Text size:

Law of Property Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.03.2017
In force until:31.12.2017
Translation published:26.01.2017

Part 1 GENERAL  

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Purpose of Act

  The Law of Property Act provides for real rights, their content, creation and extinguishment and is the basis for other laws regulating real rights.

§ 2. – § 4. [Repealed - RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

§ 5.  Real rights

 (1) Real rights are ownership (right of ownership) and restricted real rights: servitudes, real encumbrances, right of superficies, right of pre-emption and right of security.

 (2) The law may provide for other real rights in addition to those specified in subsection (1) of this section.

§ 6.  Owner

 (1) [Repealed - RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

 (2) All owners have equal rights unless otherwise provided by law. The property of a legal person or a legal person shall not belong to other persons.

 (3) [Repealed - RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

Chapter 2 THINGS  

Division 1 DEFINITION AND CLASSIFICATION  

§ 7. – § 31. [Repealed - RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

Part 2 POSSESSION AND LAND REGISTER  

Chapter 3 POSSESSION  

Division 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 32.  Definition of possession

  Possession is actual control over a thing.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 33.  Possessor

 (1) A possessor is a person who has actual control over a thing.

 (2) A person who possesses a thing on the basis of a commercial lease, residential lease, deposit, pledge or other relationship which grants the person the right to possess the thing of another person temporarily is a direct possessor, while the other person is an indirect possessor.

 (3) A person who exercises actual control over a thing according to the orders of another person in the housekeeping or enterprise of the other person is not a possessor.

§ 34.  Legal and illegal possession

 (1) Possession is legal or illegal depending on whether or not it is founded on a legal basis.

 (2) Possession shall be deemed legal until the contrary is proved.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 35.  Possession in good faith and bad faith

 (1) Possession is in good faith if a possessor does not or need not know that the possession by the possessor lacks a legal basis or that another person has a greater right to possess the thing.

 (2) Possession is in bad faith if a possessor knows or must know that the possession by the possessor lacks a legal basis or that another person has a greater right to possess the thing.

 (3) Possession shall be deemed in good faith until the contrary is proved.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Division 2 ACQUISITION AND TERMINATION OF POSSESSION  

§ 36.  Acquisition of possession

 (1) Possession is acquired by gaining actual control over a thing or over the means which enable actual control over the thing.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) Agreement between the current possessor and the acquirer is sufficient for the acquisition of possession if the acquirer is able to exercise actual control over the thing.

 (3) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 37.  Acquisition of indirect possession

  Indirect possession is acquired by assignment to the acquirer of the right to demand delivery of a thing if the transferor of the thing themself or a third person remains in possession of the thing.

§ 38.  Transfer of possession to successor

  Possession transfers to a successor.

§ 39.  Termination of possession

 (1) Possession terminates if a possessor relinquishes actual control over a thing or loses it in any other manner.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) A temporary impediment or interruption in the exercise of actual control does not terminate possession.

 (3) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Division 3 PROTECTION OF POSSESSION  

§ 40.  Arbitrary action and arbitrary possession

 (1) Possession is protected by law against arbitrary action.

 (2) Arbitrary action is the unlawful violation of possession of a thing or the unlawful deprivation of possession without the consent of the possessor. Possession obtained in this manner is arbitrary.

 (3) Violation of possession is an impediment to the exercise of actual control by a possessor over a thing or an attempt or threat to deprive the possessor of the thing if there is reason to fear execution thereof.

 (4) A successor to possession and any other legal successor is also liable for the consequences of arbitrary possession if upon acquiring possession the latter knew of the arbitrariness of the possession of the predecessor.

§ 41.  Self-help

 (1) A possessor may protect the possessor's possession by force against arbitrary action without exceeding the limits of self-defence.

 (2) If a possessor is deprived of a movable arbitrarily in secret or by force, the possessor has the right to immediately deprive the user of arbitrary action who is apprehended in the act or pursued of the movable.

 (3) If a possessor is deprived of possession of an immovable arbitrarily in secret or by force, the possessor has the right to banish the user of arbitrary action from the immovable and to regain control over the immovable.

 (4) A person specified in subsection 33 (3) may also use the right of a possessor to self-help provided for in this section.

§ 42.  Right to search

 (1) If a movable ceases to be under the control of a possessor and is on an immovable in the possession of another person, the possessor of the immovable is required to permit a search for and removal of the thing unless someone has taken possession of the thing in the interim.

 (2) The possessor of an immovable has the right to demand compensation for any damage arising from a search for and removal of a thing. If there is reason to presume that damage will arise, then until receipt of security the possessor of the immovable has the right to refuse to grant permission to search for and remove the thing. Refusal is not permitted if delay is hazardous.

§ 43.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 44.  Claim arising from violation of possession

 (1) In the event of violation of possession, a possessor has the right to demand elimination of the violation and prevention of a subsequent violation.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) A claim shall not be satisfied if possession of the claimant is arbitrary with respect to the violator or a predecessor of the violator and is acquired within one year before the violation.

§ 45.  Claim arising from deprivation of possession

 (1) Upon deprivation of possession, the possessor has the right to demand restoration of possession from the person who is the arbitrary possessor with respect to the claimant.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) A claim shall not be satisfied if possession of the claimant is arbitrary with respect to the depriver or a predecessor of the depriver and is acquired within one year before the deprivation of possession.

§ 46.  Objections of possessor

  A possessor may refuse to satisfy the claims specified in §§ 44 and 45 of this Act if the possessor proves that the violation or deprivation of possession was not arbitrary and that the possessor had the right to violate the possession or to possess the thing.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 47.  Rights of indirect possessor

 (1) A claim specified in sections 44 and 45 may also be submitted by an indirect possessor.

 (2) If possession is taken away, an indirect possessor may demand restoration of possession to the direct possessor. If the direct possessor cannot receive or does not want restoration of possession, the indirect possessor may demand transfer of possession to themself.

 (3) An indirect possessor has the right to search (§ 42) under the conditions specified in subsection (2) of this section.

§ 48.  Termination of claim for protection of possession

  [RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (1) A claim specified in §§ 44 and 45 of this Act terminates after one year from the violation or deprivation of possession if the claim is not enforced by filing a corresponding action with a court.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) A claim specified in §§ 44 and 45 of this Act also terminates if, after the taking of arbitrary action, it is established by a court decision which has entered into force that the person who took arbitrary action holds a right in respect of a thing which is such that the person may claim possession of the thing on the basis of the right.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

§ 49.  Protection of partial possession

  A person who possesses a physical share of a thing may protect possession of the share pursuant to the procedure provided for in §§ 40-48.

§ 50.  Protection of common possession

 (1) If several persons possess a thing jointly (common possession), each co-possessor or the co-possessors jointly may protect possession pursuant to the procedure provided for in §§ 40-48.

 (2) The provisions for protection of possession do not apply in a dispute between co-possessors over the extent of the right of use of possession.

Chapter 4 LAND REGISTER  

Division 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 51.  Definition of land register

 (1) A land register shall be maintained concerning immovables and related real rights.

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 52.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 53.  Information entered in land register

 (1) Only information prescribed by law is entered in the land register.

 (2) [Repealed]

§ 54.  Merger and division of immovables

 (1) Immovables may be merged into one immovable, or an immovable may be divided into several immovables only at the request of the owner.

 (2) In the event of a merger of immovables or the division of an immovable, rights entered in the land register remain valid. If it is impossible for rights to remain valid in their previous form, the rights entered in the land register shall remain valid according to the notarially authenticated agreement of the persons concerned.

 (3) In the event of a merger of immovables, the real rights which encumbered the immovables extend to the entire created immovable.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 55.  Access to land register

 (1) The land register is public. Everyone has the right to examine land register information and to receive extracts therefrom pursuant to the procedure provided by law.

 (2) No one may be excused by ignorance of information in the land register.

§ 56.  Presumption of correctness of land register

 (1) Information entered in the land register is presumed correct.

 (2) If a right entered in the land register is deleted, it shall be presumed to have extinguished.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) [Repealed - RT I 2004, 37, 255 - entry into force 01.05.2004]

 (4) [Repealed - RT I 2004, 37, 255 - entry into force 01.05.2004]

§ 561.  Acquisition in good faith

 (1) If, on the basis of information entered in the land register, a person acquires immovable property ownership or a restricted real right by a transaction, information entered in the land register is deemed to be correct with regard to the person unless an objection is entered in the land register concerning the correctness of information entered in the land register or the acquirer knew or should have known that the information entered in the land register was incorrect.

 (2) If the right of a person to dispose of a right entered in the land register is restricted for the benefit of a certain person, the restriction is valid with respect to the acquirer only if it is entered in the land register or if the acquirer is or should be aware of the restriction on transfer.

 (3) If the making of an entry in the land register is required for the acquisition of immovable property ownership or a restricted real right, the time of submission of the registration application is determinative with respect to the good faith of the acquirer.

 (4) The provisions of this section also apply if, on the basis of information entered in the land register, a legal act is performed for the benefit of a person or a transaction is concluded with such person by which a right of disposal not specified in this section over the right entered in the land register is transferred.
[RT I 2004, 37, 255 - entry into force 01.05.2004]

§ 57.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 571.  Specification of content of real right

  Upon the entry of a real right in the land register, documents which are the basis for the making of the land register entry may be referred to in order to specify the content of the right, unless otherwise provided by law.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 58.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 59.  Ranking of real rights

 (1) Real rights shall receive a ranking by entry in the land register.

 (2) Entries in the land register shall be made in the order of arrival of applications.

§ 591.  Relationship between the ranking of rights

 (1) If several entries are made in the same register division, each entry receives a ranking which corresponds to the ranking of the registration in the land registry journal. If applications are submitted concurrently, they are granted the same ranking and it shall be indicated in corresponding entries.

 (2) If entries are made in different divisions on the same day on the basis of registration applications submitted on different dates, the entries shall indicate that an entry applied for later has a lower ranking than an entry applied for earlier.

 (3) The provisions of subsections (1) and (2) of this section do not apply if the persons concerned have agreed on a different relationship between the ranking of rights and an entry has been made in the land register concerning such agreement.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (4) A notation made on the basis of a ruling on the securing of an action and a judicial mortgage are entered in the land register pursuant to the general procedure.

§ 60.  Change of ranking

 (1) The ranking of a real right entered in the land register may be changed unless otherwise provided by law.

 (2) In order to change a ranking, an agreement between the persons the ranking of whose rights is changed and the making of a corresponding entry in the land register are required. In order to lower the ranking of a mortgage, the consent of the owner of the immovable is also required. Consent cannot be withdrawn.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) If the right lowered upon a change extinguishes, the elevated right does not, as a result, lose the position received by the change of ranking.

 (4) A change of ranking shall not damage a right which is ranked between the lowered and elevated rights.

§ 61.  Privileged ranking

 (1) In encumbering an immovable with a right, an owner may reserve a privilege to enter another right the extent of which is determined ahead of the encumbering right.

 (2) A privilege shall be entered as a notation in the land register next to the right which must be lowered in the exercise of the privilege.

 (3) Upon transfer of an immovable or upon succession, the privilege specified in subsection (1) of this section transfers to the actual acquirer.

Division 2 CLASSIFICATION OF ENTRIES  

§ 62.  Entries

  Real rights and notations shall be entered in the land register.

§ 621.  [Repealed - RT I 2010, 38, 231 - entry into force 01.07.2010]

§ 63.  Notation in land register

 (1) A notation may be entered in the land register:
 1) to secure a claim for the acquisition or deletion of a real right, for the change of content or ranking of a right, including a future or conditional claim (preliminary notation);
 2) to secure a demand for the amendment or deletion of an incorrect entry (§ 65) in the land register (objection);
 3) for the complete or partial prohibition of the disposal of ownership or restricted real right (notation concerning prohibition);
 4) for the demonstration of other circumstances, the entry of which in the land register is permitted by law (notation).

 (2) A notation concerning a prohibition prohibits the making of entries in the land register completely or partially according to the contents of the notation.

 (3) The disposal of a real right after the entry of a preliminary notation in the land register is void to the extent that this prejudices or restricts a claim secured by the preliminary notation. This does not prevent entries from being made in the land register.

 (4) Subsection (3) of this section is also applied with regard to disposal in the course of compulsory execution, by a trustee in bankruptcy or on the basis of a court decision.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

 (5) If a disposal is void on the bases provided for in subsections (3) or (4) of this section, the person for whose benefit a preliminary notation has been entered in the land register may request from the person for whose benefit a real right or notations have been registered the person's consent to the making or deletion of the entry necessary for the fulfilment of the claim secured by the preliminary notation.

 (6) The ranking of a right concerning which a notation is made shall be specified according to the notation.

 (7) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (8) A person whose ownership or limited real right a preliminary notation or objection concerns has the right to require deletion of the notation from the person for whose benefit the notation was made if the exercise of the right secured by the notation is precluded, in particular, in case the claim for the securing of which the notation was made has terminated.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 631.  Entry of notation in land register

 (1) A preliminary notation shall be entered in the land register on the basis of an application or with the consent of the person whose ownership or limited real right the preliminary notation concerns.

 (2) A preliminary notation may also be entered in the land register on the basis of a ruling on the securing of an action or on another basis provided by law. A person demanding entry of a preliminary notation in the land register is not required to prove that fulfilment of the claim secured by the preliminary notation may become impracticable or impossible for the preliminary notation to be entered in the land register on the basis of a ruling on the securing of an action.
[RT I 2010, 38, 231 - entry into force 01.07.2010]

 (3) Upon the entry of a preliminary notation in the land register, a ruling on the securing of an action or another document which is the basis for the making of the land register entry may be referred to in order to specify the claim secured by the preliminary notation.

 (4) An objection shall be entered in the land register on the basis of an application or with the consent of the person whose ownership or limited real right the objection concerns.

 (5) An objection may also be entered in the land register on the basis of a ruling on the securing of an action or on another basis provided by law. A person demanding entry of an objection in the land register is not required to prove that fulfilment of the claim secured by the objection may become impracticable or impossible for the objection to be entered in the land register on the basis of a ruling on the securing of an action.
[RT I 2010, 38, 231 - entry into force 01.07.2010]

 (6) A notation concerning a prohibition shall be entered in the land register on the basis of a ruling on the securing of an action or on another basis provided by law.

 (7) A notation shall be entered in the land register in the cases prescribed by law.

 (8) In a notation concerning a lease contract or commercial lease contract, the date of expiry of the lease contract or commercial lease contract entered into for a specified term or the term for ordinary cancellation of the contract, if the term is longer than the term for cancellation provided by law, shall be indicated.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 632.  Demand for deletion of preliminary notation

  [RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

 (1) If the whereabouts of the creditor of a claim secured by a preliminary notation are unknown, the owner may demand the deletion of the preliminary notation provided that ten years have passed since the last land register entry concerning the preliminary notation was made and the debtor of the claim secured by the preliminary notation has not accepted the claim secured by the preliminary notation during that time.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

 (2) Upon the submission of a demand specified in subsection (1) of this section, the court shall determine the term for submission of objections and shall publish a corresponding announcement in the official publication Ametlikud Teadaanded. If objections are not filed during the specified term or are rejected, the court shall issue a ruling on the deletion of the preliminary notation. The provisions of the Code of Civil Procedure concerning the calling proceeding otherwise apply.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

Division 3 GENERAL PROVISIONS CONCERNING REAL RIGHTS IN RESPECT OF IMMOVABLES  
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 64.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 641.  Transfer and encumbrance of immovable property ownership

  For the transfer of immovable property ownership or encumbrance of an immovable with a real right and for the transfer or encumbrance of a real right encumbering an immovable or the amendment of the content of such real right, a notarially authenticated agreement between the entitled person and the other party (a real right contract) is required and a corresponding entry shall be made in the land register, unless otherwise provided by law.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 642.  Termination of right

  For the termination of a real right encumbering an immovable, a notarially certified application of the entitled person for the termination of the right and deletion of the right from the land register are required, unless otherwise provided by law. The application shall be submitted to a land registry department or to the person for whose benefit the right is terminated.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 65.  Correction of incorrect entry

 (1) A person whose right is violated by an incorrect entry may demand the consent of the person whose rights are affected by the correction to the correction of the entry.

 (2) [Repealed - RT I 2010, 38, 231 - entry into force 01.07.2010]

 (3) The demand specified in subsection (1) of this section shall not be submitted with respect to real rights entered in the land register acquired by a third person in good faith.
[RT I 2010, 38, 231 - entry into force 01.07.2010]

§ 66.  Deletion of entry upon extinguishment of real right

 (1) If an entry loses all legal effect due to extinguishment of a real right, the owner of the encumbered immovable has the right to demand deletion of the entry.

 (2) A real right in an immovable entered in the land register does not extinguish solely for the reason that the owner of the immovable acquires this right or the owner of this right acquires the immovable.

§ 67.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Part 3 OWNERSHIP  

Chapter 5 GENERAL PROVISIONS  

Division 1 DEFINITION AND CLASSIFICATION OF OWNERSHIP  

§ 68.  Definition of ownership

 (1) Ownership is full legal control by a person over a thing. An owner has the right to possess, use and dispose of a thing, and to demand the prevention of violation of these rights and elimination of the consequences of violation from all other persons.

 (2) The rights of an owner may only be restricted by law or the rights of other persons.

 (3) Ownership is created only in the cases provided by law.

§ 69.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 70.  Shared ownership

 (1) Shared ownership is ownership belonging to two or more persons concurrently.

 (2) Shared ownership is common ownership or joint ownership.

 (3) Common ownership is ownership in legal shares of a shared thing belonging to two or more persons concurrently.

 (4) Joint ownership is ownership in undefined shares of a shared thing belonging to two or more persons concurrently.

 (5) Shared ownership is common ownership unless otherwise provided by law.

 (6) Provisions concerning common ownership apply to joint ownership unless otherwise provided by the law providing for joint ownership.

 (7) If a right belongs to several persons (community), the provisions concerning joint ownership are applied thereto unless otherwise provided by law.

Division 2 COMMON OWNERSHIP  

§ 71.  Extent of common ownership

 (1) The shares of co-owners in a shared thing are equal unless otherwise provided by law or a transaction.

 (2) The share of gains derived from a shared thing corresponding to a co-owner's share belongs to the co-owner unless otherwise prescribed by an agreement of the co-owners.
[RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 23.03.2014]

 (3) With respect to other co-owners, a co-owner has the rights of an owner with regard to the co-owner's share in the shared thing, considering the rights of the other co-owners.

 (4) With respect to third persons, a co-owner has all the rights of an owner with regard to the shared thing.

§ 72.  Possession and use of common ownership

 (1) Co-owners shall possess and use a shared thing according to an agreement. Issues which remain within the limits of ordinary possession and use of a shared thing may be decided by a decision made by the majority of votes of the co-owners. The number of votes upon making the decision depends on the share of ownership.
[RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 23.03.2014]

 (2) Gains corresponding to the share of a co-owner that the co-owner has the right to receive shall not be reduced by the majority specified in subsection (1) of this section without the consent of the co-owner.
[RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 23.03.2014]

 (3) A co-owner has the right to use a shared thing in so far as this does not hinder common use by the other co-owners.

 (4) A co-owner has the right to perform acts necessary for preservation of a thing without the consent of the other co-owners, but the co-owner may demand reimbursement of the expenses necessary for preservation of the thing from the other co-owners in proportion to their shares.

 (5) A co-owner has the right to demand from the other co-owners that possession and use of a thing in common ownership be effected according to the interests of all co-owners. Co-owners shall act in good faith in their relations with one another and they shall refrain, in particular, from damaging the rights of other co-owners.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 73.  Disposal of legal share of common ownership

 (1) A co-owner may transfer, bequeath, pledge or in any other manner dispose of the legal share in a shared thing belonging to the co-owner.

 (2) Upon the sale of a legal share in an immovable to a person who is neither a co-owner nor privileged pursuant to law, the other co-owners have the right of pre-emption to the legal share being sold.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) [Repealed - RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

 (4) The provisions of subsection (2) of this section do not apply if a co-owner transfers a legal share in immovables to a descendant or parent.

§ 74.  Disposal of common ownership as whole

 (1) A thing in common ownership may be transferred or encumbered, and a thing or its economic purpose may be significantly changed only by agreement of all co-owners.

 (2) [Repealed]
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 75.  Bearing of encumbrances and expenses

 (1) A co-owner shall bear the encumbrances incumbent on a shared thing corresponding to the size of the share belonging to the co-owner, and any damage and expenses relating to the maintenance, possession and use of the thing.

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 76.  Demand for termination of common ownership

 (1) A co-owner has the right to demand the termination of common ownership at any time.

 (2) The right to demand the termination of common ownership may be precluded by an agreement between the co-owners.

 (3) If the right to demand the termination of common ownership is precluded by an agreement, termination may be demanded only for good reason. Where a term was set for the cancellation of common ownership, common ownership may be cancelled for good reason without adhering to the set term.

 (4) Any agreement not specified in this section which precludes or restricts the right to demand the termination of common ownership is void.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 77.  Division of thing upon termination of common ownership

 (1) Upon termination of common ownership, a thing shall be divided according to the agreement of the co-owners.

 (2) Failing agreement of the co-owners with respect to the manner of division of a thing in common ownership, a court shall decide at the request of the plaintiff whether to divide the thing among the co-owners in physical shares, to give the thing to one or several co-owners and impose on them the obligation to pay the other co-owners for their shares in money, or to sell the thing by public auction or auction among the co-owners and divide the money received among the co-owners according to the size of their shares.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) Upon division of common ownership as physical shares, if the value of the physical shares does not correspond to the value of the legal shares belonging to the co-owners, the court may order a monetary set-off for equalisation of the shares or encumber individual shares with a servitude for the benefit of the other shares.

 (4) The division of shares in real terms determined by the court may also be effected by lot, where necessary.

§ 78.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 79.  Validity of agreement and majority decision of co-owners with respect to legal successors

 (1) Any agreement between co-owners concerning the possession and use of common ownership and termination of common ownership shall be valid with respect to the legal successors of the co-owners.

 (2) If an immovable is in common ownership, any agreement specified in subsection (1) of this section shall be valid with respect to the legal successors of co-owners only if it has been entered in the land register as a notation.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Division 3 PROTECTION OF OWNERSHIP  

§ 80.  Reclamation of thing from illegal possession

 (1) An owner has a right of claim against anyone who possesses a thing of the owner without legal basis.

 (2) The claim of the owner shall be for recognition of the right of ownership and reclamation of the thing from illegal possession into the owner's possession.

§ 81.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 82.  Proof of possession

 (1) In the case of a dispute, the owner shall prove that the possessor possesses a thing belonging to the owner.

 (2) If a possessor relinquishes possession with the purpose of being released from a claim, the court may deem the possessor a possessor regardless of the relinquishment.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 83.  Objections of possessor

 (1) A possessor has the right to refuse to deliver a thing if the possessor has the right to possess the thing in respect of the owner.

 (2) A direct possessor has the right to refuse to deliver a thing if an indirect possessor from whom the direct possessor obtained the right to possess the thing has the right to possess the thing in respect of the owner. If the indirect possessor is not entitled to transfer possession to the possessor, the owner may demand that the direct possessor deliver the thing to the indirect possessor or, in case the latter refuses to assume possession, that the direct possessor deliver the thing to the owner.

 (3) The possessor of a thing acquired by assignment of a demand for delivery pursuant to § 93 of this Act may submit objections, which the possessor could present in respect of the assigned demand, to the new owner.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 84.  Liability of possessor for thing and accessories

 (1) A possessor in bad faith is required to compensate the owner for damage caused as a result of the destruction of or decrease in value of the thing and its accessories pursuant to the provisions of the Law of Obligations Act (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) concerning unlawful causing of damage.

 (2) A person who obtained possession of a thing as a result of arbitrary action is liable for the destruction of or decrease in value of the thing and its accessories, unless the destruction or decrease in value would also have occurred had the thing been in the possession of the plaintiff.

 (3) If a possessor is in good faith, the possessor is not liable for the destruction of or decrease in value of the thing and its accessories if the destruction or decrease in value occurs before the possessor becomes aware of the filing of an action. The possessor is liable for the destruction of or decrease in value of the thing and its accessories which occur by the fault of the possessor after the possessor becomes aware of the filing of an action.

 (4) If a possessor transfers a thing during the court proceeding after the possessor became or should have become aware of the filing of the action, the possessor is liable as a possessor in bad faith, except if the transfer was absolutely necessary to prevent violation of the thing.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 85.  Delivery of and compensation for gains

 (1) A possessor is liable for the delivery of or compensation for gains derived from a thing pursuant to §§ 1037–1040 of the Law of Obligations Act.

 (2) A person who obtained possession of a thing as a result of arbitrary action is, in addition to the provisions of subsection (1) of this section, also required to compensate for gains which the owner would have received had the owner been in possession of the thing.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 86. – § 87. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 88.  Reimbursement of expenses to possessor

 (1) A possessor has the right to demand reimbursement of necessary expenses made on a thing by the possessor, unless the possessor obtained possession as a result of arbitrary action. A possessor may demand compensation for other costs pursuant to § 1042 of the Law of Obligations Act.

 (2) A possessor has the right to remove from a thing the improvements made by means of the expenses made on the thing provided that the possessor restores the previous condition of the thing to be delivered. Such right is precluded if it is impossible to remove the improvements without damaging them or if the possessor is compensated for the value the improvements made by means of the expenses would have after their separation from the thing.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 89.  Protection of ownership in case of violation unrelated to loss of possession

  An owner has the right to demand elimination of any violation of the right of ownership even if the violation is not related to a loss of possession. If there is reason to presume recurrence of such violation, the owner may demand avoidance of the violation. A demand is precluded if the owner is required to endure the violation.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 90.  Presumption of ownership of possessor

 (1) A possessor of a movable and any earlier possessor shall be deemed the owner of the thing during the possessor's possession until the contrary is proved.

 (2) In the case of indirect possession, the presumption specified in subsection (1) of this section is valid only with respect to an indirect possessor.

§ 91.  [Repealed]

Chapter 6 MOVABLE PROPERTY OWNERSHIP  

Division 1 CREATION OF MOVABLE PROPERTY OWNERSHIP  

Subdivision 1 Delivery  

§ 92.  Creation of movable property ownership by delivery

  [RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (1) Movable property ownership is created by delivery of a movable if the transferor delivers possession of the thing to the acquirer and they have agreed that ownership transfers to the acquirer.

 (2) If a movable is already in the possession of the acquirer, an agreement between the transferor and acquirer concerning the transfer of ownership is sufficient for the creation of ownership.

 (3) [Repealed]

 (4) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 921.  Unregistered sea-going vessel

  For the creation of ownership in a sea-going vessel which has not been entered in a register of ships kept by a court of Estonia, delivery of the sea-going vessel is not required if the transferor and acquirer agree on the immediate transfer of the ownership.

§ 93.  Acquisition by assignment of right to demand delivery of thing

  If a thing is in the possession of a third person, a transferor may with the agreement of the acquirer substitute delivery of possession of the thing by assignment of the right to demand delivery to the acquirer.

§ 94.  Acquisition by leaving thing in possession of transferor

  Where the owner of a thing is the direct possessor of the thing, transfer of the possession of the thing upon transfer of ownership may be replaced by a contract to be entered into between the transferor and the acquirer on the basis of which the acquirer obtains indirect possession of the thing.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 95.  Acquisition in good faith

 (1) A person who has acquired a thing by delivery in good faith is the owner of the thing as of the time of receipt of the thing into the person's possession even if the transferor was not entitled to transfer ownership.

 (11) If a thing transferred pursuant to § 93 of this Act does not belong to the transferor, the acquirer shall become the owner of the thing by assignment of demand only if the acquirer obtains possession of the thing from a third person and is in good faith at the time of obtaining possession.

 (12) If a thing transferred pursuant to § 94 of this Act does not belong to the transferor, the acquirer shall become the owner by delivery of the thing to the acquirer provided that the acquirer is in good faith at the time of delivery.

 (2) An acquirer is in bad faith if the acquirer knew or should have known that the transferor was not entitled to transfer ownership.

 (3) Acquisition pursuant to subsections (1) – (12) of this section is not effected if a thing was stolen, lost or dispossessed in any other manner from the owner against the will of the owner. If the owner was an indirect possessor, the same applies in case the thing is stolen, lost or dispossessed in any other manner from the direct possessor against the will of the direct possessor. This subsection does not apply to money or bearer securities or to a thing acquired by public auction.

 (4) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (5) If a sea-going vessel transferred pursuant to § 921 of this Act did not belong to the transferor, the acquirer shall become the owner as of the moment of delivery of the sea-going vessel except if the owner was in bad faith at the time. If a part of the vessel is the object of the transaction, the time of acquisition of common ownership is decisive.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 951.  Extinguishment of encumbrances

 (1) Upon transfer of ownership, the rights of a third person to the transferred thing which encumbered the movable extinguish.

 (2) Upon transfer of ownership pursuant to subsection 92 (2) of this Act, the rights of a third person extinguish only if the acquirer obtained possession from the transferor. Upon transfer pursuant to §§ 921 or 94 of this Act or if a thing transferred pursuant to § 93 of this Act was not in the indirect possession of the transferor, the right of a third person extinguishes only if the acquirer obtains direct possession of the thing.

 (3) The right of a third person does not extinguish if the acquirer does not act in good faith with respect to the right at the time of transfer of ownership. The acquirer acts in good faith if the acquirer is not aware and should not be aware of the right of a third person.

 (4) If, pursuant to § 93 of this Act, a right belongs to a possessor who is a third person, the right does not extinguish with respect to an acquirer who is in good faith.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 2 Occupation  

§ 96.  Content of occupation

 (1) Movable property ownership is created by occupation if a person takes possession of an ownerless movable with the intention of becoming its owner.

 (2) A thing is not acquired if occupation is prohibited by law or the taking of possession violates the right of another person to occupy the thing.

 (3) A thing is ownerless if it has not yet been in the ownership of anyone or if the owner has terminated possession with the intention of relinquishing ownership.

 (4) A wild animal is ownerless if it is free in nature.

§ 97.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 3 Finding  

§ 98.  Notification obligation

 (1) A person who has found a lost thing and taken possession thereof shall promptly notify the loser or owner. If the loser or owner is unknown to the finder, the finder is required to notify the police of the finding if the value of the thing exceeds 50 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (2) Upon finding a thing in a residential building, public establishment or means of transport, the person finding the thing is required to deliver the thing to the house owner, tenant, an employee of the corresponding establishment, the driver of the means of transport or the police. The house owner, tenant, establishment, transport organisation or police to whom the found thing is delivered shall be deemed the finder.

§ 99.  Safe-keeping and sale of finding

 (1) A finder is required to keep a found thing in a manner which ensures its preservation.

 (2) After public notification, a finder has the right to:
 1) sell the thing by public auction if safe-keeping of the thing is excessively expensive, if the thing is highly perishable or if a public establishment or the police have kept the thing for six months;
 2) destroy the thing if safe-keeping or transfer of the thing is more expensive than the income likely to be received from the sale of the thing.
[RT I, 31.12.2016, 2 - entry into force 01.02.2017]

 (3) Money received at an auction from which the safe-keeping and sales expenses are deducted replaces the thing.

§ 100.  Acquisition of finding

 (1) If a finder has performed the finder's obligations and the owner has not become known within one year after notification of the finding, the finder acquires the thing or the money replacing it.

 (2) If the value of a thing does not exceed 50 euros, the term provided for in subsection (1) of this section commences from the day of finding.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (3) The local government of the place of finding acquires the thing or the money replacing it if the police have kept the finding for one year after taking possession of the thing.

 (4) A finder does not acquire a thing if the finder violates the notification obligation or conceals the finding.

 (5) The rights of a third person which encumbered a thing extinguish upon the acquisition of the finding.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 101.  Finder's fee and reimbursement of expenses

 (1) If a finder has not yet acquired a thing, the owner recovers the thing or the money replacing it if the owner reimburses the necessary expenses and pays a finder's fee to the finder. The finder's fee shall be specified by agreement of the finder and the owner. In the case of a dispute, the finder's fee shall be specified by a court but the fee shall not exceed one third of the value of the finding from which the necessary expenses incurred by the finder in connection with the finding have been deducted.

 (11) A finder's fee cannot be claimed if the finder violates the notification obligation or conceals a finding.

 (2) The necessary expenses specified in subsection (1) of this section are expenses which the finder makes for preservation of the found thing, for seeking the entitled person and for selling the found thing.

 (3) The persons specified in subsection 98 (2) shall not receive a finder's fee.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 1011.  Finder's liability

  A finder is liable for a violation of a finder's obligations only if the finder acts intentionally or with gross negligence.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 102.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 4 Treasure  

§ 103.  Definition of treasure

 (1) Treasure is money or valuables such as gems, pearls or precious metals buried in the ground or hidden in any other manner whose owner cannot be ascertained.

 (2) Treasure belongs to the person on whose immovable or movable it was found.

§ 104.  Finder's fee

 (1) A finder of treasure has the right to receive a finder's fee equal to one-half of the value of the treasure.

 (2) The value of a treasure shall be specified by agreement of the finder and the owner, or, in the case of a dispute, by a court.

 (3) A finder who searches for treasure without the consent of the owner of the immovable or movable shall not receive a finder's fee.

§ 105.  [Repealed - RT I, 21.03.2011, 4 - entry into force 01.06.2011]

Subdivision 5 Specification, confusion and accession  

§ 106.  Specification

 (1) If someone processes a movable of another in good faith, the new thing belongs to the processor if the work is more valuable than the original thing, but otherwise to the owner of the original thing.

 (2) If the processor acted in bad faith, the owner of the original thing has the right to demand a new thing for themself regardless of whether the work is more valuable than the original thing.

§ 107.  Accession and confusion

 (1) If movables of several owners are joined in such a way that they become essential parts of an integrated thing, the integrated thing created by joining shall be in common ownership of the current owners of the things. The sizes of shares in the common ownership shall be specified according to the value of the joined things which they had at the time of accession.

 (2) If one of the joined things is to be considered the principal thing, the owner of that thing shall become the sole owner of the integrated thing created as a result of the accession.

 (3) If an immovable is joined to a plot of land in such a way that it becomes an essential part of the plot of land, ownership of the plot of land shall extend to the thing joined to the plot of land.

 (4) The provisions of subsections (1) and (2) of this section also apply if the movables of several owners are inseparably confused or confused in such a way that separating them would involve unreasonable costs.

 (5) If ownership of a thing extinguishes in accordance with subsections (1) – (4) of this section, other rights which encumbered the thing also extinguish. If the owner of an encumbered thing becomes a co-owner of an integrated thing created as a result of accession, the rights which encumbered the thing shall remain valid with respect to the co-owner's share in the common ownership. If the owner of an encumbered thing becomes the sole owner of an integrated thing created as a result of accession, the rights which encumbered the thing shall remain valid with respect to the integrated thing.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 108. – § 109. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 6 Prescription  

§ 110.  Content of prescription

 (1) Movable property ownership is created by prescription if a person possesses movables without interruption for five years as an owner.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 111.  Preclusion of prescription

 (1) Prescription is precluded if a possessor is in bad faith.

 (2) A possessor is in bad faith if upon obtainment of possession, the possessor knew or should have known that the possessor did not acquire the thing by the obtainment of possession or if the possessor became aware of this before the end of the prescription period.

§ 112.  Calculation of prescription period

 (1) A person in whose possession a thing is at the beginning and end of a specific period of time is also presumed to be the possessor in the interim.

 (2) Upon acquisition of possession as a legal successor, a possessor may add the prescription periods of the possessor and the predecessor of the possessor.

§ 113.  Suspension of prescription

  Prescription does not commence or is suspended as of the moment when the limitation period for a claim for the protection of ownership of the owner of a movable is suspended.
[RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

§ 114.  Interruption of prescription

 (1) Prescription is interrupted:
 1) if the possessor loses the possession specified in § 110;
 2) upon filing of a claim for protection of ownership against a direct or indirect possessor;
 3) upon filing of a claim for protection of ownership against a person specified in subsection 33 (3) whom the owner erroneously considers the possessor;
 4) if the owner commences to exercise the right of ownership with the knowledge of the possessor and the latter does not contest this.

 (2) Interruption of prescription on the bases provided for in clauses (1) 2) – 4) of this section is only valid with respect to the person who caused the interruption.

 (3) Prescription is not interrupted if the possessor loses possession against the possessor's will and recovers possession within one year or recovers possession on the basis of an action filed within this period.

 (4) After an interruption of prescription, the running of the prescription period re-commences. The time passed up to the interruption of prescription is not included in the new prescription period.

§ 1141.  Rights of third persons

  The rights of third persons to a thing shall extinguish upon the creation of ownership by prescription provided that the rights were created before the running of the prescription period commenced. A right shall not extinguish if the possessor knows or ought to know about the right of a third person upon acquisition of possession or if the possessor becomes aware of the right of a third person during the prescription period.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 7 Natural fruit  

§ 115.  Acquisition of natural fruit

 (1) An owner of a thing or a possessor of a thing of another who has the right to acquire the natural fruit becomes the owner of the fruit upon severance of the fruit from the thing.

 (2) If a person who does not possess a thing of another has the right to acquire the natural fruit of the thing, the person becomes the owner of the fruit by taking possession of the fruit.

Division 2 RIGHTS OF THIRD PERSONS  

§ 116. – § 117. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Chapter 3 IMMOVABLE PROPERTY OWNERSHIP  

Division 1 CREATION AND EXTINGUISHMENT OF IMMOVABLE PROPERTY OWNERSHIP  

§ 118.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 119.  Transaction for acquisition of immovables

 (1) A transaction by which acquisition or disposal of an immovable is undertaken shall be notarially authenticated.

 (2) A transaction constituting an obligation entered into without observing the formality provided in subsection (1) of this section becomes valid if a real right contract is entered into for the performance of the transaction and a corresponding entry has been made in the land register.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 120.  Real right contract for transfer of immovable property ownership

 (1) A real right contract required for the transfer of immovable property ownership shall be notarially authenticated. A judicial compromise may also contain a real right contract.

 (2) Any real right contract required for the transfer of immovable property ownership which is entered into conditionally or by setting a term is void.

 (3) A notary shall authenticate a real right contract specified in subsection (1) of this section only if the document specified in subsection 119 (1) of this Act is submitted to the notary or if the document is notarially authenticated at the same time as the real right contract.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 121. – § 122. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 123.  Acquisition of immovables by prescription of land register entry

 (1) If a person is entered in the land register as the owner of an immovable without legal basis, the person becomes the owner of the immovable if the person possesses the immovable as an owner for ten years without interruption.

 (2) The provisions concerning prescription of movables apply to the calculation of the term specified in subsection (1) of this section. The running of the term shall be suspended for the period during which an objection is entered in the land register concerning the correctness of the land register entry.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 124.  Acquisition of immovables by prescription

 (1) If a person has without interruption and for thirty years possessed an immovable which is not entered in the land register, whose owner is not evident from the land register or whose owner was deceased before the acquisition of possession by the possessor and no land register entry has been made in the land register during thirty years for the making of which the consent of the owner is required, the possessor may demand entry in the land register as the owner of the immovable.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

 (2) A claim for the making of an entry on the bases specified in subsection (1) of this section shall be filed with the court, which shall specify the time for filing of objections in calling proceedings and shall publish a corresponding announcement. If no objections are filed within the set term or objections are rejected, the court shall issue a ruling which shall be the basis for the making of the entry in the land register.

 (3) The provisions concerning prescription of movables apply to the calculation of the period specified in subsection (1) of this section and to possession without interruption.

 (4) If, prior to making the ruling specified in the second sentence of subsection (2) of this section public, a third person is entered in the land register as the owner or an objection is entered in the land register concerning the correctness of the land register entry as a result of the ownership of a third person, the ruling specified in the second sentence of subsection (2) of this section shall have no legal consequences with respect to the third person.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

§ 125.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 126.  Relinquishment of immovable property ownership

 (1) The owner of an immovable may relinquish immovable property ownership.

 (2) A transaction by which immovable property ownership is relinquished shall be notarially authenticated.
[RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 23.03.2014]

 (3) If an immovable has been relinquished, the ownership of the immovable is transferred to the state from the making of a corresponding entry in the land register. The consent of the state as the person concerned is not required for the making of such entry.
[RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 23.03.2014]

 (4) If the state has acquired an immovable on the basis provided in this section and the immovable is encumbered with a real encumbrance, the liability of the state for the performance of the obligations arising from the real encumbrance is limited to the value of the immovable.
[RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 23.03.2014]

Division 2 EXTENT OF IMMOVABLE PROPERTY OWNERSHIP  

§ 127.  Spatial extent of immovable property ownership

 (1) Immovable property ownership extends to the ground, airspace above and into the earth beneath the surface to such height or depth to which the interest of the owner extends in the use of the immovable.

 (2) The owner of an immovable shall not prohibit an activity which occurs at such height or depth to which the interest of the owner does not extend according to the purpose of the use of the immovable.

§ 128.  Boundary

 (1) The boundary between adjoining plots of land shall be specified by plans and boundary markers pursuant to the procedure provided by law.

 (2) The owner of an immovable shall ensure the preservation of the boundary markers. The owner shall not change or re-arrange the boundary markers.

 (3) The owner of an immovable may demand at any time that the owner of a neighbouring immovable install boundary markers on the boundary between the immovables. The costs relating thereto shall be borne by the owners of the neighbouring immovables in equal shares.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 129.  Determination of boundary

 (1) The owner of an immovable shall assist in determination of a boundary on the justified demand of a neighbour.

 (2) If a boundary cannot be determined in any other manner, the extent of possession shall be taken as the basis. If the extent of possession cannot be determined, an equal share of the land in dispute shall be added to each immovable.

 (3) If determination of a boundary in the manner provided for in subsection (2) of this section gives a result which is contrary to verified information concerning the size and other circumstances of the immovable, the boundary shall be specified considering the size and other circumstances of the immovable.

 (4) Expenses for determination of the boundary shall be borne by the neighbours equally unless otherwise provided by law, a court decision or transaction.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

§ 130.  Extent of immovable property ownership to mineral resources

 (1) Immovable property ownership does not extend to mineral resources the list of which shall be provided by law.

 (2) The procedure for use of mineral resources and the preferential right of the owner of an immovable to use the mineral resources specified in subsection (1) of this section shall be provided by law.

§ 131.  Extent of immovable property ownership to water body

 (1) A water body within the boundaries of one immovable belongs to the owner of the immovable.

 (2) The part of a water body within the boundaries of several immovables which belongs to each shore-owner shall be between the perpendicular imaginary lines drawn from an imaginary line in the middle of the water body to the shore boundary markers of the corresponding owner, or between the imaginary lines drawn from the centre of the water body to the shore boundary markers of the corresponding owner, unless otherwise provided by law or the agreement.

§ 132.  Extent of immovable property ownership to land created from water body

 (1) A dried-up riverbed or an island created in a river is in the ownership of the owners of the nearest shores.

 (2) The part of a riverbed or island which is between the perpendicular imaginary lines drawn from an imaginary line in the middle of the river to the shore boundary markers of the corresponding owner is in the ownership of the shore-owner.

 (3) A piece of land which is torn from one immovable and carried to another by a current or other force of nature becomes part of the other immovable if the piece of land firmly joins with it. The former owner may demand compensation for the torn away piece of land according to the benefit to the new owner.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (4) Earth which is washed onto the shore or with which the shore is filled remains a part of the shore.

§ 133.  Shore-line of public water body

 (1) Immovable property ownership extends to the shore-line of the public water body. The shore-line is the ordinary boundary of water of the water body.

 (2) [Repealed - RT I 2009, 37, 251 - entry into force 10.07.2009]

 (3) If a construction permanently attached to the bottom of the public water body is permanently attached to the shore, the construction is an essential part of the immovable on shore.
[RT I 2009, 37, 251 - entry into force 10.07.2009]

§ 134.  Ground-water

  Immovable property ownership does not extend to ground-water.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 135. – § 139. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Division 3 RESTRICTIONS ON IMMOVABLE PROPERTY OWNERSHIP  

Subdivision 1 General provisions  

§ 140.  Classification of restrictions

  Immovable property ownership restrictions shall be established by law, a court decision or transaction.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

§ 141.  Validity of restrictions

 (1) A restriction pursuant to law is valid without entry in the land register.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (11) A restriction pursuant to law may be amended by an agreement between the owner of an immovable and the entitled person. The agreement shall be entered in the land register as a real right, in particular as a servitude.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) A restriction in public law may be amended or terminated only in the cases provided by law. Amendment or termination of restrictions is valid without entry in the land register.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) A restriction established by a court decision or transaction, or amendment or termination of such restriction is valid with respect to third persons if it is entered in the land register.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

§ 142.  Entry on plot of land of another

  [Repealed - RT I, 08.07.2014, 3 - entry into force 01.08.2014]

Subdivision 2 Neighbourhood rights  

§ 143.  Damaging nuisances

 (1) The owner of an immovable does not have the right to prohibit the spread of gas, smoke, steam, odour, soot, heat, noise, vibrations and other such nuisances coming from another immovable to the owner's immovable unless this significantly damages the use of the owner's immovable or is contrary to environmental protection requirements. The intentional direction of nuisances to a neighbouring immovable is prohibited.

 (2) If a nuisance specified in subsection (1) of this section significantly damages the use of an immovable but the person causing the nuisance cannot be expected to eliminate the nuisance for economic reasons, the owner of the nuisanced immovable has the right to demand compensation from the owner of the immovable causing the nuisance.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 144.  Prohibited construction and installation

 (1) An owner of an immovable has the right to demand that a construction or installation be not erected or preserved on a neighbouring immovable if there is reason to presume that it will cause or causes a prohibited nuisance to the owner's immovable.

 (2) If a construction or installation specified in subsection (1) of this section is erected in accordance with law, the right to demand removal of the construction or installation exists only after the actual occurrence of a prohibited nuisance.

§ 145.  Constructions in danger of collapse

 (1) A construction shall be maintained in such condition that damage to a neighbouring immovable would be excluded upon collapse of the construction or severance of parts of the construction.

 (2) An owner whose immovable is endangered by circumstances specified in subsection (1) of this section may demand removal of the danger from the person liable for the harmful effect. If the person liable for the harmful effect is not known, the owner may demand removal of the danger from the possessor.

§ 146.  Prohibited excavation

 (1) A plot of land shall not be excavated in such a manner that a neighbouring immovable would lose the necessary support of earth or such that the constructions situated thereon would be damaged in any other manner.

 (2) Excavation shall be permitted if the excavator installs other support or takes measures for prevention of danger or damage.

§ 147.  Use of neighbouring immovables

  If construction or repair of a construction can be done only by constructing scaffolding on or over a neighbouring immovable, or by moving or placing building materials on the immovable, or by walking or driving over the immovable, the owner of the neighbouring immovable shall allow this, if it is absolutely necessary, on the condition that the owner is guaranteed compensation for damage.

§ 148.  Constructions over boundary of neighbouring immovables

 (1) A construction which projects over the boundary of an immovable is part of the immovable from whose boundaries it emerges if a real right permitting the cross-boundary construction of the immovable is entered in the land register or if the owner of the neighbouring immovable is required to allow the cross-boundary construction pursuant to subsection (2) of this section.

 (2) If a construction specified in subsection (1) of this section is erected without a real right but in good faith, the owner of the neighbouring immovable shall allow this. In this case, the owner has the right to demand acquisition of or periodic compensation from the builder for the piece of land under the part of the construction which projects over the boundary of the owner's immovable.

 (3) The owner of a neighbouring immovable may demand from the builder removal of the part of the construction which projects over the boundary of the owner's immovable if the builder is in bad faith or if the owner of the immovable contested this before commencement of construction or, at the latest, at a time when removal of the part did not involve excessive expenses.

 (4) A claim for receipt of compensation shall be preferred to all other claims which are incumbent on the immovable from whose boundaries the construction emerges. An agreement concerning the amount of compensation or waiver of compensation is valid if it is entered in the land register as a notation.

 (5) The provisions concerning real encumbrances apply to compensation in addition to the provisions of subsection (4) of this section.

 (6) If a right of superficies or a servitude is damaged due to a construction which projects over the boundary of an immovable, the provisions of subsections (1) – (5) apply with respect to the entitled person accordingly.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 149.  Roots, branches and fruit projecting over boundary

 (1) The owner of an immovable has the right to cut off and take for themself the roots, branches and fruit of trees and bushes projecting from a neighbouring immovable onto the owner's immovable of the owner if they damage the use of the immovable and the neighbour has not removed them during the required time regardless of a warning.

 (2) If the owner of an immovable permits the branches projecting over the owner's immovable to remain, the owner has the right to the fruit of those branches to the extent that the branch is within the boundaries of the owner's immovable.

 (3) The owner of an immovable has the right to the fruit which has fallen on to the owner's immovable from a tree or bush growing on a neighbouring immovable.

 (4) The fruit of a tree growing on the boundary of an immovable and the tree itself belongs to the neighbours in equal shares upon felling or falling of the tree.

§ 150.  Trees and bushes growing on boundary

  Trees and bushes growing on a boundary are in the common ownership of the neighbours.

§ 151.  Boundary constructions

 (1) If two immovables are separated from each other by a wall, hedge, ditch, garden bed or other such thing, it is in the joint use of the neighbours regardless of the ownership of the thing.

 (2) The use of a thing specified in subsection (1) of this section shall not be contrary to the purpose of the thing or cause damage to a neighbour.

 (3) If a thing specified in subsection (1) of this section is used by both neighbours, they shall bear the maintenance expenses equally. If the thing is necessary in the interest of one neighbour, the thing shall not be removed or changed without the consent of the neighbour.

§ 152. – § 154. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 3 Roads and utility networks and constructions  

§ 155.  Public roads

 (1) An owner through whose immovable a public road passes shall not hinder or terminate use of the road even if the road is not entered in the land register as a public road.

 (2) The owner of an immovable shall observe the restrictions established by law for the shoulder of a public road.

 (3) A private road is designated for public use pursuant to the procedure provided by law.

§ 156.  Access to public road

  [RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (1) An owner whose immovable lacks a necessary access from a public road or from a separate part of the immovable has the right to demand access over an immovable of another. The location and the term and remuneration for use of the access shall be specified by agreement. Failing agreement, the access and remuneration for use thereof shall be specified by a court. Upon specification of the access, the interests of the owner of the immovable being encumbered shall be considered.

 (2) If as a result of a transfer of part of an immovable the transferred or remaining part loses contact with a public road, the owner of the part through which contact was effected previously shall enable the owner of the other part to maintain contact through the owner's immovable under the conditions specified in subsection (1) of this section.

 (3) The owner of an immovable does not have the right to demand access if the previous contact with a public road or between parts of the immovable was discontinued at the intention of the owner.

§ 157.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 158.  Utility networks and utility works

 (1) The owner of an immovable is required to tolerate utility networks and utility works (heating, water supply or sewerage systems, electronic communications or power networks, weak current installations, gaseous fuel installations, electrical installations or pressure assemblies and construction works necessary for servicing thereof) to be built on the owner's immovable on the ground, in the earth and in the airspace if these are necessary for the intended use or management of other immovables, the building thereof is not possible without using the immovable or the building thereof at another location would cause excessive expense.

 (2) In the case provided for in subsection (1) of this section, the owner of the immovable may demand from the owner of the other immovable encumbering of the immovable with a real servitude.

 (3) The detailed contents of the real servitude, the location of the utility network or utility works, the term and payment shall be determined upon agreement. Failing agreement, the contents of the servitude and if necessary the term and amount of payment shall be specified by a court. Upon establishment of the servitude, the interests of the owner of the immovable being encumbered shall be considered.

 (4) If the building or maintenance of a utility network or utility works involves causing of damage to the immovable, the owner of the utility network or utility works is required to eliminate the consequences of the damage or compensate for the damage caused to the owner of the immovable. Decrease in value of an immovable due to the creation of the obligation to tolerate shall not be considered to be damage for the purposes of this provision.

 (5) The owner of an immovable may demand from the owner of the utility network or utility works relocation of the utility network or utility works on the immovable of the owner if this is technically possible and the owner of the immovable compensates for the costs related to relocation of the utility network or utility works.
[RT I 2007, 24, 128 - entry into force 26.03.2007]

§ 1581.  

 (1) The owner of an immovable is required to tolerate utility networks or utility works on the immovable of the owner and permit the building thereof on the immovable if the utility networks or utility works are required in the public interest and there is no other technically and economically more expedient possibility to connect to utility networks or utility works the consumption site of a person who wishes to connect to the utility networks or utility works or to develop the utility networks or utility works. Upon termination of the contract for the provision of universal services the obligation to tolerate shall not cease in the case that the provision of services offered to all persons through the corresponding utility works is continued pursuant to the general procedure. The obligation to tolerate provided for in this subsection is created pursuant to the procedure provided for in the Immovables Expropriation Act by establishment of compulsory possession.
[RT I, 23.03.2015, 3 - entry into force 01.07.2015]

 (11) Utility networks or utility works have been built in public interest if public services are provided through them and these are owned by a person, to whom extends the obligation established in subsection 65 (1) of the Electricity Market Act or who is a water undertaking within the meaning of the Public Water Supply and Sewerage Act or a network operator within the meaning of the District Heating Act or the Natural Gas Act or a network operator operating in the corresponding region within the meaning of the District Heating Act. Utility networks or utility works have also been built in public interest if public electronic communications services are provided through them within the meaning of the Electronic Communications Act.
[RT I, 30.06.2015, 4 - entry into force 01.07.2015]

 (2) A person shall not be subject to the obligation to tolerate provided for in subsection (1) of this section if the restriction arising from the utility networks or utility works to the owner of the immovable is significantly greater than the public interest in the utility networks or utility works or the interest of the person who wishes to connect to the utility network in connecting to the utility network and there is a possibility of building the utility network or utility works so that the owner of another immovable is not placed in an equivalent or worse situation.

 (3) The provisions of this section do not preclude the establishment of the obligation to tolerate by an agreemen.
[RT I, 23.03.2015, 3 - entry into force 01.07.2015]

§ 1582.  Making of payment for tolerating utility works

 (1) The owner of an immovable has the right to demand payment for tolerating utility networks or utility works provided for in subsection 1581 (1) of this Act. No payment shall be made for tolerating utility networks or utility works provided for in subsection 1581 (1) of this Act built on land in state ownership.
[RT I, 23.04.2012, 1 - entry into force 17.04.2012 - Judgment of Constitutional Review Chamber of Supreme Court declares to be in conflict with the Constitution and repeals as of entry into force of this judgement subsections 15.4 (2)–(4) of the Law of Property Act Implementation Act and the part of the first sentence of subsection 158² (1) of the Law of Property Act "in the amount established in § 15.4 of the Law of Property Act Implementation Act".]

 (2) To receive payment for tolerating utility networks or utility works on the bases provided for in subsection (1) of this section the owner of an immovable shall submit a request to the owner of the utility networks or utility works. The format of the request and the procedure for the submission shall be established by the minister responsible for the area.
[RT I, 29.06.2014, 109 - entry into force 01.07.2014, as of 1 July 2014 "the Minister of Economic Affairs and Communications" substituted with the words "the minister responsible for the area" on the basis of subsection 107³ (4) of the Government of the Republic Act.]

 (3) A person has the right to receive payment for the current year if the person was the owner of the corresponding immovable as at 1 March of the same year provided that the person submits a request provided for in subsection (2) of this section by 1 July of the current year.

 (4) Payment shall be made on the basis of the request provided for in subsection (2) of this section also in subsequent years until submission of a new request. Upon a change in the circumstances serving as a basis for receiving payment, the right to receive a higher payment arises after submission of an additional request pursuant to the procedure provided for in subsection (3). Upon a change of owners, the new owner becomes entitled to receive payment after submission of the request provided for in subsection (2) in compliance with the time limits provided for in subsection (3).

 (5) Payment for the current year shall be made no later than by 1 December of the same year.

 (6) In the case of an immovable divided into apartment ownerships, the request specified in subsection (2) of this section may be submitted by the apartment association or the administrator of apartment ownerships. In such case the compensation shall be paid to the apartment association or the administrator of apartment ownerships, who is obliged to pay the corresponding compensation to the apartment owners or set it off against receivable management costs.

 (7) The limitation period of a claim for receiving payment is three years. The limitation period commences on 1 July of each year.
[RT I 2007, 24, 128 - entry into force 26.03.2007]

Subdivision 4 Water  

§ 159.  Public water bodies

  [Repealed - RT I, 08.07.2014, 3 - entry into force 01.08.2014]

§ 160.  Restriction of rights of shore-owner

  [Repealed - RT I, 08.07.2014, 3 - entry into force 01.08.2014]

§ 161.  Shore paths

  [Repealed - RT I, 08.07.2014, 3 - entry into force 01.08.2014]

§ 162. – § 165. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 5 Forest  
[Repealed - RT I, 08.07.2014, 3 - entry into force 01.08.2014]

§ 166.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 167.  Use of forest of another

  [Repealed - RT I, 08.07.2014, 3 - entry into force 01.08.2014]

§ 168.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 6 Other restrictions  

§ 169. – § 171. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Part 4 SERVITUDES  

Chapter 8 REAL SERVITUDES  

Division 1 DEFINITION, CREATION AND EXTINGUISHMENT  

§ 172.  Definition of real servitude

 (1) A real servitude encumbers a servient immovable for the benefit of a dominant immovable such that the actual owner of the dominant immovable is entitled to use the servient immovable in a particular manner or that the actual owner of the servient immovable is required to refrain to a particular extent from the exercise of the owner's right of ownership for the benefit of the dominant immovable.

 (2) A real servitude shall not require the owner of the servient immovable to perform any acts except acts which assist in the exercise of the real servitude.

§ 173.  Creation of real servitude

 (1) A real right contract required for the establishment of a real servitude shall be notarially authenticated.

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (4) An owner may only encumber an immovable encumbered with a right of superficies or usufruct with a real servitude with the consent of the superficiary or usufructuary.

 (5) A real servitude cannot be created by prescription.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 174. – § 175. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 176.  Termination of real servitude on demand of owner of dominant immovable

 (1) Failing agreement on termination of a real servitude, the owner of the dominant immovable has the right to demand for good reason that the owner of the servient immovable consent to the termination of the real servitude provided that the owner of the dominant immovable shall compensate the owner of the servient immovable for any damage arising from termination of the servitude.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) The owner of the dominant immovable shall notify the owner of the servient immovable of the termination of a real servitude of an unspecified term or of the premature termination of a real servitude of a specified term six months in advance.

§ 177.  Termination of real servitude on demand of owner of servient immovable

 (1) If the benefit receivable from a real servitude is unreasonably small in comparison to the encumbrance of the servient immovable, the owner of the servient immovable has the right to demand that the owner of the dominant immovable consent to the termination of the real servitude provided that the owner of the servient immovable shall compensate the owner of the dominant immovable for any damage arising from termination of the servitude.

 (2) If the owner of a dominant immovable has lost interest in exercising the rights arising from a real servitude, the owner of the servient immovable has the right to demand that the owner of the dominant immovable consent to the termination of the real servitude. A loss of interest is presumed if the owner of the dominant immovable has not used the real servitude for ten years or if the owner has allowed the use of the servient immovable in a manner which is contrary to the real servitude during the same period.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Division 2 CONTENT  

§ 178.  Manner of exercise of real servitude

 (1) A real servitude grants the right to perform only those acts which in view of the content of the servitude are necessary in the interests of the dominant immovable. The content of a real servitude shall be determined by agreement of the parties unless otherwise provided by law.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) A real servitude shall be exercised in a manner which is least cumbersome to the servient immovable.

 (3) An increase in the needs of the dominant immovable does not in itself increase the encumbrance incumbent on the servient immovable.

§ 179.  Exercise of real servitude by means of construction or installation

 (1) If a real servitude is exercised on the servient immovable by means of a construction or installation, the owner of the dominant immovable is required to construct and maintain it and upon the extinguishment of the servitude, to remove it at the expense of the owner of the dominant immovable on demand of the owner of the servient immovable unless otherwise provided by law or the transaction establishing the servitude.

 (2) If the construction or installation can also be utilised in the interests of the servient immovable, the owners of the dominant and servient immovables shall bear the construction and maintenance expenses corresponding to the received benefit.

 (3) If the owner of a servient immovable has a maintenance obligation with respect to a construction or installation, the corresponding provisions concerning real encumbrances apply.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (4) The owner of a dominant immovable has the right to use the servient immovable for performance of construction and maintenance work necessary for use of the servitude.

§ 180.  Change in manner of exercise of real servitude

 (1) The owner of a servient immovable has the right to demand a change in the manner of exercise of the real servitude at the expense of the owner if the change in the manner of exercise may also achieve the current economic purpose of the real servitude and if the current manner of exercise as compared to the new manner is considerably more prejudicial to the interests of the owner of the servient immovable. The expenses related to the change in the manner of exercise of a servitude shall be paid by the owner of the servient immovable in advance.

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 181.  Change of place of exercise of real servitude

 (1) If the exercise of a real servitude is confined to use of one part of the servient immovable and some other part is as suitable for such use, and the exercise of the real servitude on the current part as compared to some other part is considerably more prejudicial to the owner of the servient immovable, the owner has the right to demand that the real servitude be exercised on the other part of the immovable. The expenses relating to relocation shall be paid by the owner of the servient immovable in advance.

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 182.  Indivisibility of real servitude

 (1) A real servitude is indivisible.

 (2) If a dominant immovable is divided, the real servitude remains valid for the benefit of all parts. After division of a dominant immovable, exercise of the real servitude is not permitted in the extent where it becomes more encumbering with respect to the servient immovable.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) If after division of a dominant immovable, exercise of the real servitude is confined to the interest of one part, the owner of the servient immovable has the right to demand deletion of the real servitude from the land register with respect to the other parts.

 (4) Upon division of a servient immovable, the real servitude remains valid with respect to all parts.

 (5) If after division of a servient immovable, the real servitude does not encumber or cannot encumber some of its parts, the owner of an unencumbered part has the right to demand deletion of the real servitude from the land register with respect to the owner's part.

§ 183.  Rights of use of one and same ranking

  If several servitudes or a servitude and another right of use which rank equally in the land register encumber an immovable and these rights cannot be fully or partly exercised together, each entitled person may demand exercise of the rights in a manner which most complies with the interests of all entitled persons.

§ 184.  Removal of interference with real servitude

  In the event of interference with the exercise of a real servitude, the entitled person shall have the rights specified in § 89 of this Act.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 1841.  Protection of possession of person exercising real servitude

  If the possessor of a dominant immovable is prevented from exercising a servitude entered in the land register for the benefit of the actual owner of the dominant immovable, the provisions concerning protection of possession apply accordingly, provided that the servitude has been exercised at least once within a year before the violation.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 185.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Division 3 INDIVIDUAL REAL SERVITUDES  

§ 186. – § 200. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Chapter 9 PERSONAL SERVITUDES  

Division 1 USUFRUCT  

Subdivision 1 Definition, creation and extinguishment  

§ 201.  Definition of usufruct

 (1) A usufruct encumbers an immovable in such a way that the person for whose benefit the usufruct is established is entitled to use the immovable and to acquire the fruits thereof.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) A usufruct may be restricted by the exclusion of a particular manner of use.

 (4) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 202.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 203.  Creation of usufruct

  A real right contract entered into for the establishment of a usufruct shall be notarially authenticated.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 204. – § 209. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 210.  Extinguishment of usufruct by death of usufructuary

 (1) A usufruct extinguishes by the death of the usufructuary unless otherwise provided by law.

 (11) If a usufruct is established for the benefit of several persons, in the event of death or dissolution of one of the usufructuaries, the shares in the usufruct of the other usufructuaries increase in accordance with their size, unless agreed otherwise.

 (2) If the law or a transaction designates that a usufruct shall transfer to a successor of the usufructuary, the usufruct shall remain valid with respect to the successor.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 211.  Extinguishment of usufruct with respect to legal person

 (1) A usufruct extinguishes upon dissolution of the usufructuary who is a legal person.

 (2) A usufruct of a legal person extinguishes in every case after 100 years after creation of the usufruct.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 212.  Termination of usufruct

 (1) A usufruct may be terminated by agreement of the usufructuary and the owner.

 (11) A usufructuary has the right to demand termination of the usufruct provided that the usufructuary compensates the owner of the immovable for any damage caused as a result of the termination of the usufruct. A usufructuary shall notify the owner of the immovable of the usufructuary's desire to terminate the usufruct six months in advance.

 (2) The owner of an immovable may demand termination of a usufruct if:
 1) the usufruct has lost all importance for the usufructuary;
 2) the damage to the owner is significantly greater than the benefit to the usufructuary;
 3) the usufructuary does not give security to the owner of the immovable (§ 224).

 (3) In the cases specified in subsections (1) – (2) of this section, the corresponding provisions concerning termination of a real servitude apply unless otherwise provided by law.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 2 Content  

§ 213.  Determination of content of usufruct

  The rights and obligations arising from a usufruct shall be determined by law or the transaction which is the basis for the creation of the usufruct.

§ 214.  Rights of usufructuary

 (1) A usufructuary has the right to possess and use the thing subject to usufruct.

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) A usufructuary has the right to the fruit of the thing.

 (4) The natural fruit which ripens and is severed during the usufruct period belongs to the usufructuary.

 (5) The civil fruit which is created during the usufruct period belongs to the usufructuary regardless of the time of its collection.

 (6) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 215.  Prohibition of transfer of usufruct

  A usufruct is not transferable. The rights and obligations arising from a usufruct may be exercised by another person unless otherwise provided by law or the transaction which is the basis for the creation of the usufruct.

§ 216.  Return of object of usufruct

  Upon extinguishment of a usufruct, the usufructuary or legal successor thereof is required to return the object of the usufruct to the owner in the state provided for in subsection 218 (1).

§ 217.  Division of immovables subject to usufruct

  Upon division of an immovable which is subject to usufruct, the real servitude provisions concerning division of a servient immovable apply (subsections 182 (4) and (5)).

§ 218.  Preservation and use of thing

 (1) A usufructuary is required to preserve the current economic purpose of a thing and to use the thing in a regular manner and prudently. The usufructuary shall not significantly change or transform the thing.

 (2) The rights of a usufructuary with respect to the use of a thing which is subject to usufruct shall not be greater than the rights of the owner.

 (3) Pursuant to the procedure provided by law, a usufructuary may use the mineral resources and forest to the extent necessary for regular management of the immovable.

§ 219.  Maintenance of thing

 (1) A usufructuary is required to maintain a thing which is subject to usufruct at the expense of the usufructuary and to make repairs and renovations necessary for ordinary maintenance of the thing.

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) A usufructuary is not liable for a change of or decrease in value of a thing which accompanies the regular exercise of the usufruct.

§ 220.  Notification obligation of usufructuary

 (1) If a thing subject to usufruct is damaged, or repairs or renovations which exceed ordinary maintenance are necessary for the preservation of the thing, the usufructuary is required to notify the owner promptly.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) A usufructuary is required to notify the owner if a third person gives notice of the person's right to the thing subject to the usufruct.

§ 221.  Disposal of accessories of immovable

 (1) A usufructuary has the right to dispose of the accessories of an immovable.

 (2) In the case of a decrease or severance of accessories due to regular management of an immovable, the usufructuary is required to replace these things with new ones. Things used to replace accessories transfer into the ownership of the owner of the immovable. If accessories did not belong to the owner of the immovable, the things used to replace the accessories transfer into the ownership of the owner of the replaced accessories.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 222.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 223.  Payment obligation of usufructuary and encumbrances

 (1) Taxes and debt interest incumbent on the object of a usufruct shall be paid and the encumbrances, management and other expenses shall be borne by the usufructuary according to the duration of the rights of the usufructuary.

 (2) If the taxes, encumbrances or expenses are collected from the owner, the usufructuary is required to compensate the owner to the same extent.

§ 224.  Right of owner to demand security

  The owner of a thing has the right to demand security from the usufructuary if the danger of a significant violation of the rights of the owner is evident from the activities of the usufructuary.

Division 2 PERSONAL RIGHT OF USE  

§ 225.  Definition of personal right of use

 (1) A personal right of use encumbers an immovable such that the person for whose benefit it is established is entitled to use the immovable in a particular manner or to exercise with respect to the immovable a particular right which in substance corresponds to a real servitude.

 (2) In the case of doubt, the extent of personal right of use shall be determined according to the needs of the entitled person.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 226.  Transfer and sublease of personal right of use
[RT I, 25.01.2017, 1 - entry into force 01.03.2017]

 (1) A personal right of use may be transferred to another person with the consent of the owner of the immovable without changing the duration of the personal right of use. The acquirer of a personal right of use and initial holder of the right shall be solidarily liable to the owner of the immovable for the performance of the obligations arising from the personal right of use.

 (2) Where the object of a personal right of use is a utility network or construction, consent of the owner of the immovable shall not be required for the transfer or encumbrance of the personal right of use.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) Where the object of a personal right of use is a utility network or construction, the person for whose benefit the personal right of use is established may sublease it under a contract entered into in writing for the installation of engineering structures necessary for the provision of electronic communications services without the consent of the owner of the immovable, provided that the protective zone of the added engineering structures does not extend beyond the area of the personal right of use.
[RT I, 25.01.2017, 1 - entry into force 01.03.2017]

§ 227.  Personal right of use in residential building

 (1) A personal right of use in a residential building encumbers the immovable such that the person for whose benefit it is established has the right to use the residential building or a part thereof situated on the immovable for habitation.

 (2) A person who has the right specified in subsection (1) of this section may house in the residential building members of his or her family and persons who are needed for taking care of him or her.

 (3) If a right of use is granted to several persons jointly, the right of use continues as long as any of these persons is alive unless otherwise provided by the basis for the creation of the right of use.

 (4) If a right of use is granted in part of a residential building, the entitled person may also use the rooms, furnishings and fixtures designated for common use by the residents.

§ 228.  Application of provisions concerning real servitude and usufruct

  In addition to the provisions of §§ 225–227, the corresponding provisions for a real servitude apply to a personal right of use. If a personal right of use is related to possession, the corresponding provisions concerning usufruct apply.

Part 5 REAL ENCUMBRANCES  

Chapter 10 DEFINITION, CREATION AND EXTINGUISHMENT  

§ 229.  Definition of real encumbrance

 (1) An immovable may be encumbered such that the actual owner of the immovable must pay periodic payments in money or in kind to the person for whose benefit the real encumbrance is established, or perform particular acts.

 (2) A real encumbrance may also be established for the benefit of the actual owner of another immovable.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 230.  Classification of real encumbrances

 (1) A real encumbrance is an encumbrance in public law if it is established pursuant to law for the benefit of the state, a local government or other legal person in public law.

 (2) A real encumbrance is an encumbrance in private law if it is established for the benefit of a natural person, a legal person in private law or the actual owner of another immovable.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 231.  Creation of real encumbrance

 (1) A real right contract entered into for the establishment of a real encumbrance shall be notarially authenticated.

 (2) Upon the establishment of a real encumbrance, the monetary value of the real encumbrance shall be determined, if possible, and entered in the land register.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 232.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 233.  Termination of real encumbrance on demand of entitled person

  An entitled person may demand termination of a real encumbrance and its redemption by an obligated person if:
 1) the encumbered immovable is divided and thereby the rights of the entitled person are considerably damaged; or
 2) the obligated person considerably decreases the value of the encumbered immovable and does not give security for performance of the obligations arising from the real encumbrance; or
 3) the obligated person fails to perform the obligations arising from the real encumbrance for three consecutive years.

§ 234.  Termination of real encumbrance on demand of obligated person

 (1) An obligated person may demand termination of a real encumbrance by its redemption from the entitled person if:
 1) the entitled person does not perform the agreement which is the basis for the creation of the real encumbrance; or
 2) the real encumbrance has continued for thirty years regardless of a longer term indicated in the land register entry or disallowance of redemption.

 (2) If redemption of a real encumbrance is demanded on the basis provided for in clause (1) 2) of this section, one year advance notice shall be given.

 (3) Redemption shall not be demanded if the real encumbrance is established for the benefit of a particular natural person, is established pursuant to law or is related to a real servitude.

§ 235.  Redemption price

 (1) The value of a real encumbrance indicated in the land register entry shall be taken as the basis for specification of the redemption price of the real encumbrance.

 (2) If the value of a real encumbrance is not entered in the land register, the entry is insufficient or the monetary value of acts arising from the real encumbrance has changed significantly, the redemption price shall be specified by a court, which shall consider the actual circumstances and deem the duration of the real encumbrance to be thirty years.

§ 236.  Expiration of obligation arising from real encumbrance

 (1) A real encumbrance is not created by prescription or extinguished by expiration.

 (2) Each individual obligation arising from a real encumbrance expires after the same period as the general limitation period of a claim from the date it becomes a personal debt of the obligated person (subsection 239 (1)).
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Chapter 11 CONTENT  

§ 237.  Connection of real encumbrance to immovable

 (1) A real encumbrance transfers to each acquirer of an immovable together with the encumbered immovable regardless of the consent of the acquirer.

 (2) A real encumbrance established for the benefit of the actual owner of an immovable shall not be severed from the immovable.

 (3) A real encumbrance established for the benefit of a particular person shall not be connected to the immovable.

§ 238.  Transferability of real encumbrance

 (1) A real encumbrance established for the benefit of a particular person may be transferred to another person if the real encumbrance is transferable by its nature and does not increase thereby.

 (2) A real encumbrance is not transferable if an individual obligation arising from the real encumbrance is not transferable.

§ 239.  Liability for obligations arising from real encumbrance

 (1) An owner is liable with the encumbered immovable for performance of the individual obligations arising from a real encumbrance. The owner of an immovable is also personally liable for the performance of each individual obligation which falls due within the duration of the owner's ownership, unless otherwise agreed.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (11) If a financial claim secured by a real encumbrance is not performed, the entitled person has the right to demand compulsory execution pursuant to the procedure provided for in the Code of Enforcement Procedure.
[RT I 2009, 68, 463 - entry into force 01.01.2010]

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) If an encumbered immovable is divided, the real encumbrance continues to be valid with respect to the individual parts and the owners of the individual parts are solidarily liable for performance of the obligations.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 240.  Validity of real encumbrance upon division of dominant immovable

 (1) Upon division of an immovable for the benefit of whose actual owner a real encumbrance is established (dominant immovable), the real encumbrance continues to be valid for the benefit of the parts.

 (2) If the obligations arising from a real encumbrance are divisible, the real encumbrance shall be divided among the parts specified in subsection (1) of this section according to their size. If the obligations are not divisible, the owners of these parts are solidarily entitled to demand performance.

 (3) Upon division of a dominant immovable, the owner of the immovable may specify that the real encumbrance is valid with respect to only one or several parts. The specification shall be entered in the land register.

 (4) If the owner of a dominant immovable transfers one part of the immovable without making provision for division of the real encumbrance, the real encumbrance remains valid with respect to the part of the immovable which is retained by the owner.

 (5) If due to its nature a real encumbrance is connected to one of the parts created upon division of the immovable, the obligated person may demand extinguishment of the real encumbrance with respect to the other parts.

Part 6 RIGHT OF SUPERFICIES  

Chapter 12 DEFINITION, CREATION AND EXTINGUISHMENT  

§ 241.  Definition and extent of right of superficies

 (1) An immovable may be encumbered such that the person for whose benefit a right of superficies is constituted has a transferable and inheritable right for a specified term to own a construction permanently attached to the immovable. Only one right of superficies may be established on an immovable.

 (2) In addition to the land under a construction, a right of superficies extends to the part of the immovable which is necessary for use of the construction.

 (3) The extent of a right of superficies shall not be confined to one part of the construction, such as a storey.

 (4) The provisions concerning immovables apply to a right of superficies unless otherwise provided by law.

 (5) A construction which is constructed on the basis of a right of superficies or exists at the time of its constitution and to which the right of superficies extends is an essential part of the right of superficies.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 242.  Establishment and transfer of right of superficies

 (1) A transaction by which the establishment or transfer of a right of superficies is undertaken shall be notarially authenticated.

 (2) A real right contract entered into for the establishment or transfer of a right of superficies shall be notarially authenticated.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 243.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 244.  Termination of right of superficies by agreement

  Consent of the owner of the immovable is required for termination of a right of superficies. Consent shall be given to a land registry department or the holder of the right of superficies (superficiary). Consent cannot be withdrawn.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 2441.  Reversion of right of superficies

 (1) If a superficiary has not erected the required construction within the term set upon the establishment of the right of superficies or if a superficiary materially violates contractual obligations thereof, the owner of the immovable has the right to demand that the superficiary consent to entry of the right of superficies in the name of the owner (reversion).

 (2) The right of an owner to demand entry of a right of superficies in the name of the owner shall not be separate from the immovable.

 (21) Instead of demanding entry of the right of superficies in the name of the owner, the owner may demand transfer of the right of superficies to a person designated by the owner.

 (3) The limitation period of the claim specified in subsection (1) of this section expires six months after the date the owner of the immovable became aware of the existence of the relevant prerequisite, however, not later than two years after the creation of the claim.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 2442.  Compensation for right of superficies

 (1) Upon reversion of a right of superficies, the owner shall pay compensation to the superficiary. The content of a right of superficies may be an agreement concerning the amount of compensation and method of payment or preclusion of compensation. If the amount of compensation is not agreed upon, the amount shall be deemed to equal the usual value of the right of superficies.

 (2) If a right of superficies is established for the erection of a residential building, no agreement shall be made for the payment of compensation in an amount less than two thirds of the usual value of the right of superficies.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 2443.  Preservation of encumbrance

 (1) Upon the reversion of a right of superficies, the following encumbrances incumbent on the right of superficies are preserved:
 1) a mortgage or real encumbrance which does not belong to the superficiary;
 2) other restricted real right which encumbers an immovable also encumbered by the right of superficies.

 (2) Other real rights incumbent on a right of superficies become invalid.

§ 245.  Extinguishment of right of superficies upon acquisition by owner of immovable

 (1) If one and the same person becomes the owner of a right of superficies and the plot of land, the right of superficies shall be deleted from the land register on the basis of the application of the person. Until deletion of the entry, the right of superficies continues as a real right unless the owner submits an application for the deletion of the right of superficies.

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 246.  Preservation of right of superficies upon destruction of construction

  A right of superficies does not extinguish by destruction of the construction.

Chapter 13 CONTENT OF RIGHT OF SUPERFICIES  

§ 247.  Exercise of rights of superficiaries

 (1) A superficiary shall not violate the rights of the owner of the encumbered immovable in the exercise of the superficiary's rights.

 (2) A superficiary shall ensure the preservation of the construction unless otherwise agreed by the superficiary and the owner of the immovable.

§ 248.  Prohibition of restriction of right of superficies

 (1) A right of superficies shall not be restricted by conditions which are contrary to the nature of the lease.

 (2) A right of superficies shall not be established with a resolutive condition. Any agreement whereby the extinguishment of a right of superficies is bound to a resolutive condition and any agreement whereby the extinguishment of a right of superficies is bound to the death of the superficiary is void.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 249.  Disposal of right of superficies

 (1) A superficiary has the right to transfer or bequeath a right of superficies or to encumber it with real security, a servitude, a real encumbrance or a right of pre-emption. A right of superficies shall not be encumbered with another right of superficies.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (11) The consent of the owner is required for transfer of a right of superficies if such condition is entered in the land register. The owner may also establish, as a condition for the grant of consent, that all agreements under the law of obligations entered into between the owner and the superficiary are assumed by the acquirer of the right of superficies.

 (2) The consent of the owner is required for encumbrance of a right of superficies with a real right if such condition is entered in the land register.

 (3) [Repealed]

 (4) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 2491.  Granting consent

 (1) If in the case provided for in subsection 249 (11) it may be presumed that the objective sought by the constitution of the right of superficies is not essentially changed or endangered and that the acquirer ensures proper performance of the obligations arising from the content of the right of superficies, the superficiary may demand that the owner grant consent for the transfer of the right of superficies.

 (2) If in the case provided for in subsection 249 (2) it may be presumed that the encumbrance may be integrated with regular management and that the objective sought by the constitution of the right of superficies is not essentially changed or endangered, the superficiary may demand that the owner grant consent for the encumbrance of the right of superficies.

 (3) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 250.  Ranking of right of superficies

  A right of superficies may only be constituted with a first ranking in the land register. Other real rights or notations shall not have the same ranking as a right of superficies.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 251.  Term of right of superficies

 (1) A right of superficies may only be established for a certain term but for not more than 99 years.

 (2) If the term is unspecified or more than 99 years, the term shall be deemed to be 99 years.

 (3) After the term has elapsed, the owner of an immovable and the superficiary may extend the right of superficies by agreement but for not more than 99 years. Extension of the right of superficies shall be entered in the land register.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 252.  Fate of construction upon end of term of right of superficies

 (1) A superficiary has the right to remove the superficiary's construction within one year before the due date of the right of superficies unless the owner of the immovable uses the right specified in subsection (3) of this section. If the owner of the immovable presents a demand for removal not later than four months before the end of term, the superficiary is required to do so.

 (2) A construction which is not removed by the end of term becomes an essential part of the immovable and transfers into the ownership of the owner of the immovable. If the owner of the immovable presents a demand for removal in time, the owner of the immovable may demand payment for removal of the construction from the superficiary if the owner of the construction removes it within one year after the end of term.

 (3) The owner of an immovable has the right to demand, not later than one year before the due date, that the construction be left to the owner of the immovable for payment equal to the damage arising to the superficiary from the loss of the right of removal specified in subsection (1) of this section.

 (4) The provisions of subsections (1) – (3) of this section are valid insofar as the entry in the land register does not specify otherwise.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 253.  Compensation upon end of term of right of superficies

 (1) If a right of superficies extinguishes due to expiry of its term, the owner of the immovable shall pay the superficiary compensation for the construction which remains on the immovable. Upon the establishment of a right of superficies, agreement may be made concerning the amount of compensation and method of payment or preclusion of compensation. If the amount of compensation is not agreed upon, the amount shall be deemed to equal the usual value of the right of superficies.

 (11) If a right of superficies is established for the erection of a residential building, no agreement shall be made for the payment of compensation in an amount less than two thirds of the value of the right of superficies.

 (2) The owner of the immovable shall be relieved of the obligation to pay compensation if the owner of the immovable extends the term of the right of superficies to the end of the period of the presumed life of the construction. If the superficiary does not consent to extension of the term, the superficiary loses the right to compensation.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 254.  Payment for right of superficies

 (1) A superficiary shall make a payment for the right of superficies to the owner of the immovable unless otherwise agreed.

 (2) The payment for a right of superficies shall be made according to an agreement in money or other fungible things such that upon constitution of the right of superficies, the amount of payment or the bases for calculation of the amount of payment may be specified in advance for the whole term of the right of superficies.

 (3) A change in the amount of payment payable for a right of superficies according to changing conditions may be agreed to upon the constitution of the right of superficies if the time and extent of change of the conditions can be determined.

 (4) The payment obligation for a right of superficies may be entered in the land register as a real encumbrance.

 (41) The consent of the lower ranking owners in the land register is required for the change of a real encumbrance established to secure the right of superficies payment due to a change in the amount of payment payable for the right of superficies pursuant to subsection (3) of this section only if the increase in the payment significantly exceeds the change of the conditions.

 (42) It may be agreed concerning the right of superficies payment that:
 1) differently from the provisions of subsection 158 (3) of the Code of Enforcement Procedure, the real encumbrance established to secure payment shall be preserved if the owner on the basis of a real encumbrance or another person with a restricted real right of a higher or same ranking claims payment for the right of superficies;
 2) the actual superficiary has the right with regard to the actual owner of the real encumbrance to encumber the right of superficies with a mortgage of a determined extent of the same or higher ranking.

 (43) If a right of superficies is encumbered with a restricted real right of the same ranking with the real encumbrance established to secure the right of superficies payment, the consent of the person for whose benefit the restricted real right is established is required for entry in the land register of the mortgage specified in clause (42) 2) of this section.

 (5) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (6) The co-owners of a right of superficies are solidarily liable for the right of superficies payment.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

§ 255.  Taxes and encumbrances

  All taxes incumbent on a plot of land encumbered with a right of superficies shall be paid and real encumbrances in public law shall be borne by the superficiary, unless otherwise agreed.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 2551.  Agreements

  The content of the right of superficies also includes the agreements between the owner and superficiary concerning:
 1) the construction, maintenance and use of a construction;
 2) the insurance of a construction and its reconstruction in the case of its destruction;
 3) the obligation of the superficiary to pay contractual penalties;
 4) the obligation of the superficiary to transfer, upon the arrival of a corresponding prerequisite, the right of superficies to the owner;
 5) the compensation to be paid to the superficiary for the construction upon the extinguishment of the right of superficies or upon the reversion of the right of superficies;
 6) the bearing of encumbrances in public law and private law and payment of taxes;
 7) the grant of preferential right to the superficiary to renew the right of superficies after its extinguishment;
 8) the obligation of the owner of the immovable to sell the immovable to its actual superficiary.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Part 7 RIGHT OF PRE-EMPTION  

Chapter 14 DEFINITION, CREATION AND EXTINGUISHMENT  

§ 256.  Definition of right of pre-emption

 (1) An immovable may be encumbered with a right of pre-emption relating to real rights.

 (2) A right of pre-emption may be established for the benefit of a particular person or the actual owner of another immovable.

 (3) A legal share of an immovable may be encumbered with a right of pre-emption only if it is the share of a co-owner.
[RT I 2003, 78, 523 - entry into force 27.12.2003]

§ 257.  Establishment and meaning of right of pre-emption

 (1) A transaction by which the establishment of right of pre-emption is undertaken shall be notarially authenticated.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) A real right contract required for the establishment of right of pre-emption shall be notarially authenticated.

 (3) Right of pre-emption entered in the land register has the same legal force with regard to third persons as a preliminary notation securing a claim for the transfer of ownership. Right of pre-emption with respect to an immovable which is created pursuant to law and with regard to which a notation has been entered in the land register, and the right of pre-emption of a co-owner of an immovable have the same legal force.

 (4) The provisions of the Law of Obligations Act concerning right of pre-emption apply to relationships between an owner and a person with the right of pre-emption, unless otherwise provided by this Act.

 (5) [Repealed - RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

§ 258.  [Repealed - RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

§ 259.  [Repealed - RT I 2003, 78, 523 - entry into force 27.12.2003]

§ 260.  Restrictions on transfer of right of pre-emption

 (1) A right of pre-emption established for the benefit of the actual owner of an immovable shall not be severed from the immovable.

 (2) A right of pre-emption established for the benefit of a particular person shall not be connected to any other immovable.

 (3) The right of pre-emption established for the benefit of a particular person is not transferable or inheritable.

Chapter 15 CONTENT  

§ 261.  [Repealed - RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

§ 2611.  Rights of purchaser

 (1) A purchaser or the legal successor of a purchaser may refuse to grant their consent to entry of a person with the right of pre-emption in the land register as an owner and to transfer the immovable until the purchaser or the legal successor of a purchaser is compensated for the purchase price paid.

 (2) After entry of a person with the right of pre-emption in the land register as an owner, a purchaser may refuse to transfer the immovable until the purchaser is compensated for the purchase price paid by the purchaser.
[RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

§ 2612.  Payment of purchase price

  If, pursuant to § 2611 of this Act, a person with the right of pre-emption is required to pay the purchase price to a purchaser or the legal successor of a purchaser, the person with the right of pre-emption is released from the obligation to pay the purchase price to the seller.
[RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

§ 2613.  Release of purchaser from obligation to pay purchase price

  If a purchaser or the legal successor of a purchaser loses immovable property ownership due to the exercise of right of pre-emption, the purchaser or the legal successor shall be released from the obligation to pay the purchase price. A purchaser may request that a seller repay the purchase price already paid only if the purchaser withdraws from the contract of sale.
[RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

§ 2614.  Right of pre-emption upon division of immovable

  Upon the division of an immovable, the right of pre-emption remains with respect to each immovable created as a result of the division.
[RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

§ 262. – § 275. [Repealed - RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

Part 8 RIGHT OF SECURITY  

Chapter 16 GENERAL PROVISIONS  

§ 276.  Definition and classification of pledge

 (1) A thing may be encumbered with a pledge (right of security) such that the person for whose benefit the pledge is established has the right to satisfaction of the claim secured by the pledge out of the pledged property, unless the claim is appropriately performed.

 (2) A pledge is security over movables or real security.

§ 277.  Object of pledge

 (1) Things and proprietary rights the pledging of which is not prohibited by law may be pledged (object of pledge).

 (2) Property for which a claim for payment is not permitted by law shall not be pledged.

 (3) Several pledges may be established on one and the same object of pledge for the benefit of one or several creditors unless otherwise provided by law or a pledge contract.

 (4) A co-owner's legal share in a thing may only be encumbered as a whole.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 278.  Pledgor

  A debtor or a third person may be a pledgor.

§ 279.  Claim secured by pledge

 (1) Any claim which can be valuated in money may be secured by a pledge.

 (2) A conditional claim may also be secured by a pledge.

 (3) A future claim may be secured by a pledge.

 (4) Collateral claims relating to a claim, including interest and penalties, are also secured by a pledge unless otherwise provided by law or a contract.

 (5) A transaction which is entered into after the establishment of a pledge and by which the liability of the debtor of the claim secured by the pledge is increased is not valid with regard to the owner of the thing encumbered with the pledge, unless otherwise provided by a contract.

 (6) Procedure expenses, expenses relating to the sale of the thing and expenses necessary for the preservation of a pledged object which are incurred by the pledgee are also secured by the pledge.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

 (7) A pledgor who is not the debtor may present the same objections against a claim secured by the pledge which may be presented by the debtor or a surety. The pledgor may also present objections if the debtor does not contest the claim.
[RT I, 06.12.2010, 1 - entry into force 05.04.2011]

§ 280.  Preference of claim secured by pledge

  A claim secured by a pledge shall be preferred to all other claims with respect to the pledged property unless otherwise provided by law.

Chapter 17 SECURITY OVER MOVABLES  

Division 1 POSSESSORY PLEDGE  

Subdivision 1 Definition, creation and extinguishment  

§ 281.  Definition of possessory pledge

 (1) A movable may be encumbered with a pledge such that the pledged thing is transferred into the possession of the pledgee and the establishment of a possessory pledge is agreed upon. A thing may also be encumbered by a pledge so that the thing is transferred to a third person and the pledgee obtains indirect possession of the pledged thing.

 (2) The provisions concerning possessory pledges apply correspondingly to any right of security over movables which is created pursuant to law, unless otherwise provided by law.

 (3) If a movable is encumbered with several rights of security, the rankings of the rights of security shall be specified according to the time of creation of the rights of security.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 282.  Creation of possessory pledge

 (1) A possessory pledge is created by transfer of possession of a thing from the pledgor to the pledgee if they have agreed on the establishment of the pledge. If the thing is already in the possession of the pledgee, a pledge is created by entering into a pledge contract.

 (11) A possessory pledge is not created if, upon establishment of a possessory pledge on the thing encumbered with the pledge, the pledgee obtains common possession together with the owner of the thing encumbered with the pledge.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (12) Upon the pledging of a thing for which a document of title has been issued, transfer of the document of title is deemed to equal transfer of the possession of the thing.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) An agreement for establishment of a pledge (possessory pledge contract) shall be entered into in writing if the value of the pledged thing exceeds 50 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (3) Several possessory pledges shall not be established on the same movable.

§ 2821.  Acquisition of right of security in good faith

 (1) A pledgee also obtains a right of security in the cases specified in § 282 of this Act if the pledgor was not entitled to establish a pledge, unless the pledgee did not act in good faith upon encumbrance of the object with a right of security.

 (2) A pledgee acted in bad faith if the pledgee knew or ought to have known upon encumbrance of an object with a right of security that the pledgor had no right to encumber the object with a pledge.

 (3) Acquisition of a right of security in good faith pursuant to subsection (1) of this section is not effected if a thing is stolen, lost or dispossessed in any other manner from the owner against the will of the owner. This provision does not apply to the pledging of bearer securities.

 (4) If a pledged thing is encumbered with the right of a third person, the right of security obtains a higher ranking than that right, unless the pledgee knew or ought to have known about the existence of the right at the moment of obtaining the right of security.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 283.  Possessory pledge on several things

 (1) Upon establishment of a possessory pledge on several things, the entire claim is secured by each thing.

 (2) A pledgee may claim payment for the pledged thing at the pledgee's discretion unless otherwise provided by the pledge contract.

§ 284.  Extinguishment of possessory pledge by termination of claim

  A possessory pledge extinguishes by termination of the secured claim.

§ 285.  Extinguishment of possessory pledge by destruction of movable

 (1) A possessory pledge extinguishes by destruction of the pledged movable.

 (2) If a pledged thing was insured, the pledgee has the right to take possession of the insurance proceeds in the case of complete or partial destruction of the thing. Insurance proceeds shall be deposited on the demand of the pledgor.

 (3) In the event of complete or partial destruction of a pledged object, the pledgee may demand that the owner of the pledged object transfer or deposit that which is acquired in compensation for the destruction of the object.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 286.  Other bases for extinguishment of possessory pledge

  A possessory pledge extinguishes if:
 1) one and the same person becomes the pledgee and the owner of the pledged thing, unless the owner has legitimate interest in the continuation of the right of security;
 2) the pledged thing is no longer in the possession of the pledgee and the pledgee cannot reclaim the thing;
 3) the pledgee returns the pledged thing to the pledgor or notifies the pledgor of discharge of the pledge;
 4) a third person specified in subsection 281 (1) of this Act return the pledged thing to the pledgor.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 2 Content  

§ 287.  Obligations of pledgee upon safe-keeping of pledged thing

 (1) A pledgee is required to:
 1) preserve and maintain the pledged thing;
 2) notify promptly the pledgor of a danger of destruction of the thing.
 3) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) The expenses for preservation and maintenance of a pledged thing shall be borne by the pledgor unless otherwise provided by the pledge contract.

 (3) If the pledgee violates the obligations in safe-keeping the pledged thing, the pledgor has the right to satisfy the claim and demand return of the pledged thing.

§ 288.  Right of pledgee to use pledged thing

 (1) A pledgee does not have the right to use a pledged thing unless otherwise provided by the pledge contract.

 (2) A pledgee who uses a pledged thing is required to report on it to the pledgor pursuant to the procedure provided by the pledge contract.

 (3) The income received from use of a pledged thing shall be calculated to cover expenses, interest and the debt unless otherwise provided by the contract.

§ 289.  Transfer of possessory pledge together with claim

 (1) Upon transfer of a claim to a new creditor, a possessory pledge also transfers to the new creditor and the new creditor has the right to claim the pledged thing from the pledgee.

 (2) By taking possession of a pledged thing, the rights and obligations of the current pledgee transfer to the new pledgee.

 (3) If upon transfer of a claim it is agreed that a possessory pledge will not transfer, the possessory pledge extinguishes.

 (4) A possessory pledge shall not transfer without a claim.

 (5) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 290.  Return of pledged thing

  Upon extinguishment of a possessory pledge, the pledgee is required to return the pledged thing to the pledgor.

§ 291.  Transfer of claim to pledgor

  If a debt is paid by the pledgor who is not the debtor, the claim transfers to the pledgor to the extent that the claim is satisfied. In this case, the provisions concerning surety apply.

§ 292.  Creation of right of sale for pledgee

 (1) Satisfaction of a claim of a pledgee is effected by sale of the pledged thing.

 (2) The right to sell a pledged thing is created for the pledgee if a claim secured by the pledge is not satisfied according to the claim.

 (3) Any agreement entered into before the creation of the right of sale whereby the pledgee acquires the pledged thing for satisfaction of a claim secured by the pledge is void.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 293.  Notification of sale

 (1) A pledgee is required to notify the pledgor of the sale of the pledged thing one month in advance. Advance notice may be given after creation of the right of sale.

 (2) Notification specified in subsection (1) of this section may be waived if notification is impossible. In such case, the pledged thing shall not be sold before one month has passed since creation of the right of sale.

 (3) The term specified in subsections (1) and (2) of this section may be disregarded if the pledged object is in danger of perishing and any delay in selling would obviously result in a decrease in the value of the thing or destruction of the thing.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 294.  Sale of pledged thing

 (1) A pledged thing is sold by public auction.

 (2) The time and place of the public auction shall be made known to the pledgor and third persons who have rights in the pledged thing.

 (3) The pledgee and the pledgor may also participate in the public auction. If the thing is sold to the pledgee, the monetary value of the pledgee's claim shall be set off against the selling price.

 (4) The pledgee and the pledgor may agree to sell the pledged thing in a manner different from that specified in subsection (1) of this section. If a third person has a right in the pledged thing which extinguishes upon sale of the thing, the consent of the third person is required to change the manner of sale.

 (5) A pledgee who violates an agreement regarding the manner of sale of the pledged thing is liable for damage arising therefrom.

§ 295.  Money received from sale of pledged thing

 (1) The obligation of a pledgor shall be deemed performed to the extent of the money received from a sale of the pledged thing from which the necessary sale expenses have been deducted.

 (2) The money remaining after payment of the sale expenses and satisfaction of the claim of the pledgee shall be returned to the pledgor.

§ 296.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Division 2 REGISTERED SECURITY OVER MOVABLES  

Subdivision 1 General provisions  

§ 297.  Definition of registered security over movables

 (1) A patent, trade mark, industrial design, utility model, variety, layout-design of an integrated circuit, motor vehicle or aircraft which is entered in a register the data of which are public and maintenance of which is regulated pursuant to the procedure provided by law may be encumbered with a registered security over movables in such a way that the person in whose benefit the registered security over movables is established has the right to satisfaction of the claim secured by the pledge out of the pledged object.

 (2) A legal share in a pledged object specified in subsection (1) of this section can only be encumbered with a registered security over movables if it is the share of a co-owner.

 (3) A registered security over movables does not presume the existence of a claim to be secured.
[RT I 2004, 20, 141 - entry into force 22.04.2004]

§ 2971.  Information entered in register

  Only the information provided by law is entered in the register with regard to the registered security over movables.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 2972.  Judicial registered security over movables

 (1) To secure an action, a court may establish a registered security over movables to the extent of the claim of the action which shall be entered in the register as a judicial registered security over movables. The provisions concerning a registered security over movables apply to the judicial registered security over movables.

 (2) A judicial registered security over movables secures a claim satisfied on the basis of a judgment.

 (3) A judicial registered security over movables is entered in the register pursuant to the general procedure.

 (4) The provisions concerning judicial mortgages apply to judicial registered securities over movables unless otherwise provided by law.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 2973.  Making of entry in register

 (1) For establishment of a registered security over movables, for amendment of its content or termination thereof, an entry shall be made in the register on the basis of an application. An application is unilateral and it expresses the desire for an entry to be made in the registry. An application may also be contained in a real right contract.

 (2) If for making an entry, an application or consent of a person is needed, such application or consent may be replaced by a court decision which has entered into force and is subject to immediate execution and which establishes the obligation of the person to facilitate the making of the entry, or establishes a legal relationship based on which the entry must be made.

 (3) In the cases provided by law, an entry is ex officio made without an application.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 298.  Application of maritime mortgage provisions

 (1) The provisions of Chapter 1 of Part III of the Law of Maritime Property Act concerning maritime mortgages apply to registered securities over movables unless otherwise provided by law.

 (2) The provisions of §§ 15–17 and 19–22, subsection 28 (2) and §§ 43, 44, 46, 48, 50, 53 and 60–66 of Chapter I of Part III of the Law of Maritime Property Act do not apply to registered securities over movables.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 299.  Creation of registered security over movables

 (1) For creation of a registered security over movables, an agreement between the holder of the pledged object and the pledgee concerning encumbrance of the object with a registered security over movables and the making of an entry concerning the pledging in the corresponding register is required.

 (2) Upon registration, the pledgee and the monetary value of the registered security over movables shall be entered in the register.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 2991.  Extinguishment of registered security over movables

 (1) A registered security over movables extinguishes by agreement of the holder of the object encumbered with a registered security over movables and the pledgee and upon deletion of the entry made with regard to the registered security over movables.

 (2) A registered security over movables does not extinguish upon deletion of the pledged object from the register unless otherwise provided by law.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 2992.  Deletion of pledged object from register

 (1) The registrar notifies the pledgee immediately of deletion of the pledged object from the register.

 (2) Upon deletion of the pledged object from the register the registrar makes a notation under the registered security over movables concerning the deletion of the pledged object.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 300.  Ranking of registered security over movables

 (1) The ranking of a registered security over movables is determined by the time of entry in a register.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) If the applications for registration of pledges established on one and the same object are submitted concurrently, they shall be granted the same ranking and it shall be entered in the corresponding register.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) The provisions of subsections (1) and (2) of this section do not apply if the persons concerned have agreed on a different relationship between the ranking of rights and an entry has been made in the register concerning such agreement.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (4) The provisions of § 60 of this Act apply correspondingly to changes in the ranking of registered securities over movables.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (5) An agreement entered into between the holder of a pledged object and the pledgee upon the establishment of a registered security over movables whereby the holder has the right to establish a right on the pledged object the extent of which is determined and the ranking of which is higher than the ranking of the registered security over movables is valid only if an entry concerning the agreement has been made in a register.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (6) [Repealed - RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 3001.  Amendment of entry

 (1) Written consent of the registrar is required for amendment or deletion of an entry made with regard to a registered security over movables unless otherwise provided by law.

 (2) The provisions of subsection 65 (1) of this Act apply upon amendment or deletion of incorrect entries.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 3002.  Partial registered security over movables

 (1) A registered security over movables may be divided into parts.

 (2) An entry in the register is required for the division of a registered security over movables. An entry shall be made on the basis of an application of the pledgee, unless otherwise provided by law.

 (3) Partial registered securities over movables have the ranking of the divided registered security over movables.

 (4) Partial registered securities over movables are equal between themselves and have the same ranking unless otherwise provided by law or an entry.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 3003.  Transfer of registered security over movables

  Written consent of the pledgee and an entry in the register are required for transfer of a registered security over movables.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 3004.  Discharge of registered security over movables

 (1) If a pledgee discharges the registered security over movables, it is acquired by the holder of the object encumbered with the registered security over movables. For discharge of a registered security over movables, the pledgee shall submit a written application to the register on the basis of which an entry shall be made in the register.

 (2) If a pledgee partially discharges the registered security over movables, the holder of the object encumbered with the registered security over movables acquires the respective part of the registered security over movables. Exercise of the rights which arise from the partial registered security over movables which is transferred to the holder of the object encumbered with the registered security over movables shall not damage the interests of the pledgee.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 3005.  Pledging of registered security over movables

 (1) A registered security over movables is pledged as a whole.

 (2) Provisions concerning the pledge of claims apply to the pledge of a registered security over movables.
[RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 301.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 302.  Satisfaction of claims of pledgees

 (1) If a claim secured by a registered security over movables is not performed, the pledgee has the right to demand compulsory execution by compulsory auction.

 (2) Any agreement entered into before a claim secured by a registered security over movables falls due whereby the pledgee acquires the object encumbered with the registered security over movables for satisfaction of the claim secured by the registered security over movables is void.

 (3) An object encumbered with a registered security over movables is sold by public auction pursuant to the procedure provided by law on the basis of an execution document, unless otherwise provided by law.

 (4) Claims are satisfied according to the ranking of pledges unless otherwise provided by law.

 (5) Claims secured by pledges with one and the same ranking are satisfied in proportion to the amount of the claims.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 303.  Access to registered security over movables

  Everyone has the right to examine information entered in the register concerning registered security over movables.

§ 304.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 305.  [Repealed - RT I 2009, 30, 178 - entry into force 01.10.2009]

§ 306.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 2 Pledge of means of transport  

§ 307. – § 308. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 3 Commercial pledge  

§ 309.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 310. – § 312. [Repealed]

Subdivision 4 Pledge of intellectual property  

§ 313.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Division 3 PLEDGE OF RIGHTS  
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 314.  Rights as object of pledge

 (1) A proprietary right may be the object of a pledge if it is transferable.

 (2) The provisions of possessory pledge apply to the pledge of rights unless otherwise provided by law. The provisions of subsection 282 (3) of this Act do not apply to the pledge of rights.

§ 3141.  Financial collateral

 (1) Encumbrance of a right of claim to money in an account, securities or a credit claim with the right of security is deemed to be financial collateral if the collateral provider and the collateral taker each are one of the following persons or organisations:
 1) a person or agency specified in clause 6 (2) 1) or 2) of the Securities Market Act;
 2) a person or organisation specified in paragraph 2 (b) or (d) of Article 1 of the Directive 2002/47/EC of the European Parliament and of the Council on financial collateral arrangements (OJ L 168, 27.06.2002, p. 43–50);
 3) a linked system operator specified in subsection 2131 (1) of the Securities Market Act;
 4) an operator of a securities settlement system specified in subsection 214 (2) of the Securities Market Act;
 5) another person or organisation similar to the persons specified in clauses 1) – 4) of this subsection provided that the person has the right to be a collateral provider or a collateral taker according to legislation of a Contracting Party to the EEA or the EU.

 (2) Encumbrance of a right of claim to money in an account, securities or a credit claim with the right of security is deemed to be financial collateral also if one party to the transaction is a person or organisation specified in clauses (1) 1)–5) of this section and the collateral provider or the collateral taker is a company which according to its latest annual report or consolidated accounts meets at least two of the following criteria:
 1) an average number of employees of the company during the financial year is more than 250;
 2) the annual balance sheet total of the company exceeds 43 million euros;
 3) the annual turnover of the company exceeds 50 million euros.

 (3) Only securities specified clauses 2 (1) 1)–5) and 7) of the Security Market Act and in subsection (3) of the same section as well as other rights or claims related to the above securities may be encumbered with financial collateral provided that the securities or the rights or claims related to the securities are expressed and transferred only by the making of a registry entry within the meaning of subsection 917 (2) of the Law of Obligations Act.

 (4) A credit claim within the meaning of this Act is a claim which arises from a loan or credit issued by a credit institution or by a person or an organisation specified in Article 2 of the Directive 2006/48/EC of the European Parliament and of the Council relating to the taking up and pursuit of the business of credit institutions (OJ L 177, 30.06.2006, p. 1–200), except for a claim which arises from a consumer credit contract or a credit contract with a micro or small-sized undertaking. An undertaking is deemed to be a micro or small-sized undertaking if an average number of employees of the undertaking during the financial year is less than 50 and the annual balance sheet total or annual turnover of the undertaking does not exceed 10 million euros

 (5) Transfer of a right of claim to money in an account, securities or a credit claim to a person or organisation specified in subsection (1) or (2) of this section in order to provide collateral on the bases provided for in the Law of Obligations Act and in conformity with the provisions of subsection 3142 (1) of this Act is also deemed to be financial collateral
[RT I, 29.06.2011, 1 - entry into force 30.06.2011]

§ 3142.  Provision of financial collateral

 (1) Entry into a financial collateral agreement shall be evidenced in writing or in another legally equivalent form and the manner of providing financial collateral shall enable the collateral taker to control the object of financial collateral. Violation of the provisions of the first sentence of this subsection does not influence the validity of the financial collateral agreement.

 (2) Upon providing credit claims as financial collateral on the basis of § 3141 of this Act the collateral taker shall be presented with a list of credit claims provided as collateral in writing.

 (3) The provisions of subsection 315 (3) of this Act and § 168 of the Law of Obligations Act do not apply upon providing credit claims as financial collateral. If a pledgee needs additional information to file a claim against the debtor, the pledgor shall provide the pledgee with necessary information, if possible.

 (4) The right of the collateral provider to replace financial collateral, to withdraw excess financial collateral or in the case of credit claims the right to interests and other accessory claims does not influence the validity of the financial collateral provided for the benefit of the collateral taker.
[RT I, 29.06.2011, 1 - entry into force 30.06.2011]

§ 3143.  Disposal of financial collateral

 (1) A pledgee may dispose of the object of financial collateral on the basis of a financial collateral agreement, except for credit claims.

 (2) If a pledgee exercises the right to dispose of an object of financial collateral granted thereto under a financial collateral agreement, the pledgee is required to replace the original object of financial collateral with an equivalent object not later than when the claim secured by the financial collateral becomes collectable, whereas money shall be replaced by money in the same currency and a security shall be replaced by a security of the same issuer, forming part of the same issue or class and of the same nominal amount, currency and description, unless the parties have agreed otherwise.
[RT I, 29.06.2011, 1 - entry into force 30.06.2011]

§ 315.  Establishment of pledge

 (1) An agreement between the pledgor and the pledgee concerning the establishment of a pledge is necessary for the pledge of a right, unless otherwise provided by law.

 (2) An agreement specified in subsection (1) of this section shall be in writing unless otherwise provided by law.

 (21) [Repealed - RT I, 29.06.2011, 1 - entry into force 30.06.2011]

 (3) If a pledgee obtains a right to demand fulfilment of a claim and to accept fulfilment in connection with a pledge, the pledgor shall deliver to the pledgee documents certifying the claim and accessory obligations and provide information necessary to file a claim against the debtor.
[RT I 2004, 37, 255 - entry into force 01.05.2004]

§ 316.  Termination and alteration of pledged right

 (1) A pledged right may be terminated by a transaction only with the consent of the pledgee. Consent shall be given to the person in whose benefit the right is terminated. A consent cannot be withdrawn.

 (2) The consent of the pledgee is necessary for the alteration of a pledged right if the alteration results in a decrease of the value of the pledged right or damages the security of the pledgee in some other way. Consent shall be given to the person in whose benefit the right is altered.

 (3) The provisions of subsections (1) and (2) of this section do not extend to the termination or alteration of a share of a public limited company, private limited company or investment fund pledged as a right or of other similar rights if it is based on a resolution of a body of the respective public limited company, private limited company or investment fund. If in addition to adoption of a resolution by such body, the alteration or termination of the right also presumes the consent of the pledgor who is the entitled person, the person entitled to give such consent in conformity with the provisions of subsections (1) and (2) of this section is the pledgee.
[RT I, 04.03.2015, 4 - entry into force 01.07.2015]

§ 317.  Notification of pledge of claim

 (1) The pledgor shall notify the debtor of a pledged claim of the pledge of the claim unless otherwise agreed in the pledge contract.

 (2) Notification of a pledge by the pledgor and submission by the pledgee to the debtor of a document concerning the pledge issued by the pledgor have the same consequences as notification of assignment of a claim.

 (3) At the request of the pledgor or pledgee, the debtor shall provide written confirmation of being notified of the pledge.

§ 318.  Consequences of pledge for debtor upon pledge of claim

  If a claim is pledged, the provisions concerning the relationship between the acquirer of the claim and the debtor upon assignment of a claim apply to the legal relationship between the pledgee and the debtor of the pledged claim, unless otherwise provided by law.

§ 319.  Performance of obligation upon pledge of claim

 (1) If a claim is pledged, a pledgor and a pledgee may, prior to the creation of right of sale, only demand performance of an obligation from a debtor jointly and the debtor may only perform to the pledgor and the pledgee jointly.

 (2) After creation of right of sale, only the pledgee may demand fulfilment of a pledged claim and the debtor may only perform to the pledgee. Performance of an obligation to the pledgee has the same effect as performance to the creditor.

 (3) If a part of a claim is the pledged object, the pledgor shall retain the privilege of satisfaction of the part of the claim which is not encumbered by the pledge in the absence of an agreement stating otherwise and privileged ranking for accessory rights and securities.

 (4) A right of security established on a claim also extends to interest of the pledged claim payable by the debtor and to other accessory claims unless otherwise agreed by the pledgor and the pledgee.

§ 3191.  Right of advance notice

 (1) If collectability of a pledged claim is contingent upon advance notice, a creditor may give advance notice prior to the creation of right of sale.

 (2) Advance notification by a debtor is valid if advance notice is given to both the pledgee and the creditor.

 (3) After the creation of right of sale (§ 292), advance notice may be given by both a creditor and a pledgee. In the case of a debtor, advance notification of the pledgee is sufficient.

§ 3192.  Permissibility of different agreement

 (1) A pledgor and a pledgee may agree on a manner of selling the pledged object which differs from that provided by law. If a third person has a right in the pledged object which extinguishes upon sale of the object, the consent of the third person is required to change the manner of sale.

 (2) An agreement shall not derogate from the provisions of subsection 292 (3) of this Act, except in the case of financial collateral specified in § 3141 of this Act and if the agreement of the parties allows determination of the value of the pledged object in an economically justified manner.
[RT I, 29.06.2011, 1 - entry into force 30.06.2011]

 (3) If, upon provision of financial collateral, an agreement specified in subsection (2) of this section has been entered into, then, upon creation of the right of sale, a claim secured by the pledge is deemed to be satisfied to the extent which corresponds to the agreed value of the pledged object.
[RT I 2004, 37, 255 - entry into force 01.05.2004]

 (4) On the basis of a financial collateral agreement, the term for the advice notice of sale of the pledged object may be shorter than the term provided by subsection 293 (1) of this Act.
[RT I, 29.06.2011, 1 - entry into force 30.06.2011]

§ 3193.  Promotion of performance

 (1) If performance is due to the pledgee and the creditor jointly and the claim is collectable, the pledgee and the creditor shall be required to accept performance jointly.

 (2) If a pledgee has the right to collect a claim independently, the pledgee shall act in a reasonable manner and with due diligence. A pledgee shall promptly notify a creditor of collection.

§ 3194.  Effect of performance

  If a debtor performs an obligation pursuant to subsection 319 (1) or (2) of this Act, the creditor acquires the object received as a result of the performance and the pledgee acquires the right of security on the object. If performance involves the transfer of ownership of an immovable, the pledgee has the right to the mortgage; if performance involves the transfer of ownership of a registered ship or a ship under construction, the pledgee has the right to the maritime mortgage.

§ 3195.  Deposit of sums collected

 (1) If a financial claim is collected pursuant to subsection 319 (1) of this Act, the sum received shall be deposited for the benefit of the pledgee so that the pledgee acquires a right to the deposited amount on the date of the creation of the right of sale pursuant to § 292 of this Act.

 (2) If a financial claim is collected pursuant to subsection 319 (2)of this Act, the pledgee shall keep the amount collected in the extent necessary for the satisfaction of the claim of the pledgee. The pledgee shall deliver the remaining amount to the pledgor.

§ 3196.  Sale of other rights

  Other pledged rights are sold pursuant to the provisions concerning possessory pledges.

§ 3197.  [Repealed - RT I 2004, 37, 255 - entry into force 01.05.2004]

Division 4 RIGHT OF RETENTION  

§ 320. – § 324. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Chapter 18 REAL SECURITY  

Division 1 MORTGAGE  

Subdivision 1 Definition, creation and extinguishment  

§ 325.  Definition of mortgage

 (1) An immovable may be encumbered with a mortgage such that the person for whose benefit the mortgage is established (mortgagee) has the right to satisfaction of a claim secured by the mortgage out of the pledged immovable.

 (2) A legal share of an immovable may be encumbered with a mortgage only if it is the share of a co-owner.

 (3) A mortgage shall not be established only on a physical share of an immovable or a part of the legal share of a co-owner.

 (4) A mortgage does not presume the existence of a claim to be secured.

 (5) If a claim secured by a mortgage terminates due to termination of the legal person who was a debtor, the claim is deemed to remain in force with regard to the owner of the immovable encumbered with the pledge.
[RT I 2003, 17, 95 - entry into force 01.01.2004]

§ 326.  Form of agreement to establish mortgage

  A real right contract entered into for the establishment of a mortgage shall be notarially authenticated.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 327.  Entry of mortgage

  A land register entry concerning establishment of a mortgage shall set out the mortgagee and the monetary amount of the mortgage (sum of mortgage).
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 328.  Original owner mortgage

 (1) The owner of an immovable may establish a mortgage for the owner's benefit.

 (2) The establishment of an owner mortgage is effected by making an entry in the land register on the basis of a notarially certified application of the owner.

§ 329.  Discharge of mortgage by mortgagee

 (1) If a mortgagee discharges the mortgage, the owner of the encumbered immovable acquires the mortgage. For discharge, an entry shall be made in the land register on the basis of a notarially certified application of the mortgagee.

 (2) If a mortgagee partly discharges the mortgage, the provisions of subsection 349 (2) apply.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 330.  Termination of mortgage

  Notarially certified consent of the owner of the immovable is required for termination of a mortgage. Consent shall be granted to a land registry department or the mortgagee. Consent cannot be withdrawn.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 331.  Termination of mortgage on demand of owner

  [RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (1) If the residence or location of a mortgagee is not known, the owner of the encumbered immovable may demand that the mortgage be deleted or changed to an owner mortgage if the owner has the right to satisfaction of the claim and the owner deposits the entire sum of the mortgage.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) Interest shall be deposited if the interest rate is entered in the land register but not more than three years interest from the date the owner of an immovable submits an application to the court for deletion of the mortgage or changing of the mortgage to an owner mortgage.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) If a claim specified in subsection (1) of this section is filed, the court shall determine the term for submission of objections and shall publish a corresponding announcement. If no objections are filed within the set term or objections are rejected, the court shall issue an order to delete the mortgage which shall be the basis for the making of the entry in the land register.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (31) The owner of an immovable has the right to request that instead of depositing the sum of the mortgage and the interests specified in subsections (1) and (2) of this section the court determine a term of five years for submission of objections. Upon expiry of the five-year term the court shall publish a repeated announcement and determine a new term of three months for submission of objections. During the above new term the court shall also collect information concerning the mortgagee's residence or seat at its own initiative and in the case of identifying these try to contact the mortgagee. If no objections are filed within the repeatedly set term or objections are rejected, the court shall issue an order to delete the mortgage which shall be the basis for the making of the entry in the land register.
[RT I 2010, 26, 128 - entry into force 14.06.2010]

 (4) The mortgagee has the right to receive the deposited money within five years after the date of deletion of the mortgage or changing of the mortgage to an owner mortgage. If the mortgagee does not withdraw the money within this period, the owner of the immovable has the right to get it back.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

§ 332.  Deletion of owner mortgage on demand of mortgagee

 (1) If one and the same person becomes the owner of a mortgage and the encumbered immovable, the same or a lower ranking mortgagee may demand deletion of such mortgage.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section are not valid concerning a mortgage created pursuant to § 328.

 (3) The demand provided for in subsection (1) of this section is not valid with respect to the mortgage if the entry shows its invalidity with respect to the given mortgage.

 (4) A preliminary notation may be entered in the land register after the creation of an owner mortgage in order to secure a claim specified in subsection (1) of this section.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Subdivision 2 Content  

Sub-subdivision 1 General provisions  

§ 333.  Rights of owner of encumbered immovable

  The owner of an immovable encumbered with a mortgage has the right to possess, use and dispose of the encumbered immovable if thereby the owner does not decrease the value of the encumbered immovable or damage the rights of the mortgagee in any other manner except if this occurs as a result of regular management.

§ 334.  Rights of mortgagee to prevent decrease in value of immovable

 (1) If the value of an encumbered immovable decreases as a result of the activities of the owner, the mortgagee has the right to demand that the owner of the immovable terminate further harmful activity.

 (2) A mortgagee may perform acts necessary for prevention of a decrease in value of an encumbered immovable pursuant to a court decision. The mortgagee may also perform such acts without a court decision if a delay would significantly reduce the value of the encumbered immovable.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

 (3) The mortgagee has the right to demand reimbursement of expenses relating to the acts specified in subsection (2) of this section. In order to secure reimbursement of the expenses relating to the specified acts, a mortgage which is not entered in the land register and which has the same ranking as the mortgage of the mortgagee belongs to the mortgagee.

§ 335.  Rights of mortgagee upon decrease in value of immovable

 (1) If a decrease in value of an encumbered immovable can be presumed or if it has already occurred, the mortgagee may demand restoration of the former state or additional security from the owner of the immovable.

 (2) If the owner of an immovable does not restore the former state or give additional security on the demand of the mortgagee, the mortgagee may demand satisfaction of a claim secured by the mortgage to the extent by which the value of the encumbered immovable has decreased. Notice of the demand for satisfaction shall be given one month in advance.

 (3) If the value of an encumbered immovable decreases by no fault of the owner, the mortgagee may demand additional security or partial payment of the debt to the extent the owner of the immovable is compensated for the decrease in value. The mortgagee may not demand additional security or partial payment of the debt if the value of the immovable, where the main housing of a natural person is located, decreases due to a change in the market situation of immovables.
[RT I, 06.12.2010, 1 - entry into force 05.04.2011]

§ 336.  Reduction in value of accessories

  Reduction in value or severance from the immovable in breach of the demands of regular management of accessories of an encumbered immovable grants a mortgagee the same rights as upon decrease in value of the immovable.

§ 337.  Disposal of encumbered immovable

 (1) Waiver by an owner of the right to transfer or additionally encumber an immovable encumbered with a mortgage is invalid.

 (2) If after establishment of a mortgage a servitude or real encumbrance is established on the same immovable without the consent of the mortgagee, the mortgage is preferred to the servitude or real encumbrance established later. Such servitude or real encumbrance shall be deleted to the extent it damages exercise of the mortgage.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 338.  Disposal of mortgage

 (1) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) A notarially certified agreement between the mortgagee and the acquirer of the mortgage and the making of an entry in the land register are required for transfer of a mortgage.

 (3) A mortgage is pledged as a whole. A notation concerning the pledgee is made in the land register with regard to pledging.

§ 3381.  Pledge of mortgage

 (1) Provisions concerning the pledge of claims apply correspondingly to the pledge of a mortgage.

 (2) Upon the pledge of a claim secured by a mortgage, the pledgee also has the right to demand the pledge of the mortgage securing the claim unless otherwise agreed by the parties.

 (3) Upon creation of the right of sale, a pledgee is entitled to exercise the rights of a mortgagee.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 339.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Sub-subdivision 2 Ranking  

§ 340. – § 341. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Sub-subdivision 3 Extent of Mortgage  

§ 342.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 343.  Extent of mortgage to immovables

 (1) A mortgage extends to the parts, accessories and fruits of an immovable. A mortgage does not extend to the accessories of an immovable which are not in the ownership of the owner of the immovable.

 (2) A mortgage does not extend to accessories, parts and natural fruits which before seizure of the immovable are transferred according to regular management or permanently severed from the immovable.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 344.  Extension of mortgage to commercial and residential lease claims

  If an immovable encumbered with a mortgage is leased commercially or residentially, the mortgage also extends to a claim under the commercial or residential lease which is created within the period between seizure of the immovable or declaration of bankruptcy of the debtor and sale of the immovable, or which is created within one year before seizure of the immovable or declaration of bankruptcy of the debtor and is uncollected.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

§ 345.  Extent of mortgage to insurance proceeds

  [RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (1) If an immovable encumbered with a mortgage is insured, the mortgage also extends to a claim for insurance proceeds.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (4) [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

Sub-subdivision 4 Satisfaction of claims  

§ 346.  Extent of claims

 (1) A mortgage, to the extent of the sum of the mortgage, secures a claim, interests (including the fine for delay) for up to three years before sale of the immovable in enforcement proceeding, expenses for the collection of the debt, including the costs of the enforcement proceeding and bailiff's fees, and the insurance premiums paid by the mortgagee on behalf of the owner of the immovable.
[RT I, 06.12.2010, 1 - entry into force 05.04.2011]

 (2) An agreement determining which claim is secured by a mortgage shall be notarially authenticated. A security agreement shall be valid, in the event of a change of owner of an immovable encumbered with a mortgage, also with regard to the new owner and, in the event of a change of mortgagee, with regard to the new mortgagee.
[RT I, 06.12.2010, 1 - entry into force 05.04.2011]

§ 347. – § 348. [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 349.  Transfer of mortgage to owner

 (1) If a claim secured by a mortgage is satisfied or a claim is not created, the actual owner of the encumbered immovable may demand entry of the mortgage in the name of the owner or its deletion, unless otherwise agreed.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (2) If a claim secured by a mortgage is partially satisfied, the actual owner of the encumbered immovable may demand entry of a partial mortgage in the land register for the owner's benefit to the extent the claim was satisfied, or deletion of the mortgage.

 (3) If a debt is paid by the owner of an immovable encumbered with a mortgage and the owner is not the debtor, the claim transfers to the owner to the extent that it was satisfied. In this case, the provisions concerning surety apply.

§ 350.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 351.  Objections of owner of immovable

 (1) The owner of an immovable may only present objections against a mortgagee which are based on a land register entry or which the owner has on the basis of the law of obligations against the creditor who presented a claim for payment.

 (2) The owner of an immovable may also present objections specified in subsection (1) of this section to a legal successor of the creditor or a person to whom the mortgagee transferred the mortgage (§ 338).

 (3) [Repealed - RT I, 06.12.2010, 1 - entry into force 05.04.2011]

§ 352.  Compulsory execution

  [RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

 (1) If a claim secured by a mortgage is not performed, the mortgagee has the right to demand compulsory execution pursuant to the procedure provided for in the Code of Enforcement Procedure.

 (2) Any agreement entered into before a claim secured by a mortgage falls due whereby the mortgagee acquires the immovable encumbered with the mortgage for satisfaction of the claim secured by the mortgage is void.

 (3) [Repealed - RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

 (4) [Repealed - RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

§ 353.  Order of satisfaction of claims of mortgagees

 (1) The claims of mortgagees secured by a mortgage for the satisfaction of which a compulsory execution is carried out are satisfied from the money received from the compulsory execution of the immovable according to the ranking of the mortgages.

 (2) A claim of a subsequent ranking secured by a mortgage is satisfied after satisfaction of the claim of the preceding ranking secured by a mortgage.

 (3) Claims which have one and the same ranking and are secured by mortgages are satisfied concurrently and in proportion to the amount of the claims.

 (4) [Repealed]

§ 354.  Particulars of owner mortgage upon compulsory execution

 (1) In the case of an owner mortgage, the owner of an encumbered immovable shall not demand compulsory execution for satisfaction of the claim of the owner.

 (2) [Repealed - RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

Sub-subdivision 5 Division and merger of mortgage  

§ 355.  Partial mortgage

 (1) A mortgage may be divided into parts.

 (2) The consent of the owner is not required for division of a mortgage into parts or for an exchange of ranking among partial mortgages.

 (3) Partial mortgages assume the ranking of the current mortgage.

§ 356.  Division of immovable encumbered with mortgage

 (1) A notarially authenticated agreement between the mortgagee and the owner of the immovable is required for division of an immovable encumbered with a mortgage.

 (2) A mortgage shall remain valid with respect to the immovables created as a result of a division according to the agreement specified in subsection (1) of this section.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 357.  [Repealed - RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 358.  Transfer of mortgage

 (1) In the case of land readjustment or replanning by the state or a local government, mortgages which encumber immovables to be surrendered are transferred in their current rankings to the immovables to be granted in replacement.

 (2) If upon expropriation of an immovable encumbered with a mortgage the immovable is replaced by another, the mortgages which encumbered the expropriated immovable are established on the replaced immovable according to their current rankings.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (3) If several immovables which are encumbered with several mortgages or of which some are not encumbered with mortgages are merged into one immovable, the mortgages are transferred to the merged immovable and their current rankings are preserved as much as possible.

Sub-subdivision 6 Combined mortgage  

§ 359.  Definition of combined mortgage

 (1) One mortgage may encumber several immovables. In this case, each immovable is liable for the entire claim secured by the mortgage.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

 (11) With regard to a combined mortgage, the legal share of a co-owner in an immovable is deemed to be an immovable

 (2) Upon establishment of a combined mortgage, the land register shall indicate with respect to each immovable being encumbered the other immovables encumbered with the combined mortgage.

§ 360.  Satisfaction of claim secured by combined mortgage

 (1) A mortgagee has the right to complete or partial satisfaction of a claim out of any immovable encumbered with a combined mortgage.

 (2) A mortgagee may divide the sum of the mortgage between the encumbered immovables and shall determine the extent to which each immovable is liable for the mortgage. In this case, the provisions concerning division of an immovable encumbered with a mortgage apply (§ 356).

§ 361.  Satisfaction of claim by owner of one immovable

 (1) If the owner of an immovable encumbered with a combined mortgage satisfies the claim of the mortgagee, the owner may demand entry of the combined mortgage which encumbers the owner's immovable in the name of the owner. Combined mortgages on the other immovables shall be deleted.

 (2) If the owner of an immovable who satisfied the claim of the mortgagee may demand compensation from the owners of the other immovables encumbered with the combined mortgage, the owner may also demand entry of the combined mortgages which encumber the other immovables in the name of the owner to the extent of the compensation.
[RT I 2003, 13, 64 - entry into force 01.07.2003]

§ 362.  Combined mortgage of owner

 (1) If a claim for the securing of which a combined mortgage is established is not created or terminates or if the mortgagee discharges the combined mortgage, the owners of the immovables encumbered with the combined mortgage may demand entry of the combined mortgage in the land register in their names jointly.

 (2) In the case specified in subsection (1) of this section, each owner of an immovable encumbered with the combined mortgage may demand that the immovable of the owner be encumbered with an owner mortgage in proportion to the value of the immovable of the owner, unless otherwise agreed (§ 356).

Division 2 JUDICIAL MORTGAGE  

§ 363.  Definition of judicial mortgage

 (1) To secure an action, a court may establish a mortgage to the extent of the claim of the action which shall be entered in the land register as a judicial mortgage.

 (2) A judicial mortgage secures a claim satisfied on the basis of a court decision.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

 (3) The provisions of subsections (1) and (2) of this section apply accordingly to the establishment of a mortgage on an immovable on the basis of a regulation of any other official so entitled by law.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

§ 3631.  Judicial mortgage with regard to several immovables

  If a judicial mortgage is established with regard to several immovables of an owner, the secured claim shall be divided between the immovables in shares as determined by the creditor.

§ 364.  Application of mortgage provisions

  The provisions concerning mortgage otherwise apply to a judicial mortgage.

Part 9 IMPLEMENTATION OF ACT  

§ 365.  Entry into force of Act

  This Act enters into force pursuant to the procedure and under the conditions prescribed in the implementation Act of this Act.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT I, 25.01.2017, 4

1. osa ÜLDOSA 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse ülesanne

  Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele.

§ 2. – § 4. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 5. Asjaõigused

 (1) Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.

 (2) Seaduses võib lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi.

§ 6. Omanik

 (1) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

 (2) Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele.

 (3) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

2. peatükk ASJAD 

1. jagu MÕISTE JA LIIGID 

§ 7. – § 31. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

2. osa VALDUS JA KINNISTUSRAAMAT 

1. peatükk VALDUS 

1. jagu ÜLDSÄTTED 

§ 32. Valduse mõiste

  Valdus on tegelik võim asja üle.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 33. Valdaja

 (1) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.

 (2) Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja.

 (3) Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes.

§ 34. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus

 (1) Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte.

 (2) Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 35. Heauskne ja pahauskne valdus

 (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

 (2) Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

 (3) Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jagu VALDUSE OMANDAMINE JA LÕPPEMINE 

§ 36. Valduse omandamine

 (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.

 (3) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 37. Kaudse valduse omandamine

  Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama.

§ 38. Valduse üleminek pärijale

  Valdus läheb üle pärijale.

§ 39. Valduse lõppemine

 (1) Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.

 (3) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu VALDUSE KAITSE 

§ 40. Omavoli ja omavoliline valdus

 (1) Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu.

 (2) Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.

 (3) Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist.

 (4) Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis.

§ 41. Omaabi

 (1) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.

 (2) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.

 (3) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik.

§ 42. Otsimisõigus

 (1) Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud.

 (2) Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida või ära viia. Keeldumine ei ole lubatud, kui viivitamine on ohtlik.

§ 43. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 44. Valduse rikkumisest tulenev nõue

 (1) Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on rikkuja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja omandatud ühe aasta jooksul enne rikkumist.

§ 45. Valduse äravõtmisest tulenev nõue

 (1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist.

§ 46. Valdaja vastuväited

  Valdaja võib käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 47. Kaudse valdaja õigused

 (1) Paragrahvides 44 ja 45 nimetatud nõude võib esitada ka kaudne valdaja.

 (2) Valduse äravõtmisel võib kaudne valdaja nõuda otsese valdaja valduse taastamist. Kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale.

 (3) Kaudsel valdajal on käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tingimustel otsimisõigus (§ 42).

§ 48. Valduse kaitse nõude lõppemine
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (1) Käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ka siis, kui pärast omavoli toimepanemist tuvastatakse jõustunud kohtulahendiga, et omavoli toimepanijal on asja suhtes selline õigus, mille alusel ta võib nõuda valdust asjale.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 49. Osavalduse kaitse

  Isik, kes valdab asja reaalosa, võib selle osa valdust kaitsta §-des 40–48 sätestatud korras.

§ 50. Kaasvalduse kaitse

 (1) Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40–48 sätestatud korras.

 (2) Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid.

2. peatükk KINNISTUSRAAMAT 

1. jagu ÜLDSÄTTED 

§ 51. Kinnistusraamatu mõiste

 (1) Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 52. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 53. Kinnistusraamatusse kantavad andmed

 (1) Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed.

 (2) [Kehtetu]

§ 54. Kinnisasjade ühendamine ja jagamine

 (1) Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil.

 (2) Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele.

 (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 55. Kinnistusraamatu avalikkus

 (1) Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras.

 (2) Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega.

§ 56. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine

 (1) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

 (2) Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) [Kehtetu - RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

 (4) [Kehtetu - RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

§ 561. Heauskne omandamine

 (1) Kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged.

 (2) Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse või kui omandaja on käsutuspiirangu olemasolust teadlik või peab sellest teadlik olema.

 (3) Kui kinnisomandi või piiratud asjaõiguse omandamiseks on nõutav kande tegemine kinnistusraamatusse, on omandaja heausksuse suhtes määrav kinnistamisavalduse esitamise aeg.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isikule tehakse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes sooritus või kui isikuga tehakse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes tehing, mis sisaldab käesolevas paragrahvis nimetamata käsutust kinnistusraamatusse kantud õiguse kohta.
[RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

§ 57. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 571. Asjaõiguse sisu täpsustamine

  Asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel võib õiguse sisu täpsustamiseks viidata kinnistusraamatu kande tegemise aluseks olevatele dokumentidele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 58. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 59. Asjaõiguse järjekoht

 (1) Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega.

 (2) Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras.

§ 591. Mitme õiguse järjekohasuhe

 (1) Kui kinnistusregistri ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht ning see märgitakse ka vastavatesse kannetesse.

 (2) Kui eri aegadel esitatud kinnistamisavalduste alusel tehakse kandeid eri jagudesse samal päeval, tuleb neis ära näidata, et hiljem taotletud kanne asub varem taotletud kandest järjekohas tagapool.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata, kui asjaosalised on kokku leppinud teistsuguses järjekohasuhtes ja niisuguse kokkuleppe kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (4) Hagi tagamise määruse alusel tehtav märge ja kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse üldises korras.

§ 60. Järjekoha muutmine

 (1) Kinnistusraamatusse kantud asjaõiguse järjekohta võib muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Järjekoha muutmiseks on nõutav nende isikute kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub, ja vastava kande tegemine kinnistusraamatusse. Hüpoteegi järjekohas tagasiastumiseks on nõutav ka kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek ei ole tagasivõetav.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kui muutmisel tagasiastunud õigus lõpeb, siis etteastunud õigus ei kaota selle tagajärjel järjekoha muutmisega saadud kohta.

 (4) Järjekoha muutmine ei või kahjustada õigust, mille järjekoht on tagasiastuvate ja etteastuvate õiguste vahel.

§ 61. Eesõigus järjekohale

 (1) Omanik võib kinnisasja koormamisel mõne õigusega jätta endale eesõiguse teise ulatuselt kindlaksmääratud õiguse kandmiseks koormava õiguse ette.

 (2) Eesõigus kantakse märkena kinnistusraamatusse selle õiguse juurde, mis eesõiguse kasutamisel peab tagasi astuma.

 (3) Kinnisasja võõrandamisel, samuti pärimisel läheb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eesõigus üle igakordsele omandajale.

2. jagu KANNETE LIIGID 

§ 62. Kanded

  Kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märked.

§ 621. [Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 63. Märge kinnistusraamatus

 (1) Kinnistusraamatusse võib kanda märke:
 1) asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge);
 2) kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (§ 65) tagamiseks (vastuväide);
 3) omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge);
 4) muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus).

 (2) Keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt.

 (3) Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. See ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse.

 (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõiget rakendatakse ka sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (5) Kui käsutamine on käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud alustel tühine, võib isik, kelle kasuks eelmärge kinnistusraamatusse on kantud, nõuda isikult, kelle kasuks on kinnistatud asjaõigus või märked, nõusolekut eelmärkega tagatud nõude täitmiseks vajaliku kande tegemiseks või kustutamiseks.

 (6) Märke järgi määratakse selle õiguse järjekoht, mille kohta märge oli tehtud.

 (7) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (8) Isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 631. Märke kandmine kinnistusraamatusse

 (1) Eelmärge kantakse kinnistusraamatusse selle isiku avalduse alusel või nõusolekul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge puudutab.

 (2) Eelmärke võib kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise määruse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (3) Eelmärke kandmisel kinnistusraamatusse võib eelmärkega tagatava nõude täpsustamiseks viidata hagi tagamise määrusele või muule kinnistusraamatu kande tegemise aluseks olevale dokumendile.

 (4) Vastuväide kantakse kinnistusraamatusse selle isiku avalduse alusel või nõusolekul, kelle omandit või piiratud asjaõigust see puudutab.

 (5) Vastuväite võib kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise määruse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Hagi tagamise määruse alusel vastuväite kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et vastuväite kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks vastuväitega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (6) Keelumärge kantakse kinnistusraamatusse hagi tagamise määruse või muul seaduses sätestatud alusel.

 (7) Märkus kantakse kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul.

 (8) Üüri- või rendilepingu kohta tehtavas märkes näidatakse ära tähtajalise üüri- või rendilepingu lõppemise tähtpäev või lepingu korralise ülesütlemise tähtaeg, kui see on pikem seaduses sätestatud ülesütlemistähtajast.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 632. Eelmärke kustutamise nõue
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (1) Kui eelmärkega tagatud nõude võlausaldaja asukoht ei ole teada, võib koormatud kinnisasja omanik või asjaõiguse omaja nõuda eelmärke kustutamist, kui viimase eelmärget puudutava kande tegemisest kinnistusraamatusse on möödunud 10 aastat ja kui eelmärkega tagatud nõude võlgnik ei ole selle aja jooksul eelmärkega tagatud nõuet tunnustanud.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõude esitamise korral määrab kohus tähtaja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus eelmärke kustutamise määruse. Muus osas kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus üleskutsemenetluse kohta sätestatut.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

3. jagu ÜLDSÄTTED KINNISASJU PUUDUTAVATE ASJAÕIGUSTE KOHTA 
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 64. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 641. Kinnisomandi üleandmine ja koormamine

  Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 642. Õiguse lõpetamine

  Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 65. Ebaõige kande parandamine

 (1) Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.

 (2) [Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõuet ei saa esitada kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguste suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 66. Kande kustutamine asjaõiguse lõppemisel

 (1) Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist.

 (2) Kinnistusraamatusse kantud asjaõigus kinnisasjale ei lõpe ainuüksi seetõttu, et kinnisasja omanik omandab selle õiguse või selle õiguse omanik omandab kinnisasja.

§ 67. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. osa OMAND 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu OMANDI MÕISTE JA LIIGID 

§ 68. Omandi mõiste

 (1) Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

 (2) Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.

 (3) Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel.

§ 69. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 70. Ühine omand

 (1) Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.

 (2) Ühine omand on kaasomand või ühisomand.

 (3) Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.

 (4) Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

 (5) Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (7) Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.

2. jagu KAASOMAND 

§ 71. Kaasomandi ulatus

 (1) Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]

 (3) Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi.

 (4) Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.

§ 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine

 (1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]

 (2) Kaasomaniku osale vastavat kasu, mida tal on õigus saada, ei või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]

 (3) Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

 (4) Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

 (5) Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 73. Kaasomandi mõttelise osa käsutamine

 (1) Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.

 (2) Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale.

§ 74. Kaasomandi käsutamine tervikuna

 (1) Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.

 (2) [Kehtetu]
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 75. Koormatiste ja kulutuste kandmine

 (1) Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 76. Kaasomandi lõpetamise nõue

 (1) Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

 (2) Kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada.

 (3) Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib lõpetamist nõuda üksnes juhul, kui selleks on oluline põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 77. Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel

 (1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

 (2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.

 (4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel.

§ 78. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 79. Kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kehtivus õigusjärglaste suhtes

 (1) Kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes.

 (2) Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu OMANDI KAITSE 

§ 80. Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest

 (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

 (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

§ 81. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 82. Valduse tõendamine

 (1) Omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.

 (2) Kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 83. Valdaja vastuväited

 (1) Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.

 (2) Otsene valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale.

 (3) Käesoleva seaduse § 93 kohaselt väljaandmisnõude loovutamisega omandatud asja valdaja võib uuele omanikule esitada vastuväited, mida ta võiks esitada loovutatud nõude suhtes.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 84. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest

 (1) Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) kahju õigusvastase tekitamise sätetele.

 (2) Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses.

 (3) Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teadasaamist.

 (4) Kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 85. Kasu väljaandmine ja hüvitamine

 (1) Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040.

 (2) Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 86. – § 87. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 88. Kulutuste hüvitamine valdajale

 (1) Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042.

 (2) Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 89. Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral

  Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 90. Valdaja omandi eeldus

 (1) Vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

 (2) Kaudse valduse korral kehtib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eeldus ainult kaudse valdaja suhtes.

§ 91. [Kehtetu]

2. peatükk VALLASOMAND 

1. jagu VALLASOMANDI TEKKIMINE 

1. jaotis Üleandmine 

§ 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.

 (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.

 (3) [Kehtetu]

 (4) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 921. Kinnistamata merelaev

  Omandi tekkimiseks Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kandmata merelaevale ei ole merelaeva üleandmist vaja, kui võõrandaja ja omandaja on kokku leppinud omandi koheses üleminekus.

§ 93. Omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega

  Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale.

§ 94. Omandamine asja jätmisega võõrandaja valdusse

  Kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 95. Heauskne omandamine

 (1) Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma.

 (11) Kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja nõude loovutamisega asja omanikuks üksnes juhul, kui ta saab asja valduse kolmandalt isikult ja on valduse saamise ajal heauskne.

 (12) Kui käesoleva seaduse § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja omanikuks asja temale üleandmisega, kui ta on üleandmise ajal heauskne.

 (2) Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda.

 (3) Omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12. lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Käesolevat lõiget ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes.

 (4) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (5) Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 921 võõrandatud merelaev ei kuulunud võõrandajale, muutub omandaja omanikuks merelaeva üleandmise hetkest, välja arvatud juhul, kui ta sellel ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast, siis on määrav kaasvalduse saamise aeg.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 951. Koormatiste lõppemine

 (1) Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale.

 (2) Omandi üleandmisel vastavalt käesoleva seaduse § 92 2. lõikele lõpevad kolmanda isiku õigused üksnes siis, kui omandaja on saanud valduse võõrandajalt. Kui võõrandamine toimub käesoleva seaduse § 921 või § 94 kohaselt või kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei olnud võõrandaja kaudses valduses, lõpeb kolmanda isiku õigus üksnes juhul, kui omandaja saab asjale otsese valduse.

 (3) Kolmanda isiku õigus ei lõpe, kui omandaja ei ole omandi üleandmise ajal õiguse suhtes heauskne. Omandaja on heauskne, kui ta ei tea kolmanda isiku õigusest ega pea sellest teadma.

 (4) Kui käesoleva seaduse § 93 järgi kuulub õigus kolmandast isikust valdajale, ei lõpe see ka heauskse omandaja suhtes.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jaotis Hõivamine 

§ 96. Hõivamise sisu

 (1) Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks.

 (2) Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata.

 (3) Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega.

 (4) Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses.

§ 97. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jaotis Leid 

§ 98. Teatamiskohustus

 (1) Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks.

§ 99. Leiu hoidmine ja müümine

 (1) Leidja on kohustatud leitud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil.

 (2) Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist asi:
 1) müüa avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud;
 2) hävitada, kui asja hoidmine või võõrandamine on kulukam kui asja müügist tõenäoliselt saadav tulu.
[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]

 (3) Enampakkumisel saadud raha, millest on maha arvatud hoiu- ja müügikulud, asendab asja.

§ 100. Leiu omandamine

 (1) Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha.

 (2) Kui asja väärtus ei ületa 50 eurot, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja kulgemine leiupäevast.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest.

 (4) Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu.

 (5) Leiu omandamisega lõpevad asja koormanud kolmanda isiku õigused.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 101. Leiutasu ja kulutuste hüvitamine

 (1) Kui leidja ei ole asja veel omandanud, saab omanik asja või seda asendava raha tagasi, kui ta hüvitab vajalikud kulutused ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel. Vaidluse korral määrab leiutasu kohus, kuid mitte suuremas kui ühe kolmandiku ulatuses leiu väärtusest, millest on maha arvatud leidja poolt leiuga seoses tehtud vajalikud kulutused.

 (11) Leiutasu ei saa nõuda, kui leidja rikub teatamiskohustust või kui ta leidu varjab.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vajalikud kulutused on kulutused, mida leidja teeb leitud asja säilitamiseks, õigustatud isiku otsimiseks ja leitud asja müümiseks.

 (3) Paragrahvi 98 2. lõikes nimetatud isikud leiutasu ei saa.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 1011. Leidja vastutus

  Leidja vastutab oma kohustuste rikkumise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 102. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

4. jaotis Peitvara 

§ 103. Peitvara mõiste

 (1) Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha.

 (2) Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti.

§ 104. Leiutasu

 (1) Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses.

 (2) Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus.

 (3) Leidja, kes otsis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa.

§ 105. [Kehtetu - RT I, 21.03.2011, 4 - jõust. 01.06.2011]

5. jaotis Ümbertöötamine, segamine, ühendamine 

§ 106. Ümbertöötamine

 (1) Kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga esialgse asja omanikule.

 (2) Kui ümbertöötaja tegutses pahauskselt, on esialgse asja omanikul õigus uus asi endale nõuda, sõltumata sellest, kas töö on väärtuslikum esialgsest asjast või mitte.

§ 107. Ühendamine ja segamine

 (1) Kui mitme omaniku vallasasjad ühendatakse selliselt, et need muutuvad ühe tervikliku asja olulisteks osadeks, tekib asjade senistel omanikel kaasomand ühendamise teel tekkinud terviklikule asjale. Kaasomandi osade suurused määratakse väärtuse järgi, mis ühendatud asjadel oli ühendamise ajal.

 (2) Kui üht ühendatud asjadest tuleb lugeda peaasjaks, saab selle omanik ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks.

 (3) Kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale.

 (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui mitme omaniku vallasasjad segatakse lahutamatult või sel viisil, et nende eraldamine on seotud ebamõistlike kulutustega.

 (5) Kui omand asjale lõpeb vastavalt käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikele, lõpevad ka muud asja koormanud õigused. Kui koormatud asja omanik saab ühendamise teel tekkinud tervikliku asja kaasomanikuks, kehtivad asja koormanud õigused edasi tema kaasomandi osa suhtes. Kui koormatud asja omanik saab ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks, kehtivad asja koormanud õigused tervikliku asja suhtes edasi.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 108. – § 109. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

6. jaotis Igamine 

§ 110. Igamise sisu

 (1) Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 111. Igamise välistamine

 (1) Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne.

 (2) Valdaja on pahauskne, kui ta valduse saamisel teadis või pidi teadma, et ta valduse saamisega ei omandanud asja, või kui ta sai seda teada enne igamistähtaja möödumist.

§ 112. Igamisaja arvutamine

 (1) Eeldatakse, et isik, kelle valduses asi on olnud teatava ajavahemiku alguses ja lõpus, on olnud valdaja ka vahepeal.

 (2) Valduse omandamisel õigusjärglasena võib valdaja enda ja oma eelkäija igamisajad liita.

§ 113. Igamise peatumine

  Igamine ei alga või peatub alates hetkest, mil vallasasja omaniku omandi kaitse nõude aegumine on peatunud.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 114. Igamise katkemine

 (1) Igamine katkeb:
 1) kui igamisvaldaja kaotab §-s 110 sätestatud valduse;
 2) nõude esitamisel omandi kaitseks otsese või kaudse valdaja vastu;
 3) nõude esitamisel omandi kaitseks § 33 3. lõikes nimetatud isiku vastu, keda omanik ekslikult peab valdajaks;
 4) kui omanik asub omandiõigust teostama igamisvaldaja teadmisel ja viimane ei ole sellele vastu vaielnud.

 (2) Igamise katkemine käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2–4 sätestatud alustel kehtib ainult katkemise põhjustanud isiku suhtes.

 (3) Igamine ei katke, kui igamisvaldaja kaotas valduse oma tahte vastaselt ja sai valduse ühe aasta jooksul tagasi või sai valduse tagasi selle tähtaja jooksul esitatud hagi alusel.

 (4) Pärast igamise katkemist algab igamisaja kulg uuesti. Igamise katkemiseni möödunud aega uue igamisaja hulka ei arvata.

§ 1141. Kolmandate isikute õigused

  Igamise teel omandi tekkimisel lõpevad kolmandate isikute õigused asjale, mis on tekkinud enne igamistähtaja kulgema hakkamist. Õigus ei lõpe, kui valdaja teab valduse omandamisel kolmanda isiku õigusest või peab sellest teadma, samuti juhul, kui valdaja saab kolmanda isiku õigusest teada igamistähtaja jooksul.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

7. jaotis Loodusvili 

§ 115. Loodusvilja omandamine

 (1) Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel.

 (2) Kui isikul, kes ei valda võõrast asja, on õigus omandada selle asja loodusvilja, saab ta selle omanikuks vilja valdusse võtmisega.

2. jagu KOLMANDA ISIKU ÕIGUSED 

§ 116. – § 117. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. peatükk KINNISOMAND 

1. jagu KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE 

§ 118. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 119. Kinnisasja omandamise tehing

 (1) Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 120. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks

 (1) Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

 (2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine.

 (3) Notar tõestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse käesoleva seaduse § 119 1. lõikes nimetatud dokument või kui see dokument tõestatakse samaaegselt asjaõiguslepinguga.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 121. – § 122. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 123. Kinnisasja omandamine kinnistusraamatu kande igamisega

 (1) Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja arvutamisele kohaldatakse vallasasja igamise sätteid. Tähtaja kulgemine peatub ajaks, kuni kinnistusraamatusse on kinnistusraamatu kande õigsuse suhtes kantud vastuväide.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 124. Kinnisasja omandamine igamisega

 (1) Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Nõue kande tegemiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud alustel esitatakse kohtule, kes määrab üleskutsemenetluses aja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse. Kui määratud tähtajal vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus määruse, mis on kinnistusraamatusse kande tegemise aluseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja arvutamisele ja valduse katkematusele kohaldatakse vallasasja igamise sätteid.

 (4) Kui enne käesoleva paragrahvi 2. lõike teises lauses nimetatud määruse avalikustamist on kolmas isik omanikuna kinnistusraamatusse kantud või kolmanda isiku omandi tõttu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide kinnistusraamatu kande õigsuse suhtes, ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõike teises lauses nimetatud määrusel selle kolmanda isiku suhtes õiguslikke tagajärgi.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 125. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 126. Kinnisomandist loobumine

 (1) Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda.

 (2) Tehing, millega kinnisomandist loobutakse, peab olema notariaalselt tõestatud vormis.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]

 (3) Kui kinnisasjast on loobutud, läheb kinnisasja omand üle riigile alates vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse. Riigi kui puudutatud isiku nõusolek ei ole sellise kande tegemiseks vajalik.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]

 (4) Kui riik on omandanud kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud alusel ja kinnisasi on koormatud reaalkoormatisega, on riigi vastutus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmise eest piiratud kinnisasja väärtusega.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]

2. jagu KINNISOMANDI ULATUS 

§ 127. Kinnisomandi ruumiline ulatus

 (1) Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.

 (2) Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.

§ 128. Piir

 (1) Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras.

 (2) Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada.

 (3) Kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 129. Piiri kindlakstegemine

 (1) Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha.

 (2) Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa.

 (3) Kui piiri kindlakstegemine käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades.

 (4) Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 130. Kinnisomandi ulatus maavaradele

 (1) Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses.

 (2) Maavarade kasutamise kord ja kinnisasja omaniku eelisõigus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud maavarade kasutamisel sätestatakse seaduses.

§ 131. Kinnisomandi ulatus veekogule

 (1) Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule.

 (2) Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

§ 132. Kinnisomandi ulatus veekogust tekkinud maale

 (1) Kuivanud jõesäng või jões tekkinud saar on lähemate kallaste omanike omandis.

 (2) Iga kaldaomaniku omandis on see osa jõesängist või saarest, mis on keset jõge tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel.

 (3) Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (4) Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks.

§ 133. Avaliku veekogu kaldajoon

 (1) Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir.

 (2) [Kehtetu - RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

 (3) Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

§ 134. Põhjavesi

  Kinnisomand ei ulatu põhjaveele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 135. – § 139. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu KINNISOMANDI KITSENDUSED 

1. jaotis Üldsätted 

§ 140. Kitsenduste liigid

  Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 141. Kitsenduste kehtivus

 (1) Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (11) Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kitsenduste muutmine või lõpetamine kehtib kinnistusraamatusse kandmata.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 142. Võõral maatükil viibimine
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

2. jaotis Naabrusõigused 

§ 143. Kahjulikud mõjutused

 (1) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 144. Keelatud rajatis ja seadeldis

 (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist.

§ 145. Varisemisohtlik ehitis

 (1) Ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine.

 (2) Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolud, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist. Kui kahjuliku toime eest vastutav isik ei ole teada, võib ta nõuda ohu kõrvaldamist valdajalt.

§ 146. Keelatud süvendamine

 (1) Maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi.

 (2) Süvendamine on lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud.

§ 147. Naaberkinnisasja kasutamine

  Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine.

§ 148. Ehitis üle naaberkinnisasja piiri

 (1) Ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele lubama.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.

 (3) Naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.

 (4) Hüvitise saamise nõue on eelistatud kõigile teistele nõuetele, mis lasuvad kinnisasjal, mille piiridest ehitis väljub. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse.

 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele ka reaalkoormatiste sätteid.

 (6) Kui üle kinnisasja piiri ulatuva ehitise tõttu kahjustatakse hoonestusõigust või servituuti, kohaldatakse õigustatud isiku suhtes vastavalt 1.–5. lõikes sätestatut.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad

 (1) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.

 (2) Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.

 (3) Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt.

 (4) Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades.

§ 150. Piiril kasvavad puud ja põõsad

  Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.

§ 151. Piirirajatis

 (1) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.

§ 152. – § 154. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jaotis Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised 

§ 155. Avalikult kasutatav tee

 (1) Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena.

 (2) Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi.

 (3) Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras.

§ 156. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

 (2) Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel.

 (3) Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

§ 157. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 158. Tehnovõrgud ja -rajatised

 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.

 (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

 (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

 (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
[RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007]

§ 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised

 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

 (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
[RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007]

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 1582. Tehnorajatise talumise eest tasu maksmine

 (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu käesoleva seaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile kuuluvale maale ehitatud § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu ei maksta.
[RT I, 23.04.2012, 1 - jõust. 17.04.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus tunnistab AÕSRS § 15.4 lõiked 2–4 ja AÕS § 158² lõike 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 15.4 kehtestatud suuruses” põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks.]

 (2) Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes.

 (5) Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks.

 (6) Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse esitada korteriühistu või korteriomandite valitseja. Sellisel juhul makstakse hüvitis korteriühistule või korteriomandite valitsejale, kes on kohustatud vastava hüvitise maksma korteriomanikele või tasaarvestama selle majandamiskulude nõudega.

 (7) Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist.
[RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007]

4. jaotis Veed 

§ 159. Avalikud veekogud
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 160. Kaldaomaniku õiguste kitsendamine
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 161. Kallasrada
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 162. – § 165. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

5. jaotis Mets 
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 166. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 167. Võõra metsa kasutamine
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 168. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

6. jaotis Muud kitsendused 

§ 169. – § 171. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

4. osa SERVITUUDID 

1. peatükk REAALSERVITUUDID 

1. jagu MÕISTE, TEKKIMINE, LÕPPEMINE 

§ 172. Reaalservituudi mõiste

 (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

 (2) Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

§ 173. Reaalservituudi tekkimine

 (1) Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (4) Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul.

 (5) Reaalservituut ei teki igamisega.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 174. – § 175. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 176. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel

 (1) Kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette.

§ 177. Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel

 (1) Kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.

 (2) Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jagu SISU 

§ 178. Reaalservituudi teostamise viis

 (1) Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav.

 (3) Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.

§ 179. Reaalservituudi teostamine ehitise või seadeldise abil

 (1) Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Kui ehitis või seadeldis on käiku antud ka teeniva kinnisasja huvides, kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu kulud vastavuses saadava kasuga.

 (3) Kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus lasub teeniva kinnisasja omanikul, kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise sätteid.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (4) Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

§ 180. Reaalservituudi teostamise viisi muutmine

 (1) Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 181. Reaalservituudi teostamise koha muutmine

 (1) Kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 182. Reaalservituudi jagamatus

 (1) Reaalservituut on jagamatu.

 (2) Kui valitsev kinnisasi jagatakse, jääb reaalservituut kehtima kõikide osade kasuks. Pärast valitseva kinnisasja jagamist ei ole reaalservituudi teostamine lubatud ulatuses, milles see muutub teeniva kinnisasja suhtes koormavamaks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes.

 (4) Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes.

 (5) Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust.

§ 183. Ühe ja sama järjekoha kasutusõigused

  Kui mitu servituuti või servituut ning muu kasutusõigus koormavad kinnisasja kinnistusraamatu ühel ja samal järjekohal ning neid õigusi ei saa koos kas täielikult või osaliselt teostada, võib iga õigustatud isik nõuda õiguste teostamist viisil, mis vastab kõige enam kõigi õigustatud isikute huvidele.

§ 184. Reaalservituudi takistuse kõrvaldamine

  Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul käesoleva seaduse §-s 89 nimetatud õigused.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 1841. Reaalservituudi teostaja valduse kaitse

  Kui valitseva kinnisasja valdajat takistatakse mõne valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse kantud servituudi teostamisel, siis kohaldatakse vastavalt valduse kaitse kohta kehtivaid sätteid, kui servituuti on ühe aasta jooksul enne rikkumist vähemalt üks kord teostatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 185. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu ÜKSIKUD REAALSERVITUUDID 

§ 186. – § 200. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. peatükk ISIKLIKUD SERVITUUDID 

1. jagu KASUTUSVALDUS 

1. jaotis Mõiste, tekkimine, lõppemine 

§ 201. Kasutusvalduse mõiste

 (1) Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega.

 (4) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 202. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 203. Kasutusvalduse tekkimine

  Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 204. – § 209. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 210. Kasutusvalduse lõppemine kasutusvaldaja surmaga

 (1) Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (11) Kui kasutusvaldus on seatud mitme isiku kasuks, suurenevad ühe kasutusvaldaja surma või lõppemise korral teiste kasutusvaldajate kasutusvalduse osad vastavalt nende osade suurusele, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (2) Kui seaduse või tehinguga on määratud, et kasutusvaldus läheb üle kasutusvaldaja pärijale, kehtib kasutusvaldus pärija suhtes edasi.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 211. Kasutusvalduse lõppemine juriidilise isiku suhtes

 (1) Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega.

 (2) Juriidilise isiku kasutusvaldus lõpeb igal juhul 100 aasta möödumisel kasutusvalduse tekkimisest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 212. Kasutusvalduse lõpetamine

 (1) Kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel.

 (11) Kasutusvaldajal on õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist tingimusel, et ta hüvitab kinnisasja omanikule kasutusvalduse lõppemise tõttu tekkiva kahju. Kasutusvaldaja peab kasutusvalduse lõpetamise soovist teatama kinnisasja omanikule kuus kuud ette.

 (2) Kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:
 1) kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse;
 2) tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust;
 3) kasutusvaldaja ei anna kinnisasja omanikule tagatist (§ 224).

 (3) Käesoleva paragrahvi 1.–2. lõikes nimetatud juhtudel kohaldatakse vastavaid reaalservituudi lõpetamise sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jaotis Sisu 

§ 213. Kasutusvalduse sisu kindlaksmääramine

  Kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga.

§ 214. Kasutusvaldaja õigused

 (1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale.

 (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal.

 (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast.

 (6) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 215. Kasutusvalduse üleandmise keeld

  Kasutusvaldus ei ole üleantav. Kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

§ 216. Kasutusvalduse eseme tagastamine

  Kasutusvalduse lõppemisel on kasutusvaldaja või tema õigusjärglane kohustatud kasutusvalduse eseme omanikule tagastama § 218 1. lõikes sätestatud seisukorras.

§ 217. Kasutusvalduses oleva kinnisasja jagamine

  Kasutusvalduses oleva kinnisasja jagamisel kohaldatakse teeniva kinnisasja jagamise kohta käivaid reaalservituudi sätteid (§ 182 lg 4 ja 5).

§ 218. Asja säilitamine ja kasutamine

 (1) Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada.

 (2) Kasutusvaldaja õigused kasutusvalduses oleva asja kasutamise suhtes ei saa olla suuremad kui omaniku enda õigused.

 (3) Kasutusvaldaja võib seadusega sätestatud korras kasutada maavarasid, samuti metsa kinnisasja korrapäraseks majandamiseks vajalikul määral.

§ 219. Asja korrashoid

 (1) Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kasutusvaldaja ei vastuta asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega.

§ 220. Kasutusvaldaja teatamiskohustus

 (1) Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule viivitamata teatama.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Kui kolmas isik teatab oma õigusest kasutusvalduses olevale asjale, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama.

§ 221. Kinnisasja päraldiste käsutamine

 (1) Kasutusvaldajal on õigus käsutada kinnisasja päraldisi.

 (2) Kasutusvaldaja on kohustatud kinnisasja korrapärasest majandamisest tingitud päraldiste vähenemise või eraldamise korral asendama need asjad uutega. Päraldisi asendavad asjad lähevad kinnisasja omaniku omandisse. Kui päraldised ei kuulunud kinnisasja omanikule, lähevad asjad, millega päraldised asendatakse, seniste päraldiste omaniku omandisse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 222. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 223. Kasutusvaldaja maksekohustus ja koormatised

 (1) Kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele.

 (2) Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama.

§ 224. Omaniku õigus nõuda tagatist

  Asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist, kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht.

2. jagu ISIKLIK KASUTUSÕIGUS 

§ 225. Isikliku kasutusõiguse mõiste

 (1) Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.

 (2) Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 226. Isikliku kasutusõiguse üleandmine ja allkasutusse andmine
[RT I, 25.01.2017, 1 - jõust. 01.03.2017]

 (1) Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

 (2) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, võib isik, kelle kasuks isiklik kasutusõigus on seatud, anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa isikliku kasutusõiguse ala.
[RT I, 25.01.2017, 1 - jõust. 01.03.2017]

§ 227. Isiklik kasutusõigus elamule

 (1) Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

 (2) Isik, kellel on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks.

 (3) Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid.

§ 228. Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine

  Lisaks §-des 225–227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid.

5. osa REAALKOORMATISED 

1. peatükk MÕISTE, TEKKIMINE, LÕPPEMINE 

§ 229. Reaalkoormatise mõiste

 (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid.

 (2) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 230. Reaalkoormatise liigid

 (1) Reaalkoormatis on avalik-õiguslik, kui see on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku kasuks.

 (2) Reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 231. Reaalkoormatise tekkimine

 (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

 (2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 232. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 233. Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel

  Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt, kui:
 1) koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või
 2) kohustatud isik vähendab tunduvalt koormatud kinnisasja väärtust ega anna tagatist reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmiseks või
 3) kohustatud isik on jätnud reaalkoormatisest tulenevad kohustused järjest kolme aasta jooksul täitmata.

§ 234. Reaalkoormatise lõpetamine kohustatud isiku nõudel

 (1) Kohustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist selle väljaostmisega õigustatud isikult, kui:
 1) õigustatud isik ei täida reaalkoormatise tekkimise aluseks olevat lepingut või
 2) reaalkoormatis on kestnud 30 aastat, olenemata kinnistusraamatu kandes märgitud pikemast tähtajast või väljaostu lubamatusest.

 (2) Kui reaalkoormatise väljaostu nõutakse käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud alusel, peab sellest üks aasta ette teatama.

 (3) Väljaostu ei või nõuda, kui reaalkoormatis on seatud teatud füüsilise isiku kasuks või on seatud seaduse alusel või on seotud reaalservituudiga.

§ 235. Väljaostuhind

 (1) Reaalkoormatise väljaostuhinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatu kandes märgitud reaalkoormatise väärtus.

 (2) Kui reaalkoormatise väärtus ei ole kinnistusraamatusse kantud või kanne on puudulik või reaalkoormatisest tulenevate tegude rahaline väärtus on oluliselt muutunud, määrab väljaostuhinna kohus, arvestades tegelikke olusid ning võttes reaalkoormatise kestuseks 30 aastat.

§ 236. Reaalkoormatisest tuleneva kohustuse aegumine

 (1) Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega.

 (2) Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul, arvates ajast, mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks (§ 239 lg 1).
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. peatükk SISU 

§ 237. Reaalkoormatise seotus kinnisasjaga

 (1) Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata.

 (2) Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast.

 (3) Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga.

§ 238. Reaalkoormatise üleantavus

 (1) Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist võib teisele isikule üle anda, kui reaalkoormatis oma olemuselt on üleantav ega suurene sellega.

 (2) Reaalkoormatis ei ole üleantav, kui üleantav ei ole reaalkoormatisest tulenev üksikkohustus.

§ 239. Vastutus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste eest

 (1) Reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kinnisasja omanik vastutab tema omandi kestuse jooksul sissenõutavaks muutunud üksikkohustuste täitmise eest ka isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (11) Kui reaalkoormatisega tagatud rahalist nõuet ei täideta, on õigustatud isikul õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kui koormatud kinnisasi jagatakse, kehtib reaalkoormatis üksikosade suhtes edasi ja kohustuste täitmise eest vastutavad üksikosade omanikud solidaarselt.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 240. Reaalkoormatise kehtivus valitseva kinnisasja jagamisel

 (1) Kui jagatakse kinnisasi, mille igakordse omaniku kasuks reaalkoormatis on seatud (valitsev kinnisasi), kehtib reaalkoormatis osade kasuks edasi.

 (2) Kui reaalkoormatisest tekkivad kohustused on jagatavad, siis jagatakse reaalkoormatis käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud osade vahel vastavalt nende suurusele. Kui kohustused ei ole jagatavad, siis on nende osade omanikud õigustatud nõudma täitmist solidaarselt.

 (3) Kinnisasja omanik võib valitseva kinnisasja jagamisel määrata reaalkoormatise kehtivaks ainult ühe või mitme osa suhtes. Määramine tuleb kanda kinnistusraamatusse.

 (4) Kui valitseva kinnisasja omanik võõrandab ühe osa kinnisasjast, tegemata reaalkoormatise jagamise korraldust, jääb reaalkoormatis kehtima selle kinnisasja osa suhtes, mille omanik endale jätab.

 (5) Kui reaalkoormatis on oma olemuse tõttu seotud kinnisasja jagamisel tekkinud ühe osaga, võib kohustatud isik nõuda reaalkoormatise lõpetamist teiste osade suhtes.

6. osa HOONESTUSÕIGUS 

1. peatükk MÕISTE, TEKKIMINE, LÕPPEMINE 

§ 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus

 (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.

 (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.

 (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.

 (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 242. Hoonestusõiguse seadmine ja üleandmine

 (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

 (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 243. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 244. Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel

  Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 2441. Hoonestusõiguse omanikule langemine

 (1) Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine).

 (2) Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast.

 (21) Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 2442. Hüvitis hoonestusõiguse eest

 (1) Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.

 (2) Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse harilikust väärtusest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 2443. Koormatise püsimajäämine

 (1) Hoonestusõiguse omanikule langemisel jääb püsima hoonestusõigust koormav:
 1) hüpoteek ja reaalkoormatis, mis ei kuulu hoonestajale endale;
 2) muu piiratud asjaõigus, mis koormab ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja.

 (2) Teised hoonestusõigust koormavad asjaõigused kaotavad kehtivuse.

§ 245. Hoonestusõiguse lõpetamine selle omandamisel kinnisasja omaniku poolt

 (1) Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse hoonestusõigus kinnistusraamatust tema avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb hoonestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust hoonestusõiguse kustutamiseks.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 246. Hoonestusõiguse säilimine ehitise hävimisel

  Hoonestusõigus ei lõpe ehitise hävimisega.

2. peatükk HOONESTUSÕIGUSE SISU 

§ 247. Hoonestaja õiguste teostamine

 (1) Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi.

 (2) Hoonestaja peab tagama ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti.

§ 248. Hoonestusõiguse kitsendamise keeld

 (1) Hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega.

 (2) Hoonestusõigust ei või seada äramuutva tingimusega. Kokkulepe, millega hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega, samuti kokkulepe, mille kohaselt hoonestusõiguse lõppemine seotakse hoonestaja surmaga, on tühine.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 249. Hoonestusõiguse käsutamine

 (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt.

 (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud.

 (3) [Kehtetu]

 (4) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 2491. Nõusoleku andmine

 (1) Kui võib eeldada, et § 249 11. lõikes sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestusõiguse sisust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut.

 (2) Kui võib eeldada, et § 249 2. lõikes sätestatud juhul on koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse koormamise nõusolekut.

 (3) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 250. Hoonestusõiguse järjekoht

  Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale. Hoonestusõigusega ei või samal järjekohal olla muid asjaõigusi või märkeid
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 251. Hoonestusõiguse tähtaeg

 (1) Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks.

 (2) Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat.

 (3) Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 252. Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel

 (1) Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema.

 (2) Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu.

 (3) Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu kehtib niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 253. Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel

 (1) Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.

 (11) Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse väärtusest.

 (2) Kinnisasja omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 254. Tasu hoonestusõiguse eest

 (1) Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (2) Tasu hoonestusõiguse eest makstakse vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suurus või suuruse arvutamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette kindlaks määrata.

 (3) Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav.

 (4) Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse.

 (41) Hoonestusõiguse tasu tagamiseks seatud reaalkoormatise muutmiseks seoses hoonestusõiguse tasu muutmisega vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele on vaja kinnistusraamatus järjekohas tagapool olevate õiguste omanike nõusolekut vaid siis, kui tasu suurenemine ületab oluliselt tingimuste muutumise.

 (42) Hoonestusõiguse tasu osas võib kokku leppida, et:
 1) tasu tagav reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab;
 2) igakordsel hoonestajal on igakordse reaalkoormatise omaniku suhtes õigus hoonestusõigust koormata reaalkoormatisest järjekohas eespool või samal järjekohal oleva kindlaksmääratud ulatusega hüpoteegiga.

 (43) Kui hoonestusõigus on koormatud piiratud asjaõigusega, mis asub hoonestusõiguse tasu tagava reaalkoormatisega samal järjekohal, on käesoleva paragrahvi 42. lõike punktis 2 nimetatud hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse vaja selle isiku nõusolekut, kelle kasuks nimetatud piiratud asjaõigus on seatud.

 (5) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (6) Hoonestusõiguse kaasomanikud vastutavad hoonestusõiguse tasu maksmise eest solidaarselt.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 255. Maksud ja koormatised

  Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 2551. Kokkulepped

  Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped:
 1) ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta;
 2) ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel;
 3) hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi;
 4) hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule;
 5) hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta;
 6) avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise kohta;
 7) hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse andmise kohta;
 8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

7. osa OSTUEESÕIGUS 

1. peatükk MÕISTE, TEKKIMINE JA LÕPPEMINE 

§ 256. Ostueesõiguse mõiste

 (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega.

 (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.

 (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa.
[RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 257. Ostueesõiguse seadmine ja tähendus

 (1) Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Ostueesõiguse seadmiseks nõutav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

 (3) Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus.

 (4) Omaniku ning ostueesõigusega isiku vahelisele suhtele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (5) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 258. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 259. [Kehtetu - RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 260. Ostueesõiguse üleandmise piirangud

 (1) Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud ostueesõigust ei või lahutada sellest kinnisasjast.

 (2) Teatud isiku kasuks seatud ostueesõigust ei või siduda mingi teise kinnisasjaga.

 (3) Teatud isiku kasuks seatud ostueesõigus ei ole võõrandatav ega pärandatav.

2. peatükk SISU 

§ 261. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 2611. Ostja õigused

 (1) Ostja või ostja õigusjärglane võib keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind.

 (2) Pärast ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmist võib ostja keelduda kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tema poolt tasutud ostuhind.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 2612. Ostuhinna tasumine

  Kui ostueesõigusega isikul tuleb vastavalt käesoleva seaduse §-le 2611 tasuda ostuhind ostjale või ostja õigusjärglasele, vabaneb ta kohustusest tasuda ostuhind müüjale.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 2613. Ostja vabanemine ostuhinna tasumise kohustusest

  Kui ostja või tema õigusjärglane kaotab ostueesõiguse teostamise tõttu kinnisomandi, vabaneb ta ostuhinna tasumise kohustusest. Juba tasutud ostuhinna võib ostja müüjalt tagasi nõuda üksnes juhul, kui ta taganeb müügilepingust.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 2614. Ostueesõigus kinnisasja jagamisel

  Kinnisasja jagamisel jääb ostueesõigus püsima iga jagamise teel tekkinud kinnisasja suhtes.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 262. – § 275. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

8. osa PANDIÕIGUS 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 276. Pandi mõiste ja liigid

 (1) Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.

 (2) Pant on vallaspant või kinnispant.

§ 277. Pandi ese

 (1) Pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese).

 (2) Pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata.

 (3) Ühele ja samale pandi esemele võib seada mitu panti ühe või mitme võlausaldaja kasuks, kui seaduses või pandilepinguga ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Kaasomanikule kuuluvat mõttelist osa asjas võib koormata ainult tervikuna.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 278. Pantija

  Pantija võib olla võlgnik või kolmas isik.

§ 279. Pandiga tagatav nõue

 (1) Pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet.

 (2) Pandiga võib tagada ka tingimuslikku nõuet.

 (3) Pandiga võib tagada tulevikus tekkivat nõuet.

 (4) Pandiga on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja leppetrahv, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Pärast pandi seadmist tehtud tehing, millega suurendatakse pandiga tagatud nõude võlgniku vastutust, ei kehti pandiga koormatud asja omaniku suhtes, kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Pandiga on tagatud ka menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (7) Pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle.
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]

§ 280. Pandiga tagatud nõude eelistus

  Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. peatükk VALLASPANT 

1. jagu KÄSIPANT 

1. jaotis Mõiste, tekkimine, lõppemine 

§ 281. Käsipandi mõiste

 (1) Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse.

 (2) Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 282. Käsipandi tekkimine

 (1) Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega.

 (11) Käsipant ei teki, kui pandipidaja saab käsipandi seadmisel pandiga koormatud asjale koos pandiga koormatud asja omanikuga kaasvalduse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (12) Asja pantimisel, mille kohta on välja antud kaubaväärtpaber, loetakse kaubaväärtpaberi üleandmine võrdseks asja valduse üleandmisega.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti.

§ 2821. Pandiõiguse heauskne omandamine

 (1) Pandipidaja omandab käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud juhtudel pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, välja arvatud juhul, kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne.

 (2) Pandipidaja on pahauskne, kui ta eseme pandiõigusega koormamisel teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud eseme pandiga koormamise õigust.

 (3) Pandiõiguse heauskset omandamist käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. See säte ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral.

 (4) Kui panditud asi on koormatud kolmanda isiku õigusega, astub pandiõigus sellest õigusest eespool asuvale järjekohale, välja arvatud juhul, kui pandipidaja teadis või pidi pandiõiguse omandamise hetkel õiguse olemasolust teadma.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 283. Käsipant mitmele asjale

 (1) Käsipandi seadmisel mitmele asjale on kogu nõue tagatud iga asjaga.

 (2) Pandipidaja võib panditud asjale sissenõude pöörata oma valikul, kui pandilepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 284. Käsipandi lõppemine nõude lõppemisega

  Käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega.

§ 285. Käsipandi lõppemine vallasasja hävimisega

 (1) Käsipant lõpeb panditud vallasasja hävimisega.

 (2) Kui panditud asi oli kindlustatud, on pandipidajal õigus asja täieliku või osalise hävimise korral saada oma valdusse kindlustushüvitis. Pantija nõudel kindlustushüvis deponeeritakse.

 (3) Pandipidaja võib pandieseme osalise või täieliku hävimise korral nõuda pandieseme omanikult eseme hävimise eest hüvitisena omandatu üleandmist või deponeerimist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 286. Käsipandi lõppemise muud alused

  Käsipant lõpeb kui:
 1) pandipidajaks ja panditud asja omanikuks saab üks ja sama isik, välja arvatud juhul, kui omanikul on õigustatud huvi pandiõiguse edasikestmise suhtes;
 2) panditud asi on pandipidaja valdusest välja läinud ja ta ei saa asja tagasi nõuda;
 3) pandipidaja tagastab pantijale panditud asja või teatab talle pandist loobumisest;
 4) käesoleva seaduse § 281 1. lõikes nimetatud kolmas isik tagastab panditud asja pantijale.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jaotis Sisu 

§ 287. Pandipidaja kohustused panditud asja hoidmisel

 (1) Pandipidaja on kohustatud:
 1) panditud asja säilitama ja korras hoidma;
 2) asja hävimise ohust viivitamata pantijale teatama.
 3) [kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Panditud asja säilitamise ja korrashoiu kulutused kannab pantija, kui pandilepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Kui pandipidaja rikub kohustusi panditud asja hoidmisel, on pantijal õigus nõue rahuldada ja nõuda panditud asja tagastamist.

§ 288. Pandipidaja õigus panditud asja kasutada

 (1) Pandipidajal ei ole õigust panditud asja kasutada, kui pandilepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

 (2) Pandipidaja, kes kasutab panditud asja, on kohustatud sellest pantijale aru andma pandilepinguga sätestatud korras.

 (3) Panditud asja kasutamisest saadud tulu arvestatakse kulutuste, intresside ja võla katteks, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 289. Käsipandi üleminek koos nõudega

 (1) Nõude üleminekul uuele võlausaldajale läheb temale üle ka käsipant ning tal on õigus panditud asi pandipidajalt välja nõuda.

 (2) Panditud asja valduse saamisega lähevad uuele pandipidajale üle senise pandipidaja õigused ja kohustused.

 (3) Kui nõude üleminekul on kokku lepitud, et käsipant üle ei lähe, käsipant lõpeb.

 (4) Käsipant ei või üle minna ilma nõudeta.

 (5) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 290. Panditud asja tagastamine

  Käsipandi lõppemisel on pandipidaja kohustatud panditud asja pantijale tagastama.

§ 291. Nõude üleminek pantijale

  Kui võla on tasunud pantija, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.

§ 292. Müügiõiguse tekkimine pandipidajal

 (1) Pandipidaja nõude rahuldamine toimub panditud asja müügiga.

 (2) Pandipidajal tekib panditud asja müügi õigus, kui pandiga tagatud nõue ei ole selle nõude kohaselt täidetud.

 (3) Enne müügiõiguse tekkimist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab panditud asja pandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 293. Müügist teatamine

 (1) Pandipidaja on kohustatud pantijale panditud asja müügist teatama üks kuu ette. Ette teatada võib pärast müügiõiguse tekkimist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamisest võib loobuda, kui teatada pole võimalik. Sellisel juhul ei tohi panditud asja müüa enne ühe kuu möödumist müügiõiguse tekkimisest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtajast võib kõrvale kalduda, kui pandiese on riknemisohus ja müümisega viivitades asja väärtus ilmselt väheneks või asi häviks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 294. Panditud asja müük

 (1) Panditud asi müüakse avalikul enampakkumisel.

 (2) Avaliku enampakkumise aeg ja koht tuleb teatavaks teha pantijale ja kolmandale isikule, kellel on panditud asjale õigusi.

 (3) Avalikust enampakkumisest võivad osa võtta ka pandipidaja ja pantija. Kui asi müüakse pandipidajale, tasaarvestatakse tema nõude rahaline väärtus müügihinnaga.

 (4) Pantija ja pandipidaja võivad kokku leppida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatust erinevas panditud asja müügi viisis. Kui kolmandal isikul on panditud asjale õigus, mis asja müügi korral lõpeb, on müügiviisi muutmiseks vajalik tema nõusolek.

 (5) Panditud asja müügi viisi kokkulepet rikkunud pandipidaja vastutab sellest tekkinud kahju eest.

§ 295. Panditud asja müügist saadud raha

 (1) Pantija kohustus loetakse täidetuks panditud asja müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud vajalikud müügikulud.

 (2) Pärast müügikulude tasumist ja pandipidaja nõude rahuldamist ülejäänud raha tagastatakse pantijale.

§ 296. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jagu REGISTERPANT 

1. jaotis Üldsätted 

§ 297. Registerpandi mõiste

 (1) Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud pandieseme mõttelist osa saab registerpandiga koormata vaid juhul, kui see on kaasomaniku osa.

 (3) Registerpant ei eelda tagatava nõude olemasolu.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 22.04.2004]

§ 2971. Registrisse kantavad andmed

  Registerpandi kohta kantakse registrisse ainult seadusega sätestatud andmed.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 2972. Kohtulik registerpant

 (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses registerpandi, mis peab olema registrisse kantud kohtuliku registerpandina. Kohtulikule registerpandile kohaldatakse registerpandi kohta käivaid sätteid.

 (2) Kohtuliku registerpandiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue.

 (3) Kohtulik registerpant kantakse registrisse üldises korras.

 (4) Kohtulikule registerpandile kohaldatakse kohtuliku hüpoteegi kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 2973. Kande tegemine registrisse

 (1) Registerpandi seadmiseks, sisu muutmiseks või lõpetamiseks tehakse registrisse kanne avalduse alusel. Avaldus on ühepoolne ja selles on väljendatud soov teha kanne registrisse. Avaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus.

 (2) Kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha.

 (3) Seadusega sätestatud juhtudel tehakse kanne ilma avalduseta ametiülesannete korras.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 298. Laevahüpoteegi sätete kohaldamine

 (1) Registerpandile kohaldatakse laeva asjaõigusseaduse III osa 1. peatükis laevahüpoteegi kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Registerpandile ei kohaldata laeva asjaõigusseaduse III osa 1. peatüki §-des 15–17 ja 19–22, § 28 lõikes 2 ning §-des 43, 44, 46, 48, 50, 53 ja 60–66 sätestatut.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 299. Registerpandi tekkimine

 (1) Registerpandi tekkimiseks on vajalik pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepe eseme koormamise kohta registerpandiga ja pantimise kohta kande tegemine vastavasse registrisse.

 (2) Registreerimisel kantakse registrisse pandipidaja ja registerpandi rahaline suurus.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 2991. Registerpandi lõppemine

 (1) Registerpant lõpeb registerpandiga koormatud eseme omaja ja pandipidaja kokkuleppel ning registerpandi kohta tehtud kande kustutamisel.

 (2) Registerpant ei lõpe pandieseme registrist kustutamisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 2992. Pandieseme kustutamine registrist

 (1) Registripidaja teavitab registerpandi pidajat viivitamata pandieseme kustutamisest registrist.

 (2) Pandieseme kustutamisel registrist teeb registripidaja registerpandi juurde märkuse pandieseme kustutamise kohta.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 300. Registerpandi järjekoht

 (1) Registerpandi järjekoht määratakse registrisse kandmise ajaga.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Kui ühele ja samale esemele seatud pantide registreerimise avaldused on esitatud üheaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht ning see kantakse vastavasse registrisse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata, kui asjaosalised on kokku leppinud teistsuguses järjekohasuhtes ja niisuguse kokkuleppe kohta on tehtud kanne registrisse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (4) Registerpandi järjekoha muutmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 60 sätestatut.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (5) Registerpandi eseme omaja ja pandipidaja poolt registerpandi seadmisel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt registerpandi eseme omajal on õigus seada registerpandi esemele registerpandist järjekohas eespool asuv kindlaksmääratud ulatusega õigus, on kehtiv vaid juhul, kui selle kohta on tehtud kanne registrisse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (6) [Kehtetu - RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 3001. Kande muutmine

 (1) Registerpandi kohta tehtud kande muutmiseks või kustutamiseks on nõutav pandipidaja kirjalik nõusolek, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Ebaõige kande muutmisel või kustutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatut.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 3002. Osaregisterpant

 (1) Registerpandi võib jagada osadeks.

 (2) Registerpandi osadeks jagamisel on vaja teha kanne registrisse. Kanne tehakse pandipidaja avalduse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Osaregisterpandid asuvad jagatud registerpandi järjekohal.

 (4) Osaregisterpandid on omavahel võrdsed ja asuvad samal järjekohal, kui seadusest või kandest ei tulene teisiti.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 3003. Registerpandi üleandmine

  Registerpandi üleandmiseks on vaja pandipidaja kirjalikku nõusolekut ja kannet registris.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 3004. Registerpandist loobumine

 (1) Kui pandipidaja registerpandist loobub, omandab selle registerpandiga koormatud eseme omaja. Registerpandist loobumiseks esitab pandipidaja registrile kirjaliku avalduse, mille alusel tehakse kanne registrisse.

 (2) Kui pandipidaja loobub registerpandist osaliselt, omandab registerpandiga koormatud eseme omaja registerpandi vastava osa. Registerpandiga koormatud eseme omajale üleläinud osaregisterpandist tulenevaid õigusi kasutades ei tohi kahjustada pandipidaja huve.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 3005. Registerpandi pantimine

 (1) Registerpant panditakse tervikuna.

 (2) Registerpandi pantimisel kohaldatakse nõuete pantimise kohta sätestatut.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 301. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 302. Pandipidajate nõuete rahuldamine

 (1) Kui registerpandiga tagatud nõuet ei täideta, on pandipidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel.

 (2) Enne registerpandiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab registerpandiga koormatud eseme registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine.

 (3) Registerpandiga koormatud ese müüakse täitedokumendi alusel seaduses sätestatud korras avalikul enampakkumisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Nõuded rahuldatakse vastavalt pantide järjekohtadele, kui seadusest ei tulene teisiti.

 (5) Ühel ja samal järjekohal asuvate pantidega tagatud nõuded rahuldatakse võrdeliselt nõuete suurusega.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 303. Registerpandi avalikkus

  Igaühel on õigus tutvuda registrisse kantud andmetega registerpandi kohta.

§ 304. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 305. [Kehtetu - RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 306. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jaotis Transpordivahendite pantimine 

§ 307. – § 308. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jaotis Kommertspant 

§ 309. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 310. – § 312. [Kehtetud]

4. jaotis Intellektuaalse omandi pantimine 

§ 313. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu Õiguste pantimine 
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 314. Õigused pandi esemena

 (1) Varaline õigus võib olla pandi esemeks, kui see on üleantav.

 (2) Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pantimisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 282 3. lõikes sätestatut.

§ 3141. Finantstagatis

 (1) Finantstagatiseks loetakse kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude koormamist pandiõigusega, kui nii tagatise andjaks kui ka tagatise võtjaks on üks alljärgnevatest isikutest või organisatsioonidest:
 1) väärtpaberituru seaduse § 6 2. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isik või asutus;
 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43–50) artikli 1 2. lõike punktis b või d nimetatud isik või organisatsioon;
 3) väärtpaberituru seaduse § 2131 1. lõikes nimetatud süsteemiühenduse korraldaja;
 4) väärtpaberituru seaduse § 214 2. lõikes nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;
 5) muu käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikuga sarnane välisriigi isik või organisatsioon, kellele on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt antud õigus olla finantstagatise andjaks või võtjaks.

 (2) Finantstagatiseks loetakse kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude koormamist pandiõigusega ka juhul, kui tehingu üheks pooleks on käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–5 nimetatud isik või organisatsioon ja tagatise andjaks või võtjaks on äriühing, kes oma viimase majandusaasta või konsolideeritud aruande kohaselt vastab vähemalt kahele alljärgnevatest tingimustest.
 1) äriühingul on majandusaasta jooksul keskmiselt rohkem kui 250 töötajat;
 2) äriühingu aasta bilansimaht ületab 43 miljonit eurot;
 3) äriühingu aastakäive ületab 50 miljonit eurot.

 (3) Finantstagatisega võib koormata üksnes väärtpaberit, mis on nimetatud väärtpaberituru seaduse § 2 1. lõike punktides 1–5 ja punktis 7 ning sama paragrahvi 3. lõikes, samuti muud eelnimetatud väärtpaberitega seotud õigust või nõuet tingimusel, et väärtpaberit või väärtpaberiga seotud õigust või nõuet väljendatakse ja see kantakse üle üksnes registrikande vahendusel võlaõigusseaduse § 917 2. lõike tähenduses.

 (4) Krediidinõue käesoleva seaduse tähenduses on nõue, mis tuleneb krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1–200) 2. artiklis nimetatud isiku või organisatsiooni poolt väljaantud laenust või krediidist, välja arvatud nõue, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust või krediidilepingust mikro- või väikeettevõtjaga. Mikro- või väikeettevõtjana käsitatakse ettevõtjat, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt vähem kui 50 töötajat ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot

 (5) Finantstagatiseks loetakse ka kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud isikule või organisatsioonile tagatise andmise eesmärgil ülekandmist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja kooskõlas käesoleva seaduse § 3142 1. lõikes sätestatuga
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

§ 3142. Finantstagatise seadmine

 (1) Finantstagatise kokkuleppe sõlmimist peab saama tõendada kirjalikus või muus õiguslikult samaväärses vormis ja finantstagatise seadmise viis peab tagatise võtjal võimaldama finantstagatise eset kontrollida. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu rikkumine ei mõjuta finantstagatise kokkuleppe kehtivust.

 (2) Krediidinõuete finantstagatiseks andmisel käesoleva seaduse § 3141 alusel esitatakse tagatise võtjale tagatiseks antud krediidinõuete nimekiri kirjalikus vormis.

 (3) Krediidinõuete finantstagatiseks andmisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 315 3. lõikes ega võlaõigusseaduse §-s 168 sätestatut. Kui pandipidaja vajab lisateavet võlgniku vastu nõude esitamiseks, peab pantija võimaluse korral andma pandipidajale vajalikku teavet.

 (4) Tagatise võtja kasuks seatud finantstagatise kehtivust ei mõjuta tagatise andja õigus finantstagatis asendada, finantstagatis ületagatud osas tagasi võtta ega krediidinõuete puhul õigus intressidele ja muudele kõrvalnõuetele.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

§ 3143. Finantstagatise käsutamine

 (1) Pandipidaja võib finantstagatise kokkuleppe alusel käsutada finantstagatise eset, välja arvatud krediidinõuet.

 (2) Kui pandipidaja kasutab talle finantstagatise kokkuleppega antud õigust finantstagatise eset käsutada, on ta kohustatud hiljemalt finantstagatisega tagatud nõude sissenõutavaks muutumisel asendama algse finantstagatise eseme samaväärse esemega, kusjuures raha tuleb asendada samas vääringus rahaga ja väärtpaber sama emitendi väärtpaberiga, mis kuulub samasse emissiooni või liiki ning mille nimiväärtus, vääring ja laad on samad, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

§ 315. Pandi seadmine

 (1) Õiguse pantimiseks on vajalik pantija ja pandipidaja vaheline kokkulepe pandi seadmise kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kokkulepe peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (21) [Kehtetu - RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

 (3) Kui pandipidaja saab seoses pantimisega õiguse nõuda panditud nõude täitmist ja täitmine vastu võtta, peab pantija pandipidajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustusi tõendavad dokumendid, samuti andma võlgniku vastu nõude esitamiseks vajalikku teavet.
[RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

§ 316. Panditud õiguse lõpetamine ja muutmine

 (1) Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Nõusolekut ei saa tagasi võtta.

 (2) Panditud õiguse muutmiseks on vajalik pandipidaja nõusolek, kui sellega kaasneb panditud õiguse väärtuse vähenemine või kui muutmine vähendab muul viisil pandipidaja tagatist. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks muutmine toimub.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatu ei laiene õigusena panditud aktsia, osa, investeerimisfondi osaku või muu sellesarnase õiguse lõpetamisele või muutumisele, mille aluseks on vastava aktsiaseltsi, osaühingu või investeerimisfondi organi otsus. Kui õiguse muutmise või lõpetamise eelduseks on lisaks sellise organi otsuse vastuvõtmisele ka õigustatud isikuks oleva pantija nõusolek, on sellise nõusoleku andmiseks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatu kohaselt õigustatud pandipidaja.
[RT I, 04.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

§ 317. Nõude pantimisest teatamine

 (1) Nõude pantimisest peab pantija teatama panditud nõude võlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

 (2) Pantija poolt nõude pantimisest teatamisel või pandipidaja poolt võlgnikule pantija poolt pantimise kohta väljaantud dokumendi esitamisel on samad tagajärjed nagu nõude loovutamisest teatamisel.

 (3) Võlgnik on pantija või pandipidaja nõudmisel kohustatud andma kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta.

§ 318. Pantimise tagajärjed võlgnikule nõude pantimise korral

  Nõude pantimise korral kohaldatakse pandipidaja ja panditud nõude võlgniku vahelisele õigussuhtele nõude loovutamise korral omandaja ja võlgniku vahelise suhte kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 319. Kohustuse täitmine nõude pantimise korral

 (1) Nõude pantimise korral võivad pantija ning pandipidaja enne müügiõiguse tekkimist nõuda võlgnikult kohustuse täitmist üksnes ühiselt ja võlgnik võib täita üksnes pantijale ning pandipidajale ühiselt.

 (2) Pärast müügiõiguse tekkimist võib panditud nõude täitmist nõuda üksnes pandipidaja ja võlgnik võib täita üksnes pandipidajale. Kohustuse täitmisel pandipidajale on samasugune tähendus, kui täitmisel võlausaldajale.

 (3) Kui pandiesemeks on osa nõudest, jääb teistsuguse kokkuleppe puudumisel pantijale pandiga koormamata nõudeosa rahuldamise eesõigus, samuti eelisjärjekoht kõrvalõigustele ja tagatistele.

 (4) Kui pantija ja pandipidaja ei ole teisiti kokku leppinud, ulatub nõudele seatud pandiõigus ka võlgniku poolt tasumisele kuuluvatele panditud nõude intressile ja muudele kõrvalnõuetele.

§ 3191. Etteteatamisõigus

 (1) Kui panditud nõude sissenõutavus sõltub etteteatamisest, võib enne müügiõiguse tekkimist ette teatada võlausaldaja.

 (2) Võlgniku etteteatamine on kehtiv, kui see on tehtud nii pandipidajale kui ka võlausaldajale.

 (3) Pärast müügiõiguse tekkimist (§ 292) võivad ette teatada nii võlausaldaja kui ka pandipidaja. Võlgniku puhul piisab teatamisest pandipidajale.

§ 3192. Kõrvalekalduva kokkuleppe lubatavus

 (1) Pantija ja pandipidaja võivad kokku leppida seaduses sätestatust erinevas pandieseme müügi viisis. Kui kolmandal isikul on pandiesemele õigus, mis pandieseme müügi korral lõpeb, on müügi viisi muutmiseks vajalik tema nõusolek.

 (2) Kokkuleppega ei või kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 292 3. lõikes sätestatust, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatisega ja poolte kokkulepe võimaldab panditud eseme väärtuse määrata majanduslikult põhjendatud viisil.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

 (3) Kui finantstagatise seadmisel on sõlmitud käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kokkulepe, loetakse müügiõiguse tekkimisel pandiga tagatud nõue rahuldatuks ulatuses, mis vastab panditud eseme kokkulepitud väärtusele.
[RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

 (4) Finantstagatise kokkuleppe alusel võib pandieseme müümisest etteteatamise tähtaeg olla lühem käesoleva seaduse § 293 1. lõikes sätestatust.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

§ 3193. Sissenõudmisele kaasaaitamine

 (1) Kui täita tuleb pandipidajale ja võlausaldajale ühiselt ja kui nõue on sissenõutav, on pandipidaja ja võlausaldaja kohustatud täitmise ühiselt vastu võtma.

 (2) Kui pandipidajal on õigus nõue iseseisvalt sisse nõuda, peab ta tegutsema mõistlikul viisil ja vajaliku hoolsusega. Pandipidaja peab sissenõudmisest viivitamata teatama võlausaldajale.

§ 3194. Täitmise toime

  Kui võlgnik täidab oma kohustuse vastavalt käesoleva seaduse § 319 1. või 2. lõikele, omandab võlausaldaja täitmisega saadud eseme ja pandipidaja pandiõiguse sellele esemele. Kui täitmine seisneb kinnisasja omandi üleandmises, siis on pandipidajal õigus hüpoteegile, kui täitmine seisneb kinnistatud laeva või ehitatava laeva omandi üleandmises, on pandipidajal õigus laevahüpoteegile.

§ 3195. Sissenõutud raha deponeerimine

 (1) Kui rahaline nõue nõutakse sisse vastavalt käesoleva seaduse § 319 1. lõikele, tuleb saadud raha pandipidaja kasuks deponeerida selliselt, et pandipidajal tekib õigus deponeeritud summale müügiõiguse tekkimise päeval käesoleva seaduse § 292 kohaselt.

 (2) Kui rahaline nõue nõutakse sisse vastavalt käesoleva seaduse § 319 2. lõikele, siis jääb sissenõutud summa pandipidajale ulatuses, milles see on vajalik tema nõude rahuldamiseks. Ülejäänud raha peab pandipidaja pantijale välja andma.

§ 3196. Muude õiguste müük

  Muude panditud õiguste müük toimub vastavalt käsipandi sätetele.

§ 3197. [Kehtetu - RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

4. jagu KINNIPIDAMISÕIGUS 

§ 320. – § 324. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. peatükk KINNISPANT 

1. jagu HÜPOTEEK 

1. jaotis Mõiste, tekkimine ja lõppemine 

§ 325. Hüpoteegi mõiste

 (1) Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

 (2) Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa.

 (3) Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.

 (4) Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu.

 (5) Kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 326. Hüpoteegi seadmise kokkuleppe vorm

  Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 327. Hüpoteegi kanne

  Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma).
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 328. Algne omanikuhüpoteek

 (1) Kinnisasja omanik võib hüpoteegi seada enda kasuks.

 (2) Omanikuhüpoteegi seadmine toimub omaniku notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kande tegemisega kinnistusraamatusse.

§ 329. Hüpoteegipidaja loobumine hüpoteegist

 (1) Kui hüpoteegipidaja hüpoteegist loobub, omandab hüpoteegi koormatud kinnisasja omanik. Loobumiseks tuleb teha hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kanne kinnistusraamatusse.

 (2) Kui hüpoteegipidaja loobub hüpoteegist osaliselt, kohaldatakse § 349 2. lõike sätteid.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 330. Hüpoteegi lõpetamine

  Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 331. Hüpoteegi lõpetamine omaniku nõudel
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (1) Kui hüpoteegipidaja elu- või asukoht ei ole teada, võib koormatud kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kustutamist või muutmist omanikuhüpoteegiks, kui omanikul on õigus nõude rahuldamisele ja ta deponeerib kogu hüpoteegisumma.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Intress tuleb deponeerida, kui intressimäär on kinnistusraamatusse kantud, kuid mitte suuremas ulatuses kui kolme aasta eest, arvates päevast, mil kinnisasja omanik esitas kohtule avalduse hüpoteegi kustutamiseks või omanikuhüpoteegiks muutmiseks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kui esitatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõue, määrab kohus tähtaja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse. Kui määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus otsuse hüpoteegi kustutamise kohta, mis on kinnistusraamatu kande tegemise aluseks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (31) Kinnisasja omanikul on õigus taotleda, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüpoteegisumma ja intresside deponeerimise asemel määraks kohus vastuväidete esitamiseks viieaastase tähtaja. Viieaastase tähtaja möödumisel avaldab kohus korduva kuulutuse ning määrab vastuväidete esitamiseks uue tähtaja kestusega kolm kuud. Eelnimetatud uue tähtaja jooksul peab kohus ka omal algatusel koguma andmeid hüpoteegipidaja elu- või asukoha kohta ning nende tuvastamise korral üritama hüpoteegipidajaga kontakteeruda. Kui ka korduvalt määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata või need lükatakse tagasi, teeb kohus otsuse hüpoteegi kustutamise kohta, mis on kinnistusraamatu kande tegemise aluseks.
[RT I 2010, 26, 128 - jõust. 14.06.2010]

 (4) Hüpoteegipidajal on õigus deponeeritud raha kätte saada viie aasta jooksul, arvates hüpoteegi kustutamise või omanikuhüpoteegiks muutmise päevast. Kui hüpoteegipidaja ei ole selle tähtaja jooksul raha välja võtnud, on kinnisasja omanikul õigus see tagasi saada.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 332. Omanikuhüpoteegi kustutamine hüpoteegipidaja nõudel

 (1) Kui hüpoteegi ja koormatud kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja nõuda sellise hüpoteegi kustutamist.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu ei kehti § 328 alusel tekkinud hüpoteegi kohta.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue ei kehti hüpoteegi suhtes, mille kandest nähtub selle mittekehtimine antud hüpoteegi suhtes.

 (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõude tagamiseks võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke pärast omanikuhüpoteegi tekkimist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jaotis Sisu 

1. alljaotis Üldsätted 

§ 333. Koormatud kinnisasja omaniku õigused

  Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.

§ 334. Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemise ärahoidmiseks

 (1) Kui omaniku tegevuse tulemusena väheneb koormatud kinnisasja väärtus, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et kinnisasja omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks.

 (2) Hüpoteegipidaja võib koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise ärahoidmiseks teha kohtulahendi alusel selleks vajalikke tegusid. Hüpoteegipidaja võib teha selliseid tegusid ka kohtulahendita, kui viivitamisel oluliselt väheneks koormatud kinnisasja väärtus.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Hüpoteegipidajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tegudega seotud kulutuste hüvitamist. Nimetatud tegudega seotud kulutuste hüvitamise tagamiseks kuulub talle kinnistusraamatusse kandmata hüpoteek, mis asub tema hüpoteegiga samal järjekohal.

§ 335. Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemisel

 (1) Kui võib eeldada koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist või kui see on juba toimunud, võib hüpoteegipidaja nõuda kinnisasja omanikult endise olukorra taastamist või täiendavat tagatist.

 (2) Kui kinnisasja omanik hüpoteegipidaja nõudel endist olukorda ei taasta ega anna täiendavat tagatist, võib hüpoteegipidaja nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mille võrra koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud. Rahuldamise nõudest tuleb üks kuu ette teatada.

 (3) Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku süüta, võib hüpoteegipidaja täiendavat tagatist või võla osalist tasumist nõuda ulatuses, milles kinnisasja omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud. Hüpoteegipidaja ei või nõuda täiendavat tagatist ega võla osalist tasumist, kui kinnisasja, millel asub füüsilise isiku põhiline eluase, väärtus väheneb kinnisasjade turuolukorra muutumise tõttu.
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]

§ 336. Päraldiste väärtuse vähendamine

  Koormatud kinnisasja päraldiste väärtuse vähendamine või korrapärase majandamise nõuete vastane eemaldamine kinnisasjast annab hüpoteegipidajale samad õigused nagu kinnisasja väärtuse vähenemisel.

§ 337. Koormatud kinnisasja käsutamine

 (1) Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu.

 (2) Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutatakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 338. Hüpoteegi käsutamine

 (1) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Hüpoteegi üleandmiseks on nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse.

 (3) Hüpoteek panditakse tervikuna. Pantimise kohta kantakse kinnistusraamatusse pandipidaja kohta vastav märkus.

§ 3381. Hüpoteegi pantimine

 (1) Hüpoteegi pantimisel kohaldatakse vastavalt nõuete pantimise kohta sätestatut.

 (2) Hüpoteegiga tagatud nõude pantimise korral on pandipidajal õigus nõuda ka nõuet tagava hüpoteegi pantimist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

 (3) Müügiõiguse tekkimisel on pandipidajal õigus teostada hüpoteegipidaja õigusi.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 339. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. alljaotis Järjekoht 

§ 340. – § 341. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. alljaotis Hüpoteegi ulatus 

§ 342. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 343. Hüpoteegi ulatus kinnisasjale

 (1) Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis.

 (2) Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 344. Hüpoteegi ulatus rendi- ja üürinõudele

  Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, ulatub hüpoteek ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku pankroti väljakuulutamist ja on sisse nõudmata.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 345. Hüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (1) Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub hüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (4) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

4. alljaotis Nõuete rahuldamine 

§ 346. Nõuete ulatus

 (1) Hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed.
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]

 (2) Kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes.
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]

§ 347. – § 348. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 349. Hüpoteegi üleminek omanikule

 (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (2) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist.

 (3) Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.

§ 350. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 351. Kinnisasja omaniku vastuväited

 (1) Kinnisasja omanik võib hüpoteegipidaja vastu esitada ainult selliseid vastuväiteid, mis põhinevad kinnistusraamatu kandel või mis on tal sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel.

 (2) Kinnisasja omanik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vastuväiteid esitada ka võlausaldaja õigusjärglasele või isikule, kellele hüpoteegipidaja hüpoteegi üle andis (§ 338).

 (3) [Kehtetu - RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]

§ 352. Sundtäitmine
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

 (2) Enne hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutmist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegipidaja omandab hüpoteegiga koormatud kinnisasja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine.

 (3) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (4) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 353. Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord

 (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.

 (2) Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist.

 (3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.

 (4) [Kehtetu]

§ 354. Omanikuhüpoteegi iseärasused sundtäitmisel

 (1) Omanikuhüpoteegi korral ei või koormatud kinnisasja omanik nõuda oma nõude rahuldamiseks sundtäitmist.

 (2) [Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

5. alljaotis Hüpoteegi jagamine ja ühendamine 

§ 355. Osahüpoteek

 (1) Hüpoteeki võib jagada osadeks.

 (2) Hüpoteegi jagamiseks osadeks, samuti osahüpoteekide omavahelise järjekoha muutmiseks ei ole omaniku nõusolek nõutav.

 (3) Osahüpoteegid asuvad senise hüpoteegi järjekohale.

§ 356. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamine

 (1) Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks on nõutav hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe.

 (2) Hüpoteek jääb jagamisel tekkinud kinnisasjade suhtes kehtima vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kokkuleppele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 357. [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 358. Hüpoteegi üleviimine

 (1) Riigi või omavalitsuse poolt teostatava maakorralduse ja ümberplaneerimise puhul viiakse äraantavaid kinnisasju koormavad hüpoteegid nende senises järjekohas üle asemele antavatele kinnisasjadele.

 (2) Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundvõõrandamisel asendatakse kinnisasi teisega, seatakse võõrandatud kinnisasja koormanud hüpoteegid asendatud kinnisasjale vastavalt senistele järjekohtadele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (3) Kui üheks kinnisasjaks ühendatakse mitu kinnisasja, mis on koormatud mitme hüpoteegiga või millest mõned ei ole koormatud hüpoteegiga, viiakse hüpoteegid ühendatud kinnisasjale üle nende seniseid järjekohti võimalikult säilitades.

6. alljaotis Ühishüpoteek 

§ 359. Ühishüpoteegi mõiste

 (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

 (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas.

 (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad.

§ 360. Ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine

 (1) Hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel.

 (2) Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi summa jaotada koormatud kinnisasjade vahel, määrates kindlaks, millises ulatuses iga kinnisasi hüpoteegi eest vastutab. Nimetatud juhul kohaldatakse hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamise kohta käivaid sätteid (§ 356).

§ 361. Nõude rahuldamine ühe kinnisasja omaniku poolt

 (1) Kui ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude, võib ta nõuda tema kinnisasja koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Ühishüpoteegid teistel kinnisasjadel tuleb kustutada.

 (2) Kui kinnisasja omanik, kes hüpoteegipidaja nõude rahuldas, võib nõuda teiste ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikelt hüvitist, võib ta ka nõuda hüvitise ulatuses teisi kinnisasju koormavate ühishüpoteekide enda nimele kandmist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 362. Omaniku ühishüpoteek

 (1) Kui nõue, mille tagamiseks ühishüpoteek on seatud, ei teki või lõpeb või kui hüpoteegipidaja ühishüpoteegist loobub, võivad ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikud nõuda ühishüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse endi nimele ühiselt.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul võib iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik nõuda, et tema kinnisasja koormatakse omanikuhüpoteegiga võrdeliselt tema kinnisasja väärtusega, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 356).

2. jagu KOHTULIK HÜPOTEEK 

§ 363. Kohtuliku hüpoteegi mõiste

 (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina.

 (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse vastavalt muu seadusega selleks õigustatud ametiisiku määruse alusel kinnisasjale hüpoteegi seadmise korral.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 3631. Kohtulik hüpoteek mitmele kinnisasjale

  Kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud osades.

§ 364. Hüpoteegi sätete kohaldamine

  Muus osas kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid.

9. osa SEADUSE RAKENDAMINE 

 

§ 365. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub tema rakendusseaduses ettenähtud korras ja tingimustel.