Heritage Conservation Act

Chapter 1 General Provisions  

§ 1.  Scope of application and objective of Act

 (1) The objective of this Act is the preservation and diversity of cultural heritage, which is ensured with the following activities:
 1) preservation and protection of cultural monuments (hereinafter monument), heritage conservation areas and the environments of cultural value surrounding thereof;
 2) protection of archaeological finds and protected archaeological sites;
 3) safeguarding of intangible cultural heritage.

 (2) The provisions of the Building Code and Land Improvement Act shall be applied to building on monuments, heritage conservation areas and the buffer zones thereof, taking account of the specifications provided for in this Act. If possible, the notification or permit procedure provided for in this Act shall be combined with the notification or permit procedure prescribed for in the Building Code or Land Improvement Act.

 (3) The provisions of the Administrative Procedure Act shall be applied to the administrative procedure prescribed for in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 2.  Scope of application of Act

  This Act shall be applied to the designation of monuments, heritage conservation areas and protected archaeological sites and organising the protection and preservation of monuments, heritage conservation areas, protected archaeological sites and archaeological finds. This Act also applies within an exclusive economic zone for the purposes of the Exclusive Economic Zone Act.

Chapter 2 Principles and Definitions  

§ 3.  Principles of heritage conservation

 (1) Valuing and preservation of cultural heritage is the common obligation of the society.

 (2) Preservation and awareness of cultural heritage helps to maintain the identity and character of the state and the regions thereof and ensures a diverse living environment carrying cultural memory for the present and future generations.

 (3) Making alterations in a historic environment shall be based on the principle of preserving the diversity and quality of the cultural and living environment. Anything new to be added must support and help to bring out the values created earlier. Upon making alterations, the special needs of disabled persons shall be inter alia accounted for.

 (4) The protection of monuments and heritage conservation areas shall be based on the principle of precaution according to which the activities targeted to monuments and heritage conservation areas must reduce the threat of destruction of monuments and heritage conservation areas and support the preservation of values. In the cases and pursuant to the procedure provided for in the law, environmental impact assessment procedure shall be performed or the permit of a competent administrative authority shall be applied for the performance of activities or the authority shall be notified.

 (5) The aim of conservation and restoration of monuments and heritage conservation areas is to preserve the authenticity of monuments and structures located on heritage conservation areas or to restore the potential integrity thereof if the latter is possible without artistic forgery or distortion of history.

 (6) Original materials and traditional techniques and technologies shall be used upon the conservation, restoration and building of monuments and heritage conservation areas if it is possible and justified.

 (7) Upon the performance of their duties, the state and local governments shall consider cultural heritage as public value and cooperate with each other to support the preservation and keeping in use of cultural heritage.

 (8) The national activities targeted to monuments and heritage conservation areas pursuant to this Act shall be based on the principle of public interest as well as the balance and proportionality of everyone’s rights and freedoms.

§ 4.  Tangible cultural heritage

 (1) Tangible cultural heritage means all kinds of objects and places created by people, or by the synergy of people and nature in collaboration, and which have historical, archaeological, cultural, or aesthetic value.

 (2) The protection of tangible cultural heritage includes the identification, research, documentation, promotion of objects and areas of cultural value and designation thereof as a monument, heritage conservation area or protected archaeological site, and regulation of the activities connected therewith.

§ 5.  Intangible cultural heritage

 (1) Intangible cultural heritage means the practices, representations, expressions, knowledge, skills transmitted from generation to generation – as well as the instruments, objects, artefacts and cultural spaces associated therewith – that communities, groups and, in some cases, individuals recognise as part of their cultural heritage and recreate constantly.

 (2) The safeguarding of intangible cultural heritage means the creation of conditions to ensure the viability of intangible cultural heritage. This includes, inter alia, the identification, research, documentation and promotion of intangible cultural heritage.

§ 6.  Archaeological layer

 (1) An archaeological layer means a deposition accumulated as a result of direct human activity or human impact, which may include the remains of construction, wrecks, human and animal bones, archaeological finds, including tools and utility articles, remains or production and similar.

 (2) A wreck means the remains of a water-, air- or other craft or a part or parts thereof together with the area underneath it and the cargo or other objects associated with the wreck.

§ 7.  Activities targeted to monuments and heritage conservation areas

 (1) Maintenance means a consistent activity for the upkeep of a monument or heritage conservation area.

 (2) Repair means an activity for improving the condition of a monument or structure located on a heritage conservation area by which the appearance, structures, volumes or details of the monument or structure located on a heritage conservation area are not altered and in case of which original materials are used.

 (3) Alteration of appearance means an activity that affects the previous appearance of the exterior or interior of a monument or structure located on a heritage conservation area, including alteration of the colour scheme and finishing, relocation, removal or covering of details or structural elements, placement of an object, including a movable object or temporary structure such as a kiosk, pavilion or outdoor cafe, lighting or other device, utility network, utility works or installation, data medium and advertisement on a monument or heritage conservation area.

 (4) Conservation means an activity which prevents the further destruction of a monument or structure located on a heritage conservation area or parts thereof by technically securing its structural, architectural and decorative elements by preserving the valuable layers of different eras and not restoring the missing parts.

 (5) Restoration means an activity which fixates the authentic condition of a monument or structure located on a heritage conservation area by removing, if necessary, elements and layers of lower value which spoil the appearance and by restoring the missing or damaged parts in scientifically justified form and method, based on the original documents and research.

Chapter 3 Establishment of Protection  

Subchapter 1 Monument and Heritage Conservation Area  

§ 8.  Monument

  A monument is a movable or immovable property of cultural value, a part thereof, a set of things, an area or structural complex that has been placed under state protection pursuant to the procedure provided for in this Act.

§ 9.  Heritage conservation area

 (1) A heritage conservation area is an area, historical settlement or a part thereof or a cultural landscape developed under the common influence of the nature and human activities that has been placed under state protection pursuant to the procedure provided for in this Act.

 (2) A heritage conservation area may consist of buildings (hereinafter structure located on heritage conservation area) and civil engineering works dating from one or several periods together with the archaeological layer, natural objects, street network, roads, land parcels and structure of buildings and plots characteristic of the area.

§ 10.  Prerequisites for state protection

 (1) The prerequisite for placement under state protection is that the thing or area of cultural value represents the more valuable part of tangible cultural heritage of Estonia, which has scientific, historical, artistic or other cultural value or the preservation duty of which arises from an international agreement.

 (2) The general criteria necessary for the assessment of the prerequisite for state protection for classes of monuments and heritage conservation areas and the value categories of structures located on a heritage conservation area shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 11.  Monument classes

 (1) Monument classes are:
 1) historical monument;
 2) archaeological monument;
 3) architectural monument;
 4) art monument;
 5) historical natural sacred site;
 6) technical monument.

 (2) A historical monument is a thing or area connected with a political or social process, important historical event or an outstanding social or cultural figure.

 (3) An archaeological monument is the remains, thing or set of things of human activity and other traces which indicate the multiple layers of time on a cultural landscape and which provide scientific information on the history of mankind and human relations with the natural environment. An archaeological layer is an important part of an archaeological monument.

 (4) An architectural monument is a building together with the interior, including interior design elements and furnishings connected with the original function of the building, civil engineering works or a structural complex, which is an important marker in the Estonian architectural history and development of spatial environment and the keeper of a diverse human environment.

 (5) An art monument is a movable property, set of things, part of a structure or a part removed from a structure of artistic, cultural, religious, historical, ethnological or scientific value that reflects the development of art, handicraft skills or aesthetics and the processes connected with local traditions and communities.

 (6) A historical natural sacred site is a thing or an area without significant human impact and characterised by folk tradition, which is associated with sacrifice, worship, healing or religious and ritual activity. Historical natural sacred sites are the significant bearers of folk tradition and local identity.

 (7) A technical monument is a movable property or set of things of historical, technical, scientific, cultural or social value, which reflects the social processes of the past and which is an example of development of economic and social history, industrialisation and aesthetics.

 (8) Monuments are divided into immovable and movable monuments. Immovable monuments are a historical monument, archaeological monument, historical natural sacred site and architectural monument. Movable monuments are an art monument and a technical monument.

§ 12.  Underwater monument

 (1) An underwater monument is a monument located in internal waters, territorial seas, transboundary water bodies or exclusive economic zones together with the archaeological and natural surroundings.

 (2) An underwater monument which does not have an owner or the owner of which cannot be ascertained, belongs to the state.

 (3) The administrator of underwater monuments belonging to the state is the National Heritage Board (hereinafter the Board).

§ 13.  World heritage site

  World heritage site is a monument or heritage conservation area that has been included in the World Heritage List drawn on the basis of Article 11 (2) of the convention concerning the protection of the world cultural and natural heritage of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation.

§ 14.  Buffer zone

 (1) In order to protect immovable monuments and heritage conservation areas, buffer zones may be established, considering the necessity and extent thereof based on the objectives of the buffer zone.

 (2) The aim of the buffer zone of an immovable monument is to ensure:
 1) the preservation of an immovable monument in a suitable and supporting environment and the preservation of the surrounding objects and elements of cultural value associated with the monument;
 2) the visual viewability of an immovable monument and the preservation of original views from the monument;
 3) preservation of the archaeological layer surrounding the immovable monument.

 (3) The aim of the buffer zone of a heritage conservation area is to ensure:
 1) the preservation of a heritage conservation area in a suitable and supporting environment to avoid sharp transfers in the scale and density of buildings;
 2) the visual viewability of the heritage conservation area from significant viewpoints.

 (4) A buffer zone can be divided into parts with different restrictions based on the objectives specified in subsections 2 and 3 of this section.

 (5) Buffer zones shall not be established for:
 1) monuments which are located within a heritage conservation area, unless the management plan of the heritage conservation area provides otherwise;
 2) monuments located in cemeteries;
 3) monuments located in a park that is in itself an immovable monument.

 (6) A common buffer zone may be established for monuments comprising a historical whole or for monuments located in close proximity.

§ 15.  Proposal for designation of monuments and heritage conservation areas

  Everyone has the right to make justified proposals to the Board for placing things or areas under the state protection.

§ 16.  Commencement of proceedings for designation of monuments and heritage conservation areas

 (1) Before the commencement of proceedings for designation of monuments and heritage conservation areas, the Board shall ask for an opinion thereon from:
 1) the local government of the location of a monument or heritage conservation area;
 2) the state administrative authority whose competence relates to the object intended to be placed under protection;
 3) the owner of an immovable property within the boundaries of which the thing or area is located.

 (2) If asking for an opinion before the commencement of proceedings for designation of monument or heritage conservation area would be accompanied with an excessive administrative burden, the opinion of the owner of a thing or immovable property within the area may not be asked, if the number of owners is more than 100.

 (3) A sufficient term shall be granted for giving an opinion. The opinion shall include a justified position on the designation of a thing or area as monument or heritage conservation area and information on applicable administrative acts or administrative proceedings in progress or other significant circumstances that may affect the placement under protection.

 (4) The Board shall, after assessing the prerequisites for state protection, the submitted opinions and other circumstances, decide on the commencement of proceedings for designation of a thing or area as a monument or heritage conservation area.

 (5) If the Board decides to commence the proceedings for designation as monument or heritage conservation area, it shall notify the person and administrative authority specified in subsection 1 of this section by forwarding information on the subsequent course of the proceedings and the estimated time of finalization of proceedings.

 (6) In the course of proceedings for designation as a monument or heritage conservation area, the cultural value of a thing or area shall be established, considering the public interest and the interests of the involved persons and assessing whether the designation as a monument or heritage conservation area and establishment of a buffer zone is justified, and a draft legislation for placement under protection shall be drawn or the proceedings shall be terminated.

§ 17.  Preparation for designation as monument

 (1) The Board shall send the draft legislation for placement under protection for examination to the participants in proceeding, including to the owner of an immovable within the boundaries of the planned buffer zone, and shall grant sufficient time for submitting an opinion and objections.

 (2) If after hearing the participants in proceeding, circumstances become apparent due to which designation as a monument is not justified, the proceedings shall be terminated.

 (3) The Board shall notify the participants in proceeding and the person making the proposal of the termination of proceedings. The justification for termination of proceedings shall be set out in the notice.

§ 18.  Preparation for designation as heritage conservation area

 (1) Designation as a heritage conservation area shall be reviewed in open proceedings.

 (2) The Board shall publish a notice on the commencement of proceedings for designation as heritage conservation area in at least one national daily newspaper, local or county newspaper and on the Board’s website. The notice shall shortly set out the content of draft legislation for placement under protection, the time and place of public display and the term for submission of opinions and objections. The duration of the public display shall be in general at least four weeks.

 (3) The opinions and objections submitted within the public display shall be resolved by the Board after termination of the display and before the public discussion.

 (4) After resolving the opinions and objections and updating the draft decision for placing under protection, the Board shall organise a public discussion. A public discussion must not be organised if no opinions or objections were submitted within the given term.

 (5) If the time of a public discussion has not been notified together with the notification of a public display, the Board shall notify thereof at least ten days before the discussion takes place pursuant to the procedure provided for in subsection 2 of this section.

 (6) The public discussion shall be recorded in the minutes. The minutes must contain the opinions submitted and questions asked in the discussion and the answers given thereto. The Board shall make the minutes accessible on the Board’s website.

 (7) If the draft legislation for designation as a heritage conservation area is changed considerably after a public display or public discussion, the Board shall organise a new public display or public discussion.

 (8) If circumstances become apparent at the public display or public discussion, which cause the termination of proceedings for designation as heritage conservation area, the Board shall terminate the proceedings.

 (9) The Board shall notify of the termination of proceedings pursuant to the procedure provided for in subsection 2 of this section. The justification for termination of proceedings shall be set out in the notice.

§ 19.  Designation as monument or heritage conservation area

 (1) Designation as a monument shall be decided by a directive of the minister in charge of the policy sector after hearing the opinion of the Heritage Council.

 (2) The directive of designation as monument shall set out:
 1) the name, composition and location of a monument, and, in case of a land object, the boundaries thereof;
 2) the class or classes of monument and the justification for placement under protection;
 3) in case of establishment of a buffer zone, the objective and boundaries thereof and objects and elements of cultural value located in the buffer zone;
 4) alleviations from the licence obligation of works specified in subsections 1–3 of § 52 and subsection 1 of § 62 of this Act and from the approval or notification obligation specified in subsections 1–3 of § 58 and in § 66, if alleviations are made.

 (3) Designation as heritage conservation area shall be decided with an order of the Government of the Republic on the proposal of the minister in charge of the policy sector.

 (4) Before making a proposal to the Government of the Republic, the minister in charge of the policy sector shall hear the opinion of the Heritage Council.

 (5) The management plan of a heritage conservation area shall be determined in the order of designation as heritage conservation area, setting out:
 1) the name and boundaries of the heritage conservation area;
 2) the aim of protection;
 3) the value classes of structures located on the heritage conservation area;
 4) the requirements necessary for ensuring the aim of protection, including, if necessary, the conditions for building according to the value classes of structures, important internal visual views on the heritage conservation area and other restrictions;
 5) upon the establishment of a buffer zone, the objective and boundaries thereof, including important views to the heritage conservation area;
 6) alleviations from the preservation obligation provided for in § 33 of this Act, from the licence obligation of works specified in subsections 1–3 of § 52 and from the approval or notification obligation specified in subsections 1–3 of § 58, if alleviations are made.

 (6) The legislation specified in subsections 1 and 3 of this section shall be published in Riigi Teataja and it enters into force on the tenth date after publishing thereof.

§ 20.  Revocation and alteration of designation as monument or heritage conservation area

 (1) Designation as a monument may be revoked if the monument:
 1) is a museum object for the purposes of the Museums Act;
 2) is a record for the purposes of the Archives Act;
 2¹) is a war grave for the purposes of the Protection of War Graves Act;
[RT I, 07.03.2023, 7 – entry into force 01.04.2023]
 3) is an inseparable part of another monument;
 4) does not comply with the prerequisites for state protection;
 5) is in a technically bad condition and improvement of the condition causes the loss of authenticity of the thing;
 6) has been destroyed and the restoration thereof is not justified;
 7) cannot be found or identified and there are sufficient grounds to believe that the monument has not preserved.

 (2) Revocation of designation as a monument shall be decided by a directive of the minister in charge of the policy sector after hearing the opinion of the Heritage Council.

 (3) Designation as a heritage conservation area may be revoked if the heritage conservation area:
 1) does not comply with the prerequisites for state protection;
 2) has been destroyed and the restoration thereof is not justified.

 (4) Revocation of designation as a heritage conservation area shall be decided with an order of the Government of the Republic based on the proposal of the minister in charge of the policy sector.

 (5) Before submission of a proposal to the Government of the Republic the minister in charge of the policy sector shall hear the opinion of the Heritage Council.

 (6) The provisions of § 15, subsections 4–6 of § 16 and §§ 17–19 of this Act shall apply to the revocation of legislation of designation as monument and heritage conservation area and amendment of the legislation of designation as monument and heritage conservation area.

 (7) The legislation specified in subsections 2 and 4 of this section shall be published in Riigi Teataja and it enters into force on the tenth date after publishing thereof.

§ 21.  Placement under temporary protection

 (1) A thing or area of cultural value may be placed under temporary protection to assess the need for commencement of proceedings for designation as a monument and to conduct the proceedings for designation as a monument, if necessary.

 (2) Temporary protection shall be applied if there are sufficient grounds to believe that the thing or area of cultural value may be destroyed or be lost before designation as a monument or the cultural value of the thing or area is under threat. The obligation provided for in subsection 1 of § 16 of this Act must not be complied with in case of the need to apply temporary protection.

 (3) Placement under temporary protection shall be decided with a directive of the director general of the Board. The directive enters into force upon signing and it shall be published in the register of cultural monuments.

§ 22.  Measures of temporary protection

  The provisions concerning a monument specified in this Act shall apply to a thing or area placed under temporary protection. The owner or possessor of a thing or area placed under temporary protection shall have the rights and obligations of an owner or possessor of a monument.

§ 23.  Term of temporary protection

 (1) A thing or area may be placed under temporary protection for up to six months. In justified cases, the term of temporary protection may be extended but not for longer than up to 12 months.

 (2) The duration of the term specified in subsection 1 of this section shall be suspended for the time during which the establishment of cultural value of a thing or area is hindered due to the addressee of an administrative act.

 (3) Temporary protection shall apply until designation as a monument but not for longer than until the expiry of the term specified in subsection 1 of this section.

 (4) Temporary protection shall be terminated if the need for temporary protection ceases to exist before the expiry of the term specified in subsection 1 of this section. Termination of temporary protection shall be decided with a directive of the director general of the Board. The directive enters into force upon signing and shall be published in the register of cultural monuments.

Subchapter 2 Archaeological Finds and Protected Archaeological Sites  

§ 24.  Archaeological find

 (1) An archaeological find is an object or set of objects created by human activity and sedimented or hidden in the ground or on the surface of the ground, inside a structure, water body or the sediments thereof, which has an archaeological, including historical, artistic, scientific or other cultural value and which has no owner or the owner of which cannot be ascertained.

 (2) The cultural value of an archaeological find shall be ascertained by the Board.

 (3) Upon identification of an archaeological find as a set of objects, the context of finding the objects, the connection between them and the integrity shall be taken into account in addition to the provisions of subsection 1 of this section.

 (4) An archaeological find belongs to the state regardless on whose immovable it was found or in whose possession it is. An archaeological find cannot be acquired in good faith.

 (5) §§ 90 and 103 of the Law of Property Act shall not be applied to archaeological finds.

§ 25.  Protected archaeological site

 (1) A protected archaeological site is an area or land or water, where archaeological finds, human bones, remains of historical building structures or other elements referring to an archaeological layer have been found and which may still contain such elements.

 (2) Everyone shall apply precautionary measures to avoid the damaging and destruction of protected archaeological sites and archaeological finds.

 (3) A protected archaeological site shall be determined by a directive of the director general of the Board. The directive of designation of a site shall set out:
 1) the presence of archaeological finds, human bones, remains of historical building structures or elements referring to an archaeological layer;
 2) the boundaries of the site;
 3) the obligation to conduct a research according to subsection 1 of § 26 of this Act;
 4) alleviation from the obligation to conduct research specified in subsection 1 of § 26 of this Act, if necessary.

 (4) The person on whose immovable the elements specified in subsection 1 of this section are found shall enable the Board to make the necessary operations for the establishment of protected archaeological site.

 (5) A decision on the establishment of protected archaeological site shall be made public in the register of cultural monuments.

§ 26.  Protection and termination of protection of protected archaeological site

 (1) Research shall be conducted at a protected archaeological site before building, erection of roads, ditches and utility lines and other soil and excavation works and at an underwater protected archaeological site before trawling, dredging and dumping solid substances. The provisions of subsections 4–6 of § 46 and §§ 47–48 of this Act shall apply to the conduct of research and reimbursement of the expenses thereof.

 (2) The person on whose immovable a protected archaeological site is located shall immediately notify:
 1) the Board of damage to the site or a threat to the preservation thereof;
 2) of the location of a site on the immovable upon transfer of possession thereof based on a lease or other similar relationship.

 (3) A contract for the transfer or encumbering with a real right of an immovable within the boundaries of a protected archaeological site must include a relevant provision with a reference to the legislation of designation as a protected archaeological site.

 (4) The Board may commence the proceedings for designation as a monument with regard to a protected archaeological site where the existence of an archaeological layer has been ascertained.

 (5) Protection of protected archaeological site shall terminate if the site is designated as monument pursuant to the procedure provided for in this Act.

 (6) The Board shall terminate the protection of protected archaeological site after the site has been examined and there are no more preserved archaeological finds or elements referring to an archaeological layer.

§ 27.  Obligations of finder of archaeological find

 (1) The finder of a thing with features of an archaeological find is required to preserve the find and the site in an unaltered condition. The Board shall be notified immediately of the find.

 (2) A found thing shall be left in the site of the find until delivery thereof to the Board. The finder may remove the found thing from the site only with the Board’s consent or if the preservation of the thing is endangered.

 (3) An archaeological find shall not be damaged by cleaning, furbishing, breaking, excavation or in any other manner, or by severing parts from the whole.

 (4) If an archaeological find is found from the exclusive economic zone of another state, continental shelf or sea-bed, an Estonian citizen or a captain of a ship sailing under the Estonian flag shall be required to immediately notify the Board of the find.

§ 28.  Entitlement to reward

 (1) The Board shall determine a reward to the finder of an archaeological find.

 (2) A reward shall be determined taking account of the historical, archaeological, scientific, artistic or other cultural value of the thing found as well as the circumstances of finding and transfer of the thing to the state.

 (3) The Board may transfer an archaeological find to the finder without charge.

 (4) A reward shall not be determined if:
 1) the find is a wreck of a water-, air- or another craft or a part thereof or a cargo associated with the wreck or other objects;
 2) searching for or excavation of archaeological finds is part of the finder’s duties;
 3) the find is transferred to the finder;
 4) the finder has violated the obligations provided for in § 27 or subsections 4, 10 and 11 of § 29 of this Act;
 5) the find has been found from a monument, heritage conservation area, the buffer zone thereof or from a protected archaeological site;
 6) the finder has been punished pursuant to misdemeanour procedure for the violation of requirements connected with an archaeological find, violation of the prohibition to use a search device or use of a search device without the search device permit or has been punished pursuant to criminal procedure for the appropriation of an object of cultural value, damaging or destruction of a monument and the data on punishment has not been deleted from the criminal records database;
 7) the find has been found from the exclusive economic zone of another state, continental shelf or sea-bed.

 (5) The procedure for determination of award shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 29.  Search device and use thereof

 (1) For the purposes of this Act, a search device is a technical instrument or device, except for a navigation instrument, which enables to ascertain the location of archaeological finds on the surface of the ground, in the ground and under water.

 (2) The use of a search device on a monument, in the buffer zone thereof and at a protected archaeological site is only permitted:
 1) for the conduct of research pursuant to the procedure provided for in this Act;
 2) by a law enforcement agency and the Defence Forces for the performance of service duties;
 3) by an owner of an immovable and an undertaking for the performance of duties connected with building, cultivation and forest management within the scope of economic activities that are not connected with the search of archaeological finds.

 (3) The Board shall be notified in advance of the use of a search device in the cases provided for in clauses 2 and 3 of subsection 2 of this section.

 (4) Search device permit shall be required for the use of a search device on water and outside the clearly defined area with compact settlement of a city, town, small town and village and yard land, except for:
 1) the conduct of research pursuant to the procedure provided for in this Act;
 2) by a law enforcement agency and the Defence Forces for the performance of service duties;
 3) by an owner of an immovable and an undertaking for the performance of duties connected with building, cultivation and forest management within the scope of economic activities that are not connected with the search of archaeological finds.

 (5) A search device permit can be applied for by a natural person of at least 18 years of age who has passed an in-service training in the course of which he or she has acquired the skill of recognising archaeological finds without damage to the find or the site.

 (6) A search device permit shall be granted by the Board. A search device permit shall be granted for five years.

 (7) The Board shall refuse to grant a search device permit if the applicant for the permit:
 1) does not meet the requirements provided for in this Act;
 2) has submitted knowingly false information that considerably affects the decision of granting a search device permit;
 3) has not paid the required state fee;
 4) has been punished pursuant to misdemeanour procedure for the violation of requirements connected with an archaeological find, violation of the prohibition to use a search device or for use of a search device without the search device permit or has been punished pursuant to criminal procedure for the appropriation of an object of cultural value, damaging or destruction of a monument and the data on punishment has not been deleted from the criminal records database.

 (8) The Board may suspend the validity of a search permit for the protection of archaeological heritage if the person who has been granted a permit has not submitted the report provided for in subsection 11 of this section.

 (9) The Board may revoke a search device permit if:
 1) knowingly false information has been submitted upon applying for a permit, which considerably affected the decision of granting a search device permit;
 2) the holder of a permit fails to comply with the requirements for the use of a search device arising from this Act or the obligations imposed on the finder of an archaeological find;
 3) the holder of a permit has been punished pursuant to misdemeanour procedure for the violation of requirements connected with an archaeological find, violation of the prohibition to use a search device or for use of a search device without the search device permit or has been punished pursuant to criminal procedure for the appropriation of an object of cultural value, damaging or destruction of a monument and the data on punishment has not been deleted from the criminal records database.

 (10) Upon use of a search device, the person must carry an identification document. The owner’s permission is required for use of a search device on a plot of land belonging to another person.

 (11) A person who has been granted a search device permit shall notify the Board in advance of going for a search and shall submit a search report to the Board after returning from the search.

 (12) The procedure of applying for and grant of a search device permit, the requirements to the format of a search device permit, requirements to previous notification of the intention to use a search device, requirements to the search report and the submission thereof and requirements to the person conducting in-service training shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 30.  Preservation of archaeological finds

 (1) The agencies that preserve archaeological finds are:
 1) museums;
 2) research and development institution that manages the Archaeological Research Collection;
 3) the Board.

 (2) The place of preservation of archaeological finds shall be determined by the Board after hearing the proposal of the person who conducts the research and taking account of the principle of integrity of the archaeological collection originating from the object of research and the opinion of the preserving agency.

§ 31.  Suspension of works for protection of archaeological heritage

 (1) If an archaeological layer or historical building structures hidden in the ground, water body or the sedimentation thereof are discovered at any site upon building, erection of roads, ditches and utility lines or the performance of other soil or excavation works, the finder shall be required to suspend the works, preserve the location in an unaltered condition and notify the Board thereof immediately.

 (2) The Board has the right to suspend the works for up to one week to ascertain the need for the conduct of research or to assess the compliance of the thing with the prerequisites for state protection.

 (3) An archaeological research shall be conducted in the course of environmental impact assessment for the purposes of the Environmental Impact Assessment and Environmental Management System Act on an immovable where according to the information of the Board, based on historical sources, there may be archaeological objects, human bones or an archaeological layer. The provisions of §§ 46–48 of this Act shall be applied to the determination and conduct of research. The expenses of the given research shall not be reimbursed pursuant to subsection 2 of § 48 of this Act.

Subchapter 3 Underwater Cultural Heritage  

§ 32.  Protection of underwater cultural heritage

 (1) The provisions of this section shall be applied for the protection of underwater cultural heritage not yet discovered or studied and that has not been designated as a monument or protected archaeological site.

 (2) A research shall be performed before construction, including installation of civil engineering works, structure or equipment in internal water bodies, territorial seas, transboundary water bodies or exclusive economic zones or before planning another activity that may endanger the preservation of underwater cultural heritage.

 (3) The provisions of §§ 46–48 of this Act shall be applied to the determination and conduct of research. The expenses of the given research shall not be reimbursed pursuant to subsection 2 of § 48 of this Act.

Chapter 4 Organisation of Protection  

Subchapter 1 Ensuring Preservation of Monuments and Heritage Conservation Areas  

§ 33.  Preservation duty

 (1) Everyone shall refrain from activities that may endanger, damage or destroy a monument or structure located on a heritage conservation area. A monument or structure located on a heritage conservation area shall not be damaged or destroyed.

 (2) A monument or structure located on a heritage conservation area may be used based on the modern needs but not in a manner that may endanger the preservation of the monument or parts thereof.

 (3) To ensure the preservation of a monument and heritage conservation area, the owner or possessor of a monument or structure located on a heritage conservation area shall maintain and, if necessary, repair the monument or structure.

§ 34.  Damage to monument or structure located on heritage conservation area

 (1) Damage to a monument or structure located on a heritage conservation area consists of:
 1) damage to a monument or parts thereof or to a structure located on a heritage conservation area due to which the physical or chemical properties, structural and decorative elements or appearance of the monument or structure have been altered or the condition of the monument or structure has deteriorated;
 2) failure to perform the preservation duty due to which the condition of the monument or structure located on a heritage conservation area or parts thereof have deteriorated;
 3) damage to the cultural layer or archaeological finds on an archaeological monument, which above all means excavation or disarrangement resulting from another activity in such manner that the further scientific research of the monument as an integral historical source becomes impossible.

 (2) The resulting damage is substantial if the authenticity of a monument or structure located on a heritage conservation area has been damaged, but the potential integrity thereof can be restored without artistic forgery or distortion of history. In case of an archaeological monument the damage is substantial if the excavation has taken place in the deposits of a mixed archaeological layer or in the superficial deposits of filling nature.

 (3) The resulting damage is major if the authenticity of a monument or structure located on a heritage conservation area has been damaged considerably and restoration of the integrity thereof assumes the replacement of one or several parts of cultural value with a copy or reconstruction thereof. In case of an archaeological monument the damage is major the excavation has taken place in the deposits of unmixed archaeological layer, archaeological finds have been removed from the soil or the remains of building structures, wrecks or similar have been damaged.

§ 35.  Support for preservation of monuments

 (1) The owner or possessor of a monument or structure located on a heritage conservation area may apply for support from the Board for the maintenance, repair, conservation, restoration, ensuring the storage and preservation conditions and restoration of a monument or structure located on a heritage conservation area.

 (2) The supported activities, the requirements for the applicant for support and the application, including the rate of own or co-financing, the term for submission of an application, the bases for the assessment, satisfying and refusal to satisfy and revocation of an application, the procedure for inspection of the purposeful use of the support and the bases and procedure for reclamation of support shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 36.  Notification obligation

 (1) The owner or possessor of a monument or structure located on a heritage conservation area shall immediately notify the Board of:
 1) a threat that may endanger a monument or structure or of the damage or destruction thereof;
 2) involuntary transfer of possession of a monument or immovable;
 3) the transfer, succession, deposition or change of the place of deposit of a movable monument.

 (2) If the owner of a monument or structure located on a heritage conservation area transfers the possession of a monument, structure or part thereof to another person based on a rental, lease, deposit, pledge or another similar relationship, he or she shall notify the person receiving the possession of the thing of the fact that the thing is a monument or the structure is located on a heritage conservation area.

§ 37.  Transfer of monument or structure located on heritage conservation area

 (1) The contract of transfer or encumbering with a real right of a monument or structure located on a heritage conservation area or an immovable located in the buffer zone thereof must include a reference to the legislation establishing the protection.

 (2) Movables that form a set of things may be transferred, inherited or divided upon division of estate as single items only with the permission of the Board.

§ 38.  Expropriation of monuments

 (1) If the owner of a monument fails to perform the obligations arising from this Act and the preservation of the monument is in threat and the preservation thereof cannot be ensured by any other means, the monument may be expropriated.

 (2) A monument shall be expropriated for a fair and immediate compensation. Compensation shall be paid to the owner or successor of the expropriated thing.

 (3) Expropriation of an immovable monument shall be executed pursuant to the Acquisition of Immovables in Public Interest Act.

 (4) Expropriation of a movable monument shall be decided with a directive of the minister in charge of the policy sector. An expropriation decision shall set out the basis of expropriation, the size of payable compensation and the recipient of compensation.

§ 39.  Reconstruction obligation of monument or structure located on heritage conservation area

 (1) A destroyed or damaged monument and a valuable structure located on a heritage conservation area or a part thereof shall be reconstructed if, taking into account the circumstances, it is justified.

 (2) The obligation to reconstruct a monument or structure located on a heritage conservation area and the extent thereof shall be decided by the Board. The reconstruction shall be organised by the owner of a monument of structure.

 (3) Before deciding on the obligation to reconstruct a monument or structure located on a heritage conservation area and the extent thereof, the Board shall ask for an opinion thereon:
 1) from the local government of the location of the monument or structure;
 2) from a state administrative authority whose competence relates to the monument or structure that is intended to be reconstructed;
 3) from the owner of a monument or structure located on a heritage conservation area.

 (4) Reconstruction of a monument or structure located on a heritage conservation area shall be based on the procedure of works relating to an immovable monument specified in Subchapter 3 or a movable monument specified in Subchapter 4 of this chapter.

 (5) If the reconstruction of a monument or structure located on a heritage conservation area is not justified, the Board shall organise a research for the preservation of information on the monument or structure, if necessary. The expenses of the research may be demanded from the owner of a monument or structure or from the person who has damaged the monument or structure to the extent in which the owner of the monument or structure or another person has caused the damage or destruction of the monument or structure.

§ 40.  Transfer of immovable monuments

 (1) Immovable monuments may be transferred from their location to another suitable location if it is unavoidable for ensuring major public interest and preservation of the immovable in the present location is endangered and the preservation of the immovable monument cannot be ensured in any other manner.

 (2) The permissibility to transfer an immovable monument shall be decided by a directive of the minister in charge of the policy sector after hearing the opinion of the Board, Heritage Council, local government of the location of the monument and the owner of an immovable monument.

 (3) The conditions for transfer of an immovable monument shall be determined by the Board with the special conditions for heritage conservation.

§ 41.  Access to immovable monuments

 (1) The customary roads and paths leading to an immovable monument are for public use from sunrise to sunset and in case of the existence thereof, the possessor of an immovable shall ensure the access of persons to the monument within the specified time.

 (2) Persons shall have access to yard land where an immovable monument is located or inside a building being an immovable monument at the time and under the conditions determined by the possessor of the immovable, and the owner or possessor is also entitled to ask a fee therefor.

§ 42.  Access to underwater monuments

 (1) Diving to an underwater monument and within the buffer zone thereof is allowed with the diving permit issued by the Board or under the supervision of an undertaking providing diving service and who acts in the scope of economic activities.

 (2) A natural person who is at least 18 years of age and who has passed training for diving to monuments is entitled to receive a diving permit to underwater monuments.

 (3) A diving permit is granted by the Board. A diving permit is granted without a term.

 (4) An undertaking providing a diving service or a person who has received a diving permit shall notify the Board before and after diving to a monument and the buffer zone thereof.

 (5) The procedure for applying for, grant of and refusal to grant and revocation of a diving licence and the terms of notification of diving, the data submitted upon notification and the procedure of notification and the requirements for the person providing a training for diving to monuments shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 43.  General requirements for performance of works

 (1) The planning and performance of works on monuments and heritage conservation areas shall be based on the principle of authenticity and preserving the integrity, deeming the valuable layers of different eras to be important and ensuring the safety of operations on the preservation of the monument and structure located on heritage conservation area.

 (2) Upon the conservation, restoration and construction of a monument or structure located on a heritage conservation area, the building design documentation or activity plan approved with the Board or the conditions specified in the permit for performance of works shall be followed.

§ 44.  Counselling

  The Board shall counsel the owner or possessor of a monument or structure located on a heritage conservation area in the issues concerning the maintenance, repair, construction, conservation and restoration of a monument or structure located on a heritage conservation area, give instructions and issue the maintenance plan, if necessary.

§ 45.  Maintenance plan

 (1) A maintenance plan is a set of advice for the use and maintenance prepared to ensure the preservation of a monument or structure located on a heritage conservation area, which accounts for the specific character of the monument or structure.

 (2) A maintenance plan includes recommendations on the suitability, relevance and timeliness of the repair and maintenance works necessary to ensure the preservation of a monument or structure located on a heritage conservation area as well as the materials and work techniques used therefor, which assist the owner upon performance of the preservation obligation.

Subchapter 2 Research of Monuments, Heritage Conservation Areas and Structures Located on Heritage Conservation Areas  

§ 46.  Research and research plan

 (1) A research shall be conducted, if necessary, for the construction, conservation or restoration of a monument or structure located on a heritage conservation area, preparation of building design documentation or a movable monument activity plan or for the establishment of important information for excavation and other works associated with removal or addition of soil on an archaeological monument.

 (2) The need for a research and the extent thereof shall be determined by the Board based on the nature and volume of the planned works before the preparation of special conditions for heritage conservation, in the special conditions for heritage conservation, upon grant of approval to another administrative authority or in the permit for performance of works.

 (3) The planning or conduct of research shall be based on the principle of minimum intervention.

 (4) A research plan shall be prepared by a competent person for the performance of such research that physically intervenes in the material of a monument or structure located on a heritage conservation area or that may cause the alteration of the monument or structure.

 (5) The research plan shall set out the types of planned research, the objective thereof and the methods and schedule thereof, drawings on the places and extent of conduct of research, if necessary, and other important data depending on the type of research.

 (6) The types of research and the procedure for the conduct of research shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (7) Preparation of a research plan shall not be required in case of a movable monument research if it is part of conservation or restoration and is included in the conservation or restoration activity plan.

 (8) A research may be conducted for scientific purposes. The cost of conducting a scientific research shall be covered by the party who orders the research and the cost thereof shall not be reimbursed pursuant to subsection 2 of § 48 of this Act.

§ 47.  Research notice

 (1) The Board shall be notified of the conduct of research with a research notice before the commencement of research. A research plan corresponding to the requirements shall be submitted together with the research notice.

 (2) A research notice shall be submitted to the Board or electronically through the register of cultural monuments at least ten days before the commencement of research.

 (3) A research may be commenced unless the Board notifies, within ten days after the submission of notice, the person submitting the notice of the need to additionally verify the data submitted in the notice or research plan. If the submitted data need to be additionally verified, the Board shall decide on the permission of research within 30 days after submitting the notice.

 (4) A research notice shall set out:
 1) the name, contact details and signature of the person submitting the notice and the date of submitting the notice;
 2) the data of the person conducting the research;
 3) the time of conducting the research.

 (5) The Board shall verify the compliance of the research plan and the person conducting the research with the requirements and shall determine additional conditions for the conduct of research, if necessary, or decide on the permissibility of the research.

 (6) The Board shall refuse to permit a research, if:
 1) the research plan does not comply with the requirements provided for in this Act and on the basis thereof;
 2) the person conducting the research does not have the necessary qualification for conducting the research;
 3) the conduct of a research may cause a threat to the monument or the preservation of a structure located on a heritage conservation area.

 (7) A research may be conducted on the basis of a research notice within two years after the submission of notice or additional requirements.

 (8) Notification of the conduct of a research shall not be required in case of a movable monument research if it is part of conservation or restoration and is included in the conservation or restoration activity plan.

 (9) The requirements to the format of a research notice and the procedure for submission thereof shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 48.  Research report and financing of research

 (1) A research shall be documented and a research report corresponding to the requirements shall be submitted to the Board, within three months after termination of the research, concerning the works performed for a person who ordered the research.

 (2) The expenses of conducting a research determined by the Board shall be reimbursed to the person who ordered the research to the extent provided for in the regulation established under subsection 3 of this section if the research has been conducted as required and the Board has approved the research report.

 (3) The procedure of documentation of research and requirements to the research report and the rate of compensation specified in subsection 2 of this section, the conditions and procedure for applying for and payment of compensation and the bases and procedure for refusal to satisfy the application shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

Subchapter 3 Performance of Works on Immovable Monuments, Heritage Conservation Areas and Buffer Zones Thereof  

§ 49.  Building design documentation and immovable monument activity plan

 (1) An immovable monument or structure located on a heritage conservation area may be conserved, restored, constructed and transferred according to building design documentation.

 (2) Building design documentation must comply with the requirements established for building design documentation and be in conformity with the special conditions for heritage conservation.

 (3) An immovable monument or a structure located on a heritage conservation area may be conserved, restored, constructed or transferred or the appearance of a monument or structure located on a heritage conservation area may be altered according to an immovable monument activity plan if the nature, complexity and extent of the planned work enables it and if the submission of building design documentation is not required according to the Building Code.

 (4) An activity plan shall be prepared by the person who performs the work. An activity plan includes the objective of work, performance schedule, the work method and extent, description of the used materials, technical drawings and illustrative material and, if possible, description of the condition of the monument or structure located on a heritage conservation area, conclusions of the conducted research and information on the previous conservation, restoration or repair works.

§ 50.  Special conditions for heritage conservation

 (1) The special conditions for heritage conservation are necessary for the preparation of building design documentation for the conservation, restoration, construction or transfer of an immovable monument or structure located on a heritage conservation area.

 (2) The special conditions for heritage conservation are also necessary for the establishment or erection of a new structure on an immovable monument or heritage conservation area, except for in the case where the building design documentation follows the special conditions for heritage conservation of a valid detailed plan and a detailed plan approved with the Board.

 (3) The Board issues the special conditions for heritage conservation with an administrative act except for in the case specified in § 61 of this Act. The objective of the special conditions for heritage conservation is to ensure the preservation of a monument or structure located on a heritage conservation area and parts thereof.

 (4) The following shall be determined with the special conditions for heritage conservation, where applicable:
 1) the requirements for conservation, restoration and construction, keeping in mind the preservation of the whole, parts, structures and details of cultural value of a monument or structure located on a heritage conservation area or improvement of their condition or the environment that has developed in the location of the monument or improvement of the condition thereof, including architectural, structural and design conditions;
 2) upon erection of a structure the height limit, volumes and the type of buildings characteristic of the area, architectural, structural and design conditions and position on the plot;
 3) requirements for construction or other works, keeping in mind the preservation of the monument or structure located on a heritage conservation area in a suitable environment or improvement of the environmental condition thereof;
 4) important views to the monument;
 5) requirements for the building design documentation, including the stage of building design documentation;
 6) necessary research that needs to be conducted before the preparation of the building design documentation or during the performance of works and the objective and extent thereof;
 7) the need for heritage conservation supervision;
 8) the obligation to document works if heritage conservation supervision is not required;
 9) requirements for the qualification of the person who performs the works and to the person who exercises heritage conservation supervision.

 (5) Before the issue of special conditions for heritage conservation the Board shall have the right to demand the conduct of a research if the conditions provided for in subsection 4 of this section cannot be determined without a research. The proceedings for the issue of special conditions for heritage conservation shall be suspended until the submission of a research report as required.

§ 51.  Applying for and proceeding of special conditions for heritage conservation

 (1) In addition to the data specified in subsection 3 of § 14 of the Administrative Procedure Act, an application for the special conditions for heritage conservation shall also set out the objective and extent of conservation, restoration or construction of a monument or structure located on a heritage conservation area and other necessary data.

 (2) Upon receipt of an application for special conditions for heritage conservation the Board shall verify the compliance thereof with the requirements. If the issue of special conditions for heritage conservation is obviously unjustified, the Board shall refuse to review the application and return it with a justification.

 (3) The Board shall issue the special conditions for heritage conservation or decide on the refusal to issue thereof within 30 days after receipt of an application as required. If the Board decides to organise the proceedings as open proceedings, the special conditions shall be issued within 60 days after the date of submission of an application.

 (4) The Board shall refuse to issue the special conditions for heritage conservation, if:
 1) the planned alterations do not ensure the preservation of the monument or structure located on a heritage conservation area;
 2) necessary research has not been conducted for the issue of special conditions;
 3) false information has been knowingly submitted upon applying for the special conditions, which considerably affect deciding on the issue of special conditions for heritage conservation.

 (5) The special conditions for heritage conservation apply for five years after the issue thereof. The validity of the special conditions for heritage conservation may be extended once by five years in a justified case.

 (6) If new special conditions for heritage conservation have been issued for the same object, the conditions issued previously shall become invalid.

 (7) The Board may revoke the special conditions for heritage conservation if false information has been knowingly submitted upon applying therefor, which considerably affected deciding on the issue of the special conditions or if the data being the bases for the grant thereof or the requirements for conservation, restoration or construction have changed.

§ 52.  Permit for performance of works on immovable monument or heritage conservation area

 (1) A permit for the performance of works shall be required for the conservation, restoration and construction of an immovable monument or structure located on a heritage conservation area on the basis of building design documentation or activity plan and for alteration of the appearance of a monument or structure located on a heritage conservation area.

 (2) A permit for the performance of conservation, restoration and construction works in the interior of a structure located on a heritage conservation area shall be required if the structure:
 1) is located on a world heritage site;
 2) has been assessed as very valuable in the management plan of heritage conservation area.

 (3) In addition to the provisions of subsection 1 of this section, a permit for the performance of works shall be required:
 1) for the establishment of high vegetation, tree cutting, excavation and other works associated with removal or addition of soil on an archaeological monument, at a historical natural sacred site, in a park that is an architectural monument, battlefield that is a historical monument, churchyard, cemetery and heritage conservation area;
 2) for greenery works in a park that is an architectural monument, churchyard, cemetery and at a historical natural sacred site;
 3) for the preparation of ground for the purposes of the Forest Act on an archaeological monument and at a historical natural sacred site.

 (4) The admissibility of building a structure subject to a building notice or a building permit shall be approved by a competent authority with the Board if the object of an application for a building notice or building permit is connected with a monument or structure located on a heritage conservation area.

 (5) Alteration of the boundaries of a registered immovable of an immovable monument or a heritage conservation area and alteration of the intended purpose of land on an archaeological monument, historical natural sacred site and heritage conservation area shall be approved by the competent authority with the Board.

 (6) It is prohibited to anchor, trawl, dredge and dump solid substances on underwater monuments.

 (7) A permit for the performance of works shall not be required:
 1) for the maintenance and repair of an immovable monument or structure located on a heritage conservation area;
 2) for digging a grave in a cemetery that is an historical monument;
 3) in case of the works specified in subsections 1–3 of this section to an extent in which alleviations have been made in the legislation of designation as a monument or heritage conservation area;
 4) if it has been noted by the Board in an approval to another administrative authority.

§ 53.  Application for permit for performance of works on immovable monument

 (1) An application for the performance of works shall be submitted to the Board.

 (2) In addition to the data specified in subsection 3 of § 14 of the Administrative Procedure Act, an application for the performance of works shall set out:
 1) the data of the monument or structure located on a heritage conservation area;
 2) description of the planned works if building design documentation or an activity plan are not required;
 3) the commencement date of the planned work and the planned time of completion;
 4) data on the person who performs the work if the qualification thereof must be certified pursuant to this Act;
 5) data on the person who exercises heritage conservation supervision if supervision is required.

 (3) Building design documentation or an activity plan corresponding to the requirements shall be submitted together with an application for the performance of works, if required.

 (4) The requirements to the format of an application for a permit for the performance of works and to the permit for the performance of works and the procedure for the submission of an application shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 54.  Processing of permit for performance of works on immovable monument and heritage conservation area

 (1) Upon receipt of an application for a permit for the performance of works the Board shall verify the compliance thereof with the requirements. If issue of a permit is obviously unjustified, the Board shall refuse to review the application and shall return it with a justification.

 (2) The Board shall grant a permit for the performance of works or refuse to issue thereof within 30 days after receipt of an application as required.

 (3) Conditions for conservation, restoration, construction or other works and the obligation to conduct a research may be determined in the permit for the performance of works, if necessary.

 (4) The Board shall refuse to issue a permit for the performance of works, if:
 1) the planned work does not correspond to the requirements established in this Act or on the basis thereof;
 2) the planned work may damage the monument or structure located on a heritage conservation area or the preservation or condition of the parts thereof;
 3) false information has been knowingly submitted upon applying for a permit, which considerably affects deciding on the issue of a permit.

 (5) In addition to the provisions of subsection 4 of this section, the Board may refuse to issue a permit for the performance of conservation, restoration or construction works, if:
 1) the building design documentation or activity plan has not been prepared by a competent person;
 2) the building design documentation does not comply with the special conditions for heritage conservation or the results of a research;
 3) the person who performs the work or exercises heritage conservation supervision does not comply with the requirements provided for in subsection 1 of § 68 of this Act.

 (6) A permit for the performance of works shall be granted for up to five years according to the schedule of planned works. A permit may be extended once by up to five years in a justified case on the condition that a report corresponding to § 56 or § 57 of this Act has been submitted to the Board as an intermediate report together with an application for extending the permit.

 (7) The Board may revoke a permit for the performance of works if the person performing the works damages a monument or structure located on a heritage conservation area or violates the conditions provided for in the permit or if false information has been knowingly submitted upon applying for a permit, which considerably affected deciding on the issue of a permit.

§ 55.  Heritage conservation supervision

 (1) For the conservation, restoration or construction of an immovable monument or structure located on a heritage conservation area as required, the owner or possessor shall ensure heritage conservation supervision over the works. Heritage conservation supervision may be exercised by a competent person.

 (2) The need for heritage conservation supervision shall be determined by the Board with the special conditions for heritage conservation based on the nature, complexity and extent of the works.

 (3) The tasks of heritage conservation supervision are to:
 1) evaluate and inspect the compliance of the performed works with the building design documentation, conditions of the permit for performance of works or the requirements for the performance of works;
 2) advise the owner of a monument or structure located on a heritage conservation area and the person performing the work in the course of work in the issues regarding the choice of a suitable method and material, preservation of details and structures, course of works as well as research or an expert assessment if it affects the preservation of the monument or part thereof;
 3) notify the Board of problems or violations having occurred in the course of the works.

§ 56.  Report of heritage conservation supervision and financing of supervision

 (1) Heritage conservation supervision shall be documented and a report as required shall be submitted to the Board within six months after the termination of works.

 (2) A report of heritage conservation supervision shall be prepared and submitted by the person who exercises the supervision.

 (3) If heritage conservation supervision determined with the special conditions for heritage conservation has been exercised and a report has been prepared as required, the expenses of exercising supervision shall be reimbursed to the person who orders the heritage conservation supervision in the extent provided for in the regulation established under subsection 4 of this section.

 (4) The procedure of documentation of heritage conservation supervision and requirements to the report, requirements for the reimbursement of the expense specified in subsection 3 of this section and the rate of reimbursement, conditions for applying for and payment of reimbursement and the bases and procedure of refusal to satisfy an application shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 57.  Documentation of works

 (1) If heritage conservation supervision is not required, the person who performs the work shall document the performed works. A report of works as required shall be submitted to the Board within three months after the termination of works.

 (2) Requirements for the report of documentation of works performed on a monument or structure located on a heritage conservation area shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 58.  Requirements applicable in buffer zone of immovable monument or heritage conservation area

 (1) The construction of a structure located within a buffer zone and subject to a building notice or building permit, including the erection or establishment of a temporary structure, and reconstruction, extension, alteration of appearance and demolition of an existing structure shall be approved by a competent authority with the Board.

 (2) If a building notice or building permit is not required for the erection or establishment of a structure, including a temporary structure or for the reconstruction, extension, alteration of appearance or demolition of an existing structure according to the Building Code or if construction in a buffer zone has not been approved with the Board, the person interested in construction shall notify the Board of the construction in advance pursuant to the procedure provided for in § 59 of this Act.

 (3) In addition to the provisions of subsection 2 of this section, the Board shall be notified in advance:
 1) of the establishment of high vegetation in the buffer zone of a monument;
 2) of the performance of tree cutting, excavation and other works associated with the removal or addition of soil in the buffer zone of an archaeological monument, historical natural sacred site, cemetery that is a historical monument and churchyard and of a park that is an architectural monument;
 3) of preparation of the ground for the purposes of the Forest Act in the buffer zone of an archaeological monument or historical natural sacred site;
 4) of anchoring, trawling, dredging and dumping solid substances within a buffer zone of an underwater monument.

 (4) If the purpose of a buffer zone of an immovable monument is the preservation of an archaeological layer according to this Act, a research shall be conducted upon construction or excavation or other works associated with the removal or addition of soil. The provisions of subsections 4–6 of § 46 and §§ 47 and 48 of this Act shall be applied to the conduct of research and reimbursement of the expenses thereof.

 (5) If the works specified in clauses 1–3 of subsection 3 of this section are performed in a buffer zone simultaneously with the work specified in subsection 3 of § 52 of this Act also on a monument or heritage conservation area, the permit for the performance of works shall substitute the notification and the necessary data are submitted in the application for the permit for the performance of works.

 (6) Approval with the Board or performance of the notification obligation shall not be required upon construction in the interior of a structure located on a heritage conservation area and in the case provided for in subsections 1–3 of this section to an extent in which alleviations have been made in the legislation of designation as monument or heritage conservation area.

§ 59.  Notice of performance of works in buffer zone

 (1) In the cases provided for in subsections 2 and 3 of § 58 of this Act, a notice of performance of works shall be submitted to the Board or electronically through the register of cultural monuments at least ten days before the commencement of works.

 (2) Works may be commenced unless the Board notifies, within ten days after submission of the notice, the person submitting the notice of performance of works of the need to additionally verify the data submitted in the notice. If the submitted data need to be verified additionally, the Board shall decide on the permission of works within 30 days after submitting the notice.

 (3) The notice of performance of works shall set out:
 1) the name, contact details and signature of the person submitting the notice, and the date of submitting the notice;
 2) the objective of submitting the notice, including a description of the planned works and specifying drawings or other additional information, if necessary;
 3) the date of commencement of work and the planned time of completion;
 4) the data on the person who performs the work.

 (4) The Board shall verify the compliance of work submitted in the notice of performance of works with the objective of the buffer zone and shall submit additional conditions, if necessary, or decide on the permissibility of performance of works.

 (5) The Board shall refuse to permit the work specified in the notice of performance of works if the performance of work does not ensure compliance with the objective of a buffer zone of a monument or heritage conservation area or it may cause a threat to the monument or preservation of a structure located on a heritage conservation area.

 (6) Works may be performed under a notice of performance of works within two years after submitting the notice or determination of additional conditions.

 (7) The requirements to the format of a notice of performance of works and the procedure for the submission thereof shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 60.  Suspension of works

  If a civil engineering works, structure, part of a building, finishing layer, archaeological layer or any find or a circumstance that has not been documented in the course of previous research or that has not been taken into account upon design or grant of a permit for performance of works is discovered in the course of works on an immovable monument, heritage conservation area or in the buffer zone thereof, the person who conducts the works is required to preserve the find in an unaltered condition and inform the Board thereof immediately.

§ 61.  Special conditions for heritage conservation for comprehensive plan or detailed plan

 (1) The task of the special conditions for heritage conservation for a comprehensive plan or detailed plan is to ensure that the intended changes on a planned area help to ensure the preservation of a heritage conservation area or an immovable monument and the objectives established with the buffer zone.

 (2) The special conditions for comprehensive plan shall be prepared if a heritage conservation area or a buffer zone thereof is located on the planned area. Special conditions must not be prepared with the Board’s approval if the planned activity does not considerably change the developed spatial situation or the preservation or visual viewability of a heritage conservation area.

 (3) The special conditions for heritage conservation for a detailed plan shall be prepared if a heritage conservation area, immovable monument or a buffer zone thereof is located on the planned area.

 (4) In the absence of the obligation to prepare a detailed plan for the erection and establishment of a structure and a structure is established or erected on the basis of design specifications, the special conditions for heritage conservation shall be prepared based on the provisions concerning the special conditions for heritage conservation for detailed plan specified in this section. Upon issue of design specifications in case of existence of a detailed plan specifying thereof, the special conditions for heritage conservation for a detailed plan shall be taken into account.

 (5) The special conditions for heritage conservation for a comprehensive plan or detailed plan shall be prepared by a competent person and these shall be approved with the Board. The expenses for the preparation of the special conditions for heritage conservation for a comprehensive plan or detailed plan shall be covered by the person who orders them.

 (6) Requirements for the procedure of preparation of the special conditions for heritage conservation for a comprehensive plan or detailed plan shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

Subchapter 4 Performance of Works on Movable Monuments  

§ 62.  Permit for performance of works on movable monument

 (1) A permit for the performance of works on the basis of an activity plan shall be required for the conservation, restoration and alteration of appearance of a movable monument and removal of a movable monument from an immovable to which it belongs.

 (2) A permit for the performance of works shall not be required in case of activities and to an extent for which alleviation has been made in the directive of designation of a thing as a monument.

§ 63.  Movable monument activity plan

 (1) An activity plan shall be drawn for the performance of works specified in subsection 1 of § 62 of this Act.

 (2) An activity plan contains the objective of works and the performance schedule, description of the condition of monument, the list of research conducted in the course of work, the plan, method and extent of works, description of the used materials, illustrative material and technical drawings, if necessary.

§ 64.  Applying for permit for performance of works on movable monument

 (1) In addition to the data specified in subsection 3 of § 14 of the Administrative Procedure Act, an application for a permit for the performance of works shall set out:
 1) the data of the monument;
 2) description of the planned work or activity;
 3) date of commencement of the planned work or activity and the planned time of completion;
 4) data on the person who performs the work.

 (2) An activity plan corresponding to the requirements shall be submitted to the Board together with an application for the permit for the performance of works.

 (3) The requirements to the format of an application for a permit for the performance of works, to the permit for the performance of works and the procedure for submission of an application shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 65.  Processing of permit for performance of works on movable monument

 (1) The Board shall grant a permit for the performance of works or refuse to issue thereof within 20 days after receipt of an application as required.

 (2) The permit for the performance of works may establish conditions for the performance of works or activities specified in subsection 1 of § 62 of this Act and additional research or heritage conservation supervision, if it is necessary.

 (3) The Board may refuse to grant a permit for the performance of works, if:
 1) the planned work or activity does not comply with the requirements provided for in this Act or may damage the preservation of a monument or part thereof or the condition of the monument;
 2) the activity plan does not comply with the requirements established in this Act or the results of a research;
 3) the activity plan has not been drawn by a competent person;
 4) the person who performs the work does not comply with the requirement provided for in subsection 1 of § 68 of this Act;
 5) false information has been knowingly submitted upon applying for a permit, which considerably affects deciding on the grant of a permit;
 6) the person who performs the work has not submitted a report on the previously conducted work as required.

 (4) A permit for the performance of works shall be granted for up to two years. A permit may be extended once by two years in a justified case.

 (5) The Board may revoke a permit for the performance of works if the person who performs the work damages the monument or violates the conditions established with the permit or if false information has been knowingly submitted upon applying for a permit, which considerably affected deciding on the grant of a permit.

 (6) The provisions of §§ 55 and 56 shall be applied to exercising heritage conservation supervision.

§ 66.  Notice of performance of works relating to movable monument

 (1) The Board shall be notified in advance of a change in the deposit and storage conditions of a movable monument. The provisions of subsections 1–4, 6 and 7 of § 59 of this Act shall be applied to the notification.

 (2) Notification shall not be required if an alleviation has been made thereon in the directive of designation of a thing as monument.

 (3) The Board shall refuse to permit the work specified in the notice if a threat to the preservation of the movable monument may be caused thereby.

§ 67.  Documentation of conservation and restoration of movable monument and report of works

 (1) The conservation and restoration of a movable monument shall be documented and a report corresponding to the requirements shall be submitted to the Board within three months after the termination of works.

 (2) The report shall be drawn and submitted by the person who performs the work.

 (3) The procedure for the documentation of works specified in subsection 1 of this section and the requirements to the report shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

Chapter 5 Obligations of Persons upon Operating in Heritage Conservation Area  

§ 68.  Requirements upon operation in heritage conservation area

 (1) An undertaking operating in the area of heritage conservation must have a corresponding legal relationship with a competent person specified in § 69 of this Act or the person must be the competent person him or herself as a sole proprietor.

 (2) A notice of economic activities shall be submitted to the register of economic activities for operation in the following areas of activity in the field of heritage conservation:
 1) preparation of building design documentation for conservation or restoration of a monument or structure located on a world heritage site;
 2) preparation of an activity plan for the conservation or restoration of a monument or structure located on a world heritage site;
 3) preparation of a research plan and conduct of a research;
 4) preparation of special conditions for heritage conservation for planning;
 5) conservation and restoration of monuments and structures located on a world heritage site;
 6) exercising heritage conservation supervision;
 7) provision of diving service to underwater monuments.

 (3) More specific division of the areas of activity in the field of heritage conservation specified in subsection 2 of this section, taking account of the class and material of the monument, shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (4) The notice of economic activities shall set out the area of activity of the field of heritage conservation specified in subsection 2 of this section, the data provided for in subsection 1 of § 15 of the General Part of the Economic Activities Code Act and the data provided for in subsection 2 of § 15 of the same Act on the competent person of the undertaking.

 (5) A notice of economic activities has been submitted if the register of economic activities contains the confirmation of a competent person complying with the requirements provided for in § 69 of this Act on the legal relationship thereof with the undertaking who has submitted the notice of economic activities.

 (6) If the notice specified in subsection 1 of § 58 of the General Part of the Economic Activities Code Act is not submitted through the Estonian information gateway, it shall be submitted together with the confirmation of the competent person to the Board, who shall enter the data contained in the notice and in the confirmation of the competent person to the register of economic activities.

 (7) If the competent person does not submit a confirmation or refusal therefrom through the Estonian information gate, the person shall submit it to the Board, who shall enter the confirmation or refusal from confirmation in the register of economic activities.

 (8) Upon interruption of the legal relationship between a competent person and an undertaking, the competent person shall have the right to refuse from the confirmation. If a competent person has refused from the confirmation, the undertaking shall submit a notice of change in the general data of economic activity according to subsection 5 of § 30 of the General Part of the Economic Activities Code Act. If the person having refused from the confirmation is the only competent person of the undertaking in the relevant area of activity, it shall be deemed that the undertaking has not complied with the notification obligation for operating in that area of activity.

§ 69.  Competent person

 (1) A competent person is an expert, who complies with the requirements provided for in subsections 2‒6 of this section and who performs, inspects or supervises work in an area of activity in the field of heritage conservation relating to his or her competence and who is responsible therefor.

 (2) A person may act as a competent person in an area of activity in the field of heritage conservation provided for in subsection 2 of § 68 of this Act if he or she holds a professional certificate that certifies the relevant qualification or a certificate of competency corresponding to this Act.

 (3) A person whose professional level includes supervising the work of other people or who holds a certificate of competency according to this Act may work as a competent person of an undertaking, whose work includes the supervision of others.

 (4) A person having acquired foreign professional qualification may also operate as a competent person if his or her professional qualification has been recognised according to the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. The competent person provided for in subsection 2 of § 7 of the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act shall be the Board.

 (5) A competent person performs his or her duties with professional expertise and with due care corresponding to the specific character of work. A person may not simultaneously operate as the competent person of several undertakings if his or her work load does not enable to perform his or her official duties as required.

 (6) A competent person shall involve a specialist of a relevant specialty and with the necessary competence in the performance of work if his or her qualification is not sufficient due to the specific character of work.

 (7) An undertaking at whose responsibility and for whom the competent person works shall ensure that the competent person has the opportunity to perform his or her work according to the requirements arising from the law and with due care corresponding to the specific character of work.

§ 70.  Certificate of competency

 (1) A certificate of competency certifies the compliance of a person’s qualification with the competence requirements. A certificate of competency grants the holder thereof the right to operate in the area of activity specified in the certificate within his or her qualification.

 (2) A person shall not be required to apply for a certificate of competency if he or she holds a professional certificate according to the Processions Act and the professional standard of which includes heritage conservation competence.

§ 71.  Applying for, grant of and refusal to grant certificate of competency

 (1) A person applying for a certificate of competency must have:
 1) acquired nationally recognised university education or a foreign qualification corresponding thereto according to the area of activity;
 2) operated continuously in the requested area of activity at least for the past four years.

 (2) In addition to the provisions of subsection 1 of this section, the person applying for a certificate of competency must have passed in-service training corresponding to the requested area of activity for operation on an architectural monument, cemetery that is a historical monument and churchyard.

 (3) The Board may decide that the requirement of higher education and in-service training must not be complied with for operating in the area of activity of conservation and restoration of an immovable monument or a structure located on a world heritage site if the work does not include the supervision and management of the work of others.

 (4) A person applying for a certificate of competency for providing diving service to underwater monuments must hold:
 1) a diving permit granted by the Board;
 2) an internationally recognised diving instructor’s licence.

 (5) To receive a certificate of competency the applicant shall submit to the Board:
 1) an application;
 2) a document certifying education;
 3) list of performed works that includes a description of works and pictures;
 4) document certifying the passing of in-service training;
 5) data on the payment of state fee.

 (6) The requirements provided for in clauses 2–3 of subsection 5 of this section shall not be applied upon applying for a certificate of competency in the area of activity of diving service.

 (7) In addition to the provisions of subsection 3 of § 14 of the Administrative Procedure Act, the applicant shall set out in the application his or her personal identification code, the class of monument and area of activity for operation in which he or she applies the certificate of competency.

 (8) The competence of a person shall be assessed and a certificate of competency shall be granted by the Board for five years. The validity of a certificate of competency may be extended by five years upon the person’s request.

 (9) Upon grant of a certificate of competency the Board shall have the right to assess the competence of a person within the area of activity applied for based on the class of a monument and the applicant’s qualification and to restrict in the certificate of competency the person’s right to act based on the applicant’s skills upon working with monuments of a certain class and from a certain material.

 (10) The Board shall adjudicate an application for a certificate of competency or the extension thereof within 30 days.

 (11) The Board shall refuse to grant a certificate of competency if the applicant:
 1) does not comply with the requirements provided for in subsections 1 and 2 or subsection 4 of § 71 of this Act;
 2) the performed work does not comply with the requirements provided for in this Act;
 3) has submitted knowingly false information upon applying for a certificate of competency, which considerably affect deciding on the grant of a certificate of competency;
 4) has not paid the required state fee.

 (12) The Board shall refuse to extend a certificate of competency, if the applicant:
 1) has not operated continuously in the requested area of activity at least for the past four years;
 2) the performed works are not in compliance with the requirements provided for in this Act;
 3) has damaged or destroyed a monument or structure located on a world heritage site or part thereof in the course of the performed works;
 4) has not paid the required state fee.

 (13) The Board may refuse to extend a certificate of competency if the applicant:
 1) has not submitted the report provided for in this Act as required;
 2) has submitted knowingly false information upon extension of a certificate of competency, which considerably affect deciding on the grant of a certificate of competency.

 (14) The requirements to the format of an application for a certificate of competency and to the certificate of competency and the procedure for the submission of an application shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 72.  Revocation of certificate of competency

 (1) The Board may revoke a certificate of competency if:
 1) the applicant has submitted knowingly false information upon applying for a certificate of competency, which considerably affected deciding on the grant of a certificate of competency;
 2) the activity of a person holding a certificate of competency does not comply with the requirements provided for in this Act;
 3) the person holding a certificate of competency has damaged or destroyed a monument or structure located on a world heritage site or a part or appearance thereof in the course of operating in the area of activity.

 (2) Upon revocation of a certificate of competency, the person cannot apply for a new certificate of competency within one year after the date of revocation of a certificate of competency.

§ 73.  In-service training

 (1) The in-service training specified in subsection 2 of § 71 of this Act may be conducted by a continuing education institution complying with the requirements provided for in the Adult Education Act. The in-service training curriculum shall be approved by the Board.

 (2) Upon approval of an in-service training curriculum the Board shall evaluate the sufficiency of the subjects covered in the training and the duration of their coverage for the acquisition of heritage conservation competencies.

 (3) If the in-service training has been conducted in a foreign state, the compliance of the educational and training institution and the curriculum with the provisions of subsection 2 of this section shall be assessed by the Board on the basis of the application of an applicant for a certificate of competency.

Chapter 6 Organisation of Heritage Conservation Activities  

Subchapter 1 Organisers of Heritage Conservation  

§ 74.  Organiser of heritage conservation and safeguarding of intangible cultural heritage

 (1) The organisers of heritage conservation are the Ministry of Culture and the Board according to the competence thereof.

 (2) The organiser of safeguarding of intangible cultural heritage is the Ministry of Culture.

§ 75.  Heritage Council

 (1) The Heritage Council is an advisory body of the Ministry of Culture, which is composed of the experts of heritage conservation and the areas connected therewith.

 (2) The Heritage Council shall make proposals and express opinions concerning issues connected with this Act.

 (3) The members of the Heritage Council shall be appointed for four years by the minister in charge of the policy sector. A fee may be paid to a member for participation in the work of the Heritage Council in the amount determined by the minister in charge of the policy sector.

 (4) The rules of procedure of the Heritage Council shall be established with a directive by the minister in charge of the policy sector.

§ 76.  Local governments and state administrative authorities

 (1) Upon performance of their duties, local governments and state administrative authorities shall account for monuments, heritage conservation areas and the buffer zones thereof, protected archaeological sites and underwater cultural heritage and shall approve with the Board, in the cases prescribed for in the law, draft administrative acts and the permission of activities with a notification obligation, the object of which is connected with a monument, heritage conservation area, the buffer zone thereof, a protected archaeological site or underwater cultural heritage. If an approval is not required by the law but the activity applied for is connected with the works specified in subsection 1 of § 26, subsection 3 of § 31, subsection 2 of § 32, subsections 1–3 of § 52 and subsections 1–3 of § 58 of this Act, the local government or a state administrative authority shall ask for the opinion of the Board.

 (2) The Board shall not approve an activity specified in subsection 1 of this section if it may damage the preservation or condition of a monument, part thereof, a heritage conservation area or protected archaeological site or achieving the aim of the buffer zone thereof.

 (3) The Board may establish conditions upon approval of the activity specified in subsection 1 of this section, which ensure the preservation and condition of a monument, heritage conservation area, protected archaeological site or the aim of the buffer zone thereof, and also determine the obligation to conduct a research.

 (4) The Board may demand the organisation of an architecture competition for the erection of a structure on a world heritage site.

§ 77.  Authorisation for performance of administrative functions

 (1) The minister in charge of the policy sector may, pursuant to the procedure provided for in the Administrative Co-operation Act, authorise a local government to perform the Board’s administrative functions provided for in this Act on behalf of the state and exercise state supervision as a law enforcement agency on behalf of the state.

 (2) The functions specified in subsection 1 of this section may be transferred fully or in part.

 (3) An administrative contract shall be entered into and administrative supervision over the performance of administrative functions authorised with an administrative contract shall be exercised by the Board.

 (4) If the administrative contract specified in subsection 3 of this section is terminated unilaterally or there is another reason preventing the performer of administrative functions from continuing the performance of the given administrative function, the subsequent performance of administrative functions shall be organised by the Board.

Subchapter 2 Register of Cultural Monuments and Marking of Monuments with Signs  

§ 78.  Register of cultural monuments

 (1) The aim of the register of cultural monuments (hereinafter register in this section) is to ensure:
 1) the collection of necessary data for the preservation of monuments, heritage conservation areas and protected archaeological sites and exercising supervision;
 2) provision and disclosure of information on monuments, heritage conservation areas and protected archaeological sites;
 3) maintaining records of things placed under temporary protection and archaeological finds.

 (2) The register shall be founded and the statutes thereof shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (3) The controller of the register is the Board.

 (4) The following data shall be processed in the register:
 1) data on monuments and heritage conservation areas;
 2) data on the owner or possessor of a monument or structure located on a heritage conservation area;
 3) data on the applications, maintenance plan, restoration obligation, special conditions, research, building design documentation, activity plans, permits, notices and reports regarding a monument or structure located on a heritage conservation area;
 4) data on state and administrative supervision;
 5) data on a thing or area of cultural value placed under temporary protection;
 6) data on the identification of a thing or area of cultural value;
 7) data on archaeological finds and protected archaeological sites;
 8) data relating to search permits and diving permits;
 9) data relating to certificates of competency.

 (5) If the designation as a monument is revoked or the data on the owner of the monument change, the personal data connected with the monument necessary for receiving a historical review of the thing, shall be preserved.

 (6) The specific composition of data to be entered in the register and the specific term of preservation thereof shall be provided for in the statutes of the register.

 (7) The location of immovable monuments, heritage conservation areas, the buffer zones thereof and protected archaeological sites shall be entered in the land cadastre.

 (8) Underwater monuments shall be entered on the navigation map by the Transport Administration in co-operation with the Board.
[RT I, 10.12.2020, 1 – entry into force 01.01.2021]

§ 79.  Marking of monuments with signs

 (1) Immovable monuments shall be and movable monuments and underwater monuments may be marked with respective signs.

 (2) The marking of monuments with signs shall be organised by the Board.

 (3) The procedure of marking of monuments and the image on the signs shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

Chapter 7 State and Administrative Supervision  

§ 80.  Exercise of state and administrative supervision

  State and administrative supervision over compliance with this Act and with the requirements of legislation established on the basis thereof shall be exercised by the Board and local governments.

§ 81.  Measures of state supervision and rate of non-compliance levy

 (1) For exercising the state supervision provided for in this Act, the Board may apply the special state supervision measures provided for in §§ 30, 31, 32, 44 and 49–52 of the Law Enforcement Act on the bases and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.

 (2) Upon failure to comply with a precept, the Board may apply a coercive measure pursuant to the procedure provided for in the Substitutional Performance and Non-Compliance Levies Act. To require the performance of an obligation, non-compliance levy shall be imposed in case of a legal person in the upper limit of 32 000 euros.

§ 82.  Specifications of state and administrative supervision

 (1) The Board and local government shall have the right to suspend any work or activity which may endanger a monument, structure located on a heritage conservation area, archaeological find, protected archaeological site or cultural layer. The Board may determine additional research or conditions for the performance of work, if necessary, to prevent damage to a monument, structure located on a heritage conservation area, archaeological find, protected archaeological site or cultural layer, and also to suspend works or research that are not in compliance with the conditions provided for in the building design documentation, activity plan, research plan or in the permit for the performance of works.

 (2) If a local government suspends the work or activity specified in subsection 1 of this section, the local government shall notify the Board thereof immediately. The continuation of works shall be decided by the Board.

 (3) The Board may restrict access to an immovable monument if free access may endanger the preservation of the monument.

Chapter 8 Liability  

§ 83.  Violation of requirements relating to archaeological finds and protected archaeological sites

 (1) Failure to report of an archaeological find and knowingly removing an archaeological find or part thereof from the place it is found and for knowingly causing damage to an archaeological find, part thereof or a protected archaeological site or an archaeological layer is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 32 000 euros.

 (3) An attempt of misdemeanour provided for in this section is punishable.

§ 84.  Damage to and removal of monument sign

 (1) Damage to or removal of a monument sign is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 6400 euros.

 (3) An attempt of misdemeanour provided for in this section is punishable.

§ 85.  Violation of requirements for research or performance of works

 (1) Performance of a research or work without the Board’s permit, if the Board’s permit was required, or failure to notify the Board as required is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 32 000 euros.

 (3) An attempt of misdemeanour provided for in this section is punishable.

§ 86.  Violation of prohibition to use search device on monuments, buffer zones thereof and on protected archaeological sites

  Violation of the prohibition to use a search device on a monument, the buffer zone thereof or on a protected archaeological site is punishable by a fine of up to 300 fine units.

§ 87.  Violation of requirements for diving to underwater monuments

 (1) Violation of the requirements for diving to underwater monuments is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 32 000 euros.

§ 88.  Use of search device without search device permit

  Use of a search device without the Board’s search device permit is punishable by a fine of up to 300 fine units.

§ 89.  Confiscation of search device

  The Board or a court may confiscate the search device being the immediate object to the misdemeanour specified in §§ 83, 86 and 88 of this Act according to § 83 of the Penal Code.

§ 90.  Proceedings

  Extra-judicial proceedings concerning the misdemeanours provided for in this chapter shall be conducted by the Board.

Chapter 9 Implementing Provisions  

Subchapter 1 Transitional Provisions  

§ 91.  Validity of statutes of heritage conservation areas

 (1) The statutes of heritage conservation areas established before entry into force of this Act shall remain in force after entry into force of this Act until it is repealed by the Government of the Republic or until the management plan of heritage conservation areas shall be established on the bases and pursuant to the procedure provided for in this Act. The management plan of heritage conservation areas shall be established within four years after entry into force of this Act. The term specified in this subsection may be extended, taking account of the time of proceedings provided for in § 18 of this Act or the time of court actions.

 (2) If part of the statutes of heritage conservation areas is in conflict with this Act, the provisions of this Act shall be applied.

 (3) Until the establishment of a management plan of heritage conservation areas on the basis of this Act, a structure built or erected before 1940 shall be deemed to be a very valuable structure for the purposes of clause 2 of subsection 2 of § 52 of this Act if the preservation of architecturally valuable interiors has been set out as the objective of protection in the statutes of heritage conservation.

§ 92.  Classes of monuments

  The classes of monuments designated as monuments before entry into force of this Act shall be brought into conformity with the classification of monuments provided for in this Act by 1 January 2022.

§ 93.  Arrangement of register of cultural monuments

  The data contained in the register of cultural monuments shall be brought into conformity with the requirements of this Act by 1 January 2022.

§ 94.  Protection obligation notice

  The alleviations prescribed to the restrictions applicable to monuments and the buffer zone thereof granted in the protection obligation notice, the list of works for the maintenance of a monument and the preservation conditions of movable monuments before entry into force of this Act shall remain in force to an extent that is not in conflict with this Act and until the amendment thereof on the bases and pursuant to the procedure provided for in this Act.

§ 95.  Extent of buffer zone and alteration thereof

  The buffer zone of a thing designated as monument with a minister’s regulation or directive before 19 December 2008 is land extending fifty metres from the exterior or boundary of the monument, unless the legal instrument prescribes otherwise. The provisions of §§ 13, 14 and 16 of this Act shall be applied to the alteration proceeding of a buffer zone and publication of a legal instrument.

§ 96.  Amendment of administrative contract

 (1) An administrative contract entered into with the council of a local government before entry into force of this Act for the performance of state obligations of heritage conservation shall be brought into conformity with this Act or terminated by 1 January 2020.

 (2) If a provision of an administrative contract entered into with the council of a local government before entry into force of this Act is in conflict with this Act, the provisions of this Act shall be applied.

§ 97.  Processing of permit applications submitted before entry into force of this Act

 (1) An application for receipt of a permit for the performance of works on a monument, heritage conservation area or the buffer zone thereof submitted before entry into force of this Act shall be processed on the basis of this Act.

 (2) If a person is required to submit a research notice or notice of performance of works pursuant to this Act, the notice shall be deemed to be submitted with an application for a research permit or a permit for the performance of works submitted earlier.

 (3) If an application for a permit regarding the conduct of activities on a monument, heritage conservation area or the buffer zone thereof has been submitted before entry into force of this Act, in case of which a permit for the performance of work is not required pursuant to this Act, the Board shall terminate processing the application.

§ 98.  Application for search permit of things of cultural value and application for diving permit submitted before entry into force of this Act

 (1) An application for a search permit of things of cultural value and an application for a diving permit submitted before entry into force of this Act shall be processed on the basis of this Act.

 (2) A search permit of things of cultural value and a diving permit issued before entry into force of this Act shall be valid until expiry of the term specified thereon.

§ 99.  The right to act of person having organised in-service provided for in Heritage Conservation Act before entry into force of this Act

  The legal person having organised in-service training provided for in the Heritage Conservation Act before entry into force of this Act must bring his or her activity into conformity with the requirements of this Act by 1 September 2020.

§ 100.  Special conditions for heritage conservation

 (1) The special conditions for heritage conservation prepared before entry into force of this Act may be submitted to the Board for approval within six months after entry into force of this Act.

 (2) The special conditions for heritage conservation submitted for approval before entry into force of this Act or within the term provided for in subsection 1 of this section shall be processed on the basis of the Heritage Conservation Act having applied before entry into force of this Act.

 (3) The special conditions for heritage conservation approved or prepared by the Board before entry into force of this Act or approved on the grounds specified in subsection 2 of this section shall be valid until the term determined pursuant to the Heritage Conservation Act having applied before entry into force of this Act. The term of validity of the special conditions for heritage conservation shall not be extended.

§ 101.  Activity licence of responsible specialist

 (1) An activity licence of a specialist in charge of works granted before 1 January 2014 on the basis of the Heritage Conservation Act having applied before entry into force of this Act shall be valid until 31 December 2020.

 (2) An activity licence of a specialist in charge of works granted from 1 January 2014 on the basis of the Heritage Conservation Act having applied before entry into force of this Act shall be valid until 31 December 2021.

§ 102.  Activity licence of undertaking

 (1) Undertakings having operated under an activity licence before entry into force of this Act shall become undertakings operating in areas of activity that require a notification obligation upon entry into force of this Act and their notification obligation shall be deemed to be complied with upon entry into force of this Act, taking account of the specifications provided for in subsection 2 of this section.

 (2) If additional data need to be submitted for compliance with the notification obligation specified in subsection 1 of this section compared to the requirements that applied until entry into force thereof, the undertaking shall submit such data within 90 days after entry into force of this Act. Upon failure to submit the data in time, the notification obligation has not been complied with.

§ 103.  Reimbursement of research and heritage conservation supervision

  The expense of research and heritage conservation supervision that has been determined on the basis and pursuant to the procedure of this Act shall be reimbursed on the basis of subsection 2 of § 48 and subsection 3 of § 56 of this Act.

Subchapter 2 Amendment and Repeal of Acts  

§ 104.  - § 106. Amendment provisions of other acts omitted from the translation.

§ 107.  Repeal of Heritage Conservation Act

  The Heritage Conservation Act (RT I 2002, 27, 153) shall be repealed.

§ 108.  - § 113. Amendment provisions of other acts omitted from the translation.

Subchapter 3 Entry into Force of Act  

§ 114.  Entry into force of Act

  This Act enters into force on 1 May 2019.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus, mis tagatakse järgmiste tegevustega:
  1) kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealade ning neid ümbritsevate kultuuriväärtusega keskkondade säilitamine ja kaitse;
  2) arheoloogiliste leidude ja arheoloogiliste leiukohtade kaitse;
  3) vaimse kultuuripärandi kaitse.

  (2) Mälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis ehitamisele kohaldatakse ehitusseadustikus ja maaparandusseaduses sätestatut, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Võimaluse korral ühitatakse käesolevas seaduses sätestatud teatise- või loamenetlus ehitusseadustikus või maaparandusseaduses ettenähtud teatise- või loamenetlusega.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2.   Seaduse kohaldamisala

  Käesolevat seadust kohaldatakse mälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamisele ning mälestiste, muinsuskaitsealade, arheoloogiliste leiukohtade ja arheoloogiliste leidude kaitse ning säilimise korraldusele. Käesolev seadus kehtib ka majandusvööndis majandusvööndi seaduse tähenduses.

2. peatükk Põhimõtted ja mõisted 

§ 3.   Muinsuskaitse põhimõtted

  (1) Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus.

  (2) Kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine hoiab alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja eripära ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna.

  (3) Ajaloolises keskkonnas muudatuste tegemisel lähtutakse kultuuri- ja elukeskkonna mitmekesisuse ning kvaliteedi hoidmise põhimõttest. Lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi. Muudatuste tegemisel arvestatakse muu hulgas puuetega inimeste erivajadustega.

  (4) Mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsmisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud tegevused vähendama mälestiste ja muinsuskaitsealade hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras viiakse läbi keskkonnamõju hindamise menetlus või taotletakse tegevusteks pädeva haldusorgani luba või teavitatakse teda.

  (5) Mälestise ja muinsuskaitseala konserveerimise ning restaureerimise eesmärk on mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise autentsuse säilitamine ning selle potentsiaalse terviklikkuse taastamine, kui viimane on võimalik kunstilise või ajaloo võltsimiseta.

  (6) Mälestise ja muinsuskaitseala konserveerimisel, restaureerimisel ning ehitamisel kasutatakse võimaluse korral ja põhjendatud juhtudel algupäraseid materjale ning traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid.

  (7) Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist.

  (8) Käesoleva seaduse alusel mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes lähtutakse avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest.

§ 4.   Aineline kultuuripärand

  (1) Aineline kultuuripärand on inimtekkelised või inimese ja looduse koosmõjul tekkinud esemed ja keskkonnad, millel on ajalooline, arheoloogiline, kultuuriline või esteetiline väärtus.

  (2) Ainelise kultuuripärandi kaitse hõlmab kultuuriväärtusega asjade ja maa-alade väljaselgitamist, uurimist ja dokumenteerimist, populariseerimist, mälestiseks, muinsuskaitsealaks või arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist ning nendega seotud tegevuste reguleerimist.

§ 5.   Vaimne kultuuripärand

  (1) Vaimne kultuuripärand on põlvest põlve edasi antavad tavad, esitus- ja väljendusvormid, teadmised, oskused ning nendega seotud tööriistad, esemed, artefaktid ja kultuuriruumid, mida kogukonnad, rühmad ja mõnel juhul üksikisikud tunnustavad oma kultuuripärandi osana ning hoiavad elavas ja loovas kasutuses.

  (2) Vaimse kultuuripärandi kaitse tähendab tingimuste loomist vaimse kultuuripärandi elujõulisuse tagamiseks. See hõlmab muu hulgas vaimse kultuuripärandi väljaselgitamist, uurimist, dokumenteerimist ja populariseerimist.

§ 6.   Arheoloogiline kultuurkiht

  (1) Arheoloogiline kultuurkiht on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul tekkinud ladestus, mis võib sisaldada ehitusjäänuseid, vrakke, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi leide, sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist.

  (2) Vrakk on vee-, õhu- ja muu sõiduki jäänus või selle osa või osad koos nende alla jääva alaga ning vrakiga seonduva lasti või muude esemetega.

§ 7.   Mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud tegevused

  (1) Hooldamine on järjepidev tegevus mälestise või muinsuskaitseala korrashoidmiseks.

  (2) Remontimine on tegevus mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise seisundi parandamiseks, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet, konstruktsioone, mahtusid ega detaile ning mille puhul kasutatakse algupäraseid materjale.

  (3) Ilme muutmine on tegevus, mis mõjutab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise eksterjööri ja interjööri senist väljanägemist, sealhulgas värvilahenduse ja viimistluse muutmine, detailide või konstruktiivsete elementide ümberpaigutamine, eemaldamine või kinnikatmine, kinnismälestisele või muinsuskaitsealale objekti, sealhulgas teisaldatava objekti või ajutise ehitise, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu, -rajatise ja -seadme, teabekandja ning reklaami paigaldamine.

  (4) Konserveerimine on tegevus, millega tõkestatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osade edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid, arhitektuurseid ja dekoratiivseid elemente säilitades eri ajastute väärtuslikud kihistused ning jättes puuduvad osad taastamata.

  (5) Restaureerimine on tegevus, millega fikseeritakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise autentne seisund, eemaldades vajaduse korral vähem väärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ja kihistusi ning taastades puuduvaid ja kahjustunud osi teaduslikult põhjendatud kujul ja meetodil, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele.

3. peatükk Kaitse kehtestamine 

1. jagu Mälestis ja muinsuskaitseala 

§ 8.   Mälestis

  Mälestis on käesoleva seadusega sätestatud korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks.

§ 9.   Muinsuskaitseala

  (1) Muinsuskaitseala on käesoleva seadusega sätestatud korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik.

  (2) Muinsuskaitseala võib koosneda ühest või mitmest perioodist pärit hoonetest (edaspidi muinsuskaitsealal asuv ehitis) ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga.

§ 10.   Riikliku kaitse eeldus

  (1) Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust.

  (2) Riikliku kaitse eelduse hindamiseks vajalikud üldised kriteeriumid mälestiste liikidele ja muinsuskaitsealale ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 11.   Mälestiste liigid

  (1) Mälestiste liigid on:
  1) ajaloomälestis;
  2) arheoloogiamälestis;
  3) ehitismälestis;
  4) kunstimälestis;
  5) ajalooline looduslik pühapaik;
  6) tehnikamälestis.

  (2) Ajaloomälestis on poliitilise ja ühiskondliku protsessi, olulise ajaloosündmuse või silmapaistva ühiskonna- või kultuuritegelasega seotud asi või maa-ala.

  (3) Arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht.

  (4) Ehitismälestis on hoone koos selle interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja.

  (5) Kunstimälestis on kunstilise, kultuurilise, usundilise, ajaloolise, etnoloogilise või teadusliku väärtusega vallasasi, asjade kogum, ehitise osa või ehitisest eemaldatud osa, mis peegeldab kunsti, käsitööoskuste või esteetika arengut ning kohalike traditsioonide ja kogukonnaga seotud protsesse.

  (6) Ajalooline looduslik pühapaik on olulise inimmõjuta rahvapärimuslik ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud asi või maa-ala. Ajaloolised looduslikud pühapaigad on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad.

  (7) Tehnikamälestis on ajaloolise, tehnilise, teadusliku, kultuurilise või sotsiaalse väärtusega vallasasi või asjade kogum, mis kajastab ühiskonnas toimunud protsesse ning on majandus- ja sotsiaalajaloo, industrialiseerimise ja esteetika arengu näide.

  (8) Mälestised jagunevad kinnismälestisteks ja vallasmälestisteks. Kinnismälestised on ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik ja ehitismälestis. Vallasmälestised on kunstimälestis ja tehnikamälestis.

§ 12.   Veealune mälestis

  (1) Veealune mälestis on sisevetes, territoriaalmeres, piiriveekogus või majandusvööndis paiknev mälestis koos arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega.

  (2) Veealune mälestis, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, kuulub riigile.

  (3) Riigile kuuluva veealuse mälestise valitseja on Muinsuskaitseamet (edaspidi amet).

§ 13.   Maailmapärandi objekt

  Maailmapärandi objekt on mälestis või muinsuskaitseala, mis on arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 11 lõike 2 alusel koostatud maailmapärandi nimekirja.

§ 14.   Kaitsevöönd

  (1) Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks võib kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajalikkust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

  (2) Kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada:
  1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;
  2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine;
  3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

  (3) Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on tagada:
  1) muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses;
  2) muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.

  (4) Kaitsevööndi võib jagada erinevate kitsendustega osadeks, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärkidest.

  (5) Kaitsevööndit ei kehtestata:
  1) muinsuskaitsealal paiknevale mälestisele, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti;
  2) kalmistul paiknevale mälestisele;
  3) kinnismälestiseks olevas pargis paiknevale mälestisele.

  (6) Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi.

§ 15.   Mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise ettepanek

  Igaühel on õigus esitada ametile põhjendatud ettepanek asja või maa-ala riikliku kaitse alla võtmiseks.

§ 16.   Mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamine

  (1) Enne mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamist küsib amet sellekohast arvamust:
  1) asukohajärgselt kohaliku omavalitsuse üksuselt;
  2) riigi haldusorganilt, kelle pädevus seondub kaitse alla võtta soovitava esemega;
  3) asja või maa-ala piiresse jääva kinnisasja omanikult.

  (2) Kui enne mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamist arvamuse küsimisega kaasneks ülemäärane halduskoormus, võib asja või maa-ala piiresse jääva kinnisasja omaniku arvamuse jätta küsimata, kui omanike arv on suurem kui 100.

  (3) Arvamuse andmiseks antakse piisav tähtaeg. Arvamuses esitatakse põhjendatud seisukoht asja või maa-ala mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise kohta ning teave kehtivate haldusaktide või pooleliolevate haldusmenetluste või muude oluliste asjaolude kohta, mis võivad kaitse alla võtmist mõjutada.

  (4) Amet otsustab riikliku kaitse eeldusi, esitatud arvamusi ja muid asjaolusid hinnates asja või maa-ala mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamise.

  (5) Kui amet otsustab mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatada, teavitab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ja haldusorganit, edastades teabe menetluse edasise käigu ja menetluse tõenäolise lõppemise aja kohta.

  (6) Mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse käigus selgitatakse välja asja või maa-ala kultuuriväärtus, kaaludes avalikku huvi ja kaasatud isikute huve ning hinnates mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise ja kaitsevööndi kehtestamise põhjendatust, ning koostatakse kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu või lõpetatakse menetlus.

§ 17.   Mälestiseks tunnistamise ettevalmistamine

  (1) Amet saadab kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele, sealhulgas kavandatava kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja omanikule, ning annab piisava aja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

  (2) Kui pärast menetlusosaliste ärakuulamist selguvad asjaolud, mille tõttu mälestiseks tunnistamine ei ole põhjendatud, menetlus lõpetatakse.

  (3) Amet teavitab menetluse lõpetamisest menetlusosalisi ja ettepaneku tegijat. Teates esitatakse menetluse lõpetamise põhjendus.

§ 18.   Muinsuskaitsealaks tunnistamise ettevalmistamine

  (1) Muinsuskaitsealaks tunnistamine vaadatakse läbi avatud menetluses.

  (2) Amet avaldab vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes, kohalikus või maakondlikus lehes ning ameti veebilehel teate muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamise kohta. Teates avaldatakse lühidalt kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg. Avalik väljapanek ei kesta üldjuhul vähem kui neli nädalat.

  (3) Avaliku väljapaneku kestel esitatud arvamused ja vastuväited lahendab amet pärast väljapaneku lõppemist ning enne avaliku arutelu toimumist.

  (4) Pärast arvamuste ja vastuväidete lahendamist ning vajaduse korral kaitse alla võtmise otsuse eelnõu uuendamist korraldab amet avaliku arutelu. Avalikku arutelu ei pea korraldama, kui teates nimetatud tähtaja kestel arvamusi või vastuväiteid ei esitatud.

  (5) Kui avaliku arutelu toimumise aega ei ole teatavaks tehtud koos avalikust väljapanekust teatamisega, teavitab amet sellest vähemalt kümme päeva enne arutelu toimumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.

  (6) Avalik arutelu protokollitakse. Protokoll peab sisaldama arutelul esitatud seisukohti ja küsimusi ning neile antud vastuseid. Amet teeb protokolli kättesaadavaks ameti veebilehel.

  (7) Kui pärast avalikku väljapanekut või avalikku arutelu muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusakti eelnõu oluliselt muudetakse, korraldab amet uue avaliku väljapaneku või avaliku arutelu.

  (8) Kui avalikul väljapanekul või avalikul arutelul selguvad asjaolud, mis tingivad muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse lõpetamise, lõpetab amet menetluse.

  (9) Amet teavitab menetluse lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. Teates esitatakse menetluse lõpetamise põhjendus.

§ 19.   Mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamine

  (1) Mälestiseks tunnistamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.

  (2) Mälestiseks tunnistamise käskkirjas märgitakse:
  1) mälestise nimetus, koosseis, asukoht ja maa-alalise objekti puhul selle piir;
  2) mälestise liik või liigid ja kaitse alla võtmise põhjendus;
  3) kaitsevööndi määramise korral selle eesmärk ja piir ning kaitsevööndis asuvad kultuuriväärtuslikud objektid ja elemendid;
  4) leevendused käesoleva seaduse § 52 lõigetes 1–3 ja § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lõigetes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse.

  (3) Muinsuskaitsealaks tunnistamise otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (4) Enne Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.

  (5) Muinsuskaitsealaks tunnistamise korralduses määratakse muinsuskaitseala kaitsekord, milles märgitakse:
  1) muinsuskaitseala nimetus ja piir;
  2) kaitse eesmärk;
  3) muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid;
  4) kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded, sealhulgas vajaduse korral ehitamise tingimused vastavalt ehitiste väärtusklassidele, muinsuskaitsealal avanevad olulised sisevaated ning muud kitsendused;
  5) kaitsevööndi määramise korral selle eesmärk ja piir, sealhulgas muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated;
  6) leevendused käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lõigetes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning § 58 lõigetes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud õigusakt avaldatakse Riigi Teatajas ning see jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist.

§ 20.   Mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine ning muutmine

  (1) Mälestiseks olemise võib lõpetada, kui mälestis:
  1) on museaal muuseumiseaduse tähenduses;
  2) on arhivaal arhiiviseaduse tähenduses;
  2¹) on sõjahaud sõjahaudade kaitse seaduse alusel;
[RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]
  3) on teise mälestise lahutamatu osa;
  4) ei vasta riikliku kaitse eeldusele;
  5) on tehniliselt halvas seisundis ja seisundi parandamine põhjustab asja autentsuse kadumise;
  6) on hävinud ja selle taastamine ei ole põhjendatud;
  7) ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et mälestis ei ole säilinud.

  (2) Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.

  (3) Muinsuskaitsealaks olemise võib lõpetada, kui muinsuskaitseala:
  1) ei vasta riikliku kaitse eeldusele;
  2) on hävinud ja selle taastamine ei ole põhjendatud.

  (4) Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (5) Enne Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.

  (6) Mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusakti lõpetamisele ning mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusakti muutmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 15, § 16 lõigetes 4–6 ning §-des 17–19 sätestatut.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud õigusakt avaldatakse Riigi Teatajas ning see jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist.

§ 21.   Ajutise kaitse alla võtmine

  (1) Kultuuriväärtusega asja või maa-ala võib võtta ajutise kaitse alla, et hinnata mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja vajaduse korral viia läbi mälestiseks tunnistamise menetlus.

  (2) Ajutist kaitset kohaldatakse juhul, kui on piisav alus arvata, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala võib enne mälestiseks tunnistamist hävida või kaduda või asja või maa-ala kultuuriväärtust rikutakse. Ajutise kaitse kohaldamise vajaduse korral ei pea järgima käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud kohustust.

  (3) Ajutise kaitse alla võtmise otsustab ameti peadirektor käskkirjaga. Käskkiri jõustub allakirjutamisel ja avaldatakse kultuurimälestiste registris.

§ 22.   Ajutise kaitse abinõud

  Ajutise kaitse alla võetud asja või maa-ala suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses mälestise kohta sätestatut. Ajutise kaitse all oleva asja või maa-ala omanikul või valdajal on mälestise omaniku või valdaja õigused ja kohustused.

§ 23.   Ajutise kaitse tähtaeg

  (1) Ajutise kaitse alla võib asja või maa-ala võtta kuni kuueks kuuks. Põhjendatud juhul võib ajutise kaitse tähtaega pikendada, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuni.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulg peatub ajaks, mille jooksul asja või maa-ala kultuuriväärtuse kindlakstegemine on takistatud haldusakti adressaadist sõltuvalt.

  (3) Ajutine kaitse kehtib kuni mälestiseks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja lõpuni.

  (4) Ajutise kaitse vajaduse äralangemisel enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppu ajutine kaitse lõpetatakse. Ajutise kaitse lõpetamise otsustab ameti peadirektor käskkirjaga. Käskkiri jõustub allakirjutamisel ja avaldatakse kultuurimälestiste registris.

2. jagu Arheoloogiline leid ja arheoloogiline leiukoht 

§ 24.   Arheoloogiline leid

  (1) Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

  (2) Arheoloogilise leiu kultuuriväärtuse tuvastab amet.

  (3) Arheoloogilise leiu määratlemisel esemete kogumina võetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule arvesse esemete leidmise konteksti, omavahelist seost ja terviklikkust.

  (4) Arheoloogiline leid kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti või kelle valduses see on. Arheoloogilist leidu ei saa heauskselt omandada.

  (5) Arheoloogilise leiu suhtes ei kohaldata asjaõigusseaduse §-e 90 ja 103.

§ 25.   Arheoloogiline leiukoht

  (1) Arheoloogiline leiukoht on maa- või veeala, kust on leitud arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võib neid elemente jätkuvalt sisaldada.

  (2) Igaüks peab rakendama ettevaatusmeetmeid, et vältida arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist.

  (3) Arheoloogilise leiukoha määrab ameti peadirektor käskkirjaga. Leiukoha määramise käskkirjas märgitakse:
  1) arheoloogiliste leidude, inimluude, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuste või arheoloogilisele kultuurkihile osutavate elementide olemasolu;
  2) leiukoha piir;
  3) kohustus teha uuring vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikele 1;
  4) vajaduse korral leevendus käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud uuringukohustusest.

  (4) Isik, kelle kinnisasjalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elemente leitakse, võimaldab ametil teha arheoloogilise leiukoha tuvastamiseks vajalikke toiminguid.

  (5) Arheoloogilise leiukoha tuvastamise otsus avaldatakse kultuurimälestiste registris.

§ 26.   Arheoloogilise leiukoha kaitse ja kaitse lõpetamine

  (1) Arheoloogilises leiukohas tehakse enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid ning veealuses arheoloogilises leiukohas enne traalimist, süvendamistööde tegemist ja tahkete ainete kaadamist uuring. Uuringu tegemisele ja selle kulu hüvitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 46 lõigetes 4–6 ning §-des 47–48 sätestatut.

  (2) Isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, teavitab viivitamata:
  1) ametit leiukoha rikkumisest või ohust selle säilimisele;
  2) leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu selletaolise suhte alusel.

  (3) Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.

  (4) Arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise kultuurkihi olemasolu, võib amet algatada mälestiseks tunnistamise menetluse.

  (5) Kaitse arheoloogilise leiukohana lõpeb, kui leiukoht tunnistatakse käesolevas seaduses sätestatud korras mälestiseks.

  (6) Amet lõpetab arheoloogilise leiukoha kaitse, kui leiukoht on läbi uuritud ja leiukohas ei ole rohkem arheoloogilisi leide või arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente säilinud.

§ 27.   Arheoloogilise leiu leidja kohustused

  (1) Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada ametile.

  (2) Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub ohtu.

  (3) Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.

  (4) Kui arheoloogiline leid leitakse teise riigi majandusvööndist, mandrilavalt või süvamerepõhjast, on Eesti kodanik või Eesti lipu all sõitva laeva kapten kohustatud viivitamata teavitama leiust ametit.

§ 28.   Õigus leiuautasule

  (1) Arheoloogilise leiu leidjale määrab amet leiuautasu.

  (2) Leiuautasu määramisel võetakse arvesse leitud asja ajaloolist, arheoloogilist, teaduslikku, kunstilist või muud kultuuriväärtust, samuti asja leidmise ja riigile üleandmise asjaolusid.

  (3) Arheoloogilise leiu võib amet tasuta võõrandada leidjale.

  (4) Leiuautasu ei määrata, kui:
  1) leid on vee-, õhu- või muu sõiduki vrakk või selle osa või vrakiga seonduv last ja muud esemed;
  2) arheoloogiliste leidude otsimine või väljakaevamine kuulub leidja kohustuste hulka;
  3) leid võõrandatakse leidjale;
  4) leidja on rikkunud käesoleva seaduse §-s 27 või § 29 lõigetes 4, 10 ja 11 sätestatud kohustusi;
  5) leid on leitud mälestiselt, muinsuskaitsealalt, nende kaitsevööndist või arheoloogilisest leiukohast;
  6) leidja on väärteomenetluse korras karistatud arheoloogilise leiuga seotud nõuete rikkumise, otsinguvahendi kasutamise keelu rikkumise või otsinguvahendi loata otsinguvahendi kasutamise eest või kriminaalkorras karistatud kultuuriväärtusega eseme omastamise, mälestise rikkumise või hävitamise eest ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustunud;
  7) leid on leitud teise riigi majandusvööndist, mandrilavalt või süvamerepõhjast.

  (5) Leiuautasu määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 29.   Otsinguvahend ja selle kasutamine

  (1) Otsinguvahend käesoleva seaduse tähenduses on tehniline vahend või seade, välja arvatud navigatsioonivahend, mis võimaldab kindlaks teha maapinnal, maa sees ja vee all olevate arheoloogiliste leidude asukohta.

  (2) Mälestisel, selle kaitsevööndis ja arheoloogilises leiukohas on otsinguvahendi kasutamine lubatud ainult:
  1) uuringu tegemiseks käesolevas seaduses sätestatud korras;
  2) korrakaitseorganil ja kaitseväel teenistusülesannete täitmiseks;
  3) kinnisasja omanikul ja ettevõtjal majandustegevuse raames ehitamise, põlluharimise ja metsandusega seotud ülesannete täitmiseks, mis ei ole seotud arheoloogilise leiu otsimisega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel teavitatakse otsinguvahendi kasutamisest eelnevalt ametit.

  (4) Veealal ning väljaspool linna, alevi, aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala ning õuemaad otsinguvahendi kasutamiseks on nõutav otsinguvahendi luba, välja arvatud:
  1) uuringu tegemiseks käesolevas seaduses sätestatud korras;
  2) korrakaitseorganil ja kaitseväel teenistusülesannete täitmiseks;
  3) kinnisasja omanikul ja ettevõtjal majandustegevuse raames ehitamise, põlluharimise ja metsandusega seotud ülesannete täitmiseks, mis ei ole seotud arheoloogilise leiu otsimisega.

  (5) Otsinguvahendi luba on õigus taotleda füüsilisel isikul, kes on vähemalt 18-aastane ja läbinud täienduskoolituse, mille käigus omandatakse oskus arheoloogiline leid ära tunda ning mitte kahjustada leidu ega leiukohta.

  (6) Otsinguvahendi loa annab amet. Otsinguvahendi luba antakse viieks aastaks.

  (7) Amet keeldub otsinguvahendi loa andmisest, kui loa taotleja:
  1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  2) on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt otsinguvahendi loa andmise otsustamist;
  3) ei ole tasunud nõutavat riigilõivu;
  4) on väärteomenetluse korras karistatud arheoloogilise leiuga seotud nõuete rikkumise, otsinguvahendi kasutamise keelu rikkumise või otsinguvahendi loata otsinguvahendi kasutamise eest või kriminaalkorras karistatud kultuuriväärtusega eseme omastamise, mälestise rikkumise või hävitamise eest ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustunud.

  (8) Amet võib arheoloogiapärandi kaitseks peatada otsinguvahendi loa kehtivuse, kui loa saanud isikul on esitamata käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud aruanne.

  (9) Amet võib tunnistada otsinguvahendi loa kehtetuks, kui:
  1) loa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt loa andmise otsustamist;
  2) loa omanik ei täida käesolevast seadusest tulenevaid otsinguvahendi kasutamise nõudeid või arheoloogilise leiu leidjale kehtestatud kohustusi;
  3) loa omanik on väärteomenetluse korras karistatud arheoloogilise leiuga seotud nõuete rikkumise, otsinguvahendi kasutamise keelu rikkumise või otsinguvahendi loata otsinguvahendi kasutamise eest või kriminaalkorras karistatud kultuuriväärtusega eseme omastamise, mälestise rikkumise või hävitamise eest ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustunud.

  (10) Otsinguvahendi kasutamisel peab isikul olema kaasas isikut tõendav dokument. Teise isiku omandis oleval maatükil otsinguvahendi kasutamiseks peab olema omaniku luba.

  (11) Otsinguvahendi loa saanud isik teavitab ametit eelnevalt otsingule minemisest ja esitab pärast otsingul käimist ametile otsingu kohta otsinguaruande.

  (12) Otsinguvahendi loa taotlemise ja andmise korra, otsinguvahendi loa vormi, otsinguvahendi kasutamise kavatsusest eelneva teavitamise nõuded, nõuded otsinguaruandele ja selle esitamisele ning nõuded täienduskoolituse läbiviijale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 30.   Arheoloogiliste leidude säilitamine

  (1) Arheoloogilisi leide säilitavad asutused on:
  1) muuseum;
  2) arheoloogia teaduskogu haldav teadus- ja arendusasutus;
  3) amet.

  (2) Arheoloogiliste leidude säilitamise koha määrab amet, kuulates ära uuringu tegija ettepaneku ning võttes arvesse uuringuobjektilt pärineva leiukogu terviklikkuse põhimõtet ja säilitava asutuse arvamust.

§ 31.   Arheoloogiapärandi kaitseks tööde peatamine

  (1) Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit.

  (2) Ametil on õigus peatada tööd kuni üheks nädalaks, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele.

  (3) Kinnisasjal, kus ameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, tehakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses keskkonnamõju hindamise käigus arheoloogiline uuring. Uuringu määramisele ja tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 46–48 sätestatut. Nimetatud uuringu kulu ei kuulu hüvitamisele käesoleva seaduse § 48 lõike 2 alusel.

3. jagu Veealune kultuuripärand 

§ 32.   Veealuse kultuuripärandi kaitse

  (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse seni avastamata või uurimata veealuse kultuuripärandi kaitseks, mis ei ole tunnistatud mälestiseks või arheoloogiliseks leiukohaks.

  (2) Sisevetes, territoriaalmeres, piiriveekogus või majandusvööndis tehakse enne ehitamist, sealhulgas rajatise ja seadmestiku paigaldamist või veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada võiva muu tegevuse kavandamist uuring.

  (3) Uuringu määramisele ja uuringu tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 46–48 sätestatut. Nimetatud uuringu kulu ei kuulu hüvitamisele käesoleva seaduse § 48 lõike 2 alusel.

4. peatükk Kaitse korraldus 

1. jagu Mälestise ja muinsuskaitseala säilimise tagamine 

§ 33.   Säilitamiskohustus

  (1) Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist ei tohi hävitada ega rikkuda.

  (2) Mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist.

  (3) Mälestise ja muinsuskaitseala säilimise tagamiseks peab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja mälestist või ehitist hooldama ning vajaduse korral remontima.

§ 34.   Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumine

  (1) Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumine seisneb:
  1) mälestise või selle osade või muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumises, mille tõttu mälestise või ehitise füüsikalised või keemilised omadused, konstruktiivsed ja dekoratiivsed elemendid või ilme on muutunud või mälestise või ehitise seisukord on halvenenud;
  2) säilitamiskohustuse täitmata jätmises, mille tõttu mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osade seisukord on halvenenud;
  3) arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste leidude rikkumises, milleks on eelkõige väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel segipaiskamine selliselt, et mälestise edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks.

  (2) Rikkumisega tekitatud kahju on oluline, kui mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise autentsust on kahjustatud, kuid selle potentsiaalne terviklikkus on taastatav ilma kunstilise või ajaloo võltsimiseta. Arheoloogiamälestise puhul on kahju oluline, kui kaevatud on segatud arheoloogilise kultuurkihi või selle täitelise iseloomuga pealmistes ladestustes.

  (3) Rikkumisega tekitatud kahju on suur, kui mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise autentsust on märkimisväärselt kahjustatud ning selle terviklikkuse taastamine eeldab ühe või mitme kultuuriväärtusliku osa asendamist koopiaga või rekonstrueerimist. Arheoloogiamälestise puhul on kahju suur, kui kaevatud on segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes, pinnasest on võetud välja arheoloogilisi leide või on rikutud ehituskonstruktsioonide, vrakkide ja muu sellise jäänuseid.

§ 35.   Mälestise säilitamise toetamine

  (1) Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja võib ametilt taotleda toetust mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks, hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks ning taastamiseks.

  (2) Toetatavad tegevused, toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas oma- või kaasfinantseerimise määr, taotluse esitamise tähtaja, taotluse hindamise, rahuldamise, rahuldamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise alused, toetuse sihipärase kasutamise kontrollimise korra ning toetuse tagasinõudmise alused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 36.   Teavitamiskohustus

  (1) Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja teavitab viivitamata ametit:
  1) mälestist või ehitist kahjustada võivast ohust või nende kahjustumisest või hävimisest;
  2) mälestise või kinnisasja valduse tahtevastasest üleminekust;
  3) vallasmälestise võõrandamisest, pärimisest, hoiuleandmisest või hoiukoha muutmisest.

  (2) Kui mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik annab mälestise, ehitise või selle osa valduse rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel üle teisele isikule, teavitab ta asja valduse saajat asja mälestiseks olemisest või ehitise asumisest muinsuskaitsealal.

§ 37.   Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise võõrandamine

  (1) Mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse lisatakse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.

  (2) Vallasmälestisi, mis moodustavad asjade kogumi, on lubatud üksikult võõrandada või pärandada või pärandi jagamisel jaotada ainult ameti loal.

§ 38.   Mälestise sundvõõrandamine

  (1) Kui mälestise omanik ei täida käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ja mälestise säilimine on ohus ning selle säilimist ei ole võimalik teiste vahenditega tagada, võib mälestise sundvõõrandada.

  (2) Mälestis sundvõõrandatakse õiglase ja kohese hüvitise eest. Hüvitis makstakse sundvõõrandamisele kuuluva asja omanikule või pärijale.

  (3) Kinnismälestise sundvõõrandamine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt.

  (4) Vallasmälestise sundvõõrandamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Sundvõõrandamise otsuses märgitakse sundvõõrandamise alus, väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus ja hüvitise saaja.

§ 39.   Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamise kohustus

  (1) Hävitatud või rikutud mälestis ja muinsuskaitsealal asuv väärtuslik ehitis või nende osa taastatakse, kui see on asjaolusid arvestades põhjendatud.

  (2) Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamise kohustuse ja ulatuse otsustab amet. Taastamist korraldab mälestise või ehitise omanik.

  (3) Enne mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamise kohustuse ja ulatuse otsustamist küsib amet sellekohast arvamust:
  1) asukohajärgselt kohaliku omavalitsuse üksuselt;
  2) riigi haldusorganilt, kelle pädevus seondub taastada soovitava mälestise või ehitisega;
  3) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikult.

  (4) Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamisel lähtutakse käesoleva peatüki 3. jaos kinnismälestisega või 4. jaos vallasmälestisega seotud tööde tegemise korrast.

  (5) Kui mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamine ei ole põhjendatud, korraldab amet vajaduse korral mälestise või ehitise kohta teabe talletamiseks uuringu. Uuringu kulu võib sisse nõuda mälestise või ehitise omanikult või mälestist või ehitist rikkunud isikult ulatuses, milles mälestise või ehitise omanik või muu isik on mälestise või ehitise rikkumise või hävimise põhjustanud.

§ 40.   Kinnismälestise teisaldamine

  (1) Kinnismälestise võib teisaldada tema asukohast teise sobivasse asukohta, kui see on möödapääsmatu suure avaliku huvi tagamiseks ja kinnismälestise säilimine olemasolevas keskkonnas on ohustatud ning selle säilimist ei ole muul viisil võimalik tagada.

  (2) Kinnismälestise teisaldamise lubatavuse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kuulates ära ameti, Muinsuskaitse Nõukogu, mälestise asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse ja kinnismälestise omaniku seisukoha.

  (3) Kinnismälestise teisaldamise tingimused määrab amet muinsuskaitse eritingimustega.

§ 41.   Juurdepääs kinnismälestisele

  (1) Kinnismälestise juurde viivad väljakujunenud teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal isikute juurdepääsu mälestisele.

  (2) Õuemaale, kus asub kinnismälestis, või kinnismälestiseks olevasse hoonesse pääsevad teised isikud kinnisasja valdaja määratud ajal ja korras, sealhulgas on omanikul või valdajal õigus küsida tasu.

§ 42.   Juurdepääs veealusele mälestisele

  (1) Veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndis on sukeldumine lubatud ameti sukeldumisloaga või majandustegevuse raames tegutseva sukeldumisteenust pakkuva ettevõtja juhendamisel.

  (2) Veealusele mälestisele sukeldumise luba on õigus saada füüsilisel isikul, kes on vähemalt 18-aastane ja kes on läbinud mälestisele sukeldumise koolituse.

  (3) Sukeldumisloa annab amet. Sukeldumisluba antakse tähtajatult.

  (4) Sukeldumisteenust pakkuv ettevõtja või sukeldumisloa saanud isik teavitab enne ja pärast mälestisele ning selle kaitsevööndisse sukeldumist ametit.

  (5) Sukeldumisloa taotlemise, andmise, sellest keeldumise, kehtetuks tunnistamise ning sukeldumisest teavitamise tähtajad, teavitamisel esitatavad andmed ja teavitamise korra ning nõuded mälestisele sukeldumise koolituse pakkujale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 43.   Tööde tegemisele esitatavad üldnõuded

  (1) Mälestisel ja muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele.

  (2) Mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist konserveerides, restaureerides ning ehitades järgitakse ameti kooskõlastatud ehitusprojekti või tegevuskava ja tööde tegemise loaga sätestatud tingimusi.

§ 44.   Nõustamine

  Amet nõustab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikku või valdajat mälestise või ehitise hooldamise, remondi, ehitamise, konserveerimise ja restaureerimise küsimustes, annab juhiseid ning väljastab vajaduse korral hoolduskava.

§ 45.   Hoolduskava

  (1) Hoolduskava on mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimise tagamiseks koostatud kasutamis-, korrashoiu- ja hooldamisnõuannete kogum, mis arvestab mälestise või ehitise eripära.

  (2) Hoolduskava sisaldab mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamiseks vajalike remondi- ja hooldustööde ning selleks kasutatavate materjalide ja töövõtete sobivuse, asjakohasuse ja õigeaegsuse soovitusi, mis abistavad omanikku säilitamiskohustuse täitmisel.

2. jagu Mälestise, muinsuskaitseala ja muinsuskaitsealal asuva ehitise uuring 

§ 46.   Uuring ja uuringukava

  (1) Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ehitamiseks, konserveerimiseks või restaureerimiseks, ehitusprojekti või vallasmälestise tegevuskava koostamiseks või arheoloogiamälestisel kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks olulise teabe väljaselgitamiseks tehakse vajaduse korral uuring.

  (2) Uuringu vajaduse ja ulatuse määrab amet lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust ning mahust enne muinsuskaitse eritingimuste andmist, muinsuskaitse eritingimustes, kooskõlastuse andmisel teisele haldusorganile või tööde tegemise loas.

  (3) Uuringut kavandades või tehes lähtutakse minimaalse sekkumise põhimõttest.

  (4) Sellise uuringu tegemiseks, mis sekkub füüsiliselt mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise materjali või võib kaasa tuua mälestise või ehitise muutmise, koostab pädev isik uuringukava.

  (5) Uuringukavas esitatakse kavandatavad uuringu liigid, nende eesmärk ning tegemise meetodid ja ajakava, vajaduse korral joonised uuringu teostamise kohtade ning ulatuse kohta ja muud olulised andmed sõltuvalt uuringu liigist.

  (6) Uuringu liigid ja uuringu tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (7) Uuringukava koostamine ei ole nõutav vallasmälestise uuringu puhul, kui see on konserveerimise või restaureerimise osa ning sisaldub konserveerimise või restaureerimise tegevuskavas.

  (8) Uuringut võib teha teaduslikul eesmärgil. Teadusuuringu tegemise kulu katab uuringu tellija ja selle kulu ei kuulu hüvitamisele käesoleva seaduse § 48 lõike 2 alusel.

§ 47.   Uuringuteatis

  (1) Uuringu tegemisest teavitatakse enne uuringu alustamist ametit uuringuteatisega. Koos uuringuteatisega esitatakse nõuetekohane uuringukava.

  (2) Uuringuteatis esitatakse ametile või kultuurimälestiste registri kaudu elektrooniliselt vähemalt kümme päeva enne uuringuga alustamist.

  (3) Kui amet ei teavita uuringuteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast teatise esitamist vajadusest teatises või uuringukavas esitatud andmeid täiendavalt kontrollida, võib uuringut alustada. Kui esitatud andmeid on vaja täiendavalt kontrollida, otsustab amet uuringu lubamise 30 päeva jooksul teatise esitamisest arvates.

  (4) Uuringuteatises märgitakse:
  1) teatise esitaja nimi, kontaktandmed ja allkiri ning teatise esitamise kuupäev;
  2) uuringu tegija andmed;
  3) uuringu tegemise aeg.

  (5) Amet kontrollib uuringukava ja uuringu tegija vastavust nõuetele ning vajaduse korral määrab uuringu tegemiseks lisatingimused või otsustab uuringu lubatavuse.

  (6) Amet keeldub uuringu lubamisest, kui:
  1) uuringukava ei vasta käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud nõuetele;
  2) uuringu tegijal ei ole uuringu tegemiseks vajalikku kvalifikatsiooni;
  3) uuringu tegemisega võib tekkida oht mälestisele või muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele.

  (7) Uuringuteatise alusel võib uuringu teha kahe aasta jooksul teatise esitamisest või lisanõuete esitamisest.

  (8) Uuringu tegemisest teavitamine ei ole nõutav vallasmälestise uuringu puhul, kui see on konserveerimise või restaureerimise osa ning sisaldub konserveerimise või restaureerimise tegevuskavas.

  (9) Uuringuteatise vorminõuded ja selle esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 48.   Uuringuaruanne ja uuringu rahastamine

  (1) Uuring dokumenteeritakse ja uuringu tellijale tehtud tööde kohta esitatakse ametile nõuetekohane uuringuaruanne kolme kuu jooksul pärast uuringu lõppemist.

  (2) Uuringu tellijale hüvitatakse ameti määratud uuringu tegemise kulu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud ulatuses, kui uuring on tehtud nõuetekohaselt ja amet on uuringuaruande heaks kiitnud.

  (3) Uuringute dokumenteerimise korra ja nõuded uuringuaruandele ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise määra, hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused ja korra ning taotluse rahuldamata jätmise alused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3. jagu Kinnismälestisel, muinsuskaitsealal ja nende kaitsevööndis tööde tegemine 

§ 49.   Ehitusprojekt ja kinnismälestise tegevuskava

  (1) Kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib konserveerida, restaureerida, ehitada ja teisaldada ehitusprojekti järgi.

  (2) Ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektile kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega.

  (3) Kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib konserveerida, restaureerida, ehitada või teisaldada või mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet muuta kinnismälestise tegevuskava järgi juhul, kui seda võimaldab kavandatud töö iseloom, keerukus ja ulatus ning kui ehitusseadustiku kohaselt ei ole ehitusprojekti esitamine nõutav.

  (4) Tegevuskava koostab töö tegija. Tegevuskava sisaldab töö eesmärki, teostamise ajakava, töö metoodikat ja ulatust, kasutatavate materjalide kirjeldust, tehnilisi jooniseid ja illustreerivat materjali ning võimaluse korral mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise seisundi kirjeldust, tehtud uuringute järeldusi ja andmeid varasemate konserveerimis-, restaureerimis- või remonttööde kohta.

§ 50.   Muinsuskaitse eritingimused

  (1) Muinsuskaitse eritingimused on vajalikud kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks.

  (2) Muinsuskaitse eritingimused on vajalikud ka kinnismälestisele või muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamiseks või rajamiseks, välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt järgib kehtiva detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi ja ametiga kooskõlastatud detailplaneeringut.

  (3) Muinsuskaitse eritingimused annab amet haldusaktiga, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul. Muinsuskaitse eritingimuste eesmärk on tagada mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ning nende osade säilimine.

  (4) Muinsuskaitse eritingimustega määratakse asjakohasel juhul:
  1) konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise nõuded, pidades silmas mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise kultuuriväärtusliku terviku, osade, tarindite ja detailide säilimist või seisundi parandamist või mälestise asukohas välja kujunenud keskkonda või selle seisundi parandamist, sealhulgas arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;
  2) ehitise püstitamise korral kõrgusepiirang, mahud ja hoonestuslaad, arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning asend krundil;
  3) ehitamise või muude tööde tegemise nõuded, pidades silmas mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimist sobivas keskkonnas või selle keskkonna seisundi parandamist;
  4) mälestisele avanevad olulised vaated;
  5) nõuded ehitusprojektile, sealhulgas ehitusprojekti staadium;
  6) vajalikud uuringud, mis tuleb teha enne ehitusprojekti koostamist või tööde tegemise ajal, ning nende eesmärk ja ulatus;
  7) muinsuskaitselise järelevalve teostamise vajadus;
  8) tööde dokumenteerimise kohustus, kui muinsuskaitselist järelevalvet ei määrata;
  9) nõuded töö teostaja ja muinsuskaitselise järelevalve teostaja kvalifikatsioonile.

  (5) Ametil on õigus nõuda enne muinsuskaitse eritingimuste andmist uuringu tegemist, kui ilma uuringuta ei ole võimalik kindlaks määrata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusi. Muinsuskaitse eritingimuste andmise menetlus peatub kuni nõuetekohase uuringuaruande esitamiseni.

§ 51.   Muinsuskaitse eritingimuste taotlemine ja menetlus

  (1) Muinsuskaitse eritingimuste andmise taotluses esitatakse lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmetele mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise või ehitamise eesmärk ja ulatus ning muud vajalikud andmed.

  (2) Amet kontrollib muinsuskaitse eritingimuste taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui muinsuskaitse eritingimuste andmine on ilmselgelt põhjendamatu, jätab amet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega.

  (3) Amet annab muinsuskaitse eritingimused või otsustab nende andmata jätmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Kui amet otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse eritingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

  (4) Amet keeldub muinsuskaitse eritingimusi andmast, kui:
  1) kavandatavad muudatused ei taga mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimist;
  2) ei ole tehtud eritingimuste andmiseks vajalikke uuringuid;
  3) eritingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt muinsuskaitse eritingimuste andmise otsustamist.

  (5) Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivust võib põhjendatud juhul pikendada ühe korra viie aasta võrra.

  (6) Kui sama taotluse eseme kohta on antud uued muinsuskaitse eritingimused, muutuvad varem antud tingimused kehtetuks.

  (7) Amet võib tunnistada muinsuskaitse eritingimused kehtetuks, kui nende taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt eritingimuste andmise otsustamist või kui nende andmise aluseks olnud andmed või konserveerimisele, restaureerimisele või ehitamisele esitatavad nõuded on muutunud.

§ 52.   Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal tööde tegemise luba

  (1) Tööde tegemise luba on nõutav kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ehitusprojekti või tegevuskava alusel konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks ning mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ilme muutmiseks.

  (2) Muinsuskaitsealal asuva ehitise siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitamistööde tegemise luba on nõutav, kui ehitis:
  1) asub maailmapärandi objektil;
  2) on hinnatud muinsuskaitseala kaitsekorras väga väärtuslikuks.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on tööde tegemise luba nõutav:
  1) kõrghaljastuse rajamiseks, raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks arheoloogiamälestisel, ajaloolises looduslikus pühapaigas, ehitismälestisest pargis, ajaloomälestisest lahingupaigas, kirikuaias, kalmistul ja muinsuskaitsealal;
  2) haljastustöödeks ehitismälestisest pargis, kirikuaias, kalmistul ja ajaloolises looduslikus pühapaigas;
  3) maapinna ettevalmistamiseks metsaseaduse tähenduses arheoloogiamälestisel ja ajaloolises looduslikus pühapaigas.

  (4) Pädev asutus kooskõlastab ametiga ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise lubamise, kui ehitusteatise või ehitusloa taotluse ese on seotud mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega.

  (5) Pädev asutus kooskõlastab ametiga kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kinnistu piiride ning arheoloogiamälestisel, ajaloolises looduslikus pühapaigas ja muinsuskaitsealal maa sihtotstarbe muutmise.

  (6) Veealusel mälestisel on keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamistööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine.

  (7) Tööde tegemise luba ei ole nõutav:
  1) kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks ning remontimiseks;
  2) ajaloomälestisest kalmistul haua kaevamisel;
  3) käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tööde puhul ulatuses, milles on tehtud leevendusi mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusaktis;
  4) kui amet on teisele haldusorganile antud kooskõlastuses seda märkinud.

§ 53.   Kinnismälestisel tööde tegemise loa taotlemine

  (1) Tööde tegemise loa taotlus esitatakse ametile.

  (2) Tööde tegemise loa taotluses märgitakse lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmetele:
  1) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise andmed;
  2) kavandatava töö kirjeldus, kui ehitusprojekt või tegevuskava ei ole nõutavad;
  3) kavandatava töö alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg;
  4) töö teostaja andmed, kui töö teostaja kvalifikatsioon peab olema tõendatud käesoleva seaduse kohaselt;
  5) muinsuskaitselise järelevalve teostaja andmed, kui järelevalve on määratud.

  (3) Koos tööde tegemise loa taotlusega esitatakse nõuetele vastav ehitusprojekt või tegevuskava, kui see on nõutav.

  (4) Tööde tegemise loa taotluse ning tööde tegemise loa vorminõuded ja taotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 54.   Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal tööde tegemise loa menetlemine

  (1) Amet kontrollib tööde tegemise loa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui loa andmine on ilmselgelt põhjendamatu, jätab amet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega.

  (2) Amet annab tööde tegemise loa või keeldub loa andmisest 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

  (3) Tööde tegemise loas võib vajaduse korral määrata tingimused konserveerimisele, restaureerimisele, ehitamisele või muudele töödele ning uuringu tegemise kohustuse.

  (4) Amet keeldub tööde tegemise loa andmisest, kui:
  1) kavandatav töö ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele;
  2) kavandatav töö võib kahjustada mälestist, muinsuskaitsealal asuvat ehitist või nende osade säilimist või seisundit;
  3) loa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt loa andmise otsustamist.

  (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule võib amet keelduda konserveerimis-, restaureerimis- või ehitamistööde tegemise loa andmisest, kui:
  1) ehitusprojekti või tegevuskava ei ole koostanud pädev isik;
  2) ehitusprojekt ei vasta muinsuskaitse eritingimustele või uuringu tulemustele;
  3) töö teostaja või muinsuskaitselise järelevalve teostaja ei vasta käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatud nõudele.

  (6) Tööde tegemise luba antakse kuni viieks aastaks vastavalt kavandatud tööde ajakavale. Luba võib põhjendatud juhul pikendada ühe korra kuni viie aasta võrra tingimusel, et koos loa pikendamise taotlusega on ametile vahearuandena esitatud käesoleva seaduse § 56 või 57 nõuetekohane aruanne.

  (7) Amet võib tunnistada tööde tegemise loa kehtetuks, kui töö teostaja kahjustab või rikub mälestist, muinsuskaitsealal asuvat ehitist või rikub loaga sätestatud tingimusi või kui loa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt loa andmise otsustamist.

§ 55.   Muinsuskaitseline järelevalve

  (1) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise nõuetekohaseks konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks tagab omanik või valdaja tööde üle muinsuskaitselise järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik.

  (2) Muinsuskaitselise järelevalve vajaduse määrab amet muinsuskaitse eritingimustega, lähtudes tööde iseloomust, keerukusest ja ulatusest.

  (3) Muinsuskaitselise järelevalve ülesanded on:
  1) hinnata ja kontrollida tehtava töö vastavust ehitusprojektile, tööde tegemise loa tingimustele või tööde tegemise nõuetele;
  2) nõustada mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikku ja töö teostajat töö käigus sobiva metoodika ning materjalivaliku, detailide ja tarindite säilitamise, tööde käigu, samuti uuringu või ekspertiisi küsimustes, kui see mõjutab mälestise või selle osa säilimist;
  3) teavitada ametit töö käigus tekkinud probleemidest või rikkumisest.

§ 56.   Muinsuskaitselise järelevalve aruanne ja järelevalve rahastamine

  (1) Muinsuskaitseline järelevalve dokumenteeritakse ja nõuetekohane aruanne esitatakse ametile kuue kuu jooksul pärast tööde lõppemist.

  (2) Muinsuskaitselise järelevalve aruande koostab ja esitab järelevalvet teostav isik.

  (3) Kui muinsuskaitse eritingimustega määratud muinsuskaitseline järelevalve on teostatud ja aruanne koostatud nõuetekohaselt, hüvitatakse muinsuskaitselise järelevalve tellijale järelevalve tegemise kulu käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud ulatuses.

  (4) Muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise korra ja nõuded aruandele, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulu hüvitamise nõuded ja hüvitise määra, hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused ning taotluse rahuldamata jätmise alused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 57.   Töö dokumenteerimine

  (1) Kui muinsuskaitseline järelevalve ei ole nõutav, dokumenteerib töö teostaja tehtud töö. Nõuetekohane tööde aruanne esitatakse ametile kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist.

  (2) Nõuded mälestisel ja muinsuskaitsealal asuval ehitisel tehtud tööde dokumenteerimise aruandele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 58.   Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded

  (1) Pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise.

  (2) Kui ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamiseks või rajamiseks ning olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja lammutamiseks ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatis või ehitusluba nõutav või kui ehitamine kaitsevööndis ei ole ametiga kooskõlastatud, teavitab ehitamisest huvitatud isik ametit ehitamisest ette käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud korras.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule teavitatakse ametit ette:
  1) kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse;
  2) raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis;
  3) maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses arheoloogiamälestise ja ajaloolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis;
  4) ankurdamisest, traalimisest, süvendamisest ja tahkete ainete kaadamisest veealuse mälestise kaitsevööndis.

  (4) Kui kinnismälestise kaitsevöödi eesmärk on käesoleva seaduse alusel arheoloogilise kultuurkihi säilimine, tehakse vajaduse korral ehitamisel või kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisel uuring. Uuringu tegemisele ja selle kulu hüvitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 46 lõigetes 4–6 ning §-des 47 ja 48 sätestatut.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 sätestatud tööd kaitsevööndis tehakse käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud tööga samal ajal ka mälestisel või muinsuskaitsealal, asendab teavitamist tööde tegemise luba ja vajalikud andmed esitatakse tööde tegemise loa taotluses.

  (6) Ametiga kooskõlastamine või teavitamiskohustuse täitmine ei ole nõutav kaitsevöödis asuva ehitise siseruumides ehitamise korral ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu puhul ulatuses, milles on tehtud leevendusi mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusaktis.

§ 59.   Kaitsevööndis tööde tegemise teatis

  (1) Käesoleva seaduse § 58 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel esitatakse tööde tegemise teatis ametile või elektrooniliselt kultuurimälestiste registri kaudu vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist.

  (2) Kui amet ei teavita tööde tegemise teatise esitajat kümne päeva jooksul pärast teatise esitamist vajadusest teatises esitatud andmeid täiendavalt kontrollida, võib tööga alustada. Kui esitatud andmeid on vaja täiendavalt kontrollida, otsustab amet tööde lubamise 30 päeva jooksul teatise esitamisest arvates.

  (3) Tööde tegemise teatises märgitakse:
  1) teatise esitaja nimi, kontaktandmed ja allkiri ning teatise esitamise kuupäev;
  2) teatise esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral täpsustavad joonised või muu lisateave;
  3) töö alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg;
  4) töö teostaja andmed.

  (4) Amet kontrollib tööde tegemise teatises esitatud töö vastavust kaitsevööndi eesmärgile ja esitab vajaduse korral lisatingimused või otsustab töö tegemise lubatavuse.

  (5) Amet keeldub tööde tegemise teatises märgitud töö lubamisest, kui töö tegemine ei taga mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärgi täitmist või sellega võib tekkida oht mälestisele või muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele.

  (6) Tööde tegemise teatise alusel võib töid teha kahe aasta jooksul teatise esitamisest või lisatingimuste määramisest.

  (7) Tööde tegemise teatise vorminõuded ja selle esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 60.   Tööde peatamine

  Kui kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis töid tehes avastatakse rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata ametit.

§ 61.   Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused

  (1) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste ülesanne on kindlustada, et planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused aitavad tagada muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise ja kaitsevööndiga seatud eesmärgid.

  (2) Üldplaneeringu eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd. Ametiga kooskõlastatult ei pea eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust.

  (3) Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd.

  (4) Kui ehitise püstitamiseks ja rajamiseks puudub detailplaneeringu koostamise kohustus ja ehitis püstitatakse või rajatakse projekteerimistingimuste alusel, koostatakse muinsuskaitse eritingimused, lähtudes käesolevas paragrahvis detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kohta sätestatust. Detailplaneeringu olemasolul seda täpsustavate projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega.

  (5) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostab pädev isik ning need kooskõlastatakse ametiga. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud katab tellija.

  (6) Nõuded üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

4. jagu Vallasmälestisel tööde tegemine 

§ 62.   Vallasmälestisel tööde tegemise luba

  (1) Tööde tegemise luba on nõutav tegevuskava alusel vallasmälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks ja mälestise ilme muutmiseks ning vallasmälestise eemaldamiseks kinnisasjast, mille juurde see kuulub.

  (2) Tööde tegemise luba ei ole nõutav nende tegevuste puhul ja ulatuses, mille kohta on tehtud leevendus asja mälestiseks tunnistamise käskkirjas.

§ 63.   Vallasmälestise tegevuskava

  (1) Tegevuskava koostatakse käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemiseks.

  (2) Tegevuskava sisaldab töö eesmärki ja teostamise ajakava, mälestise seisundi kirjeldust, töö käigus tehtavate uuringute loetelu, tööde kava, metoodikat ja ulatust, kasutatavate materjalide kirjeldust, illustreerivat materjali ning vajaduse korral tehnilisi jooniseid.

§ 64.   Vallasmälestisel tööde tegemise loa taotlemine

  (1) Tööde tegemise loa taotluses märgitakse lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmetele:
  1) mälestise andmed;
  2) kavandatava töö või tegevuse kirjeldus;
  3) kavandatava töö või tegevuse alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg;
  4) töö teostaja andmed.

  (2) Koos tööde tegemise loa taotlusega esitatakse ametile nõuetele vastav tegevuskava.

  (3) Tööde tegemise loa taotluse ning tööde tegemise loa vorminõuded ja taotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 65.   Vallasmälestisel tööde tegemise loa menetlemine

  (1) Amet annab tööde tegemise loa või keeldub loa andmisest 20 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

  (2) Tööde tegemise loas võib sätestada tingimused käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud tööde või tegevuste tegemisele ning täiendavad uuringud või muinsuskaitselise järelevalve, kui see on vajalik.

  (3) Amet võib keelduda tööde tegemise loa andmisest, kui:
  1) kavandatav töö või tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või võib kahjustada mälestise või selle osa säilimist või seisundit;
  2) tegevuskava ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele või uuringu tulemustele;
  3) tegevuskava ei ole koostanud pädev isik;
  4) töö teostaja ei vasta käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatud nõudele;
  5) loa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt loa andmise otsustamist;
  6) töö teostajal on varem tehtud tööde nõuetekohane aruanne esitamata.

  (4) Tööde tegemise luba antakse kuni kaheks aastaks. Luba võib põhjendatud juhul pikendada ühe korra kahe aasta võrra.

  (5) Amet võib tunnistada tööde tegemise loa kehtetuks, kui töö teostaja rikub mälestist või loaga sätestatud tingimusi või kui loa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt loa andmise otsustamist.

  (6) Muinsuskaitselise järelevalve teostamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 55 ja 56 sätestatut.

§ 66.   Vallasmälestisega seotud tööde tegemise teatis

  (1) Vallasmälestise hoiu- ja säilitustingimuste muutmisest teavitatakse ametit ette. Teavitusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 59 lõigetes 1–4, 6 ja 7 sätestatut.

  (2) Teavitamine ei ole nõutav, kui selle kohta on tehtud leevendus asja mälestiseks tunnistamise käskkirjas.

  (3) Amet keeldub teatises märgitud töö lubamisest, kui sellega võib tekkida oht vallasmälestise säilimisele.

§ 67.   Vallasmälestise konserveerimise ja restaureerimise dokumenteerimine ning tööde aruanne

  (1) Vallasmälestise konserveerimine ja restaureerimine dokumenteeritakse ning nõuetekohane aruanne esitatakse ametile kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist.

  (2) Aruande koostab ja esitab töö teostaja.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööde dokumenteerimise korra ja nõuded aruandele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

5. peatükk Isikute kohustused muinsuskaitse valdkonnas tegutsemisel 

§ 68.   Muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise nõuded

  (1) Muinsuskaitse valdkonnas tegutseval ettevõtjal peab olema vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 69 nimetatud pädeva isikuga või ta peab olema füüsilisest isikust ettevõtjana ise pädev isik.

  (2) Majandustegevusteade esitatakse majandustegevuse registrisse järgmistel muinsuskaitse valdkonna tegevusaladel tegutsemiseks:
  1) mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise ehitusprojekti koostamine;
  2) mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise tegevuskava koostamine;
  3) uuringukava koostamine ja uuringu tegemine;
  4) planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine;
  5) mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimine ja restaureerimine;
  6) muinsuskaitselise järelevalve teostamine;
  7) veealusele mälestisele sukeldumise teenuse pakkumine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud muinsuskaitse valdkonna tegevusalade täpsema jagunemise, arvestades mälestise liiki ja materjali, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Majandustegevusteates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud muinsuskaitse valdkonna tegevusala, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud andmed ja ettevõtja pädeva isiku kohta sama seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud andmed.

  (5) Majandustegevusteade on esitatud, kui majandustegevuse registris on olemas käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud nõuetele vastava pädeva isiku kinnitus tema õigussuhte kohta majandustegevusteate esitanud ettevõtjaga.

  (6) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see koos pädeva isiku kinnitusega ametile, kes kannab teates ja pädeva isiku kinnituses sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.

  (7) Kui pädev isik ei esita kinnitust või kinnitusest loobumist Eesti teabevärava kaudu, siis esitab ta selle ametile, kes kannab kinnituse või sellest loobumise majandustegevuse registrisse.

  (8) Pädeva isiku ja ettevõtja vahelise õigussuhte katkemise korral on pädeval isikul õigus kinnitusest loobuda. Kui pädev isik on kinnitusest loobunud, esitab ettevõtja majandustegevuse üldandmete muutumise teate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõike 5 kohaselt. Kui kinnitusest loobunud pädev isik on asjaomasel tegevusalal ettevõtja ainus pädev isik, loetakse, et ettevõtja ei ole sellel tegevusalal tegutsemiseks teatamiskohustust täitnud.

§ 69.   Pädev isik

  (1) Pädev isik on asjatundja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒6 sätestatud nõuetele ning kes teeb, kontrollib või juhib tööd oma pädevusega seonduval muinsuskaitse valdkonna tegevusalal ja vastutab selle eest.

  (2) Isik võib tegutseda pädeva isikuna käesoleva seaduse § 68 lõikes 2 sätestatud muinsuskaitse valdkonna tegevusalal, kui tal on vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus või käesoleva seaduse kohane pädevustunnistus.

  (3) Ettevõtja pädeva isikuna, kelle töö hõlmab teiste juhtimist, võib töötada isik, kelle kutsetase hõlmab teiste töö juhtimist või kellel on käesoleva seaduse kohane pädevustunnistus.

  (4) Pädeva isikuna võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on amet.

  (5) Pädev isik täidab oma ülesandeid asjatundlikult ja töö eripärale vastava hoolsusega. Isik ei või samal ajal tegutseda mitme ettevõtja pädeva isikuna, kui tema töökoormus ei võimalda oma töökohustusi nõuetekohaselt täita.

  (6) Pädev isik kaasab vajaduse korral töö tegemisse vastava eriala ja pädevusega spetsialisti, kui tema kvalifikatsioon ei ole töö eripära tõttu piisav.

  (7) Ettevõtja, kelle vastutusel ja heaks pädev isik töötab, tagab, et pädeval isikul on võimalik teha oma tööd seadusest tulenevate nõuete kohaselt ning töö eripärale vastava hoolsusega.

§ 70.   Pädevustunnistus

  (1) Pädevustunnistus tõendab isiku kvalifikatsiooni vastavust pädevuse nõuetele. Pädevustunnistus annab isikule õiguse tegutseda selles märgitud tegevusalal tema kvalifikatsiooni ulatuses.

  (2) Isik ei pea pädevustunnistust taotlema, kui tal on kutseseaduse kohane kutse, mille kutsestandard sisaldab muinsuskaitsealast pädevust.

§ 71.   Pädevustunnistuse taotlemine, andmine ja andmisest keeldumine

  (1) Pädevustunnistust taotlev isik peab olema:
  1) vastavalt tegevusalale riiklikult tunnustatud kõrghariduse või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga;
  2) tegutsenud soovitud tegevusalal pidevalt vähemalt neli viimast aastat.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab pädevustunnistust taotlev isik olema ehitismälestisel, ajaloomälestisest kalmistul ja kirikuaias tegutsemiseks läbinud soovitud tegevusalale vastava täienduskoolituse.

  (3) Amet võib otsustada, et kõrghariduse ja täienduskoolituse nõuet ei ole vaja täita kinnismälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise tegevusalal tegutsemiseks, kui töö ei hõlma teiste töö juhtimist ja korraldamist.

  (4) Veealusele mälestisele sukeldumise teenuse tegevusalal pädevustunnistust taotleval isikul peab olema:
  1) ameti antud sukeldumisluba;
  2) rahvusvaheliselt tunnustatud sukeldumisinstruktori litsents.

  (5) Pädevustunnistuse saamiseks esitab taotleja ametile:
  1) taotluse;
  2) haridust tõendava dokumendi;
  3) tehtud tööde loetelu, mis sisaldab tööde kirjeldust ja fotomaterjali;
  4) täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi;
  5) andmed riigilõivu tasumise kohta.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2–3 sätestatud nõudeid ei kohaldata sukeldumisteenuse tegevusalal pädevustunnistuse taotlemisel.

  (7) Taotleja märgib taotluses lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatule isikukoodi, mälestise liigi ja tegevusala, millel tegutsemiseks ta pädevustunnistust taotleb.

  (8) Isiku pädevust hindab ja pädevustunnistuse viieks aastaks annab amet. Pädevustunnistuse kehtivust võib isiku taotlusel viie aasta kaupa pikendada.

  (9) Ametil on õigus hinnata pädevustunnistuse andmisel isiku pädevust taotletava tegevusala piires lähtuvalt mälestise liigist ja taotleja kvalifikatsioonist ning piirata pädevustunnistuses isiku tegutsemisõigust lähtuvalt taotleja oskustest teatud liiki ja teatud materjalist mälestistega töötamisel.

  (10) Amet lahendab pädevustunnistuse või selle pikendamise taotluse 30 päeva jooksul.

  (11) Amet keeldub pädevustunnistust andmast, kui taotleja:
  1) ei vasta käesoleva seaduse § 71 lõigetes 1 ja 2 või lõikes 4 sätestatud nõuetele;
  2) tehtud tööd ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  3) on pädevustunnistuse taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt pädevustunnistuse andmise otsustamist;
  4) ei ole tasunud nõutavat riigilõivu.

  (12) Amet keeldub pädevustunnistust pikendamast, kui taotleja:
  1) ei ole tegutsenud soovitud tegevusalal pidevalt vähemalt neli viimast aastat;
  2) tehtud tööd ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  3) on tehtud tööde käigus rikkunud või hävitanud mälestise, maailmapärandi objektil asuva ehitise või nende osa;
  4) ei ole tasunud nõutavat riigilõivu.

  (13) Amet võib keelduda pädevustunnistust pikendamast, kui taotleja:
  1) ei ole esitanud nõuetekohast käesolevas seaduses sätestatud aruannet;
  2) on pädevustunnistuse pikendamisel esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt pädevustunnistuse andmise otsustamist.

  (14) Pädevustunnistuse taotluse ning pädevustunnistuse vorminõuded ja taotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 72.   Pädevustunnistuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Amet võib tunnistada pädevustunnistuse kehtetuks, kui:
  1) taotleja on pädevustunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt pädevustunnistuse andmise otsustamist;
  2) pädevustunnistust omava isiku tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  3) pädevustunnistust omav isik on tegevusalal tegutsemise käigus rikkunud või hävitanud mälestise, maailmapärandi objektil asuva ehitise või nende osa või ilme.

  (2) Pädevustunnistuse kehtetuks tunnistamise korral ei saa isik uut pädevustunnistust taotleda ühe aasta jooksul pädevustunnistuse kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

§ 73.   Täienduskoolitus

  (1) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud täienduskoolitust võib läbi viia täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõuetele vastav täienduskoolitusasutus. Täienduskoolituse õppekava kiidab heaks amet.

  (2) Täienduskoolituse õppekava heakskiitmisel hindab amet koolitusel käsitletavate teemade ja nende käsitluse kestuse piisavust muinsuskaitsealaste pädevuste omandamiseks.

  (3) Kui täienduskoolitus on läbitud välisriigis, hindab koolitusasutuse ja õppekava vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule amet pädevustunnistuse taotleja taotluse alusel.

6. peatükk Muinsuskaitsetegevuse korraldus 

1. jagu Muinsuskaitse korraldajad 

§ 74.   Muinsuskaitse ja vaimse kultuuripärandi kaitse korraldaja

  (1) Muinsuskaitse korraldajad on vastavalt pädevusele Kultuuriministeerium ja amet.

  (2) Vaimse kultuuripärandi kaitse korraldaja on Kultuuriministeerium.

§ 75.   Muinsuskaitse Nõukogu

  (1) Muinsuskaitse Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad.

  (2) Muinsuskaitse Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesoleva seadusega seotud küsimustes.

  (3) Muinsuskaitse Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks. Liikmele võib Muinsuskaitse Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu valdkonna eest vastutava ministri määratud ulatuses.

  (4) Muinsuskaitse Nõukogu töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 76.   Kohaliku omavalitsuse üksus ja riigi haldusorganid

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus ja riigi haldusorganid arvestavad oma ülesannete täitmisel mälestiste, muinsuskaitsealade ja nende kaitsevöönditega, arheoloogiliste leiukohtade ja veealuse kultuuripärandiga ning kooskõlastavad seaduses sätestatud juhtudel ametiga haldusaktide eelnõud ning teatisekohustusega tegevuste lubamise, mille ese on seotud mälestise, muinsuskaitseala, nende kaitsevööndi, arheoloogilise leiukoha või veealuse kultuuripärandiga. Kui seadusega ei ole kooskõlastamine nõutav, kuid taotletav tegevus on seotud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1, § 31 lõikes 3, § 32 lõikes 2, § 52 lõigetes 1–3 ning § 58 lõigetes 1–3 sätestatud töödega, küsib kohaliku omavalitsuse üksus või riigi haldusorgan ameti arvamust.

  (2) Amet ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust, kui see võib kahjustada mälestise, selle osa, muinsuskaitseala või arheoloogilise leiukoha säilimist või seisundit või kaitsevööndi eesmärgi saavutamist.

  (3) Amet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse kooskõlastamisel seada tingimusi, millega tagatakse mälestise, muinsuskaitseala, arheoloogilise leiukoha säilimine ja seisund või nende kaitsevöödi eesmärk, sealhulgas määrata uuringu tegemise kohustuse.

  (4) Amet võib nõuda maailmapärandi objektil ehitise püstitamiseks arhitektuurivõistluse korraldamist.

§ 77.   Haldusülesande täitmiseks volitamine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib halduskoostöö seaduses sätestatud korras volitada kohaliku omavalitsuse üksust täitma riigi nimel käesolevas seaduses sätestatud ameti haldusülesandeid ja teostama riigi nimel korrakaitseorganina riiklikku järelevalvet.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded võib üle anda täielikult või osaliselt.

  (3) Halduslepingu sõlmib ja haldusjärelevalvet halduslepinguga volitatud haldusülesannete täitmise üle teostab amet.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise amet.

2. jagu Kultuurimälestiste register ja mälestise tähistamine 

§ 78.   Kultuurimälestiste register

  (1) Kultuurimälestiste registri (edaspidi käesolevas paragrahvis register) eesmärk on tagada:
  1) mälestiste, muinsuskaitsealade ja arheoloogiliste leiukohtade säilimiseks ja järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine;
  2) mälestiste, muinsuskaitsealade ja arheoloogiliste leiukohtade kohta teabe andmine ja avalikustamine;
  3) ajutise kaitse alla võetud asjade ja arheoloogiliste leidude üle arvestuse pidamine.

  (2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Registri vastutav töötleja on amet.

  (4) Registris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) mälestise ja muinsuskaitseala andmed;
  2) mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omaniku ja valdaja andmed;
  3) andmed mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitisega seotud taotluste, hoolduskava, taastamise kohustuse, eritingimuste, uuringute, ehitusprojektide, tegevuskavade, lubade, teatiste ja aruannete kohta;
  4) riikliku ja haldusjärelevalve andmed;
  5) andmed ajutise kaitse alla võetud kultuuriväärtusega asja või maa-ala kohta;
  6) kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed;
  7) arheoloogiliste leidude ja leiukohtade andmed;
  8) otsingulubade ja sukeldumislubadega seotud andmed;
  9) pädevustunnistustega seotud andmed.

  (5) Kui mälestiseks olemine lõpetatakse või mälestise omaniku andmed muutuvad, säilitatakse mälestisega seotud isikuandmeid, mis on vajalikud asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks.

  (6) Registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse registri põhimääruses.

  (7) Kinnismälestise, muinsuskaitseala, nende kaitsevööndi ning arheoloogilise leiukoha asukoht kantakse riigi maakatastrisse.

  (8) Veealused mälestised kannab Transpordiamet koostöös ametiga navigatsioonikaardile.
[RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

§ 79.   Mälestise tähistamine

  (1) Kinnismälestisi tähistatakse ning vallasmälestisi ja veealuseid mälestisi võib tähistada vastava tähisega.

  (2) Mälestiste tähistamist korraldab amet.

  (3) Mälestiste tähistamise korra ja tähisel oleva kujutise kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

7. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 

§ 80.   Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

  Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab amet ja kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 81.   Riikliku järelevalve meetmed ja sunniraha määr

  (1) Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib amet rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks kehtestatakse juriidilise isiku puhul sunniraha ülemmääras 32 000 eurot.

§ 82.   Riikliku ja haldusjärelevalve erisused

  (1) Amet ja kohaliku omavalitsuse üksus võib peatada mis tahes töö või tegevuse, mis võib ohustada mälestist, muinsuskaitsealal asuvat ehitist, arheoloogilist leidu, leiukohta või kultuurkihti. Amet võib vajaduse korral määrata täiendavad uuringud või tööde tegemise tingimused selleks, et hoida ära mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise, arheoloogilise leiu, leiukoha või kultuurkihi kahjustamine, samuti peatada töö või uuringu, mis ei järgi ehitusprojektis, tegevuskavas, uuringukavas või tööde tegemise loas määratud tingimusi.

  (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö või tegevuse, teavitab ta sellest viivitamata ametit. Tööde jätkamise otsustab amet.

  (3) Amet võib piirata juurdepääsu kinnismälestisele, kui vaba juurdepääs võib ohustada kinnismälestise säilimist.

8. peatükk Vastutus 

§ 83.   Arheoloogilise leiu ja leiukohaga seotud nõuete rikkumine

  (1) Arheoloogilisest leiust mitteteatamise, samuti arheoloogilise leiu või selle osa teadliku leiukohast eemaldamise, samuti arheoloogilise leiu, selle osa või arheoloogilise leiukoha või arheoloogilise kultuurkihi teadliku rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 84.   Mälestise tähise rikkumine ja eemaldamine

  (1) Mälestise tähise rikkumise või eemaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 85.   Uuringu ja tööde tegemise nõuete rikkumine

  (1) Uuringu või töö tegemise eest ilma ameti loata, kui ameti luba oli nõutav, või ametit nõuetekohaselt teavitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 86.   Mälestisel, selle kaitsevööndis ja arheoloogilises leiukohas otsinguvahendi kasutamise keelu rikkumine

  Mälestisel, selle kaitsevööndis või arheoloogilises leiukohas otsinguvahendi kasutamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 87.   Veealusele mälestisele sukeldumise nõuete rikkumine

  (1) Veealusele mälestisele sukeldumise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 88.   Otsinguvahendi loata otsinguvahendi kasutamine

  Ameti otsinguvahendi loata otsinguvahendi kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 89.   Otsinguvahendi konfiskeerimine

  Amet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 83, 86 ja 88 sätestatud väärteo vahetuks objektiks olnud otsinguvahendi konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

§ 90.   Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on amet.

9. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 91.   Muinsuskaitseala põhimääruse kehtivus

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus jääb pärast käesoleva seaduse jõustumist kehtima seniks, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras. Muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse nelja aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Käesolevas lõikes toodud tähtaeg võib pikeneda, arvestades käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud menetlusele või kohtuvaidlustele kuluvat aega.

  (2) Kui muinsuskaitseala põhimääruse osa on käesoleva seadusega vastuolus, kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

  (3) Kuni käesoleva seaduse alusel muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamiseni loetakse käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punkti 2 tähenduses väga väärtuslikuks ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitis, kui muinsuskaitse põhimääruses on kaitse eesmärgina sätestatud arhitektuurselt väärtuslike interjööride säilitamine.

§ 92.   Mälestise liigid

  Enne käesoleva seaduse jõustumist mälestiseks tunnistatud mälestise liigid viiakse kooskõlla käesolevas seaduses sätestatud mälestiste liigitusega 2022. aasta 1. jaanuariks.

§ 93.   Kultuurimälestiste registri korrastamine

  Kultuurimälestiste registri andmed viiakse vastavusse käesoleva seaduse nõuetega 2022. aasta 1. jaanuariks.

§ 94.   Kaitsekohustuse teatis

  Enne käesoleva seaduse jõustumist antud kaitsekohustuse teatises mälestise ja mälestise kaitsevööndi kitsendustes tehtud leevendused, mälestise hooldamiseks tehtavate tööde loetelu ning vallasmälestise säilitamise tingimused jäävad kehtima ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega, ning kuni neid ei muudeta käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 95.   Kaitsevööndi ulatus ja muutmine

  Enne 2008. aasta 19. detsembrit ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud asja kaitsevöönd on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis ei ole määratud teisiti. Kaitsevööndi muutmise menetlusele ja vastava õigusakti avaldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 13, 14 ja 16 sätestatut.

§ 96.   Halduslepingu muutmine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse üksuse volikoguga sõlmitud haldusleping muinsuskaitseliste riiklike kohustuste täitmiseks viiakse käesoleva seadusega kooskõlla või lõpetatakse 2020. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse üksuse volikoguga sõlmitud halduslepingu säte on käesoleva seadusega vastuolus, kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

§ 97.   Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud loataotluse menetlemine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud taotlus mälestisel, muinsuskaitsealal ja nende kaitsevööndis tööde tegemise loa saamiseks menetletakse lõpuni käesoleva seaduse alusel.

  (2) Kui isik peab käesoleva seaduse alusel esitama uuringuteatise või tööde tegemise teatise, siis loetakse teatis esitatuks varem esitatud uuringuloa või tööde tegemise loa taotlusega.

  (3) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud loataotlus mälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtava tegevuse kohta, mille puhul tööde tegemise luba ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõutav, lõpetab amet loa menetluse.

§ 98.   Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kultuuriväärtusega asja otsimise loa ja sukeldumisloa taotlus

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kultuuriväärtusega asja otsimise loa ja sukeldumisloa taotlus menetletakse lõpuni käesoleva seaduse alusel.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud kultuuriväärtusega asja otsimise luba ja sukeldumisluba kehtib selles märgitud tähtaja lõpuni.

§ 99.   Enne käesoleva seaduse jõustumist muinsuskaitseseaduses sätestatud täienduskoolitust korraldanud isiku tegevusõigus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseaduses sätestatud täienduskoolitust korraldanud isik peab viima oma tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla 2020. aasta 1. septembriks.

§ 100.   Muinsuskaitse eritingimused

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud muinsuskaitse eritingimusi võib ametile heakskiitmiseks esitada kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal heakskiitmiseks esitatud muinsuskaitse eritingimused menetletakse lõpuni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist heakskiidetud või ameti koostatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel heakskiidetud muinsuskaitse eritingimused kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel määratud ajani. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivuse tähtaega ei pikendata.

§ 101.   Vastutava spetsialisti tegevusluba

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel enne 2014. aasta 1. jaanuari antud töid juhtiva vastutava spetsialisti tegevusluba kehtib kuni 2020. aasta 31. detsembrini.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel alates 2014. aasta 1. jaanuarist antud töid juhtiva vastutava spetsialisti tegevusluba kehtib kuni 2021. aasta 31. detsembrini.

§ 102.   Ettevõtja tegevusluba

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist tegevusloa alusel tegutsenud ettevõtjad muutuvad käesoleva seaduse jõustumisel teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks ning nende teatamiskohustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamiskohustuse täitmiseks tuleb esitada täiendavaid andmeid võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud nõuetega, peab ettevõtja esitama need andmed 90 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Andmete tähtaegselt esitamata jätmise korral ei ole teatamiskohustus täidetud.

§ 103.   Uuringu ja muinsuskaitselise järelevalve hüvitamine

  Käesoleva seaduse § 48 lõike 2 ja § 56 lõike 3 alusel hüvitatakse uuring ning muinsuskaitseline järelevalve, mis on määratud käesoleva seaduse alusel ja korras.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 104. – § 113.[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 114.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. mail.