Text size:

Family Benefits Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.01.2017
In force until: Did not enter into force
Translation published:23.09.2016

Chapter 1 General Provisions  

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act provides the classification, purposes and extent of family benefits and the conditions and procedure for the grant and payment thereof.

 (2) The provisions of the General Part of the Social Code Act apply to the social protection prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

 (3) If a family member is living or working in a Contracting Party to the EEA Agreement or the Swiss Confederation, Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament and of the Council on the coordination of social security systems (OJ L 166, 30.04.2004, p. 72–116) applies upon grant of family benefits.

§ 2.  Purpose of Act

  The purpose of this Act is to support families with children and raising of children.

§ 3.  Family benefits

 (1) Family benefits are benefits in cash financed from the state budget through the Ministry of Social Affairs which are paid to ensure the well-being of families with children.

 (2) The classes of family benefits are state family allowances (hereinafter family allowances), parental benefit and maintenance allowance.

§ 4.  Persons entitled to receive family benefits

 (1) Family benefits are granted and paid under the conditions provided for in this Act to a person specified in subsection 3 (1) of the General Part of the Social Code Act.

 (2) Family members residing in Estonia and children who do not live in the family due to studying abroad of persons specified in subsection (1) of this section are entitled to receive family benefits.

 (3) Permanent residents of Estonia whose residence is in several states are entitled to receive family benefits if they are residents for the purposes of subsection 6 (1) of the Income Tax Act.

 (4) Residents of Estonia do not have the right to receive family benefits if they receive benefits of the same kind from another state.

§ 5.  Notification of persons of creation of right to receive family allowances and parental benefit

 (1) The Social Insurance Board shall verify on the basis of the data entered in the social protection information system the compliance of persons with the requirements for receiving family allowances or parental benefit and notify the persons of the creation of the right to receive benefit. The Social Insurance Board shall communicate the notice concerning the creation of the right to receive benefit to the e-mail addresses of the persons or in the manner specified in clauses 27 (1) 2) and 3) of the General Part of the Social Code Act.

 (2) Compliance with the requirements for receiving the benefits specified in subsection (1) of this section shall be verified on the basis of the following data:
 1) general data of a person – personal identification code, given names and surname, data on residence and contact details, data on marital status, death, declaration of death, data on the person being missing or a fugitive or data on establishment of guardianship or appointment as caregiver, data on deprivation of the right of custody over person, data on residence permit or right of residence and citizenship;
 2) data on the periods of compulsory military service or alternative service.

§ 6.  Application for family benefits

 (1) In order to apply for family benefits, a person specified in subsection 3 (1) of the General Part of the Social Code Act (hereinafter applicant) shall submit an application to the Social Insurance Board. If parents wish to exercise the right to receive the benefit in turn, the new applicant for the benefit shall submit an application which includes the consent of the person who received the benefit previously.

 (2) The date on which an application is received is deemed to be the date of application for family benefits. If the application is sent by post, the date on the date stamp of the place from which the application is sent is deemed to be the date of application. If the application is submitted electronically, the date of submission of the application is deemed to be the date of application.

 (3) The Social Insurance Board shall communicate the notice concerning the grant of family benefits to the e-mail address of such parent or notifies such person who did not submit the application for family benefits in the manner specified in clauses 27 (1) 2) and 3) of the General Part of the Social Code Act.

 (4) The list of information included in an application for family benefits shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 7.  Bases for calculation of family benefits

 (1) The amounts of family allowances shall be established as specific amounts. In the month in which the payment of the family allowances begins, the amount of the allowance shall be calculated in proportion to the number of days for which the person has the right to receive benefit.

 (2) Calculation of parental benefit shall be based on the amount of individually registered social tax. In the month in which the payment of the parental benefit begins and in the month in which the payment of the parental benefit ends, the amount of the benefit shall be calculated in proportion to the number of days for which the person has the right to receive benefit.

 (3) The amount of maintenance allowance shall be established as a specific amount. In the month in which the payment of the maintenance allowance during the time of court proceedings begins and in the month in which it ends, the amount of the maintenance allowance shall be calculated in proportion to the number of days for which the person has the right to receive maintenance allowance.

§ 8.  Grant and payment of family benefits

 (1) The grant of or refusal to grant family benefits shall be decided by the Social Insurance Board.

 (2) If a person is entitled to receive several classes of family benefits, the benefits shall be granted and paid at the same time, unless otherwise provided for in this Act.

 (3) The Social Insurance Board has the right to take into account, in addition to the information provided for in the Population Register Act, other information on the basis of which payment, suspension or termination of family benefits is decided.

 (4) Family benefits shall be paid pursuant to the procedure provided for in § 28 of the General Part of the Social Code Act.

 (5) If other social insurance benefits are paid to the recipient of family benefits through the Social Insurance Board as home delivery by post, the same method of payment shall be applied to the payment of family benefits.

 (6) Upon calculation, grant, payment and set-off of family benefits, the amount shall be rounded to the accuracy of one cent.

§ 9.  Notification obligation of applicant

  An applicant is required to immediately notify the Social Insurance Board of the following circumstances which affect the grant or amount of family benefits:
 1) settlement or commencement of studies in another state or interruption or completion of studies in another state by the applicant or child;
 2) commencement of work in a Contracting Party to the EEA Agreement or the Swiss Confederation by a family member – parent, guardian, caregiver, parent's spouse or another person entitled to receive benefit;
 3) receipt of family benefits from a foreign state.

§ 10.  Notification obligation of rural municipality or city government

  A rural municipality or city government shall immediately notify the Social Insurance Board of circumstances which affect the suspension, continuation or termination of the payment of family benefits. A rural municipality or city government shall also notify of separation of a child from family and the person actually raising the child, entry into a foster care contract, placement of a child in a safe house or substitute home and the failure to establish the residence of a child in the territory of the rural municipality or city, or settlement of a family in a foreign state.

§ 11.  Notification obligation of Police and Border Guard Board

  The Police and Border Guard Board shall notify the Social Insurance Board of search proceedings or termination of the proceedings for establishing the whereabouts of a missing person within ten working days.

§ 12.  Suspension and continuation of payment of family benefits

 (1) The Social Insurance Board shall suspend the payment of family benefits if the child is separated from the family.

 (2) The Social Insurance Board shall suspend the payment of family benefits if the rural municipality or city government has placed the child in a substitute home before the making of a court ruling.

 (3) The Social Insurance Board shall continue the payment of family benefits to the parent if the reason specified in subsection (1) or (2) of this section ceases to exist.

 (4) The Social Insurance Board shall suspend the payment of family benefits if the recipient of family benefits is in a custodial institution as a prisoner, person in detention or custody, except in the case provided for in subsection 30 (6) of this Act. Family benefits shall be continued to be paid to another applicant on the conditions provided for in this Act.

 (5) The Social Insurance Board shall suspend the payment of family benefits if the benefits paid as home delivery by post are not collected for at least two months. After submission of an application, the benefits shall be paid to the applicant.

 (6) The Social Insurance Board shall suspend the payment of family benefits to a person receiving family benefits if proceedings for establishing the whereabouts of a missing person have been initiated concerning the person or if search proceedings have been initiated concerning the person because the person evades service of imprisonment. The payment of family benefits shall continue after the reason for suspension ceases to exist.

§ 13.  Termination of payment of family benefits

  The Social Insurance Board shall terminate the payment of family benefits to a parent if the parent has been deprived of the right of custody on the basis of § 135 of the Family Law Act or if a guardian has been appointed to his or her minor child or a foster care contract is entered into or the child is placed in a substitute home.

§ 14.  Recovery and set-off of family benefits

 (1) The provisions of the General Part of the Social Code Act apply upon recovery and set-off of family benefits, taking account of the specifications provided for in this Act.

 (2) The Social Insurance Board may set off family benefits paid to a person without basis against the family benefits paid on the basis of this Act. The set-off amount shall not exceed 20 per cent of the amount of family allowances and maintenance allowance granted to the person. At least 50 per cent of the rate of parental benefit provided for in subsection 39 (1) of this Act shall be retained for the recipient of the parental benefit.

 (3) The allowance granted on the basis of § 19 of this Act shall be recovered or set off to the extent that overlaps with the survivor’s pension or national pension upon the loss of a provider paid for the same parent or parent's spouse.

 (4) If the Social Insurance Board issues a precept to a person concerning the commencement of compulsory enforcement upon failure to perform the obligation to comply with the recovery but there is no information concerning the address of the person or the person does not live at the address known and the actual location of the person is unknown and the precept cannot be delivered in any other manner provided for in the General Part of the Social Code Act, the conclusion of the precept shall be published in the official publication Ametlikud Teadaanded.

Chapter 2 Family Allowances  

Division 1 Purpose and Classes of Family Allowances  

§ 15.  Purpose of family allowances

  The purpose of family allowances is to ensure for families with children the partial reimbursement of expenses relating to the care, raising and education of children.

§ 16.  Classification of family allowances

 (1) Monthly family allowances are:
 1) child allowance;
 2) child care allowance;
 3) single parent’s child allowance;
 4) foster care allowance;
 5) parent's allowance for families with seven or more children.

 (2) Single family allowances are:
 1) childbirth allowance;
 2) adoption allowance;
 3) start in independent life allowance.

Division 2 Monthly Family Allowances  

§ 17.  Child allowance

 (1) Every child has the right to receive child allowance from the birth until he or she attains 16 years of age.

 (2) A child who is enrolled in a basic school or upper secondary school, or a child without secondary education enrolled in formal vocational education has the right to receive child allowance until he or she attains 19 years of age. When the child attains 19 years of age, payment of the allowance shall continue until the end of the current academic year or until the student is excluded from the list of the school.

 (3) The amount of child allowance for the first and second child of a family shall be 50 euros. The amount of child allowance for the third and each subsequent child shall be 100 euros.

§ 18.  Child care allowance

 (1) One of the parents has the right to receive child care allowance:
 1) 38.36 euros for each child of up to 3 years of age if the parent raises a child of up to 3 years of age;
 2) 19.18 euros for each child between 3 and 8 years of age if the parent raises also a child between 3 and 8 years of age in addition to a child of up to 3 years of age;
 3) 19.18 euros for each child between 3 and 8 years of age if the parent raises three or more children who receive child allowance in a family with three or more children.

 (2) The right to receive child care allowance arises from the birth of the child and terminates on the day the child attains 3 years of age or 8 years of age.

 (3) If a child specified in clauses (1) 2) or 3) of this section starts year one at school and attains 8 years of age during the current academic year, child care allowance for the child shall be paid until the end of the academic year within the meaning of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act.

 (4) An allowance shall not be paid for the same child pursuant to both clauses (1) 2) and 3) of this section at the same time.

 (5) If one of the parents is on parental leave, that parent has the right to receive child care allowance.

 (6) If a person other than a parent uses parental leave, that person has the right to receive child care allowance in the amount of 38.36 euros for each child in his or her care, but not more than 115.08 euros per month. For such period, child care allowance shall not be paid to the parent for the same child.

 (7) A guardian or caregiver of a child with whom a written foster care contract has been entered into has the right to receive child care allowance under the conditions provided for in this section.

 (8) Child care allowance shall not be paid:
 1) for a child in connection with whose birth maternity benefit is paid pursuant to the Health Insurance Act;
 2) for a child in connection with whose adoption adoption benefit is paid pursuant to the Health Insurance Act;
 3) if one of the parents is paid parental benefit on the basis of this Act.

§ 19.  Single parent’s child allowance

 (1) A child whose birth registration or vital statistics data entered in the population register contain no entry concerning the father or whose parent has been declared to be a fugitive pursuant to the procedure established by law and who meets the requirements provided for in subsection 17 (1) or (2) of this Act has the right to receive single parent’s child allowance.

 (2) The right to receive single parent’s child allowance arises from the birth of the child or the date of declaring the parent a fugitive.

 (3) The amount of single parent’s child allowance shall be 19.18 euros.

 (4) Payment of single parent’s child allowance shall be terminated in the following cases:
 1) establishment of paternal filiation;
 2) acknowledgement of paternity;
 3) termination of the search of a parent or the grant of survivor's pension or national pension upon loss of a provider for the same parent;
 4) grant of survivor's pension upon the loss of a parent's spouse or foster parent or national pension upon loss of a provider.

§ 20.  Foster care allowance

 (1) A child whose parents fail to perform the obligation to raise the child and to care for the child arising from the Family Law Act and for whom guardianship has been established or in respect of whom a foster care contract has been entered into on the bases provided for in the Social Welfare Act has the right to receive foster care allowance.

 (2) The right to receive foster care allowance arises on the date of entry into force of the court ruling on guardianship or the date of entry into a foster care contract and payment of the allowance shall be terminated as of the month following the termination of guardianship or foster care.

 (3) Upon termination of guardianship or foster care when a child attains 18 years of age, payment of the allowance specified in subsection (1) of this section shall continue until the end of the current academic year within the meaning of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act when the child attains 19 years of age or until the student is excluded from the list of the school if he or she complies with the requirements provided for in subsection 17 (2) of this Act.

 (4) The amount of foster care allowance shall be 240 euros for each child under guardianship or in foster care.

§ 21.  Parent's allowance for families with seven or more children

 (1) One of the parents, a guardian or caregiver raising seven or more children in a family who comply with the requirements provided for in subsection 17 (1) or (2) of this Act has the right to receive parent's allowance for families with seven or more children.

 (2) The amount of parent's allowance for families with seven or more children shall be 168.74 euros.

Division 3 Single Family Allowances  

§ 22.  Childbirth allowance

 (1) One of the parents has the right to receive childbirth allowance in case of birth of a child.

 (2) The right to receive childbirth allowance arises on the date of birth of the child.

 (3) An adoptive parent, guardian or caregiver has the right to receive childbirth allowance, if childbirth allowance has not been paid for the same child earlier.

 (4) The amount of childbirth allowance shall be 320 euros for each child born.

 (5) In the case of a multiple birth of three or more children, the amount of childbirth allowance shall be 1000 euros for each child.

 (6) Childbirth allowance shall not be paid for a stillborn child.

§ 23.  Adoption allowance

 (1) An adoptive parent from who an adopted child does not descend and who is not the spouse of a parent of the child has the right to receive adoption allowance, if childbirth allowance has not been paid to the family for the same child earlier.

 (2) The right to receive adoption allowance arises on the date of entry into force of the court ruling on adoption.

 (3) Adoption allowance shall be paid in the amount of 320 euros for each child adopted.

§ 24.  Start in independent life allowance

 (1) A person who stayed at a substitute home as a child or for whom guardianship was established or in respect of whom a written foster care contract was entered into has the right to receive start in independent life allowance if he or she settles independently in a new residence not later than within two years after termination of the substitute home service, guardianship or foster care contract.

 (2) The right to receive start in independent life allowance arises on the date of settling independently in a new residence.

 (3) The amount of start in independent life allowance shall be 383.60 euros.

Division 4 Application for, Calculation and Grant of Family Allowances  

§ 25.  Applicant for family allowances

 (1) The parent, guardian or caregiver who is raising a child or one of the following persons may apply for family allowances:
 1) a person, other than a parent, who uses parental leave;
 2) a parent's spouse raising the child;
 3) a person raising the child who is also raising a common child with the parent of the child;
 4) a person entitled to receive family allowances who is over 18 years of age and who begins to live independently;
 5) upon application for start in independent life allowance, a person who meets the requirements provided for in subsection 24 (1) of this Act;
 6) if the child is separated from the family, the person raising the child.

 (2) In the case specified in subsection 26 (3) of this Act, the applicant for family allowances shall be the parent whose family member the child is deemed to be.

§ 26.  Bases for calculation of family allowances

 (1) In order to determine the amount of family allowances, all children raised together in a family who have the right to receive child allowance shall be taken into account.

 (2) Upon determination of the amount of family allowances, a child who is living apart from the family is not deemed to be a member of the family of a parent applying for family allowances.

 (3) If a child is equally raised by both parents living apart, the child shall be deemed to be a member of the family of one of the parents according to the agreement between the parents.

 (4) A child who temporarily does not live in the family due to studying is deemed to be a member of the family upon determination of the amount of family allowances.

§ 27.  Calculation of family allowances

 (1) The amount of a monthly family allowance shall be calculated on the basis of the amount of the allowance in force on the date on which the right to receive the allowance arises. Upon amendment of the amount of allowance, the allowance shall be recalculated as of the date of establishment of the new amount of allowance.

 (2) Childbirth allowance, adoption allowance and start in independent life allowance shall be paid in the amount of the allowance in force on the date on which the right to receive the allowance arises.

§ 28.  Grant of family allowances

 (1) A monthly family allowance shall be granted from the date on which the right to receive the allowance provided for in this Act arises if the documents necessary for application for the allowance are submitted within six months from the date on which the right to receive the allowance arises.

 (2) Upon a later application for a monthly family allowance, the allowance shall be granted retroactively, but for not more than the six calendar months preceding the month of submission of the application.

 (3) A single allowance shall be granted if the allowance has been applied for within six months from the date on which the right to receive the allowance arises.

 (4) Upon payment of childbirth allowance to a guardian or caregiver, the six-month term shall commence as of entry into force of the court ruling or entry into the foster care contract.

 (5) Granted monthly family allowances shall be paid for the current month.

Division 5 Specifications of Payment of Family Allowances  

§ 29.  Payment of monthly family allowances to children over 16 years of age

 (1) Payment of family allowances shall continue when a child attains 16 years of age after the receipt of information concerning continuation of studies from the Estonian Education Information System until the receipt of information concerning completion of studies or exclusion from the list of the school from the Estonian Education Information System.

 (2) If a child who is not less than 16 years of age or a child who attains 16 years of age before the beginning of a new academic year graduates from a basic school, family allowances shall be paid until the day which precedes the beginning of the new academic year. Upon continuation of studies in an educational institution during the same calendar year, if studying in the educational institution grants the right to receive family allowances, allowances shall be paid retroactively after the receipt of information concerning continuation of studies from the Estonian Education Information System for the period from termination of payment of allowances.

 (3) Upon studying abroad, payment of family allowances shall continue after submission of a statement from the educational institution until the day which precedes the beginning of the new academic year. Upon later submission of a statement, allowances shall be paid retroactively, but for not more than the six months preceding the submission of the statement.

§ 30.  Specifications of payment of family allowances

 (1) If the circumstances specified in § 9 of this Act affect the amount of family allowance, the allowance shall be paid in the new amount as of the month following the month in which such circumstances arise.

 (2) Family allowances shall not be paid to a child who stays at a substitute home and to a child who is in a custodial institution as a prisoner, person in detention or custody.

 (3) In the case a child is taken into custody as a preventive measure, family allowances shall be paid retroactively after a court judgment enters into force if the child is acquitted or is not subject to punishment by imprisonment.

 (4) If a guardian has been appointed to a child, family allowances shall be transferred to the bank account of the child on the basis of the court ruling, whereas the allowances specified in §§ 17 and 21 of this Act shall be divided equally between children.

 (5) If a guardian who is a legal person has been appointed to a child, family allowances may be paid to the bank account of the legal person.

 (6) Family allowances shall be paid to a mother raising a child who is not more than 3 years of age in a custodial institution if the child is staying in the custodial institution together with the mother.

§ 31.  Termination of payment of family allowances

  Payment of a monthly allowance shall be terminated as of the month following the termination of the right to receive the family allowance.

Chapter 3 Parental Benefit  

Division 1 Purpose of Parental Benefit and Right to Receive Parental Benefit  

§ 32.  Purpose of parental benefit

 (1) The purpose of parental benefit is to retain, by grant of support by the state, the previous income for a person whose income decreases due to the raising of a child, and to support the reconciliation of work and family life.

 (2) Persons who have not received income shall be ensured with income to the extent of the rate of parental benefit.

§ 33.  Persons entitled to receive parental benefit

 (1) A parent, adoptive parent, parent's spouse, guardian or caregiver with whom a written foster care contract has been entered into on the basis of subsection 130 (3) of the Social Welfare Act raising a child in Estonia has the right to receive parental benefit, taking account of the conditions provided for in § 4 of this Act.

 (2) Before the child attains 70 days of age, the mother of the child who is raising the child has the right to receive parental benefit except if the mother of the child is dead or fails to perform the obligation to raise the child and care for the child arising from the Family Law Act or if the adoptive parent, guardian or caregiver has the right to receive the benefit.

 (3) If one of the parents is on parental leave after the child attains 70 days of age, that parent has the right to receive parental benefit.

 (4) In the case of a multiple birth, one of the parents has the right to receive parental benefit, taking account of the specifications provided for in subsections (1)–(3) of this section.

 (5) Parental benefit shall be paid for one child at the choice of the person to whom parental benefit is paid and for whom the right to receive parental benefit arises at the same time due to the raising of another child or other children.

§ 34.  Creation and termination of right to receive parental benefit

 (1) The right to receive parental benefit arises as of the date following the final date of the certificate for maternity leave or certificate for adoption leave which grants the right to receive maternity benefit or adoption benefit provided for in the Health Insurance Act. If the mother of a child does not have the right to receive maternity benefit, the right to receive parental benefit shall arise as of the birth of the child.

 (2) Parental benefit shall be granted for the period of 435 days as of the date on which the right to receive parental benefit arises. If the mother of the child does not have the right to receive maternity benefit or if the adoptive parent, guardian or caregiver is the applicant for parental benefit, the benefit shall be granted until the day the child attains 18 months of age.

Division 2 Notification Obligation  

§ 35.  Notification obligation of person

 (1) If a recipient of parental benefit receives income subject to social tax, except the income from self-employment, which is higher than the rate of parental benefit during the calendar month of payment of the benefit, the recipient of the benefit is required to notify the Social Insurance Board thereof immediately in writing.

 (2) If a recipient of parental benefit receives income subject to social tax which is higher than the rate of parental benefit in the cases specified in subsections 42 (2) and (3) of this Act, the recipient of the benefit shall submit the certificate of the payer of social tax concerning receipt of income, a court judgment or court ruling which has entered into force, the decision of a labour dispute committee or other relevant documents to the Social Insurance Board.

§ 36.  Notification obligation of payers of social tax

 (1) The payer of social tax is required to issue, at the request of the recipient of parental benefit, a certificate concerning payment of income subject to social tax to the recipient of the benefit or send it to the Social Insurance Board:
 1) during the first calendar month of payment of the benefit, with regard to income received for the calendar months prior to the date on which the right to receive the benefit arises;
 2) with regard to income received after termination of the right to receive the benefit if, during the calendar month of payment of the benefit, income is received for the period which follows the termination of the right to receive the benefit.

 (2) The list of information included in the certificate of the payer of social tax specified in subsection (1) of this section to be sent to the Social Insurance Board shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

Division 3 Calculation of Amount of Parental Benefit, Rate of Parental Benefit and Specifications of Calculation thereof  

§ 37.  Calculation of amount of parental benefit

 (1) The amount of parental benefit per calendar month shall be calculated on the basis of the average income of the applicant for parental benefit per calendar month on which social tax has been paid.

 (2) The average income per calendar month is income which is subject to social tax and which is calculated on the basis of data concerning the average amount of individually registered social tax per calendar month entered in the social protection information system.

 (3) The average amount of individually registered social tax per calendar month shall be equal to the individually registered social tax of the applicant for parental benefit for the calendar year prior to the date on which the right to receive the benefit arises divided by the number of calendar months. The individually registered social tax shall not include social tax calculated on the unemployment insurance benefit and benefit upon insolvency of the employer provided for in the Unemployment Insurance Act and social tax calculated on the basis of § 6, except for clauses (1) 5) and 14), of the Social Tax Act.

 (4) The number of calendar months specified in subsection (3) of this section shall be the difference between the number of calendar days in the calendar year and the number of days during which the person is temporarily released from work on the basis of a certificate of incapacity for work divided by 30, however, it shall not exceed 12. The number of calendar months shall be calculated to the accuracy of two decimal places. If the number of calendar months is zero, but the person has received income subject to social tax, his or her income shall be divided by 12.

 (5) The amount of parental benefit per calendar month shall be 100 per cent of the average income per calendar month calculated on the basis of subsections (1)–(4) of this section.

§ 38.  Maximum amount of parental benefit

 (1) The maximum amount of parental benefit per calendar month (hereinafter in this Chapter maximum amount of benefit) shall be three times the average income subject to social tax in Estonia per calendar month for the year preceding the calendar year prior to the date on which the right to receive the parental benefit arises.

 (2) The amount of the average income subject to social tax in Estonia per calendar month shall be calculated by multiplying the average amount of the pension insurance part of individually registered social tax of the previous calendar year approved by the Government of the Republic on the basis of subsection 13 (3) of the State Pension Insurance Act by five and the result shall be divided by 12. Upon calculation of the amount of the average income subject to social tax in Estonia per calendar month, the amount shall be rounded to the accuracy of one cent.

 (3) The Social Insurance Board shall calculate and publish the maximum amount of the benefit of the following calendar year on its website not later than by 1 May of the current year.

§ 39.  Rate of parental benefit

 (1) The rate of parental benefit (hereinafter in this Chapter benefit rate) shall be the minimum wage in force on 1 January of the previous calendar year. The benefit rate shall be established by the state budget for each budgetary year.

 (2) If an applicant for parental benefit does not receive income subject to social tax during the period provided for in subsection 37 (3) of this Act, the amount of the benefit per calendar month shall be equal to the benefit rate.

§ 40.  Specifications of calculation of amount of parental benefit

 (1) If the average income of an applicant for parental benefit per calendar month calculated on the basis of subsections 37 (1)–(4) of this Act or subsections (3) and (4) of this section is less than the minimum wage established by the Government of the Republic, the amount of the benefit per calendar month shall be equal to the minimum wage.

 (2) If a mother who has the right to pregnancy and maternity leave or maternity benefit does not exercise the right to pregnancy and maternity leave or maternity benefit, the amount of parental benefit shall be calculated for the first 70 days on the basis of subsections 37 (1)–(4) of this Act or subsections (3) and (4) of this section, however, parental benefit shall not be paid more than in an amount equal to the minimum wage in one calendar month.

 (3) The period during which the conditions of employment or service of an employee or official who was pregnant and who had the right to pregnancy and maternity leave were temporarily eased or the employee had temporarily refused to perform the duties due to absence of work suitable to state of health or the right of the official to exercise public authority was suspended shall not be included in the days during which a person is temporarily released from work on the basis of a certificate of incapacity for work specified in subsection 37 (4) of this Act.

 (4) In the cases provided for in subsection (3) of this section, the benefit for temporary incapacity for work paid on the basis of the Health Insurance Act for the calendar year prior to the date on which the right to receive parental benefit arises shall be divided by the number of calendar months calculated on the basis of subsection 37 (4) of this Act. The result of the division shall be included in the average income per calendar month specified in subsection 37 (1) of this Act.

 (5) If an applicant for parental benefit has worked in another Contracting Party to the EEA Agreement or the Swiss Confederation during the calendar year prior to the date on which the right to receive benefit arises and the applicant did not receive income which is subject to social tax in Estonia during the specified period and from the end of that period until the beginning of the pregnancy and maternity leave or the applicant did not have the right to pregnancy and maternity leave, the amount of the benefit per calendar month shall be equal to the minimum wage.

§ 41.  Calculation of parental benefit upon successive birth of children

 (1) If the average income per calendar month calculated pursuant to §§ 37–40 of this Act and received by an applicant for parental benefit whose child is born less than two years and six months after the birth of the previous child is smaller than or equal to the income which was the basis for the calculation of the benefit granted to the applicant previously, the amount of the benefit shall be calculated on the basis of the previous income.

 (2) The difference between parental benefit and maternity benefit shall be compensated to the person entitled to receive maternity benefit whose parental benefit is calculated on the basis of subsection (1) of this section as of the birth of the child and it shall be deemed to be parental benefit.

 (3) Upon calculation of the difference between parental benefit and maternity benefit specified in subsection (2) of this section, the amount of parental benefit per calendar month granted to the person shall be divided by 30. Maternity benefit granted per calendar day shall be deducted from the result of the division. The result shall be multiplied by the number of calendar days as of the date of birth of the child until the final date of the period for payment of maternity benefit provided for in the Health Insurance Act.

 (4) The difference between parental benefit and maternity benefit specified in subsection (2) of this section shall not be compensated for the period during which the parent receives parental benefit for the previous child.

 (5) The difference between parental benefit and maternity benefit shall be compensated to the applicant once together with the payment of parental benefit.

Division 4 Recalculation of Parental Benefit  

§ 42.  Recalculation of parental benefit

 (1) If the recipient of parental benefit receives during the calendar month of payment of the benefit income subject to social tax, including from another Contracting Party to the EEA Agreement or from the Swiss Confederation, except the income from self-employment (hereinafter income), which exceeds the benefit rate, the amount of income exceeding the benefit rate divided by two shall be deducted from the benefit. The amount of the benefit shall be at least half of the benefit granted to the person but not less than the benefit rate.

 (2) If due to the fault of the payer of social tax the income subject to social tax which was not paid in time is paid to the recipient of parental benefit during the calendar month of payment of the parental benefit, the Social Insurance Board has the right, based on the evidence submitted by the recipient of the parental benefit, to deem the income subject to social tax to have been paid in the calendar month during which the payer of social tax should have actually paid the income.

 (3) The reduction of the amount of benefit provided for in subsection (1) of this section shall not apply to the following income:
 1) during the first calendar month of payment of the benefit, the income received for the calendar months prior to the date on which the right to receive the benefit arises;
 2) the income received after termination of the right to receive the benefit if, during the calendar month of payment of the benefit, income is received for the period which follows the termination of the right to receive the benefit;
 3) the benefit paid upon insolvency of the employer on the basis of the Unemployment Insurance Act if it is paid during the calendar month of payment of parental benefit;
 4) loss of income before the right to receive the benefit arises which is paid during the calendar month of payment of parental benefit if later payment was the fault of the payer of social tax.

§ 43.  Recalculation of parental benefit at turn of calendar year or upon repeated application

 (1) The benefit granted pursuant to subsection 37 (5) of this Act shall be recalculated on 1 January of each calendar year if the amount of the benefit is less than the minimum wage established by the Government of the Republic. The benefit shall be paid in an amount equal to the minimum wage.

 (2) Parental benefit granted pursuant to subsections 40 (1), (2) or (5) of this Act shall be recalculated on 1 January of each calendar year, taking account of the minimum wage established by the Government of the Republic.

 (3) If the benefit is granted in the maximum amount of the benefit or at the benefit rate, it shall not be recalculated at the turn of the calendar year.

 (4) If parental benefit for the same child is repeatedly applied for by the same person, the amount of the benefit shall not be recalculated.

Division 5 Grant, Payment and Change of Recipient of Parental Benefit  

§ 44.  Grant and payment of parental benefit

 (1) Parental benefit shall be granted as of the date on which the right to receive the benefit provided for in subsection 34 (1) of this Act arises if the documents necessary for application for the benefit are submitted within six months from the date on which the right to receive the benefit arises.

 (2) Upon a later application for parental benefit, the benefit shall be granted retroactively, but for not more than the six calendar months preceding the month of submission of the application.

 (3) The calendar month of payment of parental benefit is the month for which the benefit is paid. The benefit shall be paid monthly for the previous calendar month.

 (4) If a judgment by which a person is sentenced to imprisonment has entered into force and the sentence of imprisonment is enforced, payment of the parental benefit shall be suspended for the time of the serving of the punishment.

§ 45.  Change of recipient of parental benefit

 (1) The amount of benefit granted to a new applicant for parental benefit shall be calculated pursuant to §§ 37–40 of this Act on the basis of the income of the applicant in the calendar year prior to the date on which the right of the previous recipient of the benefit to receive the benefit specified in subsection 34 (1) of this Act arises, unless the parental benefit is granted on the basis of subsection 41 (1) of this Act.

 (2) Upon changing the recipient of parental benefit, the benefit rate, minimum wage and maximum amount of benefit in force on the date on which the right of the previous recipient of the benefit to receive the benefit specified in subsection 34 (1) of this Act arises shall apply to the new applicant for the benefit.

 (3) Upon changing the recipient of parental benefit, the parental benefit shall be granted to the new applicant as of the first day of the month following the submission of application.

Division 6 Recovery of Parental Benefit  

§ 46.  Recovery of parental benefit

 (1) Parental benefit shall be recovered if:
 1) it becomes evident that the income paid to the recipient of the benefit was smaller than the income or social tax paid on the income which served as the basis for the calculation of the benefit, or
 2) maternity benefit or adoption benefit is received on the basis of the Health Insurance Act at the same time with parental benefit.

 (2) The Social Insurance Board shall check the data concerning the individually registered social tax for the calendar months of payment of parental benefit during the period of payment of the benefit and after four calendar months have passed from termination of the right to the benefit.

 (3) If it becomes evident that the data on individually registered social tax on the basis of which parental benefit is calculated have changed, the benefit shall be recalculated and the overpaid amounts of benefit shall be recovered from the recipient of the benefit.

 (4) The Social Insurance Board shall check the data on individually registered social tax on the basis of which parental benefit is calculated retroactively within three years after termination of the right to receive the benefit.

Chapter 4 Maintenance Allowance  

Division 1 Purpose of Maintenance Allowance and Right to Receive Maintenance Allowance  

§ 47.  Purpose of maintenance allowance

  The purpose of maintenance allowance is to ensure provision of maintenance to a child if the obligated person (hereinafter obligor) does not perform the maintenance obligation during the time of court proceedings (hereinafter maintenance allowance during court proceedings) or enforcement proceedings (hereinafter maintenance allowance during enforcement proceedings).

§ 48.  Persons entitled to receive maintenance allowance

 (1) The following persons are entitled to receive maintenance allowance:
 1) a minor child whose parent does not perform the maintenance obligation;
 2) a child who acquires basic, secondary or higher education or is enrolled in formal vocational education as an adult but not more than until he or she attains 21 years of age and whose parent does not perform the maintenance obligation.

 (2) A child is not entitled to receive maintenance allowance if the maintenance obligation is performed by another person in lieu of the parent of the basis of § 106 of the Family Law Act.

Division 2 Bases for Payment of and Application for Maintenance Allowance  

§ 49.  Bases for payment of maintenance allowance during court proceedings

 (1) Maintenance allowance during court proceedings shall be paid if the obligor does not perform the maintenance obligation to the extent provided for in subsection 101 (1) of the Family Law Act.

 (2) Maintenance allowance during court proceedings shall be paid to an entitled person who requests from a court ordering of payment of maintenance, except for changing of the amount of maintenance, and for whose benefit the court ruling on proposal for payment if expedited procedure is applied in the matter of the payment order in a claim for maintenance for a child or a ruling on application of a measure to secure an action obligating the parent to pay maintenance (hereinafter ruling on securing an action) has been made.

 (3) The amount of maintenance allowance during court proceedings for one child shall be 100 euros per calendar month. Maintenance allowance during court proceedings shall be paid for 150 days as of the date of making the ruling on proposal for payment or the ruling on securing an action specified in subsection (2) of this section.

 (4) Maintenance allowance during court proceedings shall not be paid if it has been previously paid to the child due to initiation of court proceedings on ordering of payment of maintenance with regard to the same parent.

§ 50.  Bases for payment of maintenance allowance during enforcement proceedings

 (1) Maintenance allowance during enforcement proceedings shall be paid on the basis of a court decision ordering payment of maintenance or a decision of an administrative authority considered equal to a court decision. The amount of maintenance allowance during enforcement proceedings for one child shall be up to 100 euros per calendar month and it shall be paid on the basis of the amount of maintenance paid by the obligor.

 (2) Maintenance allowance during enforcement proceedings shall be paid if four months have passed from the opening of an enforcement file for the collection of maintenance and after that arrears have arisen for the period provided for in subsection (5) of this section.

 (3) If the amount of maintenance paid by the obligor is less than 100 euros per calendar month, the amount of maintenance allowance shall be the difference between 100 euros and the maintenance paid. Maintenance allowance during enforcement proceedings shall not be paid if the amount paid by the obligor is 100 euros or more than 100 euros per calendar month.

 (4) If the amount of maintenance ordered from the obligor by a court decision is less than 100 euros per calendar month, the maximum amount of maintenance allowance during enforcement proceedings shall be the amount determined by the court decision entered into force.

 (5) The amount of maintenance allowance during enforcement proceedings shall be calculated on the basis of the amount of maintenance transferred by the bailiff to the bank account of the claimant from the first day of the calendar month until the last day of the calendar month.

§ 51.  Application for maintenance allowance

 (1) In order to receive maintenance allowance during court proceedings, an entitled person who requests from a court ordering of payment of maintenance shall submit an application to the Social Insurance Board.

 (2) In order to receive maintenance allowance during enforcement proceedings, an entitled person shall submit an application to the Social Insurance Board through the bailiff conducting the enforcement proceedings.

 (3) The Social Insurance Board shall initiate the proceedings for maintenance allowance during enforcement proceeding upon receipt of a notice from the bailiff. The bailiff shall forward the application of an applicant for maintenance allowance to the Social Insurance Board at the latest on the first working day of the calendar month following the calculation period specified in subsection 50 (5) of this Act if the applicant for maintenance allowance has granted his or her consent in an application for enforcement for the initiation of proceedings for maintenance allowance during enforcement proceedings at the Social Insurance Board.

 (4) The list of information included in the notice and application specified in subsection (3) of this section and the procedure for the submission thereof shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

Division 3 Grant and Payment of Maintenance Allowance  

§ 52.  Grant of maintenance allowance

 (1) Maintenance allowance during court proceedings is granted if the documents necessary for application have been submitted within 45 days after the making of the ruling on proposal for payment or the ruling on securing an action.

 (2) The Social Insurance Board shall make a decision to grant or to refuse to grant maintenance allowance during court proceedings within 15 working days after receipt of the application and all the requisite documents.

 (3) The decision to grant maintenance allowance during court proceedings shall specify that the maintenance claim has transferred to the state.

 (4) The decision to grant maintenance allowance during court proceedings shall be delivered to the applicant for maintenance allowance and the obligor of the maintenance claim. If there is no information concerning the address of the obligor of maintenance allowance or the obligor of maintenance allowance does not reside at the known address and his or her actual place of stay is unknown and the decision cannot be delivered in any other manner, the decision to grant maintenance allowance shall be published in the official publication Ametlikud Teadaanded.

 (5) Maintenance allowance during enforcement proceedings shall be granted by an act of the Social Insurance Board.

 (6) The Social Insurance Board shall notify the bailiff conducting the enforcement proceedings of the act specified in subsection (5) of this section through the social protection information system. The applicant for maintenance allowance shall be notified of the act concerning the grant of maintenance allowance during enforcement proceedings pursuant to the procedure provided for in § 27 of the General Part of the Social Code Act.

§ 53.  Payment of maintenance allowance

 (1) The first payment of maintenance allowance during court proceedings shall be made in the month following the date of submission of the application for the month of payment and the preceding period. The following payments shall be made during the following month in the amount of maintenance allowance corresponding to the month of payment.

 (2) Maintenance allowance during enforcement proceedings shall be paid by the tenth day of the month following the submission of the application for maintenance allowance during enforcement proceedings and the term provided for in subsection 50 (2) of this Act.

§ 54.  Termination of payment of maintenance allowance

 (1) The Social Insurance Board shall terminate the payment of maintenance allowance during court proceedings before the end of the term specified in subsection 49 (3) of this Act and shall annul the decision to grant maintenance allowance:
 1) if the ruling on securing an action whereby the obligor was obliged to pay maintenance during the time of court proceedings has been annulled;
 2) if the court proceedings in the matter of the maintenance claim have been terminated;
 3) if it becomes evident that the conditions for payment of maintenance allowance were not or are no longer complied with;
 4) in the case of the death of the obligor;
 5) in the case of the death of the person entitled to receive the maintenance allowance.

 (2) If the obligor proves that no maintenance obligation has arisen or that the maintenance obligation has been performed or if he or she submits other substantiated objection against the maintenance claim, the Social Insurance Board shall terminate the payment of the maintenance allowance during court proceedings only under the conditions provided for in clauses (1) 1)–3) and 5) of this section.

Division 4 Obligations of Recipient of Maintenance Allowance  

§ 55.  Notification obligation of recipient of maintenance allowance

 (1) A recipient of maintenance allowance during court proceedings is required to immediately notify the Social Insurance Board, in addition to the provisions on § 9 of this Act, of the following circumstances which affect the payment of maintenance allowance:
 1) annulment of the ruling on securing of action;
 2) termination of court proceedings, including termination of court proceedings resulting in refusal to satisfy the maintenance claim and ordering of maintenance;
 3) the fact that the recipient is no longer raising the child;
 4) commencement by the obligor of the performance of the maintenance obligation;
 5) a review of the maintenance paid to the child by the obligor and other information significant in terms of the payment of the maintenance allowance during court proceedings and recovery of the maintenance;
 6) amendment of court judgement concerning maintenance;
 7) termination of enforcement proceedings for collection of maintenance for the child conducted in a foreign state.

 (2) A recipient of maintenance allowance during enforcement proceedings is required to immediately notify the bailiff of the circumstances provided for in clauses (1) 4)–7) of this section.

§ 56.  Recovery and set-off of maintenance allowance

 (1) The Social Insurance Board shall recover the maintenance allowance from a recipient or set off the maintenance allowance paid without basis if:
 1) maintenance allowance has been paid regardless of the fact that the conditions serving as the basis for the receipt of maintenance allowance provided for in this Act were not complied with;
 2) the court proceedings which served as the basis for the receipt of maintenance allowance during court proceedings have terminated without ordering of payment of maintenance, unless it was due to the death of the defendant;
 3) at the time of the payment of maintenance allowance during court proceedings, the obligor commences the performance of the maintenance obligation and upon performing such obligation was not and did not have to be aware of the fact that the claim had transferred to the state;
 4) at the time of the payment of maintenance allowance during enforcement proceedings, the obligor commences the performance of the maintenance obligation.

 (2) It is not permitted to set off maintenance allowance during enforcement proceedings paid without basis against the claim of the entitled person for maintenance allowance during enforcement proceedings.

 (3) If the bailiff becomes aware of the circumstances specified in clause (1) 4) of this section, the bailiff shall immediately notify the Social Insurance Board thereof.

 (4) If the set-off specified in subsection (1) of this section has not led to satisfaction of the claim, the Social Insurance Board shall have the right to forward the claim for collection to the institution designated by a directive of the minister responsible for the area.

Division 5 Transfer of Maintenance Claim to State and Collection thereof  

§ 57.  Transfer of maintenance claim to state

 (1) If the child had the right to claim maintenance from the obligor during court proceedings, the claim of the recipient of maintenance allowance during court proceedings shall transfer to the state upon making of the decision to grant maintenance allowance to the extent specified in the court decision made in the dispute between the obligor and obligee, but not in excess of the part of the maintenance allowance paid by the state to the applicant for maintenance allowance.

 (2) The maintenance claim of the recipient of maintenance allowance during enforcement proceedings arising from the court decision shall transfer to the state to the extent of maintenance allowance during enforcement proceedings paid as of the grant of maintenance allowance during enforcement proceedings.

 (3) A court decision made in the dispute between the obligor and obligee concerning a maintenance claim transferred to the state based on subsections (1) and (2) of this section also applies to the state. The state has the rights arising from the enforcement instrument which exists in respect of the maintenance claim transferred to the state.

 (4) The Social Insurance Board shall inform the obligor of the transfer of the claim for maintenance allowance during court proceedings to the state immediately after the entry into force of the court decision in the dispute between the obligor and obligee.

 (5) The obligor shall be informed in writing of the claim which has transferred to the state, as well as of the time, extent and legal basis of the transfer of the claim. At the same time, the obligor is made a proposal to satisfy the state's claim arising from the payment of maintenance allowance during court proceedings and is provided with necessary instructions for satisfaction thereof.

§ 58.  Collection of maintenance claim transferred to state

 (1) If the obligor of the claim for maintenance allowance during court proceedings has not satisfied the claim which has transferred to the state, the Social Insurance Board may set off the maintenance claim or collect the debt after entry into force of the court decision obligating to pay maintenance pursuant to the procedure provided for in the General Part of the Social Code Act.

 (2) The collection of a maintenance claim transferred to the state shall be organised and the rights of the obligee shall be performed by the institution designated by a directive of the minister responsible for the area.

 (3) The Social Insurance Board shall file a petition in respect of a claim transferred to the state due to payment of maintenance allowance during enforcement proceedings for becoming a party in the enforcement proceedings initiated in the maintenance matter or, in the case of intermediation of maintenance received from a foreign state, for deduction of the claim of the state on the basis of subsection 60 (3) of this Act.

 (4) A maintenance claim transferred to the state shall be paid to the state in joint enforcement proceedings only if the maintenance claim of the child which has become collectable has been paid in full.

 (5) Maintenance allowance shall not be collected from a person entitled to receive maintenance allowance if the claim of the state against the person has arisen pursuant to the procedure provided for in the Law of Succession Act.

 (6) The sums related to maintenance claims transferred to the state and collected from the obligors and the sums related to maintenance allowances recovered from the recipients of maintenance allowance shall be transferred to the state budget.

Division 6 Specifications of Maintenance Allowance during Enforcement Proceedings upon Conducting Enforcement Proceedings in Foreign State  

§ 59.  Submission of court decision to foreign state for enforcement

 (1) If it is not possible to conduct enforcement proceedings with regard to an obligor in Estonia because the assets, residence or location of the obligor are not in Estonia and the applicant knows that the location of the obligor or his or her assets may be in a foreign state, the applicant for maintenance allowance shall, in order to receive maintenance allowance during enforcement proceedings, submit the court decision ordering payment of maintenance to the appropriate foreign state for enforcement. In this case the applicant shall also submit an application for maintenance allowance during enforcement proceedings to the bailiff authorised on the basis of subsection (3) of this section.

 (2) If the assets, residence or location of an obligor are in a Member State of the European Union or in a state which is a party to a convention which allows application for enforcement of a court decision ordering payment of maintenance through the Estonian central authority, the applicant for maintenance allowance shall submit the court decision ordering payment of maintenance to the appropriate foreign state for enforcement through the Ministry of Justice. In this case the applicant shall also submit an application for maintenance allowance during enforcement proceedings to the Ministry of Justice.

 (3) Upon submission of a court decision ordering payment of maintenance to a foreign state for enforcement, the applicant for maintenance allowance is required to authorise a bailiff selected by the applicant to receive the maintenance collected from the obligor in the foreign state. Upon submission of the court decision ordering payment of maintenance to the foreign state for enforcement, the applicant for maintenance allowance shall indicate the authorised bailiff as the recipient of the maintenance and the official bank account of the bailiff as the account of the recipient.

 (4) The list of information included in the authorisation document specified in subsection (3) of this section by which an applicant for maintenance allowance authorises a bailiff to receive maintenance collected from a foreign state shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) The Ministry of Justice shall communicate the application for maintenance allowance, a copy of the court decision sent to the foreign state and calculation of the debt submitted by the applicant to the authorised bailiff.

 (6) The authorised bailiff shall open a file concerning the intermediation of maintenance received from the foreign state in which the bailiff shall keep records on the maintenance claims of the child and the state on the basis of the maintenance received in the bank account of the bailiff and the information and documents submitted to the bailiff. The bailiff shall submit to the Social Insurance Board within the term specified in subsection 50 (5) of this Act the amount of the payment of maintenance allowance for the calculation period specified in the same provision on the basis of the amount of maintenance transferred by the bailiff to the applicant for maintenance allowance and written documents submitted to the bailiff certifying that the claim of the applicant for maintenance allowance has been satisfied.

 (7) If enforcement proceedings are conducted against the obligor in Estonia but enforcement proceedings can be initiated against the obligor also in a foreign state, the applicant for maintenance allowance is required to commence enforcement proceedings also in the foreign state pursuant to this Division. In this case, the applicant for maintenance allowance shall authorise the bailiff conducting enforcement proceedings in Estonia to receive the maintenance collected in the foreign state.

 (8) If an applicant for maintenance allowance has initiated enforcement proceedings in a foreign state on the basis of a court decision ordering payment of maintenance before the applicant submits an application for maintenance allowance, the applicant shall, in order to receive maintenance allowance, authorise the Estonian bailiff to receive the maintenance collected in the foreign state pursuant to this section and notify the institution or person conducting enforcement proceedings in the foreign state that the collected maintenance must be transferred to the official bank account of the authorised bailiff. The applicant for maintenance allowance is required to submit in respect of enforcement proceedings initiated in the foreign state a confirmation from the institution conducting enforcement proceedings which shall be certified by an apostille or legalised.

 (9) If the Ministry of Justice has received the information from the central authority of the foreign state that enforcement proceedings have not been initiated or have been terminated in the foreign state, the Ministry of Justice shall communicate the specified information to the Estonian bailiff authorised to intermediate maintenance from the foreign state. The bailiff shall terminate the intermediation of maintenance after the receipt of the information and close the file concerning the intermediation of maintenance.

§ 60.  Maintenance received from foreign state, payment of maintenance allowance and deduction of claim of state

 (1) A bailiff who has been authorised to receive maintenance collected in a foreign state is required to transfer the maintenance received in the account of the bailiff to the account of the applicant for maintenance allowance within ten working days.

 (2) Maintenance allowance during enforcement proceedings shall be paid after four months have passed from the submission of a confirmation concerning the receipt of the court decision by a competent person for compulsory enforcement in the foreign state. In the case the court decision has been submitted for enforcement through the Ministry of Justice, maintenance allowance during enforcement proceedings shall be paid after four months have passed if the Ministry of Justice has received a notice from a competent central authority of the foreign state on communication of the court decision for enforcement.

 (3) The bailiff shall deduct the maintenance claim transferred to the state from the maintenance received from the foreign state on the basis of the court decision and a document certifying the transfer of the claim submitted to the bailiff if the maintenance claim of the child which has become collectable has been paid in full.

Chapter 5 Implementing Provisions  

Division 1 Transitional Provisions and Ex-post Assessment  

§ 61.  Continuation of payment of single parent’s child allowance

  If a person receives single parent’s child allowance during entry into force of this Act, the payment shall continue pursuant to § 19 of this Act.

§ 62.  Implementation of subsection 50 (2)

  The term of four months provided for in subsection 50 (2) of this Act shall not apply to a person who has initiated enforcement proceedings at least four months before entry into force of this Act.

§ 63.  Ex-post assessment of Act

 (1) For ex-post assessment of this Act, the Social Insurance Board shall prepare an activity plan which sets out the time of ex-post assessment, the types of impact and assessment criteria. The Social Insurance Board shall submit the specified activity plan to the Ministry of Social Affairs by 1 January 2018.

 (2) The Social Insurance Board shall carry out ex-post definitive assessment by 1 January 2020 and submit it to the Ministry of Social Affairs for approval.

Division 2 Amendment and Repeal of Acts  

§ 64.  The provisions on amendment of other Acts omitted from translation

§ 65.  Repeal of Maintenance Allowance Act

  The Maintenance Allowance Act is repealed.

§ 66.  – § 74. The provisions on amendment of other Acts omitted from translation

§ 75.  Repeal of State Family Benefits Act

  The State Family Benefits Act is repealed.

§ 76.  – § 86. The provisions on amendment of other Acts omitted from translation

§ 87.  Amendment and repeal of Parental Benefit Act

  1) – 2) The provisions on amendment of other Acts omitted from translation
 3) the Parental Benefit Act is repealed.

Division 3 Entry into Force of Act  

§ 88.  Entry into force of Act

 (1) This Act enters into force on 1 January 2017.

 (2) Clause 79 2) and clauses 87 1) and 2) of this Act enter into force pursuant to the general procedure.

 (3) Clauses 73 1) and 4), clause 76 1) and clause 78 5) of this Act enter into force on 1 July 2017.

 (4) Subsection 64, clause 70 1) and clause 73 2) of this Act enter into force on 1 January 2018.

 (5) Clause 73 3) of this Act enters into force on 1 January 2019.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT I, 08.07.2016, 1

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

 (1) Käesolev seadus sätestab perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende määramise ja maksmise tingimused ja korra.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

 (3) Kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116).

§ 2. Seaduse eesmärk

  Käesoleva seaduse eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist.

§ 3. Perehüvitised

 (1) Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

 (2) Perehüvitiste liigid on riiklikud peretoetused (edaspidi peretoetused), vanemahüvitis ja elatisabi.

§ 4. Perehüvitisi saama õigustatud isikud

 (1) Perehüvitisi määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isikule.

 (2) Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.

 (3) Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses.

 (4) Perehüvitise saamise õigust ei ole Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist.

§ 5. Isikute teavitamine peretoetuste ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest

 (1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab hüvitise õiguse tekkimise kohta teate isikute e-posti aadressidele või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise õiguse tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
 1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise või hooldajaks määramise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta;
 2) andmed aja- või asendusteenistuse perioodi kohta.

§ 6. Perehüvitiste taotlemine

 (1) Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.

 (2) Perehüvitiste taotlemise päevaks loetakse taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev. Kui taotlus on esitatud elektrooniliselt, loetakse taotlemise päevaks taotluse esitamise päev.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet edastab teate perehüvitiste määramise kohta selle vanema e-posti aadressile või teavitab seda isikut, kes ei esitanud perehüvitiste taotlust, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.

 (4) Perehüvitiste taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 7. Perehüvitiste arvutamise alused

 (1) Peretoetuste suurused kehtestatakse konkreetse suurusena. Peretoetuste maksmise alguskuul arvutatakse toetuse suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus hüvitist saada.

 (2) Vanemahüvitise arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu suurus. Vanemahüvitise maksmise algus- ja lõpukuul arvutatakse hüvitise suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus hüvitist saada.

 (3) Elatisabi kehtestatakse konkreetse suurusena. Kohtumenetluse ajal makstava elatisabi maksmise algus- ja lõpukuul arvutatakse elatisabi suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus elatisabi saada.

§ 8. Perehüvitiste määramine ja maksmine

 (1) Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet.

 (2) Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Sotsiaalkindlustusametil on lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine.

 (4) Perehüvitisi makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

 (5) Kui perehüvitiste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi posti teel kojukandega, rakendatakse perehüvitiste väljamaksmiseks sama viisi.

 (6) Perehüvitiste arvutamisel, määramisel, maksmisel ja tasaarvestamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega.

§ 9. Taotleja teatamiskohustus

  Taotleja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust:
 1) taotleja või lapse elama või õppima asumine teise riiki või teises riigis õpingute katkestamine või lõpetamine;
 2) pereliikme – vanema, eestkostja, hooldaja, vanema abikaasa või muu hüvitist saama õigustatud isiku – tööle asumine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni;
 3) perehüvitiste saamine välisriigilt.

§ 10. Valla- ja linnavalitsuse teatamiskohustus

  Valla- või linnavalitsus teavitab Sotsiaalkindlustusametit viivitamata asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste maksmise peatamist, jätkamist või lõpetamist. Muu hulgas teavitab valla- või linnavalitsus lapse perest eraldamisest ja last tegelikult kasvatavast isikust, peres hooldamise lepingu sõlmimisest, lapse turvakodusse või asenduskodusse paigutamisest ning asjaolust, et lapse elukohta ei ole olnud võimalik tuvastada valla või linna territooriumil, või perekonna kolimisest välisriiki.

§ 11. Politsei- ja Piirivalveameti teatamiskohustus

  Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul.

§ 12. Perehüvitiste maksmise peatamine ja jätkamine

 (1) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest.

 (2) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui valla- või linnavalitsus on paigutanud lapse asenduskodusse enne kohtumääruse tegemist.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab perehüvitiste maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud põhjus on ära langenud.

 (4) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul. Perehüvitiste maksmist jätkatakse teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.

 (5) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui posti teel kojukandega makstavad hüvitised on välja võtmata vähemalt kaks kuud. Pärast taotluse esitamist makstakse hüvitised taotlejale välja.

 (6) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise perehüvitisi saavale isikule, kui tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus või kui tema suhtes on algatatud tagaotsimismenetlus põhjusel, et isik hoiab kõrvale vabaduskaotusliku karistuse kandmisest. Perehüvitiste maksmist jätkatakse, kui peatamise põhjus on ära langenud.

§ 13. Perehüvitiste maksmise lõpetamine

  Sotsiaalkindlustusamet lõpetab perehüvitiste maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või tehakse perekonnas hooldamise leping või laps paigutatakse asenduskodusse.

§ 14. Perehüvitiste tagasinõudmine ja tasaarvestamine

 (1) Perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (2) Sotsiaalkindlustusamet võib tasaarvestada isikule alusetult makstud perehüvitisi käesoleva seaduse alusel makstavate perehüvitistega. Tasaarvestatav summa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud peretoetuste ja elatisabi summast. Vanemahüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud vanemahüvitise määrast.

 (3) Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa eest.

 (4) Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2. peatükk Peretoetused 

1. jagu Peretoetuste eesmärk ja liigid 

§ 15. Peretoetuste eesmärk

  Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.

§ 16. Peretoetuste liigid

 (1) Iga kuu makstavad peretoetused on:
 1) lapsetoetus;
 2) lapsehooldustasu;
 3) üksikvanema lapse toetus;
 4) eestkostetava või hooldatava lapse toetus;
 5) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus.

 (2) Ühekordsed peretoetused on:
 1) sünnitoetus;
 2) lapsendamistoetus;
 3) elluastumistoetus.

2. jagu Iga kuu makstavad peretoetused 

§ 17. Lapsetoetus

 (1) Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni.

 (2) Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

 (3) Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.

§ 18. Lapsehooldustasu

 (1) Lapsehooldustasu saamise õigus on ühel vanematest, kes:
 1) kasvatab kuni kolmeaastast last – 38,36 eurot iga kuni kolmeaastase lapse kohta;
 2) kasvatab kuni kolmeaastasele lapsele lisaks ka kolme- kuni kaheksa-aastast last – 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;
 3) kasvatab kolme- või enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat last – 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta.

 (2) Õigus lapsehooldustasule tekib alates lapse sünnist ning lõpeb lapse kolmeaastaseks saamise päeval või lapse kaheksa-aastaseks saamise päeval.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse tema kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel samal ajal sama lapse kohta toetust ei maksta.

 (5) Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, on õigus lapsehooldustasule sellel vanemal.

 (6) Kui lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik, on tal õigus lapsehooldustasule suuruses 38,36 eurot iga hooldatava lapse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 115,08 eurot kuus. Vanemale sama lapse kohta selle aja eest lapsehooldustasu ei maksta.

 (7) Lapse eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, on õigus lapsehooldustasule käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.

 (8) Lapsehooldustasu ei maksta:
 1) lapse kohta, kelle sünniga seoses makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel;
 2) lapse kohta, kelle lapsendamisega seoses makstakse lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel;
 3) kui ühele vanemale makstakse vanemahüvitist käesoleva seaduse alusel.

§ 19. Üksikvanema lapse toetus

 (1) Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

 (2) Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.

 (3) Üksikvanema lapse toetuse suurus on 19,18 eurot.

 (4) Üksikvanema lapse toetuse maksmine lõpetatakse järgmistel juhtudel:
 1) isaduse tuvastamine;
 2) isaduse omaksvõtt;
 3) lapse vanema tagaotsimise lõpetamine või sama vanema eest toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramine;
 4) vanema abikaasa või kasuvanema kaotuse korral toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramine.

§ 20. Eestkostetava või hooldatava lapse toetus

 (1) Eestkostetava või hooldatava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel.

 (2) Eestkostetava või hooldatava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse jõustumise päeval või perekonnas hooldamise lepingu sõlmimise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste või hooldamise lõppemisele järgnevast kuust.

 (3) Kui eestkoste või perekonnas hooldamine lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

 (4) Eestkostetava või hooldatava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta.

§ 21. Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus

 (1) Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse saamise õigus on ühel vanematest, hooldajal või eestkostjal, kes kasvatab peres seitset või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

 (2) Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse suurus on 168,74 eurot.

3. jagu Ühekordsed peretoetused 

§ 22. Sünnitoetus

 (1) Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral.

 (2) Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.

 (3) Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hooldajal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

 (4) Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.

 (5) Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.

 (6) Sünnitoetust ei maksta surnult sündinud lapse kohta.

§ 23. Lapsendamistoetus

 (1) Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

 (2) Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval.

 (3) Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

§ 24. Elluastumistoetus

 (1) Elluastumistoetuse saamise õigus on isikul, kes lapsena viibis asenduskodus või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama kahe aasta jooksul pärast asenduskoduteenuse, eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemist.

 (2) Õigus elluastumistoetuse saamiseks tekib iseseisvalt uude elukohta elama asumise päeval.

 (3) Elluastumistoetuse suurus on 383,60 eurot.

4. jagu Peretoetuste taotlemine, arvutamine ja määramine 

§ 25. Peretoetuste taotleja

 (1) Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hooldaja või:
 1) vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutav isik;
 2) last kasvatav vanema abikaasa;
 3) last kasvatav isik, kes kasvatab ka ühist last lapse vanemaga;
 4) iseseisvalt elama asunud üle 18-aastane peretoetustele õigust omav isik;
 5) elluastumistoetuse taotlemise korral isik, kes vastab käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
 6) lapse perest eraldamise korral last kasvatav isik.

 (2) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud juhul on peretoetuste taotlejaks vanem, kelle pere koosseisu laps arvati.

§ 26. Peretoetuste arvutamise alused

 (1) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

 (2) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.

 (3) Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele.

 (4) Õppimise tõttu ajutiselt perest eemal viibiv laps arvatakse peretoetuste suuruse kindlakstegemisel pere koosseisu.

§ 27. Peretoetuste arvutamine

 (1) Iga kuu makstava peretoetuse suurus arvutatakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Toetuse suuruse muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue toetuse suuruse kehtestamise kuupäevast arvates.

 (2) Sünnitoetust, lapsendamistoetust ja elluastumistoetust makstakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruses.

§ 28. Peretoetuste määramine

 (1) Igakuine peretoetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud toetuse saamise õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

 (2) Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

 (3) Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

 (4) Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hooldajale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või perekonnas hooldamise lepingu sõlmimise päevast.

 (5) Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

5. jagu Peretoetuste maksmise erisused 

§ 29. Iga kuu makstavate peretoetuste maksmine üle 16-aastasele lapsele

 (1) Lapse 16-aastaseks saamisel jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist kuni Eesti hariduse infosüsteemist õpingute lõpetamise või kooli nimekirjast väljaarvamise kohta andmete saamiseni.

 (2) Kui põhikooli lõpetab 16-aastane või vanem laps või laps, kes saab enne uue õppeaasta algust 16-aastaseks, makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, makstakse pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest.

 (3) Välismaal õppimise korral jätkatakse peretoetuste maksmist pärast õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Teatise hilisemal esitamisel makstakse toetusi tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui teatise esitamisele eelnenud kuue kuu eest.

§ 30. Peretoetuste maksmise erisused

 (1) Kui käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud asjaolud mõjutavad peretoetuse suurust, makstakse toetust uues suuruses asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.

 (2) Lapsele, kes viibib asenduskodus, ja lapsele, kes viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, peretoetusi ei maksta.

 (3) Kui lapse suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist, makstakse peretoetused tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui laps mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega.

 (4) Kui lapsele on määratud eestkostja, kantakse kohtumääruse alusel peretoetused lapse arvelduskontole, kusjuures käesoleva seaduse §-des 17 ja 21 nimetatud toetused jagatakse laste vahel võrdselt.

 (5) Kui lapsele on määratud juriidilisest isikust eestkostja, võib peretoetusi maksta juriidilise isiku arvelduskontole.

 (6) Emale, kes kasvatab kinnipidamisasutuses kuni kolmeaastast (kaasa arvatud) last, makstakse peretoetust juhul, kui laps viibib emaga kinnipidamisasutuses.

§ 31. Peretoetuste maksmise lõpetamine

  Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.

3. peatükk Vanemahüvitis 

1. jagu Vanemahüvitise eesmärk ja õigus vanemahüvitisele 

§ 32. Vanemahüvitise eesmärk

 (1) Vanemahüvitise eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist.

 (2) Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse sissetulek vanemahüvitise määra ulatuses.

§ 33. Vanemahüvitist saama õigustatud isik

 (1) Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse § 130 lõike 3 alusel, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

 (2) Enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus vanemahüvitisele last kasvataval emal, välja arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui hüvitisele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal.

 (3) Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist, on õigus vanemahüvitisele sellel vanemal.

 (4) Mitmikute sünni puhul on õigus vanemahüvitisele ühel vanematest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud erisusi.

 (5) Isikule, kellele makstakse vanemahüvitist ja kellel tekib samal ajal õigus vanemahüvitisele seoses teise lapse või teiste laste kasvatamisega, makstakse vanemahüvitist ühe lapse kohta isiku valikul.

§ 34. Vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine ja lõppemine

 (1) Vanemahüvitise saamise õigus tekib ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünnist.

 (2) Vanemahüvitis määratakse vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele või juhul, kui vanemahüvitise taotleja on lapsendaja, eestkostja või hooldaja, määratakse hüvitis lapse 18 kuu vanuseks saamise päevani.

2. jagu Teatamiskohustus 

§ 35. Isiku teatamiskohustus

 (1) Kui vanemahüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu, on ta kohustatud sellest Sotsiaalkindlustusametile viivitamata kirjalikult teatama.

 (2) Kui vanemahüvitise saaja saab vanemahüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu mõnel käesoleva seaduse § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalmaksu maksja tõendi tulu saamise kohta, jõustunud kohtuotsuse, kohtumääruse, töövaidluskomisjoni otsuse või muud asjakohased dokumendid.

§ 36. Sotsiaalmaksu maksja teatamiskohustus

 (1) Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud andma vanemahüvitise saaja nõudel talle tõendi sotsiaalmaksuga maksustatava tulu väljamaksmise kohta või edastama selle Sotsiaalkindlustusametile:
 1) esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise saamise õiguse tekkimisele eelnenud kalendrikuude eest saadud tulu kohta;
 2) pärast hüvitise saamise õiguse lõppemist saadud tulu kohta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud perioodi eest, mis järgneb hüvitise saamise õiguse lõppemisele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Sotsiaalkindlustusametile edastatava sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3. jagu Vanemahüvitise suuruse arvutamine, vanemahüvitise määr ja selle arvutamise erisused 

§ 37. Vanemahüvitise suuruse arvutamine

 (1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

 (2) Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.

 (3) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on vanemahüvitise taotleja hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu ja kalendrikuude arvu jagatis. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ja tööandja maksejõuetuse hüvitiselt ning sotsiaalmaksuseaduse § 6, välja arvatud lõike 1 punktide 5 ja 14 alusel arvestatud sotsiaalmaksu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kalendrikuude arv on kalendriaasta kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagatud 30-ga, kuid mitte suurem kui 12. Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12.

 (5) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust.

§ 38. Vanemahüvitise ülempiir

 (1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisele eelnenud üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.

 (2) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamiseks korrutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja saadud tulemus jagatakse 12-ga. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet arvutab ja avaldab järgmise kalendriaasta hüvitise ülempiiri oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 39. Vanemahüvitise määr

 (1) Vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. Hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

 (2) Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga.

§ 40. Vanemahüvitise suuruse arvutamise erisused

 (1) Kui käesoleva seaduse § 37 lõigete 1–4 või käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus töötasu alammääraga.

 (2) Kui rasedus- ja sünnituspuhkuse või sünnitushüvitise saamise õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse vanemahüvitise suurus esimese 70 päeva eest käesoleva seaduse § 37 lõigete 1–4 või käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel, kuid vanemahüvitist ei maksta ühes kalendrikuus rohkem kui töötasu alammääras.

 (3) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 nimetatud töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade hulka ei arvata perioodi, millal rasedal ning rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigust omaval töötajal või ametnikul oli töö- või teenistustingimusi ajutiselt kergendatud või töötaja oli terviseseisundile vastava töö puudumisel tööülesannete täitmisest ajutiselt keeldunud või ametnikul oli avaliku võimu teostamise õigus peatatud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel jagatakse vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta eest ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis käesoleva seaduse § 37 lõike 4 alusel arvutatud kalendrikuude arvuga. Saadud jagatis arvatakse käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud ühe kalendrikuu keskmise tulu hulka.

 (5) Kui vanemahüvitise taotleja on hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal töötanud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ning tal puudub nimetatud perioodil ja selle perioodi lõpust kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus töötasu alammääraga.

§ 41. Vanemahüvitise arvutamine laste järjestikuse sünni korral

 (1) Kui vanemahüvitise taotlejal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kaks aastat ja kuus kuud, on käesoleva seaduse §-de 37–40 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või see on sellega võrdne, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust.

 (2) Sünnitushüvitist saama õigustatud isikule, kelle vanemahüvitis on arvutatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, hüvitatakse alates lapse sünnist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, mis loetakse vanemahüvitiseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisel jagatakse isikule määratud ühe kalendrikuu vanemahüvitise summa 30-ga. Saadud jagatisest lahutatakse ühe kalendripäeva kohta määratud sünnitushüvitis. Saadud vahe korrutatakse kalendripäevade arvuga lapse sünni päevast kuni ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevani.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet ei hüvitata perioodi eest, millal vanemale makstakse vanemahüvitist eelmise lapse kohta.

 (5) Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitatakse taotlejale üks kord koos vanemahüvitise väljamaksega.

4. jagu Vanemahüvitise ümberarvutamine 

§ 42. Vanemahüvitise ümberarvutamine

 (1) Kui vanemahüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, sealhulgas teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu (edaspidi tulu), lahutatakse hüvitisest hüvitise määra ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Hüvitise suurus on vähemalt pool isikule määratud hüvitisest, kuid mitte väiksem kui hüvitise määr.

 (2) Kui sotsiaalmaksu maksja süü tõttu makstakse vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saajale õigel ajal maksmata jäänud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, on Sotsiaalkindlustusametil õigus vanemahüvitise saaja esitatud tõendite alusel lugeda sotsiaalmaksuga maksustatav tulu välja makstuks kalendrikuul, millal sotsiaalmaksu maksja oleks pidanud selle tulu tegelikult välja maksma.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise vähendamist ei rakendata järgmise tulu suhtes:
 1) esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise saamise õiguse tekkimisele eelnenud kalendrikuude eest saadud tulu;
 2) pärast hüvitise saamise õiguse lõppemist saadud tulu, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud perioodi eest, mis järgneb hüvitise saamise õiguse lõppemisele;
 3) töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstav hüvitis, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul;
 4) enne hüvitise saamise õiguse tekkimist saamata jäänud tulu, mis makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül.

§ 43. Vanemahüvitise ümberarvutamine kalendriaasta vahetumisel või korduval taotlemisel

 (1) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud hüvitis ümber, kui hüvitise suurus on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Hüvitist makstakse töötasu alammääras.

 (2) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 40 lõike 1, 2 või 5 alusel määratud vanemahüvitis ümber, arvestades Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.

 (3) Kui hüvitis on määratud hüvitise ülempiiri suuruses või hüvitise määras, seda kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

 (4) Kui vanemahüvitist taotleb sama lapse kohta korduvalt sama isik, siis tema hüvitise suurust ümber ei arvutata.

5. jagu Vanemahüvitise määramine, maksmine ja saaja vahetamine 

§ 44. Vanemahüvitise määramine ja maksmine

 (1) Vanemahüvitis määratakse käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud hüvitise saamise õiguse tekkimise päevast, kui hüvitise taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul hüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.

 (2) Vanemahüvitise hilisemal taotlemisel määratakse hüvitis tagantjärele, kuid kõige rohkem taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

 (3) Vanemahüvitise maksmise kalendrikuu on kuu, mille eest hüvitist makstakse. Hüvitis makstakse välja igas kuus eelmise kalendrikuu eest.

 (4) Kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning vangistus on pööratud täitmisele, peatatakse vanemahüvitise maksmine karistuse kandmise ajaks.

§ 45. Vanemahüvitise saaja vahetamine

 (1) Vanemahüvitise uue taotleja hüvitise suurus arvutatakse käesoleva seaduse §-de 37–40 alusel tema tulust kalendriaastal, mis eelnes hüvitise senise saaja § 34 lõikes 1 sätestatud hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitis on määratud § 41 lõike 1 alusel.

 (2) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral rakendatakse uuele taotlejale hüvitise senise saaja käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud hüvitise saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud hüvitise määra, töötasu alammäära ja hüvitise ülempiiri.

 (3) Vanemahüvitise saajate vahetamisel määratakse vanemahüvitis uuele taotlejale taotluse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

6. jagu Vanemahüvitise tagasinõudmine 

§ 46. Vanemahüvitise tagasinõudmine

 (1) Vanemahüvitis nõutakse tagasi, kui:
 1) ilmneb, et hüvitise saajale makstud tulu oli väiksem kui hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või tulu pealt makstud sotsiaalmaks, või
 2) vanemahüvitisega samal ajal saadakse sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.

 (2) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib isikustatud sotsiaalmaksu andmeid vanemahüvitise maksmise kalendrikuude kohta hüvitise maksmise perioodil ning pärast nelja kalendrikuu möödumist hüvitise saamise õiguse lõppemisest.

 (3) Kui selgub, et vanemahüvitise arvutamise aluseks olevad isikustatud sotsiaalmaksu andmed on muutunud, arvutatakse hüvitis ümber ja enam makstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi.

 (4) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib vanemahüvitise arvutamise aluseks olevaid isikustatud sotsiaalmaksu andmeid tagasiulatuvalt kolme aasta jooksul pärast hüvitise saamise õiguse lõppemist.

4. peatükk Elatisabi 

1. jagu Elatisabi eesmärk ja õigus saada elatisabi 

§ 47. Elatisabi eesmärk

  Elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi) või täitemenetluse ajal (edaspidi täitemenetlusaegne elatisabi).

§ 48. Elatisabi saama õigustatud isik

 (1) Elatisabi saama õigustatud isik on:
 1) alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust;
 2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.

 (2) Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

2. jagu Elatisabi maksmise alused ja taotlemine 

§ 49. Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise alused

 (1) Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses.

 (2) Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (edaspidi hagi tagamise määrus).

 (3) Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

 (4) Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu.

§ 50. Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise alused

 (1) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.

 (2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud neli kuud ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.

 (3) Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 100 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 100 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 100 euroga või suurem kui 100 eurot kalendrikuus.

 (4) Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud elatise summa on väiksem kui 100 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud suurus.

 (5) Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudja arvelduskontole kohtutäituri poolt ülekantud elatise summa kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.

§ 51. Elatisabi taotlemine

 (1) Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

 (2) Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet algatab täitemenetlusaegse elatisabi menetluse kohtutäiturilt teate saamisega. Kohtutäitur edastab hiljemalt käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud arvestusperioodile järgneva kalendrikuu esimesel tööpäeval Sotsiaalkindlustusametile elatisabi taotleja taotluse, kui elatisabi taotleja on täitmisavalduses andnud nõusoleku täitemenetlusaegse elatisabi menetluse algatamiseks Sotsiaalkindlustusametis.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate ja taotluse andmete loetelu ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3. jagu Elatisabi määramine ja maksmine 

§ 52. Elatisabi määramine

 (1) Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

 (2) Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest arvates.

 (3) Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuses märgitakse teave elatisnõude ülemineku kohta riigile.

 (4) Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse kätte elatisabi taotlejale ja elatisnõude võlgnikule. Kui puuduvad andmed elatisabi võlgniku aadressi kohta või kui elatisabi võlgnik ei ela teada oleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning otsust ei ole muul viisil võimalik teatavaks teha, avaldatakse elatisabi määramise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (5) Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

 (6) Sotsiaalkindlustusamet teeb sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu teatavaks täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toimingu. Elatisabi taotlejale tehakse täitemenetlusaegne elatisabi määramise toiming teatavaks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.

§ 53. Elatisabi maksmine

 (1) Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul väljamaksmise kuule vastavas elatisabi suuruses.

 (2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tähtajale järgneva kuu 10. kuupäevaks.

§ 54. Elatisabi maksmise lõpetamine

 (1) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks:
 1) kui hagi tagamise määrus, millega võlgnikku kohustati elatist maksma kohtumenetluse ajal, on tühistatud;
 2) kui kohtumenetlus elatisnõudes on lõpetatud;
 3) kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud;
 4) võlgniku surma korral;
 5) elatisabi saama õigustatud isiku surma korral.

 (2) Kui võlgnik tõendab, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud või esitab elatisnõudele muu tõendatud vastuväite, lõpetab Sotsiaalkindlustusamet kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud tingimustel.

4. jagu Elatisabi saaja kohustused 

§ 55. Elatisabi saaja teatamiskohustus

 (1) Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja on kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist:
 1) hagi tagamise määruse tühistamine;
 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega;
 3) lapse kasvatamise lõpetamine;
 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma;
 5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised;
 6) elatise kohtuotsuse muutmine;
 7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.

 (2) Täitemenetlusaegse elatisabi saaja on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–7 sätestatud asjaoludest kohustatud viivitamata teavitama kohtutäiturit.

§ 56. Elatisabi tagasinõudmine ja tasaarvestamine

 (1) Sotsiaalkindlustusamet nõuab elatisabi saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui:
 1) elatisabi on makstud hoolimata sellest, et käesolevas seaduses sätestatud elatisabi maksmise alused ei olnud täidetud;
 2) kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks olnud kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli kostja surm;
 3) kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile;
 4) täitemenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust.

 (2) Alusetult makstud täitemenetlusaegset elatisabi ei ole lubatud tasaarvestada õigustatud isiku täitemenetlusaegse elatisabi nõudega.

 (3) Kui kohtutäitur saab teada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolust, teavitab ta sellest viivitamata Sotsiaalkindlustusametit.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasaarvestus ei ole viinud nõude rahuldamiseni, on Sotsiaalkindlustusametil õigus edastada nõue sissenõudmiseks valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

5. jagu Elatisnõude üleminek riigile ja selle sissenõudmine 

§ 57. Elatisnõude üleminek riigile

 (1) Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

 (2) Täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.

 (3) Võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel riigile üleläinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi kohta. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused.

 (4) Sotsiaalkindlustusamet teatab võlgnikule kohtumenetlusaegse elatisabi nõude riigile üleminekust viivitamata pärast võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendi jõustumist.

 (5) Võlgnikule teatatakse kirjalikult, milline nõue, millisest hetkest, millises ulatuses ja millisel õiguslikul alusel on riigile üle läinud. Ühtlasi tehakse võlgnikule ettepanek kohtumenetlusaegse elatisabi maksmisest tulenev riigi nõue rahuldada ja antakse nõude rahuldamiseks vajalikke juhiseid.

§ 58. Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmine

 (1) Kui kohtumenetlusaegse elatisabi nõude võlgnik ei ole riigile üleläinud nõuet rahuldanud, võib Sotsiaalkindlustusamet elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

 (2) Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi teostab valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus.

 (3) Täitemenetlusaegse elatisabi maksmisega riigile üleläinud nõude kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet riigi nimel avalduse elatisasjas algatatud täitemenetlusega ühinemiseks või välisriigist laekuva elatise vahendamise korral riigi nõude mahaarvamiseks käesoleva seaduse § 60 lõike 3 alusel.

 (4) Riigile üleläinud elatisnõue makstakse riigile ühinenud täitemenetluses välja ainult siis, kui lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies mahus välja makstud.

 (5) Elatisabi ei nõuta sisse elatisabi saama õigustatud isikult, kui riigi nõue tema vastu on tekkinud pärimisseaduses sätestatud korras.

 (6) Riigile üleläinud ja võlgnikult sissenõutud elatisnõude ja elatisabi saajalt tagasinõutud elatisabi summad kantakse riigieelarvesse.

6. jagu Täitemenetlusaegse elatisabi erisused täitemenetluse läbiviimisel välisriigis 

§ 59. Kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamine

 (1) Kui võlgniku suhtes ei saa Eestis täitemenetlust läbi viia, sest tal puudub Eestis vara, elu- ja asukoht ning taotlejale on teada, et võlgniku või tema vara asukoht võib olla välisriigis, peab elatisabi taotleja täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitama elatist väljamõistva kohtulahendi täitmisele asjakohasesse välisriiki. Sel juhul esitab taotleja ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel volitatud kohtutäiturile.

 (2) Kui võlgniku vara, elu- või asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud elatist väljamõistva kohtulahendi täitmise taotlemist Eesti keskasutuse kaudu võimaldava konventsiooniga, peab elatisabi taotleja esitama elatist väljamõistva kohtulahendi täitmisele vastavasse riiki Justiitsministeeriumi kaudu. Sel juhul esitab taotleja ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse Justiitsministeeriumile.

 (3) Elatisabi taotleja kohustub elatist väljamõistva kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamise korral volitama enda poolt valitud kohtutäiturit võtma vastu välisriigis võlgnikult sissenõutud elatist. Elatisabi taotleja märgib elatist väljamõistva kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamise korral elatise saajaks volitatud kohtutäituri ja saaja kontoks selle kohtutäituri ametialase arvelduskonto.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud volikirja andmete loetelu, millega elatisabi taotleja volitab kohtutäiturit välisriigist sissenõutud elatist vastu võtma, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Justiitsministeerium edastab volitatud kohtutäiturile elatisabi taotluse, välisriiki saadetava kohtulahendi koopia ja taotleja poolt esitatud võlgnevuse kalkulatsiooni.

 (6) Volitatud kohtutäitur avab välisriigist laekuva elatise vahendamise toimiku, milles peab arvestust lapsele ja riigile kuuluvate elatisnõuete üle tema arvelduskontole laekuva elatise ning talle esitatud andmete ja dokumentide alusel. Kohtutäitur esitab Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul elatisabi väljamakse suuruse samas sättes nimetatud arvestusperioodi eest, lähtudes tema poolt elatisabi taotlejale ülekantud elatise suurusest ning talle esitatud kirjalikest dokumentidest, millest nähtub, et elatisabi taotleja nõue on rahuldatud.

 (7) Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis käesoleva jao kohaselt. Sellisel juhul volitab elatisabi taotleja välisriigis sissenõutud elatist vastu võtma Eestis täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri.

 (8) Kui elatisabi taotleja on algatanud elatist väljamõistva kohtulahendi alusel välisriigis täitemenetluse enne, kui ta esitab elatisabi taotluse, peab ta elatisabi saamiseks volitama Eesti kohtutäiturit käesoleva paragrahvi kohaselt välisriigis sissenõutud elatist vastu võtma ning teavitama välisriigis täitemenetlust läbiviivat asutust või isikut, et sissenõutud elatis tuleb kanda volitatud kohtutäituri ametialasele kontole. Elatisabi taotleja peab välisriigis alustatud täitemenetluse kohta esitama täitemenetlust läbiviiva asutuse väljastatud ning apostillitud või legaliseeritud kinnituse.

 (9) Kui Justiitsministeerium on välisriigi keskasutuselt saanud teabe, et täitemenetlust välisriigis ei ole alustatud või täitemenetlus on lõpetatud, edastab Justiitsministeerium nimetatud teabe välisriigist elatist vahendama volitatud Eesti kohtutäiturile. Kohtutäitur lõpetab teabe saamise järel elatise vahendamise ning sulgeb elatise vahendamise toimiku.

§ 60. Välisriigist laekuv elatis, elatisabi väljamaksmine ja riigi nõude mahaarvamine

 (1) Kohtutäitur, keda on volitatud vastu võtma välisriigis sissenõutud elatist on kohustatud tema kontole laekunud elatise kandma elatisabi taotleja kontole kümne tööpäeva jooksul.

 (2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse alates nelja kuu möödumisest välisriigis sundtäitmisele pädeva isiku poolt kohtulahendi vastuvõtmise kohta kinnituse esitamisest. Kui kohtulahend on esitatud täitmisele Justiitsministeeriumi kaudu, makstakse täitemenetlusaegset elatisabi alates nelja kuu möödumisest, kui Justiitsministeerium on saanud välisriigi pädevalt keskasutuselt teate kohtulahendi täitmisele edastamise kohta.

 (3) Kohtutäitur arvab riigile üleläinud elatisnõude maha välisriigist laekunud elatisest talle esitatud kohtulahendi ja nõude üleminekut tõendava dokumendi alusel, kui lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies ulatuses välja makstud.

5. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted ja järelhindamine 

§ 61. Üksikvanema lapse toetuse maksmise jätkamine

  Kui isikule makstakse käesoleva seaduse jõustumise ajal üksikvanema lapse toetust, jätkatakse selle maksmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 19.

§ 62. Paragrahvi 50 lõike 2 rakendamine

  Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud neljakuulist tähtaega ei kohaldata isiku suhtes, kes on täitemenetluse algatanud vähemalt neli kuud enne käesoleva seaduse jõustumist.

§ 63. Seaduse järelhindamine

 (1) Käesoleva seaduse järelhindamiseks koostab Sotsiaalkindlustusamet tegevuskava, kus sätestatakse järelhindamise aeg, vaadeldavad mõju liigid ja hindamise kriteeriumid. Sotsiaalkindlustusamet esitab nimetatud tegevuskava Sotsiaalministeeriumile 2018. aasta 1. jaanuariks.

 (2) Sotsiaalkindlustusamet teeb järelhindamise lõpliku analüüsi 2020. aasta 1. jaanuariks ja esitab selle Sotsiaalministeeriumile kinnitamiseks.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 64. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse muutmine

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pensionistaaži arvestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.”;

2) paragrahvi 15 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist.”;

3) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Toitjakaotuspension määratakse Riigikogu liikme, kes sai parlamendiliikme vanaduspensioni või kellel oli selle saamiseks olemas vajalik Riigikogu liikme staaž, surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele. Toitjakaotuspensionile õigust omavateks perekonnaliikmeteks loetakse isikuid, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.”;

4) paragrahvid 22 ja 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 22. Avaldus pensioni taotlemiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 23. Pensioni arvutamine, ümberarvutamine, määramine ja väljamaksmine toimub Sotsiaalkindlustusameti kaudu.”;

5) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvis 282 asendatakse sõnad „Riigikogu Kantseleile” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametile”;

7) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Käesoleva seaduse kohaldamisega seonduvad küsimused lahendab Sotsiaalkindlustusamet. Parlamendipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”.

§ 65. Elatisabi seaduse kehtetuks tunnistamine

Elatisabi seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 66. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Ajateenija alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele ajateenija lapse toetusele.”;

2) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Ajateenija lapse toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(13) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.”;

3) paragrahvi 64 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Asendusteenistuja alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele asendusteenistuja lapse toetusele.”;

4) paragrahvi 64 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Asendusteenistuja lapse toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(52) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.”.

§ 67. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutab Sotsiaalkindlustusamet vastavalt perehüvitiste seaduse §-le 38.”;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel käesolevas paragrahvis sätestatud isikute vastavust täiendavate sissemaksete saamise tingimustele ja teavitab isikuid täiendavate sissemaksete saamise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet saadab isikutele sellekohase teavituse isikute e-posti aadressidele või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eeskoste seadmise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta;
2) andmed residentsuse kohta tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses;
3) isiku sotsiaalmaksualased andmed;
4) andmed isiku hooldajaks vormistamise kohta;
5) andmed enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isiku kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta;
6) andmed isikule riikliku pensioni määramise ja maksmise kohta.”;

3) paragrahvi 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja vajaduse korral lisadokumendid”;

4) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldusele kantakse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha ja kontaktandmed ning selgelt väljendatud tahteavaldus, millise lapse suhtes täiendavaid sissemakseid soovitakse teha, samuti kinnitus käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kohta. Avaldusele kantakse veel taotleja lapse ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoha andmed. Kui vanemad soovivad käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kasutada täiendavate sissemaksete õigust kordamööda, siis kantakse taotlusele selle vanema nõusolek, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.”;

5) paragrahvi 10 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 10 lõiked 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Kui vanemad soovivad täiendavate sissemaksete õigust kasutada kordamööda, esitab täiendavate sissemaksete uus taotleja Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse, millel on selle vanema nõusolek, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.

(11) Kui ühel vanematest on õigus riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 11 punkti 2 alusel pensionilisale ning ta soovib kasutada õigust pensionilisale riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 6 teise lause kohaselt, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse, millel on selle vanema nõusolek, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid. Avalduse täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamiseks võib esitada ka vanem, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.”;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„(14) Sotsiaalkindlustusamet saadab täiendavate sissemaksete tegemise alustamise kohta teavituse selle vanema e-posti aadressile või edastab teate sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil, kes ei esitanud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel avaldust täiendavate sissemaksete tegemiseks. Kui täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamise avaldus esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel, siis saadetakse teavitus samal viisil vanemale, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.

(15) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.”;

8) paragrahvi 661 lõikes 2 asendatakse sõnad „vanemahüvitise seaduse” sõnadega „perehüvitiste seaduse”;

9) paragrahvi 661 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vanemahüvitise seaduse § 2 lõike 31” tekstiosaga „perehüvitiste seaduse § 33 lõike 5”.

§ 68. Kohtutäituri seaduse muutmine

Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) välisriigist laekuva elatise vahendamisel perehüvitiste seaduse alusel.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

§ 371. Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu

(1) Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksab riik.

(2) Välisriigist laekuva elatise vahendamise toimiku avamise tasu on 15 eurot.

(3) Välisriigist laekuva elatise vahendamisega kaasnevate toimingute tegemise kuutasu on 4 eurot.

(4) Kui kohtutäituril tekib kohustus maksta rahvusvahelise ülekande eest tasu, lisandub elatise vahendamise tasule rahvusvahelise ülekande tasu.”.

§ 69. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine

Loovisikute ja loomeliitude seaduse § 16 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna „vanemahüvitise” sõnaga „perehüvitiste”.

§ 70. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohtumenetlusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste, sealhulgas kassatsioonikautsjoni ja riigilõivu, samuti prokuratuuri lahenditest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste ning riigile üleläinud elatisnõude tasumisele ja tasaarvestamisele kohaldatakse käesoleva seaduse 9. peatüki esimeses jaos sätestatud korda. Selliste rahaliste kohustuste tasumisel tekkinud enammakse tagastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 sätestatud korda juhul, kui rahaline kohustus tasuti käesoleva seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kontole.”;

2) paragrahvi 29 punktis 12 asendatakse sõnad „riiklike peretoetuste” sõnaga „perehüvitiste”.

§ 71. Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse kohaldamine

Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Rahalise hüvitise väljamaksmine

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule, kes ei saanud vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu töötamise peatumise või ajutise töövõimetuse tõttu, arvutatakse hüvitis isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, mida ta sai viimase kuu eest enne töötamise peatumist või ajutise töövõimetuse tekkimist.”;

4) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 20 lõikes 3 või 5” tekstiosaga „§-s 20”;

5) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sotsiaalkindlustusamet teeb otsustamise edasilükkamise hüvitise taotlejale viivitamata teatavaks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.”;

6) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse sõnad „haldusmenetluse seaduses” sõnadega „sotsiaalseadustiku üldosa seaduses”;

7) paragrahvi 24 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 26 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „15 päeva jooksul” sõnaga „viivitamata”;

10) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Enammakstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”.

§ 72. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmine

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.”;

2) paragrahvi 71 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse alusel makstav toetus makstakse välja üks kord kalendriaastas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „taotluse” sõnadega „andmete loetelu”;

4) paragrahvi 162 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti poolt käesoleva seaduse alusel tehtud otsusega, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”.

§ 73. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) lasterikka pere toetus.”;

2) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse arv „50” arvuga „55”;

3) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse arv „55” arvuga „60”;

4) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Lasterikka pere toetus

(1) Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hooldajal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(2) Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 200 eurot.

(3) Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 370 eurot.”.

§ 74. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) paragrahvi 25 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „ja” sõnaga „või”;

3) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse sõnad „kaardi vormi” sõnadega „kaardile kantavate andmete loetelu”;

4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hooldajale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.”;

5) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõnad „riiklikku pensionikindlustuse registrisse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

6) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse sõnad „riikliku pensionikindlustuse registrisse” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

7) paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 2 lõikes 2” tekstiosaga „või §-s 4”;

8) paragrahvi 16 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „koos kõigi vajalike dokumentidega”;

9) paragrahvi 16 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlus on saadetud posti teel, loetakse toetuse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev.”;

10) paragrahvi 16 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise peatamine, jätkamine ja lõpetamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

(2) Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise, kui valla- või linnavalitsus on paigutanud lapse asenduskodusse enne kohtumääruse tegemist.

(3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjus on ära langenud.

(4) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või tehakse perekonnas hooldamise leping või laps suunatakse asenduskodu teenust saama.

(5) Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.”;

12) paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit. Sotsiaaltoetus makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega.”;

14) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui valla- või linnavalitsus teavitab Sotsiaalkindlustusametit asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste seaduse alusel perehüvitiste maksmise peatamist, jätkamist või lõpetamist, siis võetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel need asjaolud arvesse ning Sotsiaalkindlustusamet otsustab käesoleva seaduse alusel puuetega inimeste sotsiaaltoetuste peatamise, jätkamise või lõpetamise.”;

16) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.”;

17) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui posti teel makstav puuetega inimeste sotsiaaltoetus on välja võtmata vähemalt kaks kuud, peatatakse sotsiaaltoetuse maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokumendi esitamist makstakse sotsiaaltoetus tagantjärele välja.”;

18) paragrahvi 22 lõiked 6–9 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti poolt käesoleva seaduse alusel tehtud otsusega, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”;

20) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse alusel puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

(2) Kui isik ei maksa alusetult saadud sotsiaaltoetusi tagasi, võidakse talle liigselt makstud summad Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustega tasaarvestada. Tasaarvestatav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast.

(3) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne liigselt makstud summade täielikku tasaarvestamist, nõutakse isikult alusetult makstud summad tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

(4) Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.”;

21) paragrahvi 251 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „§ 2 lõikes 2” tekstiosaga „või §-s 4”.

§ 75. Riiklike peretoetuste seaduse kehtetuks tunnistamine

Riiklike peretoetuste seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 76. Riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 30.06.2015, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 2 asendatakse tekstiosa „riiklike peretoetuste seaduse § 92 lõikes 3” tekstiosaga „perehüvitiste seaduse § 21 lõikes 3”;

2) paragrahvis 3 asendatakse sõnad „riiklike peretoetuste” sõnaga „perehüvitiste”.

§ 77. Riikliku matusetoetuse seaduse muutmine

Riikliku matusetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklik matusetoetus (edaspidi matusetoetus) on Eesti territooriumil matuse korraldamiseks ettenähtud ühekordne toetus, mida makstakse Eesti alalise elaniku, tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elava välismaalase, välismaalaste seaduse §-s 130 nimetatud isiku või Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme, kes on esitanud tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse, Eestis või väljaspool Eestit registreeritud surma korral.”;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kes on esitanud tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse;”;

4) paragrahvi 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 7 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokumendi;
2) Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõendi või isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit, või arstliku surmateatise, kui isik sündis surnult;”;

6) paragrahvi 7 lõike 11 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 lõigetes 12 ja 13 asendatakse sõnad „riiklikku pensionikindlustuse registrisse” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

8) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Matusetoetuse määramise või määramata jätmise otsus tehakse matusetoetuse taotlejale teatavaks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.”;

9) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Matusetoetust makstakse ühekordse maksena sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.”;

10) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõna „haldusmenetluse” sõnadega „sotsiaalseadustiku üldosa”;

11) paragrahvi 12 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 13 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 13. Matusetoetuse tagasinõudmine ja tasaarvestamine

(1) Alusetult makstud matusetoetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”;

13) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 78. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõnad „riiklik pensionikindlustuse register” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteem” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, registri pidamise”;

3) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

4) paragrahvi 25 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „registrisse” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

5) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

§ 301. Isiku teavitamine vanaduspensioni õigusest

(1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimist. Sotsiaalkindlustusamet edastab vanaduspensioniõiguse tekkimise kohta teate isiku e-posti aadressile või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse kohta, andmed residentsuse kohta tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses;
2) isiku isikustatud sotsiaalmaksu andmed;
3) andmed isiku pensioniõigusliku staaži kohta;
4) andmed isikule pensioni määramise ja maksmise kohta.”;

6) paragrahvi 31 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pensioniavaldusele kantakse avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoha ja kontaktandmed, andmed taotletava pensioni liigi kohta, andmed välisriigist pensioni saamise ja töötamise kohta, andmed lapse kasvatamise ja hooldamise kohta, märge otsuse teatavakstegemise ja pensioni väljamaksmise viisi kohta, andmed isiku pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide kohta, avalduse esitamise kuupäev ja kinnitus pensioniavalduse esitamise kohta.

(3) Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu pensioniavalduse.

(4) Kui pensioniavaldus on saadetud posti teel, loetakse riikliku pensioni taotlemise päevaks pensioniavalduse lähtekohas postitamise kuupäev.”;

7) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb riikliku pensioni määramise või sellest keeldumise otsuse 15 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase pensioniavalduse esitamisest.”;

8) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui pensionitaotleja esitab pensioniavalduse enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, kuid mitte varem kui kuus kuud enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, siis määratakse vanaduspension pensioniõiguse tekkimise päevast.”;

9) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

11) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, välja arvatud posti teel kojukandega Eestis makstud riiklik pension, mille kulud kannab pensionär.”;

12) paragrahvis 38 asendatakse sõna „kinnipeetava” sõnaga „tasaarvestatava”;

13) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui posti teel makstav pension on välja võtmata vähemalt kaks kuud, peatatakse pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele.”;

15) paragrahvi 45 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Tasaarvestamine riiklikust pensionist

(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras võib riiklikust pensionist teha tasaarvestamisi üksnes:
1) täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel;
2) Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel pensionärile enam makstud pensionisummade sissenõudmiseks;
3) perehüvitiste seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud juhul.

(2) Riiklikust pensionist tasaarvestatav osa arvutatakse pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast.

(3) Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib tasaarvestada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast.

(4) Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel võib riiklikust pensionist tasaarvestada kuni 20 protsenti lisaks tasaarvestamisele, mida tehakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast.

(5) Pensionäri kirjalikul nõusolekul võib Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel riiklikust pensionist tasaarvestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud piirmääradest suurema summa.

(6) Sotsiaalkindlustusamet kannab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tasaarvestatud summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole või maksuhalduri arvelduskontole.”;

17) paragrahvi 48 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel tasaarvestatud summa on täielikult kustutatud, nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikule alusetult makstud riikliku pensioni tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

(11) Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.”;

18) paragrahvi 48 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) seaduse 11. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „JA RIIKLIK PENSIONIKINDLUSTUSE REGISTER”;

20) paragrahvid 50–52 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 53 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 53. Andmete arvestus makstud või arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta”;

22) paragrahvi 53 lõiked 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 53 lõigetes 2, 21 ja 3 asendatakse sõna „registri” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

24) seadust täiendatakse §-ga 6119 järgmises sõnastuses:

§ 6119. Paragrahvi 13 lõigete 3 ja 5 rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 13 lõigete 3 ja 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrused kehtivad alates 2017. aasta 1. jaanuarist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

(2) Enne 2017. aasta 1. jaanuari riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tegelik keskmine suurus ja arvestuslik keskmine suurus kantakse üle sotsiaalkaitse infosüsteemi 2017. aasta 1. jaanuaril.”.

§ 79. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „riiklike peretoetuste seadus” sõnadega „perehüvitiste seadus” vastavas käändes;

2) paragrahvi 104 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 20 teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.”.

§ 80. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „riiklike peretoetuste seaduse § 91 lõikes 2” tekstiosaga „perehüvitiste seaduse § 21 lõikes 2”;

2) seaduse paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.”;

3) paragrahvi 12 esimeses lauses asendatakse sõnad „riikliku pensionikindlustuse registrist” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemist”.

§ 81. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.”;

2) paragrahvi 14 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 2 lõikes 2” tekstiosaga „või §-s 4”;

3) paragrahvi 14 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 14 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „koos kõigi vajalike dokumentidega”;

5) paragrahvi 14 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui toetuse taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev.”;

6) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.”.

§ 82. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „vanemahüvitise seadus” sõnadega „perehüvitiste seadus” vastavas käändes;

2) paragrahvi 19 lõike 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) elatist ega perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi;”;

3) paragrahvi 231 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „riiklike peretoetuste seaduse §-s 5 sätestatud lapsetoetust” tekstiosaga „perehüvitiste seaduse §-s 17 sätestatud lapsetoetust”.

§ 83. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Elatisnõude üleminekut riigile tõendab perehüvitiste seaduse § 57 lõike 1 alusel elatisabi määramise otsus ja täitemenetluse aegse elatisabi väljamaksmise toimingu väljavõte.”;

2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Sissenõudja õigusjärglane võib ühineda algatatud täitemenetlusega.”;

3) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 45 järgmises sõnastuses:

„(45) Kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Kui sissenõudja on andnud täitmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad nõuded, kohustub ta viivitamata teavitama kohtutäiturit, kui võlgnik täidab need nõuded otse sissenõudjale.”;

4) paragrahvi 65 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 174 lõike 3 punkt 21 tunnistatakse kehtetuks.

§ 84. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist ja lapsehooldustasu vastavalt perehüvitiste seadusele.”;

2) paragrahvi 66 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkusetasu hüvitamiseks riigieelarvest esitab tööandja taotluse Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse ühe isiku kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust.

(6) Sotsiaalkindlustusamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumisel taotlust menetlusse võtmast.

(7) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.

(8) Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu maksmise korra ja hüvitamise taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

4) paragrahvi 134 pealkirjas ja lõikes 3 asendatakse sõnad „pensionikindlustuse registrisse” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

5) paragrahvi 134 lõikes 1 asendatakse sõnad „elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametisse”;

6) paragrahvi 134 lõikes 2 asendatakse sõnad „asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametisse”.

§ 85. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Riigieelarvest hüvitatava keskmise töötasu maksmise korra ja hüvitamise taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamisel lähtutakse töölepingu seaduse § 66 lõigetes 4–8 sätestatust.”.

§ 86. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „riiklike peretoetuste” sõnaga „perehüvitiste”;

2) paragrahvi 26 lõike 2 punktis 61 asendatakse sõnad „elatisabi seaduse” sõnadega „perehüvitiste seaduse”.

§ 87. Vanemahüvitise seaduse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Vanemahüvitise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses:

„(72) Kui sotsiaalmaksu maksja süü tõttu makstakse vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saajale õigel ajal maksmata jäänud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, on Sotsiaalkindlustusametil õigus vanemahüvitise saaja esitatud tõendite alusel lugeda sotsiaalmaksuga maksustatav tulu välja makstuks kalendrikuul, millal sotsiaalmaksu maksja oleks pidanud tegelikult selle tulu välja maksma.”;

2) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 3 lõikes 71 nimetatud juhtudel,” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 3 lõigetes 71 või 72 nimetatud juhtudel,”;

3) vanemahüvitise seadus tunnistatakse kehtetuks.

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 88. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 79 punkt 2 ning § 87 punktid 1 ja 2 jõustuvad üldises korras.

 (3) Käesoleva seaduse § 73 punktid 1 ja 4, § 76 punkt 1 ja § 78 punkt 5 jõustuvad 2017. aasta 1. juulil.

 (4) Käesoleva seaduse § 64, § 70 punkt 1 ja § 73 punkt 2 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

 (5) Käesoleva seaduse § 73 punkt 3 jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.