Text size:

Tourism Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.07.2018
In force until:31.12.2018
Translation published:29.01.2018

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act provides for the general requirements for offering and providing tourist services and for tourist information centres, the liability for violation of this Act and the procedure for the exercise of supervision.

 (2) This Act is not applied if packages are offered or the entry into contracts on linked travel arrangements is facilitated only occasionally, on a not-for-profit basis and only to a limited group of travellers, without offering these to the public.

 (3) This Act is not applied to package travel contracts or contracts on linked travel arrangements that have been concluded on the basis of a general agreement under which the undertaking arranges business travel for another person engaged in economic or professional activities.

 (4) This Act is not applied to packages or linked travel arrangements that last less than 24 hours unless overnight accommodation is included.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 2.  Tourist service

  [Repealed – RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 3.  Travel service

  Travel service means:
 1) carriage of passengers;
 2) accommodation which is not intrinsically part of carriage of passengers and is not for residential purposes;
 3) rental of a car, another motor vehicle for the purposes of Article 3(11) of Directive 2007/46/EC of the European Parliament and of the Council establishing a framework for the approval of motor vehicles and their trailers, and of systems, components and separate technical units intended for such vehicles (OJ L 263, 09.10.2007, pp. 1–160), or a motorcycle requiring a category A driving licence under Article 4(3)(c) of Directive 2006/126/EC of the European Parliament and of the Council on driving licences (OJ L 403, 30.12.2006, pp. 18–60);
 4) any other tourist service not intrinsically part of the travel services referred to in clauses 1) through 3) of this section.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 4.  National Development Plan for Tourism

  [Repealed – RT I, 13.03.2014, 2 – entry into force 23.03.2014]

Chapter 2 TRAVEL UNDERTAKING, TOUR GUIDE AND GUIDE-INTERPRETER 
[RT I 2004, 18, 131 - entry into force 15.04.2004]

§ 5.  Travel undertaking

 (1) A travel undertaking is an undertaking which operates as a tour operator, travel retailer or undertaking which facilitates the conclusion of contracts on linked travel arrangements for the purposes of economic or professional activities relating to packages and linked travel arrangements.

 (2) A tour operator is a travel undertaking which combines packages and offers them or enters into package travel contracts itself or through another travel undertaking or together with another travel undertaking, or which transmits the traveller’s data to another undertaking according to § 7 (2) 5) of this Act.

 (3) A travel retailer is a travel undertaking which offers packages combined by a tour operator or enters into package travel contracts on behalf of a tour operator. A travel retailer which offers packages combined by a travel undertaking established outside the European Economic Area or enters into package travel contracts on behalf of such a travel undertaking is subject to the requirements provided by this Act for tour operators.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 6.  Classification of areas of activity of travel undertaking

  The areas of activity of a travel undertaking are classified as follows:
 1) organisation of packages which include travel services provided in Estonia;
 2) organisation of packages which include travel services provided outside of Estonia and charter flights;
 3) organisation of packages which include travel services provided outside of Estonia and scheduled flights;
 4) organisation of packages which include travel services provided outside of Estonia, except for charter flights or scheduled flights;
 5) intermediation of packages combined by a travel undertaking of a state outside the European Economic Area;
 6) offer of linked travel arrangements and facilitation of entry into contracts.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 7.  Package

 (1) A package means a combination of at least two different types of travel services for the purpose of the same trip if the travel services are combined by one tour operator, including at the request of or in accordance with the selection of the traveller, before a single contract on all services is concluded.

 (2) A package also means a combination of at least two different types of travel services for the purpose of the same trip if irrespective of whether separate contracts are concluded with individual travel service providers:
 1) the traveller selects the travel services from a single point of sale before agreeing to pay;
 2) the tour operator makes an offer, enters into a contract or charges for these services at an inclusive or total price;
 3) the tour operator advertises, makes an offer or enters into a contract under the name “package” or alike;
 4) the tour operator combines the travel services after the conclusion of a contract by which it entitles the traveller to choose among a selection of different types of travel services; or
 5) the traveller chooses travel services from separate undertakings through linked online booking processes where the traveller’s name, payment details and e-mail address are transmitted from the undertaking with whom the first contract is concluded to another undertaking and a contract with the latter undertaking is concluded within 24 hours after the confirmation of the booking of the first travel service.

 (3) A package is not deemed to be a combination of travel services in the case of which only one type of travel service referred to in § 3 (1) through (3) of this Act has been combined with one or several other tourist services set out in clause 4) of the same section, if the latter service or services:
 1) does or do not account for no less than 25 per cent of the total value of the travel services and is or are not advertised as and does or do not otherwise represent an essential feature of the combination of the travel services; or
 2) is or are selected and the provision thereof is agreed upon only after the performance of the travel service referred to in § 3 (1) through (3) of this Act has started.

 (4) A package is not deemed to be accommodation service and catering service offered simultaneously with carriage of passengers in a means of transport providing regular carriage of passengers, provided the carriage of passengers is the basic service.

 (5) A point of sale means an undertaking’s premises, website or similar online sales facility and phone. If websites and similar online sales facilities are presented to a traveller as a single facility, they constitute a single point of sale.

 (6) A traveller means a person who is seeking to conclude a package travel contract or a contract on linked travel arrangements or is entitled to travel on the basis of a contract concluded.

 (7) Upon offering a package combined by another travel undertaking, a travel undertaking shall disclose concerning the travel undertaking which combined the package information which shall include at least the name, address and other contact details of that travel undertaking.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 71.  Linked travel arrangements

 (1) Linked travel arrangements mean at least two different types of travel services for the purpose of the same trip, not constituting a package, and for which the traveller concludes separate contracts with the individual travel service providers if the travel undertaking facilitates:
 1) on the occasion of a single visit or contact with the point of sale, the separate selection and separate payment of each travel service by travellers; or
 2) in a targeted manner, the conclusion of at least one additional travel service contract with another undertaking if the contract with such other undertaking is concluded within 24 hours after the confirmation of the booking of the first travel service.

 (2) Where a traveller enters into a contract for only one type of travel service referred to in § 3 (1) through (3) of this Act and for one or several other tourist services set out in clause 4) of the same section, they do not constitute linked travel arrangements if the other tourist service or services does or do not account for no less than 25 per cent of the total value of the travel services and is or are not advertised as, and does or do not otherwise represent, an essential feature of the trip.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 8.  Notification obligation of travel undertaking

 (1) An undertaking engaged in an area of activity set out in § 6 of this Act has an obligation to submit a notice of economic activities.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

 (2) In addition to that provided for in the General Part of the Economic Activities Code Act, a notice shall set out the following information:
 1) the area of activity or areas of activity of the travel undertaking pursuant to § 6 of this Act;
 2) if the travel undertaking has also granted the right to offer packages combined thereby and the right to conclude package travel contracts to another travel undertaking or other travel undertakings, information concerning the travel undertaking or travel undertakings which has or have received the corresponding right, including the name, address and other contact details, number of registration of economic activities and in the absence thereof the travel undertaking’s commercial register number or the name of and number in another relevant register;
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]
 3) if the travel undertaking mediates packages combined by a travel undertaking from a state outside the European Economic Area, the name, address and other contact details of the travel undertaking which combined the package as well as the name of and number in the relevant register of the country of location of the travel undertaking;
[RT I, 28.12.2017, 3 –entry into force 01.07.2018]
 4) the trademark used by travel undertaking, if such a trademark exists;
 5) the address of the place of business or the addresses of the places of business and other contact details, and website address in the case of e-commerce.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (3) The notification obligation provided for in this section shall be performed through the Estonian information gateway or a notary.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014, applicable as of 1 July 2016]

§ 9.  [Repealed – RT I 2004, 18, 131 – entry into force 15.04.2004]

§ 10.  Registration application of travel undertaking

  [Repealed – RT I, 25.03.2011, 1 – entry into force 01.07.2014 (date of entry into force amended – RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 11.  Registration procedure and registry data

  [Repealed – RT I, 25.03.2011, 1 – entry into force 01.07.2014 (date of entry into force amended – RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 12. – § 14. [Repealed – RT I 2004, 18, 131 – entry into force 15.04.2004]

§ 15.  Obligation to provide security

  [RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

 (1) A tour operator shall provide security for the performance of the obligations listed in subsection (3) of this section in case the tour operator becomes unable to perform their obligation arising from a package travel contract due to their solvency. An undertaking which facilitates the conclusion of contracts on linked travel arrangements shall provide security for the performance of the obligations listed in subsection (4) of this section in case a travel service which is part of the linked travel arrangements is not provided due to the undertaking’s solvency.

 (2) The obligation to provide security lies with a travel undertaking established in Estonia and a travel undertaking which is established in a state outside the European Economic Area but which offers packages or linked travel arrangements or concludes package travel contracts or operates as a travel undertaking which facilitates the conclusion of contracts on linked travel arrangements in Estonia or directs their activity to Estonia in any manner. A travel undertaking established in another Member State of the European Economic Area which offers packages or linked travel arrangements or concludes package travel contracts or operates as a travel undertaking which facilitates the conclusion of contracts on linked travel arrangements in Estonia shall provide security in accordance with the requirements set by the state of their establishment.

 (3) A tour operator shall provide sufficient monetary security:
 1) for the return of the traveller to their place of departure or another agreed place if the package travel contract includes carriage of passengers;
 2) for the accommodation of the traveller until their return to their place of departure or another agreed place;
 3) for the refund of the payments made on the traveller’s behalf under a package travel contract if the package is cancelled or for the payment of compensation for the cancelled part of the package;
 4) for the refund to the traveller of an unused package gift voucher.

 (4) A travel undertaking which facilitates the conclusion of contracts on linked travel arrangements shall provide sufficient monetary security:
 1) for the refund to the traveller of the payments made for linked travel arrangements on the traveller’s behalf to the travel undertaking which facilitates the conclusion of contracts on linked travel arrangements if a travel service constituting part of the linked travel arrangements is not performed or for the payment of compensation for the cancelled part of the travel service;
 2) for the return of the traveller to their place of departure or another agreed place if the linked travel arrangements include carriage of passengers and the travel undertaking which facilitates the conclusion of contracts on linked travel arrangements is liable for the carriage of passengers;
 3) for the accommodation of the traveller until their return to their place of departure or another agreed place if the linked travel arrangements include carriage of passengers and the travel undertaking which facilitates the conclusion of contracts on linked travel arrangements is liable for the carriage of passengers.

 (5) A travel undertaking is free of the obligation to provide security if:
 1) packages are paid for in full after the provision of the combination of travel services and the package does not include the carriage of passengers
 2) the travel undertaking which facilitates the conclusion of contracts on linked travel arrangements is not liable for the carriage of passengers constituting part of the linked travel arrangements and the payment is not made to the travel undertaking which facilitates the conclusion of contracts on linked travel arrangements or the linked travel arrangements are paid for in full after the performance thereof;
 3) an undertaking engaged in the area of activity referred to in § 6 (5) of this Act shall present a certificate proving that the obligation to provide security has been performed by the actual tour operator in accordance with the requirements of this Act.

 (6) Security is not included in a travel undertaking’s bankruptcy estate.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 151.  Requirements for security

 (1) Travel undertakings engaged in the areas of activity referred to in § 6 (2) and (5) of this Act shall provide security of at least seven per cent of the travel undertaking’s planned annual total sales of packages, but no less than 32,000 euros.

 (2) A travel undertaking engaged in the area of activity referred to in § 6 (3) of this Act shall provide security of at least three per cent of the travel undertaking’s planned annual total sales of packages, but no less than 32,000 euros.

 (3) A travel undertaking engaged in the area of activity referred to in § 6 (4) of this Act shall provide security of at least seven per cent of the travel undertaking’s planned annual total sales of packages, but no less than 13,000 euros.

 (4) A travel undertaking engaged in the area of activity referred to in § 6 (6) of this Act shall provide security of at least three per cent of the travel undertaking’s planned annual total sales of linked travel arrangements, but no less than 13,000 euros.

 (5) At any given time, the security provided by a travel undertaking shall be sufficient for the performance of the obligations provided for in § 15 (3) and (4) of this Act. A travel undertaking is required to prove the sufficiency of the security.

 (6) The security is calculated on the basis of the travel undertaking’s total sales of packages and linked travel arrangements during the previous calendar year if the sales exceed the travel undertaking’s planned annual total sales of packages and linked travel arrangements.

 (7) A travel undertaking shall select one or both of the following types of security:
 1) warranty;
 2) insurance.

 (8) Security may be issued by an insurance company, credit institution or financial institution located in a Member State of the European Economic Area.

 (9) Security shall meet the following requirements:
 1) the security is provided for securing the performance of the obligations referred to in § 15 (3) or (4) of this Act;
 2) the security is available at first demand and the use thereof does not result in any monetary obligations of the Consumer Protection Board toward the issuer of the security;
 3) the recipient of the security in the case of a warranty and the beneficiary in the case of insurance shall be the Consumer Protection Board;
 4) the terms and conditions of use of the security shall enable the use of the security as provided for in § 153 of this Act;
 5) the duration of the security shall not be shorter than six months or, if the undertaking has provided several securities, the duration of at least one security shall be no shorter than six months;
 6) the premature discontinuation of the security or the premature reduction of the amount secured requires the Consumer Protection Board’s consent in a format which can be reproduced in writing;
 7) security for a renewed period shall be established at least one month before the expiry of the previous security and the validity of the new security shall start no later than on the day following the day of expiry of the previous security.

 (10) A document proving the existence of security shall be sent to the Consumer Protection Board promptly after the issue of security.

 (11) If a travel undertaking is engaged in several areas of activity where the provision of security is required, the security shall not be smaller than required in the area of activity with the greatest amount of security.

 (12) A travel undertaking is required to assess the sufficiency of the security and increase the security, if necessary.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 152.  Report on total sales of packages and linked travel arrangements

 (1) A travel undertaking engaged in an area of activity set out in § 6 of this Act shall submit to the Consumer Protection Board:
 1) once a quarter by the 20th day of the month following the reporting quarter, a report on the total sales of packages and linked travel arrangements whereby the updated total sales of packages and linked travel arrangements planned for the following quarter are also submitted;
 2) upon commencement of activities and henceforward every year together with the report on the total sales of packages and linked travel arrangements of the fourth quarter of the previous year, information on the planned annual total sales of packages and linked travel arrangements used as the basis for the calculation of security, which includes the quarterly sale of packages and linked travel arrangements.

 (2) For the purposes of this Act, the total sales of packages and linked travel arrangements mean the gross amount of all payments made to a travel undertaking by or on behalf of travellers on the basis of package travel contracts or contracts on linked travel arrangements, including the amount received as prepayment and unused package gift vouchers.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 153.  Use of security

 (1) If a travel undertaking is unable to perform an obligation arising from a package travel contract due to their solvency or a travel service constituting part of linked travel arrangements is not performed, the travel undertaking is required to promptly inform the Consumer Protection Board thereof.

 (2) The use of security shall be decided by the Consumer Protection Board. Bankruptcy proceedings commenced against a travel undertaking shall not limit the rights of the Consumer Protection Board upon the use of security.

 (3) In order to use security, the Consumer Protection Board shall:
 1) designate a period of time for the submission of claims by travellers to the Consumer Protection Board, which shall not be shorter than 14 days;
 2) gather the claims of travellers and check the justifiability of timely submitted claims and, if possible, offer the possibility to continue the package travel;
 3) organise the performance of the obligations set out in § 15 (3) and (4) of this Act and grant the issuer of security a reasonable period of time for the making of payments out of the security.

 (4) The minister responsible for the field may establish by a regulation:
 1) the standard form for the report on the total sales of packages and linked travel arrangements;
 2) the procedure for the use of security.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 154.  Contact point

 (1) The contact point referred to in Article 18(2) of Directive (EU) 2015/2302 of the European Parliament and of the Council on package travel and linked travel arrangements, amending Regulation (EC) No 2006/2004 and Directive 2011/83/EU of the European Parliament and of the Council and repealing Council Directive 90/314/EEC (OJ L 326, 11.12.2015, pp. 1–33) is the Consumer Protection Board.

 (2) The Consumer Protection Board shall make available to the contact point of another Member State all the necessary information concerning the national requirements set for security, travel undertakings registered in the register of economic activities and the issuers of security set out in their register information. The Consumer Protection Board shall publish said information on its website.

 (3) If the Consumer Protection Board has any doubts as to the security provided by a tour operator from another state, the Board shall request explanations from the contact point of the Member State where the tour operator is established. The Consumer Protection Board shall reply to inquiries from another Member State as quickly as possible considering the urgency and complexity of the matter. The first reply shall be given within 15 working days as of the receipt of the request.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 16.  Tour guide, guide-interpreter and tour escort

 (1) Tour guide means a natural person who introduces sights of interest on the basis of a pre-arranged programme, route and time schedule.

 (2) Guide-interpreter means a natural person who introduces sights of interest on the basis of a pre-arranged programme, route and time schedule, and conveys brief introductions to sights of interest and conversation by way of consecutive or simultaneous interpretation.

 (3) Tour guides and guide-interpreters are required to certify their professional competence.

 (4) Tour escort means a natural person who accompanies consumers on the route prescribed by a tour operator and organises the timely and quality provision of services which are part of the package.

Chapter 3 ACCOMMODATION ESTABLISHMENTS 

§ 17.  Accommodation establishment

 (1) Accommodation establishment means a business entity through which an undertaking provides accommodation service within the framework of its economic or professional activity.

 (2) Accommodation service means the offer for sale or sale of sleeping accommodation and goods or services supplementary thereto.

 (3) Accommodation service is not deemed to be:
 1) accommodation provided by an undertaking to persons who are in an employment or service relationship with the undertaking, on account of the assets of the undertaking;
 2) accommodation for which a residential lease contract is entered into;
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]
 3) accommodation, by an educational institution, of persons enrolled or employed at the educational institution;
 4) accommodation in a means of transport used for the provision of transport services for passengers;
 5) accommodation in extraordinary conditions in order to gain an experience (in the wild, in a hut, on a raft, etc.).
[RT I 2005, 24, 181 – entry into force 01.11.2005]

§ 18.  Types of accommodation establishments

 (1) The type of accommodation establishment characterises the accommodation establishment and the accommodation service offered through such establishment. The main types of accommodation establishments are a hotel, motel, guesthouse, hostel, holiday village and camp, holiday home, visitor’s apartment and bed-and-breakfast.

 (2) Hotel means an accommodation establishment with no less than 10 guestrooms which offers catering services.

 (3) Motel means an accommodation establishment, located in the vicinity of a highway, with no less than 10 guestrooms which is intended primarily for persons travelling by a motor vehicle, where catering services are offered and where safe parking is ensured.

 (4) Guesthouse means an accommodation establishment with no less than five guestrooms which offers catering services.

 (5) Hostel means an accommodation establishment which offers catering services or food-preparing facilities.

 (6) Holiday village and camp means an accommodation establishment where limited services are offered, campsites for tents and/or caravans and parking places for motor vehicles are provided and which may also include accommodation facilities.

 (7) Holiday home means an accommodation establishment intended for holidays where the entire accommodation facility with food-preparing facilities is rented out.

 (8) Visitor’s apartment means an accommodation establishment where the accommodation unit with food-preparing facilities is an apartment which is rented out entirely.

 (9) Bed-and-breakfast means an accommodation establishment where breakfast is offered and which is located on a farm, in a house or an apartment which is in the possession of a natural person.

 (10) The definitions specified in subsection (1) of this section may be used for an accommodation establishment only if the accommodation establishment corresponds to the description of the relevant type of accommodation establishment and complies with the requirements established therefor.

 (11) If an accommodation establishment does not correspond to the description of and does not comply with the requirements established for any type of accommodation establishment specified in subsection (1) of this section, other appropriate definition may be used by an undertaking.
[RT I 2004, 18, 131 – entry into force 15.04.2004]

§ 19.  Provision of accommodation service

 (1) [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (2) An accommodation establishment shall comply with the requirements established for the accommodation establishment during the whole period of accommodation of visitors.

 (3) [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (4) The requirements for accommodation services shall be established by the minister responsible for the field.
[RT I 2005, 24, 181 – entry into force 01.11.2005]

§ 20.  Notification obligation of provider of accommodation service

  [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 201.  Registration procedure and registration information

  [Repealed – RT I, 25.03.2011, 1 – entry into force 01.07.2014 (date of entry into force amended – RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 21.  Category of accommodation establishment

 (1) The category of an accommodation establishment (hereinafter category) indicates the standard of the accommodation establishment and of the services offered by the accommodation establishment.

 (2) A category may be assigned to an accommodation establishment and revoked by a legal person in private law which unites accommodation establishments or develops their quality-related activities, and prepares the requirements which serve as the bases for the assignment and revocation of categories (hereinafter category requirements) and the procedure for the assignment and revocation of categories.

 (3) The right to operate as a person assigning and revoking categories (hereinafter assigner of categories) shall be granted by the minister responsible for the field. The right to operate as an assigner of categories shall be granted to only one person as regards each type of accommodation establishment.

 (4) The minister responsible for the field shall establish the procedure and conditions for the grant of the right to operate as an assigner of categories and the requirements for the operation as an assigner of categories.

 (5) Being assigned a category is voluntary for undertakings.

 (6) In order to cover the costs related to the evaluation of accommodation establishments and the assignment of categories to them, a person who has been granted the right to operate as an assigner of categories pursuant to the procedure provided for in subsection (4) of this section may charge a fee.
[RT I 2005, 24, 181 – entry into force 01.11.2005]

§ 22.  [Repealed – RT I 2005, 24, 181 – entry into force 01.11.2005]

§ 23.  Designation of accommodation establishment

 (1) A designation of an accommodation establishment which sets out the name and type or another specification characterising the type of the accommodation establishment shall be located on the building of the accommodation establishment or on the side of the driveway leading thereto.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (2) If the accommodation establishment has been assigned a category, the designation of category which corresponds to the category may be used in the name and designation of the accommodation establishment.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (3) The word “ turismitalu ” [tourism farm] may be used in the name of a guesthouse, hostel, holiday village and camp, holiday home and bed-and-breakfast located in a rural area.
[RT I 2005, 24, 181 – entry into force 01.11.2005]

§ 24.  Registration of user of accommodation service

 (1) A user of accommodation services of an accommodation establishment shall be registered in the accommodation establishment on the basis of a visitor’s card. A user of accommodation services confirms by his or her signature that the information provided is correct.

 (2) If a user of accommodation services is a citizen of Estonia, another Member State of the European Economic Area or Switzerland or an alien residing in Estonia on the basis of a residence permit or right of residence, at least the following information shall be entered on the visitor’s card concerning him or her:
[RT I 2010, 18, 98 – entry into force 16.05.2010]
 1) the name, date of birth, citizenship and address;
 2) the name, date of birth and citizenship of the spouse or a minor accommodated together with him or her;
 3) the period of provision of the accommodation services.

 (3) In addition to the information specified above, a visitor’s card of a person not specified in subsection (2) of this section shall set out the type and number of his or her travel document and the state which issued it.

 (4) In order to register a travel group, a visitor’s card of a group which sets out information, concerning the members of the travel group, specified either in subsection (2) of this section or subsections (2) and (3) of this section, and the name and contact details of the person authorised by the travel undertaking may be filled in. The visitor’s card of a group shall be signed by the person authorised by the travel undertaking. The travel undertaking is responsible for the correspondence of information entered on the visitor’s card of a group to the documents presented to the undertaking.

 (5) An employee of an accommodation establishment may demand that a user of accommodation services present a valid identity document to enable identification of the person.

 (6) Visitor’s cards shall be preserved in accommodation establishments for two years as of the date they were filled in.
[RT I 2006, 26, 191 – entry into force 01.08.2006]

Chapter 4 TOURIST INFORMATION 

§ 25.  Tourist information

 (1) Tourist information means compiled and organised information on tourist services and the provision thereof and on sights of interest.

 (2) Persons interested in tourist information shall be provided with impartial and adequate tourist information free of charge by tourist information centres and tourist information points.

§ 26.  Tourist information centre

 (1) A tourist information centre compiles and organises impartial and adequate information on tourist services and the provision thereof and on sights of interest in the administrative territory of the county of location of the tourist information centre, and forwards such information to persons interested in tourist information and to other tourist information centres and to Enterprise Estonia.

 (2) Enterprise Estonia shall publish on its website information relating to accommodation establishments and tourist information centres, and also information on tour guides and guide-interpreters and tourist information forwarded by tourist information centres.

 (3) A tourist information centre shall be designated by a sign which consists of a white letter “i” depicted against a green background (hereinafter i-sign).

 (4) In addition to the designation specified in subsection (3) of this section, the word ” külastuskeskus ” [visitor centre] may be used upon designating a tourist information centre pursuant to the conditions established on the basis of § 27 (1) of this Act.

 (5) A tourist information centre may provide the following services for a charge or sell the following goods:
 1) booking of accommodation;
 2) intermediation of sightseeing services;
 3) rental of equipment for sightseeing;
 4) intermediation of carriage of passengers within Estonia;
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]
 5) permitting the use of the Internet and a fax machine;
 6) sale of stationery, including sale of writing paper, writing instruments, envelopes, stamps and postcards;
 7) sale of periodicals;
 8) sale of publications introducing tourist services and sights of interest;
 9) sale of souvenirs and photography supplies;
 10) sale of tickets to events.
[RT I, 25.03.2011, 1 – entry into force 01.07.2014 (date of entry into force amended – RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 27.  Requirements set for tourist information centre

 (1) The mandatory requirements set for a tourist information centre, including the tourist information provided and access to the information, as well as for the designation of a tourist information centre shall be established by the minister responsible for the field.

 (2) The compliance of a tourist information centre with the mandatory requirements shall be certified by its designation pursuant to the provisions of §§ 26 (3) and (4) of this Act.

 (3) Prior to the commencement of activities at a tourist information centre, a person is required to submit to Enterprise Estonia a notice which shall set out at least the following information:
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]
 1) the name, address of the location and other contact details of the tourist information centre;
 2) the date of commencement of activities at the tourist information centre if it is different from the date of submission of the notice;
 3) the date of termination of activities at the tourist information centre if the activities are planned for a certain period of time;
 4) the services provided and the goods sold pursuant to the provisions of § 26 (5) of this Act;
 5) the person’s name, registry code and contact details.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (4) A person is required to notify Enterprise Estonia of a change in the information specified in subsection (3) of this section or of the termination of activities immediately but no later than within five working days.
[RT I, 25.03.2011, 1 – entry into force 01.07.2014 (date of entry into force amended – RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 28.  [Repealed – RT I 2008, 8, 58 – entry into force 01.09.2008]

§ 29.  Tourist information point

  A tourist information point compiles and organises impartial and adequate information on tourist services and the provision thereof and on sights of interest in the administrative territory of the local government of the location of the tourist information point.

Chapter 5 STATE SUPERVISION 
[RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

§ 30.  State supervision

  [RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (1) State supervision over the compliance with the requirements established by this Act and on the basis thereof, except over the performance of the obligation to register a user of accommodation services provided for in § 24 of this Act and the duties of an assigner of categories specified in § 21 (3) of this Act, shall be exercised by the Consumer Protection Board.

 (2) In addition to that provided for in subsection (1) of this section, supervision shall be exercised by the following law enforcement agencies:
 1) the Rescue Board shall exercise supervision over the compliance with the fire safety requirements set for accommodation establishments;
 2) the Health Board shall exercise supervision over the compliance with the health requirements set for accommodation establishments;
 3) the Police and Border Guard Board shall exercise supervision over the compliance with the requirement to register users of accommodation services;
 4) city and rural municipality governments shall exercise supervision over the compliance with the requirements set for accommodation establishments on their administrative territory, except for the requirements specified in clauses 1) through 3) of this subsection.

 (3) Supervision over the compliance with the requirements established by this Act and on the basis thereof for acting as an assigner of categories shall be exercised by the Ministry of Economic Affairs and Communications.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 301.  Special state supervision measures

  [RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]
In order to exercise the state supervision provided by this Act, a law enforcement agency may apply the special state supervision measures provided for in §§ 30, 31, 32, 49, 50, 51 and 52 of the Law Enforcement Act on the bases and pursuant to the procedure provided by the Law Enforcement Act.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 302.  Specifications of state supervision

  On the conditions provided for in § 50 of the Law Enforcement Act, a law enforcement agency may only enter the territory and buildings used within the framework of the economic or professional activity of a provider of accommodation services, travel undertaking, tourist information centre or assigner of categories.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 31.  Precept of official exercising supervision

  [Repealed – RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

Chapter 51 LIABILITY 
[RT I 2002, 63, 387 - entry into force 01.09.2002]

§ 311.  Violation of requirements established for travel undertaking

 (1) Offer of packages or entry into package travel contracts, likewise offer of linked travel arrangements or facilitation of conclusion of contracts on linked travel arrangements without requisite security
is punishable by a fine of up to 300 fine units.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

 (2) [Repealed – RT I, 12.07.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (3) [Repealed – RT I, 12.07.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (4) An act provided for in subsection (1) of this section, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 50,000 euros.
[RT I, 12.07.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (5) [Repealed – RT I, 12.07.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

§ 312.  Violation of requirements established for accommodation establishment

  [Repealed – RT I, 12.07.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

§ 313.  Violation of obligation to register user of accommodation services and violation of requirement to preserve visitor’s card

  [Repealed – RT I, 12.07.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

§ 314.  Violation of requirements set for tourist information centre

  [Repealed – RT I, 12.07.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

§ 315.  Proceedings

  The body conducting extra-judicial proceedings in matters of misdemeanours provided for in this Chapter is the Consumer Protection Board.
[RT I, 12.07.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

§ 32. – § 33. [Repealed – RT I 2002, 63, 387 – entry into force 01.09.2002]

Chapter 6 FINAL PROVISIONS 

§ 34.  [Repealed – RT I 2005, 24, 181 – entry into force 01.11.2005]

§ 35.  [Omitted from this text.]

§ 36.  Transitional provisions

 (1) An undertaking which has been issued, prior to the entry into force of this Act, an activity licence for provision of tourist services by the minister responsible for the field the period of validity of which expires after 1 March 2001 may offer and provide travel services until the date of expiry indicated on the activity licence but no longer than until 1 July 2001.

 (2) A certificate of accommodation establishment issued pursuant to legislation in force prior to the entry into force of this Act shall be valid until the date of expiry indicated on the certificate but no longer than until 1 January 2002.

 (3) A certificate of category assigned to a hotel issued pursuant to legislation in force prior to the entry into force of this Act and the period of validity of which expires after 1 March 2001 shall be valid until the date of expiry indicated on the certificate but no longer than until 1 January 2002.

 (4) An undertaking which has been issued an activity licence specified in subsection (1) of this section is not required to hold a security provided for in § 15 of this Act during the period of validity of such an activity licence.

 (5) Travel agencies and tour operators registered in the State Register of Undertakings Operating in Areas of Activity Subject to Special Requirements are required to bring, by 15 October 2004, their information into compliance with the requirements of the Tourism Act by submitting a new registration application.

 (6) A certificate of accommodation establishment issued before 1 November 2005 shall be valid until the date of expiry indicated on the certificate or until information set out on the certificate changes but no longer than until 31 October 2006.
[RT I 2005, 24, 181 – entry into force 01.11.2005]

 (7) The bases for the deletion of a registration apply to the revocation of a certificate of accommodation establishment until 31 October 2006.
[RT I 2005, 24, 181 – entry into force 01.11.2005]

 (8) A certificate of category issued before 1 November 2005 shall be valid until the date of expiry indicated on the certificate or until information set out on the certificate changes.
[RT I 2005, 24, 181 – entry into force 01.11.2005]

 (9) Legislation which was established on the basis of § 21 (2) of this Act in force until 1 November 2005 is valid until it is repealed but no longer than until 1 May 2006. A certificate of category issued by the minister responsible for the field pursuant to this subsection shall be valid until the date of expiry indicated on the certificate or until information set out on the certificate changes.
[RT I 2005, 24, 181 – entry into force 01.11.2005]

 (10) A certificate of tourist information centre issued before 1 September 2008 shall be valid until the date of expiry indicated on the certificate.
[RT I 2008, 8, 58 – entry into force 01.09.2008]

 (11) The bases for the revocation of the right to operate as a tourist information centre apply to the revocation of a certificate of tourist information centre issued before 1 September 2008.
[RT I 2008, 8, 58 – entry into force 01.09.2008]

 (12) Upon continuation of activities, travel undertakings registered in the register of economic activities before 1 June 2010, which have granted the right to offer for sale and sell packages combined thereby also to another travel undertaking or other travel undertakings, are required to enter, by no later than 1 August 2010, in the register of economic activities information concerning the travel undertaking or travel undertakings which have received the specified right, including the name, number of registration in the register, address and other contact details.
[RT I 2010, 18, 98 – entry into force 16.05.2010]

 (13) Upon continuation of activities, travel undertakings registered in the register of economic activities before 1 June 2010, which offer for sale and sell packages combined by another travel undertaking, are required to enter, by no later than 1 August 2010, in the register of economic activities information concerning the travel undertaking or travel undertakings which combined the packages, including the name, registration number, address and other contact details. Upon offer for sale and sale of packages combined by a travel undertaking from a state outside the European Economic Area or from another Member State of the European Economic Area, the number of registration in the register shall be replaced by a relevant designation of the country of location of the travel undertaking (the registry code and the name of the corresponding register).
[RT I 2010, 18, 98 – entry into force 16.05.2010]

 (14) § 8 (3) of this Act shall be applied as of 1 July 2016.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (15) Travel undertakings registered in the register of economic activities before 1 July 2018 are required to bring their economic activities information in the register of economic activities into conformity with the requirements provided by this Act by 30 September 2018.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

 (16) Security issued before 1 July 2018 is subject to the requirements arising from the wording of the Tourism Act that was in force at the time the security was issued until the end of the validity of the security but no longer than until 30 September 2018.
[RT I, 28.12.2017, 3 – entry into force 01.07.2018]

§ 37.  Entry into force of Act

  This Act enters into force on 1 March 2001.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2018
Avaldamismärge:RT I, 28.12.2017, 31

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja järelevalve teostamise korra.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata, kui pakettreise pakutakse või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustatakse vaid juhuti, mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele, pakkumata neid avalikkusele.

  (3) Käesolevat seadust ei kohaldata pakettreisilepingute ega seotud reisikorraldusteenuste lepingute suhtes, mis on sõlmitud üldlepingu alusel, millega ettevõtja korraldab ärireise teisele majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule.

  (4) Käesolevat seadust ei kohaldata pakettreiside ega seotud reisikorraldusteenuste suhtes, mis kestavad vähem kui 24 tundi, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad öist majutust.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 2.  Turismiteenus
[Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 3.  Reisiteenus

  Reisiteenus on:
  1) reisijavedu;
  2) majutus, mis ei ole olemuslikult reisijaveo osa või mõeldud elukoha tagamiseks;
  3) auto, muu mootorsõiduki Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 09.10.2007, lk 1–160), artikli 3 lõike 11 tähenduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18–60) artikli 4 lõike 3 punkti c alusel A-kategooria juhiluba nõudva mootorratta üürimine;
  4) muu turismiteenus, mis ei ole olemuslikult käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud teenuse osa.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 4.  Riiklik turismiarengukava
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

2. peatükk REISIETTEVÕTJA, GIID JA GIID-TÕLK 
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 5.  Reisiettevõtja

  (1) Reisiettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb pakettreiside ja seotud reiskorraldusteenustega seonduva majandus- või kutsetegevuse eesmärgil kas reisikorraldajana, reisivahendajana või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana.

  (2) Reisikorraldaja on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid või sõlmib pakettreisilepinguid ise või teise reisiettevõtja kaudu või koos temaga, samuti ettevõtja, kes edastab reisijat puudutavad andmed teisele ettevõtjale käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 5 kohaselt.

  (3) Reisivahendaja on reisiettevõtja, kes pakub reisikorraldaja koostatud pakettreise või sõlmib pakettreisilepinguid reisikorraldaja nimel. Reisivahendaja suhtes, kes pakub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asutatud reisiettevõtja koostatud pakettreise või sõlmib viimase nimel pakettreisilepinguid, kohaldatakse käesolevas seaduses reisikorraldajale kehtestatud nõudeid.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 6.  Reisiettevõtja tegevusalade liigitus

  Reisiettevõtja tegevusalad liigitatakse järgmiselt:
  1) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside korraldamine;
  2) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja tellimuslendu sisaldavate pakettreiside korraldamine;
  3) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja liinilendu sisaldavate pakettreiside korraldamine;
  4) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tellimus- või liinilendu, sisaldavate pakettreiside korraldamine;
  5) Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside vahendamine;
  6) seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja lepingute sõlmimise hõlbustamine.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 7.  Pakettreis

  (1) Pakettreis on vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui reisiteenuste kogumi on pannud kokku üks reisikorraldaja, sealhulgas reisija soovil või valikul, enne ühe lepingu sõlmimist kõikide reisiteenuste kohta.

  (2) Pakettreis on ka vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui olenemata eraldi lepingute sõlmimisest üksikute reisiteenuste osutajatega:
  1) reisija valib reisiteenused ühest müügikohast enne, kui annab nõusoleku maksmise kohta;
  2) reisikorraldaja teeb pakkumise, sõlmib lepingu või võtab nende teenuste eest tasu ühtse või koguhinna alusel;
  3) reisikorraldaja reklaamib, teeb pakkumise või sõlmib lepingu, kasutades nimetust „pakettreis” või sellesarnast nimetust;
  4) reisikorraldaja paneb reisiteenuste kogumi kokku pärast sellise lepingu sõlmimist, milles ta annab reisijale õiguse valida teenused eri liiki reisiteenuste seast või
  5) reisija valib reisiteenused eri ettevõtjatelt omavahel seotud internetipõhiste broneerimistoimingutega, kui ettevõtja, kellega sõlmitakse esimene leping, annab reisija nime, makse tegemiseks vajalikud andmed ja e-posti aadressi edasi teisele ettevõtjale ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist.

  (3) Pakettreisiks ei loeta reisiteenuste kogumit, mille korral on ainult ühte liiki käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenus pandud kokku ühe või mitme sama paragrahvi punktis 4 nimetatud muu turismiteenusega, kui viimati nimetatud teenus või teenused:
  1) ei moodusta vähemalt 25 protsenti reisiteenuste koguväärtusest ning kui neid ei reklaamita reisiteenuste kogumi olulise tunnusena või kui need ei ole muul viisil reisiteenuste kogumi oluliseks tunnuseks või
  2) valitakse ja nende osutamises lepitakse kokku alles pärast käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenuse osutamise algust.

  (4) Pakettreisiks ei loeta regulaarset reisijavedu teostavas transpordivahendis samal ajal reisijaveoga pakutavat majutus- ja toitlustusteenust, kui põhiteenus on reisijavedu.

  (5) Müügikoht on ettevõtja äriruum, veebileht või muu selline veebiplatvorm ja telefon. Kui veebilehti või muid selliseid veebiplatvorme esitletakse reisijale ühtse platvormina, on tegemist ühe müügikohaga.

  (6) Reisija on isik, kes soovib sõlmida pakettreisilepingu või seotud reisikorraldusteenuste lepingu või kellel on õigus reisida eelnimetatud lepingu alusel.

  (7) Reisiettevõtja peab teise reisiettevõtja koostatud pakettreisi pakkumisel avaldama pakettreisi koostanud ettevõtja kohta teabe, milles peavad sisalduma vähemalt selle reisiettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 71.  Seotud reisikorraldusteenused

  (1) Seotud reisikorraldusteenused on vähemalt kaks eri liiki reisiteenust samaks reisiks, mis ei ole pakettreis ja milleks reisija sõlmib eraldi lepingud üksikute reisiteenuste osutajatega, juhul kui reisiettevõtja hõlbustab:
  1) reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel või
  2) sihipärasel viisil reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist teise ettevõtjaga, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist.

  (2) Kui reisija sõlmib lepingu vaid üht liiki käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenuse kohta ja ühe või mitme sama paragrahvi punktis 4 nimetatud muu turismiteenuse kohta, ei loeta neid seotud reisikorraldusteenusteks, kui muu turismiteenus või -teenused ei moodusta vähemalt 25 protsenti reisiteenuste koguväärtusest ning kui neid ei reklaamita reisi olulise tunnusena või kui need ei ole muul viisil reisi oluliseks tunnuseks.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 8.  Reisiettevõtja teatamiskohustus

  (1) Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal on kohustus esitada majandustegevusteade.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (2) Teates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
  1) reisiettevõtja tegevusala või tegevusalad vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
  2) kui reisiettevõtja on andnud enda koostatud pakettreisi pakkumise ja pakettreisilepingu sõlmimise õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, siis andmed vastava õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, aadress ja muud kontaktandmed, majandustegevuse registreerimise number, selle puudumise korral reisiettevõtja äriregistri number või muu asjakohase registri nimi ja number;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  3) kui reisiettevõtja vahendab Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreisi, siis pakettreisi koostanud reisiettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed ning asukohariigi asjakohase registri nimi ja number;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  4) reisiettevõtja kasutatav kaubamärk selle olemasolu korral;
  5) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed, e-kaubanduse korral veebilehe aadress.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse Eesti teabevärava või notari kaudu.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014, kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.]

§ 9.  [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 10.  Reisiettevõtja registreerimise taotlus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 11.  Registreerimismenetlus ja registriandmed
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 12. – § 14. [Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 15.  Tagatise kohustus
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (1) Reisikorraldajal peab olema tagatis käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud kohustuste täitmiseks juhuks, kui ta ei suuda oma maksevõime tõttu pakettreisilepingust tulenevat kohustust täita. Seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustaval ettevõtjal peab olema tagatis käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud kohustuste täitmiseks juhuks, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata tema maksevõime tõttu.

  (2) Tagatise kohustus on Eestis asutatud reisiettevõtjal ning reisiettevõtjal, kes on asutatud Euroopa Majanduspiirkonna välises riigis, kuid kes pakub pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid või sõlmib pakettreisilepinguid või tegutseb seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana Eestis või suunab oma tegevuse mis tahes viisil Eestisse. Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asutatud reisiettevõtjal, kes pakub pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid või sõlmib pakettreisilepinguid või tegutseb seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana Eestis, on tagatise kohustus oma asutamise riigi nõuete kohaselt.

  (3) Reisikorraldaja peab omama piisavat rahalist tagatist:
  1) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui pakettreisileping sisaldab reisijavedu;
  2) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta;
  3) reisija nimel pakettreisilepingu alusel tasutud maksete tagastamiseks reisijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest;
  4) reisijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreisi kinkekaardi eest.

  (4) Seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja peab omama piisavat rahalist tagatist:
  1) reisija nimel seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale seotud reisikorraldusteenuste eest tasutud maksete tagastamiseks reisijale seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisiteenuse osutamata jätmise korral või hüvitise tasumiseks reisiteenuse ärajäänud osa eest;
  2) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav;
  3) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav.

  (5) Reisiettevõtjal puudub tagatise kohustus, kui:
  1) pakettreiside eest tasutakse täies ulatuses reisiteenuste kogumi osutamise järel ning pakettreis ei sisalda reisijavedu;
  2) seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei ole vastutav seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisijaveo eest ja tasu ei maksta seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale või tasutakse seotud reisikorraldusteenuste eest täies ulatuses nende osutamise järel;
  3) käesoleva seaduse § 6 punktis 5 nimetatud tegevusalal tegutsev ettevõtja esitab tõendi selle kohta, et tagatise kohustus on täidetud tegeliku reisikorraldaja poolt vastavalt käesoleva seaduse nõuetele.

  (6) Tagatis ei kuulu reisiettevõtja pankrotivara hulka.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 151.  Nõuded tagatisele

  (1) Käesoleva seaduse § 6 punktides 2 ja 5 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt seitse protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot.

  (2) Käesoleva seaduse § 6 punktis 3 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt kolm protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot.

  (3) Käesoleva seaduse § 6 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt seitse protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot.

  (4) Käesoleva seaduse § 6 punktis 6 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt kolm protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest seotud reisikorraldusteenuste kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot.

  (5) Reisiettevõtja tagatis peab igal ajal olema piisav käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmiseks. Reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust tõendama.

  (6) Tagatise arvutamisel võetakse aluseks reisiettevõtja eelmise kalendriaasta pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük, kui see on suurem reisettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügist.

  (7) Reisiettevõtja valib ühe või mõlemad järgmistest tagatise liikidest:
  1) garantii;
  2) kindlustus.

  (8) Tagatise andjaks võib olla Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuv kindlustusselts, krediidiasutus või finantseerimisasutus.

  (9) Tagatis peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) tagatis antakse reisiettevõtja käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 või 4 nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks;
  2) tagatis on kasutatav esimesel nõudmisel ning selle kasutamisega ei kaasne Tarbijakaitseametile rahalisi kohustusi tagatise andja suhtes;
  3) garantii puhul on tagatise saajaks ja kindlustuse puhul on soodustatud isikuks Tarbijakaitseamet;
  4) tagatise kasutamise tingimused peavad võimaldama tagatist kasutada vastavalt käesoleva seaduse §-s 153 sätestatule;
  5) tagatise kestus ei tohi olla lühem kui kuus kuud, või kui ettevõtjal on mitu tagatist, siis vähemalt ühe tagatise kestus peab olema vähemalt kuus kuud;
  6) tagatise ennetähtaegseks lõpetamiseks või tagatava summa ennetähtaegseks vähendamiseks on nõutav Tarbijakaitseameti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek;
  7) uueks perioodiks tuleb tagatis seada vähemalt üks kuu enne eelmise tagatise kehtivuse lõppemist ning uue tagatise kehtivus peab algama vähemalt eelmise tagatise lõppemise päevale järgnevast päevast.

  (10) Tagatise olemasolu tõendav dokument edastatakse Tarbijakaitseametile viivitamata pärast tagatise väljastamist.

  (11) Kui reisiettevõtja tegutseb mitmel tagatist nõudval tegevusalal, siis ei või tagatis olla väiksem, kui nõutakse suurima tagatise summaga tegevusalal.

  (12) Reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust hindama ja tagatist vajaduse korral suurendama.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 152.  Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruanne

  (1) Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja esitab Tarbijakaitseametile:
  1) kord kvartalis aruandekvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande, milles esitatakse ka järgneva kvartali täpsustatud planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük;
  2) tegevuse alustamisel ning edaspidi igal aastal koos eelmise aasta neljanda kvartali pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruandega andmed tagatise arvutamise aluseks oleva planeeritava aastase pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi kohta, mis sisaldavad pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste müüki igas kvartalis.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügiks pakettreisilepingutest või seotud reisikorraldusteenuste lepingutest tulenevat reisijate poolt või nimel reisiettevõtjale tasutud kõigi maksete kogusummat, sealhulgas ettemaksena saadud summa ning lunastamata pakettreiside kinkekaardid.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 153.  Tagatise kasutamine

  (1) Kui reisiettevõtja ei suuda oma maksevõime tõttu täita pakettreisilepingust tulenevat kohustust või jääb osutamata seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus, on ta kohustatud sellest Tarbijakaitseametit viivitamata teavitama.

  (2) Tagatise kasutamise otsustab Tarbijakaitseamet. Reisiettevõtja suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Tarbijakaitseameti õigusi tagatise kasutamisel.

  (3) Tagatise kasutamiseks Tarbijakaitseamet:
  1) määrab reisijate poolt Tarbijakaitseametile nõuete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 14 päeva;
  2) kogub reisijate nõuded ja kontrollib õigeaegselt esitatud nõuete põhjendatust, võimaluse korral pakub pakettreisi jätkamise võimalust;
  3) korraldab käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustuste täitmist ning määrab tagatise andjale tagatisest väljamaksete tegemiseks mõistliku tähtaja.

  (4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega:
  1) pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande vormi;
  2) tagatise kasutamise korra.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 154.  Kontaktpunkt

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1–33), artikli 18 lõikes 2 nimetatud kontaktpunktiks on Tarbijakaitseamet.

  (2) Tarbijakaitseamet teeb teise liikmesriigi kontaktpunktile kättesaadavaks kogu vajaliku teabe riigisisestest tagatisele esitatavatest nõuetest, majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjatest ja nende registriandmetes märgitud tagatise andjatest. Tarbijakaitseamet avaldab kõnealuse teabe oma veebilehel.

  (3) Kui Tarbijakaitseametil on kahtlusi teise riigi reisikorraldaja tagatise suhtes, küsib ta selgitusi selle liikmesriigi kontaktpunktilt, kus korraldaja on asutatud. Tarbijakaitseamet vastab teise liikmesriigi päringutele võimalikult kiiresti küsimuse kiireloomulisust ja keerukust arvesse võttes. Esimene vastus antakse 15 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 16.  Giid, giid-tõlk ja reisisaatja

  (1) Giid on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi.

  (2) Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.

  (3) Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama.

  (4) Reisisaatja on füüsiline isik, kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise.

3. peatükk MAJUTUSETTEVÕTTED 

§ 17.  Majutusettevõte

  (1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust.

  (2) Majutusteenus on ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük.

  (3) Majutusteenuseks ei loeta:
  1) ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö- või teenistussuhetes olevate isikute majutamist;
  2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  3) õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist;
  4) majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis;
  5) erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil (vabas looduses, onnis, parvel jms).
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 18.  Majutusettevõtete liigid

  (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.

  (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte.

  (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine.

  (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.

  (5) Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.

  (6) Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned.

  (7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.

  (8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses.

  (9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määratlusi võib majutusettevõtete puhul kasutada vaid juhul, kui majutusettevõte vastab selle liigi kirjeldusele ning kehtestatud nõuetele.

  (11) Kui majutusettevõte ei vasta ühegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 19.  Majutusteenuse osutamine

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Majutusettevõte peab kogu külastajate majutamise perioodil vastama majutusettevõttele kehtestatud nõuetele.

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Nõuded majutusettevõttele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 20.  Majutusteenuse osutaja teatamiskohustus
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 201.  Registreerimismenetlus ja registreerimisandmed
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 21.  Majutusettevõtte järk

  (1) Majutusettevõtte järk (edaspidi järk) näitab majutusettevõtte ja majutusettevõttes pakutavate teenuste taset.

  (2) Järgu võib vastavat liiki majutusettevõttele anda ja ära võtta neid majutusettevõtteid ühendav või nende kvaliteedialast tegevust arendav eraõiguslik juriidiline isik, kes koostab järkude andmise ja äravõtmise aluseks olevad nõuded (edaspidi järgunõuded) ning järkude andmise ja äravõtmise korra.

  (3) Õiguse tegutseda järgu andja ja äravõtjana (edaspidi järgu andja) annab valdkonna eest vastutav minister. Õigus tegutseda järgu andjana antakse iga majutusettevõtte liigi osas vaid ühele isikule.

  (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab järgu andjana tegutsemise õiguse andmise korra ja tingimused ning nõuded järgu andjana tegutsemisele.

  (5) Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik.

  (6) Majutusettevõtte hindamise ja järgu andmisega seotud kulude katteks võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras järgu andjana tegutsemise õiguse saanud isik võtta tasu.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 22.  [Kehtetu - RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 23.  Majutusettevõtte tähistus

  (1) Majutusettevõtte hoonel või majutusettevõtte juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nime ja liigiga või muu liiki iseloomustava määratlusega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Järgu olemasolu korral võib majutusettevõtte nimes ja tähistuses kasutada järgule vastavat järgutähist.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Maapiirkonnas asuva külalistemaja, hosteli, puhkeküla ja -laagri, puhkemaja ning kodumajutuse nimes võib kasutada sõna «turismitalu».
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 24.  Majutusteenuse kasutaja registreerimine

  (1) Majutusettevõtte majutusteenuse kasutaja registreeritakse majutusettevõttes külastajakaardi alusel. Majutusteenuse kasutaja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga.

  (2) Kui majutusteenuse kasutaja on Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi või Šveitsi kodanik või Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane, kantakse külastajakaardile tema kohta vähemalt järgmised andmed:
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]
  1) nimi, sünniaeg, kodakondsus ja aadress;
  2) temaga koos majutatava abikaasa ja alaealise nimi, sünniaeg ja kodakondsus;
  3) majutusteenuse osutamise aeg.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isiku kohta kantakse külastajakaardile lisaks eespool nimetatud andmetele reisidokumendi liik, number ja selle välja andnud riik.

  (4) Reisigrupi registreerimiseks võib täita grupi külastajakaardi, kus reisigrupi liikmete kohta esitatakse vastavalt kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 või lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ning reisiettevõtja volitatud isiku nimi ja kontaktandmed. Grupi külastajakaardi allkirjastab reisiettevõtja volitatud isik. Reisiettevõtja vastutab grupi külastajakaardile kantud andmete vastavuse eest temale esitatud dokumentidele.

  (5) Majutusettevõtte töötaja võib nõuda majutusteenuse kasutajalt kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamist tema isikusamasuse tuvastamiseks.

  (6) Külastajakaarte säilitatakse majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

4. peatükk TURISMIINFO 

§ 25.  Turismiinfo

  (1) Turismiinfo on kogutud ja korrastatud informatsioon turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta.

  (2) Tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid.

§ 26.  Turismiinfokeskus

  (1) Turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS).

  (2) EAS avaldab oma veebilehel majutusettevõtete ja turismiinfokeskustega seonduvaid andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot.

  (3) Turismiinfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht «i» (edaspidi i-märk).

  (4) Turismiinfokeskuse tähistamisel võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähistusele kasutada sõna «külastuskeskus» vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele.

  (5) Turismiinfokeskus võib tasu eest osutada järgmisi teenuseid või müüa järgmisi kaupu:
  1) majutuse broneerimine;
  2) huviväärsustega tutvumise vahendamine;
  3) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine;
  4) Eesti-sisese reisijaveo vahendamine;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  5) Interneti kasutamise ja faksi saatmise võimaldamine;
  6) kirjatarvete, sealhulgas kirjapaberi, kirjutusvahendite, ümbrikute, postmarkide ja postkaartide müük;
  7) perioodiliste väljaannete müük;
  8) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük;
  9) suveniiride ja fototarvete müük;
  10) ürituste piletite müük.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 27.  Turismiinfokeskusele esitatavad nõuded

  (1) Turismiinfokeskusele, sealhulgas edastatavale turismiinfole ja selle kättesaadavusele, samuti turismiinfokeskuse tähistamisele esitatavad kohustuslikud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab selle tähistus vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

  (3) Isikul on kohustus esitada enne turismiinfokeskuses tegevuse alustamist EAS-le teade, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
  1) turismiinfokeskuse nimi, asukoha aadress ja muud kontaktandmed;
  2) turismiinfokeskuses tegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb teate esitamise kuupäevast;
  3) turismiinfokeskuses tegevuse lõpetamise kuupäev, kui tegevus on kavandatud teatud ajaks;
  4) osutatavad teenused ja müüdavad kaubad vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 sätestatule;
  5) isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Isikul on kohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest teatada EAS-le viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 28.  [Kehtetu - RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

§ 29.  Turismiinfopunkt

  Turismiinfopunkt kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 30.  Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse ja § 21 lõikes 3 nimetatud järgu andja ülesannete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitseamet.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad järelevalvet järgmised korrakaitseorganid:
  1) Päästeamet majutusettevõttele kehtestatud tuleohutuse nõuete täitmise üle;
  2) Terviseamet majutusettevõttele kehtestatud terviseohutuse nõuete täitmise üle;
  3) Politsei- ja Piirivalveamet majutusteenuse kasutaja registreerimise nõude täitmise üle;
  4) valla- ja linnavalitsus oma haldusterritooriumil majutusettevõttele kehtestatud nõuete, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud nõuded, täitmise üle.

  (3) Käesoleva seaduse ja selle alusel järgu andjana tegutsemiseks kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 301.  Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 302.  Riikliku järelevalve erisused

  Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes majutusteenuse osutaja, reisiettevõtja, turismiinfokeskuse ja järgu andja majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile ja ehitisse.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 31.  Järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

51. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 311.  Reisiettevõtjale kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Pakettreiside pakkumise või pakettreisilepingute sõlmimise eest, samuti seotud reisikorraldusteenuste pakkumise või lepingute sõlmimise hõlbustamise eest ilma nõuetekohase tagatiseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (5) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 312.  Majutusettevõttele kehtestatud nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 313.  Majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse ja külastajakaardi säilitamise nõude rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 314.  Turismiinfokeskusele esitatud nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 315.  Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 32. – § 33. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 34.  [Kehtetu - RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 35.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 36.  Üleminekusätted

  (1) Ettevõtja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist valdkonna eest vastutava ministri poolt turismialaseks ettevõtluseks väljastatud tegevuslitsents, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, võib pakkuda ja osutada reisiteenuseid tegevuslitsentsil märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 1. juulini.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud tunnistus hotellile omistatud kategooria kohta, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

  (4) Ettevõtja, kellele on väljastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslitsents, ei pea sellise tegevuslitsentsi kehtivuse ajal omama käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatist.

  (5) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud reisibürood ja reisikorraldajad on kohustatud 2004. aasta 15. oktoobriks viima oma andmed vastavusse turismiseaduse nõuetega, esitades uue registreerimistaotluse.

  (6) Enne 2005. aasta 1. novembrit väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 31. oktoobrini.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (7) Majutusettevõtte tunnistuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse registreeringu kustutamise aluseid kuni 2006. aasta 31. oktoobrini.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (8) Enne 2005. aasta 1. novembrit väljastatud järgutunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (9) Kuni 2005. aasta 1. novembrini kehtinud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud õigusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 1. maini. Käesoleva lõike alusel valdkonna eest vastutava ministri väljastatud järgutunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (10) Enne 2008. aasta 1. septembrit väljastatud turismiinfokeskuse tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (11) Enne 2008. aasta 1. septembrit väljastatud turismiinfokeskuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse turismiinfokeskusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise aluseid.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (12) Enne 2010. aasta 1. juunit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjad, kes on andnud enda koostatud pakettreiside müügiks pakkumise ja müügi õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, on kohustatud tegevuse jätkamisel kandma majandustegevuse registrisse hiljemalt 2010. aasta 1. augustiks andmed nimetatud õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, registri registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

  (13) Enne 2010. aasta 1. juunit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjad, kes pakuvad müügiks ja müüvad teise reisiettevõtja koostatud pakettreise, on kohustatud tegevuse jätkamisel kandma majandustegevuse registrisse hiljemalt 2010. aasta 1. augustiks andmed pakettreisid koostanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed. Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumisel ja müügil asendatakse registri registreeringu number selle reisiettevõtja asukohariigi asjakohase identifitseerimistunnusega (registrikood ja vastava registri nimi).
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

  (14) Käesoleva seaduse § 8 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (15) Enne 2018. aasta 1. juulit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtja peab majandustegevuse registris oma majandustegevuse andmed viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega 2018. aasta 30. septembriks.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (16) Enne 2018. aasta 1. juulit väljastatud tagatise suhtes kohaldatakse tagatise andmisel kehtinud turismiseaduse redaktsioonist tulenevaid nõudeid kuni tagatise kehtivuse lõpuni, kuid kõige kauem 2018. aasta 30. septembrini.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 37.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.

/otsingu_soovitused.json