Forensic Examination Act

Chapter 1 General Provisions 

§ 1.  Scope of regulation of Act

 (1) This Act provides the legal status of a forensic expert, state forensic institution, its contracting partner, registered private expert and another person appointed as an expert by a court, prosecutor's office, investigative body or extra-judicial proceedings authority (hereinafter jointly proceedings authority) and the grounds for the creation of the rights and obligations of an expert in criminal proceedings, misdemeanour proceedings, civil and administrative court proceedings and in other proceedings prescribed by law (hereinafter jointly proceedings) in addition to the provisions of the court procedure laws and in conducting for charge of examinations which are not related to proceedings.

 (2) The provisions of the Code of Criminal Procedure, the Code of Misdemeanour Procedure, the Code of Civil Court Procedure, the Code of Administrative Court Procedure and the Administrative Procedure Act apply to criminal, misdemeanour, civil and administrative court proceedings prescribed in this Act, taking account of the special rules of this Act.

§ 2.  Examination and study

 (1) For the purposes of this Act, an examination means the professional activity of a person appointed as an expert in proceedings or at a state forensic institution in an examination for charge not related to proceedings, the purpose of which is to study the submitted material and to provide a reasoned expert opinion on the basis of the examination task.

 (2) An expert opinion issued as a result of an examination is drawn up in a typewritten or word-processed form in accordance with the requirements provided in procedural laws or other laws.

 (3) A study is organised for the purpose of conducting an examination, deciding on its conducting or where prescribed by law. A study is not drawn up as an independent expert opinion, unless the study is organised for deciding on the conducting of an examination or where this is prescribed by law.

 (4) An expert who conducted a study is liable for providing a knowingly incorrect expert opinion within the framework of the study.

§ 3.  Expert

 (1) For the purposes of this Act, an expert is a person who uses non-legal expertise in forensic examination, and legal expertise in the cases provided by law.

 (2) An expert may be a forensic expert, a registered private expert, an employee of a contracting partner of a state forensic institution or any other natural person appointed by proceedings authority.

 (3) A proceedings authority may appoint an expert by name or appoint only a state forensic institution and leave the task of appointing a specific expert to the state forensic institution or its contracting partner or appoint another person conducting examinations and leave the appointment of a specific expert to the decision of the latter.

§ 4.  Processing of personal data

 (1) In order to prepare for and conduct an examination and a study, a state forensic institution, its contracting partner, a registered private expert or another person appointed as an expert by a proceedings authority and their auxiliary staff have the right to process the personal data required for conducting a specific examination or study, including specific categories of personal data.

 (2) When preparing for and conducting an examination commissioned in criminal and misdemeanour proceedings, the activities of a state forensic institution are deemed to be the activities of a law enforcement authority for the purposes of subsection 2 of § 13 of the Personal Data Protection Act, and the processing of personal data is based on the provisions established for a law enforcement authority.

 (3) In proceedings not specified in subsection 2 of this section, when preparing for and conducting an examination or a study conducted on the basis of other laws and an examination for charge not related to proceedings, Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 04.05.2016, pp 1–88) apply to the activities of the state forensic institution and its contracting partners.

 (4) When preparing for and conducting an examination commissioned in proceedings, a state forensic institution, its contracting partner, a registered private expert or another person appointed as an expert by a proceedings authority is a joint personal data controller together with the authority which commissioned the examination.

§ 5.  Exercise of data subject’s rights

 (1) Upon processing of personal data, when preparing for and conducting an examination commissioned in proceedings, the rights of a data subject are exercised in accordance with the rules provided in the court procedure laws specified in subsection 2 of § 1 of this Act.

 (2) Upon processing of personal data, when preparing for and conducting an examination or study on the basis of other laws, and an examination for charge not related to proceedings, the rights of a data subject are exercised in accordance with the rules provided in Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council.

Chapter 2 Forensic Expert and State Forensic Institution  

Subchapter 1 Forensic Expert  

§ 6.  Forensic expert

  A forensic expert is a person employed by a state forensic institution whose main duty is to conduct examinations.

§ 7.  Requirements for forensic expert

 (1) A person may work as a forensic expert, provided the person:
 1) has active legal capacity;
 2) is proficient in the Estonian language at the level provided in the Language Act;
 3) has acquired higher education in an institution of higher education of the Republic of Estonia or where the person's education corresponds to this level;
 4) is of high moral character;
 5) has the abilities and personal characteristics necessary for working as an expert;
 6) has completed the training of a forensic expert at a state forensic institution.

 (2) A person who has foreign professional qualifications may also work as a forensic expert where their professional qualifications have been recognised in accordance with the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. A competent authority provided in subsection 2 of § 7 of the Act referred to is the Estonian Forensic Science Institute.

 (3) A person may not work as a forensic expert where the person:
 1) has been convicted of an intentionally committed criminal offence;
 2) has been punished for violation of the requirements of the Anti-Corruption Act;
 3) is in a close blood relationship (grandparents, parents, brothers, sisters, children or grandchildren) or a relationship by marriage (spouse, spouse's parents, brothers, sisters or children) with the employee who has direct control over their position or with their immediate superior.

 (4) A person who is a suspect or accused of committing an intentional criminal offence or a person subject to proceedings in a misdemeanour provided in the Anti-corruption Act may not be employed as a forensic expert or trained as a forensic expert.

 (5) The prohibition provided in clauses 1 and 2 of subsection 3 of this section does not extend to any person whose criminal record has been deleted from the criminal records database in accordance with the Criminal Records Database Act.

§ 8.  Background check

 (1) The head of a state forensic institution or an employee appointed by them has the right to conduct a background check of:
 1) a person who wishes to commence employment as a forensic expert or training of a forensic expert specified in clause 6 of subsection 1 of § 7 of this Act;
 2) a person who wishes to commence employment in a position specified in subsection 3 of § 33 of this Act.

 (2) The purpose of a background check is to ascertain the compliance of the persons specified in subsection 1 of this section with the requirements of this Act and their reliability. In the case of a justified need, a background check may be performed repeatedly during employment.

 (3) In the course of a background check, the following personal data of a person specified in clause 1 of subsection 1 of this section may be processed:
 1) data enabling verification of identity;
 2) contact details;
 3) data concerning education, studies and language skills;
 4) data concerning employment and previous work experience;
 5) data concerning participation in economic activities for the past ten years;
 6) data concerning a penalty in force which was imposed for a criminal offence specified in clauses 1 and 2 of subsection 3 of § 7 of this Act;
 7) data concerning participation of a person as a suspect or accused in criminal proceedings or as a person subject to proceedings as at the time of verification in misdemeanour proceedings conducted for violation of the requirements of the Anti-corruption Act;
 8) data from sources directed to the general public and from public sources.

 (4) In the case of a person specified in clause 2 of subsection 1 of this section, the data listed in clauses 1, 2, 6 and 7 of subsection 3 of this section may be processed. For the purposes of a background check, a person may be required to provide a document concerning such data.

 (5) In order to verify the correctness of the data specified in subsection 3 of this section and the reliability of a person, the head of a state forensic institution or an employee appointed by them has the right to:
 1) obtain data from the database specified in subsection 1 of 43¹ of the Public Information Act;
 2) obtain information from state and local government authorities and natural and legal persons concerning the person being checked;
 3) interview themselves the person checked, and representatives of their employer and educational institution and other persons and, where necessary and with the consent of the person to be interviewed, take a written explanation from them;
 4) obtain data available from sources directed to general public and from public sources.

 (6) A person is notified of processing of their personal data and performance of a background check and they have the right to examine the data concerning them which were collected in the course of the background check. Access to the data provider's conclusions on a person may be restricted to the extent necessary to ensure national security, proceeding of offences and protection of the rights and freedoms of others. A person has the right to examine the final conclusion of their background check.

 (7) Personal data processed in the course of a background check and specified in subsection 2 of this section are retained for the term of three years as of the performance of the background check.

§ 9.  Forensic expert's oath

 (1) Upon appointment as a forensic expert, a person takes the following oath to the head of a state forensic institution:
“I, (name), swear to perform the duties of a forensic expert with honesty and to provide expert opinions impartially, according to my specific knowledge and conscience. I am aware that knowing provision of a false expert opinion is punishable in accordance with the provisions of § 321 of the Criminal Code."

 (2) A forensic expert signs the oath and indicates the date of taking the oath. The signed text of the oath is annexed to a copy of the employment contract kept at the state forensic institution. A digitally signed text of the oath is kept in the person's electronic file.

Subchapter 2 State forensic institution  

§ 10.  State forensic institution

 (1) A state forensic institution (hereinafter forensic institution) is a state agency the main objective of whose activities is to conduct examinations. In addition, the forensic institution is a centre of national and international forensic expertise which is also engaged in development and study activities, the management of collections and databases of reference samples and is a competent authority in international exchange of information, where this is specified by law.

 (2) The state forensic institution is the Estonian Forensic Science Institute.

 (3) The statutes of the Estonian Forensic Science Institute is established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (4) The minister in charge of the policy sector enters into an employment contract with the head of the forensic institution for a term of five years. This period may be extended repeatedly by five years.

§ 11.  Competence of forensic institution

 (1) The forensic institution is competent to conduct, examinations itself or through its contracting partners and, in the cases specified by law, studies in areas where expert opinion is required.

 (2) The list of examinations conduced at the forensic institution is established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (3) The requirements for the conduct of an examination and drawing up an experts report and the principles for the maintenance of collections of samples necessary for the conduct of examinations may be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (4) The forensic institution may perform examinations for charge to natural and legal persons (hereinafter requesting person) not related to proceedings (hereinafter examination for charge) where this does not hinder the performance of the duties relating to examinations conducted in its proceedings.

 (5) The list of examinations for charge and the procedure for the conduct of examinations and drawing up of expert’s opinions and the list of data to be maintained are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (6) The forensic institution may order studies necessary for examinations from outside.

 (7) The forensic institution may supply products or provide services where this is inextricably linked to its principal duty and does not hinder the performance of the duties relating to examinations conducted in its proceedings.

 (8) The forensic institution is the competent authority specified in Articles 4(1) and 5(1) of Council Regulation (EC) No 1338/2001 laying down measures necessary for the protection of the euro against counterfeiting (OJ L 181, 04.07.2001, pp 6–10).

§ 12.  Conditions of conduct of examinations for charge

 (1) Examinations for charge may be conducted on the following conditions:
 1) the forensic institution prefers examinations relating to proceedings to examinations for charge; the time to be agreed upon for conducting an examination for charge depends on the workload of the expert and the forensic institution has the right to unilaterally extend the time initially agreed upon, whereas in such case the requesting person has the right to cancel the contract without paying any fee for the examination;
 2) an examination for charge is not conducted anonymously but the requesting person ensures that the person concerned with the conducting or result thereof or the legal representative of such person has granted a consent to the forensic institution for conducting a specific examination, except in the case the examination for charge is directly required for such health services for the provision of which the consent of a patient or their legal representative is not required;
 3) the materials and data submitted for conducting an examination for charge must be legal and safe and relevant to conducting the examination;
 4) conducting of an examination for charge may not induce commitment of crimes or prejudice their detection;
 5) conducting of an examination for charge may not damage the interests of the Republic of Estonia or the interests in the administration of justice;
 6) no examinations for charge are conducted for verifying or supplementing an examination already conducted in the proceedings or for preventing an examination in criminal or misdemeanour proceedings;
 7) conducting of an examination for charge may not damage morals or otherwise be in conflict with the principles of ethics of the forensic institution.

 (2) A requesting person ordering an examination for charge is responsible for the legality, safety and relevance of the materials and data submitted to the forensic institution for an examination for charge. The forensic institution has the right to verify the data submitted.

 (3) The forensic institution may refuse to conduct an examination for charge.

 (4) Where, upon conducting of an examination for charge already commenced, it becomes evident that the examination is in conflict with law or the conditions of examinations for charge, the forensic institution discontinues the examination without charging a fee or refunds to the requesting person the fee already received. The forensic institution need not refund the fee in the case the circumstances hindering the conduct of an examination for charge were or had to be known to the requesting person at the time of ordering the examination. The forensic institution need not transfer the results of an examination for charge conducted until the examination was discontinued or other data relating to the examination to the requesting person and need not compensate the persons concerned with the examination for the costs relating to ordering or conducting of the examination.

 (5) The data and materials of an examination for charge are stored and maintained separately in accordance with the rules provided in subsection 5 of § 11 of this Act. The data obtained upon ordering and conducting of examinations for charge, which are not personal data provided in § 4 of this Act, and materials are stored at the forensic institution for up to five years as of the completion of the examination for charge, unless another term is provided by law.

 (6) A person who conducts an examination for charge and persons who participate in it or were present at it and the forensic institution must maintain the confidentiality of the circumstances which became known to them upon ordering or conducting the examination, except in the case the submission or disclosure thereof is permitted by law or mandatory.

§ 13.  Contracting partner of forensic institution

 (1) In order to conduct an unlimited number of examinations or studies that are included in the list of examinations but for which the forensic institution lacks the capabilities, the forensic institution may enter into an administrative contract with a suitable service provider. Other contracts may also be entered into for the purpose of conducting a single examination or study.

 (2) Where a proceedings authority commissions a forensic institution to conduct an examination, the forensic institution forwards, in the case specified in subsection 1 of this section, the examination ruling to its contracting partner, who appoints a specific expert. The proceedings authority may even itself forward the examination ruling to a contracting partner of the forensic institution who appoints a specific expert.

 (3) Where a person who has not been sworn in is appointed an expert at a contracting partner of the forensic institution, they are warned against a criminal penalty for knowingly giving an incorrect expert opinion.

 (4) A contracting partner of the forensic institution ensures in an administrative contract that its employees who conduct examinations comply with the requirements for forensic experts provided in clauses 1–5 of subsection 1 and subsections 2–5 of § 7 of this Act.

 (5) A contracting partner of the forensic institution located in a foreign state, under a single contract specified in subsection 1 of this section, ensures that the employees who conduct examinations or studies have sufficient professional competence for such purpose.

§ 14.  Conduct of examination and study in foreign state

 (1) With the consent of a proceedings authority, the forensic institution may order an examination required in criminal proceedings from a foreign forensic or another institution where this cannot be done at the forensic institution.

 (2) The forensic institution may order a study necessary for an examination from a foreign forensic or another institution where this cannot be done at the forensic institution.

 (3) A forensic expert may conduct a study necessary for an examination in a foreign forensic or another institution where this cannot be done at the forensic institution.

§ 15.  Conduct of examination and study for foreign state

  The provisions concerning examinations for charge apply to conduct of examinations or studies for a foreign forensic institution or another foreign person, unless otherwise provided by interstate agreements or international treaties.

Chapter 3 Databases  

§ 16.  Forensic information management system

 (1) Data are processed in the forensic information management system in order to:
 1) conduct examinations and studies at the forensic institution and keep records of these and determine the priority thereof;
 2) manage the information relating to databases and collections of reference samples.

 (2) The forensic information management system is a database established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (3) The controller of the database is the Ministry of Justice and its processor is the Estonian Forensic Science Institute.

 (4) Data concerning the following are entered in the forensic information management system:
 1) person who commissions and conducts examinations and studies;
 2) requesting person who orders and person who conducts examinations for charge;
 3) persons involved in examinations and studies;
 4) materials and evidence submitted for examinations and studies;
 5) reference material;
 6) databases and collections of reference samples.

 (5) The name, personal identification code or registry code and contact details of persons involved in an examination and study and the requesting person ordering an examination for charge are entered in the forensic information management system.

 (6) Data relating to examinations conducted in proceedings are stored, archived and deleted within the term provided in procedural laws. Where there is no time limit in procedural laws, the data are stored for the term of ten years after the examination, after which they are deleted.

 (7) The data of examinations for charge, including personal data provided in subsection 5 of this section, are stored in the forensic information management system for the term of five years after the examination, after which they are deleted. The data for a DNA analysis for charge made for the purpose of establishment of parentage is stored for a maximum of 20 years, after which they are deleted.

 (8) The statutes of the forensic information management system, including the specific composition of the data are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 17.  National offence proceedings biometrics database

 (1) The national offence proceedings biometrics database (hereinafter offence proceedings biometrics database) processes the biometric data of persons which are collected on the basis of law and entered in the database and which are not deemed to be part of the automated biometric identification system database (hereinafter ABIS database), biographical data and data relating to taking and collecting of biographical and biometric data for the purpose of:
 1) exclusion in the cases provided in § 100 of the Code of Criminal Procedure, § 92¹ of the Military Service Act, § 45¹ of the Police and Border Guard Act, § 73 of the Rescue Service Act and § 36 of this Act;
 2) verification of identity or identification of a person in the cases provided in §§ 5⁵, 18 and 96 of the Imprisonment Act and in other cases provided by law;
 3) proceedings, detection and prevention of offences in the cases provided in § 99¹ of the Code of Criminal Procedure, § 31¹ of the Code of Misdemeanour Procedure and § 18 of the Imprisonment Act;
 4) conduct of examinations and studies in the cases provided in §§ 99 and 99² of the Code of Criminal Procedure, § 102 of the Code of Misdemeanour Procedure, §§ 40 and 41 of the Law Enforcement Act, § 67¹ of the Imprisonment Act and § 2 of this Act;
 5) performance of an obligation arising from an international treaty approved by the Riigikogu or other international law binding on Estonia;
 6) processing of data entered in the database on the basis of an application of a person and for the specified purpose in the cases provided in § 20 of this Act;
 7) technical testing for the purpose of quality control or contamination control.

 (2) Ten-finger plain impressions and rolled impressions, plain palm prints and writer’s palm prints taken during dactyloscopic examination of a person and friction ridge skin impressions collected at a crime scene or other object are processed and stored in the ABIS database. Biographical data of a person and data concerning dactyloscopic examination of the person or collection of friction ridge skin impressions are processed and stored in accordance with the provisions concerning the biometric offence proceedings database.

 (3) A facial image of a person which is an image of the physical characteristics of the person's face and which is taken from the person by means of a technical device or photograph or film or other data medium or by technical processing obtained in another manner is processed and stored in the ABIS database. The biographical data of a person and the data concerning the taking and collection of a facial image are processed and stored in accordance with the provisions concerning the offence proceedings biometrics database.

 (4) The offence proceedings biometrics database exchanges the data specified in subsections 2 and 3 of this section with the ABIS database via X-Road or in another manner which enables secure electronic data exchange.

 (5) Data obtained upon analysis of a DNA sample and data relating to taking or collection thereof and biographical data of a person are processed and stored in accordance with the provisions concerning the offence proceedings biometrics database.

 (6) Voice samples taken or otherwise obtained from a person and data relating to taking or collection thereof and biographical data of a person are processed and stored in accordance with the provisions concerning the offence proceedings biometrics database.

 (7) The biographical data of a person provided in subsections 2, 3, 5 and 6 of this section which are entered in the offence proceedings biometrics database include the name, personal identification code and contact details of the person. The data relating to taking and collection of biometric data are the data of the performer of the operation and the time, place and legal basis for the performance of the operation.

 (8) The controller of offence proceedings biometrics database is the Ministry of Justice and its processor is the Estonian Forensic Science Institute.

 (9) The offence proceedings biometrics database is founded and its statutes are established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 18.  Entry of data in offence proceedings biometrics database and processing of such data

 (1) Data are entered in the offence proceedings biometrics database only on the basis of law and for the purposes specified in law. The data entered in the database may be only used for the performance of the duties provided by law and in accordance with the purpose of processing and entry of data in the database.

 (2) Upon identification and verification of the identity of a person for the purposes of § 15⁵ of the Identity Documents Act, the identity data of the person entered in the offence proceedings biometrics database may be processed.

 (3) During dactyloscopic examination of a person and collection of friction ridge skin impressions collected at a crime scene or other object, the following is entered in the offence proceedings biometrics database:
 1) the name, personal identification code and contact details of the person, where such data exist;
 2) data concerning the crime scene or other object, where such data exist;
 3) data concerning the taking of dactyloscopic data;
 4) data concerning the operations conducted with dactyloscopic data.

 (4) Upon taking of a facial image, the following is entered in the offence proceedings biometrics database:
 1) the name, personal identification code and contact details of the person, where such data exist;
 2) data concerning the crime scene or another place relating to the event, where such data exist;
 3) data concerning taking of a facial image;
 4) data concerning operations performed with a facial image.

 (5) Upon taking a DNA sample, the following is entered in the offence proceedings biometrics database:
 1) the name, personal identification code and contact details of the person, where such data exist;
 2) data concerning the crime scene or other object, where such data exist;
 3) data concerning collecting of a DNA sample;
 4) data obtained by analysis of a DNA sample;
 5) DNA sample code;
 6) data concerning operations performed with a DNA sample.

 (6) Upon taking a voice sample, the following is entered in the offence proceedings biometrics database:
 1) the name, personal identification code and contact details of the person, where such data exist;
 2) data concerning the crime scene or another place relating to the event, where such data exist;
 3) data concerning taking of a voice sample;
 4) voice sample;
 5) data concerning operations performed with a voice sample.

§ 19.  Access to offence proceedings biometrics database

 (1) Data entered in the offence proceedings biometrics database are not subject to disclosure.

 (2) The processor of the offence proceedings biometrics database has access to the data entered in the database and the processor uses the data for the performance of the duties imposed on the processor by law.

 (3) For the automated transmission of data and verification of the existence thereof in the offence proceedings biometrics database, access is granted to the Police and Border Guard Board, an investigative agency, an extra-judicial proceedings authority, a surveillance and security authority and a prison.

 (4) Data entered in the offence proceedings biometrics database are issued to:
 1) the Police and Border Guard Board, the Rescue Board, the Defence Forces, an investigative agency, a surveillance and security authority, an extra-judicial proceedings authority, a prosecutor's office, a court and a prison for the performance of the duties imposed on them by law;
 2) the person themselves on the basis of a written and signed application, unless otherwise provided by law.

 (5) Automated searches and comparisons are permitted in the offence proceedings biometrics database and the data are issued to a foreign competent authority on the basis of law, an international treaty approved by the Riigikogu or other international law binding on Estonia and only in the case the data are used in accordance with the provisions of subsection 1 of § 18 of this Act.

 (6) Data entered in the archives of the offence proceedings biometrics database are issued to:
 1) the person themselves on the basis of a signed application, unless otherwise provided by law;
 2) ensure the forensic examination commissioned in criminal proceedings in accordance with the rules provided in § 99² of the Code of Criminal Procedure;
 3) a security authority for the performance of the duties assigned to it by law.

§ 20.  Entry of data obtained by dactyloscopic examination, taking of facial image and voice sample and DNA sample analysis in offence proceedings biometrics database and ABIS database based on person's application

 (1) A person may apply for their dactyloscopic examination, taking of a facial image or a voice sample or analysis of a DNA sample and the entry of the obtained data respectively in the offence proceedings biometrics database and the ABIS database. The application must be in writing and signed.

 (2) By their application, a person gives their consent to the processing of the data obtained by dactyloscopic examination, taking of a facial image or a voice sample or analysis of a DNA sample and determines the purpose of use of the data and the term for storage thereof.

 (3) A person whose data are entered in the offence proceedings biometrics database or the ABIS database in accordance with subsection 1 of this section may apply for deletion of their data from the database at any time or change the purpose of the data usage by submitting a written signed application to the processor of the database.

 (4) Data entered in the offence proceedings biometrics database on the basis of an application of a person are deleted at the time specified in subsection 2 of this section or on the basis of an application provided in subsection 3 of this section. Where the person has not set a term, the data are deleted after five years from the entry thereof in the database, unless otherwise provided by law.

§ 21.  Storage of data entered in offence proceedings biometrics database and in ABIS database

 (1) The data obtained by dactyloscopic examination of a person, taking of a facial image or a voice sample and analysis of a DNA sample are stored in the offence proceedings biometrics database and the ABIS database for a maximum of 40 years, unless otherwise provided by law. After expiry of the specified term, the data are archived.

 (2) In the archives of the offence proceedings biometrics database and the ABIS database, the data obtained by dactyloscopic examination, taking of a facial image or a voice sample and analysis of a DNA sample of persons are stored for a maximum of 35 years.

 (3) Friction ridge skin impressions collected at a crime scene or from another object or from an unidentified deceased person and entered in the ABIS database and the data entered in the offence proceedings biometrics database concerning collection of friction ridge skin impressions are stored in the database until linking with a person after which the trace linked with a person is closed or, in the case of failure to link with a person, for a maximum of 75 years.

 (4) A facial image collected at a crime scene or obtained from elsewhere or taken from an unidentified deceased person and entered in the ABIS database and the data entered in the offence proceedings biometrics database concerning collection of a facial image are stored in the database and until linking with a person or for a maximum of 75 years.

 (5) Voice samples collected at a crime scene or obtained from elsewhere and entered in the offence proceedings biometrics database and the data concerning the collection of a voice sample are stored in the database until linking with a person or for a maximum of 75 years.

 (6) Data obtained from the analysis of a DNA sample collected at a crime scene or obtained from elsewhere, collected from a person but not relating to that person, obtained from an unidentified deceased person or personal items of a missing person or their close relatives and the data concerning the collection of a DNA sample are stored in the offence proceedings biometrics database until linking with a person or full identification of a person or for a maximum of 75 years.

 (7) The provisions of § 20 of this Act apply to processing of the data of close relatives specified in subsection 6 of this section.

§ 22.  Deletion of data entered in offence proceedings biometrics database and ABIS database

 (1) Data entered in the offence proceedings biometrics database and the ABIS database are deleted after the expiry of the retention term or at another time provided by law.

 (2) During dactyloscopic examination of a person or taking of a facial image, a voice sample or a DNA sample from a person for verification of identity or identification of the person, the data are deleted respectively from the offence proceedings biometrics database and the ABIS database immediately after verification of the identity or conduct of an identification study.

 (3) Where a person is acquitted, the criminal proceedings are terminated on the basis of §§ 199 and 200 or §§ 205² and 274² of the Code of Criminal Procedure, unless the proceedings are continued as a misdemeanour, or the misdemeanour proceedings are terminated on the basis of clauses 1–3 and 5–7 of subsection 1 of § 29 of the Code of Misdemeanour Procedure, the data obtained by dactyloscopic examination of the person, taking of a facial image or a voice sample and analysis of a DNA sample are deleted respectively from the offence proceedings biometrics database and the ABIS database on the basis of a court judgment or a ruling of a prosecutor's office, an investigative body or an extra-judicial proceedings authority within 14 days as of receipt thereof.

 (4) Friction ridge skin impressions, a facial image, a voice sample or the data obtained by analysis of a DNA sample which have been entered in error respectively in the offence proceedings biometrics database and the ABIS database or for technical testing or for the purpose of quality control or contamination control are deleted from the database immediately after the discovery of the error or the testing or control.

 (5) A DNA sample of a person is destroyed two months after the submission of the respective expert report to the proceedings authority or entry of the data obtained from the analysis of the DNA sample in the offence proceedings biometrics database. In justified cases, the term for storing of a DNA sample can be extended at the request of a prosecutor's office until the termination of the criminal proceedings.

§ 23.  Use of ABIS database at forensic institution

 (1) The ABIS database is an electronic database the purpose of which for the purposes of this Act is:
 1) processing of friction ridge skin impressions obtained by dactyloscopic examination from a person who works at a forensic institution and is in contact with the object or material of examination in order to exclude the traces left by that employee from the object of the examination;
 2) processing of biometric data entered in the database on the basis of an application of a person and for the specified purpose.

 (2) The provisions of § 15⁵ of the Identity Documents Act with the specific rules provided in this Act apply to the processing of data entered in the ABIS database.

 (3) Biometric data obtained by dactyloscopic examination of a person who works at the forensic institution and is in contact with the object or material of examination and the biometric data entered in the ABIS database on the basis of an application of a person and for the specified purpose may be processed only for the purpose specified in subsection 1 of § 36 and subsection 2 of § 20 of this Act.

 (4) The ABIS database is established and its statutes are approved by a regulation of the Government of the Republic.

 (5) The controllers of the ABIS database are the Police and Border Guard Board and the Estonian Forensic Science Institute.

 (6) The data in the ABIS database have restriction on access and have been declared information intended for internal use.

Chapter 4 Registered Private Expert  

§ 24.  Registered private expert

  A registered private expert is a natural person who complies with the requirements for a private expert and is included in the respective list.

§ 25.  List of registered private experts

 (1) The purpose of compiling a list of registered private experts (hereinafter list) is to provide an overview of experts who can be used by a proceedings authority for conducting examinations.

 (2) A registered private expert is entered in the list according to the type of examination.

 (3) The list is maintained by the forensic institution. The list is published on the website of the forensic institution. The published list has an informative meaning.

 (4) The rules for maintaining the list are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 26.  Entry of private expert in list

 (1) A person is entered in the list, provided the person:
 1) complies with the requirements for forensic experts provided in clauses 1–5 of subsection 1 and subsections 2–5 of § 7 of this Act;
 2) has the qualifications necessary for conducting of an examination and has worked for at least three years in a speciality close to the type of examination applied for;
 3) holds an activity licence or a valid licence or professional certificate required for pursuing a regulated profession;
 4) has the opportunity to use the means necessary for conducting an examination.

 (2) A person is not entered in the list where the person:
 1) is employed as a forensic expert at the forensic institution;
 2) has previously been deleted from the list on the basis of clause 5 of subsection 1 or clauses 1–3 or 5 of subsection 2 of § 31 of this Act.

 (3) Persons are entered in the list of the type of examination in which it is customary to commission examinations and which are not carried out at the forensic institution.

§ 27.  Application

 (1) A person is entered in the list on the basis of the person’s application.

 (2) An application is submitted to the forensic institution.

 (3) The formal requirements for applications and the composition of the data contained therein and the content of the annexes thereto are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (4) A registered private expert is required to immediately notify the forensic institution in writing of any changes in the data contained in the application and its annexes.

§ 28.  Examination of application and deciding on entry in list

 (1) On the basis of an application and submitted documents, the forensic institution verifies the compliance of a person with the requirements established for private experts in this Act. The forensic institution may request additional documents from an applicant.

 (2) The head of the forensic institution decides on the entry of a person in the list within two months as of the receipt of an application. Where additional documents specified in § 1 of this Act are requested, the forensic institution may extend the term for up to three months.

 (3) The rules for examination of applications and deciding on the entry in the list are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 29.  Oath of registered private expert

 (1) Prior to entry in the list, a person takes the following oath in front of the head of the forensic institution:
“I, (name), swear to perform the duties of a registered private expert with honesty and to provide expert opinions impartially, according to my specific knowledge and conscience. I am aware of the rights and obligations of an expert provided by law, as well as the fact that a penalty is imposed in accordance with the provisions of § 321 of the Penal Code for providing a knowingly incorrect expert opinion.

 (2) The oath is signed digitally or by hand. The oath text is kept in the expertise institution.

 (3) Upon extension of the term of validity, no new oath is taken. Where a person is removed from the list, the oath becomes invalid.

§ 30.  Validity period of entry in list

 (1) A person is entered in the list for three years.

 (2) An entry in the list expires on 15 December of the third year of being on the list regardless of the date of making the entry.

 (3) On the basis of an application of a registered private expert, the term of validity specified in subsection 2 of this section may be extended repeatedly where the person complies with the requirements specified in § 26 of this Act concerning which the registered private expert gives a confirmation in the application for the extension of the entry.

 (4) An application for the extension of the term of an entry in the list has to be submitted to a forensic institution not later than three months prior to the expiry of the term of validity.

 (5) An application for the extension is accompanied by the records specified in subsection 1 of § 35 of this Act concerning proceedings in which the person conducted an examination as a registered private expert during the last three years.

 (6) A decision on the extension of the term of an entry in the list is made in accordance with the rules provided in § 28 of this Act.

§ 31.  Removal from list of registered private experts

 (1) A registered private expert is removed from the list where:
 1) the person submits a written application to the forensic institution for removal from the list;
 2) the period of validity of an entry in the list expires and no application for the extension thereof has been submitted;
 3) the application for the extension of the term of validity of an entry in the list is not satisfied;
 4) it becomes evident that the person does not comply with the requirements provided in § 26 of this Act;
 5) the registered private expert has violated the oath established in § 29 of this Act;
 6) the registered private expert dies.

 (2) A registered private expert may be removed from the list where:
 1) the registered private expert refuses to conduct an examination without legal basis or delays the conduct of an examination without good reasons or does not appear at the invitation of a proceedings authority and the proceedings authority makes a reasoned proposal to the forensic institution to remove the person from the list;
 2) a proceedings authority has repeatedly forwarded claims or complaints to the forensic institution concerning the activities of the registered private expert;
 3) the person uses the name of the registered private expert when providing an opinion outside proceedings;
 4) the registered private expert has not conducted an examination in proceedings during three years;
 5) the registered private expert has not submitted to the forensic institution the expert reports made in proceedings together with the examination ruling.

 (3) The rules for removal of a registered private expert from the list are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (4) Removal of a registered private expert from the list does not prevent the completion of an ongoing examination.

Chapter 5 Expert’s Rights and Obligations  

§ 32.  Grounds for arise of expert’s rights and obligations

 (1) Rights and obligations arise to a forensic expert in proceedings on the basis of an examination ruling or on the basis of another document drawn up as an examination task. Where only the forensic institution has been commissioned, the rights and obligations of an expert arise upon receipt of the examination ruling or examination task.

 (2) Rights and obligations of a registered private expert or another person commissioned as an expert arise in proceedings on the basis of an examination ruling of a proceedings authority.

 (3) Upon conduct of an examination for charge, the rights and obligations of a forensic expert arise upon entry into a contract.

§ 33.  Expert’s rights and obligations

 (1) The rights and obligations of an expert upon conduct of an examination or a study to be drawn up as an independent expert opinion specified in subsection 3 of § 2 of this Act are provided by procedural laws or other laws. The rights and obligations of an expert upon conduct of an examination for charge are provided in § 12 of this Act.

 (2) An expert has the right to use auxiliary staff in the conduct of an examination and a study.

 (3) The auxiliary staff working at the forensic institution who are in direct contact with the examination materials comply with the requirements provided in clauses 1 and 2 of subsection 3 and subsections 4 and 5 of § 7 of this Act.

 (4) In addition to the provisions of procedural laws, an expert is required to:
 1) supervise and monitor the activities of the auxiliary staff when conducting an examination;
 2) store the examination data in accordance with the provisions of § 35 of this Act;
 3) in the case of an examination conducted by a contracting partner of the forensic institution, submit the expert report and its annexes to the forensic institution electronically within ten working days as of the completion of the expert report.

§ 34.  Obligation to maintain data confidentiality

  An expert and the auxiliary staff may not disclose any circumstances and data which became known to them in connection with the conduct of an examinations or a study, including any personal data and data concerning relationships between persons. The obligation to maintain confidentiality has an unspecified term.

§ 35.  Obligation to preserve data

 (1) A registered private expert and a contracting partner of the forensic institution must keep a record of the examinations conducted and retain as records:
 1) the name of the proceedings authority which commissioned the examination;
 2) the number of the proceedings;
 3) the date of the examination ruling;
 4) the type of examination;
 5) the date of drawing up of an expert report or a report on refusal to conduct an examination;
 6) the date of sending the expert report and its annexes to the forensic institution.

 (2) A registered private expert and a contracting partner of the forensic institution are required to preserve records for seven years as of the conduct an examination.

 (3) Records of examinations conducted at the forensic institution and an expert report or a report on refusal to conduct an examination are stored at the forensic institution in accordance with the rules provided by law or on the basis of law.

§ 36.  Dactyloscopic examination of and collecting DNA samples from person working at state forensic institution

 (1) A person working at a forensic institution who is in contact with the object or material of examination is subjected to dactyloscopic examination and a DNA sample is taken from them with the aim of excluding any traces left by them on objects.

 (2) By dactyloscopic examination, fingerprints of both hands and palm prints and writer’s palm prints are taken from any employee of a forensic institution.

 (3) Friction ridge skin impressions taken by dactyloscopic examination of an employee of a forensic institution are entered in the ABIS database. The data obtained from the analysis of a DNA sample taken from an employee of the forensic institution and the biographical data of an employee in pseudonymized form and the data concerning dactyloscopic examination of the employee and taking of a DNA sample from the employee are entered in the offence proceedings biometrics database.

 (4) The data received by dactyloscopic examination and a DNA sample analysis of an employee of a forensic institution are removed respectively from the biometrics database and ABIS database when three years have passed from expiry of the employment contract entered into by the person and the forensic institution.

 (5) The list of places of employment of a forensic institution where persons employed are subjected to dactyloscopic examination and where DNA samples are taken from them, and the rules for dactyloscopic examination and taking of DNA samples, entry in the database and removal from the database are established by a directive of the head of the forensic institution.

Chapter 6 Price and Financing of Examination  

§ 37.  Calculation of examination costs

 (1) Examination costs include costs incurred by an expert or forensic institution in connection with an examination and a study and participation in proceedings and, in justified cases, costs incurred by a non-party in connection with the examination.

 (2) Calculation of examination costs must be understandable, correct, detailed and consistent.

 (3) Where an expert refuses to conduct an examination on the basis provided by law or an examination task is cancelled, the expert submits information concerning the costs already incurred to the proceedings authority which commissioned the examination. The proceedings authority assesses the reasonableness of the costs incurred and the circumstances of refusal to conduct an examination, and thereafter determines the amount to be compensated for or refuses to compensate for the costs of the examination.

§ 38.  Price and financing of examination and study conducted at forensic institution and its contracting partner

 (1) The setting of prices of examinations and studies conducted at an expert institution and its contracting partner are based on the examination costs provided in subsections 1 and 2 of § 37 of this Act. The price of an examination conducted at a forensic institution and at its contracting partner may not be higher than the amounts provided in subsection 5 of § 178 of the Code of Criminal Procedure, subsection 2 of § 38 of the Code of Misdemeanour Procedure and subsection 3 of § 152, subsections 1 and 3 of § 153 and § 157 of the Code of Civil Procedure for an expert who is not employed by the forensic institution.

 (2) The Government of the Republic establishes the prices specified in subsection 1 of this section by a regulation.

 (3) The price of an examination conducted at a forensic institution or its contracting partner is formed based on the type of examination depending on the following:
 1) number of persons studied;
 2) number of samples studied;
 3) number of objects studied;
 4) volume of data studied;
 5) number of methods used;
 6) complexity and extent of the examination;
 7) number of studies conducted;
 8) number of studies ordered from outside the forensic institution;
 9) number of experts engaged in a committee of experts from outside the forensic institution and the remuneration paid to them;
 10) translation costs.

 (4) An expert adds the price of an examination to an expert report.

 (5) Depending on the particular complexity or extent of an examination, the price of the examination may be increased up to three times. The price of the examination may be reduced where necessary. An increase or decrease in the price of the examination must be justified.

 (6) No value added tax is added to the price of an examination.

 (7) The conduct of an examination at a forensic institution is financed from the state budget, unless otherwise provided by law.

§ 39.  Price and financing of examination for charge

 (1) A requesting person pays a fee to the forensic institution for an examination for charge in accordance with the provisions of § 38 of this Act. The price of an examination for charge may be increased by agreement with the requesting person depending on the particular complexity and extent of the examination or in other justified cases.

 (2) Where no price has been determined for a type of examination for charge, the price for the closest type of examination is used as the basis when agreeing on the charge.

 (3) A requesting person pays the full fee prior to the commencement of an examination for charge, unless otherwise agreed.

§ 40.  Payment for examination and study conducted outside forensic institution and to expert to be engaged

 (1) The forensic institution pays:
 1) for a study ordered from outside the forensic institution in the course of an examination conducted at a forensic institution;
 2) for an examination ordered in criminal proceedings from a foreign forensic or another institution on the basis of subsection 1 of § 14 of this Act;
 3) to an expert engaged in criminal proceedings from outside the forensic institution as a member of a committee of experts.

 (2) An expert engaged as a member of a committee of experts from outside the forensic institution is paid according to their contribution to the examination.

 (3) The amount of the remuneration of an expert engaged as a member of a committee of experts from outside the forensic institution and the bases for the payment thereof are determined by agreement with the proceedings authority and the expert.

 (4) In civil proceedings and administrative proceedings, an evaluation ordered from a foreign forensic or another institution or an expert engaged from outside the forensic institution as a member of a committee of experts is paid by the court as the person ordering the examination.

 (5) Where a forensic institution does not consider the petition of a proceedings authority to request an examination in criminal proceedings from a foreign forensic or other institution or to engage an expert from outside the forensic institution in a committee of experts possible due to the high price of the examination or for another good reason, the head of the forensic institution informs thereof the Prosecutor General who decides on the requesting of an examination or engagement of an expert and payment for it and inform the minister in charge of the policy sector thereof.

§ 41.  Cost of examination and study conducted for foreign state

  A fee is charged for an examination and a study conducted for a foreign state by agreement with the requesting person, taking account of the provisions of § 37 of this Act.

§ 42.  Reimbursement of expenses incurred by registered private expert and another person appointed as expert

  Expenses relating to examinations conducted by a registered private expert and another person appointed as an expert by a proceedings authority are compensated for in accordance with the rules provided by procedural laws.

§ 43.  Compensation of non-party for costs incurred in connection with conduct of examination

 (1) Direct costs incurred by a non-party in connection with an examination are compensated for in a justified case, unless such costs are already covered by the fees paid to the expert. Such costs include the costs of the use of devices in possession of the person which were incurred only upon conduct of the examination, including costs incurred on transportation, auxiliary staff and materials and devices used for the study.

 (2) Examination costs of a non-party do not include salaries of an expert or other costs relating to them.

 (3) At the demand of a proceedings authority, a non-party must submit documents certifying the costs of the examination and provide explanations.

 (4) The amount to be compensated for to a non-party is determined on the basis of the documents submitted.

 (5) A proceedings authority transfers the amount to be compensated for to a bank account specified by the person within 15 working days.

Chapter 7 Implementing Provisions  

§ 44.  Transformation of officially certified experts into registered private experts

 (1) Within one month as of the entry into force of this Act, the forensic institution notifies all experts entered in the list of officially certified experts of the changes and requests to notify the forensic institution within one month, in a form reproducible in writing, of their wish to be removed from the list or of their consent to continue as a registered private expert until the expiry of the period of validity of the official certification. The list of registered private experts is published on the website of the forensic institution within two months as of the entry into force of this Act.

 (2) Officially certified experts from whom the forensic institution fails to obtain a response or who communicated the consent provided in subsection 1 of this section to the forensic institution but who are entered in the list of types of examinations which are conducted at the forensic institution are removed from the list of registered private experts upon expiry of one year as of the entry into force of this Act, regardless of the term of validity of the official certification.

§ 45.  Processing of data entered in national fingerprint database before 1 September 2023

 (1) The data entered in the national fingerprint database before 1 September 2023 concerning a person and taking of dactyloscopic data are deemed to be part of the offence proceedings biometric database upon entry into force of this Act.

 (2) The card catalogue of national fingerprint register which was part of the national fingerprints register before 1 September 2023 and the card catalogue of traces from crime scenes remain at the forensic institution and are archived and destroyed when the retention period provided in § 21 of this Act expires.

 (3) Until the completion of the technical solution, the card catalogue of fingerprints and the card catalogue of traces from crime scenes specified in subsection 2 of this section may be maintained at the forensic institution even after 1 September 2023.

§ 46. – § 47. [The provisions amending other Acts omitted from translation.]

§ 48.  Repeal of Forensic Examination Act

  The Forensic Examination Act (RT I 2001, 53, 309) is repealed.

§ 49. – § 59. [The provisions amending other Acts omitted from translation.]

§ 60.  Entry into force of Act

 (1) This Act enters into force on 1 September 2023.

 (2) Section 46, clauses 8–11, 13, 16–23 and 26 of § 50 and clauses 3–6 and 9 of § 59 of this Act enter into force on 1 May 2023.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse kohtueksperdi, riikliku ekspertiisiasutuse, selle lepingupartneri, registreeritud eraeksperdi ning kohtu, prokuratuuri, uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja (edaspidi koos menetleja) poolt eksperdiks määratud muu isiku õiguslik seisund ning eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alused kriminaalmenetluses, väärteomenetluses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning muus seaduses ettenähtud menetluses (edaspidi koos menetlusasi) lisaks kohtumenetluse seadustes sätestatule ning menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi tegemisel.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud kriminaal-, väärteo-, tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja haldusmenetlusele kohaldatakse vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Ekspertiis ja uuring

  (1) Ekspertiis käesoleva seaduse tähenduses on menetlusasjas või riiklikus ekspertiisiasutuses menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi asjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes põhjendatud eksperdiarvamus.

  (2) Ekspertiisi tulemusena antav eksperdiarvamus vormistatakse menetlusseadustes või muus seaduses sätestatud nõuete kohaselt.

  (3) Uuring korraldatakse ekspertiisi tegemiseks, selle tegemise otsustamiseks või kui see on seaduses ette nähtud. Uuringut ei vormistata iseseisva eksperdiarvamusena, välja arvatud juhul, kui uuring korraldatakse ekspertiisi tegemise otsustamiseks või kui see on seaduses ette nähtud.

  (4) Uuringu teinud ekspert vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest uuringu piires.

§ 3.  Ekspert

  (1) Ekspert käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi.

  (2) Eksperdiks võib olla kohtuekspert, registreeritud eraekspert, riikliku ekspertiisiasutuse lepingupartneri töötaja või menetleja määratud muu füüsiline isik.

  (3) Menetleja võib määrata nimeliselt eksperdi või määrata üksnes riikliku ekspertiisiasutuse ja jätta konkreetse eksperdi nimetamise riikliku ekspertiisiasutuse või tema lepingupartneri ülesandeks või määrata muu ekspertiise tegeva isiku ja jätta konkreetse eksperdi nimetamise viimase otsustada.

§ 4.  Isikuandmete töötlemine

  (1) Ekspertiisi ja uuringu ettevalmistamiseks ning tegemiseks on kohtueksperdil, riiklikul ekspertiisiasutusel, selle lepingupartneril, registreeritud eraeksperdil või menetleja poolt eksperdiks määratud muul isikul ning abipersonalil õigus töödelda konkreetse ekspertiisi või uuringu tegemiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

  (2) Kriminaal- ja väärteomenetluses määratud ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel loetakse riikliku ekspertiisiasutuse ja selle lepingupartneri tegevus õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutuse kohta kehtestatud sätetest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata menetlusasjades, muu seaduse alusel tehtava ekspertiisi või uuringu ning menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel kohaldatakse riikliku ekspertiisiasutuse ja selle lepingupartneri tegevusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).

  (4) Menetlusasjas määratud ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel on riiklik ekspertiisiasutus, selle lepingupartner, registreeritud eraekspert või menetleja poolt eksperdiks määratud muu isik isikuandmete kaasvastutav töötleja koos ekspertiisi määranud asutusega.

§ 5.  Andmesubjekti õiguste teostamine

  (1) Isikuandmete töötlemisel menetlusasjas määratud ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel teostatakse andmesubjekti õigusi käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud kohtumenetluse seadustes sätestatud korras.

  (2) Isikuandmete töötlemisel muu seaduse alusel tehtava ekspertiisi või uuringu ning menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel teostatakse andmesubjekti õigusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud korras.

2. peatükk Kohtuekspert ja riiklik ekspertiisiasutus 

1. jagu Kohtuekspert 

§ 6.  Kohtuekspert

  Kohtuekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle peamine tööülesanne on teha ekspertiise.

§ 7.  Kohtueksperdile esitatavad nõuded

  (1) Kohtueksperdina võib töötada isik, kes:
  1) on teovõimeline;
  2) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud tasemel;
  3) on omandanud kõrghariduse Eesti Vabariigi kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele;
  4) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
  5) on eksperditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega;
  6) on läbinud riiklikus ekspertiisiasutuses kohtueksperdi väljaõppe.

  (2) Kohtueksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omav isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Viidatud seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

  (3) Kohtueksperdina ei või töötada isik:
  1) kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  2) keda on karistatud korruptsioonivastase seaduse nõuete rikkumise eest;
  3) kes on lähedases suguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed ja lapselapsed) või hõimluses (abikaasa ning abikaasa vanemad, vennad, õed ja lapsed) töökohta vahetult kontrolliva töötaja või vahetu juhiga.

  (4) Kohtueksperdina tööle või kohtueksperdi väljaõppele ei või võtta isikut, kes on kahtlustatav või süüdistatav tahtliku kuriteo toimepanemises või menetlusalune isik korruptsioonivastases seaduses sätestatud väärteos.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt.

§ 8.  Taustakontroll

  (1) Riikliku ekspertiisiasutuse juhil või tema määratud töötajal on õigus teha taustakontroll:
  1) isikule, kes soovib asuda tööle kohtueksperdina või käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud kohtueksperdi väljaõppele;
  2) isikule, kes soovib asuda tööle käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud töökohale.

  (2) Taustakontrolli eesmärk on selgitada välja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute vastavus käesoleva seaduse nõuetele ja usaldusväärsus. Taustakontrolli võib põhjendatud vajaduse korral teha töötamise ajal korduvalt.

  (3) Taustakontrolli käigus võib töödelda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku järgmisi isikuandmeid:
  1) isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed;
  2) kontaktandmed;
  3) hariduse, õpingute ja keeleoskuse andmed;
  4) töökoha ja varasema töökogemuse andmed;
  5) majandustegevuses osalemise andmed viimase kümne aasta kohta;
  6) käesoleva seaduse § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud süüteo eest mõistetud kehtiva karistuse andmed;
  7) andmed isiku kriminaalmenetluses osalemise kohta kahtlustatava või süüdistatavana või korruptsioonivastase seaduse nõuete rikkumise kohta läbiviidavas väärteomenetluses menetlusaluse isikuna kontrollimishetke seisuga;
  8) andmed üldsusele suunatud ja avalikest allikatest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul võib töödelda lõike 3 punktides 1, 2, 6 ja 7 loetletud andmeid. Taustakontrolliks võib nõuda isikult endalt nimetatud andmete kohta dokumendi esitamist.

  (5) Riikliku ekspertiisiasutuse juhil või tema määratud töötajal on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete õigsuse ja isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks õigus:
  1) saada andmeid avaliku teabe seaduse § 43¹ lõikes 1 nimetatud andmekogust;
  2) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, samuti füüsiliselt ja juriidiliselt isikult teavet kontrollitava isiku kohta;
  3) vestelda kontrollitava isiku endaga, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
  4) saada üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

  (6) Isikut teavitatakse tema isikuandmete töötlemisest ja taustakontrolli tegemisest ning tal on õigus tutvuda tema kohta taustakontrolli käigus kogutud andmetega. Andmete esitaja poolt isiku kohta tehtud järeldustega tutvumist võib piirata ulatuses, mis on vajalik selleks, et tagada riigi julgeolek, süütegude menetlemine ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. Isikul on õigus tutvuda tema kohta tehtud taustakontrolli lõppjäreldusega.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taustakontrolli käigus töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse kolm aastat taustakontrolli tegemisest arvates.

§ 9.  Kohtueksperdi vanne

  (1) Kohtueksperdiks nimetamisel annab isik riikliku ekspertiisiasutuse juhile järgmise vande:
„Mina, (nimi), tõotan täita kohtueksperdi ülesandeid ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.”

  (2) Kohtuekspert kirjutab vandele alla ja kuupäevastab selle. Vande allkirjastatud tekst lisatakse riiklikus ekspertiisiasutuses olevale töölepingu eksemplarile. Digitaalselt allkirjastatud vandeteksti hoitakse isiku elektroonilises toimikus.

2. jagu Riiklik ekspertiisiasutus 

§ 10.  Riiklik ekspertiisiasutus

  (1) Riiklik ekspertiisiasutus (edaspidi ka ekspertiisiasutus) on riigiasutus, mille tegevuse põhieesmärk on teha ekspertiise. Lisaks on ekspertiisiasutus riikliku ja rahvusvahelise kohtuekspertiisialase teadmuse keskus, mis tegeleb ka arendus- ja teadustegevusega, võrdlusnäidiste kogude ja registrite haldamisega ning on rahvusvahelises teabevahetuses pädev asutus, kui see on seaduses nimetatud.

  (2) Riiklikuks ekspertiisiasutuseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

  (3) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Ekspertiisiasutuse juhiga sõlmib töölepingu viieks aastaks valdkonna eest vastutav minister. Tähtaega võib pikendada korduvalt viie aasta kaupa.

§ 11.  Ekspertiisiasutuse pädevus

  (1) Ekspertiisiasutuse pädevuses on teha ise või oma lepingupartnerite kaudu ekspertiise ja seaduses nimetatud juhtudel uuringuid valdkondades, kus vajatakse eksperdiarvamust.

  (2) Ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Ekspertiisi tegemise ja vormistamise nõuded ning ekspertiisi tegemiseks vajalike näidiste kogude pidamise põhimõtted võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Ekspertiisiasutus võib teha füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi tellija) menetlusasjadega mitteseotud tasulisi ekspertiise (edaspidi tasuline ekspertiis), kui see ei takista tema menetlusasjades tehtavate ekspertiisidega seotud ülesannete täitmist.

  (5) Tasuliste ekspertiiside loetelu ning nende tegemise ja vormistamise korra ja säilitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Ekspertiisiasutus võib tellida ekspertiisiks vajalikke uuringuid väljastpoolt.

  (7) Ekspertiisiasutus võib tarnida tooteid või osutada teenuseid, kui see on lahutamatult seotud tema põhiülesandega ega takista tema menetlusasjades tehtavate ekspertiisidega seotud ülesannete täitmist.

  (8) Ekspertiisiasutus on nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (EÜT L 181, 04.07.2001, lk 6–10), artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud pädev asutus.

§ 12.  Tasulise ekspertiisi tegemise tingimused

  (1) Tasulisi ekspertiise võib teha järgmistel tingimustel:
  1) ekspertiisiasutus eelistab menetlusasjadega seotud ekspertiiside tegemist tasulistele ekspertiisidele, tasulise ekspertiisi tegemiseks kokkulepitav aeg sõltub eksperdi töökoormusest ning ekspertiisiasutusel on õigus esialgu kokkulepitud aega ühepoolselt pikendada, kusjuures tellijal on sel juhul õigus leping üles öelda ilma ekspertiisi eest tasu maksmata;
  2) tasulist ekspertiisi ei tehta anonüümselt, vaid tellija tagab, et selle tegemisse või tulemusse puutuv isik või tema seaduslik esindaja on konkreetse ekspertiisi tegemiseks andnud ekspertiisiasutusele oma nõusoleku, välja arvatud juhul, kui tasuline ekspertiis on otseselt vajalik sellise tervishoiuteenuse jaoks, mille osutamiseks ei ole patsiendi ega tema seadusliku esindaja nõusolekut vaja;
  3) tasulise ekspertiisi tegemiseks esitatud materjalid ja andmed peavad olema seaduslikud ning ekspertiisi tegemiseks ohutud ja asjakohased;
  4) tasulise ekspertiisi tegemine ei tohi soodustada süütegude toimepanemist ega raskendada nende avastamist;
  5) tasulise ekspertiisi tegemine ei tohi kahjusta Eesti Vabariigi ega õigusemõistmise huve;
  6) tasulist ekspertiisi ei tehta menetlusasjas juba tehtud ekspertiisi kontrollimiseks või täiendamiseks ega kriminaal- või väärteomenetluses ekspertiisi tegemise ennetamiseks;
  7) tasulise ekspertiisi tegemine ei tohi kahjustada kõlblust ega olla muul viisil vastuolus ekspertiisiasutuse eetika põhimõtetega.

  (2) Ekspertiisiasutusele tasulise ekspertiisi tegemiseks esitatud materjalide ja andmete seaduslikkuse, ohutuse ja asjakohasuse eest vastutab tasulise ekspertiisi tellija. Ekspertiisiasutusel on õigus esitatud andmeid kontrollida.

  (3) Ekspertiisiasutus võib tasulise ekspertiisi tegemisest keelduda.

  (4) Kui juba alustatud tasulise ekspertiisi tegemisel ilmneb selle vastuolu õigusakti või tasulise ekspertiisi tegemise tingimustega, katkestab ekspertiisiasutus ekspertiisi ilma selle eest tasu nõudmata või maksab juba saadud tasu tellijale tagasi. Ekspertiisiasutus ei pea tasu tagasi maksma juhul, kui tasulist ekspertiisi takistav asjaolu oli või pidi olema tellijale teada ekspertiisi tellimise ajal. Ekspertiisiasutus ei pea tasulise ekspertiisi katkestamise ajani tehtud uuringute tulemusi ega muid ekspertiisi puutuvaid andmeid tellijale üle andma ja ei pea ekspertiisi puutuvatele isikutele hüvitama ekspertiisi tellimise või tegemisega kaasnenud kulutusi.

  (5) Tasulise ekspertiisi andmeid ja materjale hoitakse ja säilitatakse eraldi käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 sätestatud korra kohaselt. Tasuliste ekspertiiside tellimisel ja tegemisel saadud andmeid, mis ei ole käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud isikuandmed, ja materjale säilitatakse ekspertiisiasutuses kuni viis aastat tasulise ekspertiisi valmimisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega.

  (6) Tasulise ekspertiisi tegija ja selle tegemisel osalenud või juures viibinud isikud ning ekspertiisiasutus peavad hoidma saladuses neile ekspertiisi tellimisel või tegemisel teatavaks saanud asjaolusid, välja arvatud juhul, kui nende esitamine või avaldamine on seadusega lubatud või kohustuslik.

§ 13.  Ekspertiisiasutuse lepingupartner

  (1) Piiritlemata hulga selliste ekspertiiside või uuringute tegemiseks, mis on ekspertiiside loetelus, kuid mille tegemiseks puudub ekspertiisiasutuses võimekus, võib ekspertiisiasutus sõlmida halduslepingu sobiva teenusepakkujaga. Ühekordse ekspertiisi või uuringu tegemiseks võib sõlmida ka muu lepingu.

  (2) Kui menetleja on määranud ekspertiisi tegijaks ekspertiisiasutuse, edastab ekspertiisiasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ekspertiisimääruse oma lepingupartnerile, kes nimetab konkreetse eksperdi. Menetleja võib ka ise ekspertiisimääruse edastada ekspertiisiasutuse lepingupartnerile, kes nimetab konkreetse eksperdi.

  (3) Kui ekspertiisiasutuse lepingupartneri juures nimetatakse eksperdiks vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristuse eest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest.

  (4) Ekspertiisiasutuse lepingupartner tagab halduslepingus, et tema töötajad, kes teevad ekspertiise, vastavad käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1–5 ja lõigetes 2–5 sätestatud kohtueksperdile esitatavatele nõuetele.

  (5) Välisriigis asuv ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühekordse lepingu järgne ekspertiisiasutuse lepingupartner tagab, et töötajatel, kes teevad ekspertiise või uuringuid, on selleks piisav erialane pädevus.

§ 14.  Ekspertiisi ja uuringu tegemine välisriigis

  (1) Menetleja nõusolekul võib ekspertiisiasutus tellida kriminaalmenetluses vajaliku ekspertiisi välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest, kui seda ei ole võimalik teha ekspertiisiasutuses.

  (2) Ekspertiisiasutus võib tellida ekspertiisiks vajaliku uuringu välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest, kui seda ei ole võimalik teha ekspertiisiasutuses.

  (3) Kohtuekspert võib teha ekspertiisiks vajaliku uuringu välisriigi ekspertiisi- või muus asutuses, kui seda ei ole võimalik teha ekspertiisiasutuses.

§ 15.  Välisriiki ekspertiisi ja uuringu tegemine

  Välisriigi ekspertiisiasutusele või muule välisriigi isikule ekspertiisi või uuringu tegemisele kohaldatakse tasulise ekspertiisi kohta sätestatut, kui riikidevahelistest või rahvusvahelistest kokkulepetest ei tulene teisiti.

3. peatükk Andmekogud 

§ 16.  Kohtuekspertiisi infosüsteem

  (1) Kohtuekspertiisi infosüsteemis töödeldakse andmeid:
  1) ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside ja uuringute tegemiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks ning prioriteetsuse määramiseks;
  2) registrite ja võrdlusnäidiste kogudega seotud info haldamiseks.

  (2) Kohtuekspertiisi infosüsteem on andmekogu, mille asutab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Andmekogu vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

  (4) Kohtuekspertiisi infosüsteemi kantakse andmed:
  1) ekspertiiside ja uuringute määraja ja tegija kohta;
  2) tasuliste ekspertiiside tellija ja tegija kohta;
  3) ekspertiiside ja uuringutega seotud isikute kohta;
  4) ekspertiisiks esitatud materjalide ja asitõendite kohta;
  5) võrdlusmaterjali kohta;
  6) registrite ja võrdlusnäidiste kogude kohta.

  (5) Ekspertiisi ja uuringuga seotud isikute ja tasulise ekspertiisi tellija kohta kantakse kohtuekspertiisi infosüsteemi isiku nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed.

  (6) Andmed, mis on seotud menetlusasjas tehtavate ekspertiisidega, säilitatakse, arhiveeritakse ja kustutatakse menetlusseadustes sätestatud tähtaja jooksul. Kui menetlusseaduses tähtaega ei ole, säilitatakse andmeid kümme aastat pärast ekspertiisi tegemist, mille järel need kustutatakse.

  (7) Tasuliste ekspertiiside andmeid, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid, säilitatakse kohtuekspertiisi infosüsteemis viis aastat pärast ekspertiisi tegemist, mille järel need kustutatakse. Põlvnemise tuvastamiseks tehtud tasulise DNA-ekspertiisi andmeid säilitatakse kõige kauem 20 aastat, mille järel need kustutatakse.

  (8) Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimääruse, sealhulgas andmete täpsema koosseisu, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 17.  Riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister

  (1) Riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris (edaspidi süüteomenetluse biomeetriaregister) töödeldakse seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud isikute biomeetrilisi andmeid, mida ei loeta automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) osaks, biograafilisi andmeid ning biograafiliste ja biomeetriliste andmete võtmise ja kogumisega seotud andmeid:
  1) välistamiseks kriminaalmenetluse seadustiku §-s 100, kaitseväeteenistuse seaduse §-s 92¹, politsei ja piirivalve seaduse §-s 45¹, päästeteenistuse seaduse §-s 7³ ja käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud juhtudel;
  2) isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks vangistusseaduse §-des 5⁵, 18 ja 96 sätestatud juhtudel ja muudel seaduses sätestatud juhtudel;
  3) süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks kriminaalmenetluse seadustiku §-s 99¹, väärteomenetluse seadustiku §-s 31¹ ja vangistusseaduse §-s 18 sätestatud juhtudel;
  4) ekspertiiside ja uuringute tegemiseks kriminaalmenetluse seadustiku §-des 99 ja 99², väärteomenetluse seadustiku §-s 102, korrakaitseseaduse §-des 40 ja 41, vangistusseaduse §-s 67¹ ja käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud juhtudel;
  5) Riigikogu poolt heaks kiidetud välislepingust või muust Eesti jaoks siduvast rahvusvahelisest õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks;
  6) isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil registrisse kantud andmete töötlemiseks käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud juhtudel;
  7) tehniliseks testimiseks kvaliteedikontrolli või saastumise kontrolli eesmärgil.

  (2) Isiku daktüloskopeerimisel võetud kümne sõrme vajutusjälgi ja pööratud jälgi, peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjälgi ning sündmuskohalt või muult objektilt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgi töödeldakse ja säilitatakse andmekogus ABIS. Isiku biograafilisi andmeid ning andmeid tema daktüloskopeerimise või naha papillaarkurrustiku jälgede kogumise kohta töödeldakse ja säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistri kohta käivate sätete kohaselt.

  (3) Isiku näokujutist, mis on kujutis isiku nägu iseloomustavatest füüsilistest tunnustest ning mis on isikult võetud tehnilise seadme abil või fotolt või filmilindilt või muult andmekandjalt või muul moel saadud tehnilise töötlemise abil, töödeldakse ja säilitatakse andmekogus ABIS. Isiku biograafilisi andmeid ning andmeid näokujutise võtmise ja kogumise kohta töödeldakse ja säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistri kohta käivate sätete kohaselt.

  (4) Süüteomenetluse biomeetriaregister vahetab andmekoguga ABIS käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid X-tee kaudu või muul turvalist elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil.

  (5) DNA-proovi analüüsil saadud andmeid ja nende võtmise või kogumisega seotud andmeid ning isiku biograafilisi andmeid töödeldakse ja säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistri kohta käivate sätete kohaselt.

  (6) Isikult võetud või muul moel saadud häälenäidiseid ja nende võtmise või kogumisega seotud andmeid ning isiku biograafilisi andmeid töödeldakse ja säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistri kohta käivate sätete kohaselt.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud isiku biograafilised andmed, mis kantakse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse, on isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed. Biomeetriliste andmete võtmise ja kogumisega seotud andmed on toimingu tegija andmed ning toimingu tegemise aeg, koht ja õiguslik alus.

  (8) Süüteomenetluse biomeetriaregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

  (9) Süüteomenetluse biomeetriaregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 18.  Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse andmete kandmine ja nende andmete töötlemine

  (1) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantakse andmed üksnes seaduse alusel ja seaduses nimetatud eesmärgil. Registrisse kantud andmeid tohib kasutada üksnes seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja registrisse kandmise eesmärgiga.

  (2) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15⁵ tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

  (3) Isiku daktüloskopeerimisel ning sündmuskohalt või muult objektilt naha papillaarkurrustiku jälgede kogumisel kantakse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse:
  1) isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui sellised andmed on olemas;
  2) andmed sündmuskoha või muu objekti kohta, kui sellised andmed on olemas;
  3) andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta;
  4) andmed daktüloskoopiaandmetega tehtavate toimingute kohta.

  (4) Näokujutise võtmisel kantakse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse:
  1) isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui sellised andmed on olemas;
  2) andmed sündmuskoha või sündmusega seotud muu koha kohta, kui sellised andmed on olemas;
  3) andmed näokujutise võtmise kohta;
  4) andmed näokujutisega tehtavate toimingute kohta.

  (5) DNA-proovi võtmisel kantakse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse:
  1) isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui sellised andmed on olemas;
  2) andmed sündmuskoha või muu objekti kohta, kui sellised andmed on olemas;
  3) andmed DNA-proovi võtmise kohta;
  4) DNA-proovi analüüsil saadud andmed;
  5) DNA-proovi kood;
  6) andmed DNA-prooviga tehtavate toimingute kohta.

  (6) Häälenäidise võtmisel kantakse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse:
  1) isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui sellised andmed on olemas;
  2) andmed sündmuskoha või sündmusega seotud muu koha kohta, kui sellised andmed on olemas;
  3) andmed häälenäidise võtmise kohta;
  4) häälenäidis;
  5) andmed häälenäidisega tehtavate toimingute kohta.

§ 19.  Juurdepääs süüteomenetluse biomeetriaregistrile

  (1) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmed ei kuulu avalikustamisele.

  (2) Juurdepääs süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmetele on registri volitatud töötlejal, kes kasutab andmeid talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (3) Andmete edastamiseks automatiseeritult ning nende olemasolu kontrollimiseks süüteomenetluse biomeetriaregistris antakse juurdepääs Politsei- ja Piirivalveametile, uurimisasutusele, kohtuvälisele menetlejale, jälitus- ja julgeolekuasutusele ning vanglale.

  (4) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmed väljastatakse:
  1) Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Kaitseväele, uurimisasutusele, jälitus- ja julgeolekuasutusele, kohtuvälisele menetlejale, prokuratuurile, kohtule ja vanglale neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
  2) isikule endale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse alusel, kui seaduses ei sätestata teisiti.

  (5) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse lubatakse teha automatiseeritud otsinguid ja võrdlusi ning andmed väljastatakse välisriigi pädevale asutusele seaduse, Riigikogu poolt heaks kiidetud välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise õigusakti alusel ning üksnes juhul, kui andmeid kasutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatuga.

  (6) Süüteomenetluse biomeetriaregistri arhiivi kantud andmed väljastatakse:
  1) isikule endale allkirjastatud taotluse alusel, kui seaduses ei sätestata teisiti;
  2) kriminaalmenetluses määratud kohtuekspertiisi tagamiseks kriminaalmenetluse seadustiku §-s 99² sätestatud korras;
  3) julgeolekuasutusele talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

§ 20.  Isiku taotluse alusel tema daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel ning DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmine süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS

  (1) Isik võib taotleda enda daktüloskopeerimist, näokujutise või häälenäidise võtmist või DNA-proovi analüüsi tegemist ning saadud andmete kandmist vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS. Taotlus peab olema kirjalik ja allkirjastatud.

  (2) Taotlusega annab isik nõusoleku tema daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel või DNA-proovi analüüsil saadud andmete töötlemiseks ning määrab andmete kasutamise eesmärgi ja nende säilitamise tähtaja.

  (3) Isik, kelle andmed on kantud süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, võib igal ajal taotleda enda andmete kustutamist registrist ja andmekogust või muuta andmete kasutamise eesmärki, esitades registri volitatud töötlejale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse.

  (4) Isiku taotluse alusel süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmed kustutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud ajal või lõikes 3 sätestatud taotluse alusel. Kui isik ei ole tähtaega määranud, kustutatakse andmed viie aasta möödumisel nende registrisse kandmisest, kui seaduses ei sätestata teisiti.

§ 21.  Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmete säilitamine

  (1) Isiku daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmeid säilitatakse vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistris ja andmekogus ABIS kõige kauem 40 aastat kandmisest arvates, kui seaduses ei sätestata teisiti. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed arhiveeritakse.

  (2) Süüteomenetluse biomeetriaregistri ja andmekogu ABIS arhiivis säilitatakse isikute daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmeid kõige kauem 35 aastat.

  (3) Sündmuskohalt kogutud või muult objektilt või tuvastamata surnud isikult võetud ja andmekogusse ABIS kantud naha papillaarkurrustiku jälgi ning süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmeid naha papillaarkurrustiku jälgede kogumise kohta säilitatakse andmekogus ja registris kuni isikuga seostamiseni, mille järel isikuga seostatud jälg suletakse, või isikuga seostamata jäämise korral kõige kauem 75 aastat.

  (4) Sündmuskohalt kogutud või mujalt saadud või tuvastamata surnud isikult võetud ja andmekogusse ABIS kantud näokujutisi ning süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmeid näokujutise kogumise kohta säilitatakse andmekogus ja registris kuni isikuga seostamiseni või kõige kauem 75 aastat.

  (5) Sündmuskohalt kogutud või mujalt saadud ning süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud häälenäidiseid ning andmeid häälenäidise kogumise kohta säilitatakse registris kuni isikuga seostamiseni või kõige kauem 75 aastat.

  (6) Sündmuskohalt kogutud või mujalt saadud, isikult kogutud, kuid selle isikuga mitteseotud, tuvastamata surnud isikult või teadmata kadunud isiku isiklikelt esemetelt või tema lähisugulastelt kogutud DNA-proovi analüüsil saadud andmeid ning andmeid DNA-proovi kogumise kohta säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistris kuni isikuga seostamiseni või isiku täieliku tuvastamiseni või kõige kauem 75 aastat.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lähisugulase andmete töötlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatut.

§ 22.  Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmete kustutamine

  (1) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmed kustutatakse pärast säilitustähtaja lõppemist või muul seaduses sätestatud ajal.

  (2) Kui isik daktüloskopeeritakse või temalt võetakse näokujutis, häälenäidis või DNA-proov isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks, kustutatakse andmed vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistrist ja andmekogust ABIS kohe pärast isikusamasuse kontrollimist või isiku tuvastamise uuringu tegemist.

  (3) Kui isik mõistetakse õigeks, kriminaalmenetlus lõpetatakse kriminaalmenetluse seadustiku §-de 199 ja 200 alusel või §-de 205² ja 274² alusel, välja arvatud, kui menetlust jätkatakse väärteona, või väärteomenetlus lõpetatakse väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5–7 alusel, kustutatakse isiku daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistrist ja andmekogust ABIS kohtuotsuse või prokuratuuri, uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja määruse alusel 14 päeva jooksul selle saamisest arvates.

  (4) Naha papillaarkurrustiku jäljed, näokujutis, häälenäidis või DNA-proovi analüüsil saadud andmed, mis on vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud ekslikult või tehniliseks testimiseks või kvaliteedikontrolli või saastumise kontrolli eesmärgil, kustutatakse registrist ja andmekogust kohe pärast eksituse ilmsikstulekut või testimise läbiviimist või kontrolli tegemist.

  (5) Isiku DNA-proov hävitatakse kaks kuud pärast vastava ekspertiisiakti edastamist menetlejale või DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmist süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Põhjendatud juhul on prokuratuuri taotlusel võimalik pikendada DNA-proovi säilitamise aega kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni.

§ 23.  Andmekogu ABIS kasutamine ekspertiisiasutuses

  (1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) ekspertiisiasutuses töötava ja ekspertiisiobjekti või -materjaliga kokkupuutuva isiku daktüloskopeerimisel saadud naha papillaarkurrustiku jälgede töötlemine, et välistada ekspertiisiobjektilt selle töötaja jäetud jäljed;
  2) isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil andmekogusse kantud biomeetriliste andmete töötlemine.

  (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 15⁵ sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

  (3) Ekspertiisiasutuses töötava ja ekspertiisiobjekti või -materjaliga kokkupuutuva isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid ning isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil andmekogusse ABIS kantud biomeetrilisi andmeid võib töödelda üksnes käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja § 20 lõikes 2 nimetatud eesmärgil.

  (4) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (5) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

  (6) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

4. peatükk Registreeritud eraekspert 

§ 24.  Registreeritud eraekspert

  Registreeritud eraekspert on füüsiline isik, kes vastab eraeksperdile esitatavatele nõuetele ja on kantud vastavasse nimekirja.

§ 25.  Registreeritud eraekspertide nimekiri

  (1) Registreeritud eraekspertide nimekirja (edaspidi nimekiri) koostamise eesmärk on tagada ülevaade asjatundjatest, keda menetleja saab kasutada ekspertiiside tegemisel.

  (2) Registreeritud eraekspert kantakse nimekirja ekspertiisiliigi järgi.

  (3) Nimekirja peab ekspertiisiasutus. Nimekiri avaldatakse ekspertiisiasutuse veebilehel. Avaldatud nimekirjal on informatiivne tähendus.

  (4) Nimekirja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 26.  Eraeksperdi nimekirja kandmine

  (1) Nimekirja kantakse isik, kes:
  1) vastab käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1–5 ja lõigetes 2–5 sätestatud kohtueksperdile esitatavatele nõuetele;
  2) omab ekspertiisi tegemiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja on töötanud vähemalt kolm aastat taotletava ekspertiisiliigiga lähedasel erialal;
  3) omab reguleeritud kutsealal tegutsemiseks nõutavat tegevusluba või kehtivat litsentsi või kutsetunnistust;
  4) omab võimalust kasutada ekspertiisi tegemiseks vajalikke vahendeid.

  (2) Nimekirja ei kanta isikut, kes:
  1) töötab kohtueksperdina ekspertiisiasutuses;
  2) on varem kustutatud nimekirjast käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punkti 5 või lõike 2 punktide 1–3 või 5 alusel.

  (3) Isikud kantakse sellise ekspertiisiliigi nimekirja, milles tavatsetakse määrata ekspertiise ja mida ei tehta ekspertiisiasutuses.

§ 27.  Taotlus

  (1) Isik kantakse nimekirja tema taotluse alusel.

  (2) Taotlus esitatakse ekspertiisiasutusele.

  (3) Taotluse vorminõuded ning selles sisalduvate andmete koosseisu ja selle lisade sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Taotluses ja selle lisades sisalduvate andmete muutumisest on registreeritud eraekspert kohustatud viivitamata kirjalikult teatama ekspertiisiasutusele.

§ 28.  Taotluse läbivaatamine ja nimekirja kandmise otsustamine

  (1) Taotluse ja esitatud dokumentide põhjal kontrollib ekspertiisiasutus isiku vastavust käesolevas seaduses eraeksperdile kehtestatud nõuetele. Ekspertiisiasutus võib taotluse esitajalt nõuda lisadokumente.

  (2) Isiku nimekirja kandmise otsustab ekspertiisiasutuse juht kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisadokumentide nõudmise korral võib ekspertiisiasutus tähtaega pikendada kuni kolme kuuni.

  (3) Taotluste läbivaatamise ja nimekirja kandmise otsustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 29.  Registreeritud eraeksperdi vanne

  (1) Enne nimekirja kandmist annab isik ekspertiisiasutuse juhile järgmise vande:
„Mina, (nimi), tõotan täita registreeritud eraeksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik õigusaktides sätestatud eksperdi õigustest ja kohustustest, samuti sellest, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.”

  (2) Vanne allkirjastatakse digitaalselt või omakäeliselt. Vandeteksti hoitakse ekspertiisiasutuses.

  (3) Kehtivusaja pikendamisel uut vannet ei anta. Kui isik nimekirjast kustutatakse, kaotab vanne kehtivuse.

§ 30.  Nimekirja kande kehtivusaeg

  (1) Isik kantakse nimekirja kolmeks aastaks.

  (2) Nimekirja kande kehtivus lõpeb nimekirjas oleku kolmanda aasta 15. detsembril, olenemata kande tegemise kuupäevast.

  (3) Registreeritud eraeksperdi taotluse alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kehtivusaega korduvalt pikendada, kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud nõuetele, mille kohta registreeritud eraekspert annab kande pikendamise taotluses kinnituse.

  (4) Nimekirja kande kehtivusaja pikendamise taotlus tuleb esitada ekspertiisiasutusele hiljemalt kolm kuud enne kehtivusaja lõppemist.

  (5) Pikendamise taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud arvestusandmed menetlusasjade kohta, milles isik on teinud ekspertiisi registreeritud eraeksperdina viimase kolme aasta jooksul.

  (6) Nimekirja kande kehtivusaja pikendamise otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 31.  Registreeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamine

  (1) Registreeritud eraekspert kustutatakse nimekirjast, kui:
  1) isik esitab ekspertiisiasutusele kirjaliku avalduse enda nimekirjast kustutamiseks;
  2) möödub nimekirja kande kehtivusaeg ja selle pikendamise taotlust ei ole esitatud;
  3) nimekirja kande kehtivusaja pikendamise taotlust ei rahuldata;
  4) ilmneb, et isik ei vasta käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud nõuetele;
  5) registreeritud eraekspert on rikkunud käesoleva seaduse §-s 29 kehtestatud vannet;
  6) registreeritud eraekspert sureb.

  (2) Registreeritud eraeksperdi võib nimekirjast kustutada, kui:
  1) registreeritud eraekspert keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast või viivitab mõjuva põhjuseta ekspertiisi tegemisega või ei ilmu menetleja kutsel ning menetleja teeb ekspertiisiasutusele põhjendatud ettepaneku isiku nimekirjast kustutamiseks;
  2) menetleja on ekspertiisiasutusele edastanud korduvalt pretensioone või kaebusi registreeritud eraeksperdi tegevuse kohta;
  3) isik kasutab registreeritud eraeksperdi nimetust menetlusvälisel arvamuse andmisel;
  4) registreeritud eraekspert ei ole kolme aasta jooksul teinud menetlusasjades ekspertiisi;
  5) registreeritud eraekspert ei ole ekspertiisiasutusele esitanud menetlusasjades tehtud ekspertiisiakte koos ekspertiisimäärusega.

  (3) Registreeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Registreeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamine ei takista poolelioleva ekspertiisi lõpetamist.

5. peatükk Eksperdi õigused ja kohustused 

§ 32.  Eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alus

  (1) Kohtueksperdil tekivad menetlusasjas õigused ja kohustused ekspertiisimääruse alusel või ekspertiisiülesandena vormistatud muu dokumendi alusel. Kui on määratud üksnes ekspertiisiasutus, tekivad eksperdil õigused ja kohustused ekspertiisimääruse või ekspertiisiülesande kättesaamisel.

  (2) Registreeritud eraeksperdil või muul eksperdiks määratud isikul tekivad menetlusasjas õigused ja kohustused menetleja ekspertiisimääruse alusel.

  (3) Tasulise ekspertiisi tegemisel tekivad kohtueksperdil õigused ja kohustused lepingu sõlmimisel.

§ 33.  Eksperdi õigused ja kohustused

  (1) Eksperdi õigused ja kohustused ekspertiisi või käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud iseseisva eksperdiarvamusena vormistatava uuringu tegemisel sätestatakse menetlusseadustes või muus seaduses. Eksperdi õigused ja kohustused tasulise ekspertiisi tegemisel sätestatakse käesoleva seaduse §-s 12.

  (2) Eksperdil on õigus kasutada ekspertiisi ja uuringu tegemisel abipersonali.

  (3) Ekspertiisiasutuses töötav abipersonal, kes puutub otseselt kokku ekspertiisimaterjalidega, peab vastama käesoleva seaduse § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.

  (4) Lisaks menetlusseadustes sätestatule on ekspert kohustatud:
  1) ekspertiisi tegemisel juhendama ja kontrollima abipersonali tegevust;
  2) säilitama ekspertiisiandmeid vastavalt käesoleva seaduse §-s 35 sätestatule;
  3) ekspertiisiasutuse lepingupartneri tehtud ekspertiisi korral esitama ekspertiisiakti valmimisest arvates kümne tööpäeva jooksul ekspertiisiasutusele elektrooniliselt ekspertiisiakti ja selle lisad.

§ 34.  Andmete saladuses hoidmise kohustus

  Ekspert ja abipersonal ei tohi avaldada nendele seoses ekspertiisi või uuringu tegemisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mis tahes isikuandmeid ega isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

§ 35.  Andmete säilitamise kohustus

  (1) Registreeritud eraekspert ja ekspertiisiasutuse lepingupartner peavad tehtud ekspertiiside arvestust ja säilitavad arvestusandmetena:
  1) ekspertiisi määranud menetleja nime;
  2) menetlusasja numbri;
  3) ekspertiisimääruse kuupäeva;
  4) ekspertiisiliigi;
  5) ekspertiisiakti või ekspertiisi tegemisest keeldumise akti koostamise kuupäeva;
  6) ekspertiisiakti ja selle lisade ekspertiisiasutusele saatmise kuupäeva.

  (2) Registreeritud eraekspert ja ekspertiisiasutuse lepingupartner on kohustatud säilitama arvestusandmeid seitse aastat ekspertiisi tegemisest arvates.

  (3) Ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiiside arvestusandmeid ja ekspertiisiakti või ekspertiisi tegemisest keeldumise akti säilitatakse seadusega või seaduse alusel sätestatud korras.

§ 36.  Ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine

  (1) Ekspertiisiobjekti või -materjaliga kokkupuutuv ekspertiisiasutuses töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov eesmärgiga välistada tema objektile jäetud jäljed.

  (2) Daktüloskopeerimisel võetakse ekspertiisiasutuse töötajalt tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed.

  (3) Ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel võetud naha papillaarkurrustiku jäljed kantakse andmekogusse ABIS. Ekspertiisiasutuse töötajalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed ning töötaja biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ja andmed tema daktüloskopeerimise ning temalt DNA-proovi võtmise kohta kantakse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

  (4) Ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja tema DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistrist ja andmekogust ABIS kolme aasta möödumisel isiku ja ekspertiisiasutuse vahel sõlmitud töölepingu lõppemisest.

  (5) Loetelu ekspertiisiasutuse töökohtadest, millel töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov, ning daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise, registrisse kandmise ja sealt kustutamise korra kehtestab ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga.

6. peatükk Ekspertiisi hind ja rahastamine 

§ 37.  Ekspertiisikulude arvestamine

  (1) Ekspertiisikulud on eksperdil või ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi ja uuringu tegemise ning menetlusest osavõtuga tekkinud kulud ning põhjendatud juhul menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

  (2) Ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, üksikasjalik ja järjepidev.

  (3) Kui ekspert keeldub seaduses sätestatud alusel ekspertiisi tegemisest või ekspertiisiülesanne tühistatakse, esitab ta ekspertiisi määranud menetlejale andmed juba tehtud kulude kohta. Menetleja hindab tehtud kulude põhjendatust ja ekspertiisi tegemisest keeldumise asjaolusid ning määrab seejärel hüvitamisele kuuluva summa või keeldub ekspertiisikulude hüvitamisest.

§ 38.  Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtud ekspertiisi ja uuringu hind ning rahastamine

  (1) Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtud ekspertiiside ja uuringute hindade kehtestamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ekspertiisikulud. Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri juures tehtava ekspertiisi hind ei või olla kõrgem kui kriminaalmenetluse seadustiku § 178 lõikes 5, väärteomenetluse seadustiku § 38 lõikes 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 152 lõikes 3, § 153 lõigetes 1 ja 3 ning §-s 157 sätestatud tasu eksperdile, kes ei tööta ekspertiisiasutuses.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Ekspertiisiasutuses või selle lepingupartneri tehtud ekspertiisi hind kujuneb vastavalt ekspertiisiliigile sõltuvalt:
  1) uuritavate isikute arvust;
  2) uuritavate proovide arvust;
  3) uuritavate objektide arvust;
  4) uuritavast andmemahust;
  5) kasutatavate metoodikate arvust;
  6) ekspertiisi keerukusest ja mahukusest;
  7) tehtavate uuringute arvust;
  8) väljastpoolt ekspertiisiasutust tellitavate uuringute arvust;
  9) väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni kaasatavate ekspertide arvust ja neile makstavast tasust;
  10) tõlkekuludest.

  (4) Ekspert lisab ekspertiisiaktile ekspertiisi hinna.

  (5) Ekspertiisi erilisest keerukusest või mahukusest sõltuvalt võib ekspertiisi hinda tõsta kuni kolm korda. Ekspertiisi hinda võib vajaduse korral langetada. Ekspertiisi hinna tõstmist või langetamist tuleb põhjendada.

  (6) Ekspertiisi ja uuringu hinnale ei lisata käibemaksu.

  (7) Ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses rahastatakse riigieelarvest, kui seaduses ei sätestata teisiti.

§ 39.  Tasulise ekspertiisi hind ja rahastamine

  (1) Ekspertiisiasutuses tehtava tasulise ekspertiisi eest maksab tellija ekspertiisiasutusele tasu vastavalt käesoleva seaduse §-s 38 sätestatule. Tasulise ekspertiisi hinda võib kokkuleppel tellijaga tõsta sõltuvalt ekspertiisi erilisest keerukusest ja mahukusest või muul põhjendatud juhul.

  (2) Kui tasulise ekspertiisi liigile ei ole hinda määratud, võetakse tasu kokkuleppimisel aluseks kõige lähedasema ekspertiisiliigi hind.

  (3) Tellija maksab kogu tasu enne tasulise ekspertiisi tegemise alustamist, kui ei lepita kokku teisiti.

§ 40.  Väljaspool ekspertiisiasutust tehtud ekspertiisi ja uuringu eest ning kaasatavale eksperdile tasumine

  (1) Ekspertiisiasutus tasub:
  1) ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi käigus väljastpoolt ekspertiisiasutust tellitava uuringu eest;
  2) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 alusel kriminaalmenetluses välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest tellitud ekspertiisi eest;
  3) kriminaalmenetluses väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni liikmeks kaasatud eksperdile.

  (2) Väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni liikmeks kaasatud eksperdile tasutakse vastavalt tema ekspertiisi antavale panusele.

  (3) Väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni liikmeks kaasatud eksperdi tasu suurus ning selle maksmise alused määratakse kindlaks kokkuleppel menetleja ja eksperdiga.

  (4) Tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest tellitud ekspertiisi eest või väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni liikmeks kaasatud eksperdile tasub kohus ekspertiisi tellijana.

  (5) Kui ekspertiisiasutus ei pea menetleja taotlust kriminaalmenetluses ekspertiisi tellimiseks välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest või ekspertide komisjoni eksperdi kaasamiseks väljastpoolt ekspertiisiasutust võimalikuks ekspertiisi kõrge hinna tõttu või muul mõjuval põhjusel, teatab ekspertiisiasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab ekspertiisi tellimise või eksperdi kaasamise ja nende eest tasumise ning teavitab sellest valdkonna eest vastutavat ministrit.

§ 41.  Välisriiki tehtud ekspertiisi ja uuringu hind

  Välisriiki tehtava ekspertiisi ja uuringu eest võetakse tasu kokkuleppel tellijaga, arvestades käesoleva seaduse §-s 37 sätestatut.

§ 42.  Registreeritud eraeksperdi ja eksperdiks määratud muu isiku kulude hüvitamine

  Registreeritud eraeksperdi ja menetleja poolt eksperdiks määratud muu isiku tehtud ekspertiisi kulud hüvitatakse menetlusseadustes sätestatud korras.

§ 43.  Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamine

  (1) Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud otsesed kulud hüvitatakse põhjendatud juhul, kui kulud ei ole juba kaetud eksperdile makstud tasuga. Sellisteks kuludeks on isiku valduses olevate vahendite kasutamise kulud, mis on tekkinud ainult ekspertiisi tegemisel, kaasa arvatud transpordile, abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused.

  (2) Menetlusvälise isiku ekspertiisikulude koosseisu ei arvata eksperdi töötasu ega muid temaga seotud kulusid.

  (3) Menetlusväline isik peab menetleja nõudmisel esitama ekspertiisi kulusid tõendavad dokumendid ja andma selgitusi.

  (4) Menetlusvälisele isikule hüvitamisele kuuluv summa määratakse kindlaks lähtuvalt esitatud dokumentidest.

  (5) Menetleja kannab hüvitamisele kuuluva summa üle isiku nimetatud pangakontole 15 tööpäeva jooksul.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 44.  Riiklikult tunnustatud ekspertide muutumine registreeritud eraekspertideks

  (1) Ekspertiisiasutus teavitab ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates kõiki riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud eksperte muudatustest ning palub teatada ühe kuu jooksul ekspertiisiasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma soovist enda kustutamiseks nimekirjast või enda nõusolekust jätkata registreeritud eraeksperdina kuni riikliku tunnustuse kehtivusaja lõppemiseni. Registreeritud eraekspertide nimekiri avaldatakse ekspertiisiasutuse veebilehel kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

  (2) Riiklikult tunnustatud eksperdid, kellelt ekspertiisiasutusel ei õnnestu saada vastust või kes on edastanud ekspertiisiasutusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusoleku, kuid on kantud nimekirja ekspertiisiliikides, mida tehakse ekspertiisiasutuses, kustutatakse registreeritud eraekspertide nimekirjast ühe aasta möödumisel käesoleva seaduse jõustumisest arvates, olenemata riikliku tunnustuse kehtivusajast.

§ 45.  Enne 2023. aasta 1. septembrit riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud andmete töötlemine

  (1) Enne 2023. aasta 1. septembrit riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta loetakse käesoleva seaduse jõustumisel süüteomenetluse biomeetriaregistri osaks.

  (2) Enne 2023. aasta 1. septembrit riikliku sõrmejälgede registri osaks olnud sõrmejäljekaartide kartoteek ja sündmuskohajälgede kartoteek jäävad ekspertiisiasutusse ning kantakse arhiivi ja hävitatakse käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud säilitustähtaja lõppemisel.

  (3) Kuni tehnilise lahenduse valmimiseni võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõrmejälgede kartoteeki ja sündmuskohajälgede kartoteeki ekspertiisiasutuses pidada ka pärast 2023. aasta 1. septembrit.

§ 46.  Haldusmenetluse seaduse muutmine

Haldusmenetluse seaduse § 18 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Digitaalsele protokollile ei pea digitaalallkirja lisama, kui selle koostanud isik on turvalisel viisil tuvastatud.”.

§ 47.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11¹ lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 92¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Daktüloskopeerimisel võetakse tegevväelaselt tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed.”;

3) paragrahvi 92¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse, tegevväelase biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ning andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi võtmise ja selle analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.”.

§ 48.  Kohtuekspertiisiseaduse kehtetuks tunnistamine

Kohtuekspertiisiseadus (RT I, 2001, 53, 309) tunnistatakse kehtetuks.

§ 49.  Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 40 lõikes 1² asendatakse tekstiosa „§ 27¹⁰ lõike 1 punktis 3” tekstiosaga „§ 38 lõike 2 alusel”;

2) paragrahvi 41 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 27¹⁰ lõike 1 punktides 3 ja 4” tekstiosaga „§ 38 lõike 2 alusel”.

§ 50.  Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 95 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „riiklikult tunnustatud eksperti” sõnadega „registreeritud eraeksperti”;

2) paragrahvi 99 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Menetlustoimingu käigus kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed ja näokujutis kantakse vajaduse korral automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS), andmed naha papillaarkurrustiku jälgede ja näokujutise kogumise kohta ning vajaduse korral DNA-proovi analüüsil saadud andmed ja häälenäidis ning andmed nende kogumise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(3) Uurimisasutus või muu pädev asutus võib säilitada menetlustoimingu käigus kogutud isikustamata jälgi ja proove, kui seaduses ei sätestata teisiti. Uurimisasutus võib säilitadamenetlustoimingu käigus kogutud isikustamata naha papillaarkurrustiku jälgi, näokujutisi, häälenäidiseid ja DNA-proove üksnes juhul, kui neid ei kanta andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.”;

3) paragrahvid 99¹ ja 99² muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 99¹. Isiku daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmine

(1) Isik, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos, 12. peatüki 1. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos nimetatud või muus karistusseadustiku peatükis sätestatud tahtlikus kuriteos, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning mis on karistatav vähemalt kaheaastase vangistusega, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse näokujutis ning DNA-proov ning vajaduse korral häälenäidis süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil.

(2) Süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil võib daktüloskopeerida ka sellise isiku ja võtta temalt näokujutise, DNA-proovi ning häälenäidise, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kuriteos, mis on karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes võib kohaldada sundi, kui isik keeldub daktüloskopeerimisest või näokujutise, DNA-proovi või häälenäidise andmisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute naha papillaarkurrustiku jäljed ning näokujutised kantakse andmekogusse ABIS, andmed isiku ning tema daktüloskopeerimise ja näokujutise võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute DNA-proovi analüüsil saadud andmed ja häälenäidised ning andmed isiku ja temalt DNA-proovi ja häälenäidise võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmeid säilitatakse vastavalt kohtuekspertiisiseadusele.

§ 99². Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning arhiivi kantud andmete kasutamine kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks

(1) Kriminaalmenetluses määratud kohtuekspertiisi tagamiseks on lubatud kasutada muul eesmärgil kui käesoleva seadustiku §-s 99¹, väärteomenetluse seadustiku §-s 31¹ ja vangistusseadustiku §-s 18 nimetatud daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel või DNA-proovi analüüsil saadud andmeid või andmekogusse ABIS ning riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri arhiivi kantud andmeid, kui tõendite kogumine muu menetlustoiminguga ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib kohaldada üksnes juhul, kui kriminaalmenetluses on vajadus koguda teavet sellise esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu võib teha prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu loal.”;

4) paragrahvi 100 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Sündmuskohale või muule objektile või sündmusega seotud muule kohale õiguspäraselt jäetud jälgede välistamise eesmärgil võib kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerida ja võtta temalt näokujutise, DNA-proovi või häälenäidise.”;

5) paragrahvi 100 lõikes 5 asendatakse sõna „ärahoidmise” sõnaga „tõkestamise”;

6) paragrahvi 100 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ alusel isiku daktüloskopeerimisel või näokujutise võtmisel saadud andmeid ei kanta andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse või kustutatakse nimetatud andmekogust ja registrist kohe pärast võrdlusuuringu tegemist.”;

7) paragrahvi 100 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ alusel isiku DNA-proovi analüüsil või häälenäidise võtmisel saadud andmeid ei kanta riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse või kustutatakse nimetatud registrist kohe pärast võrdlusuuringu tegemist.”;

8) paragrahvi 106 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ekspertiisimääruses märgitakse:
1) ekspertiisiks vajalikud lähteandmed;
2) ekspertiisi määramise ja selle tagamiseks korralduste tegemise põhjendus;
3) määratava ekspertiisi liik eriteadmiste valdkonna järgi;
4) ekspertiisimäärust täitva eksperdi nimi või asutuse nimetus;
5) kuriteosündmusega seotud ekspertiisiobjektide ning võrdlus- ja tutvumismaterjali andmed;
6) ekspertiisiülesanne;
7) käesoleva seadustiku § 95 lõikes 3 sätestatud juhul ekspertiisi tähtaeg.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud põhjenduse võib ekspertiisimääruses esitamata jätta, kui ekspertiisi tagamiseks käesoleva seadustiku § 99 lõikes 1 nimetatud meetmeid ei rakendata.

(3) Kui ekspertiis korraldatakse riiklikus ekspertiisiasutuses, ei määrata eksperti nimeliselt. Ekspertide komisjoni võib kaasata eksperdina isiku, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses.

(4) Eksperdile ei ole lubatud esitada:
1) õiguslikke ega eksperdi eriala väliseid küsimusi;
2) küsimusi, millele vastamine ei eelda eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist.”;

9) paragrahvi 107 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ekspertiisiaktis märgitakse:
1) akti koostamise kuupäev ja koht;
2) ekspertiisi määramise andmed;
3) ekspertiisiks vajalikud lähteandmed;
4) ekspertiisi liik;
5) andmed eksperdi kohta;
6) ekspertiisiobjekti nimetus või selle isiku nimi, kellele ekspertiis tehti;
7) ekspertiisimaterjali täiendamise andmed;
8) viide ekspertiisi tegemise juures viibinud isikutele;
9) ekspertiisiks esitatud asitõendi, võrdlusmaterjali, ekspertiisimaterjali või -objekti suhtes võetavad meetmed;
10) ekspertiisiakti põhistus ehk uuringute, analüüside, testide või muu eksperdiarvamuse kujunemiseks vajaliku kirjeldus;
11) eksperdiarvamus.

(2) Kui ekspertiis tehakse riiklikus ekspertiisiasutuses, võib koostada põhistamata ekspertiisiakti, milles viidatakse kasutatud metoodikatele või ekspertiisiasutuses selle ekspertiisiliigi kohta kehtestatud korrale. Menetlusosalise põhjendatud taotlusel või menetleja omal algatusel koostatakse menetleja määruse alusel põhistatud ekspertiisiakt või lisatakse koostatud ekspertiisiaktile põhistus.

(3) Ekspertiisiaktis ei ole vaja korrata teavet, mis sisaldub ekspertiisimääruses.

(4) Kui ekspertiisi teeb vannutamata isik, tehakse ekspertiisiakti märge, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest.

(5) Kui ekspertide komisjon ei jõua ühisele arvamusele, lisatakse eriarvamusele jäänud eksperdi arvamus ekspertiisiaktile.

(6) Kui eksperdile esitatud küsimus on õiguslik või eksperdi eriala väline või kui küsimusele vastamine ei eelda eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist, keeldub ekspert ekspertiisiaktis sellele vastamast.

(7) Ekspertiisiakt kinnitatakse ekspertiisi teinud eksperdi või ekspertide poolt.”;

10) paragrahvi 108 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõike 1 punktides 1–9”;

11) paragrahvi 109 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vajaduse korral kuulatakse ekspert kohtueelses menetluses üle. Eksperdi ülekuulamisel juhindutakse käesoleva seadustiku § 66 lõikest 2¹ ning §-dest 68, 69 ja 69², arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

(2) Eksperdi võib üle kuulata järgmiste asjaolude kohta:
1) tõendamiseseme asjaolud, mida ekspert on vahetult tajunud;
2) eksperdi osavõtul tehtud menetlustoimingu käik;
3) eksperdi pädevus, kogemused ja muud tema arvamuse usaldusväärsust mõjutavad asjaolud;
4) eksperdi poolt kriminaalasjas tehtud uuringud, nende tulemused ja tema eriteadmistele tuginevad järeldused;
5) muud asjaolud, mille kohta oskab ekspert anda selgitusi oma eriteadmistele tuginedes, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks.”;

12) paragrahvi 109² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seadustiku tähenduses on töödelda kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu ja kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid ning sündmuskohalt kogutud või muult objektilt võetud naha papillaarkurrustiku jälgi või sündmuskohalt või sündmusega seotud muult kohalt saadud näokujutisi:
1) välistamiseks;
2) süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks;
3) ekspertiiside ja uuringute tegemiseks.”;

13) paragrahvi 145 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1³ järgmises sõnastuses:

„1³) käesolevas seadustikus sätestatud juhul tehtud ekspertiisimäärus, milles põhjendusi ei esitata;”;

14) paragrahvi 153 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmete loetelu.”;

15) paragrahvi 154 lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmete loetelu;”;

16) paragrahvi 160¹ lõikes 4 asendatakse sõna „Kohtutoimikut” sõnadega „Kriminaal- ja kohtutoimikut”;

17) paragrahvi 160¹ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui toimikut peetakse digitaalsena, siis paberdokument skaneeritakse ja salvestatakse e-toimiku süsteemis asjakohase menetluse juures. E-toimiku süsteem salvestab automaatselt paberdokumendi süsteemi salvestamise aja ja salvestaja andmed. E-toimiku süsteemi salvestatud paberdokument asendab paberdokumenti. Paberdokument, mis ei kuulu tagastamisele, hävitatakse või vajaduse korral säilitatakse menetleja juures, kes selle digitaalsena peetavasse toimikusse salvestas.”;

18) paragrahvi 160¹ täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Kui toimikut peetakse paberil, siis digitaalne dokument trükitakse ning paigutatakse toimikusse. Trükitud dokumendi õigsust ja vastavust digitaalsele dokumendile kinnitab menetleja oma allkirjaga.”;

19) paragrahvi 160¹ lõikes 6 asendatakse sõna „kohtutoimiku” sõnaga „toimiku”;

20) paragrahvi 160¹ lõikes 7 asendatakse sõna „kohtutoimiku” sõnadega „toimiku ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud paberdokumendi säilitamise, hävitamise ja”;

21) paragrahvi 160² lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, edastatakse kriminaalmenetluses digitaalsed taotlused, kaebused ja muud dokumendid vahetult, e-toimiku süsteemi või muu selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu.”;

22) paragrahvi 160² lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 160³ täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui toimikut peetakse digitaalsena, kohaldatakse käesolevas seadustikus dokumentide koostamise, vormistamise, edastamise ja säilitamise kohta käivaid nõudeid kooskõlas digitaalse toimiku pidamise vajadustega.

(4) Kui käesolev seadustik näeb ette dokumendi allkirjastamise, loetakse allkirjastamisega võrdväärseks ka muu taasesitamist võimaldav kinnitus allkirjastaja poolt, kui kinnituse andja isik ja kinnituse andmise aeg on tuvastatavad.”;

24) paragrahvi 206 lõike 1 punktis 3¹ asendatakse sõnad „riiklikust sõrmejälgede registrist, andmekogust ABIS ja riiklikust DNA-registrist” sõnadega „andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist”;

25) paragrahvi 206 lõikes 2¹ asendatakse sõnad „riiklikust sõrmejälgede registrist, andmekogust ABIS või riiklikust DNA-registrist” sõnadega „andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist”;

26) paragrahvi 292 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „käesoleva seadustiku” tekstiosaga „§ 109 lõikest 2 ning”;

27) paragrahvi 314 punkt 5¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5¹) andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine;”.

§ 51.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25⁷ lõike 4 teine lause ja § 25⁷ lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 45¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Daktüloskopeerimisel võetakse politseiametnikult tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed.”;

3) paragrahvi 45¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Politseiametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse, politseiametniku biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ning andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi võtmise ja selle analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.”.

§ 52.  Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6¹ lõike 4 teine lause ja § 6¹ lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7³ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Daktüloskopeerimisel võetakse päästeametnikult tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed.”;

3) paragrahvi 7³ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Päästeametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse, päästeametniku biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ning andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi võtmise ja selle analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.”.

§ 53.  Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine

Surma põhjuse tuvastamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtuarstlik lahang surma põhjuse tuvastamiseks tehakse välispõhjustest tingitud surma korral või kui surnud isikut ei ole võimalik tuvastada või kui tegemist on hiliste surmajärgsete muutustega.”;

2) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 2¹–2⁶ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kohtuarstliku lahangu liigid on:
1) surnu kohtuarstlik välisvaatlus ja siseuuring;
2) surnu kohtuarstlik välisvaatlus ja radioloogiline uuring;
3) surnu kohtuarstlik välisvaatlus.

(2²) Surma põhjuse tuvastamiseks tehakse käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 1 nimetatud kohtuarstlik lahang, kui:
1) surm on tingitud välispõhjustest;
2) surnu isikut ei ole võimalik tuvastada;
3) tegemist on hiliste surmajärgsete muutustega või
4) kohtuarst otsustab selle teha muul põhjusel.

(2³) Surma põhjuse tuvastamiseks tehakse käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 2 nimetatud kohtuarstlik lahang, kui tegemist on eluga kokkusobimatute vigastustega või hiliste surmajärgsete muutustega või kui kohtuarst otsustab selle teha muul põhjusel.

(2⁴) Surma põhjuse tuvastamiseks tehakse käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 3 nimetatud kohtuarstlik lahang, kui tegemist on üksikute skeletiluude või nende osadega või siseelundid puuduvad kas osaliselt või täielikult või kui kohtuarst otsustab selle teha muul põhjusel.

(2⁵) Surma põhjuse tuvastamiseks võib teha kohtuarstliku välisvaatluse koos tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentidega tutvumisega, kui isik viibis haiglas välispõhjustest tingituna ja surm saabus haiglas välispõhjuste tekitatud tüsistuse tagajärjel ning isikule on haiglas viibimise ajal tehtud uuringud, mis võimaldavad määrata surma põhjuse ning väljastada surma põhjuse teatise.

(2⁶) Kui isik viibis haiglas välispõhjuse tagajärjel ja surm saabus haiglas välispõhjuse tekitatud tüsistuse või muu haiguse tagajärjel ning isikule on haiglas viibimise ajal tehtud uuringud, mis võimaldavad määrata surma põhjuse, võib tervishoiuteenuse osutaja väljastada surma põhjuse teatise tervishoiuteenuse osutamise dokumentide alusel ilma kohtuarstliku lahanguta.”;

3) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 23³ järgmises sõnastuses:

„§ 23³. Surnud isikult bioloogilise materjali võtmine

(1) Kohtuarstliku lahangu või kohtuarstliku ekspertiisi käigus võetakse surnud isikult või inimpäritoluga luudest DNA-proov isiku tuvastamise, isiku põlvnemise tuvastamise, isikusamasuse kontrollimise, süütegude menetlemise või avastamise või surma põhjuse tuvastamise eesmärgil. Saadud andmed kantakse vajaduse korral riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(2) Kohtuarstliku lahangu või kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastamata surnud isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse näokujutis isiku tuvastamise, isikusamasuse kontrollimise, süütegude menetlemise või avastamise või surma põhjuse tuvastamise eesmärgil. Saadud biomeetrilised andmed kantakse vajaduse korral automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse. Andmed daktüloskoopiaandmete ja näokujutise võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(3) Vajaduse korral võetakse surnud isiku tuvastamiseks või teadmata kadunud isiku leidmiseks DNA-proov isiku lähisugulastelt või teadmata kadunud isiku isiklikelt esemetelt. DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse võrdlusuuringu tegemiseks riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.”.

§ 54.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 294 lõigetes 1 ja 2 ning § 303 lõikes 5 asendatakse sõnad „riiklikult tunnustatud ekspert” sõnadega „registreeritud eraekspert” vastavas käändes;

2) paragrahvi 295 lõikes 1 asendatakse sõnad „kui ta on nõutavate ekspertiiside tegemiseks riiklikult tunnustatud” sõnadega „kui ta on vastava ekspertiisiliigi nimekirja kantud registreeritud eraekspert”.

§ 55.  Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5⁵ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda vanglas karistust kandva isiku daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks ning süütegude avastamiseks ja tõkestamiseks.”;

2) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 18. Kinnipeetava fotografeerimine, daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmine

(1) Vanglasse karistust kandma saabunud isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ning vajaduse korral häälenäidis ja turvalise tehnilise lahenduse olemasolul näokujutis isikusamasuse kontrollimise, isiku tuvastamise ning süütegude avastamise ja tõkestamise eesmärgil, kui neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuse ajal või varem kriminaalmenetluse käigus.

(2) Vanglasse karistust kandma saabunud isik ning vajaduse korral vangistuses viibiv isik fotografeeritakse isikusamasuse kontrollimise ja isiku tuvastamise eesmärgil. Kinnipeetava fotosid hoitakse vangiregistris.

(3) Kinnipeetava naha papillaarkurrustiku jäljed ja näokujutis kantakse andmekogusse ABIS. Isiku biograafilised andmed ning andmed näokujutise ja naha papillaarkurrustiku jälgede võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(4) Kinnipeetavalt võetud häälenäidis ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed ning nende võtmise andmed ja isiku biograafilised andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(5) Vanglas daktüloskopeerimise ning näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmise ning nende andmete andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Vangla võib isikusamasuse kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15⁵ tähenduses isiku vanglasse vastuvõtmisel ning vanglast vabastamisel, samuti põhjendatud juhul karistuse kandmise ajal töödelda tema identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(7) Vanglas isikusamasuse kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks andmete töötlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Kinnipeetava suhtes, kes keeldub fotografeerimisest, daktüloskopeerimisest või näokujutise, häälenäidise või DNA-proovi andmisest, võib kohaldada vahetut sundi.”;

3) paragrahvi 86 lõikes 6 asendatakse sõnad „daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse” sõnadega „daktüloskopeeritakse, temalt võetakse näokujutis, häälenäidis või”;

4) paragrahvi 86 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „temalt ei võeta” sõnadega „näokujutist, häälenäidist ja”.

§ 56.  Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13⁷ täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Andmekogusse ABIS kantavaid andmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat.”;

2) paragrahvi 15 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 57.  Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 275 lõikes 4 asendatakse sõnad „riiklikusse DNA-registrisse” sõnadega „riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse”;

2) paragrahvi 279⁴ täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Andmekogusse ABIS kantavaid andmeid võib säilitada alaliselt.”.

§ 58.  Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33¹² lõikes 4 asendatakse sõnad „riiklikusse DNA-registrisse” sõnadega „riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse”;

2) paragrahvi 33¹⁵ täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Andmekogusse ABIS kantavaid andmeid võib säilitada alaliselt.”.

§ 59.  Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 31¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 31¹. Menetlusaluse isiku daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, DNA-proovi ja häälenäidise võtmine

(1) Menetlusalust isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 15¹ või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud väärteo, võib süüteo menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil daktüloskopeerida ning võtta temalt näokujutise, DNA-proovi ja häälenäidise.

(2) Isiku näokujutis ja naha papillaarkurrustiku jäljed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS). Isiku biograafilised andmed, andmed temalt näokujutise ja naha papillaarkurrustiku jälgede võtmise kohta ning häälenäidis ja isikult võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.”;

2) paragrahvi 31⁶ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seadustiku tähenduses on töödelda menetlusaluse isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 15¹ või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud väärteo, daktüloskopeerimisel ja temalt näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks.”;

3) paragrahvi 50¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui toimikut peetakse paberil, siis digitaalne dokument trükitakse ja paigutatakse toimikusse. Trükitud dokumendi õigsust ja vastavust digitaalsele dokumendile kinnitab menetleja oma allkirjaga.”;

4) paragrahvi 50² täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Väärteotoimikut ja väärteoasja kohtutoimikut võib pidada ka täielikult või osaliselt digitaalsena.”;

5) paragrahvi 50² lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toimiku kohta kohaldatakse lisaks käesolevas seadustikus sätestatule ka kriminaalmenetluse seadustiku § 160¹ lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatut.”;

6) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui toimikut peetakse digitaalsena, kohaldatakse käesolevas seadustikus dokumentide koostamise, vormistamise, edastamise ja säilitamise kohta käivaid nõudeid kooskõlas digitaalse toimiku pidamise vajadustega.

(4) Kui käesolev seadustik näeb ette dokumendi allkirjastamise, loetakse allkirjastamisega võrdväärseks ka muu taasesitamist võimaldav kinnitus allkirjastaja poolt, kui kinnituse andja isik ja kinnituse andmise aeg on tuvastatavad.”;

7) paragrahvi 75 lõike 3 punktis 3¹ asendatakse sõnad „riiklikust sõrmejälgede registrist, andmekogust ABIS ja riiklikust DNA-registrist” sõnadega „andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist”;

8) paragrahvi 75 lõikes 5¹ asendatakse sõnad „mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist, andmekogust ABIS või riiklikust DNA-registrist” sõnadega „mis tuleb kustutada andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist”;

9) paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel koostab kohtuväline menetleja väärteotoimiku, süstematiseerides selleks väärteoasja materjali.”.

§ 60.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 46, § 50 punktid 8–11, 13, 16–23 ja 26 ning § 59 punktid 3–6 ja 9 jõustuvad 2023. aasta 1. mail.