricultural workers and tourism workers.

 (3) An employer and employee may agree on a longer working time than that provided for in subsection (1) of this section if the summarised working time does not exceed on average 52 hours per a period of seven days over a calculation period of four months and the agreement is not unreasonably detrimental to the employee. The employee may cancel the agreement at any time, notifying thereof two weeks in advance.

 (4) An employee has the right to refuse to work overtime on the basis of an agreement specified in subsection (3) of this section, and the labour inspector of the seat (place of residence) of the employer has the right to prohibit or limit overtime work if the employer fails to fulfil the conditions specified in subsection (3) of this section or occupational safety and health requirements.

 (5) An employer shall keep separate accounts of employees working on the basis of an agreement specified in subsection (3) of this section and submit these to the labour inspector of the seat (place of residence) and the employees’ representative at their request.

§ 47.  Organisation of working time

 (1) An employee shall perform duties at the employer’s enterprise or facilities at the normal time (organisation of working time), unless agreed otherwise. The organisation of working time includes, in particular, the start and end of the working time and breaks during the working day.

 (2) An agreement by which a break of no less than 30 minutes during the working day has not been prescribed for work longer than 6 hours is void. Breaks during the working day are not considered working time, unless due to the characteristics of the work it is impossible to give a break and the employer gives an employee the opportunity to rest and dine during working time.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (3) An agreement by which a break of no less than 30 minutes during the working day has not been prescribed for an employee who is a minor for work longer than 4.5 hours is void. Breaks during the working day are not considered working time.

 (4) An employer may unilaterally change the organisation of working time, provided the changes arise from the needs of the employer’s enterprise and are reasonable, considering mutual interests.

§ 48.  On-call time

 (1) If an employee and employer have agreed that the employee shall be available to the employer for performance of duties outside of working time (on-call time), remuneration which is not less than one-tenth of the agreed wages shall be paid to the employee.

 (2) An agreement on the application of on-call time which does not guarantee the employee the possibility of using daily and weekly rest time is void.

 (3) The part of the on-call time during which the employee is in subordination to the management and control of the employer is considered working time.

§ 49.  Restriction on requiring minor to work

 (1) The following agreements are void:
 1) an agreement by which an employee who is subject to the obligation to attend school undertakes to perform work from 20:00 to 6:00;
 2) an agreement by which an employee who is 15–17 years of age and not subject to the obligation to attend school undertakes to perform work from 22:00 to 6:00.
[RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 08.05.2017]

 (2) Subsection (1) of this section shall not be applied if an employee who is a minor does light work in the field of culture, art, sports or advertising under the supervision of an adult from 20:00 to 24:00.

 (3) An agreement by which an employee subject to the obligation to attend school undertakes to perform work immediately before the start of a school day is void.

§ 50.  Restriction on night work

 (1) An agreement by which an employee who works at least three hours of his or her daily working time or at least a third of his or her annual working time at night-time (night worker) is obligated to work on average more than eight hours over a period of 24 hours over a calculation period of seven days is void.

 (2) An agreement by which a night worker whose health is affected by a working environment hazard or the characteristics of his or her work is obligated to work more than eight hours over a period of 24 hours is void.

 (3) In the case specified in subsection (1) of this section, the 24-hour period of weekly rest time is excluded from the seven-day calculation period of the average working time of night worker.

 (4) Exceptions to the restriction specified in this section may be made by an employment contract or collective agreement in the cases specified in Article 17(3) of Council Directive 2003/88/EC concerning certain aspects of the organisation of working time (OJ L 299, 18.11.2003, pp. 9–19), and provided working does not harm the employee’s health and safety and the working time does not exceed the limit specified in subsection 46(1) of this Act.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

§ 51.  Daily rest time

 (1) An agreement by which an employee is left over a period of 24 hours with less than 11 hours of consecutive rest time is void, unless otherwise provided by law.

 (2) The following agreements are void:
 1) an agreement by which an employee who is 7–12 years of age is left over a period of 24 hours during a quarter of an academic year with less than 22 hours of consecutive rest time and during school holidays with less than 20 hours of consecutive rest time;
 2) an agreement by which an employee who is 13–14 years of age or an older employee who is subject to the obligation to attend school is left over a period of 24 hours during a quarter of an academic year with less than 21 hours of consecutive rest time and during school holidays with less than 15 hours of consecutive rest time;
 3) an agreement by which an employee who is 15–17 years of age and not subject to the obligation to attend school is left over a period of 24 hours with less than 14 hours of consecutive rest time.
[RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 08.05.2017]

 (3) Exceptions to the restriction specified in subsection (1) of this section may be made by a collective agreement in the cases specified in Article 17(3) of Council Directive 2003/88/EC concerning certain aspects of the organisation of working time (OJ L 299, 18.11.2003, pp. 9–19), and provided working does not harm the employee’s health and safety.

 (4) The restriction specified in subsection (1) of this section shall not be applied to health care professionals and welfare workers, provided working does not harm their health and safety.

 (5) An employer shall give an employee who works more than 13 hours over a period of 24 hours additional time off, immediately after the end of the working day, equal to the number of hours by which the 13 working hours were exceeded. An agreement by which work exceeding 13 hours is compensated for in money is void.

 (6) The rest time specified in subsection (1) of this section may be portioned by employment contract or collective agreement in the cases specified in Articles 17(3) and (4) of Council Directive 2003/88/EC concerning certain aspects of the organisation of working time (OJ L 299, 18.11.2003, pp. 9–19), and provided the duration of one portion of the rest time is at least six consecutive hours and working does not harm the employee’s health and safety.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

§ 52.  Weekly rest time

 (1) An agreement by which an employee is left over a period of seven days with less than 48 hours of consecutive rest time is void, unless otherwise provided by law.

 (2) An agreement by which, in the case of calculation of the summarised working time, an employee is left over a period of seven days with less than 36 hours of consecutive rest time is void, unless otherwise provided by law.

 (3) It is presumed that the weekly rest time is granted on Saturday and Sunday.

§ 53.  Shortening of working time

  An employer shall shorten the working day preceding New Year’s Day, the anniversary of the Republic of Estonia, Victory Day and Christmas Eve by three hours.

Division 4 Holiday 

§ 54.  Right to holiday

 (1) An employee has the right to a holiday pursuant to the procedure prescribed in this Division.

 (2) The holiday specified in sections 60, 63 and 64 of this Act is granted on the employee’s working day.

 (3) The annual holiday prescribed in sections 55 to 58 of this Act does not include a national holiday and public holidays.

§ 55.  Annual holiday

  It is presumed that an employee’s annual holiday is 28 calendar days, unless the employee and the employer have agreed on a longer annual holiday or unless otherwise provided by law.

§ 56.  Annual holiday of minor

  It is presumed that the annual holiday of an employee who is a minor is 35 calendar days (minor’s annual holiday), unless the employee and the employer have agreed on a longer annual holiday or unless otherwise provided by law.

§ 57. Annual holiday of employee with partial or no work ability
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

  It is presumed that the annual holiday of an employee who has been established to have partial or no work ability under the Work Ability Allowance Act is 35 calendar days, unless the employee and the employer have agreed on a longer annual holiday or unless otherwise provided by law.
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 58.  Annual holiday of educational staff and research staff

 (1) The annual holiday of educational staff and research staff is up to 56 calendar days (annual holiday of educational staff), unless the employee and the employer have agreed on a longer annual holiday or unless otherwise provided by law.

 (2) The Government of the Republic shall establish by a regulation a list of positions of educational staff and research staff where the annual holiday of 56 calendar days is granted, and the duration of holiday by positions.

§ 59.  Pregnancy and maternity leave

 (1) A woman has the right to pregnancy and maternity leave of 140 calendar days.

 (2) The leave specified in subsection (1) of this section becomes collectible at least 70 calendar days before the estimated date of birth determined by a doctor or midwife.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.04.2010]

 (3) If a woman starts using pregnancy and maternity leave less than 30 days before the estimated date of birth determined by a doctor or midwife, the pregnancy and maternity leave is shortened by the respective period.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.04.2010]

 (4) There is a right to obtain compensation for pregnancy and maternity leave in accordance with the Health Insurance Act.

§ 60.  Paternity leave

  A father has the right to receive total of ten working days of paternity leave during the two months before the estimated date of birth determined by a doctor or midwife and during the two months after the birth of the child. Paternity leave shall be remunerated on the basis of his average wages but no more than three times the average gross monthly salary in Estonia on the basis of data published by the Statistics Estonia concerning the next to last quarter from the quarter when the holiday was used.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.01.2013]

§ 61.  Adoptive parent leave

  An adoptive parent of a child under 10 years of age has the right to adoptive parent leave of 70 calendar days as of the date of entry into force of the court judgement approving the adoption. There is a right to obtain compensation for such a period in accordance with the Health Insurance Act.

§ 62.  Child care leave

 (1) A mother or father has the right to child care leave until his or her child reaches the age of three years. Child care leave may be used by one person at a time.

 (2) Child care leave may be used in one part or in several parts every year. It is presumed that an employee notifies the employer of taking child care leave or interrupting child care leave 14 calendar days in advance, unless the parties have agreed otherwise.

 (3) If a parent has been deprived of parental rights or if his or her child lives in a social welfare institution, the parent does not have the right to child care leave.

 (4) For the period of child care leave an employee has the right to parental benefit and child care allowance in accordance with the Family Benefits Act.
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

§ 63.  Child leave

 (1) Each calendar year a mother or father has the right to receive child leave which shall be remunerated on the basis of the minimum wage established by the Government of the Republic:
 1) for three working days if she or he has one or two children under 14 years of age;
 2) for six working days if she or he has at least three children under 14 years of age or at least one child under three years of age.
[RT I 2009, 5, 35 - entry into force 01.01.2013]

 (2) In addition to the child leave provided for in subsection (1), a mother or father of a disabled child has the right to child leave of one working day per month until the child reaches the age of 18 years, which is remunerated for on the basis of the average wages.

 (3) In the year the child turns three, 14 and 18 year of age, child leave is granted regardless of whether the birth date of the child falls before or after the leave.

 (4) If a parent has been deprived of parental rights or if his or her child lives in a social welfare institution, the parent does not have the right to child leave.

 (5) A claim for child leave expires after the end of the calendar year in which the claim became collectible.

§ 64.  Child leave without pay

 (1) A mother and father who is raising a child of up to 14 years of age or a disabled child of up to 18 years of age has the right to child leave without pay of up to ten working days every calendar year.
[RT I, 10.02.2012, 1 - entry into force 20.02.2012]

 (2) A claim for child leave without pay expires after the end of the calendar year in which the claim became collectible.

§ 65.  Right of guardian and caregiver to child care leave, child leave and child leave without pay

 (1) A guardian and a person with whom a foster care agreement has been entered into has the right to the child care leave, child leave and child leave without pay prescribed in this Division.

 (2) The actual caregiver of a child has the right to the child care leave prescribed in section 62 of this Act.

§ 66.  Compensation for holiday pay from state budget

 (1) Holiday pay for the part exceeding the 28 calendar days of annual holiday prescribed in sections 56 and 57 of this Act shall be compensated from the state budget through the budget of the area of government of the Ministry of Social Affairs.

 (2) Holiday pay for the holiday prescribed in sections 60 and 63 of this Act shall be compensated from the state budget through the budget of the area of government of the Ministry of Social Affairs.

 (3) [Repealed - RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (4) For compensation from the state budget for holiday pay specified in subsections (1) and (2) of this section the employer shall apply to the Social Insurance Board through the social protection information system.
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (5) The application specified in subsection (4) of this section shall be filed per person no later than within three months as of the month the person used his or her holiday.
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (6) The Social Insurance Board refuses to accept an application when the deadline provided for in subsection (5) of this section has passed.
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (7) The Social Insurance Board shall apply the provisions of the General Part of the Social Code Act to the social protection set out in this section.
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (8) The procedure for the payment of holiday pay compensated from the state budget and the list of data of the application for compensation shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

§ 67.  Study leave

 (1) An employee has the right to study leave under the conditions and pursuant to the procedure prescribed in the Adult Education Act.

 (2) An employee has the right to holiday without pay in order to take entrance examinations.

§ 68.  Granting of annual holiday

 (1) Annual holiday is granted for time worked.

 (2) In addition to time worked, time of temporary incapacity for work, time of holiday (except for time of child care leave and holiday without pay granted by agreement of the parties), also time when the employee has the right, pursuant to law, to refuse to do work in the case specified in subsection 19(3) of this Act, and other time agreed on between the parties shall be included in the time serving as the basis for the right to grant annual holiday.
[RT I, 10.02.2012 – entry into force 20.02.2012]

 (3) For each calendar year of work an employee has the right to annual holiday in full. If a calendar year includes periods which are not included in the time specified in subsection (2) of this section, annual holiday is granted in proportion to the time serving as the basis for the right to grant holiday.

 (4) In the calendar year of commencement of employment, annual holiday is calculated for a period shorter than a calendar year in proportion to the time worked. An employee may demand holiday once he or she has worked for the employer for at least six months.

 (5) Annual holiday shall be used within the calendar year. Annual holiday is granted in parts only by agreement of the parties. At least 14 calendar days of holiday shall be used by an employee successively. The employer has the right to refuse to divide annual holiday into parts shorter than seven days. An unused part of holiday shall be transferred to the next calendar year.

 (6) The claim for annual holiday expires within one year as of the end of the calendar year for which the holiday is calculated. Expiry is suspended for the period when the employee is on pregnancy and maternity leave, adoptive parent leave and child care leave, as well as when the employee is undertaking military service or alternative service.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

§ 69.  Holiday schedule

 (1) The time of annual holiday is set by the employer, taking into account the requests of employees which can be reasonably combined with the interests of the employer’s enterprise.

 (2) An employer draws up a holiday schedule for each calendar year and communicates it to the employee within the first quarter of the calendar year. The annual holiday and unused holiday shall be indicated in the holiday schedule. If other holidays prescribed by law have been indicated in the holiday schedule, they shall be granted according to the schedule.

 (3) An employee shall notify the employer of the use of holiday not indicated in the holiday schedule 14 calendar days in advance in a format which can be reproduced in writing.

 (4) A holiday schedule may be amended by agreement between an employer and employee.

 (5) An employer has the right to interrupt or postpone a holiday due to an unforeseen substantial work organisation-related emergency, in particular for prevention of damage. The employer shall compensate the employee for expenses arising from the interruption or postponement of the holiday. If the holiday was interrupted or postponed, the employer shall be obligated to grant the employee the unused portion of the holiday immediately after the circumstance interrupting or postponing the holiday ceases to exist or, by agreement of the parties, at another time.

 (6) An employee has the right to interrupt, postpone or terminate prematurely a holiday due to significant reasons arising from the person of the employee, in particular due to temporary incapacity for work, pregnancy and maternity leave or participation in a strike. The employee has the right to demand the unused part of the holiday immediately after the impediment to using the holiday ceases to exist or, by agreement of the parties, at another time. The employee shall be obligated to notify the employer of an impediment to using the holiday at first opportunity.

 (7) The following persons have the right to demand annual holiday at a suitable time:
 1) a woman immediately before and after pregnancy and maternity leave or immediately after child care leave;
 2) a man immediately after child care leave or during the pregnancy and maternity leave of a woman;
 3) a parent raising a child of up to seven years of age;
 4) a parent raising a child of seven to ten years of age – during the child’s school holidays;
 5) a minor subject to the obligation to attend school – during school holidays.

§ 70.  Holiday pay

 (1) An employee has the right to receive holiday pay calculated pursuant to the procedure provided for in subsection 29(8) of this Act.

 (2) Holiday pay shall be paid no later than on the penultimate working day before the start of the holiday, unless the employer and the employee have agreed otherwise. An agreement, on the basis of which holiday pay is paid later than on the pay day following the use of the holiday, is void.

 (3) An agreement on compensation for holiday with money or other benefits during the term of validity of employment contract is void.

§ 71.  Compensation for unused holiday

  Upon expiry of employment contract, the employer shall be obligated to compensate the employee in money for unused annual holiday which has not expired.

Chapter 4 LIMITATIONS OF LIABILITY OF EMPLOYEE 

§ 72.  Liability of employee

  If an employee has breached an obligation arising from the employment contract, the employer can use the legal remedies prescribed in the Law of Obligations Act only if the employee is guilty of the breach. In evaluation of the level of diligence of the employee, the provisions of section 16 of this Act shall be proceeded from.

§ 73.  Specifications for reduction of wages

 (1) An employer may reduce wages under the conditions provided for in section 112 of the Law of Obligations Act only if the employee disregarded a clear and timely instruction of the employer regarding the work results and if the instruction was reasonable, considering the goal of the performance of the duties prescribed in the employment contract, the probability of achievement of the expected result and the dependence of the performance of the obligation on the obligations of the employer and other employees.

 (2) Reduction of wages is void if the employer does not exercise the right of reduction of the wages immediately after acceptance of unsatisfactory work.

 (3) The employer shall, upon reducing wages, take into account the provisions concerning making a claim for payment provided for in section 132 of the Code of Enforcement Procedure.

§ 74.  Specifications for compensation for damage

 (1) If an employee has intentionally breached the employment contract, he or she shall be liable for all damage caused to the employer as a result of the breach.

 (2) If an employee has breached the employment contract due to negligence, he or she shall be liable for the damage caused to the employer to the extent which is determined taking into account the employee's duties, level of guilt, instructions given to the employee, working conditions, risk arising from the nature of the work, the length of employment with the employer, behaviour so far, the employee's wages, and also reasonably expected possibilities of the employer for reduction or insurance of damage. Compensation is reduced by the damage caused as a result of a typical risk of damage relating to the activities of the employer.

 (3) If an employee does not commence work without good reason or leaves employment without advance notice, the employer has the right to demand compensation for damage upon cancellation of the employment contract on the said ground. It is presumed that the size of damage corresponds to the average monthly wages of the employee. If the claim specified in this subsection is not settled with a set-off, the employer shall submit it within 20 working days as of the failure by the employee to appear at work or the leaving of employment.

 (4) An employer’s claim for compensation for damage against an employee for damage caused upon performance of duties expires within 12 months as of the time when the employer learnt or should have learnt of the damage caused and the person obligated to compensate for it, but not later than three years after the damage was caused.

 (5) Compensation to the employer for the damage specified in this section may also be claimed by an employer’s creditor, unless the creditor's claims can be satisfied from the employer’s property. In the case of declaration of bankruptcy of the employer, a claim in the name of the employer may be filed only by the trustee in bankruptcy.

 (6) The creditor or the trustee in bankruptcy have the right to file the claim specified in subsection (5) of this section also if the employer has waived the claim against the employee or has concluded a compromise contract with the employee or has otherwise limited the claim or the filing thereof by agreement with the employee or has shortened the term of expiry.

 (7) Upon compensation for damage, an employer cannot rely on section 138 of the Law of Obligations Act.

§ 75.  Agreement on proprietary liability

 (1) By an agreement on proprietary liability an employee assumes, regardless of guilt, liability for preservation of the property given to him or her for performance of duties.

 (2) An agreement on proprietary liability is valid only if:
 1) it has been made in writing;
 2) it has been delimited reasonably and recognisably for the employee in terms of space, time and objects;
 3) the property entrusted to the employee can be accessed only by the employee or a definite circle of employees;
 4) the upper financial limit of liability has been agreed on;
 5) the employer pays the employee reasonable compensation, considering the upper limit of liability.

§ 76.  Liability of employee for damage caused to third parties

 (1) If an employee is liable for damage caused to a third party in the course of performance of duties, the employer shall release the employee from the obligation to compensate for damage and to bear the necessary legal expenses, and shall perform these obligations itself.

 (2) An employer may demand compensation for the damage specified in subsection (1) from an employee on the basis of section 74 of this Act.

 (3) If an employer has, by contract, precluded the obligation to compensate for damage caused in the course of its economic activities against a third party or limited its liability or if its liability is precluded or limited pursuant to law, the preclusion or limitation shall apply to the same extent also to those employees of the employer who have damaged the third party in the course of the employer’s economic activities.

 (4) The provisions of subsections (1) to (3) of this section do not preclude or limit an employee’s liability for damage caused to a third party intentionally.

§ 77.  Contractual penalty upon refusal to commence employment or leaving of employment without authorisation

 (1) An employer and employee may agree in a format which can be reproduced in writing on a contractual penalty for a wrongful breach of the employment contract by the employee in case of refusal to commence employment or leaving of employment, if this is done for the purposes of terminating the employment relationship.

 (2) The provisions of this section do not preclude claiming of compensation for additional damage caused by a breach of an obligation on the basis of subsection 74(3) of this Act to the extent not covered by the contractual penalty.

§ 78.  Specifications for set-off

 (1) Extrajudicially, an employer may set off its claims against an employee's wage claim by the employee's consent given in a format which can be reproduced in writing, unless otherwise provided by law.

 (2) Consent given before emergence of the right to a set-off is void, unless the employee has consented to the set-off of the amount exceeding the agreed limit of the costs incurred on behalf of the employer.

 (3) Without the consent specified in subsection (1) of this section an employer may withhold from an employee’s wages any advance payment, made to the employee which the employee shall return to the employer and, upon expiry of employment contract, wages for unearned annual holiday.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (4) The employer shall, upon set-off, take into account the provisions concerning making a claim for payment provided for in section 132 of the Code of Enforcement Procedure.

Chapter 5 EXPIRY AND TRANSFER OF EMPLOYMENT CONTRACT 

Division 1 Bases and Consequences of Expiry of Employment Contract 

§ 79.  Termination of employment contract by agreement

  Parties may terminate both an employment contract entered into for a specified term and an employment contract entered into for an unspecified term at any time by agreement.

§ 80.  Expiry of employment contract upon expiry of term

 (1) An employment contract entered into for a specified term expires upon the expiry of the term.

 (2) If entry into an employment contract for a specified term was in conflict with the law or a collective agreement, the contract shall be deemed to be entered into for an unspecified term from the start.

 (3) If an employee continues to perform work after the expiry of the term of contract, the contract shall be deemed a contract entered into for an unspecified term, unless the employer expressed a different will within five working days as of learning or when he or she should have learnt that the employee was continuing to perform the employment contract.

§ 81.  Expiry of employment contract upon death of employee

  An employment contract expires upon the death of the employee.

§ 82.  Prohibition on withdrawal from employment contract

  Withdrawal from an employment contract is prohibited.

§ 83.  Expiry of employment contract by way of cancellation

  An employer and employee have the right to cancel an employment contract only on the bases provided for in this Act.

§ 84.  Enforcement of claims upon expiry of employment contract

 (1) By expiry of employment contract, all claims arising from the employment relationship fall due.

 (2) The falling due of the remuneration payable on transactions to be performed in full or in part after the expiry of the employment contract may be postponed by a written agreement, but not for more than six months.

 (3) In the case of transactions performed in part, falling due may be postponed for no more than one year.

 (4) In the case of insurance contracts and transactions the performance of which requires more than half a year, falling due may be postponed for no more than two years.

Division 2 Cancellation 

Subdivision 1 Manners of Cancellation 

§ 85.  Ordinary cancellation of employment contract

 (1) An employee may ordinarily cancel an employment contract entered into for an unspecified term at any time.

 (2) An employee may not ordinarily cancel an employment contract entered into for a specified term, except for an employment contract entered into for the period of substitution of employee.

 (3) It is presumed that cancellation is ordinary, unless the employee proves that cancellation is extraordinary.

 (4) If an employee does not have a basis for extraordinary cancellation of an employment contract entered into for an unspecified term, the cancellation shall be deemed ordinary with the term for advance notice provided by law.

 (5) An employer may not cancel an employment contract ordinarily.

§ 86.  Cancellation of employment contract during probationary period

 (1) An employer and employee may cancel an employment contract entered into for a specified term and an employment contract entered into for an unspecified term during a probationary period of four months as of the date of commencement of employment by the employee.

 (2) Non-application or shortening of probationary period may be agreed on in the employment contract.

 (3) An employer and employee may cancel an employment contract entered into for a specified term of up to eight months during a probationary period that may not be longer than half of the contract term.

 (4) An employer may not cancel the employment contract on a ground that is in conflict with the goal of the probationary period.

§ 87.  Extraordinary cancellation of employment contract

  An employment contract may be cancelled extraordinarily only with good reason as prescribed in this Act, by adhering to the terms for advance notice prescribed in this Act.

§ 88.  Extraordinary cancellation of employment contract by employer for reason arising from employee

 (1) An employer may extraordinarily cancel an employment contract with good reason arising from the employee as a result of which, upon respecting mutual interests, the continuance of the employment relationship cannot be expected, especially if the employee has:
 1) for a long time been unable to perform his or her duties due to his or her state of health which does not allow for the continuance of the employment relationship (decrease in capacity for work due to state of health). A decrease in capacity for work due to state of health is presumed if the employee's state of health does not allow for the performance of duties over four months;
 2) for a long time been unable to perform his or her duties due to his or her insufficient work skills, non-suitability for the position or inadaptability, which does not allow for the continuance of the employment relationship (decrease in capacity for work);
 3) in spite of a warning, disregarded the employer’s reasonable instructions or breached his or her duties;
 4) in spite of the employer’s warning been at work in a state of intoxication;
 5) committed a theft, fraud or another act bringing about the loss of the employer’s trust in the employee;
 6) brought about a third party’s distrust in the employer;
 7) wrongfully and to a significant extent damaged the employer’s property or caused a threat of such damage;
 8) violated the obligation of maintaining confidentiality or restriction of trade.

 (2) Before cancellation of an employment contract, in particular on the basis specified in subsections (1) and (2) of this section, the employer shall offer other work to the employee, where possible. The employer shall offer other work to the employee, including organise, if necessary, the employee's in-service training, adapt the workplace or change the employee’s working conditions if the changes do not cause disproportionately high costs for the employer and the offering of other work may, considering the circumstances, be reasonably expected.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (3) An employer may cancel an employment contract due to a breach of an employee’s obligation or decrease in his or her capacity for work, if the cancellation is preceded by a warning given by the employer. Prior warning is not a prerequisite for cancellation if the employee cannot expect it from the employer due to particular severity of the breach of the obligation or for another reason pursuant to the principle of good faith.

 (4) The employer may cancel an employment contract only within a reasonable time after he or she learnt or should have learnt of the circumstance serving as the basis for the cancellation.

§ 89.  Extraordinary cancellation of employment contract by employer for economic reasons

 (1) An employer may extraordinarily cancel an employment contract if the continuance of the employment relationship on the agreed conditions becomes impossible due to a decrease in the work volume or reorganisation of work or other cessation of work (lay-off).

 (2) Lay-off is also extraordinary cancellation of an employment contract:
 1) upon cessation of the activities of employer;
 2) upon declaration of bankruptcy of employer or termination of bankruptcy proceedings, without declaring bankruptcy, by abatement.

 (3) Before cancellation of an employment contract due to lay-off, an employer shall, where possible, offer other work to the employee, except in the cases specified in subsection (2) of this section. The employer shall, where necessary, organise the employee's in-service training or change the employee’s working conditions, unless the changes cause disproportionately high costs for the employer.

 (4) Upon cancellation of an employment contract, the employer shall take into account the principle of equal treatment.

 (5) Upon cancellation of an employment contract due to lay-off, except in the cases specified in subsection (2) of this section, the employees’ representative and an employee who is raising a child under three years of age have the preferential right of keeping their job.

§ 90.  Collective cancellation of employment contracts

 (1) Collective cancellation of employment contracts means cancellation, within 30 calendar days due to lay-off, of the employment contract of no less than:
 1) 5 employees in an enterprise where the average number of employees is up to 19;
 2) 10 employees in an enterprise where the average number of employees is 20–99;
 3) 10 per cent of the employees in an enterprise where the average number of employees is 100 to 299;
 4) 30 employees in an enterprise where the average number of employees is at least 300.

 (2) Upon determining the number of employees, subsection 18(2) of the Employees’ Trustee Act shall be applied.

§ 91.  Extraordinary cancellation of employment contract by employee

 (1) An employee may cancel an employment contract extraordinarily with good reason, in particular, if taking into account all circumstances and mutual interests, continuance of the contract cannot be reasonably demanded.

 (2) An employee may cancel an employment contract extraordinarily due to a fundamental breach of the employer's obligation, in particular if:
 1) the employer has degraded the employee or threatened to do so or allowed the employee's colleagues or third parties to do so;
 2) the employer has considerably delayed with payment of wages;
 3) continuance of work is related to a real threat to the employee's life, health, morals or good name.

 (3) An employee may cancel an employment contract extraordinarily due to a reason arising from the employee, in particular if the employee's state of health or family duties do not allow him or her to perform the agreed work and the employer does not provide him or her with suitable work.

 (4) An employee may cancel an employment contract only within a reasonable time after he or she learnt or should have learnt of the circumstance serving as the basis for the cancellation.

§ 92.  Restrictions on cancellation

 (1) An employer may not cancel an employment contract on the ground that:
 1) the employee is pregnant or has the right to pregnancy and maternity leave;
 2) the employee performs important family obligations;
 3) the employee is not able, in a short term, to perform duties due to his or her state of health;
 4) the employee represents other employees on the basis provided by law;
 5) the full-time employee does not wish to continue working part-time or the part-time employee does not wish to continue working full-time;
 6) the employee is in military service, alternative service or reserve service.
[RT I, 10.07.2012, 2 - entry into force 01.04.2013]

 (2) If an employer cancels an employment contract with an employee who is pregnant or raising a child under three years of age, it shall be deemed that the employment contract has been cancelled on the ground specified in clause (1)1) or 2) of this section, unless the employer proves that it cancelled the employment contract on a basis permitted in this Act.

 (3) If an employer cancels an employment contract with the employees’ representative during his or her term of office or within a year as of the expiry of his or her term of office, it shall be deemed that the employment contract has been cancelled on the ground specified in clause (1)4) of this section, unless the employer proves that it cancelled the employment contract on a basis permitted in this Act.

§ 93.  Specifications for cancellation of employment contract with a pregnant woman or person raising a child being below the age of three years

 (1) An employer may not cancel an employment contract with a pregnant woman or a woman who has the right to pregnancy and maternity leave, or a person who is on child care leave or adoptive parent leave due to lay-off, except upon cessation of the activities of the employer or declaration of the employer’s bankruptcy if the activities of the employer cease or upon termination of bankruptcy proceedings, without declaring bankruptcy, by abatement.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (2) An employer may not cancel an employment contract with a pregnant woman or a woman who has the right to pregnancy and maternity leave due to a decrease in the employee’s capacity for work.

 (3) The provisions of subsections (1) and (2) of this section shall be applied only if the employee has notified the employer of her pregnancy or of the right to pregnancy and maternity leave before receipt of a declaration of cancellation or within 14 calendar days thereafter. At the request of the employer the employee shall submit a certificate confirming pregnancy issued by a doctor or midwife.
[RT I 2009, 29, 176 - entry into force 01.04.2010]

§ 94.  Specifications for cancellation of employment contract with employees’ representative

 (1) Before cancellation of the employment contract with the employees’ representative the employer shall seek the opinion of the employees who elected the person to represent them or the trade union about the cancellation of the employment contract.

 (2) The employees who elected the person to represent them or the trade union shall give their opinion within ten working days as of being asked for it. The employer shall take the opinion of the employees into account to a reasonable extent. The employer shall justify disregard for the opinion of the employees.

Subdivision 2 Procedure for Cancellation 

§ 95.  Declaration of cancellation

 (1) An employment contract may be cancelled by a declaration of cancellation made in a format which can be reproduced in writing. Declaration of cancellation made in breach of the formal requirement or a contingent declaration of cancellation is void.

 (2) An employer shall justify cancellation. An employee shall justify extraordinary cancellation. Cancellation shall be justified in a format which can be reproduced in writing.

 (3) Breach of the obligation specified in subsection (2) of this section does not affect the validity of the cancellation, but the party in breach of the obligation shall compensate the other party for the damage caused thereby.

§ 96.  Advance notice of cancellation due to failure to achieve goal of probationary period

  An employment contract may be cancelled during a probationary period by giving no less than 15 calendar days’ advance notice thereof.

§ 97.  Terms for advance notice of cancellation by employer

 (1) An employer may extraordinarily cancel an employment contract by adhering to the terms for advance notice provided for in subsection (2) of this section.

 (2) An employer shall give an employee advance notice of extraordinary cancellation if the employee’s employment relationship with the employer has lasted:
 1) less than one year of employment – no less than 15 calendar days;
 2) one to five years of employment – no less than 30 calendar days;
 3) five to ten years of employment – no less than 60 calendar days;
 4) ten and more years of employment – no less than 90 calendar days.

 (3) On the basis specified in subsection 88(1) of this Act, an employer may cancel an employment contract without adhering to the term for advance notice if, considering all circumstances and mutual interests, it cannot be reasonably demanded that the performance of the contract be continued until the expiry of the agreed term or term for advance notice.

 (4) Terms for advance notice different from those provided for in subsection (2) of this section may be prescribed by a collective agreement.

§ 98.  Terms for advance notice of cancellation by employee

 (1) An employee shall notify the employer of ordinary cancellation no less than 30 calendar days in advance.

 (3) An employee is not obligated to give to the employer advance notice of extraordinary cancellation if, considering all circumstances and mutual interests, it cannot be reasonably demanded that the performance of the contract be continued until the expiry of the agreed term or term for advance notice.

§ 99.  Obligation to grant time off

  If an employer cancels an employment contract extraordinarily, the employer shall grant the employee within the period of advance notice time off to a reasonable extent to find new employment.

§ 100.  Compensation for cancellation

 (1) Upon cancellation of an employment contract due to lay-off, an employer shall pay an employee compensation to the extent of one month’s average wages of the employee.

 (2) Upon cancellation of an employment contract due to lay-off, an employee has the right to receive a benefit upon lay-offs under the conditions and pursuant to the procedure prescribed in the Unemployment Insurance Act.

 (3) Upon cancellation of an employment contract entered into for a specified term for economic reasons, except for reasons specified in clause 89(2)2) of this Act, an employer shall pay an employee compensation to the extent that corresponds to the wages that the employee would have been entitled to until the expiry of the contract term. No compensation shall be paid if the employment contract is cancelled due to force majeure.

 (4) If an employee cancels the employment contract extraordinarily on the ground that the employer is in fundamental breach of the contract, the employer shall pay the employee compensation to the extent of three months' average wages of the employee. A court or a labour dispute committee may change the amount of the compensation, considering the circumstances of the cancellation of the employment contract and the interests of both parties.

 (5) If an employer or employee gives advance notice of cancellation later than provided by law or a collective agreement, the employee or the employer has the right to receive compensation to the extent to which he or she would have been entitled to upon adhering to the term for advance notice.

§ 101.  Information and consultation of employees upon collective cancellation of employment contracts

 (1) Before an employer decides on collective cancellation he or she shall consult in good time the trustee / shop steward or, in his or her absence, employees with the goal of reaching an agreement on prevention of the planned cancellations or reduction of the number thereof and mitigation of the consequences of the cancellations, including contribution to the seeking of employment by or re-training of the employees to be laid off.

 (2) For the trustee / shop steward to be able to make proposals in consultations, the employer shall in good time provide the trustee / shop steward or, in his or her absence, employees with all necessary information about the planned collective cancellation. The employer shall submit, in a format which can be reproduced in writing, at least the following information:
 1) the reasons for the collective cancellation;
 2) the number and official titles of the employees of the employer;
 3) the number and official titles of those employees and the selection criteria determining the persons whose employment contracts are to be cancelled;
 4) the period of time during which the employment contracts are to be cancelled;
 5) the method of calculation of the compensation to be paid to the employees in addition to the benefits prescribed by law or the collective agreement.

 (3) The employer shall send a transcript of the information specified in subsection (2) of this section to the Estonian Unemployment Insurance Fund concurrently with the submission of the information to the trustee / shop steward or, in his or her absence, the employees.
[RT I 2009, 11, 67 - entry into force 01.07.2009]

 (4) Upon consultation, the trustee / shop steward or, in his or her absence, the employees have the right to meet with the representatives of the employer and make proposals pursuant to the procedure and within the term prescribed in subsection 113(3) of this Act.

§ 102.  Notification of Estonian Unemployment Insurance Fund of collective cancellation
[RT I 2009, 11, 67 - entry into force 01.07.2009]

 (1) After consultations an employer shall submit the information specified in subsection 101(2) of this Act and the information about the consultations to the Estonian Unemployment Insurance Fund in a format which can be reproduced in writing.

 (2) The employer shall send a transcript of the information specified in subsection (1) of this section to the trustee / shop steward or, in his or her absence, the employees concurrently with the submission of the information to the Estonian Unemployment Insurance Fund.

 (3) The trustee / shop steward may submit to the Estonian Unemployment Insurance Fund his or her opinion on the collective cancellation within seven calendar days as of sending the transcript of the information specified in subsection (2) of this section.
[RT I 2009, 11, 67 - entry into force 01.07.2009]

§ 103.  Term for collective cancellation

 (1) An employer may cancel employment contracts after consultation and notification of the Estonian Unemployment Insurance Fund pursuant to the provisions of subsection 102(1) of this Act.

 (2) Collective cancellation of employment contracts enters into force upon the expiry of the term for advance notice of cancellation, but not sooner than 30 calendar days after the time when the Estonian Unemployment Insurance Fund received the information specified in subsection 102(1) of this Act. During the term specified in this section the Estonian Unemployment Insurance Fund shall seek solutions to the employment problems relating to the collective cancellation.

 (3) The Estonian Unemployment Insurance Fund has the right to shorten the term specified in subsection (2) of this section if the employment problems can be resolved within a shorter term.

 (4) The Estonian Unemployment Insurance Fund may extend the term specified in subsection (2) of this section to up to 60 calendar days if it finds that it cannot resolve the employment problems relating to the collective cancellation within 30 calendar days.

 (5) The Estonian Unemployment Insurance Fund shall communicate a decision to change the term specified in subsection (2) of this section to the employer in a format which can be reproduced in writing within 14 calendar days as of the receipt of the information specified in subsection 102(1) of this Act.

 (6) The term of entry into force of the cancellation provided for in this section shall not be applied if employment contracts are cancelled collectively due to termination of the activities of the company on the basis of a court judgement which has entered into force.
[RT I 2009, 11, 67 - entry into force 01.07.2009]

Subdivision 3 Voidness and Contestation of Cancellation 

§ 104.  Voidness of cancellation

 (1) Cancellation of an employment contract without a legal basis or in conflict with the law is void.

 (2) Cancellation of the employment contract of a pregnant employee or an employee who has the right to pregnancy and maternity leave is void even if the woman has failed to adhere to the term specified in subsection 93(3) of this Act due to reasons beyond her control.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

§ 105.  Relying on voidness of cancellation

 (1) An action with the court or an application with a labour dispute committee for establishment of voidness of cancellation shall be filed within 30 calendar days as of the receipt of the declaration of cancellation.

 (2) If an action or application is not filed within the term or if the term for filing the action or application is not restored, the cancellation is valid from the start and the contract has expired on the date specified in the declaration of cancellation.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

§ 106.  Contestation of cancellation by employer due to conflict with principle of good faith

  Within 30 calendar days as of the receipt of a declaration of cancellation an employee may file an action with the court or an application with a labour dispute committee to challenge the cancellation in force due to a conflict with the principle of good faith, unless the employer cancelled the contract due to a breach of the employment contract by the employee.

§ 107.  Termination of employment contract in court or labour dispute committee

 (1) If a court or labour dispute committee establishes that cancellation of an employment contract is void due to the absence of a legal basis or the non-conformity with the law or nullified due to a conflict with the principle of good faith, it shall be deemed that the contract has not expired by cancellation.

 (2) In the case provided for in subsection (1) of this section, the court or labour dispute committee shall, at the request of the employer or the employee, terminate the employment contract as of the time when it would have expired in the case of validity of the cancellation.

 (3) The court or labour dispute committee shall not satisfy the employer’s request provided for in subsection (2) of this section if, at the time of the cancellation, the employee is pregnant or has the right to pregnancy or maternity leave or has been elected as the employees' representative, unless it is reasonably not possible considering mutual interests.

§ 108.  Compensation for damage in case of continuance of employment relationship

  Upon unlawful cancellation of an employment contract, if the employment relationship continues, an employee has the right to demand compensation for damage, in particular wages not received. The part obtained by way of different use of the employee’s labour force may be deducted from the compensation.

§ 109.  Compensation in case of termination of employment relationship in court or labour dispute committee

 (1) If the court or labour dispute committee terminates an employment contract in the case specified in subsection 107(2) of this Act, an employer shall pay an employee compensation in the amount of three months’ average wages of the employee. The court or labour dispute committee may change the amount of the compensation, considering the circumstances of the cancellation of the employment contract and the interests of both parties.

 (2) If the court or labour dispute committee terminates an employment contract in the case specified in subsection 107(2) of this Act with an employee who is pregnant, who has the right to pregnancy and maternity leave or who has been elected as the employees' representative, the employer shall pay the employee compensation in the amount of six months’ average wages of the employee. The court or labour dispute committee may change the amount of the compensation, considering the circumstances of the cancellation of the employment contract and the interests of both parties.

 (3) If compensation specified in subsections (1) and (2) of this section has been awarded to an employee, the employee shall not have the right to demand the wages which the employee would have been entitled to upon continuance of the employment relationship until the entry into force of the decision of the labour dispute resolution body.

 (4) In case of unlawful cancellation of an employment contract by an employee, the employer has the right to claim reasonable compensation from the employee.

§ 110.  Specifications for expiry of claims of employee

  If an employee filed an action or an application for establishment of voidness of cancellation of an employment contract in due course, the employee's claims which fall due during the dispute and depend on the result of the dispute shall not expire before three months have passed from entry into force of the decision made in the dispute.

Division 3 Transfer of Employment Contract 

§ 111.  Validity of employment contract in case of death of employer

 (1) In case of the death of an employer who is a natural person, an employment contract shall transfer to the employer’s successors.

 (2) In the case specified in subsection (1) of this section an employee may cancel an employment contract entered into for a specified term and an employment contract entered into for an unspecified term within two weeks as of the time when the employee learnt or should have learnt of the transfer of the employment contract, notifying thereof 30 calendar days in advance. Successor of an employer may cancel an employment contract entered into for a specified term and an employment contract entered into for an unspecified term within two weeks as of the time when the successor learnt or should have learnt of the transfer of the employment contract, adhering to the term for advance notice specified in subsection 97(2) of this Act. This does not restrict cancellation of the employment contract on other grounds.

 (3) An employment contract expires upon the death of an employer who is a natural person if the employment contract has been entered into significantly considering the person of the employer.

§ 112.  Validity of employment contract in case of transfer of enterprise

 (1) Employment contracts shall transfer to the transferee of an enterprise unamended pursuant to the Law of Obligations Act if the enterprise continues the same or similar economic activities.

 (2) The restrictions provided for in section 181 of the Law of Obligations Act shall not be applied to transfer of employment contracts.

 (3) A transferor and transferee of an enterprise are prohibited from cancelling an employment contract due to the transfer of the enterprise.

 (4) Subsections (1) and (3) of this section shall not be applied to the declaration of bankruptcy of an employer.

§ 113.  Information and consultation upon transfer of enterprise

 (1) The transferor and transferee of an enterprise shall submit, in good time but not later than one month before the transfer of the enterprise, to the trustee / shop steward or, in his or her absence, the employees a notice in a format which can be reproduced in writing, containing at least the following information:
 1) the planned date of transfer of the enterprise;
 2) the reasons for the transfer of the enterprise;
 3) the legal, economic and social consequences of the transfer of the enterprise for the employees;
 4) the measures planned with regard to the employees.

 (2) If the transferor or the transferee of an enterprise intends, due to the transfer of the enterprise, to make changes affecting the situation of the employees, he or she shall consult the trustee / shop steward or, in his or her absence, the employees with the goal of reaching an agreement on the measures planned.

 (3) Upon consultation, the trustee / shop steward has or, in his or her absence, the employees have the right to meet with the representatives of the transferor and transferee of the enterprise, including members of the directing body, and make proposals, in a format which can be reproduced in writing, relating to the measures planned with regard to the employees no later than within 15 days as of the submission of the notice specified in subsection (1) of this section, unless a longer term is agreed on. The transferor and the transferee of the enterprise are obligated to justify disregard for the proposals.

Chapter 6 RESOLUTION OF DISPUTES AND STATE AND ADMINISTRATIVE SUPERVISION 
[RT I, 07.12.2016, 1 - entry into force 17.12.2016]

§ 114.  Resolution of disputes

  Disputes arising from an employment contract shall be resolved under the conditions and pursuant to the procedure provided for in this Act and the Individual Labour Disputes Resolution Act.

§ 115. State and administrative supervision
[RT I, 07.12.2016, 1 - entry into force 17.12.2016]

 (1) State and administrative supervision over the fulfilment of the requirements provided for in subsections 5(1) and (3), section 7, subsections 8(1) to (3) and (8) and (9), clauses 28(2)9) and 10), subsections 29(3) and (6), subsection 33(1), section 43, subsections 44(2) and (3) and (5) to (7), section 45, subsections 46(1) to (3) and (5), subsections 47(2) and (3), subsections 48(1) and (2), sections 49 to 53, subsections 101(1) to (3), subsections 102(1) and (2), and subsections 113(1) and (2) of this Act shall be exercised by the Labour Inspectorate.
[RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

 (2) For the exercise of the state supervision provided for in this Act, the Labour Inspectorate may apply the special state supervision measures provided for in sections 30, 31, 32, 49, 50 and 51 of the Law Enforcement Act on the bases and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.
[RT I, 07.12.2016, 1 - entry into force 17.12.2016]

§ 116.  Challenge proceedings concerning precept
[Repealed - RT I, 07.12.2016, 1 - entry into force 17.12.2016]

Chapter 7 LIABILITY 

§ 117.  Failure to submit information by employer

 (1) Failure by an employer to submit information pursuant to subsection 5(1) of this Act
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 118.  Entry into employment contract with minor for performance of work not advisable for minor or allowing minor to commence such work

 (1) Entry into an employment contract with a minor or allowing a minor to commence work by an employer in violation of the requirements provided for in section 7 of this Act
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 119. Entry into employment contract with minor without consent of legal representative and allowing minor to work without consent of labour inspector
[RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

 (1) Entry into an employment contract with a minor by an employer without the consent of a legal representative and allowing a minor to work without the consent of a labour inspector –
is punishable by a fine of up to 100 fine units.
[RT I, 28.04.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 120.  Failure to perform notification obligation by employer

 (1) Failure by an employer to perform the notification obligation pursuant to clauses 28(2)9) and 10) of this Act
is punishable by a fine of up to 100 fine units.
[RT I, 10.02.2012, 1 - entry into force 20.02.2012]

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 121.  Application of summarised working time with regard to minor by exceeding working time limit

 (1) Application by an employer of the summarised working time with regard to a minor by exceeding the working time limit
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 122.  Failure to adhere to limit of working time

 (1) Failure by an employer to adhere to the limit of the working time pursuant to subsections 46(1) to (3) of this Act
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 123.  Failure to keep account of employees working overtime individually

 (1) Failure by an employer to keep account of employees working overtime individually pursuant to subsection 46(5) of this Act
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 124.  Failure to adhere to restriction on requiring minor to work

 (1) Failure by an employer to adhere to the restriction on requiring a minor to work pursuant to section 49 of this Act
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 125.  Violation of restriction on night work

 (1) Violation by an employer of the restriction on night work
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 126.  Failure to grant daily rest time

 (1) Failure by an employer to grant daily rest time
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 127.  Failure to grant weekly rest time

 (1) Failure by an employer to grant weekly rest time
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 128.  Failure to perform obligation to inform and consult upon collective cancellation of employment contracts

 (1) Failure by an employer to perform the obligation to inform and consult upon collective cancellation of employment contracts
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 129.  Failure to perform obligation to inform and consult upon transfer of enterprise

 (1) Failure by an employer to perform the obligation to inform and consult upon transfer of enterprise
is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 1,300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 130.  Proceedings

 (1) [Repealed - RT I, 12.07.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

 (2) The body conducting extra-judicial proceedings pertaining to the misdemeanours provided for in sections 117–129 of this Act is the Labour Inspectorate.

Chapter 8 IMPLEMENTING PROVISIONS 

§ 131.  Act applicable to employment contract

 (1) As of 1 July 2009 the provisions of the Employment Contracts Act shall be applied to an employment contract entered into before 1 July 2009.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section shall not preclude or restrict the rights and obligations of the contracting parties which have arisen before 1 July 2009. The former Act shall be applied to the facts or acts relating to an employment contract which have emerged or which have been performed before 1 July 2009.

 (3) If, after the entry into force of the Employment Contracts Act, a condition of an employment contract is in conflict with a provision of the Act which cannot be deviated from by agreement of the contracting parties, the provisions of the Act shall be applied instead of the condition of the contract.

§ 132.  Specifications for cancellation of employment contract entered into for specified term

  The provisions of the Employment Contracts Act regarding cancellation of an employment contract entered into for an unspecified term shall be applied to premature cancellation, after 1 July 2009, of employment contract entered into for a specified term before 1 July 2009.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

§ 133.  Handing over employment record book

  Employment record book held by employer at the time of entry into force of this Act shall be handed over to employee and public servant upon the expiry of the employment contract and service relationship.

§ 134. Entry of data of employment record book in social protection information system
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (1) An employee and a public servant whose employment record book contains entries which have a legal meaning upon the calculation of the pension qualifying period may submit the employment record book to the Social Insurance Board for registration of the data of the employment record book.
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (2) An employer may submit an employment record book that an employee or a public servant has not taken out after the passing of one year as of the expiry of the employment or service relationship to the Social Insurance Board for registration of the data of the employment record book.
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (3) The Government of the Republic shall establish the procedure for collection of the data of pension qualifying period and for entry in the social protection information system before granting pension.
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

§ 135.  [Repealed – RT I 2009, 36, 234 – entry into force 01.01.2013]

§ 136.  Preservation of personnel files

  An employer is not obligated to preserve personnel files compiled by the time of entry into force of this Act.

§ 137.  Expiry of claim for holiday worked for before entry into force of Act

  Claim for annual holiday and additional holiday worked for before the entry into force of this Act shall expire within four years as of the entry into force of the Act.
[RT I 2009, 26, 159 - entry into force 01.07.2009]

§ 1371.  Compensation for unused holiday worked for before entry into force of Act

  An employer shall compensate for unused annual and additional holiday worked for before the entry into force of this Act upon expiry of the employment contract, but not more than for the unused holiday of four years.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

§ 138.  Transfer from accounting working years to accounting calendar years upon granting holiday

 (1) Unused holiday earned or unearned holiday used before 1 January 2010 shall be set off against a holiday claim of the calendar year 2010 during the year 2010.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

 (2) Calendar months shall be considered the basis for the right of claim for holiday if the employee's employment relationship per calendar month has lasted for at least 15 calendar days.

 (3) The results of set-off shall be rounded up to a whole number.

§ 139.  Specifications for compensation for cancellation

 (1) If before 1 January 2015 an employer cancels an employment contract, due to lay-off, with an employee whose employment relationship has by the time of entry into force of this Act lasted for at least 20 years, the Estonian Unemployment Insurance Fund shall pay the employee, in addition to the compensation specified in subsection 100(1) of this Act, a benefit upon lay-offs to the extent of three months’ average wages of the employee under the conditions and pursuant to the procedure provided for in the Unemployment Insurance Act.

 (2) The insured person specified in subsection (1) of this section whose last employment relationship was cancelled due to lay-off shall have the right to an unemployment insurance benefit after 90 calendar days have passed as of the termination of the employment relationship under the conditions and pursuant to the procedure provided for in the Unemployment Insurance Act.

 (3) Upon granting an unemployment insurance benefit in the cases specified in subsection (1) of this section, the benefit shall be calculated as of the expiry of the term specified in subsection (2), unless the application for receipt of the unemployment insurance benefit is submitted after the expiry of the aforementioned term. If the application for receipt of the unemployment insurance benefit is submitted after the expiry of the term, the benefit shall be calculated pursuant to subsection 11(5) of the Unemployment Insurance Act.

§ 1391. Specification for grant of annual holiday

  A person receiving pension for incapacity for work or national pension based on incapacity for work also has the right to the annual holiday of an employee with partial or no work ability provided for in section 57 of this Act.
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 140. – § 189. [Omitted from this text]

§ 190.  Entry into force of Act

 (1) This Act shall enter into force on 1 July 2009.

 (2) Section 134 of this Act shall enter into force on 1 January 2011.

 (3) The second sentence of section 60, subsection 63(1), and clause 8) of section 177 of this Act shall enter into force on 1 January 2013.

 (4) [Repealed – RT I, 25.05.2012, 24 – entry into force 04.06.2012]

 (5) Section 135 of this Act shall be repealed as of 1 January 2013.
[RT I 2009, 36, 234 - entry into force 01.07.2009]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT I, 28.04.2017, 3

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Töölepingu mõiste

 (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

 (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

 (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

 (5) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.

§ 2. Sätete kohustuslikkus

  Käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.

§ 3. Võrdse kohtlemise põhimõte

  Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

2. peatükk TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE 

§ 4. Töölepingu sõlmimise erisus

 (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.

 (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (3) Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat.

§ 5. Töötaja teavitamine töötingimustest

 (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
 3) tööülesannete kirjeldus;
 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
 8) töö tegemise koht;
 9) puhkuse kestus;
 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;
[RT I, 10.02.2012, 1 - jõust. 20.02.2012]
 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

 (2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta.

 (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.

 (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

 (5) Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.

§ 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel

 (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse.

 (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.

 (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.

 (5) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes.
[RT I, 10.02.2012, 1 - jõust. 20.02.2012]

 (6) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused.

 (7) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu.

 (8) Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema töölepingule, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale enne tema ärasõitu riigis töötamise aja, töötasu maksmise vääringu ning riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused.

 (9) Kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega

 (1) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

 (2) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
 1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
 2) ohustab alaealise kõlblust;
 3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
 5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (4) Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

 (41) Tööandja võib 13-aastase alaealisega töölepingu sõlmida järgmiste tööde tegemiseks:
 1) põllumajandustööd;
 2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd;
 3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd;
 4) muud tööd, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele.
[RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 08.05.2017]

 (5) [Kehtetu - RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 08.05.2017]

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine.

§ 8. Nõusolek alaealise töötamiseks

 (1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.

 (2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest.

 (3) Tööandja ei tohi lubada tööle 7–14-aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris.

 (4) 7–14-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris kannab tööandja registrisse andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta.

 (5) Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud registrikande tegemist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha.

 (6) Tööinspektori nõusolekut 7–14-aastase alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.

 (7) Kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul.

 (8) 7–14-aastase alaealisega sõlmitud tööleping on tühine, kui tööinspektor keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolude kontrollimise tulemusena nõusoleku andmisest.

 (9) Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta.
[RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 9. Tähtajalise töölepingu sõlmimine

 (1) Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas.
[RT I, 10.02.2012, 1 - jõust. 20.02.2012]

 (2) Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks.

§ 10. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang

 (1) Kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

 (2) Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi.
[RT I, 10.02.2012, 1 - jõust. 20.02.2012]

§ 11. Lepingueelsed läbirääkimised

 (1) Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.

 (2) Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira võlaõigusseaduse §-s 14 sätestatu kohaldamist.

§ 12. Töölepingu muutmine

  Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.

§ 13. Töölepingu tühistamise erisused

 (1) Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud, on tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse.

 (2) Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest.

§ 14. Töölepingu tühistamise tagajärjed

 (1) Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist.

 (2) Töötaja tagastab tühise töölepingu järgi tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid.

 (3) Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutust osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades.

3. peatükk TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED 

1. jagu Töötaja kohustused 

§ 15. Töötaja kohustused

 (1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.

 (2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.

 (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 16. Töötaja hoolsuse määr

 (1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

 (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

§ 17. Tööandja korralduse sisu

 (1) Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega.

 (2) Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi.

 (3) Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine.

 (4) Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.

 (5) Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Kasutajaettevõtja korraldustele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi.

§ 18. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused

 (1) Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel.

 (2) Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse töötajale hüvitist ravikindlustusseaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

 (5) Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.

§ 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest

  Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
 1) ta kasutab puhkust;
 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;
 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
 4) ta osaleb streigis;
 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;
 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

§ 20. Töö tegemise koht

  Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.

§ 21. Töölähetus

 (1) Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.

 (2) Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.

 (3) Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.

 (4) Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.

§ 22. Saladuse hoidmise kohustus

 (1) Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud.

§ 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe

 (1) Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.

 (2) Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.

 (3) Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine.

§ 24. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus pärast töölepingu lõppemist

 (1) Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see:
 1) vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele;
 2) on sõlmitud kirjalikult;
 3) selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3;
 4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.

 (2) Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet.

 (3) Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.

§ 25. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine

 (1) Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette.

 (2) Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul arvates sellest, kui ta on tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu üles öelnud, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka pärast töösuhte lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisele.

§ 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel

 (1) Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud.

§ 27. Teatamiskohustus

  Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §-des 23–25 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks.

2. jagu Tööandja kohustused 

§ 28. Tööandja kohustused

 (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.

 (2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;
 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
 91) teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud;
[RT I, 10.02.2012, 1 - jõust. 20.02.2012]
 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

§ 29. Töötasu suurus

 (1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.

 (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

 (3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas.

 (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda.

 (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära.

 (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.

 (7) [Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.

§ 30. Majandustulemuselt makstav tasu

  Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]

§ 31. Tehingutelt makstav tasu

  Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682.

§ 32. Kokkulepe töötasu kasutamise kohta

  Kokkulepe, mille alusel töötaja on kohustatud töötasu ja muid hüvesid kasutama teatud eesmärgil, on tühine.

§ 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis

 (1) Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.

 (2) Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.

 (3) Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest.

 (4) Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe

 (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.

 (2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
 1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
 2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;
 3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
 4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

 (3) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine.

 (4) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu.

 (5) Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine.

§ 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel

  Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

§ 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel

  Töötasu tuleb maksta ka aja eest, kui töötaja täidab käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 sätestatud korraldust täita muid ülesandeid või kasutab käesoleva seaduse § 19 punktis 3 sätestatud töö tegemisest keeldumise õigust.

§ 37. Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral

 (1) Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.

 (2) Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.

 (3) Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.

 (4) Enne töötasu vähendamist informeerib tööandja usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest.

 (5) Töötajal on õigus tööleping üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjusel, teatades sellest viis tööpäeva ette. Töötajale makstakse töölepingu ülesütlemisel hüvitist käesoleva seaduse § 100 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses.

§ 38. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral

  Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

§ 39. Töötasu tagastamise nõuete aegumise erisus

  Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse.

§ 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus

 (1) Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud.

 (5) Töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitatakse võlaõigusseaduse § 628 lõike 5 alusel. Eeldatakse, et töötajale makstud töötasu ei kata eelmises lauses nimetatud kahju.

§ 41. Töötaja andmed

 (1) Töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega ja nõuda tegelikkusele mittevastavate andmete kõrvaldamist või parandamist.

 (2) Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

3. jagu Töö- ja puhkeaeg 

§ 42. Vaba aja andmine

  Tööandja annab töötajale vaba aega käesolevas jaos ettenähtud tingimustel ja korras. Töötajal on õigus nõuda vaba aega käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud tingimustel. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve.

§ 43. Tööaeg

 (1) Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).

 (2) Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.

 (3) Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

 (4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg):
 1) 7–12-aastasel – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal;
 2) 13–14-aastasel või vanemal koolikohustuslikul töötajal – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.
[RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 08.05.2017]

 (41) Kui 14-aastane alaealine, kes õpib kutseõppeasutuses, on praktikal kutseõppeasutuse seaduse tähenduses, siis võib tema tööaeg olla 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Vähemalt 15-aastasel alaealisel võib samadel tingimustel olla tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
[RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 08.05.2017]

 (42) Kui koolikohustuslik alaealine teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, siis võib tema tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega olla 3 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
[RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 08.05.2017]

 (5) Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine.

 (6) Haridustöötajate tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 44. Ületunnitöö

 (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.

 (2) Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine.

 (3) Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine.

 (4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.

 (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

 (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

§ 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine

 (1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

 (2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.

 (3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

§ 46. Töö tegemise aja piirang

 (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestusperioodi võib tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni.

 (3) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.

 (4) Töötajal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus ületunnitöö keelata või seda piirata, kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid.

 (5) Tööandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel tööd tegevate töötajate üle eraldi arvestust, mille ta esitab asukoha (elukoha) tööinspektorile ja töötajate esindajale nende nõudmisel.

§ 47. Tööaja korraldus

 (1) Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu.

 (2) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (3) Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.

 (4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

§ 48. Valveaeg

 (1) Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.

 (2) Valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine.

 (3) Osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks.

§ 49. Alaealise tööle rakendamise piirang

 (1) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
 1) koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00;
 2) 15–17-aastane töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, kohustub tegema tööd kell 22.00 kuni 6.00.
[RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 08.05.2017]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00.

 (3) Kokkulepe, mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd vahetult enne koolipäeva algust, on tühine.

§ 50. Öötöö piirang

 (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (öötöötaja), on kohustatud töötama keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta, on tühine.

 (2) Kokkulepe, mille kohaselt öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, on kohustatud töötama rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul, on tühine.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvatakse öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud piirangust võib teha erandeid töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19) artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 51. Igapäevane puhkeaeg

 (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
 1) 7–12-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel vähem kui 22 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheajal vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega;
 2) 13–14-aastasele või vanemale koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheajal vähem kui 15 tundi järjestikust puhkeaega;
 3) 15–17-aastasele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 14 tundi järjestikust puhkeaega.
[RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 08.05.2017]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19) artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

 (5) Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib jagada osadeks töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19) artikli 17 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et ühe puhkeaja osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi ja töötamine ei kahjusta töötaja tervist ning ohutust.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 52. Iganädalane puhkeaeg

 (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval.

§ 53. Tööaja lühendamine

  Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.

4. jagu Puhkus 

§ 54. Õigus puhkusele

 (1) Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 60, 63 ja 64 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.

§ 55. Põhipuhkus

  Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 56. Alaealise põhipuhkus

  Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 57. Osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  Eeldatakse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 58. Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus

 (1) Haridus- ja teadustöötaja iga-aastane puhkus on kuni 56 kalendripäeva (haridustöötaja põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

 (2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestuse ametikohtade kaupa.

§ 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus

 (1) Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

 (3) Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

 (4) Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seadusele kohaselt.

§ 60. Isapuhkus

  Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.01.2013]

§ 61. Lapsendaja puhkus

  Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.

§ 62. Lapsehoolduspuhkus

 (1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.

 (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

 (3) Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.

 (4) Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist ja lapsehooldustasu vastavalt perehüvitiste seadusele.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 63. Lapsepuhkus

 (1) Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel:
 1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
 2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.01.2013]

 (2) Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.

 (3) Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

 (4) Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.

 (5) Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.

§ 64. Tasustamata lapsepuhkus

 (1) Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
[RT I, 10.02.2012, 1 - jõust. 20.02.2012]

 (2) Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.

§ 65. Eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele, lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele

 (1) Eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust.

 (2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada käesoleva seaduse §-s 62 ettenähtud lapsehoolduspuhkust.

§ 66. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest

 (1) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

 (2) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 60 ja 63 ettenähtud puhkuse eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

 (3) [Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkusetasu hüvitamiseks riigieelarvest esitab tööandja taotluse Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse ühe isiku kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (6) Sotsiaalkindlustusamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumisel taotlust menetlusse võtmast.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (7) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (8) Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu maksmise korra ja hüvitamise taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 67. Õppepuhkus

 (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

 (2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.

§ 68. Põhipuhkuse andmine

 (1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest.

 (2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
[RT I, 10.02.2012, 1 - jõust. 20.02.2012]

 (3) Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.

 (4) Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.

 (5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.

 (6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 69. Puhkuse ajakava

 (1) Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.

 (2) Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale.

 (3) Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (4) Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

 (5) Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.

 (6) Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

 (7) Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
 1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
 2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
 3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
 4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
 5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

§ 70. Puhkusetasu

 (1) Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.

 (2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.

 (3) Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine.

§ 71. Kasutamata puhkuse hüvitamine

  Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

4. peatükk TÖÖTAJA VASTUTUSE PIIRANGUD 

§ 72. Töötaja vastutus

  Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.

§ 73. Töötasu alandamise erisus

 (1) Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik.

 (2) Töötasu alandamine on tühine, kui tööandja ei kasuta töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist.

 (3) Tööandja peab töötasu alandamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut.

§ 74. Kahju hüvitamise erisus

 (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

 (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

 (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.

 (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

 (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

 (6) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.

 (7) Tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le 138.

§ 75. Varalise vastutuse kokkulepe

 (1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.

 (2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
 1) see on sõlmitud kirjalikult;
 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

§ 76. Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest

 (1) Kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma.

 (2) Tööandja võib lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist töötajalt nõuda käesoleva seaduse § 74 alusel.

 (3) Kui tööandja on oma majandustegevuse käigus tekitatud kahju hüvitamise kohustuse kolmanda isiku vastu lepinguga välistanud või oma vastutust piiranud või kui tema vastutus on välistatud või piiratud seaduse alusel, kehtib välistamine või piirang samas ulatuses ka nende tööandja töötajate kohta, kes on kolmandat isikut tööandja majandustegevuse käigus kahjustanud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu ei välista ega piira töötaja vastutust kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest.

§ 77. Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel

 (1) Tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil.

 (2) Paragrahvis sätestatu ei välista kohustuse rikkumise tõttu tekkinud täiendava kahju hüvitamise nõudmist käesoleva seaduse § 74 lõike 3 alusel osas, mida leppetrahv ei kata.

§ 78. Tasaarvestamise erisus

 (1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks.

 (3) Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut.

5. peatükk TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLEMINEK 

1. jagu Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed 

§ 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel

  Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.

§ 80. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel

 (1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel.

 (2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult.

 (3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.

§ 81. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga

  Tööleping lõpeb töötaja surmaga.

§ 82. Töölepingust taganemise keeld

  Töölepingust taganemine on keelatud.

§ 83. Töölepingu lõppemine ülesütlemisega

  Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.

§ 84. Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel

 (1) Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

 (2) Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

 (3) Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks.

 (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks.

2. jagu Ülesütlemine 

1. jaotis Ülesütlemise viisid 

§ 85. Töölepingu korraline ülesütlemine

 (1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.

 (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.

 (3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.

 (4) Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.

 (5) Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.

§ 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal

 (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.

 (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.

 (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.

 (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

§ 87. Töölepingu erakorraline ülesütlemine

  Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

§ 88. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel

 (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja:
 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
 4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

 (2) Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (3) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

 (4) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

§ 89. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel

 (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

 (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
 1) tööandja tegevuse lõppemisel;
 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

 (3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

 (4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.

 (5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

§ 90. Töölepingute kollektiivne ülesütlemine

 (1) Töölepingute kollektiivne ülesütlemine on töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu vähemalt:
 1) 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat;
 2) 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat;
 3) 10 protsendiga töötajatest ettevõttes, kus töötab keskmiselt 100–299 töötajat;
 4) 30 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat.

 (2) Töötajate arvu määramisel kohaldatakse töötajate usaldusisiku seaduse § 18 lõiget 2.

§ 91. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt

 (1) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.

 (2) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

 (3) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.

 (4) Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

§ 92. Ülesütlemise piirangud

 (1) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
 1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust;
 2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi;
 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu;
 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga;
 6) töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

 (2) Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel.

 (3) Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel.

§ 93. Rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus

 (1) Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse üksnes juhul, kui töötaja on teavitanud tööandjat oma rasedusest või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama rasedust kinnitava arsti või ämmaemanda tõendi.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

§ 94. Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus

 (1) Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta.

 (2) Töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse kümne tööpäeva jooksul selle küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist.

2. jaotis Ülesütlemise kord 

§ 95. Ülesütlemisavaldus

 (1) Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.

 (2) Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.

§ 96. Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu

  Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.

§ 97. Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad

 (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides.

 (2) Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
 1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
 2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
 3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
 4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

 (3) Käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

 (4) Kollektiivlepinguga võib ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust erinevad etteteatamistähtajad.

§ 98. Töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajad

 (1) Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.

 (2) Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

§ 99. Vaba aja andmise kohustus

  Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.

§ 100. Ülesütlemise hüvitis

 (1) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

 (2) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

 (3) Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 89 lõike 2 punktis 2 nimetatud põhjustel, maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu.

 (4) Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

 (5) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

§ 101. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel

 (1) Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises.

 (2) Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta. Tööandja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitama vähemalt järgmised andmed:
 1) kollektiivse ülesütlemise põhjused;
 2) töötajate arv ja ametinimetused tööandja juures;
 3) nende töötajate arv ja ametinimetused ning valikukriteeriumid, kellega tööleping kavandatakse üles öelda;
 4) ajavahemik, mille jooksul kavandatakse töölepingud üles öelda;
 5) töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis.

 (3) Tööandja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetest ärakirja Eesti Töötukassale samal ajal andmete esitamisega usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha ettepanekuid käesoleva seaduse § 113 lõikes 3 ettenähtud korras ja tähtajal.

§ 102. Eesti Töötukassa teavitamine kollektiivsest ülesütlemisest
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]

 (1) Tööandja esitab pärast konsulteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Eesti Töötukassale käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud andmed ja andmed konsulteerimise kohta.

 (2) Tööandja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetest ärakirja usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele samal ajal andmete esitamisega Eesti Töötukassale.

 (3) Usaldusisik võib esitada Eesti Töötukassale oma arvamuse kollektiivse ülesütlemise kohta seitsme kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ärakirja saamisest.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]

§ 103. Kollektiivse ülesütlemise tähtaeg

 (1) Tööandja võib töölepingud üles öelda pärast konsulteerimist ja Eesti Töötukassa teavitamist vastavalt käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 sätestatule.

 (2) Töölepingute kollektiivne ülesütlemine jõustub ülesütlemisest etteteatamise tähtaja möödumisel, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva möödumisel ajast, kui Eesti Töötukassa sai käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmed. Eesti Töötukassa otsib käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaja jooksul lahendusi kollektiivse ülesütlemisega seonduvatele tööhõiveprobleemidele.

 (3) Eesti Töötukassal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega lühendada, kui tööhõiveprobleeme on võimalik lahendada lühema aja jooksul.

 (4) Eesti Töötukassa võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega pikendada kuni 60 kalendripäevani, kui ta leiab, et ta ei suuda kollektiivse ülesütlemisega seonduvaid tööhõiveprobleeme 30 kalendripäeva jooksul lahendada.

 (5) Eesti Töötukassa teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja muutmise otsuse tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatavaks 14 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmete saamisest.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesütlemise jõustumise tähtaega ei kohaldata, kui töölepingud öeldakse kollektiivselt üles ettevõtte tegevuse lõpetamise tõttu, mille aluseks on jõustunud kohtulahend.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]

3. jaotis Ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine 

§ 104. Ülesütlemise tühisus

 (1) Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.

 (2) Raseda või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine ka siis, kui naine temast mitteolenevatel põhjustel ei ole järginud käesoleva seaduse § 93 lõikes 3 nimetatud tähtaega.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 105. Ülesütlemise tühisusele tuginemine

 (1) Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.

 (2) Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 106. Tööandja ülesütlemise vaidlustamine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega

  Töötaja võib 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu.

§ 107. Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis

 (1) Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

 (3) Kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tööandja taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik.

§ 108. Kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korral

  Töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud.

§ 109. Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonis

 (1) Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

 (2) Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

 (3) Kui töötajale on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni.

 (4) Tööandjal on töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.

§ 110. Töötaja nõuete aegumise erisus

  Kui töötaja esitas õigel ajal hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest.

3. jagu Töölepingu üleminek 

§ 111. Töölepingu kehtivus tööandja surma korral

 (1) Füüsilisest isikust tööandja surma korral läheb tööleping üle tööandja pärijatele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda kahe nädala jooksul arvates ajast, millal ta sai töölepingu üleminekust teada või pidi teada saama, teatades sellest 30 kalendripäeva ette. Tööandja pärija võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda kahe nädala jooksul arvates ajast, millal ta sai töölepingu üleminekust teada või pidi teada saama, järgides käesoleva seaduse § 97 lõikes 2 nimetatud etteteatamistähtaega. See ei piira töölepingu ülesütlemist muul alusel.

 (3) Tööleping lõpeb füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping on sõlmitud oluliselt tööandja isikut arvestades.

§ 112. Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul

 (1) Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust.

 (2) Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud piiranguid töölepingute üleminekul ei kohaldata.

 (3) Ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tööandja pankroti väljakuulutamisel.

§ 113. Informeerimine ja konsulteerimine ettevõtte üleminekul

 (1) Ettevõtte üleandja ja omandaja esitavad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisikule või nende puudumisel töötajatele aegsasti, kuid hiljemalt üks kuu enne ettevõtte üleminekut teatise, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
 1) kavandatav ettevõtte ülemineku kuupäev;
 2) ettevõtte ülemineku põhjused;
 3) ettevõtte ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele;
 4) töötajate suhtes kavandatavad meetmed.

 (2) Kui ettevõtte üleandja või omandaja kavatseb ettevõtte ülemineku tõttu teha töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi, konsulteerib ta usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kavandatavates meetmetes kokkuleppele.

 (3) Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda ettevõtte üleandja ja omandaja esindajatega, sealhulgas juhtorgani liikmetega ning esitada töötajate suhtes kavandatavate meetmete kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepanekuid vähemalt 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise esitamisest arvates, kui ei lepita kokku pikemas ajas. Ettevõtte üleandja ja omandaja on kohustatud ettepanekute arvestamata jätmist põhjendama.

6. peatükk VAIDLUSTE LAHENDAMINE NING RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE 
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 114. Vaidluste lahendamine

  Töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse käesolevas seaduses ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 115. Riiklik ja haldusjärelevalve
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

 (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3 ning 8 ja 9, § 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-s 43, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1 ja 2, §-des 49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102 lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.
[RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 116. Ettekirjutuse vaidemenetlus
[Kehtetu - RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

7. peatükk VASTUTUS 

§ 117. Tööandja poolt andmete esitamata jätmine

 (1) Andmete esitamata jätmise eest tööandja poolt vastavalt käesoleva seaduse § 5 lõikele 1 –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 118. Alaealisega töölepingu sõlmimine talle vastunäidustatud tööde tegemiseks või tema lubamine sellisele tööle

 (1) Alaealisega töölepingu sõlmimise või alaealise tööle lubamise eest tööandja poolt käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 119. Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekuta
[RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (1) Alaealisega töölepingu sõlmimise eest tööandja poolt ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamise eest tööinspektori nõusolekuta –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I, 28.04.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 120. Tööandja teavitamiskohustuse täitmata jätmine

 (1) Teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest tööandja poolt käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktide 9–10 kohaselt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I, 10.02.2012, 1 - jõust. 20.02.2012]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 121. Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamine tööaja piirangut ületades

 (1) Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamise eest tööandja poolt tööaja piirangut ületades –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 122. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmine

 (1) Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmise eest tööandja poolt vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõigetele 1–3 –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 123. Individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmine

 (1) Individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmise eest tööandja poolt vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõikele 5 –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 124. Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmine

 (1) Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmise eest tööandja poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 49 –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 125. Öötöö piirangu rikkumine

 (1) Öötöö piirangu rikkumise eest tööandja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 126. Igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmine

 (1) Igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmise eest tööandja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 127. Iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmine

 (1) Iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest tööandja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 128. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel

 (1) Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest tööandja poolt töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 129. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine ettevõtte üleminekul

 (1) Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest tööandja poolt ettevõtte üleminekul –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 130. Menetlus

 (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Käesoleva seaduse §-des 117–129 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 131. Töölepingule kohaldatav seadus

 (1) Enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust.

 (3) Kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut.

§ 132. Tähtajalise töölepingu ülesütlemise erisus

  Enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud tähtajalise töölepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele pärast 2009. aasta 1. juulit kohaldatakse töölepingu seaduses tähtajatu töölepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 133. Tööraamatu üleandmine

  Käesoleva seaduse jõustumise ajal tööandja käes olnud tööraamat antakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu ja teenistussuhte lõppemisel.

§ 134. Tööraamatu andmete kandmine sotsiaalkaitse infosüsteemi
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (1) Töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, võib tööraamatu esitada tööraamatu andmete registreerimiseks Sotsiaalkindlustusametisse.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (2) Tööandja võib tööraamatu, mida töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest välja võtnud, esitada tööraamatu andmete registreerimiseks Sotsiaalkindlustusametisse.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (3) Vabariigi Valitsus kehtestab korra pensionistaaži andmete kogumiseks ning sotsiaalkaitse infosüsteemi kandmiseks enne pensioni määramist.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 135. [Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.01.2013]

§ 136. Isikukaartide säilitamine

  Tööandjal ei ole kohustust säilitada käesoleva seaduse jõustumise ajaks koostatud isikukaarte.

§ 137. Enne seaduse jõustumist välja töötatud puhkuse nõude aegumine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest.
[RT I 2009, 26, 159 - jõust. 01.07.2009]

§ 1371. Enne seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata puhkuse hüvitamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata põhi- ja lisapuhkuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 138. Tööaasta arvestuselt üleminek kalendriaasta arvestusele puhkuse andmisel

 (1) Enne 2010. aasta 1. jaanuari väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus tasaarvestatakse 2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. aasta jooksul.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Kalendrikuud arvestatakse puhkuse nõudeõiguse alusena, kui töötaja töösuhe kalendrikuus on kestnud vähemalt 15 kalendripäeva.

 (3) Tasaarvestuse tulemused ümardatakse täisarvuks ülespoole.

§ 139. Ülesütlemise hüvitise erisus

 (1) Kui tööandja ütleb enne 2015. aasta 1. jaanuari töölepingu koondamise tõttu üles töötajaga, kelle töösuhe käesoleva seaduse jõustumise ajaks on kestnud vähemalt 20 aastat, maksab Töötukassa töötajale lisaks käesoleva seaduse § 100 lõikes 1 nimetatud hüvitisele kindlustushüvitist koondamise korral töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustatul, kelle viimane töösuhe öeldi üles koondamise tõttu, on õigus töötuskindlustushüvitisele 90 kalendripäeva möödumisel arvates töösuhte lõppemisest töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (3) Töötuskindlustushüvitise määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtumite korral arvestatakse hüvitist lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumisest arvates, välja arvatud juhul, kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast eelnimetatud tähtaja möödumist. Kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast tähtaja möödumist, arvestatakse hüvitist vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 11 lõikele 5.

§ 1391. Põhipuhkuse andmise erisus

  Käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkusele on õigus ka isikul, kes saab töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 140. – § 189. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 190. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. juulil.

 (2) Käesoleva seaduse § 134 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 60 teine lause, § 63 lõige 1 ja § 177 punkt 8 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril.

 (4) [Kehtetu - RT I, 25.05.2012, 24 - jõust. 04.06.2012]

 (5) Käesoleva seaduse § 135 tunnistatakse kehtetuks 2013. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]