Kaitseliidu põhikirja kinnitamine
Vastu võetud 13.01.2000 nr 15
RT I 2000, 4, 31
jõustumine 24.01.2000
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
17.07.2001 nr 252 (RT I 2001, 67, 405) 26.07.2001
20.04.2006 nr 95 (RT I 2006, 18, 143) 1.05.2006
«Kaitseliidu seaduse» paragrahvi 5 lõike 1 ja paragrahvi 9 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada «Kaitseliidu põhikiri» (juurde lisatud).
2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
|
Kinnitatud |
KAITSELIIDU PÕHIKIRI
I. KAITSELIIDU ÜLESANDED
1.1. Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab talle Kaitseliidu seadusega ja seaduse alusel pandud ülesandeid.
1.2. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
II. KAITSELIIDU ÕIGUSED
2.1. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik.
2.2.Kaitseliidu Peastaap, Alutaguse Malev, Harju Malev, Jõgeva Malev, Järva Malev, Lääne Malev, Põlva Malev, Pärnumaa Malev, Rapla Malev, Saaremaa Malev, Sakala Malev, Tallinna Malev, Tartu Malev, Valgamaa Malev, Viru Malev ja Võrumaa Malev on Kaitseliidu struktuuriüksused.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.3.Kaitseliidul ei tohi olla õigusi või kohustusi, mis on vastuolus Kaitseliidu eesmärkidega.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.4.Kaitseliit ja käesoleva põhikirja punktis 2.2 nimetatud Kaitseliidu struktuuriüksused kasutavad Kaitseliidu vara Kaitseliidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks, lähtudes Kaitseliidu eesmärkidest ja ülesannetest.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.5. Oma eesmärkide saavutamiseks arendavad Kaitseliit ja tema struktuuriüksused majandustegevust.
2.6. Kaitseliidu ja käesoleva põhikirja punktis 2.2 nimetatud Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevuse eesmärgiks ei või olla Kaitseliidu liikmete tulu saamine.
2.7.
Kaitseliidul on kooskõlas kehtivate õigusaktidega õigus:
1) sõlmida
lepinguid;
2) asutada huvialaringe, harjutusväljakuid ja lasketiire;
3)
avada puhkekodusid, puhke- ja spordibaase ning toitlustuskohti;
4) välja anda
ajalehti, ajakirju, õpikuid, käsiraamatuid ja muid trükiseid;
5) korraldada
korjandusi ning avalikke, sealhulgas ka tasulisi üritusi;
6) pidada
töökodasid ja kauplusi;
7) olla keskkogu või keskjuhatuse otsusel osaühingu
osanik ja aktsiaseltsi aktsionär;
8) osutada põhikirjalisest tegevusest
tulenevaid tasulisi valveteenuseid, kusjuures riigivara ja riigieelarvelisi
vahendeid on lubatud kasutada ainult riigile osutatavate valveteenuste puhul.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.71. Kaitseliidu struktuuriüksusel on käesoleva põhikirja punkti 2.7 alapunktides sätestatud õigused Kaitseliidu keskjuhatuse poolt Kaitseliidu seaduse § 13 lõike 6 punkti 9 alusel kehtestatud korras.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.8. Kaitseliit ei tohi olla täisühingu osanikuks või usaldusühingu täisosanikuks ega juhtida täis- ega usaldusühingut.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.9. Kaitseliit ei tohi tagada oma varaga füüsiliste või juriidiliste isikute kohustusi.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.10. Kaitseliidu poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise, samuti seal osaluse omandamise või nende liikmeks astumise otsustab Kaitseliidu keskjuhatus või keskkogu. Kui sellega kaasnevad olulise suurusega kohustused Kaitseliidule, otsustab küsimuse keskkogu.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.11.Kaitseliidu poolt eraõiguslikes juriidilistes isikutes osanikuks või aktsionäriks või liikmeks olemisest tulenevaid õigusi teostab Kaitseliidu keskjuhatus tema poolt volitatud isikute kaudu.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.12. Kaitseliidu kõikide kulude ja tulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve, kuhu kantakse ka käesoleva põhikirja punktis 2.2 nimetatud Kaitseliidu struktuuriüksuste tulud ja kulud.
2.13. Kaitseliidu omandisse kuuluva kinnisvara rendile andmise otsustab keskjuhatus.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.14. Kaitseliit võib omandada, pantida ja võõrandada kinnisvara keskkogu otsusel ja Vabariigi Valitsuse loal.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.15. - 2.18.[Kehtetud - RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
2.19. Kaitseliidu poolt riigieelarveväliste vahendite arvel relvade, lahingutehnika, vormiriietuse ja muude taoliste materiaal-tehniliste vahendite soetamine vormistatakse kirjalikult.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
III. KAITSELIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Kaitseliidu liikmeks võetakse laitmatu mineviku ja käitumisega riigitruud, Eesti rahvuslikke aateid, omariiklust ja Eesti põhiseaduslikku korda tunnustavad isikud.
3.2. Kaitseliidu liikmed ei saa oma tegevuse eest Kaitseliidus, välja arvatud Kaitseliidus töötamise või kaitseväelasena lepingulises tegevteenistuses olemise korral, ainelist tasu, neile on töö ja teenistus Kaitseliidus auasi.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
3.3. Kaitseliidu liikmeks astumine ja sellest väljaastumine on vabatahtlik ning toimub käesoleva põhikirjaga kehtestatud korras.
3.4. Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev-, au-, toetaja- ja noorliikmeteks.
3.5. Kaitseliidu tegevliikmeks võib olla vähemalt 17-aastane Eesti kodanik.
3.6.
Kaitseliidu tegevliikmeks ei võeta isikut:
1) kes on sõltuvuses alkoholist
või narkootilisest või psühhotroopsest ainest;
2) kellel on takistavaid
füüsilisi puudeid või psüühikahäireid, mille loetelu on Kaitseliidu seaduse
alusel kehtestanud Vabariigi Valitsus;
3) kes on tunnistatud
teovõimetuks;
4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või
kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme
kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud;
5) kes on osalenud
Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste
veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi
riigi- või kaitseteenistuses olemise eest;
6) kes on distsiplinaarsüüteo eest
kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või
avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud
vähem kui kaks aastat;
7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu liikmeks astumisel
valeandmeid.
3.7.
Tegevliikmeks ei saa olla isik:
1) kes on sõltuvuses alkoholist või
narkootilisest või psühhotroopsest ainest;
2) kellel on takistavaid füüsilisi
puudeid või psüühikahäireid, mille loetelu on Kaitseliidu seaduse alusel
kehtestanud Vabariigi Valitsus;
3) kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle
teovõimet on piiratud;
4) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud esimese
astme kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud;
5) kes on osalenud
Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste
veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi
riigi- või kaitseteenistuses olemise eest;
6) kes teadvalt esitas Kaitseliidu
liikmeks astumisel valeandmeid.
3.8. Isik, kelle puhul ilmnevad käesoleva põhikirja punktis 3.7 nimetatud asjaolud, arvatakse Kaitseliidust välja põhikirjaga kehtestatud korras.
3.9. Käesoleva põhikirja punkti 3.6 alapunktis 2 ja punkti 3.7 alapunktis 2 nimetatud puuded ning punkti 3.6 alapunktis 1 ja punkti 3.7 alapunktis 1 nimetatud asjaolud tehakse kindlaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
3.10. Kaitseliitu tegevliikmeks vastuvõtmine toimub kirjaliku sooviavalduse põhjal. Sooviavaldus koos teiste Kaitseliidu liikmeks astumisel nõutavate dokumentidega esitatakse Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise õigust omava üksuse pealikule, mille liikmeks soovitakse astuda. Sooviavaldusele lisatakse Kaitseliidu tegevliikmete kirjalikud soovitused. Alaealise puhul peab sooviavaldusele olema lisatud ühe vanema või eestkostja nõusolek.
3.11. Soovitajaks saab olla isik, kes on olnud Kaitseliidu tegevliige vähemalt üks aasta. Soovitus tähendab soovitaja kinnitust selle kohta, et soovitaja tunneb soovitatavat piisavalt ja soovitatav vastab Kaitseliidu liikmele esitatavatele nõuetele. Soovitaja vastutab antud soovituse eest kodukorraga kehtestatud ulatuses ja korras.
3.12. Kaitseliitu vastuvõtmise otsustab väikseima maleva üksuse juhatus. Kui nimetatud üksusel juhatust ei ole, otsustab Kaitseliitu vastuvõtmise maleva juhatus. Maleva pealik kinnitab juhatuse otsuse või keeldub sellest. Vastuvõtmine otsustatakse kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Käskkirja sisu tehakse sooviavaldajale viivitamatult teatavaks. Sooviavaldaja loetakse Kaitseliitu vastuvõetuks maleva pealiku sellekohase käskkirja väljaandmisest.
3.13. Soovitajate puudumise korral võib maleva pealik lükata sooviavaldaja liikmeks saamise otsustamise tema nõusolekul edasi, kehtestades talle kuni aastase liikmekandidaadi aja. Nimetatud aja jooksul võib sooviavaldaja osa võtta Kaitseliidu tegevusest ilma, et tal oleks Kaitseliidu liikme õigusi ja kohustusi.
3.14. Pärast Kaitseliitu vastuvõtmist korraldatakse esimesel võimalusel uutele liikmetele avaliku pühaliku tõotuse andmise tseremoonia. Kaitseliitlase pühalik tõotus on järgmine:
«Mina tunnistan Eesti Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda, töötades ausasti Kaitseliidu põhimõtete järgi.
Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse määrused ja korraldused täidan tõrkumata.»
3.15. Tõotuse andmise kohta koostatakse akt, millesse kantakse järgmised andmed: aeg, koht, pühaliku tõotuse sõnade ettelugeja ja pühaliku tõotuse andjad (nimekiri). Aktile kirjutavad alla üksuse pealik ja üks juhatuse liige ning see saadetakse maleva staapi, kus tehakse tõotuse andmise kohta sissekanne teenistuslehele. Kaitseliidu pühalik tõotus antakse üks kord.
3.16. Kaitseliidu tegevliikmeks loetakse ka Kaitseliitu ametisse nimetatud lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane ning Naiskodukaitse liige.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
3.17. Auliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kellel on Kaitseliidu ees silmapaistvaid teeneid. Auliikmed jagunevad Kaitseliidu auliikmeteks ja malevate auliikmeteks.
3.18. Kaitseliidu auliikme valib Kaitseliidu keskkogu keskjuhatuse ettepanekul. Maleva auliikme valib maleva esindajatekogu maleva juhatuse ettepanekul. Auliikme valimise ettepanek tehakse Kaitseliidu keskjuhatusele või maleva juhatusele teatavaks vähemalt kaks kuud enne valimist. Auliikmeks valimisel peab olema isiku eelnev nõusolek.
3.19. Toetajaliikmeks võib olla Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärke ja oma tegevusega aitab kaasa nende saavutamisele.
3.20. Kaitseliidu toetajaliikmeks võtmine toimub tegevliikmeks võtmiseks punktides 3.10 kuni 3.15 kehtestatud korras. Toetajaliikmeks võtab maleva juhatus. Toetajaliikmeks võetakse kindlaks ajaks, st üheks, kolmeks, viieks, kümneks aastaks või eluajaks. Maleva juhatus määrab toetajaliikme kohustused kindlaksmääratud perioodi kohta. Toetajaliige, kes pole tähtajaks oma kohustusi täitnud, võidakse maleva juhatuse otsusega Kaitseliidust välja arvata.
3.21. Noorliikmeks saab olla vähemalt 15-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärke.
3.22. Kaitseliidu noorliikmeks vastuvõtmine toimub tegevliikmeks võtmiseks punktides 3.10 kuni 3.15 kehtestatud korras, kuid soovitusi ei nõuta.
3.23. Kaitseliidu liikmele antakse liikmekaart.
3.24. Kaitseliidust lahkumine toimub vabatahtliku väljaastumisena või Kaitseliidust väljaarvamise kaudu. Kaitseliitlane esitab juhatusele kirjaliku lahkumisavalduse. Lahkumisavalduse üle võib otsustada ka maleva pealik iseseisvalt, juhatuse seisukohti ära kuulamata. Kaitseliitlane ei või esitada lahkumisavaldust teenistuskohustuse täitmise ajal.
3.25. Kaitseliidu liikme vabatahtliku lahkumise puhul on Kaitseliidu liikmel kohustus pärast lahkumisavalduse kohta otsuse langetamist viivitamatult likvideerida oma varalised kohustused Kaitseliidu ees.
3.26. Kaitseliidu liige loetakse Kaitseliidu nimekirjast kustutatuks arvates maleva pealiku vastava käskkirja väljaandmisest. Käskkiri tehakse isikule viivitamatult teatavaks.
3.27. Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja või kodukorda, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja. Väljaarvamise otsustab kaitseliitlase vastuvõtmise õigust omava üksuse juhatus või maleva pealik. Juhatuse otsus esitatakse kinnitamiseks maleva pealikule. Otsuses näidatakse, kas väljaarvamine toimub nimekirjast kustutamise või väljaheitmisena.
3.28. Kaitseliidu tegevliige, kelle suhtes ilmnevad käesoleva põhikirja punktis 3.7 nimetatud asjaolud, kustutatakse Kaitseliidu nimekirjast maleva pealiku ettepanekul kaitseliitlase vastuvõtmise õigust omava üksuse juhatuse otsusega.
3.29. Kaitseliidust väljaarvatud isik on kohustatud likvideerima oma võlad Kaitseliidu ees kahe nädala jooksul alates väljaarvamisest. Kaitseliidust väljaarvatud isik loetakse Kaitseliidust lõplikult lahkunuks ja Kaitseliidu nimekirjast kustutatuks maleva pealiku vastavasisulise käskkirja väljaandmisest. Kaitseliidust väljaheidetute nimed avaldatakse Kaitseliidu ülema käskkirjas ja neid ei saa enam Kaitseliitu vastu võtta ilma Kaitseliidu ülema vastava loata.
3.30. Teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest kannab Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud ulatuses ja korras ning Kaitseliidu kodukorras kehtestatud erisustega.
3.31. Kaitseliidu kollegiaalsetesse organitesse võib valida täisealisi tegevliikmeid. Tegevteenistuses olevat kaitseväelast ei valita Kaitseliidu kollegiaalsesse organisse, välja arvatud vanematekogusse. Kaitseliidus on hääleõigus täisealistel tegevliikmetel.
3.32. Kaitseliidu liige on kohustatud tasuma liikmemaksu igal aastal maleva juhatuse näidatud pangaarvele või maleva juhatuse poolt nimetatud isikule jooksva aasta 1. septembriks. Kaitseliitu vastuvõetud liige on kohustatud maksma ühe kuu jooksul Kaitseliitu astumisest sisseastumismaksu ja liikmemaksu aasta eest, millal ta liikmeks võeti.
IV. KAITSELIIDU JUHTIMINE JA KORRALDUS
4.1. Kaitseliidu korraldus
4.1.1. Kaitseliidu sisekorra kehtestab Kaitseliidu kodukord. Kaitseliidu asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel.
4.1.2. Sõjalise juhtimise, väljaõppe, lahinguvalmiduse ja muudes sõjalistes küsimustes on kõigil Kaitseliidu kollegiaalsetel organitel nõuandev sõnaõigus.
4.2. Kaitseliidu ülem
4.2.1.
Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem. Kaitseliidu eriorganisatsioonid alluvad
Kaitseliidu ülemale. Kaitseliidu ülema ülesanded on:
1) Kaitseliidu tegevuse
juhtimine ja Kaitseliidu esindamine;
2) Kaitseliidu tegevuskava koostamise
korraldamine koostöös Kaitsejõudude Peastaabiga;
3) Kaitseliidu sõjalise
väljaõppe korraldamine ja järelevalve;
4) Kaitseliidu finantseerimistaotluse
koostamine ning kaitseministrile esitamine;
5) Kaitseliidu eelarveliste
summade kasutamine keskjuhatuse otsuste kohaselt;
6) relvade, laskemoona ja
muu sõjalise varustuse valitsemine;
7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra
kinnitamine, kui see ei ole kehtestatud Kaitseliidu kodukorras;
8) muude
keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine.
4.2.2. Kaitseliidu ülema õigusakt on käskkiri.
4.3. Kaitseliidu Peastaap
4.3.1. Kaitseliidu ülema juures tegutseb Kaitseliidu Peastaap, mille tööd juhib ülem, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. Kaitseliidu Peastaap on Kaitseliidu ülema tööorgan. Kaitseliidu Peastaapi juhib ülem, kelle nimetab ametisse ning vabastab ametist kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja Kaitseliidu ülema ettepanekul.
4.3.2. Kaitseliidu Peastaabi struktuuri kinnitab Kaitseliidu ülem.
4.4. Kaitseliidu keskkogu
4.4.1. Keskkogu moodustatakse Kaitseliidu tegevliikmetest.
4.4.2. Keskkogusse valitakse malevate juhatuste esindajad, igast malevast järgmiselt: kuni 1000 liikmega malev – kaks esindajat, kuni 2000 liikmega malev – kolm esindajat, üle 2000 liikmega malev – neli esindajat. Üks maleva juhatuse esindajatest peab olema maleva pealik või tema abi.
4.4.3.
Keskkogu ülesanded on:
1) Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust
puudutavate küsimuste arutamine ning seisukohavõtmine nende kohta;
2)
vanematekogu, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liikmete ning Kaitseliidu
auliikmete valimine;
3) riigieelarvest Kaitseliidu sihtotstarbelise
finantseerimise taotluse ja eelarve kinnitamine;
4) Kaitseliidu
majandusaasta aruande kinnitamine;
5) kinnisvara omandamise, võõrandamise ja
pantimise otsustamine vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale;
6)
ettepanekute tegemine põhikirja ja kodukorra muutmiseks;
7) Kaitseliidu
eriorganisatsiooni põhikirja kinnitamine;
8) sisseastumis- ja liikmemaksu
suuruse kinnitamine;
9) keskrevisjonikomisjoni aruande kinnitamine.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
4.4.4. Kaitseliidu ülem võib panna keskkogu otsusele veto. Vetoõiguse kasutamisel tuleb vetoalune küsimus arutusele keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui on esindatud vähemalt kaks kolmandikku keskkogusse valitud esindajatest.
4.5. Kaitseliidu keskjuhatus
4.5.1. Keskjuhatuse moodustavad Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu Peastaabi ülem ja kolm kolmeks aastaks keskkogu poolt valitud Kaitseliidu tegevliiget. Keskjuhatusest lahkub igal aastal üks kõige kauem liikmeks olnud valitud liige, kelle asemele valitakse uus liige. Endisi liikmeid võib tagasi valida.
4.5.2.
Keskjuhatuse ülesanded on:
1) riigieelarvest
Kaitseliidu sihtotstarbelise finantseerimise taotluse ja eelarve ning
majandusaasta aruande koostamine ja esitamine keskkogule;
2)
Kaitseliidu eelarve täitmine;
3) Kaitseliidu nimel lepingute sõlmimine;
4)
Kaitseliidu vara ja ettevõtete valitsemine, välja arvatud relvad, laskemoon ja
muu sõjaline varustus;
5) keskkogu ja vanematekogu koosolekute töö
korraldamine;
6) Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate
küsimuste arutamine ja nende kohta seisukohavõtmine;
7) põhikirja ja
kodukorra muudatuste ettevalmistamine;
8) maleva ja malevaga võrdsustatud
üksuse teenetemärgi kirjelduse ja statuudi kinnitamine;
9) vanematekogu ja
keskrevisjonikomisjoni liikmekandidaatide esitamine keskkogule;
91)
Kaitseliidu vara, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus,
kasutamise, lepingute sõlmimise ja eelarvevahendite kasutamise korra
kehtestamine;
10)
muude keskkogu ja vanematekogu antud ülesannete täitmine.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
4.5.3. Keskjuhatuse otsused viib ellu Kaitseliidu ülem, kes võib panna keskjuhatuse otsusele veto. Kaitseliidu ülema poolt keskjuhatuse otsusele veto panemisel läheb küsimus lõplikuks otsustamiseks keskkogu järgmisele koosolekule.
4.5.4. Kaitseliidu nimel sõlmivad lepinguid isikud, kellele on keskjuhatuse poolt antud vastavasisuline volitus. Volikirjale kirjutavad alla Kaitseliidu ülem ja vähemalt üks valitud keskjuhatuse liige.
4.6. Kaitseliidu keskrevisjonikomisjon ja malevate revisjonikomisjonid
4.6.1. Käesoleva põhikirja punktis 2.2 nimetatud struktuuriüksuste majandustegevuse kontrollimiseks moodustatakse Kaitseliidu keskrevisjonikomisjon ja põhikirja punktis 2.2 nimetatud malevate revisjonikomisjonid.
4.6.2. Kaitseliidu keskrevisjonikomisjoni ja käesoleva põhikirja punktis 2.2 nimetatud Kaitseliidu malevate revisjonikomisjonide liikmed on oma ametikohustuste täitmisel sõltumatud. Kaitseliidu keskjuhatuse ja malevate juhatuste liikmeid ei valita Kaitseliidu keskrevisjonikomisjoni ja malevate revisjonikomisjonide liikmeks.
4.6.3. Keskrevisjonikomisjon koosneb viiest Kaitseliidu tegevliikmest. Kaitseliidu pearevident kuulub keskrevisjonikomisjoni koosseisu ametikoha järgi. Neli ülejäänud Kaitseliidu keskrevisjonikomisjoni liiget valib keskjuhatuse ettepanekul keskkogu kolmeks aastaks ja kaks asendusliiget kaheks aastaks. Keskrevisjonikomisjonist lahkub igal aastal üks kõige kauem liikmeks olnud valitud liige, kelle asemele valitakse uus liige. Endisi liikmeid võib tagasi valida. Keskrevisjonikomisjoni liikmele distsiplinaarkaristuse kohaldamisest tuleb viivitamatult teatada Kaitseliidu ülemale.
[RT I 2001, 67, 405 - jõust. 26. 07. 2001]
4.6.4. Kaitseliidu Peastaabi koosseisus on Kaitseliidu pearevidendi palgaline ametikoht. Kaitseliidu pearevidendile ei tohi panna tööülesandeid, mis seavad kahtluse alla tema sõltumatuse keskrevisjonikomisjoni liikmena.
4.6.5.
Keskrevisjonikomisjon on kohustatud:
1) revideerima Kaitseliidu ja
Kaitseliidu Peastaabi arvepidamist, rahasummasid ja varalist seisu;
2)
revideerima Kaitseliidu ja Kaitseliidu Peastaabi aastaaruannet ning esitama
tulemused Kaitseliidu keskkogule.
4.6.6. Keskrevisjonikomisjon võib revideerida Kaitseliidu teiste revisjonikomisjonide tööd. Kaitseliidu keskrevisjonikomisjoni liikmetel on õigus välja nõuda Kaitseliidu teiste revisjonikomisjonide tööd puudutavaid materjale.
4.6.7. Kaitseliidu maleva revisjonikomisjon koosneb kolmest tegevliikmest, kes valitakse maleva esindajatekogu poolt kolmeks aastaks.
4.6.8.
Maleva revisjonikomisjon on kohustatud:
1) revideerima maleva arvepidamist,
rahasummasid ja varalist seisu;
2) revideerima maleva aastaaruannet ning
esitama tulemused maleva esindajatekogule ning Kaitseliidu
keskrevisjonikomisjonile.
4.7. Kaitseliidu vanematekogu
4.7.1. Vanematekogu liikmed valib keskkogu kolmeks aastaks keskjuhatuse ettepanekul. Igal aastal lahkub üks kolmandik kõige kauem liikmeks olnud vanematekogu liikmetest, kelle asemele valitakse uued liikmed. Endisi liikmeid võib tagasi valida. Igal aastal valivad vanematekogu liikmed endi seast üheks aastaks esimehe. Vanematekogu liikmete minimaalne arv on 15.
4.7.2.
Vanematekogu ülesanded on:
1) Kaitseliidu tegevuse üldeesmärkide
määramine;
2) seisukohavõtmine Kaitseliidu kinnisvara omandamise,
võõrandamise ja pantimise kohta;
3) Kaitseliidu sissetulekute eest
hoolitsemine ning seisukohavõtmine Kaitseliidu eelarve ja selle täitmise aruande
kohta;
4) seisukohavõtmine Kaitseliidu põhikirja ja kodukorra muutmise
kohta;
5) muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu keskkogu pädevusse.
4.8. Kaitseliidu üksused
4.8.1. Kaitseliidu malevad, malevkonnad ning teised üksused moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. Maleva saab moodustada vähemalt 2000 ja malevkonna vähemalt 300 tegevliikmest. Maleva struktuuri kinnitab maleva pealiku ettepanekul Kaitseliidu ülem.
4.8.2. Kaitseliidu malev jaguneb territoriaalsuse põhimõttel malevkondadeks. Malevkondade piirid määrab kindlaks Kaitseliidu ülem, väiksemate üksuste piirid määrab kindlaks maleva pealik.
4.8.3. Operatiivselt jaotatakse malevad ja malevkonnad üksusteks analoogiliselt kaitseväeosade ja -üksustega (jaod, rühmad, kompaniid, pataljonid jne).
4.9. Maleva juhtimine
4.9.1. Maleva organid on maleva pealik, maleva juhatus, maleva esindajatekogu ja maleva revisjonikomisjon. Maleva pealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale.
4.9.2. Malevat juhib maleva pealik.
Maleva
pealiku ülesanded on:
1) maleva tegevuse juhtimine;
2) relvade, laskemoona
ja muu sõjalise varustuse valitsemine;
3) esindajatekogu
kinnitatud eelarve piires maleva eelarvevahendite käsutamine;
4)
maleva sõjalise väljaõppe juhtimine ja järelevalve;
5) maleva allüksuse
juhatuse ametisse kinnitamine;
6) Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmeks
vastuvõtmise ja Kaitseliidust väljaarvamise kinnitamine;
7) Kaitseliidu ülema
korralduste täitmine ja järelevalve nende täitmise üle;
8) maleva juhatuse
otsuste elluviimine;
9) maleva allüksuse pealiku kinnitamine ametisse, kui
see ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
4.9.3. Maleva pealikul on abi, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Kaitseliidu ülem maleva pealiku ettepanekul.
Maleva pealiku abiks ei saa olla Kaitseliidus palgalisel ametikohal teeniv või töötav isik. Maleva pealiku abi peamiseks ülesandeks on pideva sideme loomine maleva ning kohaliku elanikkonna ja omavalitsuse vahel ning maleva seltskondliku elu korraldamine.
4.9.4. Maleva juhatuse moodustavad: maleva pealik, maleva pealiku abi ja kolm valitavat liiget, kes valitakse maleva esindajatekogu koosolekul ning kes vahetuvad samadel alustel nagu keskjuhatuse liikmed.
Maleva
juhatuse ülesanded on:
1) maleva üldtegevust puudutavate küsimuste
arutamine;
2) maleva majandusküsimuste otsustamine;
3) üksuse valduses ja
kasutuses oleva vara, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus,
valitsemine Kaitseliidu keskjuhatuse kehtestatud korras;
4) hoolitsemine
maleva sissetulekute eest;
5) üksuse eelarve ja selle kasutamise aruande
koostamine ja esitamine esindajatekogule kinnitamiseks;
6) lepingute
sõlmimine keskjuhatuse kehtestatud korras;
7) esindajate valimine
keskkogusse;
8) Kaitseliidu liikmeks ja Naiskodukaitse liikmeks vastuvõtmise
otsustamine.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
4.9.5. Maleva juhatuse otsuse kinnitab täitmiseks maleva pealik. Kui ta otsust ei kinnita (kasutab vetoõigust), on juhatusel õigus arutada küsimust uuesti või suunata see seisukohavõtmiseks keskjuhatusele.
4.9.6. Käesoleva põhikirja punktis 2.2 nimetatud malevate nimel sõlmivad lepinguid isikud, kellele on maleva juhatuse poolt antud vastavasisuline volitus. Volikirjale kirjutavad alla maleva pealik ja vähemalt üks valitud maleva juhatuse liige.
4.9.7. Maleva esindajatekogu moodustatakse malevkondade ja malevale otseselt alluvate teiste üksuste esindajatest järgmiselt: kuni 100 liikmega üksus määrab oma juhatusest kaks esindajat; 101–200 liikmega üksus määrab kolm esindajat, 201–300 liikmega üksus määrab neli esindajat; 301 või enama liikmega üksus määrab viis esindajat. Üksuse esindajate hulka peab kuuluma üksuse pealik või tema abi.
Maleva
esindajatekogu:
1) arutab maleva üldtegevust puudutavaid küsimusi;
2)
kinnitab
üksuse eelarve ja selle kasutamise aruande;
3)
valib maleva juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed.
[RT I 2006, 18, 143 – jõust. 1.05.2006]
4.9.8. Maleva esindajatekogu valib tegevliikmete seast revisjonikomisjoni kolm liiget kolmeks aastaks ja kaks asendusliiget kaheks aastaks. Revisjonikomisjonist lahkub igal aastal üks kõige kauem liikmeks olnud liige, kelle asemele valitakse uus liige. Juhatuse liikmeid revisjonikomisjoni ei valita. Endisi liikmeid võib tagasi valida. Revisjonikomisjoni liikmele distsiplinaarkaristuse kohaldamisest tuleb viivitamatult teatada Kaitseliidu ülemale.
Maleva
revisjonikomisjon revideerib:
1) maleva arvepidamist, rahasummasid ja
varalist seisu;
2) maleva eelarve täitmise aastaaruannet ning esitab
tulemused esindajatekogule.
Komisjoni otsuse põhjal võivad revideerimist toimetada ka üksikud komisjoniliikmed.
[RT I 2001, 67, 405 - jõust. 26. 07. 2001]
4.10. Malevkonna juhtimine
4.10.1. Malevkonna organid on: malevkonna pealik, malevkonna juhatus, malevkonna üldkoosolek ja malevkonna revisjonikomisjon.
4.10.2. Malevkonda juhib malevkonna pealik, kes allub vahetult oma maleva pealikule. Malevkonna pealiku nimetab ametisse Kaitseliidu ülem maleva pealiku ettepanekul.
Malevkonna
pealiku ülesanded on:
1) malevkonna üldjuhtimine;
2) malevkonna õppetöö
korraldamine;
3) malevkonna allüksuste pealikute ametisse nimetamine ja nende
esitamine kinnitamiseks maleva pealikule;
4) relvade, laskemoona ja muu
sõjalise varustuse valitsemine;
5) malevkonnale laskeradade ja spordiplatside
muretsemine ning nende korrashoiu eest hoolitsemine;
6) maleva pealiku
korralduste täitmine ja malevkonna juhatuse otsuste elluviimine;
7)
malevkonna tegevuskava väljatöötamine maleva pealiku instruktsioonide
kohaselt;
8) malevkonna üksuste asjaajamise korraldamine ja järelevalve.
4.10.3. Malevkonna pealiku abi nimetab ametisse maleva pealik malevkonna pealiku ettepanekul. Malevkonna pealiku abiks ei saa olla Kaitseliidus palgalisel ametikohal teeniv või töötav isik. Malevkonna pealiku abi peamiseks ülesandeks on pideva sideme loomine malevkonna ning kohaliku elanikkonna ja omavalitsuse vahel ning malevkonna seltskondliku elu korraldamine.
4.10.4. Malevkonna juhatuse moodustavad: malevkonna pealik, malevkonna pealiku abi ja kolm valitavat liiget, kes valitakse malevkonna üldkoosolekul ning kes vahetuvad samadel alustel nagu keskjuhatuse liikmed.
Malevkonna
juhatuse ülesanded on:
1) hoolitsemine malevkonna sissetulekute eest;
2)
malevkonna eelarvete ja aruannete koostamine ning nende esitamine malevkonna
üldkoosolekule kinnitamiseks;
3) malevkonna käsutuses oleva vara valitsemine,
välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus;
4) malevkonna
üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine;
5) liikmete vastuvõtmine ja
väljaarvamine maleva pealiku kinnitusel;
6) esindajate valimine maleva
esindajatekogu koosolekule.
4.10.5.
Malevkonna üldkoosolek:
1) arutab ja otsustab malevkonna tegevusse puutuvaid
üldküsimusi;
2) kinnitab malevkonna eelarve ja selle täitmise
aastaaruande;
3) valib malevkonna juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed.
4.10.6. Malevkonna revisjonikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Liikmed valib kolmeks aastaks malevkonna üldkoosolek Kaitseliidu tegevliikmete seast. Juhatuse liikmeid revisjonikomisjoni ei valita.
Malevkonna
revisjonikomisjon:
1) revideerib malevkonna arvepidamist, rahasummasid ja
varalist seisu;
2) revideerib malevkonna eelarve täitmise aastaaruannet ning
esitab tulemused esindajatekogule või üldkoosolekule.
Komisjoni otsuse põhjal võivad revideerimist teostada ka üksikud komisjoni liikmed.
4.11. Üksikkompanii, üksikrühma või nendega võrdsustatud üksuse juhtimine
4.11.1. Üksikkompanii kuulub otse maleva koosseisu, üksikrühm kuulub otse maleva või malevkonna koosseisu. Üksikkompanii, üksikrühma või sellega võrdsustatud üksuse organid on üksuse pealik ja üksuse üldkoosolek. Üksikrühmal on juhatus, kui nimetatud üksus ei kuulu teise, juhatust omava üksuse koosseisu. Üksikkompanii või üksikrühma juhatuse moodustavad üksuse pealik ja kaks üksuse üldkoosoleku poolt üheks aastaks valitud liiget.
Juhatuse
ülesanded on:
1) hoolitsemine üksuse sissetulekute eest;
2) üksuse
eelarvete ja aruannete koostamine ning nende esitamine üksuse üldkoosolekule
kinnitamiseks;
3) üksuse käsutuses oleva vara valitsemine, välja arvatud
relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus;
4) üksuse üldtegevust puudutavate
küsimuste arutamine;
5) liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine maleva pealiku
kinnitusel;
6) esindajate valimine maleva esindajatekogu koosolekule.
4.11.2. Üksikkompaniid, üksikrühma või nendega võrdsustatud üksust juhib üksuse pealik.
Pealiku
ülesanded on:
1) üksuse üldjuhtimine;
2) üksuse õppetöö
korraldamine;
3) allüksuste pealikute leidmine ja nende esitamine ametisse
kinnitamiseks;
4) üksuse relvade, laskemoona ja muu vara valitsemine;
5)
maleva pealiku korralduste täitmine ning üksuse juhatuse otsuste
elluviimine;
6) üksuse tegevuskava väljatöötamine saadud instruktsioonide
kohaselt;
7) üksuse asjaajamise korraldamine ja järelevalve selle üle.
4.11.3.
Üksuse üldkoosolek:
1) arutab ja otsustab üksuse tegevust puudutavaid
üldküsimusi;
2) valib Kaitseliidu tegevliikmete seast üksuse juhatuse.
4.12. Kaitseliidu eriorganisatsioonid
4.12.1. Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Kaitseliidu juures tegutsevad Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred.
4.12.2. Eriorganisatsiooni täpsemad ülesanded, sisemine juhtimine ja korraldus, samuti Kaitseliidu ülema ning pealikute õigused ja kohustused eriorganisatsiooni suhtes kehtestatakse eriorganisatsiooni põhikirjaga, mis esitatakse Kaitseliidu keskkogule kinnitamiseks keskjuhatuse kaudu.
4.12.3. Naiskodukaitse liikmeks ei saa olla isik, kes ei vasta Kaitseliidu tegevliikmele esitatavatele nõuetele.
4.12.4. Eriorganisatsiooni üksus saab oma tegevuseks toetust Kaitseliidu malevalt, mille juures ta asub. Samuti annab malev talle kasutada Kaitseliidu ruume, vara ja varustust.
V. KOOSOLEKUTE KORD
5.1. Üld- ja esindajatekogu koosolekud
Kõikide Kaitseliidus peetavate üld- ja erikoosolekute ettevalmistamise, kokkukutsumise, korrapidamise, avamise, juhatamise, kinnitamise ja otsuste täideviimise kohta kehtib käesoleva põhikirja punktides 5.1.1–5.1.6.3 kehtestatud üldkord, kui põhikirjaga ei ole kehtestatud teisiti.
5.1.1. Koosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine
5.1.1.1. Üld- ja esindajatekogu koosolek kutsutakse kokku käesoleva põhikirjaga kehtestatud korras. Koosolekust koos päevakorraga teatatakse kõigile, kellel on õigus koosolekust osa võtta.
5.1.1.2. Koosoleku päevakorra koostab ja valmistab päevakorrapunktide kaupa ette koosoleku kokkukutsuja. Majandusaruanne peab enne koosolekule esitamist olema revideeritud vastava revisjonikomisjoni poolt, viimase poolt allkirjastatud ja varustatud revideerimise tulemusi näitava resolutsiooniga. Igale päevakorrapunktile, mis vajab selgitavat ettekannet, määratakse aruandja. Päevakord peab olema koosolekuruumis nähtaval kohal vähemalt pool tundi enne koosoleku algust.
5.1.1.3. Koosolekuruumid valmistab ette koosoleku kokkukutsuja ja ruumidele esitatavad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu kodukorraga. Kokkukutsuja määrab koosolekule korrapidamistoimkonna (korrapidaja koos vajaliku arvu abidega). Toimkonna ülesanded kehtestatakse kodukorraga.
5.1.1.4. Koosolekule saabudes registreerib iga liige end isiklikult allkirjaga kvoorumiraamatus või -lehel ja annab korrapidajale üle volikirja, kui koosolekust osavõtmiseks nõutakse kirjalikku volitust (näiteks esindajatekogu koosolekul).
5.1.2. Koosoleku avamine ja juhatamine
5.1.2.1. Kaitseliidu koosolekud on kinnised, st neil võivad viibida ainult need isikud, kellel on selleks õigus. Kui koosolek seda lubab, võib selgitustega esineda asjaosaline isik või tema volinik temasse puutuva päevakorrapunkti arutamisel.
5.1.2.2. Koosoleku otsustusvõimelisus on kindlaks määratud käesoleva põhikirjaga iga koosoleku liigi kohta eraldi. Koosoleku avamiseks nõutava kvoorumi teeb kindlaks koosoleku kokkukutsuja koosolekule saabunud liikmete allkirjade järgi kvoorumiraamatus või -lehel. Kvoorumiks nimetatakse vähimat liikmete arvu, mille juures koosolek on põhikirja järgi otsustusvõimeline.
5.1.2.3. Koosoleku avab koosoleku kokkukutsuja või tema esindaja. Koosolekut juhatab ja koosoleku lõpetab põhikirjas ettenähtud isik. Koosolekut, mille juhataja pole määratud põhikirjaga, juhatab koosolekul lihthäälteenamusega valitud juhataja. Koosolekule valitakse ka abijuhataja.
5.1.2.4. Koosolek peetakse etteteatatud päevakorra järgi. Koosoleku alguses enne päevakorra arutamisele asumist on kokkukutsujal õigus paluda päevakorrapunktide järjekorda muuta või üksikuid punkte päevakorrast ära võtta. Sama õigus on ka igal koosolekul viibival täieõiguslikul liikmel. Sellekohased otsused tehakse lihthäälteenamusega. Juhul kui koosolekul soovitakse üles tõsta küsimus, mis ei olnud nimetatud etteteatatud päevakorras, võetakse see arutusele läbirääkimiste punkti all, kusjuures selles küsimuses ei saa samal koosolekul teha otsust.
5.1.2.5. Päevakorras oleva küsimuse kannab koosolekule ette selleks määratud ettekandja või aruandja. Ettekandja-aruandja määrab selle üksuse juhatus, kelle üldkoosolekut peetakse. Kui ettekandjat-aruandjat pole määratud, teeb seda koosoleku juhatusele antud materjali põhjal koosoleku juhataja või abijuhataja.
5.1.3. Sõnavõtmise ja läbirääkimiste kord
5.1.3.1. Koosolijad saavad sõna sellises järjekorras, nagu sõnasoovimisest on teatatud koosoleku juhatajale. Juhataja märgib sõnasoovijad nimekirja. Aruandja saab oma ettekande kohta sõna ilma nimekirja kandmiseta. Sõnasoovinu langeb nimekirjast välja, kui ta sõnasaamise ajal ei viibi koosolekuruumis.
5.1.3.2. Sõnasoovinu võib oma sõnavõtust loobuda, seda teisele edasi anda ja oma sõnasaamise järjekorda teisega vahetada, teatades sellest koosoleku juhatajale.
5.1.3.3. Asja sisuliseks arutamiseks saab koosoleku juhataja sõna üldises järjekorras. Pikema, koosoleku juhatamist takistava sõnavõtu korral annab ta selleks ajaks koosoleku juhatamise üle abijuhatajale. Koosoleku juhatajal ei ole lubatud juhatamise ajal vaielda.
5.1.3.4. Koosoleku-, päeva- ja asjaajamiskorra kohta antakse sõna väljaspool järjekorda, igale soovijale ainult üks kord ja mitte üle kolme minuti. Neis asjus tehtud ettepaneku kohta antakse sõna kahele isikule poolt ja kahele vastu, igaühele mitte üle kolme minuti. Koosoleku juhatajal on õigus korra kohta sõna andmisel nõuda, et kõneleja kõigepealt teataks oma ettepaneku sisu.
Sõnavõtmine koosoleku-, päeva- ja asjaajamiskorra kohta on lühike tähelepanujuhtimine koosoleku juhataja või koosviibijate eksimustele ülalnimetatud kordade suhtes.
5.1.3.5. Pärast seda, kui juhataja on teatanud hääletamisele tulevate ettepanekute ja hääletamise järjekorra, antakse sõna hääletamise korra kohta. Sõnavõtmine hääletamise korra kohta on lühike juhataja tähelepanu juhtimine sellele, et ta on kõrvale kaldunud hääletamise korrast või ettepanek koosolekule hääletada ettepanekuid teises järjekorras, kui seda on pakkunud juhataja.
Sõnasooviks on: «Palun sõna korra kohta.»
5.1.3.6. Faktiliseks märkuseks antakse sõna väljaspool järjekorda, kuid igale soovijale ainult üks kord ja mitte üle kolme minuti. Faktiliseks märkuseks ei anta sõna selle päevakorrapunkti juures, kus ei peeta läbirääkimisi, samuti pärast päevakorras olnud asja otsustamist.
Faktiline märkus on lühike õiendav selgitus isiku poolt, kelle tegevust on koosolekul esile toodud ebaõigelt või käsitletud ebaviisakalt, samuti õiendus temast või koosolekul arutatavatest faktilistest asjaoludest ebatäpselt arusaamise puhul.
Sõnasooviks on: «Palun sõna faktiliseks märkuseks.»
5.1.3.7. Hääletamise motiivide kohta antakse sõna enne tegelikku hääletamist, kuid igale soovijale ainult üks kord ja mitte üle kolme minuti. Kinnisel hääletamisel võib sõna saada ainult teadaandeks, et hääletamisest osa ei võeta.
Hääletamise motiivid on põhjendused, miks hääletaja hääletab nii või teisiti.
Sõnasooviks on: «Palun sõna hääletamise motiivide kohta.»
5.1.3.8. Isiklikes asjus antakse sõna pärast selle päevakorrapunkti lõpetamist, mille arutamise ajal avaldati vastav sõnasoov. Kõnelemiseks antakse sellisel juhul aega viis minutit ja ainult ��ks kord.
Isiklikes asjus sõnavõtmine on sõnavõtjale etteheidetud süüdistuse tagasitõrjumine, isiklik selgitus või teadaanne oma isiku asjus.
Sõnasooviks on: «Palun sõna isiklikes asjus.»
5.1.3.9. Erakorraliseks teadaandeks saab iga soovija sõna ainult üks kord, kusjuures kõne sisu peab olema varem teatatud koosoleku juhatajale.
Sellisel juhul võib teha ettepanekuid ja avada läbirääkimisi. Kui erakorraline teadaanne puudutab arutusel olevat küsimust, antakse selleks sõna kohe pärast pooleliolevat sõnavõttu, vastasel juhul aga arutusel oleva päevakorrapunkti lõpul.
Erakorraline teadaanne on koosolekule ettekantav erakorraline teade, mis on otseses seoses arutusel oleva küsimusega või koosoleku ajal väljastpoolt teatavaks saanud asjaolud, mida on tingimata vaja koosolekule teatavaks teha.
Sõnasooviks on: «Palun sõna erakorraliseks teadaandeks.»
5.1.3.10. Kui sõnasoovijaid enam ei ole või kõnelejate nimekiri on läbi, teatab juhataja sellest koosolekule.
Enne hääletamisele asumist teatab juhataja hääletamisele tulevad ettepanekud ja hääletamise järjekorra. Seejärel võivad soovijad veel sõna saada hääletamise korra ja hääletamise motiivide kohta punktide 5.1.3.4 ja 5.1.3.5 alusel. Seejärel teatab juhataja, et ta asub hääletamisele.
Hääletamisele asumisest teatab juhataja: «Asun hääletamisele.»
Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu.
5.1.3.11.
Koosolek võib kehtestada läbirääkimistes järgmisi kitsendusi:
1) lühendada
läbirääkimiste aega;
2) sulgeda sõnasoovijate nimekirja, kusjuures
sõnasoovijad end enam nimekirja ei saa panna või peavad seda tegema enne
nimekirja sulgemist;
3) läbirääkimised lõpetada, ilma et nimekirja kantud
sõnasoovijaile enam sõna antaks, kusjuures sõna võivad veel saada küsimuse
ettekandja-aruandja, üksuse juhatuse liikmed ja majandusküsimustes
revisjonikomisjoni esindaja.
Nimetatud kitsendusteks pole koosoleku juhatajal lubatud ettepanekut teha. Kitsendused otsustatakse lihthäälteenamusega.
5.1.4. Hääletamise kord
5.1.4.1. Hääletamine on lahtine või kinnine. Hääletamine toimub üldjuhul lahtiselt. Ühe hääleõigusliku liikme nõudel on hääletamine kinnine.
Lahtisel hääletamisel antakse käetõstmisega oma poolt- või vastuhääl juhataja poolt teatavaks tehtud kandidaadile või ettepanekule. Erapooletuks jäänuid (neid, kes ei hääleta poolt ega vastu) ei loeta poolthääletanuiks.
5.1.4.2. Hääletamisele asumise eel teeb koosoleku juhataja teatavaks kõik esitatud ettepanekud, parandused ja täiendused ning hääletamise korra. Juhatajal on õigus nõuda ettepanekute, paranduste ja täienduste tegijailt nende esitamist kirjalikult.
5.1.4.3. Parandused ja täiendused hääletatakse enne kui ettepanekud või ettepanekute osad, mille kohta need on tehtud. Eitavaid ettepanekuid ei panda iseseisvalt hääletusele. Kui on vastu võetud parandus, mida paranduse mõtte järgi on vaja teha ka ettepanekute järgmistes osades, siis ei tule see parandus korduvalt hääletamisele, vaid loetakse kõigis ettepanekute osades juba vastuvõetud redaktsiooniliseks paranduseks.
5.1.4.4. Kui ettepaneku tegija on paranduse või täiendusega nõus ja sellest teatanud koosoleku juhatajale, siis ei panda neid eraldi hääletamisele, vaid hääletamisele tuleb kogu ettepanek muudetud kujul.
5.1.4.5. Kui ettepanekuid, parandusi ja täiendusi on mitu, hääletatakse kõigepealt need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste hääletamise, ja seejärel need, mis kõige rohkem erinevad ettepanekust. Kui sellist vahet ei ole, hääletatakse esitamise järjekorras.
5.1.4.6. Kinnine hääletamine toimub igaks hääletamiseks koosoleku juhataja korraldusel igale hääleõiguslikule antud sedeliga. Koosoleku juhataja on kohustatud iga kord enne kinnist hääletamist teatama, mida võib sedelile kirjutada. Kui sedelile kirjutatakse midagi muud või see rikutakse muul viisil, loetakse sedel rikutuks ja tühistatakse. Täidetud sedelid antakse juhatuse lauale või korjatakse kokku koosoleku korrapidaja või selleks koosoleku poolt valitud isiku poolt.
5.1.4.7. Kui koosolek on rohkearvuline või koosoleku juhatusel on raske hääli lugeda, valib koosolek enda keskelt häältelugejad.
5.1.4.8. Otsused tehakse lihthäälteenamusega. Lihthäälteenamus tähendab häälte hulka, mis on üks hääl üle poole koosolekuruumis viibivate hääleõigusega isikute häältest.
5.1.4.9. Kui hääletamisel on üks ettepanek, loetakse kokku hääled «poolt» ja «vastu» ning «erapooletu». Ettepanek tunnistatakse vastuvõetuks, kui see sai poolthääli üle poole (vastuhääli ja erapooletuid kokku on alla poole) kohalviibivate hääleõigusega isikute häältest, kui põhikiri ei nõua teisiti.
5.1.4.10. Kui ühes küsimuses on hääletamisel mitu ettepanekut, on igal hääleõiguslikul hääletamisõigus ainult ühe ettepaneku suhtes. Sellisel juhul tehakse iga ettepaneku puhul kindlaks ainult poolthääled ja vastuvõetuks loetakse see ettepanek, mis sai kõige suurema lihthäälteenamuse, kui põhikiri ei nõua teisiti.
Kui ükski ettepanek ei saanud vajalikku enamust, hääletatakse kõik ettepanekud uuesti läbi käesoleva punkti esimeses lõigus kehtestatud korras ja sellises järjestuses, nagu need esimesel korral poolthääli said. Vastuvõetuks loetakse see lihthäälteenamuse saanud ettepanek, mis sai kõige rohkem poolthääli, kui põhikiri ei nõua teisiti.
Kui ka sellisel viisil ei saa ükski ettepanek vajalikku häälteenamust, loetakse küsimuse otsustamine edasilükatuks.
5.1.4.11. Kui keegi koosolijaist avaldab kahtlust kvoorumi kohta, laseb juhataja enne hääletamisele asumist koosoleku korrapidajal kutsuda kõik kõrvalruumides viibivad liikmed koosolekuruumi, teeb kindlaks koosolekul viibivate liikmete arvu ja kvoorumi puudumise korral lõpetab koosoleku.
5.1.4.12. Hääletatud küsimuses on igal koosolijal õigus jääda oma eriarvamuse juurde ja nõuda selle protokollimist. Eriarvamus protokollitakse siis, kui selle sisu on koosolekule teatavaks tehtud ja hiljemalt kolme päeva jooksul kirjalikult üle antud.
5.1.4.13. Kui koosolekul on küsimus juba kord hääletatud, ei saa selle küsimuse kohta uuesti läbirääkimisi alustada ega tehtud otsust samal koosolekul ümber hääletada.
Küsimus võib tulla arutamisele ja ümberhääletamisele järgmisel koosolekul.
5.1.4.14. Kui päevakord on läbi, lõpetab juhataja koosoleku.
5.1.5. Koosoleku protokollimine
5.1.5.1. Koosoleku kohta kirjutatakse protokoll. Protokollijaks on koosoleku poolt lihthäälteenamusega valitud sekretär, kui põhikirjaga ei ole kehtestatud teisiti. Vajaduse korral valitakse talle ka abi.
5.1.5.2.
Protokolli kantakse:
1) koosoleku toimumise kuupäev ja koht;
2) koosoleku
alguse ja lõpu kellaaeg;
3) koosolekust osavõtnud hääleõiguslike ja
sõnaõiguslike liikmete arv või nimed, samuti koosolekule väljastpoolt lubatud
või kutsutud isikute nimed;
4) koosoleku päevakord;
5) arutusel olnud
asjade lühike sisukokkuvõte;
6) ettepanekud;
7) hääletamise
tulemused;
8) otsused.
5.1.5.3. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, sekretär ja kolm koosoleku poolt valitud kinnitajat. Protokollile lisatakse kvoorumileht.
5.1.5.4. Koosoleku protokoll peab olema valmis ja allakirjutatud seitsme päeva jooksul. Seejärel otsused jõustuvad ja täidetakse. Otsus, mille suhtes Kaitseliidu ülem või maleva pealik on kasutanud vetoõigust, jõustub pärast vetoõigust omava isiku kirjalikku nõusolekut või tema poolt protokollile allakirjutamist.
5.1.6. Korrapidamine koosolekul
5.1.6.1. Korrapidamise eest koosolekul vastutab koosoleku juhataja. Tal on õigus kõneteemast kõrvalekaldumise korral kutsuda kõnelejat teema juurde, juhtida tähelepanu lubatud aja ületamisele, kutsuda korrarikkumise puhul koosolijaid korrale või neile märkusi teha. Kui juhataja on kõnelejat tema kõne ajal kaks korda teema juurde või korrale kutsunud või on teinud märkuse ja teda hoiatanud, võib ta kõnelejalt sõna ära võtta. Kui kõnelejalt on sõna ära võetud, ei saa ta enam samas asjas sõna.
5.1.6.2. Kui koosolekust osavõtja rikub koosolekul korda (kasutab ebakohaseid või haavavaid sõnu või ütlusi või takistab oma käitumisega koosoleku rahulikku käiku), on koosoleku juhatajal õigus teha koosolekule ettepanek korrarikkuja koosolekult kõrvaldada. Enne kõrvaldamisotsuse tegemist antakse süüdlasele sõna selgituseks. Koosolekult kõrvaldamise otsus tehakse kahe kolmandiku ruumis viibivate hääleõiguslike isikute häältega.
Koosolekult kõrvaldatu peab pärast otsuse tegemist viivitamatult koosolekuruumist lahkuma. Kui ta juhataja korraldusest hoolimata seda ei tee, on juhatajal õigus koosolek katkestada ja vajaduse korral lasta ta koosolekuruumist välja viia.
5.1.6.3. Üldise korratuse puhul koosolekul on juhatajal õigus kuulutada vaheaeg või lõpetada koosolek ja teha korraldus, et koosolijad lahkuksid koosolekuruumist.
5.2. Keskkogu koosolek
5.2.1. Keskkogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline koosolek, mille kutsub kokku keskjuhatus, peetakse üks kord aastas. Kaitseminister, Kaitseliidu ülem või keskjuhatus võib keskkogu kokku kutsuda ka erakorraliselt. Koosoleku kokkukutsumisest koos päevakorraga teatatakse vähemalt kümme päeva ette.
[RT I 2001, 67, 405 - jõust. 26. 07. 2001]
5.2.2. Keskkogu koosolek on kinnine. Koosolekust võivad hääleõigusega osa võtta keskjuhatuse liikmed. Erandjuhtumil, kui koosolek seda lubab, võivad seletustega esineda asjaosalised isikud või nende volinikud nendesse puutuvate päevakorrapunktide arutamisel. Kaitseliidu pealikud esinevad koosolekul seletustega arutusel olevate nende valdkonda puudutavate küsimuste kohta. Koosolekul on õigus kutsuda seletusi andma asjatundjaid ka väljastpoolt Kaitseliitu.
5.2.3. Korralise koosoleku päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks keskjuhatus, erakorralise koosoleku päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks koosoleku kokkukutsuja. Käesoleva põhikirja punkti 4.4.3 alapunktides 4, 5 ja 6 nimetatud küsimused esitatakse keskkogule koos vanematekogu seisukohaga. Päevakorras oleva küsimuse kannab koosolekul ette ettekandja-aruandja. Korralise koosoleku päevakorras oleva küsimuse aruandja määrab keskjuhatus, erakorralise koosoleku päevakorras oleva küsimuse aruandja määrab koosoleku kokkukutsuja.
5.2.4. Koosolek on otsustusvõimeline, kui malevatest on põhikirjaga kehtestatud ulatuses esindatud vähemalt pooled. Koosoleku avamiseks vajalik kvoorum määratakse kindlaks koosolekule saabunud keskkogu liikmete allkirjade järgi kvoorumiraamatus või -lehel.
5.2.5. Koosoleku avab Kaitseliidu ülem. Koosolekut juhatab koosolekul lihthäälteenamusega valitud juhataja. Koosoleku lõpetab koosoleku juhataja.
5.2.6. Sõnavõtmise, läbirääkimise ja hääletamise kohta keskkogu koosolekul kehtib käesoleva põhikirja punktidega 5.1.3.1–5.1.4.13 kehtestatud kord.
5.2.7. Koosoleku kohta koostab koosolekul valitud sekretär protokolli, kuhu kantakse: koosoleku kuupäev ja koht, koosoleku alguse ja lõpu kellaaeg, koosolekust osavõtnute ja sellel viibinute nimed, päevakord, arutusel olnud asjade lühidalt kokkuvõetud sisu, ettepanekud, hääletamise tulemused ja otsused. Eriarvamusele jäänud keskkogu liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse protokollimist, kui ta on selle sisu koosolekule teatavaks teinud ja hiljemalt kolme päeva jooksul kirjalikult esitanud.
Protokoll peab valmis olema hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosolekut. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, sekretär ja kolm koosolekul valitud protokolli kinnitajat. Seejärel otsused, välja arvatud otsused, millele on kehtivas korras pandud veto, jõustuvad ja täidetakse. Keskkogu otsuse viib ellu Kaitseliidu ülem, kellel on keskkogu otsuse suhtes vetoõigus. Vetoõiguse kasutamisel tuleb vetoalune küsimus uuesti arutusele keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui on esindatud vähemalt kaks kolmandikku keskkogusse valitud esindajatest.
Protokollid säilitatakse arhiivi andmiseni Kaitseliidu Peastaabis.
[RT I 2001, 67, 405 - jõust. 26. 07. 2001]
5.3. Keskjuhatuse koosolek
5.3.1. Keskjuhatuse koosolek on kinnine ja peetakse vastavalt vajadusele Kaitseliidu ülema kokkukutsumisel. Koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta Kaitsejõudude Peastaabi esindaja ja vastava päevakorrapunkti juures teised keskjuhatuse kutsutud isikud. Koosoleku kokkukutsumisest ja päevakorrast teatatakse vähemalt seitse päeva ette.
5.3.2. Koosoleku päevakorra määrab kindlaks Kaitseliidu ülem. Keskjuhatus võib koosoleku alguses enne päevakorrapunktide arutamisele asumist päevakorda muuta ja täiendada.
5.3.3. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on Kaitseliidu ülem või peastaabi ülem ja kaks valitud liiget.
5.3.4. Koosolekut juhatab Kaitseliidu ülem või peastaabi ülem, protokollib selleks määratud isik.
5.3.5. Sõnavõtmise, läbirääkimise ja hääletamise korra kohta keskjuhatuse koosolekul kehtib käesoleva põhikirja punktidega 5.1.3.1–5.1.4.13 kehtestatud kord.
5.3.6. Keskjuhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse: koosoleku kuupäev ja koht, koosoleku alguse ja lõpu kellaaeg, koosolekust osavõtnute ja sellel viibinute nimed, päevakord, arutusel olnud asjade lühidalt kokkuvõetud sisu, ettepanekud, hääletamise tulemused ja otsused. Koosoleku protokollile kirjutavad hiljemalt kolme päeva jooksul pärast koosolekut alla koosoleku juhataja ja protokollija. Seejärel otsused, välja arvatud vetoga takistatud, jõustuvad ja täidetakse. Keskjuhatuse otsused viib ellu Kaitseliidu ülem, kellel on keskjuhatuse otsuse suhtes vetoõigus. Vetoõiguse kasutamisel läheb vetoalune küsimus lõplikuks otsustamiseks keskkogu järgmisele koosolekule.
Protokollid säilitatakse arhiivi andmiseni Kaitseliidu Peastaabis.
[RT I 2001, 67, 405 - jõust. 26. 07. 2001]
5.4. Vanematekogu koosolek
5.4.1. Vanematekogu koosolek on kinnine ja peetakse vastavalt vajadusele vanematekogu esimehe või, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, vanematekogu vanima liikme kokkukutsumisel ja juhatamisel. Vanematekogu koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta keskjuhatuse liikmed ja vastava päevakorrapunkti juures teised vanematekogu kutsutud isikud. Koosoleku kokkukutsumisest ja päevakorrast teatatakse seitse päeva ette.
5.4.2. Koosoleku päevakorra määrab kindlaks koosoleku kokkukutsuja, tema äraolekul üks abiesimeestest.
5.4.3. Koosolek on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt üks kolmandik vanematekogu liikmetest, nende seas vanematekogu esimees.
5.4.4. Sõnavõtmise, läbirääkimise ja hääletamise korra kohta vanematekogu koosolekul kehtib käesoleva põhikirja punktidega 5.1.3.1–5.1.4.13 kehtestatud kord.
5.4.5. Vanematekogu koosoleku kohta kirjutatakse protokoll, kuhu kantakse: koosoleku kuupäev ja koht, alguse ja lõpu kellaaeg, koosolekust osavõtnute ja sellel viibinute nimed, päevakord, arutusel olnud asjade lühidalt kokkuvõetud sisu, ettepanekud, hääletamise tulemused ja otsused. Protokollib koosoleku valitud protokollija või Kaitseliidu Peastaabi määratud isik. Protokoll peab olema valmis hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosolekut ja sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollija ja koosoleku valitud kolm protokolli kinnitajat. Seejärel otsused jõustuvad ja täidetakse.
Eriarvamusele jäänud liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse protokollimist, kui ta on selle sisu koosolekul teatavaks teinud ja selle hiljemalt kolme päeva jooksul kirjalikult esitanud. Protokollid säilitatakse arhiivi andmiseni Kaitseliidu Peastaabis.
5.5. Teised koosolekud
5.5.1. Kaitseliidu keskrevisjonikomisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku ja juhatab koosolekut komisjoni enese valitud esimees. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik liikmed. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
5.5.2. Maleva esindajatekogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline koosolek peetakse üks kord aastas Kaitseliidu keskjuhatuse määratud ajavahemikul. Nii korralise kui erakorralise koosoleku kutsub kokku maleva pealik omal algatusel või maleva juhatuse otsusel. Kokkukutsumisest teatatakse vähemalt kümme päeva ette. Koosolekust võtavad hääleõigusega osa maleva juhatuse liikmed. Koosolek on otsustusvõimeline, kui ta on kokku kutsutud käesoleva põhikirjaga kehtestatud korras ja kohal on maleva pealik või tema abi ning vähemalt pool allüksuste esindajatest. Koosolekut juhatab maleva pealik või tema abi. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
[RT I 2001, 67, 405 - jõust. 26. 07. 2001]
5.5.3. Maleva juhatuse koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku maleva pealik, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on maleva pealik või maleva pealiku abi ja juhatuse kaks valitud liiget. Koosolekut juhatab maleva pealik või tema abi. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
[RT I 2001, 67, 405 - jõust. 26. 07. 2001]
5.5.4. Maleva revisjonikomisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku ja koosolekut juhatab komisjoni enese valitud esimees. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik liikmed. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
5.5.5. Malevkonna üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline koosolek peetakse üks kord aastas maleva juhatuse määratud ajavahemikul. Koosoleku kutsub kokku malevkonna pealik omal algatusel või malevkonna juhatuse otsusel. Koosoleku kokkukutsumisest teatatakse vähemalt kümme päeva ette. Koosolek on otsustusvõimeline, kui ta on kokku kutsutud käesoleva põhikirjaga kehtestatud korras ja kohal on malevkonna pealik või tema abi ning vähemalt üks kolmandik malevkonna liikmetest. Kui vajalikku arvu liikmeid kokku ei tule, peetakse kokkutulnud liikmete arvu arvestamata koosolek üks tund hiljem sama päevakorraga. Koosolekut juhatab malevkonna pealik või tema abi, protokolli kirjutab koosolekul valitud sekretär. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
[RT I 2001, 67, 405 - jõust. 26. 07. 2001]
5.5.6. Malevkonna juhatuse koosoleku kutsub kokku vastavalt vajadusele malevkonna pealik. Koosolek on otsustusvõimeline, kui on kohal malevkonna pealik või tema abi ja kaks valitud liiget. Koosolekut juhatab malevkonna pealik või tema abi. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
5.5.7. Malevkonna revisjonikomisjoni koosoleku kutsub kokku vastavalt vajadusele ja koosolekut juhatab komisjoni enese valitud esimees. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik liikmed. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
5.5.8. Üksikkompanii, üksikrühma või nendega võrdsustatud üksuse üldkoosoleku kutsub kokku vastavalt vajadusele ja koosolekut juhatab üksuse pealik. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
Facebook
Twitter