Text size:

Social Welfare Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.05.2020
In force until:30.06.2020
Translation published:30.04.2020

Chapter 1 General Provisions  

§ 1.  Scope of regulation of Act

  This Act provides the organisational, economic and legal bases for social welfare, and regulates the relations relating to social welfare.

§ 11.  Scope of application of Act

 (1) If this Act provides an obligation to apply for an activity licence for the provision of social services, the requirements for the provision of social services provided for in this Act shall also be regarded as requirements for economic activity.

 (2) The General Part of the Economic Activities Code Act, considering the specifications provided for in this Act, shall be applied to the commencement, pursuit and termination of the economic activity as regulated by this Act, of a legal person in private law and a natural person. The provisions of the General Part of the Economic Activities Code Act and this Act regarding the application for an activity licence and the provision of social services shall be applied to legal persons in public law and state and local government institutions insofar as their specific characters do not provide otherwise.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 2.  Application of General Part of the Social Code Act

  The provisions of the General Part of the Social Code Act apply to the social protection prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 3.  Principles of social welfare

 (1) Upon the provision of social welfare assistance:
 1) the needs of the person shall be taken into consideration first;
 2) such measures shall be preferred which are aimed at finding possibilities and increasing the ability of the person to organise his or her life as independently as possible;
 3) the person shall be advised about choosing and adjusting measures and, if necessary, about assistance provided by a specialist with appropriate professional training;
 4) the efficiency of implementation of measures from the viewpoint of the person in need of assistance and, if necessary, from the viewpoint of the family and community shall be taken as the basis;
 5) the person in need of assistance and, if necessary, his or her family members shall be involved in all the phases of the provision of assistance if the person has consented thereto;
 6) measures shall be ensured to be as accessible to a person as possible.

 (2) A provider of social services must proceed from generally accepted quality principles: person-centeredness, empowering nature of the service, orientation towards outcome, needs-based approach, integral approach, protection of a person's rights, involvement, competence and ethics of the employee and the good work organisation and high-quality management of the organisation.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 4.  Terms

  In this Act, the following definitions are used:
 1) “social welfare” means a system of procedures related to the provision or grant of social services, social benefits, emergency social assistance and other assistance the purpose of which is to support the ability of a person to cope independently, work and participate actively in social life, at the same time preventing social problems from arising or deepening at individual, family or social level;
 2) “social welfare institution” means an institution providing a social service specified in this Act;
 3) “social worker” means a person with higher education and appropriate professional training employed in social welfare;
 4) “child” means a person within the meaning of subsection 3 (2) of the Child Protection Act;
 5) “person working with children” means a person specified in subsection 18 (2) of the Child Protection Act who complies with the requirements provided for in § 20 of the Child Protection Act.

§ 5.  Social welfare coverage

 (1) The local authority of a person’s residence entered in the population register is required to organise the provision of social services, social benefits, emergency social assistance and other assistance to the person.

 (2) The provision of emergency social assistance to a person staying outside his or her residence entered in the population register is organised by the local authority in whose administrative territory the person is staying at the time he or she is in need of assistance.

 (3) The provision of social services and other assistance to a person staying outside his or her residence entered in the population register may be organised by the local authority in whose administrative territory the person is staying at the time he or she is in need of assistance in co-ordination with the local authority of the person’s residence entered in the population register.

 (4) The provision of social services, emergency social assistance and other assistance to a person whose residence cannot be determined according to the population register is organised by the local authority in whose administrative jurisdiction the person is staying at the time he or she is in need of assistance.

 (5) The provision of emergency social assistance to an alien temporarily staying in Estonia is organised by the local authority in whose administrative territory the person is staying at the time he or she is in need of assistance.

§ 6.  Prohibited items upon receipt of social services in social welfare institution

 (1) The following items are prohibited for a person receiving social services in a social welfare institution:
 1) weapons within the meaning of the Weapons Act;
 2) explosives, pyrotechnic substances and pyrotechnic articles within the meaning of the Explosives Act;
 3) substances used for causing narcotic, toxic or alcohol intoxication;
 4) other items which may constitute a danger to the life and health of the person receiving the service and other people.

 (2) In the case of suspicion of danger the social welfare institution shall communicate the information concerning the items specified in clause (1) 1) or 2) of this section or a substance used for causing narcotic intoxication specified in clause 3) of the same subsection to the police for ascertainment of the danger.

 (3) If a prohibited item not specified in subsection (2) of this section directly endangers the life or health of the person or other persons, the social welfare institution shall apply measures to reduce or eliminate the immediate danger.

§ 7.  Internal evaluation of child welfare institutions

 (1) Internal evaluation is carried out at child welfare institutions. Internal evaluation is a continuous process the purpose of which is to ensure conditions supporting the development of a child staying at a child welfare institution and consistent development of the institution. In the course of internal evaluation the suitability of the provided care for the child's age and development and the organisation of work and management of the institution shall be evaluated.

 (2) Internal evaluation of a child welfare institution shall be carried out at least once every three years.

 (3) The procedure for the internal evaluation of a child welfare institution shall be established by the head of the institution after submitting it to the keeper of the institution for comments.

§ 8.  Emergency social assistance

 (1) Emergency social assistance is provided to persons who find themselves in a socially helpless situation due to the loss or lack of means of subsistence which guarantees the persons at least food, clothing and temporary accommodation.

 (2) Emergency social assistance shall be provided to a person until he or she is no longer in a socially helpless situation due to the loss or lack of means of subsistence.

§ 9.  Provision of assistance based on principle of case management

 (1) If a person, in order to improve the ability to cope independently, needs long-term and diverse assistance which includes also the need to co-ordinate the co-operation between several organisations upon the provision of assistance, the principle of case management shall be used.

 (2) The provision of assistance shall, inter alia, include:
 1) the preparation of a case plan and co-ordination of the schedule for the activities of the parties which are related to each other;
 2) the determination of a co-ordinator of the case;
 3) the agreement on the procedure for mutual exchange of information.

 (3) A case plan is a written document consisting of an evaluation to a person’s need for assistance and the activity plan for application of measures.

 (4) A case plan shall be signed by the co-ordinator of the case and the person for whom the case plan has been prepared.

 (5) A case plan may be amended as necessary. The person in need of assistance shall confirm his or her approval of the amendments by a signature.

 (6) The list of information contained in a case plan shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 10.  Case plan of child

 (1) Case plans for children shall be prepared on the basis of the provisions of § 9 of this Act, taking into account the specifications provided for in this section.

 (2) Before referral to alternative care the local authority performing the duties of or appointed as the guardian of the child shall prepare a case plan for a child specified in subsection 459 (1) of this Act. Before referral to continued care the local authority performing the duties of the guardian of the person or the local authority of the residence of the person if the person becomes an adult, shall prepare a case plan for the person specified in subsection 4516 (1) of this Act.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (3) After the referral of a child to alternative care, the local authority performing the duties of or appointed as the guardian shall supplement the case plan of the child in cooperation with the provider of alternative care services. The case plan of a child referred to alternative care shall be reviewed at least once a year. The local authority of the residence of the person referred to continued care shall review the case plan of the person at least once a year.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (4) The Social Insurance Board shall perform the activities specified in subsection (2) and (3) with respect to unaccompanied minor aliens.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (5) The case plan prepared for a child referred to alternative care is an annex to the contract for the provision of alternative care service.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 11.  Statistics on social welfare

 (1) Social welfare institutions, regardless of whether they are financed from the state or local authority budget, shall submit statistical reports to a local authority or the Social Insurance Board.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (2) A local authority shall submit the statistical reports to the Social Insurance Board.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (3) The Social Insurance Board shall submit the statistical reports to the Ministry of Social Affairs as a consolidated report.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (4) The requirements for the preparation, content of data and procedure for the submission of statistical reports on social welfare shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 12.  Consideration of person’s will

 (1) Upon the provision of social services, social benefits and other assistance, a person’s will shall be considered except in the cases provided for in §§ 105, 106 and 107 of this Act.

 (2) Resolution of issues pertaining to a child shall be based on the interests of the child pursuant to the provisions of the Child Protection Act.

§ 13.  Obligation to notify of need for assistance

  The family members of a person in need of assistance, judges, the police, prosecutors, employees of social welfare, health care and educational institutions and other persons are required to give notice of the person or family in need of social welfare to the local authority of the place of stay of the person or family.

§ 131.  Organisation of provision of social services during extraordinary situation

 (1) During an emergency situation, a state of emergency or a state of war, special care services may be provided directly in addition to persons specified in subsection 86 (1) of this Act also by a natural person who has acquired at least secondary education and for whom supervision by a person who complies with the requirements provided for in subsection 86 (1) of this Act is ensured if this is indispensable for continuation of the provision of special care services.

 (2) During an emergency situation, a state of emergency or a state of war, a person providing the special care services specified in subsections 86 (4)–(6) of this Act need not have undergone the in-service trainings specified in the same subsections.

 (3) During an emergency situation, a state of emergency or a state of war, the running of the terms specified in subsection 64 (5) and clause 80 (1) 1) of this Act shall be suspended.

 (4) If during an emergency situation, a state of emergency or a state of war, the running of the term specified in clause 80 (1) 1) of this Act has been suspended and the person is not using the special care service, the Social Insurance Board shall reimburse the provider of special care services for the expenses of the vacant place for receipt of the special care service to the extent of 95 per cent of the maximum cost of the service provided to the person established on the basis of subsection 72 (5) of this Act, but not more than in the amount indicated in the invoice.

 (5) During an emergency situation, a state of emergency or a state of war, the Social Insurance Board may, on the proposal of the minister responsible for the area, extend the term for assumption of the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service or the term for the provision of a special care service until the need for the rearrangement arising from the emergency situation, state of emergency or state of war ceases to exist.
[RT I, 21.04.2020, 1 - entry into force 22.04.2020, subsections (3)–(5) are applied retroactively as of 12 March 2020]

Chapter 2 Assistance Organised by Local Authorities  

Division 1 General Provisions  

§ 14.  Procedure for provision of social welfare assistance

 (1) Local authorities shall establish the procedure for provision of social welfare assistance which shall contain at least the description and financing of social services and benefits and the conditions and procedure for application for social services and benefits.

 (2) Local authorities may organise social services and pay supplementary social benefits from a local authority budget under the conditions and pursuant to the procedure established by the local authority.

§ 15.  Assessment obligation and decision on provision of assistance

 (1) A local authority shall identify the need for assistance of a person who requests assistance and determine corresponding assistance.

 (2) Identification of the need for assistance shall be based on the integrity of the person's need for assistance, taking into account the circumstances affecting his or her ability to cope and participation in social life, including:
 1) circumstances related to the operational capacity of the person;
 2) circumstances related to the physical and social environment of the person.

 (3) When taking into account the circumstances specified in subsection (2) of this section, the assistance necessary for reducing or eliminating the restrictions caused by the need for assistance of a disabled person within the meaning of subsection 2 (1) of the Social Benefits for Disabled Persons Act shall be ensured, including the organisation of necessary support or translation services.

§ 151.  Assessment of need for assistance of young persons

 (1) The local authority of a person’s residence entered in the population register may identify the need for assistance of a person specified in subsection (2) of this section on its own initiative.

 (2) A person who is 16-26 years of age who complies with all the following conditions may need assistance:
 1) who does not study;
 2) who does not work;
 3) who is not registered as unemployed;
 4) who has not been established to have no work ability or a loss of capacity of work of over 80 per cent;
 5) who does not receive employment support service;
 6) who is not active in entrepreneurship;
 7) who does not receive benefits for raising a child who is younger than one and a half years;
 8) who is not imprisoned or in custody pending trial;
 9) who is not engaged in alternative service or military service.

 (3) In order to identify the person specified in subsection (2) of this section by processing the information provided for in subsection (4), the local authority must submit an application pursuant to the procedure established in the statutes of the Social Services and Benefits Registry.

 (4) For the purpose of identifying persons specified in subsection (2) of this section, the following personal data of persons who are 16-26 years of age entered in the population register shall be processed in the Social Services and Benefits Registry on the basis of the application provided for in subsection (3) up to twice per calendar year:
 1) name and personal identification code;
 2) contact details;
 3) name, personal identification code and contact details of his or her legal representative as appropriate;
 4) data on acquisition of education;
 5) data on employment and registration as unemployed;
 6) data on lacking work ability;
 7) data on entrepreneurship;
 8) data on receipt of benefit for raising a child who is younger than one and a half years;
 9) data on imprisonment;
 10) data on alternative service or military service.

 (5) The processing of the data listed in subsection (4) of a person specified in subsection (2) of this section shall result in a composition of data containing the name, personal identification code, contact details, data on the level of education and employment of the person and the name and contact details of his or her legal representative as appropriate.

 (6) A local authority may process the composition of data specified in subsection (5) of this section for the purpose of identification of need for assistance and for the provision of assistance.

 (7) In order to determine the need for assistance and provide assistance, a local authority may contact the person specified in subsection (5) of this section. If the person is a minor, the local authority shall inform his or her legal representative of the contact at the same time.

 (8) If the person who is 16-26 years of age does not wish for his or her data to be processed, the processing of data shall be concluded upon receipt of an appropriate application from the said person. Upon first contact with a person who is 16-26 years of age, the local authority shall ask the person for consent to further process his or her data. If the person does not give his or her consent, the further processing of data will be stopped. In order to rule out any further data processing only the personal identification code of the person shall be stored in the Social Services and Benefits Registry until the person attains 27 years of age.
[RT I, 03.04.2018, 3 - entry into force 15.04.2018]

§ 16.  Fee for social services

 (1) A fee may be charged for the provision of social services. A local authority shall establish the conditions and amount of the fee charged for social services provided by the local authority. The charging of a fee shall be decided by the authority which pays for or provides the service.

 (2) The amount of the fee charged from a person depends on the extent and cost of the social service and the financial situation of the person receiving the service and his or her family.

 (3) The amount of the fee charged for social services shall not restrict the receipt of services.

Division 2 Social Services of Local Authorities  

Subdivision 1 Domestic Service  

§ 17.  Objective and content of domestic service

 (1) Domestic service is a social service organised by a local authority the objective of which is to ensure independent and safe coping of an adult in his or her home by maintaining and improving his or her quality of life.

 (2) Upon provision of the domestic service, assistance is provided to a person in activities which the person is unable to perform without personal assistance due to reasons relating to state of health, operational capacity or physical and social environment but which are essential for living at home, such as heating, cooking, cleaning the dwelling, washing clothes and buying food and household articles and running other errands outside the dwelling.

 (3) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the domestic service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 18.  Obligations of local authorities

 (1) The extent of the need for personal assistance shall be assessed and specified separately for each person. If during the period of providing the service the extent of the need for personal assistance changes due to the person's operational capacity or physical and social environment, a reassessment shall be carried out.

 (2) A local authority shall prepare in co-operation with the person receiving the service and the service provider an administrative act or an administrative contract for the provision of the service which shall, inter alia, set out the activities arising from the extent of the need for personal assistance which ensure independent coping of the person in his or her home.

§ 19.  Requirements for persons directly providing services

  The service shall not be provided directly by a person whose criminal record for an intentionally committed criminal offence may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service.

Subdivision 2 General Care Service Provided Outside Home  

§ 20.  Objective and content of general care service provided outside home

 (1) General care service provided outside the home of a person is a social service organised by a local authority the objective of which is to ensure a safe environment and coping of an adult who is temporarily or permanently unable to cope independently at home due to reasons relating to state of health, operational capacity or physical and social environment.

 (2) Upon provision of the service the service provider shall ensure care procedures and other activities and services determined in the care plan which support and ensure coping of the recipient of the service.

 (3) Upon provision of the service on a 24-hour basis the service provider shall also ensure accommodation and catering of the recipient of the service in addition to the activities specified in subsection (2) of this section.

 (4) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the general care provided outside home, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 21.  Care plan

 (1) A local authority shall prepare in co-operation with the person receiving the service and the service provider an administrative act or an administrative contract for the provision of the service which shall, inter alia, set out the activities arising from the extent of the need for personal assistance which ensure safety and coping of the person during the receipt of the care service.

 (2) The service provider shall prepare in co-operation with the recipient of the service or, if the recipient of the service is not responsive, the person financing the service a care plan for the person within 30 days from commencement of the provision of the service.

 (3) Upon preparation of a care plan, the need for health service shall also be assessed in addition to the need for care. An assessment concerning the need for health service shall be provided by a health care professional with an appropriate qualification.

 (4) A care plan shall include the objective of the provision of the care service, the activities for the achievement of the objective and the frequency thereof and the assessment of the service provider concerning the performance of the activities.

 (5) The service provider shall review the care plan at least once every half-year. If necessary, the service provider shall adjust the care plan as a result of the review.

§ 22.  Requirements for service providers

 (1) Service providers shall ensure the availability of staff whose qualifications and workload allow to perform activities and procedures in a manner determined in the care plan of persons receiving the care service.

 (2) Upon provision of the service on a 24-hour basis the availability of appropriate staff must be ensured for 24 hours a day if it is necessary for the performance of the activities and procedures determined in the care plan of persons receiving the care service.

 (3) The care service shall be provided directly by a care worker and assistant care worker. The care worker shall supervise the work of the assistant care worker.
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.01.2020]

 (4) A care worker providing the service directly shall comply with one of the following requirements for professional training:
 1) has completed a study programme of formal vocational education aimed at achieving the learning outcomes described in the professional standard of a care worker;
 2) has completed a study programme of in-service training aimed at achieving the learning outcomes described in the professional standard of a care worker;
 3) has been awarded the profession of a care worker on the basis of the Professions Act.
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.01.2020]

 (5) The service shall not be provided directly by a person whose criminal record for an intentionally committed criminal offence may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service.

Subdivision 3 Support Person Service  

§ 23.  Objective and content of support person service

 (1) Support person service is a social service organised by a local authority the objective of which is to support the ability to cope independently in situations where a person needs significant personal assistance in performing his or her obligations and exercising his or her rights due to social, financial, psychological or health problems. Personal assistance includes guidance, motivation and development of greater independence and responsibility of a person.

 (2) Upon provision of the support person service to a person raising a child an additional objective is to ensure that the child is cared for and raised in a safe and supportive environment. A person who is a person directly providing alternative care services for the purposes of this Act, is not deemed to be a person raising a child.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (3) The objective of provision of the support person service to a child is to support, in co-operation with the person raising the child, the development of the child, including performance of care procedures in the case of a disabled child, if necessary. The support person shall assist the child in activities which promote development, guide and motivate the child to cope in everyday life and help to communicate with family members and outside the home.

 (4) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the support person service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 24.  Obligations of local authorities

 (1) The extent of the need for personal assistance shall be assessed and specified separately for each person.

 (2) Upon submission of a request, a local authority shall assist the recipient of the service in choosing the person providing the service directly. Before determination of the person providing the service directly, the recipient of the service has the right to meet the person in order to assess their compatibility.

 (3) A local authority shall prepare in co-operation with the person receiving the service and the service provider an administrative act or an administrative contract for the provision of the service which shall set out the activities arising from the need for personal assistance.

§ 25.  Requirements for persons directly providing services

 (1) The person providing the service directly shall provide the service on the basis of the administrative act or the administrative contract for the provision of the service.

 (2) The service shall not be provided directly by a person:
 1) whose criminal record for an intentionally committed criminal offence may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service;
 2) who is an ascendant or descendant of the recipient of the service related in the first or second degree;
 3) who is permanently living in the same dwelling with the recipient of the service.

Subdivision 4 Curatorship of Adults  

§ 26.  Objective and content of curatorship of adults

 (1) Curatorship is established by a local authority for an adult who due to mental or physical disability needs assistance in the exercise of his or her rights and the performance of his or her obligations on the basis of an application of the person. The duties of a curator shall be determined upon establishment of the curatorship.

 (2) Curatorship is exercised by a person appointed by a local authority. Curatorship is established and a curator is appointed with the consent of the person under curatorship.

Subdivision 5 Personal Assistant Service  

§ 27.  Objective and content of personal assistant service

 (1) Personal assistant service is a social service organised by a local authority the objective of which is to increase the independent coping ability and participation in all areas of life of an adult who needs physical assistance due to a disability within the meaning of subsection 2 (1) of the Social Benefits for Disabled Persons Act and reduce the care burden of the legal curators of the person receiving the service.

 (2) Upon provision of the service, assistance is provided to the recipient of the service in activities for the performance of which the person needs physical assistance due to a disability. A personal assistant shall assist the person in his or her everyday life activities, such as moving about, eating, cooking, clothing, hygiene, housework and other activities in which the person needs guidance or personal assistance.

 (3) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the personal assistant service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 28.  Obligations of local authorities

 (1) The extent of the need for personal assistance shall be assessed and specified separately for each person. If during the period of providing the service the extent of the need for personal assistance changes due to the person's state of health or physical and social environment, a reassessment shall be carried out.

 (2) A local authority shall prepare in co-operation with the person receiving the service and the service provider an administrative act or an administrative contract for the provision of the service which shall, inter alia, set out the activities arising from the extent of the need for personal assistance and the general instructions of the recipient of the service.

 (3) A recipient of the service has the right to choose the person providing the service directly. Upon submission of a request, a local authority shall assist the recipient of the service in finding the person providing the service directly. Before determination of the person providing the service directly, the recipient of the service has the right to meet the person in order to assess their compatibility.

§ 29.  Requirements for persons directly providing services

 (1) A person providing the service directly shall provide the service on the basis of the administrative act or the administrative contract for the provision of the service and the instructions of the recipient of the service.

 (2) The service shall not be provided directly by a person:
 1) whose criminal record for an intentionally committed criminal offence may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service;
 2) who is an ascendant or descendant of the recipient of the service related in the first or second degree;
 3) who is permanently living in the same dwelling with the recipient of the service.

Subdivision 6 Shelter Service  

§ 30.  Objective and content of shelter service

 (1) Shelter service is a social service organised by a local authority the objective of which is to provide a place of temporary overnight stay to an adult who is unable to find a place of overnight stay. Beds, washing facilities and a safe environment shall be ensured at a place of temporary overnight stay.

 (2) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the shelter service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 31.  Obligations of local authorities

 (1) The organisation of the shelter service shall be ensured by the local authority where the person is staying at the time the need for the service arises.

 (2) The local authority may, by an administrative contract, authorise legal persons in private law or natural persons or agencies of other local authorities to decide on the provision of the shelter service.

§ 32.  Requirements for service providers

  A provider of shelter service shall establish internal rules and inform the person upon commencement of the provision of the service of the internal rules and the rights of the person and the restrictions during the receipt of the service in such a way that the person is able to understand these.

Subdivision 7 Safe House Service  

§ 33.  Objective and content of safe house service

 (1) Safe house service is a social service organised by a local authority the objective of which is to ensure temporary housing, a safe environment and basic assistance to the persons specified in subsection (2) of this section. Upon provision of basic assistance, the person shall be ensured crisis assistance, if necessary, which restores the person's mental balance and operational capacity in everyday life and informed of other possibilities to receive assistance. Based on the age and needs of the person, his or her care and development shall also be ensured.

 (2) A local authority shall ensure the availability of the service to the following persons during the period of time when it is necessary for ensuring safety and organising their future life:
 1) a child who needs assistance due to deficiencies in his or her care which endanger his or her life, health or development;
 2) an adult who needs a safe environment.

 (3) A person who brings a child or an adult to a provider of safe house service is required to provide the service provider with information necessary for the provision of the service which is known to the person.

 (4) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the safe house service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 34.  Obligations of service provider

  A service provider is required to inform:
 1) the local authority of its place of activity of the arrival of a child at the safe house not later than on the next working day, unless the child has been referred to the safe house by a decision of the local authority;
 2) the local authority of its place of activity and, if necessary, a regional victim support worker of the Social Insurance Board of the arrival of an adult at the safe house within five working days with his or her written consent.

§ 35.  Obligations of local authorities

 (1) Upon provision of the safe house service to a child, the local authority of the child's residence entered in the population register is required to provide information necessary for the provision of the service at the request of the service provider.

 (2) Upon provision of the safe house service to a child who is staying at the safe house without parents and who has not been referred to the safe house by a decision of the local authority, an official of the local authority of the child's residence entered in the population register engaged in social affairs is required, within five working days as of the arrival of the child in the safe house, to assess the well-being of the child and plan further activities necessary for ensuring the further well-being of the child.

§ 36.  Requirements for persons directly providing services

 (1) A person providing the service to a child directly shall comply with the following requirements:
 1) the person has not been deprived of the right of custody over a child in full and it has not been restricted;
 2) the person has not been removed from performance of the obligations of a guardian, caregiver or a foster parent;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 3) the person is not dependent on alcohol, narcotic drugs or psychotropic substances.

 (2) A person providing the service to a child directly shall comply with one of the following requirements:
 1) has acquired at least secondary education and state-recognised vocational or higher education in education, psychology or social work;
 2) has acquired at least secondary education and shall complete the in-service training for a person directly providing the safe house service to a child established on the basis of subsection (3) of this section within one year from commencing employment.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 19.04.2020]

 (3) The plan of the in-service training for a person directly providing the safe house service to a child, including the detailed scope, structure and content of the in-service training shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 19.04.2020]

§ 37.  Conditions for provision of safe house service

 (1) The service shall be provided to children and adults in separate premises, unless a child is staying at the safe house together with an adult family member.

 (2) [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (3) Upon provision of the safe house service to a child, the premises, furnishings, land and service shall comply with requirements for the provision of the service established on the basis of clause 8 (2) 9) of the Public Health Act.

 (4) An activity licence is required for the provision of the safe house service pursuant to clause 151 3) of this Act. A separate activity licence is granted for the provision of the service to children and adults.

Subdivision 8 Social Transport Service  

§ 38.  Objective and content of social transport service

 (1) Social transport service is a social service organised by a local authority the objective of which is to enable a person, who suffers from a disability within the meaning of subsection 2 (1) of the Social Benefits for Disabled Persons Act and whose disability hinders the use of a personal or public transport vehicle, to use a means of transport which corresponds to his or her needs in order to get to work or an educational institution or use public services.

 (2) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the social transport service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 39.  Requirements for service providers

  A service provider shall establish a safe operating procedure and ensure the availability thereof to persons using the service and persons providing the service directly.

§ 40.  Fee for social transport service

 (1) A fee may be charged for the social transport service provided as a regular service in an amount the person would spend on travelling the same distance by the least expensive existing means of transport if the person had no restrictions caused by the disability.

 (2) A fee may be charged for the social transport service provided as an occasional service or taxi service in an amount exceeding the amount specified in subsection (1) of this section.

Subdivision 9 Provision of Dwelling  

§ 41.  Objective and content of provision of dwelling

 (1) Provision of dwelling is a social service organised by a local authority the objective of which is to ensure the possibility to use a dwelling to a person who due to socio-economic situation is unable to provide a dwelling which corresponds to the needs of the person and his or her family.

 (2) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the provision of dwelling, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 42.  Provision of dwelling to disabled persons

 (1) Persons who have difficulties moving about, caring for themselves or communicating in a dwelling as a result of a disability within the meaning of subsection 2 (1) of the Social Benefits for Disabled Persons Act shall be assisted by a local authority in adapting their dwelling or in obtaining a more suitable dwelling.

 (2) Ensuring the possibility to use a dwelling shall be based on the principle that the disabled person would be able to live at home for as long as possible.

§ 43.  Requirements for provided dwellings

 (1) A dwelling granted in the use of a person shall comply with the following:
 1) the requirements for dwellings established on the basis of subsection 11 (4) of the Building Code, except for socially justified standards for dwellings;
 2) the justified needs of the person and his or her family, and the size of the family.

 (2) A local authority may offer the possibility to use the same dwelling only to persons who wish to live in the same dwelling.

Subdivision 10 Debt Counselling Service  

§ 44.  Objective and content of debt counselling service

 (1) Debt counselling service is a social service organised by a local authority the objective of which is to assist a person in identifying his or her financial situation, conducting negotiations with creditors and satisfying claims, avoid the creation of new debts through enhancing the ability to cope and resolve other problems related to debt.

 (2) A situation in which a claim has been submitted to a person to perform a financial obligation arising from a relationship under the law of obligations or the law which has fallen due but which the person is unable to perform independently is deemed to be a debt for the purposes of the debt counselling service.

 (3) Debt counselling service includes counselling and guidance of a person and prevention of further debts.

 (4) In the case of a person with restricted active legal capacity, the service is provided to his or her legal representative on the basis of an application of the legal representative.

 (5) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the debt counselling service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 45.  Requirements for persons directly providing services

 (1) A person providing the service directly shall comply with one of the following requirements for professional training:
 1) the person has been awarded the profession of a debt counsellor on the basis of the Professions Act;
 2) the person has acquired state-recognised higher education and completed in-service training of a debt counsellor.

 (2) The plan of the in-service training of a debt counsellor, including the detailed scope, structure and content of the in-service training shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

Subdivision 11 Childcare Service  
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

§ 451.  Objective and content of childcare service

 (1) The objective of childcare service is to support the ability of a person raising a child to cope or work or to reduce the care burden arising from the special needs of the child.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (2) If the service specified in subsection (1) of this section is provided regardless of whether or not the service is wholly or partially financed from the state or local authority budget, the requirements provided for in §§ 453 and 454 of this Act apply to the service.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

§ 452.  Obligations of local authorities

 (1) A local authority shall provide the opportunity to receive childcare service on the basis of subsection 10 (1) of the Preschool Child Care Institutions Act.

 (2) In the case of children with a severe or profound disability, a local authority shall assess the need for childcare service separately for each child.

 (3) Upon submission of a request, a local authority shall advise the recipient of the service in choosing the provider of childcare service.

 (4) A local authority shall prepare in co-operation with the person receiving the service and the service provider an administrative act or an administrative contract for the provision of the service which shall set out the activities arising from the need for childcare service and the essential conditions concerning the provision of the service which are at least the time and place of provision of the service.

 (5) A local authority may, by administrative contract, authorise legal persons in private law, sole proprietors or agencies of other local authorities to provide childcare service.

 (6) In the case of a child specified in subsection (2) of this section, provision of the service is ensured until the term provided for in subsection 156 (33) of this Act.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

§ 453.  Requirements for childcare service

 (1) Upon provision of the service the service provider shall guarantee the care, development and safety of the child.

 (2) A person directly providing the service (hereinafter childcarer) may care for:
 1) up to five children at a time in the dwelling of the child receiving the childcare service, including the childcarer’s own persons who need care at the same time;
 2) up to ten children at a time outside the dwelling of the child receiving the childcare service, including the childcarer’s own persons who need care at the same time.

 (3) If the childcare service is provided for more than five children at a time, each child with a severe or profound disability, a child under three years of age and the childcarer’s own person with a severe or profound disability and child under three years of age who need care at the same time shall be deemed as two children.

 (4) If the childcare service is provided in a dwelling other than the dwelling of the child receiving the childcare service, a person living in the same dwelling shall:
 1) comply with the requirements provided for in clauses 4513 (1) 4)-7) of this Act;
[RT I, 03.04.2018, 3 - entry into force 15.04.2018]
 2) undergo regular medical examination for communicable diseases, including chest radiography in every two years, and hold a health certificate issued by the family physician concerning the undergone medical examination for communicable diseases.

 (5) If the childcare service is provided outside the dwelling of the child receiving the childcare service, the following shall be complied with:
 1) the premises shall comply with the health protection requirements for the childcare service established on the basis of the Public Health Act;
 2) the premises and the evacuation routes of the premises shall comply with the requirements established on the basis of subsection 11 (4) of the Building Code.

 (6) Upon provision of the childcare service in the case specified in subsection 451 (2) of this Act, the service provider shall hold an activity licence pursuant to clause 151 1) of this Act.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

§ 454.  Requirements for persons directly providing services

 (1) A childcarer shall:
 1) have active legal capacity;
 2) have physical and mental health required for the provision of the childcare service;
 1) comply with the requirements provided for in clauses 4513 (1) 3)-7) of this Act;
[RT I, 03.04.2018, 3 - entry into force 15.04.2018]

 (2) In order to act as a childcarer, a person shall have:
 1) the profession of a childcarer awarded on the basis of the Professions Act or
 2) acquired at least secondary or vocational education, work experience with children and suitable personal characteristics which shall be assessed by the employer;
 3) undergone at least a 16-hour first aid training during the preceding 36 months.

 (3) Persons who have acquired foreign professional qualifications may also act as childcarers if their professional qualifications have been recognised in accordance with the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. The competent authority provided for in subsection 7 (2) of the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act is the Ministry of Social Affairs.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

Subdivision 12 Alternative Care Service  
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 455.  Objective and content of alternative care service

 (1) Alternative care service is a social service organised by a local authority, the objective of which is to ensure the long- or short-term well-being and rights of a child, ensure family-like living conditions to a child for the satisfaction of the basic needs of the child, to create a secure physical and social environment promoting his or her development and to prepare the child for coping in accordance with his or her abilities as an adult.

 (2) A foster family, family house and a substitute home are providers of alternative care service (hereinafter in this Subdivision service provider). A person directly providing alternative care services is a foster parent, family parent and an educator (hereinafter in this Subdivision jointly person directly raising a child).

 (3) Alternative care service shall be provided:
 1) as a long-term 24-hour service in the cases specified in subsection 459 (1) of this Act;
 2) short-term continuously for up to 90 days under the consent of a parent with right of custody or a guardian who is a natural person;
 3) short-term periodically under the consent of a parent with right of custody or a guardian who is a natural person.

 (4) Safe house service, alternative care service in cases specified in clause (3) 1) of this section and alternative care service specified in clauses (3) 2) and 3) of this section shall be provided in separate premises.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 456.  Provision of alternative care service in foster family

 (1) The provision of alternative care service in a foster family is the care for a child in a suitable family of which he or she is not a member.

 (2) There can be up to four persons under curatorship in a foster family at one time, including the caregiver's own children who are 14 years of age or younger and other persons who need care.

 (3) A foster family can include more than four persons under curatorship if:
 1) the children are from the same family or other circumstances exist where it is necessary to ensure that the children are raised together;
 2) it serves the interests of the children receiving alternative care;
 3) the legal representatives of the children placed or to be placed in the family have given their permission for it;
 4) it is approved by the Social Insurance Board.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 19.04.2020]

 (4) A person who wishes to become a foster family shall submit an application to the Social Insurance Board that shall perform activities related to suitability assessment and preparations.

 (5) The list of documents to be collected and data to be submitted by the Social Insurance Board for assessing the suitability of the foster family and the activities for assessing the suitability of the foster family shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 457.  Provision of alternative care service in family house

 (1) The provision of alternative care service in a family house is the provision of the service in a family with up to three family parents that also has up to six children at the same time.

 (11) Alternative care at a family house may be received by more than six children if:
 1) the children are from the same family or other circumstances exist where it is necessary to ensure that the children are raised together;
 2) it serves the interests of the children receiving alternative care;
 3) the legal representatives of the children placed or to be placed in the family have given their permission for it;
 4) it is approved by the Social Insurance Board.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 19.04.2020]

 (2) The provision of alternative care service in a family house requires the presence of a family parent and, as appropriate for ensuring the well-being of children, an assistant compliant with the requirements provided for in subsection 4513 (1) of this Act.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 458.  Provision of alternative care service in substitute home

 (1) The provision of alternative care service in a substitute home is the provision of the service in a family with educators that also has up to six children at the same time.

 (11) Alternative care at a substitute home may be received by more than six children if:
 1) the children are from the same family or other circumstances exist where it is necessary to ensure that the children are raised together;
 2) it serves the interests of the children receiving alternative care;
 3) the legal representatives of the children placed or to be placed in the family have given their permission for it;
 4) it is approved by the Social Insurance Board.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 19.04.2020]

 (2) If the children of the substitute home family are present in the substitute home, it is compulsory for there to be at least one educator present for each family on a 24-hour basis and, as appropriate for ensuring the well-being of children, an assistant compliant with the requirements provided for in subsection 4513 (1) of this Act.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 459.  Obligations of local authorities

 (1) A local authority shall ensure alternative care service for children until he or she reaches 18 years of age if:
 1) the parent of the child is deceased;
 2) a guardian has been appointed to the parent of the child due to restricted active legal capacity;
 3) the right of custody of the child's parent has been suspended, restricted or the parent has been deprived of it;
 4) the child is separated from his or her parent.

 (2) If the child specified in subsection (1) of this section has commenced acquisition of education before attaining 18 years of age and continues the acquisition of education in daytime or, for medical reasons, in another form of study at a basic school, upper secondary school or a formal vocational education, the local authority shall ensure alternative care service for the child:
 1) in the event of acquisition of education until the start of the following academic year, but not more than until the start of the following academic year the year that the child attained 19 years of age;
 2) until the interruption of studies, but not more than until the child attains 19 years of age, or
 3) until the start of the following academic year if the child attains 19 years of age.

 (3) A local authority may ensure alternative care service to a child in need of assistance whose parent with right of custody or guardian who is a natural person has given their consent that alternative care service shall be provided for up to 90 days or periodically.
 4) In organising alternative care service the local authority shall:
 1) assess the need to provide alternative care service based on the well-being of the child;
 2) make the decision to place a child into a foster family or in exceptional cases, considering the essential interests of the child, also in a family house or a substitute home;
 3) cover the costs related to the maintenance of a child and pay the service provider for the service;
 4) visit a child receiving alternative care at least twice a year to ensure the rights of the child and to assess the well-being of the child;
 5) gather and maintain the documents of a child receiving alternative care and transfer to the service provider the documents of a child referred to receive care that are necessary for the provision of alternative care service;
 6) ensure the preservation of the child's connections with his or her parents and former community and establish conditions for the child to return there.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 4510.  Provision of alternative care service

 (1) An activity licence is required for the provision of alternative care service, except for the provision of alternative care service in a foster family, pursuant to clause 151 2) of this Act.

 (2) If alternative care service is provided in a foster family, the service may be provided by a natural person whom the Social Insurance Board has entered into the register created under subsection 141 (1) of this Act.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 4511.  Funding of alternative care service

 (1) Alternative care service shall be financed from the budget of the local authority performing the duties of the guardian of the child receiving the service or in the absence thereof, from the budget of the local authority of the child's residence entered in the population register, and the income of the child receiving alternative care.

 (2) The maintenance of a child and additional needs arising from special needs are also financed from the income prescribed to the child from the state budget for monthly maintenance and for the partial compensation of additional costs related to a disability.

 (3) The average monthly sum that should be spent to cover the personal expenses of a child 240 euros and no less than 2880 euros per year.

 (4) A foster parent caring for at least four children shall receive an allowance in the minimal amount of the minimum wage established under subsection 29 (5) of the Employment Contracts Act. Upon caring for one child, a foster parent shall receive an allowance in the minimal amount of one quarter of the said minimum wage.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 4512.  Obligations of service provider

 (1) A service provider shall ensure:
 1) the care, education, development and safety of a child receiving alternative care;
 2) the collection of the information and required documents concerning a child receiving alternative care;
 3) that the family parent and educator with whom the service provider has a contractual relationship complies with the requirements provided for in subsection 4513 (1) of this Act;
 4) the preparation and submission of statistical reports about alternative care service pursuant to the procedure established under subsection 11 (4) of this Act;
 5) in the event of termination of alternative care service, the transfer of documents that are in its possession to the local authority performing the duties of a guardian, concerning a child who received alternative care;
 6) the compliance of premises used as the dwellings of a foster family with the requirements established for dwellings under subsection 11 (4) of the Building Code;
 7) the compliance of the premises, furnishings, land and service, including catering, with requirements for the provision of the service established on the basis of clause 8 (2) 81) of the Public Health Act upon the provision of alternative care service in a substitute home or a service in a family house.

 (2) As appropriate, the service provider in cooperation with the local authority that placed the children to receive the service, must limit the maximum permitted number of children in the family as provided for in subsections 456 (2), 457 (1) and 458 (1) of this Act to ensure the well-being of the children.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 4513.  Requirements for persons and their family members directly raising child

 (1) A person directly raising a child shall comply with the following minimum requirements:
 1) the person is with active legal capacity, copes independently and resides permanently in Estonia;
 2) the person is an adult, except a family parent who must be at least 25 years of age;
 3) the person has the necessary personal characteristics to raise a child;
 4) the person has not been deprived of the right of custody and it has not been restricted on the grounds provided for in the Family Law Act;
 5) the person has not been removed from performance of the obligations of a guardian;
 6) the person complies with the requirements provided for in § 20 of the Child Protection Act;
 7) the person is not dependent on alcohol and narcotic drugs or psychotropic substances;
 8) the person has experience in working with children, except foster parents;
 9) the person has acquired at least secondary education;
 10) the person shall submit a health certificate concerning the passing of a medical examination for communicable diseases according to clause 13 (1) 3) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act and shall thereafter regularly pass a medical examination according to subsection 13 (6) of the Communicable Diseases Prevention and Control;
 11) a foster parent must have undergone the in-service training established under subsection (5) of this section;
 12) a family parent, a substitute home educator and an assistant of a parent or a substitute home educator must have undergone the in-service training established under subsection (5) of this section or are required to undertake to undergo the said training within one year of employment.

 (2) If alternative care service is provided in the dwellings of a person directly raising a child, the adults with whom the person directly raising a child has common dwellings with are required to submit a health certificate concerning the passing of a medical examination for communicable diseases according to clause 13 (1) 3) of the Communicable Diseases Prevention and Control Act and thereafter regularly pass a medical examination according to subsection 13 (6) of the Communicable Diseases Prevention and Control.

 (3) If alternative care service is provided in the dwellings of the person directly raising a child, the adults using the same dwellings must comply with the requirements provided for in clauses (1) 4)-7) of this section. The person directly raising the child and adults living with them in the same dwellings shall confirm their compliance with the requirements by signature.

 (4) Persons who have acquired foreign professional qualifications may be employed as persons directly raising a child if their professional qualifications have been recognised in accordance with the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. The competent authority provided for in subsection 7 (2) of the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act is the Ministry of Social Affairs.

 (5) The specific conditions and procedure for the in-service training of a person directly raising a child when providing alternative care service shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 4514.  Family parent contract

 (1) If alternative care service is provided in a family house, the family house shall enter into a family parent contract with the parent of the family house.

 (2) If alternative care service is provided by two to three family parents in a family home, a family parent contract shall contain at least the following:
 1) the place for the provision of the service;
 2) the minimum duration of the provision of the service, which shall generally not be shorter than ten twenty-four hour periods in a calendar month, and the duration of continuous provision of the service, which shall not be shorter than five twenty-four hour periods;
 3) the maximum duration of the provision of the service, which shall generally not be longer than 20 twenty-four hour periods in a calendar month and an exception, which the parties may agree on to the maximum extent of five twenty-four hour periods;
 4) the right to holiday pursuant to the procedure provided for in the Employment Contracts Act;
 5) the term for advance notice upon extraordinary cancellation of the contract, which is at least 30 calendar days;
 6) organisation of provision of the service which includes primarily the beginning and end of provision of the service;
 7) procedure for payment of monthly fee.

 (3) If the service is provided by one family parent, the family parent contract shall contain:
 1) the provisions provided for in clauses (2) 1) and 5)-7) of this section;
 2) the right of a family parent to use the assistance of a third person who complies with the requirements established in subsection 4513 (1) of this Act upon provision of alternative care service on 42 calendar days a year.

 (4) If the other party to the contract gives notice of cancellation of the contract after the expiry of the term for advance notice provided for in clause (2) 5) of this section, the family parent shall have the right to receive compensation to the extent which he or she would have been entitled to had the term for advance notice been complied with.

 (5) The requirements arising from the Occupational Health and Safety Act shall apply to the provision of the service on the basis of a family parent contract.

 (6) The provisions of the Law of Obligations Act regarding an authorisation agreement shall apply to other terms and conditions of a family parent contract.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

Subdivision 13 Continued Care Service  
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 4515.  Objective and content of continued care service

 (1) Continued care service is a social service organised by a local authority the objective of which is to support the ability of a person leaving alternative care and guardianship to cope independently and continue studies.

 (2) Continued care service shall be provided based on a case plan on the basis of which the local authority shall ensure housing and needs-based support services and benefits.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 4516.  Obligations of local authorities

 (1) A local authority shall ensure continued care service for an adult receiving alternative care on the basis of subsection 459 (1) of this Act, who continues attaining a formal vocational education, a professional higher education, in Bachelor's study or Master's study or integrated Bachelor's and Master's studies at a university in the following academic year after acquisition of basic, secondary, vocational or higher education:
 1) until the end of the initial standard period of study established by the corresponding curriculum, but not more than until the person attains 25 years of age;
 2) until the interruption of studies, but not more than until the person attains 25 years of age, or
 3) until the person attains 25 years of age.

 (2) A local authority may ensure continued care service for a person:
 1) who is up to 21 years of age and not studying and received alternative care or was under guardianship until becoming an adult;
 2) who is up to 25 years of age and studying and was under guardianship until becoming an adult and continued attaining a formal vocational education, a professional higher education, in Bachelor's study or Master's study or integrated Bachelor's and Master's studies at a university in the following academic year after acquisition of basic, secondary, vocational or higher education.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 4517.  Funding of continued care service

 (1) Continued care service shall be financed from the budget of the local authority of the residence entered in the population register of the person receiving the service and from the income of the person receiving continued care.

 (2) The provisions provided for in subsection 4511 (3) of this Act shall provide the basis for covering the personal expenses of a person.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

Chapter 3 Assistance Organised by State  

Division 1 Assumption by State of Obligation to Pay Fee upon Purchase or Lease of Technical Aid  

Subdivision 1 Right to Apply for Assumption by State of Obligation to Pay Fee upon Purchasing or Leasing Technical Aid  

§ 46.  Assumption by state of obligation to pay fee upon purchase or lease of technical aid

  Upon purchasing or leasing a technical aid entered in the list of technical aids, the state shall assume from the entitled person the obligation to pay the fee (hereinafter assumption of obligation to pay fee) provided that:
 1) the entitled person and the seller or lessor of the technical aid agree on the sale or lease of the technical aid on conditions which as a minimum comply with the requirements provided for in this Division;
 2) the seller or lessor of the technical aid and the state have entered into a contract specified in § 54 of this Act.

§ 47.  Entitled persons

 (1) The following persons have the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee:
 1) minors;
 2) persons of working age as of the age of 18 who have a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act or who have been established to have partial or no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act;
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]
 3) persons who have attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act.

 (2) In addition to the persons specified in subsection (1) of this section, the following persons have also the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee:
 1) persons for the purchase of breast prosthesis;
 2) persons whose decrease of auditory ability has been established to be 30 decibels and more, for the purchase of hearing aids and sound transmission systems;
 3) persons for the purchase of eye sphere implants;
 4) adults with a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act, for the purchase of self-care and protective technical aids.

 (3) Persons who are imprisoned or in custody pending trial shall not have the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee, except in the case of a personal technical aid.
[RT I, 27.11.2018, 2 - entry into force 01.01.2019]

 (31) Persons who receive general care service provided outside the home of a person on a 24-hour basis, receive community living service if the community living service is provided for more than ten persons with special needs, or receive 24-hour special care service shall not have the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee for a technical aid that is directly related to the provision of care service or to the building used for the provision of service.
[RT I, 27.11.2018, 2 - entry into force 01.01.2019]

 (32) Persons who receive 24-hour special care service financed from the state budget shall not have the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee for technical aids specified in subsection (31) of this section as well as for incontinence products and skin protection and skin cleaning products the expenses of which shall be covered by the state budget funds within the service cost.
[RT I, 27.11.2018, 2 - entry into force 01.01.2019]

 (33) For the purposes of subsection (31) of this section, a technical aid that is directly related to the provision of care service or to the building used for the provision of service:
 1) primarily facilitates the work of the caregiver and not the persons' individual ability to manage;
 2) is related to the security of the building used for the provision of service or to the granting of access to such a building;
 3) is necessary for persons receiving care service for hygiene procedures, except for non-reusable technical aids;
 4) is prescribed for the provision of safe and health-promoting service in a regulation established on the basis of the Public Health Act, and a technical aid which replaces the product or device prescribed for the provision of service and better corresponds to the needs of the person receiving care service;
 5) can be attached to the building or the furniture and facilitates mobility in the building.
[RT I, 27.11.2018, 2 - entry into force 01.01.2019]

 (34) The list of technical aids which comply with the terms and conditions specified in subsection (33) of this section shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 27.11.2018, 2 - entry into force 01.01.2019]

 (4) [Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (5) The minister responsible for the area shall establish by a regulation the identifiers of the need for a technical aid depending on the complexity of the technical aid.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (6) If a technical aid is in the use of a person specified in subsection (1) or (2) of this section for which the obligation to pay the fee has been assumed, the person has the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee for a new technical aid with the same name after the end of the service life of the technical aid in the use of the person.

 (7) The Social Insurance Board may, as an exception, decide on the assumption of the obligation to pay the fee prior to the end of the service life of the technical aid in the use of a person if:
 1) it is impossible to use the technical aid until the end of its service life due to its wear;
 2) the technical aid is destroyed due to reasons independent of the person;
 3) the person needs the technical aid in a quantity which exceeds the limit or
 4) the person needs the technical aid in other justified cases.

 (8) The specific conditions, cases and procedure for the assumption of the obligation to pay the fee for the technical aid in the use of a person prior to the end of the service life shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (9) Upon application for the assumption of the obligation to pay the fee for a technical aid the name of which has not been entered in the list of technical aids but which is defined to the accuracy of the category included in the list, the Social Insurance Board shall involve an expert in the procedure.

Subdivision 2 List of Technical Aids and Limits for Assumption of Obligation to Pay Fee  

§ 48.  List of technical aids

 (1) For the purposes of this Act, a technical aid is a product or device which allows to prevent the aggravation of an occurred or congenital damage or disability, compensate for functional impairment caused by the damage or disability, improve or maintain physical and social independence, operational capacity and work ability.

 (2) The list of technical aids which shall include the information specified in subsection (3) of this section shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The following shall be included in the list of technical aids:
 1) name of the category of technical aids;
 2) ISO code of the technical aid;
 3) the name of the technical aid;
 4) the service life of the technical aid depending on the level of wear;
 5) a notation with regard to whether the technical aid is sold;
 6) a notation with regard to whether the technical aid is leased;
 7) in the case of leased technical aids the minimum frequency of maintenance;
 8) quantitative limit by years or months;
 9) a notation with regard to whether the technical aid is personal;
 91) a notation with regard to whether the technical aid is directly related to the provision of care service or to the building used for the provision of service;
[RT I, 27.11.2018, 2 - entry into force 01.01.2019]
 10) the limit for an obligation to pay the fee assumed from an entitled person;
 11) the maximum price of the technical aid;
 12) in the list of urine-absorbing aids the size and absorption capacity of the product;
 13) the identifier of the need for the technical aid;
 14) a description specifying the functional impairment or health problem for which the technical aid is suitable;
 15) specification of the ISO code of the technical aid or specification of the category of the technical aid.

 (4) For the purposes of this Act, a category of technical aids includes technical aids with similar function and intended purpose in the list of technical aids.

 (5) For the purposes of this Act, the name of a technical aid includes technical aids with the same function and intended purpose.

 (6) For the purposes of this Act, the service life of a technical aid is the time period established for the technical aid at the end of which the technical aid is deemed to have lost its useful value. In the case of leasing a technical aid, the service life of the technical aid shall also constitute as the leasing period upon assumption of the obligation to pay the fee. The state shall not assume the obligation to pay the fee for a technical aid the service life of which has ended.

 (7) Upon purchasing a technical aid for which quantitative limit has been established per month for the purposes of this Act, the service life shall be deemed to be the period at the end of which the assumption of the obligation to pay the fee terminates.

§ 49.  Amendment of list of technical aids

  The following criteria shall be taken into account upon entry of a technical aid in the list of technical aids or deletion of a technical aid from the list of technical aids:
 1) medically justified reason for the use of the technical aid and existence of alternative technical aids;
 2) conformity with the financial resources allocated from the state budget for the cost of purchasing and leasing technical aids;
 3) the cost-effectiveness of the technical aid.

§ 50.  Maximum price, limit and own contribution

 (1) Maximum price is the maximum retail price which constitutes as the basis for the assumption of the obligation to pay the fee for a technical aid with the same function and intended purpose entered in the list of technical aids.

 (2) Upon sale the calculation of the maximum price shall be based on the selling price of the technical aid which was bought the most in the previous year. Formation of maximum prices shall be based on the principle that one-third of the technical aids for sale would be more expensive than the maximum price and two-thirds of the technical aids for sale would be of equivalent price or less expensive.

 (3) Upon lease the calculation of the maximum price shall be based on the formation of the maximum price upon sale specified in subsection (2) of this section. Formation of maximum prices upon lease shall also be based on the service live, frequency of maintenance during service life and costs of maintenance and repair of the technical aid established in the list of technical aids.

 (4) Revaluation of maximum prices shall be based on the following:
 1) sales data of the previous period;
 2) market price lists for sale, lease and maintenance;
 3) own contribution of the user of the technical aid.

 (5) Information on the maximum prices in force shall be available to the user of a technical aid upon submission of an application.

 (6) Limit is a percentage of the obligation to pay the fee assumed from an entitled person which is calculated on the basis of the retail price of the technical aid or the maximum price of the technical aid if the retail price exceeds the maximum price.

 (7) Limits shall be established on the basis of the following criteria:
 1) probability of aggravation of disability or need for assistance;
 2) relief of difficulties in coping caused by a disability or need for assistance, and other humane considerations;
 3) conformity with the financial resources allocated for technical aids.

 (8) The following exceptions shall apply in respect of the limits established in the list of technical aids:
 1) the limit of 50 per cent in the case of a person of up to 18 years of age on the basis of a certificate of a medical specialist providing specialised medical care;
 2) the limit of 90 per cent in the case of a person of up to 18 years of age who has been established to have a disability within the meaning of the Social Benefits for Disabled Persons Act or whose decrease of auditory ability is 30 decibels and more;
 3) the limit of 90 per cent in the case of a person of up to 26 years of age who is enrolled in a basic school, upper secondary school, vocational educational institution, institution of professional higher education or university and who complies with the provisions of clause 47 (1) 2) of this Act or clause (2) 4) of the same section;
 4) the limit pursuant to the list established in subsection 48 (2) of this Act in the case of a person of 16-17 years of age who has been established to have partial or no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (9) Own contribution of a person is the difference between the cost of the technical aid and the amount of the state participation, but not less than 7 euros. At the request of a person, the Social Insurance Board may, as an exception, reduce the own contribution for the technical aid to five per cent of the total cost of the technical aid if:
 1) the person is unable to pay own contribution due to his or her financial situation;
 2) the person incurs additional significant expenses due to acquisition of the technical aid;
 3) the person is unable to pay own contribution in full in other justified cases.

 (10) The specific conditions, cases and procedure for reducing own contribution for technical aids shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (11) The provisions of subsection (9) of this section shall not apply in respect of products for skin protection and skin cleaning, urine diverters, urine collectors and assistive products for absorbing urine and upon lease of technical aids.

Subdivision 3 Application for and Deciding on Assumption of Obligation to Pay Fee and Waiting List for Technical Aid  

§ 51.  Application for assumption of obligation to pay fee

 (1) In order to apply for the assumption of the obligation to pay the fee, a person specified in clause 47 (1) 2) and clauses 47 (2) 1)-3) of this Act shall submit an application to the Social Insurance Board. In the case of applying for the first time or applying for the exceptions specified in subsection 47 (7) and subsection 50 (9) of this Act, all the persons specified in subsections 47 (1) and (2) of this Act shall submit an application.

 (2) The list of information included in the application specified in subsection (1) of this section and the documents to be appended thereto shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) Upon deciding on the assumption of the obligation to pay the fee for a technical aid, the Social Insurance Board has the right to obtain from the Estonian Unemployment Insurance Fund information on whether the person specified in clause 47 (1) 2) of this Act has been provided special aids and equipment. If a person applies for the assumption of the obligation to pay the fee as an exception, the Social Insurance Board has the right to make inquiries and receive data from other state or local government databases.

 (4) In the case a person specified in subsections 47 (1) and (2) of this Act contacts a seller or lessor of a technical aid together with the documents required for the purchase or lease of the technical aid, it shall be deemed to be equal to the submission of an application for the assumption of the obligation to pay the fee, except in the case specified in the second sentence of subsection (1) of this section.

§ 52.  Deciding on assumption of obligation to pay fee

 (1) The Social Insurance Board shall decide on the assumption of the obligation to pay the fee within 30 calendar days from the submission of an application and required documents.

 (2) In the cases specified in subsection 51 (4) of this Act, the state shall assume the obligation to pay the fee after the completion of the electronic technical aid card by the seller or lessor of the technical aid.
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.01.2018]

 (3) The composition of data on electronic technical aid cards shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 53.  Waiting list for technical aid

 (1) If there are no sufficient funds in the state budget, the Social Insurance Board shall enter an entitled person in the waiting list for the assumption of the obligation to pay the fee.

 (2) The Social Insurance Board shall notify the person when his or her turn arrives. Priority shall be given to persons specified in clauses 47 (1) 1) and 2) of this Act.

 (3) An entitled person shall lose the right to the assumption of the obligation to pay the fee if the person does not contact a seller or lessor of the technical aid for entry into a contract for the purchase or lease of the technical aid within 60 calendar days from the delivery of the decision specified in § 52 of this Act or the notice specified in subsection (2) of this section.

 (4) The provisions of subsection (3) of this section shall not apply to the sale of technical aids for which a quantitative limit per month has been established.

 (5) The Social Insurance Board has the right to distribute the state budget funds differently by ISO codes of technical aids.

Subdivision 4 Contract for Assumption of Obligation to Pay Fee  

§ 54.  Contract for assumption of obligation to pay fee

 (1) A contract for the assumption of obligation to pay the fee is an agreement by which the Social Insurance Board and the seller or lessor of a technical aid agree on the procedure under which the Social Insurance Board assumes from the entitled person the obligation to pay the fee.

 (2) The Social Insurance Board shall enter into a contract with the seller or lessor of a technical aid who complies with the requirements provided for in § 55 of this Act.

 (3) The Social Insurance Board shall verify the absence of tax arrears before entry into a contract. If it becomes evident that the seller or lessor of the technical aid has tax arrears, the Social Insurance Board may refuse to enter into the contract.

 (4) The Social Insurance Board shall enter into a contract for a term of up to three years, but not for less than one year.

Subdivision 5 Requirements upon Sale or Lease of Technical Aid  

§ 55.  Requirements for seller or lessor of technical aid

 (1) A seller or lessor of a technical aid who wishes to enter into a contract specified in § 54 of this Act or who has a contract in force with the Social Insurance Board pursuant to § 54 of this Act and who sells or leases technical aids for which the obligation to pay is assumed by the state shall:
 1) ensure the presence of employees who comply with the requirements provided for in subsection (2) of this section in every sales facility of the undertaking;
 2) ensure the capability necessary for the maintenance of all technical aids sold and leased in compliance with the requirements;
 3) ensure upon delivery of the technical aid training of the entitled person in the use of the technical aid at least to the extent established in subsection (3) of this section;
 4) ensure that the place for the provision of the service complies with fire safety and health protection requirements;
 5) ensure access to the place for the provision of the service in compliance with the requirements established on the basis of subsection 11 (4) of the Building Code;
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.01.2018]
 6) [repealed - RT I, 13.03.2019, 2 - entry into force 15.03.2019]
 7) ensure accessibility of the information concerning the prices and maximum prices of technical aids sold and leased;
 8) forward information to the Social Insurance Board concerning the technical aids sold and leased;
 9) have established an internal procedure for the submission of complaints.

 (2) The seller or lessor of a technical aid shall ensure the presence of at least one specialist at every sales facility of the undertaking who has been awarded the profession of an assistive technology specialist on the basis of the Professions Act or the presence of a specialist specified in the regulation established under subsection (21) of this section with an appropriate qualification of professional training to sell or lease the technical aid.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2020]

 (21) A list of specialists who have not been awarded the profession of an assistive technology specialist, but who have a suitable qualification and the necessary professional training to sell or lease a technical aid shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2020]

 (3) The specific procedure for and scope of the training in the use of a technical aid shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) A seller or lessor of a technical aid shall ensure during the term of the contract specified in § 54 of this Act that the Medical Devices and Appliances Database established on the basis of § 29 of the Medical Devices Act shall contain the following information concerning the technical aids provided by the seller or lessor:
 1) retail prices and leasing prices;
 2) the contact details of the place for the provision of the service;
 3) descriptions of technical aids.

 (5) A person whose obligation to pay the fee was assumed by the state and who is the user of the technical aid at the end of the service life has a preferential right to purchase or continue leasing the technical aid.

 (6) After the end of the service life of a technical aid, the seller or lessor of the technical aid shall ensure that the technical aid can be returned free of charge.

Division 2 Assumption of Obligation to Pay Fee for Social Rehabilitation Service  

Subdivision 1 Right to Apply for Assumption of Obligation to Pay Fee for Social Rehabilitation Service  

§ 56.  Assumption of obligation to pay fee for social rehabilitation service

 (1) The state shall assume from an entitled person the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service, provided that:
 1) the entitled person and the provider of social rehabilitation service agree on the provision of the social rehabilitation service which complies with the requirements provided for in this Division;
 2) the provider of he social rehabilitation service and the state have entered into a contract specified in § 65 of this Act.

 (2) The state shall assume the obligation to pay the fee on the basis of a decision specified in § 63 of this Act for up to two years.

 (3) The social rehabilitation service is a set of rehabilitation services provided on the basis of an activity plan, rehabilitation plan or rehabilitation programme prepared upon identification of the need for the service or for the purposes specified in subsection 62 (2) of this Act.

§ 57.  List of rehabilitation services

  The list and prices of services provided under the social rehabilitation service for which the state assumes the obligation to pay the fee shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 58.  Amount of fee for social rehabilitation service assumed

  The maximum amount of the fee for the social rehabilitation service which is assumed per year and the procedure for the calculation of the fee shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 59.  Entitled persons

 (1) The following persons have the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee:
 1) persons of up to 16 years of age with a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act;
 2) children who have been identified as being in need of assistance on the basis of § 28 of the Child Protection Act and in need of a social rehabilitation service on the basis of subsections 62 (3) and (4) of this Act;
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]
 3) persons of working age who have a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act or who have been declared permanently incapacitated for work on the basis of the State Pension Insurance Act or whose category of disability has been determined for an unspecified term on the basis of the State Allowances Act or who have been established to have partial work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act and whose need for the social rehabilitation service has been identified;
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2016]
 4) persons of working age with no work ability whose need for the social rehabilitation service has been identified;
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2016]
 5) persons of pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act who have a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act and whose need for the social rehabilitation service has been identified;
 6) persons who receive early retirement pension provided for in § 9 of the State Pension Insurance Act who have a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act and whose need for the social rehabilitation service has been identified;
 7) persons who receive the allowance of a rescue servant waiting for the old-age pension provided for in § 19 of the Rescue Service Act who have a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act and whose need for the social rehabilitation service has been identified;
 8) persons specified in § 21 of the Social Benefits for Disabled Persons Act.
 9) persons with first episode psychosis whose need for the social rehabilitation service has been identified by a medical team on the basis of subsection 62 (31) of this Act.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 01.05.2020]

 (2) For the purposes of this Subdivision, a person of working age is a person between the age of 16 and the pensionable age who does not receive an early retirement pension or the allowance of a rescue servant waiting for old-age pension.

 (3) A person specified in clause (1) 3) of this section has the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee if:
 1) the person is not registered as unemployed on the basis of the Labour Market Services and Benefits Act or
 2) the person is not engaged in an activity specified in clauses 6 (5) 3)-51) of the Labour Market Services and Benefits Act and is not acquiring basic, general secondary, vocational or higher education.

§ 60.  Right to receive compensation for travel and accommodation expenses

 (1) An entitled person and, if necessary, a person who accompanies the person, whose residence is outside of the local authority where the social rehabilitation service is provided, shall be compensated for the expenses incurred while travelling to the place of provision of the service and back. An entitled person and, if necessary, a person who accompanies the entitled person under 16 years of age shall be compensated for accommodation expenses during the receipt of the service.

 (2) If the social rehabilitation service must be provided in the daily environment of the entitled person, the provider of the social rehabilitation service shall be compensated for the travel expenses incurred while travelling from the place of provision of the service to the location of the entitled person and back.

 (3) Upon accommodation under the social rehabilitation service, the provider of the social rehabilitation service shall ensure accommodation in an environment which complies with the following:
 1) the requirements for hospitals;
 2) at least the requirements for visitor’s apartments included in the requirements for accommodation requirements established on the basis of subsection 19 (4) of the Tourism Act or
 3) the health protection requirements for social welfare institutions established on the basis of the Public Health Act.

 (4) [Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (5) The maximum travel and accommodation expenses and the conditions and procedure for compensation of travel and accommodation expenses of an entitled person and a person who is accompanying an entitled person per calendar year shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

Subdivision 2 Application for and Deciding on Assumption of Obligation to Pay Fee  

§ 61.  Application for assumption of obligation to pay fee

 (1) In order to apply for the assumption of the obligation to pay the fee, a person specified in § 59 of this Act, except a person specified in clauses (1) 2), 8) and 9) of the same section, shall submit an application to the Social Insurance Board.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 01.05.2020]

 (2) The list of information included in the application specified in subsection (1) of this section and the documents to be appended thereto shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 62.  Identification of need for social rehabilitation service

 (1) The Social Insurance Board shall identify the need of the persons specified in clauses 59 (1) 3)-7) of this Act for the social rehabilitation service on the basis of the following:
 1) purposes under which the provision of the social rehabilitation service is justified;
 2) the ability to cope;
 3) the operational capacity;
 4) the ability to participate;
 5) the state of health;
 6) information concerning the labour market services provided by the Estonian Unemployment Insurance Fund.

 (2) There is no need to provide the social rehabilitation service to a person specified in clauses 59 (1) 3)-7) of this Act if the social rehabilitation service cannot be provided for at least one of the following purposes:
 1) in everyday life to increase motivation and readiness for participation in the activities of the community in accordance with the person's abilities, develop cognitive and physical abilities and teach and develop everyday skills as a result of which the person is living as independently as possible;
 2) in studying to offer support necessary in the study process as a result of which the person acquires education in accordance with his or her abilities or additional skills necessary for work;
 3) in communication and leisure to increase self-awareness, develop self-regulation, communication and co-operation skills as a result of which the person participates in social life in accordance to his or her abilities;
 4) in development of prerequisites for work ability to develop the readiness of the person to commence employment in accordance with his or her abilities.

 (3) A local authority shall determine the need of a child specified in clause 59 (1) 2) of this Act for a social rehabilitation service in the event that the application of earlier measures has not been sufficient or the use of other measures is not possible and the child is displaying significant shortcomings in at least two of the following areas of the well-being of a child:
 1) physical or medical condition;
 2) psychological or emotional state;
 3) social state;
 4) cognitive or educational state.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (31) A person specified in clause 59 (1) 9) of this Act has a need for the social rehabilitation service if the person needs assistance for the achievement of at least one of the objectives of the social rehabilitation service specified in subsection (2) of this section. The need of a person for the social rehabilitation service shall be determined by the medical team of the person.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 01.05.2020]

 (32) If the need of a person specified in clause 59 (1) 9) of this Act for the social rehabilitation service has been identified by the medical team, the medical team shall forward the assessment to the Social Insurance Board for deciding on the assumption of the obligation to pay the fee.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 01.05.2020]

 (4) The terms and conditions for the identification of the need for the social rehabilitation service of a child specified in clause 59 (1) 2) of this Act or a person specified in clause 59 (1) 9) of this Act shall be established by the minister responsible for the area.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 01.05.2020]

§ 63.  Deciding on assumption of obligation to pay fee

 (1) The Social Insurance Board shall decide on the assumption of the obligation to pay the fee in the case of a person specified in clauses 59 (1) 1), 2), 8) and 9) of this Act within ten working days and in the case of a person specified in clauses 3)–7) of the same subsection within 40 working days as of the receipt of the application.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 01.05.2020]

 (2) Upon deciding on the assumption of the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service, an employee of the Social Insurance Board has the right to receive the following:
 1) from the Estonian Unemployment Insurance Fund the expert opinion provided upon assessment of work ability and information concerning registration of the person as unemployed and provision of coaching for working life, work practice, career counselling, working with support person, special aids and equipment and occupational rehabilitation service to the person;
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2016]
 2) in the case of establishment of a disability the opinion of a person who has completed medical training concerning the degree of severity of the disability and the information concerning the decision on determination of the degree of severity of the disability;
 3) in the case of establishment of incapacity for work the opinion of a person who has completed medical training concerning the percentage of loss of capacity for work and the information concerning the decision on the establishment of incapacity for work.

 (3) A person for whom the right to receive the occupational rehabilitation service pursuant to § 231 of the Labour Market Services and Benefits Act arises during the receipt of the social rehabilitation service shall have the right to receive the social rehabilitation service to which he or she has been referred to.

 (4) The Social Insurance Board shall decide on the assumption of the obligation to pay the fee in the case of a person specified in clause 59 (1) 9) of this Act on the basis of the assessment of the medical team.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 01.05.2020]

 (5) For the purpose of immediate availability of appropriate assistance and service, the Social Insurance Board shall forward the assessment prepared by the medical team concerning a person specified in clause 59 (1) 9) of this Act and the decision on the assumption of the obligation to pay the fee to the service provider.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 01.05.2020]

§ 64.  Rehabilitation waiting list

 (1) If there are no sufficient funds in the state budget, the Social Insurance Board shall enter an entitled person in the waiting list for the assumption of the obligation to pay the fee. The waiting list for the assumption of the obligation to pay the fee shall not be longer than one year.

 (2) The Social Insurance Board shall maintain a separate rehabilitation waiting list for persons of up to 15 years of age and for persons not less than 16 years of age.

 (3) A person specified in clauses 59 (1) 2), 8) and 9) of this Act and a person specified in clause 59 (1) 1) of this Act for whom the degree of severity of the disability has been determined for the first time have the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee outside the rehabilitation waiting list.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 01.05.2020]

 (4) The Social Insurance Board shall notify the entitled person when his or her turn arrives according to the rehabilitation waiting list.

 (5) An entitled person shall lose the right to the assumption of the obligation to pay the fee if the person does not contact a provider of social rehabilitation service for entry into a contract for the provision of the social rehabilitation service within 60 calendar days as of the communication of the decision specified in subsection 63 (1) of this Act or the notice specified in subsection (4) of this section.

Subdivision 3 Contract for Assumption of Obligation to Pay Fee  

§ 65.  Contract for assumption of obligation to pay fee

 (1) A contract for the assumption of the obligation to pay the fee is an agreement by which the Social Insurance Board and a provider of social rehabilitation service agree on the procedure under which the Social Insurance Board assumes from the entitled person the obligation to pay the fee.

 (2) The Social Insurance Board shall enter into a contract with a provider of social rehabilitation service who holds an activity licence.

 (3) The Social Insurance Board shall verify the absence of tax arrears before entry into a contract. If it becomes evident that the provider of social rehabilitation service has tax arrears, the Social Insurance Board may refuse to enter into the contract.

 (4) The Social Insurance Board shall enter into a contract for a term of up to five years.

Subdivision 4 Requirements for Provision of Social Rehabilitation Service  

§ 66.  Requirements for provider of social rehabilitation service

  A provider of social rehabilitation service who provides the social rehabilitation service for which the state assumes the obligation to pay the fee shall:
 1) have formed a rehabilitation team in compliance with the requirements provided for in § 68 of this Act;
 2) ensure that the person providing the social rehabilitation service directly complies with the requirements provided for in § 68 of this Act;
 3) [omitted - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 4) ensure that the place for the provision of the service complies with fire safety and health protection requirements;
 5) ensure access to the place for the provision of the service in compliance with the requirements established on the basis of subsection 11 (4) of the Building Code;
 6) [repealed - RT I, 13.03.2019, 2 - entry into force 15.03.2019]
 7) have established an internal procedure for the settlement of complaints;
 8) organise the provision of the service in such a way that the person is able to receive all the services provided under the social rehabilitation service necessary for the person at the same service provider.

§ 67.  Requirements for social rehabilitation service

  If the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service is assumed by the state, it is required to do the following in the course of the provision of the social rehabilitation service:
 1) to prepare a rehabilitation plan for the entitled person or amend the activity plan and rehabilitation plan or programme prepared upon identification of the need for the service or, on the basis of the activity plan prepared upon identification of the need for the service, provide rehabilitation services in order to achieve the objective of social rehabilitation;
 2) to introduce to the entitled person his or her rights and obligations, the procedure for the submission of complaints, the procedure for the provision of the social rehabilitation service and the documents prepared in the course thereof;
 3) to give a written assessment concerning the achievement of or the reasons for failure to achieve the objective of social rehabilitation of the entitled person and submit it to the Social Insurance Board together with the last invoice at the latest;
 4) to give a written assessment in order to justify the amendment of the rehabilitation plan or rehabilitation programme if the rehabilitation plan or rehabilitation programme has been amended in the course of the provision of the social rehabilitation service.

§ 68.  Requirements for rehabilitation team

 (1) A rehabilitation team shall comprise at least three different specialists of whom one has been awarded the profession of a social worker on the basis of the Professions Act, acquired state-recognised higher education in social work or qualifications equal thereto.

 (2) The remaining specialists of a rehabilitation team shall have the following:
 1) a profession in the area of psychology awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in psychology or qualifications equal thereto;
 2) the profession of a physiotherapist awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in physiotherapy or qualifications equal thereto;
 3) the profession of a speech therapist awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in speech therapy or qualifications equal thereto;
 4) state-recognised higher education in medical science or qualifications equal thereto, and are registered as health care professionals with the Health Board;
 5) state-recognised secondary specialized or higher education in nursing or qualifications equal thereto, and are registered as health care professionals with the Health Board;
 6) the profession of an occupational therapist awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in occupational therapy or qualifications equal thereto;
 61) the profession of a music therapist awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in music therapy or qualifications equal thereto;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 7) the profession of a creative arts therapist awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in art therapy (creative arts therapy) or qualifications equal thereto or
 8) the profession of a special education teacher awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in special needs education or qualifications equal thereto.

 (3) Persons who have acquired foreign professional qualifications may also be specialists of a rehabilitation team if their professional qualifications have been recognised in accordance with the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. The competent authority provided for in subsection 7 (2) of the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act is the Social Insurance Board.
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 18.01.2016]

 (4) A peer counsellor may be included in a rehabilitation team who has experienced a disability, health damage or special needs similar to the disability, health damage or special needs of the entitled person and who has undergone the initial training of a peer counsellor established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) The study programme and content of the initial training of a peer counsellor shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (6) At least one of the specialists of a rehabilitation team shall have undergone training in rehabilitation established by a regulation of the minister responsible for the area or, upon acquisition of a speciality specified in subsection (2) of this section, completed the subjects specified in the modules of the study programme of the training in rehabilitation.

 (7) The study programme and content of the training in rehabilitation shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 69.  Preparation of rehabilitation plan and rehabilitation programme

 (1) A rehabilitation plan is a document prepared by the rehabilitation team with the participation of the entitled person and his or her legal representative which reflects an evaluation of the operational capacity of the person, objective of social rehabilitation, rehabilitation services necessary for the achievement of the objective and assessment concerning the achievement of the objective of social rehabilitation.

 (2) A rehabilitation programme is a document prepared by the rehabilitation team for a determined target group which reflects the objective of social rehabilitation, rehabilitation services necessary for the achievement of the objective and the volume of the services, and which sets out the period during which the programme is applied to entitled persons.

 (3) Upon preparation of a rehabilitation plan, the rehabilitation team shall consist of the following:
 1) a social worker;
 2) a physiotherapist or occupational therapist if the operational capacity of a person with mobility disorder or mobility impairment is evaluated;
 3) a special education teacher, speech therapist or occupational therapist if the operational capacity of a person with visual, hearing or speech impairment or intellectual disability is evaluated;
 4) a special education teacher if the operational capacity of a minor is evaluated;
 5) a psychiatrist or psychologist if the operational capacity of a child referred by a local authority is assessed;
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]
 6) a psychiatrist and occupational therapist if the operational capacity of a person not less than 16 years of age with a severe, profound or permanent mental disorder is evaluated;
 7) a psychiatrist and occupational therapist if the need for special care services of a person not less than 16 years of age with a mental disorder is evaluated.

 (4) Upon preparation and implementation of a rehabilitation programme, the provisions of subsection (3) of this section concerning a rehabilitation team shall apply.

 (5) A rehabilitation plan and rehabilitation programme may be amended in the course of the provision of the social rehabilitation service if it is necessary for achievement of the objective of rehabilitation.

 (6) The list of information contained in the activity plan, rehabilitation plan and rehabilitation programme prepared upon identification of the need for the service shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (7) In order to assess the compliance of a rehabilitation programme with the criteria, the minister responsible for the area shall form an advisory committee for assessing rehabilitation programmes at the Social Insurance Board whose opinion is not binding on the Social Insurance Board upon approval of the rehabilitation programme.

 (8) The advisory committee for assessing rehabilitation programmes shall include a representative of the Social Insurance Board, the Ministry of Social Affairs, the Estonian Unemployment Insurance Fund, a state agency administered by the Ministry of Social Affairs and an organisation representing the interests of disabled persons. The advisory committee for assessing rehabilitation programmes shall involve at least two specialist experts in the assessment of every programme.

 (9) The Social Insurance Board shall assess a rehabilitation programme on the basis of the following criteria:
 1) the rehabilitation programme and the objectives established and activities planned therein correspond to the needs of the target group;
 2) the rehabilitation programme complies with modern rehabilitation principles and is evidence-based;
 3) the results planned in the rehabilitation programme are measurable and increase the active participation of the person in social life and the results planned and achieved in the course of previous programmes are included;
 4) the rehabilitation programme is planned cost-effectively and the budget thereof is transparent.

 (10) The specific assessment criteria for rehabilitation programmes shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (11) The Social Insurance Board shall approve a rehabilitation programme if the criteria specified in subsection (9) of this section are fulfilled.

Division 3 Special Care Services  

Subdivision 1 General Provisions  

§ 70.  Application for special care services and making of decisions

 (1) A person shall submit an application to the Social Insurance Board in order to receive a special care service.

 (11) When submitting an application for the receipt of a special care service, a person may consent to the use of information in the health information system on a mental disorder diagnosis of the person upon deciding on the provision of a special care service.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (2) The Social Insurance Board shall assess the need of a person for a special care service based on the following:
 1) objectives under which the provision of the special care service is justified;
 11) the person's need for support to ensure quality of life in important areas of life;
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]
 2) the ability to cope;
 3) the operational capacity;
 4) the ability to participate;
 5) the state of health;
 6) information concerning the labour market services provided by the Estonian Unemployment Insurance Fund;
 7) information in the expert opinion prepared during the assessment of work ability and in the decision of the Estonian Unemployment Insurance Fund on the assessment of work ability.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (3) If a person has been referred to receive the 24-hour special care service on the basis of a court ruling, the legal representative of the person or the local authority of the residence of the person shall immediately submit the court ruling on placing the person in a social welfare institution without his or her consent to the Social Insurance Board.

 (4) The Social Insurance Board shall decide on the provision or refusal to provide special care services, except in the case of a person placed in a social welfare institution by a court ruling, within 40 working days as of the receipt of the application and all the required documents.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (5) The Social Insurance Board has the right to refer a person to a provider of the social rehabilitation service specified in subsection 65 (2) of this Act for preparation of a rehabilitation plan to assess the need for a special care service.

 (6) The maximum term for the provision of a special care service, during which a person has the right to receive the service, may be equal to the term set upon identification of the need for the special care service but, as a general rule, shall not exceed five years. In exceptional cases, a term of up to ten years may be set.

 (7) The content of information to be presented in an application and the list of required documents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (8) Upon deciding on the provision of a special care service, the Social Insurance Board has the right to receive from the person and the Estonian Unemployment Insurance Fund information concerning registration of the person as unemployed and provision of coaching for working life, work practice, working with support person and occupational rehabilitation service to the person.

 (9) Upon deciding on the provision of a special care service, the Social Insurance Board has the right to receive information from the health information system on the mental disorder diagnosis of a person with the consent of the person.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

§ 71.  Issue of referral decisions

 (1) If an applicant complies with the requirements for persons entitled to receive a service specified in this Division, the Social Insurance Board shall issue a referral decision to the person if:
 1) there are funds in the state budget for the provision of a special care service to the person;
 2) the provider of special care services to whom the person wishes to go to receive a special care service has a vacant place.

 (2) A referral decision shall set out:
 1) the name, personal identification code or date of birth and contact details of the person referred to receive a special care service and his or her legal representative, if the legal representative exists;
 2) the service to which the person is referred;
 3) the term during which the person is entitled to receive the service;
 4) the name and contact details of the provider of special care services to whom the person has been referred to for the receipt of the service;
 5) the objective of the receipt of the service;
 6) [repealed - RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]
 7) recommended minimum frequency of the provision of the service;
 8) other information related to the provision of the service to the person placed in a social welfare institution by a court ruling.

 (3) In a referral decision to the community living service and 24-hour special care service, the Social Insurance Board shall indicate, in addition to the information specified in subsection (2) of this section, that the person is entitled to receive the indicated service if he or she pays the amount of own contribution specified in § 73 of this Act or the amount of own contribution less the deficit in the own contribution the compensation obligation of which has been assumed by the state. A person has the right to receive the service also if a third person assumes the obligation to pay the amount of own contribution and the amount of own contribution of the person is covered to an agreed extent. This subsection does not apply to persons placed in a social welfare institution by a court ruling.

 (4) The Social Insurance Board shall issue a referral decision to a person placed in a social welfare institution by a court ruling and the legal representative of the person immediately after entry into force of the court ruling or declaring the court ruling to be subject to execution.

 (5) A provider of special care services suitable for a person shall be selected and the date of commencement of the provision of the service shall be agreed upon by the Social Insurance Board, the person entitled to receive the service and the provider of special care services. The Social Insurance Board takes the request of the person placed in a social welfare institution by a court ruling into account in the selection of a service provider if it is possible for the service provider requested by the person to provide the 24-hour special care service to the person during the term indicated in the court ruling.

 (6) A person referred to receive a special care service shall contact the provider of special care services on the date agreed for the provision of the service indicated in the referral decision, but not later than within three days in the case of everyday life support service, employment support service and supported living service and within seven days in the case of community living service and 24-hour special care service as of the agreed date. If a person fails to contact the service provider within the specified term, he or she no longer has the right to receive the service on the basis of the same referral decision.

 (7) A person referred to receive a special care service by a court ruling who is released from coercive treatment or treatment against will shall contact a provider of special care services on the date agreed for the provision of the service indicated in the referral decision, but not later than within ten days.

 (8) If the term agreed upon in the referral decision was allowed to expire with good reason, the Social Insurance Board may, at the request of the person and upon agreement with the provider of special care services, agree upon a new date from which the provision of the special care service shall commence.

 (9) A person placed in a social welfare institution by a court ruling shall be placed in the social welfare institution immediately after issue of the referral decision.

 (10) If the Social Insurance Board cannot issue a referral decision to a person entitled to receive a special care service pursuant to clause (1) 1) of this section, the Social Insurance Board shall notify the person of the satisfaction of the application and entry of the person in the waiting list in a format which can be reproduced in writing.

 (11) If the Social Insurance Board cannot issue a referral decision to a person entitled to receive a special care service pursuant to clause (1) 2) of this section, the Social Insurance Board shall notify the person of the satisfaction of the application, existence of vacant places at another service provider or entry of the person in the waiting list in a format which can be reproduced in writing if the person referred to receive the service is unwilling to receive the service from another provider of special care services.

§ 72.  Funding of special care services

 (1) Special care services provided to persons entitled to receive special care services shall be financed from the state budget through the budget of the Social Insurance Board, by the persons entitled to receive the community living service or 24-hour special care service and, in the case specified in § 89 of this Act, by the local authority.

 (2) The provision of special care services, except the 24-hour special care service provided on the basis of a court ruling, shall not be financed from the state budget to the following persons:
 1) persons who have attained the pensionable age specified in § 7 of the State Pension Insurance Act and have been diagnosed with dementia and who do not have any other severe, profound or permanent mental disorder in addition to dementia;
 2) persons who have a dependency on alcohol or narcotic drugs as the primary mental disorder.

 (3) Special care services are financed on the basis of a contract entered into between the service provider and the Social Insurance Board, the invoices submitted by the service provider and the referral decision issued to the person, unless the provider of special care services is a governmental authority or a state authority administered by a governmental authority.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (4) In the case the provider of special care services is a governmental authority or a state authority administered by a governmental authority, the provision of special care services shall be financed from the budget of the area of government of the Ministry of Social Affairs.

 (5) The minister responsible for the area shall establish by a regulation:
 1) the maximum cost of special care services financed from the state budget per person in one calendar month;
 2) the components of the expenses of special care services which are covered from the state budget within the maximum cost;
 3) the components of the expenses of own contribution of the community living service and 24-hour special care service by the person.

 (6) The maximum cost of the 24-hour special care service per person placed in a social welfare institution by a court ruling in one calendar month shall be established by the state budget for each budgetary year. The established maximum cost shall not be less than the cost in force.

§ 73.  Own contribution

 (1) A person referred to receive the community living service or 24-hour special care service is required to pay his or her own contribution for catering and accommodation.

 (2) If the own contribution of a person is covered from the person’s state pension within the meaning of the State Pension Insurance Act, funded pension within the meaning of the Funded Pensions Act, work ability allowance within the meaning of the Work Ability Allowance Act, income subject to social tax within the meaning of the Social Tax Act (hereinafter income), at least 15 per cent of the person’s income which would have remained to be used by the person after the payment of the income tax, unemployment insurance premium and contribution to funded pension should remain for personal use after the payment of his or her contribution, income tax, unemployment insurance premium, and contribution to funded pension.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (3) If the deficit in own contribution is less than 2 euros per calendar month, an amount of the income decreased by the amount of the deficit may be left for personal use.

 (4) A person’s income subject to social tax specified in subsection (2) of this section which is equal to the basic exemption pursuant to § 23 of the Income Tax Act in a calendar month accounted for shall not be included in the person’s income for the purposes of this Division.

 (5) The maximum amount of own contribution of a person referred to receive the community living service or 24-hour special care service shall be established by the state budget for each budgetary year.

 (6) If, upon agreement with a person referred to receive a special care service, accommodation and catering is offered in conditions better than the conditions determined by the health protection requirements for the community living service and 24-hour special care service established on the basis of the Public Health Act, the provider of special care services may charge a fee from the person which exceeds the maximum fee. The fee shall correspond to the value of the additional benefits.

 (7) A person referred to receive a special care service has the right to demand from the service provider accommodation and catering in compliance with the minimum requirements provided for in the health protection requirements established for special care services.

§ 74.  Covering deficit of own contribution from state budget

 (1) If a person entitled to receive a service does not have sufficient financial resources to pay own contribution taking into account the provisions of subsections 73 (2) and (4) of this Act, the deficit in the maximum amount of own contribution established by the state budget (hereinafter deficit) shall be covered by the state budget through the budget of the Social Insurance Board unless the deficit is less than 2 euros per calendar month.

 (2) For the deficit to be covered from the state budget, a person shall submit an application to the Social Insurance Board together with an application for special care services.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (3) The Social Insurance Board shall cover the deficit from the state budget on the basis of the data of the Tax and Customs Board regarding the income of the person entitled to receive the service in the calendar month preceding the referral decision from which the amount of the income tax, unemployment insurance premium and contribution to funded pension shall be deducted, taking into account the provisions of subsections 73 (2) and (3) of this Act.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (4) [Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (5) The deficit means the difference between the maximum amount of a person’s own contribution and the person's income from which income tax pursuant to the Income Tax Act, unemployment insurance premium, contribution to funded pension and 15 per cent of the person’s income which remains to be used by the person after the payment of the taxes have been deducted.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (6) The Social Insurance Board shall make a decision on covering the deficit from the state budget by the time of issue of the referral decision. If the application for the covering the deficit from the state budget is submitted to the Social Insurance Board after the issue of the referral decision, the Social Insurance Board shall make a decision on covering the deficit from the state budget within ten working days as of the receipt of the application and all the required data established on the basis of subsection (10) of this section.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (7) The decision specified in subsection (6) of this section shall be communicated also to the service provider at whom the person wishes to receive a special care service.

 (8) The Social Insurance Board shall pay the deficit to the provider of community living service or 24-hour special care service at whom the person receives the special care service each month for the previous calendar month on the basis of the referral decision and the invoices submitted by the service provider.

 (9) Each calendar month the Social Insurance Board shall verify the income of the person from the preceding calendar month on the basis of data from the Tax and Customs Board. If the person's income changes, the Social Insurance Board shall change the amount of cover for the deficit of the person's own contribution. The Social Insurance Board shall send the person or the legal representative of the person a written notification regarding changes to the cover of the deficit of the person's own contribution.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (10) The list of information to be presented in the application specified in subsection (2) of this section and the list of required documents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 75.  Covering deficit for person placed in social welfare institution by court ruling

 (1) The provisions of § 74 of this Act apply to covering the deficit for a person placed in a social welfare institution by a court ruling, taking account of the specifications provided for in this section.

 (2) After entry into force of a court ruling or declaring a court ruling concerning placement of a person in a social welfare institution to be subject to immediate execution, the Social Insurance Board shall ascertain the financial viability of the person placed in a social welfare institution by a court ruling to pay the own contribution provided for in § 73 of this Act based on the provisions of subsections 74 (3)-(6) of this Act and shall make a decision which shall set out the obligation of the person to pay his or her own contribution. If a person does not have sufficient financial resources to pay for own contribution, taking into account the provisions of §§ 73 and 74 of this Act, the Social Insurance Board shall make a decision concerning covering the deficit from the state budget.

 (3) The Social Insurance Board shall make the decisions specified in subsection (2) of this section within ten working days after the issue of the referral decision specified in subsection 71 (4) of this Act.

§ 76.  Waiting lists for special care services

 (1) In the cases provided for in subsection 71 (10) of this Act, the Social Insurance Board shall enter a person entitled to receive a special care service in the waiting list for the receipt of the service which corresponds to the person's need for support as of the date of making the decision on provision of the special care service and shall prepare a corresponding list.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (2) The procedure and requirements for making waiting lists for special care services shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The Social Insurance Board may enter a person entitled to receive the service who is at least 16 years of age in the waiting list for a special care service if a need for the special care service has been established upon assessment of the person's need for support.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (4) A person who has been entered in the waiting list for the provision of the 24-hour special care service, but whose rehabilitation plan has expired by the time he or she gets the opportunity to receive the service and whose need for support has not yet been assessed may receive the special care service on the basis of the activity plan planned in the rehabilitation plan until the assessment of the person's need for support, but not longer than during one year.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (5) A person entered in the waiting list for a special care service is required to commence the use of the service within three months as of the date of making the decision on the provision of the service if there are funds in the state budget for the provision of the special care service to the person and the provider of special care services to whom the person wishes to go to receive the special care service has a vacant place. If the person refuses, without a good reason, to receive the special care service, the person shall be deleted from the waiting list.

§ 77.  Entry into contract for provision of special care services

  [RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (1) The Social Insurance Board shall, by a contract, authorise one or several sole proprietors, legal persons or local authorities acting or wishing to act as a provider of special care services to provide special care services.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (2) [Repealed - RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (3) The Social Insurance Board shall publish a notice concerning an intention to enter into a contract on the website of the Social Insurance Board. If necessary, the Social Insurance Board may publish additional notices concerning an intention to enter into a contract during a calendar year.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (4) A service provider shall submit a written application for entry into a contract to the Social Insurance Board within one month after the publication of the notice specified in subsection (3) of this section.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (5) The Social Insurance Board shall enter into a contract with service providers who hold an activity licence for the provision of a service specified in this Division within three months after the proclamation of the annual State Budget Act. If the Social Insurance Board publishes an additional notice concerning an intention to enter into a contract during a calendar year, the Social Insurance Board shall enter into a contract with the service providers who hold an activity licence for the provision of a service specified in this Division within three months after the publication of the notice specified in subsection (3) of this section.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (6) The Social Insurance Board may refuse to enter into a contract with a service provider if the issuer of the activity licence has issued a precept to the service provider due to non-compliance with the requirements provided for in this Act or established on the basis thereof.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

§ 78.  Contract for provision of special care services

  [RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (1) A service provider has the right to refuse to perform the obligation to provide the community living service or 24-hour special care service arising from a contract if the person entitled to receive the service refuses to enter into a written agreement concerning the payment of own contribution or if the person has failed to pay the own contribution specified in § 73 of this Act in the amount agreed upon for two consecutive calendar months. If another person has assumed the obligation to pay own contribution for the person, the service provider shall not refuse to provide the service. This subsection does not apply to the provision of services to persons placed in a social welfare institution by a court ruling.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (2) The provision of a special care service to a person who has contacted a service provider in order to receive the service shall commence on the date the person contacted the service provider but not earlier than on the date agreed upon in the referral decision.

 (3) If a service provider wishes to terminate a contract prematurely, the service provider is required to inform the Social Insurance Board of such intention:
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]
 1) at least six months before the planned date of the termination of the contract in the case of the provision of the supported living service, community living service and 24-hour special care service;
 2) at least three months before the planned date of the termination of the contract in the case of the provision of the everyday life support service and employment support service.

§ 79.  Reimbursement of expenses to providers of special care services

 (1) By a contract the Social Insurance Board undertakes to reimburse a provider of special care services for the expenses of the provision of a special care service each month on the basis of the submitted invoices to the extent indicated in the invoices but not more than in the amount of the maximum cost of the service established on the basis of subsection 72 (5) of this Act, if:
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]
 1) the service was provided to a person entitled to receive a special care service who contacted the service provider with a referral decision made by the Social Insurance Board;
 2) the service provided complied with the requirements established by this Act;
 3) the service was provided by the service provider indicated in the referral decision;
 4) the service indicated in the referral decision was provided to the person during the term indicated in the referral decision.

 (11) In addition to the provisions of subsection (1) of this section, the Social Insurance Board may, on the basis of a contract, reimburse a provider of special care services who provides a service to persons placed in a social welfare institution by a court ruling for the expenses of vacant places for receipt of special care services. Expenses shall be reimbursed each month on the basis of the submitted invoices to the extent indicated in the invoices but not more than 95 per cent of the maximum cost of the service established on the basis of subsection 72 (5) of this Act.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (2) If a person referred to receive a special care service fails to contact the service provider during the term for the commencement of the provision of the service provided for in subsections 71 (6) and (7) of this Act, the Social Insurance Board shall pay remuneration to the service provider for the provision of the special care service the person is referred to from the state budget on the basis of a submitted invoice. Remuneration shall be paid at most for three days in the case of everyday life support service, employment support service and supported living service, for seven days in the case of community living service and 24-hour special care service and for ten days in the case of a person who is released from coercive treatment or treatment against will and who is referred to receive a special care service by a court ruling.

 (3) The Social Insurance Board shall continue to pay a provider of special care service for the provision of the service a fee that the person is entitled to receive from the state budget if:
 1) the person does not use the special care service up to two consecutive months – for the time the person did not use the service, but not more than for two months in a calendar year;
 2) the person does not use the special care service more than six consecutive months due to the receipt of an in-patient health service – during the time of the receipt of the in-patient health service, but not more than for six months in a calendar year;
 3) the person does not use the special care service due to the receipt of in-patient treatment for tuberculosis – until the end of receipt of the in-patient treatment for tuberculosis.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (4) In the cases specified in subsections (2) and (3) of this section, the service provider shall be paid 95 per cent of the maximum cost of the service provided to the person established on the basis of subsection 72 (5) of this Act, but not more than in the amount indicated in the invoice.

 (5) The specific conditions and procedure for the submission of invoices shall be agreed upon in a contract entered into between the Social Insurance Board and the service provider.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (6) The specific conditions and procedure for the payment of remuneration from the state budget by the Social Insurance Board shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 80.  Termination of provision of special care services and notification thereof

 (1) A service provider shall terminate the provision of a special care service based on a referral decision in the case:
 1) the person does not use the service for more than two consecutive months, except in the case of the provision of an in-patient health service;
 2) the contract entered into between the service provider and the Social Insurance Board expires and the same parties do not enter into a new contract for the provision of the same special care service or
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]
 3) the Social Insurance Board revokes a decision specified in subsection 70 (4) of this Act.

 (2) The provision of a service to a person placed in a social welfare institution by a court ruling shall be terminated in the case provided for in clause (1) 2) of this section and in the case the court suspends or terminates placing the person in a social welfare institution based on a court ruling or in the case the term for placing the person in a social welfare institution provided for in the court ruling expires.

 (3) A person who receives a special care service shall notify the service provider at whom he or she receives the special care service in writing of his or her wish to:
 1) suspend the receipt of the community living service or 24-hour special care service at the service provider for more than one day;
 2) terminate the receipt of the service at the service provider prior to the date specified in the referral decision.

 (4) If a person fails to use a special care service for more than two consecutive months due to the receipt of an in-patient health service and wishes to receive the service indicated in the referral decision after the receipt of the in-patient health service, the person or his or her legal representative, if the representative exists, shall submit to the Social Insurance Board through the provider of special care services at whom the person received the service indicated in the referral decision a written confirmation concerning the fact that the person received the in-patient health service the previous calendar month by the third day of each calendar month from the second month of the receipt of the in-patient health service until the end of the receipt of the health service.

 (5) If a person is not able to submit a written confirmation specified in subsection (4) of this section, the confirmation shall be submitted to the Social Insurance Board by the service provider at whom the person received the special care service if the service provider is aware that the person received an in-patient health service.

 (6) A provider of 24-hour special care service shall notify the Social Insurance Board of the provision of an in-patient health service to a person placed in a social welfare institution by a court ruling by submitting the corresponding written confirmation pursuant to the procedure and by the date provided for in subsection (4) of this section.

 (7) A provider of special care services is required to notify the Social Insurance Board of the following persons in writing within three working days after becoming aware of the following circumstances:
 1) a person who wishes to terminate the use of the special care service before the end of the term indicated in the referral decision;
 2) a person who has not used the special care service for more than two consecutive months;
 3) a person who fails to contact the service provider during the term for the use of the special care service provided for in subsections 71 (6) and (7) of this Act as of the agreed date or
 4) a person who uses the special care service dies.

§ 81.  Change of provider of special care services

 (1) If a person referred to receive a special care service wishes to change the service provider before contacting the provider of special care services or during the receipt of the service, he or she shall submit a written application to the Social Insurance Board which shall set out the service provider whom the person wishes to contact for the receipt of the special care service and the date from which the person wishes to receive the service at the new service provider.

 (2) The Social Insurance Board shall issue a new referral decision to the person entitled to receive a special care service to the service provider requested by the person, if the service provider provides the service indicated in the decision specified in subsection 70 (4) of this Act and the service provider has a vacant place to offer for the person.

 (3) If the service provider requested by the person entitled to receive a special care service does not have a vacant place, the person shall be entered in the waiting list of the requested service provider for the special care service based on the provisions of § 76 of this Act.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (4) If a person who is placed in a social welfare institution by a court ruling wishes to change the service provider but there is no vacant place at the service provider requested by the person, provision of the special care service shall be continued at the service provider where the person is receiving the special care service until a place becomes vacant at the requested service provider.

 (5) If a contract is terminated and the same parties do not enter into a new contract for the provision of the same special care service, the Social Insurance Board shall issue a new referral decision to the person to whom the abovementioned service provider provided the special care service. If there is no vacant place at the service provider requested by the person, the provisions of subsection (3) of this section apply, except in the case of a person placed in a social welfare institution by a court ruling, who shall be placed to receive the special care service at a service provider who has a vacant place.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

§ 82.  Decision to terminate provision of special care service

 (1) If the Social Insurance Board has received information that the special care service provided to a person does not correspond to the needs of the person, the Social Insurance Board shall verify whether the person complies with the requirements for persons entitled to receive the special care service and assess whether the service provided corresponds to the needs of the person.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (2) If a person does not comply with the requirements for persons entitled to receive a special care service valid for persons entitled to receive a special care service at the time the decision specified in subsection 70 (4) of this Act is made or the special care service provided to the person does not correspond to his or her needs, the Social Insurance Board shall declare the decision specified in subsection 70 (4) of this Act invalid (hereinafter decision to terminate the provision of a special care service), except in the case of a person placed in a social welfare institution by a court ruling.

 (3) In case of the supported living service, community living service and 24-hour special care service, a decision to terminate the provision of the special care service enters into force on the date the person terminates the use of the service, but not later than six months as of the date of notification of the person who receives the special care service of the decision.

 (4) A decision to terminate the provision of a special care service for a person who uses the supported living service, community living service or 24-hour special care service enters into force on the date when provision of the special care service to a person, in the waiting list for which the person was entered, is commenced, if the person:
 1) has been referred again to receive the supported living service, community living service or 24-hour special care service;
 2) has been entered in the waiting list for the service requested by the person six months after notification of the person of the decision to declare the decision invalid.

§ 83.  Requirements for providers of special care services

 (1) A provider of special care services is required to:
 1) notify upon the commencement of the provision of a special care service to a person, orally or in writing, the person and his or her legal representative, if the representative exists, of its rules of procedure and the rights of the person and restrictions during the receipt of the service;
 2) introduce the premises required for the provision of the service to the person upon commencement of the provision of the special care service, if the service is provided in the premises of the service provider;
 3) ensure collection and preservation of the information and documents concerning the person receiving the special care service and related to the provision of the service;
 4) prepare in writing the procedure for settlement of complaints of the institution which sets out the internal and external methods of submission and settlement of complaints and contact details of other relevant institutions to contact, and explain this to the person and his or her legal representative;
 5) ensure that the person providing the service directly who is in a contractual relationship therewith complies with the requirements provided for in § 86 of this Act;
 6) prepare a personal activity plan for the person referred to receive the special care service, on the basis of need for support established in different areas of life upon assessment of need of service;
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]
 7) work actively with the person during the provision of the special care service by involving him or her in the performance of the activities provided for as the content of the service in accordance with the person’s abilities and needs;
 8) notify the person, his or her legal representative and the Social Insurance Board of the arrival of the due date of the termination of the provision of the special care service, the need for the continuation of the provision of the service and expiry of the contract or intention to terminate the contract prematurely at least three months before the due date of the termination of the provision of the service in the case of the everyday life support service and employment support service and at least six months before the due date of the termination of the provision of the service in the case of the supported living service, community living service and 24-hour special care service;
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]
 9) notify, at the earliest opportunity, the person receiving the service, the Social Insurance Board and the legal representative of the person, if the representative exists, of a doubt arisen during the provision of the special care service concerning the fact that the service provided to the person does not correspond to the person’s needs;
 10) notify the person referred to receive the community living service or 24-hour special care service, who has difficulties paying his or her contribution, of the possibility to cover the deficit in own contribution from the state budget;
 11) three months before the arrival of the date of the termination of the provision of the service indicated in the referral decision of the person, assess the achievement or the failure to achieve the objectives of the service provided to the person and the need for the continuation of the provision of the service to the person and submit to the Social Insurance Board a written assessment on the achievement or failure to achieve the objectives of the service and the need for the continuation of the provision of the service to the person;
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]
 111) upon the termination of the provision of the service before the arrival of the date indicated in the referral decision of the person, assess the achievement or the failure to achieve the objectives of the service provided to the person and the need for the continuation of the provision of the service to the person directly before the termination of the provision of the service and submit to the Social Insurance Board, together with the last invoice at the latest, a written assessment on the achievement or failure to achieve the objectives of the service and the need for the continuation of the provision of the service to the person;
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]
 112) with the consent of the person or the representative of the person, if the person proceeds to another service provider, send data in writing to the new service provider on the results of the assessment of the person's personal operational capacity and the activities of the activity plan and the performance thereof; prepare an assessment with reasons on the achievement of the objectives set in the activity plan or reasons for the failure to achieve the objectives set in the activity plan and submit the assessment and reasons to the new service provider at the latest on the day of proceeding to the new service provider;
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]
 12) prepare statistical reports about special care service pursuant to the procedure established on the basis of subsection 11 (4) of this Act and submit these to Social Insurance Board;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 13) ensure the provision of special care services, the compliance of the premises and the area necessary for the provision of services with the health protection requirements for special care services established on the basis of the Public Health Act, if services are provided in the area or in the premises in the ownership or use of the service provider.

 (2) The list of documents to be collected and preserved by providers of special care services shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) Data on the documents to be collected and preserved by providers of special care services shall be preserved up to ten years after terminating the provision of the service.
[RT I, 13.03.2019, 2 - entry into force 15.03.2019]

§ 84.  Documents of persons receiving special care services

 (1) [Repealed - RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (2) A person referred to receive the supported living service, community living service or 24-hour special care service is required to submit to the service provider specified in the referral decision a certificate concerning his or her state of health, which shall set out the occurrence of somatic illnesses which require treatment and the treatment schedules prepared by the attending physician and also, at the request of the service provider, the occurrence of infectious diseases.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (3) [Repealed - RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (4) Upon the termination of a special care service, the service provider shall, at the request of the person who received the service or his or her legal representative, return the documents concerning the person collected and preserved during the provision of the service, including the activity plan prepared for the person.

§ 85.  Activity plan

 (1) In order to achieve the objectives set out in the referral decision, a provider of special care services shall prepare a personal activity plan in the areas of life related to the need for support established upon assessment of need of service for the performance of specific activities together with the person and his or her legal representative, if the representative exists, within 30 days after arrival of the person to receive a service.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (2) An activity plan shall include:
 1) the objective established for the person and the recommended activities for the achievement of the objective;
 2) the schedule and description of the performance of the activities which correspond to the needs of the person and assessment of the service provider concerning the performance of the activities at least once per quarter.

 (3) An activity plan shall be prepared for a person for the time of the provision of special care services. Once a year, a written assessment shall be prepared for the preceding 12 months on the performance of the activities specified in the activity plan and the achievement of objectives. The activity plan shall be complemented or amended is necessary.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

§ 86.  Requirements for persons directly providing services

 (1) Special care services may be provided directly by a natural person (hereinafter activity supervisor), who complies with at least one of the following requirements:
 1) the person has acquired at least secondary education and has undergone training in accordance with the plan established on the basis of subsection (7) of this section;
 2) the person has acquired at least secondary education and state-recognised vocational or higher education in social work or has been awarded the profession of a social worker on the basis of the Professions Act;
 3) the person has acquired state-recognised higher education in special needs education or social pedagogy;
 4) the person has acquired state-recognised higher education in occupational therapy or has been awarded the profession of an occupational therapist on the basis of the Professions Act;
 5) the person has acquired secondary education and state-recognised vocational education in activity supervision or has been awarded the profession of an activity supervisor on the basis of the Professions Act;
 6) the person has acquired at least secondary education and state-recognised vocational or higher education in mental health nursing;
 7) the person has acquired state-recognised higher education in psychology.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (2) If the 24-hour special care service is provided to a person with a mental disorder who has a profound multiple disability, the 24-hour presence of one activity supervisor may be replaced by the 24-hour presence of a care worker if the care worker:
 1) has completed a study programme of formal or continuing vocational education aimed at achieving the learning outcomes described in the professional standard of a care worker;
 2) has been awarded the profession of a care worker on the basis of the Professions Act.

 (3) A special care service shall not be provided directly by an activity supervisor whose criminal record for an intentionally committed criminal offence may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service.

 (4) Upon the provision of the employment support service, the activity supervisor shall, in addition to compliance with the requirements specified in subsections (1) and (3) of this section, have undergone in-service training of employment support service in accordance with the plan established on the basis of subsection (7) of this section.

 (5) An activity supervisor who is providing the 24-hour special care service directly to a person placed in a social welfare institution by a court ruling shall, in addition to compliance with the requirements specified in subsections (1) and (3) of this section, have undergone in-service training for work with persons with higher risk rate in accordance with the plan established on the basis of subsection (7) of this section.

 (6) An activity supervisor who is providing the 24-hour special care service directly to a person with a profound multiple disability or severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission shall, in addition to compliance with the requirements specified in subsections (1) and (3) of this section, have undergone in-service training for work with persons with profound multiple disability or severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission in accordance with the plan established on the basis of subsection (7) or be awarded the profession of a care worker on the basis of the Professions Act.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (7) The plans of the trainings and in-service trainings specified in subsections (1), (4), (5) and (6) of this section, including the detailed scope and content of trainings, the obligation to undergo practical training and prepare a final paper and the conditions for the completion of studies shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (8) Persons who have acquired foreign professional qualifications may also provide special care services directly if their professional qualifications have been recognised in accordance with the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. The competent authority provided for in subsection 7 (2) of the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act is the Social Insurance Board.
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 18.01.2016]

Subdivision 2 Everyday Life Support Service  

§ 87.  Everyday life support service

 (1) The objective of the everyday life support service is the best possible independent coping and development of a person through supporting psycho-social coping, the development of everyday life coping skills and working skills and counselling of the people close to and people living together with the person.

 (2) Upon the provision of the everyday life support service, a service provider is required, based on the person’s needs and the objective of the receipt of the service specified in the referral decision, to:
 1) develop the person’s personal and everyday life skills by involving the person in the activities developing the abovementioned skills, taking account of the person’s state of health;
 2) supervise the person in the creation, preservation and development of social relationships;
 3) supervise the person in time-planning and spending spare time;
 4) supervise the person in using health, social, postal, financial and other services and in finding and implementing the possibilities to acquire education;
 5) develop the person’s working skills and enable the person to practice working;
 6) advise the people close to the person, including people living in the same dwelling with the person, in the specificities of the behaviour of the person entitled to receive the service and in communication with the person;
 7) support the activity of support groups for persons who receive the service and have similar diagnosis and related problems through supervising and advising of the persons;
 8) involve the person in other activities necessary for the achievement of the objective of the everyday life support service.

§ 88.  Persons entitled to receive everyday life support service financed from state budget

  An adult, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the everyday life support service if he or she complies with the following conditions:
 1) the person has a severe, profound or permanent mental disorder;
 2) no community living service or 24-hour special care service is provided to the person at the same time.

§ 89.  Coverage of expenses of premises for provision of everyday life support service

  A local authority is required to ensure coverage of the expenses related to the premises used or owned by a service provider to the extent established by the local government.

§ 90.  Requirements for everyday life support service

 (1) The everyday life support service may be provided in the dwelling of the person entitled to receive the service or any other place suitable for the provision of the abovementioned service.

 (2) The Social Insurance Board shall provide an assessment of the duration of the provision of the everyday life support service and the recommended frequency of the activities in a month.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (3) The activities forming the content of the everyday life support service shall be carried out with respect to the person referred to receive the service either directly or the people close to the person, including persons living together with the person, shall be advised to the recommended extent specified in the referral decision but at least four hours a month. A service provider is required to keep records of the hours during which the service is provided directly to the person or people close to the person.

 (4) Upon commencement of the provision of the everyday life support service, the service provider shall inform the entitled person on which days and at which time the service is provided.

 (5) A provider of everyday life support service shall ensure the presence of one full-time activity supervisor per ten persons referred to receive the service.

Subdivision 3 Employment Support Service  

§ 91.  Employment support service

 (1) The objective of the employment support service is to supervise and advise a person in order to support the person’s ability to cope independently and improve the quality of life during search for a job corresponding to the person’s abilities and during employment.

 (2) Upon the provision of the employment support service, a service provider is required, based on the person’s needs and the objective of the receipt of the service specified in the referral decision, to:
 1) motivate the person to commence work;
 2) find a job based on the person’s interests and corresponding to his or her abilities;
 3) support the person, supervise the person in accordance with the work instructions of the employer and advise the person during employment;
 4) supervise and advise the person’s employer with the consent of the latter upon employment of a person entitled to receive the service;
 5) supervise the person and the people working together with the person with their consent in the relationships created between them during employment;
 6) prepare the person to work independently without support.

§ 92.  Persons entitled to receive employment support service financed from state budget

  An adult, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the employment support service if he or she complies with the following conditions:
 1) the person has a severe, profound or permanent mental disorder;
 2) the person requires continuous support and supervision during working;
 3) no 24-hour special care service is provided to the person at the same time.

§ 93.  Requirements for employment support service

 (1) [Repealed - RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2016]

 (2) The Social Insurance Board shall provide an assessment of the duration of the provision of the employment support service and the recommended frequency of the activities in a month.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (3) A provider of employment support service shall find a suitable job for a person referred to receive the service at least within one year after the commencement of the provision of the service to the person.

 (4) If a person referred to receive the employment support service has not accepted any of the jobs offered to him or her within one year as of the commencement of the provision of the employment support service, provision of the service based on the referral decision shall be terminated.

 (5) A provider of employment support service shall notify the Social Insurance Board of the expiry of the term specified in subsection (3) of this section after which the Social Insurance Board shall repeal proactively the administrative act whereby the person was referred to receive the employment support service.

 (6) The activities specified in clauses 91 (2) 1) and 3)-6) of this Act which form the content of the employment support service shall be carried out directly in respect of the person referred to receive the employment support service, his or her employer or persons working together with the person to the recommended extent set out in the referral decision but at least four hours a month. A service provider is required to keep records of the hours during which the employment support service is provided directly to the employer, the person or persons working together with the person.

 (7) A provider of employment support service shall ensure the presence of one full-time activity supervisor per ten persons referred to receive the employment support service.

Subdivision 4 Supported Living Service  

§ 94.  Supported living service

 (1) The supported living service means supporting social coping and integration of a person together with supervision in the organisation of household and everyday life to ensure as independent coping of the person as possible when living independently.

 (2) Upon the provision of the supported living service, a service provider is required, based on the person’s needs and the objective of the receipt of the service specified in the referral decision, to:
 1) supervise the person in the organisation of household and everyday life, including in the preparation of the budget related to everyday life;
 2) supervise the person in the use of the services related to the use and maintenance of a dwelling, including the use of postal and financial services;
 3) assist in making agreements in the rules of common mode of life and in the implementation of the agreements if one dwelling is shared by at least two persons receiving the service;
 4) prepare the person for independent life and supervise and assist the person in the procurement of a dwelling.

§ 95.  Persons entitled to receive supported living service financed from state budget

  An adult, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the supported living service if he or she complies with the following conditions:
 1) the person has a severe, profound or permanent mental disorder;
 2) the person can take care of himself or herself;
 3) the person can cope, in case of supervision, with everyday life activities.

§ 96.  Requirements for supported living service

 (1) The activities specified in subsection 94 (2) of this Act which form the content of the supported living service may be carried out in a dwelling the use of which has been granted to the person entitled to receive the supported living service or any other place suitable for the provision of the abovementioned service.

 (2) The Social Insurance Board shall provide an assessment of the duration of the provision of the supported living service and the recommended frequency of the activities in a month.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (3) A dwelling the use of which is granted to a person under the supported living service shall comply with the requirements established on the basis of subsection 11 (4) of the Building Code and clause 7 (1) 2) of the Dwelling Act.

 (4) In addition to the requirements specified in subsection (3) of this section, a dwelling shall include the following:
 1) at least one bedroom per person receiving the service;
 2) upon the request of the persons who receive the service, two persons receiving the service may live in one bedroom;
 3) a kitchen or a kitchen corner;
 4) the possibility to use a toilet and shower or bath.

 (5) The supported living service is provided in separate premises to persons with intellectual disabilities and persons with mental disorders.

 (6) The activities specified in subsection 94 (2) of this Act shall be carried out in respect of a person referred to receive the supported living service at least two hours a week. A service provider is required to keep records of the hours during which the supported living service is provided directly to the person.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (7) A provider of supported living service shall ensure the presence of one full-time activity supervisor per ten persons referred to receive the supported living service.

Subdivision 5 Community Living Service  

§ 97.  Community living service

 (1) The community living service means the creation of a mode of life similar to a family favourable for the satisfaction of the basic needs and for the development of a person together with accommodation and catering in order to increase the person’s ability to cope independently and to develop the skills of the organisation of everyday life activities through participation in joint activities.

 (2) [Repealed - RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (3) Upon the provision of the community living service, a service provider is required, based on the person’s needs and the objective of the receipt of the service specified in the referral decision, to:
 1) create a safe living environment and mode of life similar to a family and favourable for development;
 2) develop the person’s personal and everyday life skills and involve the person in the activities developing the abovementioned skills, taking account of the person’s state of health;
 3) supervise the person in time-planning and spending spare time;
 4) develop the person’s working skills and capacity for work;
 5) provide a possibility for the person to work in the service provider’s territory based on the abilities and skills of the person receiving the service or involve the person in a work-like activity in the joint household and to supervise the person in the performance of work or carrying out work-like activities;
 6) carry out other activities required for the achievement of the objective of the community living service.

 (4) [Repealed - RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

§ 98.  Persons entitled to receive community living service financed from state budget

  An adult, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the community living service if he or she complies with the following conditions:
 1) the person has a severe, profound or permanent mental disorder;
 2) the person can take care of himself or herself and is able to participate in housework;
 3) no everyday life support service, supported living service or 24-hour special care service is provided to the person at the same time.

§ 99.  Requirements for community living service

 (1) The activities specified in subsection 97 (3) of this Act shall be carried out with respect to the person receiving the community living service every day.

 (2) The Social Insurance Board shall provide an assessment of the objectives forming the content of the community living service and the duration of the provision of the community living service and the recommended frequency for the performance of the activities in a month.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (3) The community living service is provided in separate premises to persons with intellectual disabilities and persons with mental disorders.

 (4) A provider of community living service shall ensure the compliance with the requirement provided for in clause 83 (1) 13) of this Act, if the community living service is provided for more than ten persons with special needs.

 (5) A provider of community living service shall ensure the presence of one activity supervisor per up to ten persons receiving the service outside of night time according to the needs of the person. At night, the availability of an activity supervisor shall be ensured to all the persons receiving the service at the service provider.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

Subdivision 6 24-hour Special Care Service  
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018, in Subdivision 6 the word "person" has been replaced throughout the text by the word "adult" in the appropriate case form]

§ 100.  24-hour special care service

 (1) The 24-hour special care service means 24-hour care and development of an adult together with accommodation and catering to ensure preservation and increase of independent coping of the adult receiving the service and safe living environment in the territory of the service provider.

 (2) Upon the provision of the 24-hour special care service, the service provider is required, based on the adult’s needs and the objective of the receipt of the service specified in the referral decision, to:
 1) perform the obligations provided for in subsection 87 (2) of this Act;
 2) ensure the security of the adult receiving the 24-hour special care service;
 3) assist the adult in taking care of himself or herself;
 4) adhere to the treatment schedule prepared for the adult by a health care provider;
 5) create possibilities for the adult placed in a social welfare institution by a court ruling for working or for a work-like activity in the service provider’s territory;
 6) carry out other activities required to achieve the objective of the 24-hour special care service.

 (3) An adult who contacts a provider of 24-hour special care service on the basis of a referral decision, except an adult placed in a social welfare institution by a court ruling, who stays on the premises or in the territory for the provision of the 24-hour special care service used or owned by the provider of 24-hour special care service shall be deemed to be an adult receiving the service under this service.

 (4) An adult placed in a social welfare institution by a court ruling shall be deemed to be an adult receiving the service during the whole term specified in the court ruling regardless of the location of the adult.

§ 101.  Adults entitled to receive 24-hour special care service financed from state budget

 (1) An adult, except an adult specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the 24-hour special care service if he or she complies with the following conditions:
 1) the adult has a severe, profound or permanent mental disorder;
 2) it has been established on the basis of the Social Benefits for Disabled Persons Act that the adult has a severe or profound disability;
 3) the adult who is 18 years of age until attaining the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act has been established to have no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act;
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2016]
 4) the need for the 24-hour special care service has been established upon assessment of the person's need for support;
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]
 5) the coping of the adult cannot be ensured by any other social service specified in this Act;
 6) no everyday life support service, employment support service, supported living service or community living service is provided to the adult at the same time;
 7) the adult needs assistance in taking care of himself or herself;
 8) the adult cannot cope with everyday life activities or needs significant regular assistance or supervision for this purpose.

 (2) In addition to the adults specified in subsection (1) of this section, an adult who has a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission, except an adult specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the 24-hour special care service if:
 1) the adult complies with the conditions provided for in clauses (1) 4)-6) of this section;
 2) the adult has been established to have no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act, except in the case of an adult who has attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act, or
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2016]
 3) the adult has attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act and it has been established on the basis of the Social Benefits for Disabled Persons Act that the adult has profound degree of disability.

 (3) In addition to the adults specified in subsections (1) and (2) of this section, an adult who has a profound multiple disability, except an adult specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the 24-hour special care service if:
 1) the adult complies with the conditions provided for in clauses (1) 4), 5) and 6) of this section;
 2) the adult has been established to have no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act, except in the case of an adult who has attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act, and
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2016]
 3) it has been established on the basis of the Social Benefits for Disabled Persons Act that the adult has a profound degree of disability.

 (4) An adult with a severe or profound intellectual disability and in addition to that any other disability within the meaning of subsection 2 (1) of the Social Benefits for Disabled Persons Act shall be deemed to be an adult with a profound multiple disability for the purposes of the 24-hour special care service.

 (5) In addition to the adults specified in subsections (1)-3) of this section, the expenses related to the 24-hour special care service provided to adults placed in a social welfare institution by a court ruling, except own contribution, shall be paid from the state budget.

§ 102.  Requirements for 24-hour special care service

 (1) A provider of 24-hour special care service is required to:
 1) have an overview of the whereabouts of an adult receiving the 24-hour special care service;
 2) ensure inspection of entry into and exit from the premises for the provision of the 24-hour special care service;
 3) ensure the safety and security of the adults receiving the service and the provision of the service if the 24-hour special care service is provided to adults specified in subsection 101 (1) of this Act, adults with a profound multiple disability and adults with a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission in the same premises;
 4) ensure provision of the 24-hour special care service in premises separate from the premises where other 24-hour care services are provided.

 (2) A provider of 24-hour special care service shall ensure the compliance with the requirement provided for in clause 83 (1) 13) of this Act, if the 24-hour special care service is provided for more than ten adults with special needs.

 (3) If a provider of 24-hour special care service wishes to take an adult receiving the 24-hour special care service outside a place indicated on the activity licence, the service provider shall obtain the consent of the adult and the legal representative thereof, if the representative exists, therefor.

 (4) A provider of 24-hour special care service shall ensure the availability of independent nursing care per 40 adults receiving the service at least 40 hours a week.

 (5) If the 24-hour special care service is provided to an adult with a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission, the service provider shall ensure the availability of independent nursing care per 30 adults receiving the service at least 40 hours a week.

 (6) If the 24-hour special care service is provided to adults placed in a social welfare institution by a court ruling, the service provider shall ensure the availability of nursing care per 20 adults receiving the service placed in a social welfare institution by a court ruling at least 40 hours a week.

 (7) If the 24-hour special care service is provided only to adults with intellectual disabilities, including adults with intellectual disabilities placed in a social welfare institution by a court ruling, the service provider shall ensure the availability of independent nursing care per 40 adults receiving the service at least 40 hours a week.

 (8) The 24-hour special care service, except accommodation, may be provided to adults placed in a social welfare institution by a court ruling in the same premises and at the same time with the adults specified in subsection 101 (1) of this Act, adults with a profound multiple disability and adults with a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission, taking into account the provisions of § 103 of this Act.

§ 103.  Requirements for 24-hour special care service in case of adult placed in social welfare institution by court ruling

  If the 24-hour special care service is provided to an adult placed in a social welfare institution by a court ruling, the provider of 24-hour special care service is, in addition to the requirements provided for in § 102 of this Act, required to ensure:
 1) that the adult placed in the social welfare institution by a court ruling does not leave the premises or territory where the service is provided without being accompanied by a person ensured by the service provider;
 2) 24-hour continuous surveillance and overview of the movement, location and activities of the adult placed in a social welfare institution by a court ruling;
 3) that the adult placed in a social welfare institution by a court ruling does not put himself or herself or other people in danger.

§ 104.  Adults providing 24-hour special care service directly

 (1) A provider of 24-hour special care service shall ensure 24-hour presence of at least one activity supervisor per 30 adults receiving the specified service and in addition to that, according to the needs of the adults, the presence of at least one activity supervisor outside of night time.

 (2) If the 24-hour special care service is provided to an adult with a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission or an adult with a mental disorder who has a profound multiple disability, the provider of 24-hour special care service shall ensure 24-hour presence of at least one activity supervisor per 15 adults receiving the specified service and in addition to that, according to the needs of the adults, the presence of at least one activity supervisor outside of night time.

 (3) If the 24-hour special care service is provided to an adult placed in a social welfare institution by a court ruling, the provider of 24-hour special care service shall ensure 24-hour presence of at least one activity supervisor per 20 adults receiving the service and in addition to that, according to the needs of the adults, the presence of at least one activity supervisor outside of night time.
[RT I, 08.07.2016, 1 - entry into force 18.07.2016]

Division 4 Care without Consent of Adult  
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018, in Division 4 the word "person" has been replaced throughout the text by the word "adult" in the appropriate case form]

§ 105.  Placing adults in social welfare institution on basis of court ruling

 (1) An adult is placed in a social welfare institution to receive the 24-hour special care service without his or her consent (hereinafter care without consent) upon the existence of all the following circumstances:
 1) the adult has a severe mental disorder which restricts his or her ability to understand or control his or her behaviour;
 2) the adult is dangerous to himself or herself or others, if he or she is not placed in a social welfare institution to receive the 24-hour special care service;
 3) the application of earlier measures has not been sufficient or the use of other measures is not possible.

 (2) If an adult is incapable of exercising his or her will, it is deemed that he or she has not granted his or her consent for the receipt of the service.

 (3) The consent of the legal representative of an adult is not a substitute for the consent of the adult.

 (4) Placing an adult in a social welfare institution without the consent of the adult, care without consent, the extension, suspension and termination thereof shall be decided by a court pursuant to the procedure prescribed in the Code of Civil Procedure for a proceeding for placing an adult in a closed institution, unless otherwise provided by this Act.

 (5) A court may place an adult to a social welfare institution for care-giving without his or her consent for a period of up to one year as of the making of the court ruling. If the circumstances listed in subsection (1) of this section have not ceased to exist at the end of such term, the court may extend the term of the adult's care in a social welfare institution without his or her consent at the request of the rural municipality or city government of the adult's residence or his or her legal representative for up to one year at a time.

 (6) The provider of 24-hour special care service, at whom the adult receives care without consent on the basis of a court judgement, shall immediately notify the guardian of the adult or the rural municipality or city government of the adult's residence of the need to extend, suspend or terminate care in a social welfare institution without the adult’s consent and append the opinion of a psychiatrist concerning the justification of the suspension, extension or termination of care in a social welfare institution without the adult’s consent to the notification. The following are required to notify immediately a court of the need to suspend or terminate care without the adult's consent:
 1) the provider of 24-hour special care service at whom the adult receives care without consent on the basis of a court judgement;
 2) the rural municipality or city government of the adult’s residence;
 3) the legal representative of the adult, if he or she is aware of the need to suspend or terminate the care of an adult without his or her consent.

§ 106.  Restriction on freedom of movement of adults receiving social services

 (1) The restriction on free movement may be applied to adults who:
 1) are placed in a social welfare institution on the basis of a court ruling in accordance with § 105 of this Act;
 2) receive the 24-hour special care service, if this is necessary for the protection of the rights and freedoms of such adult and other adults.

 (2) A provider of 24-hour special care service may restrict the right of an adult with a mental disorder receiving the 24-hour special care service to move freely only insofar as it is necessary for the protection of the life and health of such adult and other adults.

§ 107.  Isolation of adult

 (1) A provider of 24-hour special care service may use only isolation as a restriction on freedom of movement with respect to adults who have not been placed to receive the 24-hour special care service by a court ruling. Isolation may be used also with respect to adults placed in a social welfare institution by a court ruling.

 (2) Placing an adult in an isolation room is deemed to be isolation. The adult shall be constantly under the supervision of the provider of 24-hour special care service during the adult’s stay in an isolation room.

 (3) The requirements for isolation rooms and the furnishing of isolation rooms shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) Isolation may be used with respect to an adult receiving the 24-hour special care service only if:
 1) there is immediate danger arising from the adult to the life, physical integrity or physical freedom of the adult himself or herself or other adults;
 2) verbal calming of an adult or application of other measures known to the service provider and indicated by the doctor with respect to the specific adult has been insufficient;
 3) to the service provider's knowledge the doctor has not excluded the use of isolation with respect to the specific adult.

 (5) If circumstances specified in subsection (4) of this section become evident and before isolation the provider of 24-hour special care service shall notify the provider of emergency medical care or the police. In the case of the need for immediate isolation, the service provider may isolate the adult before notification, taking account of the provisions of subsection (4) of this section.

 (6) An adult may be isolated from other adults receiving the service until the arrival of the provider of emergency medical care or the police, but not for longer than three consecutive hours.

 (7) A provider of 24-hour special care service shall adopt a reasoned written decision concerning the isolation. The service provider shall notify the legal representative of the adult, if the representative exists, of the isolation of the adult.

 (8) A provider of 24-hour special care service who uses isolation is required to prepare a written report which shall set out:
 1) the given name and surname of the adult isolated;
 2) the time of the beginning and end of isolation;
 3) the detailed description of the situation prior to isolation, including the measures taken to calm the adult;
 4) the reasons for isolation;
 5) the name of the adult who made the decision on isolation;
 6) information concerning the injury suffered by an adult specified in clause 1) of this subsection, the provider of 24-hour special care service or a n adult with whom the service provider is in contractual relationship in order to provide the 24-hour special care service and concerning the premises for provision of the service or furnishings thereof damaged by the adult.

 (9) After the termination of isolation the provider of 24-hour special care service is required to explain the purpose and reason for isolation to the adult who was isolated.

 (10) A provider of 24-hour special care service shall prepare instructions for managing problem behaviour and isolation of restless and violent adults.

Division 5 Childcare Service  
[Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

§ 108. – § 115. [Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

Division 6 Substitute Home Service  
[Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 116.  Substitute home service

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 117.  Persons entitled to receive substitute home service

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 118.  Provision of substitute home service

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 119.  Referral to receive substitute home service

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 120.  Financing of substitute home service

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 121.  Documents of child receiving substitute home service

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 122.  Requirements for substitute home service

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 123.  Requirements for education employees of substitute homes

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 124.  Requirements for family parents and for persons with whom they use common dwellings

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 1241.  Family parent contract

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 125.  Provision of substitute home service to unaccompanied minor aliens, minor victims of human trafficking and sexually abused minors

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 126.  Organisation of temporary placement of child in family

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

Division 61 Provision of Alternative Care Service to Unaccompanied Minor Aliens  
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 1261.  Provision of alternative care service to unaccompanied minor aliens

  Alternative care service shall be provided to unaccompanied minor aliens under the conditions and pursuant to the procedure provided in Subdivision 12 of Division 2 of Chapter 2 of this Act.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 1262.  Funding of alternative care service provided to unaccompanied minor aliens

 (1) Alternative care service provided to unaccompanied minor aliens shall be financed from the state budget through the Social Insurance Board.
 2) The Social Insurance Board shall perform the obligations provided for in clauses 459 (4) 2)-5) of this Act.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

Division 7 Foster Care of Child  
[Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 127.  Duties of local authorities in referral of children to foster care

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 128.  Child subject to foster care and his or her rights

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 129.  Requirements for person providing foster care and his or her family members and rights of caregiver

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 130.  Child subject to foster care

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

Division 71 Closed Child Care Institution Service  
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

§ 1301.  Closed Child Care Institution Service

 (1) Closed child care institution service is a 24-hour service that shall be provided under the conditions provided for in § 1303 of this Act to a child whose freedom has been restricted on the basis of a court ruling.

 (2) The purpose of closed child care institution service is to support the child's psychological, emotional, educational and cognitive development in order to achieve lasting changes that will enable the child to successfully cope in a normal environment after the restriction on freedom without behaviour that would harm his or her life, health and development and the life and health of other persons.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

§ 1302.  Proceeding for placing in closed child care institution

 (1) A child shall be placed in a closed child care institution only in the event that the child's behaviour endangers his or her own life, health or development or the life and health of other persons and it is not possible to eliminate this danger by other less restrictive measures.

 (2) The placement of a child in a closed child care institution, also the extension and termination of being in a closed child care institution shall be decided by a court on the basis on an application submitted by the local authority of the residence of the child pursuant to the procedure prescribed in the Code of Civil Procedure for a proceeding for placing a person in a closed institution with the following specifications:
 1) the proceeding for the placement shall not apply provisional legal protection within the meaning of § 534 of the Code of Civil Procedure;
 2) conducting an expert assessment is not a prerequisite for placement within the meaning of § 537 of the Code of Civil Procedure;
 3) the court shall appoint a representative for the child to protect the interests of the child;
 4) in the proceeding for the placement the court shall also have to hear the parent with right of custody of the child, the person actually raising the child and persons who have significant contact with the child and work with the child in addition to the persons provided for in subsection 536 (2) of the Code of Civil Procedure;
 5) in the proceeding for the placement, the court must hear the child in person, regardless of the age of the child;
 6) in addition to persons provided for in § 543 of the Code of Civil Procedure, a parent with right of custody and a guardian shall also have the right to file an appeal against court ruling in the proceedings for the placement.

 (3) The application of a local authority shall contain the following:
 1) an explanation about the danger resulting from the behaviour of the child on his or her own life, health or development or the life and health of other persons;
 2) an assessment of the need for assistance of the child based on the provisions of § 28 of the Child Protection Act;
 3) an overview of the measures previously provided for the child by the local authority or state;
 4) a reason as to why it is not possible to eliminate the danger resulting from the behaviour of the child by other less restrictive measures;
 5) the opinion of the Social Insurance Board regarding the appropriateness of the measure restricting the freedom of the child;
 6) an overview of the measures that the local authority is implementing to support the relationships between the child and the persons raising him or her and the ability to cope and the parental skills of the persons raising the child before and after the child receives closed child care institution service;
 7) a proposal about the most suitable provider of closed child care institution services for the child.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

§ 1303.  Requirements for closed child care institution service

 (1) A provider of closed child care institution service shall have the following duties:
 1) accommodation and catering of a child according to health protection requirements established on the basis of the Public Health Act;
 2) provision of 24-hour support and supervision to prevent a child from leaving the place for the provision of the service without permission and risks arising from the behaviour of the child to him- or herself and to others;
 3) conducting activities proceeding from the needs of a child to identify and solve the child's developmental and behavioural problems;
 4) provision of developing activities to help a child spend free time and the provision of the right of information and freedom of expression of the child, including the use of means of communication;
 5) provision of all necessary support for the relationships between a child and the person raising the child and other persons that are important for the child.

 (2) A provider of closed child care institution service shall ensure the necessary number of employees with suitable personality traits and preparation for twenty-four hours a day to establish good and reliable relationships with the children receiving closed child care institution service, thereby ensuring the successful performance of the duties provided for in subsection (1) of this section. The minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the number of employees.

 (3) A provider of closed child care institution service has the right to restrict the freedom of movement of a child to a necessary extent at the place for the provision of the service and outside of the place for the provision of the service while refraining from excessive restrictions and taking into account when establishing the restrictions the needs of the child and the effect of the restrictions on the efficiency of the performance of the duties provided for in clauses (1) 2)-5) of this section and on the achievement of the purpose of the service.

 (4) In order to ensure safety, a provider of closed child care institution service has the right to:
 1) apply the provisions of §§ 6 and 1304 of this Act;
 2) place into an isolation room until the passing of the threat, but not for longer than three successive hours a child whose behaviour poses a direct and immediate threat to his or her own life or health or the life or health of other persons if such a threat cannot be avoided in any other way, while ensuring continuous support for and supervision of the child.

 (5) The requirements provided for in subsections 107 (7)-(9) of this Act shall be applied to the isolation provided for in clause (4) 2) of this section.

 (6) The performance of the requirements provided for in this section shall be ensured by internal rules established by the service provider which provide at the least:
 1) a procedure for the use of a telephone and the internet, sending letters, receiving visitors, home visits and staying outside the place for the provision of the service;
 2) a procedure for the isolation of a child and the provision of supervision of and support for the child and the notification of a legal representative of the child;
 3) a procedure for the submission of complaints by a child and the review of complaints and the provision of relative feedback to the child;
 4) a procedure for the preparation and updating of an individual activity plan for a child and the implementation of developing and supportive activities on the basis thereof;
 5) a procedure for introducing the valid internal rules to a child upon his or her arrival to the child care institution and the updating and adoption to the individual needs of the child of the internal rules during the provision of the service and for asking and taking into consideration the child's opinion.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

§ 1304.  Examination of items of child and removal, maintenance, return, delivery and destruction of forbidden items

 (1) If a provider of closed child care institution service develops a reasonable suspicion that a child is in possession of or that a postal or other consignment addressed in the name of the child contains items specified in subsection 6 (1) or (2) of this Act, the service provider shall have the right to check the child and his or her clothing by means of observation and tactile communication or with the help of a technical device and to check the items in the possession of the person.

 (2) Upon examining the items in the possession of a child and removing forbidden items, a service provider refrains from breach of confidentiality of messages sent to the child.

 (3) If the medical condition of the child permits it, the items shall be examined and forbidden items removed from the child's possession in his or her presence.

 (4) Items removed from the possession of a child and not delivered to the police shall be preserved, delivered to the legal representative of the child, except a rural municipality or a city government, or destroyed by a service provider.

 (5) A service provider shall preserve the item removed from a child until the reason for the removal has ceased to exist. When the reason ceases to exist, the removed items shall immediately be returned to the child.

 (6) In the event that a service provider is unable to preserve the removed item and the child has a contractual or a legal representative, the service provider shall hand the removed item over to the representative of the child, except a rural municipality or a city government.

 (7) A service provider may destroy items that have been removed from the possession of a child and which are spoilt or past their shelf life.

 (8) In the event that there is an item being requested to be delivered to a child, a service provider shall check before the delivery, whether the right of possession of the item to be delivered has been restricted on the basis of this Act. The service provider has the right to stop a forbidden item to be delivered to a child.

 (9) A service provider shall document the examination of an item in the possession of a child and the removal, return, delivery to police or destruction of forbidden items. In the event of the removal of an item specified in clause 6 (1) 4) of this Act, the service provider shall also document the reasons for the removal of the substance or item.

 (10) A child shall be examined by tactile communication by a person of the same sex as the child. The child may also be examined by a person not of the same sex as the child if it is necessary for averting immediate threat.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

§ 1305.  Organisation and funding of closed child care institution service

 (1) The provision of closed child care institution service is organised by the Social Insurance Board.

 (2) The Social Insurance Board shall have the right to give the provision of the service to a sole proprietor or a legal person with an administrative contract pursuant to the procedure provided for in the Administrative Co-operation Act.

 (3) The performance of the duties provided for in subsections 1303 (1) and (2) on the basis of an administrative contract entered into on the basis of subsection (2) of this section, shall be financed from the state budget through the Social Insurance Board.

 (4) Closed child care institution service offered in state schools operating as institutions administered within the area of government of the Ministry of Education and Research must comply with the requirements provided for in §§ 1302-1304.

 (5) Closed child care institution service offered in state schools operating as institutions administered within the area of government of the Ministry of Education and Research shall be financed from the state budget through the Ministry of Education and Research.

 (6) The price of state-funded closed child care institution service and the maximum cost per child entitled to receive the service in a calendar year shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

Division 8 Subsistence Benefit  

§ 131.  Subsistence benefit

 (1) The objective of subsistence benefit is to alleviate material deprivation of persons and families in need of assistance as a temporary measure supporting the ability of persons to cope independently by providing minimum funds to satisfy the primary needs.

 (2) A person living alone or a family whose monthly net income, after the deduction of housing expenses calculated under the conditions provided for in subsections 133 (5) and (6) of this Act, is below the subsistence level has the right to receive a subsistence benefit.

 (3) The Riigikogu shall establish the subsistence level for a person living alone or to the first member of a family for each budgetary year by the state budget. Subsistence level is established based on minimum expenses made on consumption of foodstuffs, clothing, footwear and other goods and services which satisfy the primary needs. A new subsistence level shall not be less than the subsistence level in force.

 (4) The subsistence level of the second and each subsequent adult member of a family is 80 per cent of the subsistence level of the first member of the family.

 (5) The subsistence level of each child of a family is 120 per cent of the subsistence level of the first member of the family.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (6) If a child attains 18 years of age during the month of application for a subsistence benefit, he or she shall be deemed to be a child for the purposes of subsection (5) of this section.

 (7) Upon the grant of a subsistence benefit, the following persons who live in the same dwelling and have a shared household are deemed to be family members:
 1) persons who are married or in a relationship similar to marriage;
 2) ascendants and descendants related in the first and second degree;
 3) other persons who have a shared household.

 (8) Upon the grant of a subsistence benefit, students up to 24 years of age who are enrolled in a basic school, upper secondary school or vocational educational institution and students up to 24 years of age who are enrolled in a university, institution of professional higher education or vocational educational institution are deemed to be members of the family if the address details of their residence entered in the population register coincide with the address details of the residence of the family members specified in subsection (7) of this section.

 (9) Students up to 24 years of age who are enrolled in a basic school, upper secondary school or vocational educational institution and students up to 24 years of age who are enrolled in a university, institution of professional higher education or vocational educational institution, whose address details of their residence entered in the population register do not coincide with the address details of the residence of the family members specified in subsection (7) of this section, have the right to receive a subsistence benefit from the local authority of their residence entered in the population register provided that their family was granted a subsistence benefit in the previous or given month.

 (10) If a student attains 25 years of age during the month of application for a subsistence benefit, subsections (8) and (9) of this section shall not apply to the student.

 (11) Subsections (8) and (9) of this section shall not apply to a student who is married or a parent or guardian of a child if the actual residence of the student is different from the actual residence of the family members specified in subsection (7) of this section.

 (12) A ward whose guardian is a family member residing with him or her shall not be deemed a family member upon the grant of a subsistence benefit.

§ 132.  Application for subsistence benefit

 (1) In order to obtain a subsistence benefit for a given month, a subsistence benefit applicant shall submit an application to the local authority in whose administrative territory the actual residence of the applicant is located not later than by the last working day of the given month.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (11) For the purpose of subsection (1) of this section, the actual residence of a person shall be deemed to be:
 1) the residence entered in the population register;
 2) the residence of the additional address entered in the population register;
 3) the place of stay entered in the population register or
 4) other residence.
[RT I, 17.11.2017, 1 - entry into force 01.01.2019]

 (2) In an application, the applicant shall specify the names, personal identification codes or dates of birth and social status of persons to be considered upon the grant of a subsistence benefit pursuant to subsections 131 (7) and (8) of this Act.

 (3) Documents shall be appended to an application specified in subsection (1) of this section certifying the net income of a person living alone or the members of a family received during the preceding month and amount of paid support. If any type or amount of income cannot be documented, a subsistence benefit applicant shall verify it by his or her signature.

 (4) If the applicant wishes the housing expenses to be also taken into account upon the grant of a subsistence benefit, the applicant shall append documents to the application certifying:
 1) the right to use the dwelling – such documents shall be submitted upon primary application and upon change of the legal basis for the use of the dwelling;
 2) the housing expenses payable during the given month specified in subsection 133 (5) of this Act.

 (5) A contract entered into between the persons specified in subsections 131 (7) or (8) of this Act themselves shall not be deemed to be the legal basis for the use of a dwelling.

 (6) Upon application for subsistence benefit for the first time or changes in the composition of objects in the list set out in this subsection, an applicant shall, in addition to the documents specified in subsections (1), (3) and (4) of this section, submit a written list which sets out the following objects used or owned by the applicant and his or her family:
 1) immovables and dwellings which are movables;
 2) vehicles within the meaning of the Traffic Act;
 3) securities within the meaning of the Securities Market Act.

 (7) A subsistence benefit shall not be granted to a person who receives general care service provided outside the home of a person on a 24-hour basis, special care service which includes 24-hour accommodation or alternative care service, or to a person who is in a custodial institution as a prisoner or to a person in custody.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 133.  Bases for calculating subsistence benefit

 (1) A subsistence benefit shall be calculated based on the net income of a person living alone or the sum of the net incomes of all members of a family during the preceding month, from which paid support shall be deducted, the housing expenses payable during the given month and the established subsistence level.

 (11) The net income during the preceding month specified in subsection (1) of this section shall be deemed to be the income received during the preceding calendar month or in justified cases the income received during 30 calendar days preceding the submission of the application.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (2) Upon calculating a subsistence benefit, the following shall not be included in the income of a person living alone or a family:
 1) single benefits paid out of the funds of the state budget or local authority budget;
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]
 2) periodic benefits paid from local authority budget funds pursuant to the legislation of the local authority which are dependent on family income or granted to compensate for the cost of a specific service;
 3) benefits paid on the basis of the Social Benefits for Disabled Persons Act, except for the disabled parent's allowance;
 4) student loan granted with security guaranteed by the state;
 5) grants and transport and accommodation benefits paid on the basis of the Labour Market Services and Benefits Act or from the structural assistance funds;
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]
 6) basic allowance, needs-based study allowance and needs-based special allowance paid on the basis of the Study Allowances and Study Loans Act and allowance paid from a special allowance fund established by an educational institution;
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]
 7) [repealed - RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]
 8) [repealed - RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.05.2018]
 9) earned income received by a child who is enrolled in a basic school, upper secondary school or formal vocational education until attaining 19 years of age or after attaining 19 years of age until the end of the current academic year or until the student is excluded from the list of the school.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (21) In the event that a subsistence benefit applicant or a member of a family applying for the benefit starts receiving earned income and was granted subsistence benefit for at least two consequent preceding months and the calculation thereof did not take into account the earned income, the following shall not be included in the income of a person living alone or a family during the months immediately following the receipt of earned income upon calculating a subsistence benefit:
 1) 100 per cent of earned income on two months and
 2) subsequently 50 per cent of earned income.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (22) The provisions of subsection (21) shall be applied once during 24 months after the application of subsection (21) in calculating a subsistence benefit.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (23) Earned income within the meaning of clause (2) 9) and subsection (21) of this section shall be deemed to be income received in an employment or service relationship or on the basis of a contract for the supply of services under the law of obligations as well as the business income of a sole proprietor.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (3) In addition to what has been specified in subsections (2) and (21) of this section, a local authority may choose not to include the following in the income of a person living alone or a family upon calculating a subsistence benefit:
 1) grants and benefits supporting studying or working;
 2) benefits paid to cover specific expenses or loss;
 3) monetary benefits and gifts received from people close to a person or a family to improve the coping thereof to the extent of one-half the subsistence level per family in one month.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (4) If a subsistence benefit applicant or his or her family member receives income paid in advance or retroactively for several months, the subsistence benefit may be calculated on the basis of the average income during the six months preceding the application.

 (5) Taking into account the limits established on the basis of subsection (6) of this section and the socially justified standards for dwellings established on the basis of clause 7 (1) 2) of the Dwelling Act or the number of family members, the following housing expenses payable during the given month shall be taken into account upon calculation of a subsistence benefit:
 1) rent;
 2) the administration costs of the apartment building, including costs related to repairs;
 3) repayment of loan taken for renovation of the apartment building;
 4) the cost of services of supplying water and leading off waste water;
 5) the cost of thermal energy or fuel consumed for supply of hot water;
 6) the cost of thermal energy or fuel consumed for heating;
 7) the costs related to consumption of electricity;
 8) the cost of household gas;
 9) the expenses made on land tax, which is calculated based on the size of land that equals three times the area under the dwelling;
 10) the expenses made on building insurance;
 11) the fee for the transport of municipal waste.

 (6) In order to grant subsistence benefit, local authorities shall establish limits for the expenses specified in subsection (5) of this section, which ensure decent subsistence for persons and their family members. Local authorities shall review the established limits at least once a year and establish new limits, if necessary.

 (61) In addition to the provisions of subsection (5) of this section, upon calculating a subsistence benefit for a person living alone or a family who have been granted a subsistence benefit in the six months immediately preceding the calculation of a subsistence benefit, a local authority may take into account other single housing expenses within a subsistence limit during one calendar year the incurring of which is unavoidable and the result of a piece of legislation or due to risk on the health or life of a person.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (7) Upon calculation of subsistence benefit, pre-existing arrears in payment of housing expenses are not included in the housing expenses payable during the given month, and such arrears are not subject to coverage out of subsistence benefit.

 (8) Rent shall not be taken into account upon the calculation of a subsistence benefit if the lessor and lessee are married to each other or ascendants and descendants related in the first and second degree.

 (9) Land tax expenses shall not be taken into account upon the calculation of a subsistence benefit if the applicant is fully or partly exempt from the obligation to pay land tax on the basis of § 11 of the Land Tax Act.

 (10) Upon the grant of a subsistence benefit to a family, the local authority shall take into account, as an additional expense, the housing expenses of the persons specified in subsection 131 (8) of this Act pursuant to the provisions of subsections (5) and (6) of this section. For each person specified in subsection 131 (8) of this Act, the socially justified standard for the dwelling calculated for one family member shall be added to the socially justified standard for the dwelling calculated for the family.

§ 134.  Grant and payment of subsistence benefit

 (1) Subsistence benefits shall be granted and paid by local authorities for the given month to the extent, under the conditions and pursuant to the procedure established by this Act. Subsistence benefits shall not be granted retroactively for the preceding months.

 (2) A subsistence benefit shall be granted within five working days after the submission of all documents.

 (3) Upon the grant of a subsistence benefit, the local authority shall assess whether the applicant for the benefit or his or her family member needs other social welfare assistance in addition to the subsistence benefit.

 (4) A local authority has the right to refuse to grant a subsistence benefit or to reduce the sum of the granted subsistence benefit:
 1) if a benefit applicant or a member of a family applying for a benefit is a person of working age with ability to work who is not working or studying full time and not on academic leave;
 2) if a benefit applicant or a member of a family applying for a benefit is a person of working age with ability to work who is not working and is not registered as unemployed or job-seeker with the Estonian Unemployment Insurance Fund;
 3) if a benefit applicant or a member of a family applying for a benefit is a person of working age with ability to work who is not working and is registered with the Estonian Unemployment Insurance Fund, but has refused to comply with an individual action plan or turned down suitable employment without good reason;
 4) if a benefit applicant or a member of a family applying for a benefit is a person of working age with ability to work who is not working and has turned down suitable employment offered by the local authority without good reason;
 5) if a benefit applicant or a member of a family applying for a benefit is a person of working age with ability to work who is not working and has refused, without good reason, social services organised by the local authority to support the ability to cope independently;
 6) if the subsistence benefit applicant or a child entitled to receive maintenance who lives together with the applicant, or other descendant or ascendant who needs assistance and is unable to maintain himself or herself has the right to receive support but the applicant refuses to submit a document certifying the right to receive the support or refuses to claim the support;
 7) if the local authority finds that the property used or owned by the subsistence benefit applicant or his or her family or the lease, rental or sale thereof ensures sufficient funds for coping for the person or his or her family;
 8) if the local authority finds that a benefit applicant or a member of a family applying for a benefit has made no other effort to improve his or her own material situation or the material situation of his or her family.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (5) A local authority shall not refuse to grant subsistence benefit for the reason specified in clause (4) 7) of this section if only one dwelling used for permanent habitation and objects essential for everyday life, studies and employment are used or owned by the subsistence benefit applicant or his or her family.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (6) The amount calculated as subsistence benefit shall be paid by a local authority pursuant to subsection 28 (3) of the General Part of the Social Code Act or by post or in cash, taking into account the corresponding wish of the applicant as expressed beforehand, within three working days as of the date of making the decision.

 (7) A subsistence benefit applicant who is granted a subsistence benefit to cover housing expenses is required to ensure payment of such expenses.

 (8) If a subsistence benefit applicant who received a subsistence benefit to cover housing expenses in the previous month has not paid such expenses, the local authority has the right to pay the housing expenses specified in subsection 133 (5) of this Act for the subsistence benefit applicant out of the subsistence benefit granted to the person.

§ 135.  Supplementary social benefit paid from state budget

 (1) The recipient of subsistence benefit whose all family members are children within the meaning of subsections 131 (7) and (8) of this Act has the right to receive supplementary social benefit of 15 euros together with the subsistence benefit.

 (2) If a child attains 18 years of age during the month of application for a subsistence benefit, he or she shall be deemed to be a child for the purposes of subsection (1) of this section.

 (3) A local authority shall pay supplementary social benefit specified in subsection (1) of this section together with subsistence benefit from the state budget out of the funds allocated for the payment of subsistence benefit on the basis of subsection 156 (1) of this Act.

Division 9 Needs-based Family Benefit  
[Repealed - RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

§ 136.  Needs-based family benefit

  [Repealed - RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

§ 137.  Application for needs-based family benefit

  [Repealed - RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

§ 138.  Grant of needs-based family benefit

  [Repealed - RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

§ 139.  Payment of needs-based family benefit

  [Repealed - RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

Division 91 Pensioner’s Living Alone Allowance  
[RT I, 06.12.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

§ 1391.  Pensioner’s living alone allowance

 (1) Pensioner's living alone allowance (hereinafter pensioner’s allowance) is an allowance paid once per calendar year to a person who has attained pensionable age and who is living alone in Estonia in order to improve his or her financial independence and reduce poverty.

 (2) A person who in the given calendar year from 1 April to 30 September complies with the following requirements has the right to receive pensioner’s allowance:
 1) the person is living alone according to the data on residence entered in the population register;
 2) the person has attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act;
 3) a state pension or a pension on the basis of an international agreement has been granted to the person the monthly net amount of which is less than the rate of pensioner’s allowance.

 (3) A person who complies with the requirements provided for in clauses (2) 1) and 2) of this section and to whom a social benefit is paid on the basis of § 140 of this Act has also the right to receive pensioner’s allowance.

 (4) The provisions of clause (2) 1) of this section shall not apply to a person:
 1) if another person residing at the residence of the person entered in the population register is the guardian of the person or a person under guardianship of the person;
 2) who receives 24-hour care service;
 3) if another person residing at the residence of the person entered in the population register receives 24-hour care service;
 4) if another person residing at the residence of the person entered in the population register is a person entitled to receive maintenance from the person within the meaning of clause 97 1) or 2) of the Family Law Act.

 (5) A person who is imprisoned or in custody pending trial or for whom a court has ordered coercive psychiatric treatment which is administered in the form of in-patient treatment does not have the right to receive pensioner’s allowance.

 (6) If a person has been imprisoned or in custody pending trial or if coercive psychiatric treatment of the person has been administered in the form of in-patient treatment but the person was acquitted or was not subject to punishment by imprisonment, pensioner’s allowance shall be granted to him or her retroactively.
[RT I, 06.12.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

§ 1392.  Notification of persons of creation of right to receive pensioner’s allowance

 (1) The Social Insurance Board shall verify on the basis of the data entered in the social protection information system, population register and, if necessary, the Estonian Education Information System the compliance of persons with the requirements for receiving pensioner’s allowance and notify the persons of the creation of the right to receive the allowance. The Social Insurance Board shall communicate the notice concerning the creation of the right to receive the allowance to the e-mail address of the person or in the manner specified in clause 27 (1) 2) or 3) of the General Part of the Social Code Act.

 (2) Compliance of a person with the requirements for receiving the allowance specified in subsection (1) of this section shall be verified on the basis of the following data:
 1) general data of the person: personal identification code, given names and surname, data on residence entered in the population register and contact details, data on death, declaration of death, data on the person being missing or a fugitive, data on establishment of guardianship, parent's right of custody and permit or right of residence;
 2) data on the grant of state pension and the net amount thereof, including existing information of the Social Insurance Board concerning the net amount of a pension received from a foreign state;
 3) data on the grant of a social benefit paid on the basis of § 140 of this Act;
 4) data on 24-hour special care service and community living service;
 5) data on the level of education of the person specified in clause 1391 (4) 4) of this Act.
[RT I, 06.12.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

§ 1393.  Amount, grant and payment of pensioner’s allowance

 (1) The rate of pensioner’s allowance and the amount of pensioner’s allowance shall be established by the Riigikogu by the state budget for each budgetary year. Calculation of the rate of the allowance shall be based on 1.2 times the amount of average old-age pension rounded to whole number which is announced by the Statistics Estonia for the second quarter of the year preceding the budgetary year.

 (2) Pensioner’s allowance shall be granted by an act of the Social Insurance Board.

 (3) The Social Insurance Board shall communicate the notice concerning the act of the grant of pensioner’s allowance to the e-mail address of the person or in the manner specified in clause 27 (1) 2) or 3) of the General Part of the Social Code Act.

 (4) Pensioner’s allowance shall be paid in October for the given calendar year.

 (5) A person specified in subsection 1391 (2) of this Act who wishes to receive pensioner’s allowance shall submit corresponding one-off information to the Social Insurance Board by 31 August if:
 1) the person receives a pension from a foreign state – information on the receipt of pension as at 1 April;
 2) a 24-hour care service, except 24-hour special care service and community living service, is provided to the person or a person residing at the same residence with the person entered in the population register – information on the receipt of the 24-hour care service from 1 April to 30 September or information on changes in such circumstances.

 (6) In the case specified in clause (5) 1) of this section, the person shall submit to the Social Insurance Board by 31 December of the given calendar year a certificate concerning the net amount of the pension received from a foreign state from 1 April to 30 September which is certified by a relevant authority of the foreign state.

 (7) The Social Insurance Board shall decide on the grant of or refusal to grant pensioner’s allowance on the basis of the information provided for in clause (5) 2) of this section within 10 working days after verification of the submitted information.

 (8) Pensioner’s allowance shall be paid pursuant to the procedure provided for in § 28 of the General Part of the Social Code Act, taking into account the specifications provided for in § 36 of the State Pension Insurance Act.

 (9) Pensioner’s allowance is financed from the state budget through the budget of the Ministry of Social Affairs.
[RT I, 06.12.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

Division 10 Social Benefits for Estonian Citizens or Persons of Estonian Origin Who Have Settled in Estonia from Foreign States and Their Spouses, Children and Parents  

§ 140.  Social benefits for Estonian citizens or persons of Estonian origin who have settled in Estonia from foreign states and their spouses, children and parents

 (1) An Estonian citizen or a person of Estonian origin who has settled in Estonia from a foreign state and the spouse, children and parents who have settled in Estonia together with him or her and who have attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act have the right to receive a monthly social benefit at the national pension rate if the monthly income of the person is below the national pension rate.

 (2) Applications for the grant of a social benefit specified in subsection (1) of this section shall be submitted to the Social Insurance Board.

 (3) A social benefit specified in subsection (1) of this section shall be granted by the Social Insurance Board.

 (4) A social benefit specified in subsection (1) of this section shall be granted from the date on which the right to the benefit arises, but retroactively not more than three months after the date of submission of the application. A social benefit shall be granted for a period during which a person meets the requirements provided for in subsection (1) of this section.

 (5) A social benefit specified in subsection (1) of this section shall be paid pursuant to subsection 28 (3) of the General Part of the Social Code Act or by post or in cash, taking into account the corresponding wish of the recipient of the social benefit as expressed beforehand.

 (6) The recipient of a social benefit specified in subsection (1) of this section is required to notify the Social Insurance Board of circumstances which bring about termination of payment of the granted social benefit in writing within ten days after the circumstances arise.

 (7) The list of information included in the application specified in subsection (1) of this section and the required documents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (8) The costs of social benefits specified in subsection (1) of this section shall be covered from the state budget through the budget of the Ministry of Social Affairs.

Division 11 Social Benefit for Persons Forcibly Sent to Eliminate Effects of Nuclear Disaster  
[RT I, 28.12.2017, 6 - entry into force 01.04.2018]

§ 1401.  Social benefit for persons sent to eliminate effects of nuclear disaster

 (1) A person who was forcibly sent to an area of nuclear disaster for the elimination of the effects of the disaster shall be paid 230 euros per calendar year.

 (2) If the person resided in Estonia before being forcibly sent to an area of nuclear disaster for the elimination of the effects of the disaster and returned to Estonia, but was not sent from Estonia, the said sending shall be deemed to have taken place forcibly form Estonia.

 (3) The following persons shall have the right to the social benefit specified in subsection (1) of this section:
 1) persons who have obtained Estonian citizenship through naturalisation;
 2) stateless persons who reside in Estonia on the basis of a long-term residence permit, the right of permanent residence, a temporary residence permit or a temporary right of residence.

 (4) Persons who are paid benefits from a foreign state for the same purpose or on the basis of the Persons Repressed by Occupying Powers Act shall not be entitled to the social benefit specified in subsection (1) of his section.

 (5) In order to receive the social benefit specified in subsection (1) of this section, a one-time application shall be submitted to the Social Insurance Board, containing the given names and surname, personal identification code, bank account number, date of submission of the application and confirmation that the person is not receiving benefits form a foreign state for the same purpose. A document certifying that the person was present in Estonia and a document certifying that the person was present in an area of elimination of the effects of a nuclear disaster shall be added to the application.

 (6) A person to whom an old-age pension under favourable conditions is granted and paid on the basis of subsection 12 (2) of the Persons Repressed by Occupying Powers Act, shall submit a single application to the Social Insurance Board in order to obtain the social benefit specified in subsection (1) of this section.

 (7) The social benefit specified in subsection (1) of this section shall be paid once per calendar year pursuant to the procedure provided for in § 28 of the General Part of the Social Code Act.

 (8) The social benefits specified in subsection (1) of this section shall be financed from the state budget through the budget of the Ministry of Social Affairs.
[RT I, 28.12.2017, 6 - entry into force 01.04.2018]

Division 12 Financial Support Measures Applied in Extraordinary Situation  
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 10.04.2020]

§ 1402.  Financial support measures applied in extraordinary situation for prevention of difficulties in coping arising from extraordinary situation

 (1) During an emergency situation, a state of emergency or a state of war, the Government of the Republic may establish by a regulation additional financial support measures for relieving and preventing difficulties in coping arising from the emergency situation, state of emergency or state of war.

 (2) Persons specified in subsection 3 (1) of the General Part of the Social Code Act and specifically affected by an emergency situation, a state of emergency or a state of war whose coping may have deteriorated to a significant extent due to the emergency situation, state of emergency or state of war shall have the right to financial support measures.

 (3) The financial support measures may be applied by an authority or a person authorised by the Government of the Republic on the conditions provided for in the regulation specified in subsection (1) of this section.

 (4) The one-time cost of a financial support measure shall not be less than 5 euros or more than ten times the subsistence level.

 (5) The financial support measures established on the basis of subsection (1) of this section shall be financed from the state budget.

 (6) The financial support measures established on the basis of subsection (1) of this section may be applied until the need for such measures ceases to exist but not longer than 60 days after the termination of an emergency situation, a state of emergency or a state of war. The measures may be applied retroactively as of the declaration of an emergency situation, a state of emergency or a state of war.
[RT I, 09.04.2020, 14 - entry into force 10.04.2020]

Chapter 4 Database  

§ 141.  Social Services and Benefits Registry

 (1) The Social Services and Benefits Registry is a central database belonging to the state information system which is established for the following purposes:
 1) processing and recording of the provision of social services and benefits and other assistance;
 2) conduct and recording of acts of social work carried out based on the principle of case management;
 3) organisation and recording of adoption and guardianship;
 4) collection of data and statistics concerning social welfare.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (2) The Social Services and Benefits Registry and its statutes shall be established by a regulation of the minister responsible for the area, which shall set forth the following:
 1) the authorised processor of the database;
 2) the duties of the chief and authorised processor;
 3) the composition of the data collected in the database and procedure for entry in the registry;
 4) the procedure for accessing data and release of data;
 5) the list of persons submitting data and data received from such persons;
 6) the specific procedure for the preservation of data, if necessary;
 7) other operational issues.
[RT I, 13.03.2019, 2 - entry into force 15.03.2019]

 (3) The chief processor of the Social Services and Benefits Registry is the Social Insurance Board.
[RT I, 13.03.2019, 2 - entry into force 15.03.2019]

 (4) [Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

§ 142.  Authorised processors of Social Services and Benefits Registry

  [Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

§ 1421.  Data in Social Services and Benefits Registry

  The following data shall be processed in the Social Services and Benefits Registry:
 1) general data of a person – personal identification code, sex, date of birth, surname and given name, data on residence and contact details;
[RT I, 13.03.2019, 2 - entry into force 15.03.2019]
 2) other data concerning a person – data on special need, disability, work ability, social status, health insurance, education, guardianship, caregiver, other persons specified in the Social Welfare Act, assessment conducted, case plan, benefit paid and service provided, income, housing and housing expenses and data on parent's right of custody over a person under 18 years of age, separation from the family and placement of a person under 18 years of age;
[RT I, 03.04.2018, 3 - entry into force 15.04.2018]
 3) data on the provision of assistance and processing of a petition for adoption – general data of the proceeding, data on the acts and documents related to the proceeding;
 4) data on the chief and authorised processor – general data of the authority, data on users, benefits granted and services provided and accounting documents;
 5) general data of a person who submitted a petition for adoption and a foster family – personal identification code, sex, date of birth, given names and surname, data on residence and contact details;
[RT I, 13.03.2019, 2 - entry into force 15.03.2019]
 6) other data of a person who submitted a petition for adoption – data on special need, disability, work ability, social status, health insurance, education, nationality, religious affiliation, family members, housing, child requested in the family, study of family, training completed and decision made;
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]
 7) other data of a person and the family members thereof who submitted a petition for a foster family – data on special need, disability, work ability, social status, health insurance, education, nationality, religious affiliation, housing, children receiving care in the family, child requested in the family, study of family and decision made and data confirming compliance with the requirements listed in subsections 4513 (1) and (2);
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 8) data on the benefit paid by the local authority to cover the funeral expenses and data on organisation of a funeral by the local authority – data of the benefit applicant and of the person whose funeral expenses the benefit paid is to cover; general data of the local authority that organised the funeral and data of the person whose funeral was organised by the local authority.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

§ 143.  Submission of data to Social Services and Benefits Registry and exchange of data

  [Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

§ 144.  Obligation of local authorities, providers of social services and Social Insurance Board to enter data in Social Services and Benefits Registry

  [RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (1) A local authority shall enter the following data in the Social Services and Benefits Registry pursuant to the procedure established in the statutes of the Social Services and Benefits Registry:
 1) data necessary for the application for and payment of subsistence benefits and supplementary social benefits paid from state budget provided for in § 135 of this Act;
 2) [repealed - RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.05.2018]
 3) data concerning the establishment of curatorship or appointment of curators to adults provided for in § 26 of this Act;
 4) data necessary for the application for and payment of allowances for curatorship of adults provided for in § 26 of this Act;
 5) data concerning the funding, provision and receivers of alternative care and continuous care service provided for in §§ 455 and 4515 of this Act;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 6) [repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 7) data concerning applications for childcare service and other social services for children with a severe or profound disability and decisions on referral to receive the service;
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]
 8) data concerning children in need of assistance within the meaning of the Child Protection Act and judicial decisions, acts and procedural acts related to cases of children in need of assistance;
 9) data concerning children in danger within the meaning of the Child Protection Act and judicial decisions, acts and procedural acts related to cases of children in danger;
 10) data concerning the case plans of children in need of assistance and children in danger within the meaning of the Child Protection Act;
 11) data concerning the application and decision for the referral to receive a service of a social service organised by a local authority;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 12) data necessary for the application for and payment of a social benefit paid by a local authority depending on the persons' individual needs for assistance, ability to cope or financial situation;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 13) data concerning the organisation and appointment of guardianship and the performance of the duties of the guardian;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 14) data concerning the provision of emergency social assistance organised by a local authority;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 15) data on the benefit paid by the local authority to cover the of funeral expenses and data on organisation of a funeral by the local authority.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (11) When identifying the need for assistance of a person specified in subsection 151 (2) of this Act and determining corresponding assistance, a local authority shall enter in the Social Services and Benefits Registry data on the need for assistance, a future case plan and data on procedural acts.
[RT I, 03.04.2018, 3 - entry into force 15.04.2018]

 (2) Entry of data concerning the social benefits paid by local authorities which are independent of a persons' individual needs for assistance, ability to cope or financial situation in the Social Services and Benefits Registry is voluntary.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (21) The compositions of data specified in § 1421 of this Act shall be taken as basis upon entry of data specified in subsection (2) of this section in the Social Services and Benefits Registry.
[RT I, 13.03.2019, 2 - entry into force 15.03.2019]

 (3) Data concerning social rehabilitation, special care services and technical aids shall be entered in the Social Services and Benefits Registry if these are financed from a local authority budget.

 (4) [Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (5) A provider of social services who is financed from the state budget or the local authority budget shall enter in the Social Services and Benefits Registry at the latest by the tenth day of the month following the month of provision of a service:
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]
 1) data concerning the provision of the service to a person on the basis of clauses (1) 5) 7) and 11) of this section;
 2) data concerning the location of a person referred to receive the service specified in clause (1) 5) of this section.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (6) The Social Insurance Board shall enter the following data in the Social Services and Benefits Registry pursuant to the procedure established in the statutes of the Social Services and Benefits Registry:
 1) data concerning children in need of assistance within the meaning of the Child Protection Act and acts and procedural acts related to cases of children in need of assistance, including data concerning the referral of children in need of assistance to receive social services;
 2) data concerning children in danger within the meaning of the Child Protection Act and judicial decisions, acts performed and procedural acts related to cases of children in danger;
 3) data concerning a petition for adoption and documents and acts related to the preparation for adoption;
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]
 4) data concerning a petition for a foster family and documents and acts related to the preparation for a foster family.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 145.  Access to registry data

  [Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

§ 1451. Preservation of data in Social Services and Benefits Registry

 (1) Data on proceedings entered in the Social Services and Benefits Registry shall be preserved in personalised form for five years following the end date of the proceedings.

 (2) After the expiry of the retention period specified in subsection (1) of this section, the data shall be entered in a digital archive where they shall be preserved in personalised form for five years.

 (3) The data processed on the basis of subsection 151 (4) of this Act and entered in the Social Services and Benefits Registry shall be preserved until the persons attain 27 years of age.

 (4) Petitions for adoption and a foster family entered in the Social Services and Benefits Registry shall be preserved for 50 years after the end date of the proceedings.

 (5) Data shall be rendered anonymous after the expiry of the retention period specified in subsections (2)-(4) of this section.

 (6) Basic data and logs shall be preserved pursuant to the provisions of the statutes of the Social Services and Benefits Registry.
[RT I, 13.03.2019, 2 - entry into force 15.03.2019]

Chapter 5 Challenge Proceedings  
[Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 146.  Challenge proceedings of local authority

  [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

Chapter 6 Licence Proceedings  

§ 147.  Licence requirement of provider of rehabilitation services

 (1) An activity licence is required for the provision of rehabilitation services.

 (2) The licence requirement does not apply to the Social Insurance Board.

§ 148.  Adjudication of application for activity licence of provider of rehabilitation services

 (1) An application for an activity licence of a provider of rehabilitation services shall be adjudicated by the Social Insurance Board.

 (2) In addition to the information provided for in the General Part of the Economic Activities Code Act, an application for an activity licence of a provider of rehabilitation services shall set out the activities specified in the list established by a regulation of the minister responsible for the area on the basis of § 57 of this Act which are provided by the provider of rehabilitation services under rehabilitation services.

§ 149.  Subject of review of licence

  An activity licence shall be granted for the provision of rehabilitation services if the provider of rehabilitation services and the rehabilitation team comply with the requirements provided for in §§ 66 and 68 of this Act.
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2018]

§ 150.  Secondary condition of activity licence for rehabilitation services

  The right to provide rehabilitation services on the basis of a rehabilitation programme may be added as a secondary condition to an activity licence for the provision of rehabilitation services if:
 1) the rehabilitation programme complies with the requirements provided for in subsections 69 (2) and (4)-(6) of this Act;
 2) the rehabilitation programme is approved pursuant to subsection 69 (11) of this Act.

§ 151.  Licence requirement of provider of social services

  An activity licence is required for the provision of the following social services:
 1) childcare service;
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]
 2) alternative care service, except for the provision of alternative care service in a foster family;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 3) safe house service;
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.01.2020]
 4) general care service provided outside home;
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.01.2020]
 5) everyday life support service;
 6) employment support service;
 7) supported living service;
 8) community living service;
 9) 24-hour special care service.

§ 152.  Application for activity licence of provider of social services

 (1) An application for an activity licence of a provider of social services shall be adjudicated by the Social Insurance Board for the provision of the services specified in § 151 of this Act by granting or refusing to grant the licence within 30 days after the submission of the application.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (2) [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (3) In addition to the information provided for in the General Part of the Economic Activities Code Act, an application for an activity licence of a provider of social services shall set out the following information:
 1) the number of persons to whom the applicant wishes to provide the service at the place of business;
 2) upon application for an initial activity licence, the written consent of care workers, persons providing the service directly at a safe house, activity supervisors, childcarers, educators or family parents for commencement of employment with the service provider applying for the activity licence.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (4) Upon application for an activity licence for the provision of the safe house service, childcare service or alternative care service, the applicant shall submit, in addition to the information specified in subsection (3) of this section, a health certificate of the person providing the service directly, the childcarer, family parent or educator concerning the undergone medical examination for communicable diseases.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (5) If the applicant wishes to provide the childcare service or alternative care service in the dwellings of the childcarer or family parent, the following shall be submitted in addition to the documents specified in subsections (3) and (4) of this section:
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 1) the consent of the owner of the dwelling for the provision of the childcare service or alternative care service in the dwellings of the childcarer or family parent;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 2) health certificates of the adults with whom the childcarer or family parent uses common dwellings concerning the undergone medical examination for communicable diseases.

 (6) If the everyday life support service or supported living service is provided to a person who shares a common dwelling with its owner, the application for an activity licence shall include the consent of the owner of the dwelling for the provision of the everyday life support service or supported living service in the dwelling.

 (7) Upon application for an activity licence for the provision of the everyday life support service, employment support service, supported living service, community living service and 24-hour special care service, the applicant shall submit, in addition to the information specified in subsection (3) of this section, a health certificate of the activity supervisor concerning the undergone medical examination for communicable diseases.

§ 153.  Subject of review of activity licence of provider of social services

  An activity licence for the provision of social services is granted if:
 1) the applicant for the activity licence and the service planned to be provided and the care worker, person providing the service directly at a safe house, the childcarer, educator, family parent and activity supervisor (hereinafter person providing the service directly) comply with the requirements for the services, service providers and the persons providing the service directly provided for in this Act;
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]
 2) the person providing the service directly has no criminal record for an intentionally committed criminal offence which may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service;
 3) the place for the provision of the service complies with the health protection requirements established on the basis of the Public Health Act;
 4) the place for the provision of the service complies with the fire safety requirements;
 5) in the case of the services specified in clauses 151 1)-3) of this Act, the requirements provided for in § 20 of the Child Protection Act are complied with.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 154.  Secondary conditions of activity licence of provider of social services

  The following secondary conditions shall be added to an activity licence of a provider of social services:
 1) the maximum number of persons to whom it is permitted to provide the service at the same time;
 2) in the case of the 24-hour special care service, a specification concerning whether the undertaking has the right to provide the service to a person with a profound multiple disability, a person with a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission or a person placed in a social welfare institution by a court ruling in addition to a person specified in subsection 101 (1) of this Act;
 3) a place of business where it is permitted to operate.

§ 155.  Renouncement of activity specified in activity licence

 (1) An activity specified in an activity licence may be temporarily renounced for up to six months. The provider of a service specified in clauses 151 1), 3) and 4) of this Act is required to notify the issuer of the activity licence of the temporary renouncement of its activity at least three months in advance. Temporary renouncement of the services specified in clauses 151 2) and 5)-9) of this Act is not permitted.

 (2) The provider of a service specified in clause 151 1), 3), 4), 5) or 6) of this Act is required to submit the notice on renouncement of economic activities to the registrar three months before the termination of the provision of the service. The provider of a service specified in clause 151 2), 7), 8) or 9) of this Act is required to submit the notice on renouncement of economic activities at least six months before the termination of the provision of the service.

Chapter 7 Financing  

§ 156.  Social benefits financed from state budget

 (1) The expenses of payment of subsistence benefits shall be compensated to local authorities from the state budget. Compensation for the payment of subsistence benefits shall be calculated by deducting the balance of the funds received in previous years from the expenses of the local authority during the year preceding the given budgetary year. If the subsistence level has increased in the budgetary year, the impact thereof shall be taken into account upon distribution of compensation. If the balance of the compensation for the payment of benefits at the beginning of the year and the funds additionally provided in the budgetary year are not sufficient to pay subsistence benefits until the end of the year, additional funds may be allocated to local authorities to the extent of the expected deficit.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.05.2018]

 (2) The expenses of processing and payment of the benefits specified in subsection (1) of this section as the expenses of state functions performed by local authorities shall be compensated to local authorities from the state budget on the basis of the number of applications submitted in the year preceding the budgetary year and the average calculated expenses of processing of one application provided for in the state budget for the corresponding year.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.05.2018]

 (3) [Repealed - RT I, 23.10.2018, 1 - entry into force 01.01.2019]

 (31) Support shall be prescribed for local authorities in the state budget in accordance with the possibilities of the state budget for the provision of assistance to children with a severe or profound disability. Support shall be distributed between the local authorities in proportion to the number of children with a severe or profound disability by deducting from the result the balance of the funds allocated to the local authority for the same purpose in the years preceding the given year. In doing so, the number of children with a profound disability shall be multiplied by 4.62.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (32) A local authority may use the support specified in subsection (31) of this section for the provision of childcare service, support person service, social transport service or other social services to children with a severe or profound disability in order to help to reduce the care burden of the family of a child with a severe or profound disability or an additional need arising from the disability.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (33) In the case of a person with a severe or profound disability who attains 18 years of age, the support specified in subsection (31) of this section may be used until the end on the calendar year.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (34) Support shall be prescribed for local authorities in the state budget in accordance with the possibilities of the state budget for the provision and organisation of alternative care and continued care service and for supporting foster families. Support shall be distributed between the local authorities in proportion to the number of persons receiving alternative care and continued care service on the basis of clause 455 (3) 1) and subsection 4516 (1) of this Act by deducting from the result the balance of the funds allocated to the local authority for the same purpose in the years preceding the given year. In doing so, the number of persons receiving continued care shall be multiplied by 1.0, the number of people receiving alternative care in a foster family shall be multiplied by 2.0, the number of persons receiving alternative care in a substitute home shall be multiplied by 2.3 and the number of persons receiving alternative care in a family house shall be multiplied by 2.4.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (35) A local authority may use the support specified in subsection (34) of this section for the provision and organisation of alternative care and continued care service and for supporting foster families.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (36) Support shall be prescribed for local authorities in the state budget in accordance with the possibilities of the state budget for supporting the covering of a person's expenses in relation to the organisation of a funeral and for covering the funeral expenses incurred by the local authority. 21 per cent of the support shall be distributed in proportion to the number of persons 19-64 years of age and 79 per cent shall be distributed in proportion to the number of persons 65 years of age and older by deducting from the result the balance of the funds allocated to the local authority for the same purpose in the years preceding the given year.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (4) The principles for the distribution of the funds allocated to local authorities specified in subsections (1)-(36) of this section between the local authorities shall be established by a regulation of the Government of the Republic on the basis of the State Budget Act.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

Chapter 8 Supervision  

§ 157.  Exercise of state and administrative supervision

 (1) State supervision over compliance with the requirements provided for in this Act and legislation established on the basis thereof, except the requirements provided for in clause 453 (4) 2) and subsection 4513 (2) of this Act shall be exercised by the Social Insurance Board (hereinafter also law enforcement authority).

 (2) State supervision over compliance with the requirements provided for in clause 453 (4) 2) and subsection 4513 (2) of this Act shall be exercised by the Health Board (hereinafter law enforcement authority).

 (3) Administrative supervision over the legality of the administrative acts issued by local authorities on the basis of this Act and the quality of social services and other assistance as well as the use of financial resources allocated by the state for social welfare shall be exercised by the Social Insurance Board. A report on administrative supervision shall be submitted to the Ministry of Social Affairs at least once a year by 1 March.

 (4) The Social Insurance Board has the right to obtain information necessary for supervision and verify the correctness of data on the basis of the data in the employment register provided for in § 251 of the Taxation Act.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

§ 158.  Special state supervision measures

  In order to exercise state supervision provided for in this Act, a law enforcement authority may apply the specific state supervision measures provided for in §§ 30, 32 and 49-51 of the Law Enforcement Act on the basis of and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.

§ 159.  Penalty payment rate

  Upon failure to comply with a precept, the upper limit of penalty payment pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act is 2500 euros.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

Chapter 9 Implementing Provisions  

Division 1 Transitional Provisions and Ex-post Assessment  
[RT I, 03.04.2018, 3 - entry into force 15.04.2018]

§ 160.  Transitional provisions

 (1) Until 31 December 2019, a family house and a substitute home family may consist of up to eight children.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (11) A local authority may continue foster care contracts entered into before 1 January 2018 without consideration to the provisions provided for in subsection 4511 (4) of this Act, until the need for providing alternative care service to the child ceases to exist, until the child attains 18 years of age or until the time specified in subsection 459 (2) if it is necessary pursuant to the child's interests.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (12) Contracts for the provision of substitute home service entered into before 1 January 2018 shall continue to be valid and shall be deemed to be entered into between a local authority and a provider of substitute home service and the content of such contracts must be brought into compliance with the requirements in this Act by 31 December 2018.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (13) Upon the application of other Acts, a person providing foster care specified in the wording of this Act in force until 31 December 2017 shall also be considered a foster parent.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (14) A service provider that provided substitute home service on the basis of an activity licence for providing substitute home service issued before 1 January 2018 may continue providing alternative care service in a family house and a substitute home on the basis of the same activity licence.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (15) The in-service training requirement specified in clause 4513 (1) 12) of this Act must be met by 31 December 2020.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (16) Persons that were referred to a substitute home and became adults while in the substitute home before 1 January 2018 may receive alternative care until 31 December 2018 under the terms and conditions specified in § 4516 of this Act.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (2) [Repealed - RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (3) Until 31 December 2019, special care services may be provided by activity supervisors who have acquired at least basic education, who have registered themselves for a training in accordance with the plan established on the basis of subsection 86 (7) of this Act and who comply with the requirement provided for in subsection (3) of the specified section.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (4) Until 31 December 2019, special care services may be provided to persons placed in a social welfare institution by a court ruling by activity supervisors who comply with the requirements specified in subsection (3) of this section and who have registered themselves for in-service training for work with persons with higher risk rate in accordance with the plan established on the basis of subsection 86 (7) of this Act.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (5) In addition to activity supervisors specified in subsection 86 (6) of this Act, until 31 December 2019, activity supervisors, who comply with at least one of the requirements established in subsection (1) and the requirement established in subsection (3) of the abovementioned section and who have registered themselves for in-service training for work with persons with a profound multiple disability or a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission in accordance with the plan established on the basis of subsection (7), may provide services to persons with a profound multiple disability or a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (6) In-service trainings for work with persons with higher risk rate undergone before 1 January 2009 shall be considered equal to the trainings specified in subsection 86 (7) of this Act.

 (7) Until 31 December 2019, special care services may be provided by activity supervisors who have acquired basic education, who comply with the requirement provided for in subsection 86 (3) of this Act and who have undergone training in accordance with the plan established on the basis of subsection (7) of the abovementioned section.

 (71) Applications for the receipt of a special care service submitted before 1 April 2019, the procedural acts for which have not been initiated by 1 April 2019, shall be processed by the Social Insurance Board under the conditions and pursuant to the procedure valid as of 1 April 2019.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (72) The Social Insurance Board shall assess the need for support of persons entered in the waiting list for a special care service before 1 April 2019, except persons referred to receive a 24-hour special care service on the basis of a court ruling, before the issue of the referral decision, but not later than on 31 March 2022.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.04.2019]

 (8) An application for the receipt of a rehabilitation service submitted by a person under 18 years of age before 1 January 2016 shall be reviewed and the decision on the provision of the rehabilitation service shall be made pursuant to the wording of the Social Welfare Act in force until 31 December 2015.

 (9) The Social Insurance Board shall assume from a person under 18 years of age, in respect of whom the decision on the provision of a rehabilitation service was made at the latest on 31 December 2015 and in the case provided for in subsection (8) of this section, the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service and shall provide the social rehabilitation service until the expiry of the rehabilitation plan but not for longer than until 31 December 2018. If the person specified in this subsection does not have a valid rehabilitation plan, the rehabilitation team shall determine the term of validity of the rehabilitation plan upon preparation thereof.

 (10) The Social Insurance Board shall assume from a person of at least 18 years of age in respect of whom the decision on the provision of a rehabilitation service was made at the latest on 31 December 2015 and who has a valid rehabilitation plan, the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service and shall provide the social rehabilitation service until the expiry of the rehabilitation plan but not for longer than until 31 December 2018.

 (11) The Social Insurance Board shall assume from a person of at least 18 years of age, who has submitted an application for the receipt of a rehabilitation service before 1 January 2016 or whose decision on the provision of the rehabilitation service was made at the latest on 31 December 2015 and who does not have a valid rehabilitation plan, the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service if the need of the person for the social rehabilitation service has been identified pursuant to § 62 of this Act.

 (12) A person whose receipt of a rehabilitation service has been decided on pursuant to the wording of the Social Welfare Act in force until 31 December 2015 shall no longer be entitled to receive the rehabilitation service pursuant to the specified wording as of the date of making the decision on occupational rehabilitation by the Estonian Unemployment Insurance Fund or the date of making the decision on assumption of the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service by the Social Insurance Board.

 (13) A person qualified to participate in the work of a rehabilitation team pursuant to the wording of the Social Welfare Act in force until 31 December 2015 and registered as a member of a rehabilitation team in the register of economic activities as at 31 December 2015 may act as a member of a rehabilitation team until 31 December 2019.

 (14) An administrative contract entered into with a provider of rehabilitation services on the basis of subsection 114 (1) of the wording of the Social Welfare Act in force until 31 December 2015 shall expire on 31 December 2015.

 (15) A rehabilitation team shall comply with the requirements provided for in subsection 68 (6) of this Act at the latest by 1 January 2020.

 (16) If the right of a person to purchase or lease a technical aid or be compensated for the costs of services related thereto on the basis of a decision of the county government arose before 1 January 2016, the Social Insurance Board shall take over the financing of the service from the county government as of 1 January 2016.

 (17) A technical aid card issued to a person by a county government shall be valid in respect of the name of the technical aid entered on the card until the end of the service life of the technical aid within the meaning provided for in subsections 48 (6) and (7) of this Act.

 (18) The provisions of subsections 47 (6) and (7) of this Act shall also apply to a person whose right to purchase or lease a technical aid or be compensated for the costs of services related thereto on the basis of a decision of the county government arose before 1 January 2016.

 (19) Subsection 51 (4) of this Act shall not apply to a person specified in subsections 47 (1) and (2) of this Act whose basis for being an entitled person changes and a person whose technical aid card has expired.

 (20) A seller of lessor of a technical aid shall comply with the requirements provided for in subsection 55 (4) of this Act at the latest by 1 January 2017.

 (21) A provider of rehabilitation services who held an activity licence for the provision of rehabilitation services issued pursuant to the wording of the Social Welfare Act in force until 31 December 2015 and was registered as a provider of rehabilitation services in the register of economic activities as at 31 December 2015 may provide the services on the basis of the specified activity licence until 31 December 2016.

 (22) Local authorities are required to enter the data specified in subsection 144 (1) of this Act and data concerning active cases as at 1 January 2016 in the Social Services and Benefits Registry as follows:
 1) data specified in clauses 144 (1) 5)-7) of this Act within three months as of entry into force of the Act;
 2) data specified in clauses 144 (1) 8)-10) of this Act within six months as of entry into force of the Act.

 (23) In the case of the persons specified in clause 47 (1) 2) of this Act, the condition concerning partial or no work ability is also met if the person has been declared permanently incapacitated for work with a 40 to 100 per cent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act or whose category of disability determined for an unspecified term on the basis of the State Allowances Act is deemed to correspond to the permanent incapacity for work with a 40 to 100 per cent loss of capacity for work determined until the pensionable age pursuant to § 58 of the State Pension Insurance Act.
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2016]

 (24) The condition of no work ability provided for in clause 101 (1) 3) of this Act is deemed to be complied with also in the case of a person whose percentage of loss of capacity for work is at least 80.
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2016]

 (25) The condition of no work ability provided for in clause 101 (2) 2) and clause 101 (3) 2) of this Act is deemed to be complied with also in the case of a person whose percentage of loss of capacity for work is at least 90.
[RT I, 30.12.2015, 5 - entry into force 01.07.2016]

 (26) The Social Insurance Board is required to enter the data specified in clause 144 (6) 3) of this Act and data concerning active cases as at 1 January 2017 in the Social Services and Benefits Registry at the latest by 31 December 2017.
[RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (27) Juvenile offence matters in which juvenile committees are conducting proceedings and which have not been terminated by 1 January 2018 shall be referred to the local authority of the residence of the child which shall conduct proceedings on them on the basis provided for in Chapter 6 of the Child Protection Act.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (28) The person on whom the juvenile committee has imposed the obligation of supervision shall continue to exercise supervision over the performance of the obligations arising from the imposition of a sanction on the basis of a resolution of the juvenile committee until the term of the imposition of the sanction.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (29) Children who have been sent to a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems before 1 January 2018 shall continue to be subject to the sanction of staying at the school or a 24-hour special care service on the basis of a court ruling. After 1 January 2018, the closed child care institution service regulation shall be applied to the stay at a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems and the receipt of a 24-hour special care service on the basis of a court ruling.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (30) A contract entered into on the basis of § 65 of this Act for the assumption of the obligation to pay the fee concerning a minor on whom a sanction has been imposed to provide social rehabilitation service, shall remain valid until the term of the contract.
[RT I, 25.10.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

 (31) A local authority is required to enter the data specified in clauses 144 (1) 11)-14) of this Act and data valid as at 1 January 2020 in the Social Services and Benefits Registry at the latest by 31 December 2021.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (32) A provider of social services who is financed from the state budget or the local authority budget is required to enter the data specified in clause 144 (1) 11) of this Act and data valid as at 1 January 2020 in the Social Services and Benefits Registry at the latest by 31 December 2021.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (33) A local authority shall process applications submitted before 1 January 2018 for a needs-based family benefit, grant the benefit and pay the benefit under the conditions and pursuant to the procedure valid before 1 January 2018.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (34) Upon the payment of need-based family benefit payments in 2018 the calculated subsistence benefit for the corresponding months shall consider the subsistence level of each child of a family to be equal to the subsistence level of the first member of the family.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (35) The compensation to a local authority from the state budget for 2018 of the expenses related to the payment of needs-based family benefits shall be calculated by deducting the balance of the funds received in previous years from the expenses of the local authority during the year preceding the given budgetary year and dividing the result by four.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (36) In 2018 no payments shall be made from the state budget to a local authority to compensate the expenses related to the processing and payment of needs-based benefits.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (37) Local authorities may use the excess balance from the compensation in 2018 of the expenses of payment of needs-based family benefits for the payment of subsistence benefits. Starting from 2019 the compensation for the expenses of payment of subsistence benefits to local authorities from the state budget shall also take into account the excess balance of expenses for the payment of needs-based family benefits.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (38) The expenses of general care service provided outside home shall be compensated to local authorities by the Social Insurance Board if the service is provided to persons who have been referred to receive the 24-hour special care service before 1 January 2001 and whose residence entered in the population register is the place of activity of the provider of special care services at least to the accuracy of the local authority and to whom the provision of special care services financed from the state budget shall not be continued. The terms and conditions and rate of compensation for expenses shall be established by a directive of the Director General of the Social Insurance Board.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (39) In the case of persons specified in subsection (38) of this section, local authorities must proceed from the principles provided for in subsections 73 (2)-(4) of this Act upon charging a fee for general care service provided outside home.
[RT I, 21.12.2018, 3 - entry into force 01.01.2019]

 (40) Subsections 131 (3)–(5) of this Act shall be applied retroactively as of 12 March 2020.
[RT I, 21.04.2020, 1 - entry into force 22.04.2020]

§ 1601.  Ex-post assessment of regulation of section 151

  In 2020 at the latest, the Ministry of Social Affairs shall analyse the effect and performance of the implementation of the regulation provided for in § 151 of this Act concerning the assessment of the need for assistance of young persons.
[RT I, 03.04.2018, 3 - entry into force 15.04.2018]

§ 1602.  Analysis of assessment system of persons in need of care

  The Government of the Republic shall prepare an analysis and proposals on the basis thereof by 1 January 2020 regarding the assessment system used for the identification of the need for care of adults with the aim to implement the results of the analysis in order to determine the recipients of care leave as of 1 January 2021.
[RT I, 26.06.2018, 3 - entry into force 01.07.2018]

Division 2 Amendment and Repeal of Acts  

§ 161. – § 175. [Omitted from this text]

§ 176.  Amendment of Social Welfare Act

  The Social Welfare Act is amended as follows:
 1) clause 47 (1) 2) is amended and worded as follows:
"2) persons of working age as of the age of 18 who have been established to have partial or no work ability;";
 2) clause 59 (1) 3) is amended and worded as follows:
"3) persons of working age who have a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act or who have been declared permanently incapacitated for work on the basis of the State Pension Insurance Act or whose category of disability has been determined for an unspecified term on the basis of the State Allowances Act or who have been established to have partial work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act and whose need for the social rehabilitation service has been identified;";
 3) [omitted - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]
 4) clause 63 (2) 1) shall be complemented with the words "the expert opinion provided upon assessment of work ability" following the words "Estonian Unemployment Insurance Fund";
 5) subsection 73 (2) shall be complemented with the text "work ability allowance within the meaning of the Work Ability Allowance Act," after the text "work ability allowance within the meaning of the Work Ability Allowance Act";
 6) subsection 93 (1) is repealed;
 7) clause 101 (1) 3) is amended and worded as follows:
"3) the person under 18 years of age until attaining the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act has been established to have no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act;";
 8) clause 101 (2) 2) is amended and worded as follows:
"2) the person has been established to have no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act, except in the case of a person who has attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act, or";
 9) clause 101 (3) 2) is amended and worded as follows:
"2) the person has been established to have no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act, except in the case of a person who has attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act, and";
 10) the text of § 149 is amended and worded as follows:
"An activity licence shall be granted for the provision of rehabilitation services if the provider of rehabilitation services and the rehabilitation team comply with the requirements provided for in §§ 66 and 68 of this Act.";
 11) subsections (23) to (25) are added to § 160 worded as follows:
"(23) In the case of the persons specified in clause 47 (1) 2) of this Act, the condition concerning partial or no work ability is also met if the person has been declared permanently incapacitated for work with a 40 to 100 per cent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act or whose category of disability determined for an unspecified term on the basis of the State Allowances Act is deemed to correspond to the permanent incapacity for work with a 40 to 100 per cent loss of capacity for work determined until the pensionable age pursuant to § 58 of the State Pension Insurance Act.

 (24) The condition of no work ability provided for in clause 101 (1) 3) of this Act is deemed to be complied with also in the case of a person whose percentage of loss of capacity for work is at least 80.

 (25) The condition of no work ability provided for in clause 101 (2) 2) and clause 101 (3) 2) of this Act is deemed to be complied with also in the case of a person whose percentage of loss of capacity for work is at least 90.".

§ 177. – § 182. [Omitted from this text]

§ 183.  Repeal of Act

 (1) The Social Welfare Act (RT I 1995, 21, 323) is repealed.

 (2) Regulations of local authorities established on the basis of the Act specified in subsection (1) of this section shall remain in force until entry into force of the regulations adopted on the basis of this Act but not for longer than until 31 March 2016.

Division 3 Entry into force of Act  

§ 184.  Entry into force of Act

 (1) The General Part of the Social Code Act and this Act enter into force on 1 January 2016.

 (2) Subsection 68 (3), subsection 86 (8), subsection 115 (3) and subsection 123 (9) of this Act enter into force on 18 January 2016.

 (3) Clause 59 (1) 4), clauses 176 1)-2), 4)-9) and 11), clause 177 3), clause 179 4) and § 180 of this Act enter into force on 1 July 2016.

 (4) [Repealed - RT I, 21.12.2016, 2 - entry into force 01.01.2017]

 (5) Subsection 52 (2) and clause 55 (1) 5) of this Act enter into force on 1 January 2018.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

 (6) Clause 176 10) of this Act enters into force on 1 July 2018.
[RT I, 28.11.2017, 2 - entry into force 01.01.2018]

 (7) Subsections 22 (3) and (4), subsection 36 (2), subsections 55 (2) and (21) and clauses 151 3) and 4) of this Act enter into force on 1 January 2020.
[RT I, 28.12.2017, 8 - entry into force 01.01.2018]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2020
Avaldamismärge:RT I, 21.04.2020, 37

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid.

§ 11.   Seaduse kohaldamisala

  (1) Kui käesolevas seaduses on sätestatud kohustus taotleda sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusluba, käsitatakse käesolevas seaduses sätestatud sotsiaalteenuse osutamise nõudeid ühtlasi majandustegevuse nõuetena.

  (2) Käesolevas seaduses reguleeritud eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning käesolevas seaduses tegevusloa taotlemise ja sotsiaalteenuste osutamise kohta sätestatut kohaldatakse avalik-õigusliku juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohta niivõrd, kuivõrd nende eripärast ei tulene teisiti.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 2.   Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 3.   Sotsiaalhoolekande põhimõtted

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel:
  1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;
  2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
  3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;
  4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;
  5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
  6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

  (2) Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 4.   Terminid

  Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil;
  2) hoolekandeasutus – käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenust osutav asutus;
  3) sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik;
  4) laps – isik lastekaitseseaduse § 3 lõike 2 tähenduses;
  5) lapsega vahetult töötav isik – lastekaitseseaduse § 18 lõikes 2 nimetatud isik, kes vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele.

§ 5.   Sotsiaalhoolekandega hõlmatus

  (1) Isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus.

  (2) Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib.

  (3) Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule võib sotsiaalteenuste ja muu abi andmist korraldada see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega.

  (4) Isikule, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata, korraldab sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib.

  (5) Ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib.

§ 6.   Keelatud asjad hoolekandeasutuses sotsiaalteenuse saamisel

  (1) Hoolekandeasutuses sotsiaalteenust saavale isikule on keelatud järgmised asjad:
  1) relv relvaseaduse tähenduses;
  2) lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses;
  3) aine, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe tekitamiseks;
  4) muu asi, mis võib kujutada ohtu teenust saava isiku ning teiste isikute elule ja tervisele.

  (2) Ohukahtluse korral edastab hoolekandeasutus politseile ohu väljaselgitamiseks andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud asjade või sama lõike punktis 3 nimetatud aine kohta, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata keelatud asi seab vahetusse ohtu isiku enda või teiste isikute elu või tervise, peab hoolekandeasutus võtma kasutusele abimeetmed vahetu ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

§ 7.   Laste hoolekandeasutuse sisehindamine

  (1) Laste hoolekandeasutuses tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada hoolekandeasutuses viibiva lapse arengut toetavad tingimused ja asutuse järjepidev areng. Sisehindamise käigus hinnatakse pakutava hoolduse vastavust lapse eale ja arengule ning asutuse töökorraldust ja juhtimist.

  (2) Laste hoolekandeasutuse sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

  (3) Laste hoolekandeasutuse sisehindamise korra kehtestab asutuse juht, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks asutuse pidajale.

§ 8.   Vältimatu sotsiaalabi

  (1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 9.   Abi andmine juhtumikorralduse põhimõttel

  (1) Kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.

  (2) Abi andmine hõlmab muu hulgas:
  1) juhtumiplaani koostamist ja osapoolte üksteisega seotud tegevuste ajakava kooskõlastamist;
  2) juhtumi koordineerija määramist;
  3) vastastikuse teabevahetuse korras kokku leppimist.

  (3) Juhtumiplaan on kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast.

  (4) Juhtumiplaanile kirjutavad alla juhtumi koordineerija ning isik, kellele juhtumiplaan on koostatud.

  (5) Juhtumiplaani võib vastavalt vajadusele muuta. Abi vajav isik kinnitab muudatustega nõustumist allkirjaga.

  (6) Juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 10.   Lapse juhtumiplaan

  (1) Lapsele juhtumiplaani koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatust, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Enne asendushooldusele suunamist koostab lapse eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 459 lõikes 1 nimetatud lapsele juhtumiplaani. Enne järelhooldusele suunamist koostab eestkostja ülesandeid täitev või isiku täisealiseks saamisel elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 4516 lõikes 1 nimetatud isikule juhtumiplaani.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus täiendab lapse juhtumiplaani pärast lapse asendushooldusele suunamist koostöös asendushooldusteenuse osutajaga. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas. Järelhooldusele suunatud isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus vaatab isiku juhtumiplaani üle vähemalt üks kord aastas.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Saatjata alaealise välismaalase suhtes teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevused Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 11.   Sotsiaalhoolekandealane statistika

  (1) Hoolekandeasutused, sõltumata nende rahastamisest riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, esitavad statistilised aruanded kohaliku omavalitsuse üksusele või Sotsiaalkindlustusametile.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab statistilised aruanded Sotsiaalkindlustusametile.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Sotsiaalkindlustusamet esitab statistilised aruanded koondaruandena Sotsiaalministeeriumile.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseisu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 12.   Isiku tahte arvestamine

  (1) Sotsiaalteenuste osutamisel, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 105, 106 ja 107 sätestatud juhtudel.

  (2) Last puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda lapse huvidest vastavalt lastekaitseseaduses sätestatule.

§ 13.   Abivajadusest teatamise kohustus

  Abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.

§ 131.   Sotsiaalteenuste osutamise korraldus erakorralise olukorra ajal

  (1) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kellel on vähemalt keskharidus ja kellele on tagatud juhendamine § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt.

  (2) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ei pea käesoleva seaduse § 86 lõigetes 4–6 nimetatud erihoolekandeteenuseid osutav isik olema läbinud samades lõigetes nimetatud täienduskoolitusi.

  (3) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5 ja § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaegade kulgemine.

  (4) Kui eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal on käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatunud ja isik ei kasuta erihoolekandeteenust, hüvitab Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale täitmata erihoolekandeteenuse koha kulud 95 protsendi ulatuses § 72 lõike 5 alusel kehtestatud selle teenuse maksimaalsest maksumusest, mida isikule osutati, kuid kõige rohkem arvel märgitud ulatuses.

  (5) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise või erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 22.04.2020, lõikeid 3–5 rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist]

2. peatükk Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav abi 

1. jagu Üldsätted 

§ 14.   Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 15.   Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi.

  (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
  1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
  2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude arvestamisel tuleb tagada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine.

§ 151.   Noore abivajaduse hindamine

  (1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku abivajaduse võib tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus välja selgitada omal algatusel.

  (2) Abi võib vajada 16–26-aastane isik, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
  1) ei õpi;
  2) ei tööta;
  3) ei ole töötuna arvel;
  4) ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust;
  5) ei saa töötamise toetamise teenust;
  6) ei tegele ettevõtlusega;
  7) ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest;
  8) ei kanna vangistust või eelvangistust;
  9) ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku väljaselgitamiseks lõikes 4 sätestatud andmeid töödeldes peab kohaliku omavalitsuse üksus esitama taotluse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses sätestatud korras.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku väljaselgitamise eesmärgil töödeldakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris lõikes 3 sätestatud taotluse alusel kuni kaks korda kalendriaastas rahvastikuregistrisse kantud 16–26-aastaste isikute järgmisi isikuandmeid:
  1) nimi ja isikukood;
  2) kontaktandmed;
  3) vajaduse korral seadusliku esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed;
  4) õppimise andmed;
  5) töötamise ja töötuna arveloleku andmed;
  6) puuduva töövõime andmed;
  7) ettevõtluse andmed;
  8) alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest hüvitise saamise andmed;
  9) vangistuse andmed;
  10) asendus- või kaitseväeteenistuse andmed.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku lõikes 4 loetletud andmetest moodustub töötlemise tulemusel sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse andmekoosseis, mis sisaldab isiku nime, isikukoodi, kontaktandmeid, haridustaseme ja töötamise andmeid ning vajaduse korral seadusliku esindaja nime ja kontaktandmeid.

  (6) Abivajaduse väljaselgitamise ja abi osutamise eesmärgil võib kohaliku omavalitsuse üksus töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmekoosseisu.

  (7) Abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi osutamiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus võtta ühendust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikuga. Kui tegu on alaealisega, teavitab kohaliku omavalitsuse üksus samal ajal seaduslikku esindajat ühenduse võtmisest.

  (8) Kui 16–26-aastane isik ei soovi, et tema andmeid töödeldakse, siis lõpetatakse andmete töötlemine isikult asjakohase avalduse saamisel. Esmakordsel 16–26-aastase isikuga ühenduse saamisel küsib kohaliku omavalitsuse üksus isiku nõusolekut andmete edasiseks töötlemiseks. Kui isik nõusolekut ei anna, lõpetatakse andmete edasine töötlemine. Edasise andmetöötluse välistamiseks säilitatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris vaid isikukoodi kuni isiku 27-aastaseks saamiseni.
[RT I, 03.04.2018, 3 - jõust. 15.04.2018]

§ 16.   Tasu sotsiaalteenuse eest

  (1) Sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab enda osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse. Tasu võtmise otsustab teenuse eest tasuv või teenust osutav asutus.

  (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

  (3) Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused 

1. jaotis Koduteenus 

§ 17.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

  (3) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded koduteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 18.   Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes.

§ 19.   Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 20.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

  (2) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

  (3) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise.

  (4) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhoolduse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 21.   Hooldusplaan

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

  (2) Teenuseosutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani.

  (3) Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.

  (4) Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta.

  (5) Teenuseosutaja vaatab hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuseosutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani.

§ 22.   Nõuded teenuseosutajale

  (1) Teenuseosutaja peab tagama personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.

  (2) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt peab vastava personali olemasolu olema tagatud ööpäevaringselt, kui see on vajalik hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis kindlaks määratud tegevuste ja toimingute sooritamiseks.

  (3) Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Teenust vahetult osutaval hooldustöötajal peab olema täidetud üks järgmistest ettevalmistusnõuetest:
  1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava;
  2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava;
  3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

3. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 23.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on käesoleva seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

  (4) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded tugiisikuteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 24.   Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi.

  (2) Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.

§ 25.   Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik teenuse osutamise haldusaktist või halduslepingust.

  (2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
  1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
  3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 26.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.

  (2) Hooldust teostab kohaliku omavalitsuse üksuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

5. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 27.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

  (3) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded isikliku abistaja teenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 28.   Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

  (3) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

§ 29.   Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik haldusaktist või halduslepingust ja teenuse saaja juhistest.

  (2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
  1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
  3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

6. jaotis Varjupaigateenus 

§ 30.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

  (2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded varjupaigateenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 31.   Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Varjupaigateenuse korraldamise tagab kohaliku omavalitsuse üksus, kus isik teenuse vajaduse tekkimise ajal viibib.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 32.   Nõuded teenuseosutajale

  Varjupaigateenuse osutaja kehtestab sisekorraeeskirja ning on kohustatud teenuse osutamise alustamisel teavitama isikut sisekorraeeskirjast ning isiku õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal sellisel viisil, et isik on võimeline neid mõistma.

7. jaotis Turvakoduteenus 

§ 33.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

  (3) Lapse või täisealise isiku turvakoduteenuse osutaja juurde toonud isik on kohustatud andma teenuseosutajale talle teadaolevat teenuse osutamiseks vajalikku teavet.

  (4) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded turvakoduteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 34.   Teenuseosutaja kohustused

  Teenuseosutaja on kohustatud teavitama:
  1) oma tegevuskoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust lapse turvakodusse saabumisest hiljemalt järgmisel tööpäeval, kui laps ei ole suunatud turvakodusse kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel;
  2) oma tegevuskoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust ja vajaduse korral Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikku ohvriabi töötajat täisealise isiku turvakodusse saabumisest tema kirjalikul nõusolekul viie tööpäeva jooksul.

§ 35.   Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Turvakoduteenuse osutamisel lapsele on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud teenuseosutaja nõudmisel edastama teenuse osutamiseks vajalikku teavet.

  (2) Turvakoduteenuse osutamisel lapsele, kes viibib turvakodus ilma vanemata ja keda ei ole turvakodusse suunatud kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel, on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalvaldkonna ametnik kohustatud viie tööpäeva jooksul lapse turvakodusse saabumisest arvates hindama lapse heaolu ja planeerima edasised tegevused, mis on vajalikud lapse edasise heaolu tagamiseks.

§ 36.   Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Lapsele teenust vahetult osutav isik peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) isiku hooldusõigust lapse suhtes ei ole piiratud või täielikult ära võetud;
  2) isikut ei ole kõrvaldatud eestkostja, hooldaja või hoolduspere vanema kohustuste täitmisest;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  3) isikul ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest.

  (2) Lapsele teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest nõuetest:
  1) tal on vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus;
  2) tal on vähemalt keskharidus ning ta läbib aasta jooksul tööle asumisest arvates käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud turvakoduteenust lapsele vahetult osutava isiku täienduskoolituse.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 19.04.2020]

  (3) Turvakoduteenust lapsele vahetult osutava isiku täienduskoolituse kava, sealhulgas täienduskoolituse täpsustatud mahu, ülesehituse ja sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 19.04.2020]

§ 37.   Turvakoduteenuse osutamise tingimused

  (1) Lastele ja täisealistele isikutele tuleb teenust osutada eraldi ruumides, välja arvatud juhul, kui laps viibib turvakodus koos täisealise perekonnaliikmega.

  (2) [Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Lapsele turvakoduteenuse osutamisel peavad teenuse osutamise ruumid, nende sisustus, maa-ala ja teenus vastama rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel kehtestatud teenuse osutamise nõuetele.

  (4) Turvakoduteenuse osutamiseks peab olema tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 151 punktile 3. Lastele ja täisealistele isikutele teenuse osutamiseks antakse eraldi tegevusluba.

8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 38.   Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

  (2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded sotsiaaltransporditeenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 39.   Nõuded teenuseosutajale

  Teenuseosutaja kehtestab ohutu töötamise korra ning tagab selle kättesaadavuse teenust kasutavale isikule ja teenust vahetult osutavale isikule.

§ 40.   Tasu võtmine sotsiaaltransporditeenuse eest

  (1) Liiniveona osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest võib tasu võtta summas, mille isik kulutaks sama vahemaa läbimiseks soodsaima olemasoleva transpordivahendiga, kui tal ei esineks puudest tulenevat takistust.

  (2) Juhuveo ja taksoteenusena osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest võib tasu võtta suuremas ulatuses kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 on nimetatud.

9. jaotis Eluruumi tagamine 

§ 41.   Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded eluruumi tagamise teenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 42.   Puudega isikule eluruumi tagamine

  (1) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

  (2) Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.

§ 43.   Nõuded tagatud eluruumile

  (1) Isikule kasutada antud eluruum peab vastama:
  1) ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele, välja arvatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile;
  2) isiku ja tema perekonna põhjendatud vajadustele ning perekonna suurusele.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib sama eluruumi kasutamise võimalust pakkuda ainult isikutele, kes soovivad ühes eluruumis elada.

10. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 44.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

  (3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

  (4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

  (5) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded võlanõustamisteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 45.   Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest:
  1) isikul on kutseseaduse alusel antud võlanõustaja kutse;
  2) isikul on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus.

  (2) Võlanõustaja täienduskoolituse kava, sealhulgas täienduskoolituse täpsustatud mahu, ülesehituse ja sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

11. jaotis Lapsehoiuteenus 
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 451.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenust osutatakse sõltumata selle osalisest või täielikust rahastamisest riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, kohaldatakse teenusele käesoleva seaduse §-des 453 ja 454 sätestatud nõudeid.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 452.   Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab lapsehoiuteenust koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 alusel.

  (2) Raske ja sügava puudega laste puhul peab kohaliku omavalitsuse üksus hindama lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.

  (3) Soovi esitamise korral nõustab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

  (5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lapse puhul tagatakse teenus kuni käesoleva seaduse § 156 lõikes 33 sätestatud tähtajani.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 453.   Nõuded lapsehoiuteenusele

  (1) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

  (2) Teenust vahetult osutav isik (edaspidi lapsehoidja) võib hoida:
  1) lapsehoiuteenust saava lapse eluruumides korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud;
  2) väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume korraga kuni kümmet last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.

  (3) Kui lapsehoiuteenust saab korraga rohkem kui viis last, loetakse kõiki lapsehoiuteenust saavaid raske või sügava puudega lapsi, alla kolmeaastaseid lapsi ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavaid raske või sügava puudega isikuid ja alla kolmeaastaseid lapsi kahe lapse eest.

  (4) Kui lapsehoiuteenust osutatakse eluruumis, mis ei ole lapsehoiuteenust saava lapse eluruum, peab samas eluruumis elav isik:
  1) vastama käesoleva seaduse § 4513 lõike 1 punktides 4–7 sätestatud nõuetele;
[RT I, 03.04.2018, 3 - jõust. 15.04.2018]
  2) läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema nakkushaiguste tervisekontrolli läbimise kohta perearsti väljastatud tervisetõend.

  (5) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume, peavad:
  1) ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele;
  2) ruumid ning ruumide evakuatsiooniteed vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.

  (6) Lapsehoiuteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 451 lõikes 2 nimetatud juhul peab teenuseosutajal olema tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 151 punktile 1.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 454.   Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Lapsehoidja peab:
  1) olema teovõimeline;
  2) olema lapsehoiuteenuse osutamiseks vajaliku füüsilise ja vaimse tervisega;
  3) vastama käesoleva seaduse § 4513 lõike 1 punktides 3–7 sätestatud nõuetele.
[RT I, 03.04.2018, 3 - jõust. 15.04.2018]

  (2) Isik peab lapsehoidjana tegutsemiseks:
  1) omama kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutset või
  2) omama vähemalt kesk- või kutseharidust, töökogemust lastega ja sobivaid isikuomadusi, mida hindab tööandja;
  3) olema läbinud vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul.

  (3) Lapsehoidjana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

12. jaotis Asendushooldusteenus 
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 455.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi käesolevas jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last vahetult kasvatav isik).

  (3) Asendushooldusteenust osutatakse:
  1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva seaduse § 459 lõikes 1 nimetatud juhul;
  2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva;
  3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

  (4) Turvakoduteenust, asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul ning asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel osutatakse erinevates ruumides.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 456.   Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes

  (1) Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

  (2) Hooldusperes võib samal ajal olla kuni neli hooldatavat, sealhulgas hooldaja enda kuni 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud.

  (3) Hooldusperes võib olla rohkem kui neli hooldatavat juhul, kui:
  1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus;
  2) see on asendushooldusel olevate laste huvides;
  3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad;
  4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 19.04.2020]

  (4) Hoolduspereks saada soovija esitab avalduse Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb hoolduspere sobivuse hindamise ja ettevalmistamisega seotud toimingud.

  (5) Sotsiaalkindlustusameti poolt hoolduspere sobivuse hindamiseks kogutavate dokumentide ja esitatavate andmete loetelu ning hoolduspere sobivuse hindamise toimingud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 457.   Asendushooldusteenuse osutamine perekodus

  (1) Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

  (11) Asendushooldusel perekodus võib olla rohkem kui kuus last juhul, kui:
  1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus;
  2) see on asendushooldusel olevate laste huvides;
  3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad;
  4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 19.04.2020]

  (2) Asendushooldusteenuse osutamisel perekodus peab seal olema perevanem ja vajaduse korral laste heaolu tagamiseks käesoleva seaduse § 4513 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav abiline.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 458.   Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus

  (1) Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

  (11) Asendushooldusel asenduskodus võib olla rohkem kui kuus last juhul, kui:
  1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus;
  2) see on asendushooldusel olevate laste huvides;
  3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad;
  4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 19.04.2020]

  (2) Kui asenduskodu pere lapsed viibivad asenduskodus, peab seal iga pere kohta ööpäev läbi olema vähemalt üks kasvataja ja vajaduse korral laste heaolu tagamiseks käesoleva seaduse § 4513 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav abiline.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 459.   Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
  1) lapse vanem on surnud;
  2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
  4) laps on vanemast eraldatud.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele asendushooldusteenuse:
  1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
  3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

  (4) Asendushooldusteenuse korraldamisel kohaliku omavalitsuse üksus:
  1) hindab lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutamise vajadust;
  2) teeb otsuse paigutada laps hooldusperre või lapse olulisi huve arvestades erandina perekodusse või asenduskodusse;
  3) katab lapse ülalpidamisega seotud kulud ja tasub teenuseosutajale teenuse eest;
  4) külastab asendushooldusel olevat last tema õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil vähemalt kaks korda aastas;
  5) kogub ja säilitab asendushooldusel oleva lapse dokumente ning annab hooldusele suunatud lapse asendushooldusteenuse osutamiseks vajalikud dokumendid üle teenuseosutajale;
  6) tagab lapse sidemete säilimise vanemate ja kodukohaga ning loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 4510.   Asendushooldusteenuse osutamine

  (1) Asendushooldusteenuse osutamiseks, välja arvatud asendushooldusteenuse osutamiseks hooldusperes, peab olema tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 151 punktile 2.

  (2) Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kelle Sotsiaalkindlustusamet on kandnud käesoleva seaduse § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 4511.   Asendushooldusteenuse rahastamine

  (1) Asendushooldusteenust rahastatakse teenust saava lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või selle puudumisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

  (2) Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

  (3) Lapse isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.

  (4) Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja last, toetatakse vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 4512.   Teenuseosutaja kohustused

  (1) Teenuseosutaja tagab:
  1) asendushooldusel oleva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse;
  2) asendushooldusel oleva lapse kohta käiva teabe ja vajalike dokumentide kogumise;
  3) temaga lepingulises suhtes oleva perevanema ja kasvataja vastavuse käesoleva seaduse § 4513 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
  4) asendushooldusteenuse kohta statistiliste aruannete koostamise ja esitamise käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud korras;
  5) asendushooldusteenuse lõpetamisel tema valduses olevate asendushooldusel olnud lapse dokumentide üleandmise eestkostja ülesandeid täitvale kohaliku omavalitsuse üksusele;
  6) hoolduspere eluruumidena kasutatavate ruumide vastavuse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele;
  7) asendushooldusteenuse osutamisel asenduskodus või perekodus teenuse osutamise ruumide, nende sisustuse, maa-ala ja teenuse, sealhulgas toitlustamise vastavuse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 81 alusel kehtestatud teenuse osutamise nõuetele.

  (2) Teenuseosutaja peab laste heaolu tagamiseks koostöös lapsed teenust saama paigutanud kohalike omavalitsuste üksustega vajaduse korral piirama käesoleva seaduses § 456 lõikes 2, § 457 lõikes 1 ja § 458 lõikes 1 sätestatud maksimaalselt lubatud laste arvu peres.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 4513.   Nõuded last vahetult kasvatavale isikule ja tema pereliikmetele

  (1) Last vahetult kasvatav isik peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
  1) ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis;
  2) ta on täisealine, välja arvatud perevanem, kes peab olema vähemalt 25-aastane;
  3) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;
  4) temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud;
  5) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt;
  6) ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;
  7) tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest;
  8) tal on lastega töötamise kogemus, välja arvatud hoolduspere vanemal;
  9) tal on vähemalt keskharidus;
  10) ta esitab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3 nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbib edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõikele 6;
  11) hoolduspere vanem peab olema läbinud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud täienduskoolituse;
  12) perevanem, asenduskodu kasvataja ja perevanema või asenduskodu kasvataja abiline peavad olema läbinud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud täienduskoolituse või peavad kohustuma selle läbima ühe aasta jooksul tööleasumisest arvates.

  (2) Kui asendushooldusteenust osutatakse last vahetult kasvatava isiku eluruumides, peab last vahetult kasvatava isikuga ühist eluruumi kasutav täisealine isik esitama vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3 nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbima edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõikele 6.

  (3) Kui asendushooldusteenust osutatakse last vahetult kasvatava isiku eluruumides, peab sama eluruumi kasutav täisealine isik vastama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–7 sätestatud nõuetele. Last vahetult kasvatav isik ja temaga samas eluruumis koos elav täisealine isik kinnitavad oma nõuetekohasust allkirjaga.

  (4) Last vahetult kasvatava isikuna võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium.

  (5) Asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 4514.   Perevanema leping

  (1) Kui asendushooldusteenust osutatakse perekodus, sõlmib perekodu perevanemaga perevanema lepingu.

  (2) Kui asendushooldusteenust osutavad kaks kuni kolm perevanemat ühes perekodus, peab perevanema leping sisaldama vähemalt järgmist:
  1) teenuse osutamise koht;
  2) minimaalne teenuse osutamise aeg, mis üldjuhul ei tohi olla lühem kui kümme ööpäeva ühes kalendrikuus, ning katkematu teenuse osutamise aeg, mis ei tohi olla lühem kui viis ööpäeva;
  3) maksimaalne teenuse osutamise aeg, mis üldjuhul ei tohi olla pikem kui 20 ööpäeva ühes kalendrikuus, ning erand, mis on osapoolte kokkuleppel lubatud maksimaalselt viie ööpäeva ulatuses;
  4) õigus puhkusele töölepingu seaduses sätestatud korras;
  5) lepingu korralise ülesütlemise puhul etteteatamise tähtaeg, mis on vähemalt 30 kalendripäeva;
  6) teenuse osutamise korraldus, mis hõlmab eelkõige teenuse osutamise algust ja lõppu;
  7) igakuise tasu maksmise kord.

  (3) Kui teenust osutab üks perevanem, peab perevanema leping sisaldama:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 5–7 sätestatut;
  2) perevanema õigust asendushooldusteenuse osutamisel kasutada käesoleva seaduse § 4513 lõikes 1 kehtestatud nõuetele vastava kolmanda isiku abi 42 kalendripäeva aastas.

  (4) Kui lepingu teine pool teatab lepingu lõppemisest ette vähem aega, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5, on perevanemal õigus saada hüvitist ulatuses, milles tal oleks olnud õigus seda saada etteteatamise tähtaja järgimise korral.

  (5) Perevanema lepingu alusel teenuse osutamisele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid.

  (6) Perevanema lepingu muudele tingimustele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

13. jaotis Järelhooldusteenus 
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 4515.   Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 4516.   Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab järelhooldusteenuse käesoleva seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
  1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
  3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada järelhooldusteenuse isikule, kes:
  1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
  2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 4517.   Järelhooldusteenuse rahastamine

  (1) Järelhooldusteenust rahastatakse teenust saava isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

  (2) Isiku isiklike kulude katmisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse § 4511 lõikes 3 sätestatust.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

3. peatükk Riigi korraldatav abi 

1. jagu Abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine 

1. jaotis Õigus taotleda abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist 

§ 46.   Abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine

  Abivahendite loetellu kantud abivahendi ostmisel või üürimisel võtab riik õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasu maksmise kohustuse ülevõtmine) tingimusel, et:
  1) õigustatud isik ja abivahendi müüja või üürija lepivad kokku abivahendi müügis või üürimises tingimustel, mis vastavad minimaalselt käesolevas jaos sätestatud nõuetele;
  2) abivahendi müüja või üürija ja riik on sõlminud käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lepingu.

§ 47.   Õigustatud isikud

  (1) Õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on:
  1) alaealisel isikul;
  2) alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel;
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  3) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikul.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist:
  1) isikul rinnaproteesi ostmiseks;
  2) isikul, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli ülekandesüsteemide ostmiseks;
  3) isikul silmaproteesi ostmiseks;
  4) täisealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostmiseks.

  (3) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust, välja arvatud individuaalse abivahendi korral, ei ole vangistuses või eelvangistuses viibival isikul.
[RT I, 27.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (31) Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel, kogukonnas elamise teenusel, kui teenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega isikule, või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust abivahendi eest, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega.
[RT I, 27.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (32) Riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas.
[RT I, 27.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (33) Käesoleva paragrahvi lõike 31 tähenduses on hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahend, mis:
  1) hõlbustab eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist;
  2) on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sellele ligipääsetavuse tagamisega;
  3) on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend;
  4) on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks ning abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ettenähtud toodet või vahendit ja vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele;
  5) on hoone või mööbli külge kinnitatav ja hõlbustab hoones liikumist.
[RT I, 27.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (34) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 27.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega abivahendi kasutamise vajaduse tuvastaja sõltuvalt abivahendi keerukusest.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kasutuses on abivahend, mille eest tasu maksmise kohustus on üle võetud, on sellel isikul õigus taotleda uue, sama nimetusega abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist pärast isiku kasutuses oleva abivahendi kasutusaja lõppemist.

  (7) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras otsustada tasu maksmise kohustuse ülevõtmise enne isiku kasutuses oleva abivahendi kasutusaja lõppemist, kui:
  1) abivahendi kulumise tõttu ei ole selle kasutusaja lõpuni kasutamine võimalik;
  2) abivahend hävineb isikust sõltumatutel põhjustel;
  3) isik vajab abivahendit piirlimiidist suuremas koguses või
  4) isik vajab abivahendit muudel põhjendatud juhtudel.

  (8) Enne kasutusaja lõppemist isiku kasutuses oleva abivahendi tasu maksmise kohustuse ülevõtmise täpsustatud tingimused, juhud ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (9) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel sellise abivahendi eest, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu, kuid mis on määratletud loetelus sisalduva rühma täpsusega, kaasab Sotsiaalkindlustusamet menetlusse eksperdi.

2. jaotis Abivahendite loetelu ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmise määrad 

§ 48.   Abivahendite loetelu

  (1) Abivahend käesoleva seaduse tähenduses on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.

  (2) Abivahendite loetelu, kuhu kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Abivahendite loetellu kantakse:
  1) abivahendite rühma nimetus;
  2) abivahendi ISO-kood;
  3) abivahendi nimetus;
  4) abivahendi kasutusaeg sõltuvalt kulumise astmest;
  5) märge, kas abivahend on müüdav;
  6) märge, kas abivahend on üüritav;
  7) üüritava abivahendi puhul hoolduse minimaalne sagedus;
  8) koguseline piirlimiit aastate või kuude arvestuses;
  9) märge, kas tegemist on individuaalse abivahendiga;
  91) märge, kas tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega;
[RT I, 27.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  10) õigustatud isikult ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäär;
  11) abivahendi piirhind;
  12) uriini absorbeerivate abivahendite loetelus toote suurus ja imavus;
  13) abivahendi vajaduse tuvastaja;
  14) abistav kirjeldus, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib;
  15) abivahendi ISO-koodi täpsustus või abivahendi rühma kitsendus.

  (4) Abivahendite rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab abivahendite loetelus sarnase funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendeid.

  (5) Abivahendi nimetus käesoleva seaduse tähenduses hõlmab sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendeid.

  (6) Abivahendi kasutusaeg käesoleva seaduse tähenduses on abivahendile kehtestatud ajaline periood, mille lõppedes loetakse abivahend tarbimisväärtuse kaotanuks. Abivahendi kasutusaeg on ühtlasi abivahendi üürimise korral tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel üüriperioodiks. Riik ei võta tasu maksmise kohustust üle abivahendi eest, mille kasutusaeg on lõppenud.

  (7) Sellise abivahendi ostmise puhul, millele on määratud koguseline piirlimiit ühe kuu kohta, mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses kasutusajana perioodi, mille möödumisega lõpeb tasu maksmise kohustuse ülevõtmine.

§ 49.   Abivahendite loetelu muutmine

  Abivahendi kandmisel abivahendite loetellu või abivahendite loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
  1) meditsiiniliselt põhjendatud näidustus abivahendi kasutamiseks ja alternatiivsete abivahendite olemasolu;
  2) vastavus riigieelarvest abivahendite ostmise ja üürimise kuludeks määratud rahalistele vahenditele;
  3) abivahendi kulutõhusus.

§ 50.   Piirhind, piirmäär ja omaosalus

  (1) Piirhind on abivahendite loetelusse kantud sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev maksimaalne jaemüügihind.

  (2) Müügi puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel eelmisel aastal kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast. Piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ning kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad.

  (3) Üürimise puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud müügi piirhinna kujunemisest. Üürimise piirhindade kujundamisel lähtutakse ka abivahendite loetelus kehtestatud abivahendi kasutusajast, hoolduse sagedusest kasutusaja jooksul ning hooldusele ja remondile kuluvast summast.

  (4) Piirhindade ümberhindamisel võetakse aluseks:
  1) eelneva perioodi müügiandmed;
  2) turul kehtivad müügi, üürimise ja hoolduse hinnakirjad;
  3) abivahendi kasutaja omaosalus.

  (5) Informatsioon kehtivate piirhindade kohta peab olema abivahendi kasutajale taotluse esitamisel kättesaadav.

  (6) Piirmäär on õigustatud isikult ülevõetava tasu maksmise kohustuse protsentuaalne osa, mis arvutatakse abivahendi jaemüügihinnast või piirhinnast, kui jaemüügihind ületab piirhinda.

  (7) Piirmäärade kehtestamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
  1) puude või abivajaduse süvenemise võimalikkus;
  2) puude või abivajadusega kaasnevate toimetuleku raskuste leevendamine ja muud humaansed kaalutlused;
  3) vastavus abivahendite jaoks eraldatud rahalistele vahenditele.

  (8) Abivahendite loetelus kehtestatud piirmäärade suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:
  1) kuni 18-aastasel isikul eriarstiabi osutava eriarsti tõendi alusel – piirmäär 50 protsenti;
  2) kuni 18-aastasel isikul, kellel on tuvastatud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel või kellel on kuulmislangus alates 30 detsibellist, – piirmäär 90 protsenti;
  3) kuni 26-aastasel isikul, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ning kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 või sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatule, – piirmäär 90 protsenti;
  4) 16–17-aastasel isikul, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, – piirmäär vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 kehtestatud loetelule.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (9) Isiku omaosalus on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse summa vahe, kuid mitte väiksem kui 7 eurot. Sotsiaalkindlustusamet võib isiku taotlusel erandkorras vähendada abivahendi omaosalust viie protsendini abivahendi kogumaksumusest, kui:
  1) isiku majanduslik olukord ei võimalda omaosalust tasuda;
  2) abivahendi soetamine tekitab isikule suures ulatuses lisakulutusi;
  3) isik ei ole muudel põhjendatud juhtudel võimeline omaosalust täies ulatuses tasuma.

  (10) Abivahendi omaosaluse vähendamise täpsustatud tingimused, juhud ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata naha kaitse ja puhastamise vahendite, uriini suunavate abivahendite, uriinikogujate ja uriini absorbeerivate abivahendite kohta ning abivahendite üürimisel.

3. jaotis Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine ja otsustamine ning abivahendi järjekord 

§ 51.   Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine

  (1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks esitab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Esmakordse taotlemise või käesoleva seaduse § 47 lõikes 7 ja § 50 lõikes 9 nimetatud erandite taotlemise korral esitavad taotluse kõik § 47 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses sisalduvate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Sotsiaalkindlustusametil on abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamisel õigus saada Eesti Töötukassalt teavet, kas käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule on antud talle töötamiseks vajalik abivahend tasuta kasutamiseks. Kui isik taotleb abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandit, on Sotsiaalkindlustusametil õigus esitada päringuid ja saada andmeid teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest.

  (4) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse esitamisega võrdsustatakse käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigustatud isiku pöördumine abivahendi müüja või üürija poole abivahendi ostmiseks või üürimiseks nõutava dokumentatsiooniga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses nimetatud juhul.

§ 52.   Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja nõutava dokumentatsiooni esitamisest arvates.

  (2) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 4 nimetatud juhtudel võtab riik tasu maksmise kohustuse üle abivahendi müüja või üürija poolt elektroonilise abivahendikaardi täitmisest arvates.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Elektroonilise abivahendikaardi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 53.   Abivahendi järjekord

  (1) Kui riigieelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, paneb Sotsiaalkindlustusamet õigustatud isiku tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks järjekorda.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab õigustatud isikut, kui järjekord on jõudnud temani. Käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1 ja 2 märgitud isikud on eelisjärjekorras.

  (3) Õigustatud isik kaotab õiguse tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele, kui ta ei pöördu abivahendi müüja või üürija poole abivahendi ostmise või üürimise lepingu sõlmimiseks 60 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud otsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavituse kättetoimetamise kuupäevast arvates.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata abivahendite müügile, millele on määratud koguseline piirlimiit kuu kohta.

  (5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus ettenähtud riigieelarve vahendeid jaotada abivahendite ISO-koodide kaupa erinevalt.

4. jaotis Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping 

§ 54.   Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping

  (1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, millega Sotsiaalkindlustusamet ja abivahendi müüja või üürija lepivad kokku korras, millega Sotsiaalkindlustusamet võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu abivahendi müüja või üürijaga, kes vastab käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud nõuetele.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist maksuvõla puudumist. Kui ilmneb, et abivahendi müüjal või üürijal on maksuvõlg, siis võib Sotsiaalkindlustusamet lepingut mitte sõlmida.

  (4) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu kuni kolmeaastase tähtajaga, kuid vähemalt üheks aastaks.

5. jaotis Nõuded abivahendi müümisel või üürimisel 

§ 55.   Nõuded abivahendi müüjale või üürijale

  (1) Abivahendi müüja või üürija, kes soovib sõlmida käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lepingu või kellel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv § 54 kohane leping ja kes müüb või üürib abivahendeid, mille eest tasumise kohustuse võtab riik üle, peab:
  1) tagama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavate töötajate olemasolu ettevõtte igas müügipunktis;
  2) tagama vajaliku võimekuse kõigi müüdavate ja üüritavate abivahendite nõuete kohaseks hoolduseks;
  3) tagama õigustatud isikule abivahendi üleandmisel abivahendi kasutamise koolituse vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud ulatuses;
  4) tagama, et teenuse osutamise koht vastab tuleohutuse ja tervisekaitse nõuetele;
  5) tagama teenuse osutamise kohale juurdepääsu ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2018]
  6) [kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  7) tagama informatsiooni kättesaadavuse müüdavate ja üüritavate abivahendite hindade ja piirhindade kohta;
  8) edastama müüdud ja üüritud abivahendite kohta informatsiooni Sotsiaalkindlustusametile;
  9) olema kehtestanud asutusesisese kaebuste esitamise korra.

  (2) Abivahendi müüja või üürija peab tagama ettevõtte igas müügipunktis vähemalt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutse, või käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel kehtestatud määruses nimetatud spetsialisti olemasolu, kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv kvalifikatsioon ja vajalik ettevalmistus.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2020]

  (21) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega abivahendite kaupa loetelu spetsialistide kohta, kellel ei ole kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutset, kuid kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv kvalifikatsioon ja vajalik ettevalmistus.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Abivahendi kasutamise koolituse täpsustatud korra ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Abivahendi müüja või üürija peab käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lepingu kehtivuse ajal tagama, et meditsiiniseadme seaduse § 29 alusel asutatud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus kajastub tema pakutavate abivahendite kohta järgmine teave:
  1) jae- ja üürihinnad;
  2) teenuse osutamise koha kontaktandmed;
  3) abivahendite kirjeldused.

  (5) Isikul, kelle tasu maksmise kohustuse võttis riik üle ja kes on kasutusaja lõppedes abivahendi kasutaja, on eelisõigus selle abivahendi väljaostmiseks või üürimise jätkamiseks.

  (6) Abivahendi müüja või üürija on kohustatud pärast abivahendi kasutusaja lõppemist võtma selle tasuta tagasi.

2. jagu Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine 

1. jaotis Õigus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist 

§ 56.   Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

  (1) Riik võtab õigustatud isikult sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et:
  1) õigustatud isik ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja lepivad kokku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamises, mis vastab minimaalselt käesolevas jaos sätestatud nõuetele;
  2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja ja riik on sõlminud käesoleva seaduse §-s 65 nimetatud lepingu.

  (2) Riik võtab tasu maksmise kohustuse käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud otsuse alusel üle kuni kaheks aastaks.

  (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava, rehabilitatsiooniplaani või rehabilitatsiooniprogrammi alusel ja käesoleva seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud eesmärkidel osutatavate rehabiliteerivate teenuste kogum.

§ 57.   Rehabiliteerivate teenuste loetelu

  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hinna, mille eest tasu maksmise kohustuse võtab riik üle, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 58.   Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ülevõetava tasu suurus

  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja tasu arvestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 59.   Õigustatud isikud

  (1) Õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on:
  1) kuni 16-aastasel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses;
  2) lapsel, kellel on tuvastatud lastekaitseseaduse § 28 alusel abivajadus ning käesoleva seaduse § 62 lõigete 3 ja 4 alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  3) tööealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult või kellel on tuvastatud osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel ning kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]
  4) tööealisel puuduva töövõimega isikul, kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]
  5) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses ning kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
  6) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile jäänud isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses ning kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
  7) päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust saaval isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses ning kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
  8) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 21 nimetatud isikul;
  9) esmasesse psühhoosi haigestunud isikul, kellel ravimeeskond on tuvastanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse käesoleva seaduse § 62 lõike 31 alusel.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 01.05.2020]

  (2) Tööealine on käesoleva jaotise tähenduses isik, kes on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud isikul on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist, kui:
  1) isikut ei ole töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või
  2) isik ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega ega omanda põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust.

§ 60.   Õigus sõidu- ja majutuskulude hüvitamisele

  (1) Õigustatud isikule ja vajaduse korral isiku saatjale, kelle elukoht asub väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust, kus on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise koht, hüvitatakse õigustatud isiku elukohast teenuse osutamise kohta ja tagasi sõitmiseks tehtud kulud. Õigustatud isikule ja vajaduse korral alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale, hüvitatakse teenuse saamise ajal majutuskulud.

  (2) Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust tuleb osutada õigustatud isiku igapäevases keskkonnas, hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale sõidukulud teenuse osutamise kohast õigustatud isiku asukohta ja tagasi.

  (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames majutamisel peab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja tagama majutuse sellises keskkonnas, mis vastab:
  1) haiglale esitatud nõuetele;
  2) turismiseaduse § 19 lõike 4 alusel kehtestatud majutusettevõtte nõuetest vähemalt külaliskorterile esitatavatele nõuetele või
  3) rahvatervise seaduse alusel hoolekandeasutusele kehtestatud tervisekaitsenõuetele.

  (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse ning hüvitamise tingimused ja korra õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

2. jaotis Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine ja otsustamine 

§ 61.   Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine

  (1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks esitab käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud isik, välja arvatud selle lõike 1 punktides 2, 8 ja 9 nimetatud isik, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 01.05.2020]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses sisalduvate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 62.   Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet määrab kindlaks käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isikute sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, lähtudes järgmisest:
  1) eesmärgid, mille esinemisel on õigustatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine;
  2) toimetulekuvõime;
  3) tegevusvõime;
  4) osalusvõime;
  5) terviseseisund;
  6) andmed Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta.

  (2) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise vajadus puudub, kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ei ole võimalik osutada vähemalt ühel järgmistest eesmärkidest:
  1) igapäevaelu valdkonnas suurendada motivatsiooni ja valmisolekut jõukohaseks osalemiseks kogukonna tegevustes, arendada kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, mille tulemusena inimene elab võimalikult iseseisvalt;
  2) õppimise valdkonnas pakkuda õppeprotsessis vajalikku tuge, mille tulemusel inimene omandab võimetekohase hariduse või täiendavad tööks vajalikud oskused;
  3) suhtlemise ja vaba aja valdkonnas suurendada eneseteadvust, arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi, mille tulemusel inimene osaleb võimetekohaselt ühiskonnaelus;
  4) töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus määrab kindlaks käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, kui varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud piisavaks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik ning lapsel esinevad olulised puudujäägid vähemalt kahes järgmises lapse heaolu valdkonnas:
  1) füüsiline või tervislik seisund;
  2) psühholoogiline või emotsionaalne seisund;
  3) sotsiaalne seisund;
  4) kognitiivne või hariduslik seisund.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (31) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isikul on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus, kui ta vajab abi vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärgi saavutamisel. Isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse määrab kindlaks tema ravimeeskond.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 01.05.2020]

  (32) Kui ravimeeskond on tuvastanud käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, edastab ravimeeskond hinnangu Sotsiaalkindlustusametile tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamiseks.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 01.05.2020]

  (4) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse ja punktis 9 nimetatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 01.05.2020]

§ 63.   Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 1, 2, 8 ja 9 nimetatud isiku puhul kümne tööpäeva jooksul ja sama lõike punktides 3–7 nimetatud isiku puhul 40 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 01.05.2020]

  (2) Sotsiaalkindlustusameti töötajal on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamisel õigus saada:
  1) Eesti Töötukassalt töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust ja andmeid isiku töötuna arveloleku ning isikule tööharjutuse, tööpraktika, karjäärinõustamise, tugiisikuga töötamise, töötamiseks vajaliku abivahendi ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]
  2) puude tuvastamise korral arstiõppe läbinud isiku arvamust isiku puude raskusastme kohta ja puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid;
  3) töövõimetuse tuvastamise korral arstiõppe läbinud isiku arvamust isiku töövõimetuse määra kohta ja töövõimetuse tuvastamise otsuse andmeid.

  (3) Isikul, kellel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise ajal tekib õigus saada tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 231 kohast tööalase rehabilitatsiooni teenust, on õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mida ta on suunatud saama.

  (4) Sotsiaalkindlustusamet teeb käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku suhtes tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse ravimeeskonna hinnangu alusel.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 01.05.2020]

  (5) Sotsiaalkindlustusamet edastab kohase abi ja teenuse kohese kättesaadavuse eesmärgil teenuseosutajale käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku suhtes koostatud ravimeeskonna hinnangu ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 01.05.2020]

§ 64.   Rehabilitatsioonijärjekord

  (1) Kui riigieelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, paneb Sotsiaalkindlustusamet õigustatud isiku tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks järjekorda. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise järjekord ei tohi ületada ühte aastat.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet peab eraldi rehabilitatsioonijärjekorda kuni 15-aastaste ning 16-aastaste ja vanemate isikute kohta.

  (3) Väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 2, 8 ja 9 nimetatud isikul ning § 59 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikul, kellel on esimest korda tuvastatud puude raskusaste.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 01.05.2020]

  (4) Sotsiaalkindlustusamet teavitab õigustatud isikut, kui rehabilitatsioonijärjekord on jõudnud temani.

  (5) Õigustatud isik kaotab õiguse tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele, kui ta ei pöördu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud otsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavituse teatavaks tegemisest.

3. jaotis Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping 

§ 65.   Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping

  (1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, millega Sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja lepivad kokku korras, millega Sotsiaalkindlustusamet võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu sellise sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaga, kellele on väljastatud tegevusluba.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist maksuvõla puudumist. Kui ilmneb, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajal on maksuvõlg, siis Sotsiaalkindlustusamet võib lepingut mitte sõlmida.

  (4) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu kuni viieaastase tähtajaga.

4. jaotis Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisele 

§ 66.   Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale

  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja, kes osutab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mille eest võtab riik tasu maksmise kohustuse üle, peab:
  1) olema moodustanud käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud nõuetele vastava rehabilitatsioonimeeskonna;
  2) tagama, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahetult osutav isik vastab käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud nõuetele;
  3) [välja jäetud - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  4) tagama, et teenuse osutamise koht vastab tuleohutuse ja tervisekaitse nõuetele;
  5) tagama teenuse osutamise kohale juurdepääsu ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt;
  6) [kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  7) olema kehtestanud asutusesisese kaebuste lahendamise korra;
  8) korraldama teenuse osutamise selliselt, et isikul on võimalik saada kõiki talle vajalikke sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavaid teenuseid ühe teenuseosutaja juures.

§ 67.   Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele

  Kui riik võtab üle sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse, tuleb sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus:
  1) koostada õigustatud isikule rehabilitatsiooniplaan või täiendada teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava ja rehabilitatsiooniplaani või -programmi või teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava alusel osutada rehabiliteerivaid teenuseid sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks;
  2) tutvustada õigustatud isikule tema õigusi ja kohustusi, kaebuste esitamise korda, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise protseduuri ja selle käigus koostatavaid dokumente;
  3) anda kirjalik hinnang õigustatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise või saavutamata jäämise põhjuste kohta ning esitada see Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase arvega;
  4) anda kirjalik hinnang õigustatud isiku rehabilitatsiooniplaani või -programmi muutmise põhjendamiseks, kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus on rehabilitatsiooniplaani või -programmi muudetud.

§ 68.   Nõuded rehabilitatsioonimeeskonnale

  (1) Rehabilitatsioonimeeskond koosneb vähemalt kolmest erinevast spetsialistist, kellest ühel on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

  (2) Ülejäänud rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidel on:
  1) kutseseaduse alusel antud psühholoogia kutseala kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon;
  2) kutseseaduse alusel antud füsioterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon;
  3) kutseseaduse alusel antud logopeedi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus logopeedias või sellele vastav kvalifikatsioon;
  4) riiklikult tunnustatud kõrgharidus arstiteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon ja registreering tervishoiutöötajana Terviseametis;
  5) riiklikult tunnustatud keskeri- või kõrgharidus õenduses või sellele vastav kvalifikatsioon ja registreering tervishoiutöötajana Terviseametis;
  6) kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon;
  61) kutseseaduse alusel antud muusikaterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus muusikateraapias või sellele vastav kvalifikatsioon;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  7) kutseseaduse alusel antud loovterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus kunstiteraapias (loovteraapias) või sellele vastav kvalifikatsioon või
  8) kutseseaduse alusel antud eripedagoogi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus eripedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon.

  (3) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 18.01.2016]

  (4) Rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu võib kaasata kogemusnõustaja, kellel on õigustatud isiku puude, tervisekahjustuse või erivajadusega sarnase puude, tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus ning kes on läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud kogemusnõustaja esmase koolituse.

  (5) Kogemusnõustaja esmase koolituse õppekava ja koolituse sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Vähemalt üks rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist peab olema läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud rehabilitatsioonivaldkonna koolituse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eriala omandamisel läbinud rehabilitatsioonivaldkonna koolituse õppekava moodulites nimetatud ained.

  (7) Rehabilitatsioonivaldkonna koolituse õppekava ja koolituse sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 69.   Rehabilitatsiooniplaani ja rehabilitatsiooniprogrammi koostamine

  (1) Rehabilitatsiooniplaan on õigustatud isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise kohta.

  (2) Rehabilitatsiooniprogramm on kindlaks määratud sihtgrupile rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastuvad sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja nende maht ning milles on piiritletud õigustatud isikule programmi rakendamise periood.

  (3) Rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma:
  1) sotsiaaltöötaja;
  2) füsioterapeut või tegevusterapeut, kui hinnatakse liikumishäire või -kahjustusega isiku tegevusvõimet;
  3) eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut, kui hinnatakse nägemise, kuulmise või kõne funktsioonihäirega või vaimse alaarenguga isiku tegevusvõimet;
  4) eripedagoog, kui hinnatakse alaealise isiku tegevusvõimet;
  5) psühhiaater või psühholoog, kui hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse suunatud lapse tegevusvõimet;
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  6) psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 16-aastase ja vanema raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isiku tegevusvõimet;
  7) psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 16-aastase ja vanema psüühikahäirega isiku erihoolekandeteenuse vajadust.

  (4) Rehabilitatsiooniprogrammi koostamisel ja rakendamisel kohaldatakse rehabilitatsioonimeeskonna kohta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

  (5) Rehabilitatsiooniplaani ja rehabilitatsiooniprogrammi võib sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus muuta, kui see on vajalik rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks.

  (6) Teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskavas, rehabilitatsiooniplaanis ja rehabilitatsiooniprogrammis sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (7) Rehabilitatsiooniprogrammi kriteeriumidele vastavuse hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister Sotsiaalkindlustusameti juurde rehabilitatsiooniprogrammide hindamise nõuandva komisjoni, mille arvamus ei ole Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniprogrammi kinnitamisel siduv.

  (8) Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse ja puuetega inimeste huve esindava organisatsiooni esindaja. Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjon kaasab iga programmi hindamisse vähemalt kaks erialaeksperti.

  (9) Sotsiaalkindlustusamet hindab rehabilitatsiooniprogrammi järgmiste kriteeriumide põhjal:
  1) rehabilitatsiooniprogramm ja selles seatud eesmärgid ning planeeritud tegevused vastavad sihtgrupi vajadustele;
  2) rehabilitatsiooniprogramm vastab nüüdisaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele, sealhulgas on tõenduspõhine;
  3) rehabilitatsiooniprogrammis planeeritud tulemused on mõõdetavad ja suurendavad inimese aktiivset osalemist ühiskonnas, sealhulgas on nimetatud planeeritud ja varasemate programmide käigus saavutatud tulemused;
  4) rehabilitatsiooniprogramm on planeeritud kulutõhusalt ja selle eelarve on läbipaistev.

  (10) Rehabilitatsiooniprogrammide täpsustatud hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (11) Sotsiaalkindlustusamet kinnitab rehabilitatsiooniprogrammi, kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kriteeriumid on täidetud.

3. jagu Erihoolekandeteenused 

1. jaotis Üldsätted 

§ 70.   Erihoolekandeteenuse taotlemine ja otsuse tegemine

  (1) Isik esitab Sotsiaalkindlustusametile taotluse erihoolekandeteenuse saamiseks.

  (11) Erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel võib isik anda nõusoleku erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Sotsiaalkindlustusamet hindab isiku erihoolekandeteenuse vajadust, lähtudes järgmisest:
  1) eesmärgid, mille esinemisel on õigustatud erihoolekandeteenuse osutamine;
  11) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades;
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]
  2) toimetulekuvõime;
  3) tegevusvõime;
  4) osalusvõime;
  5) terviseseisund;
  6) andmed Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta;
  7) töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsuses sisalduvad andmed.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (3) Kui isik on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel, esitab isiku seaduslik esindaja või elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus Sotsiaalkindlustusametile viivitamata kohtumääruse isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise kohta.

  (4) Sotsiaalkindlustusamet otsustab erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, 40 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus suunata isik käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja juurde rehabilitatsiooniplaani koostamisele erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks.

  (6) Erihoolekandeteenuse osutamise maksimaalne tähtaeg, mille jooksul isikul on õigus teenust saada, võib olla erihoolekandeteenuse vajaduse väljaselgitamisel kindlaks määratud tähtaja pikkune, kuid ei tohi üldjuhul ületada viit aastat. Erandjuhtumitel võib määrata tähtajaks kuni kümme aastat.

  (7) Taotluses esitatavate andmete koosseisu ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (8) Sotsiaalkindlustusametil on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel õigus saada isikult ja Eesti Töötukassalt andmeid isiku töötuna arveloleku ning isikule tööharjutuse, tööpraktika, tugiisikuga töötamise ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta.

  (9) Sotsiaalkindlustusametil on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku nõusolekul õigus saada tervise infosüsteemist andmeid isikule määratud psüühikahäire diagnoosi kohta.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

§ 71.   Suunamisotsuse väljastamine

  (1) Kui taotleja vastab käesolevas jaos nimetatud teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamisotsuse, kui:
  1) riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks;
  2) erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht.

  (2) Suunamisotsusesse märgitakse:
  1) erihoolekandeteenust saama suunatud isiku ja olemasolu korral tema seadusliku esindaja nimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed;
  2) teenus, mida saama isik on suunatud;
  3) tähtaeg, mille jooksul isikul on õigus teenust saada;
  4) selle erihoolekandeteenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, kelle juurde isik teenust saama on suunatud;
  5) teenuse saamise eesmärk;
  6) [kehtetu - RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]
  7) teenuse osutamise soovituslik minimaalne sagedus;
  8) muu teave, mis on seotud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatavale isikule teenuse osutamisega.

  (3) Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse suunamisotsuses märgib Sotsiaalkindlustusamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule, et isikul on õigus saada märgitud teenust juhul, kui ta tasub käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud omaosaluse või omaosaluse, millest on maha arvestatud omaosaluse puudujääv osa, mille hüvitamise kohustuse on riik üle võtnud. Isikul tekib õigus teenust saada ka juhul, kui kolmas isik võtab isiku eest omaosaluse tasumise kohustuse üle ning isiku omaosalus kaetakse kokkulepitud ulatuses. Käesolevat lõiget ei kohaldata kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku suhtes.

  (4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule ja tema seaduslikule esindajale väljastab Sotsiaalkindlustusamet suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist.

  (5) Isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku Sotsiaalkindlustusamet, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Sotsiaalkindlustusamet arvestab kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku soovi teenuseosutaja valikul juhul, kui isiku soovitud teenuseosutajal on võimalik kohtumääruses nimetatud tähtajal isikule ööpäevaringset erihooldusteenust osutada.

  (6) Erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul ning seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kokkulepitud tähtpäevast arvates. Kui isik ei ole nimetatud tähtaja jooksul teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada.

  (7) Sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabanev ja kohtumäärusega erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt kümne päeva jooksul.

  (8) Kui suunamisotsuses kokku lepitud tähtpäev on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib Sotsiaalkindlustusamet isiku taotlusel ja kokkuleppel erihoolekandeteenuse osutajaga leppida kokku uue tähtpäeva, millest algab erihoolekandeteenuse osutamine.

  (9) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik tuleb hoolekandeasutusse paigutada viivitamata pärast suunamisotsuse väljastamist.

  (10) Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 1, teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse rahuldamisest ja isiku järjekorda võtmisest.

  (11) Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 2, teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse rahuldamisest, teise teenuseosutaja juures vabade kohtade olemasolust ja isiku järjekorda võtmisest, kui teenust saama suunatud isik ei soovi, et temale osutaks teenust teine erihoolekandeteenuse osutaja.

§ 72.   Erihoolekandeteenuse rahastamine

  (1) Erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt ning käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse üksuse poolt.

  (2) Riigieelarvest ei rahastata erihoolekandeteenuse, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist:
  1) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret;
  2) isikule, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena.

  (3) Erihoolekandeteenust rahastatakse teenuseosutaja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud lepingu, teenuseosutaja esitatud arvete ning isikule väljastatud suunamisotsuse alusel, välja arvatud juhul, kui erihoolekandeteenuse osutajaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Kui erihoolekandeteenuse osutajaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus, rahastatakse erihoolekandeteenuse osutamist Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
  1) riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse isiku kohta kalendrikuus;
  2) erihoolekandeteenuste nende kulude koostisosad, mis kaetakse riigieelarvest teenuse maksimaalse maksumuse hulgas;
  3) kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse isiku omaosaluse kulude koostisosad.

  (6) Ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta kalendrikuus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Kehtestatav maksimaalne maksumus ei või olla väiksem kehtivast maksimaalsest maksumusest.

§ 73.   Isiku omaosalus

  (1) Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest.

  (2) Kui isiku omaosalus kaetakse isiku riiklikust pensionist riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses, kogumispensionist kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetusest töövõimetoetuse seaduse tähenduses, sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust sotsiaalmaksuseaduse tähenduses (edaspidi tulud), peab isikule pärast omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15 protsenti tema tuludest, mis tal oleks jäänud kasutamiseks pärast tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Kui isiku omaosaluse puudujääv osa on väiksem kui 2 eurot kalendrikuus, võib talle jääda isiklikuks kasutamiseks puudujääva osa võrra väiksem osa tuludest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on võrdne tulumaksuseaduse § 23 kohase maksuvaba tuluga ühes arvestuslikus kalendrikuus, ei arvestata käesoleva jao tähenduses isiku tulude hulka.

  (5) Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

  (6) Kui kokkuleppel erihoolekandeteenust saama suunatud isikuga toimub majutamine ja toitlustamine paremates tingimustes, kui on kindlaks määratud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud kogukonnas elamise teenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse tervisekaitsenõuetes, võib erihoolekandeteenuse osutaja võtta isikult maksimaalsest suuremat tasu. Tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega.

  (7) Erihoolekandeteenust saama suunatud isikul on õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt.

§ 74.   Isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest

  (1) Kui teenust saama õigustatud isikul ei ole käesoleva seaduse § 73 lõigetes 2 ja 4 sätestatut arvestades piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, hüvitatakse isiku eest riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalsest maksumusest puudujääv osa (edaspidi puudujääv osa) riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, välja arvatud juhul, kui puudujääv osa on väiksem kui 2 eurot kalendrikuus.

  (2) Puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse koos erihoolekandeteenuse taotlusega.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Puudujääva osa hüvitamisel riigieelarvest võtab Sotsiaalkindlustusamet aluseks Maksu- ja Tolliameti andmed teenust saama õigustatud isiku suunamise otsusele eelneva kalendrikuu tulude kohta, millest arvestab maha tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse, arvestades käesoleva seaduse § 73 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Puudujääv osa on vahe riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalse maksumuse ja isiku selliste tulude vahel, millest on maha arvatud tulumaks tulumaksuseaduse kohaselt, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse ja 15 protsenti pärast maksude mahaarvamist isikule kasutada jäävatest tuludest.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (6) Sotsiaalkindlustusamet otsustab puudujääva osa hüvitamise riigieelarvest suunamisotsuse väljastamise ajaks. Kui taotlus puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest esitatakse Sotsiaalkindlustusametile pärast suunamisotsuse väljastamist, otsustab Sotsiaalkindlustusamet puudujääva osa hüvitamise riigieelarvest kümne tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud andmete saamisest arvates.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsus tehakse teatavaks ka teenuseosutajale, kelle juures isik soovib erihoolekandeteenust saada.

  (8) Puudujääva osa tasub Sotsiaalkindlustusamet kogukonnas elamise teenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale, kelle juures isik erihoolekandeteenust saab, eelneva kalendrikuu eest iga kuu suunamisotsuse ja teenuseosutaja esitatud arvete alusel.

  (9) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib igal kalendrikuul isiku eelneva kalendrikuu tulusid, võttes aluseks Maksu- ja Tolliameti andmed. Isiku tulu muutumise korral muudab Sotsiaalkindlustusamet isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitise suurust. Sotsiaalkindlustusamet edastab isikule või tema seaduslikule esindajale omaosaluse puudujääva osa hüvitamise muudatuse kohta kirjaliku teate.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esitatavate andmete koosseisu ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 75.   Puudujääva osa hüvitamine kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku eest

  (1) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku eest puudujääva osa hüvitamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 74 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Pärast isiku hoolekandeasutusse paigutamise kohtumääruse jõustumist või viivitamata täitmiseks tunnistamist selgitab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse § 74 lõigetes 3–6 sätestatust lähtudes välja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku rahalise suutlikkuse tasuda käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud isiku omaosalus ja teeb otsuse, milles märgib isiku kohustuse tasuda omaosalus. Kui isikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, arvestades käesoleva seaduse §-des 73 ja 74 sätestatut, teeb Sotsiaalkindlustusamet otsuse puudujääva osa hüvitamise kohta riigieelarvest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsused teeb Sotsiaalkindlustusamet kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 71 lõikes 4 nimetatud suunamisotsuse väljastamist.

§ 76.   Erihoolekandeteenuse järjekord

  (1) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 10 sätestatud juhtudel paneb Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku tema toetusvajadusele vastava teenuse järjekorda alates erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast, koostades sellekohase nimekirja.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise korra ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (4) Isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud, võib saada erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse hindamiseni, kuid kõige kauem ühe aasta jooksul.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (5) Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on kohustatud asuma teenust kasutama kolme kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.

§ 77.   Erihoolekandeteenuse osutamiseks lepingu sõlmimine
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (1) Sotsiaalkindlustusamet volitab erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga täitmiseks ühele või mitmele erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevale või tegutseda soovivale füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Sotsiaalkindlustusamet avaldab teate lepingu sõlmimise kavatsuse kohta Sotsiaalkindlustusameti veebilehel. Vajaduse korral võib Sotsiaalkindlustusamet avaldada kalendriaasta kestel lisateateid lepingu sõlmimise kavatsuse kohta.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Teenuseosutaja esitab Sotsiaalkindlustusametile ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate avaldamist kirjaliku taotluse lepingu sõlmimiseks.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib teenuseosutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba käesolevas jaos nimetatud teenuse osutamiseks, lepingu kolme kuu jooksul pärast iga-aastase riigieelarve seaduse väljakuulutamist. Kui Sotsiaalkindlustusamet avaldab kalendriaasta jooksul lisateate lepingu sõlmimise kavatsuse kohta, sõlmib ta kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisateate avaldamist lepingu teenuseosutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba käesolevas jaos nimetatud teenuse osutamiseks.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (6) Sotsiaalkindlustusamet võib keelduda teenuseosutajaga lepingu sõlmimisest, kui tegevusloa väljaandja on teinud teenuseosutajale ettekirjutuse käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele mittevastavuse tõttu.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 78.   Erihoolekandeteenuse osutamise leping
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (1) Teenuseosutajal on õigus lepingust tuleneva kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise kohustuse täitmisest keelduda, kui teenust saama õigustatud isik keeldub sõlmimast kirjalikku kokkulepet omaosaluse tasumise kohta või kui isik ei ole tasunud käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud omaosalust kokku lepitud mahus kahe järjestikuse kalendrikuu eest. Kui isiku eest on omaosaluse tasumise kohustuse üle võtnud muu isik, ei või teenuseosutaja teenuse osutamisest keelduda. Käesolevat lõiget ei kohaldata kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule teenuse osutamisel.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud isikule tuleb erihoolekandeteenust osutama hakata teenuseosutaja poole pöördumise päeval, kuid kõige varem suunamisotsuses kokkulepitud kuupäeval.

  (3) Kui teenuseosutaja soovib lepingu ennetähtaegselt lõpetada, peab ta oma kavatsusest teavitama Sotsiaalkindlustusametit:
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  1) toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise korral vähemalt kuus kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtpäeva;
  2) igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse osutamise korral vähemalt kolm kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtpäeva.

§ 79.   Kulude hüvitamine erihoolekandeteenuse osutajale

  (1) Sotsiaalkindlustusamet kohustub lepinguga hüvitama erihoolekandeteenuse osutajale iga kuu erihoolekandeteenuse osutamise kulud esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem käesoleva seaduse § 72 lõike 5 alusel kehtestatud teenuse maksimaalse maksumuse ulatuses, kui:
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  1) teenust osutati Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega teenuseosutaja poole pöördunud erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule;
  2) osutatud teenus vastas käesoleva seadusega sätestatud nõuetele;
  3) teenust on osutanud suunamisotsuses märgitud teenuseosutaja;
  4) isikule osutati suunamisotsuses märgitud teenust selles märgitud tähtaja jooksul.

  (11) Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lepingu alusel hüvitada täitmata erihoolekandeteenuse koha kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab teenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele. Hüvitamine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 95 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 alusel kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Kui erihoolekandeteenust saama suunatud isik ei pöördu teenuseosutaja poole teenuse osutamise alustamiseks käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul, tasub Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale selle erihoolekandeteenuse osutamise eest, mida saama isik on suunatud, riigieelarvest makstavat tasu esitatud arve alusel. Tasu makstakse kõige rohkem kolme päeva ulatuses igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul, seitsme päeva ulatuses kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul ning kümne päeva ulatuses sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabaneva ja kohtumäärusega erihoolekandeteenust saama suunatud isiku puhul.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab erihoolekandeteenuse osutajale selle teenuse osutamise eest, mida isik on õigustatud saama, riigieelarvest makstava tasu maksmist juhul, kui:
  1) isik ei kasuta erihoolekandeteenust kuni kaks kuud järjest – aja eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem kahe kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul;
  2) isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kuus kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise aja jooksul, kuid kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul;
  3) isik ei kasuta erihoolekandeteenust statsionaarse tuberkuloosiravi saamise tõttu – statsionaarse tuberkuloosiravi saamise lõpuni.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel tasutakse teenuseosutajale 95 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 alusel kehtestatud selle teenuse maksimaalsest maksumusest, mida isikule osutati, kuid kõige rohkem arvel märgitud ulatuses.

  (5) Arvete esitamise täpsemad tingimused ja kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutaja vahel sõlmitud lepingus.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (6) Sotsiaalkindlustusameti poolt riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 80.   Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamine ja sellest teavitamine

  (1) Teenuseosutaja lõpetab erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel juhul, kui:
  1) isik ei kasuta teenust kauem kui kaks kuud järjest, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral;
  2) teenuseosutaja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud leping lõpeb ning samad pooled ei sõlmi sama erihoolekandeteenuse osutamiseks uut lepingut või
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  3) Sotsiaalkindlustusamet on tunnistanud kehtetuks käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse.

  (2) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule lõpetatakse teenuse osutamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ning juhul, kui kohus peatab või lõpetab kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutamise või kui lõpeb kohtumääruses sätestatud hoolekandeasutusse paigutamise tähtaeg.

  (3) Erihoolekandeteenust saav isik peab kirjalikult teavitama teenuseosutajat, kelle juures ta erihoolekandeteenust saab, oma soovist:
  1) katkestada kogukonnas elamise teenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse saamine selle teenuseosutaja juures rohkem kui üheks päevaks;
  2) lõpetada teenuse saamine selle teenuseosutaja juures enne suunamisotsuses märgitud tähtaega.

  (4) Kui isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kaks kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu ning soovib sama suunamisotsuse alusel pärast statsionaarse tervishoiuteenuse saamist saada suunamisotsuses märgitud teenust, peab isik või olemasolu korral tema seaduslik esindaja alates teisest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise kuust kuni tervishoiuteenuse saamise lõpuni esitama Sotsiaalkindlustusametile selle erihoolekandeteenuse osutaja kaudu, kelle juures isik suunamisotsuses märgitud teenust sai, iga kalendrikuu kolmandaks kuupäevaks kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta sai eelmisel kalendrikuul statsionaarset tervishoiuteenust.

  (5) Kui isik ei ole suuteline käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust esitama, esitab selle Sotsiaalkindlustusametile teenuseosutaja, kelle juures isik erihoolekandeteenust sai, kui teenuseosutaja on teadlik, et isik sai statsionaarset tervishoiuteenust.

  (6) Statsionaarse tervishoiuteenuse osutamisest kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule teavitab Sotsiaalkindlustusametit isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, esitades sellekohase kirjaliku kinnituse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras ja tähtpäevaks.

  (7) Erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul alates alljärgneva asjaolu teadasaamisest teavitama kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit isikust, kes:
  1) soovib erihoolekandeteenuse kasutamise lõpetada enne suunamisotsuses märgitud tähtaja lõppu;
  2) ei ole kasutanud erihoolekandeteenust rohkem kui kaks kuud järjest;
  3) ei ole teenuseosutaja juurde pöördunud erihoolekandeteenuse kasutamiseks käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul kokkulepitud tähtpäevast arvates või
  4) sureb erihoolekandeteenuse kasutamise ajal.

§ 81.   Erihoolekandeteenuse osutaja vahetamine

  (1) Kui erihoolekandeteenust saama suunatud isik soovib enne erihoolekandeteenuse osutaja juurde pöördumist või teenuse osutamise kestel teenuseosutajat vahetada, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku taotluse, milles märgib teenuseosutaja, kelle juurde ta soovib erihoolekandeteenuse saamiseks pöörduda, ja tähtpäeva, millest alates ta soovib uue teenuseosutaja juures teenust saada.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet väljastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule uue suunamisotsuse tema soovitud teenuseosutaja juurde, kui teenuseosutaja käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuses sellekohast teenust osutab ja tal on pakkuda isikule vaba koht.

  (3) Kui erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku soovitud teenuseosutajal ei ole vaba kohta, pannakse isik taotletud teenuseosutaja juurde erihoolekandeteenuse järjekorda, lähtudes käesoleva seaduse §-s 76 sätestatust.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, kes soovib teenuseosutajat vahetada, kuid kelle soovitud teenuseosutaja juures ei ole vaba kohta, jätkatakse erihoolekandeteenuse osutamist selle teenuseosutaja juures, kelle juures ta erihoolekandeteenust saab, seni, kuni vabaneb koht soovitud teenuseosutaja juures.

  (5) Kui leping lõpetatakse ning samad pooled ei sõlmi sama erihoolekandeteenuse osutamiseks uut lepingut, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule, kellele nimetatud teenuseosutaja erihoolekandeteenust osutas, uue suunamisotsuse. Kui isiku soovitud teenuseosutaja juures vaba koht puudub, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, kes paigutatakse erihoolekandeteenust saama selle teenuseosutaja juurde, kelle juures on vaba koht olemas.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 82.   Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus

  (1) Kui Sotsiaalkindlustusametini on jõudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, ja hindama, kas osutatav teenus vastab isiku vajadustele.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Kui isik ei vasta erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, mis kehtisid teenust saama õigustatud isikule käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemise ajal, või temale osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse kehtetuks (edaspidi erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus), välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul.

  (3) Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus jõustub toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul päeval, kui isik lõpetab teenuse kasutamise, kuid hiljemalt kuus kuud pärast otsuse teatavaks tegemist erihoolekandeteenust saavale isikule.

  (4) Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust kasutanud isiku erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus jõustub päeval, kui alustatakse isikule selle erihoolekandeteenuse osutamist, mille järjekorda ta kantud oli, kui isik:
  1) on suunatud uuesti toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama;
  2) on kantud tema taotletud teenuse järjekorda hiljemalt kuus kuud pärast temale kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks tegemist.

§ 83.   Nõuded erihoolekandeteenuse osutajale

  (1) Erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud:
  1) isikule erihoolekandeteenuse osutamise alustamisel teavitama suuliselt või kirjalikult isikut või olemasolu korral tema seaduslikku esindajat oma kodukorrast ning isiku õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal;
  2) isikule erihoolekandeteenuse osutamise alustamisel tutvustama temale teenuse osutamiseks vajalikke ruume, juhul kui teenust osutatakse teenuseosutaja ruumides;
  3) tagama erihoolekandeteenust saava isiku kohta käiva teenuse osutamisega seotud teabe ning dokumentide kogumise ja säilitamise;
  4) koostama kirjalikult asutuse kaebuste lahendamise korra, milles on märgitud asutusesisesed ja asutusevälised kaebuste esitamise ja lahendamise viisid ning kontaktandmed pöördumiseks teiste asjaomaste institutsioonide poole, ning selgitama seda isikule ja tema seaduslikule esindajale;
  5) tagama, et temaga lepingulises suhtes olev teenust vahetult osutav isik vastab käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud nõuetele;
  6) koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule personaalse tegevusplaani, lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusest eri eluvaldkondades;
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]
  7) erihoolekandeteenuse osutamise vältel aktiivselt tegelema isikuga, kaasates teda vastavalt tema võimetele ja vajadustele teenuse sisuna sätestatud tegevuste elluviimisse;
  8) teavitama isikut, tema seaduslikku esindajat ja Sotsiaalkindlustusametit erihoolekandeteenuse osutamise lõppemise tähtpäeva saabumisest, teenuse jätkamise vajadusest ning lepingu lõppemisest ja ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse puhul vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise lõppemise tähtpäeva ning toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul vähemalt kuus kuud enne teenuse osutamise lõppemise tähtpäeva saabumist;
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  9) teavitama esimesel võimalusel teenust saavat isikut ja Sotsiaalkindlustusametit ning olemasolu korral isiku seaduslikku esindajat erihoolekandeteenuse osutamise kestel tekkinud kahtlusest, et isikule osutatav teenus ei vasta tema vajadustele;
  10) teavitama kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikut, kellel on raskusi omaosaluse tasumisega, võimalusest hüvitada omaosaluse puudujääv osa riigieelarvest;
  11) hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta;
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  111) teenuse osutamise lõpetamisel enne isiku suunamisotsuses märgitud kuupäeva saabumist hindama isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust vahetult enne teenuse osutamise lõpetamist ning esitama Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase arvega kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta;
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  112) isiku suundumisel teise teenuseosutaja juurde edastama isiku või tema esindaja nõusolekul uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvõime hindamise tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu koos põhjendusega tegevuskavas püstitatud eesmärkide täitmise või täitmata jätmise põhjuste kohta ning esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise päeval;
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  12) koostama statistilisi aruandeid erihoolekandeteenuste kohta käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja esitama need Sotsiaalkindlustusametile;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  13) tagama erihoolekandeteenuse osutamise, teenuse osutamiseks vajalike ruumide ja maa-ala vastavuse rahvatervise seaduse alusel kehtestatud erihoolekandeteenuste tervisekaitsenõuetele, kui teenust osutatakse teenuseosutaja omandis või kasutuses oleval maa-alal või ruumides.

  (2) Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Erihoolekandeteenuse osutaja kogutud ja säilitatavate dokumentide andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast teenuse osutamise lõppemist.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 84.   Erihoolekandeteenust saava isiku dokumendid

  (1) [Kehtetu - RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (4) Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamisel tagastab teenuseosutaja teenust saanud isiku või tema seadusliku esindaja soovil teenuse osutamise käigus isiku kohta kogutud ja säilitatud dokumendid, sealhulgas isikule koostatud tegevusplaani.

§ 85.   Tegevusplaan

  (1) Erihoolekandeteenuse osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päeva jooksul pärast isiku saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu korral koos tema seadusliku esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste elluviimiseks.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Tegevusplaan peab sisaldama:
  1) isikule seatud eesmärki ja soovitatud tegevusi selle saavutamiseks;
  2) isiku vajadustele vastavate tegevuste elluviimise ajakava ja kirjeldust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta vähemalt üks kord kvartalis.

  (3) Tegevusplaan koostatakse isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Üks kord aastas koostatakse eelneva 12 kuu kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta. Vajaduse korral täiendatakse või muudetakse tegevusplaani.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 86.   Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada füüsiline isik (edaspidi tegevusjuhendaja), kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
  1) tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase koolituse;
  2) tal on vähemalt keskharidus ning riiklikult tunnustatud sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud sotsiaaltöötaja kutse;
  3) tal on riiklikult tunnustatud eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus;
  4) tal on riiklikult tunnustatud tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse;
  5) tal on keskharidus ja riiklikult tunnustatud tegevusjuhendamisalane kutseharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusjuhendaja kutse;
  6) tal on vähemalt keskharidus ning riiklikult tunnustatud vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus;
  7) tal on riiklikult tunnustatud psühholoogiaalane kõrgharidus.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule, võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga juhul, kui hooldustöötaja:
  1) on omandanud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe või täiendusõppe õppekava või
  2) omab kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset.

  (3) Erihoolekandeteenust ei või vahetult osutada tegevusjuhendaja, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

  (4) Töötamise toetamise teenuse osutamise korral peab tegevusjuhendaja olema lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete täitmisele läbinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase töötamise toetamise teenuse täienduskoolituse.

  (5) Tegevusjuhendaja, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete täitmisele olema läbinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase täienduskoolituse tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega.

  (6) Tegevusjuhendaja, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete täitmisele olema läbinud lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase täienduskoolituse tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuga või omama kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4, 5 ja 6 nimetatud koolituse ja täienduskoolituse kavad, sealhulgas koolituste täpsustatud mahud ja sisu, praktilise väljaõppe läbimise ja lõputöö koostamise kohustuse ning õppe lõpetamise tingimused, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (8) Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 18.01.2016]

2. jaotis Igapäevaelu toetamise teenus 

§ 87.   Igapäevaelu toetamise teenus

  (1) Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu.

  (2) Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
  1) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit;
  2) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel;
  3) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel;
  4) juhendama isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel ning hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel;
  5) kujundama isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist;
  6) nõustama isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid, igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärades;
  7) toetama teenust saavaid, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikuid toetavate gruppide tegutsemist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu;
  8) kaasama isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 88.   Riigieelarvest rahastatavat igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikud

  Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
  2) isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 89.   Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine

  Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses.

§ 90.   Nõuded igapäevaelu toetamise teenusele

  (1) Igapäevaelu toetamise teenust võib osutada teenust saama õigustatud isiku eluruumides või muudes nimetatud teenuse osutamiseks sobivates kohtades.

  (2) Hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (3) Igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi tuleb teenust saama suunatud isiku suhtes vahetult ellu viia või tema lähedasi, sealhulgas temaga koos elavaid isikuid nõustada suunamisotsuses nimetatud soovituslikus mahus, kuid vähemalt neli tundi kuus. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule või tema lähedastele teenust vahetult osutati.

  (4) Igapäevaelu toetamise teenuse alustamisel peab teenuseosutaja teavitama õigustatud isikut, millistel päevadel ja kellaaegadel teenust osutatakse.

  (5) Igapäevaelu toetamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta.

3. jaotis Töötamise toetamise teenus 

§ 91.   Töötamise toetamise teenus

  (1) Töötamise toetamise teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal.

  (2) Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
  1) motiveerima isikut tööle asuma;
  2) leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö;
  3) toetama isikut, juhendama teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamise ajal;
  4) juhendama ja nõustama isiku tööandjat viimase nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel;
  5) juhendama isikut ja temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates omavahelistes suhetes;
  6) valmistama isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks.

§ 92.   Riigieelarvest rahastatavat töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikud

  Õigus saada töötamise toetamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
  2) ta vajab töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist;
  3) talle ei osutata samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 93.   Nõuded töötamise toetamise teenusele

  (1) [Kehtetu - RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (2) Hinnangu töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (3) Töötamise toetamise teenuse osutaja peab leidma teenust saama suunatud isikule sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist.

  (4) Kui töötamise toetamise teenust saama suunatud isik ei ole ühe aasta jooksul pärast töötamise toetamise teenuse osutamise alustamist ühtegi temale pakutud tööd vastu võtnud, lõpetatakse talle selle suunamisotsuse alusel teenuse osutamine.

  (5) Töötamise toetamise teenuse osutaja teavitab Sotsiaalkindlustusametit käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumisest, misjärel Sotsiaalkindlustusamet tunnistab edasiulatuvalt kehtetuks haldusakti, millega isik töötamise toetamise teenust saama suunati.

  (6) Töötamise toetamise teenuse sisuks olevaid käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punktides 1 ja 3–6 nimetatud tegevusi tuleb töötamise toetamise teenust saama suunatud isiku, tema tööandja või isikuga koos töötavate isikute suhtes vahetult ellu viia suunamisotsuses märgitud soovituslikus mahus, kuid vähemalt neli tundi kuus. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isiku tööandjale, isikule või isikuga koos töötavatele isikutele on töötamise toetamise teenust vahetult osutatud.

  (7) Töötamise toetamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne töötamise toetamise teenust saama suunatud isiku kohta.

4. jaotis Toetatud elamise teenus 

§ 94.   Toetatud elamise teenus

  (1) Toetatud elamise teenus on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades.

  (2) Toetatud elamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
  1) juhendama isikut igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sealhulgas igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel;
  2) juhendama isikut eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel;
  3) abistama ühise elukorralduse reeglites kokku leppimises ja kokkulepete täitmises, kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat isikut;
  4) valmistama isikut ette iseseisvaks elamiseks ning juhendama ja abistama teda elamispinna hankimisel.

§ 95.   Riigieelarvest rahastatavat toetatud elamise teenust saama õigustatud isikud

  Õigus saada toetatud elamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
  2) ta suudab ise enda eest hoolitseda;
  3) ta suudab juhendamise korral toime tulla igapäevaelu toimingutega.

§ 96.   Nõuded toetatud elamise teenusele

  (1) Toetatud elamise teenuse sisuks olevaid käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 nimetatud tegevusi võib ellu viia toetatud elamise teenust saama õigustatud isiku kasutusse antud eluruumides või muudes nimetatud teenuse osutamiseks sobivates kohtades.

  (2) Hinnangu toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (3) Toetatud elamise teenuse raames isiku kasutusse antav eluruum peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud nõuetele.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule peab eluruumis olema:
  1) vähemalt üks magamistuba ühe teenust saava isiku kohta;
  2) teenust saavate isikute soovi korral võib ühes magamistoas elada kaks teenust saavat isikut;
  3) köök või kööginurk;
  4) tualeti ja duši või vanni kasutamise võimalus.

  (5) Toetatud elamise teenust osutatakse vaimse alaarenguga isikutele ja psüühikahäiretega isikutele eraldi ruumides.

  (6) Käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 nimetatud tegevusi tuleb toetatud elamise teenust saama suunatud isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule on toetatud elamise teenust vahetult osutatud.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (7) Toetatud elamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne toetatud elamise teenust saama suunatud isiku kohta.

5. jaotis Kogukonnas elamise teenus 

§ 97.   Kogukonnas elamise teenus

  (1) Kogukonnas elamise teenus on isiku põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu.

  (2) [Kehtetu - RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Kogukonnas elamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
  1) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse;
  2) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse;
  3) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel;
  4) kujundama isiku tööoskusi ja arendama tema töövõimeid;
  5) lähtuvalt teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma talle oma territooriumil võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut töötamise või töösarnase tegevuse tegemise juures;
  6) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks.

  (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 98.   Riigieelarvest rahastatavat kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikud

  Õigus saada kogukonnas elamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
  2) ta suudab toime tulla enese eest hoolitsemisega ja osaleda majapidamistöödes;
  3) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 99.   Nõuded kogukonnas elamise teenusele

  (1) Käesoleva seaduse § 97 lõikes 3 nimetatud tegevusi tuleb kogukonnas elamise teenust saava isiku suhtes ellu viia iga päev.

  (2) Hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (3) Kogukonnas elamise teenust osutatakse vaimse alaarenguga isikutele ja psüühikahäiretega isikutele eraldi ruumides.

  (4) Kogukonnas elamise teenuse osutaja peab tagama § 83 lõike 1 punktis 13 sätestatud nõude täitmise, kui kogukonnas elamise teenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega isikule.

  (5) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab ühe tegevusjuhendaja kohalolu kuni kümne teenust saava isiku kohta väljaspool ööaega vastavalt isikute vajadustele. Ööajal tuleb tagada tegevusjuhendaja kättesaadavus kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele isikutele.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

6. jaotis Ööpäevaringne erihooldusteenus 
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018, 6. jaotises asendatud läbivalt sõna „isik” sõnadega „täisealine isik” vastavas käändes]

§ 100.   Ööpäevaringne erihooldusteenus

  (1) Ööpäevaringne erihooldusteenus on täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil.

  (2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
  1) täitma käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi;
  2) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku turvalisuse;
  3) abistama täisealist isikut enese eest hoolitsemisel;
  4) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud raviskeemi;
  5) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil;
  6) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks.

  (3) Teenust saavaks täisealiseks isikuks kõnesoleva teenuse raames loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja juurde suunamisotsuse alusel pöördunud täisealist isikut, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik, kes viibib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja omandis või kasutuses olevates ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides või territooriumil.

  (4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik loetakse teenust saavaks täisealiseks isikuks kogu kohtumääruses nimetatud tähtaja kestel sõltumata täisealise isiku asukohast.

§ 101.   Riigieelarvest rahastatavat ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud täisealised isikud

  (1) Õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) täisealisel isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
  2) täisealisel isikul on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud raske või sügav puue;
  3) 18-aastasel kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealisel isikul on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]
  4) isiku toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus;
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]
  5) täisealise isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muu käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenusega;
  6) täisealisele isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust või kogukonnas elamise teenust;
  7) täisealine isik vajab abi enese eest hoolitsemisel;
  8) täisealine isik ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täisealistele isikutele on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire ja:
  1) kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 sätestatud tingimustele;
  2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealise isiku puhul, või
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]
  3) kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka ja kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav puude raskusaste.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealistele isikutele on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kellel on sügav liitpuue ja:
  1) kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 5 ja 6 sätestatud tingimustele;
  2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealise isiku puhul, ja
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]
  3) kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav puude raskusaste.

  (4) Sügava liitpuudega täisealiseks isikuks ööpäevaringse erihooldusteenuse tähenduses loetakse täisealist isikut, kellel on raske või sügav vaimne alaareng ja lisaks muu puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.

  (5) Riigieelarvest kaetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud täisealistele isikutele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse kulud, välja arvatud täisealise isiku omaosalus.

§ 102.   Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele

  (1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja on kohustatud:
  1) omama ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava täisealise isiku viibimiskohast;
  2) tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli;
  3) tagama teenust saavate täisealiste isikute turvalisuse, ohutuse ja ettenähtud teenuse osutamise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud täisealistele isikutele, sügava liitpuudega täisealistele isikutele ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele samades ruumides;
  4) tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste ruumidest eraldi.

  (2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab tagama § 83 lõike 1 punktis 13 sätestatud nõude täitmise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega täisealisele isikule.

  (3) Kui ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja soovib ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viia väljapoole tegevusloal märgitud kohta, peab ta saama täisealiselt isikult ja seadusliku esindaja olemasolu korral viimaselt selleks nõusoleku.

  (4) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

  (5) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisele isikule, tagab teenuseosutaja iseseisva õendusabi kättesaadavuse 30 teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

  (6) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealistele isikutele, tagab teenuseosutaja õendusabi kättesaadavuse 20 teenust saava kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealise isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

  (7) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ainult vaimse alaarenguga täisealistele isikutele, sealhulgas kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud vaimse alaarenguga täisealistele isikutele, tagab teenuseosutaja iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava vaimse alaarenguga täisealise isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

  (8) Ööpäevaringset erihooldusteenust, välja arvatud majutamist, võib kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealistele isikutele osutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud täisealiste isikutega, sügava liitpuudega täisealiste isikutega ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealiste isikutega samades ruumides ja samal ajal, arvestades käesoleva seaduse §-s 103 sätestatut.

§ 103.   Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealise isiku puhul

  Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule, on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud lisaks käesoleva seaduse §-s 102 sätestatud nõuetele tagama, et:
  1) kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik ei lahku teenuse osutamise ruumidest ega territooriumilt ilma teenuseosutaja tagatud saatjata;
  2) oleks pidev ööpäevaringne kontroll ja ülevaade kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealise isiku liikumise, asukoha ja tegevuste üle;
  3) kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik ei sea ohtu ennast või teisi täisealisi isikuid.

§ 104.   Ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult osutavad täisealised isikud

  (1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab 30 nimetatud teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.

  (2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega täisealisele isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 15 nimetatud teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.

  (3) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 20 teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 18.07.2016]

4. jagu Täisealise isiku nõusolekuta hooldamine 
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018, 4. jaos asendatud läbivalt sõna „isik” sõnadega „täisealine isik” vastavas käändes]

§ 105.   Täisealise isiku paigutamine hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel

  (1) Täisealine isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (edaspidi nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud:
  1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
  2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama;
  3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

  (2) Kui täisealine isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud.

  (3) Täisealise isiku nõusolekut ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek.

  (4) Täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus täisealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (5) Kohus võib paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa.

  (6) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures täisealine isik kohtuotsuse alusel nõusolekuta hooldamisel viibib, teatab täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise, peatamise või lõpetamise vajadusest viivitamata täisealise isiku eestkostjale ja elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, lisades teatele psühhiaatri arvamuse täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise peatamise, pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta. Täisealise isiku nõusolekuta hooldamise peatamise või lõpetamise vajadusest on viivitamata kohustatud teavitama kohut:
  1) ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures täisealine isik kohtuotsuse alusel nõusolekuta hooldusel viibib;
  2) täisealise isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus;
  3) täisealise isiku seaduslik esindaja, kui ta on täisealise isiku nõusolekuta hooldamise peatamise või lõpetamise vajadusest teadlik.

§ 106.   Sotsiaalteenust saava täisealise isiku liikumisvabaduse piiramine

  (1) Õigust vabalt liikuda võib piirata täisealisel isikul, kes:
  1) on paigutatud hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel vastavalt käesoleva seaduse §-le 105;
  2) saab ööpäevaringset erihooldusteenust, kui see on vajalik nimetatud täisealise isiku või teiste täisealiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

  (2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja võib ööpäevaringset erihooldusteenust saava psüühikahäirega täisealise isiku õigust vabalt liikuda piirata vaid sel määral, kui see on vajalik nimetatud täisealise isiku või teiste täisealiste isikute elu ja tervise kaitseks.

§ 107.   Täisealise isiku eraldamine

  (1) Täisealise isiku suhtes, kes ei ole ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutatud kohtumäärusega, võib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kasutada liikumisvabaduse piiranguna ainult eraldamist. Eraldamist võib kasutada ka kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealiste isikute suhtes.

  (2) Eraldamiseks loetakse täisealise isiku eraldusruumi paigutamist. Täisealise isiku eraldusruumis viibimise ajal peab täisealine isik olema pidevalt ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja järelevalve all.

  (3) Eraldusruumile ja eraldusruumi sisustusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Eraldamist võib kasutada ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku suhtes ainult juhul, kui:
  1) on täisealisest isikust tulenev otsene oht täisealise isiku enda või teise täisealise isiku elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele vabadusele;
  2) täisealise isiku suusõnaline rahustamine või muude teenuseosutajale teadaolevate konkreetse täisealise isiku kohta arsti poolt märgitud abimeetmete kasutamine ei ole osutunud küllaldaseks;
  3) arst ei ole teenuseosutajale teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse täisealise isiku suhtes välistanud.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel ja enne eraldamist teavitab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kiirabiteenuse osutajat või politseid. Viivitamatu eraldamisvajaduse korral võib teenuseosutaja täisealise isiku enne teavitamist eraldada, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.

  (6) Täisealise isiku võib eraldada teistest teenust saavatest täisealistest isikutest kuni kiirabiteenuse osutaja või politsei saabumiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks järjest.

  (7) Eraldamise kohta teeb ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kirjaliku põhjendatud otsuse. Täisealise isiku eraldamisest teavitab teenuseosutaja olemasolu korral täisealise isiku seaduslikku esindajat.

  (8) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kes on kasutanud eraldamist, on kohustatud koostama kirjaliku protokolli, milles märgib:
  1) eraldatud täisealise isiku ees- ja perekonnanime;
  2) eraldamise algus- ja lõpuaja;
  3) eraldamisele eelnenud olukorra üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas täisealise isiku rahustamiseks kasutatud abimeetmed;
  4) eraldamise põhjused;
  5) eraldamise otsuse teinud täisealise isiku nime;
  6) info käesoleva lõike punktis 1 nimetatud täisealisel isikul või ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal või temaga ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks lepingulises suhtes oleval täisealisel isikul tekkinud vigastuste kohta ning täisealise isiku lõhutud või rikutud teenuse osutamise ruumide või sisustuse kohta.

  (9) Pärast eraldamise lõpetamist on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud eraldatud olnud täisealisele isikule selgitama eraldamise otstarvet ja põhjust.

  (10) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja koostab rahutute ja vägivaldsete täisealiste isikute probleemse käitumise juhtimise ja eraldamise juhendi.

5. jagu Lapsehoiuteenus 
[Kehtetu - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 108. – § 115. [Kehtetud - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

6. jagu Asenduskoduteenus 
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 116.   Asenduskoduteenus
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 117.   Asenduskoduteenust saama õigustatud isikud
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 118.   Asenduskoduteenuse osutamine
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 119.   Asenduskoduteenust saama suunamine
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 120.   Asenduskoduteenuse rahastamine
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 121.   Asenduskoduteenust saava lapse dokumendid
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 122.   Nõuded asenduskoduteenusele
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 123.   Nõuded asenduskodu kasvatusala töötajatele
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 124.   Nõuded perevanemale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 1241.   Perevanema leping
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 125.   Asenduskoduteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele, alaealisele inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 126.   Lapse ajutiselt perekonda andmise korraldus
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

61. jagu Asendushooldusteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele 
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 1261.   Asendushooldusteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele

  Asendushooldusteenust osutatakse saatjata alaealisele välismaalasele käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao 12. jaotises sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 1262.   Saatjata alaealisele välismaalasele osutatava asendushooldusteenuse rahastamine

  (1) Saatjata alaealisele välismaalasele osutatavat asendushooldusteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

  (2) Käesoleva seaduse § 459 lõike 4 punktides 2–5 sätestatud kohustusi täidab Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

7. jagu Lapse hooldamine perekonnas 
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 127.   Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded lapse suunamisel perekonnas hooldamisele
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 128.   Perekonnas hooldamisele suunatav laps ja tema õigused
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 129.   Nõuded lapse perekonnas hooldajale ja tema perekonnaliikmetele ning hooldaja õigused
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 130.   Lapse suunamine perekonnas hooldamisele
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

71. jagu Kinnise lasteasutuse teenus 
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 1301.   Kinnise lasteasutuse teenus

  (1) Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse käesoleva seaduse §-s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel.

  (2) Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 1302.   Kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetlus

  (1) Laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.

  (2) Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise, samuti seal viibimise pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse avalduse alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kohta ettenähtud korras järgmiste erisustega:
  1) paigutamise menetluses ei rakendata esialgset õiguskaitset tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 tähenduses;
  2) paigutamise eelduseks ei ole ekspertiisi tegemine tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 537 tähenduses;
  3) paigutamise menetluses määrab kohus lapsele lapse huvide kaitseks esindaja;
  4) paigutamise menetluses peab kohus peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes 2 sätestatud isikute ära kuulama ka lapse hooldusõigusliku vanema, last tegelikult kasvatava isiku ning lapsega olulisel määral kokkupuutuvad lapsega töötavad isikud;
  5) paigutamise menetluses peab kohus lapse isiklikult ära kuulama olenemata lapse vanusest;
  6) paigutamise menetluses on määruskaebuse esitamise õigus peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 543 sätestatud isikute ka lapse hooldusõiguslikul vanemal ja eestkostjal.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse avaldus peab sisaldama järgmist:
  1) selgitus, milles seisneb lapse käitumisest tingitud oht tema enda elule, tervisele või arengule või teiste isikute elule või tervisele;
  2) hinnang lapse abivajadusele lastekaitseseaduse §-s 28 sätestatud alustel;
  3) ülevaade lapsele varem kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi poolt pakutud meetmetest;
  4) põhjendus, miks ei ole lapse käitumisest tingitud ohtu võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega;
  5) Sotsiaalkindlustusameti arvamus lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta;
  6) ülevaade meetmetest, mida kohaliku omavalitsuse üksus kohaldab lapse ja teda kasvatavate isikute suhete ning last kasvatavate isikute toimetuleku ja vanemlike oskuste toetamiseks lapse kinnise lasteasutuse teenuse saamise ajal ja järel;
  7) ettepanek lapsele sobivaima kinnise lasteasutuse teenuse osutaja kohta.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 1303.   Nõuded kinnise lasteasutuse teenusele

  (1) Kinnise lasteasutuse teenuse osutajal on järgmised ülesanded:
  1) lapse majutamine ja toitlustamine vastavalt rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele;
  2) ööpäevaringse toe ja järelevalve tagamine, et ennetada lapse omavolilist lahkumist teenuse osutamise kohast ning lapse käitumisest lapsele endale või teistele tulenevaid ohte;
  3) lapse vajadustest lähtuvate tegevuste läbiviimine lapse arengu- ja käitumisprobleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks;
  4) lapse vaba aja sisustamiseks arendavate tegevuste pakkumine ning lapse teabeõiguse ja väljendusvabaduse tagamine, sealhulgas sidevahendite kasutamise võimaldamine;
  5) lapse ja last kasvatava isiku ning teiste lapsele oluliste isikute vaheliste suhete igakülgne toetamine.

  (2) Kinnise lasteasutuse teenuse osutaja tagab ööpäev läbi vajaliku arvu töötajaid, kellel on sobivad isikuomadused ja ettevalmistus, et luua teenust saavate lastega head ja usalduslikud suhted ning tagada seeläbi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete tulemuslik täitmine. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded töötajate arvule.

  (3) Kinnise lasteasutuse teenuse osutajal on õigus vajalikul määral piirata lapse liikumisvabadust teenuse osutamise kohas ja teenuse osutamise kohast väljaspool, hoidudes ülemäärastest piirangutest ning arvestades piirangute seadmisel lapse vajadustega ja piirangute mõjuga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 sätestatud ülesannete täitmise tulemuslikkusele ning teenuse eesmärgi saavutamisele.

  (4) Kinnise lasteasutuse teenuse osutajal on turvalisuse tagamiseks õigus:
  1) kohaldada käesoleva seaduse §-des 6 ja 1304 sätestatut;
  2) paigutada laps, kelle käitumine kujutab otsest ja vahetut ohtu tema enda või teiste isikute elule või tervisele, kui seda ohtu ei ole võimalik vältida muul viisil, kuni ohu äralangemiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks järjest eraldusruumi, tagades eraldamise ajal lapsele pideva toe ja järelevalve.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud eraldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 107 lõigetes 7–9 sätestatud nõudeid.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmine tagatakse teenuseosutaja kehtestatud sisekorraeeskirjaga, milles sätestatakse vähemalt:
  1) telefoni ja interneti kasutamise, kirjade saatmise, külaliste vastuvõtmise, kodukülastuse ning väljaspool teenuse osutamise kohta viibimise kord;
  2) lapse eraldamise ning eraldusruumis viibimise ajal lapsele järelevalve ja toe tagamise ning lapse seadusliku esindaja teavitamise kord;
  3) lapse poolt kaebuse esitamise ning kaebuse läbivaatamise ja selle kohta lapsele tagasiside andmise kord;
  4) lapse individuaalse tegevuskava koostamise ja uuendamise ning selle alusel arendavate ja toetavate tegevuste läbiviimise kord;
  5) lasteasutusse saabumisel lapsele kehtiva sisekorraeeskirja tutvustamise ning teenuse saamise ajal sisekorraeeskirja uuendamise, lapse individuaalsetele vajadustele kohandamise ning lapse arvamuse küsimise ja sellega arvestamise kord.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 1304.   Lapse asjade läbivaatus ning keelatud asjade äravõtmine, säilitamine, tagastamine, üleandmine ja hävitamine

  (1) Kui kinnise lasteasutuse teenuse osutajal tekib põhjendatud kahtlus, et lapse valduses on või temale adresseeritud posti- või muu saadetis sisaldab käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 2 nimetatud asju, on teenuseosutajal õigus kontrollida last ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil ning isiku valduses olevad asjad läbi vaadata.

  (2) Lapse valduses olevate asjade läbivaatamisel ning keelatud asjade äravõtmisel hoidub teenuseosutaja lapsele saadetud sõnumite saladuse riivest.

  (3) Kui lapse tervislik seisund seda võimaldab, vaadatakse tema valduses olevad asjad läbi ja võetakse keelatud asi tema valdusest ära tema juuresolekul.

  (4) Teenuseosutaja peab lapse valdusest äravõetud asja, mida ei anta üle politseile, säilitama, andma üle lapse seaduslikule esindajale, välja arvatud valla- või linnavalitsusele, või hävitama.

  (5) Teenuseosutaja säilitab lapselt äravõetud asja kuni äravõtmise põhjuse äralangemiseni. Põhjuse äralangemisel tagastatakse äravõetud asi lapsele viivitamata.

  (6) Kui teenuseosutajal ei ole võimalik äravõetud asja säilitada ja lapsel on lepinguline või seaduslik esindaja, annab teenuseosutaja äravõetud asja üle lapse esindajale, välja arvatud valla- või linnavalitsusele.

  (7) Lapse valdusest äravõetud riknenud või säilitustähtaja ületanud asjad võib teenuseosutaja hävitada.

  (8) Kui lapsele soovitakse üle anda asja, kontrollib teenuseosutaja enne üleandmist, kas lapsele üleantava asja valdamise õigust on käesoleva seaduse alusel piiratud. Teenuseosutajal on õigus takistada keelatud asja lapsele üleandmist.

  (9) Teenuseosutaja dokumenteerib lapse valduses olevate asjade läbivaatuse ja keelatud esemete äravõtmise, tagastamise, politseile üleandmise või hävitamise. Käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud asja äravõtmise korral dokumenteerib teenuseosutaja ka aine või eseme äravõtmise põhjuse.

  (10) Last kontrollib kompimise teel isik, kes on lapsega samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib last kontrollida isik, kes ei ole lapsega samast soost.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 1305.   Kinnise lasteasutuse teenuse korraldamine ja rahastamine

  (1) Kinnise lasteasutuse teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet.

  (2) Sotsiaalkindlustusametil on õigus anda kinnise lasteasutuse teenuse osutamine füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule halduslepinguga halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu alusel käesoleva seaduse § 1303 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmist rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. 

  (4) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala hallatavate asutustena tegutsevates riigikoolides pakutav kinnise lasteasutuse teenus peab vastama käesoleva seaduse §-des 1302–1304 sätestatud nõuetele.

  (5) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala hallatavate asutustena tegutsevates riigikoolides pakutavat kinnise lasteasutuse teenust rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.

  (6) Riigieelarvest rahastatava kinnise lasteasutuse teenuse hinna ja maksimaalse maksumuse teenust saama õigustatud lapse kohta kalendriaastas kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

8. jagu Toimetulekutoetus 

§ 131.   Toimetulekutoetus

  (1) Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

  (2) Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

  (3) Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.

  (4) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

  (5) Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (6) Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.

  (7) Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
  1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
  2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
  3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

  (8) Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

  (9) Kuni 24-aastasel õpilasel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja kuni 24-aastasel üliõpilasel, kes õpib ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses ning kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.

  (10) Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8 ja 9.

  (11) Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8 ja 9, kui õpilase või üliõpilase tegelik elukoht erineb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete tegelikust elukohast.

  (12) Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.

§ 132.   Toimetulekutoetuse taotlemine

  (1) Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse isiku tegelikuks elukohaks:
  1) rahvastikuregistrisse kantud elukoht;
  2) rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi järgne elukoht;
  3) rahvastikuregistrisse kantud viibimiskoht või
  4) muu elukoht.
[RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

  (4) Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:
  1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel;
  2) käesoleva seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

  (5) Eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks ei loeta lepingut, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 131 lõikes 7 või 8 nimetatud isikute endi vahel.

  (6) Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes esitatud loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:
  1) kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
  2) sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
  3) väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

  (7) Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 133.   Toimetulekutoetuse arvestamise alused

  (1) Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelmise kuu netosissetulekuks loetakse eelmisel kalendrikuul saadud sissetulek või põhjendatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud 30 kalendripäeva jooksul saadud sissetulek.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
  1) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]
  2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  4) riigi tagatisel antud õppelaenu;
  5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]
  6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]
  7) [kehtetu - RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]
  8) [kehtetu - RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.05.2018]
  9) töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (21) Kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
  1) kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja
  2) seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 21 kohaldamisest arvates.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (23) Töiseks sissetulekuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 ja lõike 21 tähenduses loetakse tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatule võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata:
  1) õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
  2) konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;
  3) lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

  (5) Arvestades käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:
  1) üür;
  2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
  3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
  4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
  5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
  8) majapidamisgaasi maksumus;
  9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
  10) hoonekindlustuse kulu;
  11) olmejäätmete veo tasu.

  (6) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad.

  (61) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elavale isikule või perekonnale, kellele on toimetulekutoetuse arvestamisele vahetult eelnenud kuuel kuul määratud toimetulekutoetus, võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või on tingitud ohust inimese tervisele või elule, kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (7) Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.

  (8) Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.

  (9) Maamaksukulu ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui taotleja on maamaksu tasumisest täielikult või osaliselt vabastatud maamaksuseaduse § 11 alusel.

  (10) Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab perekonnale toimetulekutoetuse määramisel täiendava kuluna käesoleva seaduse § 131 lõikes 8 sätestatud isikute eluasemekulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatule. Perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile lisatakse iga käesoleva seaduse § 131 lõikes 8 sätestatud isiku kohta ühe perekonnaliikme kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm.

§ 134.   Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine

  (1) Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

  (2) Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.

  (3) Toimetulekutoetuse määramisel hindab kohaliku omavalitsuse üksus, kas toetuse taotleja või mõni tema perekonnaliikmetest vajab lisaks toimetulekutoetusele ka muud sotsiaalhoolekandelist abi.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui:
  1) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel;
  2) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud;
  3) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna registreeritud, kuid on ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst;
  4) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst;
  5) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest;
  6) toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
  7) kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
  8) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (6) Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

  (7) Toimetulekutoetuse taotleja, kellele arvestatakse toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise.

  (8) Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.

§ 135.   Riigieelarvest makstav täiendav sotsiaaltoetus

  (1) Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

  (2) Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.

9. jagu Vajaduspõhine peretoetus 
[Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

§ 136.   Vajaduspõhine peretoetus
[Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

§ 137.   Vajaduspõhise peretoetuse taotlemine
[Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

§ 138.   Vajaduspõhise peretoetuse määramine
[Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

§ 139.   Vajaduspõhise peretoetuse maksmine
[Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

91. jagu Üksi elava pensionäri toetus 
[RT I, 06.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 1391.   Üksi elava pensionäri toetus

  (1) Üksi elava pensionäri toetus (edaspidi pensionäritoetus) on Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus.

  (2) Pensionäritoetuse saamisele on õigus Eestis elaval isikul, kes jooksval kalendriaastal alates 1. aprillist kuni 30. septembrini vastab järgmistele tingimustele:
  1) ta elab rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kohaselt üksi;
  2) ta on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas;
  3) talle on määratud riiklik pension või pension välislepingu alusel, mille igakuine netosumma on alla pensionäritoetuse maksmise määra.

  (3) Pensionäritoetuse saamisele on õigus ka isikul, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele ning kellele makstakse käesoleva seaduse § 140 alusel sotsiaaltoetust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata isikule:
  1) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elav teine isik on tema eestkostja või eestkostetav;
  2) kellele osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust;
  3) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elavale teisele isikule osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust;
  4) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elav teine isik on temalt ülalpidamist saama õigustatud isik perekonnaseaduse § 97 punkti 1 või 2 tähenduses.

  (5) Pensionäritoetuse saamisele ei ole õigust isikul, kes viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

  (6) Kui isik on olnud vangistuses või eelvangistuses või talle on kohaldatud psühhiaatrilist sundravi statsionaarse ravina, kuid ta mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabaduskaotusega, määratakse talle pensionäritoetus tagasiulatuvalt.
[RT I, 06.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 1392.   Isiku teavitamine pensionäritoetuse saamise õiguse tekkimisest

  (1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi, rahvastikuregistri ja vajaduse korral Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete alusel isiku vastavust pensionäritoetuse saamise tingimustele ja teavitab isikut toetuse saamise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab toetuse saamise õiguse tekkimise kohta teate isiku e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud viisil.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku vastavust toetuse saamise tingimustele kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
  1) isiku üldandmed: isikukood, perekonna- ja eesnimi, rahvastikuregistrisse kantud elukoha ja sideandmed, andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise, eestkoste määramise, vanema hooldusõiguse ning elamisloa või -õiguse kohta;
  2) andmed riikliku pensioni määramise ja selle netosuuruse kohta, sealhulgas Sotsiaalkindlustusametil olemasolevad andmed välisriigist saadava pensioni netosuuruse kohta;
  3) andmed käesoleva seaduse § 140 alusel makstava sotsiaaltoetuse määramise kohta;
  4) andmed ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse kohta;
  5) andmed käesoleva seaduse § 1391 lõike 4 punktis 4 nimetatud isiku haridustaseme kohta.
[RT I, 06.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 1393.   Pensionäritoetuse suurus, määramine ja maksmine

  (1) Pensionäritoetuse maksmise määra ja pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toetuse määra arvestamisel võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.

  (2) Pensionäritoetus määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule pensionäritoetuse määramise toimingu teatavaks isiku e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud viisil.

  (4) Pensionäritoetust makstakse oktoobris jooksva kalendriaasta eest.

  (5) Käesoleva seaduse § 1391 lõikes 2 nimetatud isik, kes soovib saada pensionäritoetust, peab esitama ühekordse vastavasisulise teabe 31. augustiks Sotsiaalkindlustusametile, kui:
  1) ta saab välisriigist pensioni – teabe pensioni saamise kohta 1. aprilli seisuga;
  2) talle või temaga samas rahvastikuregistrisse kantud elukohas elavale isikule osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust, välja arvatud ööpäevaringne erihooldusteenus ja kogukonnas elamise teenus, – teabe ööpäevaringse hooldusteenuse saamise kohta alates 1. aprillist kuni 30. septembrini või teabe vastava asjaolu muutumise kohta.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 toodud juhul esitab isik Sotsiaalkindlustusametile jooksva kalendriaasta 31. detsembriks ka vastava välisriigi ametiasutuse kinnitatud tõendi välisriigist saadava pensioni igakuise netosumma kohta 1. aprillist kuni 30. septembrini.

  (7) Sotsiaalkindlustusamet otsustab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud teabe alusel pensionäritoetuse määramise või mittemääramise 10 tööpäeva jooksul pärast esitatud teabe kontrollimist.

  (8) Pensionäritoetus makstakse välja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, arvestades riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 36 sätestatud erisusi.

  (9) Pensionäritoetuse kulud kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
[RT I, 06.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

10. jagu Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele 

§ 140.   Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele

  (1) Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikul või eesti rahvusest isikul ning temaga koos Eestisse elama asunud abikaasal, lapsel ja vanemal, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, on õigus saada igakuist sotsiaaltoetust rahvapensioni määras, kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra.

  (2) Taotlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetuse määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetuse määrab Sotsiaalkindlustusamet.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, ent tagasiulatuvalt kõige rohkem kolm kuud taotluse esitamise päevast arvates. Sotsiaaltoetus määratakse perioodiks, millal isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetus makstakse vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikele 3 või posti teel, arvestades sotsiaaltoetuse saaja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetuse saaja on kohustatud kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaoludest, mis toovad kaasa määratud sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamise, kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest arvates.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse andmete ja vajalike dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetuste kulud kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

11. jagu Sotsiaaltoetus sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele 
[RT I, 28.12.2017, 6 - jõust. 01.04.2018]

§ 1401.   Sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijale

  (1) Isikule, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima, makstakse sotsiaaltoetust 230 eurot kalendriaastas.

  (2) Kui isik elas enne sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimisele saatmist Eestis ja naasis pärast Eestisse, kuid teda ei saadetud Eestist, loetakse nimetatud saatmine Eestist sunniviisiliselt saatmiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetusele on õigus järgmistel isikutel:
  1) naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isikul;
  2) kodakondsuseta isikul, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa, alalise elamisõiguse, tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse toetust samal eesmärgil välisriigist või okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetuse saamiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile ühekordne taotlus, millele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, arvelduskonto number, taotluse esitamise kuupäev ning kinnitus selle kohta, et isik ei saa samal eesmärgil toetust välisriigist. Taotlusele lisatakse Eestis viibimist tõendav dokument ja tuumakatastroofi avarii likvideerimisel viibimist tõendav dokument.

  (6) Isik, kellele on määratud ja makstakse soodustingimustel vanaduspensioni okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 12 punkti 2 alusel, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametile ühekordse taotluse.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetus makstakse välja üks kord kalendriaastas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
[RT I, 28.12.2017, 6 - jõust. 01.04.2018]

12. jagu Erakorralises olukorras rakendatavad rahalise toetamise meetmed 
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 10.04.2020]

§ 1402.   Erakorralises olukorras rakendatavad rahalise toetamise meetmed erakorralisest olukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks

  (1) Vabariigi Valitsus võib eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamiseks ja ennetamiseks kehtestada määrusega täiendavaid rahalise toetamise meetmeid.

  (2) Õigus rahalise toetamise meetmele on sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ja eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast eriliselt puudutatud inimestel, kelle toimetulek võib olla eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevalt oluliselt halvenenud.

  (3) Rahalise toetamise meetmeid võib rakendada Vabariigi Valitsuse volitatud asutus või isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses toodud tingimustel.

  (4) Rahalise toetamise meetme ühekordne maksumus ei tohi olla väiksem kui 5 eurot ning suurem kui kümnekordne toimetulekupiir.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud rahalise toetamise meetmeid rahastatakse riigieelarvest.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud rahalise toetamise meetmeid võib kohaldada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 60 päeva eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates. Meetmeid võib kohaldada tagasiulatuvalt eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisest arvates.
[RT I, 09.04.2020, 14 - jõust. 10.04.2020]

4. peatükk Andmekogu 

§ 141.   Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

  (1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on riigi infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis on asutatud järgmistel eesmärkidel:
  1) sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise menetlemine ja dokumenteerimine;
  2) juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö toimingute läbiviimine ja dokumenteerimine;
  3) lapsendamise ja eestkoste korraldamine ja dokumenteerimine;
  4) sotsiaalhoolekandealase teabe ja statistika kogumine.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
  1) andmekogu volitatud töötleja;
  2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
  3) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja registrisse kandmise kord;
  4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
  5) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed;
  6) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord;
  7) muud korraldusküsimused.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 142.   Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri volitatud töötlejad
[Kehtetu - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 1421.   Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed

  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) isiku üldandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, perekonna- ja eesnimi, elukoha- ja kontaktandmed;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  2) isiku kohta käivad muud andmed – erivajaduse, puude, töövõime, sotsiaalse seisundi, ravikindlustuse, hariduse, eestkoste, hooldaja, sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud muude isikute, läbi viidud hindamise, juhtumiplaani, makstud toetuse ja osutatud teenuse, sissetuleku, eluaseme ja eluasemekulude andmed ning alla 18-aastase isiku vanema hooldusõiguse, alla 18-aastase isiku perest eraldamise ja paigutamise andmed;
[RT I, 03.04.2018, 3 - jõust. 15.04.2018]
  3) abi osutamise ja lapsendamise sooviavalduse menetlemise andmed – menetluse üldandmed, menetlusega seotud toimingute ja dokumentide andmed;
  4) vastutava ja volitatud töötleja andmed – asutuse üldandmed, kasutajate, antava toetuse ja osutatava teenuse ning arveldusdokumentide andmed;
  5) lapsendamise ja hoolduspere sooviavalduse esitanud isiku üldandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, perekonna- ja eesnimi, elukoha- ja kontaktandmed;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  6) lapsendamise sooviavalduse esitanud isiku muud andmed – erivajaduse, puude, töövõime, sotsiaalse seisundi, ravikindlustuse, hariduse, rahvuse, usulise kuuluvuse, perekonnaliikmete, eluaseme, perre soovitava lapse, pereuuringu, läbitud koolituse ning tehtud otsuse andmed;
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  7) hoolduspere sooviavalduse esitanud isiku ja tema pereliikmete muud andmed – erivajaduse, puude, töövõime, sotsiaalse seisundi, ravikindlustuse, hariduse, rahvuse, usulise kuuluvuse, eluaseme, peres hooldamisel olevate laste, perre soovitava lapse, pereuuringu ja tehtud otsuse andmed ning käesoleva seaduse § 4513 lõigetes 1 ja 2 loetletud nõuetele vastavust kinnitavad andmed;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  8) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise kulude katmiseks makstava toetuse andmed ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise andmed – toetuse taotleja andmed ja selle isiku andmed, kelle matuse korraldamise kulude katmiseks toetust makstakse; matuse korraldanud kohaliku omavalitsuse üksuse üldandmed ja selle isiku andmed, kelle matuse kohaliku omavalitsuse üksus korraldas.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

§ 143.   Andmete esitamine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse ning andmevahetus
[Kehtetu - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 144.   Kohaliku omavalitsuse üksuse, sotsiaalteenuse osutaja ja Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse andmete kandmise kohustus
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras järgmised andmed:
  1) toimetulekutoetuse ja käesoleva seaduse §-s 135 sätestatud riigieelarvest makstava täiendava sotsiaaltoetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikud andmed;
  2) [kehtetu - RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.05.2018]
  3) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud täisealise isiku hoolduse seadmise ja hooldaja määramise andmed;
  4) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud täisealise isiku hoolduse eest makstava toetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikud andmed;
  5) käesoleva seaduse §-des 455 ja 4515 sätestatud asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamise, osutamise ja saajate andmed;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  6) [kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  7) raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse ja teiste sotsiaalteenuste taotluse andmed ja teenust saama suunamise otsuse andmed;
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  8) andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta;
  9) andmed lastekaitseseaduse tähenduses hädaohus oleva lapse ning hädaohus oleva lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta;
  10) lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ja hädaohus oleva lapse juhtumiplaani andmed;
  11) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse taotlemise ja teenust saama suunamise otsuse andmed;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  12) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt makstava individuaalsest abivajadusest, toimetulekuvõimest ja majanduslikust olukorrast sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikud andmed;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  13) eestkoste korraldamise ja seadmise ning eestkostja ülesannete täitmisega seotud andmed;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  14) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava vältimatu sotsiaalabi andmisega seotud andmed;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  15) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise kulude katmiseks makstava toetuse andmed ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise andmed.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (11) Käesoleva seaduse § 151 lõikes 2 sätestatud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi väljaselgitamisel kannab kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse abivajaduse, edasise juhtumiplaani ja menetlustoimingute andmed.
[RT I, 03.04.2018, 3 - jõust. 15.04.2018]

  (2) Nende kohaliku omavalitsuse üksuse makstavate sotsiaaltoetuste kandmine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse, mida makstakse isikutele sõltumata nende individuaalsest abivajadusest, toimetulekuvõimest või majanduslikust olukorrast, on vabatahtlik.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete kandmisel sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse lähtutakse käesoleva seaduse §-s 1421 nimetatud andmekoosseisudest.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihooldusteenuste ja abivahendite andmed kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse juhul, kui neid rahastatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest.

  (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Sotsiaalteenuse osutaja, keda rahastatakse riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse hiljemalt teenuse osutamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks:
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  1) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 5, 7 ja 11 alusel isikule teenuse osutamise kohta;
  2) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud teenust saama suunatud isiku asukoha kohta.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (6) Sotsiaalkindlustusamet kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras järgmised andmed:
  1) andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud toimingute ja menetlustoimingute kohta, sealhulgas abivajava lapse sotsiaalteenust saama suunamise andmed;
  2) andmed lastekaitseseaduse tähenduses hädaohus oleva lapse ning hädaohus oleva lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, tehtud toimingute ja menetlustoimingute kohta;
  3) andmed lapsendamise sooviavalduse ning lapsendamise ettevalmistamisega seotud dokumentide ja toimingute kohta;
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  4) andmed hoolduspere sooviavalduse ning hoolduspere ettevalmistamisega seotud dokumentide ja toimingute kohta.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 145.   Juurdepääs registriandmetele
[Kehtetu - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 1451.   Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmete säilitamine

  (1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud menetluste andmeid säilitatakse isikustatult viis aastat pärast menetluse lõpukuupäeva.

  (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud säilitamise tähtaja möödumist kantakse andmed digitaalsesse arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult viis aastat.

  (3) Käesoleva seaduse § 151 lõike 4 alusel töödeldud ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud andmeid säilitatakse isikute 27-aastaseks saamiseni.

  (4) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud lapsendamise ning hoolduspere sooviavaldusi säilitatakse 50 aastat menetluse lõpukuupäevast arvates.

  (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud säilitamise tähtaega andmed anonüümitakse.

  (6) Alusandmed ja logid säilitatakse vastavalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses sätestatule.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

5. peatükk Vaidemenetlus 
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 146.   Kohaliku omavalitsuse üksuse vaidemenetlus
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

6. peatükk Loamenetlus 

§ 147.   Rehabilitatsiooniteenuse osutaja loakohustus

  (1) Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks peab olema tegevusluba.

  (2) Loakohustust ei ole Sotsiaalkindlustusametil.

§ 148.   Rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendamine

  (1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendab Sotsiaalkindlustusamet.

  (2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele esitatakse rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluses need käesoleva seaduse § 57 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud loetelus nimetatud tegevused, mida rehabilitatsiooniteenuse osutaja rehabilitatsiooniteenuse raames osutab.

§ 149.   Tegevusloa kontrolliese

  Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja rehabilitatsioonimeeskond vastavad käesoleva seaduse §-des 66 ja 68 sätestatud nõuetele.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2018]

§ 150.   Rehabilitatsiooniteenuse tegevusloa kõrvaltingimus

  Rehabilitatsiooniteenuse osutamise tegevusloale võib lisada kõrvaltingimusena õiguse rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks rehabilitatsiooniprogrammi alusel, kui:
  1) rehabilitatsiooniprogramm vastab käesoleva seaduse § 69 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud nõuetele;
  2) rehabilitatsiooniprogramm on kinnitatud vastavalt käesoleva seaduse § 69 lõikele 11.

§ 151.   Sotsiaalteenuse osutaja loakohustus

  Tegevusluba on nõutav järgmiste sotsiaalteenuste osutamiseks:
  1) lapsehoiuteenus;
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  2) asendushooldusteenus, välja arvatud asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  3) turvakoduteenus;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2020]
  4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2020]
  5) igapäevaelu toetamise teenus;
  6) töötamise toetamise teenus;
  7) toetatud elamise teenus;
  8) kogukonnas elamise teenus;
  9) ööpäevaringne erihooldusteenus.

§ 152.   Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotlemine

  (1) Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendab käesoleva seaduse §-s 151 nimetatud teenuste osutamiseks Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
  1) nende isikute arv, kellele taotleja soovib tegevuskohas teenust osutada;
  2) esmase tegevusloa taotlemise korral hooldustöötajate, turvakodus teenust vahetult osutavate isikute, tegevusjuhendajate, lapsehoidjate, kasvatajate või perevanemate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva teenuse osutaja juurde tööle asumiseks.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Turvakoduteenuse, lapsehoiuteenuse või asendushooldusteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule turvakodus teenust vahetult osutava isiku, lapsehoidja, perevanema või kasvataja tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Kui lapsehoiuteenust või asendushooldusteenust soovitakse osutada lapsehoidja või perevanema eluruumides, tuleb esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumentidele:
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  1) eluruumi omaniku nõusolek lapsehoiuteenuse või asendushooldusteenuse osutamiseks lapsehoidja või perevanema eluruumides;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  2) lapsehoidja või perevanemaga ühist eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

  (6) Kui igapäevaelu toetamise teenust või toetatud elamise teenust osutatakse isikule, kes jagab ühist eluruumi selle omanikuga, tuleb tegevusloa taotluses esitada eluruumi omaniku nõusolek tema eluruumides igapäevaelu toetamise teenuse või toetatud elamise teenuse osutamise kohta.

  (7) Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tegevusjuhendaja tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

§ 153.   Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliese

  Sotsiaalteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui:
  1) tegevusloa taotleja ja teenus, mida kavatsetakse osutama hakata ning hooldustöötaja, turvakodus teenust vahetult osutav isik, lapsehoidja, kasvataja, perevanem ja tegevusjuhendaja (edaspidi teenust vahetult osutav isik) vastavad käesolevas seaduses teenusele, teenuseosutajale ja teenust vahetult osutavale isikule sätestatud nõuetele;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  2) teenust vahetult osutaval isikul puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  3) teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele;
  4) teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele;
  5) käesoleva seaduse § 151 punktides 1–3 nimetatud teenuse puhul on täidetud lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuded.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 154.   Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused

  Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
  1) maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada;
  2) ööpäevaringse erihooldusteenuse korral täpsustus, kas ettevõtjal on õigus osutada seda teenust lisaks käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud isikule ka sügava liitpuudega isikule, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule või kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule;
  3) tegutsemiseks lubatud tegevuskoht.

§ 155.   Tegevusloas nimetatud tegevusest loobumine

  (1) Tegevusloas nimetatud tegevusest võib ajutiselt loobuda kuni kuueks kuuks. Käesoleva seaduse § 151 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud teenuse osutaja peab teavitama tegevusloa väljaandjat oma tegevusest ajutiselt loobumisest vähemalt kolm kuud ette. Ajutine loobumine käesoleva seaduse § 151 punktides 2 ja 5–9 nimetatud teenuste osutamisest ei ole lubatud.

  (2) Käesoleva seaduse § 151 punktis 1, 3, 4, 5 või 6 nimetatud teenuse osutaja on kohustatud esitama majandustegevusest loobumise teate registripidajale kolm kuud enne teenuse osutamise lõpetamist. Käesoleva seaduse § 151 punktis 2, 7, 8 või 9 nimetatud teenuse osutaja on kohustatud esitama majandustegevusest loobumise teate registripidajale vähemalt kuus kuud enne teenuse osutamise lõpetamist.

7. peatükk Rahastamine 

§ 156.   Riigieelarvest finantseeritavad sotsiaaltoetused

  (1) Riigieelarvest hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekutoetuse maksmise kulud. Toimetulekutoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvale eelarveaastale eelnenud aasta kuludest eelmistel aastatel saadud vahendite jääk. Kui eelarveaastal on suurenenud toimetulekupiir, võetakse selle mõju arvesse hüvitise jaotamisel. Kui toetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja eelarveaastal juurde antud vahenditest ei piisa toimetulekutoetuse maksmiseks aasta lõpuni, võib kohaliku omavalitsuse üksustele jaotada täiendavaid vahendeid eeldatava puudujäägi ulatuses.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.05.2018]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal esitatud taotluste arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe taotluse menetlemise keskmist arvutatud kulu.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.05.2018]

  (3) [Kehtetu - RT I, 23.10.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (31) Riigieelarves määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele kohaliku omavalitsuse üksustele toetus raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt raske ja sügava puudega laste arvule, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures sügava puudega laste arv korrutatakse 4,62-ga.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (32) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud toetust raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (33) 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isiku puhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud toetust kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (34) Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt käesoleva seaduse § 455 lõike 3 punkti 1 ja § 4516 lõike 1 alusel asendus- ja järelhooldusel viibinud isikute arvule, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures korrutatakse järelhooldusel olevate isikute arv 1,0-ga, hooldusperes asendushooldusel olevate isikute arv 2,0-ga, asenduskodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,3-ga ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,4-ga.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (35) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 34 nimetatud toetust asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (36) Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele kohaliku omavalitsuse üksustele toetus isikule matuse korraldamise kulude katmise toetamiseks ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise kulude katmiseks. Toetusest jaotatakse 21 protsenti proportsionaalselt 19–64-aastaste isikute arvuga ning 79 protsenti 65-aastaste ja vanemate isikute arvuga, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–36 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatavate ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted kehtestab riigieelarve seaduse alusel Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

8. peatükk Järelevalve 

§ 157.   Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

  (1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse § 453 lõike 4 punktis 2 ja § 4513 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka korrakaitseorgan).

  (2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 453 lõike 4 punktis 2 ja § 4513 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Terviseamet (edaspidi korrakaitseorgan).

  (3) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teeb Sotsiaalkindlustusamet. Haldusjärelevalvet kajastav aruanne esitatakse Sotsiaalministeeriumile vähemalt üks kord aastas 1. märtsiks.

  (4) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada järelevalve tegemiseks vajalikku informatsiooni ja kontrollida andmete õigsust maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmete alusel.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 158.   Riikliku järelevalve erimeetmed

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 159.   Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 2500 eurot.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

9. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted ja järelhindamine 
[RT I, 03.04.2018, 3 - jõust. 15.04.2018]

§ 160.   Üleminekusätted

  (1) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib perekodu ja asenduskodu pere koosneda kuni kaheksast lapsest.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (11) Kohaliku omavalitsuse üksus võib enne 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud perekonnas hooldamise lepinguid jätkata, arvestamata käesoleva seaduse § 4511 lõikes 4 sätestatut, kuni lapse asendushooldusteenuse osutamise vajaduse äralangemiseni, lapse 18-aastaseks saamiseni või § 459 lõikes 2 nimetatud ajani, kui see on lapse huvidest lähtuvalt vajalik.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (12) Enne 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud asenduskoduteenuse osutamise lepingud kehtivad edasi, need loetakse sõlmituks kohaliku omavalitsuse üksuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel ning nende sisu tuleb viia vastavusse käesoleva seaduse nõuetega 2018. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (13) Teiste seaduste rakendamisel käsitatakse hoolduspere vanemana ka käesoleva seaduse kuni 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsioonis nimetatud lapse perekonnas hooldajat.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (14) Enne 2018. aasta 1. jaanuari välja antud asenduskoduteenuse tegevusloa alusel asenduskoduteenust osutanud teenuseosutaja võib jätkata sama tegevusloa alusel asendushooldusteenuse osutamist perekodus ja asenduskodus.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (15) Käesoleva seaduse § 4513 lõike 1 punktis 12 nimetatud täienduskoolituse nõue peab olema täidetud 2020. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (16) Enne 2018. aasta 1. jaanuari asenduskodusse suunatud ja seal täisealiseks saanud isikud võivad asendushooldusel viibida käesoleva seaduse §-s 4516 nimetatud tingimustel kuni 2018. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust osutada tegevusjuhendaja, kellel on vähemalt põhiharidus, kes on registreerunud käesoleva seaduse § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele koolitusele ning kes vastab nimetatud paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudele.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule osutada tegevusjuhendaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetele ja kes on registreerunud käesoleva seaduse § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele täienduskoolitusele tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (5)  Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule teenust osutada lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 6 nimetatud tegevusjuhendajale ka tegevusjuhendaja, kes vastab vähemalt ühele nimetatud paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudele, lõikes 3 kehtestatud nõudele ning kes on registreerunud lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele täienduskoolitusele tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (6) Enne 2009. aasta 1. jaanuari läbitud täienduskoolitus tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega on võrdsustatud § 86 lõikes 7 nimetatud koolitusega.

  (7) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust osutada tegevusjuhendaja, kellel on põhiharidus, kes vastab § 86 lõikes 3 sätestatud nõudele ning kes on läbinud nimetatud paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase koolituse.

  (71) Enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta 1. aprilliks alustatud, menetleb Sotsiaalkindlustusamet 2019. aasta 1. aprillist kehtivatel tingimustel ja korras.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (72) Enne 2019. aasta 1. aprilli erihoolekandeteenuse järjekorda pandud isikute, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute toetusvajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid hiljemalt 2022. aasta 31. märtsil.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

  (8) Alla 18-aastase isiku enne 2016. aasta 1. jaanuari esitatud rehabilitatsiooniteenuse saamise taotlus vaadatakse läbi ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine otsustakse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni kohaselt.

  (9) Alla 18-aastaselt isikult, kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril ning käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul võtab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, osutades sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2018. aasta 31. detsembrini. Kui käesolevas lõikes nimetatud isikul ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani, määrab rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaani koostamisel selle kehtivuse.

  (10) Vähemalt 18-aastaselt isikult, kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril ning kellel on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, võtab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, osutades sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2018. aasta 31. detsembrini.

  (11) Vähemalt 18-aastaselt isikult, kes on esitanud rehabilitatsiooniteenuse saamise taotluse enne 2016. aasta 1. jaanuari või kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril ja kellel ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani, võtab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, kui isikul tuvastatakse käesoleva seaduse § 62 kohaselt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus.

  (12) Isikul, kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamine on otsustatud sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt, lõpeb õigus saada nimetatud redaktsiooni kohast rehabilitatsiooniteenust Eesti Töötukassa poolt tööalase rehabilitatsiooni otsuse tegemise kuupäevast või Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse tegemise kuupäevast arvates.

  (13) Isik, kellel oli sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohane kvalifikatsioon rehabilitatsioonimeeskonna töös osalemiseks ning kes oli 2015. aasta 31. detsembri seisuga registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsioonimeeskonna liikmena, võib olla rehabilitatsioonimeeskonna liige kuni 2019. aasta 31. detsembrini.

  (14) Rehabilitatsiooniteenuse osutajaga sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni § 114 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepingu kehtivus lõpeb 2015. aasta 31. detsembril.

  (15) Rehabilitatsioonimeeskond peab vastama käesoleva seaduse § 68 lõikes 6 sätestatud nõetele hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuaril.

  (16) Kui isikul tekkis õigus abivahendi ostmiseks, laenutamiseks või nendega seotud teenuste kulu kompenseerimiseks maavalitsuse otsuse alusel enne 2016. aasta 1. jaanuari, võtab Sotsiaalkindlustusamet alates 2016. aasta 1. jaanuarist teenuse rahastamise maavalitsuselt üle.

  (17) Isikule maavalitsuse poolt väljastatud abivahendi kaart kehtib sellele kantud abivahendi nimetuse osas kuni käesoleva seaduse § 48 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähenduses abivahendi kasutusaja lõpuni.

  (18) Käesoleva seaduse § 47 lõigetes 6 ja 7 sätestatut kohaldatakse ka isikule, kellel tekkis õigus abivahendi ostmiseks, laenutamiseks või nendega seotud teenuste kulu kompenseerimiseks maavalitsuse otsuse alusel enne 2016. aasta 1. jaanuari.

  (19) Käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule, kellel muutub õigustatuse alus ning isikule, kelle abivahendi kaardi kehtivus on lõppenud, ei kohaldata käesoleva seaduse § 51 lõiget 4.

  (20) Abivahendi müüja või üürija peab vastama käesoleva seaduse § 55 lõikes 4 nimetatud nõuetele hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril.

  (21) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja, kellel oli sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt väljastatud tegevusluba rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks ning kes oli 2015. aasta 31. detsembri seisuga registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajana, võib nimetatud tegevusloa alusel teenust osutada kuni 2016. aasta 31. detsembrini.

  (22) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 nimetatud ning 2016. aasta 1. jaanuari aktiivsete juhtumite andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse järgmiselt:
  1) käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud andmed kolme kuu jooksul alates seaduse jõustumisest;
  2) käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktides 8–10 nimetatud andmed kuue kuu jooksul alates seaduse jõustumisest.

  (23) Käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul on osalise või puuduva töövõime tingimus täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti või isikule riiklike elatusrahade seaduse alusel tähtajatult määratud invaliidsusgrupp on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 58 kohaselt arvatud vastavaks vanaduspensionieani määratud püsivale töövõimetusele töövõime kaotusega 40–100 protsenti.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (24) Käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktis 3 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kellel on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 80 protsenti.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (25) Käesoleva seaduse § 101 lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kellel on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 90 protsenti.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (26) Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõike 6 punktis 3 nimetatud ning 2017. aasta 1. jaanuari seisuga aktiivsete juhtumite andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (27) Alaealiste komisjonide menetluses olevad alaealise õigusrikkumise asjad, mida ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks lõpetatud, antakse üle lapse elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele, kes menetleb neid lastekaitseseaduse 6. peatükis sätestatud alustel.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (28) Järelevalve teostamist alaealiste komisjoni tehtud otsuse alusel mõjutusvahendi määramisest tulenevate kohustuste täitmise üle jätkab kuni mõjutusvahendi kohaldamise tähtaja lõpuni isik, kellele alaealiste komisjon on pannud järelevalve kohustuse.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (29) Enne 2018. aasta 1. jaanuari kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatud lastele jätkatakse nimetatud koolis viibimise mõjutusvahendi või kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohaldamist. Pärast 2018. aasta 1. jaanuari kohaldatakse kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimisele ning kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibimisele kinnise lasteasutuse teenuse regulatsiooni.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (30) Käesoleva seaduse § 65 alusel sõlmitud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping, mis on sõlmitud alaealise kohta, kellele on mõjutusvahendina määratud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine, kehtib lepingu tähtaja lõpuni.
[RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (31) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktides 11–14 nimetatud ning 2020. aasta 1. jaanuari seisuga kehtivad andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse 2021. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (32) Sotsiaalteenuse osutaja, keda rahastatakse riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktis 11 nimetatud ning 2020. aasta 1. jaanuari seisuga kehtivad andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse 2021. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (33) Enne 2018. aasta 1. jaanuari esitatud vajaduspõhise peretoetuse taotlusi menetleb, toetuse määrab ja toetust maksab kohaliku omavalitsuse üksus enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud tingimustel ja korras.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (34) 2018. aastal vajaduspõhise peretoetuse maksete väljamaksmise korral on nendel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna iga lapse toimetulekupiir võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (35) 2018. aastal riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude hüvitamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvale eelarveaastale eelnenud aasta kuludest eelmistel aastatel saadud vahendite jääk ning tulemus jagatakse neljaga.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (36) 2018. aastal ei tehta riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele väljamakseid vajaduspõhise peretoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamiseks.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (37) Kohaliku omavalitsuse üksus võib 2018. aastal hüvitatud vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude jääki kasutada toimetulekutoetuse maksmiseks. Alates 2019. aastast võetakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele toimetulekutoetuse maksmise kulude hüvitamisel arvesse ka vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude jääk.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (38) Sotsiaalkindlustusamet hüvitab kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude hüvitamise tingimused ja määra kehtestab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor käskkirjaga.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (39) Kohaliku omavalitsuse üksus peab käesoleva paragrahvi lõikes 38 nimetatud isikute puhul lähtuma väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasu võtmisel käesoleva seaduse § 73 lõigetes 2–4 sätestatud põhimõtetest.
[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (40) Käesoleva seaduse § 131 lõikeid 3–5 rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 22.04.2020]

§ 1601.   Paragrahvi 151 regulatsiooni järelhindamine

  Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt 2020. aastal käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud noore abivajaduse hindamise regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust.
[RT I, 03.04.2018, 3 - jõust. 15.04.2018]

§ 1602.   Hooldusvajadusega isiku hindamissüsteemi analüüs

  Vabariigi Valitsus koostab 2020. aasta 1. jaanuariks analüüsi ja selle põhjal ettepanekud täisealise isiku hooldusvajaduse tuvastamiseks kasutatava hindamissüsteemi kohta eesmärgiga rakendada analüüsi tulemusi hoolduspuhkuse saaja kindlaksmääramiseks alates 2021. aasta 1. jaanuarist
[RT I, 26.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 161. – § 175. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 176.   Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;”;

2) paragrahvi 59 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tööealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult või kellel on tuvastatud osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel ning kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;”;

3) [välja jäetud - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

4) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „Eesti Töötukassalt” sõnadega „töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust ja”;

5) paragrahvi 73 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kogumispensionist kogumispensionide seaduse tähenduses,” tekstiosaga „töövõimetoetusest töövõimetoetuse seaduse tähenduses,”;

6) paragrahvi 93 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) 18-aastasel kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikul on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime;”;

8) paragrahvi 101 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul, või”;

9) paragrahvi 101 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul, ja”;

10) paragrahvi 149 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja rehabilitatsioonimeeskond vastavad käesoleva seaduse §-des 66 ja 68 sätestatud nõuetele.”;

11) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses:

„(23) Käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul on osalise või puuduva töövõime tingimus täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti või isikule riiklike elatusrahade seaduse alusel tähtajatult määratud invaliidsusgrupp on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 58 kohaselt arvatud vastavaks vanaduspensionieani määratud püsivale töövõimetusele töövõime kaotusega 40–100 protsenti.

(24) Käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktis 3 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kellel on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 80 protsenti.

(25) Käesoleva seaduse § 101 lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kellel on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 90 protsenti.”.

§ 177. – § 182. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 183.   Seaduse kehtetuks tunnistamine

  (1) Sotsiaalhoolekande seadus (RT I 1995, 21, 323) tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse määrused kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel vastu võetud määruste jõustumiseni, aga mitte kauem kui 2016. aasta 31. märtsini.

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 184.   Seaduse jõustumine

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seadus ja käesolev seadus jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 68 lõige 3, § 86 lõige 8, § 115 lõige 3 ja § 123 lõige 9 jõustuvad 2016. aasta 18. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkt 4, § 176 punktid 1–2, 4–9 ja 11, § 177 punkt 3, § 179 punkt 4 ja § 180 jõustuvad 2016. aasta 1. juulil.

  (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Käesoleva seaduse § 52 lõige 2 ja § 55 lõike 1 punkt 5 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

  (6) Käesoleva seaduse § 176 punkt 10 jõustub 2018. aasta 1. juulil.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (7) Käesoleva seaduse § 22 lõiked 3 ja 4, § 36 lõige 2, § 55 lõiked 2 ja 21 ning § 151 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]

/otsingu_soovitused.json