Text size:

Imposition of quarantine on persons who have been diagnosed with or have tested positive for COVID-19 and on persons who have had close contact with them

Issuer:Government
Type:order
In force from:26.08.2021
In force until:28.08.2021
Translation published:27.08.2021

Under § 27 (3) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act and considering the provisions of § 27 (1) 1) and 2) and § 28 (8) of the same, requirements for quarantine for the purpose of avoiding and preventing the coronavirus SARS-CoV-2 causing COVID-19 from spreading outside the focus of the disease are imposed as follows:
[RT III, 01.06.2021, 8 - entry into force 02.06.2021]

1. Persons who have been diagnosed with COVID-19 or whose SARS-CoV-2 RT-PCR or SARS-CoV-2 antigen RTD test by a health care provider has come back positive (hereinafter infected person) are prohibited from leaving their place of residence or permanent place of stay from the time they were diagnosed or received their test results until their recovery. A place of residence or a permanent place of stay also means places where shelter services and safe house services are provided. Whether a person has made a recovery is decided by a physician.

2. The restriction set out in clause 1 does not apply when an infected person is given an order by a health care professional, a police officer or an official of the rescue service to leave their place of residence or permanent place of stay, or when a health care professional refers them to receive health services, or in the event of an emergency that puts their life or health at risk.

3. A person who is living with or permanently staying in the same place of stay as an infected person or who has otherwise had close contact with an infected person (hereinafter close contact) is prohibited from leaving their place of residence or permanent place of stay during a period of 10 calendar days. For a person who is living with or permanently staying in the same place of stay as an infected person the 10-calendar-day period starts from the onset of the infected person’s symptoms or, if the infected person exhibits no symptoms, from the day the infected person took the positive test for SARS-CoV-2 referred to in clause 1. For a person who has otherwise had contact with an infected person the 10-calendar-day period starts from last close contact with the infected person.

4. The restriction set out in clause 3 does not apply if the close contact is showing no symptoms of COVID-19 and the following circumstances occur:
1) the close contact is given an order by a health care professional, a police officer or an official of the rescue service to leave their place of residence or permanent place of stay;
2) the close contact leaves their place of residence or permanent place of stay when a health care professional refers them to receive health services or in the event of an emergency that puts their life or health at risk;
3) the close contact is a health care professional who is performing urgent duties by a decision of their employer;
4) the close contact is a person who is performing urgent duties by a decision of their employer and with advice from the Health Board and without whom the performance of a task of a state or local authority would be impossible or highly complicated;
5) if the person referred to in sub-clause 4) is a person ensuring the continuity of a vital service, they may perform urgent duties only by a decision of their employer and on the latter’s proposal justified in writing and with the approval of an authority or local authority referred to in § 36 of the Emergency Act and with advice from the Health Board;
6) the close contact is getting the everyday essentials near their place of residence or place of stay because it is otherwise impossible;
7) any and all contact between the close contact and an infected person who is living in the same place of residence or staying in the same place of stay is excluded;
8) the close contact is outdoors and completely avoids any contact with other persons.

5. The provisions of clauses 3 and 4 do not apply to a close contact who:
1) has suffered from COVID-19 and no more than 180 days have passed since the SARS-CoV-2 test confirming the diagnosis was carried out or since the date of confirmation of the diagnosis (hereinafter  recovered person);
[RT III, 16.07.2021, 2 – entry into force 19.07.2021]
2) has completed their vaccination series for COVID-19, has developed full protection after the last dose of vaccine and no more than one year has passed since the last dose of vaccine (hereinafter vaccinated person);
[RT III, 23.08.2021, 1 – entry into force 26.08.2021]
3) is considered equal to a vaccinated person (hereinafter person considered equal to a vaccinated person). A person considered equal to a vaccinated person is deemed to be a person who has been given one dose of vaccine after recovering from COVID-19 and has developed full protection after the dose of vaccine and no more than one year has passed since the last dose of vaccine, or who, after the first dose of vaccine, has contracted COVID-19 and has recovered from COVID-19 and no more than one year has passed since the SARS-CoV-2 test confirming the diagnosis was taken or since the date of confirmation of the diagnosis. If a person contracts COVID-19 within 14 calendar days after the first dose of vaccine, the person will be subject to the provisions of sub-clause 1) applicable to recovered persons.
[RT III, 23.08.2021, 1 – entry into force 26.08.2021]

6. The time when the full protection referred to in clause 5 is developed is, according to the manufacturers, 7 calendar days after the second dose of vaccine for Pfizer/BioNTech Vaccine Comirnaty, 14 calendar days after the second dose of vaccine for AstraZeneca Vaccine Vaxzevria and Moderna COVID-19 Vaccine, and 14 calendar days after one dose of vaccine for Janssen COVID-19 Vaccine. For other COVID-19 vaccines not mentioned in this clause, the specific manufacturer’s instructions for full protection shall be followed. Full protection for recovered persons vaccinated with one dose is deemed to have been developed at the times stated in this clause.
[RT III, 23.08.2021, 1 – entry into force 26.08.2021]

7. [Repealed – RT III, 01.06.2021, 8 – entry into force 02.06.2021]

8. The rights and obligations provided for in this Order also apply to persons who are close contacts at the time this Order takes effect or who have recovered from COVID-19 or have been vaccinated before the entry into force of this Order.

9. The time of development of full protection for persons vaccinated before the entry into force of this Order or persons considered equal to vaccinated persons is calculated according to clauses 5 and 6.

10. In the events described in sub-clause 3) of clause 5 before the entry into force of this Order a person is deemed to be a person considered equal to a vaccinated person for the purposes of this Order.

11. Supervision over the requirements imposed by this Order is exercised by the Health Board, involving the Police and Border Guard Board by way of professional assistance or in another manner provided by law, where necessary.

12. The restrictions and measures established by this Order shall apply until the date specified in this Order or until this Order is changed or repealed under § 53 (1) 4) and (2) 3) and § 66 (2) 1) of the Administrative Procedure Act.

13. This Order takes effect on 1 June 2021 and remains in effect through 31 December 2021.

14. This Order shall be published in the official gazette Riigi Teataja and on the website kriis.ee.

For the protection of the life and health of people and overriding public interest, this Order imposes quarantine requirements for preventing the spread of the coronavirus SARS-CoV-2 causing COVID-19.

Quarantine has been applied since the emergency situation from 26 March 2020. After the end of the emergency situation the Government of the Republic imposed a quarantine on persons diagnosed with COVID-19 and on persons close to them from 18 May 2020 until 1 July 2020. Government of the Republic Order No. 257 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 16 July 2020 was in effect from 16 July 2020 through 30 September 2020. Government of the Republic Order No. 336 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 29 September 2020 was in effect from 1 October 2020 through 31 December 2020. Government of the Republic Order No. 455 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 17 December 2020 was in effect from 1 January 2021 through 1 February 2021. Government of the Republic Order No. 47 “Imposition of quarantine on persons diagnosed with the COVID-19 disease caused by the coronavirus SARS-CoV-2 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence as them and on persons who have otherwise had close contact with a person diagnosed with the disease” of 30 January 2021 is in effect from 1 February 2021 through 31 May 2021.

This Order extends the requirements for quarantine and imposes restrictions and measures for a another period of time starting from 1 June 2021.

Under § 27 (5) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act, quarantine shall be terminated after the spread of the communicable disease has been prevented, the requirements for the control of the communicable disease have been fulfilled and the focus of the disease has been rendered harmless. As the virus is highly contagious the Science Council advising the Government of the Republic has recommended permanently imposing the quarantine requirement on persons suffering from the disease and on persons who have had close contact with them for the purpose of preventing the spread of the infection. Therefore the Government of the Republic has sought to keep the quarantine requirements in effect. Considering the number of persons infected, the rate at which the disease spreads, the possible serious nature of the disease and the fact that as of 17 May 2021 vaccination against COVID-19 has been available to the entire population of Estonia but providing vaccines for all still depends on the quantities of vaccines arriving in Estonia and there is still no disease-specific effective treatment, it is necessary to extend the restrictions. On 25 May 2021, 160 new tests came back positive in 24 hours. According to the population register the most new positive tests were recorded in Harju County and Ida-Viru County where 81 and 30 persons, respectively, were diagnosed with the coronavirus (the morbidity rate per 100,000 inhabitants is 207.3 and 550.4, respectively). The Estonian morbidity rate per 100,000 inhabitants for the past 14 days is 236.1. 189 people have been hospitalised, 25 of them are in intensive care and 13 of the latter are on mechanical ventilation. 3138 infected persons were recorded within the past 14 days. Although the infection rates and the workload of hospitals has somewhat decreased, the spread of the infection has not been stopped and not applying restrictions may result in increased spread of the infection and higher workload of hospitals.

Under § 34 of the Constitution of the Republic of Estonia (hereinafter the Constitution), everyone whose presence in Estonian territory is lawful has the right to move freely in that territory and to choose freely where to reside. The right to freedom of movement may be circumscribed in the cases and pursuant to a procedure which is provided by law to protect the rights and freedoms of others, in the interests of national defence, in the case of a natural disaster or a catastrophe, to prevent the spread of an infectious disease, to protect the natural environment, to ensure that a minor or a person of unsound mind does not remain unsupervised, or to ensure the proper conduct of a criminal case. Under § 27 (3) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act, if the establishment of quarantine is accompanied with a significant effect on the society or economy, the quarantine shall be established by an order of the Government of the Republic. The purpose of the quarantine imposed by this Order is to prevent and stop the further spread of COVID-19 caused by the coronavirus SARS-CoV-2.

Under § 2 (2) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act, COVID-19 corresponds to the signs of a dangerous novel communicable disease because COVID-19 is a disease with a high level of infectiousness which spreads rapidly and extensively and which may be serious or life threatening and currently there is also no effective treatment for COVID-19 and explosive intensification of the spread of the disease may result in a situation where the number of patients who need to be hospitalised exceeds the hospital treatment capacity. The quarantine is necessary for the protection of the life and health of people and overriding public interest in order to prevent and stop the spread of the virus causing COVID-19. The quarantine imposed by this Order is necessary for containing disease clusters and for slowing the spread of the disease down.

Quarantine is imposed on persons diagnosed with COVID-19 and on persons living with or permanently staying in the same place of residence or place of stay as diagnosed persons and on persons who have otherwise had close contact with a person suffering from the disease. As a new requirement, a person tested with a SARS-CoV-2 RT-PCR or SARS-CoV-2 antigen RTD test by a health care provider, if the test results are positive, is also required to be quarantined. This quarantine requirement is justified because the virus spreads fast and may cause great damage to health and without effective application of the restrictions the slightest focus of the disease may lead to extensive spread of the disease and weigh heavily on the healthcare system. Exceptions are made for asymptomatic persons in quarantine and in justified cases they may leave home. Exceptions may be made for close contacts provided they carefully monitor their health, comply with measures imposed by the Government of the Republic or the Health Board for preventing the possible spread of the communicable disease and take all possible measures for preventing the spread of the communicable disease. So the freedom of movement of asymptomatic persons is not excessively restricted.

Although studies on post-vaccination immunity are still on-going and any data is preliminary, the Expert Committee on Immunoprofylactics at the Ministry of Social Affairs has, by relying on available information, found that there is no reason to believe that post-vaccination immunity would be reduced during at least 6 to 8 months after the completion of the vaccination series1, and it will presumably last even longer. The precise duration of post-vaccination immunity and the precise time when re-vaccination becomes necessary due to reduced immunity is not known because the studies are still on-going and more and more data becomes available. It must also be considered that currently there is also not enough information about how effective the protection provided by COVID-19 vaccines that hold a marketing authorisation in the European Union currently is against new strains of the virus, but there are studies being conducted. When new strains emerge it may turn out that vaccines that have been granted a marketing authorisation in the European Union do not provide sufficient protection against them and even those who have already completed their vaccination series must be re-vaccinated. As new data becomes available, release from quarantine and the appropriateness thereof shall be reviewed.

Clause 5 of the Order sets out that close contacts who have recovered from the disease or who have been vaccinated or who are considered equal to vaccinated persons are subject to release from quarantine during the period of time provided by the Order.

According to available data, post-recovery immunity lasts for at least 6 months2,3,4,5. However, according to the Expert Committee on Immunoprofylactics and available information, this may depend on the severity of COVID-19. For ensuring subsequent adequate protection, the Expert Committee on Immunoprofylactics recommends vaccinating recovered persons with one dose at six months after recovery. According to the European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC)6, preliminary information shows that naturally developed immunity reduces over time and may not last long. However, available data shows that contracting the disease again within six months after recovery happens in rare cases. But having recovered from the disease may not protect against new strains.

This Order set out release from quarantine for one year for persons who have completed their vaccination series for COVID-19, have developed full protection after their last dose of vaccine and no more than one year has passed since that time. A person is deemed to have completed their vaccination series: 1) after the administration of the second dose of vaccine for two-dose vaccines; 2) after the administration of one dose of vaccine for one-dose vaccines. Release from quarantine does not arise immediately after completion of the vaccination series but after the passing of the time required for the development of full protection. Full protection is developed after different periods of time for different vaccines.

One year is estimated to be an optimum period of time during which data about the duration of immunity and need for re-vaccination, including against new strains, should become available. Since it is impossible to predict the precise time when such data will become available and when possible new strains will emerge, there is a chance that the one-year release from quarantine must be either prolonged or shortened at some point. Consequently, the Order contains a clause 12 that allows the conditions of the Order to be changed if justified by the epidemiological situation.

Vaccination against COVID-19 in Estonia started on 27 December 2020 using the Pfizer/BioNTech Vaccine Comirnaty (as per week 21 of 2021, Estonia has received 470,340 doses). As per week 21 of 2021, Estonia has received 82,800 doses of the Moderna COVID-19 Vaccine, 252,000 doses of the AstraZeneca Vaccine Vaxzevria and 19,600 doses of the Janssen COVID-19 Vaccine. On 25 May 2021, there were 442,089 persons in Estonia who had had at least one dose of vaccine and 226,105 persons had completed their vaccination series.

A person considered equal to a vaccinated person is deemed to be a person who has been given one dose of vaccine after recovering from COVID-19, has developed full protection after the last dose of vaccine and no more than one year has passed since the development of full protection after the dose of vaccine, or who has contracted COVID-19 after the first dose of vaccine and no more than one year has passed since the person was declared healthy by a physician. Should a person be infected within 14 calendar days after the first dose of vaccine, they will be regarded as recovered and they will be subject to the provisions concerning recovered persons.

Information about the vaccine used, the date of administration of the last dose of vaccine and so on is entered on immunisation certificate but the latter does not reflect the time when full protection is reached, which is calculated from the day of completion of the vaccination series and the duration of which depends on the time specified in the summary of product characteristic of the specific vaccine.

Despite the specifications set out in the Order it is necessary for close contacts to carefully monitor their health, comply with measures imposed by the Government of the Republic and the Health Board for preventing the possible spread of the communicable disease and take all other possible measures for preventing the spread of the communicable disease. It is as important for close contacts to wear a protective mask or otherwise cover their nose and mouth indoors (for example, in public indoor spaces, at work, in administrative agencies or educational institutions, and sports and leisure facilities and so on) where they come into contact with people with whom they do not share a place of residence, for the purpose of preventing the potential spread of the virus (except in the special cases referred to in the Order). Therefore, for 10 calendar days, close contacts who are released from the restriction are still required to wear a mask or other protective equipment in places specified in the Order. Said requirement does not apply to children under 12 years of age and in cases when wearing a mask is not possible for health reasons, due to the nature of work or other activities or for other significant reasons.

The implementing provision of the Order is necessary to specify how are the provisions of the Order applied to persons who are close contacts at the time this Order takes effect or who have recovered from COVID-19 or have been vaccinated before the entry into force of this Order.

Imposing quarantine on infected persons and persons suspected of having been infected ensures the protection of the health of persons in risk groups, including persons suffering from chronic diseases, persons with a weak immune system and the elderly. According to §§ 16 and 28 of the Constitution, the state shall ensure the protection of the life and health of people but people themselves also play an important role – they must look out for the health of their family and colleagues as well as the weaker groups of society and the public as a whole.

Since § 27 (3) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act requires that in the event of a quarantine the term of quarantine shall be set out and a quarantine cannot be established without a term, it was planned upon the issue of this Order that the Order will remain in effect through 31 December 2021. The date was chosen due to the fact that by 31 December 2021 more or less a year will have passed since the beginning of vaccination in Estonia and by that time enough reliable studies will presumably have been published to clarify the need for re-vaccination and the duration of immunity after vaccination and recovery as well as the efficacy against new strains.

Failure to duly comply with measures for preventing the spread of the communicable disease will prompt the application of the administrative coercive measures set out in § 28 (2) or (3) of the Law Enforcement Act. According to § 23 (4) of the Law Enforcement Act, the amount of penalty payment is 9600 euros. This penalty payment, which serves the purpose of enforcing the requirements, measures and restrictions imposed by this Order and preventing the spread of a communicable disease, may be imposed repeatedly.

This Order can be appealed against by filing a challenge with the Government of the Republic pursuant to the procedure provided by the Administrative Procedure Act within 30 days as of the day the relevant person became or should have become aware of the Order. This Order can also be appealed against by filing an action with the administrative court pursuant to the procedure provided for in the Code of Administrative Court Procedure within 30 days as of the day of announcement of this Order.

The explanatory memorandum to the Order is available on the website kriis.ee.

1 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMc2103916
2 https://science.sciencemag.org/content/371/6529/eabf4063
3 https://www.gavi.org/vaccineswork/natural-immunity-covid-19-may-be-long-lasting?gclid=EAIaIQobChMI0MaQ7uGR8AIVBHYYCh1mDAihEAAYAiAAEgJFYPD_BwE
4 https://science.sciencemag.org/content/371/6529/eabf4063
5 https://www.cell.com/immunity/fulltext/S1074-7613(20)30445-3
6 European Centre for Disease Prevention and Control

 

Reasons for the amendments made by the Government of the Republic Order No. 305 of 23 August 2021

For the protection of the life and health of people and overriding public interest, including for the protection of the continuity of the state, this Order imposes indispensable measures and restrictions for preventing the spread of the coronavirus SARS-CoV-2 causing COVID-19.

§ 28 (1) of the Constitution of the Republic of Estonia (hereinafter the Constitution) provides for everyone’s right to protection of his or her health. In this case the fundamental right protects different values. Firstly, the scope of protection includes people’s right to protection of their health by having the state do everything in its power to stop the spread of the virus. Also covered by the scope of protection is public interest in avoiding increased spread of the virus and mass infections as well as overload of the health care system. In a situation where contact with other people poses a great risk of the virus spreading the state has an obligation to minimise the risk of infection, which also means that, for the purpose of achieving this objective, contact between people may be restricted in an appropriate manner.

The Constitution provides for rights and freedoms that the state is also required to ensure. The state may circumscribe the rights and freedoms set out in the Constitution considering the nature of the right or freedom in question and the conditions arising from the Constitution itself. For instance, under § 34 of the Constitution everyone whose presence in Estonian territory is lawful has the right to move freely in that territory and to choose freely where to reside. The right to move freely may be circumscribed in cases and pursuant to the procedure provided by law for the purpose of protecting the rights and freedoms of others and preventing the spread of a communicable disease, among others.

It is justified to apply certain restrictions for preventing the spread of the virus causing COVID-19. Setting restrictions on rights and freedoms requires a fair balance between the objective sought by the restriction and the scope and effect of the restriction. Whereas, it is important to consider how can people, in the long run, exercise their other fundamental rights, such as right to liberty of movement and to engage in enterprise, if the virus that causes COVID-19 is not contained in Estonia and health care institutions are overloaded and health workers are overworked. Proportional restrictions necessary for stopping the virus are justified by the above compelling objectives.

Under § 28 (2), (5) and (6) of the Communicable Diseases Prevention and Control Actand considering § 28 (8) thereof, the Government of the Republic may take measures for preventing communicable diseases when the application of measures and restrictions for the prevention of an epidemic spread of communicable diseases has a significant effect on society or economy. The following preconditions must be met: it is an extremely dangerous communicable disease or a dangerous novel communicable disease; the Health Board has given the Government of the Republic information and a recommendation on a measure (obligation or restriction) on the basis of epidemiological, laboratory and clinical information; the measure is absolutely necessary for preventing the spread of the virus or in other words the requirement must be proportional and rational; the measure is temporary or in other words limited in time and it brings about a significant social or economic effect.

This Order imposes measures and restrictions for preventing and stopping the spread of COVID-19 caused by the coronavirus SARS-CoV-2, which serve the purpose of reducing contact between people and preventing the spread of the virus.

This Order introduces the following fundamental changes compared to the measures and restrictions in force thus far:

According to the Order, as of 26 August 2021 the requirement to wear a mask will extend to all public indoor spaces where COVID-19 certificates are not checked. A mask will have to be worn in trade and provision of services, for instance at the bank, post office or hairdresser’s or upon the provision of services related to telecommunications. Likewise, a mask will have to be worn when getting takeaway at a food establishment.

Moreover, in public spaces where people need to prove their COVID-19 safety, the provision of a COVID-19 certificate will have to be required of all customers or participants regardless of the number of people. The Order sets out exceptions as to people who need not present a COVID-19 certificate, such as children under 18 years of age. This means that a COVID-19 certificate must be presented when engaging in sports, training, youth work, hobby activities and hobby education, refresher training; at sports competitions and sports and exercise events; at saunas, spas, water parks and swimming pools; at public meetings and events, including theatre, film screenings, concerts, conferences; at museums and exhibition facilities; for entertainment services; and when having a meal or a drink at the premises of a food establishment.

COVID-19 certificates need not be checked at outdoor events where the territory is not confined.

COVID-19 certificates need not be produced at shopping centres or stores. Also, people need not prove that they are not infectious when getting takeaway at a restaurant or a café. However, as mentioned above, a mask will have to be worn at said places or in said cases.

Establishment of the restrictions by the Order is based on the fact that COVID-19 caused by SARS-CoV-2 is an infectious disease that spreads from one person to another by way of droplet infection, primarily upon close contact with an infectious person. The virus can be contracted when in close contact with an infected person, by inhaling particles of the virus1, or through contaminated surfaces or, for example, contaminated hands.

The virus can spread in poorly ventilated and/or crowded indoor settings, where people tend to spend longer periods of time. The risk of becoming infected with SARS-CoV-2 is also present outdoors where close contact with a lot of people takes place.

Compared to previous weeks the spread of the coronavirus has significantly increased and the Delta variant has assumed the position of the dominant variant. The Delta variant spreads 60% more effectively than the Alpha variant, this means easier secondary and tertiary transmissions and the latent period is also shorter. Current data has shown that the level of immunity developed after a single dose of vaccine (for 2-dose vaccines) is about17% less effective against the Delta variant compared to the Alpha variant dominant thus far2. However, in respect to immunity developed after completion of the vaccination series the efficiency of the vaccine is about10% lower.

There has been no noticeable reduction of responsiveness as to immunity developed after completion of the vaccination series. Considering that as per 19 August 2021 45.57% of the population have completed their vaccination series, the effect of vaccination is not yet sufficient to prevent possible increased morbidity caused by the Delta variant.

This Order has been drawn up considering the fact that the intensity of morbidity is high throughout Estonia. On 19 August 2021, the ratio of positive tests from the last 14 days to 100,000 inhabitants was 278.41 and the average rate of positive tests from the last 7 days was 277.

On 23 July 2021, the ratio of positive tests from the last 14 days to 100,000 inhabitants was 65.46 and the average rate of positive tests from the last 7 days was 75. On 7 July 2021 said figures were 31.83 and 32; on 21 June 2021 49.81 and 40; and on 16 June 2021 64.11 and 49. Therefore, 14-day morbidity per 100,000 population is high in Estonia and the growth rate of new cases is still on the rise. Figures concerning hospital capacity and the health care system are moderate and stable.

The Order is imposed in consideration of the Estonian level of vaccination for COVID-193 and its planned progress in the coming weeks. As per 19 August 2021, 70.07% of people 60 years of age and older are covered by vaccination. 605,586 people (45.57% of the population) have completed their vaccination series.

14-day morbidity per 100,000 population is high in Estonia and the growth rate of new cases is on the rise. Figures concerning hospital capacity and the health care system are moderate. When changing the restrictions and measures the risk of infection must be assessed as high, which makes it justified to continue with all the current restrictions and measures and to impose additional restrictions compared to the current restrictions and measures.

The Delta mutation of the coronavirus has been the dominant one in Estonia as of week 26 (percentage: 33% in week 25, 67% in week 26, 92% in week 28 and 95% in week 29, 94% in week 30 and 98% in week 32).

During week 32, a total of 1942 new cases were registered. Compared to week 31, the number of new cases was 31.9% higher. During week 32, a total of 39,715 tests were analysed (2993 tests per 100,000 population), which is 35.4% more than in week 31. Out of all the tests 4.9% produced a positive result (5.0% in week 31).

The highest percentage of positive tests can be seen in Jõgeva County (11.0%), Põlva County (11.0%), Valga County (10.4%) and Võru County (10.2%). According to the genotyping data from week 32 the percentage of the Delta variant is 98%. In addition, in week 32 sequencing identified two people infected with the Gamma variant and two with the Alpha variant. In both cases one identified case had been imported. In Estonia, the Delta variant is spreading persistently within the country.

20,281 people who filled in the traveller’s questionnaire arrived in Estonia in week 32 (19,266 in week 31):
From Latvia – 3196 people (2695 in week 31), from Russia – 2400 people (1660 in week 31), from Germany – 1713 people (2012 in week 31), from Italy – 1256 people (1279 in week 31), from Turkey – 1214 people (1395 in week 31). Imported cases recorded in week 32 amounted to 130, accounting for 6.7% of the total number of cases and 7.1% of cases for which information about the location of contracting the infection is available. The imported cases of week 32 are related to travelling in 24 countries. The majority of cases are related to travelling to Turkey, Finland and Russia.

The infection coefficient is 1.2 across Estonia (last week 1.2); it has remained on the same level compared to week 31. Compared to the status on 9 August 2021 the infection coefficient has significantly increased in the eastern region (1,1 → 1,35) because the number of cases has increased by 43% against the background of low number of infected people. The southern region’s infection coefficient has not changed (R=1.3).

14-day morbidity has grown higher in all counties except for Ida-Viru County where it has slightly fallen. The highest growth can be seen in Valga County (139.4%), Jõgeva County (136.8%) and Saare County (90.9%). The regions with the highest infection rates are Võru County (477.2/100,000 population), Põlva County (446.3/100,000 population), Pärnu County (385.2/100,000 population), Tartu County (341.8/100,000 population), Jõgeva County (316.4/100,000 population) and Rapla County (303.5/100,000 population). The age group becoming infected has shifted from young adults to middle-aged and older people and the infection has mostly spread within family (36%). Considering the present level of the infection coefficient the Health Board estimates about 20% increase in the number of infected people in week 33, meaning about 2300 infected people a week and 300 to 400 infected people a day.

Considering the increase in the spread of the coronavirus SARS-CoV-2 across Estonia at the time this Order is issued, application of restrictions and measures in an altered form and continuation with other restrictions and measures that are not changed by this Order are an efficient and proportional measure for the protection of the life and health of people and for ensuring public health and the continuity of the health care system.

Under § 11 of the Constitution, rights and freedoms may only be circumscribed in accordance with the Constitution. Such circumscription must be necessary in a democratic society and may not distort the nature of the rights and freedoms circumscribed. The principle of proportionality arises from the second sentence of § 11 of the Constitution, according to which circumscription of rights and freedoms must be necessary in a democratic society. In this instance, the imposition of the restrictions and measures is in public interests and the restrictions and measures are imposed throughout the state. According to § 31 of the Constitution, Estonian citizens have the right to engage in enterprise and to form for-profit undertakings and organisations. Conditions and procedures for the exercise of this right may be provided by a law. The scope of protection of the freedom of enterprise as right to liberty is infringed when the public authority adversely affects this freedom.

The second sentence of § 31 of the Constitution gives the legislator authority to restrict the freedom of enterprise by the Communicable Diseases Prevention and Control Act. Any reasonable justification is sufficient for restricting the freedom of enterprise. This justification must be based on public interest or the need to protect the rights and freedoms of others, it must carry weight and it must naturally be lawful. Considering that the basis for restricting this freedom arises from the law and there is a legitimate and justified situation arising from public interest and the need to protect the rights and freedoms of others, the imposition of the restrictions and measures provided for in this Order is lawful.

The restrictions and measures imposed by the Order serve the purpose of limiting the spread of the coronavirus and the number of people getting infected and ensuring the continuity of the vital functions of the state. The restrictions and measures provided for in the Order have been carefully considered and it has been decided in favour of those that are more efficient than their alternatives in the context of the current spread of the infection based on currently available information. It has also been assessed that said measures and restrictions are fair and proportional in interaction of various fundamental rights and freedoms (e.g. §§ 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 40 and 47 of the Constitution). This means that the measures and restrictions as a whole affect all people for the purpose of public interest (protection of the life and health of people, continuity of the state).

Continuity involves a risk where a large number of people, e.g. medical staff, police officers, rescue workers, social workers, judges, teachers, state officials and members of the parliament falling ill has a perceivable effect on the availability of public services and the legal order of the state. When restrictions and measures are imposed, it is weighed for each area what is the fair balance between the protection of life, health and continuity of the state and the rights and freedoms circumscribed.

For instance, according to § 47 of the Constitution, everyone has the right to assemble peacefully and to conduct meetings without prior permission. This right may be circumscribed in the cases and pursuant to a procedure provided by law to safeguard national security, maintain public order, uphold public morality, ensure the safety of traffic and the safety of participants of the meeting, or to prevent the spread of an infectious disease. So, the right provided for in § 47 of the Constitution is also not an absolute right. The reason why § 47 of the Constitution specifically refers to the prevention of the spread of an infectious disease is that infectious diseases spread among people when people get together. Therefore, one of the most important and main measures of preventing the spread of infectious diseases in stopping the spread of an infection is to restrict interaction between people.

The reasons for the measures and restrictions are set out in the Order and the explanatory memorandum to the Order.

Under § 44 (1) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act, supervision over the requirements imposed by this Order is exercised by the Health Board. Failure to duly comply with measures for preventing the spread of the virus will prompt the application of the administrative coercive measures set out in § 28 (2) or (3) of the Law Enforcement Act. The maximum amount of penalty payment is 9600 euros. This penalty payment, which serves the purpose of enforcing the requirements, measures and restrictions imposed by this Order and preventing the spread of the virus, may be imposed repeatedly.

This Order can be appealed against by filing a challenge with the Government of the Republic pursuant to the procedure provided by the Administrative Procedure Act within 30 days as of the day the relevant person became or should have become aware of the Order. This Order can also be appealed against by filing an action with the administrative court pursuant to the procedure provided for in the Code of Administrative Court Procedure within 30 days as of the day of announcement of this Order.

The explanatory memorandum to the Order is available on the website kriis.ee.

1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted
2 https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/993879/Variants_of_Concern_VOC_Technical_Briefing_15.pdf
3 Estonia considers the recommended level of vaccination against COVID-19 to be 70% of the population. Should new strains of the virus that spread faster or are resistant to vaccines emerge, said required percentage may prove higher. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart.

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.08.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.08.2021
Avaldamismärge:RT III, 23.08.2021, 2

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 28 lõikes 8 sätestatut kehtestada isikute karantiinis viibimise nõuded, et vältida ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiguskoldest väljapoole levikut, järgmiselt:
[RT III, 01.06.2021, 8 - jõust. 02.06.2021]

1. Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus või kellel tervishoiuteenuse osutaja tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tulemus on positiivne (edaspidi haige), on keelatud alates diagnoosimisest või testi tulemuse teada saamisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

2. Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui haige on saanud tervishoiutöötaja, politseiametniku või päästeametniku korralduse lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

3. Isikul, kes elab haigega koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud haigega lähikontaktis (edaspidi lähikontaktne), on keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda 10-kalendripäevase perioodi jooksul. Isikul, kes elab haigega koos või viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige punktis 1 nimetatud SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Isikul, kes on olnud muul viisil haigega lähikontaktis, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haigega viimasest lähikontaktis olemisest arvates.

4. Punktis 3 nimetatud piirangut ei kohaldata, kui lähikontaktsel puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid ning kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja, politseiametniku või päästeametniku korralduse lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast;
  2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast siis, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3) kui ta on tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
  4) kui ta on isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine;
  5) kui alapunktis 4 nimetatud isik on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel;
  6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  7) kui tal on välistatud igasugune kontakt temaga samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva haigega;
  8) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

5. Punktides 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata lähikontaktse suhtes, kes:
  1) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva (edaspidi läbipõdenu);
[RT III, 16.07.2021, 2 - jõust. 19.07.2021]
  2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (edaspidi vaktsineeritud);
[RT III, 23.08.2021, 1 - jõust. 26.08.2021]
  3) on võrdsustatud vaktsineerituga (edaspidi vaktsineerituga võrdsustatu). Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse isikut, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või kes on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemise või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse 14 kalendripäeva jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 1 sätestatut.
[RT III, 23.08.2021, 1 - jõust. 26.08.2021]

6. Punktis 5 nimetatud maksimaalse kaitse saavutamise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria ja Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saavutamise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saavutamise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.
[RT III, 23.08.2021, 1 - jõust. 26.08.2021]

7. [Kehtetu - RT III, 01.06.2021, 8 - jõust. 02.06.2021]

8. Korralduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka isikutele, kes on lähikontaktsed korralduse jõustumise ajal või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud enne käesoleva korralduse jõustumist.

9. Enne käesoleva korralduse jõustumist vaktsineeritud isikute või vaktsineeritutega võrdsustatud isikute maksimaalse kaitse saavutamise tähtaega arvestatakse vastavalt punktides 5 ja 6 sätestatule.

10. Punkti 5 alapunktis 3 kirjeldatud juhtude esinemisel enne käesoleva korralduse jõustumist loetakse isik vaktsineerituga võrdsustatud isikuks käesoleva korralduse tähenduses.

11. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras või muul seaduses sätestatud viisil Politsei- ja Piirivalveameti.

12. Korraldusega kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 ning § 66 lõike 2 punkti 1 alusel.

13. Korraldus jõustub 1. juunil 2021. a ja kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a.

14. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise nõuded.

Karantiin on kehtestatud alates eriolukorrast ehk alates 26. märtsist 2020. a. Pärast eriolukorra lõppu kehtestas Vabariigi Valitsus alates 18. maist 2020. a karantiini COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ning nende lähikondsetele kuni 1. juulini 2020. a. Alates 16. juulist 2020. a kuni 30. septembrini 2020. a kehtis Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2020. a korraldus nr 257 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Alates 1. oktoobrist 2020. a kuni 31. detsembrini 2020. a kehtis Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2020. a korraldus nr 336 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Alates 1. jaanuarist 2021. a kuni 1. veebruarini 2021. a kehtis Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. a korraldus nr 455 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2021. a korraldus nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele” kehtib alates 1. veebruarist 2021. a kuni 31. maini 2021. a.

Käesoleva korraldusega pikendatakse karantiini nõudeid ning kehtestatakse piirangud ja meetmed uueks perioodiks alates 1. juunist 2021. a.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 5 kohaselt lõpetatakse karantiin siis, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. Kuivõrd viirus on väga kergesti nakkav, on nakkuse leviku tõkestamiseks karantiininõude püsivalt kehtestamist haigele ja tema lähikontaktsele soovitanud Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda. Seetõttu on Vabariigi Valitsuse eesmärk olnud hoida karantiini nõudeid kehtivana. Arvestades nakatumise näitajaid, haiguse leviku kiirust, haiguse võimalikku rasket kulgu ja asjaolu, et alates 17. maist 2021. a on avatud COVID-19-vastane vaktsineerimine kogu Eesti elanikkonnale, kuid vaktsineerimise võimaldamine kõigile sõltub jätkuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest ning endiselt puudub haigusspetsiifiline efektiivne ravi, on nende piirangute pikendamine vajalik. 25. mai 2021. a seisuga lisandus ööpäevaga 160 positiivset testi. Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harju ja Ida-Viru maakonda, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati vastavalt 81 ja 30 inimesel (haigestumus 100 000 elaniku kohta on vastavalt 207,3 ja 550,4). Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta Eestis on 236,1. Haiglaravil on 189 inimest, neist intensiivravil 25 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel 13 patsienti. Nakatunuid on viimase 14 päeva jooksul 3138. Kuigi nakatumine ja haiglakoormus on mõnevõrra vähenenud, ei ole nakkuse levik tõkestatud ning piirangute rakendamata jätmine võib taas kaasa tuua nakkuse leviku ja haiglakoormuse suurenemise.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korraldusega kehtestatava karantiini eesmärk on ennetada ja takistada koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse edasist levikut.

COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik, ja COVD-19 haiguse puhul puudub praeguse seisuga efektiivne ravi ning haiguse leviku plahvatusliku hoogustumise tagajärjel võib kujuneda olukord, kus hospitaliseerimist vajavate patsientide arv ületab haiglate ravivõimekust. Karantiin on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut. Korraldusega kehtestatav karantiin on vajalik nakkuskollete kontrolli alla saamiseks ja haiguse leviku pidurdamiseks.

Karantiin kehtestatakse isikutele, kes on saanud COVID-19 diagnoosi, ning diagnoosi saanud isikutega koos elavatele ja püsivalt samas elukohas või viibimiskohas viibivatele isikutele või isikutele, kes on olnud muul viisil haigega lähikontaktis. Uudsena peab karantiini jääma ka isik, kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud SARS-CoV-2 RT-PCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, ning selle testi tulemus osutub positiivseks. Karantiini nõue nende suhtes on põhjendatud, sest viirus levib kiiresti ja võib põhjustada suurt tervisekahju ning iga väikseimgi haiguskolle võib piirangute efektiivse rakendamiseta tuua kaasa haiguse ulatusliku leviku ja koormuse tervishoiusüsteemile. Karantiinis viibivatele isikutele, kellel puuduvad viiruse sümptomid, nähakse ette erandid ja neil võimaldatakse põhjendatud juhtudel kodunt lahkuda. Lähikontaktsele on erandid lubatud juhul, kui isik jälgib oma tervist tähelepanelikult, järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole viiruse sümptomiteta isikute liikumisvabadust ülemäära piiratud.

Kuigi vaktsineerimisjärgse immuunsuse kestuse suhtes on uuringud alles käimas ning andmed on esialgsed, on Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud immunoprofülaktika ekspertkomisjon leidnud olemasolevatele andmetele toetudes, et pole alust arvata, et vaktsineerimisjärgne immuunsus langeks vähemalt 6–8 kuu jooksul pärast vaktsineerimiskuuri läbimist1, ning et kõigi eelduste kohaselt kestab see veel kauem. Täpne aeg, kui kaua vaktsineerimisjärgne immuunsus kestab ja millal oleks immuunsuse languse tõttu vajalik revaktsineerimine, ei ole teada, sest uuringud käivad ja andmeid tuleb pidevalt juurde. Samuti tuleb arvestada, et praegu pole ka piisavalt teavet selle kohta, kui tõhus on hetkel Euroopa Liidus müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinide kaitse viiruse uute tüvede vastu, kuid ka selles suhtes on uuringud käimas. Uute tüvede ilmnemisel võib selguda, et Euroopa Liidus müügiloa saanud vaktsiinid ei paku nende vastu piisavat kaitset ning ka juba vaktsiinikuuri läbinutel tuleb end uuesti vaktsineerida. Uute andmete saamisel tuleb üle vaadata ka karantiinivabastused ja nende asjakohasus.

Korralduse punktis 5 nähakse ette, et haiguse läbipõdenutele, vaktsineeritutele ning vaktsineerituga võrdsustatutele kohaldatakse lähikontaktsena karantiinivabastust korralduses sätestatud perioodi jooksul.

Läbipõdemise järgne immuunsuse kestus on olemasolevate andmete põhjal vähemalt 6 kuud2,3,4,5. Samas võib see immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul ja olemasolevate andmete põhjal sõltuda sellest, kui raske on olnud COVID-19 haiguse kulg. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab läbipõdenute vaktsineerimist ühe tõhustusdoosiga edasise piisava kaitse tagamiseks kuuendal kuul pärast läbipõdemist. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC)6 hinnangul näitavad esialgsed andmed, et loomulikul teel saadud immuunsus väheneb aja jooksul ja ei pruugi pikalt püsida. Samas on olemasolevate andmete põhjal pärast läbipõdemist uuesti haigestumine vähemalt kuue kuu jooksul harv. Uute tüvede suhtes ei pruugi läbipõdemine aga kaitset pakkuda.

Korraldusega kehtestatakse karantiinivabastus üheks aastaks isikule, kes on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Vaktsineerimiskuuri läbinuks loetakse isik: 1) kahedoosilise vaktsiiniga vaktsineerimise puhul pärast teise vaktsiinidoosi manustamist; 2) ühedoosilise vaktsiiniga vaktsineerimise puhul pärast ühe vaktsiinidoosi manustamist. Karantiinivabastus ei teki kohe pärast vaktsineerimiskuuri läbimist, vaid pärast vaktsineerimiskuuri maksimaalse kaitse saavutamise aega. Maksimaalne kaitse tekib erinevate vaktsiinide puhul eri aja möödudes.

Üks aasta on hinnanguliselt optimaalne aeg, mille jooksul peaks laekuma andmeid immuunsuse kestuse ja revaktsineerimise vajaduse kohta, sh uute tüvede vastu. Kuna andmete laekumise ja võimalike uute tüvede ilmnemise täpset aega on võimatu ennustada, jääb võimalus, et ka ühe aasta pikkust karantiinivabastuse aega tuleb mingil hetkel kas pikendada või lühendada. Seega on lisatud korraldusse punkt 12, mis võimaldab korralduse tingimusi muuta, kui seda õigustab epidemioloogiline olukord.

Eestis alustati COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimisega 27. detsembril 2020. a, kasutades Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty (2021. a 21. nädala seisuga on Eestisse tarnitud 470 340 doosi). Moderna COVID-19 vaktsiini on Eestisse 2021. a 21. nädala seisuga tarnitud 82 800 doosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria 252 000 doosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini 19 600 doosi. 25. mai 2021. a seisuga on Eestis 442 089 isikut, kes on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi, vaktsineerimiskuur on lõpetatud neist 226 105 isikul.

Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse isikut, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning vaktsiinidoosi järgsest maksimaalse kaitse saavutamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta, või kes on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse ning sellest, kui arst on isiku terveks tunnistanud, ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub 14 kalendripäeva jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, loetakse ta läbipõdenuks ning tema suhtes kohaldatakse läbipõdenute kohta sätestatut.

Immuniseerimise tõendile kantakse andmed vaktsineerimisel kasutatud vaktsiini, viimase vaktsiinidoosi manustamise aja jms kohta, kuid sellel ei kajastu maksimaalse kaitse tekkimise aeg, mida hakatakse lugema vaktsiinikuuri lõpetamise päevast ning mille kestus sõltub konkreetse vaktsiini ravimi omaduste kokkuvõttes nimetatud ajast.

Vaatamata korralduses nimetatud erisustele on vajalik, et lähikontaktsed jälgiksid oma tervist tähelepanelikult, järgiksid Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtaksid kasutusele kõik muud võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Samuti on oluline, et lähikontaktsed kannaksid siseruumides (nt avalikus siseruumis, tööl, ameti- või haridusasutuses, spordi- ja vaba aja veetmise kohas jne), kus puututakse kokku inimestega, kellega ei elata samas kohas, kaitsemaski või kataksid muul viisil nina ja suu, et tõkestada potentsiaalset viiruse levikut (v.a korralduses märgitud erijuhtudel). Seega tuleb ka piirangust vabastatud lähikontaktsel kanda 10-kalendripäevase perioodi jooksul siiski maski või muud kaitsevahendit korralduses määratud kohtades. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Korralduse rakendussäte on vajalik täpsustamaks, kuidas kohaldatakse korralduses sätestatut isikute suhtes, kes on lähikontaktsed korralduse jõustumise ajal või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud enne käesoleva korralduse jõustumist.

Karantiini kehtestamisega nakatunutele ja nakkuskahtlusega isikutele tagatakse riskirühma kuuluvate, sh kroonilisi haigusi põdevate isikute, nõrgema immuunsüsteemiga isikute ja vanemaealiste isikute tervise kaitse. Riik peab tagama vastavalt põhiseaduse §-dele 16 ja 28 inimeste elu ja tervise kaitse, kuid oluline roll on ka isikutel endil – seista hea nii oma perekonna, töökoha ja ühiskonna nõrgemate rühmade kui ka rahva tervise eest tervikuna.

Kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 kohaselt tuleb karantiini puhul näha ette karantiini kehtivuse aeg ja seda ei saa kehtestada tähtajatult, on korralduse andmisel kavandatud, et korraldus kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a (k.a). Kuupäeva valik lähtub sellest, et 31. detsembriks 2021. a on vaktsineerimise algusest Eestis möödunud enam-vähem üks aasta ning selleks ajaks on eeldatavasti avaldatud piisavalt usaldusväärseid uuringuid, et selgitada revaktsineerimise vajadust ning vaktsineerimise ja läbipõdemise järgse immuunsuse kestust ja toimet uute tüvede suhtes.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMc2103916
2 https://science.sciencemag.org/content/371/6529/eabf4063
3 https://www.gavi.org/vaccineswork/natural-immunity-covid-19-may-be-long-lasting?gclid=EAIaIQobChMI0MaQ7uGR8AIVBHYYCh1mDAihEAAYAiAAEgJFYPD_BwE
4 https://science.sciencemag.org/content/371/6529/eabf4063
5 https://www.cell.com/immunity/fulltext/S1074-7613(20)30445-3
6 European Centre for Disease Prevention and Control


________________________

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021 korraldusega nr 305 tehtud muudatuse põhjendused

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks, vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata, arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, näiteks õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega; Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta; abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue; abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Käesoleva korraldusega kehtestatakse koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks meetmed ja piirangud, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut.

Käesoleva korraldusega tehakse võrreldes seni kehtinud meetmete ja piirangutega järgmised põhimõttelised muudatused:

Korralduse kohaselt laieneb alates 26. augustist 2021. a maskikandmise kohustus kõikidele avalikele siseruumidele, kus ei kontrollita COVID-19 tõendit. Maski tuleb kanda kaubanduses ja teenuste osutamisel, näiteks pangakontoris, postkontoris või juuksuris või telekommunikatsiooniga seotud teenuste osutamisel. Samuti tuleb maski kanda toidu kaasaostul toitlustusettevõttes.

Lisaks tuleb avalikes ruumides, kus on nõutud COVID-19 nakkusohutuse tõendamine, nõuda COVID-19 tõendit kõigilt klientidelt või osavõtjatelt inimeste arvust sõltumata. Korralduses kehtestatakse erandid, kellelt COVID-19 tõendit ei nõuta, näiteks alla 18-aastased lapsed. See tähendab, et COVID-19 tõend tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, konverentsil; muuseumites ja näituseasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel.

COVID-19 tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliürituste puhul.

COVID-19 tõendit ei ole vaja esitada kaubanduskeskustes ega poodides. Samuti pole enda nakkusohutust vaja tõendada restoranist või kohvikust toidu kaasaostmisel. Samas, nagu eelpool viidatud, tuleb nendes kohtades või juhtudel kanda maski.

Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1, või saastunud pindade ning näiteks saastunud käte kaudu.

Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Samuti on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise oht õues, kus viibitakse paljude inimestega lähedases kontaktis.

Koroonaviiruse levik on võrreldes eelnevate nädalatega märgatavalt tõusnud ning deltatüvi muutunud domineerivaks. Deltatüvi levib 60% paremini kui alfatüvi, samuti nakatavad deltatüve tõttu teisesed juhud kolmandasi juhte hõlpsamini ning viiruse peiteaeg on lühem. Senised andmed on näidanud, et pooleli oleva vaktsineerimiskuuriga saavutatud immuunsuse taseme suhtes on deltatüvi ca 17% vähem tundlikum kui seni domineerinud alfatüvi2. Samal ajal lõpetatud vaktsineerimiskuuri järel saavutatud immuunsuse suhtes oli vaktsiini efektiivsus langenud ca 10%.

Lõpetatud vaktsineerimiskuuri järel saavutatud immuunsuse suhtes märgatavat tundlikkuse langust ei esinenud. Arvestades, et 19. augusti 2021. a seisuga on 45,57%-l elanikkonnast vaktsineerimiskuur lõpetatud, ei ole vaktsineerimise mõju võimaliku deltatüve põhjustatava haigestumuse kasvu ära hoidmiseks veel piisav.

Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et haigestumuse intensiivsus on kogu Eestis kõrge. 19. augustil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 278,41 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 277.

Samas 23. juulil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 65,46 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 75. 7. juulil 2021. a olid samad näitajad 31,83 ja 32, 21. juunil 2021. a 49,81 ja 40 ning 16. juunil 2021. a 64,11 ja 49. Seega viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta Eestis on kõrgel tasemel, uute haigusjuhtude juurdekasv on endiselt kasvutrendis. Haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad näitajad on keskmisel tasemel ja stabiilsed.

Korralduse kehtestamisel on arvestatud COVID-19-vastase vaktsineerituse taset Eestis3 ja selle planeeritud edenemist lähinädalate jooksul. 19. augusti 2021. a seisuga on 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas vaktsineerimisega hõlmatud 70,07%. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud 605 586 inimesel (45,57% elanikkonnast).

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta Eestis on kõrgel tasemel, uute haigusjuhtumite juurdekasv on kasvutrendis. Haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad näitajad on keskmisel tasemel. Piirangute ja meetmete muutmisel tuleb hinnata nakkusohu riski kõrgeks, mistõttu on põhjendatud kõikide seniste piirangute ja meetmete säilitamine ning lisapiirangute kehtestamine võrreldes kehtivate piirangute ja meetmetega.

Koroonaviiruse deltamutatsioon on Eestis alates 26. nädalast domineeriv (25. nädalal osakaal 33%, 26. nädalal 67%, 28. nädalal 92% ja 29. nädalal 95%, 30. nädalal 94%, 32. nädalal 98%).

32. nädala jooksul lisandus 1942 haigusjuhtu. Võrreldes 31. nädalaga suurenes uute juhtude arv 31,9% võrra. 32. nädalal tehti 39 715 testi (2993 testi 100 000 elaniku kohta), mida on 35,4% võrra rohkem kui 31. nädalal. 4,9% testidest osutusid positiivseks (31. nädalal 5,0%).

Kõrgeim positiivsete testide osakaal on Jõgevamaal (11,0%), Põlvamaal (11,0%), Valgamaal (10,4%) ja Võrumaal (10,2%). 32. nädala genotüpeerimise andmetel on deltatüve osakaal 98%. Lisaks tuvastati sekveneerimisega 32. nädalal kaks gamma variandiga ja kaks alfa variandiga nakatunut. Mõlemal juhul oli üks tuvastatud juht sisse toodud välismaalt. Eestis on püsiv riigisisene delta viirustüve levik.

32. nädalal saabus Eestisse 20 281 inimest (31. nädalal 19 266), kes täitsid piiriületaja ankeedi:
Lätist – 3196 inimest (31. nädalal 2695), Venemaalt – 2400 inimest (31. nädalal 1660), Saksamaalt – 1713 inimest (31. nädalal 2012), Itaaliast – 1256 inimest (31. nädalal 1279), Türgist – 1214 inimest (31. nädalal 1395). 32. nädalal registreeriti 130 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 6,7% juhtude üldarvust ja 7,1% juhtudest, mille kohta on andmeid nakatumispaiga kohta. 32. nädala sisse toodud haigusjuhud on seotud reisimisega 24 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on seotud reisimisega Türki, Soome ja Venemaale.

Nakatamiskordaja on üle-eestiliselt 1,2 (eelmisel nädalal 1,2), võrreldes 31. nädalaga on see jäänud samale tasemele. Võrreldes 09.08.2021 seisuga on oluliselt kasvanud nakatamiskordaja Ida piirkonnas (1,1 → 1,35), kuna madala nakatunute arvu foonil on juhtude arv kasvanud 43%. Lõuna regiooni nakatamiskordaja on jäänud samale tasemel (R=1,3).

Viimase 14 päeva haigestumus kasvas kõikides maakondades peale Ida-Virumaa, kus see langes veidi. Kõrgeim juurdekasv on Valgamaal (139,4%), Jõgevamaal (136,8%), Saaremaal (90,9%). Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Võrumaa (477,2/100 000 inimese kohta), Põlvamaa (446,3/100 000 inimese kohta), Pärnumaa (385,2/100 000 inimese kohta), Tartumaa (341,8/100 000 inimese kohta), Jõgevamaa (316,4/100 000 inimese kohta) ja Raplamaa (303,5/100 000 inimese kohta). Haigestumine on liikunud nooremast täiskasvanud elanikkonnast kesk- ja vanemaealiste sekka ning peamiselt saadi nakkus pereliikmetelt (36%). Arvestades nakatamiskordaja tänast taset võib Terviseameti hinnangul 33. nädalal oodata ca 20% haigestunute arvu kasvu, st ca 2300 nakatunut nädalas ja 300–400 nakatunut päevas.

Arvestades käesoleva korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle Eesti, on piirangute ja meetmete rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, tõhus ning proportsionaalne meede, et tagada inimeste elu ja tervis ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevus.

Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 lausest 2, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.

Põhiseaduse § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane.

Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut ja viirusega nakatumist ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused meetmed ja piirangud oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 40, 47). See tähendab, et meetmed ja piirangud mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil.

Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, näiteks arstid, politseinikud ja päästjad, sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.

Näiteks on põhiseaduse § 47 kohaselt kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole ka põhiseaduse §-s 47 sätestatud õigus absoluutne. Põhjus, miks põhiseaduse § 47 nimetab eraldi nakkushaiguste leviku tõkestamist, seisneb selles, et nakkushaigused levivad inimeste seas siis, kui inimesed kohtuvad. Seetõttu on nakkushaiguste leviku tõkestamise üks olulisi ja põhilisi meetmeid nakkuse levimise takistamisel inimestevahelise lävimise piiramine.

Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS-i § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted
2 https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/993879/Variants_of_Concern_VOC_Technical_Briefing_15.pdf
3 Eesti loeb soovitavaks COVID-19-vastase vaktsineerituse tasemeks 70% elanikkonnast. Uute viirustüvede lisandumisel, mis levivad kiiremini või mis on vaktsiinide suhtes resistentsed, võib nimetatud vajalik osakaal olla suurem. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart.

/otsingu_soovitused.json