Text size:

Substitutional Performance and Non-Compliance Levies Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.01.2015
In force until:30.04.2024
Translation published:22.01.2015

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act provides the definition of substitutional performance and non-compliance levy (hereinafter coercive measure) and the procedure for application of coercive measures.

 (2) Exceptions to the procedure provided for in this Act may be prescribed by law.

§ 2.  Prerequisites for application of coercive measures

 (1) A coercive measure is applied if a compliance notice of an administrative authority is not complied with during the term indicated in a warning.

 (2) A coercive measure may be applied repeatedly until the objective sought by a compliance notice is achieved. A coercive measure may be changed.

 (3) Coercive measures are not applied:
 1) upon the execution of court decisions;
 2) upon conducting supervisory control.

 (4) The provisions of this Act are not applied to enforcement of compliance notices of an administrative authority that obligate a person to pay money.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

§ 3.  Principles of application of coercive measures

 (1) The Administrative Procedure Act applies to legal acts issued and measures taken upon the application of a coercive measure, taking into account the specific provisions arising from this Act.

 (2) The application of a coercive measure is not deemed to be a punishment.

 (3) In order to ensure performance of an obligation, the mildest coercive measure and minimum degree of coercion expected to be the most effective are applied. An administrative authority shall choose a coercive measure which forces a person to perform the obligation imposed on the person by a compliance notice while causing minimum harm to the person.

§ 4.  Compliance notices

 (1) For the purposes of this Act, a compliance notice means an administrative decision which imposes on a person an obligation to perform a required act or refrain from a prohibited act.

 (2) The imposition of a punishment does not preclude the application of a coercive measure in order to ensure compliance with a compliance notice.

§ 5.  Addressee of coercive measure

 (1) The addressee of a coercive measure is a natural person or a legal person in private law or in public law who is obligated, by a compliance notice, to perform a required act or refrain from a prohibited act. The addressee of a coercive measure is also a person with regard to whom substitutional performance without a compliance notice provided for in § 12 of this Act is applied. A coercive measure is not applied with regard to a state authority.
[RT I 2007, 24, 127 - entry into force 01.01.2008]

 (2) If the obligations of an addressee are not inseparably bound to the addressee, a coercive measure may be applied:
 1) to a legal successor of the person specified in subsection 1 of this section if the obligation arising from the compliance notice also applies to the legal successor;
 2) to a third party who is, pursuant to law, liable for the performance of the obligation imposed on the addressee by the compliance notice.

 (3) A coercive measure may be applied with regard to the person specified in subsection 2 of this section after the person becomes aware of the obligation prescribed by a compliance notice and the possibility of application of the coercive measure.

§ 6.  Administrative authorities which apply coercive measures

  A coercive measure is applied by the administrative authority which issued the compliance notice unless otherwise provided by law.

Chapter 2 PROCEDURE FOR APPLICATION OF COERCIVE MEASURES 

§ 7.  Warning

 (1) Prior to the application of a coercive measure, an administrative authority issues the addressee a written warning which shall set out:
 1) the given name, surname and address of the addressee or the name and postal address of the legal person;
 2) a reference to the compliance notice that must be complied with;
 3) the date by which the compliance notice can be voluntarily complied with (if the compliance notice contains an obligation to refrain from a certain act, the date need not be indicated);
 4) the coercive measure which shall be applied in case of failure to comply with the compliance notice;
 5) the name of the administrative authority which issued the warning;
 6) the signature of the authorised official of the administrative authority which issued the warning;
 7) the date on which the warning was prepared.

 (2) A warning may be issued together with a compliance notice or as a separate notice.

 (3) The term for voluntary compliance with a compliance notice, granted in a warning, shall allow the addressee of the coercive measure to perform the obligation.

 (4) If several coercive measures can be applied for enforcement of a compliance notice, the types of the measures, the order of application and the dates of commencement of application thereof shall be indicated. In a warning, coercive measures shall not be determined alternatively and the enforcer shall not have the right to choose between the coercive measures. The administrative authority may apply a new coercive measure if compliance with a compliance notice is not achieved by the initial coercive measure.

 (5) The prescribed amount of non-compliance levy shall be indicated in a warning to impose non-compliance levy. If a person is obligated to perform several acts or refrain from several acts, the non-compliance levy shall be determined separately for each obligation.

 (6) The presumed amount of the costs of substitutional performance shall be indicated in a warning to apply substitutional performance.

§ 8.  Permissibility of application of coercive measures

 (1) A coercive measure may be applied if a valid compliance notice has been communicated to the addressee and the compliance notice is not complied with during the term indicated in a warning. Exceptions are provided for in § 12 of this Act.

 (2) The administrative authority which issued a compliance notice may postpone the application of a coercive measure at the reasoned request of the addressee of the coercive measure, and issue a new warning where a new term is set for compliance with the compliance notice. The term shall not be longer than two months.

 (3) A coercive measure shall not be applied if:
 1) the bases for application of coercion provided for in subsection 1 of this section have ceased to exist;
 2) the provision of law which was the basis of the compliance notice is repealed;
 3) the application of the coercive measure is postponed;
 4) an administrative court suspends the application of the coercive measure pursuant to the procedure prescribed by the Code of Administrative Court Procedure [RT I 23.02.2011, 3 – entry into force 01.01.2012].

 (4) The administrative authority which is competent to apply a coercive measure shall notify the addressee of the coercive measure immediately of a decision not to apply the coercive measure.

§ 9.  Compliance order

 (1) If a compliance notice is not complied with during the term indicated in a warning, the administrative authority applying a coercive measure issues a written compliance order to the person who directly applies the coercive measure on behalf of the administrative authority, and the order shall set out:
[RT I, 12.07.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]
 1) the name of the administrative authority which issued the compliance notice and applies the coercive measure;
 2) the given name and surname of the person or the name of the legal person who directly applies the coercive measure;
 3) a reference to the administrative decision by which the compliance notice was issued and contents of the compliance notice;
 4) confirmation that the coercive measure indicated in the warning will be applied;
 5) the given name and surname of the addressee or the name of the legal person;
 6) in the case of substitutional performance, the place of application of the coercive measure;
 7) the coercive measure applied.

 (2) At the request of the addressee, the person directly applying a coercive measure shall present the addressee with his or her professional licence and the compliance order.

§ 10.  Non-compliance levy

 (1) Non-compliance levy is an amount determined in a warning, payable by the addressee if the addressee fails to perform the obligation imposed by a compliance notice within the term indicated in the warning.

 (2) The upper limit of non-compliance levy for each imposition thereof is provided by law.

 (3) An addressee has the right to receive a receipt certifying the delivery of non-compliance levy.

§ 11.  Substitutional performance

 (1) If an addressee fails to perform an obligation imposed on the addressee by a compliance notice within the term prescribed in a warning, and the obligation is not inseparably bound to the addressee, a competent administrative authority may perform the obligation at the expense of the addressee or organise the performance of the obligation by a third party (substitutional performance).

 (2) If substitutional performance is carried out by a third party, the administrative authority may require the addressee to refrain from interference with the substitutional performance. The administrative authority shall issue an compliance order to the third party who carries out substitutional performance.

§ 12.  Special cases of substitutional performance

 (1) Substitutional performance may be applied without a compliance notice, warning or compliance order if imminent danger to public security or order needs to be eliminated immediately.

 (2) Substitutional performance may also be applied without a compliance notice if the compliance notice cannot be issued to the addressee in due time.

 (3) Substitutional performance without a warning or compliance order may be applied for the performance of an obligation indicated in a compliance notice if imminent danger to public security or order requires expedited compliance with the compliance notice.

 (4) In the cases specified in subsections 1–3 of this section, the procedure for application of coercive measures provided by this Act is applied subject to the specific provisions provided for in this section.

§ 13.  Report on substitutional performance

 (1) An administrative authority or a third party who carries out substitutional performance with the authorisation of the administrative authority shall record the act of substitutional performance. The addressee shall receive a copy of the report if the addressee so requests.

 (2) A report shall include:
 1) the name of the administrative authority in whose name or with whose authorisation the report is prepared;
 2) the given name, surname and official title of the person who prepared the report;
 3) the given name and surname and address of the addressee or the name and postal address of the legal person;
 4) the content of the act of substitutional performance;
 5) the time and place of preparation of the report;
 6) the signature of the person who prepared the report.

§ 14.  Costs of substitutional performance

 (1) The costs of substitutional performance include:
 1) costs incurred by the administrative authority which carries out substitutional performance;
 2) remuneration payable to a third party who carries out substitutional performance;
 3) compensation to a person to whom damage is lawfully caused by the application of substitutional performance.

 (2) If the actual costs of substitutional performance substantially exceed the costs specified in the warning to apply substitutional performance, the administrative authority applying substitutional performance shall notify the addressee thereof immediately after the increase in the costs has become evident.

§ 15.  Collection of costs of substitutional performance and non-compliance levy

 (1) The costs of substitutional performance and non-compliance levies are collected pursuant to the procedure provided for in the Code of Enforcement Procedure as financial claims deriving from court judgments. The addressee is the debtor and the administrative authority applying the coercive measure is the claimant.

 (2) The actually incurred costs of substitutional performance are collected even if the costs exceed the estimated amount indicated in a warning. The procedure for calculation of costs of substitutional performance and the limits of remuneration payable to third parties who carry out substitutional performance as well as the procedure for payment of such remuneration are established by the Government of the Republic.

 (3) As an exception, an administrative authority applying a coercive measure may determine the estimated costs of substitutional performance prior to the actual commencement of substitutional performance and collect such costs as advance payment. After substitutional performance is carried out, accounts shall be settled pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

§ 16.  Protection of rights of addressee

 (1) An addressee may file an action, application for initial legal protection or claim for compensation for damage with an administrative court pursuant to the procedure provided by the Code of Administrative Court Procedure if the addressee finds that the application of a coercive measure violates or may violate his or her rights.

 (2) The filing of an action does not suspend compliance with a compliance notice or application of a coercive measure unless the court decides otherwise.

Chapter 3 IMPLEMENTING PROVISIONS 

§ 17. – § 18. [Omitted from this text.]

§ 19.  [Repealed - RT I 2001, 94, 580 – entry into force 01.01.2002)

§ 20. – § 27. [Omitted from this text.]

§ 28.  Entry into force of Act

  This Act enters into force on 1 January 2002.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2024
Avaldamismärge:RT I, 12.07.2014, 29

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab asendustäitmise ja sunniraha (edaspidi sunnivahend) mõiste ning sunnivahendi rakendamise menetluse.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatud menetluses võib seadusega ette näha erandeid.

§ 2.   Sunnivahendi rakendamise eeldused

  (1) Sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.

  (2) Sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. Sunnivahendit võib muuta.

  (3) Sunnivahendit ei rakendata:
  1) kohtulahendite täitmise puhul;
  2) teenistusliku järelevalve läbiviimisel.

  (4) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata haldusorgani ettekirjutuste täitmisele, millega kohustatakse isikut maksma raha.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 3.   Sunnivahendi rakendamise põhimõtted

  (1) Sunnivahendi rakendamisel antavatele aktidele ja tehtavatele toimingutele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

  (2) Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena.

  (3) Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.

§ 4.   Ettekirjutus

  (1) Ettekirjutus käesoleva seaduse tähenduses on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost.

  (2) Karistuse määramine ei välista ettekirjutuse täitmise tagamiseks sunnivahendi rakendamist.

§ 5.   Sunnivahendi adressaat

  (1) Sunnivahendi adressaat on füüsiline isik või eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. Sunnivahendi adressaat on ka isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud ettekirjutuseta asendustäitmist. Sunnivahendit ei rakendata riigiasutuse suhtes.
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Kui adressaadi kohustused ei ole temaga lahutamatult seotud, võib sunnivahendit rakendada:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku õigusjärglasele, kui ettekirjutusest tulenev kohustus kehtib ka tema kohta;
  2) kolmandale isikule, kes seadusest tulenevalt vastutab sunnivahendi adressaadile ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise eest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku suhtes on lubatud rakendada sunnivahendit pärast seda, kui ta on ettekirjutuses sisalduvast kohustusest ja sunnivahendi rakendamise võimalusest teada saanud.

§ 6.   Sunnivahendit rakendav haldusorgan

  Sunnivahendit rakendab ettekirjutuse teinud haldusorgan, kui seadus ei sätesta teisiti.

2. peatükk SUNNIVAHENDI RAKENDAMISE MENETLUS 

§ 7.   Hoiatus

  (1) Haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma:
  1) adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress;
  2) viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse;
  3) kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida);
  4) sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral;
  5) hoiatuse teinud haldusorgani nimetus;
  6) hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri;
  7) hoiatuse koostamise kuupäev.

  (2) Hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena.

  (3) Hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita.

  (4) Kui ettekirjutuse täitmiseks on võimalik rakendada mitut sunnivahendit, tuleb märkida nende liigid ja rakendamise järjekord ning rakendamise alustamise kuupäevad. Sunnivahendeid ei tohi hoiatuses kindlaks määrata alternatiivselt ega jätta sunni rakendajale õigust nende vahel valida. Uut sunnivahendit võib haldusorgan rakendada siis, kui esialgse sunnivahendiga ei ole ettekirjutuse täitmist saavutatud.

  (5) Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa. Kui isikut kohustatakse tegema mitut tegu või mitmest teost hoiduma, tuleb sunniraha määrata iga kohustuse kohta eraldi.

  (6) Asendustäitmise rakendamise hoiatuses märgitakse asendustäitmise kulude eeldatav suurus.

§ 8.   Sunnivahendi rakendamise lubatavus

  (1) Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Erandid sätestab käesoleva seaduse § 12.

  (2) Sunnivahendi adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib ettekirjutuse teinud haldusorgan sunnivahendi rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse, milles määrab ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud.

  (3) Sunnivahendit ei tohi rakendada, kui:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud;
  2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks;
  3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi;
  4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
[RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Sunnivahendi rakendamata jätmise otsusest teatab sunnivahendi rakendamiseks pädev haldusorgan viivitamata sunnivahendi adressaadile.

§ 9.   Täitekorraldus

  (1) Kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama:
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
  1) ettekirjutuse teinud ja sunnivahendit rakendava haldusorgani nimetuse;
  2) sunnivahendit vahetult rakendava isiku ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime;
  3) viite haldusaktile, millega ettekirjutus tehti, ja ettekirjutuse sisu;
  4) kinnituse, et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama;
  5) adressaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime;
  6) asendustäitmise korral sunnivahendi rakendamise koha;
  7) rakendatava sunnivahendi.

  (2) Adressaadi nõudmisel peab sunnivahendit vahetult rakendav isik esitama talle oma ametitunnistuse ning täitekorralduse.

§ 10.   Sunniraha

  (1) Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.

  (2) Sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus.

  (3) Adressaadil on õigus saada sunniraha tasumise kohta tasumist tõendav kviitung.

§ 11.   Asendustäitmine

  (1) Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine).

  (2) Kui asendustäitmist viib läbi kolmas isik, võib haldusorgan kohustada adressaati hoiduma asendustäitmise takistamisest. Haldusorgan annab asendustäitmist läbiviivale kolmandale isikule täitekorralduse.

§ 12.   Asendustäitmise erijuhud

  (1) Asendustäitmist on lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tuleb kõrvaldada viivitamata.

  (2) Asendustäitmist võib ettekirjutuseta rakendada ka juhul, kui adressaadile ei ole võimalik ettekirjutust õigel ajal teha.

  (3) Ettekirjutuses näidatud kohustuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist hoiatuse ja täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tingib ettekirjutuse kiirendatud täitmise.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 loetletud juhtudel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud sunnivahendi rakendamise menetlust käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

§ 13.   Asendustäitmise protokoll

  (1) Haldusorgan või tema volitusel asendustäitmist läbi viiv kolmas isik protokollib asendustäitmise toimingu. Adressaadi nõudel antakse talle protokolli ärakiri.

  (2) Protokoll peab sisaldama:
  1) haldusorgani nimetuse, kelle nimel või volitusel protokoll on koostatud;
  2) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanime ning ametinimetuse;
  3) adressaadi ees- ja perekonnanime ning aadressi või juriidilise isiku nime ja postiaadressi;
  4) asendustäitetoimingu sisu;
  5) protokolli koostamise aja ja koha;
  6) protokolli koostanud isiku allkirja.

§ 14.   Asendustäitmise kulud

  (1) Asendustäitmise kulude hulka kuuluvad:
  1) asendustäitmise läbi viinud haldusorgani kulud;
  2) asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstav tasu;
  3) hüvitis isikule, kellele on õiguspäraselt tekitatud kahju asendustäitmist rakendades.

  (2) Kui asendustäitmise tegelikud kulud oluliselt ületavad asendustäitmise rakendamise hoiatuses märgitud kulusid, peab sunnivahendit rakendav haldusorgan sellest kulude suurenemise selgumisel viivitamatult adressaadile teatama.

§ 15.   Asendustäitmise kulude ja sunniraha sissenõudmine

  (1) Asendustäitmise kulud ja sunniraha nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Võlgnikuks on adressaat ja sissenõudjaks sunnivahendit rakendanud haldusorgan.

  (2) Sisse nõutakse asendustäitmise tegelikult kantud kulud, seda ka siis, kui nad ületavad hoiatuses märgitud eeldatava summa. Asendustäitmise kulude arvutamise korra ja asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad ning tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Erandina võib sunnivahendit rakendav haldusorgan asendustäitmise eeldatavad kulud enne asendustäitmise tegelikku algust kindlaks määrata ning ettemaksuna sisse nõuda. Pärast asendustäitmise läbiviimist tehakse tasaarveldus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 16.   Adressaadi õiguste kaitse

  (1) Adressaat võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras pöörduda kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse või kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole, kui ta leiab, et sunnivahendi rakendamisega on rikutud või võidakse rikkuda tema õigusi.

  (2) Kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist ega sunnivahendi rakendamist, kui kohus ei otsusta teisiti.

3. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 17. – § 18. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 19.   [Kehtetu - RT I 2001, 94, 580 - jõust. 01.01.2002]

§ 20. – § 27. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 28.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json