Text size:

Health Insurance Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.04.2023
In force until:30.06.2023
Translation published:24.03.2023

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act regulates solidarity-based health insurance (hereinafter health insurance).

 (2) In the event of a conflict between this Act and an international agreement ratified by the Riigikogu, the provisions of the international agreement apply.

§ 2.  Definition, principles and form of health insurance

 (1) Health insurance is a system for covering health care expenses incurred to finance the disease prevention and treatment of and purchase of medicinal products and medical devices for insured persons and to pay benefits for temporary incapacity for work and other benefits on the conditions and in accordance with the procedure provided for in this Act.
[RT I 2008, 3, 22 – entry into force 01.09.2008]

 (2) Health insurance is based on the solidarity of and limited cost-sharing by insured persons and on the principle that services are provided according to the needs of insured persons, that treatment is equally available in all regions and that Health Insurance Funds are used for their intended purpose.

 (3) Health insurance is compulsory insurance, with the exception of the health insurance provided for in §§ 22–24 of this Act.

§ 3.  Insurer

 (1) For the purposes of health insurance, the insurer is the Health Insurance Fund.
[RT I, 11.03.2023, 9 – entry into force 01.04.2023]

 (2) [Repealed – RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

 (3) Insured persons have equal rights and opportunities to receive health insurance benefits, unless otherwise provided for in this Act.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

§ 4.  Development of health services and health promotion

  [RT I, 28.12.2017, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (1) The Health Insurance Fund may use Health Insurance Funds and funds allocated to the Health Insurance Fund from the state budget for paying for activities or projects improving the quality, availability and effectiveness of provision of health services and for health system development activities with the approval of the Ministry of Social Affairs.

 (2) The Health Insurance Fund participates in financing projects specifically aimed at promoting health to the extent of the amounts prescribed for such purpose in the budget of the Health Insurance Fund with the approval of the Ministry of Social Affairs.
[RT I, 28.12.2017, 4 – entry into force 01.01.2018]

Chapter 2 CONDITIONS OF INSURANCE  

Subchapter 1 Insured Person  

§ 5.  Insured person

 (1) For the purposes of this Act, an insured person is a permanent resident of Estonia or a person residing in Estonia on the basis of a temporary residence permit or the right of residence or a person legally staying and working in Estonia based on a temporary ground for stay for whom a payer of social tax must pay social tax or who pays social tax for themselves in accordance with the procedure, in the amounts and within the time limits provided for in the Social Tax Act, or a person considered equal to such persons on the basis of this Act or on the basis of a contract specified in subsections 1 and 2 of § 22 of this Act.
[RT I, 23.03.2015, 1 – entry into force 02.04.2015]

 (2) The following are insured persons for whom a payer of social tax must pay social tax:
 1) persons who work on the basis of an employment contract concluded for a term exceeding one month or for an unspecified term and for whom the employer must pay social tax;
 2) officials, active servicemen, members of the Riigikogu, the President of the Republic, members of the Government of the Republic, judges, the Chancellor of Justice, the Auditor General, the Public Conciliator, members of councils of local authorities, members of city or rural municipality governments, mayors of rural municipality or city districts for whom the state or the local authority must pay social tax via its agencies;
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]
 3) persons for whom the state, local authority or, based on the Creative Persons and Artistic Associations Act, an artistic association (hereinafter artistic association) is required to pay social tax under § 6 of the Social Tax Act;
[RT I, 10.01.2014, 2 – entry into force 20.01.2014]
 4) members of the management or controlling bodies of legal persons within the meaning of § 9 of the Income Tax Act for whom the legal person or legal persons pay social tax on the basis of clause 2 of subsection 1 of § 9 of the Social Tax Act in the monthly total amount calculated on the basis of at least the monthly rate established in the state budget for the given budgetary year (hereinafter minimum social tax obligation);
[RT I, 11.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2016]
 5) persons receiving remuneration or service fees on the basis of a contract for services, a mandate or another contract or other contracts under the law of obligations for the provision of services, who are not entered in the commercial register as self-employed persons and for whom the other party to the contract pays social tax on the basis of clause 2 of subsection 1 of § 9 of the Social Tax Act in the monthly total amount calculated on the basis of at least to the extent of the minimum social tax obligation;
[RT I, 11.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2016]
 51) a payer of business income tax who, under the Simplified Business Income Taxation Act, pays social tax at least to the extent of the minimum social tax obligation provided for in clause 4 of subsection 2 of this section or who pays social tax under the said Act or for whom social tax is paid under clause 5 of subsection 2 of this section at least in the total amount of the minimum social tax obligation per month;
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]
 6) persons receiving an unemployment insurance benefit on the basis of the Unemployment Insurance Act for whom the Estonian Unemployment Insurance Fund must pay social tax on the basis of clause 8 of subsection 1 of § 2 of the Social Tax Act.

 (21) The term of a fixed-term employment contract provided for in clause 1 of subsection 2 of this section is not applied towards the emergence of an insurance cover in the case of an employment contract concluded for the period of the practical training of a doctor-resident.
[RT I, 21.12.2018, 2 – entry into force 01.01.2019]

 (3) An insured person who pays social tax for themselves is a person who is entered in the commercial register as a self-employed person or who has been registered with the Tax and Customs Board as a notary, certified translator or enforcement agent and who pays social tax on their business income in accordance with the Social Tax Act.
[RT I, 25.10.2012, 1 – entry into force 01.12.2012]

 (31) An insured person for whom social tax is paid by a self-employed person registered in the commercial register is their spouse who has been entered in the employment register as the spouse participating in the activities of the undertaking of the self-employed person on the basis of § 202 of the Taxation Act (hereinafter spouse participating in activities of undertaking of self-employed person).
[RT I, 07.12.2018, 1 – entry into force 17.12.2018]

 (4) The following persons for whom social tax is not paid are considered to be equal to insured persons on the basis of this Act:
 1) pregnant women whose pregnancy has been identified by a doctor or a midwife;
[RT I 2009, 29, 176 – entry into force 01.04.2010]
 2) persons under 19 years of age;
 3) persons who receive a state pension granted in Estonia;
 31) persons who have been found to have partial work ability or no work ability under the Work Ability Allowance Act;
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force amended – RT I, 17.12.2015, 1)]
 4) persons with up to five years left until attaining the retirement age who are maintained by their spouses who are insured persons;
 5) persons acquiring basic or general secondary education, persons acquiring formal vocational education and higher education students who are permanent residents of Estonia and study in an educational institution in Estonia founded and operating on the basis of legislation or in an equivalent educational institution abroad, except for doctoral candidates that receive the doctoral allowance;
01.04.2015 11:34
[RT I, 05.12.2014, 2 – entry into force 01.09.2015]
 6) a monk or a nun who is a member of a cloister registered in the register of religious associations.
[RT I, 28.12.2017, 4 – entry into force 01.01.2018]

Subchapter 2 Duration of Insurance Cover  

§ 6.  Duration of insurance cover of officials, active servicemen, members of Riigikogu, President of Republic, members of Government of Republic, judges, Chancellor of Justice, Auditor General, Public Conciliator, members of councils of local authorities, members of city or rural municipality governments, mayors of rural municipalities or city districts

 (1) The insurance cover of the persons specified in clauses 1 and 2 of subsection 2 of § 5 of this Act will commence upon expiry of a waiting period of fourteen days from the date of commencement of work entered in the employment register specified in § 251 of the Taxation Act (hereinafter employment register).

 (2) If the date of commencement of work entered in the employment register remains within the term of validity of the valid insurance cover, the insurance cover will continue on the new ground without interruption.

 (3) The insurance cover of the persons specified in clauses 1 and 2 of subsection 2 of § 5 of this Act will terminate two months after the date of termination of work entered in the employment register.

 (4) The insurance cover of the persons specified in clauses 1 and 2 of subsection 2 of § 5 of this Act will be suspended two months after the date of commencement of the suspension of work entered in the employment register, except in the case of unpaid leave granted by agreement of the parties, provided that social tax is paid for the person in accordance with the Social Tax Act, and the insurance cover will continue as of the date following the date of termination of the suspension of work entered in the employment register.

 (5) Subsection 4 of this section does not apply in the period during which the insured person is entitled to the benefit for temporary incapacity for work, the mother’s parental benefit or the adoptive parent’s parental benefit under the Family Benefits Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, amended in part [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 7.  Duration of insurance cover of persons for whom social tax is paid by state, local authority or artistic association

 (1) The insurance cover of a person specified in clause 3 of subsection 2 of § 5 of this Act will commence as of the making of an entry on commencement of the insurance cover in the Health Insurance Fund database. The documents necessary for the person to be entered in the Health Insurance Fund database must be submitted to the Health Insurance Fund by the agency through which the state or local authority pays social tax for the person or by an artistic association.

 (2) The insurance cover of a person specified in clause 3 of subsection 2 of § 5 of this Act will terminate one month after the termination of the obligation of the state, local authority or artistic association to pay social tax for the person. The agency through which the state or the local government paid social tax for the person and the artistic association are required to notify the Health Insurance Fund of termination of the obligation to pay social tax within ten calendar days.
[RT I, 10.01.2014, 2 – entry into force 20.01.2014]

§ 8.  Duration of insurance cover of member of management body and controlling body of legal person, person receiving remuneration and service fees based on contract under law of obligations, and payer of business income tax

  [RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (1) The insurance cover of a person specified in clauses 4 and 5 of subsection 2 of § 5 of this Act will commence as of the making of an entry to the Health Insurance Fund database if social tax has been declared for the person to the extent of the minimum social tax obligation based on clause 4 of subsection 1 of § 9 of the Social Tax Act. The Health Insurance Fund will make an entry on the day following the day of receiving data on the declaration of social tax for the person from the Tax and Customs Board.

 (11) The insurance cover of a person specified in clause 51 of subsection 2 of § 5 of this Act begins after an entry has been made in the Health Insurance Fund database following the accrual of social tax provided for in clause 2 of subsection 2 or clause 2 of subsection 3 of § 8 of the Simplified Business Income Taxation Act and declaration of social tax payable on personal remuneration or service fees provided for in clause 5 of subsection 2 of § 5 of this Act to the extent of the minimum social tax obligation. The Health Insurance Fund makes an entry on the day following the day of receipt of data from the Tax and Customs Board.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (2) The Tax and Customs Board immediately submits to the Health Insurance Fund data on persons for whom, per month, social tax has been declared to the extent of the minimum social tax obligation or received to the extent of the same on the basis of the Simplified Business Income Taxation Act or for whom social tax has been declared to the extent of the minimum social tax obligation and received to the extent of the same on the basis of the Simplified Business Income Taxation Act.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (3) The insurance cover of an insured person is suspended after a month has passed from the due date provided for in clause 4 of subsection 1 of § 9 of the Social Tax Act where by the due date social tax has not been declared to the extent of the minimum social tax obligation or received to the extent of the same on the basis of the Simplified Business Income Taxation Act for the person or social tax has not been declared to the extent of the minimum social tax obligation and received to the extent of the same on the basis of the Simplified Business Income Taxation Act for the person.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (4) The insurance cover suspended on the basis of subsection 3 of this section resumes on the day following the receipt from the Tax and Customs Board of data certifying the declaration of the minimum social tax obligation or payment thereof by a payer of business income tax or certifying the declaration and payment of the minimum social tax obligation by a payer of business income tax.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (5) Subsection 3 of this section does not apply in the period during which the insured person is entitled to the benefit for temporary incapacity for work, the mother’s parental benefit or the adoptive parent’s parental benefit under the Family Benefits Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, amended in part [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 9.  Duration of insurance cover of persons receiving remuneration or service fees on basis of contract under law of obligations

  [Repealed – RT I, 11.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2016]

§ 91.  Duration of insurance cover of persons receiving unemployment insurance benefit

 (1) The insurance cover of a person specified in clause 6 of subsection 2 of § 5 of this Act will commence as of the making of an entry on commencement of the insurance cover in the Health Insurance Fund database. The documents necessary for the person to be entered in the Health Insurance Fund database must be submitted to the Health Insurance Fund by the Estonian Unemployment Fund.

 (2) The insurance cover of a person specified in clause 6 of subsection 2 of § 5 of this Act will terminate two months after termination of the obligation of the Estonian Unemployment Fund to pay social tax for the person. The Estonian Unemployment Insurance Fund must notify the Health Insurance Fund of termination of the obligation to pay social tax within ten calendar days.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.08.2004]

§ 10.  Duration of insurance cover of self-employed persons entered in register

  [RT I 2005, 71, 546 – entry into force 01.04.2006]

 (1) The insurance cover of a person specified in subsection 3 of § 5 of this Act will commence upon expiry of a waiting period of fourteen days calculated as of the entry on the commercial register or the register of taxable persons. The documents necessary for the person to be entered in the Health Insurance Fund database must be submitted to the Health Insurance Fund by the registrar of the central database of the registration department of Tartu County Court or by the Tax and Customs Board within seven calendar days after the entry in the commercial register or the register of taxable persons.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.01.2015]

 (2) If the data necessary for an entry on commencement of the insurance cover of a person to be made in the Health Insurance Fund database are submitted to the Health Insurance Fund during the period of validity of the insurance cover of the person, the insurance cover will continue on the new basis without interruption.
[RT I 2005, 71, 546 – entry into force 01.04.2006]

 (3) The insurance cover of a person specified in subsection 3 of § 5 of this Act will terminate two months after making of the deletion entry in the commercial register or register of taxable persons. The registrar of the central database of the registration department of Tartu County Court or the Tax and Customs Board must inform the Health Insurance Fund of the termination of the activities of a person specified in subsection 3 of § 5 of this Act within ten calendar days after making the deletion entry.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.01.2015]

 (4) The insurance cover will be suspended two months after the entry in the commercial register or register of taxable persons of the suspension of the activities, including seasonal activities of a person specified in subsection 3 of § 5 of this Act. The registrar of the central database of the registration department of Tartu County Court or the Tax and Customs Board are required to inform the Health Insurance Fund of the termination of the operation of an enterprise or the professional activities of a person within ten calendar days after making the entry on suspension of activities in the commercial register or register of taxable persons.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.01.2015]

 (5) If a person recommences business activities after their suspension, the registrar of the central database of the registration department of Tartu County Court and the Tax and Customs Board must submit to the Health Insurance Fund the details of recommencement of business activities within ten calendar days. Upon receipt of the data, the insurance cover will continue without a waiting period.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.01.2015]

 (6) TThe provisions of subsection 4 of this section do not apply in the event of suspension of engagement in business for a period during which the insured person is entitled to receive the benefit for temporary incapacity for work, the mother’s parental benefit or the adoptive parent’s parental benefit under the Family Benefits Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, amended in part [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 101.  Duration of insurance cover of spouse participating in activities of undertaking of self-employed person

 (1) The insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person will commence after the passing of the waiting period of fourteen days from the entry in the register of taxable persons. The Tax and Customs Board must submit the documents required for entering the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person within seven calendar days after the entry of the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person in the register of taxable persons.

 (2) If the documents necessary for an entry on commencement of the insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person to be made in the Health Insurance Fund database are submitted to the Health Insurance Fund during the period of validity of the insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of the self-employed person, the insurance cover will continue on the new basis without interruption.

 (3) The insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person will terminate two months after making a deletion entry regarding the spouse in the employment register or after making a deletion entry regarding the self-employed person in the commercial register.
[RT I, 07.12.2018, 1 – entry into force 17.12.2018]

 (4) The insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of a self-employed person will be suspended after two months have passed from the suspension of the activities of the self-employed person, including after making an entry on the suspension of seasonal activities in the commercial register.

 (5) As of the receipt of data on the recommencement of the activities of a self-employed person, the insurance cover of the spouse participating in the activities of the undertaking of the self-employed person will continue without a waiting period.

 (6) Subsection 4 of this section does not apply in the event of suspension of the activities of a self-employed person during the period when their spouse is entitled to the benefit for temporary incapacity for work, the mother’s parental benefit or the adoptive parent’s parental benefit under the Family Benefits Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, amended in part [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 11.  Duration of insurance cover of persons considered equal to insured persons

 (1) The insurance cover of a person specified in subsection 4 of § 5 of this Act will commence as of the making of an entry on commencement of the insurance cover in the Health Insurance Fund database. The documents required for entering a person in the Health Insurance Fund database must be submitted to the Health Insurance Fund by the person or by their legal representative.
[RT I, 16.04.2014, 3 – entry into force 01.07.2014]

 (2) The documents necessary for a person specified in clause 3 of subsection 4 of § 5 of this Act to be entered in the Health Insurance Fund database must be submitted by the Social Insurance Board and, in the events provided by law, by the Chancellery of the Riigikogu.

 (21) The Estonian Unemployment Insurance Fund is required to submit the documents necessary for entering a person specified in clause 31 of subsection 4 of § 5 of this Act into the Health Insurance Fund database.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force amended – RT I, 17.12.2015, 1)]

 (3) The documents necessary for a person studying in Estonia specified in clause 5 of subsection 4 of § 5 of this Act to be entered in the Health Insurance Fund database must be submitted by the Ministry of Education and Research. A person studying in a foreign state specified in clause 5 of subsection 4 of § 5 must submit the documents necessary for insurance cover to commence by themselves.

 (31) The cloister where the person is a member is required to submit the documents necessary for entering a person specified in clause 6 of subsection 4 of § 5 of this Act into the Health Insurance Fund database. Within seven calendar days following the receipt of a relevant inquiry from the Health Insurance Fund the Ministry of the Interior certifies to the Health Insurance Fund the cloister’s right to submit the data.
[RT I, 28.12.2017, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (4) The insurance cover of the persons specified in clauses 1–6 of subsection 4 of § 5 of this Act terminates where the person no longer meets the conditions provided for in the relevant clause of subsection 4 of § 5, taking account of the variations provided for in § 12 of this Act.
[RT I, 28.12.2017, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (5) The submitters of the documents specified in subsections 2 to 31 of this section are required to notify the Health Insurance Fund of the termination of the insurance cover of the persons specified in clauses 3, 31, 5 and 6 of subsection 4 of § 5 of this Act within ten calendar days as of its termination.
[RT I, 28.12.2017, 4 – entry into force 01.01.2018]

§ 12.  Specifications concerning duration of insurance cover of persons considered equal to insured persons

 (1) The insurance cover of a person who has been declared permanently incapacitated for work or as having partial work ability or no work ability will terminate upon expiry of a term of three months from the expiry of the period of the permanent incapacity for work or partial work ability or absent work ability.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force amended – RT I, 17.12.2015, 1)]

 (11) The insurance cover of a person specified in clause 1 of subsection 4 of § 5 of this Act will terminate three months after the estimated date of delivery as determined by a doctor or midwife.
[RT I 2009, 29, 176 – entry into force 01.04.2010]

 (2) The insurance cover of a person specified in clause 5 of subsection 4 of § 5 of this Act will terminate three months after their graduation from the educational institution.
[RT I, 23.03.2015, 5 – entry into force 01.07.2015]

 (21) If a student of at least 19 years of age acquiring general secondary education as specified in clause 5 of subsection 4 of § 5 of this Act is expelled from the educational institution before graduation within three consecutive academic years after commencement of acquisition of the general secondary education, their insurance cover will terminate one month after the expulsion. If a student of at least 19 years of age acquiring formal vocational education as specified in clause 5 of subsection 4 of § 5 of this Act fails to graduate from the educational institution within the standard period of study prescribed for completion of the curriculum (except for medical reasons) or is expelled from the educational institution before graduation, his or her insurance cover terminates one month thereafter. If a student specified in clause 5 of subsection 4 of § 5 of this Act fails to graduate from the educational institution within one year after the end of the standard period of study prescribed for completion of the curriculum (except for medical reasons) or is expelled from the educational institution before graduation, their insurance cover will terminate one month thereafter.
[RT I, 02.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (3) Insurance cover will be suspended for any period of academic leave. The conditions under which insurance cover is not suspended for a period of academic leave will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector. After expiry of the period of suspension, the insurance cover will continue without a waiting period.
[RT I 2005, 65, 498 – entry into force 01.01.2006]

 (4) The insurance cover of a person specified in clause 6 of subsection 4 of § 5 of this Act terminates after one month has passed from terminating membership in the cloister, including as of the date of moving to a cloister located abroad.
[RT I, 28.12.2017, 4 – entry into force 01.01.2018]

§ 13.  Submission of documents and information

 (1) Information required for the commencement, suspension or termination of the insurance cover must be submitted in writing or in an electronic form that is considered equal thereto.
[RT I, 16.04.2014, 3 – entry into force 01.07.2014]

 (11) A person providing a person specified in clauses 1 and 2 of subsection 2 of § 5 of this Act with work must submit the information specified in these provisions, which serves as the basis for the commencement, suspension and termination of the person’s insurance cover on the grounds and in accordance with the procedure provided for in the Taxation Act to the employment register and the latter will forward it to the Health Insurance Fund.
[RT I, 11.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2016]

 (2) Documents and information necessary for insurance cover to commence, to be suspended or to terminate may, in addition to the person obligated to submit the documents or information, also be submitted by the person applying for insurance cover or by the insured person.

 (3) A person required to submit documents or information necessary for the commencement of the insurance cover must perform the obligation within seven calendar days as of the emergence of the obligation. The employment register will forward the information after the person having the registration obligation has entered it in the employment register.
[RT I, 16.04.2014, 3 – entry into force 01.07.2014]

 (4) [Repealed – RT I, 16.04.2014, 3 – entry into force 01.07.2014]

 (5) The Health Insurance Fund will issue a certificate concerning the receipt of documents or information at the request of the person submitting the documents or information.

 (6) The following will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector:
 1) a list of the documents necessary for insurance cover to commence, to terminate and to be suspended, and the composition of the information contained in such documents;
 2) if necessary, the procedure for recognition of documents issued in foreign states.

§ 131.  Proof of insurance cover

 (1) A person’s insurance cover commences, is suspended and terminates on the basis of data entered in the Health Insurance Fund database.

 (2) The entries of commencement, suspension and termination of the insurance cover of the persons specified in clauses 1 and 2 of subsection 2 of § 5 of this Act are made in the Health Insurance Fund database on the basis of the data of the employment register.

 (3) The Health Insurance Fund may make an entry on termination or suspension of the insurance cover of a person on its own initiative where the fund has sufficient information that the conditions of insurance of the person are not complied with and the fund has, where possible, previously ascertained the insured person’s opinion. The Health Insurance Fund must notify the insured person of the making of the entry on the same day in writing. The insured person has the right to submit objections against the making of the entry within ten days after the receipt of the notice.

 (4) A person who is entered in the Health Insurance Fund database must present an identity document in order to prove their insurance cover in Estonia. In order to prove their insurance cover in another Member State of the European Union, a contracting state of the European Economic Area or Switzerland, a person entered in the Health Insurance Fund database presents their European health insurance card or provisional replacement certificate of their European health insurance card (hereinafter provisional replacement certificate).

 (5) A person under the sage of 15 years who has been entered in the Health Insurance Fund database may present a European health insurance card instead of an identity document in order to prove their insurance cover in Estonia.

 (6) The conditions of and procedure for issuing European health insurance cards and provisional replacement certificates are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (7) If a person’s insurance cover is suspended or terminated, they must not use the European health insurance card or provisional replacement certificate.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 14.  Liability of persons obligated to submit documents

 (1) If a person applying for insurance cover would have had the right to receive health insurance benefits if a person obligated to submit documents necessary for insurance cover to commence had performed such obligation as required, the person who violated the obligation must compensate the person applying for insurance cover for the loss incurred due to the failure to receive the health insurance benefits.

 (11) If a person applying for insurance cover would have had the right to receive health insurance benefits if the person required to submit documents necessary for the commencement of the insurance had performed the obligation as required, the person who violated the obligation must compensate the person applying for the insurance cover for the loss suffered due to the failure to receive the health insurance benefits.
[RT I, 16.04.2014, 3 – entry into force 01.07.2014]

 (2) [Repealed – RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

 (3) [Repealed – RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

 (4) In the event of violation of the obligation provided for in subsection 11 of § 13 of this Act, the Health Insurance Fund has the right to recover the health insurance benefits from the person who violated the obligation, which the Health Insurance Fund has paid for the person or to the person whose insurance cover was not terminated or suspended by the right time.
[RT I, 16.04.2014, 3 – entry into force 01.07.2014]

Subchapter 3 Health Insurance Database and Data Protection  
[Repealed – RT I, 13.03.2019, 2 - entry into force 15.03.2019]

§ 15.  Health insurance database

  [Repealed – RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 16.  Controller and processor of health insurance database

  [Repealed – RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 17.  Information to be entered in health insurance database

  [Repealed – RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 18.  Right to collect information

  [Repealed – RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 19.  Entries in health insurance database

  [Repealed – RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 20.  Statutes for maintenance of health insurance database

  [Repealed – RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 21.  Proof of insurance cover

  [Repealed – RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

Subchapter 4 Persons Considered Equal to Insured Persons on Basis of Contract  

§ 22.  Persons considered equal to insured persons on basis of contract

 (1) The following permanent residents of Estonia and persons residing in Estonia under a temporary residence permit or the right of residence are considered equal to insured persons on the basis of a contract:
 1) persons who during the two years prior to the month of entry into the contract have been insured for at least twelve months on the grounds provided for in subsection 2, 3, 31 of § 5 or clause 5 of subsection 4 of § 5 of this Act, or
 11) who has paid social tax for themselves or for whom social tax has been paid in the calendar year preceding the conclusion of the social tax contract on at least the twelvefold monthly amount established for the budgetary year in the state budget on the ground set out in clause 1, 2, 4, 5 or 51 of subsection 2 of § 5 or subsection 3 or 31 of § 5 of this Act, or
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]
 12) who has over a period of twelve months preceding the conclusion of the contract been employed as a crew member under at least one seafarer’s employment contract or another contract, or
[RT I, 04.03.2019, 1 – entry into force 01.07.2020, date of entry into force amended [RT I, 28.02.2020, 2]]
 2) persons receiving a pension from a foreign state, unless otherwise provided by an international agreement.
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

 (2) A person who complies with the requirements provided for in clause 1 of subsection 1 of this section can conclude the contract specified in subsection 1 to the benefit of their dependant who is a permanent resident of Estonia or resides in Estonia under a temporary residence permit or the right of residence.
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

 (21) A person specified in clause 12 of subsection 1 of this section submits to the Health Insurance Fund a copy of the seafarer’s employment contract or another document which proves that the person has been employed as a crew member during the period specified in the same clause. At the request of the Health Insurance Fund, the certificate must be accompanied by a translation into Estonian prepared by a sworn translator specified in subsection 1 of § 2 of the Sworn Translators Act and the costs of such translation are covered by the person. By agreement with the Health Insurance Fund, a seafarer’s employment contract or another document or a translation thereof may be submitted to the extent demanded by the Health Insurance Fund.
[RT I, 04.03.2019, 1 – entry into force 01.07.2020, date of entry into force amended [RT I, 28.02.2020, 2]]

 (22) If the Health Insurance Fund suspects that another document submitted by a person specified in clause 12 of subsection 1 of this section does not indicate the basis for the conclusion of the contract, the Health Insurance Fund submits the document to the Transport Administration in order to obtain its observations. The Transport Administration renders its observations within seven calendar days after receiving the document from the Health Insurance Fund.
[RT I, 10.12.2020, 1 – entry into force 01.01.2021]

 (3) The Health Insurance Fund has the right, if it provides a reasoned explanation, to refuse to conclude a contract specified in subsection 1 of this section if the person has failed to duly perform contracts previously concluded with the Health Insurance Fund or to comply with legislation regulating health insurance or if they have knowingly submitted false information to the Health Insurance Fund.

§ 23.  Application of Acts

 (1) Unless otherwise provided by this Act, all the rights and obligations of insured persons provided by this Act extend to the persons considered equal to insured persons on the basis of a contract specified in subsection 1 of § 22 of this Act.

 (2) The provisions of the Law of Obligations Act that regulate insurance contracts apply to the contracts specified in subsection 1 of § 22 of this Act insofar as they are not in conflict with the provisions of this Act. The provisions of the Insurance Activities Act do not apply to such contracts.
[RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

§ 24.  Conditions under which person is considered equal to insured persons on basis of contract

 (1) The standard conditions of the contract specified in subsection 1 of § 22 of this Act will be approved by the supervisory board of the Health Insurance Fund on the proposal of the management board.

 (2) The term of the contract must be at least one year.

 (3) The size of an insurance premium payable in a calendar month on the basis of a contract is the product of the average gross wage of the previous calendar year as published by the Statistical Office, multiplied by 0.13 and rounded with the accuracy of 10 cents. The Health Insurance Fund has the right to change the size of an insurance premium payable in a calendar month once a year after the Statistical Office has published the average gross wage of the previous calendar year.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (4) Insurance cover will commence one month after entry into the contract. If an insurance contract is concluded during the period of validity of the compulsory insurance cover of a person, the insurance cover of the person will commence as of the termination of the currently valid compulsory insurance cover without interruption.

 (5) [Repealed – RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

 (6) [Repealed – RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

 (7) The contract will terminate once the insurance cover of the compulsory insurance becomes effective or once a person considered equal under the contract or, in the event specified in subsection 2 of § 22 of this Act, once their dependant takes up residence abroad.
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

Chapter 3 HEALTH INSURANCE BENEFIT  

Subchapter 1 General Conditions  

§ 25.  Definition and types of health insurance benefit

 (1) Health insurance benefit is a high quality and timely health service, necessary medicinal product or medical device which is provided to an insured person under the conditions provided for in this Act by the Health Insurance Fund or a person who has concluded a corresponding contract with the fund (benefit in kind), or a sum of money that the Health Insurance Fund must pay to an insured person under the conditions provided for in this Act for the health care expenses incurred by the person or upon their temporary incapacity for work (pecuniary benefit).
[RT I 2008, 3, 22 – entry into force 01.09.2008]

 (2) A health insurance benefit in kind is any of the following which is wholly or partially financed by the Health Insurance Fund:
 1) a health service provided to prevent or treat a disease (health service benefit);
 2) a medicinal product or medical device (benefit for medicinal products, additional benefit for medicinal products and benefit for medical devices).
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (3) The expenses incurred by the Health Insurance Fund to provide benefits for medicinal products must not exceed 20 per cent of the expenses prescribed for health service benefits in the annual budget of health care expenses. The funds of the risk reserve provided for in § 391 of the Health Insurance Fund Act may be used on the basis of a decision of the supervisory board of the Health Insurance Fund in order to cover the additional expenses incurred for benefits for medicinal products in the case of an unanticipated growth in disease contraction.
[RT I, 11.03.2023, 9 – entry into force 01.04.2023]

 (4) A pecuniary health insurance benefit is any of the following that is paid to an insured person by the Health Insurance Fund:
 1) the benefit for temporary incapacity for work;
 2) [Repealed – RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]
 3) [Repealed – RT I 2004, 89, 614 – entry into force 01.01.2005]
 4) [Repealed – RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]
 5) the benefit for a health service provided outside the waiting list;
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]
 6) the benefit for a cross-border health service.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

 (41) A pecuniary health insurance benefit will be paid to the bank account of the recipient of the benefit, which has been entered into the Health Insurance Fund database or, on the basis of a written application of the recipient of the benefit, to the bank account of a third party. The account details saved in the Health Insurance Fund database can be updated by the insured person via the interface of the data exchange layer of information systems (hereinafter X-road) or on the basis of a written application.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 18.10.2014]

 (5) An insured person does not have the right of recourse against the Health Insurance Fund in respect of the money or other assets spent on the services, medicinal products or medical devices classified as health insurance benefits in kind.
[RT I 2008, 3, 22 – entry into force 01.09.2008]

§ 26.  Right of recourse of Health Insurance Fund

 (1) The Health Insurance Fund has the right of recourse against a person who is liable for the occurrence of an insured event due to which an insured person receives health insurance benefits, and against the insurers and the Estonian Motor Insurance Bureau who are required to provide benefits in connection with that insured event.
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]

 (2) The Health Insurance Fund has the right of recourse to the extent of a health insurance benefit paid by the fund in accordance with the procedure provided for in the State Liability Act in the case of loss caused to an insured person by a public authority through damage to health or a bodily injury.

 (3) Based on § 1041 of the Law of Obligations Act, the Health Insurance Fund has the right of recourse concerning persons who use the European health insurance card or the provisional replacement certificate of the European health insurance card after the suspension or termination of their insurance cover to the extent of the health insurance benefit paid by the fund to such persons.
[RT I, 30.12.2015, 2 – entry into force 09.01.2016]

 (4) [Repealed – RT I, 11.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2016]

 (5) [Repealed – RT I, 11.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2016]

 (6) [Repealed – RT I, 11.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2016]

 (7) The Health Insurance Fund has the right of recourse against the sponsor of the scientific research where the insured person’s need for the health insurance benefit stems from participation in scientific research, unless it is a clinical trial or a performance study of a medicinal product or device and the sponsor is exempt from the professional assessment remuneration under subsection 3 of § 997 of the Medicinal Products Act.
[RT I, 22.12.2022, 2 – entry into force 01.01.2023]

§ 27.  Territorial effect of health insurance benefits

 (1) Except in the events provided for in subsection 2 of this section and subsection 3 of § 36 of this Act, an insured person has the right to receive health insurance benefits in kind only in Estonia.

 (2) If an insured person has been provided with a health service in a foreign state, the insured person may receive health service benefits in accordance with the procedure established in § 271 of this Act on the basis of a respective authorisation granted by the Health Insurance Fund or a written contract concluded beforehand between the insured person or their legal representative and the Health Insurance Fund.

 (3) The Health Insurance Fund will refuse to grant the authorisation or conclude the contract specified in subsection 2 of this section if the health service applied for can be rendered to the insured person in Estonia, but the Health Insurance Fund does not grant the insured person monetary health insurance benefits or health insurance benefits in kind in Estonia in the event of provisions of the health service applied for.

 (4) [Repealed – RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

§ 271.  Health service benefit upon provision of health service in foreign state

 (1) The Health Insurance Fund may grant the authorisation specified in subsection 2 of § 27 of this Act or conclude a contract specified in the same section on the basis of an application of an insured person or their legal representative if:
 1) the health service applied for or an alternative health service cannot be rendered to the insured person in Estonia;
 2) provision of the health service applied for is therapeutically justified with regard to the insured person;
 3) the medical efficacy of the health service applied for has been proved;
 4) the average probability of the aim of the health service applied for being achieved is at least 50 per cent.

 (2) At least two medical specialists, one of whom is the medical specialist providing health service to the insured person, must assess the conformity of the insured person to the criteria specified in subsection 1 of this section.

 (3) At the request of the Health Insurance Fund, the insured person must undergo an additional evaluation of their state of health, which will be carried out by a doctor appointed by the Health Insurance Fund for the purpose of identifying the conformity of the state of health of the person to the criteria specified in subsection 1 of this section.

 (4) The Health Insurance Fund may give preference to the provision of the health service applied for upon granting the authorisation or concluding the contract specified in subsection 2 of § 27 of this Act in a Member State of the European Union.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

§ 28.  Restrictions on receipt of health insurance benefits

 (1) If a person fails to follow the medically justified treatment prescribed by a doctor or a family nurse, they will lose the right to receive health insurance benefits in connection with the case of disease for the prevention of which or against which the particular treatment was prescribed.
[RT I 2009, 67, 461 – entry into force 01.01.2010]

 (2) In the events provided for in subsection 1 of this section, the Health Insurance Fund will decide on the loss of a right to receive health insurance benefits in accordance with the procedure provided for in the Administrative Procedure Act, taking into account the specifications prescribed in this Act.

 (3) Intra-agency proceedings with regard to a decision made by the Health Insurance Fund on the basis of subsection 2 of this section may be initiated by an insured person within ten calendar days in accordance with the procedure provided for in the Administrative Procedure Act.

 (4) The provisions of subsection 1 of this section do not apply if:
 1) the monetary value of the health insurance benefit concerned does not justify restriction of the insured person’s right to bodily self-determination;
 2) application of the provisions would constitute a significant breach of the insured person’s right to bodily self-determination;
 3) the insured person or their legal representative has good reason for refusing to grant consent to or follow the treatment prescribed by a doctor or family nurse;
[RT I 2009, 67, 461 – entry into force 01.01.2010]
 4) the health service prescribed is likely to cause a risk of serious health damage to the insured person or their death;
 5) the health service prescribed causes great pain or a danger of prolonged pain to the insured person.

 (5) The insured person is not entitled to the health insurance benefit where the need for the benefit stems from participation in scientific research, except for a clinical trial or a performance study of a medicinal product or device or in the event of using a hospital-exemption medicinal product.
[RT I, 22.12.2022, 2 – entry into force 01.01.2023]

 (6) The right to receive a health insurance benefit expires within three years as of the creation of the right unless otherwise provided by this Act.

Subchapter 2 Health Service Benefit  

Division 1 Health Services  

§ 29.  Scope of insurance cover

 (1) The Health Insurance Fund will assume the obligation of an insured person to pay for health services if the services are entered in the list of health services of the Health Insurance Fund and the provision thereof is therapeutically justified.

 (2) To the extent of the limit established for the calendar year, the Health Insurance Fund assumes the obligation of an insured person of at least 19 years of age to pay for dental care services. The limit is not applicable in the event specified in subsection 2 of § 33 of this Act.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

 (21) In addition to subsection 2, the Health Insurance Fund assumes the obligation of an insured person of at least 19 years of age to pay for the anaesthesia service required based on medical indications in accordance with the conditions set out in the list of health care services.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

 (22) The Health Insurance Fund assumes the obligation to pay for the denture service to the extent of the limit established for three years from:
 1) an insured person of at least 19 years of age whom pension for incapacity for work or old-age pension has been granted in accordance with the State Pension Insurance Act or who has been found to have partial work ability or no work ability under the Work Ability Allowance Act;
 2) an insured person of over 63 years of age.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (23) The restriction provided for in subsection 22 of this section is not applied in the cases provided for in subsection 2 of § 33 of this Act.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (24) In accordance with the procedure provided for in § 333 of this Act, the Health Insurance Fund assumes the obligation to pay for health services involving in vitro fertilisation and embryo transfer from an insured woman of up to 40 years of age who has medical indications for the in vitro fertilisation and embryo transfer.
[RT I, 28.12.2017, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (3) The Health Insurance Fund must also assume an obligation of a person to pay for health services if an insured event occurring during the period of validity of the insurance cover of the person directly causes the need for emergency medical care to be provided to the person after termination of the insurance cover.

§ 30.  List of health services of Health Insurance Fund

 (1) The list of health services of the Health Insurance Fund (hereinafter list of health services) will be established by a regulation of the Government of the Republic on the proposal of the minister in charge of the policy sector to which the written opinion of the supervisory board of the Health Insurance Fund concerning the proposal is appended.

 (2) The following is entered in the list of health services:
 1) the name of the health service;
 2) the code of the health service;
 3) the reference price of the health service;
 4) the limits for the payment obligation of an insured person assumed by the Health Insurance Fund;
 5) the extent of cost-sharing by an insured person;
 6) the conditions for application of the reference price of the health service, the limits for the payment obligation of an insured person assumed by the Health Insurance Fund, and the extent of cost-sharing by an insured person.

 (3) The extent of cost-sharing by an insured person is that part of the reference price of a health service for which the payment obligation is not assumed by the Health Insurance Fund. The same extent of cost-sharing applies to all insured persons and the extent must not exceed 50 per cent of the reference price of a health service, unless otherwise provided for in this Act. Cost-sharing does not apply to provision of emergency care.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

 (4) A reference price set out in the list of health services covers all the expenses necessary for the provision of the health service, except for expenses on research, organisation practical training, and the training of pupils and students.
[RT I, 21.12.2018, 2 – entry into force 01.09.2019]

§ 31.  Amendment of list of health services

 (1) The following criteria are taken into account upon entry of a service in the list of health services:
 1) the proven medical efficacy of the health service;
 2) the cost-effectiveness of the health service;
 3) the necessity of the health service in society and the compatibility of the service with national health policy;
 4) correspondence to the financial resources of health insurance.

 (11) Upon entry of a complex service in the list of health services and upon changes in information specified in clauses 2, 4, 5 and 6 of subsection 2 of § 30 of this Act and also upon deletion of a service from the list of health services, at least the criteria provided for in clauses 3 and 4 of subsection 1 of § 31 are taken into account.

 (12) If the reference price of a health service is changed, at least the criteria provided for in clauses 2, 3 and 4 of subsection 1 of § 31 are taken into account.

 (13) The Health Insurance Fund establishes a health services list advisory committee which renders an opinion to the management board of the Health Insurance Fund regarding amendment of the list of health services in accordance with the regulation of the Government of the Republic specified in subsection 2 of this section.
[RT I, 22.06.2018, 4 – entry into force 01.07.2018]

 (2) By a regulation, the Government of the Republic establishes:
 1) more detailed contents of the health services list criteria set out in subsection 1 of this section and the persons assessing compliance with the criteria;
 2) the conditions of and procedure for assessment of the list of health services;
 3) the procedure for the establishment of, the rules of procedure of and the procedure for rendering an opinion by the health services list committee.
[RT I, 22.06.2018, 4 – entry into force 01.07.2018]

 (3) A health service may be entered in the list of health services subject to cost-sharing by the insured person if:
 1) the aim of the provision of the health service can be achieved by other, cheaper methods which do not involve significantly greater risks or have any other significant adverse effects on the situation of the insured person;
 2) the health service is directed more at improving quality of life than at treating or alleviating a disease;
 3) insured persons are generally prepared to pay for the health service themselves and the decision of an insured person to conclude a contract for the provision of the health service depends primarily on the assumption of the obligation to pay for the health service by the Health Insurance Fund or on the extent to which the payment obligation is assumed.

 (4) A health service may be entered in the list of health services with a condition.

 (5) The making of a proposal for amendment of the list of health services may be initiated by the associations and professional associations of interested health care providers by entering into negotiations with the Health Insurance Fund. The making of a proposal for amendment of the list of health services may be initiated by the Health Insurance Fund by entering into negotiations with the associations and professional associations of interested health care providers. The addition or amendment of a service involving the administration of a medicinal product may be initiated by the holder of the marketing authorisation of the medicinal product. The Ministry of Social Affairs has the right to make a proposal to the Health Insurance Fund to commence negotiations with association of health service providers or professional associations in order to initiate a revision of the list of health services where it is required for implementing the health policy of the state.
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]

 (6) An application submitted to the minister in charge of the policy sector for amendment of the list of health services must contain as annexes the positions of the initiator of the amendment and of the other party to the negotiations.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.08.2004; 1.01.2005]

§ 32.  Payment to health care providers

  The procedure for the assumption of a payment obligation of an insured person by the Health Insurance Fund and the methods for calculation of the payments to be made to health care providers will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector on the proposal of the supervisory board of the Health Insurance Fund.

§ 33.  Dental care benefit for insured person under 19 years of age

 (1) The Health Insurance Fund will assume a payment obligation arising from a contract for the provision of dental care services concluded by or for the benefit of an insured person under 19 years of age, on the condition that the dental care service provided is entered in the list of health services.

 (2) Subsection 1 of this section applies to an insured person under 19 years of age and the provider of the dental care service must conclude a contract for the provision of dental care services with the insured person if:
 1) provision of the dental care service to the insured person within one year after the person attains 19 years of age is based on therapeutic indications and if such indications were or should have been evident at the time of the insured person’s last visit to the provider of the dental care service before the person attained 19 years of age;
[RT I 2008, 34, 210 – entry into force 01.08.2008]
 2) provision of the dental care service to the insured person is based on therapeutic indications and if such indications have arisen from the need to treat the effects of dental care services provided to the person before they attained 19 years of age or due to the fact that the expected recovery did not occur within one year after they attained 19 years of age.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.08.2004]

 (3) The level of cost-sharing of an insured person set in the list of health care services does not apply to a person from whom the Health Insurance Fund assumes the obligation to pay for dental care services in accordance with subsections 1 and 2 of this section
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

§ 331.  Dental care benefit for insured person of at least 19 years of age

 (1) By a regulation, the Government of the Republic will establish:
 1) the list of the dental care services for which the Health Insurance Fund assumes the payment obligation of an insured person of at least 19 years in events other than those specified in subsection 2 of § 33 of this Act;
 2) the limit of the assumed obligation of an insured person of at least 19 years of age to pay for dental care services provided to the person per calendar year;
 3) the heightened limit of the assumed obligation of an insured person of at least 19 years of age whom pension for incapacity for work or old-age pension has been granted under the State Pension Insurance Act, who has been diagnosed with a partial or absent ability to work on the basis of the Work Ability Allowance Act, who is unemployed within the meaning of the Labour Market Services and Benefits Act, who receives the subsistence benefit under the Social Welfare Act in the period provided in a regulation established on the basis of § 32 of this Act, who is over the age of 63 years, pregnant or the mother of a child of less than one year of age or who, as a result of a health care service rendered to them or an illness that they have been diagnosed with, has an increased need for a dental care service, to pay for the dental care service provided to the person per calendar year;
[RT I, 17.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]
 4) the list of health services and diagnosed illnesses specified in clause 3 of this subsection;
[RT I, 29.06.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]
 5) the limit of assuming the obligation to pay for the denture service rendered to an insured person specified in subsection 22 of § 29 of this Act for a period of three years.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (2) Upon provision of a person from whom the Health Insurance Fund assumes the obligation to pay for a dental care service to the extent of the heightened limit established on the basis of clause 3 of subsection 1 of this section with the dental care service, the cost-sharing rate of the insured person of up to 15 per cent, as set out in the list of health care services, is applied.

 (3) If the Health Insurance Fund did not assume to the extent of the limit or the heightened limit the obligation of an insured person of at least 19 years of age to pay for a dental care service per calendar year, the limit of the payment obligation to be assumed by the Health Insurance Fund in the next calendar year will not be increased.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

 (4) Where the Health Insurance Fund did not assume the obligation to pay for the denture service over a period of three years from an insured person to the extent of the established limit, the limit of the payment obligation assumed by the Health Insurance Fund is not increased over the course of the next three years.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

§ 332.  Rights of Health Insurance Fund upon assuming payment obligation of person of at least 19 years of age to pay for dental care service and denture service provided to person

  [RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (1) Regarding the portion exceeding the limit of assuming the obligation of an insured person of at least 19 years to pay for a dental care service per calendar year on the basis of clauses 2 and 3 of subsection 1 of § 331 of this Act, the Health Insurance Fund may make a precept to the person along with a warning and recover the benefit to the extent exceeding the limit.

 (2) Regarding the portion exceeding the limit of assuming the obligation of an insured person of at least 19 years to pay for the denture service per three years on the basis of clause 5 of subsection 1 of § 331 of this Act, the Health Insurance Fund may make a precept to the person along with a warning and recover the benefit to the extent exceeding the limit.

 (3) In the event of failure to comply with a precept within the term set out in a warning specified in subsections 1 and 2 of this section, the Health Insurance Fund has the right to issue a precept for compulsory execution pursuant to the procedure provided in the Code of Enforcement Procedure.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

§ 333.  Assuming of obligation to pay for in vitro fertilisation and embryo transfer health services

 (1) The Health Insurance Fund assumes the obligation of a person specified in subsection 24 of § 29 of this Act to pay for the following health services:
 1) the in vitro fertilisation and embryo transfer health services included in the list of health services;
 2) health services provided in connection with in vitro fertilisation and embryo transfer within 90 days preceding the in vitro fertilisation and embryo transfer.

 (2) The health service provider is compensated for the costs of the health services specified in subsection 1 of this section where a treatment invoice is submitted to the Health Insurance Fund on the basis of a treatment financing contract.

 (3) Upon provision of the health services subsection 1 of this section outside Estonia, subsections 2 and 3 of § 27 of this Act are applied.
[RT I, 28.12.2017, 4 – entry into force 01.01.2018]

§ 34.  Disease prevention

  The Health Insurance Fund participates in financing projects specifically aimed at disease prevention to the extent of the amounts prescribed for such purpose in the budget of the Health Insurance Fund and with approval of the Ministry of Social Affairs.

Division 2 Contract for Financing Medical Treatment  

§ 35.  Contract for Financing Medical Treatment

 (1) By a contract for financing medical treatment, the Health Insurance Fund assumes the obligation of an insured person to pay for the provision of health services under the conditions provided for in the contract and in legislation.

 (2) A contract for financing medical treatment is an administrative contract. The provisions of Chapter 7 of the Administrative Procedure Act together with the specifications provided by this Act apply to contracts for financing medical treatment.

§ 36.  Entry into contract for financing medical treatment

 (1) The Health Insurance Fund concludes a contract for financing medical treatment with a health care provider or providers.

 (2) The Health Insurance Fund is not required to conclude a contract for financing medical treatment with all health care providers.

 (3) The Health Insurance Fund has the right to conclude a contract for financing medical treatment with health care providers located in foreign states. The reference prices and limits provided for in the list of health services apply to a contract for financing medical treatment which is concluded with a health care provider located in a foreign state if the Health Insurance Fund undertakes to assume the obligation to pay for the provision of a health service entered in the list of health services.

 (4) In order for a decision to be made on entry into a contract for financing medical treatment and on the term of the contract, the Health Insurance Fund takes into account the following circumstances:
 1) the need of the insured persons for the service, and the availability of the service;
 2) the quality of and conditions for the provision of the service;
 3) the price of the service;
 4) the possibility of the service being provided in accordance with the standard conditions of accommodation;
 5) the maximum number of health care providers providing the health service;
 6) figures regarding the average density of provision of the health service;
 7) developments in national health policy;
 8) whether the health care provider has performed previous contracts for financing medical treatment or other similar contracts as required;
 9) the existence or absence of tax arrears and the general financial situation of the health care provider;
 10) compliance with legislation regulating health insurance and health by the health care provider or the employer thereof.

 (41) The Health Insurance Fund concludes contracts for financing medical treatment, taking into account the circumstances specified in subsection 4 of this section, with a term of at least three years.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.04.2005]

 (42) If the Health Insurance Fund, taking into account the circumstances specified in subsection 4 of this section, concludes a contract for financing medical treatment with a health care provider for the first time, the contract will be concluded for a term of at least three years.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.04.2005]

 (5) The Health Insurance Fund will conclude a contract for financing medical treatment for a term of at least five years with a person who owns a hospital specified in the hospital network plan established by a regulation of the Government of the Republic in accordance with subsection 1 of § 55 of the Health Services Organisation Act.
[RT I, 13.03.2014, 2 – entry into force 01.01.2019]

 (51) The Health Insurance Fund will conclude a contract for financing medical treatment for a term of at least five years with a person who provides general medical care based on the approved list of family doctors.
[RT I 2009, 29, 176 – entry into force 19.06.2009]

 (6) [Repealed – RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.04.2005]

§ 37.  Conditions of contract for financing medical treatment

  The following conditions will be agreed upon in a contract for financing medical treatment:
 1) the term of the contract;
 2) the amount of obligations of insured persons assumed by the Health Insurance Fund during a specific period of time and the total amount of obligations, and, if necessary, amounts for each of the medical professions established by the minister in charge of the policy sector or amounts calculated on any other basis;
 3) the price payable for the provision of the health service, taking into consideration the reference price and limit provided for in the list of health services;
 4) the minimum volume of health services provided;
 5) a list of health care professionals who provide health services for which the payment obligation is assumed by the Health Insurance Fund, and the procedure for giving notice of amendment of the list and for co-ordinating the amendments with the Health Insurance Fund;
 6) the number of hours in a period of time during which the health care provider must provide health services to insured persons;
 7) the term during which the health care provider must submit information to the Health Insurance Fund concerning the assumption of obligations to pay for health services provided to insured persons;
 8) cases where assumption of the payment obligation of an insured person is contingent upon prior written approval from the Health Insurance Fund;
 9) cases where the parties have the right unilaterally to terminate or amend the contract or to suspend performance of the contract in part or in full;
 10) the frequency with which information is to be submitted to the Health Insurance Fund concerning waiting lists and the services provided, and the composition of the information to be submitted;
 11) the procedure and term for giving notice of health services provided to insured persons outside the waiting list;
 12) the scope of the reporting obligation of the health care provider and the obligation to submit information concerning insured persons, and the composition of the information to be submitted;
 13) the indicators of the quality and efficacy of the health services;
 14) the liability of the parties upon violation of the contract;
 15) other conditions necessary for ensuring the efficient and sound use of Health Insurance Funds.

§ 371.  Conditions of conclusion of contract for financing treatment with provider of person of at least 19 years of age with dental care and denture services

  [RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (1) To assume from the insured person the obligation to pay for the dental care service provided for in subsections 2 and 22 of § 29 of this Act, the Health Insurance Fund concludes a contract for financing treatment for a term of at least three years with a health service provider that holds a dental care services activity licence.

 (2) Where the Health Insurance Fund does not have a valid contract for financing treatment with a dental care or denture service provider, the contract specified in subsection 1 of this section is concluded with it for a term of one year. The term of the contract for financing treatment is renewed for at least two years where the health care provider has not breached the terms of the contract in the first year of validity of the contract.

 (3) The following terms and conditions are agreed on in the contract for financing treatment specified in subsection 1 of this section:
 1) the term of the contract;
 2) the conditions of ensuring the quality of the health service and the procedure for exercising supervision over it by the Health Insurance Fund;
 3) a list of health care professionals who provide health services for which the payment obligation is assumed by the Health Insurance Fund, and the procedure for giving notice of amendment of the list and for coordinating the amendments with the Health Insurance Fund;
 4) the term during which the health care provider must submit information to the Health Insurance Fund concerning the assumption of obligations to pay for health services provided to insured persons;
 5) cases where the parties have the right unilaterally to terminate or amend the contract or to suspend performance of the contract in part or in full;
 6) the frequency with which information is to be submitted to the Health Insurance Fund concerning waiting lists and the services provided, and the composition of the information to be submitted;
 7) the scope of the reporting obligation of the health care provider and the obligation to submit data concerning insured persons, and the composition of the information to be submitted, and the closing date and procedure for the submission of data;
 8) the liability of the parties upon violation of the contract;
 9) other conditions necessary for ensuring the efficient and sound use of Health Insurance Funds.

 (4) Subsections 4 to 42 of § 36 and § 37 of this Act do not apply to the contract for financing treatment specified in this section.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

§ 38.  Waiting list

 (1) A waiting list is a part of a database maintained by a health care provider which contains information concerning insured persons who are waiting for a regular health service benefit and which serves as the basis for the assumption of payment obligations by the Health Insurance Fund.

 (2) The Health Insurance Fund will conclude contracts for financing medical treatment only with health care providers who maintain waiting lists in accordance with clause 4 of subsection 1 of § 56 of the Health Services Organisation Act and enable entry into contracts for provision of health service through the health information system.
[RT I 2008, 3, 22 – entry into force 01.09.2008]

 (3) The maximum length of a waiting list will be approved by the supervisory board of the Health Insurance Fund. Any extension of the maximum length of a waiting list does not apply to insured persons who have already been entered in the waiting list.

 (4) [Repealed – RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

 (5) Only insured persons who, upon their entry in a waiting list, have a proven medical need for a health service may be entered in the waiting list. An insured person who no longer has a proven medical need for a health service will be deleted from the waiting list immediately. The Health Insurance Fund has the right to examine waiting lists at any time or to demand that a waiting list be submitted for examination.

 (6) An insured person has the right to obtain a health service outside the waiting list on the condition that this does not prejudice the opportunities of the insured persons in the waiting list to obtain the health service.

§ 39.  Assumption of obligations

 (1) The Health Insurance Fund is deemed to have assumed an obligation to pay for the provision of a health service if, within thirty calendar days after the receipt of the documents on which assumption of the obligation is based, the Health Insurance Fund has not notified the health care provider in writing of its refusal to assume the obligation.

 (2) If there is a waiting list for a health service, the Health Insurance Fund must assume the obligation to pay for the health service if the insured person has been on the list and waiting for the health service to be provided, together with assumption of the payment obligation by the Health Insurance Fund, until their turn or for longer than prescribed by the maximum length of the waiting list.

 (3) In the event of existence of a waiting list, the Health Insurance Fund will not assume the obligation to pay for a health service received outside the waiting list, unless otherwise provided for in this Act or legislation established on the basis thereof.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

 (4) The assumption of an obligation to pay for the provision of a health service may be refused if:
 1) provision of the heath service is unjustified or the therapeutic indications are insufficient;
 2) the health service is provided to a standard below the general level of medical science;
 3) the health service is not provided in conformity with the conditions provided by legislation or the contract for financing medical treatment;
 4) the rights of the patient have been violated upon the provision of the health service;
 5) the documents on which assumption of the obligation is based have been prepared incorrectly and the health care provider fails to eliminate the deficiencies within the term agreed upon in the contract for financing medical treatment;
 6) upon provision of the health service, the health care provider violates this Act, other legislation or a contract concluded with the Health Insurance Fund.

 (5) The Health Insurance Fund has the right and a health care provider must notify an insured person in writing within one month of the refusal of the Health Insurance Fund to assume a payment obligation and of the reasons therefor. In the event of a violation of the notification obligation, the health care provider will lose the right to demand payment for the health service from the insured person.

 (6) An insured person has the right to submit the same objections to a claim for payment submitted by a health care provider as the Health Insurance Fund.

Subchapter 3 Second Opinion  

§ 40.  Right to second opinion

 (1) For the purpose of this Act, ‘second opinion’ means an independent opinion of another medical specialist who is a health service provider or a medical specialist working for another health service provider (hereinafter provider of second opinion), which is aimed at evaluating the correctness of the diagnose given to the insured person by the medical specialist who gave the initial opinion or the necessity of the medical product or health service prescribed to the insured person, the explained alternatives and expected impact and the risks relating to the provision of the health service.

 (2) The doctor who gave the initial opinion to the insured person upon provision of a health service must send to the provider of a second opinion all the documents regarding the health services rendered to the insured person or copies thereof and give the insured person a letter referring the insured person to the provider of the second opinion.

 (3) The Health Insurance Fund will assume the obligation to pay for the second opinion once per treatment event to the extent specified in the list of the health services of the Health Insurance Fund.

 (4) On the conditions of and in accordance with the procedure provided for in § 662 of this Act, the Health Insurance Fund will compensate the insured person for the expenses of giving a second opinion of a health service provider operating in another Member State of the European Union.

 (5) On the conditions of and in accordance with the procedure provided for in § 662 of this Act, the Health Insurance Fund will compensate the insured person for the expenses of giving a second opinion of a health service provider operating outside the European Union.

 (6) In order to obtain a second opinion from a health service provider operating in Estonia who does not have a treatment financing contract with the Health Insurance Fund and from a health service provider specified in subsection 5 of this section, the insured person or their legal representative and the Health Insurance Fund will conclude a written contract in advance.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

Subchapter 4 Benefits for Medicinal Products, Supplementary Benefits for Medicinal Products and Benefits for Medical Devices  
[RT I 2008, 3, 22 - entry into force 01.09.2008]

§ 41.  Scope of insurance cover in case of benefits for medicinal products

 (1) The Health Insurance Fund will, to the extent and in accordance with the procedure provided by legislation, assume an obligation to pay for the retail sale of medicinal products, food for particular nutritional uses and food supplements used for treatment of congenital metabolism disorders (hereinafter medicinal products), which are necessary for the out-patient treatment of an insured person and are entered in the list of medicinal products of the Health Insurance Fund (hereinafter list of medicinal products).
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

 (11) The amount payable on the basis of the obligation to pay assumed by the Health Insurance Fund is calculated based on the retail price of the medicinal product. For the purposes of this Act, the retail price of a medicinal products is the final sales price of one sales packaging of the medicinal product to the consumer, which comprises the wholesale and retail sales mark-ups of the medicinal product, value added tax and the reimbursements granted by the manufacturer or the holder of the marketing authorisation or the wholesale distributor or retailer.
[RT I 2010, 15, 77 – entry into force 01.07.2010]

 (2) The Health Insurance Fund will assume an obligation to pay for a medicinal product only if the prescription issued for the medicinal product is in compliance with the conditions and form established by a regulation of the minister in charge of the policy sector on the basis of the Medicinal Products Act. Family doctors operating on the basis of the practice lists of the family doctors and nurses working together with such family doctors, licensed medical specialists, licensed dentists, licensed midwives, and nurses who have acquired nursing specialty according to subsection 2 of section 24 of the Health Services Organisation Act, doctors (except in events of provision of emergency medical care), dentists and midwives working for a health care provider holding an activity licence for providing specialised medical care, and nurses who have acquired nursing specialty according to subsection 2 of section 24 of the Health Services Organisation Act, and doctors and dentists registered with the Health Care Board and employed in the Defence Forces have the right to issue prescriptions. As of the third year of residency, doctors-residents have the right to issue prescriptions equal to that of doctors who have acquired the respective speciality of specialised medical care.
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]

 (3) The Health Insurance Fund will not assume an obligation to pay for the following portions of the price of a medicinal product:
 1) the basic rate of cost-sharing per prescription, and
 2) in the event of a medicinal product specified in subsection 3 of § 44 of this Act, the amount exceeding the reference price or the price provided for in the price agreement;
[RT I, 05.07.2012, 14 – entry into force 01.10.2012]
 3) in the event of a medicinal product intended for the treatment or alleviation of a disease entered in the list of diseases established on the basis of subsection 1 or 2 of § 44 of this Act, the amount exceeding the reference price or the price provided for in the price agreement or the price established in the European Commission’s joint procurement for medicinal products.
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]
 4) in the case of a medicinal product specified in subsection 41 of § 44 of this Act, the amount exceeding the reference price or the price provided for in the price agreement or the price established in the European Commission’s joint procurement for medicinal products;
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]

 (5) The amount payable based on the payment obligation assumed by the Health Insurance Fund is calculated in the event of the medicinal products specified in subsections 1 and 2 of § 44 of this Act in accordance with the reimbursement percentage specified in the list of medicinal products from the difference between the reference price or the price specified in the price agreement or the price established in the European Commission’s joint procurement for medicinal products and the basic rate of cost-sharing.
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]

 (6) The amount payable based on the payment obligation assumed by the Health Insurance Fund is calculated in the event of the medicinal products specified in subsection 4 of § 44 of this Act in accordance with the reimbursement percentage specified in subsection 4 of § 44 from the difference between the reference price or the price specified in the price agreement or the price established in the European Commission’s joint procurement for medicinal products and the basic rate of cost-sharing.
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]

 (61) The amount payable based on the payment obligation assumed by the Health Insurance Fund is calculated in the event of the medicinal products specified in subsection 41 of § 44 of this Act in accordance with the reimbursement percentage specified in subsection 41 of § 44 from the difference between the reference price or the price specified in the price agreement or the price established in the European Commission’s joint procurement for medicinal products and the basic rate of cost-sharing.
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]

 (7) If the retail price of a medicinal product is lower than the reference price or the price specified in the price agreement or the price established in the European Commission’s joint procurement for medicinal products, the amount payable on the basis of a payment obligation assumed by the Health Insurance Fund will be calculated on the basis of the difference between the retail price and the basic rate of cost-sharing.
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]

 (8) With good reason and taking into account the criteria provided for in subsections 2 of § 43 and subsections 5 and 6 of § 44 of this Act, the Health Insurance Fund may, at the written request of an insured person or the legal representative thereof to which the written opinion of the doctor treating the insured person has been annexed, assume the obligation to pay a portion of the retail price of a medicinal product, except for the basic rate of cost-sharing, if the medicinal product concerned is necessary for the out-patient treatment of the insured person and is entered in the list of medicinal products or has a single authorisation for import and use.
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

§ 42.  Reference price, price agreement and basic rate of cost-sharing

  [RT I, 05.07.2012, 14 – entry into force 01.10.2012]

 (1) A reference price is the price that serves as the basis for assumption of the payment obligation for medicinal products that have the same active substance and route of administration and that are entered in the list of medicinal products.
[RT I 2010, 15, 77 – entry into force 18.04.2010]

 (11) Reference prices are established for medicinal products if another medicinal product with the same active substance and route of administration is entered in the list of medicinal products with a reimbursement rate of 100, 75 or 50 per cent from another manufacturer or marketing authorisation holder of the medicinal product or two or more medicinal products with the same active substance and route of administration from at least two manufacturers are entered in the list at the same time.
[RT I 2010, 15, 77 – entry into force 01.07.2010]

 (12) The wholesale purchase price of a medicinal product to which the maximum valid gross margins for wholesale and retail trade and the value added tax are added (hereinafter maximum retail price) is the basis for the calculation of a reference price. The calculation of reference prices for two medicinal products is based on the medicinal product the price of which is lower. In the case of three or more medicinal products, reference prices are calculated on the basis of the price of the medicinal product with the next lowest price after the medicinal product with the lowest price.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.01.2005]

 (13) A person holding an activity licence for the wholesale trade of medicinal products and a person engaged in the wholesale trade of medicinal products holding an activity licence for the manufacture of medicinal products are required to communicate the wholesale purchase prices of all medicinal products to the Health Insurance Fund. The persons who communicate the wholesale purchase prices of medicinal products, and the conditions and procedure for the communication are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (2) The method for the calculation of reference prices, the terms for the establishment and the conditions and terms for the amendment of reference prices will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector, taking into account the provisions of subsection 3 of § 25 of this Act.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.01.2005]

 (21) Reference prices of medicinal products are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector on a proposal of the supervisory board of the Health Insurance Fund.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (3) Where the price level of a medicinal product is lower than or equal to the reference price or where only one medicinal product with a given active substance and route of administration has been issued a valid marketing authorisation in Estonia, the price of the medicinal product is determined by a price agreement or established as a result of the European Commission’s joint procurement for medicinal products.
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]

 (4) A price agreement is an administrative contract that is concluded for each particular case between the Health Insurance Fund and a manufacturer of medicinal products or a person holding marketing authorisation for a medicinal product and which determines the wholesale purchase price of a medicinal product with a retail price lower than or equal to the reference price or a medicinal product to which a reference price does not apply, and for which the reimbursement rate is 100, 75 or 50 per cent.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (5) Upon purchasing a medicinal product from a pharmacy, the basic rate of cost-sharing is 2.5 euros per prescription. The basic rate of cost-sharing is applied only in the case of out-patient treatment of a person insured in the Health Insurance Fund.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (6) Information concerning the valid reference prices and prices determined by price agreements must be available to consumers of health services on the website of the Health Insurance Fund, at the pharmacy and at the health service provider who issues a prescription.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

§ 43.  List of medicinal products

 (1) The list of medicinal products is established by a regulation of the minister in charge of the policy sector on a proposal of the supervisory board of the Health Insurance Fund.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (2) The following criteria are taken into account upon making a proposal to include a medicinal product in the list of medicinal products and establishment of the list of medicinal products:
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]
 1) the need of an insured person to obtain a medicinal product as a result of the provision of a health service;
 2) the proven medical efficacy of a medicinal product and the need of an insured person to obtain other medicinal products in the course of their treatment;
 3) the economic justification of the use of a medicinal product;
 4) the existence of alternative medicinal products or means of treatment;
 5) conformity with the financial resources of health insurance and with the principle provided for in subsection 3 of § 25 of this Act.

 (3) The procedure for drawing up and amending the list of medicinal products, the detailed contents of the criteria provided for in subsection 2 of this section and the persons to assess compliance with the criteria will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (31) The Health Insurance Fund carries out the administrative procedure established on the basis of subsection 3 of this section for drawing up and revising the list of medicinal products. The carry out the procedure, the Health Insurance Fund establishes an advisory medicinal products committee the appointment of the members of which and the rules of procedure of which are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector as specified in subsection 3 of this section.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (32) A request submitted by a manufacturer of a medicinal product for the entry of the medicinal product in the list of medicinal products or revision of the list constitutes public information, except for an annex to the request or other information that may compromise the impartiality of the procedure.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (4) Only medicinal products which have been issued valid marketing authorisations in Estonia may be entered in the list of medicinal products.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.08.2004]

 (5) The following information is entered in the list of medicinal products:
 1) the active substances and the Anatomical Therapeutic Chemical codes (ATC codes) of the medicinal products;
 2) pharmaceutical preparations;
 3) the manufacturers of the medicinal products;
 4) diseases in the case of which medicinal products containing an active substance intended for the treatment or alleviation of the disease are sold at a reimbursement rate of 100 per cent;
 5) diseases in the case of which medicinal products containing an active substance intended for the treatment or alleviation of the disease are sold at a reimbursement rate of 75 per cent;
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.08.2004]
 6) the reimbursement rates for the pharmaceutical forms, strengths and packaging of medicinal products;
 7) code of the medicinal product.
[RT I 2010, 15, 77 – entry into force 18.04.2010]

 (51) The data specified in clauses 4 to 7 of subsection 5 of this section is binding, while the data specified in clauses 1 to 3 is informative.
[RT I 2010, 15, 77 – entry into force 18.04.2010]

 (6) A medicinal product may be entered in the list of medicinal products with a condition the objective of which is to:
 1) ensure that the entry in the list of medicinal products enters into force after a price agreement is concluded or a reference price is established;
 2) ensure that the medicinal product is deleted from the list of medicinal products upon termination of the price agreement;
 3) establish a lower reimbursement rate for a certain pharmaceutical form, strength or packaging of the same medicinal product;
 4) restrict a right to issue prescriptions for medicinal products, imposed in the interests of the health of insured persons or in order to ensure that the issue of prescriptions for medicinal products is justified;
 5) ensure the efficient and sound use of Health Insurance Funds.

§ 44.  Reimbursement rates for medicinal products

 (1) A list of the diseases in the case of which a medicinal product intended for the treatment or alleviation of the disease is, upon the existence of a valid reference price or price agreement, subject to entry in the list of medicinal products with a 100 per cent reimbursement rate will be established by a regulation of the Minister in charge of the policy sector.
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]

 (2) A list of the diseases in the case of which a medicinal product intended for the treatment or alleviation of the disease is, upon the existence of a valid reference price or price agreement, subject to entry in the list of medicinal products with a 75 per cent reimbursement rate will be established by a regulation of the Minister in charge of the policy sector. Upon sale of medicinal products entered in the list of medicinal products with a reimbursement rate of 75 per cent, the 90 per cent reimbursement rate applies to children between 4 and 16 years of age and persons receiving a pension for incapacity for work or an old-age pension on the basis of the State Pension Insurance Act or who have been identified to have partial work ability or no work ability under the Work Ability Allowance Act and insured persons over 63 years of age.
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]

 (3) Medicinal products that are not intended for the treatment or alleviation of diseases specified in a list of diseases established on the basis of subsection 1 or 2 of this section may be entered in the list of medicinal products with a 50 per cent reimbursement rate.
[RT I, 05.07.2012, 14 – entry into force 01.10.2012]

 (4) If a medicinal product that is entered in the list of medicinal products with a reimbursement rate of 100, 75 or 50 per cent is not used for the treatment or alleviation of diseases specified in a list of diseases established on the basis of subsection 1 or 2 of this section, a 50 per cent reimbursement rate will be deemed to be applicable to the medicinal product, taking into account the conditions established on the basis of subsection 6 of § 43 of this Act.
[RT I, 05.07.2012, 14 – entry into force 01.10.2012]

 (41) In the event of medicinal products entered in the list of medicinal products, the 100 per cent reimbursement rate applies to children under 4 years of age.

 (5) the Minister in charge of the policy sector will establish the list of diseases specified in subsection 1 of this section on the basis of the following criteria:
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]
 1) the gravity and life-threatening nature of a disease;
 2) the possibility of a disease spreading epidemically;
 3) the need to ease the pain caused by a disease, and other humane considerations;
 4) conformity with the financial resources of health insurance and with the principle provided for in subsection 3 of § 25 of this Act.

 (6) Upon establishment of the list of diseases specified in subsection 2 of this section, the Minister in charge of the policy sector will, in addition to the criteria provided for in subsection 5 of this section, take into consideration the objective to ensure the treatment or alleviation of chronic diseases which severely impair the quality of life.
[RT I, 29.04.2022, 1 – entry into force 09.05.2022]

 (7) A disease will not be entered in a list of diseases specified in subsection 1 or 2 of this section if the disease can be treated by other, cheaper methods which do not involve significantly greater risks or have any other significant adverse effects on the situation of the insured person.

 (8) A disease may be entered in the list of diseases with a condition the objective of which is to take into account the needs arising from gender, age or medical reasons.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.08.2004]

§ 45.  Entry into price agreement

  [RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

 (1) The interest of insured persons to obtain necessary medicinal products at a reasonable price, the budgetary funds of the Health Insurance Fund which are prescribed for the assumption of obligations to pay for medicinal products, and the principle provided for in subsection 3 of § 25 of this Act will be taken into account upon entry into and amendment of a price agreement.
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

 (2) The following conditions will be agreed upon in a price agreement:
 1) the wholesale purchase price of a medicinal product in euros by each pharmaceutical form, active substance content and packaging subject to a 100, 75 or 50 per cent reimbursement rate;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 2) the estimated retail sale volume of the medicinal product during the term of validity of the price agreement if the medicinal product is the only medicinal product with a given active substance and route of administration entered in the list of medicinal products with a reimbursement rate of 100, 75 or 50 per cent;
[RT I 2010, 15, 77 – entry into force 01.07.2010]
 3) the term during which amendment of the price agreement by the parties is prohibited;
 4) the conditions whereby a party has the right to demand that the price agreement be amended in addition to the provisions of subsection 31 of this section;
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]
 5) the due date by which the parties are required to submit requests for amendment of the price agreement in order to prevent automatic extension of the term of validity of the price agreement;
 6) the term during which the manufacturer of a medicinal product must sell the medicinal product on the Estonian market and the Health Insurance Fund must assume the obligations of insured persons to pay for the medicinal product under the currently applicable conditions if the parties do not reach an agreement concerning amendment of the price;
 7) other conditions and obligations necessary for ensuring the efficient and sound use of Health Insurance Funds and compliance with the conditions of the price agreement.

 (3) A proposal for a price agreement to be concluded is made to the Health Insurance Fund by a manufacturer of a medicinal product or a person holding marketing authorisation for a medicinal product. The Health Insurance Fund may initiate the proceedings for conclusion of a price agreement.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (31) Where a medicinal product is the only medicinal products with the same active substance and manner of administration entered in the list of medicinal products and where the price set out in a price agreement exceeds the highest price effective in the Member States of the European Union, as specified in the regulation established on the basis of subsection 6 of § 45 of this Act, the Health Insurance Fund or the manufacturer submits a request to amend the price agreement for the purpose of changing the price.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (4) [Repealed – RT I 2010, 15, 77 – entry into force 18.04.2010]

 (5) [Repealed – RT I 2010, 15, 77 – entry into force 18.04.2010]

 (51) Where no agreement is reached on the conditions for entry into or amendment of a price agreement during a reasonable period of time, the Health Insurance Fund may, in accordance with the procedure established subsection 3 of § 43 of this Act, initiate proceedings for the exclusion of the medicinal product from the list of medicinal products.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (52) As of the termination of a price agreement, given the time-limit specified in clause 6 of subsection 2 of this section, or from the annulment of the reference price of a medicinal product until the exclusion of the medicinal product from the list or until the conclusion of a price agreement, the maximum retail price in force in the Member States of the European Union specified in the regulation established on the basis of subsection 6 of § 45 of this Act, which is calculated on the basis of the wholesale purchase price and is effective at the time of submission of the request for amendment or conclusion of the price agreement will be deemed by the Health Insurance Fund as the price of the price agreement of the medicinal product upon taking over the obligation to pay for the sale of the medicinal product.
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

 (6) The procedure for entry into price agreements will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 46.  Assumption of obligations to pay for sale of medicinal products

 (1) The retailer of a medicinal product will submit to the Health Insurance Fund an invoice for the sale of the medicinal product for the purpose of assumption of the obligation to pay to the extent and on the conditions provided for in this Act via the Digital Prescription Centre specified in § 81 of the Medicinal Products Act. An obligation is deemed as assumed by the Health Insurance Fund if the Health Insurance Fund has not, within 30 calendar days as of the submission of the invoice, refused to assume the obligation to pay for the medicinal products indicated on the invoice.
[RT I 2010, 15, 77 – entry into force 18.04.2010]

 (2) The Health Insurance Fund may refuse to assume an obligation to pay for the sale of a medicinal product if, upon the sale of the medicinal product, the requirements for the sale of the medicinal product were violated.

§ 47.  Supplementary benefit for medicinal products

 (1) The Health Insurance Fund additionally assumes the obligation to pay where the sum paid by the insured person during the calendar year for medicinal products entered in the list of medicinal products and necessary for the out-patient treatment of the insured person exceeds 100 euros (hereinafter supplementary benefit for medicinal products).

 (2) The size of the supplementary benefit for medicinal products is calculated by the Digital Prescription Centre at the moment of the purchase of the medicinal product by the insured person, taking account of the information in the Digital Prescription Centre.

 (3) Where a discount cannot given to the insured person to the extent of the prescribed supplementary benefit for medicinal products for objective reasons, it is given to the insured person upon the next purchase or the lost supplementary benefit is compensated for at the request of the insured person.

 (4) The procedure provided for in subsection 3 of this section is established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (5) Where the insured person does not make the next purchase or submit a request specified in subsection 3 of this section in the current calendar year, the supplementary benefit for medicinal products not received by the person at the moment of the last purchase transfers to the next calendar year.

 (6) The amounts paid by the Health Insurance Fund, the amounts exceeding the reference price or the price established in the price agreement are not taken into account upon calculation of the supplementary benefit for medicinal products.

 (7) Where an amount calculated in accordance with subsection 2 of this section is 100 to 300 euros, the Health Insurance Fund compensates 50 per cent of the portion exceeding 100 euros.

 (8) Where an amount calculated in accordance with subsection 2 of this section exceeds 300 euros, the Health Insurance Fund, in addition to the amount calculated in accordance with subsection 7 of this section, compensates 90 per cent of the portion exceeding 300 euros.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

§ 48.  Scope of insurance cover in case of benefits for medical devices

 (1) The Health Insurance Fund will, to the extent and in accordance with the procedure provided by legislation, assume an obligation to pay for the medical devices which are necessary for an insured person and are entered in the list of medical devices of the Health Insurance Fund (hereinafter list of medical devices).

 (2) For the purposes of this Act, a medical device is an instrument, apparatus or device, or a material or other product that an insured person, as a member of the general public, can use separately or in combination for one or more purposes determined by the manufacturer and whose intended main effect to the insured person is neither pharmacological, immunological nor metabolic and that is needed for:
 1) monitoring, alleviating or treatment of a disease;
 2) alleviating or treatment of an injury.

 (21) For the purposes of this Act, ‘medical device’ also means a skin care device used for the treatment of a skin disease involving a congenital disorder of the horny layer of the skin.
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

 (3) The following is not regarded as a medical device for the purposes of this Act:
 1) a surgically invasive device;
 2) an implantable device;
 3) an active device for diagnostics.

 (4) The list of medical devices and the procedure for assumption of the obligation to pay for medical devices entered in the list of medical devices will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector on proposal of the supervisory board of the Health Insurance Fund.

 (5) The following information is entered in the list of medical devices:
 1) the name of the group of medical devices;
 2) code of the medical device;
 3) name of the medical device:
 4) number of medical devices in the sales packaging;
 5) reference price of the medical device or sales packaging of medical devices which will be the retail price agreed upon in the price agreement;
 6) the limits for the payment obligation of an insured person assumed by the Health Insurance Fund;
 7) the extent of cost-sharing by an insured person;
 8) the conditions for application of the reference price of the medical device or sales packaging of medical devices, the limits for the payment obligation of an insured person assumed by the Health Insurance Fund, and the extent of cost-sharing by an insured person.

 (6) The limits for the payment obligation of an insured person assumed by the Health Insurance Fund will be 90 % or 50 % of the reference price of the medical device or sales packaging of the medical device entered in the list of medical devices, except in the case specified in subsection 3 of § 481 of this Act. The limit for the payment obligation of an insured person assumed by the Health Insurance Fund will be 50 % if there is an alternative method of treatment cheaper than the reference price of the medical device or sales packaging of the medical device, or a cheaper medical device belonging to another group of medical devices or another cheaper medical device available in Estonia.

 (7) For the purposes of this Act, a group of medical devices joins medical devices with the same effect and intended purpose in the list of medical devices.

 (8) Only medical devices with regard to which the Health Insurance Fund and the manufacturer or the representative thereof have concluded a price agreement may be entered in the list of medical devices.

 (9) A medical device may be entered in the list of medical devices with a condition with the objective to regulate the prescription of the medical device, taking into account the criteria provided in subsection 1 of § 481 of this Act.
[RT I 2008, 34, 210 – entry into force 01.09.2008]

§ 481.  Amendment of list of medical devices

 (1) The following criteria are taken into account upon entry of medical devices in the list of medical devices or deletion of medical devices from such list:
 1) the existence of medically justified indications for the use of the medical device by the general public and existence of alternative medical devices or treatment methods;
 2) the optimal quantity of medical devices needed for treatment based on the diagnosis, severity of the disease or other circumstances influencing the course of treatment;
 3) correspondence to the funds of health insurance, including the existence of another public source of financing;
 4) cost effectiveness of the medical device;
 5) conformity of the medical device with the Medical Devices Act and relevant European Union legislation, except in the event of a medical device specified in subsection 21 of § 48 of this Act.
[RT I, 22.12.2022, 2 – entry into force 01.01.2023]

 (2) Upon amendment of the reference price that is the basis for assumption by the Health Insurance Fund of an obligation of an insured person to pay for a medical device, the criteria provided in clauses 2 and 3 of subsection 1 of this section are taken into account.

 (3) If, in the list of medical devices, there are two comparable medical devices in a group of medical devices then, beginning from the third medical device entered in the list of medical devices, the basis for assumption by the Health Insurance Fund of the payment obligation will be the reference price of the comparable medical device that comes second in the list with regard to its reference price.

 (4) The possibility to use, instead of a medical device, an alternative method of treatment that is cheaper than the treatment provided for in the price agreement or the reference price of the medical device, a cheaper medical device belonging to another group of medical devices or a cheaper medical device available in Estonia will be assessed by a relevant association of medical specialists.
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]

 (5) The detailed contents of the criteria provided for in subsection 1 of this section, the persons to assess compliance with the criteria and the procedure for assessment thereof will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (6) The manufacturer of a medical device or an authorised representative of the manufacturer may initiate a proposal for amendment of the list of medical devices by entering into negotiations with the Health Insurance Fund. The Health Board or the Health Insurance Fund may initiate a proposal for amendment of the list of medical devices by entering into negotiations with the manufacturer of a medical device or an authorised representative of the manufacturer. The applicant will make public all the circumstances known thereto which are relevant to the negotiations.
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

§ 49.  Assumption of obligation to pay for medical devices and contracts with sellers

  [RT I 2008, 34, 210 – entry into force 01.09.2008]

 (1) The retailer of a medical device will submit to the Health Insurance Fund an invoice for the sale of the medical device for the purpose of assumption of the obligation to pay to the extent and on the conditions provided for in this Act via the Digital Prescription Centre specified in § 81 of the Medicinal Products Act. An obligation is deemed as assumed by the Health Insurance Fund if the Health Insurance Fund has not, within 45 calendar days as of the submission of the invoice, refused to assume the obligation to pay for the medical device indicated on the invoice.
[RT I 2010, 15, 77 – entry into force 18.04.2010]

 (2) The seller of a medical device, except for a pharmacy, will conclude a contract with the Health Insurance Fund in which the following conditions are agreed upon:
 1) the term of the contract;
 2) the circumstances under which a party has the right to terminate the contract unilaterally;
 3) a term shorter than the term specified in subsection 1 of this section;
 4) the circumstances under which assumption of an obligation is contingent upon prior written approval from the Health Insurance Fund;
 5) the scope of the reporting obligation of the seller of the medical device and the obligation to submit information concerning insured persons to the Health Insurance Fund, and the composition of the information to be submitted;
 6) other conditions necessary for ensuring the efficient and sound use of Health Insurance Funds.
[RT I 2008, 34, 210 – entry into force 01.09.2008]

 (3) Assumption of an obligation to pay for the sale of a medical device may be refused if the sale of the medical device is not in conformity with the provisions of legislation or of a contract concluded with the Health Insurance Fund.
[RT I 2008, 34, 210 – entry into force 01.09.2008]

Subchapter 5 Pecuniary Benefits  

Division 1 Benefit for Temporary Incapacity for Work  

§ 50.  Benefit for temporary incapacity for work, types thereof and events of payment

  [RT I, 02.07.2012, 8 – entry into force 01.08.2012]

 (1) Benefit for temporary incapacity for work is financial compensation paid by the Health Insurance Fund to an insured person on the basis of a certificate of incapacity for work in cases where the person does not receive income subject to individually registered social tax due to a temporary release from the their duties or economic or professional activity.

 (11) The benefit for temporary incapacity for work is paid to a person insured on the basis of subsection 31 of § 5 of this Act if a deletion entry or an entry on suspension of operations has not been made in the commercial register with regard to a self-employed person who pays social tax or if a work termination entry has not been made in the employment register with regard to the spouse participating in the undertaking of a self-employed person by the start date of release from work specified on their certificate of incapacity for work.
[RT I, 07.12.2018, 1 – entry into force 17.12.2018]

 (2) The benefit for temporary incapacity for work will not be paid to persons covered by insurance on the grounds specified in clauses 3 and 6 of subsection 2 of § 5 or subsection 4 of § 5 of this Act or to persons considered equal to insured persons on the basis of a contract.

 (3) The types of the benefit for temporary incapacity for work are:
 1) sickness benefit;
 2) [Repealed – RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]
 3) [Repealed – RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]
 4) care benefit.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.08.2004]

§ 51.  Insured event of temporary incapacity for work

 (1) Sickness benefit is paid to an insured person in the case of the following insured events:
 1) a disease or injury of the insured person in respect of which the health care professional treating the person has diagnosed that the person is temporarily unable to work in their position or continue to perform their duties or their economic or professional activity due to the disease or injury;
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]
 2) quarantine established with regard to the insured person;
 3) provision of the insured person with work corresponding to their state of health on the basis of subsection 1 of § 18 of the Employment Contracts Act or the temporary easing of service conditions on the basis of subsection 1 of § 48 of the Public Service Act;
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]
 4) the refusal of the insured person from work on the basis of subsection 2 of § 18 of the Employment Contracts Act or the temporary release of the insured person from the performance of service duties on the basis of subsection 2 of § 48 of the Public Service Act;
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]
 5) the removal of an organ or blood stem cells from the insured person in order to transfer the organ or the cells to another person for treatment purposes whereby the treating doctor has diagnosed that the person is temporarily unable to work in their position or continue to perform their duties or their economic or professional activity due to such removal.
[RT I, 26.02.2015, 1 – entry into force 01.03.2015]

 (2) [Repealed – RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (3) [Repealed – RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (4) The care benefit is paid to an insured person in respect of the following insured events:
 1) nursing a child of under 12 years of age or a disabled insured person of under 19 years of age;
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]
 2) nursing a family member who is ill at home;
 3) caring for a child of under three years of age or for a disabled child of under 16 years of age when the person caring for the child is themselves ill or is receiving obstetrical care.

§ 52.  Certificate of incapacity for work

 (1) A certificate of incapacity for work is a document certifying the temporary incapacity for work of an insured person and their temporary release from the performance of their duties, which the health care professional treating the person or providing services to the person issues to the insured person electronically and which, upon opening and termination of the certificate of incapacity for work, is immediately sent to the Health Insurance Fund database via the X-road interface.
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]

 (11) A certificate of incapacity for work may be issued on paper if the data cannot be sent to the Health Insurance Fund database via the X-road interface due to technical reasons. In such an event the issuer of the certificate of incapacity for work will sent the details of the certificate to the Health Insurance Fund database via the X-road interface as soon as possible.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 18.10.2014]

 (2) Health care professionals have the right to issue certificates of incapacity for work (except in cases of the provision of emergency medical care). The issuer of a certificate of incapacity for work is liable for the correct assessment of the insured event of temporary incapacity for work and for ensuring that the temporary incapacity for work is justified.
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]

 (21) A midwife has the right to issue a certificate of temporary incapacity for work only for the purpose of the temporary easing of the working conditions of a pregnant woman or for the temporary transfer of a pregnant woman to a different job under subsections 1 and 2 of § 18 of the Employment Contracts Act and for the temporary easing of the service conditions of a pregnant woman under § 48 of the Civil Service Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (22) A nurse has only the right to issue and terminate a certificate for sick leave and the certificate for care leave for the purpose of disease, injury, quarantine or nursing an insured person.
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]

 (3) The types of the certificate of incapacity for work are the certificate for sick leave and the certificate for care leave.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (4) The composition of the data of the certificate of incapacity for work, the form of the certificate as well as the conditions and procedure for the registration, opening, termination and revocation of the certificate and forwarding the certificate to the Health Insurance Fund will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]

§ 53.  Procedure for grant and payment of benefit for temporary incapacity for work

 (1) The benefit for temporary incapacity for work is paid on the basis of a certificate of incapacity for work. Where an insured event specified in clause 1 of subsection 1 or subsection 4 of § 51 of this Act occurs when the insured person is in a foreign state, the certificate of incapacity for work is replaced by a paper certificate issued by the doctor or dentist who treated the person in the foreign state. At the request of the Health Insurance Fund, the certificate must be accompanied by a translation into Estonian prepared by a person specified in subsection 1 of § 2 of the Sworn Translators Act; the costs of such translation are covered by the insured person.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (11) [Repealed – RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 18.10.2014]

 (2) [Repealed – RT I 2009, 15, 93 – entry into force 01.07.2009]

 (3) [Repealed – RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 18.10.2014]

 (31) [Repealed – RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]

 (4) The employer of the insured person or the self-employed person must make their entries in the certificate of incapacity for work within seven calendar days as of learning of the termination of the certificate from the insured person.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 18.10.2014]

 (41) The payer of business income tax makes their entries on a certificate of incapacity for work within seven calendar days following the ending of the certificate, but not later than by the due date and in accordance with the procedure specified in subsections 5 and 52 of this section. The Health Insurance Fund pays the benefit for temporary incapacity for work in accordance with subsection 6 of this section.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (5) The benefit will be granted and paid if the employer of the insured person or the self-employed person has made their entries in the electronic certificate of incapacity for work via the X-road interface not later than by the 90th calendar day after the date specified in the certificate when the insured person commended the performance of employment or service duties or resumed economic or professional activities or participation in the activities of the undertaking of the self-employed person. The benefit will not be granted or paid if the entries were not made in the certificate of incapacity for work within the time limit provided for in this subsection.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 18.10.2014]

 (51) If the insured person submits to the employer or the self-employed person a certificate of incapacity for work on paper, the employer or the self-employed person will make their entries in the respective electronic certificate of incapacity for work of the insured person via the X-road interface within seven calendar days after the date of receipt of the paper certificate from the insured person.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (52) If the insured person submits to the employer or the self-employed person the paper certificate issued by a doctor or dentist who treated the person abroad (hereinafter certificate), the employer or the self-employed person will, within seven days after the date if receipt of the certificate from the insured person, submit to the Health Insurance Fund the certificate and other documents required for granting and payment of the benefit.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (53) The insured person may submit to the Health Insurance Fund the certificate and other documents necessary for the granting and payment of the benefit themselves.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (54) The benefit will be granted and paid on the basis of the certificate if:
 1) the insured person’s certificate along with other documents required for granting and paying the benefit has been submitted to the Health Insurance Fund not later than by the 90th calendar days following the date of commencement of the employment or service duties or resuming the economic or professional activities, or
 2) the insured person’s certificate along with other documents required for granting and paying the benefit has been submitted to the Health Insurance Fund not later than by the 90th calendar days following the date of resuming participation in the activities of the undertaking of the self-employed person.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (55) The benefit will not be granted or paid if the certificate was not submitted within the time limit provided for in subsection 54 of this section.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (6) The Health Insurance Fund will pay the benefit for temporary incapacity for work within 30 calendar days following the date when the employer of the insured person or the self-employed person has made the required entries in the electronic certificate of incapacity for work or if, in the event of the certificate, the properly compiled documents have reached the Health Insurance Fund. In the event of a delay in payment, the Health Insurance Fund must pay a fine for delay in accordance with law.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (7) The composition of the documents and information necessary for the grant and payment of the benefit for temporary incapacity for work, and the procedure for the grant and payment thereof will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 54.  Size of benefit for temporary incapacity for work

 (1) The Health Insurance Fund will pay the benefit for temporary incapacity for work to an insured person per calendar day as a percentage of their average income per calendar day, as follows:
 1) 70 per cent in the event of refusal from the provision of in-patient and out-patient health services and from work that does not correspond to the state of health and in the event of the temporary release from the performance of service duties and in the event of a quarantine;
[RT I 2009, 35, 232 – entry into force 01.07.2009]
 11) 80 per cent in the event of taking care of a child under three years of age or of a disabled child of under 16 years of age if the person providing care is ill or being provided with childbirth assistance, is taking care of an ill family member at home or if a child of under 12 years of age or a disabled insured person of under 19 years of age is nursed in a hospital or at home;
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]
 2) [Repealed – RT I 2009, 35, 232 – entry into force 01.07.2009]
 3) [Repealed – RT I 2009, 35, 232 – entry into force 01.07.2009]
 4) [Repealed – RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]
 5) [Repealed – RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]
 6) 100 per cent in the event of an illness or injury caused as a result of an occupational disease or an accident at work;
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.08.2004]
 7) 100 per cent in the event of preventing a criminal offence, protecting national or public interests or saving a human life;
 8) 100 per cent in the event of the removal of an organ or blood stem cells in order to transfer the organ or cells to another person for treatment purposes.
[RT I, 26.02.2015, 1 – entry into force 01.03.2015]

 (2) Upon calculation of the amount of the benefit, the sum is rounded with the accuracy of one cent.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (3) If an employee has been provided with work corresponding to their state of health on the basis of subsection 1 of § 18 of the Employment Contracts Act or their service conditions have been temporarily eased on the basis of subsection 1 of § 48 of the Public Service Act, the Health Insurance Fund will pay the insured person the benefit in such an amount that the benefit along with the wage or salary to be received for the period (hereinafter wage) divided by the calendar days of the period is equal to the average income of the insured person per calendar day.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 55.  Calculation of average income per calendar day

 (1) Average income per calendar day is calculated on the basis of the information concerning social tax calculated or paid to the insured person, as submitted by the Tax and Customs Board, and the information certifying the right to receive the benefit as submitted by the persons specified in clauses 1, 2, 4, 5 and 51 of subsection 2 of § 5 and subsections 3 and 31 of § 5 of this Act. Social tax paid by the state, rural municipality, city or artistic association under clauses 1 to 3, 33) and 6 to 15 of subsection 1 of § 6 and subsections 11 and 12 of the same section of the Social Tax Act is not taken into account upon calculating the average income per calendar day.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (11) In the case of social tax paid from a business account, the average income per calendar day is calculated on the basis of the tax rate provided for in the Social Tax Act.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (2) The average income of a person insured on the basis of clause 1 or 2 of subsection 2 of § 5 of this Act per calendar day is deemed to be equal to the income calculated on the basis of the social tax calculated for the insured person during the calendar year preceding the calendar year of the date on which release from the performance of their duties commenced as specified in the certificate of incapacity for work, divided by 365.
[RT I 2009, 29, 176 – entry into force 01.07.2009]

 (3) If social tax was not paid for a person insured on the basis of clause 1 or 2 of subsection 2 of § 5 of this Act during the calendar year serving as the basis for calculation of their average income per calendar day, the average income per calendar day will be deemed to be equal to the negotiated wage of the employee divided by 30, but not more than the amount of the minimum monthly wage established by the Government of the Republic and divided by 30. Calculation of average income per calendar day is based on the negotiated wage of the employee or the minimum monthly wage established by the Government of the Republic as applicable on the date preceding the date on which the release from the performance of duties commenced as specified in the certificate of incapacity for work.
[RT I 2009, 15, 93 – entry into force 01.07.2009]

 (4) If average income per calendar day calculated in accordance with the procedure provided for in subsection 2 of this section is lower than average income per calendar day calculated in accordance with the procedure provided for in subsection 3 of this section, average income per calendar day will be calculated in accordance with the procedure provided for in subsection 3 of this section.

 (5) The average income of a person insured on the basis of clause 4, 5 or 51 of subsection 2 of § 5 or subsection 3 of § 5 of this Act per calendar day is deemed to be equal to the income calculated on the basis of the social tax paid by or for the insured person during the calendar year preceding the calendar year of the date specified in the certificate of incapacity for work as the date on which release from performance of the duties arising from a contract specified in clause 4, 5 and 51 of subsection 2 of § 5 of this Act or from economic or professional activity commenced, divided by 365.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (51) The average wage of a person insured on the basis of subsection 31 of § 5 of this Act per calendar day equals the income calculated on the basis of the social tax paid for the insured person in the calendar year preceding the calendar year of the start date of the release of the person from participating in the activities of the undertaking of a self-employed person, divided by 365.
[RT I, 02.07.2012, 8 – entry into force 01.08.2012]

 (6) Where social tax was not paid for a person insured on the basis of clause 4, 5 or 51 of subsection 2 of § 5 or subsection 3 or 31 of § 5 of this Act during the calendar year serving as the basis for calculation of their average income per calendar day, the average income per calendar day is deemed to be equal to the monthly rate provided for in § 21 of the Social Tax Act, divided by 30. The average income per calendar day is calculated on the basis of the monthly rate provided for in § 21 of the Social Tax Act in force on the date preceding the date of the release of the person from performing duties, engaging in economic or professional activities or participating in the activities of the undertaking of a self-employed person.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (7) The provisions of subsection 6 of this section do not apply if, on the date preceding the date on which release from the performance of duties commenced as specified in a certificate of incapacity for work, the insured person did not have the obligation to make advance payments of social tax.

 (71) The provisions of subsection 7 of this section do not apply to a person insured on the basis of subsection 31 of § 5 of this Act.
[RT I, 02.07.2012, 8 – entry into force 01.08.2012]

 (8) If an insured person has the right to receive the benefit for temporary incapacity for work on more than one ground specified in subsections 2, 5 and 51 of this section, their average income per calendar day will be calculated on the ground that is more favourable for the insured person.
[RT I, 02.07.2012, 8 – entry into force 01.08.2012]

§ 56.  Right to receive benefit for temporary incapacity for work

 (1) The right to receive sickness benefit arises as of the sixth day of release from the performance of employment or service duties as specified in the certificate of incapacity for work, unless otherwise provided for in this Act.
[RT I, 11.01.2023, 1 – entry into force 12.01.2023, applied retroactively as of 1 January 2023]

 (11) If the basis for payment of sickness benefit is the employee’s temporary refusal to perform the employment duties under subsection 2 of § 18 of the Employment Contracts Act or the temporary release of the person specified in clause 2 of subsection 2 of § 5 of this Act from the performance of service duties under subsection 2 of § 48 of the Public Service Act, the benefit will be calculated as of the second day when the employee or the person specified in clause 2 of subsection 2 of § 5 of this Act temporarily refused to perform the employment duties or was temporarily released from the performance of service duties.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (12) In the event of pregnancy, the persons specified in clauses 1, 2, 4, 5 and 51 of subsection 2 of § 5 and subsections 3 and 31 of § 5 of this Act are entitled to the sickness benefit as of the second day of release from the performance of the employment or service duties or from engaging in economic or professional activities or from participating in the activities of a self-employed person specified in the certificate of incapacity for work in the event of occurrence of an insured event specified in clause 1 of subsection 1 of § 51 of this Act.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (13) If the sickness benefit is paid on the basis of clauses 6 and 7 of subsection 1 of § 54 of this Act, the right to receive the benefit will arise as of the second day of release from performance of the employment or service duties or from engaging in economic or professional activities specified in the certificate of incapacity for work in the event of occurrence of an insured event specified in clause 1 of subsection 1 of § 51 of this Act
[RT I 2009, 29, 176 – entry into force 01.07.2009]

 (14) If the sickness benefit is paid on the basis of clause 8 of subsection 1 of § 54 of this Act, the right to receive the benefit will arise as of the first day of release from performance of the employment or service duties or from engaging in economic or professional activities specified in the certificate of incapacity for work in the event of occurrence of an insured event specified in clause 5 of subsection 1 of § 51 of this Act
[RT I, 26.02.2015, 1 – entry into force 01.03.2015]

 (2) If the basis for payment of the sickness benefit is the provision of work corresponding to the state of health of an employee under subsection 1 of § 18 of the Employment Contracts Act or the temporary easing of the service conditions of an official under subsection 1 of § 48 of the Public Service Act, the benefit will be calculated as of the first day when the employee commenced the performance of the work corresponding to their state of health or the official commenced service on the eased service conditions.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (3) The right to receive the care benefit arises as of the first day of release from the performance of duties as specified in the certificate of incapacity for work.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 57.  Period of time serving as basis for calculation of sickness benefit

 (1) In the event of a disease or injury, an insured person has the right to receive sickness benefit until the date on which their work ability is restored as specified in the certificate for sick leave, but not for more than 240 consecutive calendar days in the event of tuberculosis or 182 consecutive calendar days in the event of any other disease.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force amended – RT I, 17.12.2015, 1)]

 (2) [Repealed – RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force amended – RT I, 17.12.2015, 1)]

 (3) In the event of quarantine, the insured person has the right to receive the sickness benefit until the date of termination of the quarantine.
[RT I, 29.12.2020, 2 – entry into force 01.01.2021]

 (4) [Repealed – RT I 2009, 5, 35 – entry into force 01.07.2009]

 (5) [Repealed – RT I, 30.12.2015, 2 – entry into force 01.01.2016]

 (6) [Repealed – RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force amended – RT I, 17.12.2015, 1)]

 (7) [Repealed – RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force amended – RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 58.  Period of time serving as basis for calculation of maternity benefit or adoption benefit

  [Repealed – RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 59.  Period of time serving as basis for calculation of care benefit

 (1) The insured person has the right to receive the care benefit on the basis of a certificate for care leave for up to 14 calendar days in the event of nursing a child under 12 years of age or a disabled insured person of under 19 years of age or for up to seven calendar days in the event of nursing another family member at home.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

 (11) On the basis of a certificate for care leave, an insured person has the right to receive the care benefit for up to 60 calendar days in the event of caring for a child of under 12 years of age if the reason for the illness is a malignant tumour and the treatment of the child commences in a hospital.
[RT I, 11.03.2015, 2 – entry into force 01.07.2015]

 (2) On the basis of a certificate for care leave, an insured person has the right to receive the care benefit for up to ten calendar days in the event of caring for a child of under three years of age or for a disabled child of under 16 years of age if the person caring for the child is ill or is receiving obstetrical care.

 (3) If a certificate for care leave is issued to several persons caring for one and the same person, the persons will have the right to receive the care benefit for not more than the total number of the calendar days specified in subsections 1 to 2 of this section.
[RT I, 11.03.2015, 2 – entry into force 01.07.2015]

§ 60.  Restriction on right to receive benefit for temporary incapacity for work

 (1) The insured person does not have the right to receive the benefit for temporary incapacity for work if:
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.08.2004]
 1) the illness or injury of the insured person or the person being nursed is caused by the intent of the person;
 2) the illness or injury of the insured person or the person being nursed is caused by a state of intoxication ascertained in accordance with the procedure established on the basis of the Traffic Act or by an examination conducted by a doctor;
 3) the insured person or the person being nursed fails to comply with the medically justified treatment prescribed by a health care professional, as a result of which the recovery of the person is hindered;
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]
 4) the insured person fails to appear at a health care professional’s consultation at the prescribed time without good reason;
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]
 5) the insured person receives income subject to social tax specified in clause 1 or 3 of subsection 1 of § 2 of the Social Tax Act for the period of temporary incapacity for work or income taxable under the Simplified Business Income Taxation Act.
[RT I, 07.07.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]
 6) [Repealed – RT I 2004, 89, 614 – entry into force 01.01.2005]

 (2) If the insured person or the person being cared for performs their duties or is engaged in business during their temporary incapacity for work, the person will lose the right to receive the benefit for temporary incapacity for work as of the date on which they commenced performing the duties or engaging in business.

 (3) If the insured person or the person being cared for fails to appear at a health care professional’s consultation at the prescribed time without good reason, the person will lose the right to receive the benefit for temporary incapacity for work as of the date of their failure to appear at the consultation.
[RT I, 20.06.2022, 3 – entry into force 30.06.2022]

 (4) The insured person does not have the right to receive the benefit for temporary incapacity for work if the insured person is:
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 18.10.2014]
 1) on holiday;
 2) on care cleave during a holiday.
[RT I 2009, 5, 35 – entry into force 01.07.2009]

 (5) In the events listed in subsection 4 of this section, the insured person obtains the right to receive the benefit as of the day when they interrupt their holiday and assume or must assume their employment or service duties.
[RT I 2009, 5, 35 – entry into force 01.07.2009]

 (6) The insured person who has the right to receive the sickness benefit does not have the right to receive the care benefit for the same period.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 61.  Prohibition on permitting insured person who is temporarily incapacitated for work to assume employment or service

 (1) The employer must not permit the insured person specified in clause 1 or 2 of subsection 2 of § 5 of this Act to assume their duties at a time when they are released from the performance of their duties as specified in the certificate of incapacity for work.

 (2) In the event of a violation of the prohibition specified in subsection 1 of this section, the insured person will lose the right to receive the benefit for temporary incapacity for work as of the date of the violation.

§ 62.  Rights of Health Insurance Fund upon payment of benefit for temporary incapacity for work

 (1) The Health Insurance Fund may, by a decision, extend the term for payment of the benefit for temporary incapacity for work by up to 30 calendar days if there is reason to suspect that the person does not have the right to receive the benefit. If such doubt is not confirmed, the Health Insurance Fund must pay late interest as of the expiry of the term provided for in subsection 6 of § 53 of this Act.

 (2) Before making the decision specified in subsection 1 of this section, the Health Insurance Fund must grant the insured person a term of at least five calendar days to submit their opinion on and objections to the matter.

 (3) The Health Insurance Fund may issue a precept together with a warning concerning unjustified payment of the benefit for temporary incapacity for work and recover the benefit from the insured person or withhold the unfounded benefit from the payments of subsequent periods.

 (4) If unfounded payment of the benefit for temporary incapacity for work occurs due to the submission of incorrect information by the employer of the insured person or due to a violation of the prohibition specified in subsection 1 of § 61 of this Act, the Health Insurance Fund may issue a precept together with a warning and recover the unfounded benefit from the employer of the insured person.

 (5) The Health Insurance Fund will recover from the employer the difference between the benefit paid at the rate of 100 per cent on the basis of clause 6 of subsection 1 of § 54 of this Act as a result of an accident at work or an occupational disease and the benefit calculated at the rate of 70 per cent on the basis of clause 1 of subsection 1 of § 54 of this Act.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

 (6) In the event of failure to comply with a precept within the term set out in a warning specified in subsection 3 or 4 of this section, the Health Insurance Fund will have the right to issue a precept for compulsory execution in accordance with the procedure provided in the Code of Enforcement Procedure.
[RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

Division 2 Other Pecuniary Benefits  

§ 63.  Adult denture benefit

  [Repealed – RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

§ 64.  [Repealed – RT I 2004, 89, 614 – entry into force 01.01.2005]

§ 65.  Underlying documents of adult denture benefit

  [Repealed – RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

§ 66.  Connection between adult denture benefit and specific period of time

  [Repealed – RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

§ 661.  Reimbursement for health service provided outside waiting list

 (1) On a proposal of the supervisory board of the Health Insurance Fund, the minister in charge of the policy sector may establish a regulation setting out the list of health services, except dental services, and the procedure for reimbursement of the costs of such health services, which have been rendered to insured persons outside the waiting list by health service providers operating in Estonia and holding a treatment financing contract with the Health Insurance Fund at the time of provision of the health service (hereinafter contracting partner of Health Insurance Fund).

 (2) The proposal of the supervisory board of the Health Insurance Fund may be based on:
 1) the need to ensure sufficient access to high-quality health services, or
 2) the need to control expenses and prevent wasting financial, technical or human resources.

 (3) The regulation specified in subsection 1 of this section may set out health services that:
 1) considerably affect the quality of life of the patient, preventing the development of a disability or permanent damage to health;
 2) cause the hospitalisation of the patient for at least one night, or
 3) call for using specialised medical infrastructures and equipment.

 (4) On the conditions and threshold prices set out in the list of health services established on the basis of subsection 1 of § 30 of this Act and without exceeding the sum paid for a health service by an insured person, the Health Insurance Fund will reimburse the costs of provision of the health service provided for medical reasons by a contracting partner of the Health Insurance Fund outside the waiting list to the insured person entered in the waiting list by a health service provider.

 (5) Upon reimbursement of a health service provided outside the waiting list, the insured person will not be reimbursed for the additional fee or additional cost-sharing established in this Act or on the basis thereof.

 (6) If the maximum length of the waiting list of a health service established in Estonia on the basis of subsection 3 of § 38 of the Health Insurance Act is at least one year, the reimbursement for health services provided outside the waiting list will be paid out on the date specified in the reimbursement decision taken by the Health Insurance Fund, but not later than on the last day of the appropriate maximum term of the waiting list of provision of the health service.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

§ 662.  Reimbursement for cross-border health service

 (1) The insured person has the right to obtain reimbursements provided in this Act in connection with the provision of a cross-border health service specified in § 503 of the Health Services Organisation Act in a Member State of the European Union other than Estonia.

 (2) The Health Insurance Fund will reimburse the costs of provision of a cross-border health service provided for medical reasons on the conditions and based on the threshold prices set out in the list of health services established on the basis of subsection 1 of § 30 without exceeding the sum paid by the insured person for the cross-border health service.

 (3) The Health Insurance Fund will reimburse the sum paid for medicinal products prescribed to the insured person for medical reasons in the course of provision of the cross-border health service and entered in the list established on the basis of subsection 1 of § 43 of this Act on the conditions established in the list, taking into account the threshold prices established on the basis of subsection 21 of § 42 of this Act and based on the medicinal product prices set under the price agreements made on the basis of subsection 4 of § 42 of this Act, without exceeding the sum paid by the insured person for the medicinal product.

 (4) The Health Insurance Fund will reimburse the sum paid for medical equipment dispensed to the insured person for medical reasons in the course of provision of the cross-border health service and entered in the list established on the basis of subsection 4 of § 48 of this Act on the conditions and threshold prices established in the list, without exceeding the sum paid by the insured person for the medical equipment.

 (5) Upon reviewing an application for reimbursement of a cross-border health service, the Health Insurance Fund has the right to use the Internal Market Information System established on the basis of Regulation (EU) No 1024/2012 of the European Parliament and of the Council on administrative cooperation through the Internal Market Information System (OJ L 316, 14.11.2012, pp. 1–11).

 (6) Upon reimbursement of a cross-border health service, the insured person will not be reimbursed for the additional fee or additional cost-sharing established in this Act or on the basis thereof.

 (7) The procedure for application for reimbursement for cross-border health services, reviewing applications and payment of reimbursements will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

§ 663.  Prior authorisation for provision of health service

 (1) On a proposal of the supervisory board of the Health Insurance Fund, the minister in charge of the policy sector may establish, by a regulation, the prior authorisation requirement for provision of cross-border health services in a Member State of the European Union other than Estonia for the purpose of:
 1) ensuring sufficient and stable access to a balanced selection of high-quality medical services, or;
 2) controlling expenses and preventing the wasting of financial, technical or human resources.

 (2) The prior authorisation requirement specified in subsection 1 of this section may be established for the provision of health services that:
 1) depend on the need for planning;
 2) cause the hospitalisation of the patient for at least one night;
 3) call for using highly specialised and expensive medical infrastructures and equipment;
 4) pose a special risk for the patient or population.

 (3) The regulation specified in subsection 1 of this section will set out the health service for which the prior authorisation requirement will be established, the purpose of establishment of the prior authorisation requirement and the period of reassessment of the prior authorisation requirement.

 (4) The prior authorisation requirement can be established nationwide or for obtaining a health service provided by a certain health service provider.

 (5) In the event of a health service the provision of which is subject to the prior authorisation requirement, the Health Insurance Fund will pay the cross-border health service remuneration only if the insured person has obtained a relevant prior authorisation.

 (6) The established prior authorisation requirement will be published on the websites of the Ministry of Social Affairs, Health Insurance Fund and national contact point of cross-border health services.

 (7) The Ministry of Social Affairs will inform the European Commission about the establishment of the prior authorisation requirement and about the commencement and termination of applying the requirement.

 (8) The Health Insurance Fund will grant prior authorisation to the insured person.

 (9) The Health Insurance Fund must not refuse to grant prior authorisation if the insured person is entitled in Estonia to a health service whose prior authorisation is applied for and if the health service cannot be provided in Estonia within a medically justified term, given the objective medical evaluation of the status of health of the person, their medical history and the possible progress of the disease, the strength of pain and the type of the disability at the time of filing the application.

 (10) The Health Insurance Fund may refuse prior authorisation for the following reasons:
 1) according to a clinical evaluation, it has been identified with reasonable certainty that there is a risk to health, which cannot be deemed acceptable, given the possible benefits of the cross-border health service to the person;
 2) it has been identified with reasonable certainty that the cross-border health service poses a considerable threat to public safety;
 3) the health service is provided by a health service provider with regard to whom there are serious and concrete doubts about following the provisions on the quality of the health service, patient safety standards and guidelines, including supervisory provisions, provided that these standards and guidelines are established in the legal provisions or accreditation systems of the Member State providing the health service;
 4) the health service can be provided in Estonia within a medically justified term, taking into account the status of health and possible progress of the disease of the person.

 (11) If the insured person applied for prior authorisation for a cross-border health service, the Health Insurance Fund will identify whether the terms and conditions of obtaining the prior authorisation set out in Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament and of the Council on the coordination of social security systems (OJ L 166, 30.04.2004, pp. 1–123) have been fulfilled. If the terms and conditions have been fulfilled, prior authorisation will be granted in accordance with the Regulation, unless the person explicitly requests otherwise.

 (12) Upon reviewing an application for prior authorisation, the Health Insurance Fund has the right to use the Internal Market Information System established on the basis of Regulation (EU) No 1024/2013 of the European Parliament and of the Council for verifying health service providers operating in the Member States of the European Union and circumstances pertaining to health care professionals.

 (13) Upon reviewing an application for prior authorisation, the Health Insurance Fund has the right to request and expert evaluation in order to identify the need for provision of the health service applied for and the term of provision of the service.

 (14) The conditions of and procedure for obtaining prior authorisation for cross-border health services in a Member State of the European Union other than Estonia and for application and granting of prior authorisation will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

§ 664.  Restrictions on reimbursement for cross-border health service

 (1) In the event of provision of a cross-border health service without a referral by a provider of general medical care or special medical care holding an activity licence for provision of health services in Estonia, the Health Insurance Fund will not reimburse the cross-border health service, except in the events specified in subsection 3 of § 70 of this Act and to the insured persons specified in clause 5 of subsection 4 of § 5 of this Act.

 (2) The insured person who has insurance cover on the basis of Article 17, 24 or 26 of Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament and of the Council or whose need to receive a cross-border health service arises during their stay in a Member State of the European Union other than Estonia will receive reimbursement for the cross-border health service on the basis of a referral issued by a health service provider of the Member State of the European Union.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

Subchapter 6 Additional Fee and Additional Cost-sharing by Insured Person  

Division 1 General Conditions  

§ 67.  Additional fee and prohibition on extension of additional fee

 (1) For the purposes of this Act, ‘additional fee’ means expenses that are incurred by the insured person in addition to the amount of cost-sharing in order to receive the health insurance benefit and with regard to which the payment obligation is not assumed by the Health Insurance Fund. Additional fees are the visit fee and the in-patient fee.

 (2) The Health Insurance Fund does not compensate for additional fees.

 (3) A health care provider that has concluded a contract for financing medical treatment with the Health Insurance Fund must not demand that the insured person participate in paying for a health service entered in the list of health services in any other manner than on the grounds and to the extent provided for in this Subchapter in addition to the cost-sharing specified in the list of health services, the list of medicinal products or the list of medical devices.
[RT I 2008, 3, 22 – entry into force 01.09.2008]

§ 68.  Obligation to provide health service in standard conditions of accommodation

 (1) A health care provider with which the Health Insurance Fund has concluded a contract for financing medical treatment must provide the insured person with accommodation in standard conditions for any period during which the person is receiving in-patient health services.

 (2) The standard conditions of accommodation will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (3) If health services are provided in conditions better than the standard conditions of accommodation, the health care provider may charge a fee corresponding to the value of the additional benefits from the insured person in accordance with the price list established by the health care provider. The health care provider must submit such price list to the Health Insurance Fund upon conclusion of a contract for financing medical treatment and to make insured persons aware of the price list before health services are provided.

 (4) The insured person has the right to demand that the health care provider provide health services in the standard conditions of accommodation. If a health care provider that has concluded a contract for financing medical treatment with the Health Insurance Fund is only able to provide health services in conditions better than the standard conditions of accommodation, the health care provider must not charge the fee specified in subsection 3 of this section from the insured person.

Division 2 Visit Fee, Additional Cost-sharing, In-patient Fee and Fee for Issue of Documents  

§ 69.  Fee for home visit

 (1) A person providing general medical care may charge a fee from an insured person for a home visit.

 (2) A fee for a home visit must not exceed the maximum rate of visit fees set out in subsection 1 of § 72 of this Act, regardless of the number of insured persons per one home visit.

 (3) The visit fee for a home visit cannot be charged from a pregnant woman and from an insured person who is less than two years of age.
[RT I 2009, 29, 176 – entry into force 01.07.2009]

§ 70.  Visit fee and additional cost-sharing upon payment for out-patient specialised medical care

 (1) If out-patient specialised medical care is provided on the basis of a referral from a person providing general medical care or a person providing specialised medical care or, in the event provided for in subsection 3 of this section, without a referral, the person providing the specialised medical care will have the right to charge the visit fee from the insured person.

 (2) If out-patient specialised medical care is provided without a referral from a person providing general medical care or a person providing specialised medical care who holds an activity licence to provide health services in Estonia, the Health Insurance Fund will not assume the obligation to pay for the health services (additional cost-sharing), except in the events specified in subsection 3 of this section.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

 (3) If out-patient specialised medical care is provided without a referral from a person providing general medical care or a person providing specialised medical care who holds an activity licence to provide health services in Estonia, the Health Insurance Fund will assume the obligation to pay for the health services if the specialised medical care is provided in connection with a trauma, tuberculosis, eye disease, dermatosis or venereal disease or if gynaecological or psychiatric care is provided or if the provider of specialised medical care leaves the patient under observation or treatment by the provider of specialised medical care due to the state of health of the patient.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

 (4) If the insured person is referred to a person providing out-patient specialised medical care to a health care professional working for the same health care provider but in another speciality or to a health care professional working for another health care provider but providing the same health service, the insured person must not be charged the visit fee.

 (5) The visit fee must not be charged if:
 1) out-patient specialised medical care is provided to a pregnant woman;
[RT I 2009, 29, 176 – entry into force 01.07.2009]
 2) out-patient specialised medical care is provided to the insured person under two years of age;
 3) provision of emergency out-patient specialised medical care is directly followed by the provision of in-patient health services.

 (6) If the patient terminates a contract for provision of health services less than 24 hours before the time agreed upon for the provision of the health service or fails to appear at the place of performance of the contract by the time agreed for the provision of the service, the provider of the health service will have the right to charge the double visit fee from the patient upon performance of the next contract for the health service.
[RT I 2008, 3, 22 – entry into force 01.09.2008]

§ 71.  In-patient fee

 (1) A person providing in-patient specialised medical care or a provider of an independent in-patient nursing assistance service may charge an in-patient fee from the insured person for the services provided in standard conditions of accommodation. An in-patient fee may be charged for each calendar day which has commenced during the time spent by a person in hospital, but not for more than ten calendar days for one case of disease.
[RT I, 16.04.2014, 4 – entry into force 26.04.2014]

 (2) The in-patient fee must not be charged for a period when intensive care is provided, upon provision of in-patient specialised medical care in connection with pregnancy or delivery, or upon provision of in-patient specialised medical care to a minor.

 (3) The supervisory board of a health care provider has the right to establish the in-patient fee.

§ 72.  Maximum rate of visit fee and in-patient fee

 (1) The fee for a home visit or for a visit for out-patient specialised medical care to be provided must not exceed 5 euros.
[RT I, 31.12.2012, 6 – entry into force 10.01.2013]

 (2) The in-patient fee per day must not exceed 2.50 euros.
[RT I, 31.12.2012, 6 – entry into force 10.01.2013]

 (3) By March 1 of each calendar year, the maximum rates of the visit fee and in-patient fee will be multiplied by an index the value of which is the yearly change in the Consumer Price Index.

 (4) The yearly change in the Consumer Price Index will be calculated by dividing the value of the Consumer Price Index of the previous calendar year by the value of the Consumer Price Index of the year preceding the previous calendar year, proceeding from the value of the Consumer Price Index officially published by the Statistical Office.

 (5) The maximum rate of the visit fee and in-patient fee will be approved by a regulation of the minister in charge of the policy sector by February 20 of the given year at the latest.

§ 73.  Fee for issue of documents

 (1) A health care provider may charge a reasonable fee from the insured person for the documents issued.

 (11) [Repealed – RT I, 10.07.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]

 (2) A health care provider must not charge a fee from the insured person for the issue of a certificate of incapacity for work or a prescription.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 18.10.2014]

 (3) A health care provider cannot charge a fee from the insured person for the issue of a document that is necessary for the Health Insurance Fund, a law enforcement authority or another health care provider in connection with the performance of a contract for the provision of health services, expert assessment concerning incapacity for work, assessment of the work ability or determination of the degree of severity of a disability, or in any other events provided by law.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force amended – RT I, 17.12.2015, 1)]

 (4) A health care provider has the right to charge a fee for the issue of a document concerning a patient who is a minor if the size of the fee does not exceed the average expenses incurred upon the issue of the document.
[RT I 2004, 49, 342 – entry into force 01.07.2004]

Chapter 4 AMENDMENT OF ACTS  

§ 74. – § 87. [Omitted from this text.]

Chapter 5 IMPLEMENTATION AND ENTRY INTO FORCE OF ACT  

§ 88.  Calculation of average income per calendar day until entry into force of § 55 of this Act

 (1) The average income of persons insured on the basis of clause 1 or 2 of subsection 2 of § 5 of this Act per calendar day is deemed to be equal to the income subject to social tax calculated for the insured person by their employers during the six calendar months preceding the date on which release from the performance of duties commenced as specified in the certificate of incapacity for work, divided by the number of calendar days in the six months preceding the date on which the release from work commences. The number of days for which the insured person was temporarily released from the performance of their duties on the basis of a certificate for incapacity for work, was on holiday for more than 28 calendar days on the basis of clause 1 or 2 of subsection 2 of § 9 of the Holidays Act or was on holiday on the basis of § 30 of the Holidays Act will be deducted from the number of calendar days in the six month period.

 (2) If the person insured on the basis of clause 1 or 2 of subsection 2 of § 5 of this Act did not receive income subject to social tax during the period serving as the basis for calculation of their average income per calendar day, the average income per calendar day is deemed to be equal to the basic wages of the employee divided by 30, but not more than the minimum monthly wage established by the Government of the Republic and divided by 30. Calculation of average income per calendar day is based on the basic wages of the employee or the minimum monthly wage established by the Government of the Republic as applicable on the date preceding the date on which release from the performance of duties commenced as specified in the certificate of incapacity for work.

 (3) If the average income per calendar day calculated in accordance with the procedure provided for in subsection 2 of this section is lower than average income per calendar day calculated in accordance with the procedure provided for in subsection 2 of this section, average income per calendar day will be calculated in accordance with the procedure provided for in subsection 3 of this section.

 (4) The average income of a person insured on the basis of clause 4 or 5 of subsection 2 of § 5 or subsection 3 of § 5 of this Act per calendar day is, in the event of a release from work beginning in the period lasting from July 1 to June 30 of the following calendar year, deemed to be equal to the income calculated on the basis of the social tax paid by or for the insured person during the calendar year (January 1 to December 31) preceding the aforementioned period, divided by 365. The number of days for which the insured person was temporarily released from the performance of their duties or economic or professional activity on the basis of a certificate of incapacity for work will be deducted from the figure 365 before the division.

 (5) If social tax was not paid for a person insured on the basis of clause 4 or 5 of subsection 2 of § 5 or subsection 3 of § 5 of this Act during the calendar year serving as the basis for calculation of their average income per calendar day, the average income per calendar day is deemed to be equal to the monthly rate provided for in subsection 5 of § 2 of the Social Tax Act, divided by 30. Average income per calendar day is calculated on the basis of the monthly rate provided for in subsection 5 of § 2 of the Social Tax Act which was applicable on the date preceding the date on which the person was released from the performance of their duties or from economic or professional activity.

 (6) The provisions of subsection 5 of this section do not apply if, on the date preceding the date on which release from the performance of duties commenced as specified in a certificate of incapacity for work, the insured person did not have the obligation to pay social tax or make advance payments of social tax.

 (7) If the insured person has the right to receive the benefit for temporary incapacity for work on the basis of both subsection 1 and subsection 4 of this section, their average income per calendar day will be calculated on one of the ground provided for in this section as chosen by the insured person.

 (8) Calculation of the average income per calendar day of persons insured on the basis of clause 1 or 2 of subsection 2 of § 5 of this Act is based on the information certifying their right to receive the benefit and submitted by the payer of social tax.

 (9) Calculation of the average income per calendar day of persons insured on the basis of clause 4 or 5 of subsection 2 of § 5 or subsection 3 of § 5 of this Act is based on the information submitted by the Tax and Customs Board concerning income subject to social tax.
[RT I 2003, 88, 591 – entry into force 01.01.2004]

§ 89.  Transitional provisions

 (1) If release from work as specified in a certificate of incapacity for work commences before 1 October 2002, but the certificate is submitted for the grant and payment of the benefit for temporary incapacity for work after 1 October 2002, the provisions of this Act apply to the granting and payment of the benefit.

 (2) If the pregnancy and maternity leave of a person insured on the basis of the Republic of Estonia Health Insurance Act ends after the entry into force of this Act, the insured person will have the right to demand extension of the leave in accordance with this Act.

 (3) Until 1 January 2003, the Health Insurance Fund may conclude a contract with a person specified in clause 1 of subsection 1 of § 22 of this Act without the restriction concerning insurance by the Health Insurance Fund.

 (4) Until 1 January 2003, the dependent spouse of an insured person is also deemed to be a person considered equal to insured persons in accordance with law and social tax is not paid for them.

 (5) Until the entry into force of subsection 4 of § 30 of this Act on 1 July 2003, a reference price set out in the list of health services covers all expenses necessary for the provision of a health service, except expenses on research, the training of pupils and students and the construction or renovation of buildings.

 (6) The provisions of Division 2 of Subchapter 2 of Chapter 3 of this Act do not apply to contracts regulating payment for health services which have been concluded between the Health Insurance Fund and health care providers before the entry into force of this Act.

 (7) Until a price agreement is concluded, the maximum retail price in force on 31 December 2008 is deemed the price agreement price of a medicinal product.
[RT I 2010, 15, 77 – entry into force 01.07.2010]

 (8) [Repealed – RT I 2010, 15, 77 – entry into force 01.07.2010]

 (9) [Repealed – RT I 2010, 15, 77 – entry into force 01.07.2010]

 (10) Until the entry into force of clause 1 of subsection 1 of § 54 of this Act on 1 April 2003, the Health Insurance Fund will pay the benefit for temporary incapacity for work to an insured person per calendar day in the amount of 60 per cent of the average income per calendar day in the event of the provision of in-patient health services or caring for a child of under 10 years of age in a hospital.

 (11) The following students admitted to educational institutions before the academic year 2003/04 are not deemed to be persons considered equal to insured persons under this Act:
 1) students in distance learning (except for students enrolled in this form of study for medical reasons);
 2) students of at least 24 years of age acquiring vocational education on the basis of secondary education in the form of distance learning or evening courses (except for students who reach 24 years of age within the standard period of study prescribed for completion of the curriculum).

 (12) Subsection 7 of § 57 of this Act does not apply to a person whose release from their duties or economic or professional activity as specified in the certificate of incapacity for work commences after 31 July 2004.
[RT I 2004, 56, 400 – entry into force 01.08.2004]

 (13) After 1 January 2009, the insurance cover of a self-employed person registered with a regional structural unit of the Tax and Customs Board will end two months after notification of the Tax and Customs Board of the termination of the business activities of the person or deletion of the self-employed person from the register of taxable persons after 31 December 2009 for the reason that the person has not applied for their entry in the commercial register as a self-employed person or their application for registration in the commercial register was not granted. The Tax and Customs Board must inform the Health Insurance Fund of the termination of the business activities of a person or deletion of a person from the register within ten calendar days.
[RT I 2008, 60, 331 – entry into force 01.01.2009]

 (14) Until the end of the release from employment or service duties or economic or professional activities, the provisions of the Health Insurance Act in force until 1 July 2009 are applied to a person whose release from the employment or service duties or economic or professional activities commenced before 1 July 2009.
[RT I 2009, 29, 176 – entry into force 01.07.2009]

 (15) For the purposes of this Act, an insured person also means a student acquiring vocational education without the basic education requirement or a student acquiring vocational education based on secondary education on the conditions established in this Act to persons acquiring formal vocational education.
[RT I, 02.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (16) The Health Insurance Fund will pay the insured person the cross-border health service benefit for the health services provided, prescription drugs prescribed and medicinal products dispensed in the course of provision of the health services as of 25 October 2013.
[RT I, 29.11.2013, 1 – entry into force 09.12.2013]

 (17) In the event of medicinal products issued to the insured person before 1 January 2015, the Health Insurance Fund applies the provisions of § 47 of this Act in force until 31 December 2014 upon calculation of the amount of the supplementary benefit for medicinal products.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (18) In the event of medicinal products issued to the insured person before 1 July 2017, the Health Insurance Fund applies the version of the Health Insurance Act in force until 30 June 2017 upon calculation of the amount of the supplementary benefit for medicinal products.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

 (19) For the health care services provided before 1 July 2017 the adult dental care benefit is paid out on the basis of the version of the Health Insurance Act in force until 30 June 2017 if the application for the benefit has been submitted by 1 October 2017 at the latest. The total amount of the benefit granted to an insured person in 2017 does not exceed the heightened limit of the dental care service established on the basis of subsection 3 of § 331 of this Act. The Health Insurance Fund transfers the benefit to the current account of the insured person or to that of a third party indicated by the insured person not later than by 25 January 2018.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.07.2017]

 (20) The adult denture benefit is paid out for a denture service provided before 1 January 2018 on the basis of the version of the Health Insurance Act in force until 31 December 2017, provided that the service provider submits an aggregate invoice or the insured person submits an application not later than by 31 January 2018.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (21) Upon assuming the obligation to pay for a denture service provided for in subsection 22 of § 29 of this Act, the Health Insurance Fund takes into account the adult denture benefit to be paid to a person specified in the version of the Health Insurance Act in force until 31 December 2017 per three years, which has already been paid to the person which the person applies for in accordance with subsection 20 of this section. The calculation of the three-year period that started on 1 January 2018 with regard to the insured person continues until the end of the period.
[RT I, 27.12.2016, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (22) In vitro fertilisation and embryo transfer health services provided and costs incurred on prescription medicinal products before 1 January 2018 are compensated for in accordance with § 351 of the Artificial Insemination and Embryo Protection Act in force until 31 December 2017.
[RT I, 28.12.2017, 4 – entry into force 01.01.2018]

 (23) The rights and obligations of the minister in charge of the policy sector, which are set out in an administrative contract concluded between the manufacturer of a medicinal product and the minister in charge of the policy sector on the basis of subsection 4 of § 42 of the Health Insurance Act in force before 1 January 2018 transfer to the Health Insurance Fund as of 1 January 2018.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (24) Upon payment of a benefit for sums paid until 31 December 2017 in a justified and certified manner for purchasing medicinal products entered in the list of medicinal products, which were necessary for the out-patient treatment of the insured person, the Health Insurance Fund applies the version of this Act in force until 31 December 2017 when calculating the size and processing the benefit for the medicinal product.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (25) The Health Insurance Fund applies the version of this Act that entered into force on 1 January 2018 to the processing of applications submitted on the basis of subsection 3 of § 43 of the Health Insurance Act before 1 January 2018.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2018]

 (251) With regard to a person entitled to the benefit for incapacity for work under subsection 1 of § 56 of this Act whose discharge from the employment or service duties or from the economic or professional activity indicated on the certificate of incapacity for work started before 1 January 2021 the wording of this Act in force until 31 December 2020 is applied.
[RT I, 29.12.2020, 2 – entry into force 01.01.2021]

 (252) With regard to a person entitled to the benefit for incapacity for work under subsection 1 of § 56 of this Act whose discharge from the employment or service duties or from the economic or professional activity indicated on the certificate of incapacity for work started before 1 January 2023 the version of this Act in force until 31 December 2022 is applied.
[RT I, 22.12.2021, 3 – entry into force 01.01.2023]

 (26) To a person who became entitled to the maternity benefit or adoption benefit before 1 April 2022, the maternity benefit or the adoption benefit is paid on the basis of the version of this Act in force until 31 March 2022.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 891.  Issue of paper certificate of incapacity for work

 (1) Until 31 December 2014, doctors, dentists and midwives authorised to issue certificates of incapacity for work may issue certificates of incapacity for work to insured persons on paper.

 (2) As of 1 January 2015, doctors, dentists and midwives authorised to issue certificates of incapacity for work may issue certificates of incapacity for work to insured persons on paper only in the event specified in subsection 11 of § 52 of this Act.
[RT I, 08.10.2014, 1 – entry into force 18.10.2014]

§ 892.  Health insurance in emergency situation

  During the emergency situation declared by the Government of the Republic on 12 March 2020, the insured persons specified in clauses 4 to 51 of subsection 2 of § 5 of this Act for whom social tax is not paid to the extent of the minimum social tax obligation during the emergency situation, are considered insured persons as well. The insurance cover of these persons will not end in accordance with subsection 3 of § 8 of this Act and remain in force until the tenth date of the second month following the end of the emergency situation.
[RT I, 21.04.2020, 1 – entry into force 01.05.2020, implemented retroactively as of 12 March 2020]

§ 90.  Entry into force of Act

 (1) This Act will enter into force on 1 October 2002.

 (2) Subsection 3 of § 25 and §§ 47 and 63 of this Act will enter into force on 1 January 2003.

 (3) Clause 1 of subsection 1 of § 54 and § 55 of this Act will enter into force on 1 April 2003.

 (4) Subsection 4 of § 30 of this Act will enter into force on 1 July 2003.

 (5) [Repealed – RT I 2004, 89, 614 – entry into force 01.01.2005]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2023
Avaldamismärge:RT I, 11.03.2023, 81

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust (edaspidi ravikindlustus).

  (2) Käesoleva seaduse ja Riigikogu ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral kohaldatakse välislepingus sätestatut.

§ 2.   Ravikindlustuse mõiste, põhimõtted ja vorm

  (1) Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

  (2) Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest.

  (3) Ravikindlustus on sundkindlustus, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 22–24 sätestatud ravikindlustus.

§ 3.   Kindlustusandja

  (1) Ravikindlustuse kindlustusandja on Tervisekassa.
[RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023]

  (2) [Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Kindlustatud isikutel on võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

§ 4.   Tervishoiuteenuste arendamine ja tervise edendamine
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Tervisekassa võib ravikindlustuse vahendeid ja Tervisekassale riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutada tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavate tegevuste või projektide ning tervisesüsteemi arendustegevuste eest tasumiseks kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.

  (2) Tervisekassa osaleb tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises Tervisekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

2. peatükk KINDLUSTATUSE TINGIMUSED 

1. jagu Kindlustatud isik 

§ 5.   Kindlustatud isik

  (1) Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]

  (2) Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on:
  1) üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja;
  2) ametnik, tegevväelane, Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, linna- ja vallavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, kelle eest on kohustatud maksma oma asutuste kaudu sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  3) isik, kelle eest on sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik, kohalik omavalitsus või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliit (edaspidi loomeliit);
[RT I, 10.01.2014, 2 - jõust. 20.01.2014]
  4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle eest juriidiline isik maksab või juriidilised isikud maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (edaspidi sotsiaalmaksu miinimumkohustus);
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
  5) töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest lepingu teine pool maksab või teised pooled maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses;
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
  51) ettevõtlustulu maksu maksja, kes ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksab ühes kuus sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses või kes nimetatud seaduse alusel maksab ja kelle eest käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5 alusel makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses;
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  6) töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel.

  (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud tähtajalise töölepingu tähtaega ei rakendata kindlustuskaitse tekkimiseks arst-residendi praktilise koolituse ajaks sõlmitud töölepingu puhul.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Kindlustatud isik, kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud isik ning Maksu- ja Tolliametis registreeritud notar, vandetõlk ja kohtutäitur, kes maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele.
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

  (31) Kindlustatud isik, kelle eest maksab sotsiaalmaksu äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, on tema abikaasa, kes on kantud töötamise registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana maksukorralduse seaduse § 202 alusel (edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa).
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 17.12.2018]

  (4) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on:
  1) rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud;
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]
  2) isik kuni 19-aastaseks saamiseni;
  3) isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni;
  31) isik, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
  4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;
  5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust või üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane, välja arvatud doktoranditoetust saav doktorant;
[RT I, 05.12.2014, 2 - jõust. 01.09.2015]
  6) usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

2. jagu Kindlustuskaitse kestus 

§ 6.   Töötaja, ametniku, tegevväelase, Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riikliku lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme, linna- ja vallavalitsuse liikme ning osavalla- ja linnaosavanema kindlustuskaitse kestus

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse (edaspidi töötamise register) kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Kui töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise peatumise alguskuupäevast, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral, kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu vastavalt sotsiaalmaksuseadusele, ja jätkub töötamise registrisse kantud töötamise peatumise lõppkuupäevale järgnevast päevast.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 7.   Kindlustuskaitse kestus isiku puhul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või loomeliit

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud Tervisekassale esitama asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksab isiku eest sotsiaalmaksu, või loomeliit.

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi, kohaliku omavalitsuse või loomeliidu poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksis isiku eest sotsiaalmaksu, ja loomeliit on kohustatud sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul Tervisekassale teatama.
[RT I, 10.01.2014, 2 - jõust. 20.01.2014]

§ 8.   Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme, võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku ning ettevõtlustulu maksu maksja kindlustuskaitse kestus
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Tervisekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist isiku eest sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval päeval.
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

  (11) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 51 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kande tegemisest pärast ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 8 lõike 2 punktis 2 või lõike 3 punktis 2 sätestatud sotsiaalmaksu laekumist ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 sätestatud isiku töö- või teenustasude eest makstava sotsiaalmaksu deklareerimist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Tervisekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist andmete saamise päevale järgneval päeval.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Maksu- ja Tolliamet esitab Tervisekassale viivitamata andmed isikute kohta, kelle eest on ühes kuus sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tähtpäevast, kui Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt ei ole isiku eest nimetatud tähtpäevaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksjalt laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksja makstud või deklareeritud ja ettevõtlustulu maksu maksja makstud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 9.   Võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestus
[Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

§ 91.   Töötuskindlustushüvitist saava isiku kindlustuskaitse kestus

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale Eesti Töötukassa.

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel Eesti Töötukassa poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Eesti Töötukassa on kohustatud teatama Tervisekassale sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 10.   Registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse kestus
[RT I 2005, 71, 546 - jõust. 01.04.2006]

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse kandmisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud andmed on Tervisekassale kohustatud esitama Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja või Maksu- ja Tolliamet seitsme kalendripäeva jooksul, alates äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse kandmisest.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Kui Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud andmed esitatakse Tervisekassale isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
[RT I 2005, 71, 546 - jõust. 01.04.2006]

  (3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel kustutamiskande tegemisest äriregistris või maksukohustuslaste registris. Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja ning Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama Tervisekassale käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku tegevuse lõpetamisest kümne kalendripäeva jooksul, arvates kustutamiskande tegemisest.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise kandmisest äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse. Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja ning Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama Tervisekassale ettevõtte tegevuse või isiku ametitegevuse peatamisest kümne kalendripäeva jooksul, arvates tegevuse peatamise kande tegemisest äriregistris või maksukohustuslaste registris.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

  (5) Pärast peatamist ettevõtluse jätkamisel isiku poolt on Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja ning Maksu- ja Tolliamet kohustatud esitama Tervisekassale ettevõtluse jätkamise andmed kümne kalendripäeva jooksul. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 sätteid ei kohaldata ettevõtluse peatamise korral ajaks, millal kindlustatud isikul oli õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 101.   Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse kestus

  (1) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse tekib töötamise registrisse kandmisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 17.12.2018]

  (2) Kui Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse Tervisekassale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

  (3) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise lõppemise päevast või füüsilisest isikust ettevõtja kohta kustutamiskande tegemisest äriregistris.
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 17.12.2018]

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise kande tegemisest äriregistris.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

  (5) Füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse jätkamise kohta andmete saamisest arvates jätkub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse ilma ooteajata.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise korral ajaks, millal tema abikaasal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 11.   Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestus

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale isik ise või tema seaduslik esindaja.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 3 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Sotsiaalkindlustusamet ja seaduses sätestatud juhtudel Riigikogu Kantselei.

  (21) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 31 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Eesti Töötukassa.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud Eestis õppiva isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Haridus- ja Teadusministeerium. Välisriigis õppiv § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isik on kohustatud esitama kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ise.

  (31) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid esitab klooster, kelle liikmeskonda isik kuulub. Siseministeerium kinnitab Tervisekassale kloostri õigust nimetatud andmete esitamiseks seitsme kalendripäeva jooksul Tervisekassalt asjakohase päringu saamisest arvates.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb, kui isik ei vasta § 5 lõike 4 asjakohases punktis sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erisusi.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 3, 31, 5 ja 6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–31 nimetatud dokumentide esitajad kohustatud Tervisekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul selle lõppemisest arvates.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 12.   Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestuse erisused

  (1) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud või osalise või puuduva töövõimega isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime tähtaja lõppemisest.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (11) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel arsti või ämmaemanda poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

  (21) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust omandav vähemalt 19-aastane õpilane on kolme järjestikuse õppeaasta jooksul pärast üldkeskhariduse omandamise alustamist õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kutseõppe tasemeõppes õppiv vähemalt 19-aastane õpilane ei ole lõpetanud õppeasutust õppekava nominaalkestuse jooksul (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üliõpilane ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (3) Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.

  (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel kloostri liikmeskonnast lahkumise, sealhulgas välisriigis paiknevasse kloostrisse asumise kuupäevast arvates.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 13.   Dokumentide ja andmete esitamine

  (1) Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks esitatakse andmed kirjalikus vormis või selle vormiga võrdsustatud elektroonilises vormis.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (11) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule tööd võimaldav isik esitab nendes sätetes nimetatud isiku kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kande aluseks olevad andmed maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras töötamise registrile, kes edastab need Tervisekassale.
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks võib dokumente ja andmeid esitada lisaks dokumentide või andmete esitamiseks kohustatud isikule ka kindlustuskaitset taotlev või kindlustatud isik.

  (3) Kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide ja andmete esitamiseks kohustatu peab täitma oma kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest. Töötamise register edastab andmed pärast seda, kui registreerimiseks kohustatud isik on kandnud need töötamise registrisse.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (4) [Kehtetu - RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (5) Dokumentide või andmete esitaja nõudel väljastab Tervisekassa tõendi dokumentide ja andmete saamise kohta.

  (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
  1) kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseisu;
  2) vajaduse korral välisriigis väljastatud dokumentide tunnustamise korra.

§ 131.   Kindlustuskaitse tõendamine

  (1) Isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb Tervisekassa andmekogusse kantud andmete alusel.

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõikes 31 nimetatud isikute kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kanded tehakse Tervisekassa andmekogusse töötamise registri andmete alusel.

  (3) Kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande võib Tervisekassa omal algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud, ning kui ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Tervisekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise kohta on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul teate kättesaamisest arvates.

  (4) Tervisekassa andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut tõendava dokumendi. Kindlustuskaitse tõendamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis ja Šveitsis esitab Tervisekassa andmekogusse kantud isik Euroopa ravikindlustuskaardi või Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (edaspidi asendussertifikaat).

  (5) Tervisekassa andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi.

  (6) Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (7) Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 14.   Dokumentide esitaja vastutus

  (1) Kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks kohustatud isiku kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja.

  (11) Kui käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 sätestatud kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (3) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 sätestatud kohustuse rikkumise korral on Tervisekassal õigus nõuda kohustuse rikkujalt sisse ravikindlustushüvitised, mida Tervisekassa on tasunud isiku eest või isikule, kelle kindlustuskaitse jäi õigeks ajaks lõpetamata või peatamata.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

3. jagu Ravikindlustuse andmekogu ja andmekaitse 
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 15.   Ravikindlustuse andmekogu
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 16.   Ravikindlustuse andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 17.   Ravikindlustuse andmekogusse kantavad andmed
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 18.   Andmete kogumise õigus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 19.   Ravikindlustuse andmekogusse kande tegemine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 20.   Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimäärus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 21.   Kindlustuskaitse tõendamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

4. jagu Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel 

§ 22.   Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel

  (1) Kindlustatud isikuga võrdsustatakse lepingu alusel Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik, kes:
  1) on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt kaksteist kuud kindlustatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 2, 3, 31 või lõike 4 punktis 5 sätestatud alustel või
  11) on iseenda eest maksnud või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal vähemalt kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 5 või 51 või lõikes 3 või 31 sätestatud alusel või
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  12) on lepingu sõlmimise kuule eelneva kaheteistkümne kuu jooksul töötanud laevapere liikmena vähemalt ühe meretöölepingu või muu lepingu alusel või
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]
  2) saab pensioni välisriigist, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele vastav isik saab sõlmida lõikes 1 nimetatud lepingu oma ülalpeetava kasuks, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud isik esitab Tervisekassale lepingu sõlmimiseks koopia meretöölepingust või muust dokumendist, mis tõendab, et isik on töötanud samas punktis nimetatud ajavahemikul laevapere liikmena. Tervisekassa nõudel tuleb võõrkeelsele lepingule või seda asendavale dokumendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab isik. Meretöölepingu või muu dokumendi või selle tõlke võib Tervisekassaga kokkuleppel esitada Tervisekassa nõutavas mahus.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (22) Kui Tervisekassal tekib kahtlus, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud isiku esitatud muust dokumendist ei nähtu lepingu sõlmimise alust, esitab Tervisekassa dokumendi arvamuse andmiseks Transpordiametile. Transpordiamet annab arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul Tervisekassalt dokumendi saamisest arvates.
[RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (3) Tervisekassal on motiveeritult õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimisest, kui isik ei ole nõuetekohaselt täitnud varasemaid Tervisekassaga sõlmitud lepinguid või ravikindlustust reguleerivate õigusaktide sätteid või kui ta on teadvalt esitanud Tervisekassale valeandmeid.

§ 23.   Seaduste kohaldamine

  (1) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isikule laienevad kõik käesolevas seaduses sätestatud kindlustatud isiku õigused ja kohustused, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga. Neile lepingutele ei kohaldata kindlustustegevuse seaduses sätestatut.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 24.   Kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustamise tingimused

  (1) Tervisekassa nõukogu kinnitab juhatuse ettepanekul käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused.

  (2) Lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta.

  (3) Lepingu alusel kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurus on arvu 0,13 ja viimati Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga korrutis, mis on ümardatud 10 sendi täpsusega. Kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurust on Tervisekassal õigus muuta kord aastas pärast Statistikaameti poolt eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga avaldamist.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping sõlmitakse sundkindlustuse kehtiva kindlustuskaitse ajal, algab isiku kindlustuskaitse kehtiva sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta.

  (5) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (6) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (7) Leping lõpeb käesoleva seaduse alusel sundkindlustuse kindlustuskaitse tekkimisel või lepingu alusel võrdsustatud isiku või käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud juhul tema ülalpeetava elama asumisel välisriiki.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

3. peatükk RAVIKINDLUSTUSHÜVITIS 

1. jagu Üldtingimused 

§ 25.   Ravikindlustushüvitise mõiste ja liigid

  (1) Ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel Tervisekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida Tervisekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis).
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

  (2) Mitterahaline ravikindlustushüvitis on Tervisekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav:
  1) haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis);
  2) ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis, täiendav ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis).
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Tervisekassa kulud ravimihüvitisele ei või ületada tervishoiukulude aastaeelarves 20 protsenti tervishoiuteenuse hüvitise kuludest. Haigestumise prognoosimatust kasvust tulenevate ravimihüvitise täiendavate kulude katmiseks võib Tervisekassa nõukogu otsusega kasutada Tervisekassa seaduse §-s 391 sätestatud riskireservi vahendeid.
[RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023]

  (4) Rahaline ravikindlustushüvitis on kindlustatud isikule Tervisekassa poolt makstav:
  1) ajutise töövõimetuse hüvitis;
  2) [kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]
  3) [kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]
  4) [kehtetu - RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]
  5) väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis;
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]
  6) piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (41) Rahaline ravikindlustushüvitis makstakse välja hüvitise saaja kontole, mille andmed on kantud Tervisekassa andmekogusse, või hüvitise saaja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku kontole. Tervisekassa andmekogus salvestatud konto andmeid saab kindlustatud isik muuta infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu või kirjaliku avalduse alusel.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]

  (5) Kindlustatud isikul ei ole õigust nõuda mitterahaliste ravikindlustushüvitiste hulka kuuluvate teenuste või ravimite või meditsiiniseadmete saamiseks kulutatud raha või muud vara tagasi Tervisekassalt.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 26.   Tervisekassa tagasinõudeõigus

  (1) Tervisekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (2) Tervisekassal on tagasinõudeõigus avaliku võimu kandja poolt kindlustatud isikule tervise kahjustamise või kehavigastusega tekitatud kahju puhul Tervisekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses riigivastutuse seaduses sätestatud korras.

  (3) Tervisekassal on tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel Tervisekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

  (4) [Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

  (5) [Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

  (6) [Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

  (7) Tervisekassal on tagasinõudeõigus teadusuuringu sponsori suhtes, kui kindlustatud isiku ravikindlustushüvitise saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, välja arvatud juhul, kui tegemist on ravimi või meditsiiniseadme kliinilise uuringuga või toimivusuuringuga ja uuringu sponsor on vastavalt ravimiseaduse § 997 lõikele 3 erialase hindamise tasust vabastatud.
[RT I, 22.12.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]

§ 27.   Ravikindlustushüvitise territoriaalsus

  (1) Kindlustatud isikul on õigus saada mitterahalist ravikindlustushüvitist Eestis, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 sätestatud juhul.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (2) Kindlustatud isikul on õigus saada käesoleva seaduse §-s 271 kehtestatud korras Tervisekassa sellekohase loa või kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja ja Tervisekassa vahel varem sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tervishoiuteenuse hüvitist, kui talle on osutatud tervishoiuteenust välisriigis.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (3) Tervisekassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmisest või lepingu sõlmimisest, kui taotletavat tervishoiuteenust saab kindlustatud isikule osutada Eestis, kuid Tervisekassa ei võimalda kindlustatud isikule taotletava tervishoiuteenuse osutamise korral Eestis mitterahalisi ega rahalisi ravikindlustushüvitisi.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (4) [Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 271.   Tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse osutamisel välisriigis

  (1) Tervisekassa võib anda käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa või sõlmida samas lõikes nimetatud lepingu kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel, kui:
  1) taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud isikule Eestis osutada;
  2) taotletav tervishoiuteenus on kindlustatud isikule näidustatud;
  3) taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
  4) taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.

  (2) Kindlustatud isiku vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst.

  (3) Tervisekassa nõudmisel on kindlustatud isikul kohustus läbida täiendav terviseseisundi hindamine, mille teeb Tervisekassa määratud arst, et välja selgitada isiku terviseseisundi vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.

  (4) Tervisekassa võib eelistada käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa andmisel või lepingu sõlmimisel taotletava tervishoiuteenuse osutamist Euroopa Liidu liikmesriigis.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 28.   Ravikindlustushüvitiste saamise piirangud

  (1) Kui kindlustatud isik ei täida arsti või pereõe määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, kaotab ta õiguse ravikindlustushüvitisele seoses haigusjuhtumiga, mille ennetamiseks või mille vastu oli määratud ravi otseselt suunatud.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Tervisekassa otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel ravikindlustushüvitisele õiguse kaotamise haldusmenetluse seaduses sätestatud korras käesolevas seaduses ettenähtud erisustega.

  (3) Kindlustatud isikul on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud Tervisekassa otsuse suhtes vaidemenetlus kümne kalendripäeva jooksul haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui:
  1) tegemist on ravikindlustushüvitisega, mille rahaline väärtus ei õigusta kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õiguse piiramist;
  2) tegemist on olulise sekkumisega kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õigusesse;
  3) nõusoleku andmisest või arsti või pereõe määratud ravi täitmisest keeldumiseks on kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal mõjuv põhjus;
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]
  4) määratava tervishoiuteenuse tagajärjel tekib tõsine risk, et kindlustatud isik võib saada raske tervisekahjustuse või surra;
  5) määratav tervishoiuteenus on seotud kindlustatud isiku suurte valudega või püsivate valude tekkimise ohuga.

  (5) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ravikindlustushüvitist, kui ravikindlustushüvitiste saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, välja arvatud ravimi või meditsiiniseadme kliinilises uuringus või toimivusuuringus või haiglaerandi ravimi kasutamisel.
[RT I, 22.12.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]

  (6) Ravikindlustushüvitise saamise õigus aegub kolme aasta jooksul alates õiguse tekkimisest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu Tervishoiuteenuse hüvitis 

1. jaotis Tervishoiuteenused 

§ 29.   Kindlustuskaitse ulatus

  (1) Tervisekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.

  (2) Tervisekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kalendriaastaks kehtestatud piirmäära ulatuses. Nimetatud piirmäära ei kohaldata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (21) Lisaks lõikes 2 sätestatule võtab Tervisekassa vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle hambaraviteenuse osutamiseks meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustele.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (22) Tervisekassa võtab hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses:
  1) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime;
  2) üle 63-aastaselt kindlustatud isikult.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud piirangut ei kohaldata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (24) Tervisekassa võtab kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle kuni 40-aastaselt naissoost kindlustatud isikult, kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja embrüo siirdamiseks, käesoleva seaduse §-s 333 sätestatud korras.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Tervisekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist.

§ 30.   Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu

  (1) Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, millele on lisatud Tervisekassa nõukogu kirjalik arvamus ettepaneku kohta.

  (2) Tervishoiuteenuste loetellu kantakse:
  1) tervishoiuteenuse nimetus;
  2) tervishoiuteenuse kood;
  3) tervishoiuteenuse piirhind;
  4) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär;
  5) kindlustatud isiku omaosaluse määr;
  6) tervishoiuteenuse piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused.

  (3) Kindlustatud isiku omaosalus on tervishoiuteenuse piirhinna osa, mille tasumise kohustust ei võta üle Tervisekassa. Kõigi kindlustatud isikute omaosalus on ühesuurune ega tohi ületada 50 protsenti tervishoiuteenuse piirhinnast, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Vältimatu abi osutamisel omaosalust ei rakendata.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (4) Tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele, tööpraktika korraldamisele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019]

§ 31.   Tervishoiuteenuste loetelu muutmine

  (1) Teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu arvestatakse järgmisi kriteeriume:
  1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
  2) tervishoiuteenuse kulutõhusus;
  3) tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga;
  4) vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele.

  (11) Kompleksteenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ning käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktides 2, 4, 5 ja 6 nimetatud andmete muutmisel, samuti teenuse tervishoiuteenuste loetelust kustutamisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.

  (12) Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.

  (13) Tervisekassa moodustab nõuandva tervishoiuteenuste loetelu komisjoni, kes annab Tervisekassa juhatusele arvamuse tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele.
[RT I, 22.06.2018, 4 - jõust. 01.07.2018]

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsema sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad;
  2) tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja korra;
  3) tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamise ja töökorra ning arvamuse andmise korra.
[RT I, 22.06.2018, 4 - jõust. 01.07.2018]

  (3) Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda kindlustatud isiku omaosalusega, kui:
  1) tervishoiuteenuse osutamisega taotletav eesmärk on saavutatav teiste, odavamate meetoditega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda;
  2) tervishoiuteenus on suunatud pigem elukvaliteedi parandamisele kui haiguse ravimisele või kergendamisele;
  3) kindlustatud isikud on üldjuhul valmis ise tervishoiuteenuse eest tasuma ning kindlustatud isiku otsustus sõlmida tervishoiuteenuse osutamise leping sõltub eelkõige Tervisekassa poolt tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmisest või ülevõetava osa suurusest.

  (4) Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda tingimusega.

  (5) Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võivad algatada asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused, astudes läbirääkimistesse Tervisekassaga. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Tervisekassa, astudes läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega. Ravimi manustamist sisaldava teenuse lisamise või muutmise võib algatada ravimi müügiloa hoidja. Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Tervisekassale ettepanek astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega, et algatada tervishoiuteenuste loetelu muutmine, kui see on vajalik riigi tervishoiupoliitika elluviimiseks.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (6) Valdkonna eest vastutavale ministrile esitatavale taotlusele tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks lisatakse muutmise algataja ja läbirääkimiste teise poole seisukohad.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004; 01.01.2005]

§ 32.   Tervishoiuteenuse osutaja tasustamine

  Kindlustatud isikult Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul.

§ 33.   Alla 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis

  (1) Tervisekassa võtab noorema kui 19-aastase kindlustatud isiku poolt või tema kasuks sõlmitud hambaraviteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et osutatud hambaraviteenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu.

  (2) Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 ja hambaraviteenuse osutaja on kohustatud sõlmima kindlustatud isikuga hambaraviteenuse osutamise lepingu, kui:
  1) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist ja see näidustatus oli või pidi olema ilmne kindlustatud isiku viimase visiidi ajal enne tema 19-aastaseks saamist selle hambaraviteenuse osutaja juurde;
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]
  2) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ja see näidustus tuleneb vajadusest parandada talle enne 19-aastaseks saamist osutatud hambaraviteenuse tagajärgi või on tingitud sellest, et oodatud paranemist ei toimunud, ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

  (3) Isikule, kellelt Tervisekassa võtab hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, ei rakendata tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kindlustatud isiku omaosaluse määra.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

§ 331.   Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis

  (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
  1) nende hambaraviteenuste loetelu, mille eest Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult muul kui käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul;
  2) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära;
  3) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on töötu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses, kes saab sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust käesoleva seaduse § 32 alusel kehtestatud määruses sätestatud perioodil, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel või temal diagnoositud haiguse tõttu suurenenud vajadus saada hambaraviteenust, talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse kõrgendatud piirmäära;
[RT I, 17.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
  4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tervishoiuteenuste ja diagnoositud haiguste loetelu;
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  5) käesoleva seaduse § 29 lõikes 22 nimetatud kindlustatud isikult talle osutatud hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära kolme aasta kohta.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Hambaraviteenuse osutamisel isikule, kellelt Tervisekassa võtab hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud kõrgendatud piirmäära ulatuses, rakendatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kindlustatud isiku omaosalust kuni 15 protsenti.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Kui Tervisekassa ei võtnud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult kalendriaastas hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustust üle piirmäära või kõrgendatud piirmäära ulatuses, siis järgmises kalendriaastas Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (4) Kui Tervisekassa ei võtnud kindlustatud isikult kolme aasta jooksul hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustust üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses, siis järgmise kolmeaastase ajavahemiku jooksul Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 332.   Tervisekassa õigused vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse ja hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Tervisekassa võib teha käesoleva seaduse § 331 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel kalendriaasta kohta kehtestatud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära ületava osa kohta kindlustatud isikule ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda hüvitise piirmäära ületavas osas tagasi.

  (2) Tervisekassa võib teha käesoleva seaduse § 331 lõike 1 punkti 5 alusel kolme aasta kohta kehtestatud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära ületava osa kohta kindlustatud isikule ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda hüvitise piirmäära ületavas osas tagasi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Tervisekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 333.   Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

  (1) Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva seaduse § 29 lõikes 24 nimetatud isikult järgmiste tervishoiuteenuste korral:
  1) tervishoiuteenuste loetellu kantud kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused;
  2) 90 päeva jooksul enne kehavälist viljastamist ja embrüo siirdamist osutatud tervishoiuteenused, mis on osutatud seoses kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamisega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste kulutused hüvitatakse tervishoiuteenuse osutajale, kui Tervisekassale esitatakse ravi rahastamise lepingu alusel raviarve.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool Eestit kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 34.   Haiguste ennetamine

  Tervisekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises Tervisekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.

2. jaotis Ravi rahastamise leping 

§ 35.   Ravi rahastamise leping

  (1) Ravi rahastamise lepinguga võtab Tervisekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele.

  (2) Ravi rahastamise leping on haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 7. peatüki sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

§ 36.   Ravi rahastamise lepingu sõlmimine

  (1) Ravi rahastamise lepingu sõlmib Tervisekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega.

  (2) Tervisekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega.

  (3) Tervisekassal on õigus sõlmida ravi rahastamise leping välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga. Välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule kohaldatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhindasid ja piirmäärasid, kui Tervisekassa kohustub üle võtma tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse.

  (4) Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab Tervisekassa järgmisi asjaolusid:
  1) kindlustatud isikute vajadus teenuse järele ja teenuse kättesaadavus;
  2) teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused;
  3) teenuse hind;
  4) teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele;
  5) tervishoiuteenuse osutajate piirarv;
  6) tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajad;
  7) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad;
  8) varasemate ravi rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja poolt;
  9) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning tervishoiuteenuse osutaja üldine majanduslik seisund;
  10) ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt.

  (41) Tervisekassa sõlmib ravi rahastamise lepingu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, vähemalt kolmeaastase tähtajaga.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

  (42) Kui Tervisekassa, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, sõlmib ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga esimest korda, sõlmitakse leping kuni kolmeaastase tähtajaga.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

  (5) Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga, kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglat.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (51) Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutava isikuga.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 19.06.2009]

  (6) [Kehtetu - RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

§ 37.   Ravi rahastamise lepingu tingimused

  Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
  1) lepingu tähtaeg;
  2) kindlustatud isikutelt Tervisekassa poolt ülevõetavate kohustuste summa ajaühikus ja kohustuste kogusumma ning vajadusel summad valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud arstierialati või muul alusel;
  3) tervishoiuteenuse osutamise eest tasumisele kuuluv hind, arvestades tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhinda ja piirmäära;
  4) osutatavate tervishoiuteenuste miinimummaht;
  5) nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Tervisekassaga kooskõlastamise kord;
  6) tundide arv ajaühikus, mille jooksul on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud osutama kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid;
  7) tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama Tervisekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta;
  8) juhtumid, millal kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks on eelnev kirjalik kooskõlastus Tervisekassaga;
  9) juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada;
  10) ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis;
  11) kindlustatud isikule väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenusest teatamise kord ja tähtaeg;
  12) tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
  13) tervishoiuteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad;
  14) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral;
  15) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.

§ 371.   Vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule hambaravi- ja hambaproteesiteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise tingimused
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Tervisekassa sõlmib kindlustatud isikult käesoleva seaduse § 29 lõigetes 2 ja 22 sätestatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks hambaraviteenuse osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutajaga vähemalt kolmeaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu.

  (2) Kui Tervisekassal ei ole hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutajaga kehtivat ravi rahastamise lepingut, sõlmitakse temaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping üheaastase tähtajaga. Ravi rahastamise lepingu tähtaega pikendatakse vähemalt kaheks aastaks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole lepingu kehtivuse esimese aasta jooksul lepingutingimusi rikkunud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
  1) lepingu tähtaeg;
  2) tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise tingimused ja Tervisekassa poolt nende üle järelevalve tegemise kord;
  3) nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Tervisekassaga kooskõlastamise kord;
  4) tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama Tervisekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta;
  5) juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada;
  6) ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis;
  7) tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus, andmete koosseis ning andmete esitamise tähtaeg ja kord;
  8) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral;
  9) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud ravi rahastamise lepingule ei kohaldata käesoleva seaduse § 36 lõikeid 4–42 ja § 37.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 38.   Ravijärjekord

  (1) Ravijärjekord on tervishoiuteenuse osutaja peetava andmekogu osa plaanilist tervishoiuteenuse hüvitist ootavate kindlustatud isikute kohta, mille andmed on aluseks Tervisekassale tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel.

  (2) Tervisekassa võib ravi rahastamise lepingu sõlmida ainult sellise tervishoiuteenuse osutajaga, kes peab ravijärjekorda vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule ja võimaldab tervise infosüsteemi kaudu sõlmida tervishoiuteenuse osutamise lepingut.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

  (3) Ravijärjekorra maksimumpikkuse kinnitab Tervisekassa nõukogu. Ravijärjekorra maksimumpikkuse pikendamine ei kehti kindlustatud isikute suhtes, kes on kantud ravijärjekorda.

  (4) [Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (5) Ravijärjekorda võib kanda ainult kindlustatud isiku, kellel on ravijärjekorda kandmisel tõendatud meditsiiniline vajadus tervishoiuteenuse saamiseks. Ravijärjekorrast tuleb viivitamatult kustutada kindlustatud isik, kellel ei ole enam tervishoiuteenuse saamise tõendatud meditsiinilist vajadust. Tervisekassal on õigus igal ajal ravijärjekorraga tutvuda või nõuda ravijärjekorra esitamist tutvumiseks.

  (6) Kindlustatud isikul on õigus saada tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda tingimusel, et see ei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi.

§ 39.   Kohustuse ülevõtmine

  (1) Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest.

  (2) Ravijärjekorra olemasolu korral on Tervisekassa kohustatud üle võtma tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse, kui kindlustatud isik on oodanud ravijärjekorras selle tervishoiuteenuse osutamist koos Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega järjekorra saabumiseni või kauem, kui ravijärjekorra maksimumpikkus ette näeb.

  (3) Ravijärjekorra olemasolu korral ei võta Tervisekassa üle väljaspool ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (4) Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla:
  1) tervishoiuteenuse osutamise põhjendamatus või näidustuse puudulikkus;
  2) tervishoiuteenuse osutamine allpool arstiteaduse üldist taset;
  3) tervishoiuteenuse osutamise mittevastavus õigusaktides või ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele;
  4) patsiendi õiguste rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel;
  5) kohustuse ülevõtmise aluseks olevate dokumentide ebakorrektsus, mida tervishoiuteenuse osutaja ei ole kõrvaldanud ravi rahastamise lepingus puuduste kõrvaldamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul;
  6) tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse või muude õigusaktide või Tervisekassaga sõlmitud lepingu rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel.

  (5) Tervisekassal on õigus ja tervishoiuteenuse osutajal on kohustus kindlustatud isikule ühe kuu jooksul kirjalikult teatada Tervisekassa keeldumisest tasu maksmise kohustust üle võtta ja selle põhjustest. Teatamiskohustuse rikkumise korral kaotab tervishoiuteenuse osutaja õiguse nõuda kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu.

  (6) Kindlustatud isikul on õigus esitada tervishoiuteenuse osutaja tasu maksmise nõudele samasuguseid vastuväiteid kui Tervisekassal.

3. jagu Teisene arvamus 

§ 40.   Teisese arvamuse võimaldamine

  (1) Teisene arvamus käesoleva seaduse tähenduses on teise tervishoiuteenuse osutajast eriarsti või teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti (edaspidi teisese arvamuse andja) sõltumatu arvamus, mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse, talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta.

  (2) Kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamisel esmase arvamuse andnud arst on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuseid kajastavad dokumendid või nende koopiad ning väljastama kindlustatud isikule saatekirja teisese arvamuse andja juurde.

  (3) Tervisekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmise kohustuse üks kord ühe ravijuhu kohta Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud ulatuses.

  (4) Muus Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab Tervisekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse §-s 662 kehtestatud tingimustel ja korras.

  (5) Väljaspool Euroopa Liitu tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab Tervisekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse §-s 662 kehtestatud tingimustel ja korras.

  (6) Teisese arvamuse saamiseks Eestis tegutsevalt tervishoiuteenuse osutajalt, kellel puudub ravi rahastamise leping Tervisekassaga, ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutajalt sõlmivad kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja ja Tervisekassa varem kirjaliku lepingu.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

4. jagu Ravimihüvitis, täiendav ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis 
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 41.   Kindlustuskaitse ulatus ravimihüvitise puhul

  (1) Tervisekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning Tervisekassa ravimite loetellu (edaspidi ravimite loetelu) kantud ravimite, eritoitude ja kaasasündinud ainevahetuse häirete raviks kasutatavate toidulisandite (edaspidi ravim) jaemüügi eest.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

  (11) Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse ravimi jaemüügihinnast. Ravimi jaemüügihind käesoleva seaduse tähenduses on ravimi ühe müügipakendi lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb ravimi hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning ravimitootja või müügiloa hoidja, hulgi- või jaemüüja tehtavate soodustuste ja allahindluste mahaarvamise järel.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

  (2) Tervisekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse alusel kehtestatud tingimustele ja vormile. Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil ja temaga koos töötaval õel, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil, välja arvatud kiirabi osutamisel, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil. Alates kolmandast residentuuri aastast on arst-residendil retsepti väljakirjutamise õigus võrdselt vastava eriarstiabi eriala omandanud arstiga.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (3) Tervisekassa ei võta üle ravimi müügi eest tasu maksmise kohustust järgmiste hinnaosade suhtes:
  1) omaosaluse alusmäär ühe retsepti kohta ja
  2) käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda või
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]
  3) käesoleva seaduse § 44 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetellu kantud haiguse ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinda;
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]
  4) käesoleva seaduse § 44 lõikes 41 käsitletud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinda.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]

  (4) Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud ravimite puhul vastavalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendile ravimi piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

  (5) Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ravimite puhul vastavalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]

  (6) Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud ravimite puhul vastavalt § 44 lõikes 4 märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]

  (61) Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõikes 41 käsitletud ravimite puhul vastavalt § 44 lõikes 41 märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]

  (7) Kui ravimi jaemüügihind on väiksem kui piirhind või hinnakokkuleppes märgitud hind või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hind, arvutatakse Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa jaemüügihinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]

  (8) Tervisekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või ühekordse sisseveo- ja kasutamisloaga ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse alusmäär.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

§ 42.   Piirhind, hinnakokkulepe ja omaosaluse alusmäär
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

  (1) Piirhind on ravimite loetelusse kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev hind.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

  (11) Piirhinnad kehtestatakse ravimitele juhul, kui ravimite loetellu kantakse soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 teine sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim teiselt ravimitootjalt või ravimi müügiluba omavalt isikult või loetellu kantakse samaaegselt kaks või enam sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimit vähemalt kahelt tootjalt.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

  (12) Piirhinna arvutamise aluseks on ravimi hulgimüügi ostuhind, millele lisatakse maksimaalsed kehtivad hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused ning käibemaks (edaspidi maksimaalne jaemüügihind). Piirhindade arvutamisel kahele ravimile lähtutakse odavama ravimi hinnast. Kolme ja enama ravimi korral arvutatakse piirhinnad hinnalt odavaimast ravimist järgmise ravimi hinna põhjal.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.01.2005]

  (13) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ja ravimite hulgimüügiga tegelev ravimite tootmise tegevusloa omaja on kohustatud Tervisekassale edastama kõigi ravimite hulgimüügi ostuhinnad. Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Piirhindade arvutamise metoodika, piirhindade kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, võttes arvesse käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatut.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.01.2005]

  (21) Ravimite piirhinnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Piirhinnast madalama või võrdse hinnatasemega ravimile ja juhul, kui Eestis kehtivat müügiluba omab ainult üks sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim, määratakse hind hinnakokkuleppega või kujuneb hind Euroopa Komisjoni ravimite ühishanke tulemusel.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]

  (4) Hinnakokkulepe on Tervisekassa ja ravimitootja või väljastatud ravimi müügiluba omava isiku vahel sõlmitud üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping piirhinnast madalama või võrdse jaemüügihinnaga ravimite või piirhinnaga hõlmamata ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta, mille soodustuse protsent on 100, 75 või 50.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Apteegist ravimi väljastamisel on omaosaluse alusmäär 2,5 eurot retsepti kohta. Omaosaluse alusmäära rakendatakse ainult Tervisekassas kindlustatud isiku suhtes ambulatoorse ravi korral.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (6) Informatsioon kehtivate piirhindade ja hinnakokkulepetes märgitud hindade kohta peab olema raviteenuse tarbijale kättesaadav Tervisekassa veebilehel, apteegis ja retsepti väljakirjutava tervishoiuteenuse osutaja juures.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

§ 43.   Ravimite loetelu

  (1) Ravimite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Ravimi ravimite loetellu kandmise ettepaneku tegemisel ja ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]
  1) kindlustatud isiku vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest;
  2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kindlustatud isiku vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid;
  3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus;
  4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu;
  5) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad.

  (31) Tervisekassa viib läbi käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud haldusmenetluse ravimite loetelu koostamiseks ja selle muutmiseks. Menetluse läbiviimiseks moodustab Tervisekassa nõuandva ravimikomisjoni, mille liikmete määramine ja töökord kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määruses.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (32) Ravimitootja esitatud taotlus ravimi ravimite loetellu kandmise või loetelu muutmise kohta on avalik teave, välja arvatud taotluse lisa või muu teave, mis võib kahjustada menetluse läbiviimise erapooletust.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

  (5) Ravimite loetellu kantakse:
  1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – The Anatomical Therapeutic Chemical Classification);
  2) ravimpreparaat;
  3) ravimitootja;
  4) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 100;
  5) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 75;
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]
  6) ravimi ravimivormide, tugevuste ja pakendite soodustuse protsent;
  7) pakendikood.
[RT I, 04.05.2016, 1 - jõust. 14.05.2016]

  (51) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4–7 nimetatud andmed on siduvad, punktides 1–3 nimetatud andmed on selgitava tähendusega.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

  (6) Ravimi võib ravimite loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on:
  1) tagada kande jõustumine ravimite loetelus pärast hinnakokkuleppe sõlmimist või piirhinna kehtestamist;
  2) tagada ravimi kustutamine ravimite loetelust, kui hinnakokkulepe lõpeb;
  3) ühe ravimi teatavale ravimivormile, tugevusele või pakendile madalama ravimi soodustuse protsendi kehtestamine;
  4) ravimite väljakirjutamise õiguse piiramine kindlustatud isiku tervise huvides või ravimi väljakirjutamise põhjendatuse tagamiseks;
  5) ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamine.

§ 44.   Ravimi soodustuse protsendid

  (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna alusel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]

  (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna alusel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75. 4- kuni 16-aastaste laste ja isikute, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ning vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite müümisel soodustuse protsenti 90.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]

  (3) Ravimid, mis ei ole mõeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, võib kanda ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

  (4) Kui ravim on kantud ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 ja 100 või 50 ja 75, kuid on välja kirjutatud muul näidustusel kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, loetakse ravimi soodustuse protsendiks 50, võttes arvesse käesoleva seaduse § 43 lõike 6 alusel kehtestatud tingimusi.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

  (41) Ravimite loetellu kantud ravimitele rakendatakse alla 4-aastaste laste puhul soodustuse protsenti 100.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel järgmistest kriteeriumidest:
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]
  1) haiguse raskus ja eluohtlikkus;
  2) haiguse epideemilise leviku võimalikkus;
  3) haigusega kaasnev valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused;
  4) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele.

  (6) Valdkonna eest vastutav minister lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel lisaks lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele eesmärgist tagada nende krooniliste haiguste ravimine või kergendamine, mis oluliselt halvendavad elukvaliteeti.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]

  (7) Haigust ei kanta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud haiguste loetellu, kui haigus on ravitav teiste, odavamate raviviisidega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda.

  (8) Haiguse võib haiguste loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on arvestada soost, vanusest või meditsiinilisest põhjusest tingitud vajadusega.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 45.   Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

  (1) Hinnakokkuleppe sõlmimisel ja muutmisel lähtutakse kindlustatud isikute huvist saada vajalikke ravimeid mõistliku hinnaga ning Tervisekassa eelarve vahenditest, mis on ette nähtud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks, samuti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttest.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

  (2) Hinnakokkuleppes lepitakse kokku järgmised tingimused:
  1) ravimi hulgimüügi ostuhind eurodes kõigi 100, 75 või 50 protsenti soodustatavate ravimvormide, toimeaine sisalduste ja pakendite kaupa;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  2) ravimi jaemüügi eeldatav maht hinnakokkuleppe kehtivuse ajal juhul, kui ravim on ainus ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim;
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]
  3) tähtaeg, mille jooksul on pooltel hinnakokkuleppe muutmine keelatud;
  4) tingimused, mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatule;
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]
  5) tähtpäev, mis ajaks tuleb pooltel hinnakokkuleppe kehtivuse tähtaja automaatse pikenemise vältimiseks esitada hinnakokkuleppe muutmise taotlused;
  6) kui pooled ei jõua hinnamuutuses kokkuleppele, siis tähtaeg, mille jooksul ravimitootja on kohustatud ravimit Eesti turul müüma ja Tervisekassa üle võtma kindlustatud isikutelt ravimi eest tasumise kohustuse senistel alustel;
  7) muud tingimused ja kohustused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning hinnakokkuleppe tingimuste täitmise tagamiseks.

  (3) Hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb Tervisekassale ravimitootja või isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba. Hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse võib algatada Tervisekassa.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (31) Kui ravim on ainus ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim ja kui hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda, esitab Tervisekassa või ravimitootja hinna muutmiseks hinnakokkuleppe muutmise taotluse.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (4) [Kehtetu - RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

  (5) [Kehtetu - RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

  (51) Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, võib Tervisekassa algatada käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korras menetluse ravimi väljaarvamiseks ravimite loetelust.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (52) Alates hinnakokkuleppe lõppemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaega, või ravimi piirhinna kehtetuks tunnistamisest kuni ravimi loetelust väljaarvamiseni või hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse Tervisekassa poolt ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel ravimi hinnakokkuleppe hinnaks hinnakokkuleppe muutmise taotluse või sõlmimise ettepaneku esitamise ajal käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv madalaim hulgimüügi ostuhinna alusel arvutatud maksimaalne jaemüügihind.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

  (6) Hinnakokkuleppe sõlmimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 46.   Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

  (1) Ravimi jaemüüja esitab Tervisekassale arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

  (2) Tervisekassa võib keelduda ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest, kui ravimi müümisel on rikutud ravimi müügi nõudeid.

§ 47.   Täiendav ravimihüvitis

  (1) Tervisekassa võtab täiendavalt tasu maksmise kohustuse üle, kui kindlustatud isiku tasutud summa kalendriaastas ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks ületab kalendriaastas 100 eurot (edaspidi täiendav ravimihüvitis).

  (2) Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab retseptikeskus kindlustatud isiku ravimi väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses olevaid andmeid.

  (3) Kui kindlustatud isikule ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ettenähtud täiendava ravimihüvitise võrra soodustust teha, võimaldatakse see talle järgmisel ostul või hüvitatakse saamata jäänud täiendav ravimihüvitis kindlustatud isiku taotlusel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Kui kindlustatud isik ei tee jooksval kalendriaastal järgmist ostu või ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlust, siis kandub isiku viimase ostu hetkel saamata jäänud täiendav ravimihüvitis üle järgmisesse kalendriaastasse.

  (6) Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse Tervisekassa tasutud summasid, samuti summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda.

  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa on 100 kuni 300 eurot, hüvitab Tervisekassa 100 eurot ületavast osast 50 protsenti.

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa ületab 300 eurot, hüvitab Tervisekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 arvutatule 300 eurot ületavast osast 90 protsenti.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

§ 48.   Kindlustuskaitse ulatus meditsiiniseadmehüvitise puhul

  (1) Tervisekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu).

  (2) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses on instrument, aparaat või seade, samuti materjal või muu toode, mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis, ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik:
  1) haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks;
  2) vigastuse leevendamiseks või raviks.

  (21) Käesoleva seaduse mõistes on meditsiiniseade ka kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse raviks kasutatav nahahooldusvahend.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

  (3) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses ei ole:
  1) kirurgiliselt invasiivne meditsiiniseade;
  2) siirdatav meditsiiniseade;
  3) aktiivne diagnostikameditsiiniseade.

  (4) Meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul.

  (5) Meditsiinseadmete loetellu kantakse:
  1) meditsiiniseadmete rühma nimetus;
  2) meditsiiniseadme kood;
  3) meditsiiniseadme nimetus;
  4) meditsiiniseadmete kogus müügipakendis;
  5) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind, milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind;
  6) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär;
  7) kindlustatud isiku omaosaluse määr;
  8) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused.

  (6) Meditsiiniseadme Tervisekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 90% või 50% meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast, välja arvatud käesoleva seaduse § 481 lõikes 3 sätestatud juhul. Tervisekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 50%, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam meditsiiniseade.

  (7) Meditsiiniseadmete rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid.

  (8) Meditsiiniseadmete loetellu võib kanda meditsiiniseadme, mille suhtes Tervisekassa ja tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe.

  (9) Meditsiiniseadme võib meditsiiniseadmete loetellu kanda tingimustega, mille eesmärk on reguleerida meditsiiniseadme väljakirjutamist, arvestades käesoleva seaduse § 481 lõikes 1 sätestatud kriteeriume.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]

§ 481.   Meditsiiniseadmete loetelu muutmine

  (1) Meditsiiniseadme kandmisel meditsiiniseadmete loetellu või meditsiiniseadmete loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
  1) meditsiiniliselt põhjendatud näidustuse olemasolu meditsiiniseadme tavakasutamiseks ja alternatiivsete meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu;
  2) raviks vajalik meditsiiniseadmete optimaalne kogus lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest;
  3) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas muu avaliku rahastamisallika olemasolu;
  4) meditsiiniseadme kulutõhusus;
  5) meditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seadusele ja asjakohastele Euroopa Liidu õigusaktidele, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõikes 21 nimetatud meditsiiniseadme korral.
[RT I, 22.12.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Meditsiiniseadme Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks võetava piirhinna muutmisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriume.

  (3) Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind.

  (4) Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, hinnakokkuleppes sätestatust või piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaühendus.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja, astudes läbirääkimistesse Tervisekassaga. Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Terviseamet või Tervisekassa, astudes tootja või tema volitatud esindajaga läbirääkimistesse. Taotluse esitaja peab teatavaks tegema kõik talle teada olevad läbirääkimistel tähtsust omavad asjaolud.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

§ 49.   Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja müüjaga sõlmitav leping
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]

  (1) Meditsiiniseadme müüja esitab Tervisekassale arve meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 45 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]

  (2) Meditsiiniseadme müüja, välja arvatud apteek, sõlmib Tervisekassaga lepingu, milles lepitakse kokku järgmised tingimused:
  1) lepingu tähtaeg;
  2) asjaolud, mille esinemisel on pooltel õigus ühepoolselt leping lõpetada;
  3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast lühem tähtaeg;
  4) asjaolud, mille esinemise korral on kohustuse ülevõtmise tingimuseks eelnev kirjalik kooskõlastus Tervisekassaga;
  5) meditsiiniseadme müüja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete Tervisekassale esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
  6) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]

  (3) Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla meditsiiniseadme müügi mittevastavus õigusaktide või Tervisekassaga sõlmitud lepingu sätetele.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]

5. jagu Rahalised hüvitised 

1. jaotis Ajutise töövõimetuse hüvitis 

§ 50.   Ajutise töövõimetuse hüvitis, selle liigid ja maksmise juhud
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

  (1) Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

  (11) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse ka käesoleva seaduse § 5 lõike 31 alusel kindlustatud isikule, kui tema töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevaks ei ole tema eest sotsiaalmaksu maksva füüsilisest isikust ettevõtja kohta äriregistris tehtud kustutamiskannet või tegevuse peatamise kannet või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kohta ei ole töötamise registris tehtud töötamise lõpetamise kannet.
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 17.12.2018]

  (2) Ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3 ja 6 ja lõikes 4 nimetatud alustel kindlustuskaitset omavale isikule ega kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikule.

  (3) Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on:
  1) haigushüvitis;
  2) [kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
  3) [kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
  4) hooldushüvitis.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 51.   Ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum

  (1) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, on:
  1) kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv tervishoiutöötaja on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust;
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]
  2) kindlustatud isiku suhtes kehtestatud karantiin;
  3) kindlustatud isiku terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  4) kindlustatud isiku tööst keeldumine töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 2 alusel;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  5) kindlustatud isikult elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamine teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks, mille puhul raviv arst on määranud, et kindlustatud isik ei ole selle tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust.
[RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]

  (2) [Kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (3) [Kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Kindlustusjuhtum, mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist, on:
  1) alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine;
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]
  2) haige perekonnaliikme kodus põetamine;
  3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.

§ 52.   Töövõimetusleht

  (1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (11) Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberil, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse edastada. Sellisel juhul edastab töövõimetuslehe väljakirjutaja töövõimetuslehe andmed Tervisekassa andmekogusse X-tee liidese kaudu esimesel võimalusel.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]

  (2) Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on tervishoiutöötajal, välja arvatud kiirabi osutamisel. Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (21) Ämmaemandal on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus ainult raseda töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele tööle üleviimiseks töölepingu seaduse § 18 lõigete 1 ja 2 alusel ja teenistustingimuste ajutiseks kergendamiseks avaliku teenistuse seaduse § 48 alusel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (22) Õel on ainult haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (3) Töövõimetuslehe liigid on haigusleht ja hooldusleht.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja vormi ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja Tervisekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

§ 53.   Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord

  (1) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 või lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõend. Tervisekassa nõudmisel tuleb tõendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku poolt kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab kindlustatud isik.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (11) [Kehtetu - RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.07.2009]

  (3) [Kehtetu - RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]

  (31) [Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (4) Kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]

  (41) Ettevõtlustulu maksu maksja teeb omapoolsed töövõimetuslehe kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest, kuid mitte hiljem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 52 sätestatud tähtpäevaks ja korras. Tervisekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]

  (51) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale paberil töövõimetuslehe, teeb tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatud isiku samasisulisele elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult paberil töövõimetuslehe saamise päevast.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (52) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend), esitab tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja Tervisekassale tõendi ning muud hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult tõendi saamise päevast.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (53) Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid Tervisekassale ise.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (54) Tõendi alusel määratakse ja makstakse hüvitis, kui:
  1) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on Tervisekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega taasalustamise päevast või
  2) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on Tervisekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise taasalustamise päevast.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (55) Hüvitist ei määrata ega maksta, kui tõendit ei esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 54 sätestatud tähtaja jooksul.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (6) Tervisekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud Tervisekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on Tervisekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (7) Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseisu ning hüvitise määramise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 54.   Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus

  (1) Tervisekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust:
  1) 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral;
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
  11) 80 protsenti alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi, haige perekonnaliikme kodus põetamise ning alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral;
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]
  2) [kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
  3) [kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
  4) [kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
  5) [kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
  6) 100 protsenti kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral;
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]
  7) 100 protsenti kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral;
  8) 100 protsenti elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamise korral teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks.
[RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]

  (2) Hüvitise suuruse arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kui töötajale on võimaldatud terviseseisundile vastavat tööd töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või kui ametniku teenistustingimusi on ajutiselt kergendatud avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel, maksab Tervisekassa kindlustatud isikule hüvitist niisuguses summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi töötasu) jagatuna selle ajavahemiku kalendripäevadega on võrdne kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tuluga.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 55.   Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine

  (1) Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 51 ning lõigetes 3 ja 31 nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–3, 33 ja 6–15 ning lõigete 11 ja 12 alusel riigi, valla, linna või loomeliidu makstavat sotsiaalmaksu.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (11) Ettevõtluskontolt tasutud sotsiaalmaksu puhul arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud maksumäära alusel.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötajaga kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid see ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötajaga kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lõikes 3 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lõikes 3 sätestatud korras.

  (5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4, 5 või 51 või lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud § 5 lõike 2 punktides 4, 5 ja 51 nimetatud lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (51) Käesoleva seaduse § 5 lõike 31 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

  (6) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4, 5 või 51 või lõike 3 või 31 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 sätestatud kuumäärast.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 sätteid ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

  (71) Käesoleva seaduse § 5 lõike 31 alusel kindlustatud isiku suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

  (8) Kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele rohkem kui ühel käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 5 ja 51 nimetatud alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

§ 56.   Õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist

  (1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse kuuendast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 11.01.2023, 1 - jõust. 12.01.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist]

  (11) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja ajutine keeldumine tööülesannete täitmisest töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud isiku ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 2 alusel, siis arvutatakse hüvitist teisest päevast, millal töötaja või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud isik keeldus tööülesannete ajutisest täitmisest või vabastati ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (12) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 51 ning lõigetes 3 ja 31 nimetatud isikutel tekib raseduse korral õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisest vabastuse teisest päevast alates.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (13) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktid 6 ja 7, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

  (14) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkt 8, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 5 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse esimesest päevast alates.
[RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]

  (2) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel, siis arvutatakse hüvitist esimesest päevast, millal töötaja asus tegema terviseseisundile vastavat tööd või ametnik asus teenistusse kergendatud teenistustingimuste alusel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Õigus saada hooldushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 57.   Haigushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik

  (1) Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (3) Karantiini korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni karantiini lõpetamise päevani.
[RT I, 29.12.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (4) [Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (5) [Kehtetu - RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

  (6) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (7) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 58.   Sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
[Kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 59.   Hooldushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik

  (1) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral kuni 14 kalendripäeva ja teiste perekonnaliikmete kodus põetamise korral kuni seitse kalendripäeva.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (11) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist kuni 10 kalendripäeva alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi.

  (3) Ühe hooldusjuhu korral mitmele hooldajale väljakirjutatud hoolduslehe alusel on hooldajatel õigus saada hooldushüvitist kokku mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud kalendripäevade eest.
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 60.   Ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirang

  (1) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui:
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]
  1) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus;
  2) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist;
  3) kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud;
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]
  4) kindlustatud isik ei ilmu määratud ajal tervishoiutöötaja vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta;
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]
  5) kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatavat tulu.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  6) [kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]

  (2) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.

  (3) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik ei ilmu määratud ajal tervishoiutöötaja vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist tervishoiutöötaja vastuvõtule mitteilmumise päevast alates.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (4) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on:
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]
  1) puhkusel;
  2) puhkuse ajal hoolduslehel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel tekib kindlustatud isikul õigus saada hüvitist alates päevast, millal ta katkestab puhkuse ja asub või on kohustatud asuma täitma töö- või teenistuskohustusi.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (6) Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest hooldushüvitist.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 61.   Keeld lubada ajutiselt töövõimetut kindlustatud isikut tööle või teenistusse

  (1) Tööandja ei tohi lubada käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kindlustatud isikut töö- või teenistuskohustusi täitma töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral kaotab kindlustatud isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast.

§ 62.   Tervisekassa õigused ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel

  (1) Tervisekassa võib otsusega pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul puudub õigus hüvitist saada. Kui kahtlus osutub põhjendamatuks, on Tervisekassa kohustatud tasuma viivist alates käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 sätestatud tähtajast.

  (2) Tervisekassa on kohustatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist andma kindlustatud isikule vähemalt viie kalendripäeva pikkuse tähtaja asja kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

  (3) Tervisekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

  (4) Kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib Tervisekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt.

  (5) Tervisekassa nõuab tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 6 alusel 100 protsendi ulatuses makstud hüvitise ja nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel 70 protsendi ulatuses arvutatud hüvitise vahe.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Tervisekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

2. jaotis Muud rahalised hüvitised 

§ 63.   Täiskasvanu hambaproteesihüvitis
[Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 64.   Sõidukuluhüvitis
[Kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]

§ 65.   Täiskasvanu hambaproteesihüvitise alusdokumendid
[Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 66.   Täiskasvanu hambaproteesihüvitise seotus ajavahemikuga
[Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 661.   Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib Tervisekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest, välja arvatud hambaraviteenus, ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on väljaspool ravijärjekorda osutanud Eestis tegutsev tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamise ajal kehtiv ravi rahastamise leping Tervisekassaga (edaspidi Tervisekassa lepingupartner).

  (2) Tervisekassa nõukogu ettepaneku aluseks võib olla:
  1) vajadus tagada küllaldane juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele või
  2) vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses võib sätestada tervishoiuteenused, mis:
  1) mõjutavad olulisel määral patsiendi elukvaliteeti, vältides puude või püsiva tervisekahjustuse väljakujunemist;
  2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks või
  3) nõuavad spetsialiseeritud meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist.

  (4) Tervisekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutaja poolt ravijärjekorda kantud kindlustatud isikule Tervisekassa lepingupartneri poolt väljaspool ravijärjekorda meditsiinilisel näidustusel ja saatekirja alusel osutatud tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt tervishoiuteenuse eest tasutud summat.

  (5) Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.

  (6) Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse eest, mille osutamise ravijärjekorrale Eestis on ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3 alusel kehtestatud vähemalt üheaastane maksimumpikkus, makstakse välja Tervisekassa kehtestatud hüvitise väljamaksmise otsuses kindlaksmääratud päeval, kuid mitte hiljem kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise ravijärjekorra maksimumpikkuse kohase tähtaja viimasel päeval.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 662.   Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis

  (1) Kindlustatud isikul on õigus saada käesolevas seaduses ettenähtud ravikindlustushüvitisi seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 503 nimetatud piiriülese tervishoiuteenuse saamisega Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis.

  (2) Tervisekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt piiriülese tervishoiuteenuse eest tasutud summat.

  (3) Tervisekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud ja käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud loetellu kantud ravimite eest tasutud summa nimetatud loetelus kehtestatud tingimustega, käesoleva seaduse § 42 lõike 21 alusel kehtestatud piirhindadega ja § 42 lõike 4 alusel sõlmitud hinnakokkulepetega määratud ravimihindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt ravimi eest tasutud summat.

  (4) Tervisekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud meditsiiniseadmete eest tasutud summa käesoleva seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt meditsiiniseadme eest tasutud summat.

  (5) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotluse menetlemisel on Tervisekassal õigus raviarvete kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11), alusel loodud siseturu infosüsteemi.

  (6) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.

  (7) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 663.   Eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib Tervisekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega eelloa nõude Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks, et:
  1) tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud valikule või
  2) kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelloa nõude võib kehtestada tervishoiuteenuste saamiseks, mis:
  1) olenevad planeerimisvajadusest;
  2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks;
  3) nõuavad kitsalt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist;
  4) kujutavad endast erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse tervishoiuteenus, mille saamiseks eelloa nõue kehtestatakse, eelloa nõude kehtestamise eesmärk ja eelloa nõude kehtestamise vajaduse ümberhindamise periood.

  (4) Eelloa nõude võib kehtestada kas üleriigiliselt või teatud tervishoiuteenuse osutaja osutatava tervishoiuteenuse saamiseks.

  (5) Tervishoiuteenuse korral, mille saamiseks on kehtestatud eelloa nõue, maksab Tervisekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist vaid juhul, kui kindlustatud isik on saanud asjakohase eelloa.

  (6) Kehtestatud eelloa nõue avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti veebilehel.

  (7) Sotsiaalministeerium teavitab Euroopa Komisjoni eelloa nõude kehtestamisest ning selle nõude kohaldamisest ja kohaldamise lõpetamisest.

  (8) Eelloa annab kindlustatud isikule Tervisekassa.

  (9) Tervisekassa ei või keelduda eelloa andmisest, kui kindlustatud isikul on Eestis õigus tervishoiuteenusele, mille saamiseks eelluba taotletakse, ning kui seda tervishoiuteenust ei saa osutada Eestis meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse isiku terviseseisundi objektiivset meditsiinilist hinnangut, tema haiguslugu ja haiguse võimalikku kulgu, valu suurust ja puude laadi taotluse esitamise ajal.

  (10) Tervisekassa võib keelduda eelloa andmisest järgmistel põhjustel:
  1) kliinilise hinnangu kohaselt on mõistliku kindlusega tuvastatud, et on olemas oht tervisele, mida ei saa pidada vastuvõetavaks, võttes arvesse soovitud piiriülesest tervishoiuteenusest isikule saadavat võimalikku kasu;
  2) mõistliku kindlusega on tuvastatud, et piiriülesest tervishoiuteenusest tuleneb märkimisväärne oht üldsuse ohutusele;
  3) tervishoiuteenust osutab tervishoiuteenuse osutaja, kelle puhul on tekkinud tõsine ja konkreetne kahtlus tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi ohutuse alaste standardite ja juhiste, sealhulgas järelevalvealaste sätete järgimise suhtes, kui need standardid ja juhised on ette nähtud tervishoiuteenust osutava liikmesriigi õigusnormide või akrediteerimissüsteemidega;
  4) tervishoiuteenust saab osutada Eestis meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse konkreetse isiku terviseseisundit ja haiguse võimalikku kulgu.

  (11) Kui kindlustatud isik taotleb eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks, teeb Tervisekassa kindlaks, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) sätestatud eelloa saamise tingimused on täidetud. Kui need tingimused on täidetud, antakse eelluba kõnealuse määruse kohaselt, välja arvatud juhul, kui isik sõnaselgelt soovib teisiti.

  (12) Eelloa taotluse menetlemisel on Tervisekassal õigus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajatega seonduvate asjaolude kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012 alusel loodud siseturu infosüsteemi.

  (13) Eelloa taotluse menetlemisel on Tervisekassal õigus küsida eksperdihinnangut, et selgitada välja taotletava tervishoiuteenuse osutamise vajadus ja teenuse osutamise tähtaeg.

  (14) Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks eelloa nõude kehtestamise ning eelloa taotlemise ja andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 664.   Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitamise piirangud

  (1) Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei maksa Tervisekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist, välja arvatud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kindlustatud isikutele.

  (2) Kindlustatud isikule, kellel on kindlustuskaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 17, 24 või 26 alusel või kelle vajadus saada piiriülest tervishoiuteenust on tekkinud Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, viibimise ajal, makstakse piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist Euroopa Liidu liikmesriigi tervishoiuteenuse osutaja väljastatud saatekirja alusel.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

6. jagu Lisatasu ja kindlustatud isiku täiendav omaosalus 

1. jaotis Üldtingimused 

§ 67.   Lisatasu ja selle laiendamise keeld

  (1) Lisatasu käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks, mille maksmise kohustust ei võta üle Tervisekassa. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu.

  (2) Tervisekassa ei hüvita lisatasu.

  (3) Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui käesolevas jaos sätestatud alustel ja ulatuses.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 68.   Kohustus osutada tervishoiuteenust majutuse standardtingimustes

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja, kellega Tervisekassa on sõlminud ravi rahastamise lepingu, on kohustatud tagama kindlustatud isikule statsionaarse tervishoiuteenuse saamise ajaks majutuse standardtingimustes.

  (2) Majutuse standardtingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Tervishoiuteenuse osutamisel majutuse standardtingimustest paremates tingimustes võib teenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult kooskõlas teenuse osutaja kehtestatud hinnakirjaga tasu, mis on vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud ravi rahastamise lepingu sõlmimisel esitama nimetatud hinnakirja Tervisekassale ning tutvustama seda kindlustatud isikule enne tervishoiuteenuse osutamist.

  (4) Kindlustatud isikul on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt teenuse osutamist majutuse standardtingimustes. Kui Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutajal on võimalik pakkuda tervishoiuteenust ainult majutuse standardtingimustest paremates tingimustes, siis ei või tervishoiuteenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasu.

2. jaotis Visiiditasu, täiendav omaosalus, voodipäevatasu ja dokumendi väljastamise tasu 

§ 69.   Visiiditasu koduvisiidi eest

  (1) Üldarstiabi osutaja võib nõuda kindlustatud isikult visiiditasu koduvisiidi eest.

  (2) Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada käesoleva seaduse § 72 lõikes 1 toodud visiiditasu piirmäära, sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta.

  (3) Koduvisiidi eest ei või nõuda visiiditasu rasedalt ja alla 2-aastaselt kindlustatud isikult.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

§ 70.   Visiiditasu ja täiendav omaosalus ambulatoorse eriarstiabi eest tasumisel

  (1) Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse üldarstiabi osutaja või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ilma saatekirjata, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist.

  (2) Ambulatoorse eriarstiabi osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei võta Tervisekassa üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustust (täiendav omaosalus), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (3) Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata võtab Tervisekassa kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel, juhul kui eriarstiabi osutatakse trauma, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse tõttu või juhul kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi või eriarstiabi osutaja jätab patsiendi tema terviseseisundi tõttu eriarstiabi osutaja jälgimisele või ravile.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (4) Kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja või teise tervishoiuteenuse osutaja sedasama tervishoiuteenust osutava tervishoiutöötaja juurde ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist.

  (5) Visiiditasu ei või nõuda, kui:
  1) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale;
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]
  2) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla kaheaastasele kindlustatud isikule;
  3) vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamisele järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine.

  (6) Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 71.   Voodipäevatasu

  (1) Statsionaarse eriarstiabi osutaja või iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutaja võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes osutatud teenuste eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

  (2) Voodipäevatasu ei või nõuda intensiivravi osutamise aja eest, raseduse ja sünnitusega seotud statsionaarse eriarstiabi osutamisel ning statsionaarse eriarstiabi osutamisel alaealisele.

  (3) Voodipäevatasu kehtestamise õigus on tervishoiuteenuse osutaja nõukogul.

§ 72.   Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär

  (1) Koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär on 5 eurot.
[RT I, 31.12.2012, 6 - jõust. 10.01.2013]

  (2) Voodipäevatasu piirmäär on 2,50 eurot.
[RT I, 31.12.2012, 6 - jõust. 10.01.2013]

  (3) Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär korrutatakse iga kalendriaasta 1. märtsiks indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastane muutus.

  (4) Tarbijahinnaindeksi aastane muutus leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse jagamisel üle-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab määrusega visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäära hiljemalt jooksva aasta 20. veebruariks.

§ 73.   Dokumendi väljastamise tasu

  (1) Väljastatud dokumendi eest võib tervishoiuteenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult mõistlikku tasu.

  (11) [Kehtetu - RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Tervishoiuteenuse osutaja ei või nõuda kindlustatud isikult tasu töövõimetuslehe ja retsepti väljakirjutamise eest.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]

  (3) Tervishoiuteenuse osutaja ei või nõuda kindlustatud isikult tasu dokumendi väljastamise eest, kui dokument on vajalik Tervisekassale, õiguskaitseorganile või teisele tervishoiuteenuse osutajale seoses tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisega, töövõime hindamiseks või puude raskusastme määramiseks, ega muudel seadusega sätestatud juhtudel.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (4) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus nõuda alaealise patsiendi kohta väljastatava dokumendi eest tasu, mis ei ületa dokumendi väljastamisele tehtud keskmisi kulutusi.
[RT I 2004, 49, 342 - jõust. 01.07.2004]

4. peatükk MUUDATUSED SEADUSTES 

§ 74. – § 87. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE 

§ 88.   Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine kuni käesoleva seaduse § 55 jõustumiseni

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud kuuel kalendrikuul tööandjate poolt kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja töövabastuse alguspäevale eelnenud kuue kuu kalendripäevade arvu jagatisega. Kuue kuu kalendripäevade arvust arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töökohustuste või ametiülesannete täitmisest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel või oli puhkusel puhkuseseaduse § 9 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel üle 28 kalendripäeva või § 30 alusel.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isik kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks oleval ajavahemikul ei saanud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötaja põhipalga ja arvu 30 jagatisega, kuid mitte üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötaja põhipalgast või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lõikes 2 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lõikes 2 sätestatud korras.

  (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 või 5 ja lõike 3 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub ajavahemikus 1. juuli kuni järgmise kalendriaasta 30. juuni alanud töövabastuse korral nimetatud ajavahemikule eelnenud kalendriaastal (1. jaanuar kuni 31. detsember) kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Enne jagamist arvatakse arvust 365 maha nende päevade arv, millal kindlustatud isik oli töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel.

  (5) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktide 4 ja 5 või lõike 3 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 5 sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtivast sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 5 sätestatud kuumäärast.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 sätteid ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu või sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

  (7) Kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu ühel, kindlustatud isiku valitud, käesolevas paragrahvis sätestatud alusel.

  (8) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse sotsiaalmaksu maksja esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest.

  (9) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktide 4 ja 5 ja lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse Maksu- ja Tolliameti esitatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu andmetest.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 89.   Üleminekusätted

  (1) Kui töövõimetuslehel märgitud töövabastus algab enne 2002. aasta 1. oktoobrit, aga esitatakse ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks pärast 2002. aasta 1. oktoobrit, kohaldatakse hüvitise määramise ja maksmise suhtes käesoleva seaduse sätteid.

  (2) Kui Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse alusel kindlustatud isiku rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb käesoleva seaduse kehtivuse ajal, on kindlustatud isikul õigus nõuda selle pikendamist vastavalt käesolevale seadusele.

  (3) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini võib haigekassa sõlmida lepingu käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuga haigekassas kindlustatuks olemise piiranguta.

  (4) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini loetakse kindlustatud isikuga seaduse alusel võrdsustatud isikuks, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, ka kindlustatu ülalpeetav abikaasa.

  (5) Kuni käesoleva seaduse § 30 lõike 4 jõustumiseni 2003. aasta 1. juulil hõlmab tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele, õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele ning hoonete ehitamisele ja renoveerimisele.

  (6) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajate vahel enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud lepingutele, mis reguleerivad osutatud tervishoiuteenuste eest tasumist, ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise sätteid.

  (7) Kuni hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse ravimi hinnakokkuleppe hinnaks 2008. aasta 31. detsembril kehtinud maksimaalne jaemüügihind.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

  (8) [Kehtetu - RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

  (9) [Kehtetu - RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

  (10) Kuni käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 jõustumiseni 2003. aasta 1. aprillil maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 60 protsenti statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise ja alla 10-aastase lapse haiglas põetamise korral.

  (11) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isikuks ei loeta enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastu võetud:
  1) kaugõppe õppevormis (välja arvatud meditsiinilistel näidustustel) õppivat üliõpilast;
  2) õhtuõppe või kaugõppe õppevormis keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavat vähemalt 24-aastast õpilast (välja arvatud, kui ta saab 24-aastaseks õppekava nominaalkestuse jooksul).

  (12) Käesoleva seaduse § 57 lõiget 7 kohaldatakse isiku suhtes, kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustusest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algab pärast 2004. aasta 31. juulit.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

  (13) Pärast 2009. aasta 1. jaanuari lõpeb Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel Maksu- ja Tolliametile ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest teatamisest või füüsilisest isikust ettevõtja kustutamisest maksukohustuslaste registrist pärast 2009. aasta 31. detsembrit põhjusel, et isik ei ole taotlenud enda kandmist füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse või tema kandeavaldus äriregistrisse kandmiseks jäi rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama haigekassale ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest või registrist kustutamisest kümne kalendripäeva jooksul.
[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

  (14) Isiku suhtes, kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse lõpuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud ravikindlustuse seaduses sätestatut.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

  (15) Kindlustatud isikuks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka põhihariduse nõudeta kutseõppes õppiv isik ja põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane käesolevas seaduses kutseõppe tasemeõppes õppivale isikule kehtestatud tingimustel.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (16) Haigekassa maksab kindlustatud isikule piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist nende tervishoiuteenuste ja nende osutamise käigus välja kirjutatud retseptiravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on osutatud või välja kirjutatud alates 2013. aasta 25. oktoobrist.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (17) Ravimite puhul, mis on kindlustatud isikule väljastatud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldab haigekassa täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamisel 2014. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse §-s 47 sätestatut.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (18) Ravimite puhul, mis on kindlustatud isikule väljastatud enne 2017. aasta 1. juulit, kohaldub haigekassa täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamisel kuni 2017. aasta 30. juunini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsioon.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (19) Enne 2017. aasta 1. juulit osutatud hambaraviteenuste eest makstakse täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis välja kuni 2017. aasta 30. juunini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel juhul, kui avaldus hüvitise saamiseks on esitatud hiljemalt 2017. aasta 1. oktoobriks. Kindlustatule 2017. aastal võimaldatavate hambaraviteenuse hüvitiste summa kokku ei ületa käesoleva seaduse § 331 lõike 3 alusel kehtestatud hambaraviteenuse hüvitise kõrgendatud piirmäära. Haigekassa kannab hüvitise kindlustatud isiku või tema poolt määratud kolmanda isiku arveldusarvele hiljemalt 2018. aasta 25. jaanuariks.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

  (20) Enne 2018. aasta 1. jaanuari osutatud hambaproteesiteenuse eest makstakse täiskasvanu hambaproteesihüvitis välja kuni 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel juhul, kui teenuseosutaja esitab koondarve või kindlustatud isik esitab avalduse hiljemalt 2018. aasta 31. jaanuariks.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (21) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 22 sätestatud hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel võtab haigekassa arvesse 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsioonis sätestatud isikule kolme aasta kohta makstavat täiskasvanu hambaproteesihüvitist, mis on isikule juba välja makstud või mida ta taotleb vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 20. Kindlustatud isiku suhtes enne 2018. aasta 1. jaanuari alanud kolmeaastase ajavahemiku arvestus jätkub kuni selle ajavahemiku lõpuni.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (22) Enne 2018. aasta 1. jaanuari osutatud kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused ning retseptiravimitele tehtud kulutused hüvitatakse vastavalt 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 351 sätestatule.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (23) Enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud ravikindlustuse seaduse § 42 lõike 4 alusel ravimitootja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud valdkonna eest vastutava ministri õigused ja kohustused lähevad üle haigekassale alates 2018. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (24) Kuni 2017. aasta 31. detsembrini kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ning tõendatult tasutud summade hüvitamisel kohaldab haigekassa täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamisel ja menetlemisel käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2017. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (25) Enne 2018. aasta 1. jaanuari ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3 alusel esitatud taotluste menetlemisele kohaldab haigekassa 2018. aasta 1. jaanuaril jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooni.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (251) Isiku suhtes, kellel on õigus töövõimetushüvitisele käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt ning kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2021. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2020. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni.
[RT I, 29.12.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (252) Isikule, kellel on õigus töövõimetushüvitisele käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt ja kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2023. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni.
[RT I, 22.12.2021, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (26) Isikule, kellel tekkis õigus sünnitushüvitisele või lapsendamishüvitisele enne 2022. aasta 1. aprilli, makstakse sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 891.   Töövõimetuslehe väljakirjutamine paberil

  (1) Kuni 2014. aasta 31. detsembrini võivad töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust omavad arst, hambaarst ja ämmaemand töövõimetuslehe kindlustatud isikule välja kirjutada paberil.

  (2) Alates 2015. aasta 1. jaanuarist võivad töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust omavad arst, hambaarst ja ämmaemand töövõimetuslehe kindlustatud isikule välja kirjutada paberil vaid käesoleva seaduse § 52 lõikes 11 sätestatud juhul.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]

§ 892.   Ravikindlustatus eriolukorras

  Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal loetakse kindlustatud isikuks ka käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4–51 nimetatud kindlustatud isikud, kelle eest ei maksta eriolukorra ajal sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Nimetatud isikute kindlustuskaitse ei peatu käesoleva seaduse § 8 lõike 3 kohaselt ja kestab kuni eriolukorra lõppemise kuust ülejärgmise kuu 10. kuupäevani.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist]

§ 90.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. oktoobril.

  (2) Käesoleva seaduse § 25 lõige 3, §-d 47 ja 63 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkt 1 ja § 55 jõustuvad 2003. aasta 1. aprillil.

  (4) Käesoleva seaduse § 30 lõige 4 jõustub 2003. aasta 1. juulil.

  (5) [Kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json