Text size:

National Audit Office Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:15.03.2019
In force until: In force
Translation published:22.03.2019

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act regulates the organisation and the bases for the activities of the National Audit Office.

 (2) This Act provides for the grounds for the processing of personal data by the National Audit Office, including personal data of special categories as well as for exercising and restricting the data subject’s rights.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 2.  Status of National Audit Office

  The National Audit Office operates as an independent state body exercising economic control.

§ 3.  Purpose of activities of National Audit Office

  The purpose of the activities of the National Audit Office is to exercise economic control in order to assure the Riigikogu and the public that the funds of the public sector are used legally and effectively.

§ 4.  Covering expenses of National Audit Office

  The expenses necessary for the activities of the National Audit Office are covered out of the state budget.

§ 5.  Supervision of activities of National Audit Office

  The activities of the National Audit Office are audited annually by an audit undertaking appointed by the Riigikogu on the proposal of the Finance Committee and in auditing the activities of the National Audit Office the audit undertaking has the same rights as the National Audit Office has in conducting audits.
[RT I, 12.11.2010, 1 – entry into force 15.11.2010]

§ 51.  Registration of National Audit Office

  The National Audit Office is registered in the national register of state and local authorities in accordance with the procedure provided for in the statutes of the register.
[RT I 2002, 57, 356 – entry into force 01.08.2002]

Chapter 2 FUNCTIONS AND COMPETENCE OF NATIONAL AUDIT OFFICE 

§ 6.  Economic control (audit)

 (1) The main function of the National Audit Office is to exercise economic control (audit).

 (2) In the course of an audit, the National Audit Office may assess:
 1) the auditee’s internal control, financial management, financial accounting and financial statements;
 2) the legality of the auditee’s economic activities, including economic transactions;
 3) the performance of the auditee’s management, organisation and activities;
 4) the reliability of the auditee’s information technology systems.

 (3) The National Audit Office assesses performance on the basis of the functions assigned to the auditees by legislation, the goals and objectives set in national programmes and development plans, the principle of sound management, and the following criteria:
 1) economy, i.e. minimising the expenses incurred for achieving the aims of the auditee;
 2) efficiency, i.e. the relationship between expenses and the results achieved through incurring them;
 3) effectiveness, i.e. the actual impact of an activity compared to the intended impact.

 (4) The National Audit Office conducts audits in accordance with the generally accepted rules and practices of the professional activities of auditors.

§ 7.  Audited entities

 (1) The National Audit Office exercises economic control over the following authorities and persons:
 1) the Chancellery of the Riigikogu, the Office of the President of the Republic, the courts, Eesti Pank, the Government Office and the Office of the Chancellor of Justice;
 2) government authorities and the state authorities administered by them;
 3) local authorities, taking into account the provisions of subsections 2 and 21 of this section;
 4) legal persons in public law;
 5) foundations and non-profit associations founded by the state or a legal person in public law or where the state or a legal person in public law is a member;
 6) companies where the state or legal persons in public law or the foundations specified in clause 5 of this subsection jointly or separately exercise dominant influence through a majority holding or otherwise, and the subsidiaries of such companies;
 7) companies who have obtained loans from the state or whose loans or other contractual obligations are secured by the state;
 8) other persons performing public functions pertaining to the use and preservation of state assets.

 (2) Within the scope laid down in clauses 1, 2 and 4 of subsection 2 of § 6 of this Act, the National Audit Office audits:
 1) local authorities regarding the possession, use and disposal of municipal assets;
 2) foundations and non-profit associations founded by a local authority or where a local authority is a member;
 3) companies where a local authority exercises dominant influence through a majority holding or otherwise, and the subsidiaries of such companies.

 (21) Within the scope laid down in subsections 2 and 3 of § 6 of this Act, the National Audit Office audits the use by local authorities of immovable and movable property of the state transferred into their possession, of earmarked allocations and subsidies granted from the state budget, and of funds allocated for the performance of state functions.

 (3) The National Audit Office audits the use and preservation of the state assets which have been transferred into the possession of other persons. With regard to persons who receive state subsidies and earmarked allocations the National Audit Office has the right to take procedural steps in order to verify the existence of the circumstances serving as the prerequisite for the subsidies or allocations and the legality of the use of the subsidies or allocations.

 (4) The National Audit Office audits the use of the funds of the European Union allocated via state and local authorities and the performance of the obligations assumed towards the European Union in connection with such funds. With regard to the final recipients of the funds of the European Union and persons having obligations towards the European Union, the National Audit Office has the right to take procedural steps for the purpose of verifying the existence of the circumstances serving as the prerequisite for obtaining the funds of the European Union as well as the legality of use of the funds and performance of the obligations.
[RT I 2005, 32, 235 – entry into force 01.01.2006]

§ 71.  Auditor of consolidation group of state

 (1) The National Audit Office is the auditor of the consolidation group of the state.

 (2) The National Audit Office coordinates and instructs the performance of the professional functions of certified auditors upon auditing the consolidated and simple annual accounts of the state and the legality of the transactions of the state and the state accounting entities (excl. the National Audit Office).
[RT I, 30.12.2015, 4 – entry into force 01.01.2016]

 (3) The National Audit Office determines and discloses the minimum of the legislation and the transaction classes that are included in the annual audit of the legality of the transactions of the consolidation entities of the state. The National Audit Office is the prescribed user of the results of the audit of the legality of transactions carried out to the extent determined by the National Audit Office.
[RT I, 12.11.2010, 1 – entry into force 15.11.2010]

§ 8.  Obligation to submit reports

  Legal persons in public law are required to send a copy of their annual reports to the National Audit Office within two weeks after approval of the report, but not later than by March 15 in the year following the accounting year.
[RT I, 30.12.2015, 4 – entry into force 01.01.2016]

§ 9.  Cooperation in internal control and internal audit

  The National Audit Office cooperates with local authorities and the Government of the Republic in order to improve the internal control and internal audit systems of government authorities and authorities administered by government authorities.
[RT I 2005, 32, 235 – entry into force 01.01.2006]

§ 10.  Reports of National Audit Office to Riigikogu

 (1) The Auditor General submits to the Riigikogu an overview of the use and preservation of state assets concurrently with the deliberation of the consolidated annual report of the state in the Riigikogu. The overview is published in the Riigi Teataja.
[RT I 2010, 19, 101 – entry into force 01.06.2010]

 (2) The National Audit Office submit to the Riigikogu an annual report on its activities along with a certified auditor’s report within one month after the receipt of the auditor’s report. The audit of the annual accounts and the legality of the transactions of the National Audit Office is completed not later than by June 30 in the year following the accounting year. The annual report of the National Audit Office is made public along with the certified auditor’s report.
[RT I, 12.11.2010, 1 – entry into force 15.11.2010]

§ 11.  Inquiries of members of Riigikogu

  The Auditor General responds to the inquiries of the members of the Riigikogu in accordance with the procedure provided by law.

§ 12.  Participation in legislative drafting

 (1) The National Audit Office has the right to make proposals to the Riigikogu, the Government of the Republic, ministers and bodies of local authorities for drafting, amending and modifying Acts, regulations and other legislation.

 (2) Draft legislation of general application of the Government of the Republic or ministers concerning financial management, financial accounting or reporting is submitted to the National Audit Office within reasonable time before the adoption thereof.
[RT I 2005, 32, 235 – entry into force 01.01.2006]

§ 13.  Foreign relations

 (1) The National Audit Office communicates independently with the supreme audit institutions of foreign states and participates in the activities of the international organisations of such institutions. The National Audit Office cooperates with the European Court of Auditors.

 (2) The National Audit Office may conduct joint audits with the audit institutions of foreign states or international audit institutions where so prescribed in an international agreement and audit international organisations in accordance with the documents providing for the activities of such organisations.

§ 14.  Non-interference with politics

  The National Audit Office does not assess political goals.

Chapter 3 AUDITOR GENERAL 

§ 15.  Status and duties of Auditor General

 (1) The National Audit Office is directed by the Auditor General who in directing the office has the same rights as those granted by law to a minister for directing a ministry.

 (2) The Auditor General:
 1) determines the number, names and areas of activity of the audit departments and services of the National Audit Office, approves the statutes of the audit departments and services, and establishes the number of the posts of officials and the number of the positions of employees;
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]
 2) Establishes the rules of procedure of the National Audit Office, audit guidelines and other rules necessary for the activities of the National Audit Office, including rules for protecting personal data;
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]
 3) establishes additional requirements for employment in service and conclusion of employment contracts, appoints and releases from service officials of the National Audit Office, and concludes and terminates employment contracts with employees of the National Audit Office;
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]
 4) appoints one of the Directors of Audit of the National Audit Office as the deputy of the Auditor General;
 5) ensures the timely preparation and submission of the draft budget and annual report of the National Audit Office in accordance with the procedure provided by law;
 6) represents the National Audit Office or authorises another person to represent the National Audit Office in civil transactions.
[RT I 2003, 88, 588 – entry into force 01.01.2004]

 (3) The personal data processing guidelines specified in clause 2 of subsection 2 of this section must contain a procedure for exercising the data subject’s rights, time limits of retention of personal data, information on archiving and deleting data, and other terms and conditions provided for in Article 23(2) of Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 04.05.2016, pp. 1–88).
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 16.  Participation of Auditor General in sittings of Government of the Republic

 (1) The Auditor General may participate in the sittings of the Government of the Republic with the right to speak in matters related to the duties of the Auditor General.

 (2) Agendas of sittings of the Government of the Republic together with draft legislation to be discussed are sent to the Auditor General.

§ 17.  Appointment to office of Auditor General

  The Auditor General is appointed to office by the Riigikogu for a term of five years on the proposal of the President of the Republic.

§ 18.  Security check of candidate for Auditor General

 (1) A candidate for the position of Auditor General must pass a security check before being appointed as the Auditor General, except where the candidate has a valid permit to access state secrets classified as “top secret” or where at the time of becoming a candidate the person holds a position that has access to all the levels of state secrets by virtue of office.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (2) A person acquires the status of a candidate for the position of Auditor General after the President of the Republic has proposed to the person to apply for the office and the person has agreed to it in writing.

 (3) The security check of a candidate for the position of Auditor General is carried out by the Security Police Board in accordance with the procedure provided for in the Security Authorities Act.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (4) In order to pass the security check, a candidate for the position of Auditor General must submit a completed application form for a permit for access to state secrets classified as “top secret” to the Security Police Board through the Office of the President of the Republic as well as a written consent which permits the authority carrying out security checks to obtain information concerning the candidate from natural and legal persons and state and local authorities and bodies in the course of carrying out the security check.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (5) The Security Police Board, within three months as of receipt of the documents specified in subsection 4 of this section, presents the information collected as a result of the security check to the President of the Republic and provides an opinion concerning the compliance of the candidate for the position of Auditor General with the conditions for the issue of a permit for access to state secrets.

 (6) Where the powers of the Auditor General terminate prematurely, a security check of the candidate for the position of Auditor General must be carried out within one month as of receipt of the documents specified in subsection 4 of this section. With the permission of the National Security Committee of the Government of the Republic, the term for carrying out the security check may be extended by one month where the circumstances specified in clause 1 or 2 of subsection 4 of § 33 of the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act arise or where it is possible that circumstances specified in clauses 3 or 4 may arise within one month.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (7) Based on information gathered in the course of a security check, a candidate for the position of Auditor General may be appointed to office within nine months as of the time when the authority that carried out the security check submitted the information gathered in the course of the security check to the President of the Republic. Upon expiry of the term, a candidate for the position of Auditor General may be appointed to office after a new security check has been carried out.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

§ 19.  Requirements for Auditor General

 (1) The Auditor General must be an Estonian citizen who has active legal capacity, is of high moral character and fully proficient in the official language.
[RT I 2008, 1, 5 - entry into force 14.01.2008]

 (2) The Auditor General must have higher academic education and know the general principles of public administration and economics.

§ 20.  Oath of office of Auditor General

 (1) The Auditor General assumes office during the first working week of the plenary session of the Riigikogu following appointment, taking the following oath of office before the Riigikogu:
“I swear to remain faithful to the people of Estonia, the Republic of Estonia and its constitutional order, and to perform, in an impartial manner, all the duties required of my office according to my conscience and in conformity with the Constitution and the law.”

 (2) The Auditor General signs the text of the oath of office and it is deposited in the Chancellery of the Riigikogu during the term of office of the Auditor General and in the National Archives after the resignation of the Auditor General.

§ 21.  Termination of powers of Auditor General

  The powers of the Auditor General are deemed to be terminated:
 1) as of the date of expiry of the five-year term specified in § 17 of this Act;
 2) as of the date of acceptance of their letter of resignation;
 3) as of the date of entry into force of a judgment of the Supreme Court en banc in the case of their extended incapacity to perform their duties for more than six consecutive months;
 4) as of the date of entry into force of a judgment of conviction for an intentionally committed criminal offence;
 5) as of the date of entry into force of a judgment of conviction which prescribes imprisonment for a criminal offence committed due to negligence;
 6) upon their death.

§ 22.  Resignation of Auditor General

  In order to resign, the Auditor General submits a written application to the President of the Republic who makes a proposal to the Riigikogu to release the Auditor General from office. The Auditor General notifies the President of the Republic of the resignation from office at least four months in advance.
[RT I 2003, 21, 121 – entry into force 15.03.2003]

§ 23.  Extended incapacity of Auditor General to perform duties

 (1) Where the Auditor General is incapable to perform their functions for six consecutive months due to an illness or for any other reason, the President of the Republic files a reasoned petition with the Supreme Court to declare by a judgment that the Auditor General is unable to perform their functions.

 (2) The Supreme Court en banc reviews the petition and makes a judgment promptly.

 (3) A judgment of the Supreme Court en banc, by which the Auditor General is declared unable to perform their duties over an extended period, enters into force as of the date of proclamation of the judgment.

 (4) A judgment of the Supreme Court en banc, which has entered into force, releases the Auditor General from office.

§ 24.  Criminal prosecution of Auditor General

 (1) The Auditor General may be prosecuted in accordance with criminal procedure only on the proposal of the Chancellor of Justice and with the consent of the majority of the composition of the Riigikogu.

 (2) The powers of the Auditor General are suspended as of the date of a resolution of the Riigikogu consenting to the criminal prosecution of the Auditor General.

 (3) The powers of the Auditor General are restored as of the date of:
 1) entry into force of a judgment of acquittal;
 2) entry into force of a judgment of conviction for a criminal offence committed due to negligence where the punishment imposed was not imprisonment;
 3) termination of criminal proceedings in a case concerning the Auditor General.

 (4) The Auditor General is removed from office as of the date of:
 1) entry into force of a judgment of conviction for an intentionally committed criminal offence;
 2) entry into force of a judgment of conviction which prescribes imprisonment for a criminal offence committed due to negligence.

 (5) The procedure for criminal prosecution of the Auditor General is provided for in the Procedure for Bringing Criminal Charges against a Member of Riigikogu, Auditor General, Chancellor of Justice, Chief Justice of Supreme Court and Justice of Supreme Court Act.

§ 25.  Substitution for Auditor General

 (1) Where the Auditor General is temporarily unable to perform their duties, the duties transfer to the director of audit appointed by the Auditor General as the deputy of the Auditor General.

 (2) The deputy of the Auditor General performs the duties of the Auditor General also in the event of termination of the powers of the Auditor General until the new Auditor General has taken office.

 (3) Where neither the Auditor General nor the deputy appointed by the Auditor General is able to perform the duties of the Auditor General or where the Auditor General is unable to perform their duties and a deputy has not been appointed, the duties are performed by the director of audit who is senior in terms of age.

§ 251.  Auditor General’s access to state secrets and classified information of foreign states

 (1) By virtue of office the Auditor General has the right to access state secrets and classified information of foreign states for performance of the duties imposed on the Auditor under the Constitution and Acts of the Republic of Estonia and legislation adopted on the basis thereof.

 (2) Where, under an international agreement, the carrying out of a security check is the mandatory prerequisite for granting the right to access classified information of foreign states, a security check is also carried out regarding the Auditor General.

 (3) For carrying out the security check specified in subsection 2 of this section the Auditor General fills in the application form for a permit for access to state secrets and signs a consent form that authorises the authority carrying out the security check to obtain during the security check information about the Auditor General from natural and legal persons and from state and local authorities and bodies, and submits them to the Security Authorities Surveillance Select Committee of the Riigikogu.

 (4) The Security Authorities Surveillance Select Committee of the Riigikogu appoints an authority to carry out a security check of the Auditor General and submits the documents specified in subsection 3 of this section to the authority.

 (5) Within three months as of the receipt of the data media specified in subsection 3 of this section, the authority who carries out the security check submits the information gathered in the course of the security check of the Auditor General to the Security Authorities Surveillance Select Committee of the Riigikogu for making a decision on whether the Auditor General has passed the security check. A certificate of access to classified information of foreign states is issued in accordance with the procedure provided for in the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

§ 26.  Restrictions on activities of Auditor General

 (1) During the term of office, the Auditor General cannot:
 1) hold office in any other state or local authority or in any legal person in public law;
 2) be a member of the council of a local authority;
 3) participate in the activities of a political party;
 4) belong to the management board, supervisory board or another supervisory body of a company;
 5) engage in enterprise, except with their personal investments and the income earned therefrom and income earned from disposal of their assets and property.

 (2) The Auditor General is permitted to engage in research and teaching, unless this hinders the performance of their duties.
[RT I 2006, 48, 357 – entry into force 18.11.2006]

§ 27.  Benefits related to office of Auditor General

 (1) The salary of the Auditor General is provided for in the Salaries of Higher State Public Servants Act.
[RT I 2010, 1, 2 – entry into force 01.01.2012 (entry into force changed RT I, 29.12.2011, 1)]

 (2) [Repealed – RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (3) [Repealed – RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (4) [Repealed – RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (41) [Repealed – RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (42) [Repealed – RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (43) [Repealed – RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (5) [Repealed – RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (6) [Repealed – RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (61) [Repealed – RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (7) [Repealed – RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (71) The Auditor General is paid a monthly representation expenses allowance amounting to 20 per cent of the salary.
[RT I, 28.12.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (8) The Auditor General whose authority is terminated in accordance with clause 1 of § 21 of this Act or due to an illness in accordance with clause 3 of § 21 of this Act has the right to receive compensation in an amount equal to the salary rate for six months.

Chapter 4 STRUCTURE OF NATIONAL AUDIT OFFICE 

§ 28.  Structural units of National Audit Office

 (1) The structural units of the National Audit Office include audit departments and services.

 (2) Audit departments are structural units engaged in the principal activities of the National Audit Office.

 (3) Services are structural units which perform support functions in assistance of the audit departments.

§ 29.  Status and duties of director of audit

 (1) A director of audit is the head of an audit department of the National Audit Office appointed to office by the Auditor General for an unspecified term.

 (2) A director of audit:
 1) directs an audit department;
 2) appoints officials performing the audits prescribed in the annual work schedule of the National Audit Office;
 3) issues notices of proceedings for collection of information necessary for audits;
 4) ensures carrying out audits in accordance with Acts and other legislation;
 5) signs audit reports;
 6) represents the National Audit Office within the limits of competence determined by the Auditor General;
 7) performs other duties arising from law or assigned by the Auditor General.

Chapter 5 SERVICE AND EMPLOYMENT RELATIONSHIPS IN NATIONAL AUDIT OFFICE  
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 30.  Employees of National Audit Office

  The staff of the National Audit Office comprises officials and employees. Employees are employed under an employment contract.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 301.  Requirements for officials of National Audit Office

  An official of the National Audit Office is a person appointed to office in accordance with the Public Service Act, who has academic higher education.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 31.  Application of Public Service Act

  The provisions of the Public Service Act apply to the officials of the National Audit Office and to the Auditor General, taking account of the specifications provided by this Act.

§ 32.  Appraisal of employees of National Audit Office

  [Repealed – RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 33.  Remuneration of employees of and experts involved by National Audit Office

  [Repealed – RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 34.  Additional remuneration of employees of National Audit Office

  [Repealed – RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 35.  Occupational pension of Directors of Audit of National Audit Office

  [Repealed – RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 36.  Participation in pressure activities of officials

  The officials of the National Audit Office are not allowed to strike. The officials of the National Audit Office are also not allowed to participate in any other service-related pressure activities that interfere with the activities of the National Audit Office.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

Chapter 6 BASES FOR AUDIT ACTIVITIES OF NATIONAL AUDIT OFFICE 

§ 37.  Planning work of National Audit Office

 (1) The National Audit Office decides independently on the conduct of audits and the time and nature thereof.

 (2) Mandatory audit duties cannot be imposed on the National Audit Office.

 (3) The work of the National Audit Office is based on the work schedule approved by the Auditor General.

§ 38.  Persons participating in audits

 (1) Audits are carried out by officials appointed by Directors of Audit.

 (2) The National Audit Office has the right to involve experts in audits in order to solve issues requiring special knowledge.

 (3) Supervision over audits is exercised by Directors of Audit. Where officials of several audit departments participate in an audit, supervision over the audit is exercised by the director of audit of the department specified in the work schedule. Where an audit is carried out by a director of audit, supervision over the audit is exercised by the Auditor General.

§ 39.  Removal of persons participating in audits

 (1) A director of audit, official or an expert involved cannot participate in an audit and is required to remove themselves where circumstances casting doubt on their impartiality become evident.

 (2) A director of audit decides whether the circumstances specified in subsection 1 of this section have occurred; in the event of assessing the impartiality of a director of audit, the respective decision is made by the Auditor General.

§ 40.  Notice of proceedings

 (1) A director of audit prepares a notice of proceedings for the collection of information necessary for an audit according to the work schedule of the National Audit Office and the notice is submitted to the person or authority with regard to whom the procedural step is to be taken.

 (2) Where necessary, a notice of proceedings is prepared by the Auditor General personally.

 (3) A notice of proceedings sets out the names of the officials taking the procedural steps and of the experts involved, the procedural steps to be taken and the time of taking thereof.

§ 41.  Procedural steps of National Audit Office

 (1) Procedural steps of the National Audit Office include the following:
 1) requests for information;
 2) collection of explanations;
 3) inspections.

 (2) Procedural steps may be taken by all persons so authorised by a notice of proceedings.

 (3) The Auditor General also has the right to take procedural steps prescribed in a notice of proceedings even where their name is not indicated in the notice.

 (4) Where a procedural step is taken for the purpose of collecting information which the National Audit Office is not entitled to request or where a procedural step violates the rights of a person in any other manner, such person may file an appeal with an administrative court against the step of the National Audit Office.

§ 42.  Right to take procedural steps

  The National Audit Office takes procedural steps with regard to auditees, unless otherwise provided by this Act.

§ 43.  Request for information

 (1) The National Audit Office has the right to access any and all information necessary for the performance of its functions, including restricted information.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (11) The National Audit Office processes personal data, including special categories of personal data, where it is necessary for the attainment of the purposes provided for in §§ 6–71 of this Act.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (12) To attain the purposes provided for in §§ 6–71 of this Act, in particular pseudonymised data or data processed at an equivalent level of data protection are used, where possible.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (2) All auditees are required to submit information necessary for the National Audit Office and permit making copies and transcripts of and extracts from documents.

 (3) With good reason, the National Audit Office has the right to confiscate documents and seal files and storage spaces of documents, money and tangible assets. A report is prepared on the confiscation of documents and the auditee retains a copy of the report and a copy of the confiscated document.

 (4) For the purpose of verifying circumstances relating to the use and preservation of state assets, local authorities’ assets and assets of other legal persons in public law, the Auditor General or an official authorised by the Auditor General has the right to receive information and documents from persons other than the auditees and to examine and make transcripts of the information and documents and to receive information, certified statements and transcripts of documents concerning financial and other operations from banks and other credit institutions.

 (5) For the purposes of performance of its functions, the National Audit Office has the right to receive information from audit undertakings holding an activity license and to receive information about the auditees and, for examination purposes, receive working papers and other documents from the internal auditors of the auditees.
[RT I, 12.11.2010, 1 – entry into force 15.11.2010]

 (6) At the request of the National Audit Office, state authorities and local authorities assist the National Audit Office in obtaining information necessary for auditing.

 (7) Officials of the National Audit Office having the right to access the state secrets or classified information of foreign states of the corresponding level have the right to access data media containing state secrets in accordance with the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

§ 44.  Collection of explanations

  At the request of the National Audit Office, an auditee is required to give written or oral explanations concerning issues specified by the National Audit Office within a reasonable term determined by the National Audit Office. The National Audit Office may demand that an employee or public servant of an auditee give explanations at the seat of the National Audit Office.

§ 45.  Inspection

  Persons authorised in a notice of proceedings may enter the territory and facilities of an auditee, verify the existence of cash, securities and other assets and, where necessary, take inventory and carry out audit measurement tests. An auditee grants unconditional and immediate access to all things and areas which are in its possession and relevant to the audit.

§ 46.  Obstruction of activities of National Audit Office

 (1) Obstruction of the activities of the National Audit Office means:
 1) concealment from the National Audit Office of information necessary for the performance of the functions of the National Audit Office, refusal to provide or avoiding provision of such information, and submission of falsified documents;
 2) refusal to give explanations or avoiding giving explanations, and giving a knowingly false explanation;
 3) obstruction of an inspection.

 (2) The National Audit Office gives notice of events of obstruction of its activities to a Select Committee of the Riigikogu.
[RT I 2003, 88, 588 – entry into force 01.01.2004]

§ 47.  Protection of information

 (1) The Auditor General, employees of the National Audit Office and experts involved use information unavailable to the public, which has become known to them in connection with the performance of their duties, only in the interests of performance of the functions of the National Audit Office.

 (2) The Auditor General, employees of the National Audit Office and experts involved maintain the confidentiality of the state secrets, trade secrets and information subject to banking secrecy, classified information of foreign states and protected personal data, which have become known to them in connection with the performance of the functions of the National Audit Office also after termination of their service relationship or contract.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

§ 48.  Prohibition to interfere with work of auditee

 (1) The National Audit Office must not interfere with the work of an auditee more than necessary for taking procedural steps. The National Audit Office notifies an auditee to be audited of the audit and the aims of the audit within a reasonable period of time before commencing the audit.

 (2) The National Audit Office must not disclose its positions or assessments concerning the results of an audit before disclosure of the audit report.

§ 49.  Obligation to create conditions required for procedural steps

  An auditee creates the conditions necessary for taking procedural steps, including provide necessary premises and means of communication.

§ 50.  Drawing up audit reports

 (1) An audit report may contain observations, assessments and recommendations concerning:
 1) the internal control, financial management, financial accounting and financial statements of the auditee;
 2) the legality of the economic activities, including economic transactions of the auditee;
 3) the performance of the auditee with regard to its management, organisation and activities;
 4) the reliability of the information technology systems of the auditee.

 (2) An audit report may contain recommendations of the National Audit Office concerning elimination and future prevention of the deficiencies identified in the course of the audit.

 (21) An audit report must not contain personal data, unless it concerns observations, assessments and recommendations made in the audit report or a person who acts in the name of an institution or person specified in § 7 of this Act.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (3) An audit report is signed by the director of audit exercising supervision over the audit or, in the events specified in the work schedule of the National Audit Office, by the Auditor General. Where the director of audit who signs the audit report is not a certified public sector auditor for the purposes of the Authorised Public Accountants Act, the report must also be signed by a certified public sector auditor as defined in the Authorised Public Accountants Act in the event of performance of assuring professional functions provided for in subsection 2 of § 77 of the State Budget Act.
[RT I, 13.03.2014, 2 – entry into force 23.03.2014]

 (4) Before signature, an audit report is presented for examination to the relevant minister or rural municipality government or city government as well as to other persons and bodies whom the assessments or recommendations contained in the report concern. A person or a body who has received the report submits their written opinion concerning the recommendations regarding them to the National Audit Office and notifies the National Audit Office within a reasonable period of time specified by the National Audit Office of the measures implemented.

 (5) After examination of the opinions of the persons and bodies specified in subsection 4 of this section, the National Audit Office may revise the audit report.
[RT I 2005, 32, 235 – entry into force 01.01.2005]

§ 51.  Disclosure of audit report

 (1) The National Audit Office is required to disclose an audit report except where the report contains information concerning a state secret or trade secret or information subject to banking secrecy or classified information of foreign states or where disclosure thereof is contrary to legislation in any other manner. In such an event the National Audit Office is required to disclose such parts of the report which are permitted to be disclosed.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (2) Written opinions which persons and bodies specified in subsection 4 of § 50 of this Act have submitted concerning the report are disclosed together with the report.

 (3) In the event of suspicion of a violation of law containing the elements of a criminal offence, the National Audit Office submits all relevant materials to an investigative body which informs the National Audit Office of the results of a review of the materials submitted.

§ 52.  Discussion of audit results

 (1) The Auditor General submits audit results to the appropriate Select Committee of the Riigikogu.

 (2) A representative of the National Audit Office and an auditee or another relevant person are invited to participate in the discussion of the audit results in the Select Committee.

 (3) For the purposes of discussing audit results, the Select Committee has the right to:
 1) summon officials and private persons and obtain oral and written explanations from them;
 2) demand that relevant documents be submitted by any and all state authorities, local authorities, legal persons and natural persons.

 (4) Sessions of the Select Committee where audit results are discussed are public. A session or a part thereof may be declared closed by a decision of the Committee in order to protect personal data under protection, information subject to banking secrecy, a trade secret, a state secret or classified information of foreign states.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (5) As a result of a discussion of audit results, the Select Committee may submit inquiries to the Government of the Republic. The Government of the Republic responds to inquiries within one month.

§ 521.  Access to materials serving as basis for audit report

  The data subject’s right to gain access to the personal data processed regarding the data subject may be restricted where it may:
 1) harm the rights and liberties of another person;
 2) impede the attainment of the purposes provided for in §§ 6–71 of this Act.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

Chapter 7 FINAL PROVISIONS 

Division 1 Implementing Provisions 

§ 53.  Entry into employment contracts with officials of National Audit Office

  The service relationship of an official of the National Audit Office who at the time of entry into force of this Act works in a position which, according to the composition of structural units approved by the Auditor General, need not be filled with a person with the status of an official, is terminated within two months as of the entry into force of this Act and an employment contract setting out at least the same rights and obligations which the person had when working as an official is concluded with the person. Where the official does not agree to conclude an employment contract, the official is released from service and a one-off compensation in the amount of their two months’ salary is paid to the official.

§ 54.  Audits in progress

  Audits commenced before the entry into force of this Act are completed in accordance with the procedure in force before the entry into force of this Act.

§ 541.  Right to occupational pension of Auditor General

  Upon attainment of the retirement age, the following persons are entitled to the occupational pension of the Auditor General:
 1) persons who have held the office of the Auditor General for at least five years by 1 January 2013;
 2) the person who holds the office of the Auditor General on 1 January 2013 and holds the office for at least five years.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

§ 542.  Right to survivor’s pension of dependant of Auditor General

  The Auditor General’s surviving dependant family member who is incapacitated for work has the right to the survivor’s pension in the event of the death of the Auditor General holding office as of 1 January 2013.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

§ 543.  Right of director of audit of National Audit Office to occupational pension

  Upon attainment of the retirement age, the following persons are entitled to the occupational pension of a director of audit of the National Audit Office:
 1) persons who have held the office of a director of audit for at least 15 years by 1 January 2013;
 2) persons who have held the office of a state official or local authority official for at least 15 years by 1 January 2013, including for at least five years as a director of audit of the National Audit Office;
 3) persons holding the office of a director of audit of the National Audit Office on 1 January 2013 and who have completed at least 50 per cent of the length of office required for receiving the occupational pension specified in clause 1 of this section and who will complete the length of office by the time of retirement;
 4) persons holding the office of a director of audit of the National Audit Office on 1 January 2013 and who have completed at least 50 per cent of the length of both offices required for receiving the occupational pension specified in clause 1 of this section and who will complete the length of the offices by the time of retirement;
 5) persons who are state officials or local authority officials on 1 January 2013 and who have held the office of a director of audit of the National Audit Office for at least five years and completed at least 50 per cent of the 15-year term of office of a state official or local authority official and who will complete the length of office by the time of retirement.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

§ 544.  Amount of occupational pension of Auditor General

  The amount of the occupational pension of the Auditor General is:
 1) 50 per cent of the salary of the Auditor General in force on the date as of which the occupational pension is granted, provided that the person has held the office of the Auditor General for at least five years;
 2) 70 per cent of the salary of the Auditor General in force on the date as of which the occupational pension is granted, provided that the person has held the office of the Auditor General for at least ten years.
[RT I, 29.03.2012, 3 - entry into force 01.01.2013]

§ 545.  Amount of survivor’s pension of dependant of Auditor General

 (1) The amount of the survivor’s pension payable in the event of the death of the Auditor General who has held the office for less than ten years to each of their surviving dependant family member who is incapacitated for work is 12.5 per cent of the salary of the Auditor General in force on the date as of which the survivor’s pension is granted. The survivor’s pensions of the family members of the Auditor General must not exceed 37.5 per cent of the salary of the Auditor General as of the given date.

 (2) The amount of the survivor’s pension payable in the event of the death of the Auditor General who has held the office for ten years or more to each of their surviving dependant family member who is incapacitated for work is 17.5 per cent of the salary of the Auditor General in force on the date as of which the survivor’s pension is granted. The survivor’s pensions of the family members of the Auditor General must not exceed 52.5 per cent of the salary of the Auditor General as of the given date.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

§ 546.  Amount of occupational pension of director of audit of National Audit Office

  The amount of the occupational pension of a director of audit of the National Audit Office is 60 per cent of the salary of the Auditor General of the National Audit Office in force on the date as of which the occupational pension is granted.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

§ 547.  Granting and paying occupational pension and survivor’s pension

 (1) The provisions of the State Pension Insurance Act apply to the pension provided for in this Act, taking account of the variations of this Act.
[RT I, 22.06.2016, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (2) The occupational pension and the survivor’s pension, except for the pension calculated on the basis of the salary of the current year, are indexed annually by April 1 using the pension index approved by a regulation of the Government of the Republic on the basis of § 26 of the State Pension Insurance Act.

 (3) The portion of the occupational pension and the survivor’s pension that exceeds the old-age pension or the survivor’s pension calculated on the basis of the State Pension Insurance Act are paid from the state budget via the budget of the National Audit Office.

 (4) At the time of receipt of the occupational pension and the survivor’s pension, a person is not entitled to any other state pensions. The occupational pension is not increased on the basis of § 113 of the Public Service Act. Where a person is entitled to several state pensions, one pension is granted to the person at the person’s choice.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (5) The occupational pension is not paid during the period in which the Auditor General or a director of audit of the National Audit Office holds an office that entitles the person to such occupational person or is a member of the Riigikogu, the President of the Republic, a member of the Government of the Republic, the Chief Justice or a Justice of the Supreme Court, the Commander of the Defence Forces, the Chancellor of Justice or the Governor of Eesti Pank.

 (6) The occupational pension is not paid in the event of removal of the Auditor General from office or in the event of release of a director of audit of the National Audit Office from office under § 91, 92, 94 or 95 of the Public Service Act, except for the circumstances provided for in clause 4 of § 15 of the Public Service Act or due to the entry into force of a judgment of conviction.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (7) A person who has been convicted for an offence specified in Chapter 15 or in Division 2 of Chapter 17 of the Penal Code, for which the Penal Code provides imprisonment of no less than five years, loses the right to the occupational pension.

 (8) Where the occupational pension provided for in this Act has been paid to the person, the payment of the pension is terminated as of the month following the month of entry into force of the judgment. In the event of losing the right to the occupational pension, the person retains the right to apply for pension on common grounds.

 (9) Within ten working days after the entry into force of the judgment, the court informs the Social Insurance Board of the circumstance due to which the person loses the right to the occupational pension.

 (10) The provisions of subsection 7 of this section apply to a person with regard to whom a judgment of conviction entered into force after 10 March 2009.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

§ 55.  Pension of official of National Audit Office

 (1) A person receiving the pension of an official of the National Audit Office under the National Audit Office Act in force until the entry into force of this Act is entitled to the pension on the grounds and in the amount in force until the entry into force of this Act, except regarding the recalculation of the salary and pension serving as the basis for the pension.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (2) An official of the National Audit Office who, by the time of entry into force of this Act, jas completed at least 70 per cent of the term of office required for the receipt of the pension of an official of the National Audit Office has the right to the pension of an official of the National Audit Office on the grounds and in the amount in force until the entry into force of this Act, except regarding the recalculation of the salary and pension serving as the basis for the pension, provided that before retirement the person completes the term of office required for the pension of an official of the National Audit Office.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (3) The pension of an official of the National Audit Office is calculated on the basis of the salary of their last office in the National Audit Office in force on the date as of which the pension is granted.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (4) The pension of an official of the National Audit Office, except for the pension calculated on the basis of the salary of the current year, is indexed annually by April 1 using the pension index approved by a regulation of the Government of the Republic on the basis of § 26 of the State Pension Insurance Act.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (5) The pension of an official of the National Audit Office is paid from the state budget via the budget of the National Audit Office.
[RT I, 29.03.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

§ 551.  Implementation of Act

 (1) The provisions of this Act in the wording in force before 15 November 2010 apply to accounting periods which started on 1 January 2009 or earlier and to the reports drawn up regarding the periods.

 (2) The wording of subsection 3 of § 50 of this Act, which entered into force on 1 January 2011 applies to accounting periods which will commence on 1 January 2012 or later.
[RT I, 22.09.2011, 3 – entry into force 02.10.2011]

Division 2 Amendment and Repeal of Acts 

§ 56. – § 57. [Omitted from this text.]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.03.2019, 149

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus määrab kindlaks Riigikontrolli korralduse ja tegevuse alused.

 (2) Käesolev seadus sätestab Riigikontrolli poolt isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise, andmesubjekti õiguste teostamise ning nende piiramise alused.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 2.  Riigikontrolli staatus

  Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan.

§ 3.  Riigikontrolli tegevuse eesmärk

  Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.

§ 4.  Riigikontrolli kulude katmine

  Riigikontrolli tegevuseks vajalikud kulud nähakse ette riigieelarves.

§ 5.  Riigikontrolli tegevuse kontrollimine

  Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu poolt rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitorettevõtja, kellel on Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks samasugused õigused nagu Riigikontrollil kontrollimiste läbiviimiseks.
[RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]

§ 51.  Riigikontrolli registreerimine

  Riigikontroll registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2002, 57, 356 - jõust. 01.08.2002]

2. peatükk RIIGIKONTROLLI ÜLESANDED JA PÄDEVUS 

§ 6.  Majanduskontroll (audit)

 (1) Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit).

 (2) Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate:
 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid;
 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust;
 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust;
 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust.

 (3) Tulemuslikkust hindab Riigikontroll lähtuvalt kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja arengukavadega püstitatud eesmärkidest, heast juhtimistavast ning järgmistest kriteeriumidest:
 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

 (4) Kontrollimisel lähtub Riigikontroll audiitori kutsetegevuse üldtunnustatud normidest ja tavadest.

§ 7.  Kontrollitavad

 (1) Riigikontroll teostab majanduskontrolli järgmiste asutuste ja isikute üle:
 1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, kohtud, Eesti Pank, Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantselei;
 2) valitsusasutused ning nende hallatavad riigiasutused;
 3) kohaliku omavalitsuse üksused, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatut;
 4) avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
 5) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle asutajaks või liikmeks on riik või avalik-õiguslik juriidiline isik;
 6) äriühingud, kus riigil või avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud sihtasutustel on kas üksi või ühiselt valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjad;
 7) äriühingud, kes on saanud riigilt laenu või kelle laene või muude lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik;
 8) muud avalik-õiguslike ülesannete täitjad riigi vara kasutamisel ja säilitamisel.

 (2) Riigikontroll teostab käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud ulatuses kontrolli:
 1) kohaliku omavalitsuse üksuste üle munitsipaalvara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel;
 2) sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle, kelle asutajaks või liikmeks on kohaliku omavalitsuse üksus;
 3) äriühingute üle, kus kohaliku omavalitsuse üksusel on valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjate üle.

 (21) Riigikontroll teostab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ulatuses kontrolli kohaliku omavalitsuse üksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise osas.

 (3) Riigikontroll kontrollib teiste isikute valdusesse antud riigivara kasutamist ja säilimist. Riiklikke toetusi ja sihtotstarbelisi eraldisi saavate isikute puhul on Riigikontrollil õigus teha menetlustoiminguid, et selgitada toetuse või eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse või eraldise kasutamise õiguspärasust.

 (4) Riigikontroll kontrollib riigi ja kohalike omavalitsuse üksuste vahendusel eraldatud Euroopa Liidu vahendite kasutamist ja selliste vahenditega seoses Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmist. Euroopa Liidu vahendite lõppkasutajate ja Euroopa Liidu ees kohustusi omavate isikute suhtes on Riigikontrollil õigus teha menetlustoiminguid, selgitamaks Euroopa Liidu vahendite saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning vahendite kasutamise ja kohustuste täitmise õiguspärasust.
[RT I 2005, 32, 235 - jõust. 01.01.2006]

§ 71.  Riigi konsolideerimisgrupi audiitor

 (1) Riigi konsolideerimisgrupi audiitoriks on Riigikontroll.

 (2) Riigikontroll koordineerib ja juhendab vandeaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmist riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruande auditi ning riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste, välja arvatud Riigikontrolli tehingute seaduslikkuse kontrolli teostamisel.
[RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

 (3) Riigikontroll määrab kindlaks ja avalikustab õigusaktid ning tehinguklassid, mida riigi konsolideerimisüksuste tehingute seaduslikkuse iga-aastase kontrolli käigus vähemalt hõlmatakse. Riigikontrolli määratud ulatuses läbiviidava tehingute seaduslikkuse kontrolli ettenähtud kasutajaks on Riigikontroll.
[RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]

§ 8.  Aruannete esitamise kohustus

  Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud kahe nädala jooksul pärast oma majandusaasta aruande kinnitamist, kuid mitte hiljem kui aruandeaastale järgneva aasta 15. märtsiks, saatma selle koopia Riigikontrollile.
[RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

§ 9.  Sisekontrolli- ja siseauditialane koostöö

  Riigikontroll teeb kohaliku omavalitsuse üksustega ning Vabariigi Valitsusega valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste osas koostööd sisekontrolli ja siseauditi arendamise alal.
[RT I 2005, 32, 235 - jõust. 01.01.2006]

§ 10.  Riigikontrolli aruanded Riigikogule

 (1) Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta üheaegselt riigi majandusaasta koondaruande arutamisega Riigikogus. Ülevaade avaldatakse Riigi Teatajas.
[RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.06.2010]

 (2) Riigikontroll esitab Riigikogule oma tegevuse kohta majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega kuu aja jooksul pärast vandeaudiitori aruande saamist. Riigikontrolli raamatupidamise aastaaruande audit ja tehingute seaduslikkuse kontroll tuleb lõpetada hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. Riigikontrolli majandusaasta aruanne avalikustatakse koos vandeaudiitori aruandega.
[RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]

§ 11.  Riigikogu liikme arupärimine

  Riigikontrolör vastab Riigikogu liikme arupärimisele seaduses sätestatud korras.

§ 12.  Osalemine õigusloomes

 (1) Riigikontrollil on õigus teha Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja ministrile, samuti kohaliku omavalitsuse organile ettepanekuid seaduste, määruste ning muude õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks.

 (2) Riigikontrollile esitatakse mõistliku aja jooksul enne vastuvõtmist Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigustloovate aktide eelnõud, mis käsitlevad finantsjuhtimist, finantsarvestust või aruandlust.
[RT I 2005, 32, 235 - jõust. 01.01.2006]

§ 13.  Välissuhtlemine

 (1) Riigikontroll suhtleb iseseisvalt välisriikide kõrgemate kontrolliasutustega ja osaleb nende asutuste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. Riigikontroll teeb koostööd Euroopa Kontrollikojaga.

 (2) Riigikontroll võib koos välisriikide või rahvusvaheliste kontrolliasutustega läbi viia ühiseid kontrollimisi, kui see tuleneb rahvusvahelistest lepingutest või kokkulepetest, ning kontrollida rahvusvahelisi organisatsioone kooskõlas nende organisatsioonide tegevust sätestavate dokumentidega.

§ 14.  Poliitikasse sekkumise vältimine

  Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke.

3. peatükk RIIGIKONTROLÖR 

§ 15.  Riigikontrolöri staatus ja ülesanded

 (1) Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks.

 (2) Riigikontrolör:
 1) määrab Riigikontrolli auditiosakondade ja teenistuste arvu, nimetused ja tegevusvaldkonnad, kehtestab auditiosakondade ja teenistuste põhimäärused, määrab ametnike ametikohtade ja töötajate töökohtade arvu;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
 2) kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised, sealhulgas isikuandmete kaitse ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
 3) kehtestab teenistusse võtmise ja töölepingu sõlmimise täiendavad nõuded, nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikontrolli ametnikud ning sõlmib töölepingu ja lõpetab töölepingu Riigikontrolli töötajatega;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
 4) nimetab enda asendajaks ühe Riigikontrolli peakontrolöridest;
 5) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras;
 6) esindab Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku.
[RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud isikuandmete töötlemise juhis peab sisaldama andmesubjekti õiguste teostamise korda, isikuandmete säilitamise tähtaegu, teavet andmete arhiveerimise ja kustutamise kohta ning muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimusi.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 16.  Riigikontrolöri osavõtt Vabariigi Valitsuse istungitest

 (1) Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus sõnaõigusega osa võtta Vabariigi Valitsuse istungitest.

 (2) Riigikontrolörile saadetakse Vabariigi Valitsuse istungite päevakorrad koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega.

§ 17.  Riigikontrolöri ametisse nimetamine

  Riigikontrolöri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul viieks aastaks.

§ 18.  Riigikontrolöri kandidaadi julgeolekukontroll

 (1) Riigikontrolöri kandidaat peab enne riigikontrolöriks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Riigikontrolöri kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku.

 (3) Riigikontrolöri kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab riigikontrolöri kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt ja organitelt.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse riigikontrolöri kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

 (6) Kui riigikontrolöri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll riigikontrolöri kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib riigikontrolöri kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Vabariigi Presidendile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib riigikontrolöri kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 19.  Riigikontrolörile esitatavad nõuded

 (1) Riigikontrolör peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt.
[RT I 2008, 1, 5 - jõust. 14.01.2008]

 (2) Riigikontrolöril peab olema akadeemiline kõrgharidus ning ta peab tundma riigihalduse ja majanduse põhialuseid.

§ 20.  Riigikontrolöri ametivanne

 (1) Riigikontrolör astub ametisse tema nimetamisele järgneval Riigikogu täiskogu töönädalal Riigikogu ees järgmise ametivande andmisega:
«Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet mind kohustab.»

 (2) Ametivande tekstile kirjutab riigikontrolör alla ja seda hoitakse riigikontrolöri ametisoleku ajal Riigikogu Kantseleis, pärast ametist lahkumist aga Rahvusarhiivis.

§ 21.  Riigikontrolöri volituste lõppemine

  Riigikontrolöri volitused loetakse lõppenuks:
 1) käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud viieaastase tähtaja möödumise päevast;
 2) tema ametist tagasiastumise avalduse rahuldamise päevast;
 3) tema kestva võimetuse korral üle kuue kuu järjest täita oma ametiülesandeid – Riigikohtu üldkogu otsuse jõustumise päevast;
 4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;
 5) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast, kui selle kohtuotsusega on määratud vabaduskaotuslik karistus;
 6) tema surma korral.

§ 22.  Riigikontrolöri tagasiastumine

  Ametist tagasiastumiseks esitab riigikontrolör kirjaliku avalduse Vabariigi Presidendile, kes teeb Riigikogule ettepaneku riigikontrolör ametist vabastada. Ametist tagasiastumisest teatab riigikontrolör Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.
[RT I 2003, 21, 121 - jõust. 15.03.2003]

§ 23.  Riigikontrolöri kestev võimetus täita oma ülesandeid

 (1) Kui riigikontrolör on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega.

 (2) Riigikohtu üldkogu vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse viivitamata.

 (3) Riigikohtu üldkogu otsus, millega riigikontrolör tunnistatakse kestvalt võimetuks täitma oma ametiülesandeid, jõustub väljakuulutamise päeval.

 (4) Jõustunud Riigikohtu üldkogu otsus vabastab riigikontrolöri ametist.

§ 24.  Riigikontrolöri kriminaalvastutusele võtmine

 (1) Riigikontrolöri saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

 (2) Riigikontrolöri volitused peatuvad alates päevast, mil Riigikogu teeb otsuse anda nõusolek riigikontrolöri kriminaalvastutusele võtmiseks.

 (3) Riigikontrolöri volitused taastuvad:
 1) õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;
 2) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast juhul, kui määratud karistuseks ei olnud vabaduskaotus;
 3) tema kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamise päevast.

 (4) Riigikontrolör on ametist tagandatud:
 1) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;
 2) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast, kui selle kohtuotsusega on määratud vabaduskaotuslik karistus.

 (5) Riigikontrolöri kriminaalvastutusele võtmise kord on sätestatud Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seaduses.

§ 25.  Riigikontrolöri asendamine

 (1) Kui riigikontrolör ei saa ajutiselt oma ülesandeid täita, lähevad need üle tema poolt riigikontrolöri asendajaks nimetatud peakontrolörile.

 (2) Riigikontrolöri asendaja täidab riigikontrolöri ülesandeid ka tema volituste lõppemisel kuni uue riigikontrolöri ametisse astumiseni.

 (3) Kui riigikontrolöri ülesandeid ei saa täita ei riigikontrolör ega tema nimetatud asendaja või kui riigikontrolör ei saa oma ülesandeid täita ja asendajat ei ole nimetatud, täidab neid ealt vanim peakontrolör.

§ 251.  Riigikontrolöri juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

 (1) Riigikontrolöril on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka riigikontrolöri suhtes.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab riigikontrolör riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.

 (4) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab riigikontrolöri suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.

 (5) Julgeolekukontrolli asutus esitab riigikontrolöri suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabekandjate saamisest Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile otsustamiseks, kas riigikontrolör on julgeolekukontrolli läbinud. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 26.  Riigikontrolöri tegevuse piirangud

 (1) Riigikontrolör ei tohi ametisoleku ajal:
 1) olla mõnes teises riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis;
 2) kuuluda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogusse;
 3) osaleda erakonna tegevuses;
 4) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;
 5) osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine.

 (2) Riigikontrolör võib tegeleda teadusliku ja pedagoogilise tööga, kui see ei takista tema ülesannete täitmist.
[RT I 2006, 48, 357 - jõust. 18.11.2006]

§ 27.  Riigikontrolöri ametihüved

 (1) Riigikontrolöri ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega.
[RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.01.2014 (jõustumine muudetud RT I, 29.12.2011, 1)]

 (2) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (3) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (4) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (41) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (42) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (43) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (5) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (6) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (61) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (7) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (71) Riigikontrolörile makstakse iga kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (8) Riigikontrolöril, kelle volitused on lõppenud käesoleva seaduse § 21 punkti 1 ja haiguse tõttu punkti 3 alusel, on õigus hüvitisele kuue kuu ametipalga määra ulatuses.

4. peatükk RIIGIKONTROLLI STRUKTUUR 

§ 28.  Riigikontrolli struktuuriüksused

 (1) Riigikontrolli struktuuriüksused on auditiosakonnad ja teenistused.

 (2) Auditiosakonnad on Riigikontrolli põhitegevusega tegelevad struktuuriüksused.

 (3) Teenistused on auditiosakondi abistavaid ülesandeid täitvad struktuuriüksused.

§ 29.  Peakontrolöri staatus ja ülesanded

 (1) Peakontrolör on Riigikontrolli auditiosakonna juhataja, kelle riigikontrolör nimetab ametisse tähtajatult.

 (2) Peakontrolör:
 1) juhib auditiosakonda;
 2) määrab Riigikontrolli tööplaanis ettenähtud kontrollimist teostavad ametnikud;
 3) väljastab kontrollimiseks vajaliku teabe kogumiseks menetlusteate;
 4) tagab kontrollimiste läbiviimise kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega;
 5) kirjutab alla kontrolliaruandele;
 6) esindab Riigikontrolli riigikontrolöri määratud pädevuse piires;
 7) täidab muid seadusest tulenevaid või riigikontrolöri antud ülesandeid.

5. peatükk TEENISTUS- JA TÖÖSUHTED RIIGIKONTROLLIS 
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 30.  Riigikontrollis töötavad isikud

  Riigikontrollis töötavad ametnikud ja töötajad. Töötajad võetakse tööle töölepinguga.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 301.  Riigikontrolli ametnikule esitatavad nõuded

  Riigikontrolli ametnik on avaliku teenistuse seaduse kohaselt ametisse nimetatud isik, kellel on akadeemiline kõrgharidus.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 31.  Avaliku teenistuse seaduse kohaldamine

  Riigikontrolli ametnikele, samuti riigikontrolörile kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 32.  Riigikontrolli teenistujate hindamine
[Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 33.  Riigikontrolli teenistujate ja kaasatud asjatundjate tasustamine
[Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 34.  Riigikontrolli teenistujate lisatasud
[Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 35.  Riigikontrolli peakontrolöri ametipension
[Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 36.  Ametnike surveaktsioonides osalemine

  Riigikontrolli ametnikud ei tohi streikida. Samuti ei tohi Riigikontrolli ametnikud osaleda muudes teenistusalastes surveaktsioonides, mis häirivad Riigikontrolli tegevust.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

6. peatükk RIIGIKONTROLLI KONTROLLITEGEVUSE ALUSED 

§ 37.  Riigikontrolli töö kavandamine

 (1) Riigikontroll otsustab iseseisvalt kontrollimiste läbiviimise, aja ja iseloomu.

 (2) Riigikontrollile ei saa anda kohustuslikke kontrolliülesandeid.

 (3) Riigikontrolli töö aluseks on riigikontrolöri kinnitatud tööplaan.

§ 38.  Kontrollimises osalevad isikud

 (1) Kontrollimise viivad läbi peakontrolöri määratud ametnikud.

 (2) Riigikontrollil on õigus kontrollimisse kaasata asjatundjaid eriteadmisi nõudvate küsimuste lahendamiseks.

 (3) Kontrollimise üle teostab järelevalvet peakontrolör. Kui kontrollimisel osalevad mitme auditiosakonna ametnikud, teostab kontrollimise üle järelevalvet tööplaanis määratud osakonna peakontrolör. Kui kontrollimise viib läbi peakontrolör, teostab kontrollimise üle järelevalvet riigikontrolör.

§ 39.  Kontrollimises osaleva isiku taandamine

 (1) Peakontrolör, ametnik või kaasatud asjatundja ei tohi kontrollimises osaleda ning on kohustatud ennast taandama, kui ilmnevad asjaolud, mis annavad põhjust kahelda tema erapooletuses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemise üle otsustab peakontrolör, peakontrolöri erapooletuse hindamise puhul – riigikontrolör.

§ 40.  Menetlusteade

 (1) Peakontrolör koostab vastavalt Riigikontrolli tööplaanile kontrollimiseks vajaliku teabe kogumiseks menetlusteate, mis esitatakse isikule või asutusele, kelle suhtes soovitakse menetlustoimingut läbi viia.

 (2) Vajaduse korral koostab riigikontrolör menetlusteate isiklikult.

 (3) Menetlusteates sisalduvad menetlustoiminguid tegevate ametnike ja kaasatud asjatundjate nimed, tehtavad menetlustoimingud ning nende läbiviimise aeg.

§ 41.  Riigikontrolli menetlustoimingud

 (1) Riigikontrolli menetlustoimingud on:
 1) teabe nõudmine;
 2) seletuse võtmine;
 3) vaatlus.

 (2) Õigus menetlustoiminguid teha on kõikidel menetlusteates selleks volitatud isikutel.

 (3) Riigikontrolöril on õigus menetlusteates ettenähtud menetlustoiminguid teha ka juhul, kui teda ei ole menetlusteates märgitud.

 (4) Kui menetlustoiminguga soovitakse koguda teavet, mille esitamise nõudmiseks puudub Riigikontrollil õigus, või kui menetlustoiming rikub muul viisil kellegi õigusi, võib isik, kelle õigusi rikutakse, kaevata Riigikontrolli toimingu peale halduskohtule.

§ 42.  Menetlustoimingute teostamise õigus

  Riigikontroll teostab menetlustoiminguid kontrollitavate suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 43.  Teabe nõudmine

 (1) Riigikontrollil on õigus tutvuda kogu oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabega, sealhulgas juurdepääsupiiranguga teabega.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (11) Riigikontroll töötleb isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud eesmärkide täitmiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

 (12) Käesoleva seaduse §-s 6–71 sätestatud eesmärkide täitmiseks kasutatakse võimaluse korral eelkõige pseudonüümitud või samaväärsel andmekaitse tasemel töödeldavaid andmeid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

 (2) Kõik kontrollitavad on kohustatud väljastama Riigikontrollile vajalikku teavet ning võimaldama teha dokumentidest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid.

 (3) Mõjuvatel põhjustel on Riigikontrollil õigus ära võtta dokumente, samuti kinni pitseerida toimikuid ning dokumentide, raha ja materiaalsete väärtuste hoiukohti. Dokumentide äravõtmise kohta koostatakse protokoll, mille üks eksemplar koos koopiaga äravõetavast dokumendist jääb kontrollitavale.

 (4) Riigikontrolöril või tema poolt volitatud ametnikul on õigus saada kontrollitavate hulka mittekuuluvalt isikult riigi, kohalike omavalitsuse üksuste ning muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara kasutamist ja säilimist puudutavate küsimuste kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente nendega tutvumiseks ja ärakirjade tegemiseks, samuti saada pankadelt ja teistelt krediidiasutustelt andmeid, õiendeid ning dokumentide ärakirju rahaliste ja muude operatsioonide kohta.

 (5) Riigikontrollil on oma ülesannete täitmiseks õigus saada tegevusloaga audiitorettevõtjatelt vajalikku teavet ja kontrollitavate siseaudiitoritelt kontrollitavaid puudutavat teavet ning tutvumiseks tööpabereid ja muid dokumente.
[RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]

 (6) Riigikontrolli taotlusel abistavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsuse üksused Riigikontrolli kontrollimiseks vajalike andmete saamisel.

 (7) Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavate teabekandjatega tutvumise õigus on vastava taseme riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatel Riigikontrolli ametnikel vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 44.  Seletuse võtmine

  Riigikontrolli nõudmisel on kontrollitav kohustatud andma Riigikontrolli määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikke ja suulisi seletusi Riigikontrolli esitatud küsimustes. Riigikontroll võib nõuda, et kontrollitava töötaja või teenistuja ilmuks seletust andma Riigikontrolli asukohta.

§ 45.  Vaatlus

  Menetlusteates volitatud isik võib siseneda kontrollitava territooriumile ja objektidele, kontrollida sularaha, väärtpaberite ning muu vara olemit ja vajaduse korral teha inventuure ja kontrollmõõtmisi. Kontrollitav peab tingimusteta ja viivitamata võimaldama juurdepääsu kõigile oma valduses olevatele kontrollimisega seoses tähtsust omavatele asjadele ja paikadele.

§ 46.  Riigikontrolli tegevuse takistamine

 (1) Riigikontrolli tegevuse takistamine on:
 1) Riigikontrolli eest tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe varjamine, selle andmisest keeldumine või kõrvalehoidumine, samuti võltsitud dokumentide esitamine;
 2) seletuse andmisest keeldumine või selle andmisest kõrvalehoidumine, samuti teadvalt väära seletuse andmine;
 3) vaatluse takistamine.

 (2) Riigikontroll teavitab oma tegevuse takistamise juhtudest Riigikogu erikomisjoni.
[RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004]

§ 47.  Teabe kaitse

 (1) Riigikontrolör, Riigikontrolli teenistujad ning kaasatud asjatundjad võivad oma ülesannete täitmisega seoses neile teatavaks saanud avalikkusele mittekättesaadavaid andmeid kasutada vaid Riigikontrolli ülesannete täitmise huvides.

 (2) Riigikontrolör, Riigikontrolli teenistujad ja kaasatud asjatundjad hoiavad saladuses neile Riigikontrolli ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud riigi-, äri- ja pangasaladust, salastatud välisteavet ning kaitstavaid isikuandmeid ka pärast teenistussuhte või lepingu lõppemist.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 48.  Kontrollitava töösse sekkumise keeld

 (1) Riigikontroll ei või häirida kontrollitava tööd rohkem, kui see on vajalik menetlustoiminguteks. Riigikontroll teavitab kontrollitavat kontrollimisest ja selle eesmärkidest mõistliku tähtaja jooksul enne kontrollimise algust.

 (2) Riigikontroll ei või avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid kontrollimise tulemuste kohta enne kontrolliaruande avalikustamist.

§ 49.  Menetlustoiminguteks vajalike tingimuste loomise kohustus

  Kontrollitav loob menetlustoiminguteks vajalikud tingimused, sealhulgas eraldab selleks vajalikud ruumid ja sidevahendid.

§ 50.  Kontrolliaruande koostamine

 (1) Kontrolliaruanne võib sisaldada tähelepanekuid, hinnanguid ja ettepanekuid kontrollitavate:
 1) sisekontrolli, finantsjuhtimise, finantsarvestuse ja finantsaruannete kohta;
 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasuse kohta;
 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkuse kohta;
 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse kohta.

 (2) Riigikontrollil on kontrolliaruandes õigus teha ettepanekuid kontrollimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja tulevikus vältimiseks.

 (21) Kontrolliaruanne ei või sisaldada isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui see puudutab kontrolliaruandes sisalduvaid tähelepanekuid, hinnanguid ja ettepanekuid või kui see puudutab isikut, kes tegutseb käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud asutuse või isiku nimel.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

 (3) Kontrolliaruandele kirjutab alla kontrollimise üle järelevalvet teostanud peakontrolör või Riigikontrolli tööplaanis ettenähtud juhtudel riigikontrolör. Kui kontrolliaruandele allakirjutav peakontrolör ei ole avaliku sektori vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses, peab riigieelarve seaduse § 77 lõikes 2 sätestatud kindlustandvate kutsetegevusalaste ülesannete täitmisel kontrolliaruandele alla kirjutama ka avaliku sektori vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

 (4) Enne allkirjastamist tutvustatakse kontrolliaruannet asjassepuutuvale ministrile või valla- või linnavalitsusele, samuti teistele isikutele ja organitele, kelle suhtes see sisaldab hinnanguid või ettepanekuid. Aruande saanud isikud ja organid on kohustatud esitama Riigikontrollile kirjalikult oma arvamuse neid puudutavate ettepanekute kohta, samuti teavitama rakendatavatest abinõudest Riigikontrolli tema antud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute ja organite arvamustega tutvumise järel võib Riigikontroll kontrolliaruandes muudatusi teha.
[RT I 2005, 32, 235 - jõust. 01.01.2006]

§ 51.  Kontrolliaruande avalikustamine

 (1) Riigikontroll on kohustatud kontrolliaruande avalikustama, välja arvatud juhul, kui see sisaldab andmeid riigi-, äri- või pangasaladuse või salastatud välisteabe kohta või kui selle avalikustamine on muul viisil vastuolus õigusaktidega. Sellisel juhul on Riigikontroll kohustatud avaldama kontrolliaruande need osad, mille avalikustamine on lubatud.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Koos aruandega avalikustatakse käesoleva seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud isikute ja organite poolt aruande kohta esitatud kirjalikud arvamused.

 (3) Kuriteo tunnuseid sisaldava õiguserikkumise avastamise kahtluse korral on Riigikontroll kohustatud vastavad materjalid esitama uurimisorganile, kes teatab Riigikontrollile materjalide läbivaatamise tulemustest.

§ 52.  Kontrollitulemuste arutamine

 (1) Riigikontrolör esitab kontrollitulemused Riigikogu vastavale erikomisjonile.

 (2) Kontrollitulemuste arutamisel erikomisjonis kutsutakse arutelu juurde Riigikontrolli ja kontrollitava esindaja või muu asjassepuutuv isik.

 (3) Erikomisjonil on kontrollitulemuste arutamisega seoses õigus:
 1) kutsuda välja ameti- ja eraisikuid ning saada neilt suulisi ja kirjalikke selgitusi;
 2) nõuda asjassepuutuvaid dokumente kõigilt riigi- ja kohalike omavalitsuse üksuste asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt.

 (4) Kontrollitulemuste arutamiseks korraldatud erikomisjoni istungid on avalikud. Istungi või selle osa võib komisjoni otsusega kuulutada kinniseks kaitstavate isikuandmete, panga-, äri- või riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Erikomisjon võib kontrollitulemuste arutelu tulemusena esitada järelepärimise Vabariigi Valitsusele. Järelepärimisele peab valitsus vastama ühe kuu jooksul.

§ 521. Juurdepääs kontrolliaruande aluseks olevatele materjalidele

  Andmesubjekti õigust saada juurdepääs tema kohta töödeldud isikuandmetele võib piirata, kui see võib:
 1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
 2) takistada käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud eesmärkide täitmist.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

7. peatükk LÕPPSÄTTED 

1. jagu Rakendussätted 

§ 53.  Riigikontrolli ametnikega töölepingu sõlmimine

  Riigikontrolli ametnikuga, kes töötab käesoleva seaduse jõustumise hetkel ametikohal, mille täitmiseks ei ole riigikontrolöri kinnitatava struktuuriüksuste koosseisu kohaselt vaja ametniku staatust omavat isikut, lõpetatakse kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates teenistussuhe ning sõlmitakse tööleping, mis näeb ette vähemalt samad õigused ja kohustused, nagu tal olid ametnikuna. Kui ametnik ei ole nõus töölepingu sõlmimisega, vabastatakse ta teenistusest ning makstakse talle ühekordset hüvitist kahe kuu ametipalga ulatuses.

§ 54.  Pooleliolevad kontrollimised

  Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud kontrollimised lõpetatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras.

§ 541.  Õigus riigikontrolöri ametipensionile

  Õigus riigikontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on:
 1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud riigikontrolörina vähemalt viis aastat;
 2) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis riigikontrolörina ja kes töötab sellel ametikohal vähemalt viis aastat.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 542.  Õigus riigikontrolöri ülalpeetava toitjakaotuspensionile

  Õigus toitjakaotuspensionile on riigikontrolöri ülalpidamisel olnud töövõimetul pereliikmel 2013. aasta 1. jaanuaril ametis oleva riigikontrolöri surma korral ametis oleku ajal.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 543.  Õigus Riigikontrolli peakontrolöri ametipensionile

  Õigus Riigikontrolli peakontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on:
 1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat Riigikontrolli peakontrolörina;
 2) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikuna, sealhulgas vähemalt viis aastat Riigikontrolli peakontrolörina;
 3) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis Riigikontrolli peakontrolörina ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž;
 4) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis Riigikontrolli peakontrolörina ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti mõlemast käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täituvad nimetatud staažid;
 5) 2013. aasta 1. jaanuaril riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt viieaastane Riigikontrolli peakontrolöri staaž ja vähemalt 50 protsenti 15-aastasest riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 544.  Riigikontrolöri ametipensioni suurus

  Riigikontrolöri ametipensioni suurus on:
 1) 50 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse, kui isik on töötanud riigikontrolöri ametikohal vähemalt viis aastat;
 2) 70 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse, kui isik on töötanud riigikontrolöri ametikohal vähemalt kümme aastat.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 545.  Riigikontrolöri ülalpeetava toitjakaotuspensioni suurus

 (1) Alla kümne aasta riigikontrolörina töötanud riigikontrolöri surma korral igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele makstava toitjakaotuspensioni suurus on 12,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates toitjakaotuspension määratakse. Riigikontrolöri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 37,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast nimetatud kuupäeval.

 (2) Kümme või rohkem aastat riigikontrolörina töötanud riigikontrolöri surma korral igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele makstava toitjakaotuspensioni suurus on 17,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates toitjakaotuspension määratakse. Riigikontrolöri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 52,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast nimetatud kuupäeval.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 546.  Riigikontrolli peakontrolöri ametipensioni suurus

  Riigikontrolli peakontrolöri ametipensioni suurus on 60 protsenti Riigikontrolli peakontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 547.  Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni määramine ning maksmine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud pensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (2) Ametipension ja toitjakaotuspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

 (3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava vanaduspensioni või toitjakaotuspensioni, makstakse riigieelarvest Riigikontrolli eelarve kaudu.

 (4) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni saamise ajal ei ole isikul õigust saada teisi riiklikke pensione. Ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (5) Ametipensioni ei maksta riigikontrolöri ja Riigikontrolli peakontrolöri töötamisel sellele ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina või Eesti Panga presidendina.

 (6) Ametipensioni ei maksta riigikontrolöri ametist tagandamisel või Riigikontrolli peakontrolöri ametikohalt vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 91, 92, 94 või 95 alusel, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 15 punktis 4 sätestatud asjaoludel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse ametipensionile.

 (8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud ametipensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Ametipensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

 (9) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teavitama Sotsiaalkindlustusametit asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus ametipensionile.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 55.  Riigikontrolli ametniku pension

 (1) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud Riigikontrolli seaduse alusel Riigikontrolli ametniku pensioni saaval isikul on õigus pensionile käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud alustel ja suuruses, välja arvatud pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga ja pensioni ümberarvutamise osas.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (2) Õigus Riigikontrolli ametniku pensionile käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud alustel ja suuruses, välja arvatud pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga ja pensioni ümberarvutamise osas, on ka Riigikontrolli ametnikul, kellel on käesoleva seaduse jõustumise hetkeks Riigikontrolli ametniku pensioni saamiseks nõutavast tööstaažist täis vähemalt 70 protsenti, tingimusel, et sellel isikul täitub enne pensionile jäämist Riigikontrolli ametniku pensioni saamiseks nõutav tööstaaž.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (3) Riigikontrolli ametniku pension arvutatakse tema viimase Riigikontrolli ametikoha ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (4) Riigikontrolli ametniku pension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

 (5) Riigikontrolli ametniku pension makstakse riigieelarvest Riigikontrolli eelarve kaudu.
[RT I, 29.03.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 551.  Seaduse rakendamine

 (1) Aruandeperioodidele, mis algasid 2009. aasta 1. jaanuaril või varem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid enne 2010. aasta 15. novembrit kehtinud redaktsioonis.

 (2) Käesoleva seaduse § 50 lõike 3 redaktsiooni, mis jõustus 2011. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2012. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
[RT I, 22.09.2011, 3 - jõust. 02.10.2011]

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 56. – § 57. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]