Text size:

State Budget Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.07.2014
In force until:31.12.2015
Translation published:04.07.2014

Chapter 1 General Provisions  

§ 1.  Scope of application

 (1) This Act provides the conditions and procedure for the drafting and passage of the state budget and the use of the funds in the state budget. In addition, the bases for drafting the state budget are provided, pursuant to which the fiscal policy opportunities arising from the state financial forecasts and strategic development documents are followed when drafting the state budget.

 (2) To meet the requirements established for drafting the state budget, this Act provides the conditions for the assumption of obligations and the planning of financial resources by the central government sub-sector entities of the general government sector.

§ 2.  General government sector and central government sub-sector

 (1) The general government sector shall include the entities specified in paragraph 2.112 of Annex A to Regulation (EU) No 549/2013 of the European Parliament and of the Council on the European system of national and regional accounts in the European Union (OJ L 174, 26.06.2013, p. 1–727).

 (2) The general government sector is divided into the central government, local government and social security funds sub-sector. The entities belonging to the central government sub-sector (hereinafter central government) include:
 1) governmental authority, state authority agency administered by governmental authority, county court, administrative court and circuit court (hereinafter state authorities);
 2) the Chancellery of the Riigikogu, the Office of the President of the Republic, the National Audit Office, the Office of the Chancellor of Justice and the Supreme Court (hereinafter constitutional institutions) and the authorities in their area of administration;
 3) legal person in public law, foundation established by the state and company with state participation defined as central government entity pursuant to Regulation (EU) No 549/2013 of the European Parliament and of the Council (hereinafter central government legal persons).

 (3) Statistics Estonia shall publish the list of the general government sector entities on its website and inform of the belonging of an entity to the general government sector.

§ 3.  Area of government of ministry

 (1) For the purposes of this Act, the area of government of the ministry means the ministry together with the state authorities in its area of government.

 (2) The provisions of this Act concerning the ministry, the area of government of the ministry and the state authorities shall apply to the constitutional institutions and the authorities in their area of administration, unless otherwise provided by this Act.

 (3) The provisions of this Act concerning the ministry and the area of government of the ministry shall apply to the Government Office and the area of administration of the Government Office.

§ 4.  Fiscal Council

 (1) The Fiscal Council is the advisory board formed pursuant to § 42 of the Eesti Pank Act, which assesses the state macroeconomic forecasts and the state financial forecasts and monitors the compliance with the budgetary rules specified in Chapter 2 of this Act pursuant to the requirements established in this Act and the European Union law.

 (2) If an opinion of the Fiscal Council is disregarded, the Government of the Republic shall justify it publicly.

 (3) The Ministry of Finance shall justify disregarding an assessment provided in respect to the state macroeconomic forecast (hereinafter macroeconomic forecast) and the state financial forecast (hereinafter financial forecast).

Chapter 2 Budgetary Rules  

§ 5.  Budget position and medium-term budgetary objective

 (1) The budget position of the general government sector is the difference between the total revenue and total expenditure of the general government sector.

 (2) The structural budget position of the general government sector is the cyclically adjusted budget position of the general government sector, which does not take into account one-off or temporary transactions.

 (3) The medium-term budgetary objective is established in the structural budget position objective of the general government sector established in the stability programme for the Member State of the European Union pursuant to Council Regulation (EC) No 1466/97 on the strengthening of the surveillance of budget positions and the surveillance and coordination of economic policies (OJ L 209, 02.08.1997, p. 1–5).

§ 6.  Budget position rules

 (1) The state budget shall be drafted in such way that the structural budget position of the general government sector is in balance or in surplus taking into account the state financial forecast specified in § 15 of this Act.

 (2) It shall be ensured by law or on the basis of law that the budget of a central government legal person is drafted and approved in such way that the difference between the operating revenue and expenses during the budgetary year (hereinafter operating result) is in balance or in surplus.

 (3) It shall be ensured by law or on the basis of law that the planned operating result of a central government legal person may be in deficit up to 30 per cent of the operating revenue during the budgetary year if the deficit of the operating result is covered from the liquid assets previously accumulated as surplus of the operating result.

 (4) The requirement provided for in subsection (2) of this section shall not apply to a central government legal person if the deficit of its planned operating result is related to the foundation, reorganisation or dissolution of the central government legal person envisaged in the scheme of operations or business plan.

 (5) The accounting methodology of the operating revenue and the operating expenses of a central government legal person shall be established by a regulation of the Minister of Finance, taking into account the principles established by Regulation (EU) No 549/2013 of the European Parliament and of the Council.

§ 7.  Adjustment mechanism

 (1) If pursuant to the state financial forecast specified in § 15 of this Act the structural budget position of the general government sector is in deficit, the Minister of Finance shall submit, within one month following the publication of the forecast, to the Government of the Republic for informational purposes the analysis of the situation and, if necessary, the proposals for the improvement of the structural budget position of the general government sector.

 (2) If pursuant to the state financial forecast the structural budgetary deficit of the general government sector is greater than 0.5 per cent of the gross domestic product (hereinafter GDP) or if in the European Union fiscal policy coordination process pursuant to Council Regulation (EC) No 1466/97 the European Commission and the Council of the European Union find that the structural budget position of the Estonian general government sector differs to a significant extent from the medium-term budgetary objective specified in subsection 5 (3) of this Act or from the adjustment path for the achievement thereof, the Government of the Republic shall implement measures improving the budget position, following the requirements of the Stability and Growth Pact.

 (3) For the purposes of this Act, the Stability and Growth Pact shall have the same meaning as provided for in Council Regulation (EC) No 1466/97 and Council Regulation (EC) No 1467/97 on speeding up and clarifying the implementation of the excessive deficit procedure (OJ L 209, 02.08.1997, p. 6–11).

 (4) The measures specified in subsection (2) of this section shall be implemented in such way that the structural budget position of the general government sector would be improved by at least 0.5 per cent of the GDP per year until the structural budget balance is achieved.

§ 8.  Compensation mechanism

  If in the year preceding the drafting of the state budget the structural budgetary deficit of the general government sector based on the financial forecast estimate exceeded 0.5 per cent of the GDP, after the achievement of the structural budget balance the structural surplus of the general government sector of at least 0.5 per cent of the GDP per year shall be planned in the following years until the surplus equivalent to the budgetary deficit is achieved in euros.

§ 9.  Exemption clause

  The implementation of the measures specified in subsection 7 (2) of this Act and the planning of the surplus specified in § 8 may be postponed in case of extraordinary circumstances pursuant to the Stability and Growth Pact.

§ 10.  Net debt rule for central government legal person

 (1) It shall be ensured by law or on the basis of law that the difference between the debt obligations and the total amount of the liquid assets of a central government legal person planned as at the end of a budgetary year (hereinafter net debt) may form up to 40 per cent of the operating revenue planned for the same budgetary year throughout the period included in the financial plan submitted on the basis of § 12 of this Act. The Government of the Republic shall decide on the permission to increase the net debt in excess of 40 per cent, taking into account the requirements provided for in this Chapter.

 (2) The calculation methodology of the debt obligations and liquid assets of a central government legal person shall be established by a regulation of the Minister of Finance.

§ 11.  Exceptions from budget position and net debt rules

 (1) The state budget may, in justified cases, impose additional restrictions on the operating result or net debt of a central government legal person specified in §§ 6 and 10 of this Act. The obligation of a central government legal person to adhere to such restrictions shall be ensured by law or on the basis of law.

 (2) The imposition of the additional restrictions specified in subsection (1) of this section shall be permitted if at least one of the following circumstances occurs:
 1) the state financial forecast indicates the increase of the budget position deficit of the general government sector during a budgetary year in excess of two per cent of the GDP;
 2) the state financial forecast indicates the growth of the debt of the general government sector during a budgetary year in excess of 50 per cent of the GDP;
 3) the Government of the Republic is required to implement the measures improving the budget position and specified in subsection 7 (2) of this Act.

§ 12.  Financial plan of central government legal person

 (1) It shall be ensured by law or on the basis of law that a central government legal person shall submit each year a financial plan concerning its current budgetary year, the preceding budgetary year and the next four budgetary years. The information shall be submitted with the intermediation of the ministry exercising the rights of a founder or the ministry in the corresponding field to the Ministry of Finance by 1 March.

 (2) The requirements towards the content of the financial plan and the financial plan submission procedure shall be established by a regulation of the Minister of Finance.

§ 13.  Receipt of additional information from central government legal person

 (1) The Minister of Finance and the minister exercising the rights of a founder or the minister in the corresponding field shall be entitled, for the assessment of the compliance with the budgetary rules provided for in this Chapter, to receive from a central government legal person the relevant information.

 (2) The minister exercising the rights of a founder or the minister in the corresponding field shall be entitled, for the assessment of an application for the receipt of support from the state budget and the inspection of the use of the support, to receive from a central government legal person the relevant information.

 (3) The Minister of Finance shall receive the information with the intermediation of the minister exercising the rights of a founder or the minister in the corresponding field.

§ 14.  Monitoring of compliance with budgetary rules

  The Fiscal Council shall present an opinion regarding the objectives of the structural budget position of the general government sector recorded in the budget strategy and the stability programme prior to the approval of the budget strategy and the stability programme, following the budget position rules and the necessity to adjust the structural budget position.

Chapter 3 State Budget Framework and Bases  

Division 1 Macroeconomic Forecast and Financial Forecast  

§ 15.  Macroeconomic forecast and financial forecast

 (1) The objective of the macroeconomic forecast is to describe the state economic environment together with the likely developments and to inform the public thereof.

 (2) The macroeconomic forecast provides the basis for the financial forecast, which describes the revenue, expenditure and investments of the general government sector together with the likely changes. The financial forecast provides the basis for the state budget strategy (hereinafter budget strategy) and the draft state budget.

§ 16.  Requirements for macroeconomic forecast and financial forecast

 (1) The macroeconomic forecast and the financial forecast shall be prepared annually with regard to the current budgetary year and the following four years, relying on the latest known data series. The data used as the external environment prerequisites for the macroeconomic forecast and the financial forecast shall not be older than two months by the intended publication date of the forecast.

 (2) The alternative assumptions used in the preparation of the macroeconomic forecast and the financial forecast shall be based on how exact the previous forecasts have been, and the relevant risk scenarios shall be taken into account. The macroeconomic forecast shall present in addition to the baseline scenario at least one risk scenario, and its potential impact on the accrued revenue and balance of the state budget shall be assessed. The financial forecast shall be prepared on the basis of the most likely or a more conservative scenario of the macroeconomic forecast.

 (3) The macroeconomic forecast and the financial forecast shall contain a sensitivity analysis, which explores how the main fiscal variables are formed on the basis of various economic growth and interest rate forecasts.

 (4) The macroeconomic forecast and the financial forecast shall be compared to the most up-to-date forecasts of the European Commission and other independent institutions, and the explanatory memorandum of the macroeconomic forecast and the financial forecast shall provide an overview of the differences.

§ 17.  Preparation of macroeconomic forecast and financial forecast

 (1) The Ministry of Finance shall prepare the macroeconomic forecast and the financial forecast pursuant to the requirements provided for in this Act and the European Union law.

 (2) The officials or employees preparing the macroeconomic forecast and the financial forecast shall be independent in the preparation of the forecast and choosing the methods of preparation.

§ 18.  Evaluation and publication of macroeconomic forecast and financial forecast

 (1) The Fiscal Council shall provide an opinion regarding the macroeconomic forecast and the financial forecast within two weeks as of their publication. The Ministry of Finance shall justify disregarding the opinion of the Fiscal Council publicly within two weeks as of the publication of the opinion of the Fiscal Council.

 (2) The Ministry of Finance shall publish the macroeconomic forecast and the financial forecast on its website immediately after the preparation of the forecast.

Division 2 Strategic Development Documents  

§ 19.  Strategic development documents

 (1) The strategic development documents include the general principles of policy, sectoral development plan, development plan of the area of government and programme.

 (2) The general principles of policy is a development document which determines the vision, national objective and priorities for one or several interrelated policy areas.

 (3) The sectoral development plan is a development document which comprehensively determines the general objective and sub-objectives for one or several policy areas and the indicators providing an opportunity to measure these, and the policy instruments through which it is planned to achieve the established objectives.

 (4) The development plan of the area of government is a development document which records the contributions by a ministry and the authorities in its area of government to the achievement of the general objectives of the performance areas.

 (5) The programme is a development document which determines the measures, indicators, activities and financing scheme targeted at the achievement of a sub-objective of a policy area.

 (6) The strategic development documents shall be mutually consistent.

 (7) The constitutional institutions are not required to prepare the strategic development documents.

§ 20.  Preparation and implementation of strategic development documents and amendments thereto

 (1) The general principles of policy-making shall be approved by the Riigikogu either on its initiative or on the proposal of the Government of the Republic.

 (2) The sectoral development plan shall be prepared at least for the budget strategy period. The sectoral development plan shall be approved by the Government of the Republic unless otherwise provided by law. The sectoral development plan shall be submitted, prior to approval, to the Riigikogu for deliberation.

 (3) The development plan of the area of government shall be prepared at least for the budget strategy period. The development plan of the area of government shall be approved by the minister.

 (4) The programme shall be prepared in compliance with the budget strategy period. The programme shall be approved by the minister. If several ministries contribute to the achievement of the programme objective, the programme shall be divided into sub-programmes and the ministers shall approve the sub-programmes and, if necessary, the whole programme.

 (5) The procedure for the preparation, implementation, reporting and evaluation of the sectoral development plan, development plan of the area of government and the programme and the amendments thereto shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

Division 3 Budget Strategy and Stability Programme  

§ 21.  Content of budget strategy

 (1) The budget strategy determines the main directions of the state fiscal policy and records the general objectives of the Government of the Republic, which are intended to be implemented during the budget strategy period, and the funds planned for the implementation (hereinafter financing scheme). The budget strategy is prepared each year with regard to at least the next year and the following three years (hereinafter budget strategy period).

 (2) The basis for the financing scheme is the financial forecast.

 (3) The budget strategy shall include on a yearly basis:
 1) the state fiscal policy objectives, including the with regard to the budget position of the general government sector and the amount of debt;
 2) the provisional budget position of the sub-sector of the general government sector or its entities and other financial information together with significant changes in the financing and financial management principles;
 3) the state economic situation analysis based on the macroeconomic forecast and the financial forecast;
 4) the maximum volumes of funding permitted to the area of government of a ministry for the budget strategy period (hereinafter cost ceilings).

§ 22.  Preparation of budget strategy

 (1) The budget strategy shall be prepared by the Ministry of Finance.

 (2) The information concerning the coming years provided in the budget strategy for the previous period shall be amended upon the approval of the new budget strategy only in case the general objective of a performance area, the action programme of the Government of the Republic, the main directions of the state fiscal policy, the macroeconomic forecast, financial forecast or legislation have materially changed.

 (3) The Ministry of Finance shall have the right to receive the necessary information from the ministries and the persons belonging to the general government sector for the preparation of the budget strategy.

 (4) The procedure for the preparation of the budget strategy shall be established by a regulation of the Minister of Finance.

§ 23.  Stability programme

 (1) Together with the budget strategy, the Ministry of Finance shall prepare the stability programme, which complies with Council Regulation (EC) No 1466/97.

 (2) The stability programme shall be prepared in compliance with the fiscal policy objectives provided in the budget strategy, the general objectives of the Government of the Republic and their financing scheme.

§ 24.  Approval of budget strategy

 (1) The budget strategy shall be approved by the Government of the Republic no later than eight months before the beginning of the next budgetary year.

 (2) In the year of the regular elections to the Riigikogu, the Government of the Republic shall approve the budget strategy no later than seven months before the beginning of the next budgetary year.

§ 25.  Publication of budget strategy and stability programme

 (1) The Ministry of Finance shall publish the approved budget strategy and stability programme on its website promptly following the approval.

 (2) The Government of the Republic shall submit the budget strategy to the Riigikogu promptly following the approval.

Chapter 4 State Budget  

Division 1 Content and Structure of State Budget  

§ 26.  Content of state budget

 (1) The state budget is the state financial plan which records the funds (hereinafter funds), which the state plans to accumulate, receive as support, intermediate and use during the budgetary year.

 (2) In the state budget, the funds shall be classified on the basis of the budget classification administratively. The administratively classified funds are classified according to economic content.

 (3) The administrative classification shows which areas of government of the ministries accumulate, receive as support, intermediate or use the state budget funds. In the administrative classification, the Government of the Republic may also be mentioned with regard to the funds to be used by the Government of the Republic.

 (4) According to economic content, the state budget funds shall be divided into revenue, expenditure, investments and financing transactions based on the following:
 1) revenue means all the funds, which the state accumulates or receives as support in the performance of its functions;
 2) expenditure means the funds used by the state, which are neither investments nor financing transactions;
 3) investments mean the funds planned for the acquisition and renovation of tangible and intangible assets;
 4) financing transactions mean the transactions with financial assets or liabilities where, on a double-entry basis, both entries are made in the financial assets or liabilities and as a result of which the budget position does not change.

§ 27.  Budgetary year

 (1) The state budget shall be drafted with regard to one budgetary year.

 (2) The budgetary year shall begin on 1 January and end on 31 December.

§ 28.  Structure of state budget

 (1) The following shall be presented in the state budget:
 1) the consolidated budget of the state budget funds;
 2) the amount of the state budget surplus or deficit;
 3) the classification of the state budget funds.

 (2) The State Budget Act shall stipulate the provisions which are to be submitted pursuant to an obligation arising from the legislation or which are related to the regulation or conditions of the accumulation, receipt as support, intermediation or use of the state budget funds during the budgetary year.

 (3) The State Budget Act shall not stipulate the provisions for the amendment or repeal of another Act.

§ 29.  Budget classification

 (1) The budget classification provides the detailed breakdown of the funds and the accounting policies used in budgeting and financial management.

 (2) In case of activity based budget, the budget classification provides the detailed activity based breakdown of the funds by areas of government of the ministries and programmes.

 (3) The Government of the Republic shall decide on the use of the activity based breakdown in the draft state budget. The Government of the Republic shall decide on the activity based breakdown of the budget of a constitutional institution on the initiative of the constitutional institution.

 (4) The budget classification shall be established by a regulation of the Minister of Finance.

§ 30.  Compulsory breakdown of state budget

 (1) The state budget shall break down the revenue, expenditure, investments and financing transactions according to economic content.

 (2) The revenue shall be broken down into operating revenue, financial income and transfers received from the state authorities.

 (3) The operating revenue shall be broken down as follows:
 1) taxes and social security contributions;
 2) sale of goods and services;
 3) received support;
 4) other revenue.

 (4) The expenditure shall be broken down into operating expenses, financial expenses and transfers granted to the state authorities.

 (5) The operating expenses shall be broken down as follows:
 1) granted support and other transfers;
 2) labour and management costs;
 3) other operating expenses.

 (6) Investments need not be broken down in the state budget.

 (7) The financing transactions shall be broken down as follows:
 1) increase in financial assets;
 2) decrease in financial assets;
 3) increase in liabilities;
 4) decrease in liabilities;

 (8) In case of activity based budget, subsections (1)–(7) of this section shall not apply, and the funds shall be broken down in the state budget based on administrative and activity based content as follows:
 1) performance areas;
 2) programmes;
 3) sub-programmes if several ministries contribute to one programme.

 (9) The funds broken down according to subsection (8) of this section shall be broken down in the state budget based on economic content as follows:
 1) revenue;
 2) operating expenses;
 3) investments;
 4) financing transactions.

§ 31.  Additional breakdown of expenditure, investments and financing transactions

 (1) The Government of the Republic shall break down the investments in immovables of the area of government of the ministry specified in the state budget by properties. The Government of the Republic may break down other investments, expenditure and financing transactions of the area of government of the ministry specified in the state budget in compliance with the budget classification.

 (2) The minister shall break down the expenditure, investments and financing transactions of the area of government of the ministry specified in the state budget administratively and according to economic content in the budget of the area of government in compliance with the budget classification and following the breakdown of the Government of the Republic established on the basis of subsection (1) of this section.
[RT I, 29.06.2014, 109 - entry into force 01.07.2014]

 (3) The constitutional institutions and the authorities in their area of administration shall break down the expenditure, investments and financing transactions specified in the state budget according to economic content or based on activity in their budget in compliance with the budget classification.

§ 32.  Limits

 (1) The state budget funds are divided into the funds with and without limits. No restrictions shall be imposed by the state budget on the amount of payments made on account of the funds without limits.

 (2) The funds without limits include:
 1) the expenditure, investment and financing transaction, the possibility of making which depends on the receipt of specific revenue (hereinafter funds depending on revenue);
 2) the expenditure, investment and financing transaction, the amount of which arises from law (hereinafter estimated funds);
 3) revenue.

 (3) The taxes, fees or other charges planned in the state budget both as revenue and expenditure, which the state collects and transfers to a person designated by legislation (hereinafter transferable tax), shall be transferred to the beneficiary according to actual revenue.

§ 33.  Transfer of state budget funds

 (1) The transfer of the state budget funds is the extension of the term of using the state budget funds by one budgetary year (hereinafter transfer).

 (2) The estimated funds shall not be transferred, unless otherwise provided by this Act or the state budget.

 (3) The funds depending on revenue, excluding the transfers from the state authorities received on account of the state budget funds with limit, shall be transferable to the next budgetary year in the amounts of the corresponding revenue actually received and unused by the end of a budgetary year. The transfers from the state authorities received on account of the state budget funds with limit may be transferred to the extent of up to three per cent of the amount of the received transfer, unless established otherwise in the state budget.

 (4) The funds of the transferable tax shall be transferred to the next budgetary year in the amounts actually received, but not transferred to the beneficiary by the end of a budgetary year.

 (5) Unless otherwise provided by the state budget, the funds with limits shall be transferred, taking into account the following:
 1) the expenditure shall be transferred to the extent of up to three per cent of the amount of the expenditure broken down in the state budget;
 2) the total amount of the investments shall be transferred;
 3) the financing transactions shall not be transferred;
 4) the total amount of the state co-financing of such targeted or non-targeted financial support received from the European Union, an international organisation, foreign state and non-governmental organisation of a foreign state, for which no goods or services are directly given in exchange to the provider of foreign support (hereinafter foreign support), shall be transferred.

 (6) The procedure for the transfer of the state budget funds shall be established by a regulation of the Minister of Finance.

Division 2 Compilation of Draft State Budget  

§ 34.  Bases for compilation of draft state budget

  The draft state budget shall be compiled on the basis of the budget strategy and financial forecast.

§ 35.  Budget project for area of government of ministry

 (1) For the compilation of the draft state budget, a ministry shall submit to the Ministry of Finance the budget project of its area of government, which shall follow, inter alia, the budget strategy, the cost ceilings approved in the budget strategy and the sectoral development plan objectives.

 (2) An application for the allocation of the funds from the state budget to a legal person in public law shall be submitted in the budget project of the area of government of the ministry with whose area of competence the activities of the corresponding legal person in public law are mainly connected.

 (3) The opinion of the Council for Administration of Courts regarding the conformity of the funds planned for the county courts, administrative courts and circuit courts to the principles of the formation of annual budgets of courts shall be enclosed to the budget project of the Ministry of Justice.

 (4) The procedure for the compilation of a budget draft for the area of government of a ministry shall be established by a regulation of the Minister of Finance.

§ 36.  Budget negotiations

 (1) The Ministry of Finance and a ministry shall conduct negotiations regarding a draft budget for the area of government of the ministry. If the parties do not consider conducting the negotiations necessary, this agreement shall be documented in writing.

 (2) The Ministry of Finance shall submit the minutes specifying the agreements between the parties and any potential dissenting opinions, together with proposals, to the Government of the Republic.

§ 37.  Legislative proceeding of draft state budget by Government of the Republic

 (1) The Ministry of Finance shall submit the draft state budget together with explanatory memorandum to the Government of the Republic not later than four months before the beginning of the budgetary year.

 (2) In case of any changes in the amount of the funds prescribed in the draft state budget for the constitutional institutions and the authorities in their area of administration or the omission of the funds, the Government of the Republic shall submit the made changes and disagreements together with justification in the explanatory memorandum to the draft state budget.

 (3) In case of any changes in the amount of the funds prescribed in the draft state budget for the county courts, administrative courts or circuit courts, the Government of the Republic shall submit the made changes together with the opinion of the Council for Administration of Courts in the explanatory memorandum to the draft state budget.

§ 38.  Submission of draft state budget to Riigikogu

 (1) The Government of the Republic shall submit the draft state budget together with the explanatory memorandum to the Riigikogu not later than three months before the beginning of the budgetary year.

 (2) The draft state budget submitted to the Riigikogu shall conform to the published legislation and the draft legislation initiated by the Government of the Republic in the Riigikogu prior to the submission of the draft state budget. The submitted draft state budget may take into account the amendments made during the legislative proceeding in the Riigikogu in the draft legislation initiated by the Government of the Republic in the Riigikogu.

 (3) The explanatory memorandum to the draft state budget shall provide an overview of the state budget and justify, according to economic content and activity based information, the amount of the funds planned in the draft state budget in detail, and also provide the overview by the Government of the Republic of the anticipated economic situation within the next four years and the proposed activities of the state.

Division 3 Legislative Proceeding of Draft State Budget in Riigikogu  

§ 39.  Legislative proceeding of draft state budget in Riigikogu

  The Riigikogu shall conduct the legislative proceeding of the draft state budget on the basis of the Riigikogu Internal Rules and Rules of Procedure Act with the specifications arising from this Act.

§ 40.  Motions to amend draft state budget

 (1) The initiator of a motion for amending the draft state budget, which would have the effect of decreasing estimated revenue or increasing or reallocating expenditure, investment or financing transaction, shall append financial calculations specifying the necessary sources for covering expenditure.

 (2) A motion to amend the draft state budget shall not cause a structural state budget deficit, an increase in the state budget deficit or a decrease in the structural state budget surplus.

§ 41.  Passage of state budget

  The Riigikogu shall pass a state budget as an Act.

§ 42.  Incurring expenditure if state budget is not passed by beginning of budgetary year

 (1) If the Riigikogu has failed to pass the state budget by the beginning of the budgetary year, the area of government of a ministry, prior to the passage of the state budget, can make expenditure, investments and financing transactions each month of the new year within up to one-twelfth of the corresponding expenditure, investment or financing transaction in the state budget for the previous year on the condition that the expenditure, investment or financing transaction:
 1) is also prescribed in the draft state budget for the new year and
 2) does not exceed one-twelfth of the amount of the corresponding expenditure, investment or financing transaction prescribed in the draft budget for the new year.

 (2) If the Riigikogu has failed to pass the state budget by the beginning of the budgetary year, the rates and limits established for the previous year based on the State Budget Act shall apply until the passage of the state budget.

 (3) If, during a state of war, the Riigikogu has failed to pass the state budget by the beginning of the budgetary year, the Government of the Republic shall decide on the implementation of the draft state budget submitted to the Riigikogu until the passage of the state budget by the Riigikogu. In such case, prior to the passage of the state budget by the Riigikogu, the expenditure, investments and financing transactions made on a monthly basis shall not exceed in total one-twelfth of the expenditure, investments and financing transactions in the state budget for the previous year.

Division 4 Amendment of State Budget and Supplementary Budget  

§ 43.  Amendment of state budget

 (1) In order to amend the state budget without amending the total amount of funds, the Government of the Republic may initiate a draft State Budget Amendment Act not later than two months before the end of the budgetary year.

 (2) The Ministry of Finance shall compile a draft State Budget Amendment Act together with the explanatory memorandum.

 (3) The submission, deliberation and passage of a draft State Budget Amendment Act shall be conducted pursuant to the procedure provided for in §§ 39 and 40 of this Act.

§ 44.  Supplementary budget

 (1) In order to amend the state budget amending the total amount of funds, the Government of the Republic may initiate a draft supplementary budget not later than three months before the end of the budgetary year.

 (2) The Ministry of Finance shall compile a draft supplementary budget together with the explanatory memorandum.

 (3) The submission, deliberation and passage of a draft supplementary budget shall be conducted pursuant to the procedure provided for in §§ 39 and 40 of this Act.

§ 45.  Specifications for initiation of amendment of state budget and supplementary budget

 (1) During a state of war, to perform the obligations provided for in a collective self-defence agreement and after increasing of military readiness approved by the Riigikogu, the Government of the Republic may submit to the Riigikogu a draft State Budget Amendment Act or a draft supplementary budget and decide, if necessary, on the implementation thereof until such time as the Riigikogu adopts a resolution on the matter, whereas the total amount of expenditure to be incurred before the Riigikogu adopts a resolution on the matter shall not exceed ten per cent of the amount of expenditure in the state budget for the current year.

 (2) The time limits specified in subsection 43 (1) and subsection 44 (1) of this Act shall not apply if the reason for the initiation of the amendment of the state budget or supplementary budget is the following:
 1) resolution and prevention of a financial crisis that may cause difficulties related to liquidity or solvency for the credit institutions, insurance undertakings or financial institutions (hereinafter financial institutions) or significant disruptions in the payment and settlement systems;
 2) ensuring of financial stability of a foreign state, eurozone or a Member State thereof;
 3) increasing of military readiness, performance of the obligations provided for in a collective self-defence agreement, declaration of an emergency situation, a state of emergency, a state of war, or mobilisation;
 4) resolution of the Riigikogu specified in subsection 73 (1) of this Act;

 (3) In order to increase military readiness, carry out mobilisation or perform the obligations provided for in a collective self-defence agreement, the Government of the Republic may, on the proposal of the Minister of Defence, submit a draft State Budget Amendment Act to the Riigikogu providing for a change in the purpose of state budget expenditure in the area of government of the Ministry of Defence, and, if necessary, decide on the implementation of the draft budget submitted to the Riigikogu until such time as the Riigikogu adopts a resolution on the matter.

Division 5 Connection between State Budget and Local Government Budgets  

§ 46.  Connection between state budget and local government budgets

 (1) The state budget grants support to local governments:
 1) from the equalisation fund;
 2) from the support fund;
 3) for supporting specific activities or investment case-by-case.

 (2) The representatives of the local governments and national associations of local governments and the representatives of the Government of the Republic shall conduct negotiations with the objective to agree on the following issues:
 1) the amount and principles of receipt of transferable taxes;
 2) the principles of distribution, conditions of use, principles of formation of amount, and the amounts of support specified in subsection (1) of this section for the budget strategy period and budgetary year;
 3) the principles of covering the expenses of the state functions imposed on a local government by law;
 4) the methodology of recording the information specified in clauses 1) and 2) of this subsection in the budget strategy and the draft state budget;
 5) the measures for ensuring financial discipline and amount of surplus or deficit of the consolidated budget of a local government for the budget strategy period;
 6) if the situation specified in subsection 7 (2) of this Act arises, the measures for the local governments which improve the structural budget position of the general government sector.

 (3) The agreements achieved on the issues specified in subsection (2) of this section shall be recorded in the budget strategy, draft state budget, draft Act or other legislation. The Government of the Republic shall decide on the issues where no agreement is reached upon the preparation of the budget strategy and the draft state budget.

 (4) The minutes concerning the agreements entered into during the negotiations and the parties' disagreements shall be enclosed to the budget strategy or the explanatory memorandum to the draft state budget.

 (5) The budget strategy shall provide the information concerning the provisional amounts of the taxes transferable to the local governments and the support granted from the equalisation fund and the support fund.

§ 47.  Equalisation fund

 (1) The size and the principles of distribution of the equalisation fund shall be determined in the state budget.

 (2) The objective of the equalisation fund is, without determining the conditions of using the funds, to harmonise the opportunities for performance of the functions of the local governments. The distribution of the equalisation fund shall use as the basis the income tax and land tax received by a local government, the number of residents of a local government and other specifications of a local government.

 (3) The distribution of the equalisation fund between the local governments shall be established by an order of the Government of the Republic.

§ 48.  Support fund

 (1) The size of the support fund and the types of support included therein shall be determined in the state budget.

 (2) The support fund means the support granted to the local governments for the use pursuant to the purposes and conditions provided by law or the support granted for the purposes determined in the state budget, which shall be distributed only based on the figures.

 (3) The figures providing the basis for the distribution of the support fund and the bases for the calculation thereof shall be established by law. The values of the figures shall be determined in the state budget.

 (4) The conditions and procedure for the distribution and use of the support fund shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

 (5) The Government of the Republic shall establish, by a regulation specified in subsection (4) of this section, also the figures providing the basis for the distribution of the support fund if the support fund includes support with the duration of one year determined in the state budget, and the figures providing the basis for the distribution thereof are not provided by law.

 (6) The distribution of the support fund between the local governments shall be established by an order of the Government of the Republic.

§ 49.  Payments from equalisation fund and support fund

 (1) The rules for the execution of payments established on the basis of subsection 64 (4) of this Act shall provide the conditions and procedure for the payment of support and making the advance payments of support assigned to a local government on the basis of subsection 47 (3) and subsection 48 (6) of this Act.

 (2) Unless the Government of the Republic has established the distribution specified in subsection 47 (3) and subsection 48 (6) of this Act by the beginning of a budgetary year, the payments shall be made to the local governments until the establishment of the distribution to ensure sufficient funds. A local government shall be paid each month up to one-twelfth of the amount allocated for the same purpose in the previous budgetary year on the basis of the distribution approved by the Government of the Republic, taking into account the amount planned in the state budget for the current budgetary year or the amount planned in the draft state budget, unless the state budget for the current year has been passed.

§ 50.  Case-by-case support

 (1) A ministry shall grant targeted support to a local government for investments or operating expenses from the funds prescribed for the area of government of the ministry by the state budget on a case-by-case basis.

 (2) When supporting the investment of a local government and an entity under the dominant influence thereof on a case-by-case basis, excluding the case specified in subsection 53 (7) of this Act, the legislation shall prescribe at least:
 1) the objective of granting support;
 2) the activities supported;
 3) if applicable, the rate of self-financing;
 4) the principles for assessment of application;
 5) the procedure for the making of payments of support;
 6) the bases and procedure for the reclamation of support.

 (3) The Minister may establish a regulation conforming to the conditions specified in subsection (2) of this section for granting the investment support to a local government and an entity under the dominant influence thereof on a case-by-case basis from the funds prescribed in the budget of the area of government of a ministry.

 (4) The case-by-case investment support shall be granted from the state budget to a local government on the following conditions:
 1) the supported investment shall arise from the development plan of a local government;
 2) the development plan and the budget strategy of a local government shall comprise at least the period specified by law;
 3) when contributing to the self-financing, a local government shall be able to ensure the self-financing on the conditions prescribed by law.

 (5) If a local government or a dependent entity under the dominant influence thereof is required to cover the self-financing of an investment, the prerequisite for granting the investment support shall be the implementation of the financial discipline measures established by law.

§ 51.  Covering of expenses of state function

 (1) The basis for covering the expenses of a state function imposed on a local government by law (hereinafter state function) shall be the average calculated expenditure or actual expenditure.

 (2) If the expenses of a state function are covered on the basis of the figures provided by law, the principles of calculation of average expenditure or compensation for actual expenditure shall be determined by a regulation specified in subsection 48 (4) of this Act.

 (3) If the expenses of a state function are covered are covered from a ministry budget on a case-by-case basis, the minister shall establish by a regulation:
 1) the principles of calculation of average expenditure or compensation for actual expenditure in covering the expenses of a state function;
 2) the procedure for submission and processing of applications for covering the expenses.

 (4) The extent of covering the expenses of a state function for each year shall be determined by the state budget.

 (5) The funds granted for covering the expenses of a state function shall be planned in the state budget.

 (6) The explanatory memorandum to the draft state budget shall provide the information regarding the amount of funds granted for covering the expenses of each state function and the provider thereof.

§ 52.  Use of support fund and case-by-case support

  Unless the provider of support has envisaged refunding of the unused funds of the support fund or case-by-case support to the state budget, a local government may use these in the next budgetary year for the same purpose.

Chapter 5 Receipt of State Budget Revenue, Use of Funds and Assumption of Obligations  

Division 1 Use of State Budget Funds  

§ 53.  Prerequisites for use of state budget funds

 (1) The area of government of a ministry shall have the right to use the state budget funds for the intended purpose and only in case the corresponding funds are prescribed in the budget and unless otherwise provided by this Act.

 (2) The area of government of a ministry shall have the right to use the state budget funds only within the same budgetary year, unless otherwise provided by this Act or the state budget. The obligations not performed by the end of a budgetary year shall be performed on account of the transferred funds of the state budget or the funds of the next budgetary year.

 (3) The transferred funds of the state budget may be used for the purpose determined in the state budget. The economic content of the funds may be amended upon the transfer only in case the purpose of the expenditure does not change. The administrative breakdown and economic content of the state budget funds to be transferred may be amended upon the transfer if this is related to the reorganisation or dissolution of a state authority in the area of government of a ministry.

 (4) The purpose, for the purposes of this section, is specific activities for which the state budget funds are planned.

 (5) The funds depending on revenue may be used after the actual receipt of the revenue, excluding the case provided for in subsection 54 (1) of this Act.

 (6) A state authority may use the foreign support funds received for the compensation for the made expenses and the foreign support co-financing funds for the purpose of the funds, which were used for making the compensated expenses.

 (7) To use the funds provided for in the state budget as an additional allocation to the area of government of a ministry, the contract for the use of the allocation from the state budget shall be entered into between the state authority and a legal person receiving the allocation, unless otherwise provided by law or on the basis thereof.

§ 54.  Use of foreign support and foreign support co-financing funds prior to receipt thereof

 (1) A state authority may use the foreign support and the foreign support co-financing funds, upon the consent of the Ministry of Finance, prior to the receipt thereof.

 (2) If a state authority has made payments on account of the funds specified in subsection (1) of this section in a larger amount than the foreign support or the foreign support co-financing funds will be received, the state authorities or its superior ministry, and in case of payments made by the intermediary of the foreign support a ministry whose area of responsibility includes the performance of the function of the payment of the corresponding foreign support, shall cover the remaining amount from the budget funds of the state authorities or the area of government of the ministry or apply for the covering of the deficit from the reserve fund of the Government of the Republic.

 (3) The procedure and conditions for the use of the funds specified in subsection (1) of this section shall be established by the Minister of Finance in the rules for the execution of payments established on the basis of subsection 64 (4) of this Act.

§ 55.  Use of support and co-financing funds

  The provider of the state co-financing funds provided in the state budget for support or foreign support shall ensure that the recipient of the funds undertakes to use the received funds only for the purpose determined by the provider of the funds.

§ 56.  Amendments to use of state budget funds

 (1) The administrative breakdown and the breakdown according to economic content of using the funds determined by the state budget may be amended exclusively by the amendment of the state budget or a supplementary budget, unless otherwise provided by this Act or the state budget.

 (2) The Government of the Republic shall have the right to amend the administrative breakdown and the breakdown according to economic content of the following funds determined in the state budget:
 1) the funds related to foreign support and state co-financing;
 2) the funds of the area of government of the Ministry of Defence for financing participation in an international military operation;
 3) the funds of the area of government of a ministry related to the reorganisation or dissolution of a state authority in the area of government of a ministry.

 (3) The Government of the Republic shall have the right to amend the breakdown of the expenditure and investment determined in the state budget according to economic content if the amendment is caused by the fact that, due to the conditions specified in the course of conclusion of a specific transaction, the transaction is classified pursuant to the according to the rules for recognising fixed assets differently than planned in the drafting of the state budget.

 (4) The Government of the Republic shall have the right, upon the reorganisation or dissolution of a state authority, to reduce the funds allocated for the authority in the state budget and to assign the amounts, which become available, to the reserve fund of the Government of the Republic. The subsidies, revenue received from the economic activities of the authority and revenue received from the sale of inventories and fixed assets shall not be assigned to the reserve fund of the Government of the Republic.

 (5) If upon the reorganisation or dissolution of a state authority the functions of the authority are not assigned to another state authority, the unused subsidies, revenue received from the economic activities and revenue received from the sale of inventories and fixed assets of the reorganised or dissolved state authority shall be assigned to the state revenues.

§ 57.  Use of funds related to write-off of principal amount of study loans

 (1) A ministry shall have the right to make amendments during a budgetary year in the administrative division or division according to economic content of the expenditure prescribed by the state budget to the area of government of a ministry for the write-off of principal amount of study loans and taxes on fringe benefits.

 (2) If the funds allocated by the state budget to the area of government of the ministry are insufficient for the write-off of principal amount of study loans and taxes on fringe benefits, the ministry may submit a reasoned application to the Ministry of Finance for the allocation of additional funds by the authorities within the area of government of the ministry.

§ 58.  Use of funds in reserve fund of Government of the Republic

 (1) The funds in the reserve fund of the Government of the Republic may be used for unforeseeable expenditure, investments and financing transactions, which cannot be planned in the legislative proceeding of the draft state budget.

 (2) The Government of the Republic shall decide on the allocation of the funds from the reserve fund of the Government of the Republic.

 (3) The procedure for the allocation of the funds from the reserve fund of the Government of the Republic and the use of the allocated funds shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 59.  Organisation of receipt of revenue

  The revenue shall be received in the liquid financial assets of the state, unless otherwise provided by law.

Division 2 Assumption of Obligations, Loan Granted by State and State Guarantee  

§ 60.  Assumption of obligations

 (1) A state authority shall have the right to assume obligations only in case if the funds have been designated thereto for the performance of the obligation in the state budget or in a budget approved on the basis thereof.

 (2) Unless otherwise provided by this Act, a state authority shall be prohibited to:
 1) assume debt obligations for the state;
 2) grant state guarantee or other collateral;
 3) grant a loan;
 4) make donations;
 5) acquire financial assets, excluding participation in legal persons in private law by the state on the basis of the State Assets Act;
 6) conclude transactions under finance lease, make concessions and conclude other such transactions, unless the state budget has granted an authorisation therefor.

 (3) When granting the authorisation specified in clause (2) 6) of this section, the state budget shall determine:
 1) the objective of the transaction;
 2) the amount of the obligation assumed for the state, the amount of payments due in one budgetary year and the conditions for changing the amount of payments;
 3) the term of obligation assumed for the state;
 4) other essential conditions of the transaction.

 (4) A minister may permit the state authorities in the area of government of a ministry to assume financial obligations for the upcoming budgetary year provided that in no upcoming budgetary year the amount of the financial obligations performed by the area of government of the ministry shall exceed 50 per cent of the funds with limit of the cost ceiling for the corresponding upcoming budgetary year of the area of government of the ministry.

 (5) On the proposal of the Minister of Finance, the Government of the Republic may increase the maximum rate of the assumption of financial obligations of the area of government of a ministry for the upcoming budgetary year, which is provided for in subsection (4) of this section, but not more than to 80 per cent of the funds with limit of the cost ceiling for the corresponding upcoming budgetary year of the area of government of the ministry. The state budget may provide the Government of the Republic with the right to permit the assumption of financial obligations by the area of government of the ministry in an amount exceeding the provisions of this subsection.

 (6) The constitutional institutions and the authorities in their area of administration shall follow subsection (4) of this section in the assumption of financial obligations for the upcoming budgetary years, unless otherwise determined by the state budget.

 (7) The Riigikogu shall decide, for the resolution and prevention of a financial crisis that may cause difficulties related to liquidity or solvency for the financial institutions or significant disruptions in the payment and settlement systems, on the acquisition of shares and other holdings, and other financial assets and on the assumption of obligations or conclusion of financing transactions related to the amounts paid for the ensuring of financial stability of a foreign state, eurozone or a Member State thereof in an amount exceeding the provisions of the state budget. After the adoption of a resolution, the Government of the Republic shall submit to the Riigikogu a draft state budget amendment or a draft supplementary budget. The legislative proceeding of a draft state budget amendment or a draft supplementary budget shall not hinder the implementation of the resolution of the Riigikogu.

§ 61.  Loan granted by state and state guarantee

 (1) The state may grant a loan or state guarantee:
 1) for the performance of public duties;
 2) to a financial institution or to secure the obligations of a financial institution in order to resolve or prevent a financial crisis that may cause difficulties related to liquidity or solvency, or significant disruptions in the payment and settlement systems;
 3) to the persons specified in subsection 67 (1) of this Act, whose money is kept and invested by the state, or to secure their obligations;
 4) to a company or to secure the obligations of a company, if the state has a majority interest in the company and if it is necessary to secure the interests of the state in the participation in such company;
 5) for the ensuring of financial stability of a foreign state, eurozone or a Member State thereof.

 (2) Granting a loan by the state shall mean granting the amount of money or credit based on a loan agreement or credit contract at the disposal of another person or acquisition of bonds issued by the borrower.

 (3) A state guarantee shall mean a guarantee or other collateral granted by the state on the basis of this Act or another Act, excluding a short-term loan on securities specified in subsection 69 (1) of this Act and a collateral granted for the purpose of the financial risk management in the conclusion of derivative transactions related to the debt obligations of the state specified in subsection 70 (4) of this Act.

 (4) The Riigikogu shall grant a loan or a state guarantee on the proposal of the Government of the Republic, otherwise provided by law. The Government of the Republic may grant a loan or on the basis of this Act a state guarantee in the amount determined pursuant to subsection (5) of this section to the persons specified in subsection (7) or to secure their obligations.

 (5) The maximum permitted balance of loans granted by the Government of the Republic and state guarantees granted on the basis of this Act shall be determined in the state budget. In the determination of the aforementioned maximum permitted balance, the amount of the granted loans, guarantees and support to be repaid, and the forecasted need of granting these shall be taken into account.

 (6) The term of a loan granted by the Government of the Republic or a state guarantee granted on the basis of this Act may be up to 30 years. The interest rate of a loan granted by the Government of the Republic shall not be lower than the interest rate at which the state would be able to assume debt obligations under similar conditions at the time of entry into a loan agreement.

 (7) The Government of the Republic may grant a loan to or secure the obligations by a state guarantee on the basis of this Act of the following persons located or operating in Estonia:
 1) legal persons in public law;
 2) companies in which the state has a majority interest;
 3) foundation established by the state;
 4) financial institutions.

 (8) Following the resolution by the Riigikogu or the Government of the Republic on granting a loan or on the basis of this Act of a state guarantee, the Ministry of Finance shall enter into the contracts necessary for granting the loan or state guarantee, conclude the transactions and organise the performance thereof.

 (9) The procedure and specific conditions for applying for and granting of a loan and on the basis of this Act a state guarantee shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 62.  Resolution on granting state guarantee and loan

 (1) A resolution on granting a state guarantee shall contain at least the following information:
 1) the recipient of the state guarantee or the guaranteed person;
 2) the intended purpose or objective of the state guarantee;
 3) the amount and currency of the state guarantee;
 4) the term of the state guarantee;
 5) the state guarantee premium.

 (2) A resolution on granting a loan shall contain at least the following information:
 1) the borrower;
 2) the intended purpose or objective of the loan amount;
 3) the size of the loan amount;
 4) the term of the loan;

§ 63.  Grant of repayable support to profit-making state agency

 (1) The Ministry of Finance shall have the right, on account of the maximum permitted balance of loans and state guarantees granted by the Government of the Republic and specified in subsection 61 (5) of this Act, to grant repayable support to a profit-making state agency.

 (2) The amount of the repayable support specified in subsection (1) of this section and the specific conditions and procedure for the payment and repayment thereof, and the amount of remuneration paid for the use of the support and the specific conditions and procedure for the payment thereof shall be decided by the Minister of Finance.

Division 3 Execution of Payments of State Authorities  

§ 64.  Execution of payments of state authorities

 (1) The Ministry of Finance shall execute the payments and settlements of the state authorities and intermediate in the payment services thereto (hereinafter execution of payments).

 (2) A state authority shall have no current or payment account with a credit or financial institution, excluding if the Ministry of Finance has granted an authorisation therefor. When granting an authorisation, the Ministry of Finance may establish for a state authority the conditions for using such account.

 (3) Unless the procedure for the receipt of the state budget revenue is determined by or on the basis of law, the Minister of Finance shall establish the procedure in the rules for the execution of payment established on the basis of subsection (4) of this section.

 (4) The rules for the execution of payments shall be established by a regulation of the Minister of Finance.

 (5) The Ministry of Finance shall ensure the operational continuity of the execution of payments. In case of any disruptions in the settlement systems, the Ministry of Finance is required to ensure the making of payments and settlements from the state budget.

 (6) The Minister of Finance shall establish, by a regulation specified in subsection (4) of this section, the conditions for the payments from the state budget in case of any disruptions in the settlement systems and in the case specified in subsection 66 (4) of this Act in such way as to ensure:
 1) the state functioning in an emergency, state of emergency, emergency situation and state of war;
 2) the performance of the debt obligations of the state and other such obligations, where failure to perform the obligations may bring about the obligation to make immediate repayment of the debt obligations of the state or threaten the assumption of debt obligations for the state;
 3) the payment of pensions and other social benefits;
 4) the payment of the transferable tax to the social security funds and local governments;
 5) the payments to the constitutional institutions and the authorities in their area of administration.

Chapter 6 State Cash Flow and Stabilisation Reserve Fund  

Division 1 Management of State Cash Flow  

§ 65.  Management of state cash flow

 (1) The management of the state cash flow shall mean:
 1) the conclusion of transactions with the liquid financial assets of the state;
 2) the assumption of debt obligations for the state;
 3) the management of financial risks related to the activities specified in clauses 1) and 2) of this subsection.

 (2) The liquid financial assets of the state shall mean the cash, securities and other financial assets owned or kept by the state, which do not belong to the Stabilisation Reserve Fund.

 (3) The Ministry of Finance shall manage the state cash flow.

§ 66.  Principles of management of state cash flow

 (1) The amount of the liquid financial assets of the state and the opportunity to assume debt obligations shall be such as to ensure the making of the payments of the state and other persons specified in § 67 of this Act. In the assessment of the sufficiency of the amount of the liquid financial assets of the state and the opportunity to assume debt obligations, the probability of the realisation of the contingent liabilities of the state and the necessity to perform the payments related to the debt obligations of the state shall be taken into account.

 (2) In the conclusion of transactions in cash, securities and other financial assets, the conservative investment principles shall be followed in order to ensure the liquidity of financial assets, value conservation and generating revenue.

 (3) The restrictions on the assumption of obligations specified in § 60 of this Act shall not apply to the Ministry of Finance in the management of the state cash flow, unless otherwise provided by law.

 (4) In case of an extensive or rapid economic decline, at the time of a financial crisis or in the event of lower receipts of revenue than planned, the Minister of Finance shall have the right to temporarily restrict the making of payments prescribed in the state budget, notifying the Government of the Republic thereof. The payment conditions provided for in subsection 64 (6) of this Act shall be followed when making the payments in such case.

 (5) The principles of management of the state cash flow shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 67.  Keeping and investment money of other persons

 (1) The Ministry of Finance shall have the right, on the basis of law or contract, to keep and invest the money of legal persons in public law, legal persons in private law founded by the state or with state participation and legal persons in private law carrying out administrative duties of the state, to execute the payments and settlements of the persons and intermediate in the payment services thereto.

 (2) The Ministry of Finance shall provide the persons specified in subsection (1) of this section with an opportunity to make payments at all times on account of the funds owned by them for the performance of the functions imposed thereon by the legislation. Subsection 64 (6) does not apply to the making of payments. The rules for the execution of payments specified in subsection 64 (4) of this Act shall apply to the execution of the payments and settlements of the aforementioned persons and intermediation in the payment services thereto.

 (3) A state authority shall have the right to keep the money of another person in the case, under the conditions and pursuant to the procedure provided by law. Subsection 64 (6) does not apply to the making of payments of a person specified in this subsection.

 (4) The Ministry of Finance shall manage the state cash flow and the cash flow related to the keeping and investment of the money of the persons specified in subsections (1) and (3) of this section on the basis of the principles specified in subsection 66 (5) of this Act as an integral whole, balancing the positive and negative cash flows of the persons.

Division 2 Use of Liquid Financial Assets of State  

§ 68.  Performance of contingent liabilities

 (1) The Minister of Finance shall organise the performance of the financial obligations arising from the state guarantees granted on the basis of this Act on account of the liquid financial assets of the state.

 (2) The Minister of Finance shall organise the due payment of the holding contributed at the request of the international financial institutions in which the state is a member or partner or the due performance of the financial obligations arising from the bonds issued by the state thereto on account of the liquid financial assets of the state, unless otherwise provided by law.

 (3) The Government of the Republic or, with the authorisation of the Government of the Republic, the Minister of Finance shall decide on the performance of such financial obligations not specified in subsection (1) of this section and arising from the security provided by the state and court judgments and rulings, for which no funds are prescribed in the state budget and which cannot be performed on account of the funds in the reserve fund of the Government of the Republic, on account of the liquid financial assets of the state.

Division 3 Debt Obligations of State  

§ 69.  Debt obligations of state

 (1) The debt obligations of the state for the purposes of this Act shall mean the loans, overdrafts, short-term loans on securities taken, bonds issued and repurchase agreements of securities entered into for the management of the state cash flow, including to finance the state budget expenditure, investments and financing transactions.

 (2) The maximum permitted balance of the debt obligations of the state shall be determined by the state budget.

 (3) When determining the maximum permitted balance of the debt obligations of the state, the following shall be taken into consideration:
 1) the balance of loans taken;
 2) the necessity to finance the state budget expenditure, investments and financing transactions;
 3) the necessity to perform and refinance the debt obligations of the state;
 4) the potential necessity for granting loans;
 5) the probability of the realisation of the contingent liabilities of the state.

 (4) The maximum permitted balance of the debt obligations of the state determined by the state budget shall not apply upon the assumption of debt obligations during a state of war.

 (5) The Riigikogu shall decide on the assumption of debt obligations for the state for the purpose of the acquisition of shares and other holdings, and other financial assets for the resolution and prevention of a financial crisis that may cause difficulties related to liquidity or solvency for the financial institutions or significant disruptions in the payment and settlement systems, or for the ensuring of financial stability of a foreign state, eurozone or a Member State thereof in an amount exceeding the maximum permitted balance of the debt obligations specified in subsection (2) of this section. After the adoption of a resolution, the Government of the Republic shall submit to the Riigikogu a draft supplementary budget or a draft state budget amendment. The legislative proceeding of a draft supplementary budget or a draft state budget amendment shall not hinder the implementation of the resolution of the Riigikogu.

§ 70.  Assumption of debt obligations

 (1) In the assumption of the debt obligations for the state, there shall be ensured the ratio of the financial risks and expenses related to the debt obligations, which would comply with the ability to perform the debt obligations of the state both in the short and long term.

 (2) The Ministry of Finance shall be permitted to assume the debt obligations for the state within the maximum permitted balance of the debt obligations of the state specified in subsection 69 (2) of this Act. The Riigikogu shall grant, on the proposal of the Government of the Republic, an authorisation for the assumption of the debt obligations for the state in amount exceeding the specified balance.

 (3) The Ministry of Finance shall enter into the contracts related to the assumption of the debt obligations, conclude the transactions and organise the performance thereof.

 (4) The Ministry of Finance shall manage the financial risks associated with the debt obligations of the state. The Ministry of Finance shall have the right to demand and grant collaterals for the purpose of the financial risk management in the conclusion of derivative transactions related to the debt obligations of the state.

 (5) The conditions for the assumption of the debt obligations for the state shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

 (6) The principles of management of the financial risks related to the debt obligations of the state shall be established by a regulation of the Government of the Republic specified in subsection 66 (5) of this Act.

Division 4 Stabilisation Reserve Fund  

§ 71.  Stabilisation Reserve Fund

 (1) The Stabilisation Reserve Fund shall mean the financial reserve formed from the state funds in order to finance such expenditure, investments and financing transactions, which objective is:
 1) the reduction of economic risks;
 2) the prevention or mitigation of socio-economic crises;
 3) the resolution or prevention of an emergency situation, a state of emergency, a state of war or other extraordinary situation or a crisis with material effect, or performance of the obligations provided for in a collective self-defence agreement;
 4) the resolution and prevention of a financial crisis that may cause difficulties related to liquidity or solvency for the financial institutions or significant disruptions in the payment and settlement systems.

 (2) The following shall be transferred to the Stabilisation Reserve Fund:
 1) funds available therefor in the state budget;
 2) funds to be entered in the Stabilisation Reserve Fund pursuant to a resolution on the distribution of the state unconsolidated cash flow surplus;
 3) revenue received from the privatisation of state assets pursuant to law;
 4) appropriations made to the state budget from the profits of Eesti Pank;
 5) revenue received from administration of the Stabilisation Reserve Fund;
 6) other funds provided by law.

§ 72.  Administration of Stabilisation Reserve Fund

 (1) Administration of the Stabilisation Reserve Fund is the keeping and investment of the funds of the Stabilisation Reserve Fund.

 (2) The administration of the Stabilisation Reserve Fund shall be organised by the Ministry of Finance.

 (3) The objective of the administration of the Stabilisation Reserve Fund is to maintain the value and liquidity of the funds of the Stabilisation Reserve Fund and to obtain the maximum revenue possible within the framework of the established restrictions.

 (4) The principles of the administration of the Stabilisation Reserve Fund and the management of financial risks relating thereto shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 73.  Use of funds of Stabilisation Reserve Fund

 (1) A resolution on the use of the funds of the Stabilisation Reserve Fund shall be adopted by the Riigikogu on the proposal of the Government of the Republic. After the adoption of a resolution, the Government of the Republic shall submit to the Riigikogu a draft supplementary budget or a draft state budget amendment. The legislative proceeding of a draft supplementary budget or a draft state budget amendment shall not hinder the implementation of the resolution of the Riigikogu.

 (2) The Ministry of Finance may, upon the consent of the Government of the Republic, for up to six months use the securities purchased on account of the funds of the Stabilisation Reserve Fund to secure the debt obligations of the state in case of an extensive or rapid economic decline or at the time of a financial crisis. The Ministry of Finance shall promptly notify the Riigikogu of the use of such right.

§ 74.  Reporting on Stabilisation Reserve Fund

 (1) The Ministry of Finance shall, not later than on the tenth working day of each quarter, submit a report to the National Audit Office, the Government of the Republic and the Finance Committee of the Riigikogu on the composition and value of the assets of the Stabilisation Reserve Fund as at the last working day of the previous quarter.

 (2) The report specified in subsection (1) of this section shall set out at least the following:
 1) the market value of the funds of the Stabilisation Reserve Fund and the change in the value compared to the end of the quarter preceding the accounting period and the beginning of the accounting year;
 2) the contributions to and payments from the Stabilisation Reserve Fund as summary amounts;
 3) the return of the Stabilisation Reserve Fund;
 4) the overview of the investment structure of the Stabilisation Reserve Fund by financial assets, major issuers and credit institutions, credit ratings, currency and sectors;
 5) the average duration of the Stabilisation Reserve Fund investments.

 (3) The Ministry of Finance shall publish the report specified in subsection (1) of this section on its website after the session of the Government of the Republic where the report was discussed.

Chapter 7 Ensuring Financial Discipline of State Authorities  

Division 1 Supervision over Implementation of State Budget  

§ 75.  Supervision over implementation of state budget

  The Ministry of Finance shall monitor the implementation of the state budget and provide an overview thereof to the Government of the Republic at least twice a year.

§ 76.  Financial control system

 (1) The financial control system is part of the internal control system, which comprises the planning, use and monitoring of use of the budget funds of a state authority. The objective of the financial control system is to ensure the economical, efficient, effective, legitimate and transparent use of the state budget funds.

 (2) The head of a state authority shall be responsible for the implementation and efficiency of the financial control system.

Division 2 Reporting  

§ 77.  Annual reports of state and auditing thereof

 (1) The annual reports of the state shall mean the annual reports of the state accounting entities and the consolidated annual report of the state. The reports shall be prepared according to the Accounting Act.

 (2) The National Audit Office shall perform the audit of the annual accounts constituting part of the consolidated annual report of the state and the annual accounts of a state accounting entity. The National Audit Office shall verify the lawfulness of the transactions of the state and state accounting entities.

 (3) An audit firm appointed by the Riigikogu pursuant to the National Audit Office Act shall audit the annual accounts and verify the lawfulness of the transactions of the National Audit Office.

 (4) The National Audit Office may, in the course of an audit or verification of the lawfulness of the transactions specified in subsection (2) of this section, rely on the provisions of the report of a sworn auditor documented for the purposes of § 54 of the Auditors Activities Act in the audit of the annual accounts of the state consolidation group entity or on the basis of the verification of the lawfulness of the transactions.

§ 78.  Submission, audit and approval of annual report of state accounting entity

 (1) A state accounting entity, with the exception of the National Audit Office, shall prepare an annual report and submit it to the National Audit Office not later than by 30 April of the year following the accounting year. In the course of an audit, the state accounting entity may correct and amend the report.

 (2) The National Audit Office shall complete the audit of the annual accounts of a state accounting entity and the verification of the lawfulness of the transactions not later than by 30 June of the year following the accounting year.

 (3) A state accounting entity, with the exception of the National Audit Office, shall submit the annual report together with the audit report published by the National Audit Office with regard to the audit of the annuals accounts and the verification of the lawfulness of the transactions of a state accounting entity to the Ministry of Finance within seven working days after the receipt of the report from the National Audit Office and publish the submitted document on its website. The Minister of Finance shall submit to the Government of the Republic the annual reports of the ministries together with the audit report prepared by the National Audit Office within seven working days after the receipt of the latest annual report and the audit report belonging thereto.

 (4) The Government of the Republic shall decide on the approval of the annual report of a ministry provided in subsection (3) of this section not later than by 31 July of the year following the financial year.

§ 79.  Audit and submission to Riigikogu of consolidated annual report of state

 (1) The Ministry of Finance shall submit the consolidated annual report of the state to the National Audit Office not later than by 30 June of the year following the accounting year. The report submitted to the National Audit Office shall be published on the website of the Ministry of Finance immediately after the submission of the report. In the course of an audit, the Ministry of Finance may correct and amend the report.

 (2) The National Audit Office shall complete the audit of the annual accounts of the consolidated annual report of the state and the verification of the lawfulness of the transactions not later than by 31 August of the year following the accounting year.

 (3) The Ministry of Finance shall submit the consolidated annual report of the state together with a draft resolution regarding the distribution of the state unconsolidated cash flow surplus and the audit report of the National Audit Office published with regard to the audit of the annual accounts of the consolidated annual report of the state and the verification of the lawfulness of the transactions to the Government of the Republic for approval within seven working days as of the receipt of the report from the National Audit Office and publish the report on its website immediately after the submission to the Government of the Republic. The Government of the Republic shall submit the approved consolidated annual report of the state to the Riigikogu for approval together with a draft resolution regarding the distribution of the state unconsolidated cash flow surplus. The audit report of the National Audit Office shall be enclosed to the consolidated annual report of the state.

 (4) A resolution regarding the distribution of the state unconsolidated cash flow surplus shall be prepared pursuant to the provisions of the Accounting Act.

 (5) After the completion of the consolidated annual report of the state, but not later than by 31 July of the year following the accounting year, the Fiscal Council shall provide an opinion regarding the achievement of the structural budget position objective of the general government sector.

Chapter 8 Implementing Provisions  

Division 1 Transitional Provisions  

§ 80.  Implementation of §§ 20, 48 and 60 of this Act

 (1) A regulation issued on the basis of subsection 10 (2) of the State Budget Act in force until the entry into force of this Act shall be effective shall be effective after the entry into force of this Act in so far as it is not in conflict with this Act, until the revocation thereof by a regulation specified in subsection 20 (5) of this Act.

 (2) A regulation established on the basis of subsection 48 (4) of this Act shall be applied to the distribution of the funds of the support fund planned for the area of government of a ministry in the state budget as of 1 January 2017.

 (3) Subsection 60 (3) of this Act shall apply for the first time with regard to the 2015 State Budget Act.

§ 81.  Specifications related to state budget for 2014

 (1) As of the entry into force of this Act, subsection 2 (12) and §§ 4, 6–10, 12, 14 and 16 of the 2014 State Budget Act shall not apply.

 (2) The maximum permitted total balance of the debt obligations of the state specified in subsection 69 (2) of this Act in 2014 shall amount to 2,500,000,000 euros.

 (3) The maximum permitted balance of loans and state guarantees granted by the Government of the Republic and specified in subsection 61 (5) of this Act in 2014 shall amount to 610,000,000 euros.

Division 2 Amendment and Repeal of Acts  

§ 82. – § 108.Omitted from this translation

§ 109.  Repeal of State Budget Act

  The State Budget Act (RT I 1999, 55, 584) is repealed.

§ 110. – § 125.Omitted from this translation

Division 3 Entry into Force of Act  

§ 126.  Entry into force of Act

 (1) Subsection 47 (3), subsections 48 (4)–(6) and § 49 of this Act enter into force on 1 January 2015.

 (2) Subsection 48 (3), subsections 50 (2) and (3) and §§ 51 and 110 of this Act enter into force on 1 January 2017.

 (3) Sections 108 and 120 of this Act enter into force on 1 January 2019.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2015
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2014, 131

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja riigieelarve vahendite kasutamise tingimused ja korra. Samuti sätestatakse riigieelarve koostamise alused, mille kohaselt lähtutakse riigieelarve koostamisel riigi rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest ja strateegilistest arengudokumentidest.

  (2) Riigieelarve koostamisele seatud nõuete täitmiseks sätestatakse käesoleva seadusega tingimused valitsussektori keskvalitsuse allsektori üksuste kohustuste võtmisele ja rahaliste vahendite planeerimisele.

§ 2.  Valitsussektor ja keskvalitsuse allsektor

  (1) Valitsussektorisse kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727) A lisa punktis 2.112 nimetatud üksused.

  (2) Valitsussektor jaguneb keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide allsektoriks. Keskvalitsuse allsektorisse (edaspidi keskvalitsus) kuuluvad üksused on:
  1) valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus (edaspidi riigiasutused);
  2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ning nende haldusala asutused;
  3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing (edaspidi keskvalitsuse juriidilised isikud).

  (3) Valitsussektori üksuste nimekirja avaldab oma kodulehel ja teavitab üksuse kuulumisest valitsussektorisse Statistikaamet.

§ 3.  Ministeeriumi valitsemisala

  (1) Ministeeriumi valitsemisalana käsitatakse käesolevas seaduses ministeeriumi koos oma valitsemisala riigiasutustega.

  (2) Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Riigikantseleile ja Riigikantselei haldusalale kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala kohta sätestatut.

§ 4.  Eelarvenõukogu

  (1) Eelarvenõukogu on Eesti Panga seaduse § 42 kohaselt moodustatud nõuandekogu, mis hindab riigi makromajandusprognoose ja riigi rahandusprognoose ning jälgib käesoleva seaduse 2. peatükis toodud eelarvereeglite täitmist käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu õiguses esitatud nõuete kohaselt.

  (2) Eelarvenõukogu seisukoha mittearvestamisel põhjendab Vabariigi Valitsus seda avalikult.

  (3) Riigi makromajandusprognoosi (edaspidi makromajandusprognoos) ja riigi rahandusprognoosi (edaspidi rahandusprognoos) kohta antud hinnangu arvestamata jätmist põhjendab Rahandusministeerium.

2. peatükk Eelarvereeglid 

§ 5.  Eelarvepositsioon ja keskpika perioodi eelarve-eesmärk

  (1) Valitsussektori eelarvepositsioon on valitsussektori kogutulude ja kogukulude vahe.

  (2) Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tsükliliselt korrigeeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.

  (3) Keskpika perioodi eelarve-eesmärk on stabiilsusprogrammis Euroopa Liidu liikmesriigi seatud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärk vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 02.08.1997, lk 1–5).

§ 6.  Eelarvepositsiooni reeglid

  (1) Riigieelarve tuleb koostada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis.

  (2) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe (edaspidi põhitegevuse tulem) on tasakaalus või ülejäägis.

  (3) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku kavandatav põhitegevuse tulem võib olla puudujäägis kuni 30 protsendi ulatuses eelarveaasta põhitegevuse tuludest, kui põhitegevuse tulemi puudujääk kaetakse varem põhitegevuse tulemi ülejäägina kogunenud likviidsetest varadest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata keskvalitsuse juriidilise isiku suhtes, kui tema kavandatava põhitegevuse tulemi puudujääk on seotud tegevuskavas või äriplaanis ettenähtud keskvalitsuse juriidilise isiku asutamise, ümberkorraldamise või lõpetamisega.

  (5) Keskvalitsuse juriidilise isiku põhitegevuse tulude ning põhitegevuse kulude arvestusmetoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013.

§ 7.  Korrigeerimismehhanism

  (1) Kui käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon puudujäägis, esitab valdkonna eest vastutav minister kuu aja jooksul prognoosi avalikustamisest arvates Vabariigi Valitsusele teadmiseks olukorra analüüsi ja vajaduse korral ettepanekud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni parandamiseks.

  (2) Kui riigi rahandusprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk suurem kui 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP) või kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohases Euroopa Liidu eelarvepoliitika koordineerimise protsessis leiavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu, et Eesti valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon erineb märkimisväärselt käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamise kohandamiskavast, peab Vabariigi Valitsus rakendama eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid, lähtudes stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest.

  (3) Stabiilsuse ja kasvu pakti mõistetakse käesolevas seaduses samas tähenduses, nagu see on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 02.08.1997, lk 6–11).

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmeid tuleb rakendada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon paraneks vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st aastas kuni struktuurse eelarvetasakaalu saavutamiseni.

§ 8.  Kompenseerimismehhanism

  Kui riigieelarve koostamisele eelnenud aastal oli valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk rahandusprognoosi hinnangu põhjal üle 0,5 protsendi SKP-st, tuleb pärast struktuurse eelarvetasakaalu saavutamist planeerida järgmistel aastatel valitsussektori struktuurset ülejääki vähemalt 0,5 protsenti SKP-st aastas kuni eelarvepuudujäägiga samaväärse ülejäägi saavutamiseni eurodes.

§ 9.  Vabastusklausel

  Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud meetmete rakendamist ja §-s 8 nimetatud ülejäägi planeerimist võib edasi lükata erakorraliste asjaolude korral vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile.

§ 10.  Keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormuse reegel

  (1) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (edaspidi netovõlakoormus) võib moodustada kuni 40 protsenti samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest kogu käesoleva seaduse § 12 alusel esitatud finantsplaaniga hõlmatud perioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40 protsendi suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, arvestades käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.

  (2) Keskvalitsuse juriidilise isiku võlakohustuste ja likviidsete varade arvutusmetoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 11.  Erandid eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse reeglitest

  (1) Riigieelarvega võib põhjendatud juhtudel kehtestada lisapiiranguid käesoleva seaduse §-des 6 ja 10 toodud keskvalitsuse juriidilise isiku põhitegevuse tulemile või netovõlakoormusele. Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud keskvalitsuse juriidilise isiku kohustus sellistest piirangutest kinni pidada.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapiirangute kehtestamine on lubatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) riigi rahandusprognoos näitab eelarveaasta jooksul valitsussektori eelarvepositsiooni puudujäägi suurenemist üle kahe protsendi SKP-st;
  2) riigi rahandusprognoos näitab eelarveaasta jooksul valitsussektori võlakoormuse tõusu üle 50 protsendi SKP-st;
  3) Vabariigi Valitsus on kohustatud rakendama käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid.

§ 12.  Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaan

  (1) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidiline isik esitab igal aastal finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. Andmed esitatakse asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile 1. märtsiks.

  (2) Nõuded finantsplaani sisule ja finantsplaani esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 13.  Keskvalitsuse juriidiliselt isikult lisaandmete saamine

  (1) Valdkonna eest vastutaval ministril ja asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on õigus käesolevas peatükis sätestatud eelarvereeglite täitmise hindamiseks saada keskvalitsuse juriidiliselt isikult asjakohaseid andmeid.

  (2) Asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on riigieelarvest toetuse saamise taotluse hindamiseks ning toetuse kasutamise kontrollimiseks õigus saada keskvalitsuse juriidiliselt isikult asjakohaseid andmeid.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister saab andmeid asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel.

§ 14.  Eelarvereeglite täitmise jälgimine

  Eelarvestrateegias ja stabiilsusprogrammis kajastatud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta annab enne eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi kinnitamist arvamuse eelarvenõukogu, lähtudes eelarvepositsiooni reeglitest ning struktuurse eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest.

3. peatükk Riigieelarve raamistik ja lähtealused 

1. jagu Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos 

§ 15.  Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos

  (1) Makromajandusprognoosi eesmärk on kirjeldada riigi majanduskeskkonda koos tõenäolise arenguga ja teavitada sellest avalikkust.

  (2) Makromajandusprognoos on aluseks rahandusprognoosile, millega kirjeldatakse valitsussektori tulusid, kulusid ja investeeringuid koos tõenäoliste muutustega. Rahandusprognoos on riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) ja riigieelarve eelnõu aluseks.

§ 16.  Makromajandusprognoosile ja rahandusprognoosile esitatavad nõuded

  (1) Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos koostatakse igal aastal jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja aasta kohta, tuginedes viimastele teadaolevatele andmete aegridadele. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi väliskeskkonna eeldustena kasutatavad andmed ei tohi prognoosi kavandatud avaldamisajaks olla vanemad kui kaks kuud.

  (2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamisel kasutatavates alternatiivsetes eeldustes juhindutakse sellest, kuivõrd paikapidavad on olnud eelmised prognoosid, ning arvestatakse asjaomaste riskistsenaariumidega. Makromajandusprognoosis esitatakse lisaks põhistsenaariumile vähemalt üks riskistsenaarium ning hinnatakse selle võimalikku mõju riigieelarve laekumisele ja tasakaalule. Rahandusprognoos koostatakse kõige tõenäolisema või sellest ettevaatlikuma makromajandusprognoosi stsenaariumi põhjal.

  (3) Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos peavad sisaldama tundlikkusanalüüsi, mille raames uuritakse, kuidas kujunevad peamised eelarvemuutujad erinevate majanduskasvu ja intressimäärade prognooside korral.

  (4) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi võrreldakse kõige ajakohasemate Euroopa Komisjoni ja teiste sõltumatute institutsioonide prognoosidega ning makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi seletuskirjas antakse ülevaade erinevustest.

§ 17.  Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamine

  (1) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostab Rahandusministeerium käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu õiguses esitatud nõuete kohaselt.

  (2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad ametnikud või töötajad on prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud.

§ 18.  Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi hindamine ning avalikustamine

  (1) Eelarvenõukogu annab arvamuse makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi kohta kahe nädala jooksul nende avaldamisest arvates. Eelarvenõukogu arvamuse arvestamata jätmist põhjendab Rahandusministeerium avalikult kahe nädala jooksul eelarvenõukogu arvamuse avaldamisest arvates.

  (2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel viivitamata pärast prognoosi koostamist.

2. jagu Strateegilised arengudokumendid 

§ 19.  Strateegilised arengudokumendid

  (1) Strateegilised arengudokumendid on poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programm.

  (2) Poliitika põhialused on arengudokument, milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad.

  (3) Valdkonna arengukava on arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme poliitikavaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada.

  (4) Valitsemisala arengukava on arengudokument, milles kajastatakse ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste panustamist tulemusvaldkondade üldeesmärkide saavutamisse.

  (5) Programm on arengudokument, milles määratakse poliitikavaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava.

  (6) Strateegilised arengudokumendid peavad olema omavahel kooskõlas.

  (7) Põhiseaduslikud institutsioonid ei ole kohustatud koostama strateegilisi arengudokumente.

§ 20.  Strateegiliste arengudokumentide koostamine, elluviimine ja muutmine

  (1) Poliitika põhialused võtab vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul.

  (2) Valdkonna arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Valdkonna arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks.

  (3) Valitsemisala arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Valitsemisala arengukava kinnitab minister.

  (4) Programm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga. Programmi kinnitab minister. Kui programmi eesmärgi saavutamisse panustavad mitu ministeeriumi, jaotatakse programm alaprogrammideks ning ministrid kinnitavad alaprogrammid ja vajaduse korral kogu programmi.

  (5) Valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

3. jagu Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogramm 

§ 21.  Eelarvestrateegia sisu

  (1) Eelarvestrateegias määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärke, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad rahalised vahendid (edaspidi rahastamiskava). Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta (edaspidi eelarvestrateegia periood).

  (2) Rahastamiskava aluseks on rahandusprognoos.

  (3) Eelarvestrateegia peab sisaldama aastate kaupa:
  1) riigi eelarvepoliitilisi eesmärke, sealhulgas eesmärke valitsussektori eelarvepositsiooni ja võlakoormuse suuruse kohta;
  2) valitsussektori allsektori või selle üksuste eeldatavat eelarvepositsiooni ja muud finantsinformatsiooni koos olulisemate muudatustega finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtetes;
  3) makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist lähtuvat riigi majandusolukorra analüüsi;
  4) eelarvestrateegia perioodiks ministeeriumi valitsemisalale lubatud maksimaalseid vahendite mahte (edaspidi kululaed).

§ 22.  Eelarvestrateegia koostamine

  (1) Eelarvestrateegia koostab Rahandusministeerium.

  (2) Eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet eelseisvate aastate kohta muudetakse uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid juhul, kui on oluliselt muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või õigusakt.

  (3) Rahandusministeeriumil on eelarvestrateegia koostamiseks õigus saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ja valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt.

  (4) Eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 23.  Stabiilsusprogramm

  (1) Koos eelarvestrateegiaga koostab Rahandusministeerium stabiilsusprogrammi, mis vastab nõukogu määrusele (EÜ) nr 1466/97.

  (2) Stabiilsusprogramm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegias esitatud eelarvepoliitiliste eesmärkide, Vabariigi Valitsuse üldeesmärkide ja nende rahastamiskavaga.

§ 24.  Eelarvestrateegia kinnitamine

  (1) Eelarvestrateegia kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust.

  (2) Riigikogu korraliste valimiste aastal kinnitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia hiljemalt seitse kuud enne järgmise eelarveaasta algust.

§ 25.  Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi avalikustamine

  (1) Kinnitatud eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel viivitamata pärast kinnitamist.

  (2) Vabariigi Valitsus esitab eelarvestrateegia Riigikogule viivitamata pärast kinnitamist.

4. peatükk Riigieelarve 

1. jagu Riigieelarve sisu ja ülesehitus 

§ 26.  Riigieelarve sisu

  (1) Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid (edaspidi vahendid), mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada.

  (2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt. Administratiivselt liigendatud vahendid liigendatakse majandusliku sisu järgi.

  (3) Administratiivne liigendus näitab, millised ministeeriumide valitsemisalad riigieelarve vahendeid koguvad, toetusena saavad, vahendavad või kasutavad. Administratiivses liigenduses võib tema kasutatavate vahendite osas märkida ka Vabariigi Valitsuse.

  (4) Majandusliku sisu järgi liigendatakse riigieelarve vahendid tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, lähtudes järgnevast:
  1) tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena;
  2) kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud;
  3) investeeringud on materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud vahendid;
  4) finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.

§ 27.  Eelarveaasta

  (1) Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta.

  (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 28.  Riigieelarve ülesehitus

  (1) Riigieelarves esitatakse:
  1) riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve;
  2) summaliselt riigieelarve ülejääk või puudujääk;
  3) riigieelarve vahendite liigendus.

  (2) Riigieelarve seaduses esitatakse sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega.

  (3) Riigieelarve seaduses ei esitata muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid.

§ 29.  Eelarveklassifikaator

  (1) Eelarveklassifikaatoriga sätestatakse vahendite detailne liigendus ning eelarvestamisel ja finantsjuhtimises kasutatavad arvestuspõhimõtted.

  (2) Tegevuspõhise eelarve korral sätestatakse eelarveklassifikaatoris detailne tegevuspõhine vahendite liigendus ministeeriumide valitsemisalade ja programmide kaupa.

  (3) Tegevuspõhise liigenduse kasutamise riigieelarve eelnõus otsustab Vabariigi Valitsus. Põhiseadusliku institutsiooni eelarve tegevuspõhise liigendamise otsustab Vabariigi Valitsus põhiseadusliku institutsiooni algatusel.

  (4) Eelarveklassifikaatori kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 30.  Riigieelarve kohustuslik liigendus

  (1) Riigieelarves liigendatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi.

  (2) Tulud liigendatakse tegevustuludeks, finantstuludeks ja riigiasutustelt saadud siireteks.

  (3) Tegevustulud liigendatakse järgmiselt:
  1) maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed;
  2) kaupade ja teenuste müük;
  3) saadud toetused;
  4) muud tulud.

  (4) Kulud liigendatakse tegevuskuludeks, finantskuludeks ja riigiasutustele antud siireteks.

  (5) Tegevuskulud liigendatakse järgmiselt:
  1) antud toetused ja muud ülekanded;
  2) tööjõu- ja majandamiskulud;
  3) muud tegevuskulud.

  (6) Investeeringuid riigieelarves liigendama ei pea.

  (7) Finantseerimistehingud liigendatakse järgmiselt:
  1) finantsvarade suurenemine;
  2) finantsvarade vähenemine;
  3) kohustuste suurenemine;
  4) kohustuste vähenemine.

  (8) Tegevuspõhise eelarve korral käesoleva paragrahvi lõikeid 1–7 ei kohaldata ja vahendid liigendatakse riigieelarves administratiivse ja tegevuspõhise sisu alusel järgmiselt:
  1) tulemusvaldkonnad;
  2) programmid;
  3) alaprogrammid, kui ühte programmi panustab mitu ministeeriumi.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt liigendatud vahendid liigendatakse riigieelarves majandusliku sisu alusel järgmiselt:
  1) tulud;
  2) tegevuskulud;
  3) investeeringud;
  4) finantseerimistehingud.

§ 31.  Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute täiendav liigendamine

  (1) Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Vabariigi Valitsus võib riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala muid investeeringuid, kulusid ja finantseerimistehinguid liigendada kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.

  (2) Minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga ja lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse liigendusest.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused liigendavad riigieelarves märgitud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.

§ 32.  Piirmäärad

  (1) Riigieelarve vahendid jaotuvad piirmäärata ja piirmääraga vahenditeks. Piirmäärata vahendite arvel tehtavate väljamaksete suurusele riigieelarvega piiranguid ei kehtestata.

  (2) Piirmäärata vahendid on:
  1) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu laekumisest (edaspidi tuludest sõltuvad vahendid);
  2) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (edaspidi arvestuslikud vahendid);
  3) tulu.

  (3) Riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule (edaspidi edasiantav maks), kantakse saajale edasi vastavalt tegelikule laekumisele.

§ 33.  Riigieelarve vahendite ülekandmine

  (1) Riigieelarve vahendite ülekandmine on riigieelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra (edaspidi ülekandmine).

  (2) Arvestuslikke vahendeid üle ei kanta, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.

  (3) Tuludest sõltuvad vahendid, välja arvatud riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud siirded riigiasutustelt, on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses. Riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud siirded riigiasutustelt võib üle kanda kuni kolme protsendi ulatuses saadud siirde mahust, kui riigieelarves ei ole määratud teisiti.

  (4) Edasiantava maksu vahendid on järgmisesse eelarveaastasse ülekantavad eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud, kuid saajale edasi kandmata summade ulatuses.

  (5) Kui riigieelarvest ei tulene teisiti, kantakse piirmääraga vahendeid üle, arvestades järgmist:
  1) kulud kantakse üle kuni kolme protsendi ulatuses riigieelarves liigendatud kulu mahust;
  2) investeeringud kantakse üle kogumahus;
  3) finantseerimistehinguid üle ei kanta;
  4) Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadud niisuguse sihtotstarbelise või mittesihtotstarbelise rahalise toetuse, mille eest ei anta otseselt välistoetuse andjale vastu kaupu ega teenuseid (edaspidi välistoetus), riiklik kaasfinantseering kantakse üle kogumahus.

  (6) Riigieelarve vahendite ülekandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

2. jagu Riigieelarve eelnõu koostamine 

§ 34.  Riigieelarve eelnõu koostamise alused

  Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel.

§ 35.  Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt

  (1) Riigieelarve eelnõu koostamiseks esitab ministeerium Rahandusministeeriumile oma valitsemisala eelarve projekti, mis lähtub muu hulgas eelarvestrateegiast, eelarvestrateegias kinnitatud kululagedest ja valdkonna arengukavade eesmärkidest.

  (2) Taotlus avalik-õiguslikule juriidilisele isikule riigieelarvest vahendite eraldamiseks esitatakse selle ministeeriumi valitsemisala eelarve projektis, kelle pädevusvaldkonnaga on vastava avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus peamiselt seotud.

  (3) Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde lisatakse kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele.

  (4) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 36.  Eelarveläbirääkimised

  (1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti üle peetakse Rahandusministeeriumi ja ministeeriumi vahel läbirääkimisi. Kui pooled ei pea läbirääkimiste pidamist vajalikuks, fikseeritakse see kokkulepe kirjalikult.

  (2) Protokollid, milles on välja toodud pooltevahelised kokkulepped ja võimalikud eriarvamused, esitab Rahandusministeerium koos ettepanekutega Vabariigi Valitsusele.

§ 37.  Riigieelarve eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses

  (1) Rahandusministeerium esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Vabariigi Valitsusele hiljemalt neli kuud enne eelarveaasta algust.

  (2) Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtude muutmisel või vahendite väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused ja erimeelsused koos põhjendustega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.

  (3) Maakohtutele, halduskohtutele või ringkonnakohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtude muutmisel või vahendite väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos kohtute haldamise nõukoja arvamusega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.

§ 38.  Riigieelarve eelnõu esitamine Riigikogule

  (1) Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.

  (2) Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab vastama avaldatud õigusaktidele ja enne riigieelarve esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudele. Esitatavas riigieelarve eelnõus võib olla arvesse võetud Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudes Riigikogu menetluses tehtud muudatusi.

  (3) Riigieelarve eelnõu seletuskirjas antakse riigieelarvest ülevaade ning põhjendatakse majandusliku sisu ja tegevuspõhise info põhjal riigieelarve eelnõus kavandatud vahendite mahtusid detailselt, samuti esitatakse Vabariigi Valitsuse ülevaade järgmise nelja aasta eeldatavast majandusolukorrast ja riigi kavandatavatest tegevustest.

3. jagu Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus 

§ 39.  Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus

  Riigieelarve eelnõu menetletakse Riigikogus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 40.  Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekud

  (1) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise või kulu, investeeringu või finantseerimistehingu suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, milles on märgitud vajalikud katteallikad.

  (2) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek ei või põhjustada struktuurset riigieelarve puudujääki, selle suurenemist ega struktuurse ülejäägi vähenemist.

§ 41.  Riigieelarve vastuvõtmine

  Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena.

§ 42.  Kulude tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud

  (1) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib ministeeriumi valitsemisala kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud aasta igal kuul kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta riigieelarve vastavast kulust, investeeringust või finantseerimistehingust tingimusel, et kulu, investeering või finantseerimistehing:
  1) on ka alanud aasta riigieelarve eelnõus ette nähtud ja
  2) ei ületata üht kaheteistkümnendikku alanud aasta eelarve eelnõus ette nähtud vastava kulu, investeeringu või finantseerimistehingu summast.

  (2) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, kohaldatakse kuni riigieelarve vastuvõtmiseni eelmise aasta riigieelarvega seaduse alusel kehtestatud määrasid ja piirmäärasid.

  (3) Kui sõjaseisukorra ajal ei ole Riigikogu eelarveaasta alguseks riigieelarvet vastu võtnud, otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni. Sellisel juhul ei tohi enne Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmist igakuiselt tehtavad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kokku ületada üht kaheteistkümnendikku eelmise aasta riigieelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahust.

4. jagu Riigieelarve muutmine ja lisaeelarve 

§ 43.  Riigieelarve muutmine

  (1) Riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutmata võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

  (2) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga koostab Rahandusministeerium.

  (3) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu esitamine, arutamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud korras.

§ 44.  Lisaeelarve

  (1) Riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutes võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu lisaeelarve eelnõu.

  (2) Lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga koostab Rahandusministeerium.

  (3) Lisaeelarve eelnõu esitamine, arutamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud korras.

§ 45.  Riigieelarve muutmise ja lisaeelarve algatamise erisused

  (1) Sõjaseisukorra ajal, kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks ja pärast Riigikogu poolt heakskiidetud sõjalise valmisoleku tõstmist võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet protsenti jooksva aasta riigieelarve kulude mahust.

  (2) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 ja § 44 lõikes 1 nimetatud ajalisi piiranguid ei kohaldata, kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on:
  1) krediidiasutustele, kindlustusandjatele või finantseerimisasutustele (edaspidi finantsasutused) likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine;
  2) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamine;
  3) sõjalise valmisoleku tõstmine, kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamine;
  4) käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud Riigikogu otsus.

  (3) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks, mobilisatsiooni läbiviimiseks või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.

5. jagu Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetega 

§ 46.  Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetega

  (1) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetust:
  1) tasandusfondist;
  2) toetusfondist;
  3) juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamiseks.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ning üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida järgmistes küsimustes:
  1) edasiantavate maksude osa suurus ja laekumise põhimõtted;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuste jaotamise alused, kasutamise tingimused, suuruse kujunemise põhimõtted ning suurused eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks;
  3) kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riiklike ülesannete kulude katmise põhimõtted;
  4) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud informatsiooni eelarvestrateegias ja riigieelarve eelnõus kajastamise metoodika;
  5) finantsdistsipliini tagamise meetmed ja kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarve puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia perioodiks;
  6) käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud olukorra ilmnemisel meetmed kohaliku omavalitsuse üksustele, mis parandavad valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud küsimustes saavutatud kokkulepped kajastuvad eelarvestrateegias, riigieelarve eelnõus, seaduseelnõus või mõnes muus õigusaktis. Küsimused, milles kokkulepet ei saavutata, otsustab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamisel.

  (4) Läbirääkimistel sõlmitud kokkulepete ja poolte lahkarvamuste protokoll lisatakse eelarvestrateegiale või riigieelarve eelnõu seletuskirjale.

  (5) Eelarvestrateegias esitatakse informatsioon kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavate maksude ning tasandusfondist ja toetusfondist määratavate toetuste eeldatavate suuruste kohta.

§ 47.  Tasandusfond

  (1) Tasandusfondi suurus ja jaotamise põhimõtted määratakse riigieelarvega.

  (2) Tasandusfondi eesmärk on vahendite kasutamise tingimusi määramata ühtlustada kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfondi jaotamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksusele laekuv tulumaks ja maamaks, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv ja muud kohaliku omavalitsuse üksuse erisused.

  (3) Tasandusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

§ 48.  Toetusfond

  (1) Toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid määratakse riigieelarvega.

  (2) Toetusfond on kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks või riigieelarves määratud sihtotstarbel antav toetus, mida jaotatakse ainult arvnäitajate alusel.

  (3) Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja nende arvestamise alused sätestatakse seadusega. Arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (5) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega ka toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad, kui toetusfondis on riigieelarvega määratud üheaastase kestusega toetus, mille jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ei ole seadusega sätestatud.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (6) Toetusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

§ 49.  Tasandusfondi ja toetusfondi väljamaksed

  (1) Käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas sätestatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 3 ja § 48 lõike 6 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele määratud toetuste väljamaksmise ja toetuste avansiliste maksete tegemise tingimused ja kord.

  (2) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 ja § 48 lõikes 6 nimetatud jaotust, tehakse kuni selle kehtestamiseni kohaliku omavalitsuse üksustele piisavate rahaliste vahendite tagamiseks väljamakseid. Kohaliku omavalitsuse üksusele makstakse välja igal kuul kuni üks kaheteistkümnendik eelmisel eelarveaastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast, arvestades riigieelarves jooksvaks eelarveaastaks kavandatud summaga või riigieelarve eelnõus kavandatud summaga, kui jooksva aasta riigieelarve on vastu võtmata.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

§ 50.  Juhtumipõhine toetus

  (1) Ministeerium annab riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele sihtotstarbelist toetust investeeringuteks või tegevuskuludeks juhtumipõhiselt.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all oleva üksuse investeeringu juhtumipõhiselt toetamisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 53 lõikes 7 nimetatud juhul, peab olema õigusaktides määratud vähemalt:
  1) toetuse andmise eesmärk;
  2) toetatavad tegevused;
  3) vajaduse korral omafinantseeringu määr;
  4) taotluse hindamise põhimõtted;
  5) toetuse väljamaksete tegemise kord;
  6) toetuse tagasinõudmise alused ja kord.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele vastava määruse ministeeriumi valitsemisala eelarves ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele juhtumipõhiselt investeeringutoetuse andmiseks.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhist investeeringutoetust järgmistel tingimustel:
  1) toetatav investeering peab tulenema kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast;
  2) kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama vähemalt seaduses määratud perioodi;
  3) omafinantseeringusse panustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada omafinantseeringut seaduses määratud tingimustel.

  (5) Kui kohaliku omavalitsuse üksuselt või tema valitseva mõju all olevalt sõltuvalt üksuselt nõutakse investeeringu omafinantseeringu katmist, on investeeringutoetuse andmise eelduseks seadusega kehtestatud finantsdistsipliini meetmete rakendamine.

§ 51.  Riikliku ülesande kulude katmine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riikliku ülesande (edaspidi riiklik ülesanne) kulude katmise aluseks on keskmine arvutatud kulu või tegelik kulu.

  (2) Kui riikliku ülesande kulud kaetakse seaduses sätestatud arvnäitajate alusel, määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määruses.

  (3) Kui riikliku ülesande kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest juhtumipõhiselt, kehtestab minister määrusega:
  1) riikliku ülesande kulude katmise keskmise kulu arvutamise või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted;
  2) kulude katmise taotluse esitamise ja menetlemise korra.

  (4) Riikliku ülesande kulude katmise ulatus igaks aastaks määratakse riigieelarvega.

  (5) Riikliku ülesande kulude katmiseks antavad vahendid tuleb kavandada riigieelarves.

  (6) Riigieelarve eelnõu seletuskirjas tuleb esitada informatsioon iga riikliku ülesande kulude katteks antavate vahendite suuruse ja nende andja kohta.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 52.  Toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste kasutamine

  Kui toetuse andja ei ole ette näinud toetusfondi või juhtumipõhise toetuse kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse, võib kohaliku omavalitsuse üksus neid kasutada järgmistel eelarveaastatel samal otstarbel.

5. peatükk Riigieelarve tulude laekumine, vahendite kasutamine ja kohustuste võtmine 

1. jagu Riigieelarve vahendite kasutamine 

§ 53.  Riigieelarve vahendite kasutamise eeldused

  (1) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus kasutada riigieelarve vahendeid sihtotstarbeliselt ja ainult siis, kui vastavad vahendid on eelarves ette nähtud ja kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus riigieelarve vahendeid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused täidetakse riigieelarve ülekantud vahendite või järgmise eelarveaasta vahendite arvel.

  (3) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarves määratud otstarbeks. Vahendite majanduslikku sisu võib ülekandmisel muuta vaid juhul, kui ei muutu kulu otstarve. Ülekantavate riigieelarve vahendite administratiivset liigendust ja majanduslikku sisu võib ülekandmisel muuta, kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega.

  (4) Otstarve käesoleva paragrahvi tähenduses on konkreetne tegevus, milleks on riigieelarves vahendid planeeritud.

  (5) Tuludest sõltuvaid vahendeid on õigus kasutada pärast tulu tegelikku laekumist, välja arvatud käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (6) Tehtud kulude hüvitamiseks laekunud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus kasutada otstarbel, mis oli vahenditel, mida hüvitatavate kulude tegemiseks kasutati.

  (7) Riigieelarves ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite kasutamiseks sõlmitakse riigieelarve eraldise kasutamise leping riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise isiku vahel, kui seaduses või selle alusel ei ole ette nähtud teisiti.

§ 54.  Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende laekumist

  (1) Välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus Rahandusministeeriumi nõusolekul kasutada enne nende laekumist.

  (2) Kui riigiasutus on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite arvel väljamakseid suuremas summas, kui laekub välistoetust või välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, peab riigiasutus või tema kõrgemalseisev ministeerium, välistoetuse vahendaja tehtud väljamaksete puhul ministeerium, kelle vastutusalas on vastava välistoetuse väljamaksmise ülesande täitmine, katma puudujääva summa riigiasutuse või ministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest või taotlema puudujäägi katmist Vabariigi Valitsuse reservist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.

§ 55.  Toetuse ja kaasfinantseeringu vahendite kasutamine

  Toetuse või välistoetuse riigieelarves ettenähtud riikliku kaasfinantseeringu vahendite andja peab tagama, et vahendite saaja kohustub kasutama saadud vahendeid ainult vahendite andja määratud otstarbel.

§ 56.  Muudatused riigieelarve vahendite kasutamisel

  (1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite kasutamise administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.

  (2) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud järgmiste vahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust:
  1) välistoetuste ja riikliku kaasfinantseeringuga seotud vahendid;
  2) Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendid rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise rahastamiseks;
  3) ministeeriumi valitsemisala vahendid ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega seoses.

  (3) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud kulu ja investeeringu majandusliku sisu järgi liigendust, kui muudatuse tingib asjaolu, et konkreetse tehingu tegemise käigus täpsustunud tingimuste tõttu klassifitseeritakse tehing põhivara arvelevõtmise reeglite kohaselt teisiti, kui riigieelarve koostamisel oli kavandatud.

  (4) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vähendada neile riigieelarves ettenähtud vahendeid ja suunata vabanevad summad Vabariigi Valitsuse reservi. Vabariigi Valitsuse reservi ei suunata toetusi, asutuse majandustegevusest laekunud tulusid ning varude ja põhivara müügist laekunud tulusid.

  (5) Kui riigiasutuse tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel ei anta tema ülesandeid üle teisele riigiasutusele, suunatakse ümberkorraldatava või lõpetatava riigiasutuse kasutamata toetused, majandustegevusest laekunud tulud ning varude ja põhivara müügist laekunud tulud riigi tuludesse.

§ 57.  Õppelaenude põhiosa kustutamisega seotud vahendite kasutamine

  (1) Ministeeriumil on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi ministeeriumi valitsemisalale riigieelarvega õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt ettenähtud kulude administratiivses jaotuses ning majandusliku sisu järgi jaotuses.

  (2) Kui riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahenditest ei piisa õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt, võib ministeerium esitada Rahandusministeeriumile ministeeriumi valitsemisala asutuste kaupa põhjendatud taotluse lisavahendite eraldamiseks.

§ 58.  Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine

  (1) Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid võib kasutada ettenägematuteks kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, mida ei ole võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida.

  (2) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus.

  (3) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 59.  Tulude laekumise korraldus

  Tulud laekuvad riigi likviidsete finantsvarade hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu Kohustuste võtmine, riigi antav laen ja riigigarantii 

§ 60.  Kohustuste võtmine

  (1) Riigiasutusel on õigus võtta kohustusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves kohustuse täitmiseks vahendid ette nähtud.

  (2) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, on riigiasutusel keelatud:
  1) võtta riigile võlakohustusi;
  2) anda riigigarantiid või muud tagatist;
  3) anda laenu;
  4) teha annetusi;
  5) omandada finantsvara, välja arvatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine riigivara seaduse alusel;
  6) teha tehinguid kapitalirendi tingimustel, anda kontsessioone ja teha muid selliseid tehinguid, kui riigieelarvega ei ole selleks antud luba.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud loa andmisel peab riigieelarvega kindlaks määrama:
  1) tehingu eesmärgi;
  2) riigile võetava kohustuse suuruse, ühel eelarveaastal tasumisele kuuluvate maksete suuruse ja maksete suuruse muutmise tingimused;
  3) riigile võetava kohustuse tähtaja;
  4) muud olulised tehingu tingimused.

  (4) Minister võib ministeeriumi valitsemisala riigiasutustel lubada võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa nende ministeeriumi valitsemisala täidetavate rahaliste kohustuste maht 50 protsenti ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest.

  (5) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul võib Vabariigi Valitsus suurendada ministeeriumi valitsemisala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 4, kuid mitte rohkem kui 80 protsendini ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest. Riigieelarvega võib Vabariigi Valitsusele anda õiguse lubada ministeeriumi valitsemisalale rahaliste kohustuste võtmist käesolevas lõikes sätestatust suuremas mahus.

  (6) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused lähtuvad eelseisvateks eelarveaastateks rahaliste kohustuste võtmisel käesoleva paragrahvi lõikest 4, kui riigieelarvega ei ole kindlaks määratud teisiti.

  (7) Riigikogu otsustab finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu finantsvara omandamise ning välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks makstavate summadega seoses kohustuste võtmise või finantseerimistehingute tegemise riigieelarves ettenähtust suuremas ulatuses. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu. Riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist.

§ 61.  Riigi antav laen ja riigigarantii

  (1) Riik võib anda laenu või riigigarantii:
  1) avalike ülesannete täitmiseks;
  2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada või ennetada likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võivat finantskriisi;
  3) käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle raha riik hoiab ja paigutab, või nende kohustuste tagamiseks;
  4) äriühingule või äriühingu kohustuste tagamiseks, kui riigil on äriühingus enamusotsustusõigus ja kui see on vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel;
  5) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks.

  (2) Riigi poolt laenu andmine on laenulepingu või krediidilepingu alusel rahasumma või krediidi andmine teise isiku käsutusse või laenusaaja emiteeritud võlakirjade omandamine.

  (3) Riigigarantii on riigi poolt käesoleva või muu seaduse alusel antav garantii või muu tagatis, välja arvatud käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud lühiajaline laen väärtpaberite tagatisel ja § 70 lõikes 4 nimetatud riigi võlakohustustega seotud tuletistehingute tegemisel finantsriskide juhtimise eesmärgil antud tagatis.

  (4) Laenu või riigigarantii annab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsus võib anda laenu või käesoleva seaduse alusel riigigarantii käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt määratud ulatuses lõikes 7 nimetatud isikutele või nende kohustuste tagamiseks.

  (5) Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja käesoleva seaduse alusel antavate riigigarantiide suurim lubatud jääk määratakse riigieelarvega. Nimetatud suurima lubatud jäägi määramisel tuleb arvesse võtta antud laenude, garantiide ja tagastatava toetuse summat ning nende andmise prognoositavat vajadust.

  (6) Vabariigi Valitsuse antava laenu või käesoleva seaduse alusel antava riigigarantii tähtaeg võib olla kuni 30 aastat. Vabariigi Valitsuse antava laenu intressimäär ei tohi olla madalam intressimäärast, millega riigil oleks laenulepingu sõlmimise ajal võimalik sarnastel tingimustel võlakohustusi võtta.

  (7) Isik, kellele Vabariigi Valitsus võib anda laenu või kelle kohustusi käesoleva seaduse alusel riigigarantiiga tagada, on Eestis asuv või tegutsev:
  1) avalik-õiguslik juriidiline isik;
  2) äriühing, milles riigil on enamusotsustusõigus;
  3) riigi asutatud sihtasutus;
  4) finantsasutus.

  (8) Pärast Riigikogu või Vabariigi Valitsuse poolt laenu või käesoleva seaduse alusel riigigarantii andmise otsustamist sõlmib laenu või riigigarantii andmiseks vajalikud lepingud, teeb tehingud ja korraldab nende täitmist Rahandusministeerium.

  (9) Laenu ja käesoleva seaduse alusel riigigarantii taotlemise ja andmise korra ning täpsemad tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 62.  Riigigarantii ja laenu andmise otsus

  (1) Riigigarantii andmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) riigigarantii saaja või garanteeritav isik;
  2) riigigarantii sihtotstarve või eesmärk;
  3) riigigarantii summa ja valuuta;
  4) riigigarantii tähtaeg;
  5) riigigarantii preemia.

  (2) Laenu andmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) laenusaaja;
  2) laenusumma sihtotstarve või eesmärk;
  3) laenusumma suurus;
  4) laenu tähtaeg.

§ 63.  Tagastatava toetuse andmine riigitulundusasutusele

  (1) Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurima lubatud jäägi arvel anda riigitulundusasutusele tagastatavat toetust.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagastatava toetuse suuruse ning selle väljamaksmise ja tagastamise täpsed tingimused ja korra ning toetuse kasutamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise täpsed tingimused ja korra otsustab valdkonna eest vastutav minister.

3. jagu Riigiasutuste kassaline teenindamine 

§ 64.  Riigiasutuste kassaline teenindamine

  (1) Riigiasutuste makseid ja arveldusi teeb ning neile vahendab makseteenuseid (edaspidi kassaline teenindamine) Rahandusministeerium.

  (2) Riigiasutusel ei või olla krediidi- või finantseerimisasutuses oma arveldus- ja maksekontot, välja arvatud, kui selleks on loa andnud Rahandusministeerium. Loa andmisel võib Rahandusministeerium riigiasutusele seada tingimusi sellise konto kasutamiseks.

  (3) Kui riigieelarve tulude laekumise kord ei ole seadusega või selle alusel kindlaks määratud, kehtestab selle valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.

  (4) Kassalise teenindamise eeskirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Rahandusministeerium tagab kassalise teenindamise toimepidevuse. Arveldussüsteemide häirete korral on Rahandusministeeriumil kohustus tagada riigieelarvest maksete ja arvelduste tegemine.

  (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega riigieelarve väljamaksete tingimused arveldussüsteemide häirete korral ja käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud juhul selliselt, et on tagatud:
  1) riigi toimimine hädaolukorras, erakorralises seisukorras, eriolukorras ja sõjaolukorras;
  2) riigi võlakohustuste ja muude selliste kohustuste täitmine, mille täitmata jätmine võib kaasa tuua riigi võlakohustuste ennetähtaegse tagasimaksmise kohustuse või ohustada riigile võlakohustuste võtmist;
  3) pensionide ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksmine;
  4) sotsiaalkindlustusfondidele ja kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantava maksu väljamaksmine;
  5) väljamaksed põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele.

6. peatükk Riigi rahavoog ja stabiliseerimisreserv 

1. jagu Riigi rahavoo juhtimine 

§ 65.  Riigi rahavoo juhtimine

  (1) Riigi rahavoo juhtimine on:
  1) riigi likviidsete finantsvaradega tehingute tegemine;
  2) riigile võlakohustuste võtmine;
  3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustega seonduvate finantsriskide juhtimine.

  (2) Riigi likviidsed finantsvarad on riigile kuuluv või riigi hoitav raha, väärtpaberid ja muu finantsvara, mis ei kuulu stabiliseerimisreservi.

  (3) Riigi rahavoogu juhib Rahandusministeerium.

§ 66.  Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted

  (1) Riigi likviidsete finantsvarade maht ja võlakohustuste võtmise võimalus peavad olema sellised, et oleks tagatud riigi ja käesoleva seaduse §-s 67 nimetatud teiste isikute väljamaksete tegemine. Riigi likviidsete varade mahu ja võlakohustuste võtmise võimaluse piisavuse hindamisel arvestatakse riigi potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosust ja riigi võlakohustustega seotud maksete täitmise vajadust.

  (2) Raha, väärtpaberite ja muu finantsvaraga tehingute tegemisel tuleb lähtuda konservatiivsetest investeerimispõhimõtetest, et tagada finantsvara likviidsus, väärtuse säilivus ja tulu teenimine.

  (3) Rahandusministeeriumile ei kohaldata riigi rahavoo juhtimisel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud kohustuste võtmise piiranguid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral, finantskriisi ajal või tulude kavandatust väiksema laekumise korral on valdkonna eest vastutaval ministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud väljamaksete tegemist, teavitades sellest Vabariigi Valitsust. Väljamaksete tegemisel lähtutakse sellisel juhul käesoleva seaduse § 64 lõikes 6 sätestatud maksete tingimustest.

  (5) Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 67.  Teiste isikute raha hoidmine ja paigutamine

  (1) Rahandusministeeriumil on õigus seaduse või lepingu alusel hoida ja paigutada avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute ning riigi haldusülesandeid täitvate eraõiguslike juriidiliste isikute raha, teha nende makseid ja arveldusi ning vahendada neile makseteenuseid.

  (2) Rahandusministeerium peab võimaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel igal ajal neile kuuluvate vahendite arvel teha väljamakseid neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Väljamaksete tegemisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 64 lõiget 6. Nimetatud isikute maksete ja arvelduste tegemisele ning neile makseteenuste vahendamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 lõikes 4 nimetatud kassalise teenindamise eeskirja.

  (3) Riigiasutusel on õigus seaduses sätestatud juhul, tingimustel ja korras hoida teise isiku raha. Käesolevas lõikes nimetatud isikule väljamaksete tegemisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 64 lõiget 6.

  (4) Riigi rahavoogu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute raha hoidmise ja paigutamisega seotud rahavoogu juhib Rahandusministeerium käesoleva seaduse § 66 lõikes 5 nimetatud põhimõtete alusel ühtse tervikuna, tasakaalustades isikute positiivseid ja negatiivseid rahavooge.

2. jagu Riigi likviidsete finantsvarade kasutamine 

§ 68.  Potentsiaalsete kohustuste täitmine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister korraldab käesoleva seaduse alusel antud riigigarantiidest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister korraldab nende rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, mille liikmeks või osanikuks riik on, nõudmisel sissemakstava osaluse kohase tasumise või riigi poolt neile väljastatud võlakirjadest tulenevate rahaliste kohustuste kohase täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel valdkonna eest vastutav minister otsustab nende käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigi antud tagatistest ning kohtuotsustest ja -määrustest tulenevate rahaliste kohustuste, mille täitmiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette nähtud ja mida pole võimalik täita Vabariigi Valitsuse reservi vahendite arvel, täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel.

3. jagu Riigi võlakohustused 

§ 69.  Riigi võlakohustused

  (1) Riigi võlakohustused käesoleva seaduse tähenduses on riigi rahavoo juhtimiseks, sealhulgas riigieelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute rahastamiseks võetavad laenud, arvelduskrediidid, lühiajalised laenud väärtpaberite tagatisel, emiteeritavad võlakirjad ning sõlmitavad väärtpaberite müügi- ja tagasiostutehingud.

  (2) Riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk määratakse riigieelarvega.

  (3) Riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi määramisel võetakse arvesse:
  1) võetud laenude jääk;
  2) riigieelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute rahastamise vajadus;
  3) riigi võlakohustuste täitmise ja refinantseerimise vajadus;
  4) võimalik laenude andmise vajadus;
  5) riigi potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosus.

  (4) Riigieelarvega määratud riigi võlakohustuste suurimat lubatud jääki ei kohaldata sõjaseisukorra ajal võlakohustuste võtmisel.

  (5) Riigikogu otsustab finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks või välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu finantsvara omandamise eesmärgil riigile võlakohustuste võtmise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võlakohustuste suurimast lubatud jäägist suuremas ulatuses. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu. Lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist.

§ 70.  Võlakohustuste võtmine

  (1) Riigile võlakohustuse võtmisel tuleb tagada võlakohustustega kaasnevate finantsriskide ja -kulu suhe, mis oleks kooskõlas riigi võlakohustuste täitmise võimekusega nii lühi- kui ka pikaajalisel perioodil.

  (2) Rahandusministeeriumil on lubatud võtta riigile võlakohustusi käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi ulatuses. Loa nimetatud jäägist suuremas ulatuses riigile võlakohustuste võtmiseks annab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul.

  (3) Võlakohustuste võtmisega seotud lepingud sõlmib, tehingud teeb ja nende täitmist korraldab Rahandusministeerium.

  (4) Rahandusministeerium juhib riigi võlakohustustega kaasnevaid finantsriske. Rahandusministeeriumil on õigus riigi võlakohustustega seotud tuletistehingute tegemisel finantsriskide juhtimise eesmärgil nõuda ja anda tagatisi.

  (5) Riigile võlakohustuste võtmise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (6) Riigi võlakohustustega seotud finantsriskide juhtimise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 66 lõikes 5 nimetatud määrusega.

4. jagu Stabiliseerimisreserv 

§ 71.  Stabiliseerimisreserv

  (1) Stabiliseerimisreserv on riigi rahalistest vahenditest moodustatud finantsreserv selliste kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute rahastamiseks, mille eesmärk on:
  1) üldmajanduslike riskide vähendamine;
  2) sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine;
  3) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine;
  4) finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.

  (2) Stabiliseerimisreservi kantakse:
  1) riigieelarves selleks ettenähtud vahendid;
  2) riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamise otsuse kohaselt stabiliseerimisreservi kantavad vahendid;
  3) riigivara erastamisest saadud tulu vastavalt seadusele;
  4) riigieelarvesse Eesti Panga kasumist tehtud eraldised;
  5) stabiliseerimisreservi haldamisel saadud tulu;
  6) muud seaduses sätestatud vahendid.

§ 72.  Stabiliseerimisreservi haldamine

  (1) Stabiliseerimisreservi haldamine on stabiliseerimisreservi vahendite hoidmine ja paigutamine.

  (2) Stabiliseerimisreservi haldamist korraldab Rahandusministeerium.

  (3) Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse ja likviidsuse säilitamine ning kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu saamine.

  (4) Stabiliseerimisreservi haldamise ja sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 73.  Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine

  (1) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu. Lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist.

  (2) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral või finantskriisi ajal võib Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse nõusolekul stabiliseerimisreservi vahendite arvel ostetud väärtpabereid kasutada kuni kuus kuud riigi võlakohustuste tagamiseks. Selle õiguse kasutamisest teavitab Rahandusministeerium viivitamata Riigikogu.

§ 74.  Stabiliseerimisreservi aruandlus

  (1) Rahandusministeerium esitab Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta eelmise kvartali viimase tööpäeva seisuga.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse vähemalt:
  1) stabiliseerimisreservi varade turuväärtus ja selle muutus võrreldes aruandeperioodile eelneva kvartali lõpu ja aruandeaasta algusega;
  2) stabiliseerimisreservi sissemaksed ja väljamaksed koondsummadena;
  3) stabiliseerimisreservi tulusus;
  4) ülevaade stabiliseerimisreservi paigutuste struktuurist finantsvarade, suurimate emitentide ja krediidiasutuste, krediidireitingute, valuuta ja sektorite kaupa;
  5) stabiliseerimisreservi investeeringute keskmine kestus.

  (3) Rahandusministeerium avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruande oma kodulehel pärast Vabariigi Valitsuse istungit, kus aruannet arutati.

7. peatükk Riigiasutuste finantsdistsipliini tagamine 

1. jagu Riigieelarve täitmise kontroll 

§ 75.  Riigieelarve täitmise jälgimine

  Rahandusministeerium jälgib riigieelarve täitmist ja annab sellest Vabariigi Valitsusele ülevaate vähemalt kaks korda aastas.

§ 76.  Finantskontrollisüsteem

  (1) Finantskontrollisüsteem on sisekontrollisüsteemi osa, mis hõlmab riigiasutuse eelarvevahendite planeerimist, kasutamist ja kasutamise kontrollimist. Finantskontrollisüsteemi eesmärk on tagada riigieelarve vahendite säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane ja läbipaistev kasutamine.

  (2) Finantskontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab riigiasutuse juht.

2. jagu Aruandlus 

§ 77.  Riigi majandusaasta aruanded ja nende auditeerimine

  (1) Riigi majandusaasta aruanded on riigiraamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aruanne ja riigi majandusaasta koondaruanne. Aruanded koostatakse vastavalt raamatupidamise seadusele.

  (2) Riigi majandusaasta koondaruande osaks oleva raamatupidamise aastaaruande ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande auditi teeb Riigikontroll. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase tehingute seaduslikkust kontrollib Riigikontroll.

  (3) Riigikontrolli raamatupidamise aastaaruande auditi teeb ja tehingute seaduslikkust kontrollib Riigikogu poolt vastavalt Riigikontrolli seadusele määratud audiitorettevõtja.

  (4) Riigikontroll võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud auditi või tehingute seaduslikkuse kontrolli käigus toetuda riigi konsolideerimisgrupi üksuse raamatupidamise aastaaruande auditis või tehingute seaduslikkuse kontrolli põhjal audiitortegevuse seaduse § 54 tähenduses vormistatud vandeaudiitori aruandes avaldatule.

§ 78.  Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande esitamine, audiitorkontroll ja kinnitamine

  (1) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, koostab majandusaasta aruande ja esitab selle Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. aprillil. Audiitorkontrolli käigus võib riigiraamatupidamiskohustuslane teha aruandesse parandusi ja täiendusi.

  (2) Riigikontroll lõpetab riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juunil.

  (3) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, esitab majandusaasta aruande koos riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli kohta avaldatava Riigikontrolli kontrolliaruandega Rahandusministeeriumile seitsme tööpäeva jooksul pärast Riigikontrollilt aruande saamist ja avalikustab esitatu oma kodulehel. Valdkonna eest vastutav minister esitab ministeeriumide majandusaasta aruanded koos Riigikontrolli kontrolliaruannetega seitsme tööpäeva jooksul pärast viimase majandusaasta aruande ja selle juurde kuuluva kontrolliaruande saamist Vabariigi Valitsusele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ministeeriumi majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Vabariigi Valitsus hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 31. juulil.

§ 79.  Riigi majandusaasta koondaruande audiitorkontroll ja Riigikogule esitamine

  (1) Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koondaruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juunil. Riigikontrollile esitatud aruanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel viivitamata pärast aruande esitamist. Audiitorkontrolli käigus võib Rahandusministeerium teha aruandesse parandusi ja täiendusi.

  (2) Riigikontroll lõpetab riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustil.

  (3) Riigi majandusaasta koondaruande koos otsuse eelnõuga riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamise kohta ning riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli kohta avaldatava Riigikontrolli kontrolliaruande esitab Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks seitsme tööpäeva jooksul pärast Riigikontrollilt aruande saamist ja avalikustab selle oma kodulehel viivitamata pärast Vabariigi Valitsusele esitamist. Vabariigi Valitsus esitab riigi majandusaasta heakskiidetud koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos otsuse eelnõuga riigi konsolideeritama rahavoolise ülejäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koondaruandele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne.

  (4) Otsus riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamise kohta koostatakse raamatupidamise seaduses sätestatu kohaselt.

  (5) Pärast riigi majandusaasta koondaruande valmimist, kuid hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. juulil, annab eelarvenõukogu arvamuse valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.

8. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 80.  Käesoleva seaduse §-de 20, 48 ja 60 rakendamine

  (1) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud riigieelarve seaduse § 10 lõike 2 alusel antud määrus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd ta ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni selle kehtetuks tunnistamiseni käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud määrusega.

  (2) Riigieelarves ministeeriumi valitsemisalas kavandatud toetusfondi vahendite jaotamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatavat määrust alates 2017. aasta 1. jaanuarist.

  (3) Käesoleva seaduse § 60 lõiget 3 kohaldatakse esmakordselt 2015. aasta riigieelarve seaduse suhtes.

§ 81.  2014. aasta riigieelarvega seotud erisused

  (1) Käesoleva seaduse jõustumisest alates ei kohaldata 2014. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõiget 12 ning §-e 4, 6–10, 12, 14 ja 16.

  (2) Käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurim lubatud kogujääk on 2014. aastal 2 500 000 000 eurot.

  (3) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 2014. aastal on 610 000 000 eurot.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 82. – § 125. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 126.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 47 lõige 3, § 48 lõiked 4–6 ja § 49 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 48 lõige 3, § 50 lõiked 2 ja 3 ning §-d 51 ja 110 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse §-d 108 ja 120 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json