Text size:

Professions Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.09.2013
In force until:30.06.2014
Translation published:25.11.2013

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act provides the bases for the creation, functioning and supervision of the professional qualifications system.

 (2) This Act does not apply to professions in the case of which the bases for the development of professional requirements and awarding of professional qualification are regulated by other Acts.

 (3) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 2.  Purpose of Act

 (1) The purpose of this Act is to create an integral system for awarding professional qualifications (hereinafter professional qualifications system) and ensure its functioning in order to increase the competitiveness of Estonian employees and promote the development, assessment, recognition and comparison of their professional competence.

 (2) The professional qualifications system is part of the qualifications system for recognition of learning outcomes. The professional qualifications system connects the educational system with the labour market.

§ 3.  Definitions

  For the purposes of this Act, the terms shall be used in the following meaning:
 1) competency – the set of knowledge, skills, experience and attitudes necessary to engage successfully in professional activities;
 2) profession – the official result of an assessment, received when the body that awards vocations decides that the person has the required competency in the profession on the level determined in the relevant professional qualification standard;
 3) professional area – an area of activity which requires similar competency;
 4) domain of professional activity – an area of activity which includes several close professional areas;
 5) qualification – competency recognised as an official result of assessment, which is accompanied by responsibility and autonomy.

§ 31.  Partial profession

 (1) Partial profession is a part of profession having an independent output on the labour market and which has been established in the relevant professional standard.

 (2) The awarding of partial profession shall be organised by the body that awards professions specified in § 10 of this Act, who shall proceed from this Act and the conditions and procedure for awarding professions established on the basis thereof upon awarding a partial profession.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

§ 4.  Professional level and qualification framework

 (1) A professional level is the scope of knowledge, skills, responsibility and autonomy required in a profession.

 (2) Professional levels are comparable to levels of education, and the professional system and education system belong to a joint qualification framework which is internationally comparable.

 (3) The qualification framework classifies professional and educational levels on the basis of criteria imposed on the acquired knowledge, skills, responsibility and autonomy.

 (4) The qualification framework is divided into eight levels where level 1 is the lowest and level 8 is the highest. Descriptions of the levels are provided in Annex 1 to this Act «Qualification framework».

 (5) The lowest professional level (initial professional level) has been established for each profession. Awarding a profession on this level is referred to as awarding a first-level profession.

 (6) The body of chairmen of professional councils shall determine the placement of first-level vocations in the qualification framework, as well as the need to award higher professional levels.

§ 5.  Professional standard

 (1) A professional standard is a document which describes professional activities and provides the competency requirements for professions and professional levels.

 (2) Professional standards shall be approved by professional councils.

 (3) The procedure for the preparation, amendment and recording of professional standards shall be established by a regulation of the Minister of Education and Research.

Chapter 2 PARTIES TO PROFESSIONAL QUALIFICATIONS SYSTEM  

§ 6.  Professional institution

 (1) The Ministry of Education and Research is the institution that organises the development of an integral and structured professional system (hereinafter professional institution).

 (2) The Minister of Education and Research may enter into a contract under public law with a private legal person for the performance of the function of a professional institution pursuant to the procedure provided in the Administrative Co-operation Act.

§ 7.  Functions of professional institutions

 (1) Based on the objective of the activities of a professional institution, its functions are:
 1) to develop and implement the professional qualifications system;
 2) to organise and coordinate the activities of professional councils and the cooperation between professional councils;
 3) to develop and approve document forms and samples related to the professional qualifications system;
 4) to organise supervision over the vocation awarding activities of bodies that award professions;
 5) to develop and approve the procedure for archival processing of documents related to awarding professions;
 6) to maintain, upon request of the chief processor, the register of professions in the capacity of an authorised processor;
 7) to organise consultation and training related to the professional qualifications system;
 8) to introduce the Estonian professional qualifications system on the national and international level by creating conditions for the mutual comparison of professions;
 9) to organise the development and updating of professional standards on the basis of decisions made by professional councils;
 10) to develop and approve the common methodology for preparing professional standards and awarding professions;
 11) to develop annexes to professional certificates;
 12) to organise the technical aspect of issuing professional certificates;
 13) to organise the work of Europass Centre;
 14) to perform other functions provided in this act and a contract under public law.

 (2) A body of chairmen of professional councils that coordinates cooperation between professional councils operates at the professional institution, with functions and rules of procedure that shall be determined by the professional institution.

§ 8.  Professional councils

 (1) A professional council is an administrative body operating at the professional institution, which consists, on an equal basis, of the representatives of employees, employers and professional associations of the same area of professional activity and the representatives of the state.

 (2) Professional councils are formed and their activities are terminated by an order of the Government of the Republic.

 (3) The institutional membership of professional councils shall be approved by an order of the Government of the Republic.

 (4) The personal membership of professional councils shall be approved by a directive of the Minister of Education and Research.

 (5) Upon making a proposal to the Government of the Republic and approving the personal membership, the Minister of Education and Research relies on the proposals made by active and registered employees, employers, professional associations, legal persons and state or government authorities (hereinafter institutions) that are immediately connected to the corresponding area of professional activity.

 (6) The list of areas of professional activity, the names of professional councils, the procedure for the formation and termination thereof, the organisation of activities, and the procedure for appointment of representatives of institutions shall be determined by a regulation of the Government of the Republic.

 (7) The chairman and vice-chairman of a professional council may be paid a remuneration for performing their official duties, the amount and payment procedure of which shall be determined by a directive of the Minister of Education and Research.

§ 9.  Objective and functions of activities of professional councils

 (1) The objective of the activities of a professional council is to develop and implement the professional system in its area of professional activity.

 (2) The functions of a professional council are:
 1) to make proposals for developing and updating professional standards;
 2) to approve professional standards;
 3) to give a body the right to award professions and to participate in supervision exercised over the professions awarding activities of a body that awards profession;
 4) to approve the procedure for awarding professions;
 5) to approve the amount of the fee for awarding professions and recertifying professions;
 6) to resolve disputes related to awarding professions;
 7) to perform other functions provided in law.

 (3) In order to perform the functions listed in subsection (2) of this section, a professional council may engage the employees of the professional institution, involve experts or set up working groups.

§ 10.  Body that awards professions

 (1) A legal person or their agency or a state or government authority that has been declared a winner by a decision of a professional council in a public competition (hereinafter competition) organised by the professional institution and that has the corresponding registration in the register of professions may act as a body that awards professions (hereinafter awarder of profession). Upon registration, the names and levels of professions which the awarder of profession shall be entitled to award will be determined on the basis of the professional standards.

 (2) A professional council shall give an educational institution the rights of an awarder of professions and shall register the institution in the professional register without the competition specified in subsection (1) of this section on the basis of an application by the educational institution, if the curriculum of the institution complies with the professional standard and is nationally recognised. For the purposes of this Act, a curriculum shall be deemed to be in compliance with a professional standard if the learning outcomes of the curriculum include the competency requirements provided for in the professional standard. For the purposes of this Act, nationally recognised curricula shall be all the curricula of the level of higher education and the curricula of vocational training belonging to a curricula group having passed accreditation and in which the right to conduct vocational training has been renewed for six years.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

 (21) The list of documents to be appended to the application for grant of the rights of an awarder of professions specified in subsection (2) of this section shall be established by a regulation of the Minister of Education and Research established under subsection 11 (2) of this Act.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

 (3) The right to award professions shall be given for up to five years. The right to award professions specified in subsection (2) of this section shall be given without a term for the curricula of the level of higher education. The right to award professions concerning the curricula of professional training shall be given until the expiry of the right to conduct vocational training renewed for up to six years. If the right to conduct vocational training shall be renewed for another six years, the right to award professions shall be renewed automatically.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

 (4) If the competition specified in subsection (1) of this section fails twice, the awarder of profession shall be appointed by a directive of the Minister of Education and Research.

 (5) Upon awarding a profession, the awarder of profession shall proceed from this Act, professional standards and the procedure for awarding profession approved by a professional council.

§ 11.  Election of awarder of profession

 (1) A participant in the competition must meet the following conditions:
 1) the activities of an awarder of profession include the development of relevant professional activities;
 2) the awarder of profession must have the means and possibilities necessary to organise the awarding of professions;
 3) the awarder of profession is required to have hired a sufficient number of employees with the necessary education, training and experience for awarding of professions, and has to have set up a professional qualifications committee;
 4) the awarder of profession must be able to act independently, professionally, impartially and without discriminating anyone.

 (2) The procedure for the organisation of the competition and the list of documents certifying compliance with the conditions specified in subsection (1) of this section shall be established by a regulation of the Minister of Education and Research.

 (3) The professional institution shall register the awarder of profession declared the winner of the competition in the register of professions.

 (4) The professional institution shall not satisfy an application for participation in the competition if:
 1) the participant in the competition does not meet the requirements provided in legislation;
 2) the participant in the competition has not submitted the required documents;
 3) the participant in the competition has submitted incorrect or incomplete data;
 4) the participant in the competition has state tax arrears for which no payment schedule has been arranged.

 (5) A person who finds that their rights have been violated or freedoms limited has the right to contest the organisation of competition in an administrative court according to the conditions and procedure provided in the Code of Administrative Court Procedure or by submitting a challenge through the professional institution to the Minister of Education and Research pursuant to the procedure provided by the Administrative Procedure Act.

§ 12.  Functions of awarder of profession

 (1) The awarder of profession shall:
 1) develop in cooperation with the professional qualifications committee the draft procedure for awarding profession and submit it to the professional council upon applying for the right to award profession;
 2) organise the preparation of instructions for assessment of professional competence, examination materials and other documents necessary for awarding profession;
 3) calculate and submit to the professional council for approval the amount of the fee for awarding profession and recertifying a profession after co-ordinating the amount of the fee with the professional qualifications committee;
 4) organise the declaration of awarding a profession;
 5) organise the disclosure of information related to the awarding a profession;
 6) accept the application and documents of the person applying for a profession (hereinafter documents) and, based on the preconditions for applying for a professional certificate specified in the procedure for awarding of profession, assess the suitability of the applicant for the requested professional level and submit the required documents to the professional qualifications committee for decision;
 7) issue a professional certificate or a duplicate of a professional certificate;
 8) ensure protection of information not subject to disclosure received during the awarding of profession;
 9) assume responsibility for compliance with the procedures for the organisation of profession awarding;
 10) submit to the professional council at least once a year a report on the organisation of professional awarding and a report on the use of financial means related to the awarding of profession;
 11) submit the data to be entered in the register of professions to the professional institution.

 (2) The awarder of profession shall appoint a responsible person for the performance of the functions listed in subsection (1) of this section.

§ 13.  Revocation of the right to award professions

  A professional council may repeal the right to award profession given to a awarder of profession selected in a competition if:
 1) the person does not meet the conditions set for the awarder of profession in subsection 11 (1) of this Act;
 2) the person has submitted the corresponding application in writing;
 3) the person does not allow supervision over its activities upon awarding professions;
 4) the person has not complied with the precept of a professional council by the prescribed deadline and pursuant to the prescribed procedure;
 5) the person has to a substantial extent or repeatedly violated the requirements imposed on it in its activities or has failed to perform the functions imposed on it;
 6) the person has submitted incorrect data for participation in the competition;
 7) the activities of the person are terminated or its bankruptcy is declared;
 8) the person has not organised the awarding of profession within one year as of registration;
 9) the activity of the awarder of profession has been suspended for at least six consecutive months.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

 (2) A professional council may repeal the right to award profession given to a awarder of profession selected without a competition if:
 1) the awarder of professions does not meet the conditions provided for in subsection 10 (2) of this Act;
 2) at least one of the circumstances specified in clauses (1) 2)–5) and 7)–9) of this section exists.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

§ 14.  Register of professions

 (1) The register of professions is a state database used to collect, preserve and systemise information on professional councils, professions, professional standards, awarders of profession and valid professional certificates.

 (2) The procedure for maintenance of the register of professions shall be provided in the statutes of the register of professions, which shall be approved by a regulation of the Government of the Republic.

 (3) The chief processor of the register of professions is the Ministry of Education and Research.

 (4) The register of vocations shall be maintained pursuant to this Act, the Public Information Act, the Personal Data Protection Act and the statutes of the register of professions.

Chapter 3 AWARDING PROFESSIONS  

§ 15.  Awarding professions

 (1) Awarding professions is the assessment of conformity of the professional competence of a person applying for a profession (hereinafter applicant) with the requirements specified in the professional standard, as a result of which a professional certificate shall be issued to the applicant.

 (2) Holding a professional certificate is not a precondition of working unless legislation has provided the requirement for a professional certificate in order to work in a certain post.

 (3) The methods and forms of assessment of professional competence shall be determined in the procedure for awarding professions.

 (4) Discrimination is forbidden in awarding professions and the applicant shall not be required or precluded from being a member of any association, nor shall they be required to complete their training in a specific educational institution.

 (5) The initial professional level is deemed to be awarded upon the completion of studies, by making a notation on the academic report issued to the person if:
 1) the person has completed his or her studies of a regulated profession specified in the directive 2005/36/EC of the European Parliament and of the Council on the recognition of professional qualifications (OJ L 255, 30.9.2005, pp 22–142), and
 2) the curriculum complies with the professional standard and is nationally recognised.

 (6) A profession is deemed to be awarded to a person by a notation made on the academic report or results report issued to the person upon the completion of studies by an educational institution with the right to award professions and by a notation made on the leaving certificate upon the completion of vocational training.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

§ 16.  Procedure for awarding professions

 (1) The procedure for awarding profession regulates the organisation of awarding profession, it shall be developed by a body applying for the right to award profession in cooperation with the professional qualifications committee, and shall be approved by a professional council.

 (2) The procedure for awarding professions shall contain at least the following data:
 1) name of the awarder of profession;
 2) membership of the professional qualifications committee and requirements for members of the professional qualifications committee;
 3) list of the names and levels of professions to be awarded, and references to the relevant professional standards;
 4) preconditions for applying for a profession;
 5) documents to be submitted by the person applying for a profession;
 6) minimum frequency of awarding professions;
 7) established methods of informing the public of the deadlines and conditions related to the awarding of professions;
 8) methods and forms of assessment of the professional competence of the person applying for a profession;
 9) procedure for organising and deciding on awarding professions;
 10) period of validity of a professional certificate;
 11) conditions and procedure for recertifying the profession;
 12) requirements for the members of the assessment committee.

 (3) Changes to the procedure for awarding professions shall be submitted to the professional council for approval no later than ten working days before a meeting of the professional council and shall be entered into force upon the declaration of awarding a profession following the meeting.

§ 17.  Expenses related to awarding professions and covering thereof

 (1) The following expenses shall be considered expenses related to awarding professions and issuing professional certificates:
 1) expenses related to the preparation of awarding professions;
 2) expenses related to the work of the professional qualifications committee and the assessment committee;
 3) expenses related to the organisation of awarding professions;
 4) expenses related to the technical issue of professional certificates and duplicates thereof.

 (2) Expenses related to awarding professions shall be covered:
 1) by the person applying for a profession, or
 2) from the resources allocated for the vocational training of an employee, or
 3) to the graduates who studied in student places formed on the basis of state-commissioned education of formal vocational education at a vocational educational institution or institution of professional higher education once for a professional examination passed within the time of study or within a year after graduation from the resources allocated to the school for the corresponding expenses, or
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]
 4) by the Estonian Unemployment Insurance Fund from the resources allocated for labour market training to the unemployed and job seekers, or
[RT I 2009, 11, 67 - entry into force 01.05.2009]
 5) from allocations of the state budget.

 (3) If the text of a professional certificate is illegible or contains mistakes or a professional certificate has been destroyed, lost, damaged or stolen at the fault of the issuer of the certificate or an authorised processor of the register of professions, the expenses for the issue of a duplicate shall be covered by the issuer.

 (4) The awarder of profession shall submit a calculation of the expenses related to the issue of a professional certificate for approval to a professional council.

 (5) The issuer of a professional certificate shall submit a yearly report to a professional council concerning the use of monetary funds received from the persons specified in subsection (2) of this section.

§ 18.  Professional qualifications committee

 (1) To ensure impartiality in awarding professions, the awarder of profession shall set up a professional qualifications committee that shall consist of the parties interested in awarding profession in the given field: specialists, employers, employees, training providers, representatives of professional associations and, if necessary, representatives of clients and consumers, as well as other interested parties.

 (2) The professional qualifications committee shall:
 1) prepare the procedure for awarding profession in cooperation with the applicant for the right to award professions;
 2) approve, if necessary, the requirements for the place of assessment of professional competence;
 3) examine the documents of the person applying for a profession and decide on the form and manner for assessment of the professional competence of the person applying for a profession;
 4) appoint, if necessary, assessment committee(s) to assess the conformity of the person applying for a profession with the requirements of the professional standard;
 5) approve the instructions for the organisation of an assessment and the examination materials;
 6) decide on awarding or refusing to award profession to the person applying for the profession;
 7) resolve the complaints submitted regarding the activities of the assessment committee;
 71) give an assessment on the compliance of a curriculum of an educational institution with a professional standard upon the request of a professional council;
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]
 8) perform other functions provided by law.

 (3) A member of the professional qualifications committee may not participate in deciding whether to award a profession to the person applying for the profession if the member:
 1) has participated in the work of the assessment committee, or
 2) is directly related to providing preparatory training for the person applying for a profession, or
 3) is the employer of the person applying for a profession or is otherwise personally interested in awarding the profession, or if other circumstances give reason to doubt his or her impartiality.

§ 19.  Assessment committee

 (1) The assessment committee is a committee set up by the professional qualifications committee to assess the competence of the applicant for a professional certificate.

 (2) In order to assess the professional competence of the person applying for a profession, the professional qualifications committee may set up one or several assessment committees.

 (3) The assessment committee shall be comprised of at least three members. If the assessment takes place in the form of an examination that uses an automatic testing system which does not require the involvement of a person in the assessment of the examination and only records the results, the assessment committee may have one member.

 (4) Members of the assessment committee shall be independent and have the necessary professional knowledge and experience.

 (5) No more than one third of the members of the assessment committee may be directly related to organising the preparatory training for the particular assessment or examination and no more than one third of the members may work at the same institution as the employer of the person applying for a professional certificate, except in the case of the automatic testing system described in subsection (3) of this section.

 (6) The assessment committee shall:
 1) assess and accept the professional examination;
 2) prepare a report on the organisation and results of the assessment and submit it to the professional qualifications committee.

§ 20.  Documentation of awarding professions and preservation of documents

 (1) The activities related to the awarding of professions shall be documented pursuant to the document forms prepared by the professional institution and to the extent determined by the professional institution, and the documents shall be preserved for the time period specified in the archival processing procedure approved by the professional institution, unless other time limits have been provided by legislation.

 (2) The documents related to the awarding of professions are documents created or received in the course of performance of public functions which are subject to the requirements established in the Archives Act and on the basis thereof.
[RT I, 21.03.2011, 1 - entry into force 01.01.2012]

§ 21.  Professional certificate

 (1) The professional certificate is a document which certifies the compliance of a person’s professional competence with the requirements established in the professional standard or in case of partial profession with the requirements of one or several parts of a professional standard. Liability for correctness of the professional certificate lies with the awarder of profession that issued the professional certificate.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

 (2) The person holding a profession may use the name of the profession or its abbreviation as specified in the professional certificate during the validity period of the professional certificate, and present themselves as competent in the profession according to the awarded professional level.

 (3) The statute and form of the professional certificate shall be established by a regulation of the Minister of Education and Research.

 (4) A professional certificate shall be entered in the register of professions pursuant to the procedure established in the statute of the register of professions. The professional certificate is valid only if a relevant entry exists in the register of professions.

 (5) A duplicate of the professional certificate shall be issued by the awarder of profession that issued the professional certificate or, upon absence thereof, by the professional institution specified in subsection 6 (1) of this Act.

§ 22.  Revocation of professional certificate

 (1) The professional qualifications committee and the professional council have the right to repeal an issued professional certificate if:
 1) the professional certificate is acquired by way of fraud;
 2) the professional certificate is issued on the basis of a falsified document or a document containing false data;
 3) the activities of the person holding the profession do not comply with the provisions of the professional standard.

 (2) If an issued professional certificate is repealed, it is deleted from the register of professions and the body that has repealed the professional certificate shall inform the relevant person of the decision by registered mail and shall publish a relevant announcement in the official publication Ametlikud Teadaanded.

 (3) Upon the revocation of professional certificate, the relevant person is required to surrender the professional certificate to the awarder of profession or to the professional council.

 (4) A decision to repeal a professional certificate may be disputed in the administrative court according to the conditions and procedure established in the Code of Administrative Court Procedure, or by submitting a challenge to the relevant professional council through the professional institution pursuant to the procedure established in the Administrative Procedure Act.

Chapter 4 STATE SUPERVISION  

§ 23.  State supervisory authority

  The Ministry of Education and Research (hereinafter supervisory body) shall exercise state supervision over the activities of professional institutions and professional councils upon compliance with the requirements provided for in this Act and legislation established on the basis thereof.

§ 24.  Objective and content of state supervision

 (1) The objective of state supervision is to verify the legality of the functioning and development of the professional system.

 (2) The supervisory body has the right to:
 1) perform on-site inspections regarding compliance with the requirements arising from the legislation;
 2) receive the information required for exercising supervision;
 3) examine original documents and receive extracts and copies thereof;
 4) make proposals to the institution being supervised for development of the professional system;
 5) issue precepts and decisions.

 (3) Decisions and precepts of the supervisory body may be disputed in the administrative court according to the conditions and procedure established in the Code of Administrative Court Procedure, or by submitting a challenge to the Minister of Education and Research pursuant to the procedure provided in the Administrative Procedure Act.

§ 25.  Precepts issued by supervisory body

 (1) In the event that an offence is detected, the supervisory body may issue a precept to the professional institution or professional council requiring them to terminate the offence.

 (2) Upon failure to comply with a precept specified in subsection (1) of this section, the supervisory body may implement penalty payment pursuant to the procedure provided in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act. The maximum amount of a penalty payment shall be 320 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (3) Upon failure to comply with a precept specified in subsection (1) of this section, the supervisory body may make a proposal to the Government of the Republic for the termination of activities of the professional council.

Chapter 5 IMPLEMENTING PROVISIONS  

§ 26.  Transitional provisions

 (1) Memberships of professional councils, professional qualifications committees and assessment committees shall be brought into conformity with the requirements of this Act within one year as of entry into force thereof.

 (2) Upon entry into force of this Act, awarders of profession that have an activity license with an unspecified term shall be entered in the register of professions with a term of up to 1 January 2014.
[RT I, 10.12.2010, 2 - entry into force 20.12.2010]

 (3) The professional standards established on the basis of the professional system applicable before entry into force of this Act (on the basis of annex 2 to this Act «Descriptions of qualification levels on the basis of the Professions Act of 2001») shall be valid until the expiry of the validity period of the professional standard or until the professional standard is brought into conformity with annex 1 «Qualification framework» established on the basis of section 4 of this Act. The professional council shall have the right to extend the validity period of the professional standard established on the basis of the professional system applicable before entry into force of this Act until 1 January 2014 if the validity period of the professional standard expires before the professional standard is brought into conformity with annex 1 «Qualification framework» established on the basis of section 4 of this Act.
[RT I, 10.12.2010, 2 - entry into force 20.12.2010]

 (4) Professional certificates issued before entry into force of the Act (annex 2 to this Act «Descriptions of qualification levels on the basis of the Professions Act of 2001») shall be valid until the expiry of the validity period of the professional certificate or until the professional certificate is brought into conformity with annex 1 «Qualification framework» established on the basis of section 4 of this Act.

 (5) The data contained in the register of professions maintained on the basis of the Professions Act before entry into force of this Act shall be transferred within six months to the register of professions maintained on the basis of section 14 of this Act.

§ 27. – § 31. [Omitted from this text.]

§ 32.  Entry into force of Act

 (1) This Act shall enter into force on 1 September 2008.

 (2) Subsections 10 (2) and 15 (6) of this Act shall enter into force on 1 January 2011.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I, 02.07.2013, 10

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning järelevalve alused.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsenõuete väljatöötamise ning kutse andmise alused on reguleeritud teiste seadustega.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.   Seaduse eesmärk

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on kutsete andmise tervikliku süsteemi (edaspidi kutsesüsteem) loomine ning selle toimimise tagamine Eesti töötajate konkurentsivõime kasvuks ning kutsekompetentsuse arendamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks ja võrdlemiseks.

  (2) Kutsesüsteem on osa õpitulemuste tunnustamise kvalifikatsioonisüsteemist. Kutsesüsteem seob haridussüsteemi tööturuga.

§ 3.   Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) kompetentsus – edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum;
  2) kutse – hindamise ametlik tulemus, mis saadakse, kui kutset andev organ otsustab, et isikul on kutsealal vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis;
  3) kutseala – samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond;
  4) kutsetegevuse valdkond – tegevusvaldkond, mis hõlmab mitut lähedast kutseala;
  5) kvalifikatsioon – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb iseseisvus ja vastutus.

§ 31.   Osakutse

  (1) Osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis.

  (2) Osakutse andmist korraldab käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud kutset andev organ, kes lähtub osakutse andmisel käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud kutse andmise tingimustest ja korrast.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 4.   Kutsetase ja kvalifikatsiooniraamistik

  (1) Kutsetase on kutsealal vajalike teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatus.

  (2) Kutsetasemed on võrreldavad haridustasemetega ning kutsesüsteem ja haridussüsteem on ühtses ning rahvusvaheliselt võrreldavas kvalifikatsiooniraamistikus.

  (3) Kvalifikatsiooniraamistik liigitab kutse- ja haridustasemed omandatud teadmistele, oskustele ning iseseisvusele ja vastutusele seatud kriteeriumide alusel.

  (4) Kvalifikatsiooniraamistik jaguneb kaheksaks tasemeks, kusjuures 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim. Tasemete kirjeldused on esitatud käesoleva seaduse lisas 1 «Kvalifikatsiooniraamistik».

  (5) Igal kutsealal on kehtestatud madalaim kutsetase (esmane kutsetase). Sellel tasemel kutse andmist nimetatakse esmataseme kutse andmiseks.

  (6) Kutsealade esmatasemete paigutumise kvalifikatsiooniraamistikus ja kõrgemate kutsetasemete määramise vajaduse otsustab kutsenõukogude esimeeste kogu.

§ 5.   Kutsestandard

  (1) Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded.

  (2) Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu.

  (3) Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

2. peatükk KUTSESÜSTEEMI OSALISED 

§ 6.   Kutseasutus

  (1) Ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi arendamist korraldav asutus (edaspidi kutseasutus) on Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Haridus- ja teadusminister võib kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

§ 7.   Kutseasutuse ülesanded

  (1) Kutseasutuse tegevuse eesmärgist lähtuvalt on tema ülesanded:
  1) kutsesüsteemi arendamine ja rakendamine;
  2) kutsenõukogude tegevuse ning kutsenõukogude vahelise koostöö korraldamine ja koordineerimine;
  3) kutsesüsteemiga seotud dokumendivormide ja näidiste väljatöötamine ning kinnitamine;
  4) järelevalve korraldamine kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle;
  5) kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise korra väljatöötamine ja kinnitamine;
  6) vastutava töötleja tellimusel volitatud töötlejana riikliku kutseregistri pidamine;
  7) nõustamise ja koolituse korraldamine kutsesüsteemi kohta;
  8) Eesti kutsesüsteemi tutvustamine riigi sees ja rahvusvaheliselt, luues eeldused kutsete vastastikuseks võrdlemiseks;
  9) kutsestandardite väljatöötamise ja uuendamise korraldamine kutsenõukogude otsuste alusel;
  10) kutsestandardite koostamise ja kutse andmise ühtse metoodika arendamine ning kinnitamine;
  11) kutsetunnistuste lisade väljatöötamine;
  12) kutsetunnistuste väljaandmise tehniline korraldamine;
  13) Europassi Keskuse töö korraldamine;
  14) muude käesolevas seaduses ning halduslepingus sätestatud ülesannete täitmine.

  (2) Kutseasutuse juures tegutseb kutsenõukogude vahelist koostööd koordineeriv kutsenõukogude esimeeste kogu, kelle ülesanded ja töökorra määrab kutseasutus.

§ 8.   Kutsenõukogu

  (1) Kutsenõukogu on kutseasutuse juures tegutsev, võrdsetel alustel sama kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajatest koosnev haldusorgan.

  (2) Kutsenõukogud moodustab ning nende tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (3) Kutsenõukogude institutsionaalse koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (4) Kutsenõukogude isikkoosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

  (5) Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemisel ja isikkoosseisu kinnitamisel tugineb haridus- ja teadusminister selle kutsetegevuse valdkonnaga vahetult seotud ja aktiivselt tegutsevate ning registreeritud töötajate, tööandjate, kutse- või erialaühenduste, juriidiliste isikute ning riigi- või valitsusasutuste (edaspidi institutsioonid) ettepanekutele.

  (6) Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, moodustamise ja lõpetamise korra, töökorralduse ja institutsioonide esindajate nimetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (7) Kutsenõukogu esimehele ja aseesimehele võib ametiülesannete täitmise eest maksta tasu, mille määra ja maksmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

§ 9.   Kutsenõukogu tegevuse eesmärk ja ülesanded

  (1) Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on oma kutsetegevuse valdkonnas kutsesüsteemi arendamine ja rakendamine.

  (2) Kutsenõukogu ülesanded on:
  1) ettepanekute tegemine kutsestandardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks;
  2) kutsestandardite kinnitamine;
  3) kutset andva organi õiguse andmine ja osalemine kutset andva organi kutse andmise tegevuse üle teostatavas järelevalves;
  4) kutse andmise korra kinnitamine;
  5) kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruste kinnitamine;
  6) kutse andmisega seotud kaebuste lahendamine;
  7) muude seaduses sätestatud ülesannete täitmine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud ülesannete täitmiseks võib kutsenõukogu rakendada kutseasutuse töötajaid, kaasata asjatundjaid või moodustada töörühmi.

§ 10.   Kutset andev organ

  (1) Kutset andva organina (edaspidi kutse andja) võib tegutseda kutseasutuse korraldatud avalikul konkursil (edaspidi konkurss) kutsenõukogu otsusega võitjaks kuulutatud ja kutseregistris sellekohast registreeringut omav juriidiline isik või tema asutus või riigi- või valitsusasutus. Registreerimisel määratakse kutsestandarditest tulenevad kutsenimetused ja tasemed, mille suhtes on kutse andjal õigus kutseid anda.

  (2) Kutsenõukogu annab õppeasutusele kutse andja õiguse ning registreerib ta kutseregistris ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursita õppeasutuse avalduse alusel, kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse õppekava vastavaks kutsestandardile, kui õppekava õpiväljundites sisalduvad kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuded. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse riiklikult tunnustatuks kõik kõrgharidustaseme õppekavad ning need kutseõppe õppekavad, mis kuuluvad õppekavarühma, mis on läbinud akrediteerimise ja milles on kutseõppe läbiviimise õigust pikendatud kuueks aastaks.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutse andja õiguse andmise avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (3) Kutse andmise õigus antakse kuni viieks aastaks. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutse andmise õigus antakse kõrgharidustaseme õppekavade kohta tähtajatult. Kutseõppe õppekavade kohta antakse kutse andmise õigus kuni kuueks aastaks pikendatud kutseõppe läbiviimise õiguse kehtivuse lõpuni. Kui kutseõppe läbiviimise õigust pikendatakse uuesti kuueks aastaks, pikeneb automaatselt ka kutse andmise õigus.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursi teistkordsel luhtumisel nimetab kutse andja haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

  (5) Kutse andja lähtub kutse andmisel käesolevast seadusest, kutsestandarditest ja kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast.

§ 11.   Kutse andja valimine

  (1) Konkursil osaleja peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) kutse andja tegevuse hulka kuulub asjakohase kutsetegevuse arendamine;
  2) kutse andjal peavad olema vahendid ja võimalused kutse andmise korraldamiseks;
  3) kutse andjal peab kutse andmiseks olema palgatud piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid ning moodustatud kutsekomisjon;
  4) kutse andja peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja kedagi diskrimineerimata.

  (2) Konkursi korraldamise korra ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavust tõendavate dokumentide loetelu kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (3) Konkursil võitjaks kuulutatud kutse andja registreerib kutseasutus kutseregistris.

  (4) Kutseasutus ei rahulda konkursil osalemise taotlust, kui:
  1) konkursil osaleja ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
  2) konkursil osaleja ei ole esitanud nõutud dokumente;
  3) konkursil osaleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
  4) konkursil osalejal on ajatamata riiklike maksude võlgnevusi.

  (5) Isikul, kes leiab, et tema õigusi on konkursi korraldamisel rikutud või vabadusi piiratud, on õigus konkursi korraldamist vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras või esitades kutseasutuse kaudu vaide haridus- ja teadusministrile haldusmenetluse seadusega sätestatud korras.

§ 12.   Kutse andja ülesanded

  (1) Kutse andja:
  1) töötab koostöös kutsekomisjoniga välja kutse andmise korra eelnõu ja esitab selle kutsenõukogule kutse andmise õiguse taotlemisel;
  2) korraldab kutsekompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise;
  3) kalkuleerib ja esitab kutsenõukogule kinnitamiseks kutse andmise ja kutse taastõendamisega seotud tasu suuruse, kooskõlastades selle eelnevalt kutsekomisjoniga;
  4) korraldab kutse andmise väljakuulutamist;
  5) tagab kutse andmisega seotud teabe avalikustamise;
  6) võtab vastu kutset taotleva isiku avalduse ja dokumendid (edaspidi dokumendid) ja lähtuvalt kutse andmise korras sätestatud kutsetunnistuse taotlemise eeltingimustest hindab taotleja sobivust taotletavale kutsetasemele ning esitab nõuetekohased dokumendid otsustamiseks kutsekomisjonile;
  7) väljastab kutsetunnistuse või kutsetunnistuse duplikaadi;
  8) tagab kutse andmise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse;
  9) vastutab kutse andmise korraldamise protseduuride täitmise eest;
  10) esitab kutsenõukogule vähemalt kord aastas kutse andmise korraldamise aruande ning kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise aruande;
  11) edastab kutseasutusele kutseregistrisse kandmisele kuuluvad andmed.

  (2) Kutse andja määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ülesannete täitmiseks vastutava isiku.

§ 13.   Kutse andja õiguse kehtetuks tunnistamine

  (1) Kutsenõukogu võib tunnistada konkursil valitud kutse andja õiguse kehtetuks, kui:
  1) isik ei vasta käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud kutse andja tingimustele;
  2) isik on esitanud sellesisulise kirjaliku taotluse;
  3) isik ei võimalda teostada järelevalvet oma tegevuse üle kutse andmisel;
  4) isik ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud kutsenõukogu tehtud ettekirjutust;
  5) isik on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud temale esitatud nõudeid või jätnud täitmata temale pandud ülesandeid;
  6) isik on esitanud konkursil osalemiseks valeandmeid;
  7) isiku tegevus lõpetatakse või on välja kuulutatud tema pankrot;
  8) isik ei ole korraldanud kutse andmist ühe aasta jooksul alates registreerimisest;
  9) kutse andja tegevus on olnud peatunud vähemalt kuus kuud järjest.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (2) Kutsenõukogu võib tunnistada ilma konkursita valitud kutse andja õiguse kehtetuks, kui:
  1) kutse andja ei vasta käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele;
  2) esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 7–9 nimetatud asjaoludest.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 14.   Kutseregister

  (1) Kutseregister on riigi andmekogu, milles kogutakse, säilitatakse ja süstematiseeritakse teavet kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse andjate ja kehtivate kutsetunnistuste kohta.

  (2) Kutseregistri pidamise kord sätestatakse kutseregistri põhimääruses, mille kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Kutseregistri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.

  (4) Kutseregistrit peetakse vastavalt käesolevale seadusele, avaliku teabe seadusele, isikuandmete kaitse seadusele ja kutseregistri põhimäärusele.

3. peatükk KUTSE ANDMINE 

§ 15.   Kutse andmine

  (1) Kutse andmine on kutset taotleva isiku (edaspidi taotleja) kutsekompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena väljastatakse taotlejale kutsetunnistus.

  (2) Kutsetunnistuse omamine ei ole töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks sätestatud kutsetunnistuse olemasolu nõue.

  (3) Kutsekompetentsuse hindamise viisid ja vormid määratakse kutse andmise korras.

  (4) Kutse andmine ei tohi olla diskrimineeriv, sealhulgas ei või nõuda taotleja kuulumist või mittekuulumist mis tahes ühendusse või koolituste läbimist konkreetsetes õppeasutustes.

  (5) Esmane kutsetase loetakse antuks õppe lõpetamisel isikule väljastataval akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kui:
  1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ja
  2) õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud.

  (6) Õppe lõpetamisel loetakse kutse isikule antuks kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega, kutseõppe lõpetamisel lõputunnistusel tehtava märkega.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 16.   Kutse andmise kord

  (1) Kutse andmise kord reguleerib kutse andmise korraldust, selle töötab välja kutse andmise õigust taotlev organ koos kutsekomisjoniga ning kinnitab kutsenõukogu.

  (2) Kutse andmise korras peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
  1) kutse andja nimetus;
  2) kutsekomisjoni koosseis ning nõuded kutsekomisjoni liikmetele;
  3) antavate kutsenimetuste ja -tasemete loetelu ning viide asjakohastele kutsestandarditele;
  4) kutse taotlemise eeltingimused;
  5) kutset taotleva isiku esitatavad dokumendid;
  6) kutse andmise miinimumsagedus;
  7) kindlaks määratud viisid, kuidas teavitatakse avalikkust kutse andmisega seotud tähtaegadest ja tingimustest;
  8) kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid;
  9) kutse andmise korraldamise ja otsustamise kord;
  10) kutsetunnistuse kehtivusaeg;
  11) kutse taastõendamise tingimused ja kord;
  12) nõuded hindamiskomisjoni liikmetele.

  (3) Kutse andmise korra muudatused esitatakse kutsenõukogule kinnitamiseks hiljemalt kümme tööpäeva enne kutsenõukogu koosolekut ning jõustatakse sellele koosolekule järgneval kutse andmise väljakuulutamisel.

§ 17.   Kutse andmisega seotud kulud ja nende katmine

  (1) Kutse andmise ja kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kuludeks loetakse:
  1) kutse andmise ettevalmistamisega seotud kulud;
  2) kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni tööga seotud kulud;
  3) kutse andmise korraldamisega seotud kulud;
  4) kutsetunnistuse ja selle duplikaadi tehnilise väljaandmisega seotud kulud.

  (2) Kutse andmisega seotud kulud kaetakse:
  1) kutset taotleva isiku poolt või
  2) töötajale tööalaseks koolituseks ettenähtud vahenditest või
  3) kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis kutseõppe tasemeõppe riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohal õppinud lõpetajatele üks kord kas õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist tehtud kutseeksami eest koolile vastavateks kuludeks määratud vahenditest või
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  4) Eesti Töötukassa poolt töötutele ja tööotsijatele tööturukoolituseks ettenähtud vahenditest või
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
  5) riigieelarve eraldistest.

  (3) Kui kutsetunnistuse tekst ei ole loetav või selles leidub vigu või kutsetunnistus on hävinud, kaotatud, rikutud või varastatud tunnistuse väljaandja või kutseregistri volitatud töötleja süül, katab duplikaadi väljaandmise kulud väljaandja.

  (4) Kutse andja esitab kutsenõukogule kinnitamiseks kutsetunnistuse väljaandmise kulude kalkulatsiooni.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikutelt saadud rahaliste vahendite kasutamise kohta esitab kutsetunnistuse väljaandja kutsenõukogule kord aastas aruande.

§ 18.   Kutsekomisjon

  (1) Kutse andja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled.

  (2) Kutsekomisjon:
  1) töötab välja kutse andmise korra koostöös kutse andja õiguste taotlejaga;
  2) kinnitab vajaduse korral kutsekompetentsuse hindamise koha nõuded;
  3) vaatab läbi kutset taotleva isiku dokumendid ning otsustab kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse hindamise vormi ja viisi;
  4) nimetab vajaduse korral hindamiskomisjoni(d), kes hindab (hindavad) kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;
  5) kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid;
  6) otsustab kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise;
  7) lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi;
  71) annab kutsenõukogu taotlusel hinnangu õppeasutuse õppekava vastavuse kohta kutsestandardile;
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  8) täidab muid seaduses sätestatud ülesandeid.

  (3) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotlevale isikule kutse andmise otsustamisel, kui ta on:
  1) osalenud hindamiskomisjoni töös või
  2) vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega või
  3) kutset taotleva isiku tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

§ 19.   Hindamiskomisjon

  (1) Hindamiskomisjon on kutsekomisjoni moodustatud komisjon kutsetunnistuse taotleja kompetentsuse hindamiseks.

  (2) Kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse hindamiseks võib kutsekomisjon moodustada ühe või mitu hindamiskomisjoni.

  (3) Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Kui hindamine toimub eksami vormis automaatse testimissüsteemi kasutamisel, mille puhul inimene eksami hindamisse ei sekku, vaid ainult fikseerib tulemusi, siis võib hindamiskomisjonis olla üks liige.

  (4) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ning vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega.

  (5) Hindamiskomisjoni liikmetest ei tohi üle ühe kolmandiku olla vahetult seotud selleks hindamiseks või eksamiks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega ja üle ühe kolmandiku olla kutsetunnistust taotleva isiku tööandjaga samast asutusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud automaatse testimissüsteemi korral.

  (6) Hindamiskomisjon:
  1) hindab ja võtab vastu kutseeksami;
  2) koostab hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli ning esitab selle kutsekomisjonile.

§ 20.   Kutse andmise dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine

  (1) Kutse andmisega seotud tegevus dokumenteeritakse kutseasutuse koostatud dokumendivormide järgi ja kutseasutuse määratud ulatuses ning dokumente säilitatakse kutseasutuse kinnitatud arhiveerimiskorras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud.

  (2) Kutse andmisega seotud dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid, millele laienevad arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuded.
[RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 21.   Kutsetunnistus

  (1) Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab isiku kutsekompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele, osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele. Kutsetunnistuse õigsuse eest vastutab kutsetunnistuse väljastanud kutse andja.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (2) Kutset omaval isikul on õigus kasutada kutsetunnistuse kehtivuse ajal kutsetunnistusel märgitud kutsenimetust või selle lühendit ning esitleda end kompetentsena vastavalt antud kutsetasemele.

  (3) Kutsetunnistuse statuudi ja vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (4) Kutsetunnistus kantakse kutseregistri põhimäärusega sätestatud korras kutseregistrisse. Kutsetunnistus on kehtiv ainult sellekohase kande olemasolu korral kutseregistris.

  (5) Kutsetunnistuse duplikaadi annab välja kutsetunnistuse väljastanud kutse andja või selle puudumisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud kutseasutus.

§ 22.   Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Kutsekomisjonil või kutsenõukogul on õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kui:
  1) kutsetunnistus on saadud pettuse teel;
  2) kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;
  3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele.

  (2) Väljastatud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel kustutatakse see kutsetunnistus kutseregistrist ning kutsetunnistuse kehtetuks tunnistanud organ teatab otsusest asjaomasele isikule tähtkirjaga ja avaldab sellekohase kuulutuse Ametlikes Teadaannetes.

  (3) Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korral on asjaomane isik kohustatud loovutama kutsetunnistuse kutse andjale või kutsenõukogule.

  (4) Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras või esitades kutseasutuse kaudu vaide asjakohasele kutsenõukogule haldusmenetluse seadusega sätestatud korras.

4. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 23.   Riikliku järelevalve teostaja

  Kutseasutuse ning kutsenõukogude tegevuse üle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmisel teostab riiklikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi järelevalveorgan).

§ 24.   Riikliku järelevalve eesmärk ja sisu

  (1) Riikliku järelevalve eesmärk on kontrollida kutsesüsteemi toimimise ja arendamise seaduslikkust.

  (2) Järelevalveorganil on õigus:
  1) kontrollida kohapeal õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
  2) saada järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni;
  3) tutvuda dokumentide originaalidega ning saada neist väljavõtteid ja ärakirju;
  4) teha järelevalvatavale ettepanekuid kutsesüsteemi arendamiseks;
  5) teha ettekirjutusi või otsuseid.

  (3) Järelevalveorgani otsust ja ettekirjutust on võimalik vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras või esitades vaide haridus- ja teadusministrile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 25.   Järelevalveorgani ettekirjutus

  (1) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalveorgan teha kutseasutusele või kutsenõukogule ettekirjutuse, milles esitab nõude lõpetada õigusrikkumine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. Sunniraha ülemmäär on 320 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveorgan teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku lõpetada kutsenõukogu tegevus.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 26.   Üleminekusätted

  (1) Kutsenõukogude ja kutsekomisjonide ning hindamiskomisjonide koosseisud viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse ühe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Käesoleva seaduse jõustumisel tähtajatut tegevusluba omavad kutse andjad kantakse kutseregistrisse tähtajaga kuni 2014. aasta 1. jaanuar.
[RT I, 10.12.2010, 2 - jõust. 20.12.2010]

  (3) Enne seaduse jõustumist kehtinud kutsesüsteemi (käesoleva seaduse lisa 2 «Kutsekvalifikatsioonitasemete kirjeldused 2001. aastal vastuvõetud kutseseaduse alusel») alusel kehtestatud kutsestandardid kehtivad kuni kutsestandardi kehtivusaja lõppemiseni või kutsestandardi vastavusse viimiseni käesoleva seaduse § 4 alusel kehtestatud lisaga 1 «Kvalifikatsiooniraamistik». Kutsenõukogul on õigus pikendada enne seaduse jõustumist kehtinud kutsesüsteemi alusel kehtestatud kutsestandardi kehtivusaega kuni 2014. aasta 1. jaanuarini, kui kutsestandardi kehtivusaeg lõpeb enne, kui kutsestandard jõutakse viia vastavusse käesoleva seaduse § 4 alusel kehtestatud lisaga 1 „Kvalifikatsiooniraamistik”.
[RT I, 10.12.2010, 2 - jõust. 20.12.2010]

  (4) Enne seaduse jõustumist kehtinud kutsesüsteemi (käesoleva seaduse lisa 2 «Kutsekvalifikatsioonitasemete kirjeldused 2001. aastal vastuvõetud kutseseaduse alusel») alusel väljastatud kutsetunnistused kehtivad kuni kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemiseni või kutsetunnistuse vastavusse viimiseni käesoleva seaduse § 4 alusel kehtestatud lisaga 1 «Kvalifikatsiooniraamistik».

  (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist kutseseaduse alusel peetud kutseregistris sisaldunud andmed viiakse kuue kuu jooksul üle käesoleva seaduse § 14 alusel peetavasse kutseregistrisse.

§ 27. – § 31. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 32.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 10 lõige 2 ja § 15 lõige 6 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

Lisa 1
kutseseaduse juurde



Kvalifikatsiooniraamistik1

Kvalifikatsiooniraamistiku tasemete kirjeldused määratlevad haridussüsteemi õpitulemuste ja kutsete süsteemi kutsetasemete üldnõuded

 

Teadmised
(eristatakse teoreetilised ja faktiteadmised)

Oskused
(eristatakse kognitiivseid: loogilise, intuitiivse ja loova mõtlemise kasutamine ja praktilisi oskusi: käelised oskused ning meetodite, materjalide, tööriistade ja vahendite kasutamine)

Vastutuse ja iseseisva tegutsemise ulatus

1. tase

Üldteadmised

põhioskused lihtsamate (töö)ülesannete täitmiseks

töötab või õpib otsesel juhendamisel piiritletud situatsioonis

2. tase

põhilised tööalased või õppesuunaalased faktiteadmised

põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava teabe kasutamiseks, et täita (töö)ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid

töötab ja õpib juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega

3. tase

teadmised tööalaste või õppesuunaalaste faktide, põhimõtete, protsesside ja üldiste mõistete kohta

kognitiivsed ja praktilised oskused (töö)ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks, valides ja rakendades põhimeetodeid, töövahendeid, materjale ja teavet

vastutab töö- või õppeülesannete täitmise eest

kohandab probleemide lahendamisel enda käitumist vastavalt olukorrale

4. tase

tööalased või õppesuunaalased laiaulatuslikud fakti- ja teooriate teadmised

tööalased või õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmiseks

juhib ise oma tööd ja õppimist vastavalt juhtnööridele situatsioonides, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda

juhendab kaaslaste tavatööd, võtab mõningase vastutuse töö ja õppetöö hindamise ja edendamise eest

5. tase

tööalased või õppesuunaalased põhjalikud, spetsialiseeritud, faktilised ja teoreetilised teadmised ning teadlikkus oma teadmiste piiridest

igakülgsed kognitiivsed ja praktilised oskused abstraktsetele küsimustele loovate lahenduste leidmiseks

juhib ja juhendab töö- ja õppesituatsioone, kus võivad juhtuda ettearvamatud muutused, kontrollib ja arendab enda ja teiste tegevust

6. tase

tööalased või õppesuunaalased süvateadmised, sh kriitiline arusaam teooriatest ja printsiipidest

meisterlikkust ja novaatorlikkust demonstreerivad arenenud oskused konkreetsete tööalaste või õppesuunaalaste keeruliste ja ettearvamatute probleemide lahendamiseks

juhatab keerulisi tehnilisi või kutsealaseid tegevusi või projekte, võtab vastutuse otsuste langetamise eest ettearvamatutes töö- või õppesituatsioonides

vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arendamise juhtimise eest

7. tase

väga spetsialiseeritud, osaliselt tööalaste või õppesuunaalaste teadmiste esirinnas olevad teadmised, millel rajaneb originaalne mõtlemine

kriitiline teadlikkus tööalastest või õppesuunaalastest ja eri valdkondade vahelistest probleemidest

spetsialiseeritud probleemilahendamise oskused, mis on vajalikud teadus- ja/või innovatsioonitegevuses, selleks et luua uusi teadmisi ja protseduure ning siduda eri valdkondade teadmisi

juhib ja muudab töö- või õppesituatsioone, mis on keerukad, ettearvamatud ja nõuavad uut strateegilist käsitlust

võtab vastutuse kutseteadmistesse ja -tegevusse panuse andmise eest ja/või kontrollib meeskondade strateegilist tegutsemist

8. tase

teadmised, mis on tööalaste või õppesuunaalaste ja valdkondadevaheliste teadmiste esirinnas

eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskused ja tehnikad, kaasa arvatud süntees ja hindamine, mis on vajalikud kriitiliste küsimuste lahendamiseks teadus- ja/või innovatsioonitegevuses ja olemasolevate teadmiste või kutseoskuste täiendamiseks ning uuesti määratlemiseks

omab autoriteeti ja demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonide, sh teadustöö, esirinnas




1 Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemed vastavad Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule.
Alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 111; 06.05.2008, lk 1–7).

Lisa 2
kutseseaduse juurde



Kutsekvalifikatsioonitasemete kirjeldused 2001. aastal vastu võetud kutseseaduse alusel


Kutsekvalifikatsioonid 2001. aastal vastu võetud kutseseaduse alusel jagunevad viieks tasemeks, kusjuures I tase on madalaim ja V tase kõrgeim:
  1) I tase – töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
  2) II tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
  3) III tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
  4) IV tase – töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
  5) V tase – töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json