Text size:

Courts Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.07.2022
In force until:31.01.2023
Translation published:27.06.2022

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Scope of application of Act

  This Act provides the legal grounds for administration of the courts and court service.

§ 2.  Administration of justice and independence of court

 (1) Justice is administered solely by the courts.

 (2) No one has the right to interfere with the administration of justice.

 (3) Acts which are directed at disrupting the administration of justice are prohibited at courts and in the vicinity thereof.

§ 3.  Main guarantees for independence of judges

 (1) Judges are appointed for life.

 (2) Judges may be removed from office only by a judgment.

 (3) Criminal charges against a judge of a court of first or second instance may be brought during their term of office only on the proposal of the Supreme Court en banc, and with the consent of the President of the Republic.

 (4) Criminal charges against a justice of the Supreme Court may be brought during their term of office only on the proposal of the Chancellor of Justice with the consent of the majority of all members of the Riigikogu.

§ 4.  Jurisdiction of court

 (1) Jurisdiction of a court is provided by law.

 (2) A case may be transferred from the jurisdiction of one court to the jurisdiction of another court only on the grounds and in accordance with the rules provided by law.

§ 5.  Working language of courts

 (1) Judicial proceedings and clerical business in courts are conducted in Estonian.

 (2) The use of another language in judicial proceedings is provided by the Acts of procedure.

§ 6.  Working hours of court

 (1) Judges organise their working hours independently. A judge must perform their duties within reasonable time, having regard to the procedural time limits prescribed by law.

 (2) Trials or hearings are held between 9:00 and 18:00 on working days. A trial or hearing may continue after such time where the court finds it justified in the interests of administration of justice.

 (3) For adjudication of a criminal case by fast-track procedure, imposing a sentence for a misdemeanour, applying a compliance enforcement measure or granting permission to take an administrative measure, hearings may also be held at another time.
[RT I 2006, 15, 118 – entry into force 14.04.2006]

 (4) On-call time is the time during which a judge must be available outside the independently organised working hours in order to perform unforeseen or urgent service duties provided by law.
[RT I, 13.03.2019, 1 – entry into force 01.01.2020]

§ 7.  Judicial institution

 (1) District Courts, Administrative Courts, Circuit Courts of Appeal and the Supreme Court are judicial institutions.

 (2) A judicial institution has its own budget and a seal bearing the small national coat of arms.

 (3) Judicial institutions are registered in the state register of agencies of the State and local authorities pursuant to the procedure provided in the statutes of the register.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 8.  Court service

 (1) Court service is employment in a judicial institution. Judges and court officers are in court service.

 (2) The Civil Service Act applies to judges only in the cases provided in this Act.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (3) The Civil Service Act applies to court officers unless otherwise prescribed by this Act.

§ 81.  Access of judges to state secrets and classified information of foreign states

 (1) Judges have the right by virtue of office to access state secrets and classified information of foreign states in order to perform duties assigned to them by the Constitution or Acts of the Republic of Estonia and by legislation issued on the basis thereof.

 (2) Where conduct of a security vetting is a mandatory prerequisite for granting the right of access to classified information of foreign states pursuant to an international treaty, the security vetting is conducted also in respect to judges.

 (3) To pass the security vetting specified in subsection 2 of this section, a judge completes the form to apply for a security clearance for access to state secrets and signs the consent which permits the authority conducting security vetting to obtain information concerning the person from natural and legal persons and agencies and bodies of the State and local authorities during the conduct of the security vetting, and submits these to the chief judge.
[RT I, 31.05.2018, 2 – entry into force 10.06.2018]

 (4) The chief judge determines the agency conducting the security vetting in respect to the judge to which the chief judge forwards the documents specified in subsection 3 of this section.
[RT I, 31.05.2018, 2 – entry into force 10.06.2018]

 (5) The security authority submits the information collected in respect to the judge in the course of the security vetting within three months after receipt of the documents specified in subsection 3 of this section to the chief judge. The chief judge submits a reasoned request for granting the judge the right of access to classified information of foreign states together with the data collected in the course of the security vetting to the Supreme Court en banc to decide whether the judge has passed the security vetting. A Personnel Security Clearance is issued pursuant to the procedure prescribed in the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act.
[RT I, 31.05.2018, 2 – entry into force 10.06.2018]

§ 82.  Registration of procedural documents in court

 (1) Any procedural documents received in and sent from court are registered in the court information system and court file. A specified procedure for registration is prescribed in the internal rules of the court office.

 (2) Procedural documents received in and sent from court are not registered in the register of documents in case the party to proceedings is provided with access to the procedural documents through a webpage or information system.
[RT I 2009, 68, 463 – entry into force 10.01.2010]

Chapter 2 COURTS OF FIRST INSTANCE  

Subchapter 1 District Courts  
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 9.  District Courts

 (1) District Courts as the courts of first instance deal with civil, criminal and misdemeanour cases. District Courts perform also other acts placed within their jurisdiction by law.

 (2) The following are District Courts:
 1) Harju District Court;
 2) Viru District Court;
 3) Pärnu District Court;
 4) Tartu District Court.

 (21) A District Court has one or several courthouses.

 (3) Courthouses are located in the judicial district of a District Court. The minister in charge of the policy sector determines the exact location and service areas of courthouses. The location of every courthouse is also the location of the District Court.

 (4) The structure of District Courts and the composition of the staff of court officers are determined by the director of court, except to the extent related to the performance of the function of administration of justice. To this extent, the structure of the court and the composition of the staff of court officers are determined by the chief judge. The provisions of § 43 of this Act are taken into consideration in determination of the structure of a court and the composition of the staff of court officers.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 10.  Judicial district of District Courts

 (1) The judicial districts of District Courts are determined by the minister in charge of the policy sector.

 (2) Courts which adjudicate cases of a particular type without considering the judicial district may be provided by law.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 101.  Location of hearing civil, criminal or misdemeanour cases

  [Repealed – RT I, 23.02.2011, 1 – entry into force 01.09.2011]

§ 11.  Number of District Court judges

  The number of judges in each District Court and their division among courthouses are determined by the minister in charge of the policy sector after having heard the opinions of the chief judge of the District Court and the chief judge of the Circuit Court of Appeal in whose judicial district the court is located.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 111.  Permanent place of service of a District Court judge

  [RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

 (1) The permanent place of service of a District Court judge is in the courthouse where they have been appointed by the Supreme Court en banc (subsection 3 of § 55), the full court (subsection 1 of § 57) or the chief judge (subsection 2 of § 57).
[RT I 2008, 59, 330 – entry into force 01.01.2009]

 (11) Where the appointed chief judge of a District Court is a judge who immediately before the appointment served in another court, they are to independently determine the courthouse of their permanent place of service for the duration of the chief judge’s term of office.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (2) A judge may not refuse to hear a case in another courthouse of the same District Court.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (3) If a judge hears a case in a courthouse which is not their permanent place of service, the travel and accommodation expenses, as well as other secondment expenses are reimbursed to the judge on the conditions and pursuant to the procedure established under subsection 5 of § 44 of the Civil Service Act.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

§ 12.  Chief judges of District Courts

 (1) The chief judge of a District Court is appointed from among the judges of courts of first and second instance for a term of seven years. The chief judge of a court is appointed by the minister in charge of the policy sector after having heard the opinion of the full court for which the chief judge is being appointed.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (11) Where the appointed chief judge of a District Court is a judge whose permanent place of service was at another court, the number of judges in the District Court may be larger than determined on the basis of § 11 of this Act.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (12) Where the appointed chief judge of a District Court is a judge of a Circuit Court of Appeal, they continue to receive the salary of the judge of the Circuit Court of Appeal, to which additional remuneration for the performance of the chief judge’s duties is added.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (2) The chief judge of a District Court represents and directs the judicial institution within the limits of their competence. The chief judge of a court is responsible for administration of justice in the court pursuant to the established procedure.

 (3) The chief judges of District Courts:
 1) organise activities in the area of administration of justice;
 2) approve the draft budget of the court prepared by the director of court;
 3) exercise oversight prescribed by law;
 4) prepare a draft of the training plan of judges and submit it for approval to the full court, organise and monitor compliance with the plan and present a review on compliance with the plan to the full court at least once a year;
 41) approve the on-call schedule of judges;
[RT I, 13.03.2019, 1 – entry into force 01.01.2020]
 5) perform other duties arising from law and the internal rules of the court.

 (4) The minister in charge of the policy sector may release the chief judge of a court prematurely:
 1) at the request of the chief judge of the court;
 2) where the chief judge of the court has wrongfully failed to perform their duties to a material extent;
 3) upon their election or appointment as a judge of the European Court of Human Rights, European Court of Justice or other international court institution (hereinafter, ‘international court institution’) (§ 581 ) or the European Chief Prosecutor, European Prosecutor or European Delegated Prosecutor of the European Public Prosecutor’s Office.
[RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]

 (5) In the event specified in clause 2 of subsection 4 of this section, the minister in charge of the policy sector hears the opinion of the full court and the opinion of the chief judge of the Circuit Court of Appeal in whose judicial district the District Court is located.

 (6) In the absence of the chief judge of a court, they are substituted by a judge designated by them. Where the chief judge of a court has not designated an acting chief judge, a judge who is the senior in office substitutes for them, and where there is equal seniority in office, a judge who is senior in age substitutes for them.

 (7) Where the chief judge of a court is released from the office of judge, they are also released from the duties of the chief judge of the court.

 (8) Upon release of the chief judge of a court from the duties of the chief judge of the court, they retain the powers of a judge.

 (9) [Repealed – RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (10) No one may be appointed as chief judge of the same court for two consecutive terms of office.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (11) Where the chief judge of a District Court is released from the duties of the chief judge before the expiry of the term of office, the judge returns to the court of their service prior to appointment as the chief judge of the District Court.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (12) Where the term of office of the chief judge of a District Court expires due to the expiry of the term of office, the judge may return to the court of their service prior to appointment as the chief judge of the District Court or continue service as a judge in the District Court where they were the chief judge. The chief judge of a District Court submits a respective application in writing to the minister in charge of the policy sector at least three months before the expiry of the term of office.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (13) Where subsections 11 and 12 of this section are applied, the number of judges in the District Court may be larger than determined on the basis of § 11 of this Act.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 121.  Deputy chief judge of District Court and manager of courthouse

  [RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (1) The chief judge of a District Court appoints the manager of a courthouse from among the judges serving in each courthouse for a term of seven years after having heard the opinion of the judges serving in the courthouse. The manager of a courthouse is not appointed in the courthouse where the permanent place of service of the chief judge of the court is located.

 (2) The chief judge of a District Court whose permanent place of service is in a courthouse where the number of positions of judges is over 30 appoints a deputy chief judge from among the judges serving in this courthouse for a term of seven years after having heard the opinion of the judges serving in the courthouse. Where the number of positions of judges in a courthouse is over 60, the chief judge of a District Court may appoint up to two deputy chief judges.

 (3) The manager of a courthouse and a deputy chief judge arrange the communication between the courthouse and the chief judge of the District Court and perform other duties arising from law and the internal rules of the court.

 (4) The chief judge of a District Court may release the manager of a courthouse and a deputy chief judge prematurely from the duties of the manager of the courthouse and deputy chief judge:
 1) at the request of the manager of the courthouse or the deputy chief judge;
 2) due to failure of co-operation with the chief judge of the District Court.

 (5) In the absence of the manager of a courthouse or a deputy chief judge, a judge designated by the chief judge of a District Court may substitute for them.

 (6) Where the manager of a courthouse or a deputy chief judge is released from the office of judge, they are also released from the duties of the manager of the courthouse.

 (7) Upon release of a judge from the duties of the manager of a courthouse and a deputy chief judge, they retain the powers of a judge.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 13.  [Repealed – RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 14.  Lay judges

  The number of lay judges in each District Court is determined by the minister in charge of the policy sector with the approval of the Council for Administration of Courts after having heard the opinion of the full court of the District Court.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 15.  Land registry department

 (1) Tartu District Court comprises the land registry department.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

 (2) The land register and ship register are maintained in the land registry department.
[RT I, 21.12.2016, 1 – entry into force 01.03.2018]

 (3) [Repealed – RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

 (4) The land registry department is comprised of assistant judges and other court officers. The director of court appoints the head of the land registry department from among the assistant judges of the land registry department.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

§ 16.  Registration department

 (1) Tartu District Court comprises the registration department.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

 (2) The commercial register, non-profit associations and foundations register and commercial pledge register are maintained in the registration department.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (21) In addition to the registers specified in subsection 2 of this section, Tartu District Court registration department maintains the informative state register of agencies of the State and local authorities with the objective of keeping record of the agencies of the State and local authorities within the public sector and making the register data available. The procedure for maintaining the register is established by the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 28.12.2016, 14 – entry into force 11.01.2017]

 (3) [Repealed – RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

 (4) The registration department is comprised of assistant judges and other court officers. The director of court appoints the head of the registration department from among the assistant judges of the registration department.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

§ 161.  Order for payment department

 (1) Pärnu District Court comprises the order for payment department.
[RT I 2009, 67, 460 – entry into force 01.01.2010]

 (2) The order for payment department deals with petitions for order for payment procedure.

 (3) The order for payment department is comprised of assistant judges and other court officers. The director of court appoints the head of the order for payment department from among the assistant judges of the order for payment department.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

§ 17.  [Repealed – RT I 2008, 17, 118 – entry into force 01.06.2008]

Subchapter 2 Administrative Courts  

§ 18.  Administrative Courts

 (1) Administrative Courts as the courts of first instance deal with administrative cases placed within their jurisdiction. Administrative Courts perform also other acts placed within their jurisdiction by law.

 (2) The following are Administrative Courts:
 1) Tallinn Administrative Court;
 2) Tartu Administrative Court.

 (21) An Administrative Court has one or several courthouses.

 (3) Courthouses are located in the judicial district of an Administrative Court determined by the minister in charge of the policy sector. The minister in charge of the policy sector determines the exact location and service areas of courthouses. The location of every courthouse is also the location of the Administrative Court.

 (4) The structure of Administrative Courts and the composition of the staff of court officers are determined by the director of court, except in the field related to the performance of the function of administration of justice. In such field, the structure of the court and the composition of the staff of court officers are determined by the chief judge of the court. The provisions of § 43 of this Act are taken into consideration in determination of the structure of a court and the composition of the staff of court officers.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 181.  Location of hearing of administrative cases

  [Repealed – RT I, 23.02.2011, 3 – entry into force 01.01.2012]

§ 19.  Number of Administrative Court judges

  The number of judges in each Administrative Court and their division among courthouses are determined by the minister in charge of the policy sector after having heard the opinions of the chief judge of the Administrative Court and the chief judge of the Circuit Court of Appeal in whose judicial district the court is located.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 191.  Permanent place of service of Administrative Court judge

 (1) The permanent place of service of an Administrative Court judge is in the courthouse where they are appointed by the Supreme Court en banc (subsection 3 of § 55) or the full court (§ 57).

 (11) Where the appointed chief judge of an Administrative Court is a judge who immediately before the appointment as the judge served in another court, they independently determine the courthouse of their permanent place of service for the duration of the chief judge’s term of office.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (2) A judge may not refuse to hear a case in another courthouse of the same Administrative Court.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (3) Where a judge hears a case in a courthouse which is not their permanent place of service, travel and accommodation expenses, as well as other secondment expenses are reimbursed to them on the conditions and pursuant to the procedure established under subsection 5 of § 44 of the Civil Service Act.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

§ 20.  Chief judges of Administrative Courts

 (1) The chief judge of an Administrative Court is appointed from among the judges of courts of first and second instance for a term of seven years. The provisions of § 12 of this Act apply in other aspects to the chief judge of an Administrative Court.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (2) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (3) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (4) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (5) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (6) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (7) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (8) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (9) [Repealed – RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 201.  Manager of courthouse

 (1) The chief judge of an Administrative Court appoints a manager of the courthouse from among the judges serving in the courthouse for a term of seven years after having heard the opinion of the judges serving in the courthouse. A manager of the courthouse is not appointed in the courthouse where the permanent place of service of the chief judge of the court is located.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (2) The manager of the courthouse arranges the communication between the courthouse and the chief judge of the Administrative Court and performs other duties arising from law and the internal rules of the court.

 (3) The chief judge of an Administrative Court may release a manager of a courthouse prematurely:
 1) at the request of the manager of the courthouse;
 2) due to failure of co-operation with the chief judge of the Administrative Court.

 (4) In the absence of the manager of the courthouse, they may be substituted by a judge designated by the chief judge of the Administrative Court.

 (5) Where the manager of the courthouse is released from the office of judge, they are also released from the duties of the manager of the courthouse.

 (6) Upon release of a judge from the duties of the manager of the courthouse, they retain the powers of a judge.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 21.  [Repealed – RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

Chapter 3 COURTS OF SECOND INSTANCE  

§ 22.  Circuit Courts of Appeal

 (1) Circuit Courts of Appeal are the courts of second instance and review the decisions of District and Administrative Courts by way of appeal proceedings.

 (2) Court of Appeal for the Circuit of Tallinn and Court of Appeal for the Circuit of Tartu Court are Circuit Courts of Appeal.
[RT I 2008, 13, 85 – entry into force 01.01.2009]

 (3) Harju District Court and Pärnu District Court and Tallinn Administrative Court are in the judicial district of Court of Appeal for the Circuit of Tallinn.

 (4) Tartu District Court and Viru District Court and Tartu Administrative Court are in the judicial district of Court of Appeal for the Circuit of Tartu.
[RT I 2008, 13, 85 – entry into force 01.01.2009]

 (5) [Repealed – RT I 2008, 13, 85 – entry into force 01.01.2009]

 (6) Court of Appeal for the Circuit of Tallinn is located in Tallinn and Court of Appeal for the Circuit of Tartu is located in Tartu. The minister in charge of the policy sector determines the exact location of Circuit Courts of Appeal.
[RT I 2008, 13, 85 – entry into force 01.01.2009]

 (7) The structure of Circuit Courts of Appeal and the composition of the staff of court officers are determined by the director of court, except in the field related to the performance of the function of administration of justice. In such field, the structure of the court and the composition of the staff of court officers are determined by the chief judge of the court. The provisions of § 43 of this Act are taken into consideration in determination of the structure of a court and the composition of the staff of court officers.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 23.  Number of Circuit Court judges

  The minister in charge of the policy sector determines the number of judges in each Circuit Court of Appeal after having heard the opinion of the chief judge of the Circuit Court of Appeal.

§ 24.  Chief judges of Circuit Courts of Appeal

 (1) The chief judge of a Circuit Court of Appeal is appointed from among the judges of courts of second instance for a term of seven years. The provisions of § 12 of this Act apply in other aspects to the chief judge of a Circuit Court of Appeal.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (2) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (3) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (31) The chief judge of Court of Appeal for the Circuit of Tallinn grants their consent at the request of the Chief Public Prosecutor for performance of procedural operations specified in subsection 1 of § 3822 of the Code of Criminal Procedure with respect to a member of the Riigikogu before obtaining consent for preparation of a statement of charges.
[RT I, 22.12.2014, 9 – entry into force 01.01.2015]

 (32) The chief judges of Circuit Courts of Appeal decide on referral of a case to another court for judgment pursuant to the procedure provided in § 451 of this Act, and on temporary involvement of a judge of a District Court and Circuit Court of Appeal in the composition of an Administrative Court pursuant to the procedure provided in § 452.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

 (4) The minister in charge of the policy sector may, with the approval of the Supreme Court en banc, release the chief judge of a court from office prematurely:
 1) at the request of the chief judge of the court;
 2) if the chief judge of the court has wrongfully failed to perform their duties to a material extent;
 3) upon their election or appointment as a judge of an international court institution (§ 581) or the European Chief Prosecutor, European Prosecutor or European Delegated Prosecutor of the European Public Prosecutor’s Office.
[RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]

 (5) In the event provided in clause 2 of subsection 4 of this section, the minister in charge of the policy sector hears the opinion of the full court.

 (6) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (7) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (8) [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (9) [Repealed – RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

Chapter 4 SUPREME COURT  

§ 25.  Supreme Court

 (1) The Supreme Court is the highest court in the state.

 (2) The Supreme Court is located in Tartu.

 (3) The number of justices in the Supreme Court is 19.

§ 26.  Jurisdiction of Supreme Court

 (1) The Supreme Court reviews decisions by way of cassation proceedings. In the cases and pursuant to the procedure provided by law, the Supreme Court reviews decisions by way of proceedings for review of judicial dispositions that have entered into effector proceedings for the correction of court errors, and performs other duties arising from law.

 (2) Acceptance of cases which fall within the jurisdiction of the Supreme Court is decided by a panel of at least three members of the Supreme Court on the basis provided in the Acts of procedure. A case is accepted if the hearing thereof is demanded by at least one justice of the Supreme Court.

 (3) The Supreme Court is also the constitutional review court.

§ 27.  Chief Justice of Supreme Court

 (1) The Chief Justice of the Supreme Court is appointed to office for nine years by the Riigikogu on the proposal of the President of the Republic.

 (2) The Chief Justice of the Supreme Court:
 1) directs and represents the Supreme Court;
 2) makes a proposal to the Riigikogu to appoint the justices of the Supreme Court to office;
 3) exercises oversight prescribed by law;
 4) performs other duties arising from law and the internal rules of the court.

 (3) Once a year, at the spring session of the Riigikogu, the Chief Justice of the Supreme Court presents an overview to the Riigikogu concerning administration of courts, administration of justice and uniform application of law.

 (4) In the absence of the Chief Justice of the Supreme Court or upon the termination of their powers as the Chief Justice of the Supreme Court, a justice of the Supreme Court designated by the Chief Justice performs the duties of the Chief Justice of the Supreme Court. Where the Chief Justice of the Supreme Court has not designated an acting Chief Justice, the chair of the Chamber specified in § 28 of this Act who is senior in the office of judge substitutes for them, and where there is equal seniority in office, the chair of a Chamber who is senior in age substitutes for them.

 (5) On the proposal of the President of the Republic, the Riigikogu may release the Chief Justice of the Supreme Court prematurely at the request of the Chief Justice of the Supreme Court. The Chief Justice of the Supreme Court notifies the President of the Republic of their resignation from office at least four months in advance.

 (51) The Riigikogu releases the Chief Justice of the Supreme Court from service on the proposal of the President of the Republic upon their election or appointment as a judge of an international court institution (§ 581) or the European Chief Prosecutor, European Prosecutor or European Delegated Prosecutor of the European Public Prosecutor’s Office.
[RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]

 (6) Where the Chief Justice of the Supreme Court is unable to perform their duties for six consecutive months due to illness or for any other reason, the President of the Republic submits a reasoned request to the Supreme Court to declare by a judgment that the Justice of the Supreme Court is unable to perform their duties. A judgment of the Supreme Court en banc releases the Chief Justice of the Supreme Court from office.

 (7) If the Chief Justice of the Supreme Court is released from the office of judge, they are also released from the duties of the Chief Justice of the Supreme Court.

 (8) Upon release of the Chief Justice of the Supreme Court from the duties of the Chief Justice of the Court, they retain the powers of a justice of the Supreme Court.

 (9) No one is appointed as Chief Justice of the Supreme Court for two consecutive terms.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 28.  Civil Chamber, Criminal Chamber and Administrative Chamber of Supreme Court

 (1) The Supreme Court comprises the Civil Chamber, Criminal Chamber and Administrative Chamber.

 (2) Each justice of the Supreme Court is a member of one Chamber. The Supreme Court en banc decides to which Chamber a justice of the Supreme Court belongs, as well as the procedure and terms for rotation between the Chambers.

 (3) The Chief Justice of the Supreme Court has the right to involve, pursuant to the procedure prescribed by the internal rules of the Supreme Court, justices from different Chambers in the panel of the Court which hears a case.

 (4) The Supreme Court en banc appoints the chair of a Chamber from among the members of the Chamber for the term of five years.
[RT I, 23.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (5) The chair of a Chamber performs duties arising from the internal rules of the Supreme Court.

§ 29.  Constitutional Review Chamber

 (1) The Supreme Court comprises the Constitutional Review Chamber which is comprised of nine justices of the Supreme Court.

 (2) The Chief Justice of the Supreme Court is the chair of the Constitutional Review Chamber. Other members of the Chamber are appointed by the Supreme Court en banc.

 (3) The term of authority of the members of the Constitutional Review Chamber and the procedure for the substitution of members of the Constitutional Review Chamber are provided in the internal rules of the Supreme Court.

§ 30.  Supreme Court en banc

 (1) The Supreme Court comprises the Supreme Court en banc which is comprised of all justices of the Supreme Court.

 (2) The Supreme Court en banc:
 1) reviews judgments on the grounds provided by law;
 2) makes a proposal to the President of the Republic to appoint a judge to office or release a judge from office;
 3) resolves appeals filed against the decisions of the judgeship examination committee;
 4) resolves appeals filed against the decisions of the Disciplinary Chamber;
 5) decides on the institution of disciplinary proceedings against the Chief Justice of the Supreme Court, and notifies the Riigikogu thereof;
 6) performs other duties arising from law and the internal rules of the Supreme Court.

 (3) The Supreme Court en banc is convened and chaired by the Chief Justice of the Supreme Court. In order to institute disciplinary proceedings against the Chief Justice of the Supreme Court, a justice who is senior in office convenes and chairs the Supreme Court en banc, and where there is equal seniority in office, a justice who is senior in age convenes and chairs the Supreme Court en banc.

 (4) The Supreme Court en banc has a quorum if at least 11 justices are present. The judgments of the Supreme Court en banc are adopted by the majority vote of the justices of the Supreme Court who are present. Where the votes are divided equally, the Chief Justice of the Supreme Court casts the deciding vote.

 (5) The minister in charge of the policy sector has the right to participate in the Supreme Court en banc, except in cases where judgments are being reviewed. The minister in charge of the policy sector has the right to speak in the Supreme Court en banc. The Chief Justice of the Supreme Court may invite to the Supreme Court en banc also other persons to whom the Supreme Court en banc may grant the right to speak.

§ 301.  Director of Supreme Court

 (1) The director of the Supreme Court:
 1) organises the clerical business of the Supreme Court and use of the assets of the Supreme Court;
 2) is responsible for arrangement of the accounting of the Supreme Court;
 3) manages and organises the work of the structural units and officers serving the administration of justice;
 4) appoints and releases court officers who are not appointed to office by the Chief Justice of the Supreme Court pursuant to the internal rules of the Supreme Court;
 5) performs other duties assigned pursuant to the internal rules of the Supreme Court.

 (2) The director of the Supreme Court must have higher education. The director is appointed to office for five years by the Chief Justice of the Supreme Court on the basis of a public competition.

 (3) The Chief Justice of the Supreme Court may release the director of the Supreme Court prematurely also due to failure of co-operation with the Chief Justice of the Supreme Court in addition to other grounds provided in the Civil Service Act. Where the director of the Supreme Court is released on the basis specified in this subsection, their basic salary is paid to them as compensation for the months falling short of their term of office, but not for more than six months.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 01.01.2021]

§ 31.  Supreme Court law clerk

 (1) A Supreme Court law clerk is an official of the Supreme Court who generalises judicial practice and participates in the preparation of cases for proceeding.

 (2) Specified duties of a Supreme Court law clerk are determined in the internal rules of the Supreme Court.

 (3) A person who complies with the educational requirements set for judges may be appointed as a Supreme Court law clerk.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (4) A Supreme Court law clerk is appointed to office for a term of three years. By agreement of the parties, the service relationship of a Supreme Court law clerk may be extended.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016 – applies with regard to Supreme Court law clerks appointed to office after 1 August 2016.]

 (5) Where the service relationship of a Supreme Court law clerk is extended or they are appointed to the same position consecutively more than twice, excluding the case specified in clause 1 of subsection 2 of § 23 of the Civil Service Act, the Supreme Court law clerk is deemed to be appointed to the position for an unspecified term.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016 – applies with regard to Supreme Court law clerks appointed to office after 1 August 2016.]

 (6) Where a Supreme Court law clerk is transferred for a fixed term to an agency located in another local authority, the Supreme Court compensates for their travel and accommodation expenses to the extent and pursuant to the procedure established by the Chief Justice of the Supreme Court.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 32.  Remuneration for work performed by officers of Supreme Court

  The salaries of the court officers of the Supreme Court, the procedure for payment of additional remuneration, bonuses and benefits are determined by the Chief Justice of the Supreme Court within the limits of the budget of the Supreme Court.

§ 33.  Internal rules of Supreme Court

 (1) The organisation of work of the Supreme Court is prescribed in the internal rules of the Supreme Court approved by the Supreme Court en banc.

 (2) The internal rules may not include provisions concerning rules of court procedure.

 (3) The internal procedure rules of the Supreme Court are established pursuant to the Civil Service Act.

§ 34.  Court information system

 (1) Court information system is a state agency database founded by the minister in charge of the policy sector the purpose of which is the organisation of the work of courts, collection of statistics, collection and systematisation of court decisions and making these available to courts and the public.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (2) The controller of the database is the Ministry of Justice. The processors of the database are the Ministry of Justice and courts of the Republic of Estonia.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (3) The content of the register data, the procedure for submission of the data and specific procedure for applying for the right of access to the data are established by the minister in charge of the policy sector with the approval of the Council for Administration of Courts.
[RT I 2009, 67, 460 – entry into force 01.01.2010]

 (4) The right of access to the data in the court information system is vested in:
 1) agencies of the State and local authorities and legal or natural persons for performance of the duties provided by law;
 2) foreign authorities and persons if this right is provided in an international treaty.
[RT I 2009, 67, 460 – entry into force 01.01.2010]

 (5) The controller of the court information system, the processors and the data recipients specified in subsection 4 of this section are required to maintain the confidentiality of the data which become known to them in the performance of their duties also after the completion of the duties related to the processing of the data or after the expiry of the service relationship. It is prohibited to disclose the received data to any third parties unless it is prescribed by law. Data recipients are required to use data only for the purpose applied for and comply with the conditions provided in this Act and the Personal Data Protection Act and the conditions arising from restrictions on the use of data established with regard to them when data were transferred to the data recipient, and ensure that the data are not accessible by persons who have no right to process the data.
[RT I 2009, 67, 460 – entry into force 01.01.2010]

 (6) Data recipients who use data for performing the duties prescribed by law are required to immediately notify the controller and the processor of any inaccurate, questionable or incomplete data discovered.
[RT I 2009, 67, 460 – entry into force 01.01.2010]

Chapter 5 SELF-GOVERNMENT AND DIVISION OF TASKS OF JUDGES  

§ 35.  Full court

 (1) Every court comprises a full court which is comprised of all the judges of the court.

 (2) A full court has a quorum if the majority of the judges are present.

 (3) A full court is convened by the chief judge of the court either independently or at the request of at least 2/3 of the judges of the court. The chief judge of the court is the presiding judge of the full court.

 (4) The decisions of the full court are adopted by the majority vote of judges who are present. Where the votes are divided equally, the chief judge of the court has the casting vote.

 (5) The activities of the Supreme Court en banc are regulated by § 30 of this Act.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 36.  Jurisdiction of full court

  A full court:
 1) approves the task distribution plan of judges;
 2) provides an opinion to the minister in charge of the policy sector on the appointment to office, and in cases provided by law, also on the release from office of the chief judge of the court;
 3) makes recommendations to the chief judge of the court concerning issues related to the organisation of work;
 4) performs other duties arising from law and the internal rules of the court.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 37.  Distribution of tasks among judges

 (1) The distribution of tasks among judges of courts of first and second instance is prescribed in the task distribution plan.

 (11) A chief judge of a court may, by a directive, reduce their work load in the administration of justice to the extent necessary for performing the duties of the chief judge.
[RT I, 23.02.2011, 1 – entry into force 01.09.2011]

 (12) Upon the assumption of office by a judge of a court of first instance, their workload in the administration of justice is 90% in the first six months.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (2) Tasks are distributed among judges in accordance with the following principles:
 1) all cases received by the court for hearing are distributed among judges in accordance with the task distribution plan;
 2) cases are distributed among judges in a random manner on the grounds determined in the task distribution plan;
 3) in the distribution of cases, as many cases as possible are distributed among the judges serving in the courthouse where the case will be heard.
 31) the distribution of cases must ensure the specialisation of judges;
[RT I, 05.12.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]
 4) the distribution of the cases must ensure equal work load of judges within a court;
 41) the distribution of the cases to a chief judge of a court takes into account the reduced work load in the administration of justice on the basis of subsection 11 of this section;
[RT I, 23.02.2011, 1 – entry into force 01.09.2011]
 5) [Repealed – RT I, 05.12.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (3) The task distribution plan prescribes the procedure for formation of court panels and for the substitution of judges.

 (4) The task distribution plan is approved for one calendar year. During a working year, the full court may amend the task distribution plan only with good reason.

 (41) The Council for Administration of Courts establishes the specific grounds for preparing the task distribution plan of judges, including the principles of specialisation of judges. The task distribution plan must ensure specialisation of judges to cases involving minors and cases relating to insolvency. Courts approve the task distribution plans having regard to this Act and the grounds established by the Council for Administration of Courts.
[RT I, 04.01.2021, 4 – entry into force 01.02.2021]

 (5) Everyone may access the task distribution plan in the court office.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 371.  Employment of judges with partial work load

 (1) The chief judge of a court provides a judge with an opportunity to work with partial work load due to:
 1) necessity to raise a child under three years of age;
 2) partial capacity for work.

 (2) The chief judge of a court may permit a judge to work with partial work load for up to one year also in an event not specified in subsection 1 of this section. Said term of one year may be extended for up to one year at a time at the reasoned request of the judge. Before deciding on the reduction of a judge’s work load, the chief judge of the court hears the opinion of the full court.
[RT I, 22.10.2021, 2 – entry into force 01.04.2022]

 (3) An application for employment with partial work load is submitted to the chief judge of the court at least two weeks before the requested commencement of employment with partial work load. The reason for and time of employment with partial work load are specified in the application. Documents certifying the facts pertaining to the application are enclosed to the application.

 (4) Upon employment with partial work load on the grounds specified in this section, a judge’s salary is reduced in proportion to the work load.

 (5) A judge’s employment with partial work load is formalised by a directive of the chief judge of the court. The directive must contain the information on a judge’s work load, the period during which a judge is employed with partial work load and the amount of their salary upon employment with partial work load.
[RT I, 23.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

§ 38.  Court en banc

  [RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (1) The Court en banc is comprised of all judges of Estonia.

 (2) The Court en banc is convened every year on the second Friday of February, unless the Chief Justice of the Supreme Court convenes the Court en banc with good reason at another time. The extraordinary Court en banc may be convened by the minister in charge of the policy sector or the Chief Justice of the Supreme Court.
[RT I, 28.01.2021, 1 – entry into force 08.02.2021]

 (21) The Court en banc may be held also partially or fully by electronic means.
[RT I, 28.01.2021, 1 – entry into force 08.02.2021]

 (3) The Court en banc:
 1) hears reports by the Chief Justice of the Supreme Court and the minister in charge of the policy sector concerning the development of the legal and court system;
 2) discusses problems of administration of justice and other issues concerning courts and the work of judges;
 3) elects, pursuant to subsection 1 of § 40 of this Act, members and alternate members of the Council for Administration of Courts who are judges;
 4) elects five circuit court judges and five judges of courts of first instance to participate in the adjudication of disciplinary cases in the Disciplinary Chamber of the Supreme Court;
 5) elects members of the judgeship examination committee who are judges of courts of first and second instance;
[RT I, 31.05.2018, 2 – entry into force 10.06.2018]
 6) elects members and alternate members of the assistant judges’ competition committee (hereinafter competition committee) who are judges;
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]
 7) elects members and alternate members of the training committee who are judges;
 8) elects members and alternate members of the Ethics Tribunal and the Admissions and Aptitude Assessment Committee of the Estonian Bar Association, the Prosecutors’ Competition and Disciplinary Committee, the Court of Honour of the Chamber of Notaries and the Methodology Committee of the Chamber of Enforcement Agents and Trustees in Bankruptcy;
[RT I, 20.06.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]
 9) approves the code of ethics of judges.

 (4) The Court en banc is chaired by the Chief Justice of the Supreme Court unless the Court en banc decides otherwise.

 (41) Voting and election by the Court en banc may take place by ballot papers, by electronic means, in writing or in any other manner provided in the procedure of the Court en banc.
[RT I, 28.01.2021, 1 – entry into force 08.02.2021]

 (5) The procedure of the Court en banc is established by the majority vote of the judges participating in the Court en banc.

 (6) The Supreme Court organises the clerical support to the Court en banc.

 (7) [Repealed – RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (8) Where the term of office of a member of a local government body who is a judge and has been elected by the Court en banc ends due to the expiry of the term before the next Court en banc is held, their term of office is deemed extended until the election of the new member by the Court en banc.
[RT I, 28.01.2021, 1 – entry into force 08.02.2021]

Chapter 6 ADMINISTRATION OF COURTS, TRAINING, AND OVERSIGHT AND REGULATORY ENFORCEMENT  

§ 39.  Administration of courts

 (1) Judicial institutions of first and second instance are administered in co-operation between the Council for Administration of Courts and the Ministry of Justice. Courts perform court administration duties where so provided by law.

 (2) The minister in charge of the policy sector may transfer the court administration duties within their competence to a court.

 (3) The minister in charge of the policy sector has no right of command or disciplinary power over the judges.

 (4) Administration of courts must ensure:
 1) possibility for independent administration of justice;
 2) working conditions necessary for administration of justice;
 3) adequate training of court officers;
 4) availability of administration of justice.

§ 40.  Council for Administration of Courts

 (1) The Council for Administration of Courts (hereinafter Council) is comprised of the Chief Justice of the Supreme Court, five judges elected for three years by the Court en banc, two members of the Riigikogu, an attorney-at-law appointed by the Board of the Bar Association, the Chief Public Prosecutor or a public prosecutor appointed by them, and the Chancellor of Justice or a representative appointed by them. The minister in charge of the policy sector or a representative appointed by them participates in the Council with the right to speak.

 (2) Council sessions are convened by the Chief Justice of the Supreme Court or by the minister in charge of the policy sector. The person who convenes a session determines also the agenda thereof. The Council is chaired by the Chief Justice of the Supreme Court.

 (3) The Council has a quorum if more than one half of its members are present. Decisions of the Council are adopted by a majority vote of the members present. The Council approves its rules of procedure at the first session. The Ministry of Justice organises the clerical support to the Council.

§ 41.  Competence of Council for Administration of Courts

 (1) The Council grants approval for:
 1) determination of the judicial district of courts (subsection 1 of § 10, subsection 3 of § 18);
 2) [repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]
 3) determination of the exact location of courts and courthouses (subsection 3 of § 9; subsection 3 of § 18; subsection 6 of § 22);
 4) determination of the number of judges in courts and judges in permanent service in a courthouse (§ 11; § 19; § 23);
 5) appointment to office and premature release of chief judges of courts (subsection 1 and clause 2 of subsection 4 of § 12, § 20, subsection 1 and clause 2 of subsection 4 of § 24);
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]
 51) increase of the maximum age limit of a judge (subsection 2 of § 991);
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]
 6) determination of the number of lay judges (§14);
 7) [repealed – RT I, 23.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]
 8) [repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]
 9) [repealed – RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]
 10) [repealed – RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]
 11) establishment of the composition of the register data of the court information system and the procedure for submission of the register data (subsection 3 of § 34).
 12) [repealed – RT I, 10.07.2012, 3 – entry into force 01.04.2013]
 13) determination of the amount of remuneration paid to lay judges and payment procedure (subsection 1 of § 112);
[RT I 2006, 55, 411 – entry into force 23.12.2006]
 14) determination of the procedure for determining the additional remuneration paid to judges for on-call time and of the number of judges eligible for payment of additional remuneration for on-call time (subsection 8 of § 76).
[RT I, 13.03.2019, 1 – entry into force 01.01.2020]

 (2) The Council provides a preliminary opinion on the principles of the formation and amendment of annual budgets of courts.

 (3) The Council:
 1) provides an opinion on the candidates for a vacant position of a justice of the Supreme Court (subsection 4 of § 55);
 2) provides an opinion on the release of a judge (clauses 5–8 of subsection 1 of § 99);
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]
 3) deliberates, in advance, the overview to be presented to the Riigikogu by the Chief Justice of the Supreme Court concerning administration of courts, administration of justice and uniform application of law (subsection 3 of § 27);
 4) discusses other issues at the initiative of the Chief Justice of the Supreme Court or the minister in charge of the policy sector.

 (4) The Council establishes the grounds for preparing the task distribution plan of judges.
[RT I, 05.12.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

§ 42.  Internal rules of courts

 (1) The internal organisation of work of courts of first and second instance is prescribed in the internal rules of the courts. The internal rules of a court are established by the chief judge of the court with the approval of the full court. The internal rules of land registry departments and registration departments of District Courts, and offices of District Courts, Administrative Courts and Circuit Courts of Appeal are established by the minister in charge of the policy sector.
[RT I 2008, 17, 118 – entry into force 01.06.2008]

 (2) The duties of the chief judge of the court and other judges arising from the organisation of work of the court and the duties of court officers subordinate to the chief judge of the court are prescribed in the internal rules of the court.

 (21) The duties of court officers, the clerical business rules of the court and other issues concerning the organisation of work of the court are prescribed in the internal rules of the court office.

 (3) The internal rules may not include provisions concerning rules of court procedure.

 (4) The internal procedure rules and job descriptions of judicial institutions are established pursuant to the Civil Service Act.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 43.  Budget of court

 (1) The minister in charge of the policy sector approves the budgets of courts of first and second instance within two months after the state budget enters into force as an Act, considering the opinion formulated by the Council for Administration of Courts (subsection 2 of § 41).

 (2) The budget of a District Court sets out the expenditure for the performance of the function of administration of justice separately from the expenditure of the land registry department and registration department.
[RT I 2008, 17, 118 – entry into force 01.06.2008]

 (3) During a budgetary year, the minister in charge of the policy sector may amend the budget expenditure of a court only with good reason after having heard the opinion of the chief judge of the court and the director of the court and pursuant to the principles formulated by the Council for Administration of Courts.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (4) The budget of the Supreme Court is passed pursuant to the procedure provided in the State Budget Act.

§ 44.  Training of judges

 (1) The Training Council is responsible for the training of judges. The term of authority of members of the Training Council is three years. The Training Council is comprised of two judges of a court of first instance, two judges of a court of second instance, two justices of the Supreme Court, and a representative of the Prosecutor’s Office, a representative of the minister in charge of the policy sector and a representative of the University of Tartu. The Training Council approves its rules of procedure and elects the chair. Support services to the Training Council are provided by the Supreme Court.

 (2) Training of judges is based on the strategies for training of judges, annual training programs and the program for judgeship examination. The strategies for the training of judges, training programs and the program for judgeship examination are prepared by the Supreme Court and approved by the Training Council. The Supreme Court submits the training program for the next year to the Training Council not later than by 15 August. Taking into consideration the training needs of judges and the state budget funds allocated for the training of judges, the Training Council approves the training program not later than by 1 October. The instructional and methodological materials necessary for the training of judges are prepared and the agreements with the trainers are entered into by the Supreme Court.

 (3) The strategy for the training of judges and the training programs are prepared based on the training needs of judges and the analysis of the training results. The training needs of judges are determined and the training results are analysed by the Supreme Court. The methodology for determining the training needs of judges and analysing the training results is developed by the Supreme Court and approved by the Training Council. The Training Council provides an assessment of the training results of judges on the basis of the annual overview submitted by the Supreme Court.

 (4) The Supreme Court may, by an administrative contract, authorise another person or agency to partially or completely fulfil the duties imposed on the Supreme Court in this section if the Training Council has previously approved it.

 (5) The Training Council annually determines a part of the training program, the completion of which is mandatory for judges.

 (6) Judges participate in training on the basis of an annual training plan. The full court of a court approves the training plan for the court. Records of participation in training are kept concerning each judge in a court pursuant to the internal rules of the court. The chief judge of a court monitors compliance with the training plan.

 (7) The necessary funds for the specific purpose of preparation of the training program of judges and organisation of training are allocated in the budget of the Supreme Court.
[RT I 2008, 20, 139 – entry into force 01.01.2009]

§ 45.  Oversight and regulatory enforcement

 (1) Oversight over the administration of justice pursuant to the requirements, over the performance of duties by judges and over the forwarding of the data of the court information system pursuant to the established procedure is exercised by the chief judge of the court. Oversight over a judge who hears a case referred to another court for judgment pursuant to the procedure provided in § 451 of this Act, who has been temporarily involved in the composition of an Administrative Court pursuant to the procedure provided in § 452, or who is on procedural secondment pursuant to the procedure provided in § 583 is exercised by the chief judge of the court where the judge is in permanent service. The chief judge of the court has the right to demand explanations from judges, inspect compliance with the clerical business rules and collect other necessary information. The manager of courthouse may, on the order of the chief judge of a court of first instance or on their own initiative, demand explanations from judges of the courthouse and collect other necessary information to ensure the administration of justice pursuant to the requirements. The chief judges of a Circuit Court of Appeal also exercise oversight over judges of the courts of first instance.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

 (11) Where a judge fails to perform a necessary procedural operation without good reason, among other things fails to schedule a trial or hearing in due time to ensure the conduct of judicial proceedings within a reasonable period of time, or where it is evident that the time planned by the judge for performing the procedural operation or other organisation of proceedings does not ensure the conduct of proceedings within a reasonable period of time, the chief judge of the court decides on the implementation of such measure to organise the administration of justice, which will presumably enable to finalise the proceedings within a reasonable period of time. The chief judge of the court may, among other things:
 1) establish a reasonable time limit for the judge to perform the procedural operation or finalise the proceedings depending on the circumstances;
 2) provide the judge with other organisational guidelines for conducting the proceedings and organising the work and working time;
 3) redistribute the court cases among the judges taking account of the task distribution plan;
 4) in an exceptional case, also deviate from the task distribution plan in the distribution of work, primarily taking into account the peculiarities of the case, the specialisation of the judge and different work load of the judges.
[RT I, 23.02.2011, 1 – entry into force 01.09.2011]

 (2) The minister in charge of the policy sector exercises regulatory enforcement over the performance of the duties by the chief judges of courts of first and second instance. The minister in charge of the policy sector may demand explanations from the chief judge of a court concerning the administration of justice in the court pursuant to the requirements.

 (3) Internal oversight in the area of activity of land registry departments and registration departments is exercised by the directors of court and regulatory enforcement is exercised by the minister in charge of the policy sector. The minister in charge of the policy sector exercises regulatory enforcement over directors of court. The minister in charge of the policy sector has the right to demand explanations from the employees of the departments mentioned above and from the directors of court, to inspect compliance with the clerical business rules and the budget and to collect other necessary information. The minister in charge of the policy sector establishes the procedure for regulatory enforcement.
[RT I 2008, 17, 118 – entry into force 01.06.2008]

§ 451.  Referral of case to another court for judgment without changing jurisdiction

 (1) At the request of the chief judge of a District Court or Administrative Court, the chief judges of Circuit Courts of Appeal may, by their joint decision, refer a case which can be determined on the basis of general elements to another court of the same instance for judgment where this is required for administration of justice pursuant to the requirements, in particular where it is evident that it is not possible to ensure administration of justice pursuant to the requirements in the court the chief judge of which filed the request, by the measures provided in subsection 11 of § 45 of this Act. Referral of a case from a District Court is allowed only to another District Court and from an Administrative Court only to another Administrative Court. The distribution of cases referred to another court for judgment takes place in accordance with the task distribution plan of the other court, on a random basis.

 (2) The jurisdiction of a case or the location of hearing a case does not change upon referral of the case to another court for judgment. Where a judge of the other court hears a case referred to such other court for judgment in the name of the court that has jurisdiction outside the judicial district of the court which is the judge’s permanent place of service, travel and accommodation expenses, as well as other secondment expenses are reimbursed to them on the conditions and pursuant to the procedure established under subsection 5 of § 44 of the Civil Service Act.

 (3) The Council for Administration of Courts may establish specified principles for referral of cases to another court for judgment.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

§ 452.  Temporary involvement of judge of District Court and Circuit Court of Appeal in composition of Administrative Court

 (1) On the basis of information received pursuant to subsection 4 of § 154 of the Obligation to Leave and Prohibition on Entry Act or subsection 4 of § 366 of the Act on Granting International Protection to Aliens, the chief judges of Circuit Courts of Appeal may, by their joint decision, temporarily send a judge of a District Court or Circuit Court of Appeal without their consent to an Administrative Court for review of the applications for detention of aliens where this is required for administration of justice pursuant to the requirements.

 (2) Where a judge who has been temporarily involved in the composition of an Administrative Court hears a case outside the judicial district of the court which is their permanent place of service, travel and accommodation expenses, as well as other secondment expenses are reimbursed to them on the conditions and pursuant to the procedure established under subsection 5 of § 44 of the Civil Service Act.

 (3) The Council for Administration of Courts may establish specified principles for temporary involvement of a judge of a District Court and Circuit Court of Appeal in the composition of an Administrative Court.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

§ 46.  Reporting of courts

  Courts of first and second instance submit a statistical report on cases to the minister in charge of the policy sector. The minister in charge of the policy sector approves the standard form for the report and the due date for submission thereof.

Chapter 7 APPOINTMENT OF JUDGES  

§ 47.  Requirements for judges

 (1) A citizen of the Republic of Estonia may be appointed a judge if they:
 1) have acquired at least an officially certified Master’s degree, a corresponding qualification for the purposes of subsection 22 of § 28 of the Republic of Estonia Education Act or a corresponding foreign qualification, in the field of law;
[RT I 2008, 29, 189 – entry into force 01.07.2008]
 2) has proficiency in the Estonian language at the level C1 provided in the Language Act or a corresponding level;
[RT I 2009, 4, 27 – entry into force 26.01.2009]
 3) is of high moral character;
 4) has the abilities and personal characteristics necessary for working as a judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (11) [Repealed – RT I 2008, 29, 189 – entered into force 01.07.2008]

 (2) The following may not be appointed as a judge:
 1) persons who have been convicted of a criminal offence;
 2) persons who have been removed from the office of judge, notary or enforcement agent;
[RT I, 23.12.2013, 1 – entry into force 01.01.2014]
 3) persons who have been disbarred;
 4) persons who have been released from the civil service due to a disciplinary offence;
 5) persons who are bankrupt;
 6) persons whose professional practice as an auditor has been terminated except termination on the basis of the application of an auditor;
 7) persons who have been deprived of the profession of a patent attorney, except deprivation of profession on the basis of the application of a patent attorney.
 8) who have been deprived of the profession of a sworn translator on the basis of clause 3 of subsection 3 of § 28 of the Sworn Translators Act.
[RT I, 23.12.2013, 1 – entry into force 01.01.2014]

§ 48.  Judge’s age

  The maximum age limit of a judge is 67 years, unless otherwise provided in this Act.
[RT I, 29.06.2012, 3 – entry into force 01.07.2012]

§ 49.  Restrictions on holding office of judge

 (1) Judges may not be employed elsewhere than in the office of judge, except in teaching or research. A judge may perform also other duties set out in the Courts Act. A judge must notify the chief judge of the court about their employment elsewhere than in the office of judge. Employment elsewhere than in the office of judge may not harm the performance of official duties of a judge or the independence of a judge upon administration of justice.
[RT I, 06.11.2019, 1 – entry into force 15.11.2019]

 (2) A judge may not be:
 1) a member of the Riigikogu or member of a rural municipality or city council;
 2) a member of a political party;
 3) a founder, managing partner, member of the management board or supervisory board of a company, or director of a branch of a foreign company;
 4) a trustee in bankruptcy, member of a bankruptcy committee or compulsory administrator of immovable;
 5) an arbitrator chosen by the parties to a dispute.
[RT I 2006, 48, 357 – entry into force 18.11.2006]

§ 50.  Judge of court of first instance

 (1) The following person may be appointed a judge of a District or Administrative Court (District Court judge or Administrative Court judge):
 1) who has, after having acquired the qualification specified in clause 1 of subsection 1 of § 47 of this Act, at least five years of law work experience or who has worked as a Supreme Court law clerk or law clerk for at least three years, and
[RT I, 13.03.2019, 1 – entry into force 23.03.2019]
 2) who has passed the judgeship examination or who has been exempted therefrom.

 (2) The compliance of a judicial candidate with the requirements specified in subsection 1 of this section is evaluated by the judgeship examination committee.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 51.  Judge of Circuit Court of Appeal

 (1) The following person may be appointed a judge of a Circuit Court of Appeal (Circuit Court judge):
 1) who is an experienced and recognised lawyer, and
 2) who has passed a judgeship examination or who has been exempted therefrom.

 (2) The compliance of the judicial candidate with the requirements specified in subsection 1 of this section is evaluated by the judgeship examination committee.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 52.  Justice of Supreme Court

  A person who is an experienced and recognised lawyer may be appointed a justice of the Supreme Court (Supreme Court justice).

§ 53.  Public competition

 (1) Judges are appointed to office on the basis of a public competition.

 (2) The minister in charge of the policy sector announces a public competition for a vacant position of judge of a District Court, Administrative Court and Circuit Court of Appeal. The Chief Justice of the Supreme Court announces a public competition for a vacant position of justice of the Supreme Court.

 (3) A competition for a vacant position of judge is announced in the official publication Ametlikud Teadaanded. An application is submitted to the Chief Justice of the Supreme Court within one month after the publication of the notice concerning the competition.

 (4) Where the vacant position of judge is filled pursuant to the procedure provided in § 57 or § 58 of this Act, a competition is not announced.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 54.  Assessment of suitability of personal characteristics of judicial candidates

  [RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (1) The suitability of the personal characteristics of a judicial candidate is evaluated by the judgeship examination committee. In the evaluation of the personal characteristics of a judicial candidate, the judgeship examination committee takes into account the information which is important for the performance of the duties of a judge, and may make inquiries.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (11) The forms and procedure for the evaluation of the personal characteristics are provided in the rules of procedure of the judgeship examination committee.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (2) A judicial candidate has to pass a security vetting before being appointed as judge, unless they hold a valid security clearance for access to state secrets classified as ‘top secret’ or unless at the time of becoming a candidate they hold a position which provides the right of access to any level of state secret by virtue of office.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (3) To pass the security vetting, a judicial candidate completes the form to apply for a security clearance to state secrets and signs the consent which permits the agency which performs security vettings to obtain information concerning the person from natural and legal persons and agencies and bodies of the State and of local authorities during the performance of the security vetting, and submits these through the judgeship examination committee to the Estonian Internal Security Service.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (4) The Estonian Internal Security Service performs the security vetting of a judicial candidate pursuant to the procedure prescribed in the Security Authorities Act.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (5) The Estonian Internal Security Service presents, within three months after receipt of the documents specified in subsection 3 of this section, the data collected as a result of the security vetting to the judgeship examination committee and provides an opinion on whether a person who submitted the application meets the conditions for the issue of a personnel security clearance.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (6) Relying on the data collected in the course of the security vetting, a judicial candidate may be appointed a judge within three years after the time when the Estonian Internal Security Service forwarded the data collected in the course of the security vetting to the judgeship examination committee. A person may be appointed a judge later than the above term after passing a new security vetting.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (61) The examination committee may apply for:
 1) specification and modification of the data collected in the course of the security vetting;
 2) verification of the existence of individual circumstances specified in § 32 of the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act within the term specified in subsection 6 of this section.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (62) To specify and modify the information specified in subsection 61 of this section and verify the existence of circumstances specified in § 32 of the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act, a judicial candidate signs the consent specified in subsection 3 of this section.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (7) The judgeship examination committee forwards its decision and the documents specified in subsections 3 and 5 of this section to the Supreme Court en banc and notifies the examinee about the decision.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

§ 541.  Security vetting of candidate for Chief Justice of Supreme Court

 (1) A candidate for the Chief Justice of the Supreme Court must pass a security vetting before being appointed the Chief Justice of the Supreme Court, unless they hold a valid security clearance for access to state secrets classified as ‘top secret’ or unless at the time of becoming a candidate they occupy a position which provides the right of access to any level of state secret by virtue of office.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (2) A person acquires the status of the candidate for the Chief Justice of the Supreme Court after the President of the Republic has proposed to the person to apply for the office and the person agrees to it in writing.

 (3) The Estonian Internal Security Service performs the security vetting of a candidate for the Chief Justice of the Supreme Court pursuant to the procedure prescribed in the Security Authorities Act.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (4) In order to pass the security vetting, the candidate for the Chief Justice of the Supreme Court submits a completed form by an applicant for a security clearance to state secrets to the Estonian Internal Security Service through the Office of the President of the Republic, and also written consent which permits the agency which performs security vettings to obtain information concerning the person from natural and legal persons, and agencies and bodies of the State and of local authorities during the performance of the security vetting.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (5) The Estonian Internal Security Service presents, within three months after receipt of the documents specified in subsection 4 of this section, the data collected as a result of the security vetting to the President of the Republic and provides an opinion concerning the compliance of the candidate for the Chief Justice of the Supreme Court with the conditions for the issue of a personnel security clearance.

 (6) In the cases where the term of authority of the Chief Justice of Supreme Court has terminated prematurely, the security vetting of the candidate for Chief Justice of Supreme Court is to be performed within one month after receipt of the documents specified in subsection 4 of this section. With the permission of the Security Committee of the Government of Republic, the term for performing the security vetting may be extended by one month if the circumstances specified in clause 1 or 2 of subsection 4 of § 33 of the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act arise or if it is possible that circumstances specified in clause 3 or 4 of subsection 4 of § 33 of the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act may arise within one month.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

 (7) Relying on the data collected in the course of the security vetting, a candidate for the Chief Justice of the Supreme Court may be appointed to office within nine months after the time when the agency which performed the security vetting forwarded the information collected in the course of the security vetting to President of the Republic. A candidate for the Chief Justice of the Supreme Court may be appointed to office later than the above term after passing a new security vetting.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

§ 55.  Appointment of judge

 (1) Judges of courts of first and second instance are appointed by the President of the Republic on the proposal of the Supreme Court en banc. The Supreme Court en banc first hears the opinion of the full court of the court to which the person stands as a candidate.

 (2) Where several persons stand as candidates for a vacant position of judge, the Supreme Court en banc decides on who to propose to the President of the Republic to be appointed to the office of judge. The judgment of the Supreme Court en banc is communicated to the candidate.

 (3) Judges of courts of first and second instance appointed to office by the President of the Republic are appointed to court service by the Supreme Court en banc. Upon appointing a judge of a court of first instance to service the Supreme Court en banc determines also the courthouse which will be the permanent place of service of the judge.

 (31) A judge in the service of a court of first instance is transferred to the position of a judge of a court of second instance by a resolution of the Supreme Court en banc. The term of authority of a judge in a court of second instance commences from the date specified in a resolution of the Supreme Court en banc.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (4) Justices of the Supreme Court are appointed to office by the Riigikogu on the proposal of the Chief Justice of the Supreme Court. The Chief Justice of the Supreme Court first hears the opinion of the Supreme Court en banc and the Council for Administration of Courts concerning a candidate.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (5) Upon the appointment of a judge of a court of first instance as a judge of a court of second instance, they are paid no compensation for unexpired unused annual holiday, and the calculation of the holiday continues in the court of second instance.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 56.  Judge’s oath of office

 (1) Upon appointment to office, a judge takes the following oath:
“I swear to remain faithful to the Republic of Estonia and its constitutional order. I swear to administer justice according to my conscience and in conformity with the Constitution and the laws of the Republic of Estonia.”

 (2) The justices of the Supreme Court take the oath before the Riigikogu, and other judges take the oath before the President of the Republic.

 (3) The text of the judge’s oath of office is maintained in the personal file of the judge at the Supreme Court.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 57.  Transfer of judges

 (1) The Supreme Court en banc may appoint a judge to office to another court of the same or a lower instance with the consent of the judge and on the proposal of the minister in charge of the policy sector. The Supreme Court en banc may appoint a judge of a court of first instance with their consent to permanent service in another courthouse of the same court.
[RT I 2008, 59, 330 – entry into force 01.01.2009]

 (11) Where a vacant position of the chief judge of a court is filled pursuant to the procedure provided in §§ 12, 20 and 24 of this Act, subsection 1 of this section does not apply. The transfer of a judge is documented by a decree of the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (2) Within the same settlement, a chief judge of a court may, in the interests of the organisation of administration of justice, appoint a judge to permanent office without their consent to another courthouse of the same court. The chief judge of the court first hears the opinion of the full court.
[RT I 2008, 59, 330 – entry into force 01.01.2009]

 (3) Upon the transfer of a judge to another court of the same or a lower instance, except the transfer of a justice of the Supreme Court to a court of a lower instance, they are paid no compensation for unexpired unused annual holiday, and the calculation of the holiday continues in the court where the judge is transferred.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 58.  Employment of judges in state service and universities in public law and appointment of Chief Public Prosecutor

  [RT I, 31.05.2018, 2 – entry into force 10.06.2018]

 (1) A judge may be transferred, without a competition, to the state service, including the service of the Supreme Court or the Ministry of Justice, as well as to the position of a member of the teaching staff at a university in public law, at their request and with the consent of the chief judge of the court. A judge may be appointed the Chief Public Prosecutor or the head of the insolvency division of the Competition Authority at their request. During the period of employment in the state service and at a university in public law, and upon appointment as the Chief Public Prosecutor or head of the insolvency division of the Competition Authority, the powers of a judge are suspended, but they retain other guarantees of a judge.
[RT I, 04.01.2021, 4 – entry into force 01.01.2022]

 (11) Upon the transfer of a judge to a position specified in subsection 1 of this section, the judge’s salary is retained. Where the salary payable for the position specified in subsection 1 of this section is higher than the judge’s salary, the judge is paid the higher salary.

 (2) A judge may return to a vacant position of judge in the same court by giving at least one month’s advance notice thereof to the chief judge of the corresponding court.

 (3) The Supreme Court en banc may appoint a judge who leaves the state service, a university in public law or the position of the Chief Public Prosecutor or head of the insolvency division of the Competition Authority as a judge to another court of the same or a lower instance with their consent. If the salary paid to the judge would be lower in comparison with the salary which the judge would have received on returning to a vacant position of judge in the same court, they continue to receive higher salary for six months.
[RT I, 04.01.2021, 4 – entry into force 01.01.2022]

 (4) Where after leaving the state service, a university in public law or the position of the Chief Public Prosecutor or head of the insolvency division of the Competition Authority, a judge does not have the opportunity to return to a vacant position of judge in the same court and they do not desire to be transferred to another court, the judge is released from office and receives compensation in an amount equal to their six months’ salary. Compensation is calculated from the salary valid at the time of grant of the compensation in the position of judge in which the judge was last employed as a judge before being transferred to state service or a university in public law.
[RT I, 04.01.2021, 4 – entry into force 01.01.2022]

§ 581.  Employment of judges in international court institutions or European Public Prosecutor’s Office and participation as experts in international civilian missions

  [RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]

 (1) Upon election or appointment of a judge to the position of a judge of an international court institution or to the position of the European Chief Prosecutor or European Delegated Prosecutor or an equivalent position, as well as upon the judge’s participation as expert in an international civilian mission, the powers and service relationship of the judge are suspended.
[RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]

 (11) Participation of a judge as expert in an international civilian mission must be coordinated with the chief judge of the court and in case of judges of the courts of first and second instance also with the minister in charge of the policy sector. In case of participation of a judge in an international civilian mission, the Participation in International Civilian Missions Act is applied unless otherwise prescribed by this Act.

 (2) A judge may return to a vacant position of judge in the same court. A judge gives notice of their intention of returning to the chief judge of the corresponding court in writing:
 1) not later than one month before the regular termination of the judge’s service in an international court institution or the European Public Prosecutor’s Office or returning from an international civilian mission;
[RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]
 2) not later than one month after the early termination of the judge’s service in an international court institution or the European Public Prosecutor’s Office or returning from an international civilian mission;
[RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]

 (21) Upon failure to notify of their intention of returning specified in subsection (2) of this section in due time it is considered that the judge does not intend to return to the same court.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (3) If after leaving the service in an international court institution or the European Public Prosecutor’s Office or returning from an international civilian mission, a judge does not have the opportunity to return to a vacant position of judge in the same court, the Supreme Court en banc may appoint the judge to a vacant position of judge in another court of the same or lower instance with their consent. If the salary paid to the judge would be lower in comparison with the salary which the judge would have received on returning to a vacant position of judge in the same court, they continue to receive higher salary for six months.
[RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]

 (4) If after leaving the service in an international court institution or the European Public Prosecutor’s Office or returning from an international civilian mission, a judge does not have the opportunity to return to their former position of judge in the same court, and they do not desire to be transferred to another court, the judge is released from office pursuant to clause 6 of subsection 1 of § 99 and receives compensation in an amount equal to their six months’ salary. Compensation is calculated on the basis of the salary valid at the time of grant thereof in the position of judge in which the judge was last employed prior to assuming office in the international court institution or the European Public Prosecutor’s Office or taking part in the international civilian mission.
[RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]

 (5) The period of service in an international court institution or the European Public Prosecutor’s Office or as an expert in an international civilian mission is included in the period of employment as a judge.
[RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]

§ 582.  Secondment of judge

  Upon secondment of a judge, § 44 of the Civil Service Act applies insofar as this is not regulated by the provisions of this Act.
[RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 583.  Procedural secondment of judge

 (1) The chief judge of a court may send a judge, subject to their consent and at the request of the chief judge of another court, to hear a case in another court of the same or lower instance if this is required for administration of justice pursuant to the requirements. The judge retains their powers of administration of justice during the secondment also in the court in which judicial district is their permanent place of service.

 (2) Where a judge hears a case in a court in which judicial district is not their permanent place of service, travel and accommodation expenses, as well as other secondment expenses are reimbursed to them on the conditions and pursuant to the procedure established under subsection 5 of § 44 of the Civil Service Act.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

§ 59.  Service record of judge

 (1) A service record is maintained with regard to a judge which sets out:
 1) the name and personal identification code of the judge;
 2) their date and place of birth;
 3) [repealed – RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]
 4) [repealed – RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]
 5) information concerning their education in law and academic degree;
 6) the date on which they took the oath of office;
 7) their career;
 8) [repealed – RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]
 9) decisions of the Disciplinary Chamber and date of deletion of a sanction.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (2) The Chief Justice of the Supreme Court organises the maintenance of service records of judges.

 (3) [repealed – RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (4) A copy of their service record is given to a judge who is leaving the service, at their request.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 60.  Personal file of judge

  [RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (1) A personal file is maintained with regard to a judge which contains:
 1) a copy of the document certifying education in law and an academic degree;
 2) the decision of the judgeship examination committee;
 3) a copy of the identity card;
 4) the decision on appointment as a judge;
 5) decisions of the Disciplinary Chamber;
 6) the decision on the release or removal of judge from office.

 (2) Other documents which reflect the professional activity of the judge may be added to the personal file.

 (3) The Chief Justice of the Supreme Court organises the maintenance of the personal files of judges.

 (4) [Repealed – RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

Chapter 8 JUDGESHIP EXAMINATION  
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 61. – § 65. [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 66.  Judgeship examination

 (1) The judgeship examination evaluates the legal knowledge of a judicial candidate and the ability to use it.

 (2) The judgeship examination consists of a written and oral part.

 (3) The judgeship examination is organised as necessary but at least once a year. The judgeship examination committee determines the time and place of the judgeship examination.

 (4) More specific organisation of the judgeship examination is stipulated in the rules of procedure of the judgeship examination committee.

 (5) If a person is not appointed a judge within five years after passing the judgeship examination, they have to repass the examination in order to stand as a judicial candidate.

 (6) A person who has worked for at least three years as an attorney-at-law or prosecutor, excluding an assistant prosecutor, and stands as a judicial candidate within three years after the end of their practice of an attorney-at-law or prosecutor is exempted from passing a judgeship examination. The judgeship examination committee may exempt from the judgeship examination also a person who has worked in another office or position, if the complexity and responsibility of the office or position correspond to the complexity and responsibility of judicial office.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 67.  Re-examination

  [RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (1) If a judicial candidate does not pass a judgeship examination, they may retake the examination after six months have passed since the judgeship examination that was failed.

 (2) A judgeship examination may be taken for a third time or more after three years have passed since the last judgeship examination that was failed.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 68.  Assessment of examination results

  [Repealed – RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 69.  Judgeship examination committee

 (1) The judgeship examination committee has 16 members and is formed for three years.
[RT I, 23.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (2) The judgeship examination committee is comprised of four judges of a court of first instance and four judges of a court of second instance elected by the Court en banc, four justices of the Supreme Court elected by the Supreme Court en banc, a jurist designated by the council of the Law Faculty of the University of Tartu, a representative of the Ministry of Justice designated by the minister in charge of the policy sector, an attorney-at-law designated by the Board of the Bar Association and the State Prosecutor designated by the Chief Public Prosecutor. The judgeship examination committee elects the chair of the judgeship examination committee from among its members.
[RT I, 31.05.2018, 2 – entry into force 10.06.2018]

 (3) In order to resolve issues within the competence of the judgeship examination committee, the chair of the committee forms committee panels comprising at least five members, and at least three of the members must be judges. The principles of formation of the panels are established in the rules of procedure of the judgeship examination committee.
[RT I, 23.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (31) A person affected by a decision of the judgeship examination committee may file an appeal against the decision with the Supreme Court en banc within 14 days after the day when they received the decision.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (4) The judgeship examination committee approves the rules of procedure of the judgeship examination committee.

 (5) The Supreme Court organises the clerical support to the judgeship examination committee.

Chapter 9 DUTIES OF JUDGES  

§ 70.  General duties

 (1) A judge must perform their official duties in an impartial manner and without self-interest and comply with the interests of the service also outside the service.

 (2) A judge must behave impeccably in the service and outside the service and refrain from acts which may harm the reputation of court.

 (3) Judges must follow §§ 55 and 56, subsection 1 of § 58 and § 59 of the Civil Service Act in the performance of their service duties.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 71.  Duty of confidentiality

 (1) A judge may not disclose information which becomes known to them at a trial or hearing declared closed to the public.

 (2) A judge may disclose facts to which the duty of confidentiality applies in judicial proceedings or pre-trial proceedings in criminal cases only with the permission of the Supreme Court en banc.

 (3) In order to obtain the permission specified in subsection 2 of this section, the court or investigative body conducting the proceedings or a judge bound by the duty of confidentiality may address the Supreme Court en banc.

 (4) The duty of confidentiality applies for an unspecified term and remains in force also after termination of the service relationship.

§ 72.  Duty of confidentiality of deliberations

 (1) A judge may not disclose discussions which take place at the time the decision is made.

 (2) The duty of confidentiality of deliberations applies for an unspecified term and remains in force also after termination of the service relationship.

§ 73.  Duty to supervise

 (1) A judge must supervise judges of courts of first instance with less than three years’ length of service and persons completing the preparatory service plan of an assistant judge. The chief judge of a court appoints a judge’s supervisor for one year upon assumption of office by the judge. A judge may not have more than two supervised judges at the same time.

 (2) A judge supervising a judge with less than three years’ length of service submits a report regarding the supervised judge, assessing their suitability for the office of judge and development of their skills of managing procedures, and, where necessary, provides other information to the chief judge of the court once a quarter until the expiry of the term of supervision.

 (3) The judgeship examination committee establishes the form of the report specified in subsection 2 of this section.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 74.  Professional development

 (1) A judge is required to develop their professional knowledge and skills on a regular basis, and participate in training.

 (2) A judge of a court of first or second instance who assumes office is required to undergo the professional skills training program approved by the Training Council at the time determined by the Training Council.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

Chapter 10 SOCIAL GUARANTEES FOR JUDGES  

§ 75.  Judge’s salary

 (1) A judge’s salary is provided by the Salaries of Higher State Servants Act.

 (2) The salary of a judge of a court of first instance with less than three years’ length of service during the first six months after the assumption of the office is 90% of the salary determined by the Salaries of Higher State Servants Act.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (3) The salary and additional remuneration of a judge, the chair of a Chamber, the manager of a courthouse and the deputy chief judge of a court are paid on the basis of a directive of the chief judge of a court. The salary and additional remuneration of the chief judge of a court are paid on the basis of a decree of the minister in charge of the policy sector or an official authorised by the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 76.  Additional remuneration of judges

 (1) The chief judge of a court of first instance or court of second instance receives additional remuneration for the performance of the duties of chief judge of the court in the amount of:
 1) 15% of their salary where the number of judges in the court is up to 14;
 2) 25% of their salary where the number of judges in the court is at least 15;
 3) 35% of their salary where the number of judges in the court is at least 30;
[RT I, 23.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]
 4) 45% of their salary where the number of judges in the court is at least 45.
[RT I, 23.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (11) The chief judge of Viru District Court is paid additional remuneration at double rate provided in subsection 1 of this section.
[RT I, 28.12.2016, 14 – entry into force 11.01.2017]

 (2) The chair of a chamber of the Supreme Court or a Circuit Court of Appeal receives additional remuneration for the performance of the duties of chair of the chamber in the amount of 15% of their salary.

 (3) The chief judge of a court determines additional remuneration for the manager of a courthouse in the amount of:
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]
 1) 5% of the salary of a judge where there are up to 10 judges in permanent service in the courthouse;
 2) 10% of the salary of a judge where there are 11–14 judges in permanent service in the courthouse;
 3) 15% of the salary of a judge where there are more than 14 judges in permanent service in the courthouse.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (31) The chief judge of a court determines additional remuneration for the deputy chief judge of a court in the amount of 15% of their salary.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (4) Judges supervising judges and persons completing the preparatory service plan of an assistant judge receive additional remuneration equal to 5% of the salary for each supervised judge during supervision. No additional remuneration is paid to the supervisor during the time when the completion of the preparatory service plan of an assistant judge is suspended.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (5) Additional remuneration is paid to a judge who performs the duties related to Estonian presidency of the Council of the European Union during the period of Estonian presidency of the Council of the European Union.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (6) A judge who performs official duties at an international institution or who participates as an expert in an international program of co-operation or in any other form of international co-operation is entitled to receive remuneration therefor.
[RT I, 06.11.2019, 1 – entry into force 15.11.2019]

 (7) A judge of a court of first instance is paid additional remuneration for on-call time during public holidays and weekends. The on-call time is deemed to cover the entire length of the on-call time in hours. The amount of the additional remuneration for one hour of the on-call time is 10% of the remuneration for one working hour of the judge.
[RT I, 13.03.2019, 1 – entry into force 01.01.2020]

 (8) The procedure for determination of the additional remuneration payable for on-call time and the number of judges eligible for payment of the additional remuneration for on-call time are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector with the approval of the Council for Administration of Courts.
[RT I, 13.03.2019, 1 – entry into force 01.01.2020]

§ 761.  Representation expenses of Chief Justice of Supreme Court

  The Chief Justice of the Supreme Court is paid 20% of their salary on a monthly basis for representation expenses.
[RT I, 23.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

§ 77. – § 81. [Repealed – RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.07.2013]

§ 82.  Change in amount of pension

 (1) A judge’s pension is recalculated upon a change in the amount of the salary payable for the position according to which the judge’s pension has been calculated.

 (2) In the event specified in subsection 1 of this section, a pension is recalculated from the date on which the amount of the salary of a judge changes.
[RT I, 04.07.2014, 34 – entry into force 26.06.2014 – 26.06.2014 – The judgment of the Supreme Court en banc declares unconstitutional and invalid subsection 2 of § 132.7 of the Courts Act, and declares invalid § 82 of the Courts Act by clause 2 of § 3 of the Payment of Salaries Related to Estonian Average Wages Temporary Organisation Act, Salaries of Higher State Servants Act, and Act on Amendment to Courts Act to the extent these did not allow to recalculate the judges’ old-age pensions based on the judges’ salaries on 1 July 2013.]

§ 83.  Compensation upon death and decrease in capacity for work of judge

  [RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]
If a judge is killed or dies or a judge’s capacity for work decreases in connection with the performance of the judge’s duties, the state pays a benefit on the basis and pursuant to the procedure of § 49 of the Civil Service Act.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 84.  Judge’s holiday

 (1) Judges have the right to receive an annual holiday.

 (2) A judge’s annual holiday is 35 calendar days. A judge is granted an additional holiday up to seven calendar days in total for the time of their service as a judge as follows:
 1) two calendar days when their length of service as a judge has lasted five years;
 2) four calendar days when their length of service as a judge has lasted 10 years;
 3) seven calendar days when their length of service as a judge has lasted 15 years;
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (21) The provisions of §§ 68–71 of the Employment Contracts Act concerning annual holidays apply with regard to an additional holiday provided in subsection 2 of this section.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (3) [Repealed – RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (4) The chief judge of a court approves the holiday schedule of judges.

 (5) An extraordinary holiday for up to one year without pay may be granted to a judge by the Chief Justice of the Supreme Court with the consent of the full court of the court where the judge is employed.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (6) Subsections 1, 3 and 4 of § 43 and § 48 of the Civil Service Act apply insofar as this is not regulated by this section.
[RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 85.  Official attire of judge

 (1) Judges wear judicial robes as official attire at trials or hearings.

 (2) The state provides the judicial robes to judges without charge.

 (3) The minister in charge of the policy sector approves the description of the judicial robes.

§ 86.  Other social guarantees

 (1) A judge who is released from office due to liquidation of a court or closure of a courthouse or reduction of the number of judges is paid compensation in the amount of six months’ salary of their last position.

 (2) Compensation is not paid to the chief judge of a court who after being released from the position of the chief judge of the court resumes work as a judge and the manager of courthouse who after being released from the duties of the manager of the courthouse resumes work as a judge.

 (3) Where a judge of a higher court is appointed, due to liquidation of the court or reduction of the number of judges, as a judge of a lower court with their consent, they retain the salary of the previous position together with additional remuneration during one year.

 (4) [Repealed – RT I, 10.07.2012, 3 – entry into force 01.04.2013]

Chapter 11 DISCIPLINARY LIABILITY OF JUDGES  

§ 87.  Grounds for imposing disciplinary sanctions

 (1) A disciplinary sanction may be imposed on a judge for a disciplinary offence.

 (2) A disciplinary offence is a wrongful act of a judge which consists in failure to perform or inappropriate performance of official duties. An indecent act of a judge is also a disciplinary offence.

§ 88.  Disciplinary penalties

 (1) The following are disciplinary penalties:
 1) a reprimand;
 2) a fine in an amount of up to one month’s salary;
 3) a reduction in salary;
 4) removal from office.

 (2) Where a retired judge does not comply with the duty of confidentiality or the duty of confidentiality of deliberations, their judge’s pension may be reduced by up to 25% as a disciplinary sanction. The pension may not be reduced for longer than one year.

 (3) Only one disciplinary sanction may be imposed on a judge for one and the same offence. A criminal sanction or a sanction for a misdemeanour imposed for the same act does not preclude the imposition of a disciplinary sanction.

 (4) Upon imposition of a disciplinary sanction, the nature, gravity and consequences of the disciplinary offence, also the personal characteristics of the judge and other circumstances related to the offence must be considered.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (5) A disciplinary sanction imposed on a judge is entered in their service record.

 (6) A disciplinary sanction expires if the judge does not commit a new disciplinary offence within one year after the entry into force of the decision of the Disciplinary Chamber. The Disciplinary Chamber may also cancel a disciplinary sanction before the prescribed time.

§ 89.  Reduction of salary

  As a disciplinary sanction, a judge’s salary may be reduced by up to 30%. The salary may not be reduced for longer than one year.

§ 90.  Expiry of disciplinary offence

 (1) Disciplinary proceedings are not commenced in case two years have passed from the commission of the disciplinary offence or six months have passed from the discovery thereof.

 (2) The term provided in subsection 1 of this section is suspended:
 1) until the termination of criminal proceedings commenced against an act of a judge;
 2) during the time that the judge is temporarily incapacitated for work and during the holiday of the judge.

§ 91.  Institution of disciplinary proceedings

 (1) Disciplinary proceedings are instituted when elements of a disciplinary offence become evident. Disciplinary proceedings are instituted by preparation of disciplinary charges.

 (2) The following have the right to institute disciplinary proceedings:
 1) the Chief Justice of the Supreme Court, against all judges;
 2) the Chancellor of Justice, against all judges;
 3) the chief judge of a Circuit Court of Appeal, against judges of courts of first instance, in their judicial district.
 4) the chief judge of a court, against the judges of the same court;
 5) the Supreme Court en banc against the Chief Justice of the Supreme Court.

 (3) A person instituting disciplinary proceedings may collect evidence and demand explanations which are necessary to adjudicate the disciplinary case.

§ 92.  Disciplinary charges

 (1) Disciplinary charges means a written document which sets out:
 1) the name and position of the accused;
 2) the description and time of commission of the offence;
 3) the evidence proving commission of the offence;
 4) the name of the person instituting the disciplinary proceedings, and the date and place of the preparation of the charges.

 (2) The person instituting disciplinary proceedings forwards the disciplinary charges and the related material to the Disciplinary Chamber which immediately notifies the judge against whom the disciplinary proceedings are commenced thereof.

 (3) A judge against whom disciplinary proceedings are commenced is served the disciplinary charges at least 10 days before the hearing of the Disciplinary Chamber. The judge or their representative has the right to examine the materials of the disciplinary case.

§ 93.  Disciplinary Chamber

 (1) For the adjudication of disciplinary cases of judges, the Supreme Court comprises the Disciplinary Chamber which is comprised of five justices of the Supreme Court, five Circuit Court judges and five judges of courts of first instance.

 (2) The Supreme Court en banc appoints, for the term of three years, the chair of the Disciplinary Chamber and other members of the Disciplinary Chamber who are justices of the Supreme Court.

 (3) The internal rules of the Supreme Court prescribe the procedure for the substitution of members of the Disciplinary Chamber who are justices of the Supreme Court.

 (4) Pursuant to the internal rules, the Supreme Court involves judges of courts of first and second instance elected on the basis of clause 4 of subsection 3 of § 38 of this Act in the adjudication of disciplinary cases.

 (5) For the adjudication of a disciplinary case of a judge, the chair of the Disciplinary Chamber forms a five-member panel consisting of three members of the Disciplinary Chamber who are justices of the Supreme Court, one Circuit Court judge and one judge of a court of first instance.

§ 94.  Hearing of disciplinary case

 (1) The Disciplinary Chamber of the Supreme Court hears cases of disciplinary offences of judges and imposes disciplinary sanctions on judges.

 (2) A five-member panel of the Disciplinary Chamber hears a disciplinary case at a hearing.

 (3) Upon hearing of a disciplinary case, the chair of the Disciplinary Chamber is the presiding judge. In case the chair of the Disciplinary Chamber does not participate in the hearing of a case, they appoint a member of the Chamber as the presiding judge.

§ 95.  Temporary removal from service

 (1) The Disciplinary Chamber may remove a judge from service for the duration of hearing of a disciplinary case by an order of which the Chamber immediately notifies the judge and the chief judge of the court. Upon deciding the removal from service, the Chamber considers the nature and gravity of the disciplinary offence of which a judge is accused.

 (2) Where circumstances related to a judge exist which significantly harm the reputation of the court, the Disciplinary Chamber may temporarily remove the judge from service until the institution of disciplinary proceedings is decided. Where it appears that no grounds exist for the institution of disciplinary proceedings against the judge, the judge may resume service on the decision of the Disciplinary Chamber.

 (3) The Disciplinary Chamber may decide on the removal of a judge from service without holding a hearing.

 (4) Where the Disciplinary Chamber removes a judge from service for the duration of hearing of a disciplinary case, the Chamber may reduce the judge’s salary for the same period. The salary may not be reduced by more than a half.

 (5) The chief judge of a court may assign duties other than the administration of justice to a judge who is temporarily removed from service.

 (6) A judge may file an appeal to the Supreme Court en banc against an order by which the judge is temporarily removed from service or their salary is reduced within 10 days after the judge becomes aware of the order.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 96.  Hearing of Disciplinary Chamber

 (1) The judge whose disciplinary offence is being heard is summoned to the hearing of the Disciplinary Chamber. The judge may have a representative. Where necessary, witnesses and other persons may be summoned to the hearing.

 (2) At the hearing of the Disciplinary Chamber, the presiding judge makes a report on the case in which they introduce the disciplinary charges.

 (3) The judge, against whom the disciplinary charges are brought, gives statements with regard to the case, and the statements from witnesses and other persons present at the hearing are heard. Members of the Disciplinary Chamber may question the judge against whom the charges are brought, the witnesses and other persons summoned to the hearing.

 (4) After examination of the evidence, the judge whose disciplinary case is heard has the right to express their opinion with regard to the case.

 (5) Minutes are taken of hearings of the Disciplinary Chamber.

§ 97.  Decisions of Disciplinary Chamber

 (1) Where the culpability of a judge is proved, the Disciplinary Chamber makes a decision whereby the judge is convicted of the commission of the disciplinary offence and a disciplinary sanction is imposed on the judge.

 (2) Where the judge has not committed the disciplinary offence, the Disciplinary Chamber makes a decision by which the judge is acquitted of the disciplinary charges.

 (3) A judge on whom a disciplinary sanction is imposed may file an appeal to the Supreme Court en banc within 30 days after the decision is pronounced.

 (31) The Supreme Court en banc may perform the following with regard to a decision of the Disciplinary Chamber:
 1) refuse amendment;
 2) amend and convict the judge of the commission of a less serious disciplinary offence and mitigate the disciplinary sanction imposed;
 3) refuse to make substantive amendments and mitigate the disciplinary sanction imposed;
 4) annul the decision and acquit the judge.

 (4) Where the judge has not filed an appeal to the Supreme Court en banc, the decision of the Disciplinary Chamber enters into force after the expiry of the term specified in subsection 3 of this section. A decision of the Disciplinary Chamber appealed to the Supreme Court en banc enters into force as a judgment of the Supreme Court en banc upon pronouncement thereof.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 98.  Reimbursement of reduced portion of salary

 (1) Where a judge is acquitted of disciplinary charges, the reduced portion of salary related to the temporary removal from service and the interest provided by law are paid to the judge.

 (2) Where the Disciplinary Chamber convicts a judge of the commission of a disciplinary offence which is considerably less serious than the act against which charges were brought against the judge and for which they were temporarily removed from service, the Chamber may decide that the reduced portion of salary is to be reimbursed to the judge in part or in full.

 (3) On the grounds specified in subsections 1 and 2 of this section, the reduced portion of salary is paid to the judge within one month after termination of the disciplinary proceedings or entry into force of the decision of the Disciplinary Chamber.

Chapter 12 RELEASE AND REMOVAL OF JUDGES FROM OFFICE  

§ 99.  Release of judges from office

 (1) A judge is released from office:
 1) at the request of the judge;
 2) due to age;
[RT I, 29.06.2012, 3 – entry into force 01.07.2012]
 3) due to unsuitability for office – within three years after appointment to office;
 4) due to health reasons which hinder work as a judge;
 5) upon liquidation of a court or closure of a courthouse or reduction of the number of judges;
 6) where after leaving the service in the Supreme Court, the Ministry of Justice, an international court institution, the position of a European Prosecutor or European Delegated Prosecutor, or after returning from an international civilian mission, a judge does not have the opportunity to return to a vacant position of judge in the same court, and they do not desire to be transferred to another court.
[RT I, 02.06.2020, 1 – entry into force 12.06.2020]
 7) where a judge is appointed or elected to a position or office which is not in compliance with the restrictions on services of judges;
 8) where facts become evident which pursuant to law preclude the appointment of the person as a judge.

 (11) A judge is not released from office on the basis of clauses 1 and 3 of subsection 1 of this section during the conduct of disciplinary proceedings against them.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (12) The service relationship of a judge terminates upon their death.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (13) For the release from office on the basis specified in clause 1 of subsection 1 of this section, a judge submits an application at least nine months prior to the desired date of the release. Based on a judge’s application and with good reason, the Chief Justice of the Supreme Court may make a proposal to the President of the Republic or the Supreme Court en banc to release the judge from office earlier than nine months after the submission of the request.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

 (2) Judges of courts of first and second instance are released from office by the President of the Republic on the proposal of the Chief Justice of the Supreme Court.

 (3) The Chief Justice of the Supreme Court is released from office by the Riigikogu on the proposal of the President of the Republic except in the case provided in subsection 6 of § 27 of this Act. The other justices of the Supreme Court are released from office by the Riigikogu on the proposal of the Chief Justice of the Supreme Court except in the cases provided in clauses 1 and 2 of subsection 1 of this section where the justices of the Supreme Court are released from office by the Supreme Court en banc on the proposal of the Chief Justice of the Supreme Court.
[RT I, 13.03.2019, 1 – entry into force 01.01.2020]

§ 991.  Release from office due to age

 (1) A judge is released from office when the judge attains 68 years of age, unless the maximum age limit of the judge is increased pursuant to the procedure provided in subsections 2 and 3 of this section.

 (2) The Supreme Court en banc may in exceptional cases, on the consent of the Council for Administration of Courts and the judge and on the proposal of the chief judge of the court, increase the maximum age limit of the judge by up to two years, but not more than four years in total. The judgment of the Supreme Court en banc is adopted by secret ballot by the two-thirds majority vote of the justices of the Supreme Court who are present.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (3) The maximum age limit of the judge may be increased in case of substantial public interest from the point of view of administration of justice.

 (4) The increase of the maximum age limit applies exclusively to the judge whose maximum age limit was increased.

 (5) In case of increasing the maximum age limit of a judge, the judge is released from office after the judge has attained the increased maximum age limit.
[RT I, 29.06.2012, 3 – entry into force 01.07.2012]

 (6) The Supreme Court en banc may, on the consent of the judge and on the proposal of the chief judge of the court, extend the term of authority of the judge who has been released from office at their own request or due to their age, if this is required for finalising the hearing of the cases distributed to the judge. In such case the judge does not lose the right to the receive the judge’s pension provided in § 1322 or § 1323 of this Act, and is paid, in addition, 25% of the salary of the judge. The term of authority is determined by the Supreme Court en banc on the proposal of the chief judge of the court. The term of authority of a judge may be extended up to the attainment of the last maximum age limit of the judge specified in subsection 2 of this section. Where the term of authority of the judge is extended pursuant to the procedure specified in this subsection, the number of judges in the court may be greater than the number determined on the basis of §§ 11, 19 and 23 of this Act.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

§ 100.  Release from office due to unsuitability

 (1) A person may be released from the office of judge due to unsuitability for office only within three years after appointment to office if the judge has been declared unsuitable for office by a judgment of the Supreme Court en banc.

 (2) Once a year, the chief judge of a court submits their opinion and the report specified in subsection 2 of § 73 of this Act concerning a judge with less than three years’ length of service employed in the court to the judgeship examination committee. The standard form for submission of an opinion is established by the judgeship examination committee.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (3) Upon assessment of suitability for the office of judge, the Supreme Court en banc considers the proposal of a person or body entitled to commence disciplinary proceedings, the opinion of the judgeship examination committee and other information characterising the work of the judge.

 (4) The judgeship examination committee holds a hearing where the judge whose suitability is assessed is heard.

 (5) At least 10 days before the suitability of a judge is discussed at a hearing of the Supreme Court en banc, a reasoned proposal of a person or body entitled to institute disciplinary proceedings to release the judge from office and the opinion of the judgeship examination committee are presented to the judge whose suitability for office is assessed, and they are allowed to examine the gathered materials.

§ 101.  Removal of judges from office

  A judge in respect of whom a conviction by a court for a criminal offence or a decision of the Disciplinary Chamber of the Supreme Court to remove the judge from office has entered into force, is deemed to be removed from office from the date on which the conviction or decision enters into force.

Chapter 13 LAY JUDGES  

§ 102.  Participation of lay judges in administration of justice

 (1) Lay judges participate in the administration of justice in District Courts on the grounds and pursuant to the procedure provided by the Acts of procedure.

 (2) In administration of justice, a lay judge has equal rights with a judge.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 103.  Requirements for lay judges

 (1) An Estonian citizen with active legal capacity from 25 to 70 years of age who resides in Estonia, has proficiency in the Estonian language at the level C1 provided by the Language Act or a corresponding level, and is of suitable moral character for the activity of a lay judge may be appointed a lay judge.
[RT I 2009, 4, 27 – entry into force 26.01.2009]

 (2) The following persons are not appointed a lay judge:
 1) a person who has been convicted of a criminal offence;
 2) a bankrupt;
 3) a person who is not suited due to their state of health;
 4) a person who has permanent residence, that is the residence the address details of which have been entered in the population register, of less than one year within the territory of the local authority which nominates the person as a candidate for lay judge;
 5) a person who is in service in a court, prosecutor’s office or the police;
 6) a person who is in mandatory service in the defence forces;
 7) an attorney, a notary or an enforcement agent;
 8) a member of the Government of the Republic;
 9) a member of a rural municipality or city government;
 10) the President of the Republic;
 11) a member of the Riigikogu;
 12) [repealed – RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (3) A person who is accused of a criminal offence may not be appointed a lay judge during the criminal proceedings.

§ 104.  Term of authority of lay judge

 (1) Lay judges are appointed for four years.

 (2) A person may not be appointed a lay judge for more than two consecutive terms.

 (3) The chief judge of a District Court notifies the municipal council of the termination of the term of the authority of a lay judge at least four months in advance before the termination of the term of authority.

 (4) Where the term of authority of a lay judge terminates during a judicial proceeding, they continue performing their duties until the adjudication of the case in such court.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 105.  Premature termination of term of authority of lay judge

 (1) The term of authority of a lay judge is terminated when a fact specified in subsection 2 of § 103 of this Act becomes evident. The term of authority of a lay judge may be terminated on the basis of their request with good reason.

 (2) The committee specified in § 108 of this Act decides on the premature termination of the term of authority of a lay judge on the proposal of the chief judge of a District Court.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 106.  Procedure for election of candidate for lay judge

 (1) Each member of a municipal council may present candidates for lay judge.

 (2) A municipal council elects the candidates for lay judge.

 (3) The chief judge of a District Court determines the number of candidates for lay judge presented by each municipal council within the judicial district of the court. The number of candidates for lay judge must be proportional to the ratio of the number of residents in the territory of the local government and the number of residents in the judicial district of the court.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 107.  List of candidates for lay judge

 (1) A municipal council submits a list of candidates for lay judges to a District Court at least two months before the termination of the term of authority of lay judges. The list sets out the name, personal identification code, address, place of employment and position or area of activity of a candidate for lay judge.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

 (2) The list of candidates for lay judges is published in the official publication Ametlikud Teadaanded at least two months before the termination of the term of authority of lay judges appointed earlier. A municipal council submits the list for publication.

 (3) The name, personal identification code, place of employment, and position or area of activity of a candidate for lay judge must be published.
[RT I, 06.11.2019, 1 – entry into force 15.11.2019]

 (4) Everyone has the right to contest the appointment of a candidate for lay judge as a lay judge in the committee for appointment of lay judges of a District Court.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

 (5) A notice concerning the right and procedure for contestation is published together with the list of candidates for lay judges in the official publication Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 108.  Appointment of lay judges

 (1) Lay judges are appointed to office from among candidates for lay judges by the committee comprised in a court for appointment of candidates for lay judge, the members of which are approved by the chief judge of the court.

 (2) The committee for appointment of lay judges comprises the chief judge of the District Court, a judge elected by the full court and the manager of each courthouse of the judicial district of the District Court or a representative appointed by the manager of the courthouse from among the judges of the same courthouse. The chief judge of the court chairs the committee.
[RT I 2006, 55, 411 – entry into force 23.12.2006]

 (3) The committee has a quorum if over one half of the committee members are present, including the chair of the committee. The committee adopts decisions by the majority vote of the members who are present. The chair of the committee has the casting vote upon an equal division of votes.
[RT I 2006, 55, 411 – entry into force 23.12.2006]

 (4) The committee appoints a specified number of persons determined for such court from among the candidates for lay judges as lay judges.

 (5) Upon appointment of lay judges, the committee considers the suitability of a candidate, the reasoned objections filed against a candidate, and follows the principle that lay judges are persons of different sex and age, from different social groups and operating in different areas of activity.

§ 109.  Lay judge’s oath of office

  A lay judge takes the following oath before the full court:
“I swear to remain faithful to the Republic of Estonia and its constitutional order. I swear to administer justice according to my conscience and in conformity with the Constitution and other laws of the Republic of Estonia.”

§ 110.  Participation of lay judges in administration of justice

 (1) Lay judges are involved in courts to participate in the administration of justice on the understanding that lay judges participate in the administration of justice equally to the extent possible.

 (2) In case a lay judge cannot participate in a trial, another lay judge is involved in the trial.

§ 111.  Duties of lay judges

 (1) A lay judge involved in the administration of justice is required to appear at a trial.

 (2) Where a lay judge cannot participate in a trial with good reason, they must immediately notify the court thereof.

 (3) The duties listed in §§ 70–72 of this Act apply to lay judges.

 (4) Criminal charges may be brought against a lay judge during their term of office only with the consent of the chief judge of the District Court of their judicial district.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 112.  Payment of remuneration to lay judges

 (1) The amount of remuneration paid to lay judges and payment procedure are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector. The minister in charge of the policy sector may not reduce the amount of remuneration of lay judges established by the regulation.
[RT I 2006, 55, 411 – entry into force 23.12.2006]

 (2) The expenses related to participation in the administration of justice are reimbursed to lay judges.

 (3) An employer must exempt a lay judge from work for the time of their participation in the administration of justice.

 (4) [Repealed – RT I 2006, 55, 411 – entry into force 23.12.2006]

§ 113.  Pension of lay judges

 (1) [Repealed – RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed –RT I, 17.12.2015, 1)]

 (2) If a person is killed in the performance of the duties of a lay judge as a result of a criminal attack against them, the state survivor’s pension paid to each family member who is incapacitated for work and was maintained by the lay judge is increased by 20%.

 (3) The portion of a lay judge’s pension which exceeds state pension or is not covered by state pension is paid from additional state budget funds.

Chapter 14 ASSISTANT JUDGES  

§ 114.  Legal status of assistant judges

 (1) An assistant judge is a court official who performs the duties specified by law.

 (2) Upon performance of their duties, an assistant judge is independent but must comply with the instructions of a judge to the extent prescribed by law.

 (3) [Repealed – RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.01.2015]

§ 115.  Requirements for assistant judges

 (1) The following persons may be appointed an assistant judge:
 1) who comply with the requirements established in clauses 1–3 of subsection 1 of § 47 of this Act and
 2) who have completed the preparatory service plan of an assistant judge, unless the competition committee has exempted the person from the completion of the preparatory service plan of an assistant judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (2) A person who has passed the judgeship examination may also be appointed an assistant judge.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (3) The person specified in subsection 2 of § 47 of this Act and the person released from the judge’s office on the basis of clause 3 of subsection 1 of § 99 of this Act may not be appointed an assistant judge.
[RT I 2007, 67, 413 – entry into force 28.12.2007]

§ 116.  Restrictions on services of assistant judges

  The restrictions on services of judges apply to assistant judges.

§ 1161.  Competition for persons completing preparatory service plan of assistant judge

  [RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (1) The minister in charge of the policy sector announces a public competition for finding a person completing the preparatory service plan of an assistant judge in the official publication Ametlikud Teadaanded.

 (2) A participant in the competition for persons completing the preparatory service plan of an assistant judge must comply with the requirements established in clauses 1–3 of subsection 1 of § 47 and subsection 3 of § 115 of this Act.

 (3) The number of persons completing the preparatory service plan of an assistant judge is determined by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (4) The procedure for and conditions of the competition for persons completing the preparatory service plan of an assistant judge are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (5) The rules of procedure of the competition committee are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 117.  Preparatory service plan of assistant judge

  [RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (1) The person completing the preparatory service plan of an assistant judge receives training for the office of assistant judge.

 (2) The preparatory service plan of an assistant judge is prepared by the competition committee, taking into account the previous work experience of a person completing the preparatory service plan. The competition committee determines the court of first instance where the preparatory service plan of an assistant judge is to be completed. The supervisor of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge is appointed by the director of court from among assistant judges. For the period when the completion of the preparatory service plan of an assistant judge takes place in the legal service of a court, the judge supervisor of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge is appointed by the chief judge of the court.

 (3) During the time of the completion of the preparatory service plan, the person completing the plan is governed by §§ 50, 51, 54–56 and 58 of the Civil Service Act and subsections 1–3 pf § 3 and §§ 4–7, 11, 17–19 and 21 of the Anti-corruption Act.

 (4) The compensation for harm caused by a person completing the preparatory service plan of an assistant judge is governed by the provisions of the Civil Service Act concerning the proprietary liability of officials and the provisions of the State Liability Act concerning the right of recourse. Upon compensation for harm, the basic salary of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge is considered to be the assistant judge’s salary.

 (5) The term for the completion of the preparatory service plan of an assistant judge is determined by the competition committee. The competition committee may extend the determined term in justified cases at the request of the person completing the preparatory service plan of an assistant judge.

 (6) The preparatory service plan of an assistant judge is deemed completed by a resolution of the competition committee based on the report of the person completing the preparatory service plan of an assistant judge. Unless a person is appointed as an assistant judge within five years after the preparatory service plan is deemed completed, they are required to complete the preparatory service plan again for standing as a candidate for an assistant judge.

 (7) The preparatory service plan of an assistant judge is not deemed completed by a resolution of the competition committee in case:
 1) the person completing the preparatory service plan of an assistant judge has failed to complete the preparatory service plan of an assistant judge within the term determined by the competition committee;
 2) the person completing the preparatory service plan of an assistant judge commits an indecent act;
 3) the person completing the preparatory service plan of an assistant judge has not requested the competition committee to extend the term for completion of the preparatory service plan of an assistant judge; or
 4) the competition committee has not extended the term for completion of the preparatory service plan.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 1171.  Verification of reliability of candidates for person completing preparatory service plan of assistant judge

  [RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (1) A candidate for person completing the preparatory service plan of an assistant judge provides the competition committee with their data, the content of which is established by the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (2) In order to verify the correctness of the data submitted by a candidate for person completing the preparatory service plan of an assistant judge, the minister in charge of the policy sector has the right, through officials authorised by them, to:
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]
 1) address agencies of the State and local authorities, officials of agencies of the State and local authorities, legal persons and natural persons with inquiries concerning the personal data of a candidate for person completing the preparatory service plan of an assistant judge;
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]
 2) interview the person indicated in the form concerning personal data, and with employers, representatives of educational institutions and other persons in order to ascertain the moral character and other personal characteristics of the person and where necessary, obtain a written explanation from the interviewed person with their permission;
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (3) The agency or person that has received an inquiry specified in clause 1 of subsection 2 of this section are to respond to the inquiry immediately.

 (4) A candidate for person completing the preparatory service plan of an assistant judge is notified of the verification with respect of them and provided an opportunity to examine the materials gathered in the process of the verification.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (5) Where a candidate for person completing the preparatory service plan of an assistant judge intentionally submits incorrect data to the competition committee or conceals material information, they are excluded from the competition by a resolution of the competition committee.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 1172.  Exemption from completion of preparatory service plan of assistant judge

  The competition committee may exempt a person who has worked for at least two years in an office or position which requires legal knowledge and with regard to whom the competition committee finds that their earlier experience allows the person to assume the office of an assistant judge without completing the preparatory service plan of an assistant judge, from the completion of the preparatory service plan of an assistant judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 1173.  Suspension of completion of preparatory service plan of assistant judge

 (1) The competition committee suspends, by a resolution, the completion of the preparatory service plan of an assistant judge:
 1) for the period of maternity leave and paternity leave and for the period when a person completing the preparatory service plan of an assistant judge has the right to be on parental leave, but not for longer than until the child attains three years of age;
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]
 11) for the period of adoptive parent leave;
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]
 2) for the period of conscription or alternative service;
 3) when criminal charges are brought against a person completing the preparatory service plan of an assistant judge, from the date on which the charges are brought until the proceedings are terminated or the person completing the preparatory service plan of an assistant judge is acquitted.

 (2) Based on clauses 1 and 2 of subsection 1 of this section, the completion of the preparatory service plan of an assistant judge is suspended on the basis of the request of the person completing the preparatory service plan of an assistant judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 1174.  Termination of completion of preparatory service plan of assistant judge

  The competition committee terminates, by a resolution, the completion of the preparatory service plan of an assistant judge:
 1) due to unsatisfactory results;
 2) if the person completing the preparatory service plan of an assistant judge commits an indecent act;
 3) if a judgment of conviction in a criminal case has entered into force with respect to the person completing the preparatory service plan of an assistant judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 118.  Report on completion of preparatory service plan of assistant judge

  [RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (1) A person completing the preparatory service plan of an assistant judge submits to the competition committee a written report with regard to the completion of the preparatory service plan of an assistant judge.

 (2) The supervisor of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge submits a written opinion regarding the results of the completion of the preparatory service plan of an assistant judge to the competition committee at the end of the completion of the preparatory service plan of an assistant judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 119.  Competition committee

  [RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (1) The competition committee, comprising seven members, is formed for a term of five years. The competition committee is comprised of:
 1) two judges of a court of first instance and one alternate member elected by the Court en banc;
 2) a judge of a Circuit Court of Appeal and their alternate member elected by the Court en banc;
 3) two assistant judges and one alternate member appointed by the minister in charge of the policy sector;
 4) a representative of the Ministry of Justice and their alternate member appointed by the minister in charge of the policy sector;
 5) a notary and their alternate member designated by the Chamber of Notaries.

 (2) The minister in charge of the policy sector appoints the chair of the competition committee from among the committee members.

 (3) The competition committee:
 1) conducts the competition for assistant judges and persons completing the preparatory service plan of an assistant judge;
 2) decides on persons completing the preparatory service plan and their division between the courts;
 3) determines the term for completion of the preparatory service plan of an assistant judge and, in justified cases, extends this term;
 4) decides on whether to deem the preparatory service plan of an assistant judge completed.

 (4) The competition committee has a quorum if at least four members are present. The competition committee adopts decisions by a majority of votes in favour. Upon an equal division of votes, the chair of the committee has the casting vote.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 120.  Standing as candidate for position of assistant judge

 (1) Assistant judges are appointed to office by way of a public competition.

 (2) The minister in charge of the policy sector announces a public competition for a vacant position of assistant judge in the official publication Ametlikud Teadaanded.

 (3) Persons who comply with the requirements established for assistant judges may stand as candidates for the position of assistant judge.

 (4) Assistant judges are appointed to office by the minister in charge of the policy sector on the proposal of the competition committee.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (5) A probationary period with the duration of six months is applied upon appointment to office of assistant judge. The director of court appoints the supervisor to an assistant judge for the probationary period.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 121.  Assistant judge’s oath of office

  Upon assuming office, an assistant judge takes the following oath before the minister in charge of the policy sector:
“I swear to remain faithful to the Republic of Estonia and its constitutional order. I swear to perform my functions according to my conscience and in conformity with the Constitution and other laws of the Republic of Estonia.”

§ 122.  Assistant judge’s salary and additional remuneration

 (1) The amount of the salary of an assistant judge is one half of the salary of a judge of a court of first instance.

 (2) During a probationary period, the salary of an assistant judge is 90% of the salary of an assistant judge.

 (3) An assistant judge supervising a person completing the preparatory service plan of an assistant judge is paid an additional remuneration equal to 5% of the salary of the assistant judge during the supervision.

 (31) The head of the land registry department, registration department and order for payment department of a District Court are paid additional remuneration equal to 35% of the salary of an assistant judge for the performance of the duties related to heading.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

§ 123.  Social guarantees for assistant judges

  [Repealed – RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 124.  Employment of assistant judges in Ministry of Justice and institutions of higher education

  An assistant judge may be transferred to the service of the Ministry of Justice or be employed as lecturer of an institution of professional higher education which provides professional education for assistant judges at the request of the assistant judge and with the consent of the chief judge of the court. The provisions of § 58 of this Act apply otherwise.

Chapter 15 COURT OFFICERS  

§ 125.  Director of court

 (1) The director of court:
 1) organises the clerical business of a judicial institution;
 2) organises the use of the assets of a judicial institution;
 3) prepares, with the approval of the chief judge of a court, the draft budget of the judicial institution and submits the draft budget to the minister in charge of the policy sector;
 4) controls the budgetary funds of a judicial institution;
 5) is responsible for organising the accounting of a judicial institution;
 6) appoints court officers to office and releases them from office;
 7) performs other duties assigned to them by the internal rules of the court and the court office.

 (2) The minister in charge of the policy sector may issue decrees to organise issues within the area of activity of directors of court.

 (3) A director of court must have completed higher education. Directors of court of courts of first and second instance are appointed to office for five years by the minister in charge of the policy sector. A director of court is appointed to office on the basis of a public competition, and § 1171 of this Act applies upon verification of the reliability of applicants.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (4) The minister in charge of the policy sector may decide that several judicial institutions have one director of court.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

 (41) The District Court with its structural unit being a department specified in this Act may also have the director of court responsible exclusively for the area of activity of the respective department.
[RT I, 20.06.2020, 1 – entry into force 30.06.2020]

 (5) The basic salary and variable salary of directors of court of courts of first and second instance are determined in the salary guide established by the minister in charge of the policy sector on the basis of subsection 2 of § 63 of the Civil Service Act.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 1251.  Law clerk

 (1) A law clerk is a court official who participates in the preparation for proceeding and in proceedings of cases to the extent prescribed in an Act of procedure either independently or under the supervision of a judge.

 (2) A law clerk is also competent to perform the acts and make the dispositions which an assistant judge or another court official is competent to perform or make pursuant to an Act of procedure.
[RT I, 06.02.2014, 13 – entry into force 04.02.2014 – The judgment of the Supreme Court en banc declares unconstitutional and invalid subsection 2 of § 125¹ of the Courts Act and subsection 8 of § 174 of the Code of Civil Procedure to the extent pursuant to which the law clerk may determine the case costs in civil procedure.]

 (3) A law clerk is independent upon performance of their duties but must comply with the instructions of a judge to the extent prescribed by law.

 (4) A person who complies with the requirements set out in clauses 1–3 of subsection 1 of § 47 of this Act may be appointed as a law clerk. A person who, pursuant to the Civil Service Act, cannot be employed in the service as an official may not be appointed as a law clerk.

 (5) A vacant position of law clerk is filled by way of public competition. The competition is organised and a law clerk is appointed to office and released from office by the chief judge of the court. A probationary period with the duration of six months is applied upon appointment to office of a law clerk.

 (51) The announcement of public competition may be waived and internal competition may be carried out for the law clerks if there is good reason to believe that it is reasonable to fill the vacant position by announcing the competition within one or more judicial institutions.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (6) The salary of a law clerk may not exceed the salary of a judge of a court of first instance and following the probationary period it may not be smaller than one half of the salary of a judge of a court of first instance.
[RT I, 29.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (7) A person who has worked for at least three years as a law clerk and passed the judgeship examination is appointed a senior law clerk.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 126.  Bailiffs

 (1) A bailiff is a court official whose duty is to maintain order in the court, serve reports and summons on persons and perform other duties related to the functions of a bailiff specified in the internal rules of the court. Bailiffs have the same rights as assistant police officers pursuant to § 12 and Subchapter 2 of Chapter 4 of the Assistant Police Officer Act and the police or another law enforcement agency pursuant to §§ 28 and 30, subsections 1–3 of § 32, § 34, subsections 1 and 2 of § 38, § 46, clauses 1, 2 and 4 of subsection 1 of § 47, and § 52 of the Law Enforcement Act.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (11) The minister in charge of the policy sector may establish, by a regulation, the procedure for issue of special equipment and weapons to bailiffs, return of weapons and special equipment and carrying of weapons.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

 (2) Additional remuneration is paid to bailiffs for serving summons and reports. The minister in charge of the policy sector establishes the rates of additional remuneration.

 (3) Bailiffs are reimbursed for expenses incurred for the use of public transportation related to the performance of duties.

 (4) On the basis of an administrative contract, the performance of the duties specified in subsection 1 of this section may be transferred to a company.

§ 127.  Other court officers

  The duties of court officials and court employees not specified in this Chapter are specified in the internal rules of a court and internal rules of the court office.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 1271.  Official attire of court officer

  The minister in charge of the policy sector may establish the description of and the procedure for wearing the attire of court officers. Where wearing the attire is obligatory, the attire is given to the court officer free of charge.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

Chapter 16 IMPLEMENTING PROVISIONS  

§ 128.  Entry into force of Act

 (1) This Act enters into force on the 10th day after its publication in the Riigi Teataja.

 (2) Subsection 5 of § 61, subsections 1 and 5 of § 76, and §§ 122, 134 and 146 of this Act are implemented from 1 July 2002.

§ 129.  Formation of Constitutional Review Chamber of Supreme Court

  Pursuant to this Act, the Constitutional Review Chamber of the Supreme Court is formed by 1 January 2003.

§ 1291.  Term of authority of chairs of Chambers of Supreme Court

  The term of authority of the chairs of the Chambers of the Supreme Court appointed before 1 January 2015 is calculated from 1 January 2015.
[RT I, 23.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

§ 1292.  Appointment of Supreme Court law clerks to office

  Subsections 4 and 5 of § 31 of this Act apply with regard to Supreme Court law clerks appointed to office after 1 August 2016.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 130.  Formation of Disciplinary Chamber

 (1) For the formation of the Disciplinary Chamber, the Court en banc elects two judges of a Circuit Court of Appeal and two judges of a court of first instance for a term of two years, and three judges of a Circuit Court of Appeal and three judges of a court of first instance for a term of three years.

 (2) Until the formation of the Disciplinary Chamber pursuant to this Act, the functions of the Disciplinary Chamber are performed by the current Disciplinary Committee. The Disciplinary Chamber is formed pursuant to this Act not later than by 1 January 2003.

§ 131.  Term of authority of chief judges of courts and directors of court

 (1) The term of authority of the chief judges of courts in office at the time of entry into force of this Act commences as of the date of entry into force of this Act.

 (2) Directors of court are appointed to office by way of a public competition not later than by 1 January 2003. Until the appointment of a director of court by way of a public competition, the duties of the director of court provided in subsection 4 of § 15, subsection 4 of § 16, subsection 4 of § 17 and subsection 1 of § 125 of this Act are performed by the chief judge of the court.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 1311.  Special rules for requirements for assistant judges

 (1) A person who has acquired the professional education of assistant judge at an institution of professional higher education may also be appointed as an assistant judge.

 (2) The preparatory service plan of an assistant judge is deemed completed upon graduation from an institution of professional higher education which provides professional education for assistant judges.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 1312.  Appointment of court official to position of law clerk

  A consultant or another court official may be appointed to the position of law clerk only pursuant to the procedure specified in subsection 5 of § 1251 of this Act and provided that they comply with the requirements established in subsection 4 of § 1251 of this Act.
[RT I, 29.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 1313.  Redundancy pay for assistant judges

  An assistant judge appointed to office before 1 January 2015 who is released from service due to redundancy of the position and who has worked for at least a year as an assistant judge before the release from service due to redundancy is paid the six months’ salary of the assistant judge as compensation.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 132.  Formation of judgeship examination committee

 (1) The judgeship examination committee is formed pursuant to this Act not later than by 1 January 2003.

 (11) Subsections 1–3 of § 69 of this Act are implemented from the election of members of the judgeship examination committee in 2015.
[RT I, 23.12.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (2) Until the formation of the judgeship examination committee pursuant to this Act, the functions of the committee are performed by the current judgeship examination committee.

 (3) The service of persons who are in preparatory service at the time of the entry into force of this Act continues pursuant to the current plan until it is brought into conformity with this Act. The period of the service of the persons who are in preparatory service at the time of the entry into force of this Act may be reduced, but not for more than by one year.

§ 1321.  Judge’s pension

  The following are judge’s pensions:
 1) judge’s old-age pension;
 2) judge’s superannuated pension;
 3) judge’s pension for incapacity for work;
 4) survivor’s pension for judge’s family members.
[RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.07.2013]

§ 1322.  Right to receive judge’s old-age pension

 (1) The right to receive a judge’s old-age pension is held by a person of pensionable age, who:
 1) has held the office of judge after 31 December 1991 and who by 1 July 2013 has worked as a judge for at least 15 years;
 2) holds the office of judge as at 1 July 2013 and who by the time of retirement has completed the length of service qualifying for the grant of the old-age pension provided in clause 1 of subsection 1 of this section;
 3) has held the office of judge after 31 December 1991 and who by 1 July 2013 has worked as a judge for at least 10 years and who has been established to have no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act;
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]
 4) holds the office of judge as at 1 July 2013 and who by the time of retirement has completed the length of service qualifying for the grant of the old-age pension provided in clause 3 of subsection 1 of this section and who has been established to have no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]

 (2) [Repealed – RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]

 (21) A judge who has been established to have a 100, 90 or 80% permanent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act, is entitled to apply for a judge’s old-age pension on the basis of subsection 2 of § 1322 of the Courts Act in force until 1 July 2016.
[RT I, 17.12.2015, 1 – entry into force 01.07.2016]
[RT I, 21.12.2017, 46 – entry into force 19.12.2017 – 19.12.2017 – Resolution of the Constitutional Review Chamber of the Supreme Court declares unconstitutional and invalid subsection 21 of § 1322 of the Courts Act to the extent that this rule does not prescribe the right to apply for the judges’ old-age pensions pursuant to subsection 2 of § 1322 of the Courts Act which was in force until 1 July 2016, to judges whose 100, 90 or 80% permanent loss of capacity for work which arose before 1 July 2016 was not established due to objective reasons deriving from the state of health of the judge pursuant to the State Pension Insurance Act before 1 July 2016, and does not enable retroactive establishment of the time when the judge permanently lost their capacity for work.]

 (3) The right to receive a judge’s old-age pension is held by a person of pensionable age, who:
 1) has been the Chief Justice of the Supreme Court after 31 December 1991 and before 1 July 2013, or
 2) is the Chief Justice of the Supreme Court as at 1 July 2013, or
 3) holds the office of judge as at 1 July 2013 and who is appointed the Chief Justice of the Supreme Court after 1 July 2013.
[RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.07.2013]

§ 1323.  Right to receive judge’s superannuated pension

  The right to receive a judge’s superannuated pension, irrespective of the age, is held by a person, who:
 1) has held the office of judge after 31 December 1991 and who by 1 July 2013 has worked as a judge for at least 30 years;
 2) holds the office of judge as at 1 July 2013 and who by the time of retirement has completed the length of service qualifying for the grant of the superannuated pension provided in clause 1 of this section.
[RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.07.2013]

§ 1324.  Right to receive judge’s pension for incapacity for work

 (1) A judge who has been established to have a permanent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act before 1 July 2016, is entitled to apply for a pension for incapacity for work, which is determined on the basis of the wording of the Courts Act in force until 1 July 2016.
[RT I, 17.12.2015, 1 – entry into force 01.07.2016]

 (2) A judge who receives a pension for incapacity for work on the basis of the wording of the Courts Act in force until 1 July 2016 continues, after the expiry of the duration of permanent incapacity for work determined by an examination for establishing permanent incapacity for work, to receive the pension for incapacity for work in the former amount without assessment of the capacity for work.
[RT I, 17.12.2015, 1 – entry into force 01.07.2016]

 (3) When a person receiving a judge’s pension for incapacity for work attains the pensionable age provided in § 7 of the State Pension Insurance Act, payment of the old-age pension continues, at their request, in the amount of the previous pension for incapacity for work.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 1325.  Right to receive survivor’s pension for judge’s family members

  A judge’s family member whose right to receive a judge’s survivor’s pension has arisen before 1 July 2016 is granted and paid the pension based on the wording of this Act in force until 1 July 2016.
[RT I, 17.12.2015, 1 – entry into force 01.07.2016]
[RT I, 17.03.2021, 2 – entry into force 16.03.2021 – The resolution of the Constitutional Review Chamber of the Supreme Court declares invalid § 132.5 of the Courts Act to the extent that precludes the grant and payment of the judges’ survivor’s pension to the family members of the judges who held the office after 31 December 1991 and before 2 July 2013.]

§ 1326.  Amount of judge’s pension

 (1) The amount of a judge’s old-age pension and superannuated pension is 75% of the salary of their most recent position, which was in force on the day from which the pension is granted.

 (2) The amount of the old-age pension of the Chief Justice of the Supreme Court or a person who has been the Chief Justice of the Supreme Court is 75% of the salary of the Chief Justice of the Supreme Court, which was in force on the day from which the pension is granted, if they have worked as the Chief Justice of the Supreme Court for at least five years, and 50% if they have worked as the Chief Justice of the Supreme Court for less than five years.

 (3) [Repealed – RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]

 (31) A judge who receives a judge’s old-age pension on the basis of clause 3 or 4 of subsection 1 of § 1322 of this Act continues:
 1) to receive the old-age pension after the expiry of the duration of permanent incapacity for work determined by an examination for establishing permanent incapacity for work in the former amount without assessment of the capacity for work;
 2) to receive the old-age pension after the expiry of the duration of no work ability established by the Unemployment Insurance Fund in the former amount without new assessment of the capacity for work.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]

 (32) A judge who receives a judge’s old-age pension on the basis of subsection 2 of § 1322 of the Courts Act in force until 1 July 2016 continues, after the expiry of the duration of permanent incapacity for work determined by an examination for establishing permanent incapacity for work, to receive the judge’s old-age pension in the former amount without assessment of the capacity for work.
[RT I, 17.12.2015, 1 – entry into force 01.07.2016]

 (4) [Repealed – RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 1327.  Grant and payment of judge’s pension

 (1) The provisions of the State Pension Insurance Act apply to a judge’s pension, taking account of the special rules provided in this Act.
[RT I, 22.06.2016, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (2) A judge’s pension, except the pension calculated on the basis of the salary of the current year, is indexed by 1 April of each current year by the highest salary rate index specified in § 21 of the Salaries of Higher State Servants Act.
[RT I, 28.12.2017, 1 – entry into force 01.03.2018]
[RT I, 04.07.2014, 34 – entry into force 26.06.2014 – 26.06.2014 – The judgment of the Supreme Court en banc declares unconstitutional and invalid subsection 2 of § 132.7 of the Courts Act, and declares invalid § 82 of the Courts Act by clause 2 of § 3 of the Payment of Salaries Related to Estonian Average Wages Temporary Organisation Act, Salaries of Higher State Servants Act, and Act on Amendment to Courts Act to the extent these did not allow to recalculate the judges’ old-age pensions based on the judges’ salaries on 1 July 2013.]
[RT I, 28.02.2023, 15 – entry into force 23.02.2023 – the decision of the Constitutional Review Chamber of the Supreme Court declares the part of the sentence “except the pension calculated on the basis of the salary of the current year” of subsection 2 of § 1327 of the Courts Act to be unconstitutional and invalid.]

 (3) The part of a judge’s old-age pension, superannuated pension and survivor’s pension which exceeds the pension calculated on the basis of the State Pension Insurance Act and a pension for incapacity for work is paid from the state budget.
[RT I, 19.12.2019, 1 – entry into force 01.01.2020]

 (4) A judge’s pension is not increased on the grounds provided in the Civil Service Act. Where a person has the right to receive several classes of state pension, one pension is granted to the person at their choice.

 (5) A judge’s pension is not paid during their work as a judge. When a retired judge is employed elsewhere, they receive the judge’s pension in full regardless of the amount of the earnings.

 (6) A judge’s pension is not granted to a person who has been removed from office for a disciplinary offence or who has been convicted of an intentionally committed criminal offence. Such pension is withdrawn from a person who is convicted of a criminal offence directed against the administration of justice.

 (7) A person convicted for an offence provided in Chapter 15 or Subchapter 2 of Chapter 17 of the Penal Code, for which the Penal Code prescribes at least up to five years’ imprisonment, loses the right to judge’s old-age pension and judge’s superannuated pension.

 (8) Where a person was paid a judge’s old-age pension or a judge’s superannuated pension provided in this Act, the payment of the pension is terminated from the month following the month of entry into force of the judgment. In case of losing the right to the pension provided in this Act, the person retains the right to apply for a pension pursuant to general principles.

 (9) The court must notify the Social Insurance Board in writing within 10 working days as of the entry into force of a judgment, about the fact in connection with which the person loses the right to judge’s old-age pension and judge’s superannuated pension provided in this Act.

 (10) The provisions of subsection 7 of this section apply to persons in respect of whom a judgment of conviction entered into force after 10 March 2009.
[RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.07.2013]

§ 1328.  Judge with permanent incapacity for work

  The condition of no work ability provided in subsection 1 of § 1322 of this Act is considered met in case of a judge who has been established to have a 100, 90 or 80% permanent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 133.  Payment of judge’s pension

 (1) The length of service as a judge before entry into force of this Act is also included in the length of service required to receive a judge’s old-age pension.

 (2) For judges who are appointed to office until the entry into force of this Act, employment in the position of lecturer of law with a research degree of an Estonian institution of higher education, attorney-at-law, prosecutor, the Chancellor of Justice or in any other position which requires high qualification in law is also included in the length of pensionable service as judge. The provisions of this subsection do not extend to the calculation of the length of service qualifying for the grant of the superannuated pension (§ 1322 ).
[RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.07.2013]

 (3) Within one year after the entry into force of this Act, the judgeship examination committee decides on the determination of the length of pensionable service of all judges, taking into consideration the provisions of this section.

 (4) Sections 1321 –1326 of this Act also apply to persons who do not work as judges at the time of the entry into force of this Act but have held the office of judge after 31 December 1991.
[RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.07.2013]

 (5) Within five years after the entry into force of this Act, the right to receive judge’s old-age pension also arises for a person after their service as a judge for five years if the person has held the office of judge after 31 December 1991, attained the pensionable age, and has worked for at least 10 years in a position which the judgeship examination committee has deemed equal to holding the office of judge.

 (6) Judges who attain the pensionable age within five years after the entry into force of this Act and who have not completed five years of pensionable service as a judge, have the right to remain in the office of judge until completion of the years of pensionable service on the condition that they, on the date of entry into force of this Act, held the office of judge and have worked for at least ten years in positions which the judgeship examination committee has deemed equal to holding the office of judge.

 (7) A judge who is at least 55 years of age and who at least during the last 10 years has worked as a judge has the right to receive the judge’s old age pension after they leave the office of judge. The decision to leave office in order to use such right is to be made by 1 January 2003. In case the judge continues work in civil service, the amount of their pension plus their remuneration received in civil service may not exceed the salary received by them in the position of a judge.

 (8) A judge who as at 1 July 2013 has been transferred to the service of the Supreme Court or the Ministry of Justice (subsection 1 of § 58), elected or appointed as judge of an international court institution or who participates as an expert in an international civilian mission (subsections 1 and 5 of § 581), retains the right to the pension provided in §§ 1321 –1326.
[RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.07.2013]

§ 134.  [Repealed – RT I 2009, 15, 93 – entry into force 01.03.2009]

§ 135.  Competence of lay assessors

  Lay assessors elected before the entry into force of this Act have the powers of lay judges until the end of their term of authority.

§ 136.  Term of authority of assistant judge’s examination committee

 (1) [Repealed – RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (2) [Repealed – RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (3) Until the formation of the competition committee, the functions of the committee are performed by the current assistant judge’s examination committee.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 137.  Transitional provisions concerning organisation of judges’ training

 (1) Until the year 2004, the judges’ training program includes also follow-up training.

 (2) The Ministry of Justice provides the information and contracts necessary for the preparation of the judges’ training program to a foundation pursuant to the procedure approved by the minister, and the foundation begins the preparation of the judges’ training program for the year 2003 not later than on 1 September 2002.

 (3) Until the formation of the Training Council pursuant to this Act, the functions of the Training Council are performed by the current Training Council.

§ 1371.  Employment in international court institutions

  Section 581 of this Act applies also to judges of international court institutions elected or appointed before the entry into force of the specified provision.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 1372.  Special rule for application of subsection 2 of § 50 of this Act

  For the purposes of subsection 2 of § 50 of this Act, employment as an assistant prosecutor [ prokuröri abi ] before 1 April 2015 is deemed equal to employment as an assistant prosecutor [ abiprokurör ].
[RT I, 10.03.2015, 3 – entry into force 01.04.2015]

§ 1373.  Organisation of competitions for judges

  Competitions for filling vacant positions of judges announced before 1 August 2016 are organised on the basis of the Act in force until 31 July 2016.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 1374.  Appointment of chief judges of courts of first and second instance

  The term of office of a chief judge of a court of first instance or a court of second instance who holds the office on 1 August 2016 expires upon the end of the term provided in the Act in force at the time of their appointment and the restriction provided in subsection 10 of § 12 of this Act does not apply to them on one occasion upon appointment as the chief judge of a court for the next period.
[RT I, 22.06.2016, 21 – entry into force 01.08.2016]

§ 138.  Merger of courts

 (1) Kohtla-Järve City Court and Ida-Viru District Court are merged not later than by 1 January 2003. Until such date, Kohtla-Järve City Court operates as a separate judicial institution.

 (2) Hiiu District Court and Lääne District Court are merged not later than by 1 January 2003. Until such date, Hiiu District Court operates as a separate judicial institution. After the merger of the courts, at least one judge of Lääne District Court stays in Hiiumaa to resume permanent employment as judge.

§ 1381.  Term of authority of chief judge of court and director of court

 (1) The Minister of Justice appoints the chief judge of a District Court and Administrative Court not later than by 1 May 2006. The Minister of Justice may temporarily assign the duties of chief judge to a judge of a District Court or Administrative Court with the consent of the judge until the appointment of a chief judge of the court. The temporary acting chief judge of a court is paid additional remuneration provided in subsection 2 of § 76 of this Act.

 (2) The Minister of Justice appoints the director of court to office on the basis of a public competition not later than by 1 March 2006. Until the appointment of a director of a court, the chief judge of the court or the judge specified in subsection 1 of this section performs the functions of the director of a court provided in subsection 4 of § 15, subsection 4 of § 16, subsection 4 of § 17 and subsection 1 of § 125 of this Act.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

 (3) Directors of court appointed to service before 1 April 2013 are automatically considered participants in the competition for the position of the director of the court where they serve, unless they submit a written notice of not participating in the competition. The notice of not participating in the competition is to be submitted not later than before the end of the term indicated in the notice concerning the competition.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (4) The Minister of Justice may appoint to office the director of court responsible for the area of activity of the land registry department and registration department of Tartu District Court in 2014. The director of court responsible for the area of activity of the land registry department and registration department may be appointed to office without a public competition from among the current directors of court.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

 (5) The court officers comprising the land registry departments and registration departments of District Courts are considered the court officers of the land registry department and registration department of Tartu District Court as of 1 January 2015, and they continue service at Tartu District Court.
[RT I, 21.06.2014, 8 – entry into force 01.07.2014]

§ 1382.  Termination of term of authority of chief judge of District Court, City Court and Administrative Court

 (1) The term of authority of chief judges of District, City and Administrative Courts appointed before 1 January 2006 terminates upon the entry into force of this Act.

 (2) The judges specified in subsection 1 of this section are paid additional remuneration in the amount of 15% of their salary until 31 December 2006 if they were chief judges of a District Court, City Court or Administrative Court where up to 14 judges were employed, or in the amount of 25% of their salary if they were chief judges of a District Court, City Court or Administrative Court where at least 15 judges were employed. No additional remuneration is paid if the judge specified in subsection 1 is appointed chief judge of a District Court or Administrative Court pursuant to the provisions of subsection 1 of § 1381 of this Act.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 1383.  Determination of exact location and service areas of courthouses and the number and distribution of judges

  The Minister of Justice determines the exact location of courthouses and the service areas of District Courts and Administrative Courts (subsection 3 of § 9 and subsection 3 of § 18) and the number of district and Administrative Court judges and their distribution among courthouses (§§ 11 and 19) not later than by 1 October 2005.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 1384.  Service of District, City and Administrative Court judges

 (1) On 1 January 2006, the District, City and Administrative Court judges who are in office are deemed to be appointed to office as follows:
 1) the judges of Tallinn City Court and Harju District Court are deemed to be judges of Harju District Court;
 2) the judges of Ida-Viru District Court, Narva City Court and Lääne-Viru District Court are deemed to be judges of Viru District Court;
 3) the judges of Pärnu District Court, Saare District Court, Lääne District Court, Järva District Court and Rapla District Court are deemed to be judges of Pärnu District Court;
 4) the judges of Tartu District Court, Jõgeva District Court, Viljandi District Court, Valga District Court, Põlva District Court and Võru District Court are deemed to be judges of Tartu District Court;
 5) the judges of Tallinn Administrative Court and Pärnu Administrative Court are deemed to be judges of Tallinn Administrative Court;
 6) the judges of Tartu Administrative Court and Jõhvi Administrative Court are deemed to be judges of Tartu Administrative Court;

 (2) On 1 January 2006, the courthouse which is located in the settlement of the location of the District, City or Administrative Court where the District or Administrative Court judge was employed as a judge before the entry into force of this Act is deemed to be their permanent place of service.
[RT I 2005, 15, 85 – entry into force 01.01.2006]

§ 1385.  Validity of task distribution plan

  After the entry into force of the Act on Amendment to Courts Act for the merger of judicial districts of courts, the division of tasks between judges is determined for courthouses on the basis of the task distribution plans which were in force immediately before the entry into force of said Act, until approval of the new task distribution plan. The full court approves the new task distribution plan not later than by 1 March 2006.
[RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

§ 1386.  Term of authority of lay judges

 (1) The lay judges appointed to office before 1 January 2006 whose term of authority has not terminated are deemed to be appointed to office in the following courts:
 1) the lay judges of Tallinn City Court and Harju District Court are deemed to be lay judges of Harju District Court;
 2) the lay judges of Ida-Viru District Court, Narva City Court and Lääne-Viru District Court are deemed to be lay judges of Viru District Court;
 3) the lay judges of Pärnu District Court, Saare District Court, Lääne District Court, Järva District Court and Rapla District Court are deemed to be lay judges of Pärnu District Court;
 4) the lay judges of Tartu District Court, Jõgeva District Court, Viljandi District Court, Valga District Court, Põlva District Court and Võru District Court are deemed to be lay judges of Tartu District Court;

 (2) The term of authority of lay judges appointed before 1 January 2006 terminates upon expiry of the term specified in subsection 1 or subsection 4 of § 104 of this Act.
[RT I 2005, 71, 549 – entry into force 01.01.2006]

§ 1387.  Liquidation of Viru Circuit Court of Appeal

 (1) From 1 October 2008, any appeals received by Viru Circuit Court of Appeal are referred for judgment to Tartu Circuit Court of Appeal. Any interim appeals received by Viru Circuit Court of Appeal are adjudicated until the closing of the court in Viru Circuit Court of Appeal. On 31 December 2008, any court cases pending before Viru Circuit Court of Appeal are referred for judgment to Tartu Circuit Court of Appeal.

 (2) A judge of Viru Circuit Court of Appeal who upon the liquidation of the court is released from office on the basis of clause 5 of subsection 1 of § 99 of this Act and who by the time has at least 20 years of pensionable service of judge together with the length of service specified in subsection 2 of § 133 of this Act has the right to receive the judge’s old-age pension. In case the judge continues work in civil service, their pension together with the remuneration received in civil service may not exceed the amount received by them in the position of a judge.

 (3) Judges of Viru Circuit Court of Appeal must notify the Ministry of Justice not later than by 1 April 2008 of their desire to use the right arising from subsection 2 of this section to receive judge’s old-age pension or their desire to commence work from 1 January 2009 either in Viru District Court of Appeal or Tartu District Court of Appeal or their consent to their release from office on the basis of clause 5 of subsection 1 of § 99 of this Act. Non-submission of the notice is considered the desire of a judge of Viru Circuit Court of Appeal to commence work in Tartu Circuit Court of Appeal.

 (4) Where a judge of Viru Circuit Court of Appeal commences work on the basis of subsection 3 of this section as a judge of Viru District Court from 1 January 2009, their old-age pension is calculated on the basis of the judge’s salary in the circuit court of appeal valid at the time of grant of the pension taking into account the provisions of subsections 1 and 2 of § 1322 and subsection 1 of § 1326 of this Act, unless they are entitled to receive a more favourable judge’s old-age pension.
[RT I, 29.12.2012, 1 – entry into force 01.07.2013]

 (5) A judge of Viru Circuit Court of Appeal who uses the right arising from subsection 2 of this section to receive judge’s old-age pension is not paid the compensation arising from subsection 1 of § 86 of this Act.
[RT I 2008, 13, 85 – entry into force 24.03.2008]

§ 1388.  Termination of payment of additional remuneration to judges for years of service

  Upon termination of the payment of the additional remuneration to judges for years of service as specified in this Act, the judge’s salary may not decrease. Where the judge’s salary following the entry into force of this Act is smaller than the judge’s former salary, the judge is paid the former salary until the judge’s salary pursuant to this Act and the Salaries of Higher State Servants Act exceeds the former salary.
[RT I 2010, 1, 2 – entry into force 01.07.2013 (entry into force amended RT I, 29.12.2012, 1)]

§ 1389.  Term of office of directors of court of courts of first and second instance

  The term of authority of directors of court of courts of first and second instance who hold office as at the entry into force of subsection 3 of § 125 of this Act, remains in effect for five years after the entry into force of the Act.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 13810.  Special rule for application of subsection 2 of § 84 of this Act

  The holiday of 49 calendar days for judges of courts of first and second instance and of 56 calendar days for justices of the Supreme Court is preserved for two years from 1 April 2013 in case they serve as judges as at 1 April 2013.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 13811.  Lay judge’s pension for incapacity for work

 (1) A lay judge who has been established to have a permanent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act is entitled to an increase of the lay judge’s pension for incapacity for work pursuant to the wording of § 113 of this Act in force until 1 July 2016.
[RT I, 17.12.2015, 1 – entry into force 01.07.2016]

 (2) A lay judge who has been declared permanently incapacitated for work for a period of at least two years on the basis of the State Pension Insurance Act by the latest examination for establishing permanent incapacity for work and who submits an application for assessment of work ability not later than on the date of re-examination set out in the results of the examination for establishment of permanent incapacity for work and who is established to have partial or no work ability is paid a work ability allowance in an amount equal to the total amount of the pension for incapacity for work last paid to them on the basis of the State Pension Insurance Act and this Act, if this is larger than the work ability allowance granted to them on the basis of the Work Ability Allowance Act. The provisions of the Work Ability Allowance Act concerning a work ability allowance, including subsections 4 and 5 of § 27 of the Work Ability Allowance Act, apply upon payment of a pension for incapacity for work to a lay judge on the basis of this subsection.
[RT I, 13.12.2014, 1 – entry into force 01.07.2016 (entry into force changed – RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 139. – § 151. [Omitted from this text.]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2023
Avaldamismärge:RT I, 20.06.2022, 6

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  Käesolevas seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused.

§ 2.   Õigusemõistmine ja kohtu sõltumatus

  (1) Õigust mõistab ainult kohus.

  (2) Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse.

  (3) Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele.

§ 3.   Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised

  (1) Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.

  (2) Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.

  (3) Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.

  (4) Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

§ 4.   Kohtualluvus

  (1) Kohtualluvus sätestatakse seadusega.

  (2) Kohtuasja võib ühe kohtu alluvusest üle anda teisele kohtule üksnes seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 5.   Kohtu töökeel

  (1) Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimuvad eesti keeles.

  (2) Muu keele kasutamine kohtumenetluses sätestatakse kohtumenetluse seadustes.

§ 6.   Kohtu tööaeg

  (1) Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu.

  (2) Kohtuistungid peetakse tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni. Pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides.

  (3) Kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteo eest karistuse mõistmiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks võib kohtuistungit pidada ka muul ajal.
[RT I 2006, 15, 118 - jõust. 14.04.2006]

  (4) Valveaeg on aeg, millal kohtunik peab iseseisvalt korraldatud tööaja väliselt olema kättesaadav seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.
[RT I, 13.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 7.   Kohtuasutus

  (1) Kohtuasutused on maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus.

  (2) Kohtuasutusel on oma eelarve ja väikese riigivapi kujutisega pitsat.

  (3) Kohtuasutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 8.   Kohtuteenistus

  (1) Kohtuteenistus on töötamine kohtuasutuses. Kohtuteenistuses on kohtunikud ja kohtuteenistujad.

  (2) Kohtunikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Kohtuteenistujale kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 81.   Kohtuniku juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

  (1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka kohtuniku suhtes.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunik riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kohtu esimehele.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (4) Kohtu esimees määrab kohtuniku suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (5) Julgeolekukontrolli asutus esitab kohtuniku suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates kohtu esimehele. Kohtu esimees esitab põhjendatud taotluse kohtunikule salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmiseks koos julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega Riigikohtu üldkogule otsustamiseks, kas kohtunik on läbinud julgeolekukontrolli. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 82.   Menetlusdokumentide registreerimine kohtus

  (1) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumendid registreeritakse kohtute infosüsteemis ja kohtutoimikus. Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtu kantselei kodukorras.

  (2) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumente ei registreerita dokumendiregistris juhul, kui menetlusosalisele on tagatud juurdepääs menetlusdokumentidele veebilehe või infosüsteemi kaudu.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 10.01.2010]

2. peatükk ESIMESE ASTME KOHUS 

1. jagu Maakohus 
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 9.   Maakohus

  (1) Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse.

  (2) Maakohtud on:
  1) Harju Maakohus;
  2) Viru Maakohus;
  3) Pärnu Maakohus;
  4) Tartu Maakohus.

  (21) Maakohtul on üks või mitu kohtumaja.

  (3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad ning teeninduspiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.

  (4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 10.   Maakohtu tööpiirkond

  (1) Maakohtu tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Seadusega võib ette näha kohtud, kes lahendavad mõnda liiki kohtuasju tööpiirkonda arvestamata.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 101.   Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasja arutamise koht
[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 11.   Maakohtu kohtunike arv

  Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 111.   Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

  (1) Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3), kohtu üldkogu (§ 57 lõige 1) või kohtu esimees (§ 57 lõige 2) on ta määranud.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama maakohtu kohtumajas.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

§ 12.   Maakohtu esimees

  (1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus, võib kohtunike arv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratust.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (12) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse ringkonnakohtu kohtunik, säilitatakse talle ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (2) Maakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.

  (3) Maakohtu esimees:
  1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust;
  2) kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu;
  3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
  4) koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;
  41) kinnitab kohtunike valvegraafiku;
[RT I, 13.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  5) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

  (4) Kohtu esimehe võib valdkonna eest vastutav minister enne tähtaja lõppemist vabastada:
  1) tema enda soovil;
  2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata;
  3) tema valimisel või nimetamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni (edaspidi rahvusvaheline kohtuinstitutsioon) kohtunikuks (§ 581) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab valdkonna eest vastutav minister ära kohtu üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus kuulub.

  (6) Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

  (7) Kui kohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannete täitmisest.

  (8) Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused.

  (9) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (10) Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (11) Kui maakohtu esimees vabastatakse esimehe ülesannete täitmisest enne ametiaja lõppemist, pöördub kohtunik tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (13) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike arv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratust.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 121.   Maakohtu aseesimees ja kohtumaja juht
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (1) Maakohtu esimees nimetab igas kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast seitsmeks aastaks kohtumaja juhi, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht.

  (2) Maakohtu esimees, kelle alaline teenistuskoht on kohtumajas, kus kohtunikukohtade arv on üle 30, nimetab selle kohtumaja teenistuses olevate kohtunike seast seitsmeks aastaks aseesimehe, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kui kohtunikukohtade arv kohtumajas on üle 60, võib maakohtu esimees nimetada kuni kaks aseesimeest.

  (3) Kohtumaja juht ja aseesimees korraldavad kohtumaja ning maakohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidavad muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

  (4) Kohtumaja juhi ja aseesimehe võib maakohtu esimees enne tähtaja lõppemist kohtumaja juhi ja aseesimehe ülesannetest vabastada:
  1) tema enda soovil;
  2) maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.

  (5) Kohtumaja juhi või aseesimehe äraolekul võib teda asendada maakohtu esimehe määratud kohtunik.

  (6) Kui kohtumaja juht või aseesimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtumaja juhi ülesannete täitmisest.

  (7) Kohtumaja juhi ja aseesimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtunikul säilivad kohtuniku volitused.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 13.   [Kehtetu - RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 14.   Rahvakohtunik

  Maakohtu rahvakohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 15.   Kinnistusosakond

  (1) Tartu Maakohtus on kinnistusosakond.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

  (2) Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut, laevakinnistusraamatut.
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]

  (3) [Kehtetu - RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab kinnistusosakonna kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

§ 16.   Registriosakond

  (1) Tartu Maakohtus on registriosakond.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

  (2) Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registritele peab Tartu Maakohtu registriosakond informatiivse tähendusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrit, mille eesmärk on avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste üle arvestuse pidamine ning registriandmete kättesaadavaks tegemine. Registri pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2016, 14 - jõust. 11.01.2017]

  (3) [Kehtetu - RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab registriosakonna kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

§ 161.   Maksekäsuosakond

  (1) Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Maksekäsuosakonnas menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab maksekäsuosakonna kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

§ 17.   [Kehtetu - RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

2. jagu Halduskohus 

§ 18.   Halduskohus

  (1) Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.

  (2) Halduskohtud on:
  1) Tallinna Halduskohus;
  2) Tartu Halduskohus.

  (21) Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja.

  (3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister. Kohtumajade täpsed asukohad ning teeninduspiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.

  (4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 181.   Haldusasja arutamise koht
[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 19.   Halduskohtunike arv

  Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 191.   Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht

  (1) Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu üldkogu (§ 57) on ta määranud.

  (11) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama halduskohtu kohtumajas.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

§ 20.   Halduskohtu esimees

  (1) Halduskohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse halduskohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (2) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (3) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (4) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (5) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (6) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (7) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (8) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (9) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 201.   Kohtumaja juht

  (1) Halduskohtu esimees nimetab kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast seitsmeks aastaks kohtumaja juhi, kuulanud ära kohtumajas teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (2) Kohtumaja juht korraldab kohtumaja ning halduskohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

  (3) Kohtumaja juhi võib halduskohtu esimees enne tähtaja lõppemist vabastada:
  1) tema enda soovil;
  2) koostöö mittelaabumise tõttu halduskohtu esimehega.

  (4) Kohtumaja juhi äraoleku ajal võib teda asendada halduskohtu esimehe määratud kohtunik.

  (5) Kui kohtumaja juht vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtumaja juhi ülesannete täitmisest.

  (6) Kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastatud kohtunikul säilivad kohtuniku volitused.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 21.   [Kehtetu - RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

3. peatükk TEISE ASTME KOHUS 

§ 22.   Ringkonnakohus

  (1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid.

  (2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.
[RT I 2008, 13, 85 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna Halduskohus.

  (4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu Maakohus ja Viru Maakohus ning Tartu Halduskohus.
[RT I 2008, 13, 85 - jõust. 01.01.2009]

  (5) [Kehtetu - RT I 2008, 13, 85 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Ringkonnakohtu täpse asukoha määrab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 13, 85 - jõust. 01.01.2009]

  (7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 23.   Ringkonnakohtunike arv

  Ringkonnakohtu kohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära ringkonnakohtu esimehe arvamuse.

§ 24.   Ringkonnakohtu esimees

  (1) Ringkonnakohtu esimees nimetatakse teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse ringkonnakohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (2) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (3) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (31) Tallinna Ringkonnakohtu esimees annab riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist.
[RT I, 22.12.2014, 9 - jõust. 01.01.2015]

  (32) Ringkonnakohtute esimehed otsustavad kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud korras ning maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise §-s 452 sätestatud korras.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

  (4) Kohtu esimehe võib valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga teenistusest enne tähtaja lõppemist vabastada:
  1) tema enda soovil;
  2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata;
  3) tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 581) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab valdkonna eest vastutav minister ära kohtu üldkogu arvamuse.

  (6) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (7) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (8) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (9) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

4. peatükk RIIGIKOHUS 

§ 25.   Riigikohus

  (1) Riigikohus on riigi kõrgeim kohus.

  (2) Riigikohus asub Tartus.

  (3) Riigikohtus on 19 riigikohtunikku.

§ 26.   Riigikohtu pädevus

  (1) Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

  (2) Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik.

  (3) Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

§ 27.   Riigikohtu esimees

  (1) Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks.

  (2) Riigikohtu esimees:
  1) juhib ja esindab Riigikohut;
  2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks;
  3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
  4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

  (3) Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

  (4) Riigikohtu esimehe äraoleku ajal või volituste lõppemisel täidab Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud kolleegiumi esimees või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kolleegiumi esimees.

  (5) Riigikogu võib Vabariigi Presidendi ettepanekul vabastada Riigikohtu esimehe teenistusest tema enda soovil. Ametist tagasiastumisest teatab Riigikohtu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.

  (51) Riigikogu vabastab Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikohtu esimehe teenistusest tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 581) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]

  (6) Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist.

  (7) Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest.

  (8) Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused.

  (9) Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.

§ 28.   Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium

  (1) Riigikohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium.

  (2) Iga riigikohtunik kuulub ühte kolleegiumi. Riigikohtu üldkogu otsustab, millisesse kolleegiumi riigikohtunik kuulub, samuti kolleegiumidevahelise roteerumise korra ja tähtajad.

  (3) Riigikohtu esimehel on õigus kaasata Riigikohtu kodukorras ettenähtud korras asja läbivaatavasse kohtukoosseisu eri kolleegiumide kohtunikke.

  (4) Kolleegiumi esimehe nimetab Riigikohtu üldkogu kolleegiumi liikmete seast viieks aastaks.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (5) Kolleegiumi esimees täidab Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

§ 29.   Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

  (1) Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku.

  (2) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees. Teised liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu.

  (3) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmete volituste tähtaeg ja nende asendamise kord sätestatakse Riigikohtu kodukorras.

§ 30.   Riigikohtu üldkogu

  (1) Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud.

  (2) Riigikohtu üldkogu:
  1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid;
  2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks;
  3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused;
  4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;
  5) otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu;
  6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

  (3) Riigikohtu üldkogu kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe distsiplinaarasja algatamiseks kutsub üldkogu kokku ja seda juhatab kõige kauem kohtunikuteenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

  (4) Riigikohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üksteist kohtunikku. Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab Riigikohtu esimehe hääl.

  (5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus osa võtta Riigikohtu üldkogust, kui seal ei vaadata läbi kohtulahendeid. Valdkonna eest vastutaval ministril on üldkogul sõnaõigus. Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda sõnaõiguse.

§ 301.   Riigikohtu direktor

  (1) Riigikohtu direktor:
  1) korraldab Riigikohtu asjaajamist ja Riigikohtu vara kasutamist;
  2) vastutab Riigikohtu raamatupidamise korralduse eest;
  3) juhib ja korraldab õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste ja teenistujate tööd;
  4) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujaid, keda Riigikohtu kodukorra järgi ei nimeta ametisse Riigikohtu esimees;
  5) täidab muid Riigikohtu kodukorraga määratud ülesandeid.

  (2) Riigikohtu direktoril peab olema kõrgharidus. Direktori nimetab ametisse Riigikohtu esimees avaliku konkursi alusel viieks aastaks.

  (3) Riigikohtu direktori võib Riigikohtu esimees enne tähtaja lõppemist lisaks muudele avaliku teenistuse seaduses nimetatud alustele teenistusest vabastada ka Riigikohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu. Kui Riigikohtu direktor vabastatakse teenistusest käesolevas lõikes kehtestatud alusel, makstakse talle hüvitisena põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

§ 31.   Kohtunõunik

  (1) Kohtunõunik on Riigikohtu ametnik, kes üldistab kohtupraktikat ja osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel.

  (2) Kohtunõuniku täpsemad teenistuskohustused määratakse Riigikohtu kodukorraga.

  (3) Kohtunõunikuks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Kohtunõunik nimetatakse ametikohale kolmeks aastaks. Poolte kokkuleppel võib kohtunõuniku teenistussuhet pikendada.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016 - kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast 2016. aasta 1. augustit.]

  (5) Kui kohtunõuniku teenistussuhet pikendatakse või ta nimetatakse samale ametikohale järjest rohkem kui kaks korda, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul, loetakse kohtunõunik ametikohale nimetatuks määramata ajaks.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016 - kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast 2016. aasta 1. augustit.]

  (6) Kui kohtunõunik viiakse tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, hüvitab Riigikohus tema sõidu- ja majutuskulud Riigikohtu esimehe kehtestatud ulatuses ja korras.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 32.   Riigikohtu teenistujate töö tasustamine

  Riigikohtu kohtuteenistujate palgad ning lisatasude, preemiate ja toetuste maksmise korra määrab Riigikohtu eelarve piires kindlaks Riigikohtu esimees.

§ 33.   Riigikohtu kodukord

  (1) Riigikohtu töökorraldus nähakse ette Riigikohtu kodukorras, mille kinnitab Riigikohtu üldkogu.

  (2) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.

  (3) Riigikohtu sisekorraeeskirjad kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.

§ 34.   Kohtute infosüsteem

  (1) Kohtute infosüsteem on valdkonna eest vastutava ministri asutatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärk on kohtute töö korraldamine, statistika kogumine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (2) Andmekogu vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Andmekogu volitatud töötlejad on Justiitsministeerium ja Eesti Vabariigi kohtud.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (3) Registriandmete koosseisu, andmete esitamise korra ja andmetele juurdepääsuõiguse taotlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Kohtute infosüsteemi andmetele on juurdepääsuõigus:
  1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks;
  2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Kohtute infosüsteemi vastutav töötleja, volitatud töötleja ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmesaaja on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või teenistussuhte lõppemist. Keelatud on saadud andmeid väljastada kolmandatele isikutele, kui see ei ole ette nähtud seadusega. Andmesaaja on kohustatud andmeid kasutama üksnes taotletaval eesmärgil ning järgima käesoleva seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega sätestatud ja talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satuks isikute kätte, kellel ei ole nende töötlemise õigust.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Andmesaaja, kes kasutab andmeid seadusega sätestatud ülesande täitmiseks, on kohustatud vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale viivitamata teatama avastatud ebaõigetest, kaheldavatest või mittetäielikest andmetest.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

5. peatükk KOHTUNIKE OMAVALITSUS JA TÖÖJAOTUS 

§ 35.   Kohtu üldkogu

  (1) Igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud.

  (2) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb enamus kohtunikest.

  (3) Üldkogu kutsub kokku kohtu esimees iseseisvalt või vähemalt 2/3 kohtu kohtunike nõudmisel. Üldkogu eesistujaks on kohtu esimees.

  (4) Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab kohtu esimehe hääl.

  (5) Riigikohtu üldkogu tegevust reguleerib käesoleva seaduse § 30.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 36.   Kohtu üldkogu pädevus

  Kohtu üldkogu:
  1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;
  2) annab valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;
  3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes;
  4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 37.   Kohtunike tööjaotus

  (1) Kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme kohtutes nähakse ette tööjaotusplaanis.

  (11) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada enda töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (12) Esimese astme kohtuniku ametisse asumisel on tema töökoormus õigusemõistmisel esimesel kuuel kuul 90%.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (2) Töö tuleb kohtunike vahel jaotada, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
  1) tööjaotusplaani järgi tuleb kohtunike vahel jaotada kõik kohtusse läbivaatamiseks saabuvad asjad;
  2) asjad tuleb jaotada tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest;
  3) asjade jaotamisel jaotatakse võimalikult palju asju selles kohtumaja teenistuses olevate kohtunike vahel, kus asi kohtuistungil arutamisele tuleb;
  31) asjade jaotamine peab tagama kohtunike spetsialiseerumise;
[RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  4) asjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires;
  41) kohtu esimehele asjade jaotamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
  5) [kehtetu - RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Tööjaotusplaanis nähakse ette kohtu koosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord.

  (4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. Üldkogu võib tööaasta kestel tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.

  (41) Kohtute haldamise nõukoda kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud asjadele ja maksejõuetusasjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute haldamise nõukoja kehtestatud alustest.
[RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]

  (5) Igaüks võib tööjaotusplaaniga tutvuda kohtu kantseleis.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 371.   Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega

  (1) Kohtu esimees võimaldab kohtunikul töötada osalise töökoormusega seoses:
  1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega;
  2) osalise töövõimega.

  (2) Kohtu esimees võib kohtunikul lubada töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. Nimetatud üheaastast tähtaega võib pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel korraga ühe aasta võrra. Enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist kuulab kohtu esimees ära kohtu üldkogu arvamuse.
[RT I, 22.10.2021, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse kohtu esimehele vähemalt kaks nädalat enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.

  (4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega kohtuniku ametipalka.

  (5) Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega vormistatakse kohtu esimehe käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid, millise koormusega kohtunik töötab, millisel perioodil kohtunik osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 38.   Kohtunike täiskogu
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (1) Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud.

  (2) Kohtunike täiskogu koguneb igal aastal veebruari teisel reedel, kui Riigikohtu esimees ei kutsu täiskogu mõjuval põhjusel kokku muuks ajaks. Erakorralise kohtunike täiskogu võib kokku kutsuda valdkonna eest vastutav minister või Riigikohtu esimees.
[RT I, 28.01.2021, 1 - jõust. 08.02.2021]

  (21) Kohtunike täiskogu võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil.
[RT I, 28.01.2021, 1 - jõust. 08.02.2021]

  (3) Kohtunike täiskogu:
  1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja valdkonna eest vastutava ministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;
  2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi;
  3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõikega 1;
  4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis;
  5) valib kohtunikueksamikomisjoni esimese ja teise astme kohtu kohtunikest liikmed;
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
  6) valib kohtunikuabi konkursi komisjoni (edaspidi konkursikomisjon) kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
  7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
  8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni, Notarite Koja aukohtu ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
[RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
  9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.

  (4) Kohtunike täiskogu juhataja on Riigikohtu esimees, kui kohtunike täiskogu ei otsusta teisiti.

  (41) Kohtunike täiskogul võivad hääletamine ja valimised toimuda hääletamissedeliga, elektrooniliselt, kirjalikult või muul kohtunike täiskogu kodukorras sätestatud viisil.
[RT I, 28.01.2021, 1 - jõust. 08.02.2021]

  (5) Kohtunike täiskogu kodukord kehtestatakse täiskogul osalevate kohtunike häälteenamusega.

  (6) Kohtunike täiskogu tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.

  (7) [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (8) Kui kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg lõpeb tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist, loetakse tema ametiaeg pikenenuks uue liikme valimiseni täiskogu poolt.
[RT I, 28.01.2021, 1 - jõust. 08.02.2021]

6. peatükk KOHTUHALDUS, KOOLITUS JA JÄRELEVALVE 

§ 39.   Kohtuhaldus

  (1) Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule.

  (3) Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.

  (4) Kohtuhaldus peab tagama:
  1) võimaluse sõltumatult õigust mõista;
  2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused;
  3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe;
  4) õigusemõistmise kättesaadavuse.

§ 40.   Kohtute haldamise nõukoda

  (1) Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Valdkonna eest vastutav minister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.

  (2) Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või valdkonna eest vastutav minister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees.

  (3) Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium.

§ 41.   Kohtute haldamise nõukoja pädevus

  (1) Nõukoda annab nõusoleku:
  1) kohtu tööpiirkonna määramisel (§ 10 lõige 1, § 18 lõige 3);
  2) [kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
  3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel (§ 9 lõige 3; § 18 lg 3; § 22 lg 6);
  4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel (§ 11; § 19; § 23);
  5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20, § 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2);
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
  51) kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel (§ 991 lõige 2);
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
  6) rahvakohtunike arvu määramisel (§ 14);
  7) [kehtetu - RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
  8) [kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
  9) [kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]
  10) [kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
  11) Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel (§ 34 lõige 3);
  12) [kehtetu - RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013]
  13) rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramisel (§ 112 lõige 1);
[RT I 2006, 55, 411 - jõust. 23.12.2006]
  14) kohtunikule valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arvu määramisel (§ 76 lg 8).
[RT I, 13.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta.

  (3) Nõukoda:
  1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta (§ 55 lg 4);
  2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta (§ 99 lõike 1 punktid 5–8);
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
  3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);
  4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või valdkonna eest vastutava ministri algatusel.

  (4) Nõukoda kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused.
[RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 42.   Kohtu kodukord

  (1) Esimese ja teise astme kohtu töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu esimees kooskõlastatult kohtu üldkoguga. Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Kohtu kodukorras nähakse ette kohtu esimehe ja teiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded ning kohtu esimehele alluvate kohtuteenistujate ülesanded.

  (21) Kohtu kantselei kodukorras nähakse ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.

  (3) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.

  (4) Kohtuasutuse sisekorraeeskirjad ja ametijuhendid kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 43.   Kohtu eelarve

  (1) Esimese ja teise astme kohtute eelarved kinnitab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta (§ 41 lg 2).

  (2) Maakohtu eelarves näidatakse õigusemõistmise funktsiooni teostamiseks vajalikud kulutused kinnistusosakonna ja registriosakonna kulutustest eraldi.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (3) Eelarveaasta jooksul võib valdkonna eest vastutav minister kohtu eelarvekulusid muuta üksnes mõjuval põhjusel, kuulanud ära kohtu esimehe ja kohtudirektori arvamuse ning lähtudes kohtute haldamise nõukoja kujundatud põhimõtetest.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.

§ 44.   Kohtunike koolitus

  (1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kaks esimese astme, kaks teise astme ja kaks Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, valdkonna eest vastutava ministri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus.

  (2) Kohtunike koolituse aluseks on kohtunike koolituse strateegia ja iga-aastased koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programm. Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programmi koostab Riigikohus ja need kinnitab koolitusnõukogu. Järgmise aasta koolitusprogrammi esitab Riigikohus koolitusnõukogule hiljemalt 15. augustil. Koolitusnõukogu kinnitab kohtunike koolitusvajadust ja riigieelarves kohtunike koolituseks ettenähtud vahendeid arvestades koolitusprogrammi hiljemalt 1. oktoobril. Kohtunike koolituseks vajalikud õppe- ja metoodilised materjalid valmistab ette ning koolitajatega sõlmib kokkulepped Riigikohus.

  (3) Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammide koostamise aluseks on kohtunike koolitusvajadus ja koolituse tulemuste analüüs. Kohtunike koolitusvajaduse selgitab välja ja koolituse tulemusi analüüsib Riigikohus. Kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tulemuste analüüsimise metoodika töötab välja Riigikohus ning need kinnitab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu annab Riigikohtu esitatud iga-aastase ülevaate alusel hinnangu kohtunike koolituse tulemustele.

  (4) Riigikohus võib halduslepinguga volitada temale käesolevas paragrahvis pandud ülesandeid täielikult või osaliselt täitma teise isiku või asutuse, kui koolitusnõukogu on selle enne heaks kiitnud.

  (5) Koolitusnõukogu määrab igal aastal koolitusprogrammi osa, milles ettenähtud koolituse läbimine on kohtunikule kohustuslik.

  (6) Kohtunik osaleb koolitusel kohtu iga-aastase koolituskava alusel. Kohtu koolituskava kinnitab kohtu üldkogu. Koolitusel osalemise arvestust peetakse kohtus iga kohtuniku kohta vastavalt kohtu kodukorrale. Koolituskava täitmist kontrollib kohtu esimees.

  (7) Kohtunike koolitusprogrammi koostamiseks ja koolituse korraldamiseks vajalikud sihtotstarbelised vahendid nähakse ette Riigikohtu eelarves.
[RT I 2008, 20, 139 - jõust. 01.01.2009]

§ 45.   Järelevalve

  (1) Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtuniku üle, kes lahendab käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud korras teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja, on §-s 452 sätestatud korras ajutiselt kaasatud halduskohtu koosseisu või viibib §-s 583 sätestatud korras menetluslähetuses, teostab järelevalvet selle kohtu esimees, kus kohtunik alaliselt töötab. Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Kohtumaja juht võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi kohtumaja kohtunikelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

  (11) Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohtu esimees võib muu hulgas:
  1) määrata kohtunikule menetlustoimingu tegemiseks või sõltuvalt asjaoludest menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja;
  2) anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid;
  3) jaotada tööjaotusplaani arvestades kohtunike vahel ümber kohtuasju;
  4) erandjuhul kalduda töö jaotamisel kõrvale ka tööjaotusplaanist, eelkõige arvestades kohtuasja eripära, kohtuniku spetsialiseerumist ja kohtunike erinevat tööga koormatust.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus.

  (3) Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonnas teostavad järelevalvet kohtudirektor ja valdkonna eest vastutav minister. Kohtudirektori üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda nimetatud osakondade töötajatelt ja kohtu kohtudirektorilt seletusi, kontrollida asjaajamist, eelarve täitmist ja koguda muud vajalikku teavet. Järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 451.   Kohtuasja suunamine lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata

  (1) Maa- või halduskohtu esimehe taotlusel võivad ringkonnakohtute esimehed oma ühise otsusega suunata üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks, eelkõige kui on ilmne, et kohtus, mille esimees taotluse esitas, ei ole õigusemõistmise korrakohast toimimist võimalik tagada käesoleva seaduse § 45 lõikes 11 sätestatud meetmetega. Maakohtust on lubatud kohtuasja suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse. Teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasjade jaotamine toimub vastavalt teise kohtu tööjaotusplaanile, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest.

  (2) Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise tulemusel ei muutu. Kui teise kohtu kohtunik menetleb teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja alluvusjärgse kohtu nimel väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

  (3) Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestada kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

§ 452.   Maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutine kaasamine halduskohtu koosseisu

  (1) Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 154 lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 366 lõike 4 kohaselt laekunud teabe alusel võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks.

  (2) Kui halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik menetleb kohtuasja väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

  (3) Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestada maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

§ 46.   Kohtute aruandlus

  Esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav minister.

7. peatükk KOHTUNIKUKS NIMETAMINE 

§ 47.   Kohtunikule esitatavad nõuded

  (1) Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
  1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
[RT I 2008, 29, 189 - jõust. 01.07.2008]
  2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
[RT I 2009, 4, 27 - jõust. 26.01.2009]
  3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
  4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (11) [Kehtetu - RT I 2008, 29, 189 - jõust. 01.07.2008]

  (2) Kohtunikuks ei või nimetada isikut:
  1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
  2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud;
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  3) kes on advokatuurist välja heidetud;
  4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
  5) kes on pankrotivõlgnik;
  6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
  7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;
  8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 48.   Kohtuniku teenistusvanus

  Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]

§ 49.   Kohtuniku ametikitsendused

  (1) Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik võib täita ka muid kohtute seaduses sätestatud ülesandeid. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.
[RT I, 06.11.2019, 1 - jõust. 15.11.2019]

  (2) Kohtunik ei või olla:
  1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige;
  2) erakonna liige;
  3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;
  4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
  5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
[RT I 2006, 48, 357 - jõust. 18.11.2006]

§ 50.   Esimese astme kohtu kohtunik

  (1) Maa- või halduskohtu kohtunikuks (maa- või halduskohtunikuks) võib nimetada isiku:
  1) kellel on pärast käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatud kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat ja
[RT I, 13.03.2019, 1 - jõust. 23.03.2019]
  2) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

  (2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 51.   Ringkonnakohtu kohtunik

  (1) Ringkonnakohtu kohtunikuks (ringkonnakohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on:
  1) kogenud ja tunnustatud jurist ning
  2) sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

  (2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 52.   Riigikohtu kohtunik

  Riigikohtu kohtunikuks (riigikohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

§ 53.   Avalik konkurss

  (1) Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.

  (2) Avaliku konkursi maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu esimees.

  (3) Konkurss vaba kohtunikukoha täitmiseks kuulutatakse välja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus esitatakse Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist.

  (4) Kui vaba kohtunikukoht täidetakse käesoleva seaduse §-s 57 või 58 sätestatud korras, siis konkurssi välja ei kuulutata.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 54.   Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivuse selgitamine
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon. Kohtunikueksamikomisjon arvestab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ning võib teha järelepärimisi.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (11) Isiksuseomaduste hindamise vormid ja kord sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (2) Kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunikuks kandideerija riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kohtunikueksamikomisjoni kaudu Kaitsepolitseiametile.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Kohtunikuks kandideerija julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed kohtunikueksamikomisjonile kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse, kas taotluse esitanud isik vastab riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (6) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib kohtunikuks kandideerija kohtunikuks nimetada kolme aasta jooksul alates ajast, kui Kaitsepolitseiamet julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe kohtunikueksamikomisjonile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib isiku kohtunikuks nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (61) Eksamikomisjon võib taotleda:
  1) julgeolekukontrolli käigus kogutud andmete täpsustamist ja täiendamist;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud tähtaja jooksul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud üksikute asjaolude esinemise kontrollimist.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud andmete täpsustamiseks, täiendamiseks ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud asjaolu esinemise kontrollimiseks allkirjastab kohtunikuks kandideerija käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (7) Kohtunikueksamikomisjon edastab oma otsuse ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud dokumendid Riigikohtu üldkogule ning teeb otsuse teatavaks eksamineeritule.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 541.   Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontroll

  (1) Riigikohtu esimehe kandidaat peab enne Riigikohtu esimeheks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Riigikohtu esimehe kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

  (3) Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab Riigikohtu esimehe kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse Riigikohtu esimehe kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

  (6) Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad riigisaladuse seaduse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Vabariigi Presidendile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 55.   Kohtunikuks nimetamine

  (1) Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.

  (2) Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks.

  (3) Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.

  (31) Esimese astme kohtu teenistuses olev kohtunik viiakse üle teise astme kohtu kohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Kohtuniku volitused teise astme kohtus algavad Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevast.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (5) Esimese astme kohtuniku nimetamisel teise astme kohtunikuks ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teise astme kohtus.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 56.   Kohtunikuvanne

  (1) Ametisse nimetamisel annab kohtunik järgmise vande:
«Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

  (2) Riigikohtunikud annavad vande Riigikogu ees ja ülejäänud kohtunikud Vabariigi Presidendi ees.

  (3) Kohtunikuvande tekst säilitatakse kohtuniku isikutoimikus Riigikohtus.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 57.   Kohtuniku üleviimine

  (1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Esimese astme kohtuniku võib kohtu üldkogu määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse sama kohtu teise kohtumajja.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (2) Sama asula piires võib kohtu esimees õigusemõistmise korraldamise huvides määrata kohtuniku tema nõusolekuta alaliselt teenistusse teise sama kohtu kohtumajja. Kohtu esimees kuulab enne ära kohtu üldkogu arvamuse.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Kohtuniku üleviimisel teise sama astme või madalama astme kohtusse, välja arvatud Riigikohtu kohtuniku üleviimisel madalama astme kohtusse, ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub kohtus, kuhu kohtunik üle viidi.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 58.   Kohtuniku töötamine riigiteenistuses ja avalik-õiguslikus ülikoolis ning nimetamine riigi peaprokuröriks
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul konkursita üle viia riigiteenistusse, sealhulgas Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse, samuti avalik-õigusliku ülikooli õppejõu ametikohale. Kohtuniku võib tema soovil nimetada riigi peaprokuröriks või Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhatajaks. Riigiteenistuses ja avalik-õiguslikus ülikoolis töötamise ajal ning riigi peaprokuröriks või Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhatajaks nimetamisel peatuvad kohtuniku volitused, kuid säilivad kohtuniku muud tagatised.
[RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]

  (11) Kohtuniku üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale säilib kohtunikupalk. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikoha palk on kõrgem kohtunikupalgast, makstakse kohtunikule kõrgemat palka.

  (2) Kohtunik võib samasse kohtusse vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt üks kuu ette.

  (3) Riigikohtu üldkogu võib riigiteenistusest, avalik-õiguslikust ülikoolist, riigi peaprokuröri või Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja ametikohalt lahkuva kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtusse. Kui sellega seoses kohtunikule makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis kohtunik oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud samasse kohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk.
[RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]

  (4) Kui kohtunikul pärast riigiteenistusest, avalik-õiguslikust ülikoolist, riigi peaprokuröri või Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja ametikohalt lahkumist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse, vabastatakse kohtunik ametist ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk. Hüvitis arvutatakse selle määramise ajal kehtivast ametipalgast kohtunikukohal, millel kohtunik viimati enne riigiteenistusse või avalik-õiguslikku ülikooli siirdumist töötas.
[RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]

§ 581.   Kohtuniku töötamine rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]

  (1) Kohtuniku valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtuniku ametikohale, Euroopa prokuröri ametikohale, Euroopa delegaatprokuröri ametikohale või sellega võrdväärsele ametikohale, samuti kohtuniku osalemisel eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad.
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]

  (11) Kohtuniku osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil tuleb kooskõlastada kohtu esimehega ning esimese ja teise astme kohtu kohtunike puhul lisaks ka valdkonna eest vastutava ministriga. Kohtuniku osalemise korral rahvusvahelisel tsiviilmissioonil kohaldatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 04.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Kohtunik võib samasse kohtusse vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda. Tagasipöördumise soovist teatab kohtunik vastava kohtu esimehele kirjalikult:
  1) hiljemalt üks kuu enne kohtuniku teenistuse korralist lõppemist rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis, Euroopa Prokuratuuris või naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt;
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]
  2) hiljemalt üks kuu pärast kohtuniku teenistuse ennetähtaegset lõppemist rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis, Euroopa Prokuratuuris või naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt.
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagasipöördumise soovist tähtaegselt teatamata jätmise korral loetakse, et kohtunik ei soovi samasse kohtusse tagasi pöörduda.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Kui kohtunikul pärast rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni või Euroopa Prokuratuuri teenistusest lahkumist või rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasmist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale, võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtu vabale kohtunikukohale. Kui sellega seoses kohtunikule makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis kohtunik oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud samasse kohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk.
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]

  (4) Kui kohtunikul pärast rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni või Euroopa Prokuratuuri teenistusest lahkumist või rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasmist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse, vabastatakse kohtunik ametist vastavalt käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktile 6 ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk. Hüvitis arvutatakse selle määramise ajal kehtivast ametipalgast kohtunikukohal, millel kohtunik viimati enne rahvusvahelisse kohtuinstitutsiooni või Euroopa Prokuratuuri või rahvusvahelisele tsiviilmissioonile siirdumist töötas.
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]

  (5) Rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni või Euroopa Prokuratuuri teenistuses või eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil oldud aeg loetakse kohtunikuna töötatud aja hulka.
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]

§ 582.   Kohtuniku teenistuslähetus

  Kohtuniku teenistuslähetusse saatmise korral kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas avaliku teenistuse seaduse § 44.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 583.   Kohtuniku menetluslähetus

  (1) Kohtu esimees võib lähetada kohtuniku tema nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik korrakohase õigusemõistmise tagamiseks. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka kohtus, mille tööpiirkonnas asub tema alaline teenistuskoht.

  (2) Kui kohtunik arutab asja kohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

§ 59.   Kohtuniku teenistusleht

  (1) Kohtuniku kohta peetakse teenistuslehte, milles märgitakse:
  1) kohtuniku nimi ja isikukood;
  2) sünniaeg ja -koht;
  3) [kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  4) [kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  5) andmed õigushariduse ja akadeemilise kraadi kohta;
  6) ametivande andmise kuupäev;
  7) teenistuskäik;
  8) [kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]
  9) distsiplinaarkolleegiumi otsused ja karistuse kustutamise aeg.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Kohtuniku teenistuslehe pidamist korraldab Riigikohtu esimees.

  (3) [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Teenistusest lahkuvale kohtunikule antakse tema soovil teenistuslehe ärakiri.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 60.   Kohtuniku isikutoimik
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (1) Kohtuniku kohta peetakse isikutoimikut, kuhu võetakse:
  1) õigusharidust ja akadeemilist kraadi tõendava dokumendi ärakiri;
  2) kohtunikueksamikomisjoni otsus;
  3) isikutunnistuse ärakiri;
  4) kohtunikuks nimetamise otsus;
  5) distsiplinaarkolleegiumi otsused;
  6) kohtunikuametist vabastamise või tagandamise otsus.

  (2) Isikutoimikusse võib lisada muid kohtuniku kutsetegevust kajastavaid dokumente.

  (3) Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohtu esimees.

  (4) [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

8. peatükk KOHTUNIKUEKSAM 
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 61. – § 65. [Kehtetud - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 66.   Kohtunikueksam

  (1) Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada.

  (2) Kohtunikueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  (3) Kohtunikueksam korraldatakse vajaduse järgi, kuid vähemalt üks kord aastas. Kohtunikueksami aja ja koha määrab kohtunikueksamikomisjon.

  (4) Kohtunikueksami täpsem korraldus sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.

  (5) Kui isikut ei ole nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, peab ta kohtunikuks kandideerimiseks sooritama eksami uuesti.

  (6) Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 67.   Korduseksam
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (1) Kui kohtunikuks kandideerijal jääb kohtunikueksam sooritamata, võib ta selle uuesti teha kuue kuu möödudes arvates sooritamata jäänud kohtunikueksamist.

  (2) Kolmandat või enamat korda võib kohtunikueksamit teha kolme aasta möödudes arvates viimasest sooritamata jäänud kohtunikueksamist.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 68.   Eksamitulemuste hindamine
[Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 69.   Kohtunikueksamikomisjon

  (1) Kohtunikueksamikomisjon moodustatakse 16-liikmelisena kolmeks aastaks.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Kohtunikueksamikomisjoni kuuluvad kohtunike täiskogu valitud neli esimese ja neli teise astme kohtu kohtunikku, Riigikohtu üldkogu valitud neli riigikohtunikku, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane, valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja, advokatuuri juhatuse määratud vandeadvokaat ja riigi peaprokuröri määratud riigiprokurör. Kohtunikueksamikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (3) Kohtunikueksamikomisjoni esimees moodustab komisjoni pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks vähemalt viieliikmelised komisjonikoosseisud, milles on vähemalt kolm kohtunikku. Koosseisude moodustamise põhimõtted kehtestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (31) Kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale võib isik, keda see puudutab, esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse 14 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsuse kätte sai.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (4) Kohtunikueksamikomisjoni töökorra kinnitab kohtunikueksamikomisjon.

  (5) Kohtunikueksamikomisjoni tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.

9. peatükk KOHTUNIKU KOHUSTUSED 

§ 70.   Üldkohustused

  (1) Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust.

  (2) Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.

  (3) Kohtunik lähtub teenistuskohustuste täitmisel avaliku teenistuse seaduse §-dest 55 ja 56, § 58 lõikest 1 ja §-st 59.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 71.   Vaikimiskohustus

  (1) Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil.

  (2) Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa saamiseks võivad Riigikohtu üldkogu poole pöörduda asja menetlev kohus või uurimisasutus ning vaikimiskohustusega seotud kohtunik.

  (4) Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.

§ 72.   Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus

  (1) Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi.

  (2) Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.

§ 73.   Juhendamiskohustus

  (1) Kohtunik peab juhendama alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtunikke ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid. Kohtuniku juhendaja määrab kohtuniku ametisse asumisel üheks aastaks kohtu esimees. Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava.

  (2) Alla kolmeaastase staažiga kohtunikku juhendav kohtunik esitab kord kvartalis kuni juhendamisaja lõpuni kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta, hinnates tema sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning vajaduse korral esitab muid andmeid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 74.   Enesetäiendamine

  (1) Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses.

  (2) Ametisse asuv esimese ja teise astme kohtunik peab koolitusnõukogu määratud ajal läbima koolitusnõukogu kinnitatud ametioskuste koolitusprogrammi.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

10. peatükk KOHTUNIKU SOTSIAALTAGATISED 

§ 75.   Kohtuniku ametipalk

  (1) Kohtuniku ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega.

  (2) Alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtuniku ametipalk esimesel kuuel kuul arvates ametisse asumisest on 90% kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega määratud ametipalgast.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe, kohtumaja juhi ja kohtu aseesimehe ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku käskkirja alusel.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 76.   Kohtuniku lisatasud

  (1) Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest:
  1) 15% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 14;
  2) 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 15;
  3) 35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 30;
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
  4) 45% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 45.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (11) Viru Maakohtu esimehele makstakse lisatasu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kahekordses määras.
[RT I, 28.12.2016, 14 - jõust. 11.01.2017]

  (2) Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele makstakse kolleegiumi esimehe ülesannete täitmise eest lisatasu 15% tema ametipalgast.

  (3) Kohtu esimees määrab kohtumaja juhile lisatasu:
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
  1) 5% kohtuniku ametipalgast, kui kohtumajas on alalises teenistuses kuni kümme kohtunikku;
  2) 10% kohtuniku ametipalgast, kui kohtumajas on alalises teenistuses 11–14 kohtunikku;
  3) 15% kohtuniku ametipalgast, kui kohtumajas on alalises teenistuses üle 14 kohtuniku.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (31) Kohtu esimees määrab kohtu aseesimehele lisatasu 15% tema ametipalgast.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (4) Kohtunikku ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast. Ajal, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine on peatatud, juhendajale lisatasu ei maksta.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (5) Kohtunikule, kes täidab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seonduvaid teenistusülesandeid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodil, makstakse lisatasu.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (6) Kohtunikul, kes täidab tööülesandeid rahvusvahelise institutsiooni juures või kes osaleb eksperdina rahvusvahelises koostööprogrammis või muus rahvusvahelises koostöövormis, on õigus saada selle eest tasu.
[RT I, 06.11.2019, 1 - jõust. 15.11.2019]

  (7) Esimese astme kohtunikule makstakse lisatasu riigipühal ja nädalavahetusel valves oldud aja eest. Valveaja kestuseks loetakse kogu valveaja pikkus tundides. Lisatasu suurus ühe valveaja tunni eest on 10% kohtuniku töötunni tasust.
[RT I, 13.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 761.   Riigikohtu esimehe esinduskulud

  Riigikohtu esimehele makstakse igakuiselt 20% ametipalgast esinduskuludeks.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 77. – § 81. [Kehtetud - RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 82.   Pensioni suuruse muutmine

  (1) Kohtunikupension arvutatakse ümber, kui muutub ametikoha palk, mille järgi kohtunikupension on arvutatud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse pension ümber kohtuniku ametipalga muutumise ajast alates.
[RT I, 04.07.2014, 34 - jõust. 26.06.2014 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kohtute seaduse § 132.7 lõike 2 ja Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse § 3 punktiga 2 kohtute seaduse § 82 kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013.]

§ 83.   Hüvitis kohtuniku surma ja töövõime vähenemise korral
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  Kui kohtunik hukkub või sureb või kohtuniku töövõime väheneb seoses kohtuniku ametiülesannete täitmisega, maksab riik hüvitist avaliku teenistuse seaduse § 49 alusel ja korras.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 84.   Kohtuniku puhkus

  (1) Kohtunikul on õigus saada iga-aastast puhkust.

  (2) Kohtuniku põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Kohtunikule antakse lisapuhkust kokku kuni seitse kalendripäeva kohtunikuna töötamise aja eest järgmiselt:
  1) kaks kalendripäeva viieaastase kohtunikustaaži täitumisel;
  2) neli kalendripäeva kümneaastase kohtunikustaaži täitumisel;
  3) seitse kalendripäeva viieteistkümneaastase kohtunikustaaži täitumisel.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lisapuhkusele kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 68–71 põhipuhkuse kohta sätestatut.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (3) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Kohtunike puhkuste ajakava kinnitab kohtu esimees.

  (5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle kohtu üldkogu nõusolekul, kus kohtunik töötab.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (6) Käesolevas paragrahvis reguleerimata osas kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 43 lõikeid 1, 3 ja 4 ning § 48.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 85.   Kohtuniku ametiriietus

  (1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari.

  (2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta.

  (3) Talaari kirjelduse kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

§ 86.   Muud sotsiaaltagatised

  (1) Kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud kohtunikule makstakse hüvitisena viimase ametikoha kuue kuu ametipalk.

  (2) Hüvitist ei maksta kohtu esimehele, kes pärast kohtu esimehe ametikohalt vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna, ega kohtumaja juhile, kes pärast kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna.

  (3) Kui kõrgema astme kohtu kohtunik nimetatakse tema nõusolekul kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu madalama astme kohtu kohtunikuks, säilib tal ühe aasta jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega.

  (4) [Kehtetu - RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013]

11. peatükk KOHTUNIKU DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 87.   Distsiplinaarkaristuse määramise alus

  (1) Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse.

  (2) Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.

§ 88.   Distsiplinaarkaristused

  (1) Distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses;
  3) ametipalga vähendamine;
  4) ametist tagandamine.

  (2) Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.

  (3) Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist.

  (4) Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isiksuseomadusi ja muid süüteo asjaolusid.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (5) Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele.

  (6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt.

§ 89.   Ametipalga vähendamine

  Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.

§ 90.   Distsiplinaarsüüteo aegumine

  (1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või avastamisest kuus kuud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub:
  1) kohtuniku teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni;
  2) kohtuniku ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.

§ 91.   Distsiplinaarmenetluse algatamine

  (1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.

  (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on:
  1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes;
  2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes;
  3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes;
  4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes;
  5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes.

  (3) Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi.

§ 92.   Distsiplinaarsüüdistus

  (1) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse:
  1) süüdistatava nimi ning ametikoht;
  2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg;
  3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
  4) distsiplinaarmenetluse algataja nimi ning süüdistuse koostamise aeg ja koht.

  (2) Distsiplinaarmenetluse algataja edastab distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile, kes teatab sellest viivitamata kohtunikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud.

  (3) Kohtunikule, kelle vastu distsiplinaarmenetlus on algatatud, antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kümme päeva enne distsiplinaarkolleegiumi istungit. Kohtunikul või tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarasja materjalidega.

§ 93.   Distsiplinaarkolleegium

  (1) Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku.

  (2) Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks.

  (3) Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras.

  (4) Kodukorra kohaselt kaasab Riigikohus distsiplinaarasjade lahendamisse käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punkti 4 alusel valitud esimese ja teise astme kohtu kohtunikke.

  (5) Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust.

§ 94.   Distsiplinaarasja arutamine

  (1) Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium.

  (2) Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus.

  (3) Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme.

§ 95.   Ajutine teenistusest kõrvaldamine

  (1) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust, milles kohtunikku süüdistatakse.

  (2) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse.

  (3) Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata.

  (4) Kui distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest, võib ta kohtuniku palka samaks ajaks vähendada. Palka ei või vähendada rohkem kui poole võrra.

  (5) Kohtu esimees võib ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunikule panna õigusemõistmiseväliseid ülesandeid.

  (6) Määruse peale, millega on kohtunik ajutiselt teenistusest kõrvaldatud või millega on tema palka vähendatud, võib kohtunik esitada kaebuse Riigikohtu üldkogule määrusest teada saamisest alates kümne päeva jooksul.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 96.   Distsiplinaarkolleegiumi istung

  (1) Distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsutakse kohtunik, kelle distsiplinaarasja arutatakse. Kohtunikul võib olla esindaja. Vajaduse korral võidakse istungile kutsuda tunnistajaid ja teisi isikuid.

  (2) Distsiplinaarkolleegiumi istungil teeb eesistuja asjast ettekande, milles tutvustab distsiplinaarsüüdistust.

  (3) Kohtunik, kellele distsiplinaarsüüdistus on esitatud, annab asja kohta seletuse ning kuulatakse ära istungile ilmunud tunnistajate ja teiste isikute seletused. Distsiplinaarkolleegiumi liikmed võivad kohtunikku, kellele süüdistus on esitatud, ning tunnistajaid ja teisi istungile kutsutud isikuid küsitleda.

  (4) Kohtunikul, kelle distsiplinaarasja menetletakse, on õigus avaldada pärast tõendite uurimist asja kohta oma arvamus.

  (5) Distsiplinaarkolleegiumi istung protokollitakse.

§ 97.   Distsiplinaarkolleegiumi otsus

  (1) Kui kohtuniku süü on tõendatud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi ja määrab distsiplinaarkaristuse.

  (2) Kui kohtunik ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüdistuses õigeks.

  (3) Kohtunik, kellele on distsiplinaarkaristus määratud, võib esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse otsuse kuulutamisest alates 30 päeva jooksul.

  (31) Riigikohtu üldkogu võib distsiplinaarkolleegiumi otsuse:
  1) jätta muutmata;
  2) muuta ja mõista kohtuniku süüdi kergema distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning kergendada määratud distsiplinaarkaristust;
  3) jätta sisuliselt muutmata ja kergendada määratud distsiplinaarkaristust;
  4) tühistada ja kohtuniku õigeks mõista.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Kolleegiumi otsus jõustub pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, kui kohtunik pole esitanud kaebust Riigikohtu üldkogule. Riigikohtu üldkogule edasikaevatud distsiplinaarkolleegiumi otsus jõustub Riigikohtu üldkogu otsusena selle kuulutamisel.

§ 98.   Vähendatud palgaosa hüvitamine

  (1) Kui kohtunik mõistetakse distsiplinaarsüüdistuses õigeks, makstakse ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa ning seadusest tulenev intress kohtunikule välja.

  (2) Kui distsiplinaarkolleegium mõistab kohtuniku süüdi sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemises, mis on oluliselt kergem teost, milles süüdistatuna kohtunik oli ajutiselt teenistusest kõrvaldatud, võib kolleegium otsustada, et vähendatud palgaosa tuleb kohtunikule osaliselt või täielikult hüvitada.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel tuleb vähendatud palgaosa kohtunikule välja maksta distsiplinaarmenetluse lõpetamisest või distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.

12. peatükk KOHTUNIKU AMETIST VABASTAMINE JA TAGANDAMINE 

§ 99.   Kohtuniku ametist vabastamine

  (1) Kohtunik vabastatakse ametist:
  1) kohtuniku enda soovil;
  2) vanuse tõttu;
[RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]
  3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;
  4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada;
  5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral;
  6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest, Euroopa prokuröri ametikohalt või Euroopa delegaatprokuröri ametikohalt lahkumist või pärast naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse;
[RT I, 02.06.2020, 1 - jõust. 12.06.2020]
  7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega;
  8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise.

  (11) Kohtunikku ei vabastata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel ametist tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse kestel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (12) Kohtuniku teenistussuhe lõpeb tema surma korral.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (13) Ametist vabastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel esitab kohtunik avalduse vähemalt üheksa kuud enne soovitud vabastamise päeva. Kohtuniku avalduse alusel ja mõjuval põhjusel võib Riigikohtu esimees teha Vabariigi Presidendile või Riigikohtu üldkogule ettepaneku vabastada kohtunik ametist varem kui üheksa kuud pärast avalduse esitamist.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

  (2) Esimese ja teise astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul.

  (3) Riigikohtu esimehe vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 6 sätestatud juhul. Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikohtu üldkogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.
[RT I, 13.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 991.   Ametist vabastamine vanuse tõttu

  (1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.

  (2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldamise nõukoja ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat. Riigikohtu üldkogu otsus võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega salajasel hääletamisel.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (3) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul, kui selleks on õigusemõistmise korrakohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi.

  (4) Teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti.

  (5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral vabastatakse kohtunik ametist tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.
[RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]

  (6) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Sellisel juhul ei kaota kohtunik õigust käesoleva seaduse §-s 1322 või 1323 sätestatud kohtunikupensionile ning talle makstakse lisaks 25% kohtuniku ametipalgast. Volituste tähtaja määrab kohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu üldkogu. Kohtuniku volitusi võib pikendada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teenistusvanuse viimase ülemmäära saabumiseni. Kui kohtuniku volitusi pikendatakse käesolevas lõikes sätestatud korras, võib kohtunike arv kohtus olla suurem käesoleva seaduse §-de 11, 19 ja 23 alusel määratust.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

§ 100.   Ametist vabastamine sobimatuse tõttu

  (1) Ametisse sobimatuse tõttu võib kohtuniku ametist vabastada üksnes kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest, kui kohtunik on tunnistatud ametisse sobimatuks Riigikohtu üldkogu otsusega.

  (2) Kohtu esimees esitab kohtunikueksamikomisjonile üks kord aastas arvamuse ja käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud aruande kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta. Arvamuse esitamise vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (3) Kohtuniku ametisse sobivuse hindamisel arvestab Riigikohtu üldkogu distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi ettepanekut, kohtunikueksamikomisjoni arvamust ja kohtuniku tööd iseloomustavaid muid andmeid.

  (4) Kohtunikueksamikomisjon viib läbi istungi, kus kuulatakse ära kohtunik, kelle sobivust hinnatakse.

  (5) Vähemalt kümme päeva enne kohtuniku mittesobivuse arutamist Riigikohtu üldkogu istungil esitatakse kohtunikule, kelle sobivust ametisse hinnatakse, distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi põhistatud ettepanek tema ametist vabastamiseks ja kohtunikueksamikomisjoni arvamus ning võimaldatakse tal tutvuda kogutud materjaliga.

§ 101.   Kohtuniku ametist tagandamine

  Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast.

13. peatükk RAHVAKOHTUNIK 

§ 102.   Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises

  (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras.

  (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 103.   Rahvakohtunikule esitatavad nõuded

  (1) Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.
[RT I 2009, 4, 27 - jõust. 26.01.2009]

  (2) Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
  1) süüdi mõistetud kuriteo eest;
  2) pankrotivõlgnik;
  3) tervise tõttu sobimatu;
  4) omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks;
  5) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;
  6) kaitseväeteenistuses;
  7) advokaat, notar või kohtutäitur;
  8) Vabariigi Valitsuse liige;
  9) valla- või linnavalitsuse liige;
  10) Vabariigi President;
  11) Riigikogu liige.
  12) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada.

§ 104.   Rahvakohtuniku volituste tähtaeg

  (1) Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks.

  (2) Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.

  (3) Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maakohtu esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette.

  (4) Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal, jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 105.   Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegne lõpetamine

  (1) Rahvakohtuniku volitused lõpetatakse, kui ilmneb käesoleva seaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib rahvakohtuniku volitused lõpetada tema avalduse alusel.

  (2) Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab käesoleva seaduse §-s 108 nimetatud komisjon maakohtu esimehe ettepanekul.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 106.   Rahvakohtunikukandidaadi valimise kord

  (1) Kandidaate võib esitada omavalitsusüksuse volikogu iga liige.

  (2) Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.

  (3) Maakohtu tööpiirkonda kuuluva omavalitsusüksuse volikogu esitatavate kandidaatide arvu määrab kohtu esimees. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 107.   Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri

  (1) Rahvakohtunikukandidaatide nimekirja esitab omavalitsusüksuse volikogu maakohtule vähemalt kaks kuud enne rahvakohtunike volituste lõppemist. Nimekirjas märgitakse rahvakohtunikukandidaadi nimi, isikukood, aadress, töökoht ning amet või tegevusala.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

  (2) Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kaks kuud enne varem nimetatud rahvakohtunike volituste lõppemist. Nimekirja esitab avaldamiseks omavalitsusüksuse volikogu.

  (3) Avaldada tuleb rahvakohtunikukandidaadi nimi, isikukood, töökoht ja amet või tegevusala.
[RT I, 06.11.2019, 1 - jõust. 15.11.2019]

  (4) Igaühel on õigus rahvakohtunikukandidaadi rahvakohtunikuks nimetamine vaidlustada maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjonis.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

  (5) Teade vaidlustamise õiguse kohta ja vaidlustamise kord avaldatakse koos rahvakohtunikukandidaatide nimekirjaga väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 108.   Rahvakohtuniku nimetamine

  (1) Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees.

  (2) Rahvakohtunike nimetamise komisjoni kuuluvad maakohtu esimees ja kohtu üldkogu valitud kohtunik ning maakohtu tööpiirkonda kuuluva iga kohtumaja juht või kohtumaja juhi poolt sama kohtumaja kohtunike hulgast nimetatud esindaja. Komisjoni esimeheks on kohtu esimees.
[RT I 2006, 55, 411 - jõust. 23.12.2006]

  (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjon teeb otsuse kohalolevate liikmete häälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav komisjoni esimehe hääl.
[RT I 2006, 55, 411 - jõust. 23.12.2006]

  (4) Komisjon nimetab rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid.

  (5) Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.

§ 109.   Rahvakohtuniku vanne

  Rahvakohtunik annab kohtu üldkogu ees järgmise vande:
«Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

§ 110.   Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises

  (1) Rahvakohtunikud kutsutakse kohtusse õigusemõistmises osalema arvestusega, et rahvakohtunikud osaleksid õigusemõistmises võimalikult võrdselt.

  (2) Kui rahvakohtunik ei saa kohtuistungile ilmuda, kutsutakse tema asemel istungile teine rahvakohtunik.

§ 111.   Rahvakohtuniku kohustused

  (1) Õigusemõistmises osalema kutsutud rahvakohtunik on kohustatud ilmuma kohtuistungile.

  (2) Kui rahvakohtunik ei saa kohtuistungil mõjuval põhjusel osaleda, peab ta sellest kohtule viivitamata teatama.

  (3) Rahvakohtuniku kohta kehtivad käesoleva seaduse §-des 70–72 loetletud kohustused.

  (4) Rahvakohtunikule võib ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult tema tööpiirkonna maakohtu esimehe nõusolekul.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 112.   Rahvakohtunikule tasu maksmine

  (1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Valdkonna eest vastutav minister ei tohi määrusega kehtestatavat rahvakohtuniku tasu suurust vähendada.
[RT I 2006, 55, 411 - jõust. 23.12.2006]

  (2) Rahvakohtunikule hüvitatakse õigusemõistmises osalemisega seotud kulud.

  (3) Tööandja peab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise ajaks tööst vabastama.

  (4) [Kehtetu - RT I 2006, 55, 411 - jõust. 23.12.2006]

§ 113.   Rahvakohtuniku pension

  (1) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (2) Kui isik sureb rahvakohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud kuritegeliku ründe tagajärjel, suurendatakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule perekonnaliikmele makstavat riiklikku toitjakaotuspensioni 20%.

  (3) Rahvakohtunikupensioni see osa, mis ületab riiklikku pensioni või ei ole sellega kaetud, makstakse riigieelarve täiendavatest vahenditest.

14. peatükk KOHTUNIKUABI 

§ 114.   Kohtunikuabi õiguslik seisund

  (1) Kohtunikuabi on kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid.

  (2) Kohtunikuabi on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.

  (3) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

§ 115.   Kohtunikuabile esitatavad nõuded

  (1) Kohtunikuabiks võib nimetada isiku, kes:
  1) vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele ja
  2) on täitnud kohtunikuabi ettevalmistuskava, kui konkursikomisjon ei ole isikut kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastanud.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kes on sooritanud kohtunikueksami.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (3) Kohtunikuabiks ei või nimetada käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut ega isikut, kes on kohtuniku ametist vabastatud käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 3 alusel.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

§ 116.   Kohtunikuabi ametikitsendused

  Kohtunikuabi kohta kehtivad kohtuniku ametikitsendused.

§ 1161.   Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkurss
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Avaliku konkursi kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja leidmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkursil osaleja peab vastama käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 ja § 115 lõikes 3 kehtestatud nõuetele.

  (3) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjate arvu määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkursi korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Konkursikomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 117.   Kohtunikuabi ettevalmistuskava
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja saab väljaõppe töötamiseks kohtunikuabina.

  (2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava koostab konkursikomisjon, arvestades ettevalmistuskava täitja varasemat töökogemust. Konkursikomisjon määrab esimese astme kohtu, kus kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetakse. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja juhendaja määrab kohtudirektor kohtunikuabide hulgast. Perioodiks, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine toimub kohtu õigusteenistuses, määrab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjale kohtunikust juhendaja kohtu esimees.

  (3) Ettevalmistuskava täitjale kohaldatakse kava täitmise ajal avaliku teenistuse seaduse §-e 50, 51, 54–56 ja 58 ning korruptsioonivastase seaduse § 3 lõikeid 1–3 ning §-e 4–7, 11, 17–19 ja 21.

  (4) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja poolt põhjustatud kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse ametniku varalise vastutuse ja riigivastutuse seaduse regressi sätteid. Kahju hüvitamisel loetakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja põhipalgaks kohtunikuabi ametipalk.

  (5) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tähtaja määrab konkursikomisjon. Määratud tähtaega võib konkursikomisjon põhjendatud juhul kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja taotlusel pikendada.

  (6) Kohtunikuabi ettevalmistuskava loetakse täidetuks kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja aruandele tugineva konkursikomisjoni otsusega. Kui isikut ei ole kohtunikuabiks nimetatud viie aasta jooksul pärast ettevalmistuskava täidetuks lugemist, peab ta kohtunikuabiks kandideerimiseks täitma ettevalmistuskava uuesti.

  (7) Kohtunikuabi ettevalmistuskava ei loeta konkursikomisjoni otsusega täidetuks, kui:
  1) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja ei ole konkursikomisjoni määratud tähtaja jooksul kohtunikuabi ettevalmistuskava täitnud;
  2) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja paneb toime vääritu teo;
  3) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja ei ole konkursikomisjonilt taotlenud kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tähtaja pikendamist või
  4) konkursikomisjon ei ole ettevalmistuskava täitmise tähtaega pikendanud.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1171.   Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija esitab enda kohta konkursikomisjonile andmed, mille koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on valdkonna eest vastutaval ministril tema poolt volitatud ametnike kaudu õigus:
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
  1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija andmete kohta;
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
  2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata.

  (4) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerijat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja võimaldatakse tal tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (5) Kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija esitas konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, arvatakse ta konkursikomisjoni otsusega konkursilt välja.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1172.   Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastamine

  Konkursikomisjon võib vabastada kohtunikuabi ettevalmiskava täitmisest isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud õigusalaseid teadmisi eeldaval ameti- või töökohal ning kelle puhul konkursikomisjon leiab, et varasem töökogemus lubab isikul kohtunikuabi ametisse asuda kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmata.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1173.   Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise peatamine

  (1) Konkursikomisjon peatab otsusega kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise:
  1) emapuhkuse ja isapuhkuse ajaks ning ajaks, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjal on õigus olla vanemapuhkusel, kuid mitte kauemaks kui lapse kolmeaastaseks saamiseni;
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
  11) lapsendajapuhkusel viibimise ajaks;
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
  2) aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks;
  3) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjale kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral süüdistuse esitamisest kuni kriminaalasja lõpetamiseni või kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja õigeksmõistmiseni.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel peatatakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja avalduse alusel.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1174.   Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpetamine

  Konkursikomisjon lõpetab otsusega kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise:
  1) ebarahuldavate tulemuste tõttu;
  2) kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja paneb toime vääritu teo;
  3) kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 118.   Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise aruanne
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja esitab konkursikomisjonile kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise kohta kirjaliku aruande.

  (2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja juhendaja esitab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpus konkursikomisjonile kirjaliku arvamuse kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tulemuste kohta.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 119.   Konkursikomisjon
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Konkursikomisjon moodustatakse seitsmeliikmelisena viieks aastaks. Konkursikomisjoni kuuluvad:
  1) kaks kohtunike täiskogu valitud esimese astme kohtunikku ja üks asendusliige;
  2) kohtunike täiskogu valitud ringkonnakohtu kohtunik ja tema asendusliige;
  3) kaks valdkonna eest vastutava ministri määratud kohtunikuabi ja üks asendusliige;
  4) valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliige;
  5) Notarite Koja määratud notar ja tema asendusliige.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab konkursikomisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe.

  (3) Konkursikomisjon:
  1) viib läbi kohtunikuabi ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkursi;
  2) otsustab ettevalmistuskava täitjad ja nende jagunemise kohtute vahel;
  3) määrab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tähtaja ja põhjendatud juhtudel pikendab seda;
  4) otsustab, kas lugeda kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetuks.

  (4) Konkursikomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt neli liiget. Konkursikomisjon võtab otsuse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 120.   Kohtunikuabi ametikohale kandideerimine

  (1) Kohtunikuabid nimetatakse ametisse avaliku konkursi korras.

  (2) Avaliku konkursi kohtunikuabi vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (3) Kohtunikuabi ametikohale võivad kandideerida isikud, kes vastavad kohtunikuabi kohta kehtestatud nõuetele.

  (4) Kohtunikuabi nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (5) Kohtunikuabi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuus kuud. Kohtunikuabile määrab katseajaks juhendaja kohtudirektor.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 121.   Kohtunikuabi vanne

  Kohtunikuabi annab ametisse astudes valdkonna eest vastutava ministri ees järgmise vande:
«Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

§ 122.   Kohtunikuabi ametipalk ja lisatasud

  (1) Kohtunikuabi ametipalk on pool esimese astme kohtu kohtuniku ametipalgast.

  (2) Katseajal on kohtunikuabi ametipalk 90% kohtunikuabi ametipalgast.

  (3) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal lisatasu 5% kohtunikuabi ametipalgast.

  (31) Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna juhatajale makstakse lisatasu juhatamisega seotud kohustuste täitmise eest 35% kohtunikuabi ametipalgast.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

§ 123.   Kohtunikuabi sotsiaaltagatised
[Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 124.   Kohtunikuabi töötamine Justiitsministeeriumis ja kõrgkoolis

  Kohtunikuabi võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul üle viia Justiitsministeeriumi teenistusse või kohtunikuabisid ettevalmistava rakenduskõrgkooli õppejõuks. Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 58 sätestatut.

15. peatükk KOHTUTEENISTUJAD 

§ 125.   Kohtudirektor

  (1) Kohtudirektor:
  1) korraldab kohtuasutuse asjaajamist;
  2) korraldab kohtuasutuse vara kasutamist;
  3) valmistab kooskõlastatult kohtu esimehega ette kohtuasutuse eelarve eelnõu ja esitab selle valdkonna eest vastutavale ministrile;
  4) käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid;
  5) vastutab kohtuasutuse raamatupidamise korralduse eest;
  6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujad;
  7) täidab muid kohtu ja kohtu kantselei kodukorraga määratud ülesandeid.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib anda kohtudirektori töövaldkonda kuuluvate küsimuste korraldamiseks käskkirju.

  (3) Kohtudirektoril peab olema kõrgharidus. Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister viieks aastaks. Kohtudirektor nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel, kandideerijate usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 1171.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada, et mitmel justiitsasutusel on üks kohtudirektor.

  (41) Maakohtul, mille struktuuriüksuseks on käesolevas seaduses nimetatud osakond, võib olla ka üksnes vastava osakonna tegevusvaldkonna eest vastutav kohtudirektor.
[RT I, 20.06.2020, 1 - jõust. 30.06.2020]

  (5) Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori põhipalk ja muutuvpalk määratakse avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud palgajuhendis.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 1251.   Kohtujurist

  (1) Kohtujurist on kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetlemiseks ettevalmistamisel ja menetlemisel kohtumenetluse seaduses ettenähtud ulatuses iseseisvalt või kohtuniku järelevalve all.

  (2) Kohtujurist on pädev tegema ka neid toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik.
[RT I, 06.02.2014, 13 - jõust. 04.02.2014 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab kohtute seaduse § 125¹ lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lõike 8 osas, mille kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtujurist, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.]

  (3) Kohtujurist on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.

  (4) Kohtujuristiks võib nimetada isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele. Kohtujuristiks ei või nimetada isikut, keda avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei või võtta teenistusse ametnikuna.

  (5) Kohtujuristi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Konkursi korraldab ning kohtujuristi nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimees. Kohtujuristi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuus kuud.

  (51) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi kohtujuristidele, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama kohtuasutuse sees.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (6) Kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast.
[RT I, 29.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (7) Vanemkohtujuristiks nimetatakse isik, kes on vähemalt kolm aastat töötanud kohtujuristina ja sooritanud kohtunikueksami.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 126.   Kohtukordnik

  (1) Kohtukordnik on kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda, toimetada isikutele kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras määratud ülesandeid, mis kuuluvad kordnikukohustuste hulka. Kohtukordnikul on samad õigused, mis on abipolitseiniku seaduse § 12 ja 4. peatüki 2. jao kohaselt abipolitseinikul ning korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–3, § 34, § 38 lõigete 1 ja 2, § 46, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 ning § 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (11) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kohtukordnikele erivahendi ja relva väljastamise ja tagastamise ning relva kandmise korra.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (2) Kutsete ja teadete kättetoimetamise eest makstakse kordnikule lisatasu. Lisatasu määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (3) Kohtukordnikule hüvitatakse ametiülesannete täitmisel ühissõiduki kasutamisest tekkivad sõidukulud.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib halduslepingu alusel üle anda äriühingule.

§ 127.   Muud kohtuteenistujad

  Käesolevas peatükis nimetamata kohtuametnike ja kohtu töötajate teenistuskohustused määratakse kohtu kodukorras ja kohtu kantselei kodukorras.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 1271.   Kohtuteenistuja ametiriietus

  Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus kohtuteenistujale tasuta.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

16. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 128.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  (2) Käesoleva seaduse § 61 lõiget 5, § 76 lõikeid 1 ja 5, §-sid 122, 134 ja 146 rakendatakse alates 2002. aasta 1. juulist.

§ 129.   Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi moodustamine

  Käesoleva seaduse alusel moodustatakse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 2003. aasta 1. jaanuariks.

§ 1291.   Riigikohtu kolleegiumi esimehe volitused

  Enne 2015. aasta 1. jaanuari nimetatud Riigikohtu kolleegiumi esimehe volituste tähtaega arvestatakse 2015. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 1292.   Kohtunõuniku ametisse nimetamine

  Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast 2016. aasta 1. augustit.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 130.   Distsiplinaarkolleegiumi moodustamine

  (1) Distsiplinaarkolleegiumi moodustamisel valib kohtunike täiskogu distsiplinaarkolleegiumisse kaks ringkonnakohtu kohtunikku ja kaks esimese astme kohtunikku kaheks aastaks ning kolm ringkonnakohtu kohtunikku ja kolm esimese astme kohtunikku kolmeks aastaks.

  (2) Kuni käesoleva seaduse alusel distsiplinaarkolleegiumi moodustamiseni täidab tema ülesandeid senine distsiplinaarkomisjon. Käesoleva seaduse alusel tuleb distsiplinaarkolleegium moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

§ 131.   Kohtu esimeeste ja kohtudirektorite volitused

  (1) Seaduse jõustumisel ametisoleva kohtu esimehe volituste tähtaeg algab käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Kohtu kohtudirektor nimetatakse avaliku konkursi teel hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Avaliku konkursi alusel kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 1311.   Kohtunikuabile esitatavate nõuete erisused

  (1) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kellel on rakenduskõrgkoolis omandatud kohtunikuabi eriharidus.

  (2) Kohtunikuabi eriharidust andva rakenduskõrgkooli lõpetamisel loetakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetuks.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1312.   Kohtuametniku kohtujuristi ametikohale nimetamine

  Konsultandi või muu kohtuametniku võib kohtujuristi ametikohale nimetada üksnes käesoleva seaduse § 1251 lõikes 5 nimetatud korras ning juhul, kui ta vastab käesoleva seaduse § 1251 lõikes 4 kehtestatud nõuetele.
[RT I, 29.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 1313.   Kohtunikuabi koondamishüvitis

  Enne 2015. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud kohtunikuabile, kes vabastatakse teenistusest ametikoha koondamise tõttu ja kes on enne koondamist kohtunikuabina töötanud vähemalt ühe aasta, makstakse hüvitisena kohtunikuabi kuue kuu ametipalk.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 132.   Kohtunikueksamikomisjoni moodustamine

  (1) Käesoleva seaduse alusel tuleb kohtunikueksamikomisjon moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

  (11) Käesoleva seaduse § 69 lõikeid 1–3 rakendatakse alates 2015. aasta kohtunikueksamikomisjoni liikmete valimisest.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Kuni käesoleva seaduse alusel kohtunikueksamikomisjoni moodustamiseni täidab komisjoni ülesandeid senine kohtunikueksamikomisjon.

  (3) Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistus jätkub senise kava alusel kuni selle vastavusse viimiseni käesoleva seadusega. Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistusaega võib lühendada, kuid mitte rohkem kui aasta võrra.

§ 1321.   Kohtunikupension

  Kohtunikupension on:
  1) kohtuniku vanaduspension;
  2) kohtuniku väljateenitud aastate pension;
  3) kohtuniku töövõimetuspension;
  4) kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 1322.   Õigus kohtuniku vanaduspensionile

  (1) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensionieas oleval isikul, kes on:
  1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 15 aastat;
  2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž;
  3) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt kümme aastat ning kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
  4) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž ning kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (21) Kohtunikul, kellel on tuvastatud 100, 90 või 80%-line püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus taotleda kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]
[RT I, 21.12.2017, 46 - jõust. 19.12.2017 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusvastaseks ning kehtetuks kohtute seaduse § 132² lõike 2¹ osas, milles see norm ei näe ette kohtuniku vanaduspensioni taotlemise õigust kuni 1. juulini 2016 kehtinud KS § 132² lõike 2 alusel kohtunikule, kelle enne 1. juulit 2016 tekkinud 100-, 90- või 80-protsendilist püsivat töövõime kaotust ei tuvastatud kohtuniku terviseseisundist tulenevatel objektiivsetel põhjustel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 1. juulit 2016, ega võimalda kohtunikul püsiva töövõime kaotuse tekkimise aja tagasiulatuvat tuvastamist.]

  (3) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensioni eas oleval isikul, kes on:
  1) olnud Riigikohtu esimees pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning enne 2013. aasta 1. juulit või
  2) 2013. aasta 1. juulil Riigikohtu esimees või
  3) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja nimetatakse Riigikohtu esimeheks pärast 2013. aasta 1. juulit.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 1323.   Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile

  Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile, sõltumata vanusest, on isikul, kes on:
  1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 30 aastat;
  2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalik staaž.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 1324.   Õigus kohtuniku töövõimetuspensionile

  (1) Kohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 2016. aasta 1. juulit, on õigus taotleda töövõimetuspensioni, mis määratakse kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse redaktsiooni alusel.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (2) Kohtunikule, kes saab töövõimetuspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse redaktsiooni alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist töövõimetuspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (3) Kui kohtuniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle tema soovil vanaduspensioni maksmist senise töövõimetuspensioni suuruses.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 1325.   Õigus kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensionil

  Kohtuniku perekonnaliikmele, kellel on õigus kohtuniku toitjakaotuspensionile tekkinud enne 2016. aasta 1. juulit, määratakse ja makstakse see lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]
[RT I, 17.03.2021, 2 - jõust. 16.03.2021 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab kohtute seaduse § 132.5 kehtetuks osas, milles see välistab pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja enne 2013. aasta 2. juulit ametis olnud kohtuniku perekonnaliikmele kohtuniku toitjakaotuspensioni määramise ja maksmise.]

§ 1326.   Kohtunikupensioni suurus

  (1) Kohtuniku vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus on 75% tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.

  (2) Riigikohtu esimehe või isiku, kes on olnud Riigikohtu esimees, vanaduspensioni suurus on 75% Riigikohtu esimehe ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähemalt viis aastat, ja 50%, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähem kui viis aastat.

  (3) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (31) Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni käesoleva seaduse § 1322 lõike 1 punktide 3 või 4 alusel, jätkatakse pärast:
  1) püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata;
  2) Töötukassa poolt tuvastatud puuduva töövõime kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet uuesti hindamata.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (32) Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist kohtuniku vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (4) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 1327.   Kohtunikupensioni määramine ning maksmine

  (1) Kohtunikupensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.03.2018]
[RT I, 04.07.2014, 34 - jõust. 26.06.2014 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kohtute seaduse § 132.7 lõike 2 ja Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse § 3 punktiga 2 kohtute seaduse § 82 kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013.]
[RT I, 28.02.2023, 15 - jõust. 23.02.2023 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab kohtute seaduse § 132.7 lõike 2 lauseosa „välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension” põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.]

  (3) Kohtuniku vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ja toitjakaotuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava vanaduspensioni, ning töövõimetuspension makstakse riigieelarvest.
[RT I, 19.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.

  (5) Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.

  (6) Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest. Nimetatud pension võetakse ära isikult, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise vastases kuriteos.

  (7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.

  (8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensioni või kohtuniku väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas seaduses sätestatud pensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

  (9) Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 1328.   Püsiva töövõimetusega kohtunik

  Kohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus 100, 90 või 80% riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 1322 lõikes 1 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 133.   Kohtunikupensioni maksmine

  (1) Kohtuniku vanaduspensioni saamiseks vajaliku kohtunikustaaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kohtunikuna töötatud aeg.

  (2) Seaduse jõustumiseni ametissenimetatud kohtunike pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse töötamine kodumaise kõrgkooli teaduskraadiga õigusteaduse õppejõuna, vandeadvokaadina, prokurörina või õiguskantslerina või mõnel teisel juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Käesolevas lõikes sätestatu ei laiene väljateenitud aastate pensioni (§ 1322) staaži arvestamisele.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (3) Kohtunikueksamikomisjon teeb otsused kõigi kohtunike pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramiseks, pidades silmas käesolevas paragrahvis sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

  (4) Käesoleva seaduse §-sid 1321–1326 kohaldatakse ka isikutele, kes seaduse jõustumise ajal kohtunikuna ei tööta, kuid on olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembritt.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (5) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul tekib kohtuniku vanaduspensioni saamise õigus pärast viieaastast kohtunikuna töötamist ka isikul, kes pärast 1991. aasta 31. detsembrit on kohtunikuametis, on jõudnud vanaduspensioniikka ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.

  (6) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul pensioniikka jõudval kohtunikul, kellel puudub viieaastane kohtunikustaaž, on õigus jääda kohtunikuametisse kuni staaži täitumiseni tingimusel, et ta käesoleva seaduse jõustumise ajal oli kohtunikuametis ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.

  (7) Kohtunikul, kes on seaduse jõustumisel vähemalt 55-aastane ja töötanud vähemalt viimased 10 aastat kohtunikuna, tekib kohtuniku ametist lahkudes õigus kohtuniku vanaduspensionile. Ametist lahkumise otsus selle õiguse kasutamiseks tuleb teha 2003. aasta 1. jaanuariks. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pensioni ja avalikus teenistuses teenitava töötasu suurus ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.

  (8) Kohtunikul, kes on 2013. aasta 1. juuli seisuga üle viidud Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse (§ 58 lõige 1), valitud või nimetatud rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või osaleb eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil (§ 581 lõiked 1 ja 5), säilib õigus §-des 1321–1326 sätestatud pensionile.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 134.   [Kehtetu - RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

§ 135.   Kohtukaasistujate pädevus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist valitud kohtukaasistujal on volituste tähtaja lõppemiseni rahvakohtuniku pädevus.

§ 136.   Kohtunikuabieksami komisjoni volitused

  (1) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Kuni konkursikomisjoni moodustamiseni täidab selle komisjoni ülesandeid senine kohtunikuabieksami komisjon.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 137.   Kohtunike koolituse korralduse üleminekusätted

  (1) Kuni 2004. aastani sisaldub kohtunike koolituse programmis ka järelkoolitus.

  (2) Justiitsministeerium annab ministri kinnitatud korras kohtunike koolituse programmide koostamiseks vajaliku teabe ja lepingud sihtasutusele üle ja sihtasutus alustab 2003. aasta koolituse programmi koostamist hiljemalt 2002. aasta 1. septembril.

  (3) Käesoleva seaduse alusel koolitusnõukogu moodustamiseni täidab koolitusnõukogu ülesandeid senine koolitusnõukogu.

§ 1371.   Rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis töötamine

  Käesoleva seaduse § 581 kohaldatakse ka enne nimetatud sätte jõustumist rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni valitud või nimetatud kohtuniku suhtes.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 1372.   Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaldamise erisus

  Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 tähenduses võrdsustatakse enne 2015. aasta 1. aprilli prokuröri abina töötamine abiprokurörina töötamisega.
[RT I, 10.03.2015, 3 - jõust. 01.04.2015]

§ 1373.   Kohtunikukonkursi korraldamine

  Enne 2016. aasta 1. augustit väljakuulutatud konkursid vabade kohtunikukohtade täitmiseks korraldatakse kuni 2016. aasta 31. juulini kehtinud seaduse alusel.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 1374.   Esimese ja teise astme kohtu esimeeste nimetamine

  2016. aasta 1. augustil ametis oleva esimese või teise astme kohtu esimehe ametiaeg lõpeb tema nimetamise ajal kehtinud seaduses sätestatud tähtaja saabumisel ja tema suhtes ei kohaldata ühekordselt järgmiseks perioodiks kohtu esimeheks nimetamisel käesoleva seaduse § 12 lõikes 10 sätestatud piirangut.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 138.   Kohtute ühendamine

  (1) Kohtla-Järve Linnakohus ja Ida-Viru Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Kohtla-Järve Linnakohus eraldi kohtuasutusena.

  (2) Hiiu Maakohus ja Lääne Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Hiiu Maakohus eraldi kohtuasutusena. Pärast kohtute ühendamist jääb Hiiumaale püsivalt tööle vähemalt üks Lääne Maakohtu kohtunik.

§ 1381.   Kohtu esimehe ja kohtudirektori volitused

  (1) Justiitsminister nimetab maa- ja halduskohtu esimehe hiljemalt 2006. aasta 1. maiks. Justiitsminister võib kohtu esimehe nimetamiseni ajutiselt panna esimehe kohustused maa- või halduskohtu kohtunikule viimase nõusolekul. Kohtu esimehe ajutisele kohusetäitjale makstakse käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 sätestatud lisatasu.

  (2) Justiitsminister nimetab kohtudirektori avaliku konkursi alusel ametisse hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks. Kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunik.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

  (3) Enne 2013. aasta 1. aprilli teenistusse nimetatud kohtudirektor loetakse automaatselt selle kohtu kohtudirektori konkursil osalejaks, kus ta teenistuses on, kui ta ei esita kirjalikku teadet konkursil osalemisest loobumise kohta. Konkursil osalemisest loobumise teade esitatakse hiljemalt enne konkursiteates märgitud tähtaja lõppu.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Justiitsminister võib Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna valdkonna eest vastutava kohtudirektori ametisse nimetada 2014. aastal. Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonna eest vastutava kohtudirektori võib ametisse nimetada avaliku konkursita olemasolevate kohtudirektorite hulgast.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

  (5) Maakohtute kinnistusosakondade ja registriosakondade koosseisus olevad kohtuteenistujad loetakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna kohtuteenistujateks ning nad jätkavad teenistust Tartu Maakohtu koosseisus.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1382.   Maa-, linna- ja halduskohtu esimehe volituste lõppemine

  (1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud maa-, linna- ja halduskohtute esimeeste volitused lõpevad käesoleva seaduse jõustumisel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunikele makstakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini lisatasu 15% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas kuni 14 kohtunikku, või 25% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas vähemalt 15 kohtunikku. Lisatasu ei maksta, kui lõikes 1 nimetatud kohtunik nimetatakse maa- või halduskohtu esimeheks vastavalt käesoleva seaduse § 1381 lõikes 1 sätestatule.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 1383.   Kohtumajade täpsete asukohtade, teeninduspiirkondade ja kohtunike arvu ning jagunemise määramine

  Justiitsminister määrab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpse asukoha ning teeninduspiirkonnad (§ 9 lõige 3 ja § 18 lõige 3) ning maa- ja halduskohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel (§-d 11 ja 19) hiljemalt 2005. aasta 1. oktoobriks.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 1384.   Maa-, linna- ja halduskohtunike teenistus

  (1) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis olevad maa-, linna- ja halduskohtunikud teenistusse määratuks järgmiselt:
  1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu kohtunikud loetakse Harju Maakohtu kohtunikeks;
  2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu kohtunikud loetakse Viru Maakohtu kohtunikeks;
  3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu kohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu kohtunikeks;
  4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu kohtunikud loetakse Tartu Maakohtu kohtunikeks;
  5) Tallinna Halduskohtu ja Pärnu Halduskohtu kohtunikud loetakse Tallinna Halduskohtu kohtunikeks;
  6) Tartu Halduskohtu ja Jõhvi Halduskohtu kohtunikud loetakse Tartu Halduskohtu kohtunikeks.

  (2) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis oleva maa- või halduskohtuniku alaliseks teenistuskohaks kohtumaja, mis asub asulas, kus asus maa-, linna- või halduskohus, mille kohtunik ta enne selle seaduse jõustumist oli.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 1385.   Tööjaotusplaani kehtivus

  Pärast kohtute seaduse muutmise seaduse kohtute tööpiirkondade ühendamiseks jõustumist määratakse kuni uue tööjaotusplaani kinnitamiseni kohtunike tööjaotus kohtumajade kaupa, lähtudes vahetult enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud tööjaotusplaanidest. Kohtu üldkogu kinnitab uue tööjaotusplaani hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 1386.   Rahvakohtunike volitused

  (1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud rahvakohtunikud, kelle volitused ei ole lõppenud, loetakse ametisse nimetatuks järgmiste kohtute juurde:
  1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Harju Maakohtu rahvakohtunikeks;
  2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Viru Maakohtu rahvakohtunikeks;
  3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu rahvakohtunikeks;
  4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Tartu Maakohtu rahvakohtunikeks;

  (2) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud rahvakohtunike volitused lõpevad käesoleva seaduse § 104 lõigetes 1 või 4 nimetatud tähtaja möödumisel.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 1387.   Viru Ringkonnakohtu likvideerimine

  (1) Alates 2008. aasta 1. oktoobrist edastatakse Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Viru Ringkonnakohtusse saabuvad määruskaebused lahendatakse kuni kohtu sulgemiseni Viru Ringkonnakohtus. 2008. aasta 31. detsembril edastatakse Viru Ringkonnakohtu menetluses olevad kohtuasjad lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

  (2) Viru Ringkonnakohtu kohtunikul, kes kohtu likvideerimisel lahkub ametist käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 5 alusel ja kellel selleks ajaks on kohtuniku vanaduspensioniõiguslikku staaži koos käesoleva seaduse § 133 lõikes 2 nimetatud staažiga vähemalt 20 aastat, tekib õigus saada kohtuniku vanaduspensioni. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pension koos avalikus teenistuses teenitava töötasuga ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.

  (3) Viru Ringkonnakohtu kohtunikud on kohustatud hiljemalt 2008. aasta 1. aprilliks teavitama Justiitsministeeriumi soovist kasutada käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevat õigust jääda kohtuniku vanaduspensionile või soovist asuda alates 2009. aasta 1. jaanuarist tööle kas Viru Maakohtus või Tartu Ringkonnakohtus või nõustumisest ametist vabastamisega käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 5 alusel. Teate esitamata jätmist käsitatakse Viru Ringkonnakohtu kohtuniku soovina asuda tööle Tartu Ringkonnakohtus.

  (4) Kui Viru Ringkonnakohtu kohtunik asub käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel alates 2009. aasta 1. jaanuarist tööle Viru Maakohtusse kohtunikuna, arvutatakse tema vanaduspension selle määramise ajal kehtivast ringkonnakohtu kohtuniku ametipalgast, arvestades käesoleva seaduse § 1322 lõigetes 1 ja 2 ning § 1326 lõikes 1 sätestatut, juhul kui tal ei ole õigust soodsamale kohtuniku vanaduspensionile.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (5) Viru Ringkonnakohtu kohtunikule, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevat õigust jääda kohtuniku vanaduspensionile, ei maksta käesoleva seaduse § 86 lõikest 1 tulenevat hüvitist.
[RT I 2008, 13, 85 - jõust. 24.03.2008]

§ 1388.   Kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamine

  Käesolevas seaduses sätestatud kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamisel ei tohi kohtuniku palk väheneda. Kui kohtuniku palk pärast käesoleva seaduse jõustumist on väiksem kui kohtuniku senine palk, makstakse kohtunikule senist palka niikaua, kuni kohtuniku palk käesoleva seaduse ning kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse järgi ületab senist palka.
[RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.07.2013 (jõustumine muudetud RT I, 29.12.2012, 1)]

§ 1389.   Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori ametiaeg

  Käesoleva seaduse § 125 lõike 3 jõustumisel ametisoleva esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori volitused kehtivad viis aastat seaduse jõustumisest arvates.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 13810.   Käesoleva seaduse § 84 lõike 2 kohaldamise erisus

  Esimese ja teise astme kohtunikule säilitatakse 49-kalendripäevane ning Riigikohtu kohtunikule 56-kalendripäevane puhkus kaheks aastaks alates 2013. aasta 1. aprillist juhul, kui ta on 2013. aasta 1. aprilli seisuga kohtunikuna teenistuses.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 13811.   Rahvakohtuniku töövõimetuspension

  (1) Rahvakohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus rahvakohtuniku töövõimetuspensioni suurendusele, lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse § 113 redaktsioonist.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (2) Rahvakohtunikule, kes oli riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud viimase püsiva töövõimetuse ekspertiisiga püsivalt töövõimetuks kestusega vähemalt kaks aastat ja kes esitab hiljemalt püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal töövõime hindamise taotluse ning kellel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, makstakse töövõimetoetust suuruses, mis on võrdne talle viimati riikliku pensionikindlustuse seaduse ja käesoleva seaduse alusel makstud töövõimetuspensioni üldsummaga, kui see on suurem talle töövõimetoetuse seaduse alusel määratud töövõimetoetusest. Käesoleva lõike alusel rahvakohtunikule töövõimetoetuse maksmisel kohaldatakse töövõimetoetuse seaduses töövõimetoetusele sätestatut, sealhulgas töövõimetoetuse seaduse § 27 lõikeid 4 ja 5.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 139. – § 151. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json