Text size:

Witness Protection Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.01.2013
In force until: In force
Translation published:30.12.2013

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Scope of Act

 (1) This Act provides for:
 1) the procedure for witness protection, the legal bases for witness protection authorities and their activities and for the application of protection measures;
 2) the procedure for the performance of the international obligations of the Republic of Estonia related to protection of participants in criminal proceedings.

 (2) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 2.  Principles of witness protection

  In applying the measures of witness protection, the severity of a criminal offence proceeded, the significance of the evidence given by the person in the criminal case and the extent of the risk to the protected person are taken into account. Witness protection measures can be applied to a person only with the consent of the person or his or her legal representative or guardianship authority.

§ 3.  Definition of unlawful influence

  For the purposes of this Act, unlawful influence are acts of persons belonging to criminal organisations or person suspected of a criminal offence, accused or convicted offenders or persons acting in their interest with the intent to psychologically or physically affect a person giving evidence in criminal proceedings with the aim of forcing the person to withdraw the evidence or change his or her earlier statements, and acts which pose a danger to the health or property of the persons specified in § 5 of this Act.

§ 4.  Witness protection authority

 (1) Witness protection is carried out by the Police and Border Guard Board. Other state and local government bodies and authorities and legal persons in public law are required to assist in witness protection within the limits of their competence.
[RT I 2009, 62, 405 - entry into force 01.01.2010]

 (2) Supervision over witness protection activities shall be exercised by the Office of the Prosecutor General.

 (3) The Police and Border Guard Board organises international co-operation in witness protection with competent foreign authorities and international organisations pursuant to international agreements.
[RT I 2009, 62, 405 - entry into force 01.01.2010]

§ 5.  Persons placed under witness protection

 (1) The following persons are placed under witness protection:
 1) protected persons;
 2) family members and close relatives of protected persons;
 3) persons with respect to whom an agreement is entered into between the witness protection authority of the Republic of Estonia and a foreign competent authority or an international organisation for the application of witness protection pursuant to international agreements.

 (2) For the purposes of this Act, protected persons are the following:
 1) persons who may know facts relating to a subject of proof in a criminal case and who are under actual risk of falling subject to unlawful influence;
 2) officials of investigative bodies, prosecutor's offices and courts (hereinafter persons conducting proceedings) who are under actual risk of falling subject to unlawful influence aimed at forcing the person conducting the proceedings to act in an partial manner or waive exercising the rights or obligations arising from the person's office, and to avenge the person conducting the proceedings for his or her acts performed in official duties.
 3) a person who is a victim in criminal proceedings and who is under actual risk of falling subject to unlawful influence or the suspect or accused person may continue to commit offences against him or her.
[RT I 2006, 31, 233 - entry into force 16.07.2006]

Chapter 2 CONDITIONS FOR APPLICATION OF WITNESS PROTECTION  

§ 6.  Conditions for application of witness protection

  Witness protection is applied if:
 1) a person who may know facts relating to a subject of proof in a criminal case is under actual risk of falling subject to unlawful influence and the person consents to co-operate with the witness protection authority;
 2) a person conducting the proceedings is under actual risk of falling subject to unlawful influence described in clause 5 (2) 2) of this Act and the person conducting the proceedings consents to co-operate with the witness protection authority;
 3) the victim is under actual risk of falling subject to unlawful influence or the suspect or accused person may continue to commit offences against him or her and if the victim consents to co-operate with the witness protection authority.

 (2) Witness protection is applied on the basis of a witness protection agreement provided for in § 14 of this Act with a written consent of the person placed under witness protection.
[RT I 2006, 31, 233 - entry into force 16.07.2006]

§ 7.  Protection measures in cases of urgency

 (1) If there is an actual risk that a person specified in § 5 of this Act may fall subject to unlawful influence before the protection agreement is entered into and any delay in taking the person under protection would endanger the truth from being ascertained in criminal proceedings, the investigative body conducting the criminal proceedings shall, with the consent of the protected person, request immediate application of protection measures provided for in clauses 18 (1) 1) and 6) of this Act by the witness protection authority for the physical protection of the person's health or property.

 (2) The witness protection authority shall initiate the application of protection measures specified in subsection (1) of this section without the consent of the person in need of the protection if the person, due to his or her temporary physical or mental status or whereabouts, is not able to consent or if it is impossible to ask for the consent of the legal representative or guardianship authority of a person with restricted active legal capacity for the application of the protection measures.

 (3) The witness protection authority is required to obtain the consent of the person specified in subsection (2) of this section at the earliest opportunity. If no consent is obtained, the application of the protection measures shall be terminated.

 (4) In the cases provided for in this section, the witness protection authority shall also initiate the witness protection procedure pursuant to subsection 9 (1) and § 10 of this Act.

§ 8.  Duration of witness protection

 (1) Witness protection is applied:
 1) during pre-trial proceedings;
 2) during judicial proceedings;
 3) after judicial proceedings.

 (2) The duration of application of witness protection depends on the following:
 1) the degree of risk to the protected person;
 2) the conditions of the protection agreement and compliance with the conditions by the protected person.

Chapter 3 WITNESS PROTECTION PROCEDURE  

§ 9.  Initiation of witness protection procedure in respect of person

 (1) The witness protection procedure in respect of a person is initiated by a written order of the head of the witness protection authority or an official appointed by him or her based on the following:
[RT I, 29.12.2011, 1 - entry into force 01.01.2012]
 1) a reasoned written request of an investigative body, a prosecutor's office or a court together with the written consent of the protected person;
[RT I, 29.06.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]
 2) a reasoned request of the person conducting the proceedings or an official exercising supervisory control over such official in the case the circumstances specified in clause 5 (2) 2) of this Act occur.

 (2) In the case the protected person or his or her family member or close relative is a person with restricted active legal capacity, the written consent of the legal representative or guardianship authority of such person is required for the initiation of the witness protection procedure. If possible, the person with restricted active legal capacity is asked for his or her opinion, taking into account the ability of the person with restricted active legal capacity to comprehend.

§ 10.  Processing of applications for witness protection

 (1) In the course of the processing of an application for witness protection, the following shall be established and assessed:
 1) whether the evidence to be given by the protected person is necessary for the criminal proceedings and whether the evidence can be replaced with other evidence;
 2) whether the protected person has given true statements and whether he or she is ready to give true statements until the termination of the criminal proceedings;
 3) the criminal record of the protected person, the obligations and restrictions imposed on the person under criminal or civil law;
 4) the state of health of the protected person;
 5) unlawful influence to which the protected person may fall subject to;
 6) whether protection measures should be also used to protect the health and property of the family members or close relatives of the protected person;
 7) which protection measures and during which time period should be applied and whether necessary resources are available for the application of such measures;
 8) whether the rights or legitimate interests of another person may be at risk when the protection measures are applied.

 (2) In order to ascertain the circumstances specified in subsection (1) of this section, the officials of the witness protection authority have the right to:
 1) examine the existing surveillance and investigation materials;
 2) question the persons conducting the proceedings concerned;
 3) question the protected persons;
 4) use the assistance of general practitioners, medical specialists and psychologists in order to assess the suitability of the protection measures to be applied and the personal characteristics of the protected person;
 5) make inquiries to authorities maintaining databases and registries.

 (6) [repealed - RT I, 29.06.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]

 (3) Verification and analysis of the circumstances specified in subsection (1) of this section shall be made within 30 days as of the initiation of the witness protection procedure.

§ 11.  Summary of suitability for protection

 (1) On the basis of the results of the verification and analysis made in the course of processing the application for witness protection, an official of the witness protection authority shall make a summary of suitability for protection which sets out the information on the results of the verification and the opinion whether the person is eligible for protection.

 (2) The head of the protection authority or an official authorised by him or her shall submit the summary of suitability for protection and a draft protection agreement to the Office of the Prosecutor General.

§ 12.  Proceedings in Office of Prosecutor General

 (1) The Prosecutor General or a prosecutor appointed by him or her grants the permission for entry into a protection agreement within five days as of the submission of the summary of suitability for witness protection and the draft witness protection agreement.

 (2) In deciding on granting consent for entry into a protection agreement, the Prosecutor General or a prosecutor appointed by him or her has the right to examine the protection file and other information collected on the basis of § 10 of this Act, to interview the protected person and the person conducting the proceedings who submitted the application, and their family members and close relatives. Where possible, the opinion of the relevant prosecutor responsible for the legality and efficiency of the pre-trial criminal proceedings is asked with respect to entry of a protection agreement.

 (3) In deciding on the authorisation of entry into a protection agreement, inter alia the following shall be taken into account:
 1) whether there is actual risk for the protected person to fall subject to unlawful influence in connection with his or her participation in the criminal proceedings;
 2) whether there are other possibilities requiring less resources or other protection measures to ensure the security of the protected person;
 3) whether the evidence provided by the protected person is necessary for the criminal proceedings and whether the importance of the evidence is proportionate with the amount of resources to be used for the application of the protection measures;
 4) whether this involves a significant state secret or classified foreign information protection risk.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

 (4) The Prosecutor General or a prosecutor appointed by him or her has the right to make amendments to a draft protection agreement and to assign the collection of additional information to the witness protection authority within a set term.

§ 13.  Termination of processing of applications for witness protection

  The witness protection authority shall terminate the processing of an application for witness protection:
 1) with respect to a person specified in subsection 7 (2) of this Act if the person refuses to give his or her consent for the protection;
 2) the protected person withdraws his or her earlier consent;
 3) the Prosecutor General or a prosecutor appointed by him or her refuses to grant permission for entry into a protection agreement;
 4) upon entry into a protection agreement with the protected person;
 5) upon the death of the protected person.

§ 14.  Protection agreement

 (1) By entering into a protection agreement, the protected person undertakes to be subjected to the restrictions arising from the protection measures and the witness protection authority undertakes to ensure the security of the protected person, his or her family members or close relatives against unlawful influence.

 (2) A protection agreement is entered into between the protected person or his or her legal representative or guardianship authority and the head of the witness protection authority or an official appointed by him or her.

 (3) A protection agreement enters into force as of the signing thereof by the parties.

 (4) A protection agreement shall set out the following:
 1) the protection measures to be applied and the duties of the protected person or his or her family members or close relatives related to the application of the protection measures;
 2) the obligations of the witness protection authority in solving problems related to the everyday life of the protected person and to exercising his or her rights and performing his or her obligations;
 3) the duty of the protected person to co-operate with law enforcement bodies until the termination of the criminal proceedings;
 4) the duty of the protected person to maintain the secrecy of all the facts related to the application of protection which are known or may become known to the protected person, until respective permission to disclose the facts is obtained from the other party to the witness protection agreement;
 5) the right of the protected person to receive information to a reasonable extent regarding the protection measures applied to him or her;
 6) the right of the protected person to file reasoned complaints to the supervision authority against the acts of the officials of the witness protection authority;
 7) the right of the witness protection authority to terminate the protection agreement due to material breach of the conditions of the agreement by the protected person;
 8) the conditions for the amendment and termination of the agreement;
 9) the procedure for the termination of the application of the protection measures.

 (5) A written consent for the application of protection measures has to be obtained from the family members of close relatives of the protected person who are subject to the conditions of a protection agreement, and such consent shall be annexed to the protection agreement.

 (6) The format of protection agreements shall be established by a regulation of the Minister of the Interior.

§ 15.  Amendment of protection agreements

  The Prosecutor General or a prosecutor appointed by him or her grants a permission for the amendment of the conditions of a protection agreement in the following cases:
 1) in the case the protection measure applied to the protected person or his or her family members or close relatives are changed;
 2) in the case of termination of application of protection measures to the protected person or his or her family member or close relatives.

§ 16.  Termination of protection agreement

 (1) A protection agreement shall be terminated:
 1) if the actual risk of unlawful influence ceases to exist;
 2) on the basis of the protected person's free will;
 3) at the written request of the legal representative of the protected person or the guardianship authority, if the protection agreement was entered into in the cases provided for in subsection 9 (2) of this Act and the protected person has restricted active legal capacity at the time of termination of the protection agreement;
 4) if the protected person materially breaches the conditions of the protection agreement;
 5) upon the death of the protected person.

 (2) A protection agreement is terminated with the permission of the Office of the Prosecutor General, except in the cases specified in clauses (1) 2), 3) and 5) of this section.

 (3) Upon termination of a protection agreement on the basis of the provisions of clause (1) 3) of this section, the opinion of the person with restricted active legal capacity is asked, taking into account the ability of the person with restricted active legal capacity to comprehend. The decision on whether or not to terminate the agreement is made by the Prosecutor General or a public prosecutor appointed by him or her.

 (4) It is not permitted to terminate a protection agreement on the basis of the provisions of clauses (1) 1) and 4) of this section earlier than when five twenty-four hour periods have passed from the forwarding of a written notice to the protected person.

§ 17.  Application of witness protection at request of foreign competent authority or international organisation

 (1) The witness protection authority shall initiate witness protection procedures at the request of a foreign competent authority or an international organisation pursuant to international agreements entered into. In order to apply witness protection in the territory of the Republic of Estonia to a person protected by a foreign state or an international organisation, a separate agreement shall be entered into by the competent authorities with respect to each person protected by a foreign state or an international organisation.

 (2) An agreement entered into with respect to the application of witness protection to a person protected by a foreign state or an international organisation shall be submitted to the head of the witness protection authority or an official authorised by him or her who shall, within five working days as of the receipt of the respective request, decide on the grant of or refusal to grant a consent for entry into the agreement.
[RT I, 08.12.2011, 1 - entry into force 01.01.2012]

 (3) An agreement entered into with a competent authority of a foreign state or an international organisation shall set out at least the following:
 1) the rights, obligations and liabilities of the parties;
 2) the protection measures to be applied;
 3) the rights, obligations and liabilities of the protected person;
 4) the permitted amount of expenses to be made on the protected person and the procedure for compensation of the expenses to the witness protection authority;
 5) the procedure for compensation for non-contractual damage;
 6) the matters related to the resettlement of the protected person from one state to another;
 7) the term of the agreement;
 8) the bases and conditions for the amendment and termination of the agreement;
 9) the written confirmation of the protected person to the fact that the person is aware of his or her rights and obligations and other clauses of the agreement concerning the person, as well as of the consequences of breach of the agreement.

 (4) A copy of an agreement entered into with a competent agency of a foreign state or an international organisation shall be forwarded to the Public Prosecutor's Office.

 (5) No summary of suitability for protection is prepared in the case of a person protected by a foreign state or an international organisation and a no protection agreement is entered into between a person protected by a foreign state or an international organisation and the witness protection authority of the Republic of Estonia.

§ 171.  Provision of assistance at request of foreign competent authority or international organisation

 (1) At a written request of a competent authority of a foreign state or an international organisation, the witness protection authority may provide one-time assistance upon protection of a person placed under witness protection by the applicant without entry into an agreement with respect to the person protected by a foreign state or an international organisation.

 (2) An application of the competent authority of a foreign state or an international organisation to provide assistance shall be submitted to the head of the witness protection authority or an official authorized by him or her, who shall examine it and grant consent for provision of assistance or refuse to provide assistance within five working days as of the receipt of the application.

 (3) A copy of the request of the competent authority of a foreign state or an international organisation and information concerning the satisfaction of the application or refusal to grant assistance shall be forwarded to the Public Prosecutor's Office.
[RT I, 29.06.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]

§ 18.  Witness protection measures

 (1) The following protection measures are applied in witness protection:
 1) physical protection of the protected person and his or her property;
 2) provision of self-defence equipment for the protected person;
 3) provision of new telecommunications or telecommunication numbers for the protected person;
 4) provision of new registration marks for the means of transportation of the protected person;
 5) provision of new place of residence, workplace or place of studies for the protected person;
 6) secret relocation of the protected person to a safe area or locality;
 7) changing the appearances of the protected person through plastic surgery;
 8) creation of new identity for the protected person;
 9) other protection measures.

 (2) The protection measures provided for in subsection (1) of this section may be applied either separately or in combination.

 (3) [Repealed - RT I, 29.06.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]

 (4) The documents necessary for the application of the protection measure specified in a protection agreement or a request for assistance submitted by the competent authority of a foreign state or an international organisation are issued and the necessary amendments in databases and registries are made, at a reasoned request of the head of the witness protection authority or an official authorised by him or her, by an administrative authority or a legal person into whose competence the issue of the documents of the respective type or making of such amendments in the databases falls.
[RT I, 29.12.2011, 1 - entry into force 01.01.2012]

 (5) Upon covert transfer of a protected person who is a prisoner, a person held in detention or custody to a new prison or jail, the basis for placement or relocation are the relevant provisions of the protection agreement entered into between the witness protection authority and the person protected or the witness protection authority and an international organisation or a foreign state.
[RT I, 29.12.2011, 1 - entry into force 01.01.2012]

§ 181.  Surveillance Activities and Inquiries to Communications Undertakings in Witness Protection Activities

 (1) Upon processing witness protection applications and application of protective measures, the witness protection authority is entitled to conduct the surveillance activities specified in subsection (1) and clauses 1263 (2) 1) and 2) of the Code of Criminal Procedure, and the enquiries for obtaining the information prescribed in subsections 1111 (2) and (3) of the Electronic Communications Act.

 (2) Permission for the surveillance activities specified in subsection 1263 (1) of the Code of Criminal Procedure and inquiry of the data prescribed in § 1111 of the Electronic Communications Act is granted by the head of the witness protection authority or an official authorised by him or her.

 (3) Permission for surveillance activities specified in clauses 1263 (2) 1) and 2) of this Act is granted by the Chairman of Harju County Court or a judge designated by him or her at a reasoned written request of the Prosecutor General or a prosecutor appointed by him or her.

 (4) A judge shall promptly review a submitted request and, by a ruling, grant a permission or refuse to grant a permission for a justified reasons.

 (5) A court may grant a permission for the conduct of surveillance activities specified in subsection (3) of this section for a term of up to two months and this term may be extended by two months at a time at the request of the Prosecutor General or a public prosecutor appointed by him or her.

 (6) In the cases of urgency, the surveillance activities specified in subsection (3) of this subsection may be conducted with the permission of a court issued in a format which can be reproduced. A written permission shall be formalised within 24 hours as of the commencement of surveillance activities.

 (7) The person with regard to whom the surveillance activities were conducted shall not be informed thereof.
[RT I, 29.06.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]

§ 182.  Ensuring conspiracy

  For ensuring conspiracy, the witness protection authority has the right, pursuant to the procedure provided by the Police and Border Guard Act:
 1) to use covert measures which allow to conceal the persons who are engaged in the application of witness protection and the purpose of the activities and the ownership of the rooms and means of transport used;
 2) to pretend a private legal person, a structural entity or a body thereof or a branch of a foreign company;
 3) to use undercover agents and persons involved in secret co-operation.
[RT I, 29.06.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]

§ 19.  Information related to witness protection

 (1) The witness protection authority has the right, in order to perform the duties assigned to it by law, to process personal data and set up databases.

 (2) The information collected in the course of making a decision on placing a person under witness protection or in the application of witness protection and other material related to the application of witness protection shall be stored in a protection file. A separate protection file shall be opened for each protected person. The procedure for keeping and storing protection files shall be established by a regulation of the Minister of the Interior.

 (3) The information related to witness protection which is not a state secret for the purposes of the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act is the information intended for internal use for the purposes of the Public Information Act.
[RT I, 29.06.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]

Chapter 4 IMPLEMENTING PROVISIONS  

§ 20. – § 22. [Omitted from this text.]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2012, 46

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab:
  1) tunnistajakaitse korra, tunnistajakaitset teostava asutuse ja tema tegevuse ning kaitseabinõude kohaldamise õiguslikud alused;
  2) Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmise korra seoses kriminaalmenetluses osalejate kaitsmisega.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.   Tunnistajakaitse põhimõtted

  Tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamisel lähtutakse menetletava kuriteo raskusest, isiku antavate tõendite olulisusest kriminaalasjas ning kaitstava ohustatuse ulatusest. Tunnistajakaitset saab kohaldada ainult isiku või tema seadusliku esindaja või eestkosteasutuse nõusolekul.

§ 3.   Õigusvastaste mõjutuste mõiste

  Õigusvastaseks mõjutuseks käesoleva seaduse mõttes loetakse kuritegelikesse ühendustesse kuuluvate isikute või kuriteos kahtlustatavate, süüdistatavate või süüdimõistetute või nende huvides tegutsevate teiste isikute sellist tegevust, mis on suunatud kriminaalmenetluses tõendeid andva isiku psüühilisele või füüsilisele mõjutamisele eesmärgiga sundida teda loobuma tõendite andmisest või muutma varem antud ütlusi, samuti tegevust, mis ohustab käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud isikute elu või tervist või vara.

§ 4.   Tunnistajakaitset teostav asutus

  (1) Tunnistajakaitset teostab Politsei- ja Piirivalveamet. Teised riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ja asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud osutama tunnistajakaitse teostamisel kaasabi oma pädevuse piires.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Järelevalvet tunnistajakaitsealase tegevuse üle teostab Riigiprokuratuur.

  (3) Tunnistajakaitsealast rahvusvahelist koostööd välisriikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega korraldab Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt sõlmitud välislepingutele.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 5.   Tunnistajakaitse alla võetavad isikud

  (1) Tunnistajakaitse alla võetavateks isikuteks on:
  1) kaitstavad;
  2) kaitstavate perekonnaliikmed ja lähedased;
  3) isikud, kelle suhtes on Eesti Vabariigi tunnistajakaitset teostava asutuse ja välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud leping tunnistajakaitse kohaldamiseks vastavalt sõlmitud välislepingutele.

  (2) Kaitstavad käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolusid teada võivad isikud, kelle suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht;
  2) uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu ametnikud (edaspidi menetlejad), kelle suhtes on olemas reaalne oht sattuda õigusvastaste mõjutuste alla, mille eesmärk on sundida menetlejat toimima ebaobjektiivselt või loobuma oma ametialaste õiguste rakendamisest või kohustuste täitmisest, aga ka menetlejale kätte maksta tema ametialase tegevuse eest;
  3) isik, kes on kriminaalmenetluses kannatanu ja kelle suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht või kui kuriteos kahtlustatav või süüdistatav võib tema suhtes jätkuvalt toime panna isikuvastaseid kuritegusid.
[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]

2. peatükk TUNNISTAJAKAITSE KOHALDAMISE TINGIMUSED 

§ 6.   Tunnistajakaitse kohaldamise tingimused

  (1) Tunnistajakaitset kohaldatakse juhul, kui:
  1) kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolusid teada võiva isiku suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht ning see isik on nõus tegema koostööd tunnistajakaitset teostava asutusega;
  2) menetleja suhtes on olemas reaalne käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 kirjeldatud õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht ja menetleja on nõus tegema koostööd tunnistajakaitset teostava asutusega;
  3) kannatanu suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht või kui kuriteos kahtlustatav või süüdistatav võib tema suhtes jätkuvalt toime panna isikuvastaseid kuritegusid ning kui kannatanu on nõus tegema koostööd tunnistajakaitse asutusega.

  (2) Tunnistajakaitset kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud kaitselepingu alusel tunnistajakaitse alla võetava isiku kirjalikul nõusolekul.
[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]

§ 7.   Kaitseabinõude kohaldamine edasilükkamatul juhul

  (1) Kui käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud isiku suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht enne kaitselepingu sõlmimist ja tema kaitse alla võtmisega viivitamine ohustaks kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist, taotleb kriminaalmenetlust toimetav uurimisasutus tunnistajakaitset teostavalt asutuselt kaitstava nõusolekul viivitamatult käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud kaitseabinõude kohaldamist kaitstava elu või tervise või tema vara füüsiliseks kaitseks.

  (2) Tunnistajakaitset teostav asutus alustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaitseabinõude kohaldamist kaitset vajava isiku nõusolekut saamata, kui isik ei ole oma ajutise füüsilise või vaimse seisundi või asukoha tõttu võimeline andma nõusolekut või kui ei ole võimalik küsida piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja või eestkosteasutuse nõusolekut kaitse kohaldamiseks.

  (3) Tunnistajakaitset teostav asutus on kohustatud küsima nõusolekut käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikult esimesel võimalusel. Kui nõusolekut ei saada, lõpetatakse kaitseabinõude kohaldamine.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel alustab tunnistajakaitset teostav asutus kohe ka tunnistajakaitse menetlust vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 ja §-s 10 sätestatule.

§ 8.   Tunnistajakaitse kohaldamise ajaline kestus

  (1) Tunnistajakaitset kohaldatakse:
  1) kohtueelse menetluse ajal;
  2) kohtumenetluse ajal;
  3) pärast kohtumenetlust.

  (2) Tunnistajakaitse kohaldamise kestus sõltub:
  1) kaitstava ohustatuse astmest;
  2) kaitselepingu tingimustest ja nende järgimisest kaitstava poolt.

3. peatükk TUNNISTAJAKAITSE MENETLUS 

§ 9.   Isiku tunnistajakaitse menetluse alustamine

  (1) Isiku tunnistajakaitse menetlust alustatakse tunnistajakaitset teostava asutuse juhi või tema volitatud ametniku kirjaliku korraldusega, mille aluseks on:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  1) uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kirjalik põhjendatud taotlus, millele lisatakse kaitstava kirjalik nõusolek;
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  2) menetleja või tema üle teenistuslikku järelevalvet teostava ametniku põhjendatud taotlus käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 sätestatud asjaolude esinemise korral.

  (2) Juhul kui kaitstav või tema perekonnaliige või lähedane on piiratud teovõimega isik, on tunnistajakaitse menetluse alustamiseks vaja tema seadusliku esindaja või eestkosteasutuse kirjalikku nõusolekut. Võimaluse korral küsitakse piiratud teovõimega isikult tema arvamust, arvestades piiratud teovõimega isiku arusaamisvõimet.

§ 10.   Tunnistajakaitse taotluse menetlemine

  (1) Tunnistajakaitse taotluse menetluse käigus tuvastatakse ja hinnatakse:
  1) kas kaitstava antavad tõendid on kriminaalmenetluse seisukohast vajalikud ja kas neid ei ole võimalik asendada muude tõenditega;
  2) kas kaitstav on andnud tõeseid ütlusi ja kas ta on valmis seda tegema kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni;
  3) milline on kaitstava karistatus, milliseid kriminaal- ja tsiviilõiguslikke kohustusi ning piiranguid ta kannab;
  4) milline on kaitstava tervise seisund;
  5) millised õigusvastased mõjutused võivad kaitstavat ohustada;
  6) kas peale kaitstava on kaitseabinõusid tarvis rakendada tema perekonnaliikmete või lähedaste elu või tervise või vara suhtes;
  7) milliseid võimalikke kaitseabinõusid ning millise aja kestel tuleks kohaldada ja kas nende kohaldamiseks on olemas vajalikud ressursid;
  8) kas kaitseabinõude kohaldamisega võivad ohtu sattuda mõne teise isiku õigused ja seaduslikud huvid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude selgitamiseks on tunnistajakaitset teostava asutuse ametnikel õigus:
  1) tutvuda olemasolevate jälitus- ja uurimismaterjalidega;
  2) küsitleda asjaomaseid menetlejaid;
  3) küsitleda kaitstavaid;
  4) kasutada kaitstavale kaitseabinõude kohaldamise sobivuse ning isikuomaduste kontrolliks üld- ja erialaarstide ning psühholoogi abi;
  5) esitada järelepärimisi andmekogusid ja registreid haldavatesse asutustesse.
  6) [kehtetu - RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude kontroll ja analüüs tuleb teha 30 päeva jooksul, arvates tunnistajakaitse menetluse alustamisest.

§ 11.   Kaitsesobivuse kokkuvõte

  (1) Tunnistajakaitse taotluse menetlemise käigus tehtud kontrolli ja analüüsi tulemuste põhjal koostab tunnistajakaitset teostava asutuse ametnik kaitsesobivuse kokkuvõtte, milles sisalduvad andmed kontrolli tulemuste kohta ja antakse arvamus, kas isik kuulub kaitse alla võtmisele.

  (2) Kaitsesobivuse kokkuvõtte ja kaitselepingu projekti esitab Riigiprokuratuuri tunnistajakaitset teostava asutuse juht või tema volitatud ametnik.

§ 12.   Menetlus Riigiprokuratuuris

  (1) Kaitselepingu sõlmimiseks annab loa riigi peaprokurör või tema määratud prokurör viie päeva jooksul, arvates kaitsesobivuse kokkuvõtte ja kaitselepingu projekti esitamisest.

  (2) Kaitselepingu sõlmimiseks loa andmise üle otsustamisel on riigi peaprokuröril või tema määratud prokuröril õigus tutvuda kaitsetoimiku ja muu käesoleva seaduse § 10 alusel kogutud teabega, vestelda kaitstavaga ja taotluse esitanud menetlejaga, nende perekonnaliikmete või lähedastega. Võimaluse korral küsitakse kaitselepingu sõlmimise kohta arvamust asjaomaselt kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse eest vastutavalt prokurörilt.

  (3) Kaitselepingu sõlmimiseks loa andmise üle otsustamisel lähtutakse muuhulgas sellest:
  1) kuivõrd reaalne on õigusvastaste mõjutuste oht, mis ähvardab kaitstavat seoses tema osalemisega kriminaalmenetluses;
  2) kas ei ole muid, vähem ressursse nõudvaid võimalusi või kaitseabinõusid kaitstava turvalisuse tagamiseks;
  3) kas kaitstava antud tõendid on vajalikud kriminaalmenetluse seisukohast ja kas nende olulisus on vastavuses kaitseabinõude kohaldamiseks kuluvate ressurssidega;
  4) kas sellega ei kaasne olulist ohtu riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitsele.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Riigi peaprokuröril või tema määratud prokuröril on õigus teha kaitselepingu projektis muudatusi, samuti teha tunnistajakaitset teostavale asutusele ülesandeks koguda täiendavat informatsiooni määratud tähtaja jooksul.

§ 13.   Tunnistajakaitse taotluse menetluse lõpetamine

  Tunnistajakaitse asutus lõpetab tunnistajakaitse taotluse menetluse:
  1) käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku suhtes, kui ta keeldub kaitseks nõusolekut andmast;
  2) kui kaitstav loobub varem antud nõusolekust;
  3) kui riigi peaprokurör või tema määratud prokurör keeldub kaitselepingu sõlmimiseks luba andmast;
  4) kaitstavaga kaitselepingu sõlmimisel;
  5) kaitstava surma korral.

§ 14.   Kaitseleping

  (1) Kaitselepinguga võtab kaitstav vabatahtlikult kohustuse allutada end kaitseabinõudest tulenevatele piirangutele ning tunnistajakaitset teostav asutus kohustuse tagada kaitstava või tema perekonnaliikmete või lähedaste kaitstus õigusvastaste mõjutuste eest.

  (2) Kaitseleping sõlmitakse kaitstava või tema seadusliku esindaja või eestkosteasutuse ja tunnistajakaitset teostava asutuse juhi või tema volitatud ametniku vahel.

  (3) Kaitseleping jõustub poolte allakirjutamise hetkest.

  (4) Kaitseleping sätestab:
  1) rakendatavad kaitseabinõud ja nendega kaasnevad kaitstava või tema perekonnaliikmete või lähedaste kohustused;
  2) tunnistajakaitset teostava asutuse kohustused seoses kaitstava elukondlike probleemide lahendamisega ning tema õiguste realiseerimisele ning kohustuste täitmisele kaasaaitamisega;
  3) kaitstava kohustuse teha kuni kriminaalmenetluse lõpuni koostööd õiguskaitseorganitega;
  4) kaitstava kohustuse hoida kõik temale teadaolevad ning tulevikus teatavaks saavad kaitse kohaldamist puudutavad asjaolud saladuses seni, kuni nende avalikustamiseks ei ole saadud vastavat luba teiselt lepingupoolelt;
  5) kaitstava õiguse saada põhjendatud ulatuses teavet tema suhtes kohaldatavate kaitseabinõude kohta;
  6) kaitstava õiguse esitada põhjendatud kaebusi tunnistajakaitset teostava asutuse ametnike tegevuse peale järelevalvet teostavale asutusele;
  7) tunnistajakaitset teostava asutuse õiguse lõpetada kaitseleping seoses lepingutingimuste olulise rikkumisega kaitstava poolt;
  8) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused;
  9) kaitseabinõude lõpetamise korra.

  (5) Kaitselepingu tingimustega hõlmatud kaitstava pereliikmetelt või lähedastelt on vaja saada tunnistajakaitse kohaldamiseks kirjalik nõusolek, mis lisatakse kaitselepingule.

  (6) Kaitselepingu vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "siseministri" sõnadega "valdkonna eest vastutava ministri".]

§ 15.   Kaitselepingu muutmine

  Riigi peaprokurör või tema määratud prokurör annab loa muuta kaitselepingu tingimusi järgmistel juhtudel:
  1) kaitstava, tema perekonnaliikmete või lähedaste suhtes kaitseabinõude muutmise korral;
  2) kaitstava perekonnaliikmete või lähedaste suhtes kaitseabinõude kohaldamise lõpetamise korral.

§ 16.   Kaitselepingu lõpetamine

  (1) Kaitseleping lõpetatakse:
  1) reaalse õigusvastaste mõjutuste ohu äralangemisel;
  2) kaitstava vaba tahte alusel;
  3) kaitstava seadusliku esindaja või eestkosteasutuse kirjalikul taotlusel, kui kaitseleping sõlmiti käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja kui kaitstav on kaitselepingu lõpetamise ajal piiratud teovõimega;
  4) kui kaitstav rikub oluliselt kaitselepinguga sätestatud kohustusi;
  5) kaitstava surma korral.

  (2) Kaitseleping lõpetatakse Riigiprokuratuuri loal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel.

  (3) Kaitselepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu alusel küsitakse piiratud teovõimega isikult lõpetamise kohta arvamust, arvestades piiratud teovõimega isiku arusaamisvõimet. Otsuse leping lõpetada või mitte võtab vastu riigi peaprokurör või tema määratud prokurör.

  (4) Kaitselepingu lõpetamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatu alusel ei ole lubatud varem kui viie ööpäeva möödumisel kaitstavale kirjaliku teatise esitamisest.

§ 17.   Tunnistajakaitse kohaldamine välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel

  (1) Tunnistajakaitset teostav asutus alustab tunnistajakaitse menetlust välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel vastavalt sõlmitud välislepingutele. Tunnistajakaitse kohaldamiseks välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava suhtes Eesti Vabariigi territooriumil sõlmitakse pädevate asutuste vahel eraldi leping iga välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava kohta.

  (2) Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava suhtes tunnistajakaitse kohaldamiseks sõlmitav leping esitatakse tunnistajakaitset teostava asutuse juhile või tema volitatud ametnikule, kes annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks või keeldub sellest viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.
[RT I, 08.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitavas lepingus peavad sisalduma vähemalt:
  1) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;
  2) rakendatavad kaitseabinõud;
  3) kaitstava õigused, kohustused ja vastutus;
  4) kaitstavale tehtavate kulutuste lubatud suurus ja nende tunnistajakaitset teostavale asutusele hüvitamise kord;
  5) kaitstava poolt tekitatud lepinguvälise kahju hüvitamise kord;
  6) kaitstava ühest riigist teise ümberasumisega seonduv;
  7) lepingu kehtivuse tähtaeg;
  8) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ning tingimused;
  9) lepingu lisana kaitstava kirjalik kinnitus selle kohta, et ta on teadlik oma õigustest ja kohustustest ning muudest teda puudutavatest lepingupunktidest, samuti lepingu rikkumise tagajärgedest.

  (4) Välisriigi pädeva asutusega või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingu ärakiri edastatakse Riigiprokuratuurile.

  (5) Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava suhtes kaitsesobivuse kokkuvõtet ei koostata ning välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava ja Eesti Vabariigi tunnistajakaitset teostava asutuse vahel kaitselepingut ei sõlmita.

§ 171.   Kaasabi osutamine välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel

  (1) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kirjalikul taotlusel võib tunnistajakaitset teostav asutus osutada ühekordset kaasabi taotluse esitaja poolt tunnistajakaitse alla võetud isiku kaitsmisel välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava kohta lepingut sõlmimata.

  (2) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus kaasabi osutamiseks esitatakse tunnistajakaitset teostava asutuse juhile või tema volitatud ametnikule, kes vaatab selle läbi ja annab nõusoleku taotluse rahuldamiseks või keeldub kaasabi osutamisest viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

  (3) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaasabi taotluse koopia ja teave taotluse rahuldamise või kaasabi osutamisest keeldumise kohta edastatakse Riigiprokuratuurile.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 18.   Tunnistajakaitse kaitseabinõud

  (1) Tunnistajakaitse kohaldamisel kasutatakse järgmisi kaitseabinõusid:
  1) kaitstava isiku ja tema vara füüsiline kaitse;
  2) kaitstavale enesekaitsevahendite võimaldamine;
  3) kaitstavale uute sidevahendite või nende numbrite võimaldamine;
  4) transpordivahendite uute registreerimistunnuste võimaldamine;
  5) kaitstavale uue elu-, töö- või õpingukoha võimaldamine;
  6) kaitstava varjatult üleviimine ohutusse paikkonda või asukohta;
  7) isiku välimuse muutmine plastilise operatsiooni tegemisega;
  8) kaitstavale uue identiteedi loomine;
  9) muud kaitseabinõud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitseabinõusid võib kohaldada nii eraldi kui ka kombineeritult.

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Kaitselepingus või välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni esitatud kaasabi taotluses nimetatud kaitseabinõu kohaldamiseks vajalikud dokumendid annab välja ning andmekogudes ja registrites vajalikud muudatused teeb tunnistajakaitset teostava asutuse juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud avalduse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus muudatuse tegemine.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Kinnipeetavast, vahistatust või arestialusest kaitstava varjatud üleviimisel uude kinnipidamiskohta on vanglasse või arestimajja paigutamise või ümberpaigutamise aluseks tunnistajakaitset teostava asutuse ja kaitstava või tunnistajakaitset teostava asutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi vahel sõlmitud kaitselepingu vastavad sätted.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 181.   Jälitustoimingute ja sideettevõtjale päringu tegemine tunnistajakaitsealases tegevuses

  (1) Tunnistajakaitse taotluse menetlemisel ja kaitseabinõude kohaldamisel on tunnistajakaitset teostaval asutusel õigus teha kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud jälitustoiminguid ning päringut elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud andmete saamiseks.

  (2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoimingute ning elektroonilise side seaduse §-s 1111 ettenähtud andmete kohta päringu tegemiseks annab loa tunnistajakaitset teostava asutuse juht või tema volitatud ametnik.

  (3) Kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab loa Harju Maakohtu esimees või tema määratud kohtunik riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.

  (4) Kohtunik vaatab esitatud taotluse viivitamata läbi ja annab loa või keeldub põhjendatult selle andmisest määrusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa jälitustoimingu tegemiseks võib kohus anda kuni kaheks kuuks ja seda tähtaega võib riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri taotlusel pikendada korraga kahe kuu võrra.

  (6) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jälitustoimingu teha kohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu tegemise alustamisest arvates.

  (7) Isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, sellest ei teavitata.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 182.   Konspiratsiooni tagamine

  Konspiratsiooni tagamiseks on tunnistajakaitset teostaval asutusel õigus politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras:
  1) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata tunnistajakaitse kohaldamisega seotud isikuid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust;
  2) teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali;
  3) kasutada variisikuid ja salajasele koostööle kaasatud isikuid.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 19.   Tunnistajakaitsega seotud teave

  (1) Tunnistajakaitset teostaval asutusel on õigus talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks töödelda isikuandmeid ning asutada andmekogusid.

  (2) Tunnistajakaitse alla võtmise otsustamiseks ja tunnistajakaitse kohaldamisel kogutud teavet ning muid tunnistajakaitse kohaldamisega seonduvaid materjale säilitatakse kaitsetoimikus. Kaitsetoimik avatakse iga kaitstava kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "siseminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

  (3) Tunnistajakaitsega seotud teave, mis ei ole riigisaladus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses, on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 20.– § 22. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

/otsingu_soovitused.json