Text size:

Basic Schools and Upper Secondary Schools Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.09.2014
In force until:31.12.2014
Translation published:25.06.2014

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act regulates the bases for organisation of studies of basic schools and upper secondary schools (hereinafter jointly schools), the rights and duties of students and students’ parents or guardians (hereinafter parents), the rights and duties of school employees, the bases for management and funding of schools, and the bases for administrative supervision over the teaching and education activities of schools.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (2) This Act regulates the activities of schools operating as institutions administered by rural municipality or city authorities (hereinafter municipal schools) and schools operating as institutions administered by the Ministry of Education and Research (hereinafter state schools). A municipal school is managed by a rural municipality or city. A state school is managed by the state. This Act applies to schools operating as private legal entities (hereinafter private schools) insofar as the Private Schools Act does not provide otherwise.

 (3) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to the administrative procedure prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 2.  Basic schools and upper secondary schools and their forms of operation

 (1) A basic school is a general education school that provides the opportunity to acquire basic education and fulfil the duty to attend school. The time prescribed for the fulfilment of the basic school curriculum (hereinafter standard period of study) is nine years. The stages of study of basic schools are:
 1) stage I – grades 1–3;
 2) stage II – grades 4–6;
 3) stage III – grades 7–9.

 (2) An upper secondary school is a general education school following a basic school, which provides opportunities to acquire general secondary education. The standard period of study in an upper secondary school is three years.

 (3) The forms of operation of basic schools and upper secondary schools include the following:
 1) a basic school;
 2) a preschool child care institution (hereinafter child care institution) and a basic school that operate as a single institution and which, provided that the school is aimed at students with special educational needs, may also be combined with an upper secondary school (hereinafter general education school and child care institution);
 3) a basic school where studies are pursued at stage I or at stages I and II, whereby at stage II studies do not need to be pursued to the extent of all the grades of stage II;
 31) a lower secondary school where studies are pursued at stage III;
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]
 4) an upper secondary school;
 5) [Repealed – RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]
 6) an upper secondary school where there may be basic school grades and where only non-stationary studies are pursued;
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]
 7) [Repealed – RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]
 8) an upper secondary school and a vocational educational institution that operate as a single institution.

 (4) A school aimed at students with special educational needs can be founded and managed for the purpose of improvement of the organisation of the studies of students with special educational needs. The state ensures the foundation and management of schools for visually impaired and hearing impaired students who, in addition to a physical/motor disability, have an additional special educational need, as well as for students with emotional and behavioural disorders, students with moderate, severe and profound learning difficulties, and students in need of special treatment due to behavioural problems.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (5) Where a general education school and a child care institution operate as a single institution, the child care part of the institution is governed by the Preschool Child Care Institutions Act and the general education school part of the institution is governed by this Act. The head of a general education school and a child care institution operating as a single institution has the competence arising from this Act and the Preschool Child Care Institutions Act.

 (6) Hobby education for the purposes of the Hobby Schools Act and informal education for the purposes of the Adult Education Act may be provided in a school. The organisation of hobby education in a school is governed by the provisions of the Hobby Schools Act regulating the organisation of studies, the rights and obligations of students and the financing of studies in a hobby school and the organisation of informal education is governed by the provisions of the Adult Education Act regulating informal education. Upon organisation of hobby education, the head, teachers’ council and board of trustees of the school also have the competence arising from the Hobby Schools Act.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (7) The principles of operation of an upper secondary school and a vocational education institution as a single institution are governed by § 51 of the Vocational Educational Institutions Act.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 3.  Fundamental values of general education schools

 (1) General education schools support the mental, physical, ethical, social and emotional development of students. Conditions for the balanced development of the abilities and self-realisation of students and for the materialisation of their research-based worldview are created.

 (2) The values arising from the ethical principles specified in the Constitution of the Republic of Estonia, the Universal Declaration of Human Rights, the Convention on the Rights of the Child and the fundamental documents of the European Union are considered important.

 (3) The socialisation of the new generation is based on the traditions of Estonian culture, common European values, and the recognition of the main achievements of world culture and research. People who have acquired general education are able to integrate into society and contribute to the sustainable social, cultural, economic and ecologic development of Estonian society.

§ 4.  Functions of basic schools

 (1) Basic schools have both educating as well as edifying functions. Basic schools help students become creative and versatile personalities who are able to effectively realise themselves in various roles: in the family, at work and in public life, and choose a study path corresponding to their interests and abilities.

 (2) The function of basic schools is to provide students with a learning and teaching environment that corresponds to the age of students, is secure, has a positive impact and develops students, supports the development of their interest in learning, learning skills, self-reflection, critical thinking, knowledge and will-based characteristics, their creative self-expression and the development of their social and cultural identity.

§ 5.  Functions of upper secondary schools

 (1) Upper secondary schools have both educating as well as edifying functions. The function of upper secondary schools is to prepare young people to act as creative, versatile, socially mature and trustworthy personalities who are conscious of their goals and objectives and able to attain them in various fields of life: as partners in their personal life, carriers and upholders of culture, in various occupations and roles in the labour market, and as citizens responsible for the sustainability of society and the natural environment.

 (2) The main aspiration of teaching and educating in upper secondary schools is that students find a field of activity that interests them and corresponds to their abilities in order to continue their studies in the field. The function of upper secondary schools is to create conditions where students acquire the knowledge, skills and values that allow for continuing their studies in an institution of higher education or vocational educational institution without any impediments.
[RT I, 02.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 6.  Principles of organisation of studies

  Upon organisation of studies, the state, owners of schools and schools adhere to the following principles:
 1) general education of good quality is equally available to all persons regardless of their social and economic background, nationality, gender, place of residence or special educational needs;
 2) there are no curricula-based impediments to the movement of students from one stage of study, form of study or level of education to another;
 3) upon organisation of their activities, schools act on the basis of the expectations of society expressed in national curricula and the needs and interests of students, taking into account the proposals of the students and parents as well as the characteristics of the region;
 4) the needs and interests of students are taken into account upon designing the curricula of schools and implementing individual curricula.

§ 7.  Availability of basic education

  [RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (1) Upon managing a basic school, the owner of the school will ensure the existence of qualified teachers required for the implementation of the national curriculum for basic schools, the existence of a learning and teaching environment that complies with the security, health protection and curriculum requirements, and the opportunities for supporting the development of students.

 (2) The rural municipality or the city will provide children subject to the duty to attend school who reside in the territory of the rural municipality or the city with the opportunity to perform the duty to attend school and acquire basic education in compliance with the national curriculum for basic schools.

 (3) At least 80 per cent of the students for whom a basic school is the school of residence will not spend more than 60 minutes travelling to the school.

 (4) At the request of a parent a rural municipality or city will provide children below the age of compulsory school attendance with opportunities for the acquisition of basic education in their school of residence, provided that the counselling committee or the child care institution that the child attends has assessed the child’s readiness for school, including social maturity, and has recommended commencement of school studies and the parent has informed the rural municipality or city government before May 1 in the current year of the desire to commence the studies. If the parent informs the rural municipality or city government after May 1 in the current year of the desire to commence the studies, the school of residence may admit the child in the event there is a vacant student place in the school.

 (5) A rural municipality or city will provide persons who are 17 years of age or older, who have not acquired basic education and whose place of residence is located in the rural municipality or city with opportunities for the acquisition of basic education by way of non-stationary studies.

 (6) At the request of a parent, a rural municipality or a city will provide the child of a representative of a foreign country or international organisation accredited to the Republic of Estonia who resides in the rural municipality or city with opportunities for the acquisition of basic education in the school of residence.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 71.  Availability of general secondary education

 (1) Upon managing an upper secondary school, the owner of the school will ensure the existence of qualified teachers required for the implementation of the national curriculum for upper secondary schools, the existence of a learning and teaching environment that complies with the security, health protection and curriculum requirements, the opportunities for supporting the development of students, the capacity to offer elective subjects in addition to compulsory subjects in accordance with the requirements established in the national curriculum for upper secondary schools.

 (2) The state and local authority will ensure the opportunity to acquire high-quality general secondary education that offers ample choices and is in compliance with the national curriculum for upper secondary schools, keeping the required number of upper secondary schools in each county based on the number of students. The state will keep at least one upper secondary school in each county.

 (3) By a public law agreement, the Minister of Education and Research may transfer the management of an upper secondary school to a rural municipality or city or to a legal person in private law in accordance with the Administrative Cooperation Act. The Ministry of Education and Research will exercise supervision over the implementation of the public law contract.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 8.  Determination of place of residence of persons

  For the purposes of this Act, the place of residence of a person means the address of their place of residence registered in the Estonian population register. If the address of a person has not been registered with sufficient accuracy, the person will determine the address of their place of residence to the missing extent themselves, informing the rural municipality or city government of residence thereof. The address of the substitute home, residential educational institution or youth home will be deemed the place of residence of a person staying in a substitute home, residential educational institution or youth home.

Chapter 2 ENSURING COMPULSORY SCHOOL ATTENDANCE 

§ 9.  Compulsory school attendance

 (1) Compulsory school attendance means the duty to participate in the studies laid down in the daily schedule of a school or in an individual curriculum, to do study exercises and to acquire knowledge and skills according to one’s abilities. The duty to attend school is not deemed as fulfilled if a person subject to the duty to attend school has not been enrolled in any school or is absent from studies without a good reason.

 (2) A person who has reached the age of seven years before October 1 in the current year is subject to the duty to attend school (including a person having foreign citizenship or unspecified citizenship; excluding the child of a representative of a foreign country or international organisation accredited to the Republic of Estonia who resides in Estonia). A person is required to attend school until they acquire basic education or attain the age of 17 years.

 (3) A person who, due to their state of health, has not achieved the readiness for school required for commencement of studies by the time of reaching the age of compulsory school attendance, may, on the basis of a recommendation of the counselling committee, commence the performance of the duty to attend school in the next academic year. A parent will submit to the counselling committee an application for the postponement of the commencement of performance of the duty to attend school. The Minister of Social Affairs will establish the conditions of and procedure for the postponement of performance of the duty to attend school.

§ 10.  Duty of rural municipality or city to create opportunities for performance of duty to attend school

 (1) A rural municipality or city will provide a person subject to the duty to attend school, whose place of residence is located in the administrative territory of the rural municipality or city, with the opportunity to acquire basic education. For the purpose of providing each person subject to the duty to attend school and the persons specified in subsections 7 (6) and (7) of this Act with the opportunity to acquire basic education a rural municipality or city will establish the conditions of and procedure for determination of the municipal school of residence (hereinafter school of residence). Material circumstances to be taken into account by a rural municipality or city government upon determining the school of residence include the proximity of the place of residence of a student to the school, the enrolment of other children of the same family in the same school and, where possible, the requests of the parents.

 (2) A rural municipality or city government will organise the registration of persons subject to the duty to attend school. For the purpose of registration of performance of the duty to attend school, the data of the Estonian population register regarding persons subject to the duty to attend school, whose place of residence is located in the administrative territory of the rural municipality or city, will be compared once per academic year, not later than by September 10, with the data of the Estonian Education Information System (hereinafter education information system).

 (3) A municipal school of another rural municipality or city can be set as the school of residence of a student with the consent of the rural municipality or city government that is the owner of the school.

§ 11.  Duties of parents upon ensuring performance of duty to attend school

 (1) A parent must enable and facilitate the performance of the duty to attend school, including:
 1) create conditions facilitating learning at home and the prerequisites for participation in studies for a student subject to the duty to attend school;
 2) submit to the school its contact details and inform the school of any change thereof;
 3) read instruments regulating school life;
 4) cooperate with the school on the conditions and pursuant to the procedure provided for in this Act and in the legislation established on the basis thereof;
 5) take the measures offered to the parent by the school or the rural municipality or city government of residence;
 6) based on a proposal of the school, address the counselling committee;
 7) where necessary, request that the school and the rural municipality or city government of residence of the student take the measures of ensuring the performance of the duty to attend school provided for in legislation.

 (2) If a parent fails to perform the duties provided for in subsection (1) of this section, the rural municipality or city government will take the required measures to protect the rights of the child.

§ 12.  Measures taken by school to ensure performance of duty to attend school

 (1) To ensure performance of duty to attend school, a school will, depending on the reasons for absence, take one or several of the measures specified in subsection 58 (3) of this Act against a student who has been absent from study without a good reason.

 (2) If the measures taken by the school do not have any impact or they cannot be applied because the school cannot get hold of the student or a parent, the school will address the rural municipality or city government for taking further measures.

§ 13.  Measures taken by rural municipality or city to ensure performance of duty to attend school

  To ensure the performance of the duty to attend school, the rural municipality or city of residence of a person subject to the duty to attend school supports, where necessary and possible, the person subject to the duty to attend school, the parents and the school, creating the conditions for the performance of the duty to attend school within the limits of its competence, including:
 1) organises attendance to persons subject to the duty to attend school, identification of the reasons for failing to perform the duty to attend school and taking measures with regard to persons who do not perform the duty to attend school, appointing a position or structural unit entrusted with these functions;
 2) where possible, organises training for parents whose children do not perform the duty to attend school, in order to support them in creating conditions for the performance of the duty to attend school;
 3) in accordance with the Juvenile Sanctions Act, submits applications to the Juvenile Committee for discussing cases of offences committed by minors.

§ 14.  Liability of parents for failure to ensure performance of duty to attend school

 (1) A parent will be punished by a fine of up to 200 fine units if their child who is subject to the duty to attend school has not been enrolled in any school or has been absent from more than 20 per cent of the lessons during a quarter of the academic year without a reason.

 (2) A parent will not be punished if they have applied to the school or the rural municipality or city government of residence of the student for measures ensuring the performance of the duty to attend school, consent to the application of the measures suggested and funded by the school or the rural municipality or city government and actively participate in their application, provided that such measures call for the application, consent or active participation of a parent.

 (3) The fine imposed on a parent may, with the parent’s consent, be replaced with community service, educational training or joint activities with the child. The parent is required to engage in community service to the extent of 10-50 hours outside working and study time. Community service is not remunerated. Legislation regulating occupational health and safety and health protection are applicable to parents engaged in community service. If the parent evades community service, the fine imposed on them will be enforced.

 (4) The misdemeanours specified in subsection (1) of this section are governed by the provisions of the general part of the Penal Code and the Code of Misdemeanour Procedure and the rural municipality or city government of the place of residence of the student is the body conducting extrajudicial misdemeanour proceedings.

Chapter 3 ORGANISATION OF STUDIES 

Division 1 Curriculum 

§ 15.  National curriculum

 (1) The national curriculum for basic schools, the simplified national curriculum for basic schools and the national curriculum for upper secondary schools sets out the goals and objectives of studies, expected learning outcomes, assessment criteria and procedure, and requirements for the learning and teaching environment, organisation of teaching and education, graduation from school and school curriculum.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (2) The basic education standard is established in the national curriculum for basic schools and, with regard to students with mild learning difficulties, students with moderate learning difficulties, and students with severe and profound learning difficulties acquiring basic education, in the simplified national curriculum for basic schools. The standard of general secondary education is established in the national curriculum for upper secondary schools. The Government of the Republic will establish the national curriculum for basic schools, the simplified national curriculum for basic schools and the national curriculum for upper secondary schools (hereinafter jointly referred to as national curricula).

 (3) The subject syllabi of at least the following compulsory subjects are set out in the national curriculum for basic schools and in the national curriculum for upper secondary schools by subject areas:
 1) language and literature: Estonian (in an Estonian-medium school), Russian (in a Russian-medium school) and literature;
 2) foreign languages: Estonian as a second language; English, German, French and Russian as foreign language A; English, German, French and Russian as foreign language B;
 3) mathematics: mathematics in the basic school; narrow mathematics and extensive mathematics in the upper secondary school;
 4) natural science: biology, geography, physics, chemistry and, in the national curriculum for basic schools, also nature studies;
 5) social studies: personal, social and health education, history, civics and citizenship education;
 6) art subjects: music, arts;
 7) technology in the national curriculum for basic schools: craft, handicraft and home economics, technology studies;
 8) physical education: physical education.

 (4) In addition, the national curriculum for basic schools and the national curriculum for upper secondary schools include religious studies and career studies, and the national curriculum for upper secondary schools also includes the syllabi of national defence studies and economics and business administration. The syllabi of other optional subjects may be set out in the national curriculum for basic schools and in the national curriculum for upper secondary schools.

 (5) Upon the consent of the board of trustees and on the conditions and pursuant to the procedure provided for in national curricula, the list of subjects provided for in this section may be amended for the purpose of using integrated subject and language teaching, carrying out vocational training and taking into account the regional characteristics or the unique characteristics of the school. Based on non-stationary studies or the special educational needs of students, the standard period of study and the academic workload may, on the conditions provided for in national curricula, differ from those provided for in this Act.
[RT I, 02.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 16.  Studies under curriculum of International Baccalaureate Organization or under curriculum drawn up based on Convention defining the Statute of the European Schools

 (1) Teaching and education in a school may be carried out under the curriculum of the International Baccalaureate Organization and under a curriculum drawn up on the basis of the Convention defining the Stature of the European Schools (hereinafter jointly referred to as international curriculum).

 (2) A school that has been accredited by the International Baccalaureate Organization may teach on the basis of the curriculum of the International Baccalaureate Organization. A school that has fulfilled the requirements established on the basis of the Convention defining the Statutes of the European Schools for teaching under the curriculum may teach under the curriculum drawn up on the basis of the Convention defining the Statutes of the European Schools.

 (3) Studies may be pursued in a municipal or state school on the basis of an international curriculum provided that the school carries out teaching also on the basis of the national curriculum for basic schools at the same stage of study of the basic school and, in the upper secondary school, on the basis of the national curriculum for upper secondary schools. The implementation of an international curriculum is funded by the owner of the school. The owner of the school and the Minister of Education and Research conclude a public law contract for additional funding of studies from the state budget, specifying the grounds of additional funding, the number of student places and the grounds of admission of students.

 (4) In the event of studies based on an international curriculum, the school or the owner of the school does not have to abide by this Act if the international curriculum provides otherwise or if a regulation is, under the international curriculum, within the competence of the school and the school has established a regulation different from this Act.

 (5) No administrative supervision is exercised over studies based on an international curriculum in matters whereby, in accordance with subsection (4) of this section, the school or the owner of the school does not abide by this Act.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 17.  School curriculum

 (1) On the basis of national curricula, the school will draw up a curriculum (hereinafter school curriculum) that is the underlying document of study in the school and sets out, above all, the choices within national curricula, which arise from the unique characteristics of the school.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (2) The curriculum of a school will be established by the head of the school. The curriculum of the school and amendments thereto will be submitted to the board of trustees, student council and teachers’ council for the expression of an opinion before establishment.

 (3) Information about the curriculum of a school will be registered in the education information system’s sub-register of curricula and education licences.

 (4) By an agreement between the head of school or a teacher authorised by the head of school and a student or, where a student has limited active legal capacity, a parent, the school may consider studies or activities falling outside the school’s curriculum, including studies in another general education school, as part of the teaching carried out by the school, provided that it allows the student to achieve the learning outcomes specified in the school curriculum or in the student’s individual curriculum.

§ 18.  Individual curriculum

 (1) When teaching a student, a school may change or adjust the time, contents, process and environment of study. If the changes or adjustments substantially increase or decrease the weekly workload or intensity of studies in comparison with the school curriculum or reduce or replace the learning outcomes provided for in the national curricula, an individual curriculum will be drawn up for the student on the conditions provided for in the national curricula.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (2) If the individual curriculum drawn up for a student with special educational needs lays down reduction or replacement of the learning outcomes provided for in the national curriculum or the release from learning a compulsory subject, the individual curriculum may be implemented on the basis of a recommendation of the counselling committee.

 (21) An individual curriculum will be drawn up for all students with moderate, severe and profound learning difficulties.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (3) The student or, if the student has limited active legal capacity, their parent and, where necessary, teachers and support specialists will be involved in drawing up an individual curriculum.

§ 19.  Learning and teaching environment

 (1) The learning and teaching environment must support the development of students.

 (2) Upon organisation of teaching and education at school and outside school, the school will follow the requirements established for the learning and teaching environment in the national curricula and other legislation.

 (3) [Repealed – RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 20.  Educational literature

 (1) The school will allow students acquiring basic education to freely use the educational literature (e.g. textbooks, workbooks, exercise-books and worksheets) required for completion of at least the school curriculum and allow students acquiring general secondary education to freely use textbooks required for completion of at least the school curriculum.

 (2) The Ministry of Education and Research will, per grade and subject, ensure the availability of the minimum educational literature required for completion of national curricula. Schools are free to choose the educational literature required in each grade for completing the school curriculum.

 (3) The requirements established for educational literature, the minimum requirements for reviewing and reviewers of educational literature and the types of the minimum educational literature ensured by the state per grade and subject will be established by the Minister of Education and Research.

 (4) A publisher of educational literature will make educational literature compliant with the national curriculum also available digitally in a portal run by the Ministry of Education and Research on the conditions and in accordance with the procedure agreed between the Ministry of Education and Research and the publisher.

 (5) The Minister of Education and Research may conclude a public law contract with a state-owned foundation for running a digital educational literature portal. The Ministry of Education and Research will exercise supervision over the implementation of the public law contract.

 (6) A publisher of educational literature will register in the educational literature sub-register of the education information system the data of educational literature complying with the requirements established in the regulation of the Minister of Education and Research.

 (7) The Minister of Education will have the right to delete a registration from the sub-register of educational literature in the education information system if:
 1) the publisher of educational literature has submitted a respective reasoned application;
 2) the educational literature does not comply with the national curricula or the requirements established for educational literature in the regulation of the Minister of Education and Research; or
 3) the publisher of educational literature has not made the educational literature digitally available.

 (8) If a publisher of educational literature has submitted an application for the deletion of a registration from the sub-register of educational literature, but the Minister of Education and Research finds that the application is not reasoned and the registered educational literature complies with the national curricula, the minister may refuse deletion of the registration, specifying the reasons for the refusal.

 (9) The Minister of Education and Research will inform a publisher of educational literature of the intent to delete a registration. Within 30 days after receiving a notice of the intent to delete the registration, the publisher of educational literature has the right to submit objections to the Minister of Education and Research regarding the deletion of the registration.

 (10) Within five working days of deleting the registration, the Ministry of Education and Research will inform the publisher of educational literature thereof in a form that can be reproduced in writing.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 21.  Language of instruction

 (1) The language in which studies are pursued amounts to no less than 60 per cent of the lowest permitted study workload laid down in the national curricula, is deemed the language of instruction of a school or class. If are not pursued to the extent of 60 per cent in any language, the studies are deemed bilingual. In the event of bilingual studies the two languages in which most of the studies are pursued are deemed as the languages of instruction.

 (2) In basic schools the language of instruction is Estonian. In a municipal basic school or in single classes thereof the language of instruction may be any language on the basis of a decision of the council of the rural municipality or city government relying on a proposal of the board of trustees of the school and in a state basic school or in single classes thereof the language of instruction may be any language on the basis of a decision of the Minister of Education and Research.

 (3) In upper secondary schools the language of instruction is Estonian. In municipal upper secondary schools or single classes thereof of the language of instruction may be another language. The permission to pursue studies in another language or bilingual studies is granted by the Government of the Republic on the basis of an application of a rural municipality or city government. The board of trustees of the school makes such a proposal to the rural municipality or city government on the basis of the development plan of the school.

 (4) In a school or class where the language of instruction is not Estonian, it is compulsory to teach Estonian as of the first grade. In such a school or class the school ensures the organisation of teaching Estonian at a level that allows the graduates of the basic school to continue their studies in an Estonian-medium educational institution.

 (5) A school will organise language and cultural teaching for students acquiring basic education whose native language is not the language of instruction or who communicate at home in a language different from the language of instruction, which is the native language of at least one parent, provided that no fewer than ten students with the same native language or with the same language of household communication request it.

 (6) The Government of the Republic will establish the conditions of and procedure for language and culture teaching specified in subsection (5) of this section.

 (7) The Ministry of Education and Research will organise the coordination of creation of opportunities for the language and cultural teaching provided for in subsection (5) of this section, including procurement of materials required for language and cultural teaching.
[RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

 (8) For the purpose of organising the procurement of materials required for language and cultural teaching, the Minister of Research and Education may conclude a public law contract with a state-owned foundation. The Ministry of Education and Research will exercise supervision over performance of the public law contract.
[RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

§ 22.  Stationary and non-stationary studies

 (1) Stationary or non-stationary studies or both stationary and non-stationary studies may be pursued in a school.

 (2) Stationary studies are aimed at persons subject to the duty to attend school or students for whom learning is a full-time activity, whereby the share of activities instructed by the school exceeds that of independent learning.

 (3) Non-stationary studies are studies aimed at adult learners, whereby independent learning has a larger share besides lessons in comparison with stationary studies. Lessons also include the time of provision of various services supporting the development of students, for instance, career counselling.

 (4) Persons of 17 years of age or older can acquire basic education in the non-stationary studies. Based on a recommendation of the counselling committee, persons subject to the duty to attend school can acquire basic education in the non-stationary studies if they have special educational needs or another reason that makes the acquisition of education difficult in the stationary studies.

 (5) In non-stationary studies the school ensures the student a workload of at least 24 lessons per week of a quarter of the academic year. In a class of up to ten students the school ensures the student a workload of at least 15 lessons per week of a quarter of the academic year. Upon consent of the student, the workload may be reduced. The workload of students is specified in the daily schedule of the school or, where necessary, in an individual curriculum.

 (6) Single subjects can also be studied in the non-stationary studies. The workload of a student studying single subjects is laid down for each academic year in an individual curriculum.

 (7) Students pursuing the non-stationary studies have the right to take a leave of absence from studies for one year once every three years.

 (8) A basic school where non-stationary studies are pursued is required to provide persons who have exceeded the age of compulsory school attendance with the opportunity to graduate from the school as external students under the national curriculum for basic schools. An upper secondary school where non-stationary studies are pursued is required to provide the opportunity to graduate from the school as external students under the national curriculum for upper secondary schools.

 (9) An employed student who pursues their studies in the non-stationary form has the right to be granted a study leave by their employer pursuant to the procedure provided for in the Adult Education Act.

§ 23.  Home educating requested by parents

 (1) A student acquiring basic education may be taught by way of home educating at the request of a parent. Upon application of home educating requested by a parent, the parent organises and funds the part of the studies pursued outside the school.

 (2) The Minister of Education and Research will establish the conditions of and procedure for home education.

§ 24.  Academic year

 (1) An academic year lasts from September 1 to August 31.

 (2) An academic year consists of academic quarters and school holidays.

 (3) An academic quarter contains at least 175 school days in total. In the final year academic quarters contain at least 185 school days in total. No lessons take place on the day of a final exam and on two preceding days. The day of a final exam and the preceding two days are included in the number of school days.

 (4) A school day is a calendar day when a student is required to participate in studies under the daily schedule or individual curriculum. One week comprises up to five school days.

 (5) A lesson is a period prescribed for instructed studies in the daily schedule of a school or in the individual curriculum of a student. Instructed studies are studies pursued in the manner determined by the school, for example, a lecture, individual lesson, consultation, e-learning and a study visit aimed at the acquisition of knowledge and skills and taking place in a learning and teaching environment where both the student and the teacher participate. The calculated length of a lesson is 45 minutes. A lesson is followed by a recess. A lesson may be divided into multiple parts and up to two consecutive lessons may be taught without a recess. The length of a recess is at least ten minutes per lesson.

 (6) In a basic school, activities relating to additional studies may be organised during the summer holiday, taking into account that a holiday of no less than ten consecutive weeks without any activities relating to studies and examinations is ensured for a student acquiring basic education.

 (7) The Minister of Education and Research will establish school holidays. On the basis of a proposal of the head of the school and with the approval of the board of trustees, the owner of a school may establish school holidays different from those established by the Minister of Education and Research, taking into account that during the academic year there are four school holidays with a total duration of at least 12 weeks, whereby the summer holiday lasts at least eight consecutive weeks.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 25.  Academic workload and daily schedule

 (1) Students’ weekly academic workload by subjects is laid down in the school curriculum.

 (2) In lessons, the maximum weekly workload of a basic school student is as follows:
 1) grade 1 – 20;
 2) grade 2 – 23;
 3) grades 3 and 4 – 25;
 4) grade 5 – 28;
 5) grades 6 and 7 – 30;
 6) grades 8 and 9 – 32.

 (3) The minimum permitted academic workload in an upper secondary school is 96 courses (72 in the non-stationary studies). In upper secondary schools the workload of compulsory studies common for all students is 63 courses (for students who learn Estonian as a second language, 67 courses). A course corresponds to 35 lessons taught under one subject.

 (4) Upon planning and implementing teaching and learning, it is made certain that students’ academic workload corresponds to their age and abilities, granting them time for resting and hobby activities.

 (5) A teacher plans their work in cooperation with other teachers. The main topics covered during an academic quarter or course, the required learning materials, the organisation of assessment and planned events are communicated to basic school students in the beginning of the academic quarter and to upper secondary school students in the beginning of the course.

 (6) The daily schedule of a school reflects the sequence and duration of study activities and extra-curricular activities supporting the school curriculum such as activities organised in long day groups, hobby groups and studios. The daily schedule of a school is established by the head of the school.

 (7) [Repealed – RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 26.  Number of students in classes and study groups in basic school

 (1) The upper limit of the size of a class is 24 students in basic school. If studies have been organised in study groups, the upper limit of the size of a class is applied to the study groups as well.

 (2) The owner of a school may establish an upper limit of the size of a class lower than the upper limits specified in subsection (1) of this section.

 (3) By way of exception, the owner of a school may, on the basis of a proposal of the head of the school and with the approval of the board of trustees, establish an upper limit higher than the upper limit of the size of a class specified in subsection (1) of this section. An upper limit higher than the upper limit provided for in this Act will not be established with regard to the classes and groups specified in subsection 51 (1) of this Act.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (4) If the total number of students of two or three classes in a basic school is 16 or less, a composite class may be made of these students.

§ 27.  Admission of students to school

 (1) A basic school is required to admit all persons subject to the duty to attend school who have expressed such desire and for whom the school is the school of residence. Parents are free to choose a school for a person subject to the duty to attend school, if the desired school has vacant student places.

 (2) A person who needs special treatment due to behavioural problems is admitted to school on the basis of a respective court judgment or ruling.

 (3) The prerequisite for admission to an upper secondary school is the basic education or respective education acquired in a foreign country. Everyone has equal right to compete for admission to an upper secondary school. Upon admission to an upper secondary school, the knowledge and skills of a person may be assessed, but the admission criteria must be based on objective and previously disclosed criteria.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (4) The Minister of Education and Research will establish the general conditions of and procedure for the admission of students to school.

 (5) To the extent authorised by the regulation of the Minister of Education and Research established on the basis of subsection (4) of this section, the owner of a school or the head of school authorised by the owner of a school will establish the conditions of and procedure for admission to the school, including the procedure for the e valuation of knowledge and skills upon admission to upper secondary school. The head of school will prepare the draft conditions of and procedure for admission to the school and it will be submitted to the board of trustees for the expression of an opinion before establishment.

 (6) Heads of school make decisions to enrol persons, taking into account the provisions of this section.

§ 28.  Exclusion of students from school

 (1) A student will be excluded from school:
 1) if the student or a parent of a student with limited active legal capacity has submitted the respective application to the school;
 2) if the student has commenced the acquisition of education in another general education school or in a foreign educational institution and is not subject to subsection (3) of this section during the studies abroad;
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]
 3) if studies are not pursued in the class where the student is supposed to continue their studies;
 4) if by their behaviour the student jeopardises the security of other people in the school or repeatedly violates the internal rules, except a student subject to the duty to attend school;
 5) if, upon acquisition of basic education, the student is absent from lessons without a good reason and they cannot therefore be transferred to the next class, except a student subject to the duty to attend school;
 6) if the student fails to fulfil the conditions of graduation from an upper secondary school within the standard period of study and their period of study has not been extended under an individual curriculum;
 7) if over a half of the course grades received by the student are “weak” or “poor” in three or more subjects over the academic year when studying in an upper secondary school;
 8) if, while pursuing studies in the non-stationary form, the student has not participated in studies for five consecutive study weeks, except a student subject to the duty to attend school;
 9) if the student acquired education in a school that organises teaching and learning in a prison or in a school for students who need special treatment due to behavioural problems and the student was released from prison or the term of staying at the school for students who need special treatment due to behavioural problems expired;
 10) if the student has fulfilled the conditions of graduation from a basic school or an upper secondary school and a graduation certificate has been issued to the student;
 11) in the event of the death of the student.

 (2) Additional grounds for exclusion from upper secondary school may be specified in the internal rules of upper secondary schools.

 (3) A student acquiring basic education who temporarily acquires education of the same level in a foreign educational institution will not be excluded from the student list of the school within the standard period of study if home educating is applied to the student is subject at the time of studying abroad at the request of a parent. A student acquiring general secondary education who temporarily acquires education of the same level in a foreign educational institution will not be excluded from the student list of the school within the standard period of study if the student continues the studies as an external student at the time of studying abroad.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (4) The Minister of Education and Research will establish a procedure for exclusion of students from school.

 (5) Heads of school make decisions to exclude students, taking into account the provisions of this section.

§ 29.  Assessment of students

 (1) The purpose of assessment is to:
 1) support the development of students;
 2) give feedback on the academic achievement of students;
 3) encourage and guide students to study with purpose;
 4) guide the development of the self-esteem of students and to guide and support students in making their further education choices;
 5) guide the activities of teachers in supporting learning and individual development;
 6) provide a basis for the transfer of students to the next class and for making a decision to graduate from school.

 (2) The knowledge, skills and experience of students are assessed on a five-point scale where the grade “5” means “very good,” “4” means “good,” “3” means “satisfactory,” “2” means “poor” and “1” means “weak.”

 (3) At stages I and II of the basic school verbal assessments without any numerical equivalent may be used upon assessment of students. The use of descriptive verbal assessments will be provided for in the school curriculum. If a student leaves school or not later than at the end of stage II, the verbal assessments of the current academic year, which serve as the basis for the transfer of the student to the next class, will be transformed to the grade scale specified in subsection (2) of this section.

 (4) The general conditions of and procedure for assessment, use of an assessment system different from the assessment system specified in subsection (2) of this section, notification of assessment, imposition of additional studies, transfer to the next class and requirement to repeat the grade will be provided for in the national curricula and the detailed conditions and procedure will be provided for in the school curriculum, except notification of assessment, which will be provided for in the internal rules of the school.

§ 30.  Graduation from basic school

 (1) The conditions of graduation from basic school are provided for in the national curriculum for basic schools and in the simplified national curriculum for basic schools, taking into account the provisions of this section.

 (2) Final examinations in basic schools are examinations with harmonised assignments (hereinafter harmonised final examinations of basic school) and school examinations with materials approved by schools (hereinafter school examinations of basic school). The Minister of Education and Research will establish the conditions of and procedure for preparing and conducting final examinations in basic schools as well as the conditions of and procedure for drawing up, assessing and preserving examination papers.
[RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

 (21) The Ministry of Education will organise the preparing and conducting of harmonised final examinations of basic school and the drawing up, assessing and preserving of examination papers.
[ RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

 (22) For the purpose of preparing and organising the conducting of harmonised final examinations of basic school and drawing up, assessing and preserving examination papers, the Minister of Education and Research may conclude a public law contract with a state-owned foundation. The Ministry of Education and Research will exercise supervision over the performance of the public law contract.
[ RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

 (3) For the purpose of graduation from basic school under the national curriculum for basic schools, the harmonised examinations of basic school or, in the events specified in the national curriculum for basic schools, the school examination of basic school are taken in the following subjects:
 1) Estonian or, in the event specified in the national curriculum for basic schools, Estonian as a second language;
 2) mathematics;
 3) a subject chosen from among subjects established on the basis of subsection (4) of this section.

 (4) The Minister of Education and Research will establish the subjects, forms and times of harmonised final examinations of basic school not later than by May 25 in the academic year preceding the final examinations of basic school.

 (5) The school will, on the basis of a decision of the teachers’ council, issue a basic school graduation certificate to a student or external student who has fulfilled the conditions of graduation from basic school. The data of basic school graduation certificates will be registered in the sub-register of documents certifying education in the education information system.

 (6) The Government of the Republic will establish the statute and form of the basic school graduation certificate.

§ 31.  Graduation from upper secondary school

 (1) The conditions of graduation from upper secondary school are provided for in the national curriculum for upper secondary schools, taking into account the provisions of this section.

 (2) The final examinations of upper secondary school are state examinations and school examinations of the upper secondary school. The Minister of Education and Research will establish the conditions of and procedure for preparing and conducting final examinations in upper secondary schools as well as the conditions of and procedure for drawing up, assessing and preserving examination papers.
[ RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

 (21) The Ministry of Education and Research will organise the preparing and conducting of state examinations, and drawing up, assessing and preserving examination papers, and the issue of state examination certificates.
[ RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

 (22) For the purpose of preparing and organising the conducting of state examinations, drawing up, assessing and preserving examination papers and issuing state examination certificates, the Minister of Education and Research may conclude a public law contract with a state-owned foundation. The Ministry of Education and Research will exercise supervision over performance of the public law contract.
[ RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

 (3) Upon preparing state examinations, the learning outcomes specified in the national curriculum for upper secondary schools that are compulsory for all students will be followed.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (4) The Minister of Education and Research will establish the forms and times of state examinations not later than by May 25 in the academic year preceding the final examinations of upper secondary school.

 (5) State examinations in Estonian or, in the events provided for in the national curriculum for upper secondary schools, in Estonian as a second language as well as in mathematics and in a foreign language will be taken to graduate from an upper secondary school. A state examination has been passed if at least one per cent of the maximum score has been obtained. A state examination has been passed with a satisfactory result if at least 20 per cent of the maximum score has been obtained.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (6) In order to graduate from an upper secondary school, the following must be passed with a satisfactory result:
 1) a school examination of the upper secondary school;
 2) a student investigation paper or practical work, except in the event of graduation from school as an external student.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (7) On the basis of subsection (2), the state examination in a foreign language required for graduation from upper secondary school may be replaced by an internationally recognised examination in the same language on the conditions and pursuant to the procedure established by the Minister of Education and Research.

 (8) The Minister of Education and Research will establish the conditions of and procedure for preparing and assessing student investigation papers and practical work.

 (9) Results of state examinations and electronic certificates will be made available to examinees electronically. The data of state examination certificates will be registered in the sub-register of documents certifying education in the education information system.

 (10) Upper secondary school graduation certificates will be issued to students or external students who have fulfilled the conditions of graduation from upper secondary school. The data of upper secondary school graduation certificates will be registered in the sub-register of documents certifying education in the education information system.

 (11) The Government of the Republic will establish the statute and form of the upper secondary school graduation certificate.

 (12) A person who has acquired secondary education will pay a state fee for registration for a repeat taking of a state examination in the same subject. If the organisation of conducting state examinations has been transferred to a state-owned foundation under a public law contract concluded on the basis of subsection (22) of this section, no state fee will be charged, but the foundation will have the right to charge a fee for registration for a repeat taking of the state examination, but the fee will not exceed the rate of the state fee charged for it under the State Fees Act.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 32.  Database of final examinations

 (1) For the purpose of creating and administering final examination assignments, drawing up and making available final examination papers and ensuring the taking and standardised assessment of final examinations the Government of the Republic will establish the database of final examinations that forms a part of the state information system.

 (2) The Government of the Republic will approve the statures of the database of final examinations.

 (3) The chief processor of the database of final examinations is the Ministry of Education and Research.

§ 33.  Challenging results of state examinations and harmonised final examinations of basic school

 (1) An appeal may be lodged with the Ministry of Education and Research against the results of a state examination and a harmonised final examination of basic school. An appeal will be lodged within five working days as of the date of making the state examination certificate or school graduation certificate available. The Minister of Education and Research will form an appeals committee for reviewing appeals lodged.

 (2) Within ten days after an appeal was filed the appeals committee will make one of the following decisions regarding an examination paper whose result was challenged:
 1) not to change the examination result;
 2) to raise the examination result;
 3) to lower the examination result.

 (3) On the grounds and pursuant to the procedure provided for in the Code of Administrative Court Procedure an appeal may be lodged with an administrative court regarding the results of a state examination and a harmonised final examination of basic school, provided that an appeal has been filed with the appeals committee beforehand and that the committee has returned the appeal, has not resolved it within the prescribed term, has refused to amend the examination result or lowered it.

§ 34.  National assessment of learning outcomes

 (1) The purpose of national assessment of learning outcomes is to give students, parents, schools, owners of schools and the state as objective and comparable feedback as possible on the attainment of the learning outcomes provided for in the national curricula and the effectiveness of teaching and learning in schools and provide the state with necessary information for making education policy decisions.

 (2) External valuation of learning outcomes will take place through standard-determining tests, harmonised final examinations of basic school and state examinations.

 (3) The Minister of Education and Research will establish the subjects, forms and time of standard-determining tests, the conditions and procedure for preparing, drawing up, carrying out and assessing and the procedure for standard-determining tests and the conditions of and procedure for analysing harmonised final examinations of basic school and state examinations.

 (31) The Ministry of Education and Research will coordinate the preparing, drawing up, conducting and assessing of standard-determining tests and the analysis of standard-determining tests, harmonised final examinations of basic school and state examinations.
[ RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

 (32) For the purpose of preparing, drawing up, conducting and assessing standard-determining tests and analysing the results of standard-determining tests, harmonised final examinations of basic school and state examinations, the Minister of Education and Research may conclude a public law contract with a state-owned foundation. The Ministry of Education and Research will exercise supervision over performance of the public law contract.
[ RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

 (4) The Minister of Education and Research or the institution specified in subsection (32) of this section will inform schools of the results of the national assessment of learning outcomes.
[ RT I, 02.07.2012, 1 – entry into force 01.08.2012]

Division 2 Participation in studies 

§ 35.  Participation in studies and absence from studies organised in school

 (1) Students have the right and duty to do study exercises and to participate in the studies laid down for them in the daily schedule of their school or in their individual curriculum.

 (2) Absence from studies is permitted only with a good reason. The school assesses whether the reasons for absence from studies can be deemed good. Good reasons for absence from lessons are as follows:
 1) the student falls ill or the provision of the student with a health service;
 2) the road leading to the school is impassable or the occurrence of another force majeure circumstance, including the weather conditions specified in a regulation of the Minister of Social Affairs based on clause 8 (2) 3) of the Public Health Act whereby the absence from studies is reasoned;
 3) substantial family-related reasons;
 4) other reasons deemed good by the school.

 (3) Schools will adopt a procedure for notifying of absence from studies in their internal rules.

 (4) Schools will keep account of absence from studies, make a summary thereof at least once per academic quarter and inform parents thereof.

§ 36.  Notifying of absence of students subject to duty to attend school from studies

 (1) Not later than on the first school day of absence from studies a parent will notify the school of the student’s absence from studies and the reasons thereof. If the parent has not informed the school of the student's absence, the school will inform the parent thereof not later than the next school day. The parent will notify the school of the duration of the absence not later than on the second school day following the lapse of the reasons for absence.

 (2) If a school employee has reasonable doubt that false information has been submitted when reasoning a student’s absence, the school will have the right to ask additional explanations from a parent or address the rural municipality or city government of the student’s residence and the latter will take measures to identify the actual reasons for absence and to ensure the performance of the duty to attend school.

 (3) If a parent has not notified the school of a student’s absence and the school cannot identify the reason for absence, the school will inform the rural municipality or city government of the student’s residence thereof not later than on the next day of absence from studies. In such an event the rural municipality or city government will organise the taking of measures in order to identify the reasons for absence and ensure performance of the duty to attend school.

 (4) Information about students who have been absent from studies without a good reason for more than 20 per cent of lessons during one academic quarter is registered in the sub-register of students, higher education students and resident physicians.

Division 3 Supporting development of students at school 

§ 37.  Supporting development of students

 (1) Teachers observe the development and coping of students at school and, where necessary, adjust studies according to the needs of students. For the purpose of developing the abilities and talents of students, their individual study needs will be identified, suitable teaching methods will be chosen and, where necessary, differentiated teaching will be carried out. Schools will provide students who temporarily fall behind in attaining the presumable learning outcomes with additional pedagogical guidance outside lessons.

 (2) Students will be provided with the services of at least a special education teacher (including a speech therapist), psychologist and social educator (hereinafter support specialists). The owners of the schools will create and the heads of school will organise the opportunities for implementation of the services of support specialists. The head of school may commission the services of the support specialists from the Ministry of Education and Research or, in the event specified in subsection (22) of this section, from a state-owned foundation that provides schools with the services of a special education teacher and psychologist at least in each county. The service prices must be cost-based and they will be established by a regulation of the Minister of Education and Research specified in subsection (21) of this section.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (21) The description of the services of the support specialists, the scope and conditions of provision of the service by the state, and the prices of the services will be established by a regulation of the Minister of Education and Research.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (22) For the performance of the function specified in subsection (2) of this section, the Minister of Education and Research may conclude a public law contract with a state-owned foundation. The Ministry of Education and Research will exercise supervision over the implementation of the public law contract.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (3) A developmental conversation is held at school with each student at least once per academic year for the purpose of supporting the development of the student, and further study and development goals are agreed on the basis thereof.

 (4) The student, class teacher and, in the event the student has limited active legal capacity, a parent participate in a developmental conversation. If the school has been unable to get hold of a parent of a student required to attend school in order to agree on the time of a developmental conversation or has failed to attend the developmental conversation for the second time, the school will inform the rural municipality or city government of the student’s residence and the latter will, where necessary, organise measures to be taken for the protection of the rights of the child. Where necessary, a parent of a student with active legal capacity, provided that the student has granted consent thereto, as well as other school employees, support specialists and representatives of the rural municipality or city government of the student’s residence will be involved.

 (5) The conditions of and procedure for the organisation of developmental conversations will be established by the head of school, who submits these to the teachers’ council and the board of trustees for the expression of an opinion beforehand.

§ 38.  Long day group

 (1) The head of a school may, upon the consent of the owner of the school, form long day groups in the school for students acquiring basic education. Supervision and pedagogical instruction and guidance in spending spare time, doing homework, pursuing hobbies and developing interests is offered to students as extracurricular activities organised in a long day group. On the basis of a proposal of the board of trustees, a school will organise the formation of a long day group jointly with the owner of the school.

 (2) The work organisation and daily schedule of a long day group will be established by the head of school, setting a time for doing homework, outdoor recreation and hobby activities. The proposals of the board of trustees, the security and protection of the health of students, the overall teaching and education goals of the school, the age and individual characteristics of the students of the long day group, the conditions at their homes, the reasoned requests of parents and students, and the transport facilities will serve as the basis for planning and organising the work of a long day group.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (3) [Repealed – RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (4) A student is admitted to and excluded from a long day group by a decision of the head of school and on the basis of a request of a parent or, in the event provided for in the Juvenile Sanctions Act, on the basis of a decision of the juvenile committee.

§ 39.  Boarding school facilities

 (1) A school may have boarding school facilities that constitute a structural unit of the school under the statutes of the school.

 (2) Extracurricular activities ensuring the learning, living and education conditions that comply with the needs and interests of students as well as with the security and health protection requirements are organised in boarding school facilities.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (3) The Minister of Education and Research will establish the conditions of and procedure for operation of boarding school facilities.

 (4) The organisation of the life of students in boarding school facilities and the conditions of and procedure for admission to and exclusion from boarding school facilities will be specified in the internal rules of the boarding school facilities. The head of school will establish the internal rules of the boarding school facilities and these will be submitted to the teachers' council, board of trustees and student council for the expression of an opinion before establishment. The Minister of Education and Research may establish the general conditions of and procedure for admission of students to state-supported places in the board school facilities specified in subsection (7) of this section.

 (5) [Repealed – RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (6) At the request of the owner of a school and with the approval of the governor of the county of location of the school, the Minister of Education and Research will designate a municipal or private school whose existing boarding school facilities or whose boarding school facilities to be formed contain state-supported places for the basic education-acquiring children of families who have difficulties copies for the purposes of the Social Welfare Act (hereinafter state-supported place in boarding school facilities) and establish the number of state-supported places in the boarding school facilities in these schools.

 (7) A reasoned application of the rural municipality or city government of the place of residence of the student, the approval of the governor of the county of the place of residence of the student and the location of the boarding school facilities, and the consent of the student or a parent of the student who has limited active legal capacity serves as the basis for the admission of the student to a state-supported place in the boarding school facilities.

 (8) The following will be specified in a reasoned application of a rural municipality or city government:
 1) the term during which the student must be provided with accommodation in the boarding school facilities;
 2) deficiencies in caring for and raising the student or other circumstances that prevent the student from performing the duty to attend school;
 3) other social welfare measures taken with regard to the student and parents along with the reasons as to why these have not proven sufficient or why their use is not possible;
 4) types and scope of assistance rendered to the student and parents during the time of staying at the boarding school facilities.

 (9) A student admitted to a state-supported place in boarding school facilities is, at least until the end of the current academic quarter, allowed to go to the school in whose structural unit the boarding school facilities are.

§ 40.  Hobby activities at school

 (1) Hobby activities are activities supporting the completion of a school curriculum or other extracurricular activities taking place in or organised by a school. Various forms and methods of study, including hobby groups and studios, are used in hobby activities.

 (2) In extracurricular activities a student has the right to use the civil engineering works, rooms and library of their school and the teaching and learning, sports, technical and other facilities of the school pursuant to the procedure provided for in the internal rules of the school.

§ 41.  School library

 (1) A school is required to have a library.

 (2) The main function of a library is to support studies under the curriculum of the school, develop students’ individual learning and information acquisition skills and their interest in reading through preservation of printed materials, audiovisual data media and other data media and through making these available.

 (3) Based on the purpose of use, libraries are divided into the main collection and the educational literature collection.

 (4) The Minister of Education and Research will establish the bases of the work organisation of school libraries.

 (5) A public library may perform the main function of a school library with regard to the main collection if the public library is located in the same building as the school or close enough to the school so the performance of the main function of the school library is not impeded. In such an event the school library is required to have at least a collection of educational literature.

§ 42.  Support covering school lunch expenses of municipal school students

 (1) The owner of a school organises catering for students at school in accordance with the health protection requirements established on the basis of the Public Health Act.

 (2) The state budget contains support for covering the school lunch expenses (hereinafter school lunch support) of students acquiring basic education in the stationary studies in municipal and private schools. If the school lunch expenses of students acquiring basic education in the stationary studies in the administrative territory of a rural municipality or city, the school lunch support may be used for covering the school lunch expenses of other students of general education schools.

 (3) The school lunch support is allocated on the basis of the number of students acquiring basic education in the stationary studies in the municipal and private schools in the administrative territory of a rural municipality or city and the calculated price of a school lunch per student.

 (4) The Government of the Republic will establish the school lunch support per student and the procedure for allocation of the school lunch support.

 (5) The council of a rural municipality or city will establish the conditions of and procedure for using the school lunch support.

§ 43.  Provision of health services at school

 (1) Students acquiring basic or general secondary education in the stationary studies are provided with health services at school, including activities carried out by nurses. The Minister of Social Affairs will establish the activities to be carried out by nurses providing health services at school and the requirements for the time, scope, availability and location of the activities of the nurses.

 (2) The owner of a school ensures the availability of health services at school and, for the purpose of ensuring consistency, cooperates with the provider of health services at school, ensures the existence of the rooms and non-medical equipment in accordance with the requirements established on the basis of subsection 25 (2) of the Health Care Services Organisation Act, bears the related expenses, and organises and funds the transportation of a student to the place of provision of health services in the event of an indispensable need and if a parent of the student is unable to organise transportation in such a situation.

§ 44.  Ensuring mental and physical security at school

 (1) Schools ensure the mental and physical security and the protection of the health of students during their stay at school.

 (2) The procedure for prevention of situations jeopardising the mental or physical security of students and school employees, reaction to such situations, notification of incidents, resolution of incidents and the procedure for the application of the measure provided for in subsection (7) of this section will be laid down in the internal rules of a school with the approval of the owner of the school.

 (3) In accordance with the internal rules of a school, the owner of the school creates the opportunities for and the owner of the school organises the protection of the mental and physical security and protection of the health of students and school employees and for taking measures for the prevention of mental and physical violence.

 (4) Supervision over students throughout the school day is ensured at school for the purpose of prevention of violence. The use of the rooms and territory is organised to the extent of the possibilities in such a manner that it would help to prevent the emergence of a situation jeopardising the mental or physical security of the students and school employees.

 (5) For the purpose of preventing a situation threatening the security of students and school employees and reacting to a situation a school may use surveillance equipment for the purposes and pursuant to the procedure of the Security Act, taking into account the requirements provided for in the Personal Data Protection Act.

 (6) The procedure for use of surveillance equipment is provided for in the internal rules of a school.

 (7) For the purpose of ensuring surveillance over the security of students, school employees and students with limited active legal capacity, a school may control entry to and exit from the school building or territory and restrict the exit from the school building or territory by students with limited active legal capacity acquiring basic education in the stationary studies.

§ 45.  Resolution of emergencies at school

 (1) An emergency means an event or a chain of events that jeopardise the life and health of persons staying at school, causes substantial harm to the environment or extensive economic damage.

 (2) The owner of a school will create the opportunities for and the head of the school will organise the protection of students and school employees in the event of an emergency.

 (3) The head of a school will organise the drafting of the emergency plan of the school, involving the teachers’ council, the board of trustees and experts therein, where necessary. The following will be laid down in an emergency plan:
 1) general principles of resolving an emergency;
 2) functions of the persons involved in resolving an emergency at school;
 3) persons directing and contributing to the resolution of an emergency;
 4) organisation of directing and coordinating the resolution of an emergency;
 5) organisation of exchange of information;
 6) organisation of notifying school employees, students, parents and, where necessary, other persons;
 7) organisation of studies in the event of an emergency;
 8) activities after an emergency.

 (4) The head of school will establish an emergency plan.

Division 4 Specifications of organisation of studies of students with special educational needs 

§ 46.  Students with special educational needs

 (1) A student with special educational needs means a student whose talent, specific learning difficulties, health status, disability, behavioural and emotional disorders, longer-term absence from studies or insufficient proficiency in the language of instruction of a school brings about the need to make changes or adjustments in the subject matter, process, duration, workload or environment of study (e.g. teaching materials, school rooms, language of communication, including a sign language or other alternative means of communication, support staff, teachers who have received special training) or in the expected learning outcomes or in the work plan drawn up by a teacher for working with a class.

 (2) For the purposes of this Act, the talent of a student is considered a special educational need whereby the student, owing to their great abilities, is able to achieve excellent results and has demonstrated either separately or in combination the following high abilities: overall intellectual capacity, academic ability, creative thinking, leadership abilities, abilities in visual arts or performing arts, psychomotor ability.

 (3) A special educational need is identified using pedagogical-psychological assessment, repeat and more accurate observation of the behaviour of a student in different conditions, gathering information about the student and the environment of their upbringing, and medical and speech therapy examinations of the student. Talented students are also identified on the basis of the results of standardised tests carried out by licensed specialists, achievement of very good results in national or international subject Olympics, contests or competitions, and assessments of field experts.

§ 47.  Organisation of studies of students with special educational needs

 (1) Upon the organisation of the studies of a student with special educational needs, the principles of inclusive studies, according to which students with special educational needs usually study in an ordinary class of their school of residence, are followed.

 (2) The principles of organisation of studies for students with special educational needs will be laid down in the school curriculum.

 (3) The head of school appoints a person whose duty is to organise cooperation between support specialists, instructors of talented students and teachers (hereinafter special educational needs coordinator) for the purpose of supporting the teaching and development of a student with special educational needs.

 (4) The special educational needs coordinator supports and instructs a teacher in identifying special educational needs and makes proposals to the teacher, parent and head of school regarding further educational work, application of measures offered by the school in support of the development of the student or conducting further investigations, thereby cooperating with teachers and support specialists.

§ 48.  Measures applied by decision of school in support of student with special educational needs

 (1) By a decision of the head of school or a school employee authorised by the head of school the measures provided for in this chapter, including the support specialist service, implementation of an individual curriculum, admission to the long day group, admission to boarding school facilities and, with the approval of a parent, the transfer of the student to the group or class specified in clauses 51 (1) 1) to 4), may be applied to a student with special educational needs, unless a recommendation of the counselling committee is the prerequisite for the application of the measures.

 (2) If the special educational needs of a student arise from their talent, the implementation of an individual curriculum and, where necessary, additional instruction by subject teachers or other specialists of the respective field will be ensured through educational programmes or other educational institutions.

 (3) In the period of application of a measure the teachers and support specialists attending to the student observe the development and coping of the student.

 (4) For the purpose of assessment of the effectiveness of the application of the measures, all the teachers and support specialists who participated in the application of the measures will describe the development and coping of the student and make their recommendations at least once per academic year.

 (5) At the end of the period of application of the measures, the special educational needs coordinator will assess the effectiveness of the measures in cooperation with teachers and support specialists and make proposals to the parents and, where necessary, to the head of school for further activities: termination of the application of the measures; continuance of the application of the measures in the same or improved manner; replacement of a measure or addition of another measure; conducting further investigations; recommending that the student see a specialist doctor, a specialist of a particular field or the consulting committee.

 (6) The results of the pedagogical-psychological assessment carried out for identification of special educational needs, additional observations and recommendations of teachers regarding the strengths and weaknesses of a student, recommendations of the support specialists of the school, test and examination results, and the recommendations of the counselling committee regarding organisation of studies and the measures applied to the student on the basis thereof will be documented in a child development observance chart drawn up for the purpose of observance of the development and coping of the student with special educational needs. The head of school will appoint the persons in charge of drawing up and filling in the individual development observance map.

§ 49.  Measures applied by recommendation of counselling committee in support of student with special educational needs

 (1) By a recommendation of the counselling committee and with the approval of a parent, the school will teach the student on the basis of the simplified national curriculum, transfer the student to a class of students with special educational needs specified in clauses 51 (1) 5) to 12) of this Act, organise studies pursuant to the simplified national curriculum for basic schools, apply home educating or one-to-one teaching based on the health status, replace or reduce the learning outcomes prescribed in the national curriculum for basic schools, or release from learning a compulsory subject.

 (2) Upon organisation of studies and application of measures pursuant to the recommendations of the counselling committee, the observance of the development and coping of the student will be continued. Upon expiry of the term set by the counselling committee or at least once per academic year the special educational needs coordinator assesses in cooperation with teachers and support specialists the impact of the organisation of studies or application of measures recommended by the counselling committee on the development and coping of the student and on the basis thereof makes proposals for further activities, including for conducting additional examinations or addressing the counselling committee for the purpose of obtaining new recommendations.

 (3) If it is not possible to organise studies in the school of residence due to a student's special educational needs, the rural municipality or city of the student's residence will, in cooperation with other schools and owners of schools, provide the student with opportunities of acquisition of education in accordance with the recommendations of the counselling committee. If, based on a recommendation of the counselling committee, the student commences studies in a school outside the administrative territory of the rural municipality or city of residence, the rural municipality or city of residence will organise transportation or compensate for the student’s travel expenses. The organisation of transport and travel expenses will be compensated for pursuant to the procedure established by the rural municipality or city government, except if the travel expenses are compensated out of the state budget pursuant to the procedure established on the basis of subsection 28 (2) of the Public Transport Act.

§ 50.  Counselling committee

 (1) The Minister of Education and Research or, in the event specified in subsection 37 (22) of this Act, a state foundation will establish in each county at least one counselling committee entrusted with the function of making recommendations for the postponement of the duty to attend school, admission of a person below seven years of age to school, and organisation of the teaching and education of persons with special educational needs in the events provided for in this Act and in the Preschool Child Care Institutions Act. Based on the special needs or the need for a support measure, the Minister of Education and Research or, in the event specified in subsection 37 (22) of this Act, a state foundation may establish a national counselling committee.
[RT I, 11.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2014]

 (2) The counselling committee has no less than five members. The counselling committee is must include a special education teacher, a speech therapist, a school psychologist, a social worker and a representative of the county or city government. Where necessary, the counselling committee may involve other experts in its work. The establisher of the counselling committee will establish the rules of procedure of the committee.
[RT I, 11.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2014]

 (3) Upon making recommendations regarding a person with special educational needs, the counselling committee relies on the results of a prior pedagogical and psychological and, where necessary, medical examination of the person, which have been submitted to the committee.

 (4) The Minister of Education and Research will establish the conditions of and procedure for submission of applications to counselling committees.

 (5) The counselling committee informs the school where a student studies of the recommendations of the committee regarding the student. The recommendations of the counselling committee are mandatory for the school organising studies of the student and, in the event the student has limited active legal capacity, a parent has granted their approval.

 (6) The state budget will include support for covering the operating the expenses of counselling committees.

§ 51.  Groups and classes of students with special educational needs

 (1) For the purpose of better organisation of the studies of students with special educational needs, the following groups and classes may be formed in schools in order to create the required support services for students whom these cannot be ensured in an ordinary class:
 1) remedial instruction groups for students acquiring basic education for provision of special education or speech therapy assistance – the upper limit of the size of the group is 6 students;
 2) classes for students with behavioural problems acquiring basic education – the upper limit of the size of the class is 12 students;
 3) classes for students with severe somatic illnesses – the upper limit of the size of the class is 12 students;
 4) classes for students with a speech impairment, visual impairment, hearing impairment or physical/motor disability – the upper limit of the size of the class is 12 students;
 5) classes for students with specific learning difficulties acquiring basic education – the upper limit of the size of the class is 12 students;
 6) classes for students with mild learning difficulties acquiring basic education – the upper limit of the size of the class is 12 students;
 7) classes for students with emotional and behavioural disorders acquiring basic education – the upper limit of the size of the class is 8 students;
 8) classes for students with multiple disabilities acquiring basic education – the upper limit of the size of the class is 6 students;
 9) classes for students with moderate learning difficulties acquiring basic education – the upper limit of the size of the class is 6 students;
 10) classes for students acquiring basic education whom the counselling committee has, based on their specific educational needs, recommended studying in a small class, including students with autism spectrum disorders, activity and attention disorders or addiction disorders or students whose talent in combination with another special need results in the need to study in a small class – the upper limit of the size of the class is 4 students;
 11) classes for students with severe and profound learning difficulties acquiring basic education – the upper limit of the size of the class is 4 students;
 12) classes for students with educational problems acquiring basic education – the upper limit of the size of the class is 12 students.

 (2) The classes and groups of students with special educational needs will be specified in the statutes of schools. With the approval of the owner of the school the head of school may form classes and groups of students with special educational needs, which have not been specified in the statutes.

 (3) A composite class whose size is determined on the basis of the special educational needs of specific students may be made of two or three classes of students with special educational needs, but in any event it will not exceed 12 students.

 (4) The Minister of Education and Research will establish the bases of organisation of studies and education in classes and groups of students with special educational needs and the conditions of and procedure for admission to, transfer to and exclusion from a class or group.

§ 52.  One-to-one teaching

 (1) By a recommendation of the counselling committee and with the approval of the student or, in the event the student has limited active legal capacity, a parent, one-to-one teaching is applied to the student who due to their health status requires constant supervision or assistance at school.

 (2) The Minister of Education and Research will establish the conditions of and procedure for the application of one-to-one teaching.

§ 53.  Home educating and in-hospital teaching due to health status

 (1) Home educating means the organisation of educating at a student’s home or in another place outside the school premises agreed with the student or, in the event the student has limited active legal capacity, a parent of the student. Home educating is applied to a student with special educational needs based on the student’s health status.

 (2) In-hospital teaching means the teaching of a hospitalised student acquiring basic or general secondary education.

 (3) The Minister of Education and Research will establish the conditions of and procedure for home educating and in-hospital teaching.

§ 54.  Additional studies for students who have graduated from basic school under simplified national curriculum for basic schools

 (1) By a decision of the owner of a school additional studies may be organised in a basic school for students who have graduated from basic school under the simplified national curriculum for basic schools in order to provide additional preparation and support for the smooth continuance of studies or entry into the labour market.

 (2) Students who have obtained a basic school graduation certificate in the same year and who are not ready to continue their studies or enter the labour market or who were not admitted to the desired educational institution will be admitted to additional studies. Students in additional studies are subject to the provisions of law applicable to students acquiring basic education in the stationary form of study, given the specifications arising from this section.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (3) The duration of additional studies is one academic year. Persons attending additional studies are provided with instructed studies to the extent of 1,050 lessons, including 525 lessons of general education studies and 525 lessons of vocational training and development of social and personal skills. Vocational training is carried out in cooperation with a relevant vocational educational institution or employer.

 (4) A transition plan is made for each student, specifying the subject matter and daily schedule of the studies of the student. The student’s knowledge and skills, the requests and needs of the student and a parent, and the facilities of the school are taken into account upon drawing up the transition plan.

Chapter 4 STUDENTS AND PARENTS 

§ 55.  Notification of students and parents

 (1) Students and their parents have the right to receive information and explanations from the school regarding the organisation of studies and the rights and duties of students. The school is required to grant the parents of a student studying in the stationary form of study access to the information that is in the possession of the school regarding the student. By a written application, a student with active legal capacity can prohibit access to the information that is in the possession of the school regarding the student. Parents’ access to the information about whether a student is enrolled in the school or not may be prohibited only with good reason.

 (2) Schools disclose the conditions of and procedure for admission and the contact details of the institutions exercising administrative supervision over the school on their website.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (3) Students are notified of the main subjects covered during an academic quarter or course, the required learning materials, the organisation of assessment, and the planned events in the beginning of the academic quarter or course. The school provides the parents of students studying in the stationary form of study with the opportunities of accessing relevant information.

 (4) The part of the daily schedule of the school applicable to the students is made available to the students and the parents of students studying in the stationary form of study pursuant to the procedure provided for in the internal rules of the school.

 (5) Schools inform students and their parents of the grades of the students. If a student or, in the event a student has limited active legal capacity, a parent of a student has not granted approval to the electronic notification of the student’s grades, the school will inform the student and the parent of the student’s grades via a report card or the student’s record books issued on paper.

§ 56.  Calling meeting of parents

  In order to coordinate cooperation between the school and the parents, the head of school calls a meeting of the parents of the students studying in the stationary form of study, thereby giving all parents the chance to participate in the parents’ meeting at least once a year. In the event of the stationary form of study the head of school is obligated, at the request of the parents of at least one-fifth of the students of the class, to call a meeting of the parents of the students of the class.

§ 57.  Commending students

  On the conditions and pursuant to the procedure established by the Minister of Education and Research students are commended during their studies, with distinction on their basic school graduation certificate and, upon graduation from an upper secondary school, by a gold or silver medal. Schools may provide for other measures of commandment in their internal rules.

§ 58.  Application of support measures and imposition of sanctions on students

 (1) Reasoned, relevant and proportional support measures may be taken and sanctions may be imposed with regard to a student with the aim of influencing students to abide by the internal rules of the school, respect others and prevent the emergence of situations jeopardising safety at school.

 (2) Before taking support measures or imposing sanctions, the student’s explanations are heard and the choice of the support measure or sanction is reasoned to the student. A student and, before imposing the sanctions specified in clause 12) of subsection (2) of this section, a parent of the student are allowed to express their opinion on the student’s behaviour and the imposition of the sanction before the imposition of the sanction.

 (3) The support measures (including conducting a developmental conversation, implementation of an individual curriculum, admission of the student to a long day group, hobby group or boarding school facilities of the school, provision of the services of a support specialist, transfer of the student to a class for students with behavioural problems or educational problems) may be taken against and one or several of the following sanctions may be imposed on a student on the conditions and pursuant to the procedure provided for in this Act:
 1) discussion of the student’s behaviour with the student’s parent;
 2) discussion of the student’s behaviour with the student in the presence of the head of school or head teacher;
 3) discussion of the student’s behaviour with the student in the teachers’ council;
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]
 4) appointment of a support person to the student;
 5) a written reprimand;
 6) taking custody by the school of objects used by the student in a manner not in accordance with the school’s internal rules;
 7) removal from a lesson along with the duty to stay in the prescribed place and achieve the required learning outcomes by the end of the lesson;
 8) conciliation of parties involved in a conflict with the aim of achieving an agreement on further steps;
 9) carrying out an activity that benefits the school, which may be applied only with the approval of the student or, in the event the student has limited active legal capacity, a parent of the student;
 10) the duty to stay at school after the end of lessons and perform the prescribed activity to the extent of 1.5 hours during one day of study;
 11) a temporary ban on participating in extracurricular activities (e.g. events and trips) at school;
 12) a temporary ban on participating in studies along with the duty to achieve the required learning outcomes by the end of the period.

 (4) The head of school or a person authorised by the head of school decides the imposition of the sanctions provided for in subsection (3) of this section, except for the imposition of the sanctions provided for in clause 12) of subsection (3), which is decided by the teachers’ council.

 (5) The objects that the school has taken custody of are preserved and returned pursuant to the procedure provided for in the internal rules of the school.

 (6) If the student needs to use transport in order to get home from school, the organisation of transport will be taken into account upon imposing the sanctions specified in clause 10) of subsection (3).

 (7) At the time of imposition of the sanctions specified in clauses 7) and 10) of subsection (3) of this section the school will ensure supervision over the student and, where necessary, the pedagogical instruction of the student.

 (8) A temporary ban on participation in studies along with the duty to achieve the required learning outcomes by the end of the period may be applied with regard to a student to the extent of 10 days of study over a half-year. The decision on the imposition of a temporary ban on participation in studies is made in writing and delivered to the student or, in the event the student has limited active legal capacity, to a parent by mail or is handed over against signature. An individual curriculum is drawn up in cooperation with the student or, in the event the student has limited active legal capacity, a parent of the student on whom a temporary ban on participation in studies is imposed in order to ensure the achievement of the required learning outcomes. The parent of the student with limited active legal capacity ensures supervision over the student in the period of imposition of the sanction specified in this subsection and the organisation of studies pursuant to the individual curriculum.

 (9) The procedure for notification of the application of support measures and imposition of sanctions will be laid down in the internal rules of the school. A parent of a student with limited active legal capacity is informed at least of the imposition of the sanctions specified in clauses 10) and 11) of subsection (3) in a form that can be reproduced in writing.

§ 59.  Issue of student cards

  Student cards of schools are issued free of charge at the request of students or parents of students with limited active legal capacity. The Minister of Education and Research will establish the procedure for issuing student cards and the form of student cards.

§ 60.  Student body and student council

 (1) The students of a school constitute the student body.

 (2) The student body of a school has the right to decide and independently organise the matters of student life in accordance with acts and legislation adopted based on acts.

 (3) A student body has the right to:
 1) form unions and organisations with other student bodies on the basis of and pursuant to the procedure provided for in legislation without having the status of an entity specified in § 5 of the Non-Profit Associations Act and in subsection 5 (2) of the Foundations Act;
 2) become a member of Estonian and international organisations or pursue cooperation with them through a student council;
 3) decide and organise all the other matters of student life, which fall within the competence of student bodies under an Act or legislation adopted on the basis of an Act and which are not for anyone else to decide and organise on the same grounds.

 (4) A student body has the right to elect a student council who represents the student body within the competence of the student council specified in the statutes of the student council in the internal relationships of the school and in relations with other organisations, institutions and persons. In its activities, the student council follows the interests, needs, rights and duties of students.

 (5) The procedure for the formation, rights, duties, responsibilities and rules of procedure of a student council are laid down in the statutes of the student council. The student body draws up the statutes of the student council, thereby cooperating, where necessary, with the head of the school or the school employees appointed by the head of the school. The student body approves the statutes of the student council pursuant to the procedure laid down in the statutes of the school. The student council submits the statutes of the student council to the head of the school for approval. Within 30 days as of the receipt of the statutes the head of the school will approve the statutes of the student council if it complies with acts, legislation adopted on the basis of acts and internationally recognised democratic principles or submits written reasons as to why the statutes cannot be approved.

 (6) All the students of the school have the right to elect the student council. The head of the school organises the elections of the first student council pursuant to the procedure laid down in the statutes of the school, following democratic principles.

 (7) Where possible, funds for funding the activities of the student council may be allocated in the school budget, considering the needs of the student council and students.

Chapter 5 MANAGEMENT OF SCHOOLS 

Division 1 Foundation of schools and education licences 

§ 61.  Foundation of schools

 (1) A state school will be founded by the Minister of Education and Research and a municipal school by the council of a rural municipality or city.

 (2) The county governor or, in the event of state schools, also the rural municipality or city of the location of the school will express an opinion on the necessity of the foundation of a school based on the regional education policy and the need of development of the school network.

 (3) A school founded jointly by several rural municipalities or cities (hereinafter joint school) will be founded by rural municipality or city councils. The bases of operation of a joint school will be laid down in a public law contract to be made by rural municipality or city governments authorised by rural municipality or city councils, setting out the rights, duties and obligations of the parties in managing the school.

 (31) A municipal school may operate in the administrative territory of another rural municipality or city with the consent of the rural municipality or city.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (4) It may be stipulated in a decision of foundation of a school that teaching and education will not be carried out in all classes or at all the stages of study at once, but that teaching and education will be commenced gradually.

 (5) The data of a school is registered in the education information system’s sub-register of educational institutions.

 (6) Municipal and state schools are registered in the national register of state and local agencies.

§ 62.  Name of school

  The name of a school will clearly differ from the names of other educational institutions registered in the education information system and not be misleading with regard to the education level that can be acquired at the school.

§ 63.  Education licence of municipal school

 (1) An education licence gives a rural municipality or city the right to organise teaching and education at the education levels or basic school stages in the respective school. The Minister of Education and Research will decide on the granting of an education licence.

 (2) The owner of a school will submit an application for an education licence to the Minister of Education and Research at least five months before the start of the academic year.

 (3) The following will be appended to the application:
 1) the decision to found the school;
 2) the statutes of the school;
 3) the school curriculum;
 4) certificate of the owner of the school regarding the existence of the head of school, head teacher and teachers complying with the qualification requirements;
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]
 5) the written consent of a provider of health services at school to provide health services at school and information about the existence of an activity licence to provide health services at school;
 6) information about the existence of the rooms, buildings, land, classrooms and the furnishings of the school buildings required for the operation of the school and their compliance with the health and safety requirements;
 7) the opinion of the county governor regarding the school to be founded;
 8) a document certifying payment of the state fee.

 (4) In the event of the first application for an education license a draft school curriculum without any subject syllabi may be submitted instead of a school curriculum.

 (5) In the event of the first application for an education licence an education licence will be issued for a term of up to five academic years. During the period of validity of an education licence issued for a specific term administrative supervision over the teaching and education carried out by the school will be exercised. If no precepts are made in the course of administrative supervision or these are complied with by the prescribed time, the data and documents specified in subsection (3) of this section will not have to be appended to the application for a new education licence and, at the request of the owner of the school, the Minister of Education and Research will issue the new education licence for an unspecified term, except in the event specified in subsection (6).
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (6) If a school operating under an education licence issued for a specific term and applying for a new education licence has submitted documents certifying that the precepts made in the course of administrative supervision have been fulfilled, but in the opinion of the Minister of Education and Research new administrative supervision needs to be carried out for the purpose of verifying the actual compliance with the precepts, the Minister of Education and Research will issue an education licence for a term of up to five academic years.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (7) The Minister of Education and Research will review an application for an education licence within two months as of the date of submission of the application. For the purpose of an expert assessment of the school curriculum the Minister of Education and Research may extend the term of reviewing the education licence by up to two months, notifying the applicant for the education licence in a form that can be reproduced in writing.

 (8) The Minister of Education and Research will not issue an education licence if the information or documents specified in subsection (3) of this section have not been appended to the application or if these do not comply with the requirements established by legislation, the material base of teaching and learning does not correspond to the needs arising from the school curriculum, the school has failed to abide by the requirements for processing sensitive personal data arising from the Personal Data Protection Act or the school that operated on the basis of an education licence issued for a specific term has failed to submit documents that certify the compliance with the precepts made in the course of administrative supervision.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (9) An applicant for an education licence is notified of the issue or refusal to issue an education licence within five working days in a form that can be reproduced in writing.

 (10) The Minister of Education and Research will establish the form of the education licence.

§ 64.  Revocation of education licence of municipal school

 (1) The Minister of Education and Research will declare an education licence invalid if:
 1) it becomes evident in the course of administrative supervision that the head of school, head teacher and teachers working in the school do not comply with the qualification requirements, the studies are not in compliance with the requirements for the national curricula or the school curriculum established on the basis thereof, the application of the measures provided for in legislation for the purpose of supporting the development of students is not in accordance with the requirements of legislation, the learning and teaching environment is not in compliance with the security, health or curriculum requirements, or the activities of the school are otherwise in conflict with acts or legislation adopted on the basis thereof, and the precepts made for the purpose of elimination of deficiencies have not been complied with within the prescribed term or pursuant to the prescribed procedure;
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]
 2) within one year after the issue of the education licence the school has not commenced teaching and education;
 3) the school has been closed.

 (2) The rural municipality or city government is notified of the revocation of an education licence within five working days in a form that can be reproduced in writing.

§ 65.  Commencement of teaching and education in state school

  The existence of the information and documents provided for in subsection 63 (3) of this Act is the prerequisite for commencement of teaching and education in a state school.

Division 2 School documents 

§ 66.  Statutes of school

 (1) A school has statutes that lay down the following:
 1) the name of the school;
 2) the location and places of operation of the school;
 3) the form of operation of the school;
 4) the functions of the board of trustees and the head of the school;
 5) the organisation of teaching and education in the school, including the type and level of the education to be acquired in the school, the language or languages of instruction, the stationary or non-stationary studies carried out in the school or both and, where necessary, the classes and groups of students with special educational needs operating in the school;
 6) the bases of organisation of the extracurricular activities carried out in the school;
 7) the rights and duties of students and parents, including the right of election of the first student council, and the procedure for the approval of the statutes of the student council by the student body;
 8) the rights and duties of the school employees;
 9) the bases of management and administration.

 (2) The Minister of Education and Research will establish the statutes of a state school, while the statutes of a municipal school will be established pursuant to the procedure established by the owner of the municipal school. The statutes and amendments thereto are submitted to the board of trustees, student council and teachers’ council for the expression of an opinion before establishment.

§ 67.  Development plan of school

 (1) The development plan of a school is drawn up for the purpose of ensuring the consistent development of the school. The development plan will be made for at least three years. The development plan will lay down the goals, and objectives and directions of development of the school.

 (2) The development plan and amendments thereto will be prepared in cooperation with the board of trustees, student council, teachers’ council and experts from the school or external experts. The development plan will be approved by the owner of the school or a person authorised by it and the head of school will report on it pursuant to the procedure established by the owner of the school. The development plan and amendments thereto will be submitted to the board of trustees, student council and teachers’ council for the expression of an opinion before approval.

 (3) The head of school will arrange the publication of the development plan on the school website.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 68.  Internal rules of school

 (1) The head of the school establishes the internal rules of the school and the rules are compulsory for the students and school employees.

 (2) The internal rules of the school and amendments thereto are submitted to the board of trustees and student council for the expression of an opinion before establishment.

§ 69.  Disclosure of school documents

 (1) Schools disclose their curriculum, statutes, development plan, internal rules and the internal rules of the boarding school facilities on their website and create the possibilities of accessing the same on paper in the school.

 (2) The internal rules of the school and the internal rules of the boarding school facilities are displayed in a place visible to students in the school.

§ 70.  Compulsory teaching and education documents of schools

 (1) The compulsory teaching and education documents of a school include the following:
 1) general work plan;
 2) register of students;
 3) class journal;
 4) register of blank basic school and upper secondary school graduation certificates and results reports;
 5) register of letters of distinction, medals and other rewards;
 6) hobby school journal;
 7) long day group journal;
 8) boarding school facilities journal.

 (2) The compulsory teaching and education documents of schools are kept on paper or electronically. The Minister of Education and Research will prescribe the information to be given in the compulsory teaching and education documents of schools and establish the procedure for filling in and keeping the documents.

Division 3 Management of schools 

§ 71.  Head of school

 (1) A school is directed by a head of the school. Within the limits of their competence, the head of a school is responsible for the organisation and effectiveness of teaching and education, other activities carried out in the school, the overall condition and development of the school, and the lawfulness and purposeful use of the funds.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (2) The head of school will:
 1) be responsible for drawing up and implementing the development plan of the school;
 2) approve the school curriculum;
 3) represent the school, act in the name of the school and dispose of the budgetary funds of the school within the limits of the competence granted under this Act and the statutes of the school;
 4) establish the principles of remuneration of the school, presenting them to the teachers and the board of trustees before approval so that they could express their opinion as well as to the owner of the school for approval;
 5) conclude employment contracts with teachers and other employees;
 6) approve the composition of the school employees pursuant to the procedure established by the owner of the school;
 7) make a proposal to the owner of the school and to the board of trustees to increase the number of students in a class as an exception;
 8) approve the procedure for internal evaluation of the school;
 9) approve the conditions of and procedure for organisation of development conversations;
 10) perform other functions imposed on the head of school by an Act or other legislation issued on the basis of an Act.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (3) The head of school issues directives within the limits of their competence.

 (4) A public competition is organised in order to fill a vacant position of the head of a school.

 (5) The owner of the school declares the competition for filling a vacant position of the head of the school.

 (6) The owner of the school will establish the procedure for organising a competition for filling a vacant position of the head of the school and submit the procedure to the board of trustees beforehand so that the board of trustees can express its opinion on it.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (7) An employment contract with the head of a municipal school will be concluded by the rural municipality or city mayor or an official authorised by the mayor. An employment contract with the head of a state school will be concluded by the Minister of Education and Research or an official authorised by the minister.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 72.  Teachers’ council

 (1) A school has a teachers’ council whose function is to analyse and assess teaching and education and make decisions and make teaching and education decisions within the limits of its competence.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (2) The head of school, head teacher, teachers, support specialists and other persons appointed by the head of school are members of the teachers’ council. A representative of the student council will be involved in the activities of the teachers’ council.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (3) The Minister of Education and Research will establish the functions and the rules of procedure of the teachers’ council.

§ 73.  Board of trustees

 (1) The board of trustees is a standing body whose function is to ensure the joint activities of the students, teachers, owner, parents of students, graduates and organisations supporting the school in guiding, planning and observing teaching and education, and creation of better opportunities for teaching and education. The board of trustees is formed and its rules of procedure are established pursuant to the procedure established by the owner of the school.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (11) The board of trustees:
 1) participates in preparing the development plan of the school and expresses its opinion on it before approval;
 2) expresses its opinion on the approval and amendment of the statutes of the school;
 3) expresses its opinion on the approval and amendment of the school curriculum, including grants its consent to the amendment of the list of subjects in accordance with the procedure set out in § 15 of this Act;
 4) grants its consent to increase the number of basic school students in a class as an exception;
 5) expresses its opinion on the draft admission conditions and procedure of the school;
 6) grants its consent to the amendment of the school holidays established by the Minister of Education and Research;
 7) expresses its opinion on the approval and amendment of the internal rules of the school;
 8) establishes the procedure for organising competitions for filling the vacancies of the head teacher, teachers, support specialists and other positions of persons working in the field of teaching and education;
 9) expresses its opinion on the procedure for competition organised for filling the vacant position of the head of school;
 10) expresses its opinion on the draft budget of the municipal school;
 11) expresses its opinion on the draft conditions of and procedure for organisation of development conversations;
 12) expresses its opinion on the internal evaluation procedure of the school;
 13) expresses its opinion on the remuneration principles of the school;
 14) expresses its opinion on the internal rules of the boarding school facilities;
 15) makes an assessment of the needs and work organisation of the hobby activities, long day group and board school facilities;
 16) expresses its opinion on the reorganisation and closure of the school;
 17) performs other tasks imposed on it by an Act or legislation issued on the basis of an Act and makes proposals to the owner of the school for better resolution of school-related issues.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (2) The board of trustees of a basic school comprises the owner of the school, the teachers' council, representatives of parents, graduates and organisations supporting the school, whereby the representatives of parents, graduates and organisations supporting the school make up the majority of the members of the board of trustees. If a student council has been formed in a basic school, the board of trustees also includes the representative appointed by the student council.

 (3) The board of trustees of an upper secondary school also includes a representative of students. In other respects the provisions applicable to the composition of the board of trustees of a basic school are applied.

 (4) The board of trustees of a basic school and an upper secondary school operating as a single institution includes at least two representatives of the teachers’ council, one of whom represents the teachers of the basic school and the other the teachers of the upper secondary school, and the representatives of the parents of the students of the basic school as well as of the upper secondary school. In other respects the provisions applicable to the composition of the board of trustees of an upper secondary school are applied.

 (5) The board of trustees of a general education school and a child care institution operating as a single institution includes at least two representatives of the teachers’ council, one of whom represents the teachers of the school and the other the teachers of the child care institution, and the representatives of the parents of the students of the school as well as of the parents of the children of the child care institution. In other respects the provisions applicable to the composition of the board of trustees of a basic school or an upper secondary school are applied.

 (6) In a school where only non-stationary studies are pursued, the board of trustees does not include any representatives of parents. In other respects the provisions applicable to the composition of the board of trustees of an upper secondary school or a basic school and an upper secondary school operating as a single institution are applied.

 (7) The composition of a general education school and a hobby school operating as a single institution also included a representative of the teachers’ council who represents the teachers of the hobby school, and a representative of the students of the hobby school.
If there is student self-government in such a school, the representative thereof is a member of the board of trustees as well. If minors study in such a hobby school as well, a representative of the parents of the students of the hobby school is a member of the board of trustees as well.

 (8) The representatives of the parents, graduates and organisations supporting the school who are members of the board of trustees will not be school employees.

 (9) The board of trustees elects a chair and a vice chair from among its members. Meetings of the board of trustees are held at least once every four months during the academic year.

 (10) The head of the school reports to the board of trustees.

 (11) A student and a parent have the right to address the board of trustees of the school in the event of matters of dispute concerning teaching and education.

Division 4 School employees 

§ 74.  School employees

 (1) School employees include the head of school, the head teacher, teachers, support specialists, other employees working in the field of teaching and education, and other employees.

 (2) The composition of school employees will be approved by the head of school in accordance with the procedure established by the owner of the school.

 (3) The rights, duties, obligations and liability of school employees are provided for in the statutes of the school, in the rules of work organisation established by the employer, in a job description and in an employment contract.

 (4) The head of the school signs employment contracts with school employees. The head of school concludes an employment contract with a teacher to be employed on the basis of an international agreement for the term determined by the international agreement.

 (5) The qualification requirements for heads of school, head teachers, teachers and support specialists will be established by a regulation of the Minister of Education and Research.

 (6) To fill the positions of the head teacher, teachers, support specialists and other employees working in the field of teaching and education, the head of school will organise a public competition, unless otherwise provided for in an international agreement. Based on a proposal of the head of the school, the board of trustees of the school will establish the procedure for organising the competition.

 (7) If in a competition organised for filling a vacant teacher position no teacher who meets the qualification requirements is found, the head of the school may conclude a fixed-term employment contract for a period of up to one year with a person who has at least secondary education. In such an event the head of the school will organise a new public competition during the year.

 (8) A person convicted or subjected to coercive treatment for a criminal offence specified in clause 133 (2) 2), 1331 (2) 2),141 (2) 1), 142 (2) 1), 143 (2) 1) or 1431 (2) 1) or §§ 144-146, subsection 175 (1) or §§ 178-179 of the Penal Code whose conviction data has not been deleted from the registry of convictions under the Registry of Convictions Act or whose conviction data has been deleted from the registry of convictions and transferred to the archives of the registry of convictions cannot work as a teacher.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 75.  Teachers

  [RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (1) Class teachers and teachers of a single subject or multiple subjects work in basic schools and upper secondary schools.

 (2) The main tasks of the teacher is to support the development of each student and to help the student to shape their studies according to their interests and abilities. The teacher’s professional duty is to develop their professional skills and be familiar with education innovations.

 (3) The teacher’s working time is calculated and the teacher is remunerated on the basis of their position. The working time of the teacher is divided into direct teaching and education work and other tasks arising from the employment contract, job description and work organisations rules and tasks given by the employer.

 (4) The minimum qualification requirement for teachers is higher education and the educational competencies corresponding to the qualification requirements established on the basis of subsection 74 (5) of this Act.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 76.  Minimum wage of teachers

  [RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.01.2014]

 (1) On the conditions and in accordance with the procedure provided for in the Collective Agreements Act, the minimum wage of teachers will be agreed on:
 1) as the representatives of employers: by the Minister of Education and Research, authorised representatives of national associations of local authorities, authorised representatives of local authorities and authorised representatives of private legal persons that manage private schools, and
 2) as the representatives of employees: authorised representatives of registered associations of teachers.

 (2) On the basis of the agreement specified in subsection (1) of this section, the Government of the Republic will establish the minimum wage of teachers by a regulation.

 (3) If the agreement specified in subsection (1) of this section is not reached, the minimum wage of teachers will be established by a regulation of the Government of the Republic specified in subsection (2) of this section.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.01.2014]

§ 77.  Beginner’s allowance for teachers

 (1) Beginner’s allowance for teachers (hereinafter beginner’s allowance) is an allowance paid to a teacher who commences work in a school for the first time.

 (2) The beginner’s allowance may be applied for by a person who:
 1) has completed teacher training at a higher education level and commences work as a teacher in a school for the first time, except in a school located in Tallinn or Tartu, within 18 months as of completing the teacher training. A person who commenced work as a teacher for the first time in the course of teacher training or bachelor’s studies immediately preceding the teacher training may also apply for the beginner’s allowance within four months as of completing the teacher training at a higher education level, provided that the period of time between the completion of the bachelor’s studies and the commencement of teacher training does not exceed one year. The right of a person who is on pregnancy and maternity leave or a person liable to service in the Defence Forces who has been called up to perform the conscript service duty or a person undergoing pedagogical training in a foreign country in the year of completion of teacher training at a higher education level to apply for the beginner’s allowance will be extended by the period of time of the pregnancy and maternity leave and the parental leave, the period of time during which the person performed the duty to serve in the Defence Forces or the duration of the pedagogical training;
[RT I, 10.07.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]
 2) works as a teacher in a school with at least 0.5 workload, whereas the 0.5 workload also includes working at the same time as a vocational teacher in a vocational educational institution or as a teacher of general education subjects, except in a vocational educational institution in Tallinn or Tartu;
 3) complies with the qualification requirements established for the position, and
 4) is proficient in Estonian at the C1 level provided for in the Language Act.

 (3) The amount of the beginner’s allowance will be specified in the annual State Budget Act.

 (31) If a teacher work less than full-time, the amount of the beginner’s allowance will be revised in proportion to the occupied position in the academic year of payment of the beginner’s allowance.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (4) A person who has received the beginner’s allowance is required to return the allowance paid to them if their continuous employment as a teacher ends before five years have passed from the receipt of the first portion of the allowance. Employment is deemed continuous at the time of the permanent incapacity for work of the person who received the beginner’s allowance or if the length of employment of the person who received the allowance is not interrupted pursuant to the conditions provided for in clauses 1) and 2) of subsection (2) of this section for more than three months at a time during the said five-year period. The beginner’s allowance will be returned within three years as of the submission of the notice of repayment of the allowance in the annual amount of one-third of the amount of the allowance to the repaid.

 (5) A person who has received the beginner’s allowance is not required to repay the allowance paid to them if, due to a fundamental breach of an obligation by the employer, they have terminated the employment contract extraordinarily or if the employer has terminated the employment contract extraordinarily, because the continuance of the employment relationship on the agreed conditions becomes impossible due to a decrease of the volume of work or reorganisation of work or in another event of cessation of work (lay-off).

 (6) The Minister of Education and Research will establish the procedure for application, payment and recovery of the beginner’s allowance.

Division 5 Internal evaluation of schools 
[RT I, 11.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

§ 78.  Internal evaluation of schools

 (1) Internal evaluation is carried out in schools. Internal evaluation is an ongoing process aimed at ensuring the conditions supporting the development of students and the consistent development of a school. To that end the strengths and weaknesses of a school will be identified and the development plan of the school will be drawn up on the basis thereof. Following the goal, teaching and education and management will be analysed and their effectiveness will be evaluated in the course of internal evaluation.

 (2) Internal evaluation of a school will be carried out at least once over the term of the development plan of the school.

 (3) The procedure for internal evaluation of a school will be established by the head of school who will submit it to the board of trustees for obtaining its opinion beforehand.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 79.  Counselling school in matters of internal evaluation

 (1) A school is counselled in matters of internal evaluation. The goal of the counselling is to make recommendations to the school regarding the internal evaluation, analysing whether the goal specified in subsection 78 (1) of this Act has been followed.

 (2) The Minister of Education and Research will establish the general conditions of and procedure for counselling schools in matters of internal evaluation.

Division 6 Reorganisation, transfer of management and closure of schools 

§ 80.  Reorganisation and closure of school

 (1) A school will be reorganised and closed by the owner of the school who will listen to the opinion of the board of trustees and the student council beforehand. A state school will be reorganised and closed on the basis of the Government of the Republic Act, taking into account the specifications provided for in this section.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (2) Schools will be reorganised as follows:
 1) schools will be merged into one or several schools, whereby the merged schools will be closed and a new school or new schools will be founded on the basis of these schools;
 2) a school or schools will be merged with another school and the school or schools being merged will be closed;
 3) a school will be divided into at least two schools and the school that is being divided will be closed;
 4) a school will be separated from another school and as a result thereof a new school will be founded and the initial school will be preserved;
 5) the form of operation of a basic school or upper secondary school provided for in § 2 of this Act will be changed.

 (3) No less than five months before the start of a new academic year, the Ministry of Education and Research, the governor of the county of location, the school, the parents, the students and the rural municipality or city governments of the students’ residence will be notified in a form that can be reproduced in writing of a decision to reorganise and close a school.

 (4) If the owner of a school has made a decision to reorganise the school and change the form of operation of a basic school or upper secondary school in such a manner that teaching and education at some level of education or stage of the basic school are terminated, the reorganisation decision may state that the termination of teaching and education at the respective level of education or stage of the basic school will take place gradually and in some classes no teaching and learning will take place before the final reorganisation of the school.

 (5) A school is reorganised or closed between July 1 and August 31 in the same year.

 (6) In the events specified in clauses 1), 3) and 4) of subsection (2) of this section, an education licence is applied for a new municipal school founded as a result of the reorganisation.

 (7) In the event specified in clause 5) of subsection (2) of this section, an education licence will be applied if, as a result of the reorganisation, teaching will commence in the school at a stage of the basic school or at the level of education for which the school does not hold a valid education licence. If, as a result of the reorganisation, teaching is terminated at a stage of the basic school or at an education level, the Minister of Education and Research will make the respective amendments to the education licence issued to the school or issue a new education licence.

 (8) In the event of a merger of a child care institution or a hobby school with a general education school, the provisions of this Act will be applied. In the event of reorganisation and closure of a general education school and a child care institution operating as a single institution and a general education school and a hobby school operating as a single institution, the provisions of this Act will be applied.

 (9) The owner of a school will make certain that the students of the closed school can continue their studies in another school.

§ 81.  Transfer of management of schools

 (1) The state has the right to transfer the management of a state school to a rural municipality or city and rural municipalities and cities have the right to transfer the management of municipal schools to the city or another rural municipality or city.

 (2) Upon transfer of the management of a state school to a rural municipality or city and upon transfer of the management of a municipal school to the state or another rural municipality or city, the provisions of the Law of Obligations Act regarding the transfer of enterprise will be applied with the specifications arising from this Act.

 (3) Concurrently with applying for the transfer of the management of a state school to a rural municipality or city or of a municipal school to another rural municipality or city, an education licence will be applied for the school to be transferred in accordance with the conditions and pursuant to the procedure provided by legislation. In the event of the transfer of a municipal school to the state, the education licence of the school to be transferred will be revoked.

 (4) The transfer of the management of a state school to a rural municipality or city and the transfer of the management of a municipal school to the state or another rural municipality or city will be provided for in a public law contract to be made between the rural municipality or city government and the Minister of Education and Research or between rural municipality or city governments. The compulsory terms and conditions of the public law contract are as follows:
 1) the date of transfer of the management of the school;
 2) the functions of the school to be transferred;
 3) the conditions of and procedure for the continuance of the studies by the students;
 4) the conditions of and procedure for the continuance of the work of the school employees in the school to be transferred, taking into account the conditions of and procedure for the legislation regulating employment relationships;
 5) the conditions of, procedure for and deadline of transfer of the assets and property used by the school to the new owner of the school, taking into account the conditions of and procedure for provided by legislation;
 6) the conditions of, procedure for and deadline of transfer of the records of the school to the new owner of the school;
 7) resolution of possible organisational and budgetary issues and issues concerning other proprietary obligations and rights relating to the transfer of the management of the school.

 (5) Upon transfer of the management of a school, the new owner of the school will provide the students with the possibility to continue acquiring general education in the school.

 (6) The management of a school will be transferred after the end of the last academic quarter. The students and employees of the school will be notified of the decision to transfer the management of the school not later than two months before the start of the new academic year.

 (7) The transfer of a general education school and a child care institution operating as a single institution and the transfer of a general education school and a hobby school operating as a single institution will take place pursuant to the procedure provided for in this section.

Chapter 6 FUNDING OF SCHOOLS 

§ 82.  Funding and budget of schools

 (1) A school has its own budget.

 (2) The budget revenue of a school comprises allocations from the budget of the state and a rural municipality or city, allocations from private entities, donations and revenue obtained from the school's extracurricular activities provided for in the statutes of the school.

 (3) The expenses of a municipal school are covered by the owner of the school. Based on the number of students of municipal schools, the support to be allocated to rural municipalities and cities for covering the expenses of the wages and in-service training of the teachers, heads and head teachers of the municipal schools, investments of the municipal schools and the expenses relating to the teaching and learning materials specified in subsection 20 (1) of this Act will be determined annually in accordance with the State Budget Act. If the expenses relating to the teaching and learning materials specified in subsection 20 (1) of this section are covered or if the school curriculum does not demand the use of the materials, the allocation from the state budget for covering the expenses relating to the materials may be used for enabling the free use of other teaching and learning materials required for the completion of the school curriculum.

 (4) The state budget contains earmarked allocations to the owner of a school for a state-supported place in boarding school facilities (hereinafter boarding school facilities support).

 (5) The Government of the Republic will establish the conditions of and procedure for using the boarding school facilities support and the division of the support between owners of schools. Upon division of the boarding school facilities support between the owners of schools, it is proceeded from the number of students in the state-supported places of boarding school facilities registered in the education information as of November 10 in the year preceding the planned year.

 (6) Support for rural municipalities and cities may be granted in the state budget for covering transport-related expenses and accommodation of upper secondary school students. The Government of the Republic will establish the conditions of and procedure for using the support and the division of the support between rural municipalities and cities.

 (7) The calculation of the support to be allocated from the state budget to rural municipalities and cities for covering the expenses of municipal school specified in subsection (3) of this section is based on the number of students registered in the education information system as of November 10 in the year preceding the planned year.

 (8) The state budget allocates support for owners of schools organising in-hospital teaching for covering the expenses of teachers' wages, textbooks and teaching and learning materials relating to in-hospital teaching, relying on the average number of days spent by students in in-hospital teaching last year.

 (9) The expenses of state schools are covered to the extent allocated to state schools under the expenses of the area of government of the Ministry of Education and Research in the annual State Budget Act.

 (10) The board of trustees of the municipal school gives an opinion on the draft budget of the municipal school pursuant to the procedure established in the legislation of the rural municipality or city government. The owner of the municipal school approves the budget of the school in accordance with the legislation of the rural municipality or city council or the rural municipality or city government. The Minister of Education and Research will approve the budgets of state schools.

 (11) Co-funding by students or parents must not be demanded for participation in basic or secondary education in a municipal or state school based on the curriculum of the school. In the event of an activity organised in a school, which is not part of the school’s curriculum (extracurricular activity), the expenses may be covered on the terms and conditions and pursuant to the procedure established in the statutes of the school with co-funding by the persons participating in the extracurricular activity.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 83.  Participation in covering operating expenses of municipal schools

 (1) Other rural municipalities or cities participate in full in covering the operating expenses of a municipal school in proportion to the number of students enrolled in the school, whose place of residence, according to the population register, is located in the administrative territory of these rural municipalities or cities.

 (2) Upon covering the operating expenses of a municipal school, this Act will be followed, unless the rural municipalities or cities have agreed otherwise between themselves.

 (3) For the purposes of this Act, operating expenses have the meaning given to them in the Accounting Act.

 (4) The following is not included in the operating expenses:
 1) expenses relating to studies and the hobby activities of students, which are covered by the students or their parents;
 2) expenses covered out of the allocations from the state budget;
 3) expenses covered out of accruals from private entities, donations and revenue obtained from the extracurricular activities specified in the statutes of the school;
 4) expenses relating to extracurricular activities;
 5) operational lease expenses relating to school buildings;
 6) depreciation and re-assessment of fixed assets;
 7) value added tax expenses relating to the acquisition of fixed assets.

 (5) Not later than by November 30 in the year preceding the budgetary year, the rural municipality or city government communicates the calculated cost of the operating expenses of a student place per student to the rural municipalities and cities participating in covering the operating expenses of municipal schools. The calculated cost of the operating expenses of a student place per student is obtained by dividing the amount of the operating expenses planned for the budgetary year of the municipal schools of the rural municipality or city by the number of students enrolled in the municipal schools located in the territory of the rural municipality or city as of November 10 in the year preceding the budgetary year, as indicated by the education information system.

 (6) Upon covering the operating expenses, the cost of the operating expenses of a student place in the school where a student is enrolled is relied upon, which is obtained by dividing the amount of the operating expenses set in the budget of the school by the number of students of the school as of the 10th date of the month. Invoices for participating in covering the operational expenses are submitted on a monthly basis to the extent of 1/12 of the cost of the operating expenses of a student place. If the cost of 1/12 of the operating expenses of a student place exceeds the limit of the operating expenses of a student place established on the basis of subsection (7), the limit of operating expenses per month will be relied on upon covering the operating expenses, except in the event of students who study in the classes of students with special educational needs specified in clauses 51 (1) 5) to 12).

 (7) The Government of the Republic will establish the monthly limit of the operating expenses of a student place for each budgetary year. Upon establishing the limit of the monthly operating expenses of a student place, it is relied on the total of the operating expenses of municipal schools in the second-to-last budgetary year and the number of students as of November 10 in the year preceding the budgetary year, whereby the following will not be included in the operating expenses:
 1) expenses covered out of the state budget equalisation fund allocations;
 2) operational lease expenses relating to school buildings;
 3) depreciation and re-assessment of fixed assets;
 4) value added tax expenses relating to the acquisition of fixed assets.

 (8) The challenging of an amount payable for covering the operating expenses of a municipal school does not release another rural municipality or city from the obligation to pay the invoice.

Chapter 7 ADMINISTRATIVE SUPERVISION 

§ 84.  Exercising administrative supervision

 (1) The Ministry of Education and Research or, at the request of the Minister of Education and Research, the governor of the county of location (hereinafter jointly as supervisory body) exercises administrative supervision over teaching and education carried out by schools.

 (2) The Minister of Education and Research will establish the priorities of administrative supervision, the exercise of thematic supervision, the formalisation of the results thereof and the procedure for notification of the results by each academic year before the end of the previous academic year.

 (3) The supervisory body appoints the persons exercising administrative supervision, involving experts, where necessary.

 (4) The Minister of Education and Research will establish the qualification requirements for the official exercising administrative supervision.

§ 85.  Functions of officials exercising administrative supervision

  The functions of officials exercising administrative supervision are as follows:
 1) to inspect the adherence to the requirements arising from the legislation regulating teaching and education;
 2) to analyse problems in the implementation of the legislation regulating teaching and education.

§ 86.  Rights of officials exercising administrative supervision

  Officials exercising administrative supervision have the right to:
 1) visit a school in order to inspect teaching and education, informing the head of the school thereof in advance;
 2) participate in the meetings of the teachers’ council, the board of trustees and parents;
 3) access the documents of the school;
 4) receive information from the school regarding the implementation of legislation;
 5) make proposals to the head of the school and the owner of the school for improvement of the operations of the school and mandatory precepts for elimination of deficiencies in teaching and education;
 6) make mandatory precepts to the head of the school and the owner of a private school for bringing the individual legal instruments regulating teaching and education and issued by them in conflict with an Act or other legislation issued on the basis of an Act into compliance with the Act or other legislation issued on the basis of an Act;
 7) make a proposal to the county governor for exercising supervision over the lawfulness of an individual legal instrument of a rural municipality or city government or a rural municipality or city council in accordance with the Government of the Republic Act;
 8) make a proposal to the person whose competence includes termination of an employment contract with the head of the school to terminate the employment contract with the head of the school who has committed an indecent act, an offence related to office or a corruptive act or make a precept to terminate the employment contract with the head of the school who does not comply with the requirements for the position.

§ 87.  Results of administrative supervision

 (1) The results of administrative supervision will be set out in a statement.

 (2) The statement will contain the time and place of drawing up the statement, brief details on the education institution, the supervisory body exercising supervision, the time of exercising administrative supervision, the names of the officials and experts who carried out administrative supervision, the results of administrative supervision, the time and description of offences, the precepts and proposals made, and the term of notification of complying with the precepts.

 (3) The following will be specified in a precept:
 1) the name of the person or body whom the precept is aimed at;
 2) the obligation to make precepts required for the termination of the offence;
 3) the basis of the precept;
 4) the deadline for complying with the precept.

 (4) The Minister of Education and Research or the county governor will approve the statement.

 (5) The statement will be communicated to the head of the school and the owner of the school within 60 calendar days as of the commencement of administrative supervision.

 (6) If the owner of the school fails to comply with the precept within the term specified in the precept, the supervisory board may impose a penalty pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act. The maximum limit of the penalty payment is 640 euros.
[RT I 2010, 41, 240 – entered into force 01.01.2011]

§ 88.  Administrative supervision over provision of health services at school

  Within the limits of its competence the Health Board exercises administrative supervision over the provision of students with health services at school on the basis of this Act.

Chapter 8 IMPLEMENTING PROVISIONS 

Division 1 Transition 

§ 89.  Bringing organisation of studies into compliance

 (1) [Repealed – RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (2) The national curriculum for basic schools and the national curriculum for upper secondary schools established on the basis of subsection 3 (2) of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) in force before the entry into force of this Act remain in force until they are brought entirely into compliance with this Act. The national curricula will be brought into compliance with this Act not later than by 31 December 2010.

 (3) [Repealed – RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (4) In schools where upon entry into force of this Act the language of instruction at the upper secondary level is not Estonian, subsection 21 (3) of this Act will be implemented with regard to students who commence their studies in an upper secondary school as of the academic year 2011/2012 and throughout upper secondary schools studies will be brought into compliance with subsection 21 (3) of this Act not later than by 1 September 2013.

 (5) Subsection 25 (3) of this Act is applicable to students who commence studies in an upper secondary school in the academic year 2011/2012 or later.

 (6) [Repealed – RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

 (7) Until the end of the academic year 2010/2011 a composite class may be formed of the students of a basic school if the total number of students of two or three classes is 20 or less.

 (8) The organisation of assessment at school will be brought into compliance with the general conditions of and procedure for the assessment laid down in the national curricula on the basis of subsection 29 (4) of this Act, the use of an assessment system different from the assessment system provided for in subsection 29 (2) of this Act, notification of assessment, additional studies, transfer to the next class and requirement to repeat the grade: by 1 September 2011 with regard to grades 1, 4 and 7; by 1 September 2012 with regard to grades 2, 5 and 8; and by 1 September 2013 with regard to grades 3, 6 and 9 and the upper secondary school. Until the deadlines provided for in this section, the school may, upon organisation of assessment, follow the bases and conditions of and procedure for the assessment of students, transfer of students to the next class and requirement to repeat the grade established by the Minister of Education and Research on the basis of subsection 27 (1) of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) in force before the entry into force of this Act.

 (9) The Minister of Education and Research will establish the subjects, forms and time of the harmonised final examinations of basic schools and the forms and time of state examinations in the academic year 2010/2011 not later than by 30 September 2010.

 (10) Subsections 31 (3) and (5) to (8) of this Act will be applicable as of 1 September 2013.

§ 90.  Organisation of transport and compensation of travel expenses

  The requirement for organisation of transportation of students specified in subsection 49 (3) of this Act will be applicable as of 1 January 2011.

§ 91.  Bringing supporting development of students into compliance

 (1) Subsection 32 (7) of this Act will be applicable as of 1 September 2011.

 (2) The internal rules of schools will be brought into compliance with subsection 44 (2) of this Act by 1 September 2011 and subsection 58 (9) of this Act not later than by 31 December 2010.

 (3) Section 45 of this Act will be applicable as of 1 September 2011.

§ 92.  Establishment of conditions of and procedure for using boarding school facilities support and division of support

  The Government of the Republic will establish the conditions of and procedure for using the boarding school facilities support specified in subsection 82 (5) of this Act and the division of the support between owners of schools starting from the budget of 2011. The conditions of and procedure for application, distribution and use of the boarding school facilities support, the forms of applications and reports and the division of the support between school owners established by the Minister of Education and Research on the basis of subsection 44 (32) of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) in force before the entry into force of this Act will remain in force until 31 December 2010.

§ 93.  Bringing organisation of studies of students with special educational needs into compliance

 (1) School curricula will be brought into compliance with subsection 47 (2) of this Act and heads of school will appoint special educational needs coordinators not later than by 1 September 2011.

 (2) The teaching and education of schools will be brought into compliance with § 48 of this Act not later than by 1 September 2011.

 (3) At the moment of entry into force of this Act, remedial groups will be renamed remedial instruction groups, classes for children with physical disabilities will be renamed classes for students with physical/motor disabilities, classes for children with speech impairments will be renamed classes for students with speech impairments, classes for children with sensory impairments will be renamed classes for students with visual or hearing impairments, opportunity classes will be renamed classes for students with specific learning difficulties acquiring basic education, classes for children with mental disorders will be renamed classes for children with emotional and behaviour disorders acquiring basic education, supplementary learning classes will be renamed classes for students with mild learning difficulties, coping classes will be renamed classes for students with moderate learning difficulties, nursing classes will be renamed classes for students with severe and profound learning difficulties and classes of sanatorium schools will be renamed classes of students with severe somatic illnesses for the purposes of subsection 51 (1) of this Act and their activities will be brought into compliance with this Act not later than by 1 September 2011.

 (4) Upon organisation of the activities of remedial instruction groups, admission or transfer of students to or exclusion of students from a remedial instruction group, the bases of the work organisation of remedial study groups established on the basis of subsection 15 (5) of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) in force before the entry into force of this Act will be followed until the activities are brought into compliance with this Act.

 (5) Upon organisation of the activities of classes for students with educational problems, admission or transfer of students with educational problems to or exclusion from a class for students with educational problems, the conditions of and procedure for the formation of classes for students with educational problems acquiring basic education established on the basis of subsection 15 (11) of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) in force before the entry into force of this Act will be followed until the compliance with this Act is attained. The activities of classes for students with educational problems will be brought into compliance with this Act not later than by 1 September 2011.

 (6) Upon admission or transfer of students to or exclusion of students from a class for classes for students with physical/motor disabilities, classes for students with speech impairments, classes for students with visual impairments, classes for students with hearing impairments, classes for students with severe somatic illnesses, classes for students with emotional and behaviour disorders acquiring basic education, classes for students with multiple disabilities, classes for students with mild learning difficulties acquiring basic education, classes for students with moderate learning difficulties acquiring basic education, and classes for students with severe and profound learning difficulties acquiring basic education, the bases of and procedure for the admission of students to and exclusion of students from sanatorium schools and schools for students with special needs established on the basis of subsection 21 (4) of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) in force before the entry into force of this Act will be followed until the end of the last academic quarter of the academic year 2010/2011.

 (7) The bases of organisation of teaching and education in the classes and groups of the students with special needs specified in subsection 51 (4) of this Act and the conditions and procedure for the admission or transfer of students to and exclusion of students from a class or group will be established by the Minister of Education and Research not later than by 31 December 2010.

 (8) The upper limit of the size of the following types of classes operating at the moment of entry into force of this Act will be:
 1) until 31 August 2011, 7 students in a class for students with multiple disabilities acquiring basic education and in a class for students with moderate or severe and profound learning difficulties acquiring basic education;
 2) until 31 August 2011, 16 students in a class for students with specific learning difficulties acquiring basic education and in a class for students with mild learning difficulties acquiring basic education;
 3) until 31 August 2011, 24 students in a class for students with somatic illnesses;
 4) until 31 August 2011, 16 students and, until 31 August 2012, 10 students in a class for students with emotional and behaviour problems acquiring basic education.

 (9) Clause 51 (1) 10) and § 52 of this Act will be applicable as of 1 January 2011.

§ 94.  Transition to regulation of determining schools of residence

 (1) Rural municipality and city governments will establish the conditions of and procedure for determining schools of residence provided for in subsection 10 (1) of this Act not later than by 1 April 2011. Until the establishment of the conditions of and procedure for determining schools of residence by a rural municipality or city, the legislation established on the basis of § 19 of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) in force before the entry into force of this Act will be followed in the rural municipality or city.

 (2) The requirement for determining the position or structural unit specified in subsection 13 (1) of this Act will be applicable as of 1 January 2011.

§ 95.  Bringing school documents into compliance

 (1) The statutes of schools established on the basis of subsection 12 (4) of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) in force before the entry into force of this Act will remain in force until they are brought into compliance with § 66 of this Act, but not longer than until 31 December 2010.

 (2) The development plans of schools will be brought into compliance with § 67 of this Act not later than by 1 September 2011.

§ 96.  Changing fixed-term employment contracts of heads of school into employment contracts without specified term

  The fixed-term employment contract of the head of a school appointed to office before 1 August 2008 on the basis of a competition specified in subsection 71 (4) of this Act will, upon expiry, become a contract made for an unspecified term.

§ 97.  Bringing procedure for formation of boards of trustees of schools and composition of boards of trustees into compliance

  The procedure for formation of the board of trustees of a school and the rules of procedure of the board of trustees will be established and the composition of the board of trustees will be brought into compliance with § 73 of this Act not later than by 31 December 2010. Until the establishment of the rules of procedure of the board of trustees by the owner of the school, the work of the board of trustees will be organised in accordance with the procedure for operation of board of trustees established by the Minister of Education and Research on the basis of subsection 41 (6) of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) in force before the entry into force of this Act, but not longer than until 31 December 2010.

§ 98.  Participation in covering operating expenses of municipal schools

  The calculated cost of the operating expenses of a student place and the procedure for participation in covering the operating expenses of municipal schools established on the basis of § 441 of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) in force before the entry into force of this Act will be followed until 31 December 2010 upon participating in covering the operating expenses of municipal schools.

§ 99.  Application of qualification requirements for teachers

  The higher education requirement established in subsection 75 (4) of this Act will not be applied with regard to a basic school class teacher who has obtained the pedagogical secondary specialised education in the specialty of class teacher or elementary teaching before entry into force of this Act or with regard to a basic school subject teacher who has obtained pedagogical secondary specialised education in the taught subject or subject field before entry into force of this Act.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 100.  Right of provision of health services at school

  Doctors providing health services at school before 1 September 2010 have the right to continue providing the services that, as of 1 September 2010, include only nursing activities, until 31 August 2014.

§ 1001.  Forms of operation of school

  A basic school and an upper secondary school operating as of 1 September 2013 as a single institution or a general education school and a hobby school operating as a single institution may continue operating as a single institution.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 1002.  Ensuring general secondary education

  The state will fulfil the obligation to keep at least one upper secondary school in each county, which has been provided for in subsection 71 (2) of this Act, not later than by 1 January 2020.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 1003.  Assessment of teachers

 (1) An assessment of the professional skills, proficiency and level of qualifications of teachers specified in a regulation of the Minister of Education and Research established on the basis of subsection 74 (5) of this Act and governed by the conditions of and procedure for assessment in force until 1 September 2013 on the basis of subsection 75 (4) of this Act will be organised until 31 December 2013.

 (2) The job grades attributed in an assessment organised until 31 December 2013 will remain in force until their expiry.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 1004.  Ensuring minimum wages of teachers

  Upon establishment of the minimum wage of teachers specified in subsections 76 (2) and (3) of this Act, the minimum wages are ensured to teachers at least in the amount in force before 1 January 2014, in accordance with the job grades attributed upon assessment.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.01.2014]

§ 1005.  Ensuring availability of educational literature

 (1) Subsection 20 (2) of this Act will apply to ensuring the availability of the minimum educational literature required for completion of national curricula as of 1 May 2015.

 (2) The requirement provided for in subsection 20 (4) of this Act to make educational literature digitally available in the portal run by the Ministry of Education and Research will apply to educational literature published as of 1 May 2015.

 (3) The digital educational literature portal specified in subsection 20 (4) of this Act will be put into use and subsection 20 (4) and clause 20 (7) 3) of this Act will apply to publishers of educational literature as of 1 May 2015.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

§ 1006.  Provision of services of support specialists by state

 (1) The Ministry of Education and Research will ensure the provision of schools with the special education teacher and psychologist services specified in subsection 37 (2) of this Act at least in each county not later than by 1 September 2014.

 (2) The description of the services of the support specialists specified in subsection 37 (21) of this Act and the scope and conditions of and the procedure for provision of the services by the state will be established by the Minister of Education and Research no later than by 1 September 2014.
[RT I, 11.07.2013, 1 – entry into force 01.09.2013]

Division 2 Amendment and repeal of acts 

§ 101. – § 126. [Omitted from this text.]

Division 3 Entry into force of Act 

§ 127.  Entry into force

 (1) This Act will enter into force on 1 September 2010.

 (2) Subsection 7 (6) and clause 105 21) of this Act will enter into force on 1 September 2011.

 (3) Section 126 of this Act will enter into force on the date specified in the decision of the Council of the European Union concerning declaring invalid the exception established with regard to the Republic of Estonia on the basis of Article 140(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2014
Avaldamismärge:RT I, 15.03.2014, 37

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava haldusjärelevalve alused.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Käesolev seadus reguleerib valla või linna ametiasutuse hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi munitsipaalkool) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi riigikool) tegevust. Munitsipaalkooli pidajaks on vald või linn. Riigikooli pidajaks on riik. Eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsevale koolile (edaspidi erakool) kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid

 (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on:
 1) I kooliaste – 1.–3. klass;
 2) II kooliaste – 4.–6. klass;
 3) III kooliaste – 7.–9. klass.

 (2) Gümnaasium on põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.

 (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on:
 1) põhikool;
 2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium (edaspidi üldhariduskool ja lasteasutus);
 3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses;
 31) progümnaasium, kus õpe toimub III kooliastmel;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
 4) gümnaasium;
 5) [kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
 6) gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
 7) [kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
 8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena.

 (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (5) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse puhul kohaldatakse lasteasutuse osale koolieelse lasteasutuse seadust ning üldhariduskooli osale käesolevat seadust. Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse direktoril on käesolevast seadusest ja koolieelse lasteasutuse seadusest tulenev pädevus.

 (6) Koolis võib korraldada huviharidust huvikooli seaduse tähenduses ja vabahariduslikku koolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Huvihariduse korraldamisele koolis laienevad huvikooli seaduse õppekorraldust, õpilaste õigusi ja kohustusi ning õppe rahastamist reguleerivad sätted ning vabaharidusliku koolituse korraldamisele täiskasvanute koolituse seaduse vabaharidusliku koolituse sätted. Huvihariduse korraldamisel on kooli direktoril, õppenõukogul ja hoolekogul ka huvikooli seadusest tulenev pädevus.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (7) Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ühe asutusena tegutsemise põhimõtete suhtes kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduse § 51.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 3.  Üldhariduskooli alusväärtused

 (1) Üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

 (2) Peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest.

 (3) Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

§ 4.  Põhikooli ülesanne

 (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.

 (2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

§ 5.  Gümnaasiumi ülesanne

 (1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

 (2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või kutseõppeasutuses.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 6.  Õppe korraldamise põhimõtted

  Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest:
 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest;
 2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi;
 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära;
 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.

§ 7.  Põhihariduse kättesaadavus
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (1) Põhikooli pidamisel tagab kooli pidaja põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks.

 (2) Koolikohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele tagab vald või linn.

 (3) Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.

 (4) Vanema taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis koolikohustuslikust east nooremale lapsele, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust, sealhulgas sotsiaalset küpsust, ja soovitanud kooli õppima asumist ning vanem on valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui vanem teavitab valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis.

 (5) Vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas.

 (6) Vanema taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsele, kes elab selles vallas või linnas.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 71.  Üldkeskhariduse kättesaadavus

 (1) Gümnaasiumi pidamisel tagab kooli pidaja gümnaasiumi riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu, võimalused õpilase arengu toetamiseks ning kooli võimekuse pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.

 (2) Kvaliteetse ja valikuterohke ning gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume. Riik kohustub pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister võib gümnaasiumi pidamise halduslepinguga üle anda vallale või linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule vastavalt halduskoostöö seadusele. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 8.  Isiku elukoha määramine

  Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava täpsusega, määrab isik puuduvas osas oma elukoha aadressi ise, teavitades sellest elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Asenduskodus, koolkodus ja noortekodus viibiva isiku elukohaks loetakse vastavalt asenduskodu, koolkodu või noortekodu aadress.

2. peatükk KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE TAGAMINE 

§ 9.  Koolikohustus

 (1) Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta.

 (2) Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

 (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. Koolikohustuse täitmise edasilükkamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 10.  Valla või linna kohustus koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomisel

 (1) Vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning käesoleva seaduse § 7 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.

 (2) Koolikohustuslike isikute üle arvestuse pidamist korraldab valla- või linnavalitsus. Koolikohustuse täitmise üle arvestuse pidamiseks võrreldakse vähemalt üks kord õppeaastas, hiljemalt 10. septembril, Eesti rahvastikuregistri andmeid koolikohustuslike isikute kohta, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) andmetega.

 (3) Teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidajaks oleva valla- või linnavalitsuse nõusolekul.

§ 11.  Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel

 (1) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
 4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;
 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;
 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

 (2) Kui vanem ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi, on valla- või linnavalitsus kohustatud kasutusele võtma vajalikud meetmed lapse õiguste kaitsmiseks.

§ 12.  Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks

 (1) Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilase suhtes tulenevalt puudumise põhjustest ühte või mitut käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 sätestatud meetmetest.

 (2) Kui kooli rakendatavad meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti, pöördub kool järgmiste meetmete rakendamiseks valla- või linnavalitsuse poole.

§ 13.  Valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks

  Koolikohustuse täitmise tagamiseks toetab koolikohustusliku isiku elukohajärgne vald või linn vastavalt vajadustele ja võimalustele koolikohustuslikku isikut, vanemat ja kooli, luues oma pädevuse piires tingimused koolikohustuse täitmiseks, sealhulgas:
 1) korraldab koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetäitvate isikute suhtes, määrates ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesannete hulka see kuulub;
 2) korraldab võimaluse korral koolitusi vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks;
 3) esitab alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt alaealiste komisjonile taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks.

§ 14.  Vanema vastutus koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest

 (1) Vanemat karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, kui tema koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest.

 (2) Vanemat ei karistata, kui ta on koolilt või õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt taotlenud koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist, on kooli või valla- või linnavalitsuse poolt pakutud ja rahastatud meetme rakendamisega nõustunud ning rakendamisel ka aktiivselt osalenud, kui sellekohased meetmed eeldavad vanema taotlust, nõusolekut või aktiivset osalemist.

 (3) Vanemale määratud rahatrahvi võib vanema nõusolekul asendada üldkasuliku tööga, kasvatusalase koolitusega või lapsega koostegevusega. Vanem rakendatakse üldkasulikule tööle 10–50 tunni ulatuses, tööst ja õppimisest vabal ajal. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasulikule tööle rakendatud vanemale laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Kui vanem hoidub üldkasulikust tööst kõrvale, pööratakse temale määratud trahv täitmisele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid ning väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

3. peatükk KOOLI ÕPPEKORRALDUS 

1. jagu Õppekava 

§ 15.  Riiklik õppekava

 (1) Põhikooli riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse ainevaldkonniti vähemalt järgmiste kohustuslike õppeainete ainekavad:
 1) keel ja kirjandus: eesti keel (eesti õppekeelega koolis), vene keel (vene õppekeelega koolis) ning kirjandus;
 2) võõrkeeled: eesti keel teise keelena, A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel, B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel;
 3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika;
 4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka loodusõpetus;
 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;
 6) kunstiained: muusika, kunst;
 7) põhikooli riiklikus õppekavas tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus;
 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.

 (4) Lisaks sisaldavad põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava usundiõpetuse ja karjääriõpetuse ning gümnaasiumi riiklik õppekava ka riigikaitseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainekavasid. Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas võib sätestada ka teiste valikõppeainete ainekavasid.

 (5) Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib hoolekogu nõusolekul ning riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras muuta käesolevas paragrahvis sätestatud õppeainete nimistut. Tulenevalt mittestatsionaarsest õppest või õpilase hariduslikust erivajadusest võivad riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel nominaalne õppeaeg ja õppekoormus erineda käesolevas seaduses sätestatust.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 16.  Õpe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt

 (1) Õppe- ja kasvatustegevus koolis võib toimuda Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava (edaspidi koos rahvusvaheline õppekava) kohaselt.

 (2) Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni tunnustuse õppekava rakendamiseks. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt võib õpetada kool, mis on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded, et selle õppekava järgi õpetada.

 (3) Munitsipaal- või riigikoolis võib õpetada rahvusvahelise õppekava alusel juhul, kui koolis õpetatakse samal põhikooli kooliastmel ka põhikooli riikliku õppekava alusel ja gümnaasiumis gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. Rahvusvahelise õppekava rakendamist rahastab kooli pidaja. Kooli pidaja ning valdkonna eest vastutav minister sõlmivad õppe täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest halduslepingu, milles määratakse täiendava rahastamise alused, õppekohtade arv ja õpilaste vastuvõtu alused.

 (4) Rahvusvahelise õppekava alusel toimuva õppe puhul ei pea kool ega kooli pidaja lähtuma käesolevast seadusest, kui rahvusvahelises õppekavas on reguleeritud teisiti või on reguleerimine rahvusvahelise õppekava alusel kooli pädevuses ning kool on kehtestanud käesolevast seadusest erineva regulatsiooni.

 (5) Rahvusvahelise õppekava alusel toimuva õppe üle ei teostata haldusjärelevalvet nendes küsimustes, mille puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 kool või kooli pidaja ei lähtu käesolevast seadusest.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 17.  Kooli õppekava

 (1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava (edaspidi kooli õppekava), mis on koolis õpingute alusdokument ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 (3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

 (4) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud õpetaja kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

§ 18.  Individuaalne õppekava

 (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

 (21) Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.

§ 19.  Õppekeskkond

 (1) Õppekeskkond peab toetama õpilase arengut.

 (2) Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.

 (3) [Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 20.  Õppekirjandus

 (1) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti) ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.

 (2) Haridus- ja Teadusministeerium tagab riiklike õppekavade täitmiseks vajaliku minimaalse õppekirjanduse kättesaadavuse koolidele klassiti ja õppeaineti. Igas klassis kooli õppekava läbimiseks vajaliku õppekirjanduse valikul on kool vaba.

 (3) Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (4) Õppekirjanduse väljaandja teeb riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse kättesaadavaks ka digitaalses vormis Haridus- ja Teadusministeeriumi peetavas portaalis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õppekirjanduse väljaandja vahel kokku lepitud tingimustel ja korras.

 (5) Valdkonna eest vastutav minister võib digitaalse õppekirjanduse portaali pidamiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

 (6) Õppekirjanduse väljaandja kannab valdkonna eest vastutava ministri määruses kehtestatud nõuetele vastava õppekirjanduse andmed hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrisse.

 (7) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kustutada hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistris olev registreering, kui:
 1) õppekirjanduse väljaandja on esitanud sellekohase põhjendatud taotluse;
 2) õppekirjandus ei vasta riiklikele õppekavadele või valdkonna eest vastutava ministri määruses õppekirjandusele kehtestatud nõuetele või
 3) õppekirjanduse väljaandja ei ole teinud õppekirjandust digitaalses vormis kättesaadavaks.

 (8) Kui õppekirjanduse väljaandja on esitanud taotluse kustutada registreering õppekirjanduse alamregistrist, kuid valdkonna eest vastutav minister leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ning registreeritud õppekirjandus vastab riiklikele õppekavadele, võib ta põhjendatult keelduda registreeringu kustutamisest.

 (9) Valdkonna eest vastutav minister teavitab registreeringu kustutamise kavatsusest õppekirjanduse väljaandjat. Õppekirjanduse väljaandjal on õigus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile vastuväited registreeringu kustutamisele 30 päeva jooksul registreeringu kustutamise kavatsusest teate saamisest arvates.

 (10) Haridus- ja Teadusministeerium teavitab pärast registreeringu kustutamist sellest õppekirjanduse väljaandjat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 21.  Õppekeel

 (1) Kooli või klassi õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest. Kui õpe ei toimu üheski keeles 60 protsendi ulatuses, loetakse õpe kakskeelseks. Kakskeelse õppe puhul käsitatakse õppekeeltena kahte keelt, milles toimub enamus õppest.

 (2) Põhikooli õppekeel on eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel ning riigikoolis valdkonna eest vastutava ministri otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel.

 (3) Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu.

 (4) Koolis või klassis, kus õppekeel ei ole eesti keel, on eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik. Kool tagab niisuguses koolis või klassis eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses.

 (5) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise koordineerimist, sealhulgas keele- ja kultuuriõppeks vajalike materjalide hankimist, korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

 (8) Keele- ja kultuuriõppeks vajalike materjalide hankimise korraldamiseks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

§ 22.  Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe

 (1) Koolis võib toimuda statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või nii statsionaarne kui ka mittestatsionaarne õpe.

 (2) Statsionaarne õpe on koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.

 (3) Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Õppetundide hulka arvatakse ka õpilase arengut toetavate erinevate teenuste osutamise aeg, näiteks karjäärinõustamine.

 (4) Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 17-aastased ja vanemad isikud. Nõustamiskomisjoni soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka koolikohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides.

 (5) Mittestatsionaarses õppes tagab kool õpilasele koormuse vähemalt 24 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Kuni kümne õpilasega klassis tagab kool õpilasele koormuse vähemalt 15 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Õpilase nõusolekul võib koormust vähendada. Õpilase koormus sätestatakse kooli päevakavaga või vajaduse korral individuaalse õppekavaga.

 (6) Mittestatsionaarses õppes võib õppida ka üksikuid õppeaineid. Üksikuid õppeaineid õppiva õpilase koormus määratakse kindlaks igaks õppeaastaks eraldi individuaalse õppekavaga.

 (7) Mittestatsionaarses õppes õppivatel õpilastel on üks kord kolme aasta jooksul õigus võtta õppetööst üks aasta puhkust.

 (8) Põhikool, kus toimub mittestatsionaarne õpe, on kohustatud looma koolikohustusliku ea ületanud isikutele võimaluse lõpetada kool eksternina põhikooli riikliku õppekava järgi. Gümnaasium, kus toimub mittestatsionaarne õpe, on kohustatud looma võimaluse lõpetada kool eksternina gümnaasiumi riikliku õppekava järgi.

 (9) Mittestatsionaares õppes õppival töötaval õpilasel on õigus saada tööandjalt õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras.

§ 23.  Koduõpe vanema taotlusel

 (1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem.

 (2) Koduõppe tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 24.  Õppeaasta

 (1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.

 (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest.

 (3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

 (4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

 (5) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

 (6) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.

 (7) Koolivaheajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 25.  Õppekoormus ja päevakava

 (1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

 (2) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:
 1) 1. klassis 20;
 2) 2. klassis 23;
 3) 3. ja 4. klassis 25;
 4) 5. klassis 28;
 5) 6. ja 7. klassis 30;
 6) 8. ja 9. klassis 32.

 (3) Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 (mittestatsionaarses õppes 72) kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 (õpilasel, kes õpib eesti keelt teise keelena 67) kursust. Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile.

 (4) Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.

 (5) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks õppeveerandi ning gümnaasiumiõpilastele kursuse algul.

 (6) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

 (7) [Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 26.  Põhikooli õpilaste arv klassis ja õpperühmas

 (1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi.

 (2) Kooli pidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.

 (3) Kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud klassides ja rühmades ei tohi õpilaste arvu suurendada üle käesolevas seaduses sätestatud piirnormi.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (4) Kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi.

§ 27.  Õpilase kooli vastuvõtmine

 (1) Põhikool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti.

 (2) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli võetakse isik vastu, lähtudes sellekohasest kohtuotsusest või -määrusest.

 (3) Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. Kõigil on võrdne õigus konkureerida gümnaasiumi astumiseks. Gümnaasiumi vastuvõtmisel võib hinnata isiku teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (4) Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja või kooli pidaja volitusel direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks.

 (6) Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

§ 28.  Õpilase koolist väljaarvamine

 (1) Õpilane arvatakse koolist välja:
 1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;
 2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja talle ei rakendata välisriigis õppimise ajal käesoleva paragrahvi lõiget 3;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
 3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
 4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
 5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
 6) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
 7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»;
 8) kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
 9) kui õpilane omandas haridust koolis, mis korraldab õpet vanglas või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis ning ta vabastati vanglast või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaeg lõppes;
 10) kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
 11) õpilase surma korral.

 (2) Gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks.

 (3) Põhiharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui talle rakendatakse välisriigis õppimise ajal vanema taotlusel koduõpet. Üldkeskharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui ta jätkab välisriigis õppimise ajal õppimist eksternina.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (4) Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (5) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

§ 29.  Õpilase hindamine

 (1) Hindamise eesmärk on:
 1) toetada õpilase arengut;
 2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
 3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
 4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
 5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
 6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

 (2) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».

 (3) Põhikooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine koolis sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt II kooliastme lõpul tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindeskaalasse.

 (4) Hindamise, käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord kooli õppekavas, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis sätestatakse kooli kodukorras.

§ 30.  Põhikooli lõpetamine

 (1) Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud riiklikus õppekavas, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

 (2) Põhikooli lõpueksamid on põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid (edaspidi ühtne põhikooli lõpueksam) ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid (edaspidi põhikooli koolieksamid). Põhikooli lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

 (21) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamist ja läbiviimist ning eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

 (22) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamiseks, läbiviimise korraldamiseks ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise korraldamiseks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

 (3) Põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam järgmistes ainetes:
 1) eesti keeles või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keeles teise keelena;
 2) matemaatikas;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud õppeainete hulgast õpilase valitud aines.

 (4) Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister hiljemalt põhikooli lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.

 (5) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

 (6) Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 31.  Gümnaasiumi lõpetamine

 (1) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

 (2) Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam. Gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

 (21) Riigieksamite ettevalmistamist ja läbiviimist, eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist ning riigieksamitunnistuste väljastamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

 (22) Riigieksamite ettevalmistamiseks, läbiviimise korraldamiseks, eksamitööde koostamiseks, hindamiseks ja säilitamiseks ning riigieksamitunnistuste väljastamiseks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

 (3) Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (4) Riigieksamite vormid ja aja kehtestab valdkonna eest vastutav minister hiljemalt gümnaasiumi lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.

 (5) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest. Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (6) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:
 1) gümnaasiumi koolieksam ja
 2) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (7) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatava võõrkeele riigieksami võib lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga samas keeles.

 (8) Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (9) Riigieksamite tulemused ja elektrooniline tunnistus tehakse eksami sooritajale kättesaadavaks elektrooniliselt. Riigieksamitunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

 (10) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

 (11) Gümnaasiumi lõputunnistuse ja riigieksamitunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (12) Keskhariduse omandanud isik tasub sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu. Kui riigieksamite läbiviimise korraldamine on käesoleva paragrahvi lõike 22 alusel sõlmitud halduslepinguga üle antud riigi sihtasutusele, riigilõivu ei võeta, kuid sihtasutusel on õigus võtta riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivuseaduse alusel selleks võetava riigilõivu määra.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 32.  Lõpueksamite andmekogu

 (1) Lõpueksamite ülesannete loomise ja haldamise, lõpueksamite tööde koostamise ja kättesaadavaks tegemise ning lõpueksamite sooritamise ja standardiseeritud hindamise tagamise eesmärgil asutab Vabariigi Valitsus riigi infosüsteemi kuuluva lõpueksamite andmekogu.

 (2) Lõpueksamite andmekogu põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

 (3) Lõpueksamite andmekogu vastutavaks töötlejaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 33.  Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste vaidlustamine

 (1) Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse või kooli lõputunnistus kättesaadavaks tegemise päevast arvates. Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister apellatsioonikomisjoni.

 (2) Apellatsioonikomisjon teeb vaidlustatud tulemusega eksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest:
 1) jätta eksami tulemus muutmata;
 2) tõsta eksami tulemust;
 3) langetada eksami tulemust.

 (3) Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste kohta võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, tingimusel et eelnevalt on esitatud vaie apellatsioonikomisjonile, kes on vaide tagastanud, ei ole seda tähtaegselt lahendanud, on jätnud eksamitulemuse muutmata või on seda langetanud.

§ 34.  Õpitulemuste välishindamine

 (1) Õpitulemuste välishindamise eesmärk on anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks.

 (2) Õpitulemuste välishindamine toimub tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite kaudu.

 (3) Tasemetööde õppeained, vormid ja aja, tasemetööde ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (31) Tasemetööde ettevalmistamist, koostamist, läbiviimist ja hindamist ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

 (32) Tasemetööde ettevalmistamiseks, koostamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimiseks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

 (4) Valdkonna eest vastutav minister või käesoleva paragrahvi lõikes 32 nimetatud asutus teavitab koole õpitulemuste välishindamise tulemustest.
[RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

2. jagu Kooli õppetegevuses osalemine 

§ 35.  Õppes osalemine ja koolis korraldatavast õppest puudumine

 (1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.

 (2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised:
 1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;
 2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine;
 3) olulised perekondlikud põhjused;
 4) muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.

 (3) Kool sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.

 (4) Kool on kohustatud õppest puudumiste üle arvestust pidama ning tegema kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ja teavitama sellest vanemat.

§ 36.  Koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamine

 (1) Vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem kooli puudumise kestusest.

 (2) Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole, kes korraldab meetmete rakendamise puudumise tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.

 (3) Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Sellisel juhul on valla- või linnavalitsus kohustatud korraldama meetmete rakendamise puudumise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.

 (4) Andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse.

3. jagu Õpilase arengu toetamine koolis 

§ 37.  Õpilase arengu toetamine

 (1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

 (2) Õpilasele tagatakse koolis tasuta vähemalt eripedagoogi (sealhulgas logopeedi), psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. Direktor võib tugispetsialistide teenust tellida Haridus- ja Teadusministeeriumilt või käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud juhul riigi sihtasutuselt, kes pakub vähemalt igas maakonnas koolidele eripedagoogi ja psühholoogi teenust. Teenuste hinnad peavad olema kulupõhised ja need kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud määrusega valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (21) Tugispetsialistide teenuse kirjelduse, selle teenuse riigi poolt osutamise ulatuse, tingimused ja korra ning teenuste hinnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (22) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

 (4) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Kui kool ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes korraldab vajaduse korral lapse õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise. Vajaduse korral kaasatakse ka teovõimelise õpilase vanem, kui õpilane on andnud selleks nõusoleku, teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse esindajaid.

 (5) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.

§ 38.  Pikapäevarühm

 (1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise.

 (2) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks. Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse hoolekogu ettepanekutest, õpilaste turvalisuse ja tervisekaitse nõuetest, kooli õppe- ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest, pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest, nende kodustest tingimustest ning vanemate ja õpilaste põhjendatud soovidest, samuti transpordivõimalustest.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) [Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (4) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.

§ 39.  Kooli õpilaskodu

 (1) Koolil võib olla õpilaskodu, mis nähakse kooli struktuuriüksusena ette kooli põhimääruses.

 (2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele ning turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra.

 (5) [Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (6) Kooli pidaja taotlusel ning kooli asukohajärgse maavanemaga kooskõlastatult määrab valdkonna eest vastutav minister maakonnas munitsipaal- või erakooli, mille juures olevas või mille juurde moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (edaspidi riiklikult toetatav õpilaskodu koht) ning riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu nendes koolides.

 (7) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus, õpilase elukohajärgse ja õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolek ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolek.

 (8) Valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotluses märgitakse:
 1) tähtaeg, mille jooksul õpilasele õpilaskodus elamine tuleb võimaldada;
 2) puudused õpilase hooldamisel ja kasvatamisel või muud asjaolud, mis takistavad õpilasel koolikohustuse täitmist;
 3) õpilase ja vanema suhtes kasutusele võetud muud sotsiaalhoolekandelised abinõud koos põhjendusega, miks need ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik;
 4) õpilasele ja vanemale õpilase õpilaskodus viibimise ajal osutatava abi liigid ja ulatus.

 (9) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale vastuvõetud õpilasele võimaldatakse vähemalt käimasoleva õppeveerandi lõpuni õppimine koolis, mille struktuuriüksus see õpilaskodu on.

§ 40.  Huvitegevus koolis

 (1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.

 (2) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

§ 41.  Kooli raamatukogu

 (1) Koolil peab olema raamatukogu.

 (2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

 (3) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.

 (4) Kooliraamatukogude töökorralduse alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (5) Rahvaraamatukogu võib täita kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas, kui rahvaraamatukogu asub kooliga samas hoones või kooli hoonele piisavalt lähedal, et kooliraamatukogu põhiülesande täitmine ei oleks takistatud. Sellisel juhul peab kooliraamatukogus olema vähemalt õppekirjanduse kogu.

§ 42.  Toetus munitsipaalkooli õpilaste koolilõuna kulude katmiseks

 (1) Kooli pidaja korraldab õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt.

 (2) Riigieelarves nähakse ette toetus koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus) munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhiharidust omandavatele õpilastele. Kui valla või linna haldusterritooriumil asuvate koolide statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud on kaetud, võib koolilõuna toetust kasutada üldhariduskoolide teiste õpilaste koolilõuna kulude katmiseks.

 (3) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse valla või linna haldusterritooriumil asuvates munitsipaal- ja erakoolides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste arvust ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta.

 (4) Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (5) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.

§ 43.  Tervishoiuteenuse osutamine koolis

 (1) Statsionaarses õppes põhi- ja üldkeskharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused. Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukoha kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (2) Kooli pidaja korraldab koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd, tagab ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud ning korraldab ja rahastab õpilase transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks esineb vältimatu vajadus ning õpilase vanemal puudub selles olukorras võimalus transporti korraldada.

§ 44.  Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis

 (1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

 (2) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul.

 (3) Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.

 (4) Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist.

 (5) Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmestikku turvaseaduses sätestatud tähenduses ja korras, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.

 (6) Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

 (7) Õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse ning piiratud teovõimega õpilaste üle järelevalve tagamiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning piirata statsionaarses õppes põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist.

§ 45.  Hädaolukorra lahendamine koolis

 (1) Hädaolukorrana käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.

 (2) Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras.

 (3) Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette:
 1) hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted;
 2) koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded;
 3) hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud;
 4) hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus;
 5) teabevahetuse korraldus;
 6) koolitöötajate, õpilaste, vanemate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise korraldus;
 7) õppekorraldus hädaolukorra ajal;
 8) tegevused pärast hädaolukorda.

 (4) Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.

4. jagu Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused 

§ 46.  Haridusliku erivajadusega õpilane

 (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.

 (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus.

 (3) Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest.

§ 47.  Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine

 (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.

 (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

 (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija).

 (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

§ 48.  Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks

 (1) Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine § 51 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rühma või klassi.

 (2) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.

 (3) Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.

 (4) Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused.

 (5) Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.

 (6) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor.

§ 49.  Nõustamiskomisjoni soovitusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks

 (1) Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab kool õpilasele lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõpet, õpilase üleviimist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 5–12 sätestatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, õppe korraldamist põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, terviseseisundist tulenevat koduõpet või ühele õpilasele keskendatud õpet, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.

 (2) Õppe korraldamisel ja meetmete rakendamisel nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt jätkatakse õpilase arengu ja toimetuleku jälgimist. Nõustamiskomisjoni määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks.

 (3) Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt. Kui õpilane asub nõustamiskomisjoni soovitusel õppima väljaspool elukohajärgse valla või linna haldusterritooriumi asuvasse kooli, on elukohajärgne vald või linn kohustatud korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud. Transpordi korraldamine ja sõidukulud hüvitatakse valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras, välja arvatud kui sõidukulud hüvitatakse riigieelarvest ühistranspordiseaduse § 28 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

§ 50.  Nõustamiskomisjon

 (1) Valdkonna eest vastutav minister või käesoleva seaduse § 37 lõikes 22 nimetatud juhul riigi sihtasutus moodustab igas maakonnas vähemalt ühe nõustamiskomisjoni, mille ülesanne on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Lähtuvalt õpilase erivajadusest või tugimeetme vajadusest võib valdkonna eest vastutav minister või käesoleva seaduse § 37 lõikes 22 nimetatud juhul riigi sihtasutus moodustada üleriigilise nõustamiskomisjoni.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2014]

 (2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget. Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte. Nõustamiskomisjoni töökorra kehtestab komisjoni moodustaja.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2014]

 (3) Haridusliku erivajadusega isiku kohta soovituste andmisel tugineb nõustamiskomisjon selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele.

 (4) Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (5) Nõustamiskomisjon teavitab kooli, kus õpilane õpib, nõustamiskomisjoni antud soovitusest selle õpilase kohta. Nõustamiskomisjoni soovitused on õpet korraldavale koolile täitmiseks kohustuslikud, kui õpilane ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem on andnud nõusoleku.

 (6) Riigieelarves nähakse ette toetus nõustamiskomisjoni tegutsemiskulude katmiseks.

§ 51.  Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid

 (1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis:
 1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks – rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast;
 2) klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
 3) klasse raskete somaatiliste haigustega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
 4) klasse kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
 5) klasse õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
 6) klasse põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
 7) klasse tundeelu- ja käitumishäiretega põhiharidust omandavatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 8 õpilast;
 8) klasse liitpuuetega põhiharidust omandavatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 6 õpilast;
 9) klasse põhiharidust omandavatele toimetulekuõppel olevatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 6 õpilast;
 10) klasse põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis – klassitäitumuse piirnormiga 4 õpilast;
 11) klasse põhiharidust omandavatele hooldusõppel olevatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 4 õpilast;
 12) klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast.

 (2) Kooli põhimääruses sätestatakse, millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad. Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole.

 (3) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast.

 (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 52.  Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe

 (1) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet.

 (2) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 53.  Terviseseisundist tulenev koduõpe ja haiglaõpe

 (1) Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.

 (2) Haiglaõppena käsitatakse haiglas ravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpetamist.

 (3) Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 54.  Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele

 (1) Kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule.

 (2) Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse. Lisaõppes osalevate õpilaste suhtes kohaldatakse õigusaktides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Lisaõppe kestus on üks õppeaasta. Lisaõppes osalejale võimaldatakse juhendatud õpet 1050 õppetunni ulatuses, millest 525 õppetundi moodustab üldhariduslik õpe ja 525 õppetundi kutsealane ettevalmistus ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine. Kutsealast ettevalmistust tehakse koostöös kohase kutseõppeasutuse või tööandjaga.

 (4) Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan, kus määratakse selle õpilase konkreetne õppe sisu ja päevakava. Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi, õpilase ja vanema soove ja vajadusi ning kooli võimalusi.

4. peatükk ÕPILASED JA VANEMAD 

§ 55.  Õpilase ja vanema teavitamine

 (1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.

 (2) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle haldusjärelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.

 (4) Õpilasele ja statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.

 (5) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu.

§ 56.  Vanemate koosoleku kokkukutsumine

  Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Statsionaarse õppe puhul on direktor vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

§ 57.  Õpilase tunnustamine

  Valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras tunnustatakse õpilast õpingute jooksul, kiitusega põhikooli lõputunnistusel ning gümnaasiumi lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga. Kool võib oma kodukorras sätestada ka muid tunnustusmeetmeid.

§ 58.  Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes

 (1) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

 (2) Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Õpilasel ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel ka vanemal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.

 (3) Õpilase suhtes võib rakendada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohaldatavaid tugimeetmeid (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi) ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:
 1) õpilase käitumise arutamine vanemaga;
 2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
 3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
 4) õpilasele tugiisiku määramine;
 5) kirjalik noomitus;
 6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;
 7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
 8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
 9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
 10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
 11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
 12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, välja arvatud lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise, mida otsustab õppenõukogu.

 (5) Kooli hoiule antud esemed hoiustatakse ja need tagastatakse kooli kodukorras sätestatud korras.

 (6) Kui õpilase koolist koju jõudmiseks on vajalik transpordi kasutamine, arvestatakse lõike 3 punktis 10 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel transpordi korraldusega.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 10 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise ajal tagab kool järelevalve õpilase üle ja vajaduse korral õpilase pedagoogilise juhendamise.

 (8) Ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused võib õpilase suhtes rakendada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul. Otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale kätte posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Õpilasele, kellele kohaldatakse ajutist õppes osalemise keeldu, koostatakse koostöös õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul koostöös vanemaga individuaalne õppekava, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine. Piiratud teovõimega õpilase vanem tagab käesolevas lõikes nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppekava kohaselt.

 (9) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras. Vähemalt lõike 3 punktides 10 ja 11 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisest teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis piiratud teovõimega õpilase vanemat.

§ 59.  Õpilaspileti väljastamine

  Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet. Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 60.  Õpilaskond ja õpilasesindus

 (1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

 (2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

 (3) Õpilaskonnal on õigus:
 1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;
 2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
 3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada.

 (4) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

 (5) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

 (6) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest.

 (7) Võimaluse korral võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi.

5. peatükk KOOLI PIDAMINE 

1. jagu Kooli asutamine ja koolitusluba 

§ 61.  Kooli asutamine

 (1) Riigikooli asutab valdkonna eest vastutav minister, munitsipaalkooli valla- või linnavolikogu.

 (2) Kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest annab arvamuse maavanem ning riigikoolide puhul ka kooli asukohajärgne vald või linn.

 (3) Mitme valla või linna poolt ühiselt hallatava kooli (edaspidi ühiskool) asutavad valla- või linnavolikogud. Ühiskooli tegutsemise alused määratakse kindlaks valla- või linnavolikogude volitusel valla- või linnavalitsuste vahel sõlmitava halduslepinguga, milles määratletakse poolte õigused ja kohustused kooli pidamisel.

 (31) Munitsipaalkool võib teise valla või linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla või linna nõusolekul.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (4) Kooli asutamise otsuses võib sätestada, et koolitustegevust ei asuta läbi viima kõikides klassides või kõikidel kooliastmetel korraga, vaid koolitustegevust alustatakse järkjärguliselt.

 (5) Kooli andmed kantakse hariduse infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse.

 (6) Munitsipaal- ja riigikoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 62.  Kooli nimetus

  Kooli nimetus peab selgelt erinema teistest hariduse infosüsteemi kantud õppeasutuste nimetustest ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada.

§ 63.  Munitsipaalkooli koolitusluba

 (1) Koolitusluba annab vallale või linnale õiguse koolitusloal märgitud haridustasemetel või põhikooli kooliastmetel koolitustegevuse korraldamiseks vastavas koolis. Koolitusloa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

 (2) Koolitusloa saamise taotluse esitab kooli pidaja valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust.

 (3) Taotlusele lisatakse:
 1) kooli asutamise otsus;
 2) kooli põhimäärus;
 3) kooli õppekava;
 4) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate olemasolu kohta;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
 5) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek osutada koolitervishoiuteenust ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta;
 6) andmed kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu ning nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
 7) maavanema arvamus asutatava kooli kohta;
 8) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

 (4) Koolitusloa esmakordsel taotlemisel võib kooli õppekava asemel esitada kooli õppekava kavandi, kus ei ole esitatud ainekavasid.

 (5) Koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi haldusjärelevalve kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui haldusjärelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või need on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab valdkonna eest vastutav minister uue koolitusloa tähtajatult, välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhul.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (6) Kui tähtajalise koolitusloa alusel tegutsev ja uut koolitusluba taotlev kool on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on valdkonna eest vastutava ministri hinnangul vaja läbi viia uus haldusjärelevalve, väljastab valdkonna eest vastutav minister tähtajalise koolitusloa kehtivusega kuni viis õppeaastat.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (7) Valdkonna eest vastutav minister vaatab koolitusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kooli õppekava kavandile ekspertiisi tegemiseks võib valdkonna eest vastutav minister pikendada koolitusloa läbivaatamise tähtaega kuni kahe kuu võrra, teavitades sellest kirjalikult taasesitatavas vormis koolitusloa taotlejat.

 (8) Valdkonna eest vastutav minister ei anna koolitusluba, kui taotlusele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud andmeid või dokumente või need ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, õppemateriaalne baas ei vasta kooli õppekavast tulenevatele vajadustele, kool ei ole täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid delikaatsete isikuandmete töötlemise nõudeid või tähtajalise koolitusloa alusel tegutsenud kool ei ole esitanud dokumente, mis tõendavad haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuste täitmist.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (9) Koolitusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest teavitatakse koolitusloa taotlejat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.

 (10) Koolitusloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 64.  Munitsipaalkooli koolitusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Valdkonna eest vastutav minister tunnistab koolitusloa kehtetuks, kui:
 1) haldusjärelevalve käigus ilmneb, et koolis töötavad direktor, õppealajuhataja, õpetajad ja tugispetsialistid ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, õpe ei ole kooskõlas riiklike õppekavade või selle alusel kehtestatud kooli õppekava nõuetega, õpilaste arengu toetamiseks õigusaktides ettenähtud meetmete rakendamine ei ole kooskõlas õigusaktide nõuetega, õppekeskkond ei vasta turvalisuse, tervise ning õppekavanõuetele või kooli tegevus on muus osas vastuolus seadustega või nende alusel antud õigusaktidega ja puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutusi ei ole ettenähtud tähtaja jooksul ja korras täidetud;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 2) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud koolitustegevust;
 3) kooli tegevus on lõpetatud.

 (2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse valla- või linnavalitsust kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.

§ 65.  Koolitustegevuse alustamine riigikoolis

  Koolitustegevuse alustamise eelduseks riigikoolis on käesoleva seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud andmete ja dokumentide olemasolu.

2. jagu Kooli dokumendid 

§ 66.  Kooli põhimäärus

 (1) Koolil on põhimäärus, milles sätestatakse:
 1) kooli nimetus;
 2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad;
 3) kooli tegutsemise vorm;
 4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded;
 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad;
 6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused;
 7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord;
 8) koolitöötajate õigused ja kohustused;
 9) majandamise ja asjaajamise alused.

 (2) Riigikooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister, munitsipaalkooli põhimäärus kehtestatakse pidaja kehtestatud korras. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

§ 67.  Kooli arengukava

 (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

 (2) Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 (3) Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 68.  Kooli kodukord

 (1) Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.

 (2) Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.

§ 69.  Kooli dokumentide avalikustamine

 (1) Kool avalikustab kooli õppekava, põhimääruse, arengukava, kodukorra ja õpilaskodu kodukorra oma veebilehel ja loob koolis võimalused nendega tutvumiseks paberil.

 (2) Kooli kodukord ja õpilaskodu kodukord pannakse välja koolis õpilastele nähtavasse kohta.

§ 70.  Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid

 (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid on:
 1) üldtööplaan;
 2) õpilasraamat;
 3) klassipäevik;
 4) põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamat;
 5) kiituskirjade, medalite ja muude autasude väljaandmise raamat;
 6) huviringipäevik;
 7) pikapäevarühma päevik;
 8) õpilaskodurühma päevik.

 (2) Kooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt. Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

3. jagu Kooli juhtimine 

§ 71.  Direktor

 (1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Direktor:
 1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
 2) kehtestab kooli õppekava;
 3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
 4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;
 5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;
 6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;
 7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 8) kehtestab kooli sisehindamise korra;
 9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
 10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

 (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

 (5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja.

 (6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (7) Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib töölepingu valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 72.  Õppenõukogu

 (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 73.  Hoolekogu

 (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (11) Hoolekogu:
 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;
 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
 6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
 7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
 8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
 10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;
 11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
 12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
 14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;
 15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta;
 16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
 17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Põhikooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja.

 (3) Gümnaasiumi hoolekogusse kuulub täiendavalt õpilaste esindaja. Muus osas kohaldatakse põhikooli hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.

 (4) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid, ning nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste vanemate esindajad. Muus osas kohaldatakse gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.

 (5) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja teine lasteasutuse õpetajaid, ning nii kooli õpilaste vanemate kui ka lasteasutuse laste vanemate esindajad. Muus osas kohaldatakse põhikooli või gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.

 (6) Koolis, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, ei kuulu hoolekogusse vanemate esindajad. Muus osas kohaldatakse gümnaasiumi või ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.

 (7) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja huvikooli hoolekogu koosseisu kuulub täiendavalt õppenõukogu esindaja, kes esindab huvikooli õpetajaid, ning üks huvikooli õppurite esindaja. Kui sellises koolis tegutseb huvikooli õpilasomavalitsus, kuulub hoolekogusse ka selle esindaja. Kui sellises huvikoolis õpivad ka alaealised, kuulub hoolekogusse ka huvikooli lastevanemate esindaja.

 (8) Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.

 (9) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.

 (10) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

 (11) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

4. jagu Koolitöötajad 

§ 74.  Koolitöötajad

 (1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.

 (2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.

 (3) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

 (4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava õpetajaga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

 (5) Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (6) Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

 (7) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

 (8) [Kehtetu - RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

§ 75.  Õpetajad
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (1) Põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad klassiõpetaja ja ühe või mitme õppeaine õpetaja.

 (2) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.

 (3) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.

 (4) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ja käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogilised kompetentsid.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 76.  Õpetaja töötasu alammäär
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

 (1) Õpetajate töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku:
 1) tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning
 2) töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab Vabariigi Valitsus õpetaja töötasu alammäära määrusega.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepet ei saavutata, kehtestab õpetaja töötasu alammäära Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 77.  Õpetaja lähtetoetus

 (1) Õpetaja lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus.

 (2) Lähtetoetust võib taotleda isik, kes:
 1) on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt tööle kooli õpetajana, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas koolis. Lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes asus esmakordselt õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud bakalaureuseõppe käigus, tingimusel et bakalaureuseõppe lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele ei jäänud üle ühe aasta. Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal viibinud isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
 2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine kutseõppeasutuse kutseõpetajana või üldharidusainete õpetajana, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas kutseõppeasutuses;
 3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning
 4) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.

 (3) Lähtetoetuse suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.

 (31) Kui õpetaja töötab vähem kui 1,0 ametikohaga, muudetakse lähtetoetuse suurust õpetaja proportsionaalselt täidetavale ametikohale vastavalt lähtetoetuse maksmise õppeaastal.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (4) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse esimese osa saamisest. Töötamine loetakse pidevaks lähtetoetust saanud isiku püsiva töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž koolis käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest arvates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast.

 (5) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

 (6) Lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

5. jagu Kooli sisehindamine 
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 78.  Kooli sisehindamine

 (1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

 (2) Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul.

 (3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 79.  [Välja jäetud.]

6. jagu Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine 

§ 80.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse. Riigikooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse seaduse alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Koolide ümberkorraldamine toimub järgmiselt:
 1) koolid ühendatakse üheks või mitmeks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus kool või uued koolid;
 2) kool või koolid liidetakse teise kooliga ja liidetav kool või liidetavad koolid lõpetavad tegevuse;
 3) kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse;
 4) kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusel asutatakse uus kool ja säilib esialgne kool;
 5) muudetakse käesoleva seaduse §-ga 2 sätestatud põhikooli või gümnaasiumi tegutsemise vormi.

 (3) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

 (4) Kui kooli pidaja on teinud otsuse kool ümber korraldada ning muuta põhikooli või gümnaasiumi tegutsemise vormi selliselt, et koolitustegevus mõnel haridustasemel või põhikooli kooliastmel lõpetatakse, võib ümberkorraldamise otsusega sätestada, et koolitustegevuse lõpetamine vastaval haridustasemel või põhikooli kooliastmel toimub järkjärguliselt ning osades klassides ei toimu õppetööd juba enne kooli lõplikku ümberkorraldamist.

 (5) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel taotletakse ümberkorraldamise tulemusel asutatud uuele munitsipaalkoolile koolitusluba.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul taotletakse koolitusluba, kui ümberkorralduse tulemusel hakatakse koolis õpetama põhikooli kooliastmel või haridustasemel, milleks koolil kehtiv koolitusluba puudub. Kui ümberkorraldamise tulemusel lõpetatakse õpetamine mõnel põhikooli kooliastmel või haridustasemel, teeb valdkonna eest vastutav minister koolile väljastatud koolitusloas sellekohased muudatused või väljastab uue koolitusloa.

 (8) Lasteasutuse või huvikooli liitmisel üldhariduskooliga kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse ning ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja huvikooli ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut.

 (9) Kooli pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.

§ 81.  Kooli pidamise üleandmine

 (1) Riigil on õigus anda riigikooli pidamine üle vallale või linnale ja vallal või linnal on õigus anda munitsipaalkooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

 (2) Riigikooli pidamise üleandmisel vallale või linnale ja munitsipaalkooli pidamise üleandmisel riigile või teisele vallale või linnale kohaldatakse võlaõigusseaduses ettevõtte ülemineku kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

 (3) Samal ajal riigikooli pidamise vallale või linnale või munitsipaalkooli teisele vallale või linnale üleandmise taotlusega taotletakse üleantavale koolile õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras koolitusluba. Munitsipaalkooli pidamise üleandmisel riigile tunnistatakse üleantava kooli koolitusluba kehtetuks.

 (4) Riigikooli pidamise üleandmine vallale või linnale ja munitsipaalkooli pidamise üleandmine riigile või teisele vallale või linnale määratakse kindlaks valla- või linnavalitsuse ning valdkonna eest vastutava ministri või valla- või linnavalitsuste vahel sõlmitava halduslepinguga. Halduslepingu kohustuslikud tingimused on:
 1) kooli pidamise üleandmise kuupäev;
 2) üleantava kooli ülesanded;
 3) õpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord;
 4) koolitöötajate töö jätkamise tingimused ja kord üleantavas koolis, arvestades töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud tingimusi ja korda;
 5) kooli kasutuses oleva vara uuele kooli pidajale üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg, arvestades õigusaktidega sätestatud tingimusi ja korda;
 6) kooli asjaajamise uuele kooli pidajale üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
 7) kooli pidamise üleandmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste küsimuste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.

 (5) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.

 (6) Kooli pidamine antakse üle pärast viimase õppeveerandi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.

 (7) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse ning üldhariduskooli ja huvikooli pidamise üleandmine teisele vallale või linnale toimub käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

6. peatükk KOOLI RAHASTAMINE 

§ 82.  Kooli rahastamine ja eelarve

 (1) Koolil on oma eelarve.

 (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

 (3) Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasu ning täienduskoolituse, investeeringute ning käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud õppevahenditega seotud kulude katmiseks. Kui käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud õppevahenditega seotud kulud on kaetud või kooli õppekava ei nõua nende õppevahendite kasutamist, võib õppevahenditega seotud kulude katmiseks riigieelarvest eraldatud toetust kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalike muude õppevahendite tasuta kasutamise võimaldamiseks.

 (4) Riigieelarves nähakse ette kooli pidajale sihtotstarbelised eraldised riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale (edaspidi õpilaskodutoetus).

 (5) Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel kehtestab Vabariigi Valitsus. Õpilaskodutoetuse jaotamisel koolide pidajate vahel lähtutakse hariduse infosüsteemi järgsest riiklikult toetatavatel õpilaskodu kohtadel elavate õpilaste arvust planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

 (6) Riigieelarves võib valdadele ja linnadele ette näha toetuse õpilaste transpordiga seotud kulude katmiseks ning gümnaasiumiõpilaste majutamisega seotud kulude katmiseks. Käesolevas lõikes nimetatud toetuse kasutamise tingimused ja korra ning jaotuse valdade ja linnade vahel kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (7) Riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

 (8) Riigieelarves nähakse ette toetus haiglaõppega seotud õpetajate töötasu, õpikute ja õppevahendite kulude katmiseks haiglaõpet korraldavate koolide pidajatele, lähtudes eelmisel aastal õpilaste keskmisest haiglaõppel viibitud päevade arvust.

 (9) Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus.

 (10) Munitsipaalkooli eelarve kava projekti kohta annab arvamuse munitsipaalkooli hoolekogu valla- või linnavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt. Munitsipaalkooli eelarve kinnitab kooli pidaja valla- või linnavolikogu või valla- või linnavalitsuse õigusaktide kohaselt. Riigikooli eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

 (11) Kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või keskharidusõppes osalemise eest ei tohi õpilastelt või vanematelt nõuda kaasrahastamist. Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulusid katta kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 83.  Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine

 (1) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende valdade või linnade haldusterritooriumil.
[RT I, 10.11.2017, 20 - jõust. 09.11.2017 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikega 1 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taganud kõigile oma rahvastikuregistri järgsetele elanikele võimaluse õppida oma munitsipaalkoolis.]

 (2) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmisel lähtutakse käesolevast seadusest, kui vallad või linnad ei ole omavahel kokku leppinud teisiti.

 (3) Käesolevas seaduses mõistetakse tegevuskulu raamatupidamise seaduse tähenduses.

 (4) Tegevuskulude hulka ei arvata:
 1) õppega ja õpilase huvitegevusega seotud kulud, mille katab õpilane või vanem;
 2) riigieelarveliste eraldiste arvelt kaetavad kulud;
 3) eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt saadud laekumiste, annetuste ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulude arvelt tehtavad kulud;
 4) õppekavaväliste tegevustega seotud kulud;
 5) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulud;
 6) põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus;
 7) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulu.

 (5) Valla- või linnavalitsus teatab kirjalikult munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevatele valdadele ja linnadele õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks. Õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus õpilase kohta saadakse valla- või linna munitsipaalkoolide eelarveaastaks planeeritavate tegevuskulude summa jagamisel valla või linna territooriumil asuvates munitsipaalkoolides õppivate õpilaste arvuga eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga hariduse infosüsteemi alusel.

 (6) Tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta, lähtutakse tegevuskulude katmisel õppekoha tegevuskulude piirmäärast ühe kuu kohta, välja arvatud õpilaste puhul, kes õpivad § 51 lõike 1 punktides 5–12 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides.

 (7) Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Ühe kuu õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga, kusjuures tegevuskulude hulka ei arvata:
 1) riigieelarve tasandusfondi toetuste arvelt kaetavad kulud;
 2) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulud;
 3) põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus;
 4) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulu.

 (8) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta teist valda või linna arve tasumise kohustusest.

7. peatükk HALDUSJÄRELEVALVE 

§ 84.  Haldusjärelevalve teostamine

 (1) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (edaspidi koos järelevalveasutus).

 (2) Haldusjärelevalve prioriteedid, temaatilise järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.

 (3) Järelevalveasutus määrab haldusjärelevalvet teostavad ametiisikud, kaasates vajaduse korral eksperte.

 (4) Haldusjärelevalvet teostavatele ametiisikutele esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 85.  Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku ülesanded

  Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku ülesanded on järgmised:
 1) kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
 2) analüüsida probleeme õppe- ja kasvatusetegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.

§ 86.  Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku õigused

  Haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
 1) külastada kooli, et kontrollida õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt direktorit;
 2) osaleda õppenõukogu, hoolekogu ja vanemate koosolekutel;
 3) tutvuda kooli dokumentidega;
 4) saada koolilt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;
 5) teha kooli direktorile ja kooli pidajale ettepanekuid kooli tegevuse parendamiseks ning täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
 6) teha kooli direktorile ja erakooli pidajale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga;
 7) teha maavanemale ettepanek haldusjärelevalve teostamiseks valla- või linnavalitsuse või valla- või linnavolikogu üksikakti seaduslikkuse üle Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt;
 8) teha isikule, kelle pädevuses on töölepingu lõpetamine kooli direktoriga, ettepanek lõpetada tööleping direktoriga, kes on pannud toime vääritu teo, ametialase süüteo või korruptiivse teo, või teha ettekirjutus lõpetada tööleping direktoriga, kes ei vasta ametikoha nõuetele.

§ 87.  Haldusjärelevalve tulemused

 (1) Haldusjärelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.

 (2) Õiendis esitatakse õiendi koostamise aeg ja koht, lühiandmed õppeasutuse kohta, haldusjärelevalvet teostav järelevalveasutus, haldusjärelevalve teostamise aeg, haldusjärelevalvet teostanud ametiisikute ja kaasatud ekspertide nimed, haldusjärelevalve tulemused, õigusrikkumiste aeg ja kirjeldus, tehtud ettekirjutused ja ettepanekud ning ettekirjutuste täitmisest teavitamise tähtaeg.

 (3) Ettekirjutuses märgitakse:
 1) selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
 2) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
 3) ettekirjutuse alus;
 4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.

 (4) Õiendi kinnitab valdkonna eest vastutav minister või maavanem.

 (5) Õiend tehakse 60 kalendripäeva jooksul haldusjärelevalve teostamise algusest arvates teatavaks kooli direktorile ja kooli pidajale.

 (6) Kui kooli pidaja ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.01.2011]

§ 88.  Haldusjärelevalve koolitervishoiuteenuse osutamise üle

  Käesoleva seaduse alusel õpilasele koolitervishoiuteenuse osutamise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Terviseamet.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Üleminek 

§ 89.  Õppekorralduse kooskõlla viimine

 (1) [Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 3 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava kehtivad kuni nende kooskõlla viimiseni käesoleva seadusega. Riiklikud õppekavad viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.

 (3) [Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (4) Koolides, kus käesoleva seaduse jõustumisel on gümnaasiumi astmel eesti keelest erinev õppekeel, rakendatakse käesoleva seaduse § 21 lõiget 3 alates 2011/2012. õppeaastast gümnaasiumiõpinguid alustanud õpilaste suhtes ja kogu gümnaasiumi ulatuses viiakse õpe käesoleva seaduse § 21 lõikega 3 kooskõlla hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks.

 (5) Käesoleva seaduse § 25 lõiget 3 kohaldatakse õpilastele, kes alustavad gümnaasiumis õpinguid 2011/2012. õppeaastal või hiljem.

 (6) [Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (7) Kuni 2010/2011. õppeaasta lõpuni võib põhikooli õpilastest olla moodustatud liitklass, kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on kokku 20 või alla selle.

 (8) Hindamise korraldus koolis viiakse käesoleva seaduse § 29 lõike 4 alusel riiklikes õppekavades sätestatud hindamise, § 29 lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldiste tingimuste ja korraga kooskõlla: 1., 4. ja 7. klassi puhul hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks; 2., 5. ja 8. klassi puhul hiljemalt 2012. aasta 1. septembriks; 3., 6. ja 9. klassi ning gümnaasiumi puhul hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks. Kuni käesolevas lõikes sätestatud tähtaegadeni võib kool hindamise korraldamisel lähtuda enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 27 lõike 1 alusel haridus- ja teadusministri kehtestatud õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alustest, tingimustest ja korrast.

 (9) 2010/2011. õppeaasta ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja aja ning riigieksamite vormid ja aja kehtestab haridus- ja teadusminister hiljemalt 2010. aasta 30. septembriks.

 (10) Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 3 ja 5–8 rakendatakse alates 2013. aasta 1. septembrist.

§ 90.  Transpordi korraldamine ja sõidukulude hüvitamine

  Käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 sätestatud õpilase transpordi korraldamise nõuet rakendatakse 2011. aasta 1. jaanuarist.

§ 91.  Õpilase arengu toetamise kooskõlla viimine

 (1) Käesoleva seaduse § 37 lõiget 2 rakendatakse 2011. aasta 1. septembrist.

 (2) Kooli kodukord viiakse käesoleva seaduse § 44 lõikega 2 kooskõlla 2011. aasta 1. septembriks ning käesoleva seaduse § 58 lõikega 9 hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.

 (3) Käesoleva seaduse § 45 rakendatakse 2011. aasta 1. septembrist.

§ 92.  Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimuste ja korra ning toetuste jaotuse kehtestamine

  Käesoleva seaduse § 82 lõikes 5 nimetatud õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel kehtestab Vabariigi Valitsus alates 2011. eelarveaastast. Kuni 2010. aasta 31. detsembrini kehtib enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 44 lõike 32 alusel haridus- ja teadusministri kehtestatud õpilaskodutoetuse taotlemise, jaotamise ning kasutamise tingimused ja kord, taotluste ja aruannete vormid ning toetuse jaotus koolide pidajate vahel.

§ 93.  Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse kooskõlla viimine

 (1) Kooli õppekava viiakse käesoleva seaduse § 47 lõikega 2 kooskõlla ning direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

 (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevus viiakse käesoleva seaduse §-ga 48 kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

 (3) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks, kehapuuetega laste klassid liikumispuuetega õpilaste klassideks, kõnepuuetega laste klassid kõnepuuetega õpilaste klassideks, meelepuuetega laste klassid nägemis- või kuulmispuuetega õpilaste klassideks, tasandusklassid põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassideks, psüühikahäiretega laste klassid põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassideks, abiklassid lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassideks, toimetulekuklassid toimetulekuõppel olevate õpilaste klassideks, hooldusklassid hooldusõppel olevate õpilaste klassideks ja sanatoorsete koolide klassid raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassideks käesoleva seaduse § 51 lõike 1 tähenduses ning nende tegevus viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

 (4) Õpiabirühmade tegevuse korraldamisel, õpilaste õpiabirühma vastuvõtmisel või üleviimisel ning sealt väljaarvamisel lähtutakse kuni tegevuse kooskõlla viimiseni käesoleva seadusega enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 15 lõike 5 alusel kehtestatud parandusõpperühma töökorralduse alustest.

 (5) Kasvatusraskustega õpilaste klasside tegevuse korraldamisel, õpilaste kasvatusraskustega õpilaste klassi vastuvõtmisel või üleviimisel ning sealt väljaarvamisel lähtutakse kuni käesoleva seadusega kooskõlla viimiseni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 15 lõike 11 alusel kehtestatud põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimustest ja korrast. Kasvatusraskustega õpilaste klassi tegevus viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

 (6) Liikumispuuetega õpilaste klassi, kõnepuuetega õpilaste klassi, nägemispuuetega õpilaste klassi, kuulmispuuetega õpilaste klassi, raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi, põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi, põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassi, liitpuuetega õpilaste klassi, lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi, toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi ning hooldusõppel olevate õpilaste klassi õpilaste vastuvõtmisel või üleviimisel ning klassist väljaarvamisel lähtutakse kuni 2010/2011. õppeaasta viimase õppeveerandi lõpuni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 21 lõike 4 alusel kinnitatud sanatoorsesse kooli ja erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) õpilaste vastuvõtmise ning väljaarvamise alustest ja korrast.

 (7) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 4 sätestatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.

 (8) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud:
 1) põhiharidust omandavate liitpuuetega õpilaste klassi ning toimetulekuõppel või hooldusõppel olevate õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 7 õpilast;
 2) põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassi ja lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 16 õpilast;
 3) somaatiliste haigustega õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 24 õpilast;
 4) põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 16 õpilast ja 2012. aasta 31. augustini 10 õpilast.

 (9) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 10 ja § 52 rakendatakse 2011. aasta 1. jaanuarist.

§ 94.  Üleminek elukohajärgse kooli määramise regulatsioonile

 (1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavalitsus hiljemalt 2011. aasta 1. aprilliks. Kuni elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamiseni valla- või linnavalitsuse poolt kohaldatakse selles vallas või linnas enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 19 alusel kehtestatud õigusakte.

 (2) Käesoleva seaduse § 13 punktis 1 sätestatud ametikoha või struktuuriüksuse määramise nõuet rakendatakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist.

§ 95.  Kooli dokumentide kooskõlla viimine

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 12 lõike 4 alusel kehtestatud koolide põhimäärused kehtivad kuni nende kooskõlla viimiseni käesoleva seaduse §-ga 66, kuid mitte kauem kui 2010. aasta 31. detsembrini.

 (2) Kooli arengukava viiakse käesoleva seaduse §-ga 67 kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

§ 96.  Direktori määratud ajaks sõlmitud töölepingu muutumine tähtajatuks töölepinguks

  Käesoleva seaduse § 71 lõikes 4 nimetatud konkursi alusel enne 2008. aasta 1. augustit ametisse kinnitatud direktori kehtiv määratud ajaks sõlmitud tööleping muutub tähtaja möödumisel tähtajatuks töölepinguks.

§ 97.  Kooli hoolekogu moodustamise korra ja töökorra ning hoolekogu koosseisu kooskõlla viimine

  Kooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord kehtestatakse ning hoolekogu koosseis viiakse käesoleva seaduse §-ga 73 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks. Kuni hoolekogu töökorra kehtestamiseni kooli pidaja poolt kohaldatakse hoolekogu töö korraldamisel enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 41 lõike 6 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri kehtestatud hoolekogu tegutsemise korda, kuid mitte kauem kui 2010. aasta 31. detsembrini.

§ 98.  Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine

  Kuni 2010. aasta 31. detsembrini lähtutakse munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemisel enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 441 alusel kehtestatud õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikust maksumusest ja munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise korrast.

§ 99.  Õpetajate kvalifikatsiooninõuete kohaldamine

  Käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud kõrgharidusnõuet ei kohaldata põhikooli klassiõpetaja suhtes, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on omandanud pedagoogilise keskerihariduse klassiõpetaja või algõpetuse erialal, ning põhikooli aineõpetaja suhtes, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on omandanud pedagoogilise keskerihariduse õpetatavas aines või ainevaldkonnas.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 100.  Koolitervishoiuteenuse osutamise õigus

  Enne 2010. aasta 1. septembrit koolitervishoiuteenust osutavatel arstidel on õigus jätkata koolitervishoiuteenuse osutamist, mille hulka kuuluvad alates 2010. aasta 1. septembrist ainult õe tegevused, kuni 2014. aasta 31. augustini.

§ 1001.  Kooli tegutsemise vormid

  2013. aasta 1. septembri seisuga tegutsevad põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, või üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena, võivad jätkata tegevust ühe asutusena.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 1002.  Üldkeskhariduse tagamine

  Riik täidab käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 sätestatud kohustuse pidada igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuariks.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 1003.  Õpetajate atesteerimine

 (1) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini korraldatakse käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses nimetatud õpetajate kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks atesteerimine, millele kohaldatakse kuni 2013. aasta 1. septembrini käesoleva seaduse § 75 lõike 4 alusel kehtinud atesteerimise tingimusi ja korda.

 (2) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini korraldatud atesteerimisel omistatud ametijärgud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 1004.  Õpetajate töötasu alammäärade tagamine

  Käesoleva seaduse § 76 lõigetes 2 ja 3 nimetatud õpetaja töötasu alammäära kehtestamisel tagatakse õpetajatele töötasu alammäärad vähemalt suuruses, mis kehtisid enne 2014. aasta 1. jaanuari vastavalt atesteerimisel antud ametijärkudele.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 1005.  Õppekirjanduse kättesaadavuse tagamine

 (1) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 2 kohaldatakse riiklike õppekavade täitmiseks vajaliku minimaalse õppekirjanduse kättesaadavuse tagamise osas alates 2015. aasta 1. maist.

 (2) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud nõuet teha õppekirjandus digitaalses vormis kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi peetavas portaalis kohaldatakse alates 2015. aasta 1. maist väljaantavale õppekirjandusele.

 (3) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud digitaalse õppekirjanduse portaal võetakse kasutusele ja käesoleva seaduse § 20 lõiget 4 ja lõike 7 punkti 3 rakendatakse õppekirjanduse väljaandjatele alates 2015. aasta 1. maist.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 1006.  Riigi poolt tugispetsialistide teenuse pakkumine

 (1) Haridus- ja Teadusministeerium tagab käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud eripedagoogi ja psühholoogi teenuse pakkumise koolidele vähemalt igas maakonnas hiljemalt 2014. aasta 1. septembriks.

 (2) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 21 nimetatud tugispetsialistide teenuse kirjelduse ning selle teenuse riigi poolt osutamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister hiljemalt 2014. aasta 1. septembriks.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 101. – § 126. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 127.  Seaduse jõustumine

 (1) Seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

 (2) Käesoleva seaduse § 7 lõige 6 ja § 105 punkt 21 jõustuvad 2011. aasta 1. septembril.

 (3) Käesoleva seaduse § 126 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.

/otsingu_soovitused.json