Text size:

Requirements for Liquid Fuels

Back to wordings

Issuer:Minister of Economic Affairs and Communications
Type:regulation
In force from:01.05.2019
In force until: In force
Translation published:22.10.2019

This Regulation is made under subsection 1 of § 8 of the Liquid Fuel Act.

§ 1.  Scope of application

 (1) The scope of application of this Regulation includes the following liquid fuels (hereinafter, ‘ fuel’):
 1) petrol – fuel whose eight-digit reference in the combined nomenclature (hereinafter, ‘CN’) established by Council Regulation (EEC) no. 2658/87 on the tariff and statistical nomenclature and on the Common Customs Tariff (OJ L 256, 7.9.1987, pp. 1−675) is 2710 12 41, 2710 12 45 or 2710 12 49;
[RT I, 03.05.2012, 3 – entry into force 06.05.2012]
 2) diesel – fuel whose eight-digit reference in the CN is 2710 19 29, 2710 19 43 or 2710 20 11;
[RT I, 03.05.2012, 3 – entry into force 06.05.2012]
 3) biofuel – fuel, including biodiesel, which is produced from biomass and which is used in transport, and which can be used as fuel directly or when mixed with petrol or diesel.
[RT I, 30.07.2013, 1 – entry into force 02.08.2013]

 (2) Requirements for heavy and light fuel oil are established by the regulation referred to in subsection 1 of § 120 of the Atmospheric Air Protection Act.
[RT I, 13.01.2017, 9 – entry into force 16.01.2017]

 (3) The commodity codes cited in this Regulation are based on the CN as current on 1 January 2012.
[RT I, 03.05.2012, 3 – entry into force 06.05.2012]

§ 11.  Definitions

  The terms used in this Regulation are defined as follows:
 1) ‘biomass’ means the biodegradable fraction of biological-origin products, waste matter and residues from agriculture, including plant and animal material, from forestry and forestry-related production, as well as from fisheries and aquaculture, and the biodegradable fraction of industrial and household waste;
 2) ‘biodiesel’ means fatty acid methyl esters (FAME) which are used either in 100% concentration as diesel fuel or as an admixture to diesel fuel;
 3) ‘sustainability criteria’ means the requirements established under subsection 2 of § 58 of the Ambient Air Protection Act concerning the sustainability criteria of biofuels;
 4) ‘supply chain’ means the body of actions that includes persons and activities starting from the growing of the raw material required for the production of biofuel until the making available of the biofuel to the consumers;
 5) ‘mass balance system’ means the system of monitoring the movement of consignments in the supply chain, under which a consignment from one part of the supply chain to another part of that chain includes the product as well as information concerning that product, such as information concerning the quantity, origin and properties of the product, and other information.
[RT I, 30.07.2013, 1 – entry into force 02.08.2013]

§ 2.  Requirements for fuel

 (1) Petrol, diesel and paraffinic diesel must meet the requirements established in the regulations made under subsection 1 of § 120 of the Atmospheric Air Protection Act.
[RT I, 18.04.2019, 4 – entry into force 01.05.2019]

 (2) Biodiesel must conform to the Estonian standard EVS-EN 14214.
[RT I, 02.12.2010, 3 – entry into force 05.12.2010]

 (21) [Repealed – RT I, 18.04.2019, 4 – entry into force 01.05.2019]

 (22) [Repealed – RT I, 18.04.2019, 4 – entry into force 01.05.2019]

 (3) Information concerning the standards is provided by the Ministry of Economic Affairs and Communications.

§ 3.  Identifiers for petrol, diesel and paraffinic diesel
[RT I, 18.04.2019, 4 - entry into force 01.05.2019]

 (1) The identifier for petrol is a circle that contains the indication EX in which E signals an ethanol content in the petrol and X is replaced by a number showing the maximum ethanol content of the petrol in volume percentage.

 (2) The identifier for diesel is a square that contains the indication BX in which B signals a biodiesel content in the diesel and X is replaced by a number showing the maximum biodiesel content of the diesel in volume percentage.

 (3) Where the supplier of fuel fulfils the obligation set out in subsection 1 of § 21 of the Liquid Fuel Act partially or in its entirety by an agreement concluded between suppliers or with a person who has released biomethane for final consumption, any identifier which has been installed prior to conclusion of the agreement and which is an identifier that corresponds to subsection 1 or 2 is not required to be changed during the period of validity of the agreement, provided the physically maximum proportion of the biofuel in the relevant fuel does not exceed what is shown in the indication.

 (4) The marker for paraffinic diesel is a square that contains the indication XTL.

 (5) One of the following indications is to be displayed on the identifier for petrol depending on the Research Octane Number of the petrol to be identified:
 1) bensiin 91 – petrol whose octane number is at least 91, but less than 95;
 2) bensiin 95 – petrol whose octane number is at least 95, but less than 98;
 3) bensiin 98 – petrol whose octane number is at least 98.

 (6) The seller of fuel indicates the identifier of the fuel on the fuel dispenser and on the fuel dispenser nozzle.

 (7) The identifier shown on the fuel dispenser is to include a reference to the Estonian standard to which the fuel that is being handled conforms.

 (8) The identifier must be shown in black type on a white or silver background.

 (9) An example of the identifier for petrol depending on the octane number and ethanol content in volume percentage, an example of the identifier for diesel depending on the biodiesel content in percent volume and an example of the identifier for paraffinic diesel are shown in the annex to this Regulation, entitled “Examples of identifiers for petrol, diesel and paraffinic diesel”.
[RT I, 18.04.2019, 4 – entry into force 01.05.2019]

§ 31.  Requirements for biofuel

 (1) Biofuel that is sold to a final consumer must be obtained through a biofuel supply chain that ensures:
 1) provision, to all persons participating in the supply chain, of reliable information concerning consignments and of reliable general information;
 2) the functioning of the mass balance system at all handlers participating in the supply chain and at other persons;
 3) disclosure, at the demand of an authority exercising state supervision, of data that were used to develop the information referred to in clause 1;
 4) the auditing, on an annual basis, by an independent auditor and in accordance with relevant standards, of the functioning of the entire supply chain;
 5) dissemination to all interested parties of the auditor’s conclusions, which have been drawn up based on a verification of the accuracy, reliability and robustness against fraud of the systems that were used by the undertakings, and on an evaluation of the frequency and methodology of the internal auditing used in the supply chain as well as of the credibility of the data.

 (2) The requirements for biofuel must be met regardless of whether the biofuel or the feedstock for that biofuel have been produced in the European Union or have been imported into the Union.
[RT I, 30.07.2013, 1 – entry into force 02.08.2013]

§ 32.  Information shared in the supply chain

 (1) The general information referred to in clause 1 of subsection 1 of § 31 is
 1) information concerning the quantities in consignments of biofuel or biofuel feedstocks;
 2) information concerning the scheme for proving conformity of biofuel to sustainability requirements (hereinafter, ‘scheme’);
 3) information concerning conformity to particular sustainability criteria;
 4) information on whether the biofuel has been produced from waste matter, residues, non-food cellulosic material or lignocellulose.

 (2) The general information referred to in clause 1 of subsection 1 of § 31 is:
 1) information concerning measures taken for the protection of soil, water and air, for the restoration of degraded land and, in areas where water is scarce, for the prevention of excessive water consumption;
 2) information concerning measures to be taken in order to take into account the potential socio-economic problems related to the introduction of biofuels;
 3) information on whether the third countries and Member States that are a material source of the raw material for the biofuel have ratified and applied the relevant conventions of the International Labour Organization (ILO).

 (3) The schemes referred to in clause 2 of subsection 1 of this section are:
 1) a voluntary scheme recognized by the European Commission under Directive 2009/28/EC of the European Parliament and of the Council on the promotion of the use of energy from renewable sources and amending and subsequently repealing Directives 2001/77/EC and 2003/30/EC (OJ L 140, 5.6.2009, pp. 16–62);
 2) a scheme applied under bilateral or multilateral agreements concluded by the European Union with third countries;
 3) a national scheme of another Member State of the European Union.

 (4) The socio-economic problems referred to in clause 2 of subsection 2 of this section are:
 1) an increasing demand for biofuels, which has an impact on social sustainability in the European Union and in third countries;
 2) on the impact of the biofuel policy of the European Union on the availability of foodstuffs;
 3) respect for land-use rights.

 (5) The relevant conventions of the International Labour Organization (ILO) referred to in clause 3 of subsection 2 of this section are:
 1) the Convention concerning Forced or Compulsory Labour;
 2) the Convention concerning Freedom of Association and Protection of the Right to Organize;
 3) the Convention concerning the Application of the Principles of the Right to Organize and to Bargain Collectively;
 4) the Convention concerning Equal Remuneration of Men and Women Workers for Work of Equal Value;
 5) the Convention concerning the Abolition of Forced Labour;
 6) the Convention Concerning Discrimination in Respect of Employment and Occupation;
 7) the Convention concerning Minimum Age for Admission to Employment;
 8) the Convention concerning the Prohibition and Immediate Action for the Elimination of the Worst Forms of Child Labour.
[RT I, 30.07.2013, 1 – entry into force 02.08.2013]

§ 33.  Functioning mass balance system

  A mass balance system is deemed to be functioning if:
 1) the system makes it possible to arrange for the intermixing, and accounting for such intermixing, of consignments which contain raw material or biofuel characterized by different sustainability criteria (hereinafter, ‘mixture’);
 2) with respect to a mixture, the system ensures the provision of information concerning the conformity to sustainability criteria, and quantity, of each consignment that has been added to that mixture;
 3) when consignments are issued from the mixture, the system ensures that the sum of all consignments withdrawn from the mixture is described as if it had the same sustainability characteristics and the same quantities as the sum of all consignments added to the mixture.
[RT I, 30.07.2013, 1 – entry into force 02.08.2013]

§ 34.  Special rule concerning the provision of information to supervisory authorities

  If a supervisory authority requires the handler of biofuel or a person participating in the supply chain to provide information under clause 3 of subsection 1 of § 31 of this Regulation when proof concerning the conformity of the consignment to the sustainability criteria for biofuels has been provided by means of a scheme referred to in clause 1 or 2 of subsection 3 of § 32 of this Regulation, the supervisory authority may not require provision of additional proof regarding the criteria mentioned in clause 3 of subsection 1 of § 32 or, for the parts of the supply chain that are included in the particular scheme, of information referred to in clauses 1–3 of subsection 2 of § 32.
[RT I, 30.07.2013, 1 – entry into force 02.08.2013]

§ 4.  Repeal of regulations

[Omitted from this text.]

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.07.2023
Avaldamismärge:RT I, 18.04.2019, 5

Määrus kehtestatakse «Vedelkütuse seaduse» § 8 lõike 1 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määruse reguleerimisalasse kuuluvad järgmised vedelkütused (edaspidi kütus):
  1) bensiin – kütus, mille nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi KN) kaheksa numbrit on 2710 12 41, 2710 12 45 või 2710 12 49;
[RT I, 03.05.2012, 3 - jõust. 06.05.2012]
  2) diislikütus – kütus, mille KN kaheksa numbrit on 2710 19 29, 2710 19 43 või 2710 20 11;
[RT I, 03.05.2012, 3 - jõust. 06.05.2012]
  3) biokütus – transpordis kasutatav biomassist toodetud kütus, sealhulgas biodiislikütus, mida saab kasutada puhta kütusena või segatuna bensiinis või diislikütuses.
[RT I, 30.07.2013, 1 - jõust. 02.08.2013]

  (2) Nõuded raskele ja kergele kütteõlile sätestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõikes 1 nimetatud määrusega.
[RT I, 13.01.2017, 9 - jõust. 16.01.2017]

  (3) Käesolevas määruses nimetatud kaubakoodid põhinevad KN-il seisuga 2012. aasta 1. jaanuar.
[RT I, 03.05.2012, 3 - jõust. 06.05.2012]

§ 11.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) biomass on põllumajandusest, sealhulgas taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, samuti kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon;
  2) biodiislikütus on rasvhapete metüülestrid (FAME), mida kasutatakse kas 100%-lises kontsentratsioonis diislikütusena või diislikütuse segukomponendina;
  3) säästlikkuse kriteeriumid on välisõhu kaitse seaduse § 58 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuded biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele;
  4) tarneahel on tegevuste kogum, mis hõlmab isikuid ja tegevusi alates biokütuse tootmiseks vajaliku tooraine kasvatamisest kuni biokütuse tarbijale kättesaadavaks tegemiseni;
  5) massibilansi süsteem on tarneahelas saadetiste liikumise jälgimise süsteem, kus saadetis tarneahela ühest osast tarneahela teise osasse hõlmab toodet ja teavet selle toote kohta, näiteks infot selle koguse, päritolu ja omaduste kohta ning muud teavet.
[RT I, 30.07.2013, 1 - jõust. 02.08.2013]

§ 2.   Nõuded kütusele

  (1) Bensiin, diislikütus ja parafiinne diislikütus peab vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses toodud nõuetele.
[RT I, 18.04.2019, 4 - jõust. 01.05.2019]

  (2) Biodiislikütus peab vastama Eesti standardile EVS-EN 14214.
[RT I, 02.12.2010, 3 - jõust. 05.12.2010]

  (21) [Kehtetu - RT I, 18.04.2019, 4 - jõust. 01.05.2019]

  (22) [Kehtetu - RT I, 18.04.2019, 4 - jõust. 01.05.2019]

  (3) Standardite kohta annab teavet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

§ 3.   Bensiini, diislikütuse ja parafiinse diislikütuse tähistus
[RT I, 18.04.2019, 4 - jõust. 01.05.2019]

  (1) Bensiini tähistuseks on ring, mille sees on märge EX, kus E märgib, et bensiin sisaldab etanooli ning X on asendatud numbriga, mis märgib bensiini maksimaalset etanoolisisaldust mahuprotsentides.

  (2) Diislikütuse tähistuseks on ruut, mille sees on märge BX, kus B märgib, et diislikütus sisaldab biodiislikütust ning X on asendatud numbriga, mis märgib diislikütuse maksimaalset biodiislikütuse sisaldust mahuprotsentides.

  (3) Kui kütuse tarnija täidab vedelkütuse seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud kohustuse osaliselt või terviklikult tarnijatevahelise või biometaani lõpptarbimisse andnud isikuga sõlmitud kokkuleppega, ei pea enne kokkuleppe sõlmimist paigaldatud tähistusel lõike 1 või lõike 2 kohast tähistust kokkuleppe kehtivuse ajal muutma, kui vastava kütuse biokütuse füüsiliselt maksimaalne osa ei ole märgistusele kantust suurem.

  (4) Parafiinse diislikütuse tähistuseks on ruut, mille sees on märge XTL.

  (5) Bensiini tähistusele paigutatakse märge, mis on sõltuvalt bensiini oktaaniarvust uurimismeetodil järgmine:
  1) bensiin 91 – oktaaniarvuga vähemalt 91, kuid alla 95;
  2) bensiin 95 – oktaaniarvuga vähemalt 95, kuid alla 98;
  3) bensiin 98 – oktaaniarvuga vähemalt 98.

  (6) Kütuse müüja märgib kütuse tähistuse tankurile ja tankuri püstolile.

  (7) Tankurile lisatud tähistusele märgitakse viide Eesti standardile, millele käideldav kütus vastab.

  (8) Tähistus peab olema mustas kirjas valgel või hõbedasel taustal.

  (9) Bensiini tähistuse näide sõltuvalt oktaaniarvust ja etanooli sisaldusest mahuprotsentides, diislikütuse tähistuse näide sõltuvalt biodiislikütuse sisaldusest mahuprotsentides ja parafiinse diislikütuse tähistuse näide on esitatud käesoleva määruse lisas „Bensiini, diislikütuse ja parafiinse diislikütuse tähistuse näited“.
[RT I, 18.04.2019, 4 - jõust. 01.05.2019]

§ 31.   Nõuded biokütusele

  (1) Kütuse lõppkasutajale müüdav biokütus peab olema saadud biokütuse tarneahela abil, mille puhul on tagatud:
  1) usaldusväärse saadetiste kohta käiva ja üldteabe jagamine kõikidele tarneahelas osalevatele isikutele;
  2) massibilansi süsteemi toimimine kõikide tarneahelas osalevate käitlejate ja teiste isikute juures;
  3) riiklikku järelevalvet teostava asutuse nõudmisel andmete avaldamine, mida kasutati punktis 1 nimetatud teabe koostamisel;
  4) kogu tarneahela toimimise auditeerimine asjakohaste standardite järgi sõltumatu audiitori poolt kord aastas;
  5) audiitori järelduste, mille koostamiseks on kontrollitud ettevõtjate poolt kasutatud süsteemide täpsust, usaldusväärsust ja pettusekindlust ning hinnatud tarneahelas kasutatava sisekontrolli tihedust ja metoodikat ning andmete usutavust, avaldamine kõigile huvilistele.

  (2) Nõuded biokütusele peavad olema täidetud sõltumata sellest, kas biokütus või selle lähtematerjalid on toodetud Euroopa Liidus või imporditud Euroopa Liitu.
[RT I, 30.07.2013, 1 - jõust. 02.08.2013]

§ 32.   Tarneahelas jagatav teave

  (1) Paragrahvi 31 lõike 1 punktis 1 nimetatud üldteabeks on
  1) info biokütuse või selle lähtematerjalide partiide koguste kohta;
  2) info biokütuse säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamise skeemi (edaspidi skeem) kohta;
  3) info üksikutele säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kohta;
  4) info selle kohta, kas biokütus on toodetud jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest või lignotselluloosist.

  (2) Paragrahvi 31 lõike 1 punktis 1 nimetatud üldteabeks on:
  1) info pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ja veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks rakendatud meetmete kohta;
  2) info meetmete kohta, mida rakendatakse biokütuste kasutuselevõtuga seonduvate võimalike sotsiaal-majanduslike probleemide arvessevõtmiseks;
  3) info selle kohta, kas biokütuse tooraine oluliseks allikaks olevad kolmandad riigid ja liikmesriigid on ratifitseerinud ja rakendanud asjakohaseid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud skeemid on:
  1) Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62) alusel tunnustatud vabatahtlik skeem;
  2) Euroopa Liidu poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute alusel rakendatav skeem;
  3) teise Euroopa Liidu liikmesriigi riiklik skeem.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 viidatud sotsiaal-majanduslikud probleemid on:
  1) kasvav nõudlus biokütuste järele, mis avaldab mõju sotsiaalsele jätkusuutlikkusele Euroopa Liidus ja kolmandates riikides;
  2) Euroopa Liidu biokütusepoliitika mõju kohta toiduainete kättesaadavusele;
  3) maakasutusõiguse järgimine.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 viidatud asjakohased Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid on:
  1) sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon;
  2) ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon;
  3) organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon;
  4) konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest;
  5) sunniviisilise töö kaotamise konventsioon;
  6) töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon;
  7) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon;
  8) lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon.
[RT I, 30.07.2013, 1 - jõust. 02.08.2013]

§ 33.   Toimiv massibilansi süsteem

  Massibilansi süsteemi loetakse toimivaks, kui:
  1) see võimaldab korraldada saadetiste, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse kriteeriumidega toorainet või biokütust (edaspidi segu), omavahelisest segamist ja segamisest arvestuse pidamist;
  2) segu puhul on tagatud teave iga segu koosseisu kuuluva saadetise säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse ja saadetise koguse kohta;
  3) segust saadetiste väljastamisel on tagatud, et segust eemaldatud kõigi saadetiste summat kirjeldatakse nii, nagu sellel oleks samad säästlikkuse näitajad ja samad kogused kui segule lisatud kõigi saadetiste summal..
[RT I, 30.07.2013, 1 - jõust. 02.08.2013]

§ 34.   Järelevalveasutusele teabe andmise kohustuse erisus

  Juhul kui järelevalveasutus nõuab biokütuse käitlejalt või tarneahelas osalevalt isikult andmeid käesoleva määruse § 31 lõike 1 punkti 3 alusel ning saadetise vastavust biokütuse säästlikkuse kriteeriumidele on tõendatud käesoleva määruse § 32 lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud skeemi abil, ei või järelevalveasutus nõuda täiendavaid tõendeid § 32 lõike 1 punktis 3 nimetatud kriteeriumide osas ja § 32 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teavet tarneahela osades, mida see konkreetne skeem hõlmab.
[RT I, 30.07.2013, 1 - jõust. 02.08.2013]

§ 4.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json