Text size:

National curriculum for basic schools

Issuer:Government
Type:regulation
In force from:17.01.2011
In force until:22.09.2011
Translation published:24.09.2014

The regulation is established on the basis of Subsection 15 (2) of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act.

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Scope of application and structure of regulation

  The national curriculum for basic schools establishes the national standard for basic education.
The national curriculum for basic schools (hereinafter national curriculum) shall be applied in all basic schools in the Republic of Estonia regardless of the school’s legal status, unless set forth otherwise in legislation.
The national curriculum consists of a general part and appendixes. The appendixes set forth syllabuses grouped according to subject field and syllabuses of cross-curricular topics.
The stages of study in basic schools are the following:
 1) First stage of study – grades 1-3;
 2) Second stage of study – grades 4-6;
 3) Third stage of study – grades 7-9;

Chapter 2 GENERAL PART 

Division 1 Core Values of Basic Education 

§ 2.  Core values of basic education

 (1) Basic education provides equal support to pupils’ mental, physical, moral, social and emotional development. Basic schools shall create conditions for the balanced development in pupils of a variety of abilities and for self-actualization, and for the shaping of a knowledge-based worldview.

 (2) Basic school shall shape the system of values that serve as the basis for the successful interaction of happiness in personal life and society.

 (3) The values deemed important in the national curriculum derive from the ethical principles specified in the Constitution of the Republic of Estonia, the Universal Declaration of Human Rights, the Convention on the Rights of the Child and the basic documents of the European Union. General human values (honesty, compassion, respect for life, justice, human dignity, respect for self and others) are enshrined as core values, as are social values (liberty, democracy, respect for mother tongue and culture, patriotism, cultural diversity, tolerance, environmental sustainability, rule of law, solidarity, responsibility and gender equality).

 (4) Socialization of the new generation shall be founded on adoption of Estonian cultural traditions, common European values and achievements of world culture and science. Persons with a strong basic education will be capable of integrating into society and will contribute to the sustainable social, cultural, economic and ecological development of Estonian society.

Division 2 Learning and Educational Objectives 

§ 3.  Setting of goals for basic schools

 (1) A basic school has a role to play in both learning and education. The school shall contribute to growing youth into a creative, diverse personality who are able to self-actualize in full-fledged manner in different roles: in the family, at work and in public life.

 (2) In basic school, the main purpose of learning and education is to ensure the pupils’ age-appropriate, moral, physical and social development and shaping of a comprehensive worldview.

 (3) The purpose of basic school is to create for pupils an age-appropriate, secure learning environment that acts in a positive way and aids their development, and supports the development of intellectual curiosity and learning skills, self-reflection and critical thinking ability, development of their knowledge and qualities related to their will, creative self-expression and social and cultural identity.

 (4) Basic school reinforces the shaping of core values. Pupils understand the values underlying their actions and sense responsibility for the consequences of their actions. Basic school lays a foundation for self-management as a self-aware person, as a member of one’s family, nation and society, who takes a tolerant and open attitude to the world’s diversity and people.

 (5) Basic school helps pupils reach clarity on their interests, proclivities and abilities and ensures readiness for continuing studies at the next educational level and for lifelong learning. Youths who graduate from basic school have an understanding of their future roles in family, working life, society and the state.

 (6) The acquiring and developing of knowledge, values and practical skills takes place throughout the school learning and educational process and as a result of the combined effect of cooperation between home and school and the pupil’s immediate living environment.

 (7) Estonian schools have the responsibility to safeguard and develop the Estonian nation, language and culture and this is why special attention in basic school learning and educational process is paid to studying the Estonian language.

§ 4.  Competences

 (1) In the sense of the national curriculum, competence is the aggregate relevant knowledge, skills and attitudes that ensure the ability to operate productively in a particular area of activity or field. Competence can be categorized as general competences or subject field competences.

 (2) General competences are subject field and subject-specific competences that are very important in the development of a person into a human and citizen. General competences are shaped through all subjects as well as in extracurricular and out-of-school activity and their development is monitored and directed by teachers as well as in cooperation between school and home.

 (3) The following are general competences:
 1) value competence – ability to evaluate human relations and activities from the standpoint of generally accepted moral norms; to sense and value one’s ties with other people, nature, the cultural heritage of one’s own country and nation and those of others, and events in contemporary culture; to value art and to shape the sense of aesthetics;
 2) social competence – the ability to become self-actualized, to function as an aware and conscientious citizen and to support the democratic development of society; to know and follow values and standards in society and the rules of various environments; to engage in cooperation with other people; to accept interpersonal differences and take them into account in interacting with people;
 3) self-management competence – the ability to understand and evaluate oneself, one’s weaknesses and strengths; to adhere to healthful lifestyles; to find solutions to problems related to oneself, one’s mental and physical health as well as to problems arising in human relations;
 4) learning to learn competence – ability to organize the learning environment and procure the information they need for learning; to plan studies and follow the plan; to use the outcome of the learning, including learning skills and strategies, in different contexts and for solving problems; to analyze one’s knowledge and skills, strengths and weaknesses and on that basis, the need for further learning;
 5) communication competence – ability to clearly and relevantly express oneself, taking into account situations and partners in communication; to present and justify their positions; to read and understand information and literature; to write different types of texts, using appropriate linguistic devices and a suitable style; to prioritize correct use of language and rich expressive language;
 6) mathematics competence – the ability to use the language, symbols and methods characteristic of mathematical applications, to solve various situations in all walks of life and spheres of activity
 7) entrepreneurship competence – ability to create ideas and implement them, using the acquired knowledge and skills in different walks of life; to see problems and the opportunities that lie within them; to set goals and carry them out; to organize joint activities, show initiative and take responsibility for results; to react flexibly to changes and to take judicious risks.

 (4) Subjects with a similar objectives and content make up a subject field. The primary objective of a subject field is to shape the corresponding subject field competences, supported by the objectives of and learning outcomes in each subject. The development of subject field competences is also supported by subjects in other subject fields and extracurricular and out-of-school activities.

 (5) The national curriculum includes the following subject fields:
 1) language and literature;
 2) foreign languages;
 3) mathematics;
 4) natural science
 5) social studies;
 6) art subjects;
 7) technology;
 8) physical education.

 (6) The formation of the general and subject field competences defined in the national curriculum shall be described in the school curriculum.

 (7) Syllabuses set forth both learning outcomes for each stage of study as well learning outcomes achieved in the cross-curricular topics or as partial skills. Learning outcomes support the formation of subject field competences. Learning outcomes that express values are not assessed numerically; rather, feedback is given to the pupil regarding achievement.

Division 3 Concept of Learning and the Learning Environment 

§ 5.  Concept of learning

 (1) The national curriculum for basic schools treats learning on the basis of output, stressing changes in the behavioural abilities of the pupil or group of pupils. More specifically, this means the acquisition of knowledge, skills, experiences, values and attitudes that are necessary for coping in everyday life. The psychological basis for learning is the experience that the pupil acquires in combination with physical, mental and social environment. As the pupil acquires experiences, the pupil begins to behave in a more goal-oriented fashion. The learning environment shall be ensured in school on the basis of systematic and goal-oriented learning and educational activity taking place on the basis of the curriculum, and the learning environment shall also encompass impacts from home and the broader environment. The pupil is an active participant in the learning process who takes part according to his or abilities in setting goals for his or her studies, studies independently and with companions, learns to value his or her companions and him or herself and to analyze and manage his or her studies. In acquiring new knowledge, the pupil shall proceed from previously acquired knowledge and shall construct his or her knowledge on the basis of the new information. The acquired knowledge shall be implemented in new situations, for resolving problems, making choices, discussing the correctness of arguments, providing supporting evidence for his or her arguments and in the course of further studies. Studying is a lifelong process for which the necessary skills and work habits shall be shaped in the course of acquiring basic education.

 (2) In the national curriculum, teaching is considered to be organizing of the learning environment and learning activity in a manner that places the pupil before tasks that conform to his or her development but require effort, and through which he or she has the opportunity to acquire the planned learning outcomes.

 (3) Education in the sense of the national curriculum is understood as the shaping of the pupil’s relationship with the surrounding world. Successful values education requires trust and cooperation between the entire school community, the pupil and the family. The key person in shaping views is the teacher, whose function is to serve as a personal role model, support pupils’ natural desire for clarity with regard to their identity, and to offer, through a suitable development environment, support for the development of behavioural habits that are accepted in various groups and communities and all of society.

 (4) In planning and carrying out learning:
 1) the special character of the pupil’s perceptual and cognitive processes, abilities, linguistic, cultural and family background, age, sex, health status, interests and experiences shall be taken into account;
 2) the pupil’s study load should be age- and aptitude-appropriate, allowing him or her time for holiday and leisure activities;
 3) the pupil is allowed to engage in diverse experiences from different cultural fields;
 4) knowledge and skills are used in a real situation; research is conducted and the subject matter in different fields is integrated with everyday life;
 5) possibilities are created for studying and coping in different social relationships (pupil-teacher, pupil-pupil);
 6) contemporary and diverse study methods, means and techniques shall be used (including oral and written texts, audio and visual study resources, active study methods, field trips, outdoor and museum learning etc);
 7) relevant means and methods of assessment are used;
 8) differentiated learning assignments are used, the content and level of difficulty of which allow pupils to study at a suitable level of exertion considering the individuality of everyone.
Learning activity and the results thereof shall be shaped into a whole through integration. Integration supports the development of pupils’ general and subject field competences. The achievement of integration shall be planned by the basic school in the course of the development of the school curriculum and planning of learning and educational activities.
Integration of studies shall be achieved by following the common denominator of subjects of different subject fields, common thematic emphases on subjects, internal school projects and cross-curricular topics, and study assignments and methods. To achieve integration, the basic school shall organize studies and shape the learning environment and cooperation between teachers in a manner that enables cross-disciplinary treatment: specifying competences, setting learning objectives and determining common problems and terminology for various subjects.

§ 6.  Learning environment

 (1) The learning environment is understood to mean the combination of mental, social and physical environment surrounding pupils and in which pupils develop and learn. The learning environment shall support the development of pupils into independent and active learners, promote the core values of basic education and the spirit of school community, and preserve and develop local and school community traditions.

 (2) Basic schools shall organize studies that protect and promote the mental and physical health of pupils. The study load shall conform to the pupil’s energy resources.

 (3) In developing the social and mental environment:
 1) the entire school community shall take part;
 2) relations that are based on mutual respect and consideration of mutual positions and honouring agreements shall be developed between pupils, parents, teachers, school administration and other participants involved in learning and education;
 3) all pupils shall be treated without prejudice, fairly and equally, honouring their self-dignity and personal character;
 4) decision-making authority and responsibility shall be distributed in a relevant and clear manner;
 5) the efforts and learning success of all pupils shall be noted and recognized; refraining from labelling pupils or decreasing their belief in themselves;
 6) violence and bullying among pupils shall be avoided;
 7) openness to free exchange of opinions, including criticism, shall be preserved;
 8) opportunities shall be created for pupils to display initiative, take part in decision-making and act both alone and together with companions;
 9) an atmosphere shall be created characterized by willingness to help and mutual support in the case of learning and personal difficulty;
 10) an atmosphere founded on mutual trust, friendliness, and good faith shall be created;
 11) school life shall be organized as a model of a society that honours human rights and democracy, characterized by shared and enduring core values in the school community and support for good ideas and positive innovations;
 12) school life shall be organized on the basis of principles of ethnic, racial and gender equality.
In developing the physical environment, the basic school shall make sure that:
 1) the furnishings and design of the premises and rooms used are expedient for the purpose of studies;
 2) it is possible to use, in studies, computers with an Internet connection and presentation equipment, and pupils have the opportunity to use the school library;
 3) the furnishings of the rooms and premises used are safe and conform to health protection and safety requirements;
 4) rooms, furnishings and study materials have an aesthetic appearance;
 5) age-appropriate study materials and materials adapted to individual needs shall be used, including study materials and equipment based on contemporary information and communication technologies;
 6) there exist opportunities for promoting physical education and healthful lifestyles within and outside of lessons.
Studies may be organized outside the school premises as well (among other things, in the schoolyard, nature, museums, archives, environmental education centres, companies and institutions) and in virtual study environments.

Division 4 First Stage of Study (Grades 1-3) 

§ 7.  Competences sought in the first stage of study

  At the end of the first stage of study, the pupil:
 1) has respect for his or her family, class and school; is polite, keeps promises; knows that no one is to be humiliated, teased or mocked; is capable of listening to his or her peers and considering them;
 2) wants to learn, derives pleasure from knowledge and aptitude, is able of learning alone and with others, in pairs and in groups, is capable of budgeting time for studying, hobbies, chores and rest periods;
 3) is aware of his or her ethnic identity and takes a respectful attitude to his or her people;
 4) is capable of adapting him or herself to the needs of succeeding at an assignment and making sense of his or her actions in fulfilling the assignment; is able to prepare a schedule for the day and follow it;
 5) is capable of finding and understanding information in texts (including data, terms, characters, activities, events and their time and place) and presenting it orally and in written form;
 6) understands and uses learned everyday expressions and simple phrases in foreign language being studied;
 7) calculates and knows how to use tools suitable for measurement and measurement units in different walks of life for solving age-appropriate assignments;
 8) acts in a prudent manner with regard to nature;
 9) knows how to notice and describe in goal-oriented fashion differences and similarities, knows how to compare objects and phenomena, categorize them on the basis of one or two characteristics and to read a simple plan, table diagram and map;
 10) is able to use simple computer programs and technical devices used at home and at school;
 11) has respect for his or her hometown or region, homeland and the Estonian state, knows its symbols and complies with the rules of conduct associated with them;
 12) is able to notice and assess beauty, has an appreciation for creativity and takes pleasure in exercise, creative self-expression and activities;
 13) maintains cleanliness and order, looks after his or her appearance and health and has a desire to be healthy;
 14) is able to avoid dangerous situations and summon assistance in the case of danger, knows safe traffic practices;
 15) knows whom to turn to with various problems and is prepared to do so.

§ 8.  Emphasis of learning and education in the first stage of study

 (1) The main objective in the first grade is for pupils to become adapted to school life, to experience a sense of security and success and to develop readiness for further successful studies. The readiness of pupils for school and their abilities are different, and therefore study assignments and the time needed to accomplish them are differentiated. The following are the focuses in the first stage of study:
 1) learning and following moral tenets and good standards of conduct;
 2) developing a positive attitude toward attending and learning at school;
 3) developing study habits and skills, perseverance, independence and goal-oriented work skills and ability to make decisions;
 4) shaping self-expression skills and confidence;
 5) acquiring primary communication and cooperation skills, including shaping of mutually supportive and valuing relations between students;
 6) recognition of learning difficulties and offering support systems and aid.
The most important function of the teacher is to support each pupil's belief in him or herself and motivation for learning.
The basis for organizing learning activities in the first stage of study may be studying by topics common to many subjects. Depending on the preparation of the pupils, either a subject-based approach or an option combining a topics-based and subject-based approach may be used.

Division 5 Second Stage of Study (Grades 4-6) 

§ 9.  Competences in the second stage of study

  At the end of the second stage of study, the pupil:
 1) has an appreciation for harmonious human relationships, understands his or her role as a family members, friend, peer and pupil; shall keep agreements, be trustworthy and be responsible for his or her actions;
 2) is able to focus on fulfilling study tasks, is able, with guidance, to use age-appropriate techniques (including pair and group techniques) depending on the special nature of the study assignment;
 3) values his or her ethnicity and culture among other ethnicities and cultures, espouses an attitude toward people that is free of prejudices, recognizes the differences between people, views and situations and understands the need for compromise;
 4) is capable of planning and evaluating his or her activities and, to attain the result, select and implement the necessary actions, see his or her errors and correct his or her activities;
 5) is capable of expressing, justifying and defending his or her opinion, knows his or her strengths and weaknesses and tries to become clear on his or her interests;
 6) is capable of listening to and reading in a mindful fashion age-appropriate texts, creating linguistically correct and situation-appropriate oral and written texts and understanding spoken speech;
 7) gets by in at least one foreign language in everyday communication situations that require direct and simple exchange of information on familiar and routine topics.
 8) has mastered computational and measurement skills and knows and is able with guidance to use rules of logic in solving problems in different walks of life;
 9) values a sustainable lifestyle, is capable of asking questions in the field of natural sciences and obtaining information on natural sciences, knows how to act in nature, takes an interest in nature and exploring nature;
 10) is capable of using a computer and the Internet as a means of communication and is able to perform word processing with a computer;
 11) is able to find answers to his or her questions, obtain the necessary information from various sources, interpret, use and convey it, and is able to distinguish between fact and opinion;
 12) Senses that he or she is a citizen of his or her state and follows social norms;
 13) values art and is able to express him or herself using artistic means;
 14) values healthful lifestyles, is aware of factors that harm health and of the hazards of substances that cause dependency;
 15) has found a hobby to his or her liking and has a general idea of the employment world.

§ 10.  Emphasis of learning and education in the second stage of study

 (1) The main objective of learning and education in the second stage of study is for pupils to become responsible and independent pupils. It is important to incite and maintain interest on the part of pupils in knowledge and activity areas covered by the curriculum. The following are the focuses in the second stage of study:
 1) maintaining and building motivation for learning, associating materials with practical aspects and allowing pupils to make decisions and take responsibility for their decisions;
 2) offering opportunities for hobby activities;
 3) recognition and development of special abilities and interests of pupils;
 4) offering support systems and learning aid to pupils with learning difficulties.
Diverse methods and assignments shall be applied, allowing pupils who reach puberty to make independent decisions and associate the material with practical life, and impart the ability to cope with individually different development of pupils, their changing relationships and acting in new roles.

Division 6 Third Stage of Study (Grades 7-9) 

§ 11.  Competences in the third stage of study

  At the end of the third stage of study, the pupil:
 1) knows the generally recognized values and moral principles in society, follows them in school and outside school, who does not remain indifferent when they are flouted, and intervenes in accordance with his or her abilities when necessary.
 2) knows and honours his or her language and culture and contributes to the preservation and development of the Estonian language and culture; has an conception and knowledge of different cultures of the world, respects people from other ethnicities;
 3) is intellectually curious, knows how to study and find opportunities for further study, using relevant advice if necessary;
 4) is enterprising, believes in him or herself, shapes his or her ideals, sets goals for him or herself and acts in their name, heads and makes adjustments to his or her behaviour and takes responsibility for his or her actions;
 5) has the ability to clearly and relevantly express oneself, taking into account situations and partners in communication; to present and justify their positions; to understand and interpret different types of texts; knows and follows the rules of orthography;
 6) is proficient in at least one foreign language at a level that allows him or her to communicate in writing and orally and to read and understand age-appropriate foreign-language texts;
 7) is capable of resolving issues arising in various fields in everyday life that require use of mathematical thinking methods (logical thinking and spatial reasoning) and presentation methods (formulae, models, diagrams, graphs).
 8) understands the interrelations between man and environment, takes a responsible attitude to the environment and lives and acts in an environmentally sustainable manner;
 9) knows how to pose natural science questions, discuss them, present scientific positions and make conclusions on their basis;
 10) is able to get by in the world of technology and use technology for the designated purpose and with as little risk as possible;
 11) is an active and responsible citizen who is interested in the democratic development of one’s school, home region and the state;
 12) is able to express him or herself creatively, has respect for art and cultural heritage;
 13) values and follows a healthful lifestyle and is physically active;
 14) thinks systematically, creatively and critically, is open to self-development.

§ 12.  Emphasis of learning and education in the third stage of study

  In the third stage of study, the main objective of learning and education is to help pupils develop into responsible members of society, who cope independently in everyday life and who are able to choose a path that conforms to their interests and abilities. The following is the focus in the third stage of study:
 1) maintaining motivation for learning;
 2) associating learning content and acquired skills with everyday life and introducing their applicability in future working life and future studies;
 3) the mindful use of various learning strategies and developing self-analytical skills;
 4) evaluation, planning, setting goals and assessment of results of longer-term study assignments (including research study assignments);
 5) development of special abilities and interests in pupils;
 6) supporting pupils in making of choices for further studies and career.

Division 7 Organization of Studies 

§ 13.  Compulsory and optional subjects

 (1) The national curriculum sets forth the following syllabuses for compulsory subjects:
 1) language and literature: Estonian, literature (in schools where the language of instruction is Estonian), Russian, literature (in schools where the language of instruction is Russian) (appendix 1);
 2) foreign languages: foreign language A, foreign language B, and Estonian as a second language (appendix 2);
 3) mathematics: mathematics (appendix 3);
 4) natural science: science, biology, geography, physics, chemistry (appendix 4);
 5) social studies: personal, social and health education (PSHE), history, civics and citizenship education ( appendix 5);
 6) art subjects: music, art (appendix 6)
 7) technology: employment studies, handicraft and home economics, technology studies (appendix 7);
 8) physical education: physical education (appendix 8).

 (2) English, Russian, German, or French is studied as foreign language A. English, Russian, German, French or another foreign language is studied as foreign language B. In schools with a language of instruction other than Estonian, Estonian is generally studied as a second language. In the case of a pupil who studies Estonian as a second language, foreign language B is not required. F oreign language A and B shall be selected by the basis school, taking into consideration the possibilities of the school and the pupils’ desires.

 (3) The national curriculum sets forth the following syllabuses for optional subjects:
 1) religion studies syllabus (appendix 9);
 2) informatics syllabus (appendix 10);
 3) career education syllabus (appendix 11);

 (4) Religion studies shall be taught only according to the syllabus specified in the national curriculum.

§ 14.  Cross-curricular topics

 (1) Cross-curricular topics are a means of integrating general and subject field competences, subjects and subject fields and are taken into account in developing the school environment. Cross-curricular topics span numerous subjects, and fields that are priorities for society, and enable creation of an idea of the development of society as a whole, supporting the pupil’s capacity to apply his or her knowledge in different situations.

 (2) Study of cross-curricular topics is realized above all through:
 1) the structure of the learning environment – the content and aims of cross-curricular topics is taken into account in developing the school’s mental, social and physical learning environment;
 2) subject study – proceeding from the cross-curricular topics, suitable treatments of subjects, examples and methods shall be introduced into teaching of subjects; cross-subject, multiple-class and school projects are carried out jointly. The role of a subject in study of cross-curricular topics is different based on the subject's aims and content depending on how closely related the subject field is to the cross-curricular topic;
 3) selection of optional subjects – optional subjects support the aims of cross-curricular topics;
 4) creative work that stems from cross-curricular topics or which integrates subjects – pupils may proceed from a cross-curricular topic in choice of creative work done independently or as a group project;
 5) organizing if possible, in cooperation with the owner of the school, regional institutions and enterprises, other educational and cultural institutions and civic associations, extracurricular learning activities and hobby circle activities and taking part in county, pan-Estonian and international projects.

 (3) The cross-curricular topics treated in study and educational activity are the following:
 1) lifelong learning and career planning – the aim is for the pupil to develop into a person who is prepared to learn lifelong, perform different roles in a changing educational, living and work environments and shape his or her life through conscious decisions, including making of reasonable career choices;
 2) environment and sustainable development – the aim is for the pupil to become a socially active, responsible and environmentally conscious person who preserves and protects the environment, and in valuing sustainability, is prepared to find solutions to issues pertaining to the environment and human development;
 3) civic initiative and entrepreneurship – the aim is for the pupil to become an active and responsible member of the community and society who understands the principles and mechanisms of the functioning of society and the importance of civic initiative, feels like a member of society and draws on the country’s cultural traditions and development directions in his or her activities;
 4) cultural identity – the aim is for the pupil to develop into a person who is culturally aware, who understands the role of culture in shaping people’s thought and behaviour and who knows how cultures have changed over history, who has acquired an idea of the versatility of cultures and particularities of lifestyles determined by culture and who values native culture and cultural diversity and is culturally tolerant and prepared for cooperation;
 5) information environment – the aim is for the pupil to develop into an information-conscious person who senses and is aware of the surrounding information environment, is able to analyze it critically and acts according to his or her aims and society’s communication ethics;
 6) technology and innovation – the aim is for the pupil to develop into a person who is well-disposed toward innovation and who knows how to use contemporary technologies for the designated purpose, who copes with the rapidly changing technological living, learning and work environment;
 7) health and safety – the aim is for the pupil to develop into a mentally, emotionally, socially and physically healthy member of society who is capable of following healthful lifestyles, act in a safe manner and take part in developing a health promoting environment;
 8) values and morals – the aim is for the pupil to develop into a morally advanced person, who knows the generally recognized values and moral principles in society, follows them in school and outside school, who does not remain indifferent when they are flouted, and who intervenes in accordance with his or her abilities when necessary.

 (4) The descriptions of cross-curricular topics are set forth in appendix 12.

§ 15.  Basis fororganization of learning and education

 (1) The organization of learning and education is set forth in the school curriculum, based on the requirements forth in the national curriculum.

 (2) Studies may be organized in many ways: all subjects are learned throughout the academic year or the teaching of various subjects takes place at a certain time during the academic year; studying by topics is the approach where certain topics are focused on without distinguishing between conventional subject lessons.

 (3) The weekly number of lessons for compulsory subjects in basic school for the first, second and third stage of study are the following:
 1) Estonian/Russian or other language of instruction: 19 11 6
 2) literature: 0 4 6
 3) Estonian as a second language: 6 12 12
 4) foreign language A: 3 9 9
 5) foreign language B: 0 3 9
 6) mathematics: 10 13 13
 7) science: 3 7 2
 8) geography: 0 0 5
 9) biology: 0 0 5
 10) chemistry: 0 0 4
 11) physics: 0 0 4
 12) history: 0 3 6
 13) human studies: 2 2 2
 14) social studies: 0 1 2
 15) music: 6 4 3
 16) art: 4.5 3 3
 17) manual training, handicraft and home economics, technology studies:4.5 5 5
 18) physical education. 8 8 6

 (4) In addition to the provisions of Subsection 3, a basic school where the language of instruction is Estonian shall determine in the school curriculum the use of the following amounts of weekly lessons: eight in the first stage of study, 10 in the second stage of study and four in the third stage of study; and basic schools with a language other than Estonian as the language of instruction, two in the first stage of study, one in the second stage of study and one in the third stage of study.

 (5) For the purpose of taking into account school or regional particularities, administering vocational preliminary training or using optional subjects and content and language integrated learning (including language immersion) at basic schools with a language of instruction other than Estonian, a basic school may, with the consent of the school's board of trustees, modify the list of the compulsory subjects and cross-curricular topics specified by the national curriculum (among other things, merge and restructure the subjects) and change the arrangement of teaching school time, ensuring its pupils attain the general competences, learning outcomes and learning and educational objectives set forth in the national curriculum by the end of each stage of study. These differences shall be described in the school curriculum, and the pupils’ parents, or the pupil himself or herself in the case of a pupil with legal capacity, shall be notified thereof. In the case of the aforesaid differences, summarizing grades or evaluations shall be presented at the end of the school year in the first and second stage of study at the request of a parent, or in the case of a pupil with legal capacity at the request of the pupil, and at the end of the school year in the third stage of study for all pupils, on the basis of the list of compulsory subjects in the national curriculum.

 (6) With the consent of the school’s board of trustees, the basic school may, in its activity, proceed from the principles and aspirations approved by the European Council for Steiner Waldorf Education and organize the studies stemming therefore in a manner in which the learning outcomes set forth in the national curriculum first and second stage of study are not sought as the objective by the end of the respective stage of study. The relevant exceptions shall be specified in the school curriculum and the school curriculum shall be coordinated with an organization uniting schools in Estonia that follow the principles of Waldorf education and is dedicated to organizing cooperation between Waldorf educational institutions and more popularization and development of Waldorf teaching methods.

 (7) In the third stage of study where preliminary vocational training in music is offered, handicraft and home economics and technology studies may be supplanted, with the agreement of the school’s board of trustees, by specialty subjects of preliminary vocational training.

 (8) In the third stage of study, the basic school shall assign for pupils a creative project that is based on cross-curricular topics or integrates subjects, which shall be a research paper, project, artwork or the like. The theme for the creative project shall be selected by the school, and the precise choice of topic shall be made by the pupils. The creative project may be completed either individually or collectively. The organization of the creative project shall be described in the school curriculum.

 (9) With the consent of the pupil or, in the case of a pupil with limited legal capacity, of the pupil’s parent, and with the agreement of the director or a teacher authorized by the director, the school may take into consideration extra-school-curricular study or activity, including studies in some other general education school, as a part of studies to be undertaken at the school, on condition that it enables the pupil to attain the learning outcomes set forth in the school or individual curriculum.

§ 16.  Notification and counselling of pupils and parents

 (1) Generalist or specialist teachers shall monitor the development of their pupils and how they cope at school, and if necessary shall adjust studies based on the pupil’s needs. To develop the pupil’s abilities and talents to a higher level, the basic school must ascertain the pupil’s individual learning needs, select suitable educational methods and arrange for differentiated study. Basic schools shall ensure pupils who fall temporarily behind with respect to achievement of required learning outcomes additional supervision outside of lessons.

 (2) If necessary, the basic school shall provide consultation to the pupil’s parent in supporting the development of the pupil and in learning at home.

 (3) The basic school shall organize notification of pupils and parents regarding opportunities for further study and shall ensure the availability of career services to pupils (career studies, information or counselling).

 (4) The basic school shall ensure pupils’ and their parents’ availability of information on the organization of learning and education as well as consultation and counselling in matters relating to studies. The primary study topics, necessary study materials, organization of assessment and planned events shall be announced to pupils at the beginning of the academic quarter or semester.

§ 17.  Exceptions applied to pupils with special educational needs

 (1) If a pupil with a mother tongue other than Estonian is studying at a basic school where the language of instruction is Estonian, or the pupil has arrived from abroad where the experience of Estonian-language instruction in basic school has been less than six academic years, the school may organize study of Estonian on the basis of the “Estonian as a second language” syllabus, with the consent of the pupil or, in the case of a pupil with limited legal capacity, the consent of the pupil’s parent.

 (2) In the case of a pupil who has lived in Estonia for less than three years, foreign language B study may be waived on request of the pupil or, in the case of a pupil with limited legal capacity, on request of the parent.

 (3) For the purpose of supporting studies of pupils with special educational needs, the lesson allocation set forth in Subsection 15 (4) may be used.

 (4) An individual curriculum shall be prepared, as required, for a pupil with special educational needs.

 (5) In the case of a pupil, for whom study in a class for pupils with a mobility disability has been recommended through a decision by a specialist doctor, the school may set, using the school curriculum or an individual curriculum, 10 academic years as the nominal period of study in basic school.

 (6) In the case of a pupil, for whom study in a class for pupils with a speech disability has been recommended through a decision by a specialist doctor, the school may set, using the school curriculum or an individual curriculum, 10 academic years as the nominal period of study in basic school, and:
 1) in the first stage of study, the course load for Estonian (in the case of Estonian as the language of instruction) or Russian (in the case of Russian as the language of instruction) shall be at least 32 academic hours, in the second stage of study at least 22 academic hours, and in the third stage of study at least 15 academic hours;
 2) the teaching of foreign language B may be waived, if this is foreseen in the school curriculum or the individual curriculum.

 (7) In the case of a pupil, for whom study in a class for pupils with a hearing disability has been recommended through a decision by a specialist doctor, the school may set, using the school curriculum or an individual curriculum, 11 academic years as the nominal period of study in basic school, and:
 1) in the first stage of study, the course load for Estonian (in the case of Estonian as the language of instruction) or Russian (in the case of Russian as the language of instruction) shall be at least 36 academic hours, in the second stage of study at least 36 academic hours, and in the third stage of study at least 18 academic hours, whereby the Estonian language or Russian language hours that are added on the basis of this Subsection may be substituted with sign language study;
 2) the teaching of foreign language B may be waived, if this is foreseen in the school curriculum or the individual curriculum.

 (8) In the case of a pupil, for whom study in a class for pupils with a sight disability has been recommended through a decision by a specialist doctor, the school may set, using the school curriculum or an individual curriculum, 10 academic years as the nominal period of study in basic school, and manual training, handicraft and home economics shall be taught in the third stage of study for at least 12 lessons weekly, whereby the study may also contain vocational preliminary training.

 (9) In the case of a class for pupils with learning difficulties, learning outcomes that have been reduced or replaced in comparison to the learning outcomes set in this Regulation, may be foreseen in the curriculum of the school.

 (10) In the case of a small class, or study concentrated on one pupil, it is possible to change, compared to this Regulation, the arrangement of teaching time in the school curriculum, to foresee reduced or replaced learning outcomes, compared to the learning outcomes specified in this Regulation, as well as a reduced course load, but not less than 20 academic hours per academic week.

 (11) In the case of a class for pupils with behavioural difficulties, a course load lighter than the one set forth in this Regulation may be specified in the school curriculum, but not less than 20 academic hours per academic week. In addition, for a class for pupils with behavioural difficulties, vocational preliminary training or vocational study in basic schools shall be carried out, in cooperation with a vocational school. Foreign language B, manual training, handicraft and home economics or technology studies need not be taught in a class for pupils with behavioural difficulties of this is foreseen in the school curriculum or individual curriculum.

 (12) In the case of a class with behavioural problems, where study is carried out in a prison, the school curriculum may specify the implementation of the course load and arrangement of teaching time as set forth in Section 18 for distance learning.

§ 18.  Exceptions applied in the case of distance learning

 (1) The arrangement of teaching time in distance learning shall be specified in the school curriculum, ensuring for the pupils the general competencies, learning outcomes and achievement of the learning and educational objectives as specified in the national curriculum by the end of the stage of study, and taking into account the course load set forth in Section 22 of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act, and the exceptions set forth in Subsections 2 and 3 of this Section.

 (2) In the case of distance learning, physical education, manual training, handicraft and home economics, and technology studies, shall not be compulsory subjects.

 (3) In the case of a pupil enrolled in distance learning, foreign language B study may be waived on request of the pupil.

Division 8 Assessment and Graduation from Basic School 

§ 19.  Assessment

 (1) The purpose of assessment is the following:
 1) to support the pupil’s development;
 2) to provide feedback regarding the pupil’s learning progress;
 3) to encourage and direct the pupil to study independently;
 4) to guide the development of the pupil’s self-esteem, and support the pupil in his or her choice of future educational career;
 5) to guide the teacher’s activities in supporting the pupils 's learning and individual development;
 6) to provide a basis for pupil's progression to the next grade and for the making of the decision on his or her graduation from basic school.

 (2) Assessment is a systematic gathering of information about the pupil’s development, analysis of such information and providing of feedback. Assessment is a basis for further planning of studies. Assessment relies on various methods, evaluation tools and ways. Assessment is an integral part of teaching and learning.

 (3) The school shall provide written feedback to pupils, and in the case of a pupil with limited legal capacity also to the parent, on the pupil’s behaviour (including care and attentiveness) at least twice an academic year in accordance with procedure set forth in the school curriculum.

 (4) Pupils have the right to receive information on the assessment system and on their grades and evaluations. Pupils have the right to know what grade or evaluation is the basis for the summarized grade and evaluation. The assessment system and the procedure for notification of pupils and parents of grades and evaluations shall be set forth in the school’s rules of procedure, and the procedure for challenging grades and evaluations shall be set forth in the school curriculum.

 (5) Requirements for pupil behaviour shall be set forth in the basic school’s rules of procedure.

§ 20.  Formative assessment

 (1) Formative assessment shall mean assessment taking place during studies, in the course of which the pupil’s knowledge, skills, attitudes, values and behaviour are analyzed, feedback if provided on the pupil’s previous results and shortcomings, the pupil is encouraged and guided in further studies and the future objectives and routes of studying are planned. Formative assessment focuses above all on comparing the pupil’s development with his or her previous accomplishments. Feedback shall describe, at the right time and as precisely as possible, the pupil’s strengths and shortcomings and shall include proposals for further activities that support the pupil’s development.

 (2) In the course of the lesson, the pupil shall receive mainly oral or written verbal feedback regarding knowledge and skills pertaining to the subject and the subject field (including general competences, learning and educational objectives of a stage of study and cross-curricular topics). Teachers shall provide pupils with feedback throughout the school day in order to support the formation of the pupil’s behaviour, attitudes and values. The basic school shall respond to cases in conflict with generally recognized values and good practice.

 (3) Pupils shall be involved in the assessment process of themselves and their companions in order to develop their skills in setting their objectives and to analyze their learning and behaviour on the basis of their objectives, as well as to increase their motivation for learning.

 (4) One instrument used for formative assessment is the portfolio. The portfolio shall be a diary of learning and shall contain assignments as well as analysis and feedback of work. The portfolio may be compiled in a subject- or subject field-based manner, regarding cross-curricular topics or general competences.

§ 21.  Assessment of knowledge and skills as the grounds for summarizing grades

 (1) The pupil’s subject-related knowledge and skills shall be compared with the expected learning outcomes listed in the syllabus that is the basis for the pupil’s studies. The subject-related knowledge and skills may be evaluated in the course of the studies as well as at the end of the study topic.

 (2) Grading using the 5-point scale:
 1) The grade 5 or “very good” is used in evaluating the achievements in learning outcomes during the observed period or observed topic, if the achieved learning outcomes are fully in accordance with, or exceed, the required learning outcomes that are the basis for the student’s study;
 2) The grade 4 or “good” is used in evaluating the achievements in learning outcomes during the observed period or observed topic, if the achieved learning outcomes are generally in accordance with the required learning outcomes that are the basis for the student’s study;
 3) The grade 3 or “satisfactory” is used in evaluating the achievements in learning outcomes during the observed period or observed topic, if the achieved learning outcomes enable the pupil to continue studies or graduate from the school without him or her having substantial problems managing continued study or his or her future life;
 4) The grade 2 or “poor” is used in evaluating the achievements in learning outcomes during the observed period or observed topic, if there has been development for the pupil in these learning outcomes, but it is insufficient for the pupil to manage without substantial problems in continued study or in his or her future life;
 5) The grade 1 or “weak” is used in evaluating the achievements in learning outcomes during the observed period or observed topic, if the achieved learning outcomes mean not being able to manage without substantial difficulties in continued study or in his or her future life, and if there has been no development for the pupil in these learning outcomes.

 (3) In preparing and assessing the written work that will be assessed using the 5-point scale, the principle shall be followed that if the 5-point scale is used and the teacher has not stated otherwise, the work shall be compiled such that the student who has achieved 90-100% of the maximum number of possible points shall be assessed as grade 5, with grade 4 – 75-89%, grade 3 – 50-74%, grade 2 – 20-49%, and grade 1 – 0-19%.

 (4) A basic school may use internally, in lieu of the five-point scale, a different grading system. The grading system used and the principles for converting the grades to the five-point scale shall be set forth in the school curriculum. Upon the pupil’s departure from the school, the summarized grades of that academic year, and the grades received during the quarter in progress shall be converted to a five-point scale.

 (5) In the second and third stages of study in basic school, descriptive word grades that do not have a numerical equivalent may be used in assessing a pupil. The use of descriptive word assessments in a school shall be set forth in the school curriculum. Upon a pupil’s departure from the school, or by the end of the second stage of study, the word assessments from the year in progress that are the basis for progression to the next grade must be converted to the assessment scale set forth in Subsection 2.

 (6) If the use of unauthorized assistance or copying is discovered in the evaluation process, the relevant written or practical assignment, oral answer, practical activity or outcome thereof may be graded as “weak” if so specified in the school curriculum.

 (7) If written or practical assignment, oral answer, practical activity or outcome thereof is graded with the grade “poor” or “weak” or the grade was not given, the pupil shall be given the opportunity for retaking the answer or the assignment. The procedure for redoing assignments or parts thereof shall be set forth in the school curriculum.

§ 22.  Summarizing grades and progression to the next grade

 (1) Summarizing grading consists of summarizing of grades into semester grades and semester grades into the yearly grades.

 (2) The basic school may raise the frequency of summarizing of grades and use, in lieu of semester grades, for example, quarterly or trimester grades. In such a case, the provisions in this Section for semester grades shall be applied to the summarized grades being used in lieu of the semester grades.

 (3) Certification of knowledge and skills shall also be considered as summarized assessment if the school, according to Subsection 15 (9), takes into account study or activity that is external to the school curriculum as part of that taught in the school.

 (4) The pupil, and in the case of a pupil with limited legal capacity also the parent, shall be notified of the summarized grades.

 (5) In the first and second stage of study, summarizing assessment may employ the use of summarized descriptive verbal assessments twice an academic year, which need not have a numerical equivalent. The summarizing assessment must clearly reflect to what extent the learning outcomes have been achieved.

 (6) If, in the middle of the study period, a semester grade or evaluation in a subject was not given and the pupil did not take the opportunity retake the subject, the knowledge and skills acquired in the respective period shall be assessed for the purposes of the grade or evaluation for the year as in conformity with the grade “weak” or an equivalent word assessment shall be given to the results.

 (7) In the case of pupils whose semester grade was “poor” or “weak”, and who were given an equivalent verbal assessment or who were not assigned a grade, an individual curriculum shall be prepared in that subject or another support system will be assigned (such as speech therapy, remedial studies etc.) pursuant to the provisions of the school curriculum, to help the pupil acquire the required knowledge and skills.

 (8) The teachers' council shall decide on the basis of the semester grades or evaluations whether the pupil should progress to the next grade, be assigned supplementary study or should he or she repeat a year. The decision on progression of pupils to the next grade shall be made before the end of the study period.

 (9) A pupil shall be assigned supplementary study in subjects in which, based on the semester grades or assessments, a yearly grade of “poor” or “weak” or an equivalent word evaluation should be given. The teachers' council shall decide on assigning supplementary study before the end of the study period. In the framework of supplementary study, the pupil shall under the direct supervision of the teacher complete special assignments to acquire the knowledge and skills required in the curriculum. Supplementary study shall be completed after the end of the study period. The yearly grade or evaluation shall be assigned after the end of the supplementary study, taking into account the results of the supplementary study.

 (10) By justified decision of the teachers' council, a pupil may be obliged to repeat a grade in exceptional cases if the pupil has a yearly grade of “poor” or “weak” or an equivalent word assessment in three or more subjects, the supplementary study has not produced results, and it would not be expedient to achieve the learning outcomes required in the curriculum by applying an individual curriculum or other support systems applied in the school. In making the decision, the teachers' council shall involve the pupil or his or her legal guardian and shall hear his or her opinion. The decision of the teachers' council must list the considerations on the basis of which it was considered expedient for the pupil to repeat the grade.

 (11) By justified decision of the teachers' council, a pupil may be obliged to repeat a grade if due to unjustified absenteeism the pupil has a yearly grade of “poor” or “weak” or an equivalent word assessment in three or more subjects. In making the decision, the teachers' council shall involve the pupil or his or her legal guardian and shall hear his or her opinion.

 (12) Ninth-grade pupils shall be given their yearly grades before the final examinations are held, except for subjects in which the pupil will be assigned supplementary study.

 (13) The terms set forth in Subsections 8 and 12 shall not be applied with regard to pupils for whom an individual curriculum has been prepared in which exceptions are set forth with regard to the time for progression to the next grade.

§ 23.  Graduation from basic school

 (1) Pupils whose most recent yearly grades in subjects are at least “satisfactory”, who have carried out a creative work in the third stage of study, as well as who have scored at least a satisfactory on the examination in Estonian or Estonian as a second language, mathematics examination and one freely chosen examination shall graduate from basic school.

 (2) A pupil may be considered to have graduated from basic school on the basis of written request by the pupil or his or her legal guardian, and decision of the teachers' council, and a basic school graduation certificate be awarded to a pupil:
 1) who has one weak or poor examination grade or most recent yearly grade in a subject;
 2) who has, in each of two subjects, one weak or poor examination grade or most recent yearly grade.

 (3) In the case of pupils with educational special needs, where the required learning outcomes set forth in this Regulation have been reduced or replaced through an individual curriculum, according to the conditions specified in this Regulation or on recommendation from an advisory committee, the basis for graduation is achieving the learning outcomes specified in the school curriculum or the individual curriculum. Pupils with special educational needs shall have the right to take basic school final examinations on special conditions pursuant to the conditions and procedure for organizing final examinations established by regulation of the Minister of Education and Research, on the basis of Subsection 30 (2) of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act.

 (4) A pupil whose language of instruction is not Estonian, who studies in a language immersion class or who began studies during the last six academic years in a school or a class where the language of instruction is Estonian, may take the examination of Estonian as a second language in lieu of the aforementioned Estonian examination.

 (5) A pupil who has previously studied in a foreign country, who before the taking place of final examinations has studied in Estonia up to three consecutive academic years, and for whom an individual curriculum has been compiled for studying Estonian, may take the Estonian, or Estonian as a second language, as a school examination, prepared on the basis of the individual curriculum prepared for him or her. The preparation and assessment of the school examination shall proceed from the provisions set forth in Sections 20-22.

 (6) An external pupil shall be considered to have graduated from basic school if he or she has passed the basic school final examinations and passed the subject examinations in courses in which he or she lacks grades to be entered on to the basic school graduation certificate or in which he or she has not proved his or her knowledge and skills through assessment of previous learning and work experience. An external pupil shall not be assessed in physical education, handicraft and home economics or technology studies. Schools where distance learning is implemented shall be obliged to create conditions for graduation as an external pupil for a person beyond the compulsory schooling age who has submitted a relevant written application to the school by 1 November of the academic year in progress. The school shall provide for the external pupil study activity supervised by the school, comprising at least 15 academic hours. For the remainder, learning shall take place independently.

Division 9 School Curriculum 

§ 24.  Fundamentals and structure of preparation of school curriculum

 (1) The basic school shall prepare the school curriculum on the basis of the national curriculum. The school curriculum is the basic document of learning and educational activity at basic schools.

 (2) In preparing the school curriculum, the basis shall be the national curriculum and the school development plan, taking into consideration the regional needs, the needs of school staff, parents and pupils and resources to be used.

 (3) The head of a basic school is responsible for the democratic organization of preparing and developing the school curriculum. The school curriculum shall be approved by the head. Amendments to the school curriculum shall be submitted before establishment for an opinion to the board of trustees, pupil representative board and teachers' council.

 (4) The school curriculum shall consist of a general part and syllabuses.

 (5) The general part of the school curriculum shall set forth the following:
 1) learning and educational objectives and principles;
 2) arrangement of teaching time by subject and year, lists of optional subjects and selection principles, use of various languages of instruction by each subject;
 3) cross-curricular topics and principles for treating them, principles of integration, thereat principles for organizing creative work that stems from cross-curricular topics in the third stage of study or which integrates subjects and thematic emphases;
 4) principles for planning school-wide and interschool projects;
 5) organization of learning and education (including the time required for project, outdoor and museum study, excursions and study trips);
 6) organization of assessment;
 7) principles for notification and counselling of pupils and parents;
 8) principles for mentoring pupils and organization of studies for pupils with special educational needs;
 9) organization of career services;
 10) principles for compiling the teacher’s work plan;
 11) procedures for updating and supplementing the school curriculum;

 (6) Syllabuses grouped according to subject field shall be submitted by grade.

Chapter 3 Implementing Provisions 

§ 25.  Implementation of regulation

 (1) Schools shall bring learning and educational activity and the school curriculum into conformity with this Regulation.
 1) by 1 September 2011 in the case of the first, fourth and seventh grade.
 2) by 1 September 2012 in the case of the second, fifth and eighth grade.
 3) by 1 September 2013 in the case of the third, sixth and ninth grade

 (2) Schools shall bring the learning activity and the school curriculum into conformity with Subsection 15 (4) by 1 September 2011. Up until the end of the 2010/2011 academic year, a school with Estonian as the language of instruction may specify, in the third stage of study, the use of six weekly lessons in the school curriculum, and a school with a language of instruction other than Estonian, three weekly lessons.

 (3) The learning environment shall be brought into conformity with the requirement set out for the physical environment in this Regulation by 1 September 2013.

 (4) Until the situation has been brought into conformity with this Regulation, the school’s learning and educational activities and curriculum must conform to the Government of the Republic Regulation no. 56, “National curriculum for basic schools and upper secondary schools” (RT I 2002, 20, 116; 2007, 61, 392).

 (5) Until 1 September 2013, carrying out a creative work shall not be a condition for graduation from basic school.

 (6) In the 2010/2011 academic year, schools where distance learning is implemented are obliged to create conditions create conditions for graduation as an external pupil for a person beyond the compulsory schooling age who has submitted a relevant written application to the school by 1 February of the academic year in progress.

§ 26.  Repeal of regulation

  Regulation No 14 of the Government of the Republic of 28 January 2010, “National curriculum for basic schools” (RT I 28.12.2010, 17) is hereby repealed.

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.09.2011
Avaldamismärge:RT I, 14.01.2011, 1

Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala ja ülesehitus

  (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi.

  (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad.

  (4) Põhikooli kooliastmed on:
  1) I kooliaste – 1.–3. klass;
  2) II kooliaste – 4.–6. klass;
  3) III kooliaste – 7.–9. klass.

2. peatükk Üldosa 

1. jagu Põhihariduse alusväärtused 

§ 2.  Põhihariduse alusväärtused

  (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

  (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

  (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

  (4) Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

2. jagu Õppe- ja kasvatuseesmärgid 

§ 3.  Põhikooli sihiseade

  (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.

  (2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.

  (3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

  (4) Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.

  (5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

  (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

  (7) Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.

§ 4.  Pädevused

  (1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.

  (2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.

  (3) Üldpädevused on:
  1) väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
  2) sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
  3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;
  4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
  5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt;
  6) matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;
  7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

  (4) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus.

  (5) Riiklikus õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:
  1) keel ja kirjandus;
  2) võõrkeeled;
  3) matemaatika;
  4) loodusained;
  5) sotsiaalained;
  6) kunstiained;
  7) tehnoloogia;
  8) kehaline kasvatus.

  (6) Riiklikus õppekavas määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujundamist kirjeldatakse kooli õppekavas.

  (7) Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel või osaoskuseti. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele sõnalist tagasisidet.

3. jagu Õppimise käsitus ja õppekeskkond 

§ 5.  Õppimise käsitus

  (1) Põhikooli riiklikus õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes. Konkreetsemalt tähendab see selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks. Õppekeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega ning õppekeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.

  (2) Riiklikus õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.

  (3) Riiklikus õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks.

  (4) Õpet kavandades ja ellu viies:
  1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
  2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
  3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
  4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
  5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);
  6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);
  7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
  8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

  (5) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab põhikool kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.

  (6) Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

§ 6.  Õppekeskkond

  (1) Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

  (2) Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.

  (3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
  1) osaleb kogu koolipere;
  2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
  3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
  4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
  5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
  6) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
  7) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
  8) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
  9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
  10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
  11) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
  12) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

  (4) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et:
  1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
  2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
  3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
  4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
  5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
  6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

  (5) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

4. jagu I kooliaste (1.–3. klass) 

§ 7.  I kooliastmes taotletavad pädevused

  Esimese kooliastme lõpus õpilane:
  1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
  2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
  3) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
  4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
  5) suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
  6) mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
  7) arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
  8) käitub loodust hoidvalt;
  9) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
  10) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
  11) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
  12) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
  13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
  14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
  15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

§ 8.  Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

  (1) Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse:
  1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
  2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
  3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
  4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
  5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
  6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

  (2) Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

  (3) Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.

5. jagu II kooliaste (4.–6. klass) 

§ 9.  II kooliastmes taotletavad pädevused

  Teise kooliastme lõpus õpilane:
  1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
  2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
  3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
  4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
  5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
  6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
  7) tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
  8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
  9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
  10) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
  11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
  12) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
  13) väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
  14) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
  15) on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

§ 10.  Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

  (1) Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse:
  1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
  2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
  3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
  4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

  (2) Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

6. jagu III kooliaste (7.–9. klass) 

§ 11.  III kooliastmes taotletavad pädevused

  Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:
  1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
  2) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
  3) on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
  4) on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
  5) suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
  6) valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
  7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
  8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
  9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
  10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
  11) on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
  12) suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
  13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
  14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

§ 12.  Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes

  Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
  1) õpimotivatsiooni hoidmisele;
  2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
  3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
  4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
  5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
  6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

7. jagu Õppekorraldus 

§ 13.  Kohustuslikud ja valikõppeained

  (1) Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad:
  1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis) (lisa 1);
  2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2);
  3) matemaatika: matemaatika (lisa 3);
  4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4);
  5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5);
  6) kunstiained: muusika, kunst (lisa 6);
  7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7);
  8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8).

  (2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolides õpitakse üldjuhul eesti keelt teise keelena. Õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib põhikool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove.

  (3) Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised valikõppeainete ainekavad:
  1) usundiõpetuse ainekava (lisa 9);
  2) informaatika ainekava (lisa 10);
  3) karjääriõpetuse ainekava (lisa 11).

  (4) Usundiõpetust õpetatakse vaid riiklikus õppekavas toodud ainekava järgi.

§ 14.  Läbivad teemad

  (1) Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

  (2) Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
  1) õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
  2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
  3) valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
  4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
  5) korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

  (3) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
  1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
  2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
  3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
  4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
  5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
  6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;
  7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
  8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

  (4) Läbivate teemade kirjeldused on esitatud lisas 12.

§ 15.  Õppe ja kasvatuse korralduse alused

  (1) Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes riiklikus õppekavas esitatud nõuetest.

  (2) Õpe võib olla korraldatud mitmel viisil: kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas; kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde.

  (3) Põhikooli kohustuslike õppeainete nädalatundide arv I, II ja III kooliastmes on järgmine:

1) eesti keel / vene keel või muu õppekeel:

 

19

 

11

 

  6

2) kirjandus:

 

  0

 

  4

 

  6

3) eesti keel teise keelena:

 

  6

 

12

 

12

4) A-võõrkeel:

 

  3

 

  9

 

  9

5) B-võõrkeel:

 

  0

 

  3

 

  9

6) matemaatika:

 

10

 

13

 

13

7) loodusõpetus:

 

  3

 

  7

 

  2

8) geograafia:

 

  0

 

  0

 

  5

9) bioloogia:

 

  0

 

  0

 

  5

10) keemia:

 

  0

 

  0

 

  4

11) füüsika:

 

  0

 

  0

 

  4

12) ajalugu:

 

  0

 

  3

 

  6

13) inimeseõpetus:

 

  2

 

  2

 

  2

14) ühiskonnaõpetus:

 

  0

 

  1

 

  2

15) muusika:

 

  6

 

  4

 

  3

16) kunst:

 

  4,5

 

  3

 

  3

17) tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus:

 

  4,5

 

  5

 

  5

18) kehaline kasvatus:

 

  8

 

  8

 

  6

  (4) Lisaks lõikes 3 sätestatule määratakse eesti õppekeelega põhikooli I kooliastmes kaheksa, II kooliastmes kümne ja III kooliastmes nelja ning eesti keelest erineva õppekeelega põhikooli I kooliastmes kahe, II kooliastmes ühe ja III kooliastmes ühe nädalatunni kasutamine kooli õppekavas.

  (5) Kooli omapära ja piirkondliku eripära arvestamiseks, kutsealase eelkoolituse või kutseõppe korraldamiseks või eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolide valikainete ning lõimitud aine- ja keeleõppe (sealhulgas keelekümbluse) kasutamiseks võib põhikool kooli hoolekogu nõusolekul muuta riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade nimistut (sealhulgas liita ning ümber kujundada õppeaineid) ning muuta tunnijaotusplaani, tagades oma kooli õpilastele riiklikus õppekavas määratud üldpädevuste, õpitulemuste ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamise kooliastmete lõpuks. Need erinevused kirjeldatakse kooli õppekavas ning neist teavitatakse õpilaste vanemaid või teovõimelise õpilase puhul õpilast. Nimetatud erinevuste korral esitatakse I ja II kooliastmel kooliaasta lõpul vanema või teovõimelise õpilase puhul õpilase taotlusel ning III kooliastmel kooliaasta lõpul kõigi õpilaste kokkuvõtvad hinded ja hinnangud riikliku õppekava kohustuslike õppeainete loendi alusel.

  (6) Kooli hoolekogu nõusolekul võib põhikool oma tegevuses juhinduda Steineri-Waldorfi hariduse Euroopa Nõukogu (European Council for Steiner Waldorf Education) kinnitatud põhimõtetest ja püüdlustest ning korraldada sellest tulenevalt õpet viisil, kus riikliku õppekava I ja II kooliastme õpitulemusi ei taotleta vastava kooliastme lõpuks. Vastavad erisused määratakse kooli õppekavas ning kooli õppekava kooskõlastatakse Eestis Waldorfi hariduse põhimõtteid järgivaid koole ühendava organisatsiooniga, mille eesmärgiks on Waldorfi-pedagoogiliste asutuste vahelise koostöö korraldamine ning Waldorfi pedagoogika lähem tutvustamine ja edasiarendamine.

  (7) Muusika kutsealase eelkoolitusega III kooliastmes võib kooli hoolekogu nõusolekul õpetada eelkutseõppe eriala õppeaineid käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse asemel, taotlemata viimati nimetatud õppeainete õpitulemuste saavutamist.

  (8) III kooliastmes korraldab põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline. Loovtöö temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö korraldust kirjeldatakse kooli õppekavas.

  (9) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.

§ 16.  Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine

  (1) Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Põhikool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

  (2) Põhikool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.

  (3) Põhikool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.

  (4) Põhikool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul.

§ 17.  Hariduslike erivajadustega õpilastele kohaldatavad erisused

  (1) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.

  (2) Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.

  (3) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks võib kasutada § 15 lõikes 4 nimetatud tunniressurssi.

  (4) Hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vastavalt vajadusele individuaalne õppekava.

  (5) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist liikumispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.

  (6) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kõnepuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning:
  1) eesti keele (eesti õppekeele puhul) või vene keele (vene õppekeele puhul) maht on I kooliastmes vähemalt 32 õppetundi, II kooliastmes vähemalt 22 õppetundi ning III kooliastmes vähemalt 15 õppetundi;
  2) võib mitte õpetada B-võõrkeelt, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas.

  (7) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kuulmispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat ning:
  1) eesti keele (eesti õppekeele puhul) või vene keele (vene õppekeele puhul) maht on I kooliastmes vähemalt 36 õppetundi, II kooliastmes vähemalt 36 õppetundi ning III kooliastmes vähemalt 18 õppetundi, sealjuures võib käesoleva punkti alusel lisanduvad eesti keele või vene keele tunnid asendada viipekeele õppega;
  2) võib mitte õpetada B-võõrkeelt, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas.

  (8) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist nägemispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning tööõpetust, käsitööd ja kodundust õpetatakse III kooliastmes vähemalt 12 nädalatundi, seejuures võib õpe sisaldada ka kutsealast eelkoolitust.

  (9) Õpiraskustega õpilaste klassis võib kooli õppekavaga näha ette vähendatud või asendatud õpitulemused võrreldes käesolevas määruses sätestatud taotletavate õpitulemustega.

  (10) Väikeklassis või ühele õpilasele keskendatud õppe puhul võib kooli õppekavas võrreldes käesoleva määrusega muuta tunnijaotusplaani, näha ette vähendatud või asendatud õpitulemused võrreldes käesolevas määruses sätestatud taotletavate õpitulemustega ning vähendatud õppekoormuse, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas.

  (11) Kasvatusraskustega õpilaste klassis võib kooli õppekavaga näha ette käesolevas määruses sätestatust väiksema õppekoormuse, kuid mitte alla 24 õppetunni õppenädalas. Lisaks sellele viiakse kasvatusraskustega õpilaste klassis koostöös kutsekooliga läbi kutsealast eelkoolitust või kutseõpet põhikoolis. Kasvatusraskustega laste klassis võib mitte õpetada B-võõrkeelt, tööõpetust, käsitööd ja kodundust ning tehnoloogiaõpetust, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas.

  (12) Käitumisprobleemidega õpilaste klassis, mille puhul õpet viiakse läbi vanglas, võib kooli õppekavaga näha ette §-s 18 mittestatsionaarsele õppele ettenähtud õppekoormuse ja tunnijaotusplaani rakendamise.

§ 18.  Mittestatsionaarses õppes kohaldatavad erisused

  (1) Tunnijaotusplaan mittestatsionaarses õppes määratakse kooli õppekavas, tagades õpilastele riiklikus õppekavas määratud üldpädevuste, õpitulemuste ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamise kooliastmete lõpuks ning arvestades „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” §-s 22 sätestatud õppekoormust ja käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi.

  (2) Mittestatsionaarses õppes ei kuulu kehaline kasvatus, tööõpetus, käsitöö ja kodundus ning tehnoloogiaõpetus kohustuslike õppeainete hulka.

  (3) Mittestatsionaarses õppes õppija puhul võib õpilase taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.

8. jagu Hindamine ning klassi ja põhikooli lõpetamine 

§ 19.  Hindamine

  (1) Hindamise eesmärk on:
  1) toetada õpilase arengut;
  2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
  3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
  4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
  5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
  6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

  (2) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

  (3) Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras.

  (4) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli õppekavas.

  (5) Nõuded õpilase käitumisele esitatakse põhikooli kodukorras.

§ 20.  Kujundav hindamine

  (1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

  (2) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

  (3) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

  (4) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

§ 21.  Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus

  (1) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

  (2) Hindamisel viie palli süsteemis:
  1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
  2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
  3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
  4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
  5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

  (3) Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

  (4) Põhikool võib viie palli süsteemi asemel kasutada koolisiseselt teistsugust hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ja käimasoleva õppeveerandi jooksul saadud hinded viie palli süsteemi.

  (5) Põhikooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent. Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine koolis sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt II kooliastme lõpul tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada lõikes 2 sätestatud hindeskaalasse.

  (6) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”, kui see on ette nähtud kooli õppekavas.

  (7) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord sätestatakse kooli õppekavas.

§ 22.  Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

  (1) Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.

  (2) Põhikool võib tõsta hinnete koondamise sagedust ning kasutada poolaastahinnete asemel näiteks veerandihindeid või trimestrihindeid. Sellisel juhul kohaldatakse poolaastahinnete asemel kasutatavatele kokkuvõtvatele hinnetele käesolevas paragrahvis poolaastahinnete kohta sätestatut.

  (3) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt § 15 lõikele 9 arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana.

  (4) Õpilast ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemat teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest.

  (5) I ja II kooliastmes võib kokkuvõtva hindamisena kasutada vähemalt kaks korda õppeaastas toimuvat kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, millel ei pea olema numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus peab selgelt kajastuma, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud.

  (6) Kui õppeperioodi keskel on õppeaine poolaastahinne või -hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.

  (7) Õpilasele, kelle poolaastahinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

  (8) Poolaastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

  (9) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt poolaastahinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

  (10) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

  (11) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

  (12) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

  (13) Lõigetes 8 ja 12 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

§ 23.  Põhikooli lõpetamine

  (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

  (2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
  1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
  2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

  (3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

  (4) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.

  (5) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse §-des 20–22 sätestatust.

  (6) Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses. Koolid, kus rakendatakse mittestatsionaarset õppevormi, on kohustatud looma võimaluse kooli lõpetamiseks eksternina koolikohustusliku ea ületanud isikule, kes on esitanud koolile sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembriks. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt.

9. jagu Kooli õppekava 

§ 24.  Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus

  (1) Riikliku õppekava alusel koostab põhikool kooli õppekava. Kooli õppekava on põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

  (2) Kooli õppekava koostades lähtutakse riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.

  (3) Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab põhikooli direktor. Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

  (4) Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad.

  (5) Kooli õppekava üldosas esitatakse:
  1) õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted;
  2) tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati, valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted ning erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti;
  3) läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;
  4) ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
  5) õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg);
  6) hindamise korraldus;
  7) õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
  8) õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted;
  9) karjääriteenuste korraldus;
  10) õpetaja töökava koostamise põhimõtted;
  11) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

  (6) Ainevaldkonniti koondatud ainekavad esitatakse klassiti.

3. peatükk Rakendussätted 

§ 25.  Määruse rakendamine

  (1) Kool viib õppe- ja kasvatustegevuse ning kooli õppekava käesoleva määrusega kooskõlla:
  1) 1., 4. ja 7. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2011. a;
  2) 2., 5. ja 8. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2012. a;
  3) 3., 6. ja 9. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2013. a.

  (2) Kool viib õppetegevuse ja kooli õppekava § 15 lõikega 4 kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2011. a. Kuni 2010/2011. õppeaasta lõpuni võib III kooliastmes eesti õppekeelega kool määrata kuue ning eesti keelest erineva õppekeelega kool kolme nädalatunni kasutamise kooli õppekavas.

  (3) Õppekeskkond viiakse käesolevas määruses sätestatud füüsilise keskkonna nõuetega vastavusse hiljemalt 1. septembriks 2013. a.

  (4) Kuni käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni peab kooli õppe- ja kasvatustegevus ning õppekava vastama Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määrusele nr 56 „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava” (RT I 2002, 20, 116; 2007, 61, 392).

  (5) Kuni 1. septembrini 2013. a ei ole loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks.

  (6) 2010/2011. õppeaastal on koolid, kus rakendatakse mittestatsionaarset õppevormi, kohustatud looma võimaluse kooli lõpetamiseks eksternina koolikohustusliku ea ületanud isikule, kes on esitanud koolile sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

§ 26.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 14 „Põhikooli riiklik õppekava” (RT I, 28.12.2010, 17) tunnistatakse kehtetuks.

/otsingu_soovitused.json