Text size:

Land Reform Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.01.2024
In force until: In force
Translation published:27.12.2023

Part I GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Purposes of Act

  The Land Reform Act determines the bases for restructuring relations regarding land (land reform).

§ 2.  Objective of land reform

  Based on the continuity of rights of former owners and the interests of current land users that are protected by law, and to establish preconditions for more effective use of land, the objective of land reform is to transform relations based on state ownership of land into relations primarily based on private ownership of land.

§ 3.  Content of land reform

 (1) In land reform, unlawfully expropriated land is returned to its former owners or their legal successors or they are compensated therefor, land is transferred for or without charge into the ownership of persons in private law, legal persons in public law or local governments, and land to be retained in state ownership is determined.

 (2) In land reform, a right of superficies is constituted or a usufruct on the bases provided by this Act is established for the benefit of owners of construction works.
[RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

§ 4.  Land reform as part of ownership reform

  Land reform as part of ownership reform is carried out under the conditions of and pursuant to the procedure provided for in the Republic of Estonia Principles of Ownership Reform Act (hereinafter the Principles) and this Act. The Principles apply to land reform unless otherwise provided by this Act.

§ 41.  LApplication of Act to registered partner

  The provisions of this Act concerning the spouse also apply to the registered partner.
[RT I, 06.07.2023, 6 – entry into force 01.01.2024]

Part II RETURN OF AND COMPENSATION FOR LAND  

§ 5.  Persons who have right to claim return of or compensation for land (entitled subjects)

 (1) The following have the right to claim return of or compensation for land:
 1) natural persons whose land was unlawfully expropriated if they were citizens of the Republic of Estonia on 16 June 1940 or if they resided permanently in the territory of the Republic of Estonia on the date of entry into force of the Principles (20 June 1991);
 2) natural persons who pursuant to § 8 of the Principles are successors of the persons specified in clause 1 of this subsection. If a former owner is deceased and no persons specified in § 8 of the Principles exist, the sisters and brothers of the former owner have the right to claim return of or compensation for land in equal shares, and their descendants, if their parent is dead (regardless of the date of death), have the right to claim return of or compensation for land in equal shares; they have the right to claim return of or compensation for the land to which their parent would have had the right;
 3) organisations whose land was unlawfully expropriated, pursuant to § 9 of the Principles;
 4) persons to whom the right of claim has been assigned or who have succeeded thereto pursuant to §§ 191 and 192 of this Act.

 (2) Return of or compensation for land which the owners transferred after 16 June 1940 may be claimed pursuant to subsection 1 of this section by persons to whom the land was transferred or their legal successors.

 (3) Issues relating to the return of and compensation for former ground rent land (obrok land) are regulated by a separate Act.

§ 6.  Return of land

 (1) Land is returned according to its former boundaries unless otherwise provided by this Act, planning and land consolidation requirements or by agreement between adjacent neighbours who are entitled subjects. Land is returned on the basis of desk survey pursuant to the procedure established by the Government of the Republic. If this is not possible due to insufficient desk survey or if an entitled subject does not wish return on the basis of desk survey, a cadastral unit is surveyed. Based on planning and land consolidation requirements, the area of a plot of land to be returned may differ from the area of land subject to return by up to +/- 8 per cent but not more than 5 hectares. In such case and if land was returned according to its former boundaries but the area surveyed before the unlawful expropriation differs from the area determined upon the return of the land, additional compensation is not paid and the entitled subject is not required to make additional payment for the land. Upon return of land, reallotment or planning may be carried out pursuant to law, and the land shall be returned on the basis of the reallotment plan or the adopted detailed plan.

 (2) Land is not returned in part or in whole if:
 1) the entitled subject does not claim return of the land but wishes compensation therefor;
 2) as set out in § 8 of this Act, the land was granted by law for perpetual use to another natural person pursuant to the Estonian SSR Farm Act (ENSV Teataja, 1989, 39, 611; RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 30, 465) by the date of passage of the Act, and the person with the right of use started to use the land for the intended purpose before 1 April 1996;
 3) the buildings or civil engineering works which belong to another person, including buildings or civil engineering works of a gardening, cottage, residential building or garage association within a circular boundary of the association, are situated on land, and there is no agreement to constitute a right of superficies, establish a usufruct, subject land to a commercial lease or any other agreement in accordance with §§ 7, 9 and 10 of this Act;
 4) the land is retained in state ownership pursuant to clauses 1–5, 7, 10 or 13 of subsection 1 of § 31 of this Act or is transferred into municipal ownership pursuant to clauses 1, 3 or 4 of subsection 1 of § 28 of this Act;
[RT I, 29.06.2018, 1 – entry into force 01.07.2018]
 5) [repealed]
 6) the location of the unlawfully expropriated land cannot be ascertained.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

 (3) For the purposes of this Act, a construction works is an integrated thing which is built as a result of human action and is attached to the site subsoil, also unfinished construction works. A construction works is a building or civil engineering works. A building is a construction works with interior space which is separated from the external environment by a roof and other exterior enclosures. A civil engineering works is a construction works which is not a building. The provisions concerning civil engineering works shall be applied with regard to plantations with plant breeding, scientific or cultural value, including dendrological parks and gardens. The list of such plantations shall be approved by the Government of the Republic. The provisions concerning civil engineering works also apply to the construction works and parks adjacent to former manor houses, if they have cultural value and have been declared cultural monuments on the bases and pursuant to the procedure provided by the Heritage Conservation Act.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

 (31) For the purposes of this Act, roads, utility networks and utility works which enable the intended use of land to be returned are not civil engineering works. Temporary construction works or civil engineering works and abandoned or dilapidated construction works which substantially damage the surroundings or scenery are not deemed to be construction works. Such construction works shall be removed by the owner by the set due date. Construction works which are not removed by the due date shall become essential parts of the plot of land in land reform.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

 (32) For the purposes of this Act, a residential building is a building where at least 20 per cent of the total area of the building is prescribed for permanent residence and the rest for agricultural production or other specific purposes relating to the residential building. The provisions concerning residential buildings also apply to unfinished residential buildings which conform to the characteristics provided for buildings in subsection 3 of this section. The conformity of an unfinished construction works to the characteristics of residential buildings provided for in this subsection shall be determined on the basis of the building design documentation of the construction works. Unfinished residential buildings which do not conform to the characteristics provided for buildings in subsection 3 of this section are deemed to be other construction works in this Act.
[RT I, 29.06.2018, 1 – entry into force 01.07.2018]

 (33) The land under a construction work and the smallest necessary and sufficient amount of land surrounding the construction work which is necessary to ensure purposeful and safe use, maintenance and physical preservation of the construction work shall be determined as land necessary for servicing the construction work (complex of construction works). If one and the same plot of land can be included in the land necessary for servicing several construction works, the plot shall be divided as equally as possible taking into account the area and value of the land and the land consolidation and other requirements. Determination of land necessary for servicing a construction work shall be based on the building design documentation prepared and approved pursuant to law, which justifies the need to construct extensions to the construction work or to construct another construction work connected with the construction work, if this does not damage the interests of the entitled subjects for the return of land. Determination of land necessary for servicing a construction work shall not be based on the boundaries valid during the period of unlawful expropriation of land units.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (4) Land is returned in part only if this is in accordance with planning and land consolidation requirements and if:
 1) return in whole is not possible on the bases provided for in clauses 2–4 of subsection 2 of this section or in § 14;
 2) an entitled subject applies for the return of up to 2 hectares of land adjacent to a construction works owned by the entitled subject;
 3) an entitled subject does not wish the return of land which is situated within the boundaries of a protected area;
 4) an entitled subject applies for the return of a detached plot of land.
[RT I 2006, 7, 40 – entry into force 04.02.2006]

§ 7.  Return of land within city boundaries

 (1) Unlawfully expropriated land within city boundaries is not returned if the land is adjacent to a building or civil engineering works of another person as a lot or land necessary for servicing the building or civil engineering works, and if the entitled subject and the current owner of the construction works do not agree on the constitution of a right of superficies on the land for the benefit of the owner of the construction works, on the transfer of the construction works to the entitled subject or otherwise.

 (2) An agreement concerning the constitution of a right of superficies on land shall be notarised and contain the obligation of the entitled subject to constitute a right of superficies for the benefit of the owner of the construction works upon return of the land. The agreement shall contain the essential terms of the right of superficies, including the charge for and the term of the right of superficies. The provisions of § 15 of the Law of Property Act Implementation Act otherwise apply to the constitution of a right of superficies. The co-owner of a construction works who is an entitled subject may agree on the constitution of a right of superficies held by the owner of the subsoil. In order to secure the constitution of a right of superficies, a notation shall be entered in the land register on the basis of a registration application of the local government.
[RT I 2010, 38, 231 – entry into force 01.07.2010]

 (3) Upon agreement on transfer of a construction works, land is returned after transfer of the right of ownership in the construction works to the entitled subject. If a residential building is transferred on the condition of life-long support, the transferor has the right, after the land under the residential building is entered in the land register, to demand the establishment of a personal right of use in the residential building from the entitled subject. In order to secure the establishment of a personal right of use, a notation shall be entered in the land register on the basis of a notarised application of the transferor of the residential building.

 (4) The provisions of this section apply in densely populated areas. For the purposes of this Act, densely populated areas are areas which are determined as densely populated areas by an adopted plan. In the absence of a comprehensive plan or if it is impossible to determine a densely populated area on the basis of a county plan, the areas deemed to be densely populated areas are those concerning which valid general plans of cities or towns, detailed plans, general plans for groups of enterprises, planning projects and building projects for rural settlements and other valid planning projects exist. Lands determined on the proposal of the local government council as densely populated areas by the county governor before 1 January 2018 are also densely populated areas.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (5) The local government shall determine the area and boundaries of land necessary for servicing a construction works in accordance with planning and land consolidation requirements pursuant to the procedure established by the Government of the Republic, as a rule without preparing a detailed plan. The local government may decide to determine the area and boundaries of land necessary for servicing a construction works by a detailed plan, which shall be prepared considering the extent of privatisation of land provided for in this Act.

 (51) The whole of the land in the legitimate use of the owner of a residential building is deemed to be land necessary for servicing the residential building. Land use is deemed to be legitimate if:
 1) the decision on the grant of land for use has been adopted by a competent body or official before the entry into force of the Principles, or
 2) the use of land is proven by a receipt for payment of rent on land (land tax) or by other document issued before the entry into force of the Principles.

 (52) Land necessary for servicing other construction works is determined if a lot has not been determined or if a change in the area or the boundaries of the lot is justified based on planning and land consolidation requirements.

 (6) [Repealed – RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

§ 8.  Return and division of land granted for perpetual use pursuant to Estonian SSR Farm Act

 (1) Land which was lawfully granted for perpetual use as farm land pursuant to the Estonian SSR Farm Act is not subject to return except in the cases where the entitled subject and the head of the farm household agree otherwise or the use of land for the intended purpose is not commenced pursuant to clause 2 of subsection 2 of § 6 of this Act.

 (2) A residential lot with an area of up to 2 hectares is returned to an entitled subject from farm land transferred to another person unless return of the residential lot is possible otherwise. The local government shall determine the area and boundaries of a residential lot according to planning and land consolidation requirements pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

 (3) Up to 2 hectares of land may be separated from farm land, which the owner of a construction works has the right to privatise by a right of pre-emption pursuant to this Act, unless privatisation of the land is possible otherwise or unless otherwise agreed by the head of the farm household and the owner of the construction works.

 (4) If the use for the intended purpose of land which was granted by law for perpetual use pursuant to the Estonian SSR Farm Act is not commenced before 1 April 1996, the termination of the right of use of land shall be decided by the Director General of the Land Board.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

§ 9.  Return of land situated beyond city boundaries on which buildings of natural person are situated

 (1) If a construction works which is in the ownership of another natural person is situated on unlawfully expropriated land situated beyond city boundaries, and if the entitled subject and the owner of the construction works do not agree on the constitution of a right of superficies for the benefit of the owner of the construction works or on transfer of the construction works to the entitled subject, the unlawfully expropriated land is not returned if such land is adjacent to:
 1) a residential building, up to the extent of 2 hectares unless otherwise agreed by the entitled subject and the owner of the construction works;
 2) a cottage or garden house, to the extent of the current unspecified term of use of the land but not more than 1 hectare unless otherwise agreed by the entitled subject and the owner of the construction works;
 3) another construction works, to the extent of the land necessary for servicing the building.

 (11) If residential buildings which are in the ownership of other natural persons and a residential building which is in the ownership of an entitled subject are situated on unlawfully expropriated land and unless the owners of the residential buildings and the entitled subject agree otherwise, the land shall be divided in as equal shares as possible between the owners and the entitled subjects.

 (2) If the owner of a residential building situated on unlawfully expropriated land wishes to purchase more than 2 hectares of land and the entitled subject wishes return of the land and they do not reach an agreement within the term set by the local government, up to 50 hectares are privatised to the owner of the residential building out of vacant bordering land. If the owner of the residential building is able to privatise less than 20 hectares of land out of bordering land, the owner has the right to privatise additional land out of the registered immovable to be returned up to the deficiency to total 20 hectares, but not more than the land remaining to the entitled subject. If there is no vacant bordering land, the land is divided between the entitled subject and the owner of the residential building in as equal shares as possible and the owner of the residential building does not have the right to claim more than 20 hectares of land. If several residential buildings are situated on unlawfully expropriated land and the owners of the residential buildings wish to privatise more than 2 hectares of land, they may, in the case of non-existence or shortage of vacant land, privatise up to one-half of the land out of the unlawfully expropriated land but not more than 20 hectares in total. Upon privatisation of land pursuant to this subsection, the condition that a registered immovable is formed together with a residential building and the rights of other persons with a right of pre-emption are not violated thereby shall be taken into account.

 (21) If construction works which constitute a single complex with a residential building situated beyond city boundaries are situated on the land of several former registered immovables to be returned, the land to be privatised by right of pre-emption together with the residential building is determined out of the land of the former registered immovable where the residential building is situated unless the owner of the residential building and the entitled subjects agree otherwise. From the other former registered immovable to be returned, land necessary for the normal use of the construction works which remains on the registered immovable shall be privatised to the owner of the residential building and land necessary for production is not included in such land. If a residential building is situated on the land of several former registered immovables to be returned, the land to be privatised by right of pre-emption together with the residential building is determined out of several former registered immovables in proportion to the area of the former immovables unless the owner of the residential building and the entitled subjects agree otherwise.

 (3) [Repealed]

 (4) [Repealed]

 (5) [Repealed]

 (6) [Repealed]

 (7) Upon transfer of a construction works specified in subsection 1 of this section, the entitled subject has a right of pre-emption to the construction works except upon transfer of the construction works to descendants or to the ownership of a local government. The right of pre-emption of the entitled subject is valid until a decision not to return the land under the construction works is made. The right of pre-emption is not valid if the construction works to be transferred is not situated within the boundaries of one registered immovable.

 (8) The owner of a construction works is required before transfer of the construction works to notify the entitled subject who has a right of pre-emption of the intention and terms of transfer in writing. If the entitled subject does not exercise the right of pre-emption within one month after the date of receipt of the written notice, the owner of the construction works has the right to transfer the construction works at least for the price and on the terms specified in the written notice. If the owner of a construction works transfers the construction works in violation of the right of pre-emption of an entitled subject, the entitled subject may within two months after the date of becoming aware of the violation file an action with a court for transfer of the rights and obligations of the acquirer to the entitled subject.

 (9) The local government shall determine the area and boundaries of land which is not returned or is privatised with the right of pre-emption pursuant to this section, including land necessary for servicing a construction works, in accordance with planning and land consolidation requirements pursuant to the procedure established by the Government of the Republic. Land necessary for servicing a construction works is determined if the lot has not been determined or a change in the area of the lot is justified according to planning and land consolidation requirements. Land necessary for production is not included in land necessary for servicing a construction works.

 (10) The provisions of subsections 2 and 3 of § 7 of this Act apply to agreements concerning the constitution of a right of superficies for the benefit of the owner of a construction works and concerning the transfer of a construction works as provided for in subsection 1 of this section.

§ 10.  Return of land situated beyond city boundaries on which buildings or civil engineering works belonging to state, local government or legal persons are situated

 (1) The land situated beyond city boundaries under the buildings or civil engineering works belonging to the state, a local government or a legal person and the land necessary for servicing these buildings or civil engineering works is not returned unless the entitled subject and the current owner of the construction works agree on the constitution of a right of superficies for the owner of the construction works or on transfer of the construction works to the entitled subject. The provisions of subsections 2 and 3 of § 7 of this Act apply otherwise.

 (2) Upon transfer of a construction works specified in subsection 1 of this section an entitled subject has a right of pre-emption to the construction works, except upon privatisation of the construction works or transfer thereof into the ownership of the local government. The right of pre-emption is valid upon transfer of a construction works pursuant to the Republic of Estonia Agricultural Reform Act, except upon municipalisation. The right of pre-emption of the entitled subject is valid until a decision not to return the land under the construction works is made. The right of pre-emption is not valid if the construction works to be transferred is not situated within the boundaries of one registered immovable. The provisions of subsection 8 of § 9 of this Act apply upon transfer of the construction works.

 (3) The local government shall determine the area and boundaries of land necessary for servicing a construction works in accordance with planning and land consolidation requirements pursuant to the procedure established by the Government of the Republic. Land necessary for production is not included in land necessary for servicing a construction works.

§ 11.  [Repealed]

§ 12.  Return of land if construction works owned by entitled subject is situated on land

 (1) If a construction works situated on land to be returned is in common ownership of several entitled subjects and the shares of common ownership in the construction works and the shares of the entitled subjects in the land to be returned are not equal, the lot situated within city boundaries or land in legitimate use and the land situated beyond city boundaries to the extent specified in subsection 1 of § 9 of this Act is returned into common ownership according to the share of common ownership in the construction works of each entitled subject. Land situated beyond city boundaries which has an area greater than that provided for in subsection 1 of § 9 of this Act is returned into common ownership as a separate registered immovable from the land adjacent to the construction works according to the shares of the entitled subjects in the land to be returned unless otherwise agreed by the entitled subjects by the time the formation of the cadastral unit is begun.

 (11) An entitled subject to whom land was returned in a share larger than the entitled subject's share is required to pay a debt to the state for the share of land which exceeds the entitled subject's share. The debt is the amount of compensation that was paid or was subject to payment to other entitled subjects. The debt may be paid in money or privatisation vouchers. The debt may be paid in instalments under the conditions applicable to the privatisation of land to persons specified in subsection 4 of § 223 of this Act. Payment for land returned in a share exceeding the right of claim may be made in privatisation vouchers during the term provided by law. Payment of the debt shall be secured by a mortgage for the benefit of the Republic of Estonia. Contracts for the establishment of a mortgage and real right contracts shall be entered into by the local government in the name of the state in notarised form.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (12) If a construction works situated on land to be returned is in the ownership of one entitled subject and there are several entitled subjects for the return of land, the lot situated within city boundaries or land in legitimate use and the land situated beyond city boundaries is returned to the owner of the construction works as land belonging to the construction works or necessary for servicing the construction works as a separate registered immovable according to the share of the entitled subject's right of claim in land to be returned. Land remaining after formation of a registered immovable from land situated beyond city boundaries and belonging to the construction works or necessary for servicing the construction works is returned as a separate registered immovable to the common ownership of other entitled subjects according to the shares of the entitled subjects' right of claim in land to be returned, unless otherwise agreed by them pursuant to the provisions of § 14 of this Act. If an entitled subject who is the owner of a construction works has the right to acquire as land necessary for servicing the construction works more land than land corresponding to the share of the entitled subject's right of claim, the entitled subject has the right to request the return of the land necessary for servicing the construction works which is situated within the boundaries of the former registered immovable in the part which is larger than the share of the right of claim and privatise the part of the land necessary for servicing the construction works which is beyond the boundaries of the former registered immovable under the same conditions as privatisation with the right of pre-emption without submitting a privatisation application separately.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (13) If a construction works which is situated beyond city boundaries and is owned by one entitled subject is situated on a detached plot of land of land to be returned and there are several entitled subjects for the return of land, land shall be returned to the owner of the construction works as a separate registered immovable from land to be returned as land belonging to or necessary for servicing the construction works according to the share of the right of claim thereof from such detached plot of land, or if the detached plot of land is smaller than the share of the right of claim in land to be returned, then to the extent of the detached plot of land. Land remaining after formation of a registered movable from land situated beyond city boundaries and belonging to the construction works or necessary for servicing the construction works is returned as a separate registered immovable to the common ownership of all the entitled subjects according to the shares of the entitled subjects' right of claim in land to be returned such that the total area of the registered immovable formed to the entitled person who is the owner of the construction works from land belonging to or necessary for servicing the construction works and land returned thereto in common ownership would correspond to the share of the right of claim thereof in land to be returned, unless otherwise agreed by the entitled persons pursuant to the provisions of § 14 of this Act.

 (14) If a construction works situated on land to be returned is in common ownership of several entitled subjects and a co-owner has no desire or no right to acquire land, the co-owners desiring return of land have the right to request the return of land necessary for servicing the construction works in proportion to their shares in the construction works, unless otherwise agreed by the co-owners. If the co-owners desiring acquisition of land have no desire to be returned land necessary for servicing the construction works in the part which is larger than their share of the right of claim, the part of the land without a claim for return shall be retained in state ownership and a right of superficies shall be constituted on land necessary for servicing the construction works for the benefit of all co-owners.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (2) If a construction works in joint ownership of spouses is situated on land to be returned, the land is returned to the spouse who has the right to claim return of the land. Upon entry of the land to be returned in the land register, the other spouse shall be entered in the land register as a joint owner on the basis of a joint notarised application of the spouses. If the spouse to whom the land was returned refuses to submit a joint application, the other spouse has the right to demand his or her entry in the land register as a joint owner of the land necessary for servicing the construction works and division of the registered immovable.
[RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

§ 121.  Return of land if temporary construction works or plantations belonging to other persons are situated on land

 (1) For the purposes of this Act, a temporary construction works is:
 1) a construction works which is temporarily attached to the ground and erected on the basis of legal use of land before the entry into force of this Act;
 2) a construction works erected on the basis of a permit for use or extraction of mineral resource within the limits of a valid extracting area.

 (11) For the purposes of this Act, dilapidated or abandoned temporary construction works are not deemed to be temporary construction works.

 (2) For the purposes of this section, a plantation is a garden of permanent crops established for the growing of fruit or berries, or other plantations of permanent crops with an area of at least 0.25 hectares established on the basis of legal use of land before the entry into force of this Act and currently in order and in use as a plantation, except the plantations specified in subsection 3 of § 6 of this Act.

 (3) If a temporary construction works or plantation belonging to another person is situated on land to be returned, the local government shall determine the area and boundaries of land necessary for servicing the construction works or plantation and shall set a term for the parties to reach an agreement. The parties have the right to agree on the constitution of a right of superficies or the establishment of a usufruct for the benefit of the owner of the temporary construction works or plantation, agree on the subjecting of land to a commercial lease, the assignment of the right of claim to the owner of the temporary construction works or plantation, the transfer of the construction works or plantation to the entitled subject, the removal of the temporary construction works or plantation, or agree on any other manner. The agreement shall be entered into in notarised form and submitted to the local government.

 (4) If the entitled subject and the owner of a temporary construction works or plantation fail to reach an agreement by the set term, the land is returned and left in the use of the owner of the temporary construction works or plantation until the expiration of the term of a temporary right of use of land or of the permit for use or extraction of mineral resource. The owner of a temporary construction works or plantation erected on the basis of the right of use of land with an unspecified term has the use of land for up to ten years after a decision on return of land is made, however not for longer than until 1 January 2008. The right of ownership for the cadastral unit to be returned on which the plantation belonging to another person is situated shall be transferred upon the extinguishment of the right of use of land. The owner of the temporary construction works or plantation shall incur the costs related to the formalisation of leaving the land in the use of the owner, shall pay land tax on land left in the use of the owner and pay a fee to the person specified in the decision on return of land in an amount equal to land tax.
[RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

§ 13.  Compensation for land

  If land is not returned in part or in whole, the land shall be compensated for pursuant to the procedure provided for in the Land Valuation Act.

§ 14.  Return of land to several entitled subjects or compensation therefor

 (1) If several entitled subjects claim the return of land, including a residential lot, the land is returned into their common ownership according to their shares, unless otherwise agreed by the entitled subjects. The local government shall set a term of one month to the entitled subjects for entry into the agreement. If the entitled subjects fail to enter into an agreement within the specified term, the land is returned into their common ownership. If the entitled subjects agree on the division of land, the land shall be returned according to the agreement of the entitled subjects, and the persons who apply for division of land shall bear the expenses relating to the division of land to be returned.

 (2) Each entitled subject has the right to claim compensation for land according to the entitled subject's share.

 (3) If an entitled subject wishes compensation for the entitled subject's share or the proceeding for the return has been terminated to the extent of the share of the right of claim of an entitled subject and other entitled subjects apply for return of their shares, the whole of the registered immovable is returned in proportion to the shares of the subjects who apply for the return of shares larger than their shares unless otherwise agreed by the entitled subjects. The local government shall set a term of one month to the entitled subjects for entry into the agreement. If the entitled subjects fail to enter into an agreement within the specified term, the land is returned into their common ownership. If the entitled subjects agree on the division of land, the land shall be returned according to the agreement of the entitled subjects, and the persons who apply for division of land shall bear the expenses relating to the division of land to be returned.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (4) If unlawfully expropriated land was in common ownership, the land corresponding to shares in common ownership is returned into common ownership of the entitled subjects according to their shares. If all entitled subjects of the shares in one common ownership do not apply for the return of land or the proceeding for the return of land has been terminated to the extent of the share of an entitled subject, the other entitled subjects of the shares in the same common ownership are entitled to claim return in the part which is larger than their share of the right of claim. If the persons specified in the previous sentence do not wish the return of land in the part which is larger than their share of the right of claim or if return of a share in common ownership is not applied for and the entitled subjects of other shares apply for the return thereof to themselves, the whole of the registered immovable is returned to their common ownership in proportion to the shares of the entitled subjects who apply for return of shares larger than their shares unless otherwise agreed by the entitled subjects. The local government shall set a term of one month to the entitled subjects for entry into the agreement. If the entitled subjects fail to enter into an agreement within the specified term, the land is returned into their common ownership. If the entitled subjects agree on the division of land, the land shall be returned according to the agreement of the entitled subjects, and the persons who apply for division of land shall bear the expenses relating to the division of land to be returned.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (5) An entitled subject to whom land was returned in a share larger than the entitled subject's right of claim is required to pay a debt to the state for the land exceeding the right of claim. The debt is the amount of compensation that was paid or was subject to payment to other entitled subjects. The debt may be paid in money or privatisation vouchers. Payment for land returned in a share exceeding the right of claim may be made in privatisation vouchers during the term provided by law. The debt may be paid in instalments under the conditions applicable to the privatisation of land to persons specified in subsection 4 of § 223 of this Act. Payment of the debt shall be secured by a mortgage for the benefit of the Republic of Estonia. Contracts for the establishment of a mortgage and real right contracts shall be entered into by the local government in the name of the state in notarised form.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

§ 141.  [Repealed]

§ 15.  Procedure for return of and compensation for land

 (1) Return of and compensation for land shall be decided by the local government pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

 (2) Land is returned at the expense of entitled subjects. Land is returned to the persons specified in clause 1 of subsection 1 of § 5 of this Act and their children and spouse at the expense of the state. Land is returned to the organisations specified in clause 3 of subsection 1 of § 5 of this Act at the expense of the state if land is returned on the basis of desk surveys.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (3) The Ministry of Finance shall exercise supervision over organisation of the return of land.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (4) "Lists of Taxable Plots of Land", prepared by the Cadastre Board in 1938 and subsequent years, documentation of land registries and the documents specified in subsection 4 of § 7 of the Principles shall be used to prove a right of ownership in land. In regions where the documentation of the Cadastre Board and land registries do not reflect the situation after the completion of land consolidation (reallotment) procedures before 16 June 1940, the right of ownership in land may be proved on the basis of the land consolidation plan prepared pursuant to the procedure which was in force before the unlawful expropriation of land.

§ 16. – § 19. [Repealed]

§ 191.  Assignment of right of claim for return of land

 (1) An entitled subject may assign the right of claim for the return of land to:
 1) his or her spouse and descendants, and to his or her brothers and sisters and their descendants;
 2) a person who has been declared an entitled subject with regard to the same registered immovable;
 3) a person who owns a construction works, temporary construction works or plantation that is situated on the unlawfully expropriated land the right of claim for the return of which is assigned;
 4) the owner of a neighbouring registered immovable or the entitled subject for the return thereof;
 5) Estonian citizens.

 (2) The right of claim in a legal share may only be assigned to the owner of the construction works, temporary construction works or plantation which is situated on the land to be returned. If a right of claim belongs to several entitled subjects, each of them may assign their share of the right of claim.

 (3) An agreement concerning assignment of a right of claim for the return of land shall be notarised. Assignment of the right of claim is binding on the organiser of the return if the agreement concerning assignment of the right of claim or a notarised copy thereof is filed with the organiser.

 (4) A person who acquires a right of claim for the return of land shall pay the expenses relating to the return of land, except if the person is deemed to be the entitled subject with regard to the same registered immovable and the land is returned to him or her at the expense of the state, or if a person specified in the second sentence of subsection 2 of § 15 of this Act has assigned his or her right of claim to his or her spouse or child.
[RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

§ 192.  Succession of right of claim

 (1) [Repealed – RT I 2010, 41, 242 – entry into force 01.09.2010]

 (2) [Repealed – RT I 2010, 41, 242 – entry into force 01.09.2010]

 (3) [Repealed – RT I 2010, 41, 242 – entry into force 01.09.2010]

 (4) If a person inherits a right of claim for return of land and the bequeather belongs to the group of people specified in the second sentence of subsection 2 of § 15 of this Act to whom land is to be returned at the expense of the state, also the person who inherited the right of claim has the right to be returned the land at the expense of the state.
[RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

Part III PRIVATISATION OF LAND AND ESTABLISHMENT OF USUFRUCT ON LAND  
[RT I 2005, 61, 476 - entry into force 27.11.2005]

§ 20.  Land subject to privatisation and land subject to establishment of usufruct

 (1) Land which is not returned on the basis of this Act, or which is not retained in state ownership or which is not transferred into municipal ownership, is subject to privatisation. If the retention of land in state ownership is applied for on the basis of clause 8 of subsection 1 of § 31 of this Act or the transfer of land into municipal ownership is applied for on the basis of subsection 2 of § 28 of this Act, a natural person who applies for the privatisation of the land with the right of pre-emption to the extent provided for in § 221 of this Act has the right of pre-emption to the land.

 (11) The land specified in subsection 2 of § 81 of the Forest Act (hereinafter state forest land) is not privatised and a usufruct is not established on such land. The owner of a residential building situated on state forest land has the right to privatise land to the extent of up to 2 hectares, and the owner of other construction works has the right to privatise land to the extent necessary for servicing the construction works.

 (12) Lands of strict nature reserves, conservation zones and limited management zones of protected areas, limited-conservation areas, species protection sites, and land belonging to individual and other protected natural objects provided in the Nature Conservation Act, lands of Natura 2000 sites or other lands placed under temporary protection and lands of protected zones of monuments and heritage conservation areas provided in the Heritage Conservation Act are not privatised and a usufruct is not established on such land. The owner of a residential building situated on the land specified in the first sentence of this subsection has the right to privatise land to the extent of up to 2 hectares, and the owner of other construction works situated on such land has the right to privatise land to the extent necessary for servicing the construction work. As an exception, the manager of a protected area or the National Heritage Board may allow the privatisation of the lands of limited-conservation areas, conservation zones and limited management zones of protected areas, species protection sites, and land belonging to individual and other protected natural objects, lands of Natura 2000 sites or other lands placed under temporary protection or lands of protected zones of monuments and heritage conservation areas up to the extent provided for in subsections 1–22 of § 221 of this Act or the establishment of a usufruct thereon up to the extent provided for in subsection 6 of § 233 of this Act considering the established protection regime. The provisions of the previous sentence also apply to the adding of land to the bordering immovable belonging to a person in private law from land specified in subsection 1 of § 312 of this Act, except in the cases where the immovable to which such land is sought to be added is to be acquired by the state pursuant to § 20 of the Nature Conservation Act. Land exceptionally privatised pursuant to this subsection shall not be acquired by the state pursuant to the provisions of § 20 of the Nature Conservation Act. The corresponding entry shall be made in the land register and it is also mandatory upon transfer of the right of ownership.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (2) [Repealed]

 (3) If due to land consolidation requirements or for reasons of construction technology the formation of an independent registered immovable together with a dwelling or non-residential premises located in a residential building and owned as movables is not possible or expedient, the owner of the dwelling or non-residential premises has the right to become the owner of the land on the bases and pursuant to the procedure provided for in the Privatisation of Dwellings Act.
[RT I 2006, 30, 232 – entry into force 01.01.2007]

§ 21.  Entitled subjects of privatisation of land and establishment of usufruct on land

 (1) Estonian citizens and the persons specified in subsections 2–4 of this section are entitled subjects of the privatisation of land, subject to the restrictions arising from this Act.

 (11) Natural persons and Estonian legal persons in private law who meet the conditions provided for in this Act are the entitled subjects of the establishment of a usufruct on land.

 (2) An alien may privatise land granted to him or her for perpetual use pursuant to the Estonian SSR Farm Act, the land necessary for servicing a construction works owned by him or her and the land specified in subsection 13 of § 22 of this Act. For the purposes of this Act, an alien is a natural person who is not an Estonian citizen.
[RT I, 14.01.2014, 1 – entry into force 24.01.2014]

 (3) A foreign legal person may privatise the land necessary for servicing a construction work owned by the foreign legal person and the land specified in subsection 13 of § 22 of this Act. In such case, the branch of the foreign company must be entered in the commercial register of Estonia. A foreign state does not have the right to privatise land by a right of pre-emption.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (4) An Estonian legal person in private law may privatise land if the legal person is entered in the register maintained by the registrar of the commercial register of Estonia. A person operating pursuant to the Churches and Congregations Act, the Non-profit Associations Act or the Foundations Act who is entered in an appropriate register may privatise land for specific purposes in accordance with the activities specified in the articles of association of the person.

 (5) The Government of the Republic shall establish a list of such local governments and lands bordering on the state border, boundary bodies of water or the sea coast and other lands important to national security, where privatisation of land by an alien or an Estonian legal person in private law is permitted only if it is not contrary to the public interests or security of the state and local government.
[RT I, 12.12.2018, 2 – entry into force 22.12.2018]

 (6) In the case specified in subsection 5 of this section, the organiser of privatisation shall obtain the positions of the local government of the location of the land and the Ministry of the Interior. The minister in charge of the policy sector may authorise a governmental authority of the Ministry of the Interior to provide the position of the Ministry of the Interior. If privatisation of land is contrary to the public interests of the local government, the permissibility of privatisation of land shall be decided by the Government of the Republic.
[RT I, 12.12.2018, 2 – entry into force 22.12.2018]

 (7) Aliens, foreign states, foreign legal persons, local governments, legal persons in public law, and legal persons in private law of whose stocks or shares at least one-third belongs to the state or a local government shall not participate in the privatisation of land by auction.
[Subsection 8 enters into force on 01.05.2004, with the exception of the special conditions provided for in subsections 2 and 3 of § 41.]

 (8) The rights prescribed in this Act for Estonian citizens and Estonian legal persons upon the privatisation of land and upon the establishment of a usufruct on land apply as appropriate to citizens of states which are Contracting Parties to the European Economic Area Agreement (hereinafter Contracting State) or legal persons of such states. Incentives prescribed for permanent residents of Estonia upon the privatisation of land apply to citizens of the Contracting States.
[RT I 2006, 7, 40 – entry into force 04.02.2006]

§ 22.  Methods of privatisation of land

 (1) Persons who have been granted land for perpetual use pursuant to the Estonian SSR Farm Act or who have the right to purchase land as the owner of a construction works or a plantation pursuant to this Act taking into account the restrictions provided for in § 21 may privatise land by a right of pre-emption; residential building, apartment, garage, cottage or gardening associations may privatise by a right of pre-emption land which is in the common use of members of the association and which return is not applied for. An owner of a plantation specified in subsection 2 of § 121 of this Act may privatise by a right of pre-emption land under the plantation which remains vacant in the course of the return of land.

 (11) Land concerning which a residential building, apartment, garage, cottage or gardening association has the right of use of land and which is commonly used by the members of such association and which is not determined as a lot belonging to a construction works in the ownership of a member of the association or as land necessary for servicing the construction works, is deemed to be land in the common use of the members of the residential building, apartment, garage, cottage or gardening association.

 (12) [Repealed – RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (13) If it is not possible to form an immovable which can be used independently on land bordering on an immovable in private, municipal or state ownership (hereinafter land suitable for joining to immovable) and due to planning and land consolidation requirements it is expedient to join such land to the bordering immovable, the owner of the bordering immovable has the right to apply for the acquisition of the land for it to be joined to the immovable thereof. The acquisition of land suitable for joining to an immovable shall be conducted on the bases provided for in Part VI1 of this Act.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (2) Land, except agricultural land and forest land, subject to privatisation for which there are no privatisation applications by a right of pre-emption shall be privatised by closed auction if persons specified in subsection 4 of this section exist. A usufruct is established on agricultural land without claims for return or privatisation with a right of pre-emption (hereinafter vacant agricultural land) pursuant to § 233 of this Act. Taking into account the land consolidation requirements, other land use types of profit yielding land, including forest land to the extent provided for in subsection 6 of § 233 of this Act, may be included in a cadastral unit formed of vacant agricultural land. Forest land without claims for return or privatisation with a right of pre-emption, except forest land which, pursuant to the land consolidation requirements, is included in agricultural land on which a usufruct is to be established (hereinafter vacant forest land), shall be privatised pursuant to § 234 of this Act. Taking into account the land consolidation requirements, other land use types of profit yielding land may be included in a cadastral unit formed of vacant forest land to the extent provided for in the second sentence of subsection 6 of § 234 of this Act. Land, except forest land, subject to privatisation which is not privatised in the course of a closed auction or on which a usufruct is not established on the basis of § 233 of this Act shall be privatised by public auction.

 (21) Land in high density areas concerning which no applications for privatisation with a right of pre-emption have been submitted shall be privatised by cadastral units.
[RT I, 23.03.2015, 3 – entry into force 01.07.2015]

 (3) At a public or closed auction, a contract of sale shall be entered into with the person who agrees with the established conditions of sale and offers the highest purchase price.

 (4) By closed auction:
 1) a person to whom land in the administrative territory of the local government of the location of the land was not returned in part or in whole on the bases provided for in clauses 2–4 of subsection 2 of § 6 of this Act and the local government has decided to compensate for the land in part or in full may purchase residential land or land not designated for a specific purpose;
 2) a person to whom land situated in the reserve or conservation zone of a protected area situated in the administrative territory of the local government of the location of land to be privatised was not returned or whose returned land is partially or entirely situated in a reserve or conservation zone of a protected area located in the administrative territory of the local government of the land to be privatised may purchase agricultural, forest and residential land and land not designated for a specific purpose;
 3) spouses who reside in the county of the location of land to be privatised and whose average age does not exceed 30 years, and families or individuals who raise and maintain at least three minors may purchase residential land;
 4) a tenant living in a dwelling to be returned may purchase residential land in the county of the location of land to be privatised if the residential lease agreement was entered into before the entry into force of the Principles on 20 June 1991.
 5) [repealed – RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]
 6) [repealed – RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

§ 221.  Extent of privatisation of land

 (1) Land may be privatised by a right of pre-emption to the extent provided for in §§ 7, 8, 9, 10 or 21 or subsections 11 or 12 of § 20 of this Act unless otherwise provided by this section.

 (2) The owner of a residential building situated beyond city boundaries or the boundaries of a high density area who is an Estonian citizen has the right to privatise, by a right of pre-emption, up to 50 hectares of land which remains vacant in the course of the return of land or within the boundaries of the former registered immovable if it was larger than 50 hectares on the condition that a registered immovable is formed together with a residential building and the rights of other persons with a right of pre-emption are not violated thereby. The registered immovable may be comprised of cadastral units directly adjoining the cadastral unit under a residential building if an administrative boundary or a road belonging to another person, a brook or stream, the main ditch of a land improvement system or land under other utility networks or utility works is situated between them.

 (21) A person operating pursuant to the Churches and Congregations Act, the Non-profit Associations Act or the Foundations Act who is entered in an appropriate register may privatise up to 75 hectares of land.

 (22) A person engaged in agricultural production has the right to privatise by a right of pre-emption with the consent of the local government up to 50 hectares of agricultural land which remains vacant in the course of the return of land for a farm building (complex of buildings) which is situated beyond city boundaries or the boundaries of a high density area, belonging to the person and used for its intended purpose. Land privatised for a farm building (complex of buildings) used for its intended purpose may be comprised of cadastral units directly adjoining the cadastral unit under the building referred to in this sentence if an administrative boundary or a road belonging to another person, a brook or stream, the main ditch of a land improvement system or land under other utility networks or utility works is situated between them. If several persons apply for the return of the same plot of land by a right of pre-emption and an agreement is not reached between the persons within the term set by the local government, an auction shall be carried out among the applicants.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (3) One person may privatise up to 200 hectares of land in total by closed auction. The persons specified in subsection 4 of § 22 of this Act may acquire land by closed auction only once. One person may privatise a total of up to 300 hectares of agricultural land, up to 100 hectares of forest land and up to 3 hectares of land situated in cities and other settlements by public auction.

 (4) If a construction works is in common ownership, the co-owners have the right to privatise land by a right of pre-emption to the extent and under the conditions provided for in subsections 1 and 2 of this section. Each co-owner has the right to privatise the legal share of the land corresponding to the share of the construction works in common ownership. The co-owners of a residential building situated beyond city boundaries may privatise, by a right of pre-emption, up to 50 hectares of land in total or within the boundaries of the former registered immovable if it was larger than 50 hectares. If the area of the land to be privatised exceeds 2 hectares, it shall be determined by agreement of the co-owners. Failing agreement, the land is privatised to the extent provided for in subsection 1 of § 9 of this Act.

 (41) If a co-owner of a residential building situated beyond city boundaries does not wish to privatise, by a right of pre-emption, more than 2 hectares of land, the other co-owners have the right to privatise more land as separate cadastral units, considering the extent of land to be privatised by a right of pre-emption provided for in this section and other conditions.

 (42) If a construction works is the joint property of spouses, the spouses have the right to privatise land to the extent provided for in subsections 2 and 22 of this section on the basis of a joint application. Unless the spouses submit a joint application, land is privatised to the spouse who is registered as the owner of the construction works. The other spouse shall be entered in the land register as a joint owner on the basis of a notarised joint application from the spouses.

 (43) If a co-owner of a construction works does not wish to acquire land or has lost the right to privatise land by a right of pre-emption, a co-owner with the right to privatise has the right, during the term set by the organiser of privatisation, either to apply for the privatisation of land necessary for servicing the construction works and constitution of a right of superficies on such land for the benefit of all co-owners of the construction works or to demand the sale of the share of the construction works or the termination of common ownership pursuant to § 12 of the Law of Property Act Implementation Act. If a co-owner with the right to privatise land does not wish to privatise more land than land corresponding to the share of the co-owner in the construction works, the part of the land necessary for servicing the construction works without a claim for privatisation shall be retained in state ownership and a right of superficies shall be constituted on the land necessary for servicing the construction works for the benefit of all co-owners of the construction works.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (44) If a co-owner of a construction work has lost the right to privatise land during the proceeding for privatisation of land with a right of pre-emption and the cadastral unit formed for the purpose of privatisation is larger than the land necessary for servicing the construction work, a co-owner with the right to privatise has the right to privatise the land left over from the land necessary for servicing the construction work as a separate cadastral unit. If no co-owner of a construction work wishes to privatise land to the extent larger than the land necessary for servicing the construction work, the land left over from the land necessary for servicing the construction work shall be retained in state ownership.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (5) If a co-owner of a construction works is an entitled subject for the return of land and return of land is applied for, the land is returned and privatised into common ownership corresponding to the legal shares of the co-owners in the construction works to the extent specified in subsection 1 of this section. If a co-owner of a construction works has failed to submit an application to privatise land with a right of pre-emption during the specified term, but expresses a wish to privatise land with a right of pre-emption during the performance of preliminary acts for return and privatisation by submitting a corresponding application to the rural municipality or city government, the land necessary for servicing the construction works shall be returned and privatised in proportion to the legal shares of the co-owners in the construction works. If a co-owner of a construction works does not wish to acquire land or has no right to acquire land, the other co-owners have the right to apply for the privatisation or return of the share of the land necessary for servicing the construction works corresponding to the co-owner's share in the common ownership in proportion to their legal shares in the construction works, unless the co-owners applying for the acquisition of land agree otherwise. The local government shall set a term of at least one month to the co-owners for entry into the agreement. If other co-owners do not wish to acquire more land than land corresponding to their legal shares in the construction works, the part of the land necessary for servicing the construction works without a claim for privatisation or return shall be retained in state ownership and a right of superficies shall be constituted for the benefit of all co-owners of the construction works.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (6) The local government shall determine the area and boundaries of land to be privatised in accordance with planning and land consolidation requirements pursuant to the procedure established by the Government of the Republic. Land necessary for servicing a construction works is determined if the lot has not been determined or a change in the area or the boundaries of the lot is justified according to planning and land consolidation requirements. The area and boundaries of land necessary for servicing a residential building situated in a high density area shall be determined on the bases provided for in subsections 5 and 51 of § 7 of this Act.

 (7) Land located within the circular boundary of a gardening or cottage association to be privatised by a right of pre-emption to an owner of a cottage or garden house may consist of several detached plots of land.

§ 222.  Organiser of privatisation of land

 (1) Privatisation of land shall be organised by the Land Board (hereinafter organiser of privatisation). If upon the privatisation of state assets, any construction works on land to be privatised have been transferred by the Estonian Privatisation Agency or the construction works belong to a legal person whose stocks or shares were sold by the Estonian Privatisation Agency, then the Estonian Privatisation Agency shall organise the privatisation of such land until 1 November 2001 if the privatisation files concerning the land are submitted to the Agency by 1 June 2001. Upon privatisation of land, the local government shall perform the preliminary acts for privatisation provided by law and legislation based thereon.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (2) [Repealed – RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

§ 223.  Payment for land to be privatised

 (1) The selling price of land to be privatised by a right of pre-emption is the assessed value of the land in 2001. Upon privatisation of land by a right of pre-emption on the basis of an application submitted before 1 January 2002, the selling price of land is the assessed value of the land in 1993 or the assessed value of the land in 1996 if the latter is lower than the assessed value of the land in 1993. The selling price of vacant forest land, agricultural land included in the cadastral unit of forest land, and of land not designated for a specific purpose, and the starting price of land to be privatised by auction is the assessed value of the land applicable at the time of submission of the application for privatisation of the land. Upon privatisation of forest land, the value of the standing crop is added to the selling price of the land or the starting price of the land to be privatised by auction.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (2) Upon privatisation of the lot of or land necessary for servicing a residential building, cottage or garden house, including land granted for the erection of a residential building, cottage or garden house, or land adjacent to a residential building beyond city boundaries to a permanent Estonian resident, the selling price of the land to be privatised is multiplied by the factor 0.5 to the extent of up to 2 hectares of land. A person may privatise land adjacent to one residential building and to one cottage or garden house at the concessionary rate. Upon privatisation of agricultural land by a right of pre-emption to a sole proprietor entered in the commercial register who is engaged in agricultural production in the administrative territory of the local government of the location of the land to be privatised, the selling price of the land to be privatised is multiplied by the factor 0.5. If the person specified in the previous sentence privatises agricultural land together with a residential building and the total area of the land to be privatised is more than 2 hectares, then in order to determine the selling price of the land, the selling price of the agricultural land included in the land to be privatised shall be multiplied by the factor 0.5 and after that, the average selling price of one hectare of land is subtracted from the total selling price.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (3) Upon privatisation of land, a purchaser may pay up to one-half of the selling price in privatisation vouchers unless otherwise provided by subsections 4, 5, 6 and 61 of this section. Payment for land may be made in privatisation vouchers during the term provided by law.

 (4) The total selling price may be paid in privatisation vouchers:
 1) by a natural person for the lot of a residential building, cottage or garden house or the land necessary for servicing it to be privatised by a right of pre-emption, including the land granted for the construction of a residential building, cottage or garden house and the legal share for the land belonging to a residential building and agricultural land, forest land, land not designated for a specific purpose and land granted for perpetual use pursuant to the Estonian SSR Farm Act and also by the members of a gardening or cottage association for land in their common use;
 2) by a person for land to be privatised by closed auction;
 3) by a person for land to be privatised in development areas;
 4) by a sole proprietor entered in the commercial register who is engaged in agricultural production in the administrative territory of the local government of the location of the land, or the Estonian legal person in private law entered in the commercial register whose main area of activity is agricultural production in the administrative territory of the local government of the location of the land for land to be privatised on the basis of subsection 22 of § 221 of this Act;
 5) by apartment or housing associations for residential land to be privatised;
 6) by a person for land adjacent to an agricultural production building.

 (5) Natural persons who are not permanent residents of Estonia and legal persons of whose share capital or stock capital more than 50 per cent is held by aliens or foreign legal persons shall pay for land to be privatised in money and shall not pay in instalments. Upon privatisation of land, a natural person who is not a permanent resident of Estonia may pay for land to be privatised in privatisation vouchers to the extent of compensation paid to the natural person for unlawfully expropriated property.

 (6) An obligated subject of the Republic of Estonia Re-nationalisation and Privatisation of Property of Co-operative, State Co-operative and Non-profit Associations Act and a legal successor of an obligated subject of the Republic of Estonia Agricultural Reform Act may in addition to the portion specified in subsection 3 of this section also pay the remainder of the selling price of land to be privatised by a right of pre-emption in privatisation vouchers to the extent of the amount accrued to the obligated subject or a company which belongs to the same group of companies as the obligated subject in the course of privatisation of dwelling.

 (61) Organisation specified in clause 3 of subsection 1 of § 5 of this Act may in addition to the portion specified in subsection 3 of this section also pay the remainder of the selling price of land to be privatised by a right of pre-emption and by closed auction in privatisation vouchers to the extent of the compensation accrued to the organisation or an organisation which belongs to the same alliance or church as the organisation for unlawfully expropriated land.

 (62) Persons specified in clause 1 of subsection 4 of this section may pay by advance payment in privatisation vouchers for land to be privatised before the formation of a cadastral unit pursuant to § 224 of this Act.

 (7) Upon privatisation of land, a purchaser has the right to pay the selling price in instalments:
 1) for up to 5 years if the selling price of the land is 1800 to 19,170 euros;
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]
 2) for up to 10 years if the selling price of the land is 19,171 to 319,550 euros;
 3) for up to 15 years if the selling price of the land is more than 319,550 euros;
 4) upon privatisation of land specified in subsection 4 of this section, for up to 50 years calculated such that the amount to be paid without interest is not less than 360 euros per year.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (8) At least 10 per cent of the purchase price shall be paid before entry into a contract of sale. Payment of a debt shall be secured by a mortgage.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (9) The selling price of land being privatised or privatised by a person by a right of pre-emption or by closed auction or as vacant agricultural or forest land may be reduced or the redemption debt may be forgiven to the extent of 1600 euros per child born after 7 June 1996 of the landowner or of the person privatising the land, regardless of the time of entry into the contract of purchase and sale. If the unpaid amount of the selling price is less than 1600 euros or if the selling price has been paid up in full (also as an advanced payment), the persons specified in the previous sentence have the right to request the refund of the overpaid amount, regardless of the time of entry into the contract of purchase and sale of land. The Government of the Republic shall establish the procedure for application of incentives provided for in this subsection.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (10) The selling price of land being privatised or privatised by a right of pre-emption or by closed auction or as vacant agricultural or forest land by a natural person who raises and maintains at least four children of under 18 years of age may be reduced or the redemption debt may be forgiven to the extent of 1600 euros. A selling price may be reduced or a redemption debt may be forgiven if the contract of purchase and sale of land was entered into before 30 November 1997 and the landowner raised and maintained at least four children of under 18 years of age at such date. After 30 November 1997, a redemption debt of land may be forgiven or the selling price may be reduced if the landowner raised and maintained such children at the time of entry into the contract of purchase and sale of land or if a child born after entry into the contract of purchase and sale is also the fourth child under 18 years of age raised and maintained by him or her. If the unpaid amount of the selling price is less than 1600 euros or if the selling price has been paid up in full (also as an advance payment), the persons specified in this subsection have the right to request the refund of the overpaid amount. The Government of the Republic shall establish the procedure for application of incentives provided for in this subsection.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (11) If a person has the right to obtain incentives on the basis of both subsection 9 and 10 of this section upon payment for privatised land or land to be privatised, both incentives shall be applied.

 (12) In order to take advantage of the incentives under subsection 9 or 10 of this section, an application for reduction of selling price of land, for refund of overpaid amount or for forgiving of redemption debt shall be submitted to the organiser of privatisation.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (13) Application of the incentives provided in subsections 9 and 10 of this section shall be decided by the organiser of privatisation. According to the circumstances, the decision shall include the following:
 1) the details of the person who has applied for reduction of selling price or forgiving of redemption debt or refund of overpaid amount and the details of the object of the contract of sale;
 2) the legal basis for applying for the incentive;
 3) the amount by which the selling price or redemption debt is reduced or the overpaid amount that is refunded;
 4) the details of the contract of sale of land which serves as a basis for creation of the redemption debt or refund of the paid amount;
 5) by which due date and to which extent the payable amount is forgiven if a contract of sale has been entered into for acquisition of land and a payment schedule has been prepared for payment of the redemption debt;
 6) the part of the amount of the incentives which remains unused.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

§ 224.  Advance payment upon privatisation of land

 (1) If a person with a right of pre-emption wishes to make an advance payment for the land being privatised, the person shall notify the local government of such wish in writing. The local government shall determine the area and price of the land to be privatised on the basis of the list of lands liable to taxation and issue a notice on advance payment to the applicant within ten working days. The selling price of land to be privatised, which is paid in advance, may be reduced in the cases and to the extent provided for in subsections 9–11 of § 223 of this Act. If the registered immovable includes more than 0.5 hectares of forest land, a valuation report on land and standing crop is required. In such case the local government shall issue the notice within ten working days after the receipt of the valuation report. The purchase price paid by advance payment shall be paid in whole.

 (2) Upon entry into a contract of purchase and sale after the formation of a cadastral unit, the selling price of land being privatised is determined on the same bases which were valid at the time of making the advance payment.

 (3) If the selling price specified in the contract of purchase and sale of land differs from the amount paid in advance by up to 8 per cent, the whole selling price of land is deemed to be paid.

 (4) If the amount paid in advance is more than 8 per cent less than the selling price specified in the contract of purchase and sale of land, the person privatising the land shall pay the difference between the amount paid in advance and the selling price of the land specified in the contract of purchase and sale of land in money or privatisation vouchers on the conditions and within the term provided for in the contract of purchase and sale.

 (5) The amount paid in advance shall not be refunded, except in the cases provided for in subsections 9–11 of § 223 of this Act and in the case where the person who made the advance payment cannot privatise the land by a right of pre-emption due to reasons beyond his or her control or where the amount of the advance payment has not been determined correctly. Advance payment is refunded in privatisation vouchers or money depending on the means of payment used upon the making of the payment in advance. After the end of the term of use of privatisation vouchers the advance payment made in privatisation vouchers shall be refunded in accordance with § 291 of the Privatisation Act.

 (6) The advance payment made for land shall be transferred to the other person together with the transfer of the right of pre-emption to land.

 (7) [Repealed]

 (8) Advance payments for land to be privatised shall be made pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.
[RT I 2006, 7, 40 – entry into force 04.02.2006]

§ 23.  Procedure for privatisation of land

 (1) Land is privatised in accordance with planning and land consolidation requirements. In order to privatise land, a cadastral unit is formed on the basis of desk survey. If this is not possible due to deficient desk survey or if an entitled subject of privatisation does not wish to privatise land on the basis of desk survey, a cadastre unit is surveyed. For the purpose of privatisation of vacant forest land, a cadastral unit may be formed with the permission of the cadastral registrar on the basis of desk survey in the case the land to be privatised borders solely on cadastral units registered in the land cadastre which were formed by a survey (excluding geodetic survey by aerial photography).

 (11) If a cadastral unit is formed by a survey for the purpose of privatisation of land and a person entitled to privatise land with a right pre-emption has received a proposal on the location of the borders of the land to be privatised with a right of pre-emption, the person entitled to privatise land is required to order cadastral unit formation works on the basis of such proposal from a person holding a corresponding licence within three months after receipt of the proposal and notify the local government of placing the order in writing within ten days. If formation of the cadastral unit cannot be completed due to the acts or omissions of the person entitled to privatise land, the rural municipality or city government shall set a term to the person entitled to privatise land for presentation of the cadastral unit formation file to the rural municipality or city government. If the person entitled to privatise land fails without good reason to place an order for formation of a cadastral unit within the specified term or fails to present the file by the set due date, the person loses the right to privatise land. In such case the land necessary for servicing the construction works is retained in state ownership and the right of superficies is constituted for the benefit of the owner of the construction works. If the organiser of privatisation makes a proposal to the person entitled to privatise vacant forest land to order cadastral unit formation works from a person holding a corresponding licence, the person entitled to privatise land is required to order cadastral unit formation works within three months after the making of such proposal. If the person entitled to privatise land fails without good reason to place an order for the performance of cadastral unit formation works within the specified term, the person loses the right to privatise land.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (2) Return of unlawfully expropriated land shall be decided after the area and boundaries of the land to be privatised by a right of pre-emption have been determined by an order of the rural municipality or city government. Privatisation of land in any other manner provided for in § 22 of this Act shall be commenced after return of or payment of compensation for unlawfully expropriated land has been decided.

 (3) Acts necessary for the proceeding of privatisation of land with a right of pre-emption shall be performed within the term provided by law and regulation of the Government of the Republic.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (31) In the event of death of an owner of a construction works, the rural municipality or city government submits an application to a notary for commencement of succession proceedings if necessary. If a successor does not become evident within six months after the death of an owner of a construction works and there is no other person entitled to administer the estate, the rural municipality or city government submits an application to the court for application of estate management measures. The rural municipality or city government may also submit the application before the expiry of six months if good reasons exist. Expenses related to the submission of such applications shall be compensated for on the basis of expense receipts from the ownership reform reserve fund, except in the case where the local government itself is the successor.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (4) The organiser of privatisation shall decide the group of persons to be invited to a closed auction after considering the opinion of the local government.

 (41) Upon privatisation of land on the basis of § 234 of this Act or upon privatisation of land by auction, land shall be privatised by formed cadastral units and not by sets thereof.

 (42) Upon privatisation of land at a closed or public auction, the organiser of privatisation has the right to establish an auction participation fee the size of which shall not exceed 60 euros, and a deposit the size of which shall not exceed 10 per cent of the starting price of the land to be privatised by auction. The participation fee shall not be returned to the participants in the auction. A deposit shall not be returned to the winner of the auction if a contract of purchase and sale of the land is entered into with the winner, but it shall be taken into account upon payment of the selling price of the land. A deposit, including a reserved deposit, shall not be returned to a person who causes failure of an auction or approval of the results, or to the winner of the auction if the winner fails to enter into a contract for the purchase and sale of the land within three months as of the date of approval of the results of the auction without good reason.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (5) Land is privatised at the expense of the purchaser. The types of privatisation expenses and the bases for determining the expenses shall be established by the Government of the Republic. The organiser of privatisation enters into contracts of purchase and sale of land, real right contracts and contracts for the establishment of a mortgage in the name of the state. Upon privatisation of land, contracts of purchase and sale and real right contracts may be entered into in unattested written form. If land is privatised by payment in instalments, contracts of purchase and sale of land, real right contracts and contracts for the establishment of a mortgage shall be entered into in notarised form. The notary fee shall be paid by the purchaser. Contracts of purchase and sale of land, real right contracts and contracts for the establishment of a mortgage shall be entered into within three months as of the date of entry into force of the decision on privatisation of land or the date of approval of the results of the auction. The winner of a closed or public auction of land, the person entitled to privatise vacant agricultural land or vacant forest land or the person entitled to privatise land with a right of pre-emption who fails to enter into a contract of purchase and sale of land within the specified term without good reason loses the right to privatise land. In such case the land necessary for servicing the construction works is retained in state ownership and the right of superficies is constituted for the benefit of the owner of the construction works pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

 (51) The mandatory requirements for entry into contracts of sale of land are:
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]
 1) the confirmation of the purchaser that when privatising such plot of land the purchaser complies with the necessary conditions for the application of the concessionary rate, for the forgiving of the redemption debt for land or for the reduction of the selling price and that the purchaser does not exceed the limits for privatisation of land provided for in this Act;
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]
 2) [repealed – RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]
 3) the obligation of the purchaser to pay to a special account of the organiser of privatisation a sum of money equal to three times the difference between the legal selling price and the selling price documented in the contract of purchase and sale if after entry into the contract of purchase and sale it becomes known that the purchaser did not conform to the requirements for the application of the concessionary rate, for the forgiving of the redemption debt or for the reduction of the selling price.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]
 4) [repealed – RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]
 5) [repealed – RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]
 6) [repealed]
 7) [repealed]

 (52) The purchaser is required to pay to a special account of the organiser of privatisation a sum of money equal to three times selling price if after entry into the contract of purchase and sale it becomes known that by privatising the corresponding plot of land the purchaser exceeded the limits for privatisation of land provided for in this Act.

 (53) [Repealed – RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (6) Land is privatised pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.
[RT I 2006, 30, 232 – entry into force 01.01.2007]

§ 231.  [Repealed]

§ 232.  [Repealed – RT I 2002, 100, 586 – entry into force 01.01.2003]

§ 233.  Establishment of usufruct on vacant agricultural land

 (1) Rural municipality governments shall ascertain the area of vacant agricultural land specified in subsection 2 of § 22 of this Act and, considering the requirements for effective use of land, for planning and land consolidation, shall delimit the plots of land on which a usufruct is to be established on a plan. Each delimited plot of land shall be registered and designated by a number on the plan. One copy of the prepared plan and the registration paper of the plots of land shall remain with the local government for public examination, the other copy shall be submitted to the person establishing usufruct. The plan of the vacant agricultural land on which a usufruct is to be established and the registration paper of the plots of land shall be publicly displayed after obtaining the corresponding permission from the person establishing usufruct. Notices regarding the place, commencement and duration of the public display of plans shall be published in a county newspaper or, in the absence thereof, in at least one national daily newspaper.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (11) A usufruct is established on vacant agricultural land for the benefit of an Estonian citizen or an Estonian legal person in private law who complies with the requirements provided for in subsection 2 of this section.

 (2) In order to obtain usufruct rights on vacant agricultural land, a sole proprietor entered in the commercial register who is engaged in agricultural production in the administrative territory of the local government of the location of the land, or who is engaged agricultural production in the territory of the neighbouring local government and his or her land ownership borders on land on which a usufruct is to be established, or an Estonian legal person in private law entered in the commercial register whose main area of activity is agricultural production in the administrative territory of the local government of the location of the land shall submit an application to the local government, specifying the area of land and the number(s) of the plot(s) of land. For the purposes of this Act, a person engaging in agricultural production is a person who receives income from the sale of own-produced agricultural produce or agricultural products manufactured from such produce and who owns land necessary for production or has the right to use agricultural land. For the purposes of this Act, the right to use agricultural land is deemed to be the actual use of agricultural land on legal basis.

 (3) Persons who comply with the requirements provided for in subsection 2 of this section may submit a single application with regard to all the applied plots of land, or submit a separate application concerning each plot of land. If applications for obtaining usufruct rights on vacant agricultural land are submitted by the persons who are co-owners of land necessary for agricultural production, each of them separately must comply with the requirements provided for in subsection 2 of this section and they have the right to obtain usufruct rights on vacant agricultural land in total within the limit provided for in subsection 6 of this section. If such persons engage in agricultural production in the administrative territory of several local governments, they have the right to submit applications for the establishment of a usufruct on vacant agricultural land to several local governments of the location of the land applied for. Applications may be submitted within one month after the end of the period for the public display of a plan specified in subsection 1 of this section, but no later than on 1 January 2010. Applications may also be submitted by registered mail. Rural municipality governments are required to register the applications.
[RT I 2009, 61, 404 – entry into force 17.12.2009]

 (4) Rural municipality governments shall prepare a list of applicants for establishment of a usufruct on vacant agricultural land. The list (the number of a plot of land, area, the name or title of applicant, commercial registry code) shall be displayed in the local government for public examination. A notice regarding the place, commencement and duration of the public display of the list shall be published in a county newspaper or, in the absence thereof, in at least one national daily newspaper.
[RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

 (5) Before approving a list of persons for whose benefit a usufruct on vacant agricultural land is established, a rural municipality council has the right to require an applicant to submit documents proving engagement in agricultural production. Interested persons may file complaints within ten days after the disclosure of the list. Rural municipality councils shall resolve the complaints of interested persons, approve lists and submit lists to the person establishing usufruct. Persons who do not comply with the requirements provided for in this Act shall not be entered in the list approved by a rural municipality council.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (51) The rural municipality council shall approve the list of persons for whose benefit a usufruct on vacant agricultural land is established no later than on 1 May 2010. If the decision adopted before 1 May 2010 on approval of the list of persons for whose benefit a usufruct on vacant agricultural land is established has been revoked or declared unlawful by the court, the rural municipality council may adopt a decision on approval of the list in respect of the same agricultural land after 1 May 2010, but not later than three months after entry into force of the court decision.
[RT I 2009, 61, 404 – entry into force 17.12.2009]

 (6) Pursuant to this section, a usufruct may be established for the benefit of one person on up to 250 hectares of vacant agricultural land which, taking into account the land consolidation requirements, may include up to 15 hectares of forest land. If, within the limits provided for in the first sentence of this subsection, there are not enough applications for all the plots of vacant agricultural land on which usufructs are to be established in the administrative territory of the local government, the rural municipality council may decide to establish a usufruct for the benefit of one person on more than 250 hectares of land by allowing all the applicants to submit additional applications. A usufruct on vacant agricultural land is established for the benefit of one person. If several persons wish to obtain usufruct rights for their benefit on the same plot of land and the persons fail to reach an agreement within the term specified by the local government, establishment of a usufruct on the land shall be decided by the person establishing usufruct on proposal of the rural municipality council. The rural municipality council has the right to prefer an applicant who actually uses the same plot of land on legal basis or whose land ownership borders on the plot of land applied for, or a sole proprietor. If the person establishing usufruct does not agree with a proposal of the rural municipality council or finds that a decision of the local government is unlawful, he or she shall return the proposal to the council for a new debate.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (61) A person with the right to obtain usufruct rights on vacant agricultural land who has applied for the usufruct rights on vacant agricultural land to an extent exceeding the limit provided for in subsection 6 of this section is required, immediately after becoming aware of having been entered in the list of persons for whose benefit a usufruct on vacant agricultural land is established to the extent of the limit provided for in subsection 6 of this section approved by a decision of a rural municipality council, to give written notice thereof to the rural municipality council and to decline to apply for a usufruct on vacant agricultural land which exceeds the limit. A rural municipality council is required to remove from the list of persons for whose benefit a usufruct on vacant agricultural land is established any persons who were entered in the list to an extent exceeding the limit provided for in subsection 6 of this section. Any transaction which is entered into for the establishment of a usufruct on vacant agricultural land to an extent exceeding the limit provided for in subsection 6 of this section is null and void.
[RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

 (7) [Repealed – RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

 (8) [Repealed – RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

§ 234.  Privatisation of vacant forest land

 (1) Rural municipality governments shall ascertain the area of vacant forest land specified in subsection 2 of § 22 of this Act and, taking into consideration the requirements for effective use of land, and planning and land consolidation, shall delimit the plots of land to be privatised on a plan. Each delimited plot of land shall be registered and designated by a number on the plan. One copy of the prepared plan and the registration paper of the plots of land shall be retained by the local government for public examination and another copy shall be submitted to the county governor not later than by 1 September 2003. The county governor shall make a decision on the grant of or refusal to grant permission within one month as of the receipt of the documents. The plan of the vacant forest land to be privatised and the registration paper of the plots of land shall be displayed publicly for one month after corresponding permission is obtained from the county governor. A notice on the place, commencement and duration of the public display of the plan shall be published in a county newspaper.

 (2) Estonian citizens are the entitled subjects of privatisation of vacant forest land. A sole proprietor entered in the commercial register who is engaged in agricultural production within the meaning of subsection 2 of § 233 of this Act or forest management in the administrative territory of the local government of the location of the land may submit an application to the local government for the privatisation of vacant forest land. For the purposes of this Act, a person engaged in forest management is a person who owns forest land with standing crop in the territory of the local government of the location of the land and who has carried out the improvement works as defined in the Forest Act in the forest or commenced compliance with the obligation of reforestation provided for in the same Act.

 (3) A person who complies with the requirements provided for in subsection 2 of this section may submit either a single application with regard to all plots of forest land of which privatisation is applied for or a separate application concerning each plot of forest land. Persons may submit a joint application for the privatisation of vacant forest land into common ownership. Each co-owner separately shall comply with the requirements provided for in subsection 2 of this section. Co-owners have the right to privatise forest land in total within the limit provided for in subsection 6 of this section. If such persons engage in forest management in the administrative territory of several local governments, they have the right to submit applications for the privatisation of vacant forest land to the local governments of the location of the land applied for. Applications may be submitted within one month after the end of the public display specified in subsection 1 of this section. Applications may also be submitted by registered mail. Rural municipality governments are required to register the applications.

 (4) Rural municipality governments shall prepare a list of applicants for privatisation of vacant forest land. The list (the number of a plot of land and area, the name of applicant, commercial registry code, content of application) shall be displayed in the local government for public examination. A notice on the place, commencement and duration of the public display of the list shall be published in a county newspaper. The list shall be displayed publicly for ten calendar days.

 (5) Interested persons may file complaints within ten days as of the disclosure of the list. Complaints filed by interested persons shall be resolved by the rural municipality council.

 (6) One person may privatise up to 20 hectares of vacant forest land on the basis of this section. The area of land to be privatised may be up to 10 hectares larger due to the land consolidation requirements. If several persons apply for the privatisation of one plot of land and they fail to reach an agreement within the term specified by the local government, the local government council shall prefer the owner of a neighbouring registered immovable, thereafter a person engaging in agricultural production and thereafter the applicant who owns the least forest land.

 (7) A rural municipality council shall approve the list of the persons privatising forest land no later than on 1 April 2004. A person is deemed to have the right to privatise vacant forest land as of the date on which the list is approved by the rural municipality council. The following persons shall not be entered in the list approved by a rural municipality council:
 1) persons who, during the past ten years, have transferred forest land which was in their ownership, with the exception of transfer to their spouse, descendants or parents or if the forest land was sold and purchased to ensure the integrity and expedient use of the forest land;
 2) persons who have not sufficiently regenerated the forest land in their ownership or have not improved it within the meaning of the Forest Act;
 3) persons who own more than 100 ha of forest land.

 (8) A person with the right to privatise vacant forest land who has applied for the privatisation of land to an extent exceeding the limit provided for in subsection 6 of this section is required, immediately after becoming aware of having been entered in the list approved by a decision of a rural municipality council to the extent of the limit provided for in subsection 6 of this section, to give written notice thereof to the rural municipality council and to decline to privatise such land as exceeds the limit. A rural municipality council is required to remove from the list any persons who were entered in the list to an extent exceeding the limit provided for in subsection 6 of this section. Any transaction which is entered into for the privatisation of land to an extent exceeding the limit provided for in subsection 6 of this section is null and void.

 (9) A person who has privatised forest land on the basis of this section shall not transfer such forest land before full payment of the redemption price and in any case not before five years have passed since the contract of purchase and sale was entered into, with the exception of transfer to a spouse, descendants or parents, and the person shall not establish a usufruct on such land within ten years as of entry into the contract of sale. Corresponding entries shall be made in the land register and they are also mandatory upon transfer of the right of ownership.
[RT I 2006, 30, 232 – entry into force 01.01.2007]

§ 24.  [Repealed]

Part IV MUNICIPAL LAND  

§ 25.  Transfer of land into municipal ownership

 (1) Land specified in § 28 of this Act is transferred into municipal ownership without charge.

 (2) Local government may use land transferred into municipal ownership only for the intended use and purpose indicated in the decision on transfer of land into municipal ownership.

 (3) Before land transferred into municipal ownership is transferred or encumbered with the right of superficies, the necessity of the immovable for the state must be ascertained in accordance with subsection 11 of § 33 of the State Assets Act.
[RT I, 23.02.2023, 1 – entry into force 01.04.2023]

 (4) [Repealed – RT I, 23.02.2023, 1 – entry into force 01.04.2023]

 (41) [Repealed – RT I, 23.02.2023, 1 – entry into force 01.04.2023]

 (42) [Repealed – RT I, 23.02.2023, 1 – entry into force 01.04.2023]

 (5) If cadastral units are formed for land under bodies of water retained in municipal ownership, unimproved public land or land necessary for servicing roads, streets and railways in municipal ownership, a boundary report shall not be prepared.

 (51) The transfer into municipal ownership of land to be transferred into municipal ownership ascertained in accordance with subsection 3 of § 38 of this Act shall be decided by the Director General of the Land Board.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

 (6) The procedure for transfer of land into municipal ownership is established by a regulation of the Government of the Republic.
[RT I, 23.02.2023, 1 – entry into force 01.04.2023]

§ 26. – § 27. [Repealed]

§ 28.  Land to be transferred into municipal ownership

 (1) [Repealed – RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

 (2) [Repealed – RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

 (3) The land which transfer into municipal ownership has not been applied for by a local government by the due date set provided by this Act is transferred into municipal ownership if such land is not subject to returning, privatisation or retention in state ownership under this Act.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

Part V STATE LAND  

§ 29.  Retention of land in state ownership

  Land specified in subsection 1 of § 31 of this Act is retained in state ownership by a resolution of the Government of the Republic or of a government agency authorised by the Government of the Republic. The procedure for retention of land in state ownership and the bases for designation of administrators of state land shall be established and the authorised government agencies shall be specified by the Government of the Republic. The area and boundaries of land retained in state ownership is determined in compliance with planning and land consolidation requirements without preparing a detailed plan.

§ 30.  [Repealed]

§ 31.  Land to be retained in state ownership

 (1) The following shall be retained in state ownership:
 1) land under buildings and civil engineering works retained in state ownership and the land for servicing them;
 2) land under state protection and land adjacent to objects under state protection if the established protection regime makes it impossible for another person to use the land;
 3) land under bodies of water retained in state ownership;
 4) public land;
 5) national defence land;
 6) state forest land;
 7) agricultural land of state companies and state agencies;
 8) state land reserves;
 9) [repealed – RT I, 29.06.2018, 1 – entry into force 01.07.2018]
 10) land necessary for servicing the construction works of another person on which a right of superficies is constituted;
 11) [repealed]
 12) land on which a usufruct is established pursuant to § 341 of this Act;
 13) land which is granted into the ownership, possession or use by a foreign country or which is subject to a written agreement concerning transfer, entered into by government delegations;
 14) [repealed – RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (2) Land which is not returned, privatised or transferred into municipal ownership or which is not retained in state ownership pursuant to subsection 1 of this section is also in state ownership.

 (3) Land retained in state ownership is transferred pursuant to the procedure provided for in the State Assets Act unless otherwise provided by law.

Part VI [Repealed]  

§ 311.  [Repealed]

Part VI1 CARRYING OUT LAND REFORM ON LAND WHERE IT IS NOT POSSIBLE TO FORM IMMOVABLE WHICH CAN BE USED INDEPENDENTLY  
[RT I, 15.03.2013, 26 - entry into force 20.03.2013]

§ 312.  Land suitable for joining to immovable

 (1) Land suitable for joining to an immovable is deemed to be a plot of land which is as a rule with a shape of a strip, wedge or other irregular shape or which due to its smallness cannot be used independently, to which there is as a rule no access from public road and which has been created in nature as a rule in the course or in consequence of carrying out land reform mostly due to errors caused by different desk surveys or different surveys used at different times. A plot of land between an immovable and a public road in the ownership or possession of another person and an immovable may also deemed to be land suitable for joining to an immovable if it is not expedient in the opinion of the owner or possessor of the road to include it in the road area.

 (2) A plot of land which is subject to privatisation, subject to return or to be transferred into municipal ownership as an independently used plot of land or to be retained in state ownership is not deemed to be land suitable for joining to an immovable.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

§ 313.  Acquisition of land suitable for joining to immovable

 (1) The proceeding for the acquisition of land suitable for joining to an immovable begins by the submission of an application by the owner of the bordering immovable or by the initiation of the proceeding by the rural municipality or city government or the Land Board. Land is joined to an immovable by addition by way of alteration of the border on the bases provided for in the Land Consolidation Act, taking into consideration the specifications provided for in this section.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (2) The rural municipality or city government or the Land Board shall perform the preliminary acts for transfer of ownership of land suitable for joining to an immovable, in the course of which it will determine the land suitable for joining to an immovable and prepare the layout of the land unit by marking the borders of the land on the printout of the cadastral map, which clearly shows the borders and cadastral codes of the bordering immovables. The rural municipality or city government shall determine whether any applications concerning the land suitable for joining to an immovable have been submitted for the return of land or for privatisation with a right of pre-emption or whether a proceeding for retaining the land in state ownership has been initiated or whether the administrator of state assets of a bordering immovable is interested in retaining the specified land in state ownership or whether it is expedient to join the land to the bordering immovable in municipal ownership.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (3) [Repealed – RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (4) After ascertaining the possibility of making an addition to an immovable, the land consolidation plan is forwarded and the proposal for acquisition of land is made to the owners of the immovables, to whose immovables it is possible according to planning and land consolidation requirements to join the addition. The proposal for acquisition of land shall not be made to the owner of an immovable whose immovable is subject to be acquired by the state on the basis of § 20 of the Nature Conservation Act. The person who receives the proposal has the right to submit an application for the acquisition of land within the term set by the person carrying out land consolidation. Upon failure to submit an application within the set term, the person is deemed to have waived the acquisition of land.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (5) The person carrying out land consolidation has the right to decide according to the planning and land consolidation requirements, whether it is expedient to divide or not to divide the land suitable for joining to immovable.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (6) If land suitable for joining to an immovable is applied for into the state ownership or municipal ownership in part or in full and joining of it to the land in the ownership of the state or the local government is in accordance with planning and land consolidation requirements, the part of the land which is applied for into the ownership of the state or the local government is not subject to division among other persons wishing to acquire land.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (61) The procedural acts specified in subsection 4 of this section are not made upon adding land suitable for joining to immovable to an immovable in the ownership of the state or the local government.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (7) The expenses related to acquisition of land on the basis of this section shall be covered by the person acquiring the land.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (8) The intended purpose of the immovable to which land is added is determined as the intended purpose for the cadastral unit formed as a result of land consolidation. If the actual use of the land joined as an addition differs from it, several intended purposes may be determined for the cadastral unit. The decision on determining the intended purpose shall also set out the intended purpose of the joined part.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (9) A compensation which shall be determined on the basis of the lowest of the assessed values of land determined on the basis of the results of assessments of land shall be paid to the Land Board for the acquired land. Upon acquisition of forest land, the value of the standing crop, which is determined on the same bases as upon privatisation of land with a right of pre-emption, is added to the compensation.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (91) Compensation for the acquired land may be paid in instalments in accordance with subsections 7 and 8 of § 223 of this Act. To secure payment in instalments, the immovable to which the addition is joined is encumbered with a mortgage. The provisions of Part VIII2 of this Act apply to the establishment of a mortgage, payment of a redemption debt and administration of a mortgage.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (10) The procedure for adding land which cannot be used independently to bordering immovables, for setting terms, for payment of compensation for the addition and other expenses as well as the persons conducting the procedural acts shall be established by a regulation of the Government of the Republic.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (11) If lands specified in subsection 1 of § 312 of this Act are situated in the area concerning which a local government has initiated detailed planning, the proceeding for acquisition of such land shall be carried out simultaneously with the planning proceeding, regardless of whether or not all the bordering immovables are situated in the planned area.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (12) The decision made on the basis of subsection 4 of § 301 of the Land Consolidation Act shall set out the amount of compensation payable for the acquired land, the procedure for payment and, in case of payment in instalments, the conditions for establishment of a mortgage and other relevant circumstances.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (13) The change to the boundaries of the cadastral unit as a result of land consolidation shall be registered in the land cadastre after payment of compensation or entering into a contract on payment in instalments and establishment of a mortgage.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (14) The ownership of the land acquired by addition shall transfer to the acquirer to the same extent as the acquirer had in respect of the immovable to which the addition is joined. An immovable in the separate ownership of a spouse and the addition joined to the immovable shall not become joint property of the spouses as a result of land consolidation.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (15) If an addition is joined to an immovable in state ownership, which was encumbered with a right of superficies or a usufruct in the course of land reform, the rights and obligations of the superficiary or the usufructuary arising from the specified real rights extend to the entire formed immovable.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

Part VII RIGHT OF USE OF LAND BY CONTRACT AND RIGHT OF SUPERFICIES  

§ 32.  Granting land for use by contract

 (1) Use of land retained in state ownership is granted on the bases of and pursuant to the procedure provided for in the State Assets Act unless otherwise provided by this Act.

 (2) Land to be returned or land subject to privatisation by a right of pre-emption in the course of land reform is not granted for use by contract, except in the cases provided for in §§ 341 and 351 of this Act.

§ 33. – § 34. [Repealed]

§ 341.  Procedure for establishment of usufruct on land and use of land on basis of usufruct

 (1) A usufruct may be established for the benefit of a person who was granted use of land pursuant to the Estonian SSR Farm Act and who uses the land during application for establishment of a usufruct and does not wish to acquire the land.

 (2) A usufruct on agricultural land shall be established for up to 15 years for the benefit of a person who is engaged in agricultural production and has obtained usufruct rights on the land pursuant to § 233 of this Act. For extension of the usufruct for up to 15 years, the usufructuary shall submit a written application to the Land Board no later than three months before the extinguishment of the usufruct. The contract shall not be extended if land subject to usufruct is required for the exercise of the powers of state, to a local government for the performance of its functions or for other public purposes.
[RT I, 19.05.2020, 2 – entry into force 29.05.2020]

 (21) A usufruct is established on land in accordance with planning and land consolidation requirements. For the purpose of establishment of a usufruct on land, a cadastral unit may be formed with the permission of the cadastral registrar on the basis of desk survey only in the case the land on which a usufruct is to be established borders solely on cadastral units registered in the land cadastre which were formed by a survey (excluding geodetic survey by aerial photography). Upon establishment of a usufruct on land on the basis of § 233 of this Act, a usufruct shall be established on the land by the formed cadastral units and not by sets thereof.

 (3) A person for whose benefit a usufruct is established on the basis of this section has the right to apply for acquisition of the land two years after establishment of the usufruct. Transfer of land on which a usufruct is established into ownership is regulated by a separate Act which provides the persons who are entitled to acquire land encumbered with a usufruct and the extent of and conditions for acquisition of the land.
[RT I 2009, 18, 107 – entry into force 28.03.2009]

 (31) The cutting of standing crop by the usufructuary shall be excluded on the land on which a usufruct is established as vacant agricultural land on the basis of subsection 3 of § 201 of the Law of Property Act. As an exception, standing crop may be cut by a usufructuary on land on which a usufruct is established pursuant to the procedure and for the fee determined by the Government of the Republic. Land on which a usufruct is established shall not be subject to a commercial lease or granted for use to another person.
[RT I 2009, 18, 107 – entry into force 28.03.2009]

 (4) A person for whose benefit a usufruct is established on the basis of this section shall during the first five years pay only land tax, the payment of usufruct fees commences after five years from the entry of the usufruct in the land register. The amount of the annual usufruct fee is 2% of the effective assessed value of the land, but not less than 6.35 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (5) Establishment of a usufruct shall be organised by the Land Board pursuant to the procedure established by the Government of the Republic. Upon establishment of a usufruct on land, the local government shall perform the preliminary acts provided by this Act and legislation based thereon. At the same time with an application for entry of land which is retained in state ownership pursuant to clause 12 of subsection 1 of § 31 of this Act in the land register, a real right contract for establishment of a usufruct entered into in unattested written form may be submitted. The contract on establishment of a usufruct shall be entered into by the Director General of the Board or an official authorised thereby.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (51) The contract on establishment of a usufruct on land shall contain the provisions of the real right contract for the registration of land and real rights relating to land. The mandatory requirements for contracts for the establishment of a usufruct are as follows, according to the circumstances:
 1) confirmation of the person obtaining usufruct rights on land that by obtaining usufruct rights on vacant agricultural land the person does not exceed the limit provided for in subsection 6 of § 233 of this Act or that by obtaining usufruct rights on land the person does not exceed the extent of land which use is granted to the person pursuant to the Estonian SSR Farm Act or pursuant to the procedure equivalent thereto;
 2) the obligation of the person obtaining usufruct rights on land to pay land tax during the term of the contract;
 3) the obligation of the person obtaining usufruct rights on land to commence to pay usufruct fees after five years from entry of the usufruct in the land register;
 4) upon delay of payment of usufruct fees, the obligation of the person obtaining usufruct rights on land to pay a penalty for late payment of 0.05 per cent of the overdue amount for each day the payment is delayed;
 5) the obligation of the person obtaining usufruct rights on land not to subject land to a commercial lease or grant the use thereof to another person;
 6) the obligation of the person obtaining usufruct rights on land to use the land for the intended purpose and following good agricultural practice;
 7) a reference to subsection 3 of § 201 of the Law of Property Act under which the cutting of standing crop on land on which a usufruct is established by the usufructuary is excluded and to the exception provided for in subsection 31 of this section;
 8) the obligation of the person obtaining usufruct rights on land to pay a contractual penalty in the amount of at least 1270 euros for undue performance of the obligations specified in clause 1, 5, 6 or 7 of this subsection.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (6) The person obtaining usufruct rights on land shall bear the costs related to the establishment of a usufruct on land, the composition of which and the basis for determination of which shall be established by the Government of the Republic.

 (61) If the usufructuary does not wish to continue agricultural production, the Land Board shall terminate the usufruct contract. Simultaneously with terminating the contract, the Land Board has the right to enter into a contract for the establishment of a usufruct on the same conditions with a person who continues agricultural production and is a relative to the usufructuary or a spouse living together with the usufructuary.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (62) Instead of a usufructuary who is a natural person, land subject to usufruct may be used on the basis of a written contract entered into with the usufructuary by a person who continues agricultural production on this land and is a relative or spouse of the usufructuary or a legal person where the majority of the share capital or of the total number of votes belong to the usufructuary or his or her relative or spouse. The usufructuary shall notify the person establishing usufruct of grant of use of land and forward the contract within one month after it is entered into.
[RT I, 19.05.2020, 2 – entry into force 29.05.2020]

 (7) Upon the death of a usufructuary, the spouse who lived together with the usufructuary may take the place of the usufructuary in the contract for the establishment of a usufruct. If the usufructuary did not have a spouse who lived together with him or her or the spouse does not wish to take the place of the usufructuary in the contract for the establishment of a usufruct, one successor has the right to take the place of the usufructuary in the contract for the establishment of a usufruct pursuant to an agreement between the successors.

 (8) The Land Board shall terminate the usufruct contract and, if necessary, claim the caused damage from the usufructuary in addition to the contractual penalty provided for in clause 8 of subsection 51 of this section if the land user:
 1) violates the provisions of subsection 31 of this section;
 2) does not use the land for an intended purpose and does not follow good agricultural practice;
 3) regularly fails to pay usufruct fees within the set term; or
 4) does not comply with the requirements provided for in subsection 62 of this section.
[RT I, 19.05.2020, 2 – entry into force 29.05.2020]

§ 342.  Extension of usufruct contract

 (1) The provisions of the State Assets Acts concerning use agreements apply upon the extension of usufruct contracts unless otherwise provided in this section.

 (2) The mandatory requirements for usufruct contracts, according to the circumstances, are:
 1) the usufruct fee is a market-based use fee and the obligation to pay the fee is created at the establishment of the usufruct;
 2) if the market-based fee is less than ten euros, the usufruct fee is ten euros;
 3) the usufructuary is required to pay the land tax and other accessory expenses, taxes and duties related to the immovable;
 4) upon delay of payment of the usufruct fee the usufructuary shall pay a penalty for late payment of 0.05 per cent of the overdue amount for each day the payment is delayed;
 5) the usufruct fee may be changed after five years from the establishment of the usufruct and again after five years from the latest change in the fee;
 6) the usufructuary must use the land for the intended purpose and following good agricultural practice;
 7) standing crop may be cut on land subject to usufruct only with the written consent of the person establishing usufruct, paying for timber the local average selling price of state forest;
 8) the usufructuary may make improvements which exceed ordinary maintenance on land subject to usufruct only with the written consent of the person establishing usufruct;
 9) the usufruct fee may be set off to compensate for the expenses made for improvements if the improvements have been made with the consent of the person establishing usufruct;
 10) the usufructuary has the right to apply for acquisition of land after the establishment of usufruct in accordance with the Act on Acquisition of Land Subject to Usufruct in Land Reform;
 11) the rights and obligations arising from the usufruct shall not be exercised by other persons, with the exception of the persons specified in subsections 61, 62 and 7 of § 341 of this Act;
 12) if the usufructuary violates the provisions of this subsection, the person establishing the usufruct has the right to terminate the usufruct contract and demand a contractual penalty in the amount of the usufruct fee for one year.

 (3) The Land Board decides on the extension of a usufruct contract, enters into a written real right contract with the usufructuary and submits a written registration application for entry of the usufruct in the land register.
[RT I, 19.05.2020, 2 – entry into force 29.05.2020]

§ 35.  [Repealed]

§ 351.  Constitution of right of superficies for benefit of owner of construction works

 (1) A right of superficies shall be constituted for the benefit of the owner of a construction works who does not wish or who does not have the right to acquire the land.
[RT I, 14.01.2014, 1 – entry into force 24.01.2014]

 (11) The procedure, terms and conditions for the constitution of the right of superficies on state land during land reform, including the amount of the annual charge for the right of superficies and the procedure for amendment and payment thereof, shall be established by a regulation of the Government of the Republic.
[RT I, 14.01.2014, 1 – entry into force 24.01.2014]

 (12) The proceeding for the constitution of the right of superficies shall not be commenced and the right of superficies shall not be constituted on the basis of a building permit if construction has not been commenced. In such case the right of use of land granted for the erection of a construction works shall be deemed terminated.
[RT I, 14.01.2014, 1 – entry into force 24.01.2014]

 (13) The right of superficies shall be constituted on the basis of a decision of the Director General of the Land Board.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (2) The owner of a construction work for whose benefit the proceeding for the constitution of the right of superficies has been commenced has the right, after registration of the land necessary for servicing the construction work in the land cadastre, to privatise the land belonging to the construction work if it is not the land necessary to the state for performing its functions. The Land Board shall notify the owner of the construction work of the conditions for the privatisation of the land within two months after registration of the land unit in the land cadastre and make a proposal for privatisation of the land. The selling price of land to be privatised is the assessed value of the land in 2001. Upon privatisation of land, the incentives specified in subsections 9 and 10 of § 223 of this Act cannot be used.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (21) Upon payment of the selling price in instalments, the acquirer of land is obliged to pay each year at least the amount corresponding to the annual charge for the right of superficies, but not less than 360 euros annually. The payable amount may be smaller in the last year of payment in instalments. The amount payable before entering into the contract and the amount payable in instalments and the term for payment in instalments shall be determined in accordance with subsections 7 and 8 of § 223 of this Act.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (3) If the owner of a construction work wishes to privatise land, he or she shall submit a respective application within one month after receipt of the proposal from the Land Board. The privatisation of land shall be decided by the Director General of the Land Board.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (4) The owner of a construction work has the right to enter into a sales contract and real right contract within three months after entry into force of the decision on privatisation of land. If the owner of a construction work fails to enter into a sales contract and real right contract concerning the land within the specified term, he or she loses the right to privatise the land and the Land Board continues with the proceeding for the constitution of the right of superficies.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (5) The expenses related to the privatisation of land necessary for servicing the building on the basis of subsection 2 of this section and the notary fees involved in entry into the contracts shall be covered by the person privatising the land. The expenses involved in the constitution of the right of superficies shall be covered from the ownership reform reserve fund.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (6) The composition of, limitations on and the procedure for payment of the expenses specified in subsection 5 of this section shall be established by a regulation of the Government of the Republic.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (7) If the land unit designated for privatisation with a right of pre-emption concerning which a person has lost the right to privatise is larger than the land necessary for servicing the construction work, the Land Board shall initiate, simultaneously with formation of a cadastral unit in respect of land necessary for servicing the construction work, the proceeding for retaining in state ownership of the land remaining from land necessary for servicing the construction work.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (8) The Land Board shall submit the decision on the constitution of the right of superficies and an application for the registration of land retained in state ownership and for the constitution of the right of superficies to the land registry department.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (9) To secure the payment obligation for a right of superficies, a real encumbrance is entered in the right of superficies land register part for the benefit of the land owner on the basis of a decision of the Director General of the Land Board. To secure the claim on changing the amount of payment, an entry shall be made in the right of superficies land register part with the same ranking as the real encumbrance. The superficiary is obliged to be subject to immediate compulsory enforcement for the satisfaction of a financial claim secured by the real encumbrance.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (10) If a construction work is the joint property of the spouses and the spouses have filed a joint application, the right of superficies is constituted for the benefit of both spouses. Unless the spouses submit a joint application, the right of superficies is constituted for the benefit of the spouse who is registered as the owner of the construction work. The other spouse shall be entered in the land register as a joint owner on the basis of a notarised joint application of the spouses. A right of superficies constituted for the ownership of a construction work or a part thereof in separate ownership of a spouse on state land shall not become the joint property of the spouses unless the spouses agree otherwise.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

§ 36.  Extinguishment of current use of land

 (1) The current right of use of land extinguishes with re-registration of use of land on the bases provided for in this Act or the State Assets Act.

 (2) [Repealed]

 (3) [Repealed]

§ 37.  [Repealed]

Part VIII GUARANTEE OF LAND REFORM  

§ 38.  Procedure for carrying out land reform

 (1) Land reform shall be carried out by the Government of the Republic through the Land Board and local governments on the bases of this Act pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (2) In carrying out land reform, the Land Board has the right to:
 1) monitor the activities of state and local government bodies in the carrying out of land reform;
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]
 2) require information and reports from state and local government bodies on the carrying out of land reform;
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]
 3) make mandatory precepts to state or local government bodies concerning the issues in the carrying out of land reform;
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]
 4) provide explanations on the implementation of legislation related to land reform;
 5) involve qualified persons of ministries and other state agencies and scientists and practicians of appropriate areas in the resolution of problems arising in the course of land reform;
 6) if the local government fails to perform the functions assigned thereto by legislation, including by a precept specified in clause 3 of this subsection, upon carrying out land reform on time, transfer the right to perform such functions to the Land Board.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (3) In order to attain the objective provided for in § 2 of this Act or to perform the functions provided for in § 3 of this Act, the Land Board may organise the ascertainment of land to be privatised, transferred into municipal ownership or retained in state ownership and present documents for entry of land into land cadastre or land register.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

 (4) During a land privatisation proceeding, a person with the right to privatise land is required to perform acts necessary for the proceeding within the terms and pursuant to the procedure established by the Government of the Republic. If a person with the right to privatise land fails to perform the necessary acts within the term of which the person is informed in writing, the person is deemed to have waived the claim for privatisation and the privatisation proceedings are terminated, the land necessary for servicing the construction works is retained in state ownership and the right of superficies is constituted on such land for the benefit of the owner of the construction works pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

 (5) If supervision proceedings have been initiated concerning an administrative act adopted in land reform, implementation of the administrative act and the proceeding for carrying out land reform related to this administrative act are suspended until the results of the supervision are obtained. The person exercising supervision shall promptly notify the local government and other persons concerned of initiation of supervision.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

§ 381.  Service of administrative acts adopted in land reform or other documents

  Administrative acts adopted in land reform or other documents shall be served on the participants in the proceeding in the manner prescribed in the Administrative Procedure Act. In the case provided in subsection 1 of § 31 of the Administrative Procedure Act, an administrative act adopted in land reform or another document may be published in the official publication Ametlikud Teadaanded.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

§ 39.  Filing of applications for land

  [Repealed – RT 1992, 10, 145 – entry into force 12.03.1992 ]

Part VIII1 LAND INSTALMENT CLAIMS INFORMATION SYSTEM  

§ 391.  Establishment of land instalment claims information system

 (1) Land instalment claims information system (hereinafter the database) is a database belonging to the State Information Systems which is established for the administration of contracts of sale of land, real right contracts, contracts for the establishment of a mortgage and contracts for the encumbering of state land entered into in carrying out land reform and for the efficient performance of the duties of the mortgagee and administrator of state land.

 (2) The database shall be established and its statutes shall be approved by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (3) The controller of the database shall be the Land Board and the processor shall be determined by the statutes of the database.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

 (4) Contracts for the transfer and encumbering of land entered into in carrying out land reform and information necessary for the administration of financial claims of the state arising from such contracts shall be entered in the database. The exact list of information to be entered in the database shall be established in the statutes of the database.

 (5) The processing of personal data in the database is permitted only to the extent which is necessary for the achievement of the goal of establishment of the database.
[RT I, 14.01.2014, 1 – entry into force 24.01.2014]

Part VIII2 ESTABLISHMENT OF MORTGAGE, PAYMENT OF REDEMPTION DEBT AND ADMINISTRATION OF LIMITED REAL RIGHTS  
[RT I, 08.12.2021, 2 - entry into force 01.01.2022]

§ 392.  Establishment of mortgage

 (1) To secure payment of the selling price of land in instalments, the immovable as an object of privatisation or return is encumbered with a mortgage for the benefit of the Republic of Estonia.

 (2) Upon acquisition of land suitable for joining to immovable by payment in instalments, the immovable to which the addition is joined is encumbered for the benefit of the Republic of Estonia and the mortgage is entered in the first available ranking of the land register part of the bordering immovable or payment in instalments is secured by an existing mortgage established for the benefit of the Republic of Estonia.

 (3) The sum of the mortgage must secure at least 1.2 times the amount of the claim for payment for land in instalments, which is the redemption debt.

 (4) The mandatory requirements for a contract for the establishment of a mortgage are as follows, according to the circumstances:
 1) an agreement of the parties which prescribes the obligation of the actual owner of the immovable to be subject to immediate compulsory enforcement for the satisfaction of the claim secured by the mortgage concerning which a notation shall be made in the land register;
 2) the obligation of the purchaser to pay the entire redemption debt in case of transfer of the immovable, except in the case provided in subsection 8 of § 393 of this Act, concerning which a notation shall be made in the land register;
 3) the obligation of the purchaser to prevent a decrease in the value of the immovable encumbered with a mortgage and damaging the rights of the mortgagee in any other manner;
 4) the obligation of the purchaser not to cut standing timber on the land encumbered with a mortgage without a permission of the mortgagee and, upon applying for a permit, to submit the forest management plan provided in the Forest Act to the mortgagee or an authorised representative of the mortgagee;
 5) the obligation of the purchaser to pay a contractual penalty in the amount of at least 1270 euros for undue performance of the obligations specified in clause 3 or 4 of this subsection.

 (5) Upon establishment of the mortgage specified in subsection 1 of this section, it shall not be agreed that the demand provided for in subsection 1 of § 332 of the Law of Property Act does not apply to the established mortgage.

 (6) The expenses related to entering into the contract for the establishment of a mortgage, transferring, changing and assignment of a mortgage and releasing an immovable from the mortgage, including the notary fee and state fee, are paid by the owner of the immovable encumbered with the mortgage, unless a limited real right is terminated and deleted on the basis of a registration application of the Land Board in accordance with subsection 1 of § 395 of this Act.
[RT I, 23.02.2023, 1 – entry into force 01.04.2023]

§ 393.  Payment and falling due of redemption debt

 (1) A payment schedule shall be prepared for payment of the redemption debt in accordance with the provisions of subsections 7 and 8 of § 223 of this Act.

 (2) Upon acquisition of land on the basis provided for in Part VI1 of this Act, a payment schedule shall be prepared on the basis of such clause of subsection 7 of § 223 of this Act on the basis of which the conditions for payment in instalments were determined upon the purchase of the immovable to which the acquired land is joined.

 (3) Payment of the redemption debt in instalments commences no later than six months after entering into the contract of sale. Instalments must be paid at least twice annually in equal parts by the due dates prescribed in the payment schedule.

 (4) The amount to be paid annually under the payment schedule shall bear an interest of ten per cent per year, and upon privatisation of land specified in subsections 4 of § 223 and subsection 2 of § 351 of this Act an interest of five per cent per year.

 (5) Upon delay of payment, the purchaser shall pay a penalty for late payment on the overdue amount at the rate provided for a penalty for late payment in the Law of Obligations Act, but not more than 0.05 per cent of the amount due for each day the payment is delayed. Delayed payment of an amount reduces first the payable penalty for late payment of the purchaser, second the payable contractual penalty, third the payable interest and last the payable purchase price.

 (6) The owner of land may pay the redemption debt in full or in part before the end of the term prescribed in the payment schedule. No interest is calculated on the amount paid before the end of the term. Upon partial payment before the end of the term as well as in the cases specified in subsections 9 and 10 of § 223 of this Act, the redemption debt is cancelled starting from the last payment provided in the payment schedule, the amount to be paid annually is not recalculated and payments are continued to be made according to the payment schedule. If a person explicitly indicates the intention to make several consecutive payments under the payment schedule, the debt claims are cancelled in the same order as they fall due.

 (7) Upon reducing the sum of the mortgage or releasing from the mortgage an immovable created as a result of the division of an immovable, a new payment schedule is prepared for payment of the redemption debt that has not been paid by such time on the terms and conditions provided in clauses 1–3 of subsection 7 of § 223 of this Act, proceeding from the payable amount of the redemption debt.

 (8) The redemption debt falls due upon transfer of an immovable encumbered with a mortgage in the course of land reform for the benefit of the Republic of Estonia. Such notation is entered in the third division of the land register part on the basis of a registration application of the Land Board. Upon transfer of an immovable, the mortgagee has the right to grant consent for the transfer of the redemption debt to the acquirer of the immovable if the immovable encumbered with the mortgage is transferred to a direct relative, sister, brother, spouse, registered partner or a person who assumes the debt obligations of the owner of the immovable as a result of enforcement proceedings or insolvency proceedings.

 (9) In case of transfer of the land redemption debt arisen under this Act to the new owner of land, the payment schedule is changed such that the amount to be paid annually would be at least 360 euros. This section does not apply if the redemption debt is transferred to the successor of the immovable or if the amount to be paid annually exceeds 360 euros.

 (10) Supervision over payment of redemption debt shall be exercised by the Land Board.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

§ 394.  Rights and obligations of mortgagee

 (1) In case of a mortgage established for the benefit of the Republic of Estonia in the course of land reform, the duties of the mortgagee shall be performed by the Land Board.

 (2) For releasing from the mortgage an immovable formed upon division of an immovable encumbered with a mortgage, the usual value is determined for the immovable which is to secure the instalment claim by a mortgage. A mortgagee may allow the division of an immovable without valuation if division is in the public interest or if the interests of the state or not harmed thereby. With the consent of the mortgagee, an immovable formed upon division may be released from the mortgage such that the mortgage continues to encumber only the immovable that has the value which covers the amount of the claim secured by the mortgage 1.2 times.

 (3) A mortgagee may refuse to grant the consent specified in subsection 8 of § 393 of this Act if less than 360 euros of the claim secured by the mortgage is payable or if there is reason to presume that the acquirer of the immovable is not capable of performing the debt obligation or the transfer of the redemption debt may otherwise harm the interests of the state.

 (4) A mortgagee has the right to reduce the sum of the mortgage if at least 30 per cent of the redemption debt has been paid and the payable amount exceeds 720 euros.

 (5) A mortgagee shall grant or refuse to grant the consent specified in clause 4 of subsection 4 of § 392 of this Act within three weeks after receipt of the application and documents specified in the same provision. The mortgagee has the right to refuse to grant consent if as a result of cutting, the value of the registered immovable would fall below 1.2 times of the amount of the claim secured by the mortgage.

 (6) If the value of an immovable decreases below 1.2 times of the amount of the claim secured by the mortgage, the mortgagee is required to apply all measures provided by law to prevent the decrease in the value of the immovable encumbered with a mortgage.

 (7) Upon a decrease in the value of the immovable encumbered with a mortgage below the value provided by law the mortgagee has the right to cancel the contract on payment in instalments, demand payment of the payable redemption debt in full and deletion of the mortgage or demand an additional security, including establishment of a mortgage on an immovable which was not the object of privatisation or return.

 (8) A mortgagee has the right to cancel the contract on payment in instalments extraordinarily if at least two consecutive instalment payments of a debtor who is a natural person are overdue or the overdue amount corresponds to at least the amount of two instalment payments or if an instalment payment of a debtor who is a legal person is overdue and more than three months have passed from the due date for payment of the instalment.

 (9) A mortgagee may assign the mortgage to the owner of the land only if such condition is provided in the contract for the establishment of the mortgage. Assignment of a mortgage cannot be applied for if the mortgagee has submitted an application for deletion of the mortgage.

 (10) In order to prevent causing of damage to the state, a mortgagee has the right to apply legal remedies arising from law regardless of whether such condition is provided in the contract on payment in instalments or the contract for the establishment of the mortgage.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

§ 395.  Deletion of limited real right

 (1) A limited real right established in the course of land reform is terminated and deleted from the land register part on the basis of a digitally signed registration application of the Land Board if:
[RT I, 23.02.2023, 1 – entry into force 01.04.2023]
 1) an entry on a usufruct has lost legal effect or the term of the usufruct has expired;
 2) a claim secured by a mortgage is satisfied or if a claim is not created.

 (2) In the cases specified in subsection 1 of this section, the consent of the person concerned is not necessary for making an entry in the land register.
[RT I, 23.02.2023, 1 – entry into force 01.04.2023]

Part IX IMPLEMENTING PROVISIONS  
[RT I 2003, 26, 155 - entry into force 15.03.2003]

§ 40.  Time limits for completion of land reform

  [RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (1) Applications for the privatisation of land by a right of pre-emption shall be accepted until 31 December 2003 unless an earlier term is provided by law. Applications for the privatisation of land adjacent to a construction work, which is acquired as a movable and which transferor has not submitted an application for privatisation of land, shall be accepted until 1 March 2006; applications for the privatisation of land necessary for servicing a construction work shall be accepted until 1 June 2006. Unless an application has been submitted for the privatisation of land adjacent to a construction work by 2 June 2006, a right of superficies shall be constituted on the land necessary for servicing the construction work on the basis of a decision of the Director General of the Land Board pursuant to the procedure and on the conditions established by the Government of the Republic.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (2) Applications for participation in the privatisation of land at a closed or public auction shall be accepted until 31 December 2003. After this date, an application for the privatisation of land at a closed auction shall be accepted only if it is submitted on the basis on the decision not to return the land provided for in clause 1 or 2 of subsection 4 of § 22 of this Act and if the decision is made after 1 October 2003. Applications for privatisation submitted on the bases provided for in the previous sentence shall be accepted until 1 March 2006.
[RT I 2005, 61, 476 – entry into force 27.11.2005]

 (3) The rural municipality or city government shall make a proposal on the location of the borders of the land necessary for servicing the construction works no later than on 31 December 2015.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (4) The local government shall submit an application for obtaining land into municipal ownership no later than on 30 June 2016.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

 (5) The rural municipality or city government shall submit, no later than on 31 January 2014, to the county governor a list of construction works, concerning which the right of superficies shall be constituted for the benefit of the owner on the basis of § 351 of this Act, indicating for each construction works whether or not an application for the constitution of the right of superficies has been submitted.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (6) Unless the person specified in subsection 1 of § 351 of this Act has submitted an application for the constitution of the right of superficies, the rural municipality or city government or county governor shall initiate a proceeding for the constitution of the right of superficies no later than on 31 January 2015.
[RT I, 15.03.2013, 26 – entry into force 20.03.2013]

 (7) If the owner of a construction work loses the right to privatise land by a right of pre-emption, the organiser of privatisation shall terminate the proceeding for the privatisation of land and initiate a proceeding for the constitution of the right of superficies.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

§ 401.  Proceedings on applications for transfer of land into municipal ownership filed before 1 July 2016

  The proceedings on transfer of land into municipal ownership, for the initiation of which an application was filed before 1 July 2016, shall be completed on the bases of and pursuant to the procedure hitherto in force and the transfer of land into municipal ownership shall be decided until 31 December 2017 by the county governor or the Minister of the Environment.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 14.07.2017]

§ 402.  Payment of compensation in event of transfer of land into municipal ownership under subsection 1 of § 28 of this Act in wording in force until 13 July 2017

  The obligation to pay a compensation provided in subsection 4 of § 25 of this Act is not created for a local government in the event of transfer of land which was transferred into municipal ownership under clause 1, 9 or 11 of subsection 1 of § 28 of this Act in the wording in force until 13 July 2017.
[RT I, 29.06.2018, 1 – entry into force 01.07.2018]

§ 403.  Submission of application for extension of usufruct and transition to market-based use fee

 (1) If the usufruct established on the basis of § 341 of this Act extinguishes before 31 August 2020, the usufructuary has the right to submit an application for extending the contract on establishment of usufruct within three months after the due date for extinguishment of the usufruct.

 (2) If the usufruct established on the basis of § 341 of this Act extinguishes before 1 June 2022, the annual usufruct fee shall be in the first year following the extension of the contract 33 per cent, in the second year 66 per cent, and starting from the third year 100 per cent of the market-based use fee.
[RT I, 19.05.2020, 2 – entry into force 29.05.2020]

§ 404.  Annual charge for usufruct contract entered into until 31 December 2002

  Upon performance of a usufruct contract entered into on the basis of § 341 of this Act in the wording in force until 31 December 2002, the annual local average usufruct fee is deemed to be two per cent of the assessed value of land.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

§ 405.  Completion of privatisation of land which cannot be used independently, its transfer into municipal ownership and retaining it in state ownership

  If a decision on privatisation of land which cannot be used independently, its transfer into municipal ownership or retaining it in state ownership is made before entry into force of the wording of this Act which entered into force on 1 January 2022, the privatisation of land, its transfer into municipal ownership or retaining it in state ownership is completed on the bases and pursuant to the procedure effective at the time of adoption of the specified decision.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

§ 406.  Release from payment of compensation to state in event that land transferred to municipal ownership on basis of this Act in wording in force until 1 April 2023 is transferred, encumbered with usufruct or right of superficies

  The obligation to pay compensation provided in subsection 4 of § 25 of this Act in the wording in force until 31 March 2023 is not created for a local government in the event that land transferred to municipal ownership on the basis of this Act before 1 April 2023 is transferred or encumbered with a usufruct or right of superficies.
[RT I, 23.02.2023, 1 – entry into force 01.04.2023]

§ 41.  Application of Act in connection with accession to the European Union

 (1) Subsection 8 of § 21 of this Act enters into force as of the moment of Estonia's accession to the European Union, with the exception of the special conditions provided for in subsections 2 and 3 of this section.

 (2) For seven years after Estonia's accession to the European Union, a land unit with an area of more than 2 ha containing a land use type of agricultural land may be privatised or a usufruct may be established on such land unit with a preferred right to privatisation to the following only:
 1) Estonian citizens;
 2) citizens of the Contracting States who have permanently resided in Estonia and engaged in the production of agricultural produce here within the meaning of subsection 2 of § 233 of this Act for at least the last three years;
 3) Estonian legal persons or legal persons of the Contracting States who are entered in the commercial register, who have been registered in the commercial register for at least the last three years and who have engaged in the production of agricultural produce in Estonia within the meaning of subsection 2 of § 233 of this Act at least during the last three years.

 (3) For seven years after Estonia's accession to the European Union, a land unit with an area of more than 2 ha containing a land use type of forest land may be privatised to the following only:
 1) Estonian citizens;
 2) citizens of the Contracting States who have permanently resided in Estonia for at least the last three years.

 (4) If an application for the privatisation of land is submitted before the entry into force of subsections 2 and 3 of this section and under conditions which are more favourable for the person than the conditions provided for in the specified subsections, the conditions which were in force before the entry into force of the specified subsections apply upon privatisation.

§ 42.  Application of notation concerning prohibition upon acquisition of land by state

  A notation entered in the land register on the basis of subsection 12 of § 20 of the Act concerning the prohibition on exchange of land also applies to the acquisition of land by the state. The corresponding entry shall be made in the land register on the basis of an application of the organiser of privatisation.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

§ 43.  Application of Act upon succession of right of claim

 (1) If a right of claim for the return of land has terminated in conformity with subsection 3 of § 192 of this Act or § 26 of the Land Reform Act Amendment Act (RT I 2005, 61, 476), but the proceeding for the return of land has not been terminated, the right of claim is deemed to be restored from 1 September 2010.

 (2) If a right of claim for the return of land has terminated in conformity with subsection 3 of § 192 of this Act or § 26 of the Land Reform Act Amendment Act (RT I 2005, 61, 476) and the proceeding for the return of land has been terminated, the county or rural municipality government of the location of land shall restore the right of claim at the request of the entitled subject or at its own initiative and resume the return proceeding if there is a good reason therefor. The request for restoration of the right of claim and resumption of the proceeding must be submitted no later than on 31 August 2011.

 (3) Administrative acts given and transactions and administrative acts made in respect of the unlawfully expropriated land after termination of the return proceeding but before submission of the request specified in subsection 2 of this section shall remain effective.

 (4) If land cannot be returned due to a lawful administrative act given or transaction or act made as specified in subsection 3 of this section, the land shall be compensated for pursuant to the procedure provided for in this Act.
[RT I 2010, 41, 242 – entry into force 01.09.2010]

§ 44.  Transfer of land reform files

  Files prepared in respect of proceedings provided for in the Land Reform Act and legislation issued on the basis thereof shall be transferred to the Land Board after arrangement thereof in conformity with the requirements for permanent storage and closure thereof. If a county governor has authorised a local government on the basis of subsection 2 of § 222 of this Act to organise privatisation of land with the right of pre-emption on behalf of the state and the files are kept at the rural municipality or city government, the files shall be transferred to the Land Board by the rural municipality or city government within two years after the closure of the file, but no later than on 31 December 2019.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

§ 45.  Notation on falling due of redemption debt

  On the basis of a registration application of the Land Board, the notation provided for in subsection 8 of § 393 of this Act is entered in the third division of the land register parts about all the immovables which have been encumbered with a mortgage for the benefit of the Republic of Estonia in the course of land reform unless the redemption debt is paid. The consent of the owner of the immovable or other persons concerned as evident from the land register is not necessary for making the entry in the land register and for deleting it.
[RT I, 08.12.2021, 2 – entry into force 01.01.2022]

______________________________

Extract from the Republic of Estonia Land Reform Act and Legislation Related to Land Reform Act Amendment Act Amendment Act (RT I 1997, 81, 1363) concerning the implementation of the Land Reform Act:

III. Implementing provisions

§ 14.  

 (1) The procedure provided for in subsection 7 of § 12, subsection 7 of § 13 and subsection 5 of § 16 of the Republic of Estonia Principles of Ownership Reform Act (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230) applies to the proceeding for the return of and compensation for land.

 (2) A person who has the right to privatise land with a right of pre-emption pursuant to the Land Reform Act and who has not submitted a corresponding application must submit it by 1 January 1998. If no application is submitted within the established term, the land necessary for servicing the construction works is retained in state ownership and the right of superficies is constituted for the benefit of the owner of the construction works.

 (21) If a construction works as a movable is acquired after 1 January 1998, the person who has acquired the construction works has the right to privatise land with a right of pre-emption on the bases provided for in the Land Reform Act. The person who has acquired a construction works must submit an application for the privatisation of land with a right of pre-emption within three months after the day of acquisition of the construction works. If no application is submitted within the established term, the land necessary for servicing the construction works is retained in state ownership and the right of superficies is constituted for the benefit of the owner of the construction works pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.
[RT I 2000, 54, 347]

 (22) If a construction works as a movable is acquired after 1 January 1998 and the transferor of the construction works has submitted an application for the privatisation of land with a right of pre-emption no later than by 1 January 1998, the application for the privatisation of land with a right of pre-emption submitted by the transferor of the construction works by 1 January 1998 shall remain effective also in respect of the new owner of the construction works. The new owner of the construction works shall submit an application within three months after the day of acquisition of the construction works only if the new owner does not wish to privatise land. In such case the land necessary for servicing the construction works is retained in state ownership and the right of superficies is constituted for the benefit of the owner of the construction works pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.
[RT I 2000, 54, 347]

 (23) If a co-owner of a construction works has failed to submit an application to privatise land with a right of pre-emption during the specified term, but expresses a wish to privatise land with a right of pre-emption during the performance of preliminary acts for privatisation by submitting a corresponding application to the rural municipality or city government, the land shall be privatised in proportion to the shares of the co-owners in the construction works. If the co-owner specified in the previous sentence does not wish to privatise land with a right of pre-emption, a co-owner who has submitted an application for the privatisation of land with a right of pre-emption has the right either to request privatisation of the land under the construction works and necessary for servicing the construction works and constitution of the right of superficies on such land pursuant to the procedure and on the conditions established by the Government of the Republic for the benefit of all co-owners of the construction works or to initiate expropriation proceedings concerning a part of the construction works pursuant to the procedure provided for in § 12 of the Law of Property Act Implementation Act (RT I 1993; 72/73, 1021; 1999, 44, 510).
[RT I 2000, 54, 347]

 (3) The procedure for making an advance payment for land shall be established by the Government of the Republic within one month after the entry into force of this Act.

 (4) If a closed auction has been announced before the entry into force of this Act, it shall be completed under the currently applicable conditions.

 (5) An entitled subject for the return of land whose land to be returned is situated in Ida-Petserimaa can buy land at a closed auction in Põlva County or Võru County and a subject whose land to be returned is situated in Virumaa to the east of the Narva River can buy land at a closed auction in Ida-Viru County.

 (6) A person who used state land adjacent to a privatised construction works on the basis of a right of superficies contract or commercial lease agreement entered into before entry into force of this Act has the right to request privatisation of the land used under the contract or agreement with a right of pre-emption taking into account the restrictions provided for in § 21 of the Land Reform Act.

 (7) The land of a former registered immovable may be returned in parts at different times with the consent of the entitled subject if simultaneous return of the parts is impossible due to the resolution of an issue of dispute, entry into agreements, plans, land consolidation or surveying.

 (8) The provisions of subsections 2 and 22 of § 221 of the Land Reform Act also extend to the person to whom land has been returned or privatised with a right of pre-emption before the entry into force of this Act.

 (9) § 224 of the Land Reform Act enters into force on 1 January 1998.
Extract from the Land Reform Act Amendment Act (RT I 2005, 61, 476) concerning the implementation of the Land Reform Act:

II. Implementation of Act

§ 19.    If a person entitled to privatise land with a right of pre-emption has received from a competent person a proposal on the location of the borders of land to be privatised with a right of pre-emption compiled pursuant to the procedure established by the Government of the Republic, but has not placed an order to a person with a corresponding licence for the formation of a cadastral unit on the basis of the specified proposal, the person entitled to privatise is obliged to place a corresponding order within three months after the entry into force of this Act. If the person entitled to privatise land fails without good reason to place an order for the formation of a cadastral unit within the specified term, the person loses the right to privatise land. In such case the land necessary for servicing the construction works is retained in state ownership and the right of superficies is constituted for the benefit of the owner of the construction works pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

§ 20.    Persons entitled to privatise who are entered by the rural municipality council in the list of persons privatising vacant agricultural and forest land on the basis of subsection 4 of § 231 and subsection 4 of § 232 of the Land Reform Act and who have not ordered cadastral unit formation works from a person holding a corresponding licence pursuant to the procedure established by the Government of the Republic according to a proposal made by the organiser of privatisation of land are obliged to place a corresponding order within three months after the entry into force of this Act. If the person entitled to privatise fails without good reason to place an order for the performance of cadastral unit formation works within the specified term, the person loses the right to privatise land.

§ 21.    Unless an earlier due date is established by law for the entry into a contract of purchase and sale of land at a closed or public auction or privatised as free agricultural and forest land, the person entitled to privatise land has the right to enter into a contract of purchase and sale of land within three months after the entry into force of this Act. A person entitled to privatise who fails without good reason to enter into a contract of purchase and sale of land within the specified term loses the right to privatise land.

§ 22.    A person entitled to privatise land with a right of pre-emption who has not entered into a contract of purchase and sale of land has the right to enter into a contract of purchase and sale of land within seven months after the entry into force of this Act. A person entitled to privatise who fails without good reason to enter into a contract of purchase and sale of land within the specified term loses the right to privatise land. In such case the land necessary for servicing the construction works is retained in state ownership and the right of superficies is constituted for the benefit of the owner of the construction works pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.

§ 23.    The establishment of a usufruct on vacant agricultural land provided for in § 231 of the Land Reform Act shall be completed on the bases of and pursuant to the procedure hitherto in force if the local government council has approved the list of persons obtaining usufruct rights on land before 1 January 2003. The procedure for the establishment of a usufruct on vacant agricultural land shall also be completed pursuant to the procedure specified in the previous sentence if the list of persons obtaining usufruct rights on land has been approved by a decision of the rural municipality council before 1 January 2003 and the corresponding decision has been declared to be illegal or void by a court.

§ 24.    The Government of the Republic may establish a procedure for the grant of temporary use of land specified in subsection 2 of § 31 of the Land Reform Act and for the covering of costs related to the grant of use.

§ 25.    Applications for the transfer of land into municipal ownership submitted to the Government of the Republic by the moment of entry into force of this Act shall be reviewed on the bases of and pursuant to the procedure hitherto in force.

§ 26.    If a succession is opened before the entry into force of this Act and the person entitled to inherit the right of claim or the person who has inherited the right of claim has not submitted a right of succession certificate concerning the succession of the right of claim to the local government of the location of the unlawfully expropriated land, the person must submit it within nine months after the entry into force of this Act. If a right of succession certificate is not submitted within the specified term, the return proceeding is terminated and the compensation proceeding is not commenced.

§ 27.    Subsection 4 of § 25 of the Land Reform Act does not apply in the case of transfer of, establishment of a usufruct on or constitution of the right of superficies on the land transferred into municipal ownership before the entry into force of this Act.

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.07.2023, 53

I. osa ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse ülesanded

  Maareformi seadus määrab kindlaks maasuhete ümberkorraldamise (maareformi) alused.

§ 2.   Maareformi eesmärk

  Maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks.

§ 3.   Maareformi sisu

  (1) Maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa.

  (2) Maareformi käigus seatakse ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus või käesolevas seaduses sätestatud alustel kasutusvaldus.
[RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

§ 4.   Maareform omandireformi osana

  Maareform kui omandireformi osa viiakse läbi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (edaspidi Alused) ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Maareformi suhtes rakendatakse Aluseid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 41.   Seaduse kohaldamine registreeritud elukaaslasele

  Käesolevas seaduses abikaasa kohta sätestatut kohaldatakse ka registreeritud elukaaslasele.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

II. osa MAA TAGASTAMINE JA KOMPENSEERIMINE 

§ 5.   Isikud, kellel on õigus nõuda maa tagastamist või kompenseerimist (õigustatud subjektid)

  (1) Maa tagastamist või kompenseerimist on õigus nõuda:
  1) füüsilistel isikutel, kelle maa õigusvastaselt võõrandati, kui neil oli 1940. aasta 16. juunil Eesti Vabariigi kodakondsus või kui nad elasid Aluste jõustumise ajal (1991. aasta 20. juuni) alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil;
  2) füüsilistel isikutel, kes on käesoleva lõike punktis 1 tähendatud isikute pärijad vastavalt Aluste §-le 8. Kui endine omanik on surnud ja Aluste §-s 8 märgitud isikuid ei ole, on maa tagastamist või kompenseerimist õigus nõuda tema õdedel ja vendadel võrdsetes osades ning nende alanejatel sugulastel, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda selle maa tagastamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende vanemal;
  3) organisatsioonidel, kelle maa õigusvastaselt võõrandati, vastavalt Aluste §-le 9;
  4) isikutel, kellele on nõudeõigus loovutatud või kes on selle pärinud käesoleva seaduse §-de 191 ja 192 alusel.

  (2) Maa tagastamist või kompenseerimist, mille omanikud võõrandasid pärast 1940. aasta 16. juunit, on õigus nõuda isikutel, kellele maa võõrandati, või nende õigusjärglastel, vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele.

  (3) Endise kruntrendimaa (obrokimaa) tagastamise ja kompenseerimise küsimused reguleeritakse eraldi seadusega.

§ 6.   Tagastatav maa

  (1) Maa tagastatakse endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Maa tagastatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5 ha. Sellisel juhul ja juhul, kui maa tagastati endistes piirides, kuid enne maa õigusvastaselt võõrandamist mõõdetud pindala erineb maa tagastamisel määratud pindalast, täiendavalt kompensatsiooni ei maksta ja õigustatud subjekt ei ole kohustatud täiendavalt maa eest tasuma. Maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel.

  (2) Maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui:
  1) õigustatud subjekt ei nõua maa tagastamist, vaid soovib selle kompenseerimist;
  2) maa on antud käesoleva seaduse vastuvõtmise ajaks teisele füüsilisele isikule põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse (ENSV Teataja, 1989, 39, 611; RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 30, 465) alusel, vastavalt käesoleva seaduse §-le 8 ja kasutusõigust omav isik on alustanud maa sihtotstarbelist kasutamist enne 1996. aasta 1. aprilli;
  3) maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 9 ja 10;
  4) maa jäetakse riigi omandisse vastavalt käesoleva seaduse § 31 1. lõike punktidele 1 kuni 5, 7, 10 ja 13 või antakse munitsipaalomandisse vastavalt käesoleva seaduse § 28 1. lõike punktidele 1, 3 ja 4;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
  5) [kehtetu]
  6) õigusvastaselt võõrandatud maa asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

  (3) Ehitis käesoleva seaduse tähenduses on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, samuti lõpetamata ehitis. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse sordiaretus-, teadus- või kultuuriväärtust omava istanduse, kaasa arvatud dendropark ja -aed suhtes. Nimetatud istanduste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse samuti kultuuriväärtust omava endise mõisakompleksi ehitiste ja pargi suhtes, kui need on muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras tunnistatud kultuurimälestisteks.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

  (31) Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Ehitisena ei käsitata ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised kõrvaldab omanik määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks osaks.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

  (32) Elamu käesoleva seaduse tähenduses on hoone, mille üldpinnast vähemalt 20 protsenti on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osa põllumajanduslikuks tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks. Elamu kohta sätestatut kohaldatakse ka lõpetamata elamu suhtes, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoone tunnustele. Lõpetamata ehitise vastavus käesolevas lõikes sätestatud elamu tunnustele määratakse ehitise ehitusprojekti alusel. Lõpetamata elamut, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoone tunnustele, käsitletakse käesolevas seaduses muu ehitisena.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

  (33) Ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ning maakorraldus- ja muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei lähtuta maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Maa tagastatakse osaliselt ainult juhul, kui see on kooskõlas planeeringu ja maakorralduse nõuetega ning kui:
  1) tervikuna tagastamine ei ole võimalik käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2 kuni 4 või §-s 14 sätestatud alustel;
  2) õigustatud subjekt taotleb kuni 2 ha tagastamist temale kuuluva ehitise juurde;
  3) õigustatud subjekt ei soovi kaitseala piires asuva maa tagastamist;
  4) õigustatud subjekt taotleb lahustüki tagastamist.
[RT I 2006, 7, 40 - jõust. 04.02.2006]

§ 7.   Linna piirides asuva maa tagastamine

  (1) Linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks, ehitise võõrandamises õigustatud subjektile või muul viisil.

  (2) Kokkulepe maale hoonestusõiguse seadmises peab olema notariaalselt tõestatud ning sisaldama õigustatud subjekti kohustust seada maa tagastamisel hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks. Kokkulepe peab sisaldama hoonestusõiguse olulisi tingimusi, kaasa arvatud hoonestusõiguse tasu ja tähtaeg. Muus osas kohaldatakse hoonestusõiguse seadmisele asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 sätteid. Ehitise kaasomanik, kes on õigustatud subjekt, võib kokku leppida omanikuhoonestusõiguse seadmises. Kohaliku omavalitsuse kinnistamisavalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märge hoonestusõiguse seadmise tagamiseks.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (3) Ehitise võõrandamise kokkuleppe korral tagastatakse maa pärast ehitise omandiõiguse üleminekut õigustatud subjektile. Kui elamu võõrandatakse eluaegse ülalpidamise tingimusega, on võõrandajal pärast elamualuse maa kinnistusraamatusse kandmist õigus nõuda õigustatud subjektilt isikliku kasutusõiguse seadmist elamule. Elamu võõrandaja notariaalselt tõestatud avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märge isikliku kasutusõiguse seadmise tagamiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse tiheasustusega aladel. Tiheasustusega aladeks käesoleva seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Kui üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala määrata, loetakse tiheasustusega aladeks maa-alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Tiheasustusega aladeks on ka enne 2018. aasta 1. jaanuari maavanema poolt kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul tiheasustusega alaks määratud alad.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata. Kohalik omavalitsus võib otsustada määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise ulatusega.

  (51) Elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui:
  1) maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist või
  2) maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne Aluste jõustumist.

  (52) Muude ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.

  (6) [Kehtetu - RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

§ 8.   Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maa tagastamine ja jagamine

  (1) Maa, mis on antud talumaana põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse alusel, ei kuulu tagastamisele, välja arvatud juhul, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti või kui maa sihtotstarbelist kasutamist ei ole alustatud vastavalt käesoleva seaduse § 6 2. lõike punktile 2.

  (2) Teisele isikule antud talumaast tagastatakse õigustatud subjektile eluasemekoht kuni 2 ha suuruses, kui selle tagastamine ei ole teisiti võimalik. Eluasemekoha suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (3) Talumaast võib eraldada maad kuni 2 ha, mida ehitise omanikul on vastavalt käesolevale seadusele õigus ostueesõigusega erastada, kui selle maa erastamine ei ole teisiti võimalik või kui taluperemees ja ehitise omanik ei lepi kokku teisiti.

  (4) Kui Eesti NSV taluseaduse alusel seaduslikus korras põliseks kasutamiseks antud maa sihtotstarbelist kasutamist ei ole alustatud enne 1996. aasta 1. aprilli, otsustab maakasutusõiguse lõpetamise Maa-ameti peadirektor.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 9.   Väljaspool linna piire asuva maa tagastamine, millel asuvad füüsilise isiku hooned

  (1) Kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad:
  1) elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti;
  2) suvila ja aiamaja juures senise tähtajata maakasutuse ulatuses, kuid mitte üle 1 ha, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti;
  3) muu ehitise juures ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses.

  (11) Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad nii teiste füüsiliste isikute omandis olevad elamud kui ka õigustatud subjektile kuuluv elamu ja kui elamute omanikud ning õigustatud subjekt ei lepi kokku teisiti, jagatakse maa elamute omanike ja õigustatud subjekti vahel võimalikult võrdsetes osades.

  (2) Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Kui elamu omanik saab piirnevate maade arvel erastada vähem kui 20 ha maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 ha-st puudujäävas osas, kuid mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile. Vabade piirnevate maade puudumisel jagatakse maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades, kusjuures elamu omanikul ei ole õigust nõuda rohkem kui 20 ha maad. Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asub mitu elamut, mille omanikud soovivad erastada maad rohkem kui 2 ha, saavad nad vabade maade puudumise või vähesuse korral õigusvastaselt võõrandatud maa arvelt erastada kuni pool maast, kuid kokku mitte üle 20 ha. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel arvestatakse tingimusega, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi.

  (21) Kui väljaspool linna piire asuva elamuga ühtse kompleksi moodustavad ehitised paiknevad mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu maadel ja elamu omanik ning õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti, määratakse elamu juurde ostueesõigusega erastatav maa selle endise kinnistu maast, millel asub elamu. Teisest tagastamisele kuuluvast endisest kinnistust erastatakse elamu omanikule sellele kinnistule jääva ehitise sihipäraseks kasutamiseks vajalik maa, kusjuures tootmiseks vajalikku maad eelnimetatud maa hulka ei arvata. Kui elamu paikneb mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu maadel ja elamu omanik ning õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti, määratakse elamu juurde ostueesõigusega erastatav maa mitme endise kinnistu arvelt proportsionaalselt endiste kinnistute suurusega.

  (3) [Kehtetu]

  (4) [Kehtetu]

  (5) [Kehtetu]

  (6) [Kehtetu]

  (7) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise võõrandamisel on selle omandamise eesõigus õigustatud subjektil, välja arvatud ehitise võõrandamisel alanejatele sugulastele või kohaliku omavalitsuse omandisse andmisel. Õigustatud subjekti ostueesõigus kehtib kuni ehitisealuse maa mittetagastamise otsustamiseni. Ostueesõigus ei kehti, kui võõrandatav ehitis ei asu ühe kinnistu piirides.

  (8) Ehitise omanik on kohustatud enne ehitise võõrandamist teatama kirjalikult võõrandamise kavatsusest ja tingimustest omandamiseesõigust omavale õigustatud subjektile. Kui õigustatud subjekt ei kasuta omandamiseesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamise päevast, on ehitise omanikul õigus võõrandada ehitis vähemalt kirjalikus teates märgitud hinnaga ning tingimustel. Kui ehitise omanik võõrandab ehitise õigustatud subjekti omandamiseesõigust rikkudes, võib õigustatud subjekt pöörduda kahe kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks.

  (9) Käesoleva paragrahvi alusel mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa, sealhulgas ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tootmiseks vajalik maa ei kuulu ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka.

  (10) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise ja ehitise võõrandamise kokkuleppe suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 2. ja 3. lõike sätteid.

§ 10.   Väljaspool linna piire asuva maa tagastamine, millel asuvad riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hooned või rajatised

  (1) Väljaspool linna piire ei tagastata riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt ning praegune ehitiste omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitiste omanikule või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 2. ja 3. lõike sätteid.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise võõrandamisel on selle omandamise eesõigus õigustatud subjektil, välja arvatud ehitise erastamisel või kohaliku omavalitsuse omandisse andmisel. Ostueesõigus kehtib ehitise üleandmisel Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse alusel, välja arvatud munitsipaliseerimisel. Õigustatud subjekti ostueesõigus kehtib kuni ehitisealuse maa mittetagastamise otsustamiseni. Ostueesõigus ei kehti, kui võõrandatav ehitis ei asu ühe kinnistu piirides. Ehitise võõrandamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 9 8. lõikes sätestatut.

  (3) Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Tootmiseks vajalik maa ei kuulu ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka.

§ 11.   Maa asendamine
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

§ 12.   Maa tagastamine, kui maal asub õigustatud subjektile kuuluv ehitis

  (1) Kui tagastataval maal asuv ehitis on mitme õigustatud subjekti kaasomandis ja ehitise kaasomandi osad ning õigustatud subjektide osad tagastatavast maast ei ole võrdsed, tagastatakse neile linna piires asuv krunt või õiguspärases kasutuses olev maa ning väljaspool linna piire asuv maa käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatud ulatuses kaasomandisse vastavalt iga õigustatud subjekti osale ehitise kaasomandis. Väljaspool linna piire asuv käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatust suurem maa tagastatakse ehitise juurde kuuluvast maast eraldi kinnistuna kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide osadele tagastatavast maast, kui nad ei ole katastriüksuse moodustamise alguseks kokku leppinud teisiti.

  (11) Õigustatud subjekt, kellele maa tagastati tema osast suuremas osas, on kohustatud riigile tasuma võla selle maa eest, mille ulatuses tema osa suurenes. Võlg on teistele õigustatud subjektidele makstud või maksmisele kuulunud kompensatsiooni summa. Võla võib tasuda rahas või erastamisväärtpaberites. Võla tasumisel võib kasutada järelmaksu tingimustel, mis kehtivad maa erastamisel käesoleva seaduse § 223 4. lõikes nimetatud isikutele. Erastamisväärtpaberites võib nõudeõiguse osast suuremana tagastatud maa eest tasuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Võla tasumine tagatakse Eesti Vabariigi kasuks seatava hüpoteegiga. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib riigi nimel notariaalselt tõestatud vormis kohalik omavalitsus.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (12) Kui tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule linna piires asuv krunt või õiguspärases kasutuses olev maa ning väljaspool linna piire asuv maa eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana vastavalt õigustatud subjekti nõudeõiguse osale tagastatavast maast. Väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa tagastatakse eraldi kinnistuna teiste õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide nõudeõiguse osadele tagastatavast maast, kui nad ei lepi kokku teisiti vastavalt käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule. Kui ehitise omanikust õigustatud subjektil on õigus ehitise teenindamiseks vajaliku maana omandada rohkem maad, kui vastab tema nõudeõiguse osale, siis on tal õigus taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa endise kinnistu piirides asuva osa tagastamist nõudeõiguse osast suurema osana ning erastada ehitise teenindamiseks vajaliku maa endise kinnistu piiridest väljaspool asuv osa maa ostueesõigusega erastamisega samadel tingimustel eraldi erastamisavaldust esitamata.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (13) Kui väljaspool linna piire asuv ühe õigustatud subjekti omandis olev ehitis paikneb tagastatava maa lahustükil ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule maa vastavalt tema nõudeõiguse osale tagastatavast maast eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana sellest lahustükist või kui lahustükk on väiksem kui nõudeõiguse osa tagastatavast maast, siis lahustüki ulatuses. Väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa tagastatakse eraldi kinnistuna kõigi õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide nõudeõiguse osadele tagastatavast maast, arvestusega, et ehitise omanikust õigustatud subjektile ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistu ja temale kaasomandina tagastatava maa pindala kokku vastaks tema nõudeõiguse osale tagastatavast maast, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti vastavalt käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule.

  (14) Kui tagastataval maal asuv ehitis on mitme õigustatud subjekti kaasomandis ja mõni kaasomanik ei soovi või tal ei ole õigust maad omandada, on maa tagastamist soovivatel kaasomanikel õigus taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa tagastamist võrdeliselt neile kuuluvate osadega ehitises, kui kaasomanikud ei lepi kokku teisiti. Kui maa omandamist soovivad kaasomanikud ei soovi ehitise teenindamiseks vajaliku maa tagastamist oma nõudeõiguse osast suurema osana, siis jäetakse tagastamise nõudeta osa maast riigi omandisse ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale seatakse kõigi kaasomanike kasuks hoonestusõigus.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (2) Kui tagastataval maal asub abikaasade ühisomandis olev ehitis, tagastatakse maa sellele abikaasale, kellel on õigus nõuda maa tagastamist. Tagastatava maa kandmisel kinnistusraamatusse kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui abikaasa, kellele maa tagastati, keeldub ühise avalduse esitamisest, on teisel abikaasal õigus nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse ehitise teenindamiseks vajaliku maa ühisomanikuna ning kinnistu jagamist.
[RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

§ 121.   Maa tagastamine, kui sellel asub teisele isikule kuuluv ajutine ehitis või istandus

  (1) Ajutine ehitis käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) enne käesoleva seaduse jõustumist seadusliku maakasutuse alusel püstitatud maaga mittepüsivalt ühendatud ehitis;
  2) kehtiva mäeeraldise piires maavara kasutus- või kaevandamisloa alusel püstitatud ehitis.

  (11) Ajutise ehitisena käesoleva seaduse tähenduses ei käsitleta lagunenud või kasutusest väljalangenud ajutist ehitist.

  (2) Istandus käesoleva paragrahvi tähenduses on enne käesoleva seaduse jõustumist seadusliku maakasutuse alusel rajatud ning käesoleval ajal korrastatud ja istandusena kasutusel olev vähemalt 0,25 ha suurune puuvilja- või marjaaed või muu istandus, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 3. lõikes nimetatud istandus.

  (3) Kui tagastataval maal asub teisele isikule kuuluv ajutine ehitis või istandus, määrab kohalik omavalitsus ehitise või istanduse teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid ning annab pooltele tähtaja kokkuleppimiseks. Pooltel on õigus kokku leppida hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises ajutise ehitise või istanduse omaniku kasuks, maa rendileandmises või maa tagastamise nõudeõiguse loovutamises ajutise ehitise või istanduse omanikule, ehitise või istanduse võõrandamises õigustatud subjektile, ajutise ehitise või istanduse teisaldamises või muul viisil. Kokkulepe sõlmitakse notariaalses vormis ja esitatakse kohalikule omavalitsusele.

  (4) Kui õigustatud subjekt ja ajutise ehitise või istanduse omanik määratud tähtajaks kokku ei lepi, siis maa tagastatakse ja jäetakse ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse kuni tähtajalise maakasutusõiguse või maavara kasutus- või kaevandamisloa tähtaja lõpuni. Tähtajata maakasutusõiguse alusel püstitatud ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse jäetakse maa kuni kümneks aastaks, alates tagastamisotsuse tegemisest, kuid mitte kauemaks kui 2008. aasta 1. jaanuarini. Omandiõigus tagastamisele kuuluvale katastriüksusele, millel asub teisele isikule kuuluv istandus, läheb üle maakasutusõiguse lõppedes. Ajutise ehitise või istanduse omanik kannab maa tema kasutusse jätmise vormistamisega seotud kulud, maksab tema kasutusse jäetud maa eest maamaksu ja tasu maa tagastamise otsuses nimetatud isikule maamaksuga võrdses summas.
[RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

§ 13.   Maa kompenseerimine

  Kui maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see maa hindamise seadusega sätestatud korras.

§ 14.   Maa tagastamine ja kompenseerimine mitme õigustatud subjekti vahel

  (1) Kui maa, sealhulgas eluasemekoha tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, tagastatakse maa nende kaasomandisse vastavalt nende osadele, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele ning tagastatava maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud.

  (2) Igal õigustatud subjektil on õigus nõuda maa kompenseerimist vastavalt oma osale.

  (3) Kui mõni õigustatud subjekt soovib oma osa kompenseerimist või mõne õigustatud subjekti nõudeõiguse osa ulatuses on tagastamise menetlus lõpetatud ja teised õigustatud subjektid taotlevad selle tagastamist, tagastatakse kogu kinnistu võrdeliselt oma osast suurema osa tagastamist taotlevate subjektide osadega, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele ning tagastatava maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (4) Kui õigusvastaselt võõrandatud maa oli kaasomandis, tagastatakse maa kaasomandi osade suhtes õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt nende osadele. Kui kõik ühe kaasomandi osa õigustatud subjektid ei taotle maad tagasi või mõne õigustatud subjekti osa ulatuses on maa tagastamise menetlus lõpetatud, on selle osa nõudeõiguse osast suuremana tagastamist õigustatud nõudma sama kaasomandi osa teised õigustatud subjektid. Kui eelmises lauses nimetatud isikud ei soovi maa tagastamist oma nõudeõiguse osast suuremana või kui mõnda kaasomandi osa ei taotleta tagasi ja teiste osade õigustatud subjektid taotlevad selle endale tagastamist, tagastatakse kogu kinnistu võrdeliselt oma osast suurema osa tagastamist taotlevate subjektide osadega nende kaasomandisse, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele ning tagastatava maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (5) Õigustatud subjekt, kellele maa tagastati tema nõudeõiguse osast suuremas osas, on kohustatud riigile tasuma võla selle maa eest, mille ulatuses tema osa suurenes. Võlg on teistele õigustatud subjektidele makstud või maksmisele kuulunud kompensatsiooni summa. Võla võib tasuda rahas või erastamisväärtpaberites. Erastamisväärtpaberites võib nõudeõiguse osast suuremana tagastatud maa eest tasuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Võla tasumisel võib kasutada järelmaksu tingimustel, mis kehtivad maa erastamisel käesoleva seaduse § 223 4. lõikes nimetatud isikutele. Võla tasumine tagatakse Eesti Vabariigi kasuks seatava hüpoteegiga. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib riigi nimel notariaalselt tõestatud vormis kohalik omavalitsus.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 141.   Kaasomandis olnud maa tagastamine, asendamine ja kompenseerimine
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

§ 15.   Maa tagastamise ja kompenseerimise kord

  (1) Maa tagastamise ja kompenseerimise otsustab kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (2) Maa tagastatakse õigustatud subjekti kulul. Käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 1 nimetatud isikutele ja nende lastele ning abikaasale tagastatakse maa riigi kulul. Käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 3 nimetatud organisatsioonidele tagastatakse maa riigi kulul, kui tagastamine toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (3) Maa tagastamise korraldamise üle teostab järelevalvet Rahandusministeerium.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Maa omandiõiguse tõendamiseks kasutatakse 1938. aastal ja järgnevatel aastatel Katastri Ameti poolt koostatud «Maksualuste maaüksuste nimekirju», kinnistusametite dokumentatsiooni ning Aluste § 7 4. lõikes nimetatud dokumente. Piirkondades, kus Katastri Ameti ja kinnistusametite dokumentatsioon ei kajasta enne 1940. aasta 16. juunit lõpule viidud maakorraldustoimingute (ümberkruntimise) järgset situatsiooni, võib tõendada maa omandiõigust enne maa õigusvastast võõrandamist kehtinud korras koostatud maakorralduskava alusel.

§ 16.   Maa väljaostuvõlg
[Kehtetu - RT I 1993, 20, 354 - jõust. 28.04.1993]

§ 17.   Piirangud maa jagamisel
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

§ 18.   Kitsendused tagastatud või asendusmaa kasutamisel
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

§ 19.   Piirangud tagastatud või asendusmaa käsutamisel ning maa tagastamise või asendamise õiguse loovutamine
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

§ 191.   Maa tagastamise nõudeõiguse loovutamine

  (1) Maa tagastamise nõudeõiguse võib õigustatud subjekt loovutada:
  1) abikaasale ja alanejatele sugulastele ning õdedele ja vendadele ja nende alanejatele sugulastele;
  2) isikule, kes on tunnistatud õigustatud subjektiks sama kinnistu osas;
  3) isikule, kelle omandis olev ehitis, samuti ajutine ehitis või istandus paikneb õigusvastaselt võõrandatud maal, mille tagastamise nõudeõigust loovutatakse;
  4) naaberkinnistu omanikule või selle tagastamise õigustatud subjektile;
  5) Eesti kodanikule.

  (2) Mõttelises osas võib nõudeõigust loovutada üksnes tagastataval maal asuva ehitise, samuti ajutise ehitise või istanduse omanikule. Kui nõudeõigus kuulub mitmele õigustatud subjektile, võib neist igaüks loovutada oma nõudeõiguse osa.

  (3) Maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Nõudeõiguse loovutamine on tagastamise korraldajale kehtiv, kui talle on esitatud nõudeõiguse loovutamise leping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri.

  (4) Maa tagastamisega seotud kulud tasub maa tagastamise nõudeõiguse omandanud isik, välja arvatud juhul, kui ta on ise sama kinnistu osas tunnistatud õigustatud subjektiks, kellele maa tagastatakse riigi kulul, või kui käesoleva seaduse § 15 2. lõike teises lauses nimetatud isik loovutas nõudeõiguse abikaasale või lapsele.
[RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

§ 192.   Nõudeõiguse pärimine

  (1) [Kehtetu - RT I 2010, 41, 242 - jõust. 01.09.2010]

  (2) [Kehtetu - RT I 2010, 41, 242 - jõust. 01.09.2010]

  (3) [Kehtetu - RT I 2010, 41, 242 - jõust. 01.09.2010]

  (4) Kui maa tagastamise nõudeõigus on päritud ja pärandaja kuulus käesoleva seaduse § 15 2. lõike teises lauses nimetatud isikute ringi, kellele maa tagastatakse riigi kulul, on ka nõudeõiguse pärinud isikul õigus maa tagastamisele riigi kulul.
[RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

III. osa MAA ERASTAMINE JA KASUTUSVALDUSESSE ANDMINE 
[RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

§ 20.   Erastamisele kuuluv ja kasutusvaldusesse antav maa

  (1) Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Kui maad taotletakse riigi omandisse käesoleva seaduse § 31 1. lõike punkti 8 alusel või munitsipaalomandisse käesoleva seaduse § 28 2. lõike alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud ulatuses.

  (11) Erastamisele ja kasutusvaldusse andmisele ei kuulu metsaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud maa (edaspidi riigimetsamaa). Riigimetsamaal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses.

  (12) Erastamisele ja kasutusvaldusesse andmisele ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa, Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa ning muinsuskaitseseaduses sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maa. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja või Muinsuskaitseamet, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada hoiuala maa või kaitsealade sihtkaitse- või piiranguvööndi maa, püsielupaiga maa, samuti kaitstava looduse üksik- või muu objekti juurde kuuluva maa ning Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa või mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndi maa erastamist kuni käesoleva seaduse § 221 1.–22. lõikes sätestatud ulatuses või kasutusvaldusesse andmist kuni käesoleva seaduse § 233 6. lõikes sätestatud ulatuses. Eelmises lauses sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 312 1. lõikes nimetatud maast eraõiguslikule isikule kuuluvale piirnevale kinnisasjale juurdelõike tegemisel, välja arvatud juhul, kui kinnisasi, millega seda maad liita soovitakse, kuulub looduskaitseseaduse § 20 alusel riigi poolt omandamisele. Käesoleva lõike alusel erandina erastatud maa ei kuulu looduskaitseseaduse §-s 20 sätestatud alustel riigi poolt omandamisele. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse ja see on kohustuslik ka omandiõiguse üleminekul.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (2) [Kehtetu]

  (3) Kui elamus vallasasjana omatava eluruumi või mitteeluruumi juurde ei ole iseseisva kinnistu moodustamine maakorralduse nõuetest või ehitustehnilistest tingimustest tulenevalt võimalik või otstarbekas, on eluruumi või mitteeluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2006, 30, 232 - jõust. 01.01.2007]

§ 21.   Maa erastamise ja maa kasutusvaldusesse saamise õigustatud subjektid

  (1) Eesti kodanikud ja käesoleva paragrahvi 2.–4. lõikes nimetatud isikud on maa erastamise õigustatud subjektideks käesolevast seadusest tulenevate kitsendustega.

  (11) Maa kasutusvaldusesse saamise õigustatud subjektideks on füüsilised isikud ja Eesti eraõiguslikud juriidilised isikud, kes vastavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

  (2) Välismaalane võib erastada talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maad, talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad ja käesoleva seaduse § 22 lõikes 13 nimetatud maad. Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes ei ole Eesti kodanik.
[RT I, 14.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

  (3) Välismaine juriidiline isik võib erastada talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad ja käesoleva seaduse § 22 lõikes 13 nimetatud maad. Seejuures peab välismaise äriühingu filiaal olema kantud Eesti äriregistrisse. Välisriigil ei ole maa ostueesõigusega erastamise õigust.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Eesti eraõiguslik juriidiline isik võib maad erastada, kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse. Kirikute ja koguduste seaduse, mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seaduse alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada sihtotstarbeliselt vastavuses oma põhikirjalise tegevusega.

  (5) Vabariigi Valitsus kehtestab nende riigipiiri, piiriveekogu või mererannikuga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksuste või maa-alade, samuti muude riigi julgeolekule tähtsate maa-alade loetelu, kus maa erastamine välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on lubatud üksnes siis, kui see ei ole vastuolus riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse avalike huvide või julgeolekuga.
[RT I, 12.12.2018, 2 - jõust. 22.12.2018]

  (6) Erastamise korraldaja küsib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse ja Siseministeeriumi seisukohta. Valdkonna eest vastutav minister võib volitada Siseministeeriumi seisukohta andma Siseministeeriumi valitsusasutuse. Kui maa erastamine on vastuolus kohaliku omavalitsuse üksuse avalike huvidega, otsustab erastamise lubatavuse Vabariigi Valitsus.
[RT I, 12.12.2018, 2 - jõust. 22.12.2018]

  (7) Maa enampakkumisega erastamisel ei või osaleda välismaalane, välisriik, välismaine juriidiline isik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslik juriidiline isik, samuti eraõiguslik juriidiline isik, mille aktsiatest või osadest vähemalt üks kolmandik kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele.
[Lõige 8 jõust. alates 01.05.2004, välja arvatud § 41 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eritingimuste osas.]

  (8) Käesolevas seaduses Eesti kodanikele ja Eesti juriidilistele isikutele sätestatud õigusi maa erastamisel ja kasutusvaldusesse andmisel kohaldatakse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide (edaspidi lepinguriik) kodanikele või nimetatud riikide juriidilistele isikutele. Eesti alalistele elanikele sätestatud soodustusi maa erastamisel kohaldatakse lepinguriikide kodanikele.
[RT I 2006, 7, 40 - jõust. 04.02.2006]

§ 22.   Maa erastamise viisid

  (1) Ostueesõigusega saavad maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades §-s 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad, mida ei taotleta tagasi. Käesoleva seaduse § 121 2. lõikes nimetatud istanduse omanik saab ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat istandusealust maad.

  (11) Elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks loetakse nimetatud ühistu maakasutusõiguse piiridesse jääv maa, mida ühistu liikmed kasutavad ühiselt ja mis ei ole määratud ühistu liikme ehitise juurde kuuluva krundina või selle teenindamiseks vajaliku maana.

  (12) [Kehtetu - RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (13) Kui era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa) ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga, on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine toimub käesoleva seaduse VI1 osas sätestatud alustel.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (2) Erastamisele kuuluv maa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, välja arvatud põllumajandusmaa ja metsamaa, erastatakse käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud isikute olemasolu korral piiratud enampakkumisel. Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa (edaspidi vaba põllumajandusmaa) antakse kasutusvaldusesse vastavalt käesoleva seaduse §-le 233. Vabast põllumajandusmaast moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka teisi maatulundusmaa kõlvikuid, sealhulgas metsamaad käesoleva seaduse § 233 6. lõikes sätestatud ulatuses. Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta metsamaa, välja arvatud maakorraldusnõuetest tulenevalt kasutusvaldusesse antava põllumajandusmaa koosseisu arvatud metsamaa (edaspidi vaba metsamaa), erastatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 234. Vabast metsamaast moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka teisi maatulundusmaa kõlvikuid käesoleva seaduse § 234 6. lõike teises lauses sätestatud ulatuses. Erastamisele kuuluv maa, mis jääb piiratud enampakkumisel erastamata või käesoleva seaduse § 233 alusel kasutusvaldusesse andmata, välja arvatud metsamaa, erastatakse avalikul enampakkumisel.

  (21) Tiheasustusega aladel erastatakse maa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, katastriüksuste kaupa.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Avalikul enampakkumisel ja piiratud enampakkumisel sõlmitakse müügileping isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega ja pakub kõige kõrgemat ostuhinda.

  (4) Piiratud enampakkumisel saavad osta:
  1) elamu- ja sihtotstarbeta maad isik, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil maad osaliselt või tervikuna käesoleva seaduse § 6 2. lõike punktides 2-4 sätestatud alustel ja nimetatud maa osas on kohalik omavalitsus võtnud vastu otsuse maa osalise või täieliku kompenseerimise kohta;
  2) põllumajandus-, metsa-, elamu- ja sihtotstarbeta maad isik, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis asuvat maad või kellele tagastatud maa asub kas osaliselt või tervikuna erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis;
  3) elamumaad erastatava maa asukohajärgses maakonnas elavad abikaasad, kelle keskmine vanus ei ületa 30 aastat, samuti perekond või üksikisik, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt kolm alaealist last;
  4) elamumaad erastatava maa asukohajärgses maakonnas elav tagastatava eluruumi üürnik, kui üürileping oli sõlmitud enne Aluste jõustumist 1991. aasta 20. juunil.
  5) [kehtetu - RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]
  6) [kehtetu - RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

§ 221.   Maa erastamise ulatus

  (1) Ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 11. ja 12. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (2) Väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa.

  (21) Kirikute ja koguduste seaduse, mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seaduse alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada kuni 75 ha.

  (22) Põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva, väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva, sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde erastatav maa võib koosneda käesolevas lauses nimetatud hoone aluse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa. Kui sama maatüki ostueesõigusega erastamist taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, viiakse nimetatud taotlejate vahel läbi enampakkumine.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (3) Üks isik võib piiratud enampakkumisel erastada kokku kuni 200 ha maad. Käesoleva seaduse § 22 4. lõikes nimetatud isikud saavad piiratud enampakkumisel maad omandada ainult üks kord. Avalikul enampakkumisel võib üks isik erastada kokku kuni 300 ha põllumajandusmaad, 100 ha metsamaad ja 3 ha linnade ja muude asulate maad.

  (4) Kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikel õigus maad ostueesõigusega erastada käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. Väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikud võivad ostueesõigusega erastada kokku maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piirides, kui see oli suurem 50 ha-st. Erastatava maa suurus, mis ületab 2 ha, määratakse kaasomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, erastatakse maa käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatud ulatuses.

  (41) Kui mõni väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikest ei soovi ostueesõigusega erastada maad 2 ha ületavas osas, on teistel kaasomanikel õigus, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud ostueesõigusega erastatava maa ulatust ning muid tingimusi, erastada maad eraldi katastriüksusena vastavalt rohkem.

  (42) Kui ehitis on abikaasade ühisvara, on maa erastamise õigus käesoleva paragrahvi 2. ja 22. lõikes sätestatud ulatuses abikaasadel ühiselt nende ühise avalduse alusel. Kui abikaasad ühist avaldust ei esita, erastatakse maa abikaasale, kes on registreeritud ehitise omanikuna. Teine abikaasa kantakse ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel.

  (43) Kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi maad omandada või on kaotanud maa ostueesõigusega erastamise õiguse, on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus erastamise korraldaja poolt määratud tähtaja jooksul kas taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist ning sellele maale kõigi ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmist või nõuda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 alusel ehitiseosa müümist või kaasomandi lõpetamist. Kui maa erastamise õigust omav kaasomanik ei soovi erastada rohkem maad, kui vastab tema osale ehitises, siis jäetakse erastamise nõudeta osa ehitise teenindamiseks vajalikust maast riigi omandisse ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale seatakse kõigi ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõigus.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (44) Kui maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus on ehitise kaasomanik kaotanud maa erastamise õiguse ning erastamiseks moodustatud katastriüksus on suurem kui ehitise teenindamiseks vajalik maa, on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus erastada ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääv maa eraldi katastriüksusena. Kui ükski ehitise kaasomanik ei soovi maad erastada ehitise teenindamiseks vajalikust maast suuremas ulatuses, jäetakse ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääv maa riigi omandisse.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Kui mõni ehitise kaasomanik on maa tagastamise õigustatud subjekt ja maad taotletakse tagasi, siis tagastatakse ja erastatakse maa käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ulatuses kaasomandisse vastavalt kaasomanike mõttelistele osadele ehitises. Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, kuid tagastamise ja erastamise eeltoimingute tegemise ajal avaldab soovi maad ostueesõigusega erastada, esitades valla- või linnavalitsusele sellekohase avalduse, tagastatakse ja erastatakse ehitise teenindamiseks vajalik maa vastavalt kaasomanike mõttelistele osadele ehitises. Kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi maad omandada või tal ei ole maa omandamise õigust, on teistel kaasomanikel õigus taotleda tema kaasomandi osale vastava ehitise teenindamiseks vajaliku maa osa erastamist või tagastamist võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega ehitises, kui maa omandamist taotlevad kaasomanikud ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus kaasomanikele vähemalt ühekuulise tähtaja. Kui teised kaasomanikud ei soovi omandada rohkem maad, kui vastab nende mõttelisele osale ehitises, siis jäetakse erastamise või tagastamise nõudeta osa ehitise teenindamiseks vajalikust maast riigi omandisse ja kõigi ehitise kaasomanike kasuks seatakse hoonestusõigus.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (6) Erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid käesoleva seaduse § 7 5. ja 51. lõikes sätestatud alustel.

  (7) Aiandus- ja suvilaühistu ringpiiri sees asuv suvila või aiamaja omanikule ostueesõigusega erastatav maa võib koosneda mitmest lahustükist.

§ 222.   Maa erastamise korraldaja

  (1) Maa erastamist korraldab Maa-amet (edaspidi erastamise korraldaja). Kui riigivara erastamise käigus on erastataval maal asuvad ehitised võõrandanud Eesti Erastamisagentuur või need kuuluvad juriidilisele isikule, kelle aktsiad või osad on müünud Eesti Erastamisagentuur, korraldab kuni 2001. aasta 1. novembrini Eesti Erastamisagentuur selle maa erastamist, mille erastamise toimikud on talle esitatud 2001. aasta 1. juuniks. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 223.   Erastatava maa eest tasumine

  (1) Ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks on 2001. aasta maa maksustamishind. Maa ostueesõigusega erastamisel enne 2002. aasta 1. jaanuari esitatud avalduse alusel on maa müügihinnaks 1993. aasta maa maksustamishind või 1996. aasta maa maksustamishind, kui viimane on madalam kui 1993. aasta maa maksustamishind. Vaba metsamaa, samuti metsamaa katastriüksuse koosseisu arvatud põllumajandusmaa ja sihtotstarbeta maa müügihinnaks ning enampakkumisega erastatava maa alghinnaks on maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind. Metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale või enampakkumisega erastatava maa alghinnale kasvava metsa maksumus.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (2) Elamu, suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa, sealhulgas elamu, suvila ja aiamaja püstitamiseks antud maa või väljaspool linna elamu juurde maa erastamisel Eesti alalisele elanikule korrutatakse erastatava maa müügihind kuni 2 ha ulatuses koefitsiendiga 0,5. Üks isik saab sooduskoefitsiendiga erastada maad ühe elamu ja ühe suvila või aiamaja juurde. Põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamisel äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale, kes tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, korrutatakse erastatava põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0,5. Kui eelmises lauses nimetatud isik erastab põllumajandusmaad elamu juurde ja erastatava maa kogupindala on suurem kui 2 ha, siis maa müügihinna määramiseks korrutatakse esmalt erastatava maa hulka kuuluva põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0,5 ja järgnevalt lahutatakse kogu müügihinnast ühe hektari maa keskmine müügihind.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (3) Maa erastamisel võib ostja kuni poole müügihinnast tasuda erastamisväärtpaberites, kui käesoleva paragrahvi 4., 5., 6. ja 61. lõikest ei tulene teisiti. Erastamisväärtpaberites võib maa eest tasuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

  (4) Kogu müügihinna võib tasuda erastamisväärtpaberites:
  1) füüsiline isik ostueesõigusega erastatava elamu, suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa, sealhulgas elamu, suvila ja aiamaja püstitamiseks antud maa ning eluruumi juurde kuuluva maa mõttelise osa eest, ning põllumajandus-, metsa-, sihtotstarbeta ja Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maa eest, samuti aiandus- või suvilaühistu tema liikmete ühiskasutuses oleva maa eest;
  2) isik piiratud enampakkumisega erastatava maa eest;
  3) isik asunduspiirkonnas erastatava maa eest;
  4) äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, käesoleva seaduse § 221 22. lõike alusel erastatava maa eest;
  5) korteri- ja elamuühistu erastatava elamumaa eest;
  6) isik põllumajandusliku tootmishoone maa eest.

  (5) Füüsiline isik, kes ei ole Eesti alaline elanik, ning juriidiline isik, kelle osa- või aktsiakapitalis välismaalaste või välismaise juriidilise isiku osa moodustab üle 50 protsendi, peavad erastatava maa eest tasuma rahas ning ei saa tasumisel kasutada järelmaksu. Maa erastamisel võib füüsiline isik, kes ei ole Eesti alaline elanik, tasuda erastatava maa eest erastamisväärtpaberites talle õigusvastaselt võõrandatud vara eest tasutud kompensatsiooni ulatuses.

  (6) Eesti Vabariigi seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» kohustatud subjekt ja Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse kohustatud subjekti õigusjärglane võivad ostueesõigusega erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast eluruumide erastamisest talle või temaga ühte kontserni kuuluvale äriühingule laekunud summa ulatuses.

  (61) Käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 3 nimetatud organisatsioon võib ostueesõigusega ja piiratud enampakkumisel erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast talle või temaga ühte liitu või kirikusse kuuluvale organisatsioonile õigusvastaselt võõrandatud maa eest laekunud kompensatsiooni ulatuses.

  (62) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 1 nimetatud isikud võivad erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberitega ettemaksuna enne katastriüksuse moodustamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 224.

  (7) Maa erastamisel on ostjal õigus müügihinna tasumisel kasutada järelmaksu:
  1) kuni 5 aastat, kui maa müügihind on 1800 kuni 19 170 eurot;
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
  2) kuni 10 aastat, kui maa müügihind on 19 171 kuni 319 550 eurot;
  3) kuni 15 aastat, kui maa müügihind on üle 319 550 eurot;
  4) käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud maa erastamisel kuni 50 aastat arvestusega, et tasumisele kuuluv summa intresse arvestamata ei oleks väiksem kui 360 eurot aastas.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (8) Vähemalt 10 protsenti ostuhinnast tasutakse enne müügilepingu sõlmimist. Võla tasumine tagatakse hüpoteegiga.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (9) Isiku poolt ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda võib vähendada või väljaostuvõlga kustutada maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta kuni 1600 euro ulatuses, sõltumata ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on eelmises lauses nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist, sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Käesolevas lõikes sätestatud soodustuste rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (10) Füüsilisel isikul, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last, võib ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada kuni 1600 euro ulatuses. Enne 1997. aasta 30. novembrit sõlmitud maa ostu-müügilepingute korral võib müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada, kui maaomaniku kasvatada ja ülal pidada oli nimetatud kuupäeval vähemalt neli alla 18-aastast last. Pärast 1997. aasta 30. novembrit võib maa väljaostuvõlga kustutada või müügihinda vähendada, kui nimetatud lapsed olid maaomaniku kasvatada ja ülal pidada maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal või kui pärast ostu-müügilepingu sõlmimist sündinud laps on ühtlasi neljas tema kasvatada ja ülal pidada olevatest alla 18-aastastest lastest. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on käesolevas lõikes nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist. Käesolevas lõikes sätestatud soodustuste rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (11) Kui isikul on erastatud või erastatava maa eest tasumisel õigus saada soodustust nii käesoleva paragrahvi lõike 9 kui ka lõike 10 alusel, rakendatakse mõlemat soodustust.

  (12) Käesoleva paragrahvi 9. või 10. lõike alusel soodustuse saamiseks esitatakse maa müügihinna vähendamiseks, enammakstud summa tagastamiseks või väljaostuvõla kustutamiseks taotlus erastamise korraldajale.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (13) Käesoleva paragrahvi 9. ja 10. lõikes sätestatud soodustuste rakendamise otsustab erastamise korraldaja. Otsus peab vastavalt asjaoludele sisaldama järgmist:
  1) müügihinna vähendamist või väljaostuvõla kustutamist või enammakstud summa tagastamist taotlenud isiku ja müügilepingu objekti andmed;
  2) soodustuse rakendamise õiguslik alus;
  3) summa, mille ulatuses müügihinda või väljaostuvõlga vähendatakse, või enammakstud summa, mis tagastatakse;
  4) väljaostuvõla tekkimise või tasutud summa tagastamise aluseks oleva maa müügilepingu andmed;
  5) missuguseks tähtpäevaks ja missuguses ulatuses tasumisele kuuluv summa kustutatakse, kui maa omandamiseks on sõlmitud müügileping ja koostatud maksegraafik väljaostuvõla tasumiseks;
  6) soodustuste summast kasutamata jääv osa.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 224.   Maa erastamisel ettemaksu tasumine

  (1) Kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik soovib erastatava maa eest tasuda ettemaksu, teatab ta oma soovist kirjalikult kohalikule omavalitsusele. Omavalitsus määrab maksualuste maade nimekirja alusel erastatava maa pindala ja hinna ning väljastab taotlejale ettemaksu tasumise teatise kümne tööpäeva jooksul. Ettemaksuna tasutava erastatava maa müügihinda võib vähendada käesoleva seaduse § 223 lõigetes 9–11 sätestatud juhtudel ja suuruses. Kui kinnistu piires on üle 0,5 ha metsamaad, on nõutav maa ja kasvava metsa hindamise akt. Sellisel juhul väljastab omavalitsus teatise kümne tööpäeva jooksul pärast hindamisakti saamist. Ettemaksuna tasutakse korraga kogu ostuhind.

  (2) Pärast katastriüksuse moodustamist ostu-müügilepingu sõlmimisel määratakse erastatava maa müügihind samadel alustel, mis kehtisid ettemaksu tasumise ajal.

  (3) Kui maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihind erineb ettemaksuna tasutud summast kuni 8 protsenti, loetakse maa müügihind täielikult tasutuks.

  (4) Kui ettemaksuna tasutud summa on üle 8 protsendi väiksem maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihinnast, tasub maa erastaja ettemaksuna makstud summa ja maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihinna vahe rahas või erastamisväärtpaberites ostu-müügilepingus sätestatud tingimustel ja tähtajaks.

  (5) Ettemaksuna makstud summat tagasi ei maksta, välja arvatud käesoleva seaduse § 223 9.–11. lõikes sätestatud juhul ja juhul, kui ettemaksu tasunud isik ei saa maad temast olenemata põhjusel ostueesõigusega erastada või kui ettemaksu summa ei ole määratud õigesti. Ettemaks tagastatakse vastavalt ettemaksu tasumisel kasutatud maksevahenditele erastamisväärtpaberites või rahas. Pärast erastamisväärtpaberite kasutamise tähtaja lõppu tagastatakse erastamisväärtpaberites tasutud ettemaks kooskõlas erastamisseaduse §-ga 291.

  (6) Maa eest tasutud ettemaks läheb üle teisele isikule koos maa ostueesõiguse üleminekuga.

  (7) [Kehtetu]

  (8) Erastatava maa eest saab ettemaksu tasuda Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2006, 7, 40 - jõust. 04.02.2006]

§ 23.   Maa erastamise kord

  (1) Maa erastatakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad plaani- ja kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Vaba metsamaa erastamiseks võib katastripidaja loal katastriüksuse moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel juhul, kui erastatav maa piirneb üksnes riigi maakatastris registreeritud, mõõdistamise teel (välja arvatud aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis) moodustatud katastriüksustega.

  (11) Kui maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus mõõdistamise teel ja maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on saanud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, on erastamise õigust omav isik kohustatud nimetatud ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ja teavitama tellimuse esitamisest kohalikku omavalitsust kirjalikult kümne päeva jooksul. Kui katastriüksuse moodustamist ei ole võimalik lõpule viia maa erastamise õigust omava isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu, määrab valla- või linnavalitsus erastamise õigust omavale isikule tähtaja katastriüksuse moodustamise toimiku valla- või linnavalitsusele esitamiseks. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul või ei esita toimikut määratud tähtpäevaks, kaotab ta maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus. Kui erastamise korraldaja teeb vaba metsamaa erastamise õigust omavale isikule ettepaneku tellida katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult, on erastamise õigust omav isik kohustatud katastriüksuse moodustamise tööd tellima kolme kuu jooksul ettepaneku tegemisest arvates. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamise tööde tegemiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (2) Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Maa erastamine muul käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud viisil algatatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise otsustamist.

  (3) Maa ostueesõigusega erastamise menetluseks vajalikud toimingud tehakse seaduses ja Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tähtaja jooksul.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (31) Ehitise omaniku surma korral esitab valla- või linnavalitsus vajaduse korral notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Kui kuue kuu jooksul ehitise omaniku surmast arvates ei ole pärija selgunud ja puudub muu pärandvara valitsema õigustatud isik, esitab valla- või linnavalitsus kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Valla- või linnavalitsus võib avalduse esitada ka enne kuue kuu möödumist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Nimetatud avalduste esitamisega seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel omandireformi reservfondist, välja arvatud juhul, kui kohalik omavalitsus on ise pärija.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (4) Erastamise korraldaja, kuulanud ära kohaliku omavalitsuse seisukoha, otsustab piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi.

  (41) Maa erastamisel käesoleva seaduse § 234 alusel või enampakkumisega erastamisel erastatakse maa moodustatud katastriüksuste kaupa, mitte nende kogumina.

  (42) Maa erastamisel piiratud ja avalikul enampakkumisel on erastamise korraldajal õigus kehtestada enampakkumise osavõtutasu, mille suurus ei või olla suurem kui 60 eurot, ja tagatisraha, mille suurus ei või olla suurem kui 10 protsenti enampakkumisega erastatava maa alghinnast. Osavõtutasu enampakkumisest osavõtnutele ei tagastata. Enampakkumise võitjale, kui temaga sõlmitakse maa ostu-müügileping, tagatisraha ei tagastata ja see võetakse arvesse maa müügihinna tasumisel. Tagatisraha, sealhulgas reserveeritud tagatisraha, ei tagastata isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, samuti enampakkumise võitjale, kui ta mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Maa erastamine toimub ostja kulul. Erastamiskulude koosseisu ja nende määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. Maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingud sõlmib riigi nimel erastamise korraldaja. Maa erastamisel võib ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmida lihtkirjalikus vormis. Kui maa erastatakse järelmaksuga, sõlmitakse maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping notariaalselt tõestatud vormis. Notari tasu tasub ostja. Maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping tuleb sõlmida kolme kuu jooksul maa erastamise otsuse jõustumise või enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Maa piiratud või avaliku enampakkumise võitja, vaba põllumajandus- ja vaba metsamaa erastamise õigust omav isik või maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut nimetatud tähtaja jooksul, kaotab maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (51) Maa müügilepingu kohustuslikud tingimused on:
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
  1) ostja kinnitus selle kohta, et seda maatükki erastades vastab ta sooduskoefitsiendi rakendamiseks, maa väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks vajalikele tingimustele ega ületa käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise piirmäärasid;
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
  2) [kehtetu - RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
  3) ostja kohustus tasuda erastamise korraldaja eriarvele rahas kolmekordne seadusliku müügihinna ning ostu-müügilepingus fikseeritud müügihinna vahe, kui pärast maa ostu-müügilepingu sõlmimist selgub, et ostja ei vastanud sooduskoefitsiendi rakendamiseks, väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks vajalikele tingimustele.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
  4) [kehtetu - RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
  5) [kehtetu - RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
  6) [kehtetu]
  7) [kehtetu]

  (52) Ostja on kohustatud tasuma erastamise korraldaja erastamise eriarvele rahas kolmekordse müügihinnaga võrdse summa, kui pärast maa ostu-müügilepingu sõlmimist selgub, et ostja ületas vastava maatüki erastamisega käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise piirmäära.

  (53) [Kehtetu - RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (6) Maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2006, 30, 232 - jõust. 01.01.2007]

§ 231.   Vaba põllumajandusmaa erastamine või kasutusvaldusesse andmine
[Kehtetu - RT I 2002, 100, 586 - jõust. 01.01.2003]

§ 232.   Vaba metsamaa erastamine
[Kehtetu - RT I 2002, 100, 586 - jõust. 01.01.2003]

§ 233.   Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine

  (1) Vallavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse § 22 2. lõikes nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil kasutusvaldusesse antavad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse kasutusvalduse seadjale. Kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa plaani ja maatükkide registreerimislehe avalik väljapanek toimub pärast asjakohase loa saamist kasutusvalduse seadjalt. Teade plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes, viimase puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (11) Vaba põllumajandusmaa antakse kasutusvaldusesse Eesti kodanikule või Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes vastavad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud nõuetele.

  (2) Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega naaberomavalitsuse territooriumil ja tema maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(te) nimetamisega. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele vastavad isikud võivad esitada kas ühe avalduse kõikide taotletavate maatükkide kohta või ka eraldi avaldused iga maatüki kohta. Kui vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitavad avaldused isikud, kes on põllumajanduslikuks tootmiseks vajaliku maa kaasomanikud, peavad nad igaüks eraldi vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele ning neil kokku on õigus vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse saada käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmääras. Kui nimetatud isikud tegelevad põllumajandusliku tootmisega mitme kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil, on neil õigus esitada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks avaldusi mitmele taotletava maa asukohajärgsele vallavalitsusele. Avaldusi võib esitada ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud plaani avaliku väljapaneku perioodi lõppu, kuid mitte hiljem kui 2010. aasta 1. jaanuaril. Avalduse võib saata ka tähitud kirjana. Vallavalitsus on kohustatud esitatud avaldused registreerima.
[RT I 2009, 61, 404 - jõust. 17.12.2009]

  (4) Vallavalitsus koostab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Nimekiri (maatüki number, suurus, taotleja nimi või nimetus, äriregistri kood) pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks. Teade nimekirja avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes, viimase puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
[RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

  (5) Enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamist on vallavolikogul õigus nõuda taotlejalt põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente. Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Vallavolikogu lahendab huvitatud isikute kaebused, kinnitab nimekirja ja esitab selle kasutusvalduse seadjale. Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (51) Vallavolikogu kinnitab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja hiljemalt 2010. aasta 1. mail. Kui enne 2010. aasta 1. maid vastuvõetud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise otsuse on kohus tühistanud või õigusvastaseks tunnistanud, võib vallavolikogu sama põllumajandusmaa suhtes vastu võtta nimekirja kinnitamise otsuse pärast 2010. aasta 1. maid, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast kohtulahendi jõustumist.
[RT I 2009, 61, 404 - jõust. 17.12.2009]

  (6) Üks isik võib käesoleva paragrahvi alusel kasutusvaldusesse saada kuni 250 ha vaba põllumajandusmaad, mille koosseisu võib maakorraldusnõuetest tulenevalt kuuluda kokku kuni 15 ha metsamaad. Kui käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud piirmäära piires ei jätku taotlusi kõigile kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kasutusvaldusesse antavatele vaba põllumajandusmaa maatükkidele, võib vallavolikogu otsustada anda ühe isiku kasutusvaldusesse rohkem kui 250 ha maad, võimaldades kõigil taotlejatel esitada täiendavaid taotlusi. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldus seatakse ühe isiku kasuks. Kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise kasutusvalduse seadja vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui kasutusvalduse seadja ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane, saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (61) Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigust omav isik, kes on taotlenud vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäärast suuremas ulatuses, on kohustatud viivitamatult pärast seda, kui talle on saanud teatavaks, et ta on kantud vallavolikogu otsusega kinnitatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ulatuses, teatama sellest kirjalikult vallavolikogule ja loobuma piirmäära ületava vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlemisest. Vallavolikogu on kohustatud kustutama nimekirjast isiku, kes on kantud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ületavas osas. Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ületava vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmiseks sõlmitud tehing on õigustühine.
[RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

  (7) [Kehtetu - RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

  (8) [Kehtetu - RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

§ 234.   Vaba metsamaa erastamine

  (1) Vallavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse § 22 2. lõikes nimetatud vaba metsamaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse hiljemalt 2003. aasta 1. septembriks maavanemale. Maavanem otsustab loa andmise või sellest keeldumise dokumentide saamisest arvates ühe kuu jooksul. Erastatava vaba metsamaa plaani ja maatükkide registreerimislehe avalik väljapanek toimub pärast maavanemalt asjakohase loa saamist ja kestab üks kuu. Teade plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes.

  (2) Vaba metsamaa erastamise õigustatud subjekt on Eesti kodanik. Vaba metsamaa erastamiseks võib kohalikule omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega käesoleva seaduse § 233 2. lõike tähenduses või metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas metsaseaduse tähenduses hooldustöid või asunud täitma samas seaduses sätestatud metsa uuendamise kohustust.

  (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele vastav isik võib esitada kas ühe avalduse kõikide erastamiseks taotletavate metsamaatükkide kohta või eraldi avalduse iga metsamaatüki kohta. Isikud võivad esitada ühise avalduse vaba metsamaa erastamiseks kaasomandisse. Kaasomanikud peavad igaüks eraldi vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele. Kaasomanikel on õigus kokku erastada metsamaad käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmääras. Kui nimetatud isikud tegelevad metsamajandusega mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, on neil õigus esitada vaba metsamaa erastamise avaldus mitmele taotletava maa asukohajärgsele vallavalitsusele. Avaldusi võib esitada ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avaliku väljapaneku lõppu. Avalduse võib saata ka tähitud kirjana. Vallavalitsus on kohustatud esitatud avaldused registreerima.

  (4) Vallavalitsus koostab vaba metsamaa erastamise taotlejate nimekirja. Nimekiri (maatüki number ja suurus, taotleja nimi, äriregistri kood, taotluse sisu) pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks. Teade nimekirja avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes. Nimekirja avalik väljapanek kestab kümme kalendripäeva.

  (5) Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Huvitatud isikute kaebused lahendab vallavolikogu.

  (6) Käesoleva paragrahvi alusel võib üks isik erastada kuni 20 ha vaba metsamaad. Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 10 ha suurem. Kui ühte maatükki taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, eelistab kohaliku omavalitsuse volikogu naaberkinnistu omanikku, seejärel põllumajandusliku tootmisega tegelejat ja seejärel isikut, kelle omandis on taotlejatest kõige vähem metsamaad.

  (7) Vallavolikogu kinnitab metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt 2004. aasta 1. aprillil. Isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest alates. Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid:
  1) kes on viimase kümne aasta jooksul võõrandanud enda omandis olnud metsamaad, välja arvatud abikaasale, alanejatele sugulastele ja vanematele või kui toimus metsamaa müük-ost metsamaa terviklikkuse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks;
  2) kes on enda omandis olevat metsamaad puudulikult uuendanud või ei ole seda hooldanud metsaseaduse tähenduses;
  3) kelle omandis on rohkem kui 100 ha metsamaad.

  (8) Vaba metsamaa erastamise õigust omav isik, kes on taotlenud maa erastamist käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäärast suuremas ulatuses, on kohustatud viivitamatult pärast seda, kui talle on saanud teatavaks, et ta on kantud vallavolikogu otsusega kinnitatud nimekirja käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ulatuses, teatama sellest kirjalikult vallavolikogule ja loobuma piirmäära ületava maa erastamisest. Vallavolikogu on kohustatud kustutama nimekirjast isiku, kes on kantud nimekirja käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ületavas osas. Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ületava maa erastamiseks sõlmitud tehing on õigustühine.

  (9) Käesoleva paragrahvi alusel metsamaa erastanud isik ei või seda metsamaad võõrandada enne väljaostuhinna täielikku tasumist, kuid mitte enne viie aasta möödumist ostu-müügilepingu sõlmimisest, välja arvatud abikaasale, alanejatele sugulastele ja vanematele, samuti ei tohi ta sellele metsamaale seada kasutusvaldust kümne aasta jooksul müügilepingu sõlmimisest arvates. Vastavad märked kantakse kinnistusraamatusse ja need on kohustuslikud ka omandiõiguse üleminekul.
[RT I 2006, 30, 232 - jõust. 01.01.2007]

§ 24.   Piirangud erastatud maa kasutamisel ja käsutamisel
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

IV. osa MUNITSIPAALMAA 

§ 25.   Maa munitsipaalomandisse andmine

  (1) Munitsipaalomandisse antakse tasuta käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud maa.

  (2) Munitsipaalomandisse antud maad võib kohalik omavalitsus kasutada üksnes maa munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

  (3) Enne käesoleva seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamist ja hoonestusõigusega koormamist tuleb välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 11.
[RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

  (4) [Kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

  (41) [Kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

  (42) [Kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

  (5) Munitsipaalomandisse jäävate veekogude aluse maa ja hoonestamata sotsiaalmaa ning munitsipaalomandis olevate teede, tänavate ja raudteede teenindamiseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamisel piiriprotokolli ei koostata.

  (51) Käesoleva seaduse § 38 lõike 3 kohaselt välja selgitatud munitsipaalomandisse antava maa munitsipaalomandisse andmise otsustab Maa-ameti peadirektor.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

  (6) Maa munitsipaalomandisse andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

§ 26.   Teise tasandi kohaliku omavalitsuse organ esmatasandi kohaliku omavalitsuse munitsipaalmaa haldajana
[Kehtetu - RT I 1994, 94, 1609 - jõust. 29.12.1994]

§ 27.   Munitsipaalmaa valdamine, kasutamine ja käsutamine
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

§ 28.   Munitsipaalomandisse antav maa

  (1) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

  (3) Maa, mille munitsipaalomandisse andmist kohaliku omavalitsuse üksus käesolevas seaduses sätestatud tähtajaks ei taotlenud, antakse munitsipaalomandisse, kui maa ei kuulu käesoleva seaduse alusel tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

V. osa RIIGIMAA 

§ 29.   Maa riigi omandisse jätmine

  Riigi omandisse jäetakse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega käesoleva seaduse § 31 1. lõikes nimetatud maa. Maa riigi omandisse jätmise korra, volitatud valitsusasutused ja riigimaa valitseja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. Riigi omandisse jäetava maa suurus ja piirid määratakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks detailplaneeringut koostamata.

§ 30.   Riigimaa valitsemine
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

§ 31.   Riigi omandisse jäetav maa

  (1) Riigi omandisse jäetakse:
  1) riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa;
  2) riikliku kaitse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, kui kehtestatud kaitserežiim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt;
  3) riigi omandisse jäävate veekogude alune maa;
  4) sotsiaalmaa;
  5) riigikaitsemaa;
  6) riigimetsamaa;
  7) riigi äriühingute ja riigiasutuste põllumajandusmaa;
  8) riigi maareserv;
  9) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
  10) teise isiku ehitise teenindamiseks vajalik maa, millele seatakse hoonestusõigus;
  11) [kehtetu - RT I 2000, 54, 347 - jõust. 16.07.2000]
  12) maa, millele seatakse kasutusvaldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 341;
  13) maa, mis antakse välisriigi omandisse, valdusse või kasutusse või mille üleandmises on valitsusdelegatsioonid kirjalikult kokku leppinud.
  14) [kehtetu - RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (2) Maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, on samuti riigi omandis.

  (3) Riigi omandisse jäetud maa võõrandamine toimub riigivaraseaduses sätestatud korras, kui seadusega ei sätestata teisiti.

VI. osa VÄLISRIIGI OMANDISSE ANTAV MAA 
[RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

§ 311.   Välisriigi omandisse antav maa
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

VI1. osa MAAREFORMI LÄBIVIIMINE MAAL, MILLEL EI OLE VÕIMALIK MOODUSTADA ISESEISVALT KASUTATAVAT KINNISASJA 
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

§ 312.   Kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa

  (1) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (2) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana ei käsitata maatükki, mis kuulub erastamisele, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 313.   Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine

  (1) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamise menetlus algab piirneva kinnisasja omaniku taotluse esitamisega või menetluse algatamisega valla- või linnavalitsuse või Maa-ameti poolt. Maa liidetakse kinnisasjale juurdelõike tegemisega piiri muutmise teel maakorraldusseaduses sätestatud alustel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (2) Valla- või linnavalitsus või Maa-amet teeb kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandisse andmise eeltoimingud, mille käigus selgitab välja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ning koostab maaüksuse asendiplaani, kandes maa piirid katastrikaardi väljatrükile, millelt nähtuvad selgelt piirnevate kinnisasjade piirid ja katastritunnused. Valla- või linnavalitsus selgitab välja, kas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa tagastamise või ostueesõigusega erastamise avaldusi või on algatatud maa riigi omandisse jätmise menetlus või kas piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud nimetatud maa riigi omandisse jätmisest või kas on otstarbekas maa liita piirneva munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Pärast kinnisasjale juurdelõike tegemise võimalikkuse väljaselgitamist edastatakse maakorralduskava ja tehakse ettepanek maa omandamiseks kinnisasjade omanikele, kelle kinnisasjaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik juurdelõige liita. Maa omandamise ettepanekut ei tehta selle kinnisasja omanikule, kellele kuuluv kinnisasi kuulub looduskaitseseaduse § 20 alusel riigi poolt omandamisele. Ettepaneku saanud isikul on õigus maakorralduse läbiviija määratud tähtaja jooksul esitada taotlus maa omandamiseks. Määratud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral loetakse isik maa omandamisest loobunuks.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (5) Lähtuvalt planeeringu ja maakorralduse nõuetest on maakorralduse läbiviijal õigus otsustada, kas on otstarbekas kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa jagada või jätta jagamata.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (6) Kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad taotletakse osaliselt või tervikuna riigi omandisse või munitsipaalomandisse ja selle liitmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas, ei kuulu riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse taotletav osa maast jagamisele teiste maad omandada soovivate isikute vahel.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (61) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud menetlustoiminguid ei tehta, kui kinnisasjaga liitmiseks sobivast maast tehakse juurdelõige riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale kinnisasjale.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (7) Käesoleva paragrahvi alusel maa omandamisega seotud kulud kannab maa omandaja.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (8) Maakorralduse tulemusel tekkiva katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse selle kinnisasja sihtotstarve, millega juurdelõige liidetakse. Kui juurdelõikena liidetava maa tegelik kasutus sellest erineb, võib katastriüksusele määrata mitu sihtotstarvet. Sihtotstarbe määramise otsuses märgitakse ka liidetava osa sihtotstarve.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (9) Omandatava maa eest tasutakse Maa-ametile hüvitis, mille määramisel võetakse aluseks maa korraliste hindamiste tulemuste alusel määratud madalaim maa maksustamishind. Metsamaa omandamisel lisatakse hüvitisele kasvava metsa maksumus, mis määratakse samadel alustel nagu maa ostueesõigusega erastamisel.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (91) Omandatava maa eest hüvitise tasumisel saab kasutada järelmaksu vastavalt käesoleva seaduse § 223 7. ja 8. lõikele. Järelmaksu tasumise tagamiseks koormatakse hüpoteegiga kinnisasi, millega juurdelõige liidetakse. Hüpoteegi seadmisele, väljaostuvõla tasumisele ja hüpoteegi haldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse VIII2. osas sätestatut.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (10) Iseseisva kasutusvõimaluseta maast piirnevale kinnisasjale juurdelõike tegemise, tähtaegade määramise, juurdelõike eest hüvitise ja muude kulude tasumise korra ning menetlustoimingute tegijad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (11) Kui maa-alal, mille kohta kohalik omavalitsus on algatanud detailplaneeringu, on käesoleva seaduse § 312 1. lõikes nimetatud maad, viiakse selle maa omandamise menetlus läbi samal ajal planeerimismenetlusega, sõltumata sellest, kas kõik piirnevad kinnisasjad asuvad planeeritaval maa-alal või mitte.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (12) Maakorraldusseaduse § 301 4. lõike alusel tehtavas otsuses määratakse omandatava maa eest tasumisele kuuluva hüvitise suurus, tasumise kord ja järelmaksuga tasumise korral hüpoteegi seadmise tingimused ning muud olulised asjaolud.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (13) Maakorralduse tulemusena registreeritakse katastriüksuse piiride muudatus maakatastris pärast hüvitise tasumist või järelmaksulepingu sõlmimist ja hüpoteegi seadmist.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (14) Juurdelõikena omandatava maa omandiõigus läheb omandajale üle samas ulatuses, mis tal oli kinnisasja suhtes, millega juurdelõige liidetakse. Maakorralduse tulemusel ei muutu abikaasa lahusvara hulka kuuluv kinnisasi ega sellega liidetud juurdelõige abikaasade ühisvaraks.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (15) Kui juurdelõige liidetakse riigi omandis oleva kinnisasjaga, mis on maareformi käigus koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega, laienevad kogu moodustatud kinnisasjale nimetatud asjaõigustest tulenevad hoonestaja või kasutusvaldaja õigused ja kohustused.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

VII. osa MAA LEPINGULISE KASUTAMISE ÕIGUS JA HOONESTUSÕIGUS 

§ 32.   Maa lepingulisse kasutusse andmine

  (1) Riigi omandisse jäetud maa kasutusse andmine toimub riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Maareformi käigus tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele kuuluvat maad lepingulisse kasutusse ei anta, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 341 ja 351 sätestatud juhtudel.

§ 33.   Maa lepingulise kasutamise õiguse subjektid
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

§ 34.   Maa kasutamine rendilepingu alusel
[Kehtetu - RT I 2000, 54, 347 - jõust. 16.07.2000]

§ 341.   Maa kasutusvaldusesse andmise kord ja maa kasutamine kasutusvalduse alusel

  (1) Kasutusvalduse võib seada isiku kasuks, kellele anti maa kasutada Eesti NSV taluseaduse alusel ning kes kasutab seda maad kasutusvalduse taotlemise ajal ega soovi maad omandada.

  (2) Põllumajandusliku tootmisega tegeleva, käesoleva seaduse § 233 alusel maa kasutusvaldusesse saamise õiguse omandanud isiku kasuks seatakse põllumajandusmaale kasutusvaldus kuni 15 aastaks. Kasutusvalduse pikendamiseks veel kuni 15 aastaks esitab kasutusvaldaja kirjaliku taotluse Maa-ametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. Lepingut ei pikendata, kui kasutusvaldusesse antud maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.
[RT I, 19.05.2020, 2 - jõust. 29.05.2020]

  (21) Maa antakse kasutusvaldusesse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maa kasutusvaldusesse andmiseks võib katastripidaja loal katastriüksuse moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel üksnes juhul, kui kasutusvaldusesse antav maa piirneb üksnes riigi maakatastris registreeritud, mõõdistamise teel (välja arvatud aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis) moodustatud katastriüksustega. Maa kasutusvaldusesse andmisel käesoleva seaduse § 233 alusel antakse maa kasutusvaldusesse moodustatud katastriüksuste kaupa, mitte nende kogumina.

  (3) Isikul, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud käesoleva paragrahvi alusel, on õigus taotleda maa omandamist pärast kahe aasta möödumist kasutusvalduse seadmisest. Kasutusvaldusesse antud maa omandisse andmine reguleeritakse eraldi seadusega, kus sätestatakse kasutusvaldusega koormatud maa omandamiseks õigustatud isikud, maa omandamise ulatus ja tingimused.
[RT I 2009, 18, 107 - jõust. 28.03.2009]

  (31) Asjaõigusseaduse § 201 3. lõike alusel välistatakse vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse antud maal kasvava metsa raie kasutusvaldaja poolt. Erandina võib kasutusvaldaja Vabariigi Valitsuse määratud korras ning tasu eest raiuda kasutusvaldusesse antud maal kasvavat metsa. Kasutusvaldusesse antud maad ei või anda rendile ega teisele isikule kasutamiseks.
[RT I 2009, 18, 107 - jõust. 28.03.2009]

  (4) Isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud käesoleva paragrahvi alusel, tasub esimesel viiel aastal ainult maamaksu, kasutusvalduse tasu maksmine algab viie aasta möödumisel kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmisest. Kasutusvalduse aastatasu suurus on 2% kehtivast maa maksustamishinnast, kuid mitte vähem kui 6,35 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Kasutusvalduse seadmist korraldab Maa-amet Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kohaliku omavalitsuse üksus teeb maa kasutusvaldusesse andmisel käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud eeltoimingud. Käesoleva seaduse § 31 1. lõike punkti 12 alusel riigi omandisse jäetud maa kinnistusraamatusse kandmise avaldusega samaaegselt võib esitada lihtkirjalikus vormis sõlmitud asjaõiguslepingu kasutusvalduse seadmiseks. Kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmib Maa-ameti peadirektor või tema volitatud isik.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (51) Maale kasutusvalduse seadmise leping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. Maale kasutusvalduse seadmise lepingute kohustuslikeks tingimusteks on vastavalt asjaoludele:
  1) maa kasutusvaldusesse saaja kinnitus selle kohta, et vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamisega ei ületa ta käesoleva seaduse § 233 6. lõikes sätestatud piirmäära või et maa kasutusvaldusesse saamisega ei ületa ta Eesti NSV taluseaduse alusel või sellega võrdsustatud korras temale kasutusse antud maa ulatust;
  2) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus tasuda lepingu kestuse jooksul maamaksu;
  3) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus pärast viie aasta möödumist kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmisest alustada kasutusvalduse tasu maksmist;
  4) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus kasutusvalduse tasu maksmisega viivitamise korral maksta tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest;
  5) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus mitte anda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks;
  6) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus kasutada maad sihtotstarbeliselt ja head põllumajandustava järgides;
  7) viide asjaõigusseaduse § 201 3. lõikele, mille alusel välistatakse kasutusvaldusesse antud maal kasvava metsa raie kasutusvaldaja poolt, ja käesoleva paragrahvi 31. lõikes sätestatud erandile;
  8) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus tasuda vähemalt 1270 euro suurune leppetrahv käesoleva lõike punktides 1, 5, 6 või 7 nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Maa kasutusvaldusesse saaja kannab maa kasutusvaldusesse andmisega seotud kulud, mille koosseisu ja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (61) Kui kasutusvaldaja ei soovi põllumajanduslikku tootmist jätkata, lõpetab Maa-amet maa kasutusvalduse lepingu. Maa-ametil on õigus samaaegselt lepingu lõpetamisega sõlmida samadel tingimustel kasutusvalduse seadmise leping ühe isikuga, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist ja on kastutusvaldaja sugulane või kasutusvaldajaga koos elav abikaasa.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (62) Füüsilisest isikust kasutusvaldaja asemel võib kasutusvaldusesse antud maad kasutusvaldajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel kasutada isik, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist sellel maal ning on kasutusvaldaja sugulane või abikaasa või juriidiline isik, mille kogu aktsia- või osakapitalist või häälte koguarvust kuulub enamus kasutusvaldajale, tema sugulasele või abikaasale. Kasutusvaldaja teavitab kasutusvalduse seadjat maa kasutusse andmisest ja edastab lepingu kuu aja jooksul pärast selle sõlmimist.
[RT I, 19.05.2020, 2 - jõust. 29.05.2020]

  (7) Kasutusvaldaja surma korral võib tema asemele kasutusvalduse seadmise lepingusse astuda kasutusvaldajaga koos elanud abikaasa. Kui kasutusvaldajal ei olnud temaga koos elanud abikaasat või kui abikaasa ei soovi kasutusvalduse seadmise lepingusse astuda, on kasutusvalduse seadmise lepingusse astumise õigus ühel pärijal vastavalt pärijatevahelisele kokkuleppele.

  (8) Maa-amet lõpetab kasutusvalduse lepingu ning nõuab lisaks käesoleva paragrahvi 51. lõike punktis 8 sätestatud leppetrahvile vajaduse korral kasutusvaldajalt sisse tekitatud kahju, kui maa kasutaja:
  1) rikub käesoleva paragrahvi 31. lõikes sätestatut;
  2) ei kasuta maad sihtotstarbeliselt ega järgi head põllumajandustava;
  3) jätab süstemaatiliselt kasutusvalduse tasu tähtaegselt tasumata või
  4) ei vasta käesoleva paragrahvi 62. lõikes sätestatud nõuetele.
[RT I, 19.05.2020, 2 - jõust. 29.05.2020]

§ 342.   Kasutusvalduse lepingu pikendamine

  (1) Kasutusvalduse lepingu pikendamisel kohaldatakse kasutuslepingute kohta riigivaraseaduses sätestatut, kui käesolev paragrahv ei sätesta teisiti.

  (2) Kasutusvalduse lepingu kohustuslikeks tingimusteks vastavalt asjaoludele on:
  1) kasutusvalduse tasu on turupõhine kasutustasu ja tasu maksmise kohustus tekib kasutusvalduse seadmisest arvates;
  2) kümnest eurost väiksema turupõhise tasu korral on kasutusvalduse tasu kümme eurot;
  3) kasutusvaldajal on kohustus tasuda maamaks ning muud kinnisasjaga seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised;
  4) kasutusvalduse tasu maksmisega viivitamise korral tuleb kasutusvaldajal maksta tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest;
  5) kasutusvalduse tasu võib muuta viie aasta möödudes kasutusvalduse seadmisest ning uuesti viis aastat pärast viimase tasu muutmist;
  6) kasutusvaldaja peab kasutama maad sihtotstarbeliselt ja head põllumajandustava järgides;
  7) kasutusvaldusesse antud maal võib kasvavat metsa raiuda üksnes kasutusvalduse seadja kirjalikul nõusolekul, tasudes metsamaterjali eest kohaliku keskmise riigimetsa müügihinna;
  8) kasutusvaldaja võib kasutusvaldusesse antud maal teha tavapärast korrashoidu ületavaid parendusi üksnes kasutusvalduse seadja kirjalikul nõusolekul;
  9) kasutusvalduse tasuga võib teha tasaarvestusi asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui parendused on tehtud kasutusvalduse seadja nõusolekul;
  10) kasutusvaldajal on õigus pärast kasutusvalduse seadmist taotleda maa omandamist vastavalt maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusele;
  11) kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei või teostada teine isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 341 61., 62. ja 7. lõikes nimetatud isik;
  12) kui kasutusvaldaja rikub käesolevas paragrahvis sätestatut, on kasutusvalduse seadjal õigus kasutusvalduse leping lõpetada ja nõuda leppetrahvi ühe aasta kasutusvalduse tasu ulatuses.

  (3) Maa-amet otsustab kasutusvalduse lepingu pikendamise, sõlmib kasutusvaldajaga kirjalikus vormis asjaõiguslepingu ja esitab kirjalikus vormis kinnistamisavalduse kasutusvalduse kandmiseks kinnistusraamatusse.
[RT I, 19.05.2020, 2 - jõust. 29.05.2020]

§ 35.   Maa kasutamine tasuta kasutamise lepingu alusel
[Kehtetu - RT I 1996, 36, 738 - jõust. 07.06.1996]

§ 351.   Hoonestusõiguse seadmine ehitise omaniku kasuks

  (1) Hoonestusõigus seatakse ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada.
[RT I, 14.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

  (11) Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra, tähtajad ja tingimused, sealhulgas hoonestusõiguse aastatasu suuruse, selle muutmise ja tasumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 14.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

  (12) Hoonestusõiguse seadmise menetlust ei alustata ja hoonestusõigust ei seata ehitusloa alusel, kui ehitamist ei ole alustatud. Sellisel juhul loetakse ehitise püstitamiseks antud maakasutusõigus lõppenuks.
[RT I, 14.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

  (13) Hoonestusõigus seatakse Maa-ameti peadirektori otsuse alusel.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (2) Ehitise omanikul, kelle kasuks hoonestusõiguse seadmiseks on menetlus algatatud, on pärast ehitise teenindamiseks vajaliku maa maakatastris registreerimist õigus ehitise juurde kuuluv maa erastada juhul, kui tegemist ei ole maaga, mis on vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks. Maa-amet teavitab ehitise omanikku kahe kuu jooksul pärast maaüksuse maakatastris registreerimist maa erastamise tingimustest ja teeb ettepaneku maa erastamiseks. Erastatava maa müügihinnaks on 2001. aasta maa maksustamishind. Maa erastamisel ei saa kasutada käesoleva seaduse § 223 9. ja 10. lõikes nimetatud soodustusi.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (21) Müügihinna tasumisel järelmaksuga on maa omandaja kohustatud igal aastal tasuma vähemalt hoonestusõiguse aastatasule vastava summa, kuid mitte alla 360 euro aastas. Järelmaksu tasumise viimasel aastal võib tasumisele kuuluv summa olla väiksem. Enne lepingu sõlmimist tasutav ja järelmaksuga tasutav summa ning järelmaksu tasumise tähtaeg määratakse käesoleva seaduse § 223 7. ja 8. lõike kohaselt.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (3) Kui ehitise omanik soovib maad erastada, esitab ta sellekohase taotluse ühe kuu jooksul pärast Maa-ametilt ettepaneku saamist. Maa erastamise otsustab Maa-ameti peadirektor.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Ehitise omanikul on õigus sõlmida müügi- ja asjaõigusleping kolme kuu jooksul maa erastamise otsuse jõustumisest arvates. Kui ehitise omanik nimetatud tähtaja jooksul maa müügi- ja asjaõiguslepingut ei sõlmi, kaotab ta maa erastamise õiguse ja Maa-amet jätkab hoonestusõiguse seadmise menetlust.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamisega seotud kulud ja lepingute sõlmimisega kaasnevad notaritasud kannab erastaja. Hoonestusõiguse seadmisega kaasnevad kulud kantakse omandireformi reservfondist.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud kulude koosseisu, piirmäärad ja tasumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (7) Kui ostueesõigusega erastamiseks määratud maaüksus, mille osas isik on kaotanud erastamise õiguse, on suurem kui ehitise teenindamiseks vajalik maa, algatab Maa-amet samal ajal ehitise teenindamiseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamisega ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääva maa osas maa riigi omandisse jätmise menetluse.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (8) Maa-amet esitab kinnistusosakonnale hoonestusõiguse seadmise otsuse ning avalduse riigi omandisse jäetud maa kinnistamiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (9) Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustuse tagamiseks kantakse Maa-ameti peadirektori otsuse alusel hoonestusõiguse kinnistusregistriossa reaalkoormatis maaomaniku kasuks. Tasu muutmise nõude tagamiseks kantakse märge hoonestusõiguse kinnistusregistriossa reaalkoormatisega samale järjekohale. Hoonestaja on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (10) Kui ehitis on abikaasade ühisvara ja abikaasad on esitanud ühise avalduse, seatakse hoonestusõigus mõlema abikaasa kasuks. Kui abikaasad ühist avaldust esitanud ei ole, seatakse hoonestusõigus abikaasa kasuks, kes on registreeritud ehitise omanikuna. Teine abikaasa kantakse ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Abikaasa lahusvarasse kuuluva ehitise või selle osa riigimaal omamiseks seatud hoonestusõigus ei muutu abikaasade ühisvaraks, kui abikaasad ei lepi kokku teisiti.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 36.   Senise maakasutuse lõppemine

  (1) Senine maakasutusõigus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega käesolevas seaduses või riigivaraseaduses sätestatud alustel.

  (2) [Kehtetu]

  (3) [Kehtetu]

§ 37.   Füüsiliste isikute maakasutuse jätkumine talumaal ning maal, millel asuvad neile kuuluvad hooned
[Kehtetu - RT I 1993, 72, 1021 - jõust. 01.12.1993]

VIII. osa MAAREFORMI TAGAMINE 

§ 38.   Maareformi läbiviimise kord

  (1) Maareformi viivad läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Maareformi läbiviimisel on Maa-ametil õigus:
  1) kontrollida riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  2) nõuda riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse organilt infot ja aruandeid maareformi läbiviimise kohta;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  3) teha riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse organile kohustuslikke ettekirjutusi maareformi läbiviimise küsimuses;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  4) anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel;
  5) kaasata maareformi käigus tekkinud probleemide lahendamisse ministeeriumide ja teiste riigiasutuste asjatundjaid ning vastava ala teadlasi ja praktikuid;
  6) kui kohaliku omavalitsuse üksus ei täida tähtaegselt talle maareformi läbiviimisel õigusaktiga, sealhulgas käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ettekirjutusega, antud ülesannet, võtta ülesande täitmise õigus üle Maa-ametile.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (3) Käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ning §-s 3 sätestatud ülesannete täitmiseks võib Maa-amet korraldada erastatava, munitsipaalomandisse antava ja riigi omandisse jäetava maa väljaselgitamist ning esitada dokumente maa kandmiseks maakatastrisse ja kinnistusraamatusse.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

  (4) Maa erastamise õigust omav isik on kohustatud maa erastamise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui maa erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta erastamisnõudest loobunuks ja erastamismenetlus lõpetatakse, ehitise teenindamiseks vajalik maa jäetakse riigi omandisse ning sellele seatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks.

  (5) Kui maareformi käigus vastuvõetud haldusakti kohta on algatatud järelevalvemenetlus, peatub haldusakti täitmine ja selle haldusaktiga seotud maareformi läbiviimise menetlus kuni järelevalve tulemuste selgumiseni. Järelevalve teostaja teavitab järelevalvemenetluse algatamisest viivitamata kohaliku omavalitsuse üksust ja puudutatud isikuid.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 381.   Maareformi käigus vastu võetud haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamine

  Maareformi käigus vastu võetud haldusakt või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. Haldusmenetluse seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud juhul võib maareformi käigus vastu võetud haldusakti või muu dokumendi avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

§ 39.   Maataotluste esitamine
[Kehtetu - RT 1992, 10, 145 - jõust. 12.03.1992]

VIII1. osa MAA JÄRELMAKSUNÕUETE INFOSÜSTEEM 
[RT I, 14.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

§ 391.   Maa järelmaksunõuete infosüsteemi asutamine

  (1) Maa järelmaksunõuete infosüsteem (edaspidi andmekogu) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis asutatakse maareformi läbiviimisel sõlmitud maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise ning riigimaa koormamise lepingute haldamiseks ning hüpoteegipidaja ja riigimaa valitseja ülesannete tõhusamaks täitmiseks.

  (2) Andmekogu asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Andmekogu vastutav töötleja on Maa-amet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (4) Andmekogusse kantakse maareformi läbiviimisel sõlmitud maa võõrandamise ja koormamise lepingud ning nendest lepingutest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamiseks vajalikud andmed. Andmekogusse kantavate andmete täpsem loetelu kehtestatakse andmekogu põhimääruses.

  (5) Andmekogus on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes mahus, mis on vajalik andmekogu asutamise eesmärgi saavutamiseks.
[RT I, 14.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

VIII2. osa HÜPOTEEGI SEADMINE, VÄLJAOSTUVÕLA TASUMINE JA PIIRATUD ASJAÕIGUSTE HALDAMINE 
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 392.   Hüpoteegi seadmine

  (1) Maa müügihinna järelmaksuga tasumise tagamiseks koormatakse erastamise või tagastamise objektiks olev kinnisasi hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks.

  (2) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamisel järelmaksuga koormatakse Eesti Vabariigi kasuks kinnisasi, millega juurdelõige liidetakse, ning hüpoteek kantakse piirneva kinnisasja kinnistusregistriossa esimesele vabale järjekohale või tagatakse järelmaksu tasumine Eesti Vabariigi kasuks seatud olemasoleva hüpoteegiga.

  (3) Hüpoteegisumma peab tagama vähemalt 1,2-kordselt maa eest järelmaksuga tasumise nõude summa ehk väljaostuvõla.

  (4) Hüpoteegi seadmise lepingu kohustuslikeks tingimusteks on vastavalt asjaoludele:
  1) poolte kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mille kohta kantakse märge kinnistusraamatusse;
  2) ostja kohustus tasuda kinnisasja võõrandamise korral kogu väljaostuvõlg, välja arvatud käesoleva seaduse § 393 8. lõikes sätestatud juhul, mille kohta kantakse märkus kinnistusraamatusse;
  3) ostja kohustus vältida hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist ja hüpoteegipidaja õiguste muul viisil kahjustamist;
  4) ostja kohustus mitte raiuda ilma hüpoteegipidaja loata hüpoteegiga koormatud maal kasvavat metsa ning esitada loa taotlemisel hüpoteegipidajale või tema volitatud esindajale metsaseaduses sätestatud metsamajandamiskava;
  5) ostja kohustus tasuda vähemalt 1270 euro suurune leppetrahv käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest.

  (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüpoteegi seadmisel ei või kokku leppida, et seatava hüpoteegi suhtes ei kehti asjaõigusseaduse § 332 1. lõikes sätestatud nõue.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (6) Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise, hüpoteegi ülekandmise, muutmise ja loovutamise ning kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulud, sealhulgas notari tasu ja riigilõivu, tasub hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, välja arvatud juhul, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt käesoleva seaduse § 395 lõikele 1.
[RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

§ 393.   Väljaostuvõla tasumine ja sissenõutavaks muutumine

  (1) Väljaostuvõla tasumiseks koostatakse maksegraafik käesoleva seaduse § 223 7. ja 8. lõikes sätestatu kohaselt.

  (2) Maa omandamisel käesoleva seaduse VI1. osas sätestatud alusel koostatakse maksegraafik käesoleva seaduse § 223 7. lõike selle punkti kohaselt, mille alusel määrati järelmaksu tingimused selle kinnisasja ostmisel, millega omandatav maa liidetakse.

  (3) Väljaostuvõla järelmaksuga tasumine algab hiljemalt kuus kuud pärast müügilepingu sõlmimist. Järelmaksu tuleb tasuda vähemalt kaks korda aastas võrdsete osadena maksegraafikus ettenähtud tähtpäevadeks.

  (4) Maksegraafiku järgi aastas tasumisele kuuluvalt summalt arvestatakse intressi kümme protsenti aastas, käesoleva seaduse § 223 4. lõikes ja § 351 2. lõikes nimetatud maa erastamisel viis protsenti aastas.

  (5) Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaja jooksul tasumata summalt viivist võlaõigusseaduses viivise kohta sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivitusega tasutud summa tasumise korral vähendatakse esimesena ostja viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna võlga.

  (6) Maa omanik võib väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne maksegraafikuga ettenähtud tähtaja saabumist. Enne tähtaega tasutud summalt intresse ei arvutata. Osalisel ennetähtaegsel tasumisel, samuti käesoleva seaduse § 223 9. ja 10. lõikes nimetatud juhtudel alustatakse väljaostuvõla kustutamist maksegraafikus fikseeritud viimasest maksest, aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvutata ja tasumist jätkatakse maksegraafiku järgi. Kui isik väljendab selgelt tahet tasuda mitu järjestikust graafikujärgset makset, kustutatakse võlanõuded nende sissenõutavaks muutumise järjekorras.

  (7) Hüpoteegisumma vähendamisel või kinnisasja jagamise tulemusel tekkiva kinnisasja hüpoteegi alt vabastamise korral koostatakse selleks ajaks tasumata väljaostuvõla tasumiseks uus maksegraafik käesoleva seaduse § 223 7. lõike punktides 1–3 sätestatud tingimustel, lähtudes tasumata väljaostuvõla summast.

  (8) Maareformi käigus Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamisel muutub väljaostuvõlg sissenõutavaks. Vastav märkus kantakse Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel kinnistusregistriosa kolmandasse jakku. Hüpoteegipidajal on õigus anda kinnisasja võõrandamisel nõusolek väljaostuvõla ülekandmiseks kinnisasja omandajale juhul, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi võõrandatakse otsejoones sugulasele, õele, vennale, abikaasale, registreeritud elukaaslasele või isikule, kes võtab täitemenetluse või maksejõuetusmenetluse tulemusena üle kinnisasja omaniku võlakohustused.

  (9) Käesoleva seaduse alusel tekkinud maa väljaostuvõla ülekandmise korral maa uuele omanikule muudetakse maksegraafikut arvestusega, et aastas tasumisele kuuluv summa oleks vähemalt 360 eurot. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui väljaostuvõlg kantakse üle kinnisasja pärijale või kui aastas tasumisele kuuluv summa on suurem kui 360 eurot.

  (10) Järelevalvet väljaostuvõla tasumise üle teeb Maa-amet.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 394.   Hüpoteegipidaja õigused ja kohustused

  (1) Maareformi käigus Eesti Vabariigi kasuks seatava hüpoteegi puhul täidab hüpoteegipidaja ülesandeid Maa-amet.

  (2) Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamisel moodustatava kinnisasja hüpoteegi alt vabastamiseks määratakse järelmaksunõuet hüpoteegiga tagama jääva kinnisasja harilik väärtus. Hüpoteegipidaja võib lubada kinnisasja jagamist ilma hindamiseta, kui jagamine toimub avalikes huvides või sellega ei kahjustata riigi huve. Hüpoteegipidaja nõusolekul võib jagamisel moodustatava kinnisasja hüpoteegi alt vabastada ja jätta hüpoteegi koormama vaid kinnisasja, mille väärtus katab hüpoteegiga tagatud nõude summa 1,2 korda.

  (3) Hüpoteegipidaja võib käesoleva seaduse § 393 8. lõikes nimetatud nõusoleku andmisest keelduda, kui hüpoteegiga tagatud nõudest on tasumata vähem kui 360 eurot või kui on alust eeldada, et kinnisasja omandaja ei ole võimeline võlakohustust täitma või väljaostuvõla ülekandmine võib muul viisil kahjustada riigi huve.

  (4) Hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegisummat vähendada, kui väljaostuvõlast on tasutud vähemalt 30 protsenti ja maksmata summa on suurem kui 720 eurot.

  (5) Hüpoteegipidaja annab käesoleva seaduse § 392 4. lõike punktis 4 nimetatud loa või keeldub sellest kolme nädala jooksul arvates samas sättes nimetatud taotluse ja dokumentide saamisest. Hüpoteegipidajal on õigus loa andmisest keelduda, kui raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude summa.

  (6) Kinnisasja väärtuse vähenemisel alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude summa on hüpoteegipidaja kohustatud rakendama kõiki seaduses sätestatud meetmeid hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise takistamiseks.

  (7) Hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud määra on hüpoteegipidajal õigus järelmaksuleping üles öelda, nõuda tasumata väljaostuvõla täielikku tasumist ja hüpoteegi kustutamist või lisatagatist, sealhulgas hüpoteegi seadmist kinnisasjale, mis ei olnud erastamise või tagastamise objektiks.

  (8) Hüpoteegipidajal on õigus järelmaksuleping erakorraliselt üles öelda, kui füüsilisest isikust võlgnikul on tasumata vähemalt kaks järjestikust osamakset või võlgnetav summa vastab vähemalt järelmaksu kahe osamakse summale või kui juriidilisest isikust võlgnikul on tasumata järelmaksu osamakse, mille tasumise tähtpäevast on möödunud üle kolme kuu.

  (9) Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi maaomanikule loovutada vaid juhul, kui hüpoteegi seadmise lepingus on selline tingimus sätestatud. Hüpoteegi loovutamist ei saa taotleda, kui hüpoteegipidaja on esitanud hüpoteegi kustutamise avalduse.

  (10) Hüpoteegipidajal on riigile kahju tekkimise vältimiseks õigus rakendada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid sõltumata sellest, kas selline tingimus on järelmaksu- ja hüpoteegi seadmise lepingus sätestatud.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 395.   Piiratud asjaõiguse kustutamine

  (1) Maareformi käigus seatud piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse kinnisturegistriosast Maa-ameti digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel, kui:
[RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
  1) kasutusvalduse kanne on kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse või kui kasutusvalduse tähtaeg on möödunud;
  2) hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või kui nõuet ei ole tekkinud.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel ei ole vaja kinnistusraamatus kande tegemiseks puudutatud isiku nõusolekut.
[RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

IX. osa RAKENDUSSÄTTED 
[RT I 2003, 26, 155 - jõust. 15.03.2003]

§ 40.   Maareformi lõpuleviimise tähtajad
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (1) Avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks võetakse vastu 2003. aasta 31. detsembrini, kui seadusest ei tulene varasem tähtaeg. Avaldusi maa erastamiseks ehitise juurde, mis omandatakse vallasasjana ning mille võõrandaja pole maa erastamise avaldust esitanud, võetakse vastu kuni 2006. aasta 1. märtsini, avaldusi ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks kuni 2006. aasta 1. juunini. Ehitise, mille juurde maa erastamiseks ei ole 2006. aasta 2. juuniks avaldust esitatud, teenindamiseks vajalikule maale seatakse Maa-ameti peadirektori otsuse alusel ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel hoonestusõigus.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Avaldusi maa piiratud või avaliku enampakkumisega erastamisel osalemiseks võetakse vastu 2003. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva võetakse avaldus maa piiratud enampakkumisel erastamiseks vastu üksnes juhul, kui see esitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 4 punktis 1 või 2 sätestatud maa mittetagastamise otsusest tulenevalt ning nimetatud otsus on võetud vastu pärast 2003. aasta 1. oktoobrit. Eelmises lauses sätestatud alustel esitatud erastamisavaldusi võetakse vastu 2006. aasta 1. märtsini.
[RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]

  (3) Valla- või linnavalitsus koostab ehitise teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepaneku hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (4) Kohalik omavalitsus esitab taotluse maa munitsipaalomandisse saamiseks hiljemalt 2016. aasta 30. juunil.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

  (5) Valla- või linnavalitsus esitab hiljemalt 2014. aasta 31. jaanuaril maavanemale nimekirja ehitistest, mille omaniku kasuks seatakse käesoleva seaduse § 351 alusel hoonestusõigus, märkides iga ehitise puhul ära, kas hoonestusõiguse seadmise avaldus on esitatud või mitte.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (6) Kui käesoleva seaduse § 351 1. lõikes nimetatud isik ei ole esitanud hoonestusõiguse seadmise avaldust, algatab valla- või linnavalitsus või maavanem hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril hoonestusõiguse seadmise menetluse.
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]

  (7) Kui ehitise omanik kaotab maa ostueesõigusega erastamise õiguse, lõpetab erastamise korraldaja maa erastamise menetluse ja algatab hoonestusõiguse seadmise menetluse.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 401.   Enne 2016. aasta 1. juulit esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotluste menetlus

  Maa munitsipaalomandisse andmise menetlus, mille algatamiseks on taotlus esitatud enne 2016. aasta 1. juulit, viiakse lõpule seni kehtinud alustel ja korras ning maa munitsipaalomandisse andmise otsustab kuni 2017. aasta 31. detsembrini maavanem või keskkonnaminister.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]

§ 402.   Käesoleva seaduse kuni 2017. aasta 13. juulini kehtinud § 28 lõike 1 alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise korral riigile hüvitise tasumine

  Kohalikul omavalitsusel ei teki käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud hüvitise tasumise kohustust, kui võõrandatakse maa, mis on antud munitsipaalomandisse käesoleva seaduse kuni 2017. aasta 13. juulini kehtinud § 28 lõike 1 punkti 1, 9 või 11 alusel.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 403.   Kasutusvalduse pikendamise taotluse esitamine ja üleminek turupõhisele kasutustasule

  (1) Kui käesoleva seaduse § 341 alusel seatud kasutusvaldus lõpeb enne 2020. aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest arvates.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 341 alusel seatud kasutusvaldus lõpeb enne 2022. aasta 1. juunit, on kasutusvalduse aastatasu lepingu pikendamisele järgneval esimesel aastal 33 protsenti, teisel aastal 66 protsenti ja alates kolmandast aastast 100 protsenti turupõhisest kasutustasust.
[RT I, 19.05.2020, 2 - jõust. 29.05.2020]

§ 404.   Kuni 2002. aasta 31. detsembrini sõlmitud kasutusvalduse lepingu aastatasu

  Kuni 2002. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni § 341 alusel sõlmitud kasutusvalduse lepingu täitmisel loetakse kohalikuks keskmiseks kasutusvalduse aastatasuks kaks protsenti maa maksustamishinnast.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 405.   Iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise, munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise lõpule viimine

  Kui iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise, munitsipaalomandisse andmise või riigi omandisse jätmise otsus on tehtud enne käesoleva seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni jõustumist, viiakse maa erastamine, munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine lõpule nimetatud otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud alustel ja korras.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 406.   Käesoleva seaduse enne 2023. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsiooni alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusse andmise ja hoonestusõigusega koormamise korral riigile hüvitise tasumisest vabastamine

  Kohaliku omavalitsuse üksusel ei teki kuni 2023. aasta 31. märtsini kehtinud käesoleva seaduse § 25 4. lõikes sätestatud hüvitise tasumise kohustust, kui võõrandatakse, antakse kasutusvaldusse või koormatakse hoonestusõigusega maa, mis on antud munitsipaalomandisse käesoleva seaduse alusel enne 2023. aasta 1. aprilli.
[RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

§ 41.   Seaduse kohaldamine seoses Euroopa Liiduga liitumisega

  (1) Käesoleva seaduse § 21 8. lõige jõustub Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eritingimuste osas.

  (2) Seitsme aasta jooksul pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võib põllumajandusmaa kõlvikut sisaldavat rohkem kui 2 ha suurust maaüksust erastada või erastamise eesõigusega kasutusvaldusesse anda üksnes:
  1) Eesti kodanikule;
  2) lepinguriigi kodanikule, kes on Eestis püsivalt elanud ja siin põllumajandussaaduste tootmisega käesoleva seaduse § 233 2. lõike tähenduses tegelenud vähemalt kolm viimast aastat;
  3) äriregistrisse kantud ja selles vähemalt kolm viimast aastat registreeritud olnud Eesti või lepinguriigi juriidilisele isikule, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolme viimase aasta vältel põllumajandussaaduste tootmisega käesoleva seaduse § 233 2. lõike tähenduses.

  (3) Seitsme aasta jooksul pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võib metsamaa kõlvikut sisaldavat rohkem kui 2 ha suurust maaüksust erastada üksnes:
  1) Eesti kodanikule;
  2) lepinguriigi kodanikule, kes on Eestis püsivalt elanud vähemalt kolm viimast aastat.

  (4) Kui maa erastamise avaldus on esitatud enne käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 jõustumist tingimustel, mis on isikule soodsamad kui nimetatud lõigetes sätestatud tingimused, rakendatakse erastamisel enne nimetatud lõigete jõustumist kehtinud tingimusi.

§ 42.   Keelumärgete rakendamine maa riigi poolt omandamisel

  Seaduse § 20 lõike 12 alusel kinnistusraamatusse kantud märget maa vahetamisele mittekuulumise kohta kohaldatakse ka riigi poolt omandamisele. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse erastamise korraldaja avalduse alusel.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 43.   Seaduse kohaldamine nõudeõiguse pärimisel

  (1) Kui maa tagastamise nõudeõigus on lõppenud käesoleva seaduse § 192 lõike 3 või maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) § 26 kohaselt, kuid maa tagastamise menetlust ei ole lõpetatud, loetakse nõudeõigus taastatuks alates 2010. aasta 1. septembrist.

  (2) Kui maa tagastamise nõudeõigus on lõppenud käesoleva seaduse § 192 lõike 3 või maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) § 26 kohaselt ja maa tagastamise menetlus on lõpetatud, siis taastab maa asukohajärgne linna- või vallavalitsus õigustatud subjekti taotlusel või omal algatusel nõudeõiguse ja uuendab tagastamise menetluse, kui selleks on mõjuv põhjus. Taotlus nõudeõiguse taastamiseks ja menetluse uuendamiseks tuleb esitada hiljemalt 2011. aasta 31. augustil.

  (3) Pärast tagastamise menetluse lõpetamist, kuid enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes antud haldusaktid ning tehtud tehingud ja haldustoimingud jäävad kehtima.

  (4) Juhul kui maad ei ole võimalik tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ja õiguspäraselt antud haldusakti, tehtud toimingu või tehingu tõttu, siis maa kompenseeritakse käesolevas seaduses sätestatud korras.
[RT I 2010, 41, 242 - jõust. 01.09.2010]

§ 44.   Maareformi toimikute üleandmine

  Maareformi seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud menetluste kohta koostatud toimikud antakse pärast alatise säilitamise nõuetele vastavat korrastamist ja sulgemist üle Maa-ametile. Kui maavanem on käesoleva seaduse § 222 2. lõike alusel volitanud kohaliku omavalitsuse üksust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist ja toimikuid säilitatakse valla- või linnavalitsuses, annab toimikud Maa-ametile üle valla- või linnavalitsus kahe aasta jooksul alates toimiku lõpetamisest, aga hiljemalt 2019. aasta 31. detsembril.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 45.   Märkus väljaostuvõla sissenõutavaks muutumise kohta

  Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel kantakse kinnistusregistriosa kolmandasse jakku käesoleva seaduse § 393 8. lõikes sätestatud märkus kõigi kinnisasjade kohta, mis on maareformi käigus koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks ning mille väljaostuvõlg ei ole tasutud. Märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks ja selle kustutamiseks ei ole vaja kinnisasja omaniku ega teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekut.
[RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

______________________________


Väljavõte Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seadusest (RT I 1997, 81, 1363) maareformi seaduse rakendamise kohta:

III. Rakendussätted

§ 14. (1) Maa tagastamise ja kompenseerimise menetluses kohaldatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230) § 12 lõikes 7, § 13 lõikes 7 ja § 16 lõikes 5 sätestatud korda.

(2) Isikul, kellel maareformi seaduse alusel on õigus maad ostueesõigusega erastada ja kes ei ole vastavat avaldust esitanud, tuleb see esitada 1998. aasta 1. jaanuariks. Kui kehtestatud tähtajaks avaldust esitatud ei ole, jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus.

(21) Kui ehitis omandatakse pärast 1998. aasta 1. jaanuari vallasasjana, on ehitise omandanud isikul õigus maad ostueesõigusega erastada maareformi seaduses sätestatud alustel. Ehitise omandanud isikul tuleb maa ostueesõigusega erastamise avaldus esitada kolme kuu jooksul ehitise omandamise päevast arvates. Kui kehtestatud tähtajaks avaldust esitatud ei ole, jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2000, 54, 347]

(22) Kui ehitis omandatakse pärast 1998. aasta 1. jaanuari vallasasjana ja ehitise võõrandaja on hiljemalt 1998. aasta 1. jaanuariks esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse, jääb ehitise võõrandaja poolt 1998. aasta 1. jaanuariks esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus kehtima ka ehitise uue omaniku suhtes. Ehitise uus omanik esitab avalduse kolme kuu jooksul ehitise omandamise päevast arvates üksnes juhul, kui ta ei soovi maad erastada. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2000, 54, 347]

(23) Kui ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, kuid erastamise eeltoimingute teostamise ajal avaldab soovi maad ostueesõigusega erastada, esitades valla- või linnavalitsusele vastava avalduse, erastatakse maa vastavalt kaasomanike osadele ehitises. Kui eelmises lauses nimetatud kaasomanik ei soovi maad ostueesõigusega erastada, on maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud kaasomanikul õigus kas taotleda ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamist ning sellele maale Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja tingimustel hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks või algatada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993; 72/73, 1021; 1999, 44, 510) §-s 12 sätestatud korras ehitiseosa sundvõõrandamise menetlus.
[RT I 2000, 54, 347]

(3) Maa eest ettemaksu tasumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ühe kuu jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest.

(4) Kui piiratud enampakkumine on enne käesoleva seaduse jõustumist välja kuulutatud, viiakse see lõpuni senistel alustel.

(5) Maa tagastamise õigustatud subjekt, kelle tagastamisele kuuluv maa asub Ida-Petserimaal, saab piiratud enampakkumisel osta maad Põlvamaal või Võrumaal, ning subjekt, kelle tagastamisele kuuluv maa asub Narva jõe tagusel Virumaal, saab piiratud enampakkumisel osta maad Ida-Virumaal.

(6) Isikul, kes kasutas erastatud ehitise juurde kuuluvat riigimaad enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud hoonestusõiguse või rendilepingu alusel, on õigus taotleda lepingu alusel kasutatava maa ostueesõigusega erastamist, arvestades maareformi seaduse §-s 21 sätestatud kitsendusi.

(7) Endise kinnistu maad võib õigustatud subjekti nõusolekul tagastada osadena erinevatel aegadel, kui vaidlusküsimuste lahendamise, kokkulepete sõlmimise, planeeringute, maakorralduse või mõõdistamiste tõttu pole võimalik osade üheaegne tagastamine.

(8) Maareformi seaduse § 221 lõigetes 2 ja 22 sätestatu laieneb ka isikule, kellele maa on tagastatud või ostueesõigusega erastatud enne käesoleva seaduse jõustumist.

(9) Maareformi seaduse § 224 jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.

 

Väljavõte maareformi seaduse muutmise seadusest (RT I 2005, 61, 476) maareformi seaduse rakendamise kohta:

II. Seaduse rakendamine

§ 19. Kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on saanud selleks pädevalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, kuid ei ole nimetatud ettepaneku alusel esitanud tellimust katastriüksuse moodustamiseks vastavat litsentsi omavale isikule, on erastamise õigust omav isik kohustatud vastava tellimuse esitama kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 20. Maareformi seaduse § 231 lõike 4 ja § 232 lõike 4 alusel vallavolikogu poolt vaba põllumajandus- ja metsamaa erastajate nimekirja kantud erastamise õigust omavad isikud, kes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras sätestatu kohaselt ei ole vastavalt maa erastamise korraldaja poolt tehtud ettepanekule tellinud katastriüksuse moodustamise töid vastavat litsentsi omavalt isikult, on kohustatud vastava tellimuse esitama kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamise tööde teostamiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse.

§ 21. Kui seadusega ei ole sätestatud varasemat tähtaega piiratud või avalikul enampakkumisel või vaba põllumajandus- ja metsamaana erastatud maa ostu-müügilepingu sõlmimiseks, on maa erastamise õigust omaval isikul õigus maa ostu-müügileping sõlmida kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut nimetatud tähtaja jooksul, kaotab maa erastamise õiguse.

§ 22. Maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul, kes ei ole sõlminud maa ostu-müügilepingut, on õigus maa ostu-müügileping sõlmida seitsme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut nimetatud tähtaja jooksul, kaotab maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 23. Maareformi seaduse §-s 231 sätestatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine viiakse lõpule senikehtinud alustel ja korras, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on maa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitanud enne 2003. aasta 1. jaanuari. Eelmises lauses nimetatud korras viiakse lõpule ka nende vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmise menetlus, mille kasutusvaldusesse saajate nimekiri on vallavolikogu otsusega kinnitatud enne 2003. aasta 1. jaanuari, kuid vastav otsus on kohtu poolt seadusevastaseks või tühiseks tunnistatud.

§ 24. Vabariigi Valitsus võib kehtestada maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise ning kasutusse andmisega seotud kulude kandmise korra.

§ 25. Käesoleva seaduse jõustumise hetkeks Vabariigi Valitsusele esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlused lahendatakse seni kehtinud alustel ja korras.

§ 26. Kui pärand on avanenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitanud pärimisõiguse tunnistust nõudeõiguse pärimise kohta, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui pärimisõiguse tunnistust nimetatud tähtaja jooksul ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata.

§ 27. Maareformi seaduse § 25 lõiget 4 ei kohaldata enne käesoleva seaduse jõustumist munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json