Land Valuation Act

Chapter I GENERAL PART 

§ 1.  Purpose of Act

  This Act sets out the grounds of and procedure for the valuation of land. The results of a valuation are used in taxation, privatisation, expropriation and land readjustment, and in compensation for unlawfully expropriated land.

§ 1¹.  Application of Administrative Procedure Act

  The provisions of the Administrative Procedure Act apply to the administrative proceedings specified in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.
[RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 2.  Object of valuation

 (1) The object of a valuation is a plot of land without the buildings, forest, other vegetation or accessories located thereon. In the event of an individual valuation, the object of the valuation may be a plot of land along with its essential parts and accessories.

 (2) In the event provided for in § 10 of this Act, the object of a valuation is a plot of land along with the forest that grew thereon.

§ 3.  Basis, purpose, methodology and types of valuation

 (1) A valuation of land is based on the good practice and internationally recognised principles of valuation of immovables.

 (2) The purpose of a valuation is to determine the usual value of land.

 (3) The sales comparison approach, income approach, cost approach and combinations thereof are used upon valuation.

 (4) The valuation of land is divided into mass valuation, individual valuation and valuation of unlawfully expropriated land.

§ 4.  Valuer of land

 (1) A valuer of land (hereinafter valuer) is a person who has obtained a respective activity licence in accordance with the procedure established by the Government of the Republic, for which the state fee has been paid at the rate provided for in the State Fees Act. In a mass valuation, the valuer may also be an official of the public service whose service duties include the valuation of land.
[RT I 2007, 69, 425 - entry into force 01.01.2008]

 (2) A valuer has the right to request information necessary for the valuation of land from the owner or possessor and all state and local government agencies, in accordance with the procedure established by the Government of the Republic.

 (3) A valuer is required to maintain the confidentiality of professional and business secrets disclosed to the valuer in the course of a valuation.

Chapter II MASS VALUATION 

§ 5.  Definition and grounds of mass valuation

 (1) A mass valuation means a periodic valuation for the purposes of taxation as a result of which the value of land by zones and intended purposes or by land use types is determined. The results of a mass valuation are prepared as maps of value zones and a list of the value of land by value zones and intended purposes. A letter of explanation is appended to the results of the valuation.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

 (2) A mass valuation is carried out on the basis of data in the database of transactions of the land register as of June 30 of the year of the valuation. In a valuation, land is divided into value zones. A value zone is an area that has a similar value level and value formation mechanism. The value of land in each value zone is determined by types of intended purposes present in the value zone and the unit used is euros per square metre of a plot of land, per hectare of a plot of land or per square metre of the building rights of a plot.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (3) [Repealed – RT I 2001, 31, 172 – entry into force 07.04.2001]

 (4) The procedure for and the approach used upon a mass valuation will be established by the Government of the Republic.

 (5) A mass valuation is financed from the state budget.

§ 5¹.  Carrying out mass valuation

 (1) The carrying out of a mass valuation is decided by the Government of the Republic on the proposal of the Minister of the Environment not later than by May 30 of the year of the valuation. The carrying out of a mass valuation is based on significant changes in the market value of land.

 (2) The steps and results of a mass valuation of land are public. The valuer of land will organise, together with the rural municipality or city government, a public display of the results of the valuation of land for at least 20 calendar days. The rural municipality or city government will publish a notice concerning the time and place of the public display of the results of the valuation in the official publication Ametlikud Teadaanded at least 10 days before the public display.

 (3) Within 10 days as of the end of the public display, interested persons have the right to submit to the valuer of land written proposals for corrections and complaints and contest the results of the valuation without paying a security.

 (4) The valuer will submit the results of the valuation to the Land Board and the Land Board will verify compliance of the results of the valuation with the valuation approach and procedure. The results of the valuation will be established by a regulation of the Minister of the Environment not later than by November 30 in the year of the valuation.

 (5) The results of a mass valuation will enter into force on January 1 in the year following the valuation.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

§ 6.  Taxable value of land
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

 (1) The taxable value of a plot of land (hereinafter taxable value of land) will calculated by the local authority on the basis of the results of a mass valuation and in accordance with the procedure established by the Government of the Republic.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

 (2) –(3) [Repealed]

 (4) The taxable value of land is expressed with the accuracy of 10 euros and amounts higher than 5 euros are rounded to the next ten.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (5) –(6) [Repealed – RT I 2001, 31, 172 – entered into force 07.04.2001]

§ 6¹.  Average value of land

  On the basis of the results of a mass valuation of land carried out in accordance with this Act, the Land Board will, for the purpose of determining the building charge provided for in the Water Act, calculate the average value of land throughout Estonia based on the intended purposes of land.
[RT I 2010, 8, 37 - entry into force 27.02.2010]

§ 7.  Settlement of disputes concerning regulation valuation of land pursuant to administrative procedure

 (1) Upon contesting the results of a mass valuation of land pursuant to administrative procedure, the applicant is required to pay a security. If the request is reasoned, the security will be refunded.

 (2) The procedure for settlement of disputes relating to mass valuations of land pursuant to administrative procedure and the amount of the security will be established by the Government of the Republic. The amount of the security must not exceed two per cent of the taxable value of the contested plot of land.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

Chapter III INDIVIDUAL VALUATION 

§ 8.  Individual valuation

 (1) An individual valuation means the determining of the value of an object of the valuation for the purpose of a transaction, expropriation, land readjustment or for other purposes, at the request of the owner of the land or persons with a legitimate interest.

 (2) An individual valuation for expropriation and an individual valuation of objects belonging to the state is carried out in accordance with the procedure established by the Government of the Republic.

 (3) [Repealed]

 (4) An individual valuation is carried out at the expense of the person who orders it.

 (5) Land readjustment is based on the usual or relative value of land, where in the latter event the quality and location of the land are used as the elements of comparison. If other factors that significantly affect the value of land exist, such factors will be taken into account. Land readjustment in the course of the land reform is based on the taxable value of land.

Chapter IV VALUATION OF UNLAWFULLY EXPROPRIATED LAND 

§ 9.  Valuation of unlawfully expropriated land

 (1) The value of unlawfully expropriated land is determined for compensation for land that is not to be returned under subsection 6 (2) of the Land Reform Act and for determining the amount of debt payable to the state if the land is returned to the extent exceeding the right of claim.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

 (2) [Repealed – RT I 2001, 31, 172 – entered into force 07.04.2001]

 (3) The value of unlawfully expropriated land is determined based on the total area of the land at the time of expropriation. The total area of an unlawfully expropriated registered immovable as of 1940 is determined based on land register entries, lists of land subject to taxation, contracts of purchase and sale, court judgments, gratuitous contracts, documents of acceptance of succession or other documents certifying the size of the land. In the event of disparities in information, the value of land is determined based on a land register entry or, in its absence, on the most recent document.

 (4) The value of unlawfully expropriated land situated in a low density area is determined on the basis of the weighted average taxable value of one hectare of the total area of the rural municipality, without considering tax incentives that decrease the taxable value of land.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

 (5) The value of unlawfully expropriated land situated in a high density area is determined on the basis of the taxable value of land per square metre of residential land in the value zone, without considering tax incentives that decrease the taxable value of the land. The value of up to 0.5 hectares of unlawfully expropriated land is determined on the basis of the taxable value of the land. If the area of unlawfully expropriated land exceeds 0.5 hectares, the assessed value of land will be multiplied by the factor 0.1 in order to determine the value of the remaining unlawfully expropriated land. If land is partially returned but the area of returned land is less than 0.5 hectares, in order to determine the value of unlawfully expropriated land, the value of the difference between returned land and 0.5 hectares will be determined based on the taxable value of the land and, in order to determine the value of the remaining unreturned land, the taxable value of the land will be multiplied by the factor 0.1. If unlawfully expropriated land is partially returned but the area of returned land is 0.5 hectares or more, the taxable value of the land will be multiplied by the factor 0.1 in order to determine the value of the non-returned land. If unlawfully expropriated land is situated in several value zones, the value of the land will be determined based on the weighted average taxable value of the plot of land concerned.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

 (6) For the purposes of this Act, ‘high density area’ means the territories of cities, towns and small towns and built up areas approved by the county governor on the proposal of the local council and areas valuated as high density areas in accordance with law until 1 May 2001.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

 (7) If unlawfully expropriated land is situated in Ida-Petserimaa or in Virumaa to the east of the Narva River, the value of unlawfully expropriated land will be determined based on the weighted average taxable value of the land per hectare in the counties of Põlva and Võru for land in Ida-Petserimaa and on the weighted average taxable value of the land in the county of Ida-Viru for land in Virumaa to the east of the Narva River. The value of land situated in the city of Petseri is determined based on the weighted average taxable value of land situated in the city of Räpina, and the value of land situated in the city of Jaanilinn is determined based on the weighted average taxable value of land situated in the city of Narva.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

 (8) The taxable value of land set out in subsections (4), (5) and (7) of this section for determining the value of unlawfully expropriated land will be approved by the Government of the Republic based on the results of the mass valuation carried out in 1993.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

 (9) [Repealed]

§ 10.  Valuation of natural objects inseparably attached to unlawfully expropriated land

 (1) In compensation for the value of a forest that grew on unlawfully expropriated land, up to 30 per cent of the value of the land to be compensated for is added to the value of land specified in subsections 9 (4) and (7) of this Act in accordance with the procedure established by the Government of the Republic.

 (2) Other natural objects attached to land at the time of unlawful expropriation are not valuated.

 (3) Disputes concerning the determination of compensation for unlawfully expropriated land and a forest that grew thereon are settled in accordance with the procedure provided for in the Principles of Ownership Reform Act.

 (4) Disputes concerning the valuation of land and the results thereof are settled in court.

§ 11.  Compensation for unlawfully expropriated land

 (1) The value of unlawfully expropriated land is determined under §§ 9 and 10 of this Act, in accordance with the procedure provided for in the Unlawfully Expropriated Property Valuation and Compensation Act.

 (2) Compensation for unlawfully expropriated land situated in Ida-Petserimaa and in Virumaa to the east of the Narva River is determined by the Võru County Committee for Return and Compensation of Unlawfully Expropriated Property with regard to land in Ida-Petserimaa, and by the Ida-Viru County Committee for Return and Compensation of Unlawfully Expropriated Property with regard to land situated in Virumaa to the east of the Narva River.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

 (3) –(5) [Repealed]

Chapter V FINAL PROVISIONS 

§ 12.  Implementation of Act

 (1) The determination of the taxable value of land in 1993 is deemed to be the first mass valuation. Determination of the value of unlawfully expropriated land for the purposes of compensation is effected on the basis thereof.

 (2) The value or base value of land to be privatised is determined on the basis of the taxable value of the land obtained as a result of a mass valuation. The value of a forest growing on land to be privatised is determined in accordance with the procedure established by the Government of the Republic and is added to the value or base price of the land to be privatised.
[RT I, 14.01.2014, 1 - entry into force 24.01.2014]

 (3) –(4) [Repealed]

 (5) If unlawfully expropriated land was situated in a high density area provided for in subsection 9 (6) of this Act at the time when the decision on compensation for land was made but compensation was granted on the basis of the weighted average taxable value of land of the total area of the rural municipality, the recipient of compensation will have the right to apply for the recalculation of the compensation and the granting of additional compensation until 1 September 2001.
[RT I 2001, 31, 172 - entry into force 07.04.2001]

§ 13.  [Omitted from this text.]

§ 14.  Entry into force of Act

  This Act will enter into force on the date following the date of publication in the Riigi Teataja.

I. peatükk ÜLDOSA 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus määrab kindlaks maa hindamise alused ja korra. Hindamise tulemusi kasutatakse maksustamise, erastamise, sundvõõrandamise ja maakorralduse läbiviimisel ning õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel.

§ 1¹.  Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Hindamise objekt

  (1) Hindamise objektiks on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. Erakorralisel hindamisel võib hindamise objektiks olla ka maatükk koos selle oluliste osade ja päraldistega.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul on hindamise objektiks maatükk koos sellel kasvanud metsaga.

§ 3.  Hindamise alus, eesmärk, metoodika ja liigid

  (1) Maa hindamisel lähtutakse kinnisasja hindamise headest tavadest ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest.

  (2) Hindamise eesmärgiks on maa hariliku väärtuse leidmine.

  (3) Hindamisel kasutatakse turuväärtuse (tehingute võrdlemise), puhastulu ja kulumeetodit ning nende meetodite kombinatsioone.

  (4) Maa hindamine jaguneb korraliseks, erakorraliseks ja õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks.

§ 4.  Maa hindaja

  (1) Maa hindajaks (edaspidi hindaja) on isik, kellele on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras välja antud vastav tegevuslitsents, mille eest on tasutud riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määras. Korralisel hindamisel võib hindajaks olla ka avaliku teenistuse ametnik, kelle teenistuskohustuste hulka kuulub maa hindamine.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Hindajal on õigus nõuda omanikult või valdajalt ning kõigilt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt maa hindamiseks vajalikke andmeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

  (3) Hindaja on kohustatud hoidma temale seoses hindamisega teatavaks saanud ameti- ja ärisaladusi.

II. peatükk KORRALINE HINDAMINE 

§ 5.  Korralise hindamise mõiste ja alused

  (1) Korraline hindamine on maksustamise eesmärgil perioodiliselt läbiviidav hindamine, mille tulemusena leitakse maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete või kõlvikute kaupa. Korralise hindamise tulemused vormistatakse hinnatsoonide kaartidena ja maa väärtuste loeteluna hinnatsoonide ja sihtotstarvete kaupa. Hindamise tulemustele lisatakse seletuskiri.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (2) Korraline hindamine viiakse läbi maaregistri tehingute andmebaasi andmete alusel hindamise aasta 30. juuni seisuga. Hindamisel jaotatakse maa hinnatsoonidesse. Hinnatsoonina käsitatakse piirkonda, kus on sarnane väärtustase ja väärtuse moodustumise mehhanism. Igas hinnatsoonis määratakse maa väärtus seal esinevate sihtotstarbe liikide kaupa, kasutades ühikuna eurot maatüki ruutmeetri, maatüki hektari või krundi ehitusõiguse ruutmeetri kohta.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) [Kehtetu - RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (4) Korralise hindamise läbiviimise korra ja hindamisel kasutatava metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (5) Korraline hindamine finantseeritakse riigieelarvest.

§ 5¹.  Korralise hindamise läbiviimine

  (1) Korralise hindamise läbiviimise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul hiljemalt hindamise aasta 30. maiks. Korralise hindamise läbiviimise aluseks on olulised muudatused maa turuväärtuses.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „keskkonnaministri“ sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri“. ]

  (2) Maa korralise hindamise toimingud ja tulemused on avalikud. Maa hindaja korraldab koostöös valla- või linnavalitsusega maa hindamise tulemuste avaliku väljapaneku kestusega vähemalt 20 kalendripäeva. Valla- või linnavalitsus avaldab vähemalt 10 päeva enne väljapaneku toimumist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate hindamise tulemuste avaliku väljapanemise aja ja koha kohta.

  (3) Huvitatud isikutel on õigus 10 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates esitada hindajale kirjalikke parandusettepanekuid ja pretensioone ning ilma kautsjonit tasumata vaidlustada hindamise tulemusi.

  (4) Hindaja esitab hindamise tulemused Maa-ametile, kes kontrollib hindamise tulemuste vastavust hindamise metoodikale ja korrale. Hindamise tulemused kehtestab hiljemalt hindamise aasta 30. novembriks valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „keskkonnaminister“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“. ]

  (5) Korralise hindamise tulemused jõustuvad hindamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

§ 6.  Maatüki maksustamishind
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (1) Maatüki maksustamishinna (edaspidi maa maksustamishind) arvutab korralise hindamise tulemuste alusel kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (2) [Kehtetu]

  (3) [Kehtetu]

  (4) Maa maksustamishind väljendatakse 10 euro täpsusega, kusjuures summa alates 5 eurost ümardatakse järgmise kümneni.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (5) [Kehtetu - RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (6) [Kehtetu - RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

§ 6¹.  Maa keskmine väärtus

  Käesoleva seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel arvutab Maa-amet veeseaduses sätestatud hoonestustasu määramiseks maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 7.  Maa korralise hindamisega seotud vaidluste lahendamine halduskorras

  (1) Maa korralise hindamise tulemuste vaidlustamisel halduskorras tuleb avalduse esitajal tasuda kautsjon. Põhjendatud taotluse korral kautsjon tagastatakse.

  (2) Maa korralise hindamisega seotud vaidluste halduskorras lahendamise korra ja kautsjoni suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Kautsjoni suurus ei tohi ületada kahte protsenti vaidlusaluse maatüki maksustamishinnast.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

III. peatükk ERAKORRALINE HINDAMINE 

§ 8.  Erakorraline hindamine

  (1) Erakorraline hindamine on hindamise objekti maksumuse kindlaksmääramine tehingute teostamiseks, sundvõõrandamiseks, maakorralduse läbiviimiseks või muudel eesmärkidel maaomaniku või õigustatult huvitatud isikute tellimisel.

  (2) Erakorraline hindamine sundvõõrandamiseks ja riigi omandis oleva objekti erakorraline hindamine toimuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (3) [Kehtetu]

  (4) Erakorraline hindamine toimub tellija kulul.

  (5) Maakorralduse läbiviimisel kasutatakse alusena harilikku väärtust või suhtelist väärtust, kusjuures viimasel juhul kasutatakse võrdluse elementidena maa kvaliteeti ja asukohta. Muude maa väärtust oluliselt mõjutavate tegurite olemasolul võetakse need arvesse. Maakorralduse läbiviimisel maareformi käigus kasutatakse alusena maa maksustamishinda.

IV. peatükk ÕIGUSVASTASELT VÕÕRANDATUD MAA HINDAMINE 

§ 9.  Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamine

  (1) Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus määratakse maareformi seaduse § 6 2. lõike alusel mittetagastatava maa kompenseerimiseks ja maareformi seaduse alusel riigile tasumisele kuuluva võla suuruse kindlaksmääramiseks maa tagastamise korral nõudeõigusest suuremas osas.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (2) [Kehtetu - RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (3) Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus määratakse, lähtudes maa võõrandamisaegsest üldpindalast. Õigusvastaselt võõrandatud kinnistu 1940. aasta üldpind määratakse kinnistusraamatu sissekannete, maksualuste maade nimekirjade või ostu-müügilepingute, kohtuotsuste, kinkelepingute, pärandite vastuvõtudokumentide või muude maa suurust tõendavate dokumentide alusel. Erinevate andmete korral võetakse aluseks kinnistusraamatu sissekanne, selle puudumisel hilisem dokument.

  (4) Hajaasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise aluseks on maa asukohajärgse valla üldpinna hektari kaalutud keskmine maksustamishind, arvestamata maa maksustamishinda vähendavaid soodustusi.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (5) Tiheasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise aluseks on maa asukohajärgse hinnatsooni maa maksustamishind elamumaa ruutmeetri kohta, arvestamata maa maksustamishinda vähendavaid soodustusi. Kuni 0,5 ha õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus määratakse maa maksustamishinna alusel. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa pindala on suurem kui 0,5 ha, korrutatakse ülejäänud õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramiseks maa maksustamishind koefitsiendiga 0,1. Kui maa tagastatakse osaliselt, kuid tagastatava maa pindala on väiksem kui 0,5 ha, siis õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse saamiseks määratakse tagastatava maa ja 0,5 ha vahe maksumus maa maksustamishinna alusel ning ülejäänud tagastamata jääva maa maksumuse leidmiseks korrutatakse maa maksustamishind koefitsiendiga 0,1. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa tagastatakse osaliselt, kuid tagastatava maa pindala on 0,5 ha või suurem, siis tagastamata jääva maa maksumuse leidmiseks korrutatakse maa maksustamishind koefitsiendiga 0,1. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa asub mitmes hinnatsoonis, võetakse maa maksumuse määramisel aluseks selle maatüki kaalutud keskmine maksustamishind.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (6) Tiheasustusega aladena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse linnade, alevite ja alevike territooriume ning maavanema poolt kuni 2001. aasta 1. maini seaduse alusel kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul kinnitatud kompaktse hoonestusega alasid ja määratud tiheasustusega alasid.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (7) Kui õigusvastaselt võõrandatud maa paikneb Ida-Petserimaal või Narva jõe tagusel Virumaal, võetakse õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramisel Ida-Petserimaa osas aluseks Põlva ja Võru maakondade maa hektari kaalutud keskmine maksustamishind ja Narva jõe taguse Virumaa osas Ida-Viru maakonna kaalutud keskmine maksustamishind. Petseri linnas paikneva maa maksumuse määramisel võetakse aluseks Räpina linna maa kaalutud keskmine maksustamishind ja Jaanilinnas paikneva maa maksumuse määramisel Narva linna maa kaalutud keskmine maksustamishind.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (8) Käesoleva paragrahvi 4., 5. ja 7. lõikes märgitud maa maksustamishinnad õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramiseks kinnitab Vabariigi Valitsus, lähtudes 1993. aasta korralise hindamise tulemustest.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (9) [Kehtetu]

§ 10.  Õigusvastaselt võõrandatud maaga lahutamatult seotud loodusobjektide hindamine

  (1) Õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimiseks liidetakse käesoleva seaduse § 9 4. ja 7. lõikes nimetatud maade maksumusele maa kompenseerimise korral kuni 30% kompenseerimisele kuuluva maa maksumusest Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (2) Muud õigusvastaselt võõrandamise ajal maaga seotud loodusobjektid hindamisele ei kuulu.

  (3) Õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel kasvanud metsa eest kompensatsiooni määramisega seotud vaidlused lahendatakse omandireformi aluste seaduses sätestatud korras.

  (4) Vaidlused maa hindamise ja tulemuste üle lahendatakse kohtu korras.

§ 11.  Õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimine

  (1) Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramine toimub käesoleva seaduse §-de 9 ja 10 alusel õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduses sätestatud korras.

  (2) Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa eest määrab kompensatsiooni Ida-Petserimaa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjon ning Narva jõe taguse Virumaa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Ida-Viru maakonnakomisjon.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

  (3) [Kehtetu]

  (4) [Kehtetu]

  (5) [Kehtetu]

V. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 12.  Seaduse rakendamine

  (1) Esimeseks korraliseks hindamiseks loetakse maa maksustamishinna kindlaksmääramine 1993. aastal. Selle alusel toimub õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramine kompenseerimisel.

  (2) Erastatava maa maksumus või alghind määratakse kindlaks maa korralise hindamise tulemusena saadud maa maksustamishinna alusel. Erastataval maal asuva metsa maksumus määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja liidetakse erastatava maa maksumusele või alghinnale.
[RT I, 14.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

  (3) [Kehtetu]

  (4) [Kehtetu]

  (5) Kui õigusvastaselt võõrandatud maa paiknes maa kompenseerimise otsuse vastuvõtmise ajal käesoleva seaduse § 9 lõikes 6 sätestatud tiheasustusega alal, kuid kompensatsioon määrati valla üldpinna kaalutud keskmise maksustamishinna alusel, on kompensatsiooni saanud isikul õigus kuni 2001. aasta 1. septembrini taotleda kompensatsiooni ümberarvutamist ja lisakompensatsiooni määramist.
[RT I 2001, 31, 172 - jõust. 07.04.2001]

§ 13.  Kehtivuse kaotanud ja muutmisele kuuluvad õigusaktid

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 14.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast.