Security Authorities Act

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Scope of regulation

 (1) This Act provides for the functions and competence of security authorities in ensuring national security and constitutional order, and the procedure for the exercise of supervision over the activities of security authorities.

 (1¹) This Act provides for the bases for the processing of personal data, including special categories of personal data, and the restriction of the scope of the rights of data subjects by security authorities and the procedure for the exercise of supervision over compliance with the requirements for personal data processing.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (2) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking into account the specifications provided in this Act.
[RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]

§ 2.  Objective of activity of security authorities

 (1) The objective of the activity of security authorities is to ensure national security by the continuance of constitutional order through the application of non-military means of prevention, and to collect and process information necessary for formulating the security policy and for national defence.

 (2) Achievement of the objectives specified in subsection 1 of this section takes place in the Defence Forces according to the rules provided in this Act unless otherwise provided by the Estonian Defence Forces Organisation Act.
[RT I 2008, 35, 213 – entry into force 01.01.2009]

§ 3.  Principles of activity of security authority

 (1) A security authority collects and processes information, including personal data, insofar as this is necessary for performing its functions, considering the following principles:
 1) the manner and scope of collection and processing of information and the organisational and technical safeguards applied may not excessively adversely affect the fundamental rights of a person compared to the objective pursued by the security authority;
 2) the collection and processing of information may not endanger the life or health of a person, unnecessarily endanger property or the environment or unnecessarily infringe other personal rights;
 3) information is processed and retained for as long as necessary for the performance of the security authority’s function and in accordance with the objective of the activity of the security authority;
 4) information is collected and processed in a manner which ensures its security, including protects against unauthorised or unlawful processing and accidental loss or destruction thereof or damage thereto by applying appropriate technical or organisational measures.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (2) A security authority is to only use measures necessary for performing its functions. In the case there are several possible measures, the security authority is to use the measure which restricts the fundamental rights of persons as little as possible in connection with the performance of a function of the security authority. A measure which does not restrict the fundamental rights of an individual excessively compared to the objective pursued by the security authority may be used.

§ 4.  Combating criminal offence

  For the purposes of this Act, combating a criminal offence means prevention of a criminal offence in any lawful manner before the offence is committed.

Chapter 2 ORGANISATION AND FUNCTIONS OF SECURITY AUTHORITIES  

§ 5.  Security authorities

  The security authorities are the Estonian Internal Security Service and the Estonian Foreign Intelligence Service.
[RT I, 05.05.2017, 1 – entry into force 01.07.2017]

§ 6.  Functions of Estonian Internal Security Service

  The functions of the Estonian Internal Security Service are:
 1) prevention and combating of changing the constitutional order or territorial integrity of the state by force, and collection and processing of information necessary for such purpose;
[RT I, 29.06.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]
 2) prevention and combating of intelligence activities directed against the state, including protection of state secrets and classified information of foreign states in the cases and according to the rules prescribed in the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act (counter-intelligence), except in the cases specified in clauses 2 and 3 of subsection 1 of § 7 of this Act;
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]
 2¹) prevention and combating of terrorism and terrorist financing and support, and collection and processing of information necessary for such purpose;
[RT I 2008, 3, 21 – entry into force 28.01.2008]
 2²) prevention and combating of corruption endangering national security, and collection and processing of information necessary for such purpose;
[RT I, 29.06.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]
 3) combating of those criminal offences the pre-trial investigation of which is within the competence of the Estonian Internal Security Service, except in the cases specified in clauses 2 and 3 of subsection 1 of § 7 of this Act;
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]
 4) pre-trial investigation of criminal offences in the cases prescribed by law.

§ 7.  Functions of Estonian Foreign Intelligence Service

  [RT I, 05.05.2017, 1 – entry into force 01.07.2017]

 (1) The functions of the Estonian Foreign Intelligence Service are:
[RT I, 05.05.2017, 1 – entry into force 01.07.2017]
 1) collection and processing of information concerning foreign states, or foreign factors or activities, which is necessary for the state in formulating the foreign, economic and national defence policy and for national defence;
 2) conduct of counter-intelligence for the protection of the foreign missions of the state and such structural units or staff of the Defence Forces which are outside the territory of the state;
[RT I 2008, 35, 213 – entry into force 01.01.2009]
 3) conduct of counter-intelligence for the protection of the staff of the Estonian Foreign Intelligence Service, persons recruited for co-operation, and property in the possession of the Estonian Foreign Intelligence Service;
 4) organisation and verification of INFOSEC and special communications services.
 5) [repealed – RT I 2003, 23, 147 – entry into force 01.04.2003]

 (2) In the collection of information by electronic means, the Estonian Foreign Intelligence Service provides professional assistance to the Estonian Internal Security Service.
[RT I, 05.05.2017, 1 – entry into force 01.07.2017]

 (2¹) Upon conduct of military intelligence, the Estonian Foreign Intelligence Service provides professional assistance to the Defence Forces.
[RT I, 05.05.2017, 1 – entry into force 01.07.2017]

 (3) In order to organise special communications services, the Estonian Foreign Intelligence Service may enter into an administrative contract with an undertaking which has, according to the rules provided by legislation, the right to provide electronic communications services and to access a state secret classified as “top secret”.
[RT I, 05.05.2017, 1 – entry into force 01.07.2017]

§ 7¹.  Special communications services

  Special communications services are electronic communications services for the safe and reliable transmission of messages containing a state secret and classified information of foreign states.
[RT I, 17.02.2011, 2 – entry into force 01.01.2012]

§ 8.  Number and composition of posts in security authority

 (1) The limit on posts in a security authority is established by the minister in charge of the policy sector.

 (2) Considering the limit established on the basis of subsection 1 of this section, the minister in charge of the policy sector or the head of a security authority authorised thereby establishes the composition of posts in a security authority.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

§ 9.  Organisation and harmonisation of work of security authorities

 (1) The Prime Minister and the ministers who head the ministries in whose area of government the security authorities are must constantly co-operate with each other to organise and harmonise the work of the security authorities.

 (2) The Government of the Republic establish, by an order, for each year a plan regarding the obtaining and analysis of state security information. The plan regarding the obtaining and analysis of state security information must provide for the functions set for the security authorities and the Defence Forces upon conduct of military intelligence and a list of information to be collected, in the order of relevance.
[RT I 2008, 35, 213 – entry into force 01.01.2009]

§ 10.  Security Committee of Government of Republic

 (1) The Security Committee of the Government of the Republic (hereinafter Security Committee) must:
 1) co-ordinate the activities of the security authorities;
 2) analyse and assess the security situation in the state;
 3) determine the state’s need for security-related information;
 4) perform the functions imposed on the Security Committee by the National Defence Act and other Acts and the Government of the Republic.

 (2) The government authorities are required to give assessments of threat and other information related to the security of the state and national defence to the Security Committee, the Government of the Republic, relevant government authorities, the President of the Republic, the President of the Riigikogu and relevant committees of the Riigikogu. Where necessary, the Security Committee organises the communication of information related to national defence to the persons and authorities specified in this subsection.

 (3) The composition of the Security Committee is determined and the statutes thereof are established on the basis of the National Defence Act.
[RT I, 12.03.2015, 1 - entry into force 01.01.2016]

§ 11.  Co-operation between security authorities

 (1) The security authorities co-operate with each other through mutual assistance and exchange of information.

 (2) Exchange of information between the security authorities takes place on the basis of the plan regarding the obtaining and analysis of state security information.
[RT I 2008, 35, 213 – entry into force 01.01.2009]

§ 11¹.  Possession of state assets

 (1) In the state immovable property register specified in subsection 1 of § 95 of the State Assets Act may not be entered information specified in subsection 2 of the same section concerning immovable property in the possession of the security authorities, or it must be entered using shadow information.
[RT I 2009, 57, 381 – entry into force 01.01.2010]

 (2) A separate register which has been established by and the statutes on the maintenance of which aree established by the Government of the Republic is maintained concerning state assets in the possession of the security authorities.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

Chapter 3 SERVICE IN SECURITY AUTHORITY  

§ 12.  Specifications concerning service in security authority

 (1) The Civil Service Act applies to an official of a security authority with the specifications arising from this Act. The Employment Contracts Act applies to an employee of a security authority with the specifications arising from this Act.

 (1¹) The provisions of § 41 of the Civil Service Act governing rest time do not apply to an official of a security authority where such a specification is included in the official’s job description and working does not harm the health or safety of the official.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (2) The Police and Border Guard Act applies to a police officer of the Estonian Internal Security Service with the specifications arising from this Act.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (2¹) When an active serviceman is referred to a security authority, the term provided in subsection 2¹ of § 119 of the Military Service Act is applied.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (3) A probationary period of up to one year is applied to an official of a security authority.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

 (4) Sections 17–19 of this Act do not apply to a police officer of the Estonian Internal Security Service.
[RT I, 26.03.2013, 2 – entry into force 01.04.2013]

§ 13.  Specifications concerning service in Government Office

  Specifications provided for an official of a security authority apply to an official of the Government Office whose function is to co-ordinate the work of the security authorities.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 14.  Employment in service

 (1) A citizen of the Republic of Estonia who has at least secondary education and full active legal capacity, and who is proficient in Estonian to the extent provided by law or on the basis of law may be employed in service or employed as an official and an employee of a security authority.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (2) It is prohibited to employ in service and employ in a security authority a person:
 1) who receives a pension, remuneration or other regular compensation from a state which is not a state within the European Economic Area or Switzerland or which does not belong to the North Atlantic Treaty Organisation;
 2) who lacks a Personnel Security Clearance for access to a state secret of a required level or a Personnel Security Clearance Certificate for access to classified information of a foreign state of a required level if this is a prerequisite for working in a position of an official or of an employee.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

 (3) An official of a security authority may be appointed to a position without competition.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

§ 15.  Appointment of head of security authority to position

  [RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]
The Government of the Republic appoints a head of a security authority to office for a period of five years at the proposal of the relevant minister, after having heard the opinion of the Security Authorities Surveillance Committee of the Riigikogu. The head of a security authority is not appointed to office for more than two consecutive terms.

§ 15¹.  Release of official of security authority from service when official is appointed to position in or employed by another authority or organisation

  [RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (1) An official of a security authority, except for an active serviceman referred to a security authority, may, with their consent, be released and appointed to a position in or employed by another authority, authority governed by a government authority, legal person governed by public law, international organisation, or a position or employment established in the framework of international co-operation. The term of service or employment of an official of a security authority in another authority, authority governed by a government authority, legal person governed by public law, international organisation, or a position or employment established in the framework of international co-operation is subject to the provisions of subsection 4 of § 33 of the Civil Service Act.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

 (2) Upon the expiry of the term provided in subsection 1 of this section, the official of the security authority is appointed back to the same position or another position of the same official rank. If no such positions are vacant, the official of the security authority may, with their consent, be appointed to another position or an employment contract may be concluded with them.

 (3) An official of a security authority appointed to a position or employed as an employee by another authority, authority governed by a government authority, legal person governed by public law, international organisation or a position established in the framework of international co-operation on the basis and for the period of time provided in subsection 1 of this section is paid wages or remuneration which must not be less than their wages as an official of the security authority.

 (3¹) Where an official of a security authority is released from a position specified in subsection 1 of this section upon the expiry of the term provided in subsection 1, their annual holiday that has not been used or expired may be compensated in money.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

 (4) The period of service in another authority, authority governed by a government authority, legal person governed by public law, international organisation or a position or employment established in the framework of international co-operation is included in the period of service in the position which the official had before appointment to or employment by another authority or organisation, provided the official of a security authority continues service in the security authority upon the expiry of the term provided in subsection 1 of this section.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

§ 15².  Identifications of officials of security authorities and badges of office of police officers

 (1) The description and the format of the identifications of officials of security authorities and the badges of office of police officers are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector governed by the Ministry of the Interior or the Ministry of Defence.

 (2) A list of positions in which police officers are issued with a badge of office is established by a directive of the head of the relevant security authority.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

§ 16.  Wages

  [RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (1) The basic wages or the range of the basic wages of officials of the Estonian Internal Security Service and the bases for increasing the basic wages are established by a directive of the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

 (2) The basic wages of officials of the Estonian Internal Security Service and police officers are increased by 10–50 per cent for the performance of duties relating to security.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

 (3) The officials and police officers specified in subsection 2 of this section are not paid additional remuneration for working overtime, nor for working at night-time or on a public holiday.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (4) The wage system of those officials of the Estonian Foreign Intelligence Service who are not in the police service or active service is governed by the Civil Service Act with the specifications provided by this Act.
[RT I, 05.05.2017, 1 – entry into force 01.07.2017]

 (5) The minister in charge of the policy sector or by the authority thereof the head of a security authority establishes the salary guide for the officials and employees of the security authority by a directive which prescribes the procedure for the payment and grant of wages, including the procedure for calculating the remuneration paid for performance of duties at night and on public holidays, for overtime and on-call time.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

§ 17.  Compensation in case official of security authority falls ill or suffers bodily injury

  [Repealed - RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force amended - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 18.  Compensation for proprietary damage

 (1) Direct proprietary damage caused to an official of a security authority or their family members in the course of performance of their functions is compensated for by the state.

 (2) The limits of and the procedure for compensation for proprietary damage are established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 19.  Health requirements and physical condition requirements for official and employee of security authority, and verification thereof

  [RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

 (1) The state of health and physical condition of an official and an employee of a security authority must enable performance of their functions or duties.

 (2) The health requirements for an official and an employee of a security authority and the procedure for their medical examinations are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (3) The posts in security authorities where an official appointed to such a post must meet the physical condition requirements, and the physical condition requirements for an official and an employee of a security authority and the procedure for verifying compliance therewith are established by a directive of the head of the security authority.

 (4) A security authority may refer a candidate for an official or an employee to a medical examination and physical condition verification before commencement of service or employment.

 (5) The expenses of a medical examination, physical condition verification and vaccination of an official and an employee of a security authority and of a candidate are covered by the security authority.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

§ 20.  Restrictions imposed on official and employee of security authority

 (1) An official and an employee of a security authority may not:
 1) work for another employer, except with the written consent of the head of the authority;
 2) participate in a strike;
 3) be a member of a political party.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 20¹.  Additional holiday of official of security authority

 (1) If justified, an official of a security authority may be granted paid additional holiday up to ten calendar days a year. A claim for such an additional holiday expires after one year as of the end of the service year for which the additional holiday is calculated. Additional days of holiday which have not been used and which have not expired are not compensated for in money upon release from service.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (2)  The conditions and procedure for grant of additional holiday provided by subsection 1 of this section are established by the head of the security authority or a person authorised thereby.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

§ 20².  Storage of information concerning official and employee of security authority

  A security authority need not present information to the database specified in § 106 of the Civil Service Act. A security authority must ensure the storage of information specified in subsection 3 of § 106 of the Civil Service Act concerning its officials and employees.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

§ 20³.  Incentive

 (1) Incentives applied to an official and an employee of a security authority for long-time impeccable work or for outstanding performance of duties of employment are:
 1) expression of thanks;
 2) grant of a service medal;
 3) grant of a monetary award;
 4) grant of a valuable gift;
 5) grant of an inscribed cut-and-thrust weapon or firearm.

 (2) Several incentives may be applied concurrently.

 (3) The right to apply an incentive is vested in the head of a security authority and the relevant minister. The right to apply the incentive specified in clauses 2 and 5 of subsection 1 of this section is vested only in the relevant minister or the Director General of the Estonian Foreign Intelligence Service.
[RT I, 05.05.2017, 1 – entry into force 01.07.2017]

 (4) The description of the service medal and the procedure for the grant and wearing thereof are established by a regulation of the relevant minister.

 (5) For outstanding services, the incentives provided in clauses 1, 2, 4 and 5 of subsection 1 of this section may also be applied to such persons who are not officials or employees of a security authority.
[RT I, 06.07.2012, 1 – entry into force 01.04.2013]

Chapter 4 POWERS OF SECURITY AUTHORITY  

§ 21.  Powers of Estonian Internal Security Service

 (1) Chapter 2² of the Police and Border Guard Act applies to the activity of the Estonian Internal Security Service with the specifications arising from this Act.

 (2) A police officer of the Estonian Internal Security Service has, in the performance of their duties, the right to apply a state supervision measure and direct coercion on the grounds and according to the rules provided in the Law Enforcement Act. Upon the exercise of state supervision the restrictions on the rights of data subjects provided in subsection 3 of § 21¹ of this Act may be applied.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (3) In applying that arising from the Police and Border Guard Act, the Director General of the Estonian Internal Security Service must fulfil, in deciding over a measure and actions related thereto and in applying Chapter 2² of the Police and Border Guard Act, the duties of the Director General of the Police and Border Guard Board.
[RT I, 29.06.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 21¹.  Collection and processing of information and restrictions on rights of data subjects

 (1) For the performance of its functions or ensuring the performance thereof, a security authority may collect and process, among others, the following information:
 1) personal data;
 2) special categories of personal data;
 3) data rendered anonymous;
 4) data addressed to the public and available from public sources.

 (2) Information is collected and processed directly by a security authority or an authority authorised for such a purpose or a person recruited for co-operation.

 (3) Upon collecting and processing information, a security authority may restrict the rights of data subjects, including the right to:
 1) be informed of the processing of their personal data, whether or not by automated means, including which personal data is processed and the purpose and scope of and legal basis and reason for processing;
 2) be informed of the recipients of their personal data and the categories of personal data disclosed and information concerning whether their personal data is transferred to a foreign state or an international organisation;
 3) be informed of the period of retention of their personal data or the criteria for determining such a period;
 4) be informed of the technical and organisational safeguards for the processing of their personal data;
 5) access personal data collected and processed;
 6) request that the processing of their personal data be restricted;
 7) request that their personal data be transferred;
 8) object to the processing of their personal data;
 9) be informed of any violations relating to their personal data.

 (4) Under subsection 3 of this section the rights of data subjects may be restricted if not restricting may:
 1) adversely affect the performance of the functions of a security authority;
 2) prevent the combating of a criminal offence;
 3) adversely affect the rights and freedoms of data subjects or other persons.

 (5) A security authority may process collected information for the performance of a function provided in this Act or in another Act or for ensuring such performance. For the performance of obligations arising from an international agreement, legislation of the European Union or other laws, personal data obtained from a foreign state or an international organisation may be processed.

 (6) A security authority retains information collected under this or another Act for as long as necessary for the performance of its functions provided in this Act or until the need for further processing cannot be excluded.

 (7) That provided in this section may be applied by a security authority to the processing of personal data in the course of exercise of state supervision and to the employment of an official in service and employment of an employee of the security authority and during service or employment.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 22.  Provision of assistance to security authority

 (1) State and local government authorities and officials as well as legal persons in public law provide, within the limits of their competence, assistance to a security authority in the performance of its functions. The expenses incurred by a local government authority or legal person in public law in the provision of such assistance are covered from the state budget.

 (2) In the case of a direct threat to national security, a security authority may demand a private individual to provide assistance necessary for the performance of the functions of the security authority unless other means are available.

 (3) The procedure for compensation for the expenses arising from the provision of the assistance provided in subsection 2 of this section is established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 23.  Shadow information and covert measures

  [RT I, 05.05.2017, 1 – entry into force 01.07.2017]

 (1) For the performance or ensuring the performance of its functions a security authority may use shadow information and covert measures in order to hide from the data subject the performers of the act, the target of the act and the ownership of the rights and obligations and immovable and movable used.

 (2) The transactions related to the activities specified in subsection 1 of this section are deemed to be transactions made by the security authority.

 (3) The security authority is responsible for the accuracy of a database entry related to the activities specified in subsection 1 of this section.

 (4) The procedure for maintaining records of the acts related to the activities specified in subsection 1 of this section is established by a directive of the head of the security authority.
[RT I, 05.05.2017, 1 – entry into force 01.07.2017]

§ 23¹.  Use of legal person in private law

 (1) A security authority may use a legal person in private law for the performance or ensuring the performance of its functions on the basis of a resolution of the head of the security authority, using shadow information or covert measures pursuant to the procedure specified in § 23 of this Act.

 (2) Every six months the head of the security authority submits to the relevant minister information concerning the activities of a legal person in private law specified in subsection 1 of this section.
[RT I, 05.05.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

§ 23².  Undercover staff official and employee of security authority

 (1) A security authority may appoint on a post or recruit an undercover staff official or employee of the security authority on the basis of a resolution of the head of the security authority.

 (2) For the purposes of this Act, an undercover staff official or employee of the security authority is an official or employee of the security authority whose employment or service relationship with the security authority is not known to a third person and who collects information covertly or helps to ensure that the collection of information is covert.

 (3) The personal data and employment and service relationships with the security authority of an undercover staff official or employee of the security authority are also kept secret after termination of the covert collection of information if the disclosure of personal data may endanger the life, health, private life or property of an undercover staff official or employee or the persons connected with them or their further activities as an undercover staff official or employee of the security authority.

 (4) The procedure for maintaining the records of the acts related to the activities of the undercover staff official or employee of the security authority is established by a directive of the head of the security authority.
[RT I, 05.05.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

§ 24.  Manner of collection of information

  [Repealed – RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 24¹.  Recruitment of person to secret co-operation

 (1) A security authority has the right to recruit a person with active legal capacity to secret co-operation with his or her consent.

 (2) For the purposes of this Act, a person who has been recruited to secret co-operation is a person whose co-operation with the security authority is not known to a third person.

 (3) Covert collection of data or making an act on the assignment of the security authority is deemed to be co-operation with the security authority of a person recruited to secret co-operation, taking into account the provisions of § 23 of this Act. Being present at the act performed by the security authority is not secret co-operation.

 (4) A person who is recruited to secret co-operation is remunerated from the budget of the security authority.

 (5) A person who is recruited to secret co-operation is required to refrain from knowingly forwarding false or defamatory information and maintain the confidentiality of the co-operation with the security authority, the data which they have become aware of in the course of secret co-operation, as well as the means, methods and tactics used upon collection of data.

 (6) A person who is recruited to secret co-operation has the right to refuse to perform an act with regard to a person who is connected with them.

 (7) The procedure for recruitment of a person to secret co-operation is established by a directive of the head of the security authority.
[RT I, 05.05.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

§ 24².  Compensation in case person recruited to secret co-operation gets killed, dies or work ability decreases

 (1) If a person who is recruited to secret co-operation is killed or dies due to the performance of tasks related to secret co-operation as a result of an accident or an attack against them or prevention of an offence or countering of a threat by them, their child, parent, widow, widower or partner in a relationship resembling marriage and, for the purposes of the Family Law Act, another person who was maintained by them are paid a lump-sum benefit.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

 (2) If due to an injury sustained or an illness developed as a result of an accident related to secret co-operation or an attack against them or combating of an offence or countering of a threat by them a person who is recruited to secret co-operation is established to have partial or no work ability or temporary loss of work ability which did not result in partial or no work ability, the person who is recruited to secret co-operation is paid a benefit.
[RT I, 27.05.2022, 2 – entry into force 01.07.2022]

 (3) In the cases specified in subsection 1 and 2 of this section the lump-sum compensation is paid pursuant to the same grounds and rules which are prescribed upon payment of compensation in the cases provided in §§ 49 and 49¹ of the Civil Service Act, taking into account the specifications provided in this section.

 (4) The calculation of the compensation specified in subsections 1 and 2 of this section is based on:
 1) the basic wage rate corresponding to the lowest wage grade or the lowest basic wages of an official of the Estonian Internal Security Service, except the police officer, if a contract on recruitment of a person to secret co-operation has been entered into with the Estonian Internal Security Service;
 2) the lowest basic wages of an official of the Estonian Foreign Intelligence Service if a contract on recruitment of a person to secret co-operation has been entered into with the Estonian Foreign Intelligence Service.
[RT I, 05.05.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

§ 25.  Restrictions on right to confidentiality of messages

 (1) In the cases provided in this section, a security authority is permitted to restrict a person’s right to the confidentiality of messages sent or received by them by post, telegraph, telephone or other commonly used means.

 (2) A security authority may, within the limits of its competence, restrict a person’s right to the confidentiality of messages in order to combat a criminal offence if there is sufficient information to indicate that a criminal offence is being prepared or committed.

 (3) A person’s right to the confidentiality of messages is restricted by:
 1) examination of a postal item;
 2) wire-tapping, observing or recording a message or other information transmitted over an electronic communications network;
 3) wire-tapping, observing or recording information communicated by any other means.
[RT I 2004, 87, 593 –entry into force 01.01.2005]

§ 26.  Restrictions on right to inviolability of home, and family or private life

 (1) A security authority may restrict a person’s right to the inviolability of home, and family or private life in the cases provided in this section.

 (2) An official of a security authority may, within their competence and in order to combat a criminal offence, enter or search a person’s premises, building, enclosed area, vehicle or computer system without the consent of the person on the order of the head of the security authority in order to ensure national security or if there is sufficient information to indicate that a criminal offence is being prepared or committed and if collection of information is necessary for combating the criminal offence.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (3) A person’s right to the inviolability of home, and family or private life is restricted by:
 1) collection and processing of personal data;
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]
 2) covert surveillance;
 3) covert establishment of identity;
 4) collection of information on the fact, duration, manner and form of transmission of messages over an electronic communications network, and on the personal data and location of the sender or receiver of such messages;
 5) covert entry in the person’s premises, building, enclosed area, vehicle or computer system for the purposes of covert collection or recording of information or installation and removal of technical aids necessary for such purposes;
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]
 6) covert examination of an item and, if necessary, covert alteration of the item, damage to the item or replacement of the item.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (4) On the basis of a written agreement entered into with a security authority and within the competence of the security authority, a person recruited for secret co-operation may also restrict a person’s right to the inviolability of home, and family or private life pursuant to the procedure provided in § 27 of this Act.
[RT I 2004, 87, 593 – entry into force 01.01.2005]

§ 27.  Procedure for restriction of right to confidentiality of messages and right to inviolability of home, and family or private life

 (1) In the case of a need to restrict a person’s right to the confidentiality of messages or to the inviolability of home, and family or private life in the manner specified in clause 5 of subsection 3 of § 26 of this Act, the head of a security authority submits to the chairman of an administrative court or an administrative judge appointed by the chairman a reasoned written application for the corresponding permission. The application must set out the manner of restriction of the corresponding right.

 (2) Grant, extension and revocation of a permission and declaration as justified of restriction of a person’s right to the confidentiality of messages or to the inviolability of home, and family or private life in the manner specified in clause 5 of subsection 3 of § 26 of this Act are decided without a delay and without holding a court session, pursuant to the provisions of the Code of Administrative Court Procedure concerning granting permission for administrative measure. Permission may be granted for a period of up to two months or extended for the same period at a time.

 (2¹) In emergencies if there is a threat to the national security or if there is sufficient information to indicate that a criminal offence is being prepared or committed and the act specified in subsection 1 of this section is necessary to combat a criminal offence and it is impossible to apply for the permission specified in subsection 2 of this section, the act may be performed with the permission of the administrative court, which is issued in a manner which can be reproduced. The head of the security authority submits a reasoned application which can be reproduced as a basis for the permission to the chairman of an administrative court or an administrative judge appointed by the chairman at the first opportunity but no later than on the day following the day of commencing the act. The application sets out the manner and duration of the restriction of the specified right. The chairman of an administrative court or an administrative judge appointed by the chairman decides on the continuation of the act with the permission specified in subsection 2 of this section.
[RT I, 05.05.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

 (2²) The permission which is issued in an emergency in a manner which can be reproduced must include the following data:
 1) the name of the person who issued the permission:
 2) the date and time of issue of the permission;
 3) the act for performing of which the permission is issued;
 4) the name of a person with regard to whom the act is performed if it is known;
 5) the term of the permission.
[RT I, 05.05.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]

 (3) Restriction of a person’s right to the inviolability of home, and family or private life is decided by the head of a security authority or an official authorised thereby in case of an action specified in clauses 2–4 and 6 of subsection 3 of § 26 of this Act. The decision is valid for the term indicated therein but for no longer than two months.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (4) The acts specified in clause 2 of subsection 3 of § 25 and in clause 4 of subsection 3 of § 26 of this Act are performed in accordance with the relevant provisions of the Electronic Communications Act.
[RT I 2004, 87, 593 –entry into force 01.01.2005]

§ 28.  Methods and means of covert collection of information

  The methods and means to be used by a security authority in covert collection of information are established by a regulation of the relevant minister. The regulation is submitted to the Security Authorities Surveillance Committee of the Riigikogu for information purposes.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

§ 29.  Notifying persons of act

  [RT I, 26.05.2020, 1 – entry into force 05.06.2020]

 (1) A person in respect of whom an act referred to in subsection 3 of § 25 or clause 2, 5 or 6 of subscetion 3 of § 26 of this Act was performed or whose fundamental rights or freedoms were significantly restricted by said act and who was identified in the course thereof is notified by a security authority of the time and type of the act promptly after the declassification of information collected by the act.

 (2) A security authority need not notify a person of the time and type of an act referred to in subsection 1 of this section if notification may:
 1) significantly harm another person’s rights and freedoms guaranteed by law or put another person at risk;
 2) endanger the confidentiality of the security authority’s means, methods or tactics;
 3) endanger the source of information or a person recruited to secret co-operation;
 4) harm exchange of information between security authorities or co-operation with a foreign state or an international organisation.

 (3) By a resolution of the head of the security authority which performed an act or a resolution of an official authorised thereby, a person need not be notified until the basis for not notifying of the act as provided in subsection 2 of this section ceases to exist.

 (4) If one year has passed from the declassification of information collected by an act and the basis for not notifying of the act as provided in subsection 2 of this section has not ceased to exist, the head of the security authority or an official authorised thereby decides to never notify the person, except in the event provided in subsection 5 of this section.

 (5) If one year has passed from the declassification of information collected by an act provided in subsection 3 of § 25 or clause 5 of subsection 3 of § 26 of this Act and the basis for not notifying of the act as provided in subsection 2 of this section has not ceased to exist, the head of the security authority which performed the act or an official authorised thereby applies, no later than 15 days before the end of said time limit, to the president of the relevant administrative court or an administrative court judge designated thereby for a permission to never notify the person. Grant or refusal of permission is decided under the provisions of the Code of Administrative Court Procedure that govern granting permission for an administrative measure.
[RT I, 26.05.2020, 1 – entry into force 05.06.2020]

§ 30.  Storage of information

  Information collected in the manner provided in § 25 or § 26 of this Act is stored in information files. A separate information file is opened for each individual case. The procedure for keeping and storing files is established by a regulation of the minister in charge of the policy sector governed by the Ministry of the Interior or the Ministry of Defence.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

§ 31.  Communication of information to security authority

 (1) For the performance of its functions, a security authority has the right to obtain personal data and other information from:
 1) a state authority;
 2) a local authority;
 3) a legal person in public law;
 4) a holder of office in public law;
 5) a person performing administrative duties upon the performance of public law functions;
 6) a natural person or legal person in private law.

 (2) In the case of subsection 1 of this section, the authority and person who provided information may apply the restrictions provided in subsection 3 of § 21¹ of this Act when processing information which contains personal data.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 31¹.  Access to databases

  For the performance of their functions imposed by law, security authorities have access, free of charge, to information held in databases established on the basis of the Public Information Act.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

§ 32.  Communication of information by security authority

 (1) Information which is received in the performance of the functions of a security authority must be communicated to another state authority if it is necessary for the performance of the functions imposed on the state authority and it does not harm the performance of the functions of the security authority.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (2) Information which is received in the performance of the functions of a security authority must be communicated to another state authority and to a natural or legal person if it is necessary for combating a crime of terrorism or if it is related to a threat of commission of a crime of terrorism and it does not harm the performance of the functions of the security authority.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (3) Information which is received in the performance of the functions of a security authority may be communicated to a company with state participation if it is necessary for the performance of its functions and it does not harm the performance of the functions of the security authority.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

 (3¹) Information which is received in the performance of the functions of a security authority may be transferred to another person or authority if it is necessary for the performance of the functions of the security authority. For the performance of obligations arising from an international agreement, legislation of the European Union or other laws, information which is received in the performance of the functions of the security authority may also be transferred to a foreign state or an international organisation.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (4) An authority or a person who has received information under subsections 1–3¹ of this section may apply the restrictions on the rights of data subjects provided in subsection 3 of § 21¹ of this Act when processing information which contains personal data.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 33.  Organisation of protection of communications

  The requirements for special communications services are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector. The regulation is submitted to the Security Authorities Surveillance Committee of the Riigikogu for information purposes.
[RT I, 19.03.2015, 2 – entry into force 29.03.2015]

§ 34.  Exchange of information with foreign state and international organisation

  [Repealed – RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

§ 35.  Use of firearm

 (1) An official of a security authority has the right to carry a firearm and use it as a last resort if the performance of the duties of service assigned to them is otherwise not possible without endangering life or health, in the following cases:
 1) obstructing a criminal attack which endangers the life of another person or the life of the official of the security authority;
 2) disarming or detaining an armed person;
[RT I, 05.05.2017, 1 - entry into force 01.07.2017]
 3) combating a group or an armed attack against the official of the security authority.

 (2) A firearm may not be used:
 1) against a minor, an elderly person or a woman with obvious signs of pregnancy, except in order to combat or prevent an armed or group attack by them or in order to disarm them;
 2) in a foreign diplomatic or consular representation, or in a building, on the premises or the territory of a representation enjoying immunity on the basis of an international agreement, or against a vehicle subject to diplomatic immunity, except with the consent of the head of the corresponding representation or in the case specified by any other international agreement;
 3) in a building or on premises where an explosive substance or highly flammable or toxic substance, which upon the use of a firearm may endanger the life or health of a person, is produced or stored.

Chapter 5 SUPERVISION  

§ 36.  Security Authorities Surveillance Committee of Riigikogu

 (1) The Security Authorities Surveillance Committee of the Riigikogu is a select committee of the Riigikogu which exercises supervision over authorities of executive power in matters relating to the activities of the security authorities and surveillance agencies, including compliance with requirements for personal data processing, guarantee of fundamental rights and efficiency of the work of the security authorities and surveillance agencies, and also in matters relating to supervision exercised over the security authorities and surveillance agencies.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (2) The Prime Minister and a relevant minister inform the Committee of the activities of the security authorities and surveillance agencies and of supervision over their activities, including submit an overview of such matters at least once in every six months.

 (3) In order to perform functions related to the work of the Committee, the Committee has the right to summon persons and require documents for examination.

 (4) The Committee deliberates the draft budget of a security authority concurrently with the deliberation of the draft state budget in the Riigikogu.

 (5) The Committee submits an overview of the activities and the results of the Committee to the Riigikogu at least once a year.

 (6) If an offence is discovered, the Committee is required to forward the relevant materials to an investigative body or the Chancellor of Justice.

 (7) The members and officials of the Committee are required to maintain the confidentiality of a state and personal secret as well as classified information of a foreign state which have come to their knowledge in the course of their work.
[RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

§ 37.  Restrictions of communication of information to the Security Authorities Surveillance Committee

  [Repealed – RT I 2007, 16, 77 – entry into force 01.01.2008]

Chapter 6 IMPLEMENTING PROVISIONS  

§ 38.  Transformation of select committee of Riigikogu formed for verification of lawfulness of activity of Estonian Internal Security Service and of surveillance activities

  The select committee formed by a resolution of the Riigikogu of 29 April 1999 for the verification of the lawfulness of the activity of the Estonian Internal Security Service and of surveillance activities is transformed into the Committee provided in § 36 of this Act.

§ 39. – § 47. [Omitted from this text.]

§ 48.  Entry into force of Act

  This Act enters into force on 1 March 2001.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevuse riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel ning julgeolekuasutuste tegevuse üle järelevalve teostamise korra.

  (1¹) Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste poolt isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste ulatuse piiramise alused ning isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise korra.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.   Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk

  (1) Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamine Kaitseväes toimub käesolevas seaduses sätestatud korras, kui Kaitseväe korralduse seadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

§ 3.   Julgeolekuasutuse tegevuse põhimõtted

  (1) Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
  1) teabe kogumise ja töötlemise viis, ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või kahjustada isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga;
  2) teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi;
  3) teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesande täitmiseks ja kooskõlas julgeolekuasutuse tegevuse eesmärgiga;
  4) teavet kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab selle turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Julgeolekuasutus kasutab ainult oma ülesannete täitmiseks vajalikke abinõusid. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses julgeolekuasutuse ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga.

§ 4.   Kuriteo tõkestamine

  Kuriteo tõkestamine käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo ärahoidmine mis tahes seaduslikul viisil enne selle toimepanemist.

2. peatükk JULGEOLEKUASUTUSTE KORRALDUS JA ÜLESANDED 

§ 5.   Julgeolekuasutused

  Julgeolekuasutused on Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 6.   Kaitsepolitseiameti ülesanded

  Kaitsepolitseiameti ülesanded on:
  1) riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  2) riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras (vastuluure), välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  2¹) terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;
[RT I 2008, 3, 21 - jõust. 28.01.2008]
  2²) riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  3) nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  4) seadusega ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine.

§ 7.   Välisluureameti ülesanded
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Välisluureameti ülesanded on:
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  1) riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine;
  2) vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende Kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi;
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]
  3) vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks;
  4) elektroonilise teabeturbe ning eriside korraldamine ja kontrollimine.
  5) [kehtetu - RT I 2003, 23, 147 - jõust. 01.04.2003]

  (2) Elektroonilisel viisil teabe kogumisel osutab Välisluureamet ametiabi Kaitsepolitseiametile.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2¹) Kaitseväeluure teostamisel osutab Välisluureamet ametiabi Kaitseväele.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Eriside korraldamiseks võib Välisluureamet sõlmida halduslepingu ettevõtjaga, kellel on õigusaktides sätestatud korras õigus osutada elektroonilise side teenust ja täiesti salajase taseme riigisaladuse töötlemisluba.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 7¹.   Eriside

  Eriside on elektroonilise side teenus riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate sõnumite turvaliseks ja töökindlaks edastamiseks.
[RT I, 17.02.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

§ 8.   Julgeolekuasutuse teenistuskohtade arv ja koosseis

  (1) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade piirarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirarvu arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud julgeolekuasutuse juht julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 9.   Julgeolekuasutuste töö suunamine ja ühtlustamine

  (1) Peaminister ja ministrid, kelle juhitavate ministeeriumide valitsemisalas asuvad julgeolekuasutused, teevad omavahel alaliselt koostööd julgeolekuasutuste töö suunamiseks ja ühtlustamiseks.

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega iga aasta kohta riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas sätestatakse julgeolekuasutustele ja Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

§ 10.   Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon

  (1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon):
  1) koordineerib julgeolekuasutuste tegevust;
  2) analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda;
  3) määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused;
  4) täidab talle riigikaitseseaduse ja teiste seadustega ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

  (2) Valitsusasutused on kohustatud andma ohuhinnanguid ning muud riigi julgeolekut ja riigikaitset puudutavat teavet julgeolekukomisjonile, Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele. Vajaduse korral korraldab julgeolekukomisjon riigikaitset puudutava teabe edastamise käesolevas lõikes nimetatud isikutele ja asutustele.

  (3) Julgeolekukomisjoni koosseis määratakse ja selle põhimäärus kehtestatakse riigikaitseseaduse alusel.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 11.   Julgeolekuasutuste koostöö

  (1) Julgeolekuasutused teevad üksteisega koostööd vastastikuse abistamise ja teabevahetuse kaudu.

  (2) Julgeolekuasutuste teabevahetus toimub riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava alusel.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

§ 11¹.   Riigivara valdamine

  (1) Riigivaraseaduse § 95 lõikes 1 nimetatud riigi kinnisvararegistrisse ei sisestata sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid julgeolekuasutuse valduses oleva kinnisvara kohta või sisestatakse need, kasutades variandmeid.
[RT I 2009, 57, 381 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Julgeolekuasutuste valduses oleva riigivara kohta peetakse eraldi registrit, mille on asutanud ja mille pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

3. peatükk TEENISTUS JULGEOLEKUASUTUSES 

§ 12.   Teenistuse erisused julgeolekuasutuses

  (1) Julgeolekuasutuse ametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Julgeolekuasutuse töötajale laieneb töölepingu seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (1¹) Julgeolekuasutuse ametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 41 sätestatud puhkeaega reguleerivaid sätteid, kui nimetatud erisus sisaldub ametniku ametijuhendis ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Kaitsepolitseiameti politseiametnikule laieneb politsei ja piirivalve seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2¹) Tegevväelase suunamisel julgeolekuasutusse kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 119 lõikes 2¹ sätestatud tähtaegu.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Julgeolekuasutuse ametnikule kohaldatakse katseaega kestusega kuni üks aasta.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Kaitsepolitseiameti politseiametnikule ei laiene käesoleva seaduse §-d 17–19.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 13.   Teenistuse erisused Riigikantseleis

  Riigikantselei ametnikule, kelle ülesanne on julgeolekuasutuste töö koordineerimine, laienevad julgeolekuasutuse ametniku kohta sätestatud erisused.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 14.   Teenistusse võtmine

  (1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Teenistusse ja tööle julgeolekuasutusse on keelatud võtta isikut:
  1) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
  2) kellel puudub vajaliku taseme riigisaladusele juurdepääsu luba või vajaliku taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat, kui see on ameti- või töökohal töötamise eelduseks.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Julgeolekuasutuse ametniku võib ametikohale nimetada konkursita.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 15.   Julgeolekuasutuse juhi ametikohale nimetamine
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  Vabariigi Valitsus nimetab julgeolekuasutuse juhi ametisse viieks aastaks asjaomase ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni seisukoha. Julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.

§ 15¹.   Julgeolekuasutuse ametniku teenistusest vabastamine ametniku ametikohale nimetamisel või tööle võtmisel teises asutuses või organisatsioonis
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (1) Julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase, võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või võtta tööle teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale. Julgeolekuasutuse ametniku teenistuse ja töötamise tähtajale teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 4 sätestatut.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel nimetatakse julgeolekuasutuse ametnik tagasi samale või teisele sama taseme ametikohale. Vaba ametikoha puudumisel võib julgeolekuasutuse ametniku tema nõusolekul nimetada muule ametikohale või sõlmida temaga töölepingu.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ja tähtajaks teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud ametnikule või töökohale võetud töötajale makstakse palka või töötasu, mis ei või olla väiksem tema palgast julgeolekuasutuse ametnikuna.

  (3¹) Kui julgeolekuasutuse ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumisel lõikes 1 nimetatud ametikohalt, võib tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitada rahas.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Teenistusaeg teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus julgeolekuasutuse ametnik töötas enne teise asutuse või organisatsiooni ametikohale nimetamist või tööle võtmist, kui julgeolekuasutuse ametnik jätkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel teenistust julgeolekuasutuses.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 15².   Julgeolekuasutuse ametniku ametitõend ja politseiametniku ametimärk

  (1) Julgeolekuasutuse ametniku ametitõendi ja politseiametniku ametimärgi kirjelduse ja vormi kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Loetelu ametikohtadest, millele nimetatud politseiametnikule ametimärk väljastatakse, kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 16.   Palk
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (1) Kaitsepolitseiameti ametnike põhipalga või põhipalga vahemiku ja selle suurendamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Kaitsepolitseiameti ametniku ja politseiametniku põhipalka suurendatakse julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50 protsenti.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametnikule ja politseiametnikule ei maksta lisatasu ületunnitöö ega töötamise eest ööajal ja riigipühal.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (4) Nende Välisluureameti ametnike palgakorraldusele, kes ei ole politsei- või tegevteenistuses, kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel julgeolekuasutuse juht kehtestab julgeolekuasutuse ametnike ja töötajate palgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 17.   Hüvitis julgeolekuasutuse ametniku haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral
[Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 18.   Varalise kahju hüvitamine

  (1) Teenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik.

  (2) Varalise kahju hüvitamise piirmäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 19.   Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning kehalise ettevalmistuse nõuded ja nende kontrollimine
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja terviseseisund ning kehaline ettevalmistus peavad võimaldama täita tema teenistus- või tööülesandeid.

  (2) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Julgeolekuasutuste teenistuskohad, millele nimetatud ametnik peab vastama kehalise ettevalmistuse nõuetele, ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ja nendele vastavuse kontrolli korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.

  (4) Julgeolekuasutus võib suunata ametniku või töötaja kandidaadi tervisekontrolli ja kehalise ettevalmistuse kontrolli enne teenistusse või tööle asumist.

  (5) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja ning kandidaadi tervisekontrolli, kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu kannab julgeolekuasutus.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 20.   Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja piirangud

  Julgeolekuasutuse ametnik ja töötaja ei või:
  1) töötada teise tööandja juures, välja arvatud asutuse juhi kirjalikul nõusolekul;
  2) osaleda streigis;
  3) kuuluda erakonda.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 20¹.   Julgeolekuasutuse ametniku lisapuhkus

  (1) Julgeolekuasutuse ametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 20².   Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja andmete hoidmine

  Julgeolekuasutus ei pea esitama andmeid avaliku teenistuse seaduse §-s 106 nimetatud andmekogusse. Julgeolekuasutus tagab oma ametnike ja töötajate kohta avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3 sätestatud andmete hoidmise.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 20³.   Ergutus

  (1) Julgeolekuasutuse ametnikule ja töötajale kauaaegse laitmatu töö või teenistus- või töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest kohaldatavad ergutused on:
  1) tänu avaldamine;
  2) teenetemedali andmine;
  3) rahalise preemia andmine;
  4) hinnalise kingituse andmine;
  5) nimelise külm- või tulirelva andmine.

  (2) Korraga võib kohaldada mitut ergutust.

  (3) Ergutuse kohaldamise õigus on julgeolekuasutuse juhil ja asjaomasel ministril. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult asjaomasel ministril või Välisluureameti peadirektoril.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (4) Teenetemedali kirjelduse ning selle andmise ja kandmise korra kehtestab asjaomane minister määrusega.

  (5) Silmapaistvate teenete eest võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud ergutusi kohaldada ka nendele isikutele, kes ei ole julgeolekuasutuse ametnikud või töötajad.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

4. peatükk JULGEOLEKUASUTUSE VOLITUSED 

§ 21.   Kaitsepolitseiameti volitused

  (1) Kaitsepolitseiameti tegevusele kohaldatakse politsei ja piirivalve seaduse 2². peatükki käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (2) Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve meedet ning vahetut sundi. Riikliku järelevalve teostamisel võib kohaldada käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Politsei ja piirivalve seadusest tulenevat rakendades täidab Kaitsepolitseiameti peadirektor meetme üle otsustamisel ning sellega seotud toimingute tegemisel ning politsei ja piirivalve seaduse 2². peatüki kohaldamisel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ülesandeid.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 21¹.   Teabe kogumine ja töötlemine ning andmesubjekti õiguste piirangud

  (1) Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas järgmist teavet:
  1) isikuandmeid;
  2) eriliiki isikuandmeid;
  3) anonüümitud andmeid;
  4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

  (2) Teabe kogumine ja töötlemine toimub vahetult julgeolekuasutuse või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt.

  (3) Julgeolekuasutus võib teabe kogumisel ja töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:
  1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;
  2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
  3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid;
  4) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;
  5) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
  6) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
  7) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;
  8) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
  9) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib:
  1) kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;
  2) takistada kuriteo tõkestamist;
  3) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi.

  (5) Julgeolekuasutus võib kogutud teavet töödelda käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid.

  (6) Julgeolekuasutus säilitab käesoleva või muu seaduse alusel kogutud teavet nii kaua, kui see on tema käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada.

  (7) Julgeolekuasutus võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve teostamise käigus ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 22.   Julgeolekuasutusele abi osutamine

  (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ametnikud, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud osutavad julgeolekuasutusele selle ülesannete täitmisel oma pädevuse piires abi. Kohaliku omavalitsuse asutuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kulud abi osutamisel hüvitatakse riigieelarvest.

  (2) Kui muid vahendeid ei leidu, võib julgeolekuasutus otsese ohu korral riigi julgeolekule nõuda oma ülesannete täitmiseks vastava abi osutamist üksikisikult.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abi osutamise kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 23.   Variandmed ja konspiratsioonivõtted
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, et varjata andmesubjekti eest toimingu tegijaid, toimingu eesmärki, õiguste ja kohustuste ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega seotud tehingud loetakse julgeolekuasutuse tehtud tehinguteks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega seotud andmekogu kande õigsuse eest vastutab julgeolekuasutus.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 23¹.   Eraõigusliku juriidilise isiku kasutamine

  (1) Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse juhi otsuse alusel oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks kasutada eraõiguslikku juriidilist isikut, kasutades käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud korras variandmeid või konspiratsioonivõtteid.

  (2) Julgeolekuasutuse juht esitab iga kuue kuu järel asjaomasele ministrile teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse kohta.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 23².   Salajane koosseisuline julgeolekuasutuse ametnik ja töötaja

  (1) Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse juhi otsuse alusel nimetada ametikohale või võtta tööle salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja.

  (2) Salajane koosseisuline julgeolekuasutuse ametnik või töötaja käesoleva seaduse tähenduses on julgeolekuasutuse ametnik või töötaja, kelle teenistus- või töösuhe julgeolekuasutusega ei ole kolmandale isikule teada ning kes kogub varjatult teavet või aitab tagada teabe kogumise varjatuse.

  (3) Salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja isikuandmed ning teenistus- või töösuhe julgeolekuasutuses jäetakse salastatuks ka pärast teabe varjatud kogumise lõpetamist, kui isikuandmete avalikustamine võib seada ohtu salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja või tema lähikondsete elu, tervise, eraelu või vara või tema edasise tegutsemise salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötajana.

  (4) Salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja tegevusega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 24.   Teabe kogumise viis
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 24¹.   Isiku kaasamine salajasele koostööle

  (1) Julgeolekuasutusel on õigus kaasata teovõimeline füüsiline isik tema nõusolekul salajasele koostööle.

  (2) Salajasele koostööle kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö julgeolekuasutusega ei ole kolmandale isikule teada.

  (3) Julgeolekuasutuse ja salajasele koostööle kaasatud isiku koostööna käsitatakse teabe varjatud kogumist või toimingu tegemist julgeolekuasutuse ülesandel, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatut. Julgeolekuasutuse läbiviidava toimingu juures viibimine ei ole salajane koostöö.

  (4) Salajasele koostööle kaasatud isikut tasustatakse julgeolekuasutuse eelarvest.

  (5) Salajasele koostööle kaasatud isik on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses koostöö julgeolekuasutusega, talle salajase koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti teabe kogumisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika.

  (6) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda toimingu tegemisest tema lähedase isiku suhtes.

  (7) Isiku salajasele koostööle kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 24².   Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral

  (1) Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotud ülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse ühekordset hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49¹ sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse:
  1) Kaitsepolitseiameti ametniku, välja arvatud politseiametnik, madalaimale palgaastmele vastav põhipalgamäär või madalaim põhipalk, kui lepingu isiku kaasamiseks salajasele koostööle on sõlminud Kaitsepolitseiamet;
  2) Välisluureameti ametniku madalaim põhipalk, kui lepingu isiku kaasamiseks salajasele koostööle on sõlminud Välisluureamet.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 25.   Sõnumi saladuse õiguse piiramine

  (1) Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.

  (2) Julgeolekuasutus võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks piirata isiku õigust sõnumi saladusele, kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta.

  (3) Isiku õigust sõnumi saladusele piiratakse:
  1) postisaadetise läbivaatusega;
  2) elektroonilise side võrgu kaudu edastatava sõnumi või muu teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega;
  3) muul viisil edastatava teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

§ 26.   Kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramine

  (1) Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.

  (2) Julgeolekuasutuse ametnik võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks siseneda isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi ilma isiku nõusolekuta ja neid läbi otsida julgeolekuasutuse juhi korraldusel riigi julgeoleku tagamiseks või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning kui andmete kogumine on vajalik kuriteo tõkestamiseks.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele piiratakse:
  1) isikuandmete kogumise ja töötlemisega;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  2) varjatud jälgimisega;
  3) isiku samasuse varjatud tuvastamisega;
  4) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumisega;
  5) varjatult sisenemisega ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  6) asja varjatult läbivaatamisega ning vajaduse korral selle varjatult muutmise, rikkumise või asendamisega.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (4) Julgeolekuasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel võib julgeolekuasutuse pädevuse piires käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud korras piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele ka salajasele koostööle kaasatud isik.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

§ 27.   Sõnumi saladuse ja kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord

  (1) Kui tekib vajadus piirata isiku õigust sõnumi saladusele või käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele, esitab julgeolekuasutuse juht halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse vastava loa saamiseks. Taotluses näidatakse ära nimetatud õiguse piiramise viis.

  (2) Loa andmine, pikendamine ja tühistamine ning isiku õiguse piiramise sõnumi saladusele või käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele õigustatuks tunnistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Loa võib anda kuni kaheks kuuks või pikendada iga kord sama tähtaja võrra.

  (2¹) Edasilükkamatul juhul, kui esineb oht riigi julgeolekule või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiming on vajalik kuriteo tõkestamiseks ja ei ole võimalik taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud luba, võib toimingu teha halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Julgeolekuasutuse juht esitab loa aluseks oleva põhjendatud ja taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt toimingu alustamisele järgneval päeval. Taotluses märgitakse nimetatud õiguse piiramise viis ja kestus. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2²) Edasilükkamatul juhul taasesitamist võimaldaval viisil antud luba peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) loa andja nimi;
  2) loa andmise kuupäev ja kellaaeg;
  3) toiming, milleks luba antakse;
  4) selle isiku nimi, kelle suhtes toiming tehakse, kui see on teada;
  5) loa tähtaeg.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Isiku õiguse piiramise kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele otsustab käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 2–4 ja 6 nimetatud toimingu korral julgeolekuasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Käesoleva seaduse § 25 lõike 3 punktis 2 ja § 26 lõike 3 punktis 4 nimetatud toimingud viiakse läbi kooskõlas elektroonilise side seaduse vastavate sätetega.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

§ 28.   Teabe varjatud kogumise meetodid ja vahendid

  Julgeolekuasutuste poolt teabe varjatud kogumisel kasutatavad meetodid ja vahendid kehtestab asjaomane minister määrusega. Määrus esitatakse teadmiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 29.   Isiku teavitamine toimingust
[RT I, 26.05.2020, 1 - jõust. 05.06.2020]

  (1) Julgeolekuasutus teavitab isikut, kelle suhtes tehti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 2, 5 või 6 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist.

  (2) Julgeolekuasutus võib jätta isiku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib:
  1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu;
  2) ohustada julgeolekuasutuse vahendi, meetodi või taktika salajasust;
  3) ohustada teabe allikat või salajasele koostööle kaasatud isikut;
  4) kahjustada julgeolekuasutuse teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.

  (3) Isiku võib toimingu teinud julgeolekuasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku otsusel jätta teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni.

  (4) Kui toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.

  (5) Kui käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb toimingu teinud julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt.
[RT I, 26.05.2020, 1 - jõust. 05.06.2020]

§ 30.   Teabe säilitamine

  Käesoleva seaduse §-des 25 või 26 sätestatud viisil kogutud teavet säilitatakse teabetoimikutes. Teabetoimik avatakse iga juhtumi kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 31.   Teabe edastamine julgeolekuasutusele

  (1) Julgeolekuasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet:
  1) riigiasutuselt;
  2) kohaliku omavalitsuse üksuselt;
  3) avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult;
  4) avalik-õigusliku ameti kandjalt;
  5) haldusülesannet täitvalt isikult avaliku võimu ülesannete täitmisel;
  6) füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib teavet andnud asutus ja isik kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 3 sätestatud piiranguid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 31¹.   Juurdepääs andmekogudele

  Julgeolekuasutusel on tasuta juurdepääs seadusega pandud ülesannete täitmiseks avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu andmetele.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 32.   Teabe edastamine julgeolekuasutuse poolt

  (1) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele, kui see on vajalik riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele ja füüsilisele või juriidilisele isikule, kui see on vajalik terrorikuriteo tõkestamiseks või kui see on seotud terrorikuriteo toimepanemise ohuga ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teavet võib edastada riigi osalusega äriühingule, kui see on vajalik selle ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3¹) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–3¹ alusel teavet saanud asutus või isik võib kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 33.   Kommunikatsioonide kaitse korraldamine

  Eriside nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrus esitatakse teadmiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 34.   Teabevahetus välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooniga
[Kehtetu - RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 35.   Tulirelva kasutamine

  (1) Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus kanda tulirelva ja kasutada seda äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu või tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistusülesandeid:
  1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui ohus on teise inimese või julgeolekuasutuse ametniku enda elu;
  2) relvastatud isiku relvitustamisel ja kinnipidamisel;
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  3) julgeolekuasutuse ametnikule grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel.

  (2) Tulirelva ei tohi kasutada:
  1) lapse, vanuri ega ilmse raseduse tunnusega naise vastu, välja arvatud temapoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või tema relvitustamiseks;
  2) välisriigi diplomaatilises või konsulaaresinduses ega rahvusvahelise leppe alusel puutumatust omava esinduse hoones, ruumis ega territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omava sõiduki suhtes, välja arvatud selle esinduse juhi nõusolekul või muu rahvusvahelise kokkuleppega ettenähtud juhul;
  3) ehitises ega ruumis, kus toodetakse või hoitakse lõhkeainet või kergesti süttivat või mürgist ainet, mis tulirelva kasutamisel võib ohustada isiku elu või tervist.

5. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 36.   Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon

  (1) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete täitmisega, põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Peaminister ja asjaomane minister teavitavad komisjoni julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusest ja järelevalvest nende tegevuse üle, sealhulgas esitavad vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate nimetatud küsimustes.

  (3) Komisjonil on komisjoni tööga seotud ülesannete täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente.

  (4) Komisjon arutab julgeolekuasutuse eelarve eelnõu üheaegselt riigieelarve eelnõu arutamisega Riigikogus.

  (5) Komisjon esitab vähemalt üks kord aastas Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ja tulemustest.

  (6) Seaduserikkumise avastamise korral on komisjon kohustatud edastama vastavad materjalid uurimisasutusele või õiguskantslerile.

  (7) Komisjoni liikmed ja ametnikud on kohustatud hoidma neile töö käigus teatavaks saanud riigi- ja eraisiku saladust ning salastatud välisteavet.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 37.   Julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile teabe edastamise piirangud
[Kehtetu - RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 38.   Kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks moodustatud Riigikogu erikomisjoni ümberkujundamine

  Riigikogu 1999. aasta 29. aprilli otsusega moodustatud erikomisjon kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks kujundatakse ümber käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud komisjoniks.

§ 39. – § 47. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 48.   Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.