Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded1
Vastu võetud 24.04.2006 nr 55
RTL 2006, 37, 638
jõustumine 01.05.2006
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine):
8.09.2006 nr 95 (RTL 2006, 69, 1280) 22.09.2006
Määrus kehtestatakse «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 3 lõike 3, § 26 lõike 4, § 65 lõigete 4 ja 7, § 73 lõigete 5 ja 7, § 74 lõike 5, § 75 lõigete 2 ja 4, § 96 lõike 2, § 97 lõigete 2 ja 10, § 101 lõike 4, § 104 lõike 4, § 105 lõike 5 ning § 117 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse teraviljaseemne kategooriad ja neile esitatavad kvaliteedinõuded, hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid, seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ja nende esinemise piirmäärad, seemne tootmise nõuded, proovide suurused ning seemne nõuetekohasuse kindlakstegemise nõuded, seemne sertifitseerimise kord ning nõuded, sertifitseeritavate liikide loetelu, seemne sertifitseerimist tõendava dokumendi sisu nõuded ja kehtivusaeg, pakendamise nõuded, pakendamisloa taotluse sisu ja vormi nõuded, pakendamisloa sisu nõuded, seemne pakendamise ja müügipakendi sulgemise ning seemne müügipakendi märgistamise nõuded, sertifitseerimist või kontrollimist tõendavate dokumentide väljaandmise kord ning etikettide sisu ja vormi nõuded, lõpuni sertifitseerimata teraviljaseemne partii etiketi ja saatedokumendi nõuded, seemne turustamise nõuded ning nõuded järelkontrolli ulatuse ja sageduse kohta.
(2) Määrusega kehtestatakse sellise seemne tootmise nõuded, mida kavatsetakse kasutada teraviljaliigi taimede kasvatamiseks põllumajandussaaduse saamiseks, välja arvatud kasvatamiseks dekoratiivsel eesmärgil, või seemne tootmiseks.
2. peatükk
TERAVILJALIIKIDE LOETELU JA TERAVILJASEEMNE
KATEGOORIAD
§ 2. Teraviljaliikide loetelu
Määruse nõudeid kohaldatakse järgmiste teraviljaliikide suhtes:
1)
harilik kaer (Avena sativa L.);
2) harilik oder (Hordeum
vulgare L.);
3) harilik nisu (Triticum aestivum L.
emend. Fiori et Paol.);
4) harilik rukis (Secale cereale L.);
5)
kõva nisu (Triticum durum Desf.);
6) mais, välja
arvatud lõhenev mais ja magusmais (Zea mays L.);
7)
spelta nisu(Triticum spelta L.);
8) tritikale (xTriticosecale
Wittm.);
9) punktides 1–8 nimetatud liikide hübriidsordid ja
sisearetusliinid.
§ 3. Maisi hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid
Maisi hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid on järgmised:
1)
risttolmleja sort – piisavalt ühtlik ja püsiv sort;
2)
sisearetusliin – piisavalt ühtlik ja püsiv liin, mis on saadud
korduval viljastamisel sama taime õietolmuga;
3)
lihthübriidsort – kahe sisearetusliini ristamisel saadud esimene
aretaja määratud ristandi põlvkond;
4)
topelthübriidsort – kahe lihthübriidsordi ristamisel saadud esimene
aretaja määratud ristandi põlvkond;
5) kolmekordselt
ristatud hübriidsort – sisearetusliini ja lihthübriidsordi ristamisel
saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond;
6)
top-cross hübriidsort – sisearetusliini või lihthübriidsordi ja
isetolmleva sordi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi
põlvkond;
7) sortidevaheline hübriidsort – kahe risttolmleva
sordi eliitseemnest kasvanud taimede ristamisel saadud esimene aretaja
määratud ristandi põlvkond.
§ 4. Teraviljaseemne kategooriad ning nende tähistused
(1) Supereliitseemne kategooria seeme tähistusega SE on seeme, mis:
1)
on toodetud õiguslikul alusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud
meetodite kohaselt;
2) vastab supereliitseemne kohta kehtestatud
nõuetele;
3) on ette nähtud selles paragrahvis nimetatud
kategooria seemne tootmiseks;
4) on sertifitseeritud.
(2) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku
odra, hariliku rukki ja tritikale eliitseemne kategooria seeme
tähistusega E, välja arvatud hübriidsordi eliitseeme, on seeme, mis:
1)
on toodetud õiguslikul alusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud
meetodite kohaselt;
2) on ette nähtud eliitseemne või selles
paragrahvis nimetatud kategooriate seemne tootmiseks;
3) vastab
eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(3) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku
odra, hariliku rukki ja isetolmleva tritikale hübriidsordi eliitseemne
kategooria seeme tähistusega E on seeme, mis:
1) on ette
nähtud hübriidsordi tootmiseks;
2) vastab eliitseemne
kohta kehtestatud nõuetele;
3) on sertifitseeritud.
(4) Maisi eliitseemne kategooria seeme tähistusega E on seeme, mis:
1)
risttolmleva sordi puhul on toodetud õiguslikul alusel ja sordi
säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt;
2) on ette
nähtud selle sordi kategooria sertifitseeritud seemne või top-cross
hübriidsordi või sortidevahelise hübriidsordi seemne tootmiseks;
3)
vastab eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele;
4) on
sertifitseeritud.
(5) Sisearetusliini eliitseemne kategooria seeme tähistusega E on
seeme, mis:
1) vastab eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele;
2)
on sertifitseeritud.
(6) Lihthübriidsordi eliitseemne kategooria seeme tähistusega F 1 on
seeme, mis:
1) on ette nähtud kahe- ja kolmekordselt ristatud või top-cross
hübriidsordi tootmiseks;
2) vastab eliitseemne kohta
kehtestatud nõuetele;
3) on sertifitseeritud.
(7) Hariliku rukki ja maisi sertifitseeritud seemne kategooria seeme
tähistusega C on seeme, mis:
1) põlvneb otse eliitseemnest;
2)
on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks muul eesmärgil kui
turustamisotstarbelise seemne tootmiseks;
3) vastab
sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud nõuetele;
4) on
sertifitseeritud.
(8) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku
odra ja tritikale esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria
seeme tähistusega C 1 on seeme, mis:
1) põlvneb otse selle
sordi esimese või teise põlvkonna eliitseemnest;
2) on
ette nähtud teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks või
külviseemnena kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise
seemne tootmiseks;
3) vastab esimese põlvkonna sertifitseeritud
seemne kohta kehtestatud nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(9) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku
odra ja tritikale teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria
seeme tähistusega C 2 on seeme, mis:
1) põlvneb otse selle
sordi esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest või tootja taotlusel
ka esimese või teise põlvkonna eliitseemnest põlvnevast seemest;
2)
on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks muul eesmärgil kui
turustamisotstarbelise seemne tootmiseks;
3) vastab teise põlvkonna
sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud nõuetele;
4) on
sertifitseeritud.
3. peatükk
TERAVILJALIIKIDE SEEMNE TOOTMISE JA
SERTIFITSEERIMISE NÕUDED
§ 5. Teraviljaseemne kvaliteedinõuded
Teraviljaseemne kvaliteedinõuded kategooriate kaupa on kehtestatud lisas 1.
§ 6. Tootmise nõuded
(1) Supereliit- või eliitseemne tootmise korral samal kasvukohal peab sama liigi teise sordi või sama sordi mittesordiehtsa teraviljaseemne või madalama kategooria seemne kasvatamisest olema möödunud vähemalt kaks aastat, sertifitseeritud seemne tootmise korral samal kasvukohal vähemalt üks aasta.
(2) Teraviljaseemne tootmise korral peab välistama toodetava seemne segunemise mis tahes viisil naabruses asuvalt seemnepõllult pärit seemnega.
§ 7. Hübriidsordi seemne tootmise nõuded
(1) Hübriidsordi seemne tootmise korral peavad ristlusvanemad, kaasa arvatud viljatud (edaspidi steriilsed) isastaimed ja viljakad (edaspidi fertiilsed) taastatud isastaimed, olema sordiehtsad ja -puhtad.
(2) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi tootmise korral peavad selleks kasutatavad ristlusvanemad olema piisavalt sordiehtsad ja -puhtad.
(3) Hariliku rukki hübriidsordi supereliit- ja eliitseemne tootmise korral peab isassteriilseid taimi olema vähemalt 98%.
(4) Hariliku rukki hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral kasutatakse isassteriilset emastaime ja isasfertiilsust taastavat taime.
(5) Kui hariliku rukki hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise
korral kasutatakse steriilset emastaime ja isastaime, mis ei taasta
fertiilsust, siis toodetakse seemet:
1) segades sobivas vahekorras
seemnepartiisid, kus kasutatakse isassteriilset emastaime ja
isasfertiilset emastaime, või
2) kasvatades isassteriilset
emastaime ja isasfertiilset emastaime sordile sobivas vahekorras.
(6) Maisi hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral:
1)
tuleb tagada, et isastaimed tolmlevad emastaimede õitsemise ajal
piisavalt;
2) võimaluse korral eemaldatakse tolmukad;
3)
kui vähemalt 5% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis,
ei tohi tolmelnud või tolmlevate emastaimede arv ületada 1%
põldtunnustamisel ja 2% kõigil põldtunnustamistel kokku.
(7) Maisi hübriidsordi taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 millimeetri pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad.
§ 8. Vahemaa nõuded
(1) Teraviljaseemne tootmise korral peavad taimed olema kaitstud võõrtolmlemise eest.
(2) Lõikes 1 nimetatud taimede võõrtolmlemise eest kaitsmiseks peab seemnepõld olema võõrtolmlemist võimaldavate taimedega põldudest eraldatud kas piisava vahemaaga või selles paragrahvis nimetatud juhul piisavat kaitset tagaval muul viisil.
(3) Teravilja supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seemne tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja naabruses asuva teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavate taimedega põllu vahel järgmine:
|
Liik |
Vahemaa (m) |
|
|
|
supereliit- ja eliitseeme |
sertifitseeritud seeme |
|
1) hariliku rukki sort, välja arvatud hübriidsort |
300 |
250 |
|
2) isetolmlev tritikale sort |
50 |
20 |
|
3) maisi sort |
200 |
100 |
(4) Hariliku rukki hübriidsordi supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seeme tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavate taimedega põllu vahel järgmine:
|
Liik |
Vahemaa (m) |
|
|
|
supereliit- ja eliitseeme |
sertifitseeritud seeme |
|
isassteriilsete taimede kasutamise korral isassteriilsete taimede kasutamata jätmise korral |
1000 600 |
500 300 |
(5) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi tootmise korral on väikseim vahemaa emastaimedega seemnepõllu ja sama liigi teise sordi põllu vahel, mis võib põhjustada võõrtolmlemist, 25 meetrit.
(6) Lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuet vahemaa kohta ei kohaldata, kui seemnepõld on võõrtolmlemise eest piisavalt kaitstud.
§ 9. Sertifitseerimise kord
(1) Taimetoodangu Inspektsioon sertifitseerib teraviljaseemne rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Teraviljaseemne sertifitseerimise nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehakse põldtunnustamine ning korraldatakse proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed.
(2) Teraviljaseemne sertifitseerimiseks esitab taotluse sordi omanik, esindaja või säilitaja 15. aprilliks Taimetoodangu Inspektsioonile.
(3) Põldtunnustamist teeb järelevalveametnik või sertifitseeritud seemne kategooria puhul volitatud põldtunnustaja.
(4) Hariliku odra, hariliku kaera, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu, hariliku rukki ja tritikale sertifitseeritud seemne tootmise korral peab taimik olema kasvuperioodil põldtunnustatud vähemalt üks kord.
(5) Maisi kasvatamise korral põldtunnustatakse seemnepõld
õitsemisperioodil järgmiselt:
1) vabalt tolmleva sordi
seemne tootmise puhul üks kord;
2) hübriidsordi
sertifitseeritud seemne tootmise puhul kolm korda;
3)
lihthübriidsordi supereliit- või eliitseemne tootmise puhul neli korda;
4)
sisearetusliini seemne tootmise puhul neli korda.
(6) Sertifitseerimise nõuetele vastava teraviljaseemne partii kohta väljastab Taimetoodangu Inspektsioon põldtunnustamise, laboratoorse analüüsi ja järelkontrolli põldkatsete tulemusi arvestades lisas 2 toodud vormi kohase seemnetunnistuse ning nõuetekohased etiketid või määrab trükkida lubatud etikettide arvu.
§ 10. Seemnepõllu nõuded
(1) Põldtunnustamine tehakse taimede sellises arengustaadiumis, mis võimaldab adekvaatselt hinnata taimede liigiehtsust ja -puhtust, sordiehtsust ja -puhtust ning seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate levikut.
(2) Põldtunnustatava seemnepõllu ääred peavad olema niidetud.
(3) Seemnepõllul ei tohi esineda eelkultuurist pärit taimi, mille seemet on kasvava liigi ja sordi seemnest laborikatse käigus raske eraldada, samuti umbrohutaimi või teiste liikide taimi määral, mis võib mõjutada kasvava taimiku liigiehtsust ja -puhtust ning sordiehtsust ja -puhtust või määral, mis takistab põldtunnustamist.
(4) Hariliku rukki hübriidsordi mittesordiehtsaid taimi, mis ei vasta
ristamisel kasutatud sordi nõuetele, võib esineda seemnepõllul
järgmiselt:
1) supereliit- või eliitseemne tootmise puhul üks
taim 30 m2 kohta;
2) sertifitseeritud seemne tootmise
puhul emastaime puhul üks taim 10 m2 kohta.
(5) Taimekahjustajaid võib seemnepõllul esineda võimalikult vähe. Seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate leviku hindamisel kontrollitakse taimekahjustaja esinemist seemnepõllul visuaalselt. Teraviljaseemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ja nende esinemise piirmäär supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seemne tootmise korral on toodud lisas 3.
(6) Maisi hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral, kui vähemalt 5% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emastaimede arv ühel põldtunnustamisel ületada 1% ja kõigil põldtunnustamistel kokku 2%.
(7) Maisi hübriidsordi taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 millimeetri pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad.
§ 11. Sordiehtsuse ja -puhtuse nõuded
(1) Sertifitseeritav seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas, sisearetusliini seeme peab oma omadustelt olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. Sordipuhtust kontrollitakse järelkontrolli katsete käigus.
(2) Sisearetusliini taimed on sordiehtsad ja -puhtad, kui kasvavate taimede välistunnused vastavad sordikirjeldusele.
(3) Hübriidsordi seeme on piisavalt sordiehtne ja -puhas, kui seeme vastab iga ristlusvanema seemne sordiehtsuse ja -puhtuse kohta esitatud nõuetele.
(4) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi sertifitseeritud seemne sordipuhtus peab olema vähemalt 90%.
(5) Hariliku rukki hübriidsordi sordiehtsus ja -puhtus peab vastama ka isassteriilsuse taastamise nõuetele.
(6) Maisi hübriidsordi supereliit- või eliitseeme ja sertifitseeritud seemne sordipuhtus ristlusvanema sordiehtsate taimede osas on vähemalt järgmine:
|
Kategooria |
Taim |
Sordipuhtus |
|
Supereliit- või eliitseeme |
Sisearetusliin |
99,9% |
|
|
Lihthübriidsordi iga koostisosa |
99,9% |
|
|
Vabalt tolmlev sort |
99,5% |
|
Sertifitseeritud seeme |
Sisearetusliin |
99,8% |
|
|
Lihthübriidsordi iga koostisosa |
99,8% |
|
|
Vabalt tolmlev sort |
99% |
(7) Kui seemne tootmisel kasutatakse keemilist ristamist, peab hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu ja spelta nisu sordipuhtus olema vähemalt 99,7% ja isetolmleva tritikale sordipuhtus olema vähemalt 99,0%.
(8) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale minimaalne hübriidsus peab olema 95%. Kui hübriidsus määratakse enne sertifitseerimist laboratoorse seemneanalüüsiga, ei nõuta hübriidsuse määramist põldtunnustamise käigus.
(9) Hariliku rukki hübriidsordi seemne sertifitseerimisel arvestatakse järelkontrolli katsete tulemusi. Järelkontrolli katsed tehakse supereliit- või eliitseemnest võetud proovidega, et teha kindlaks, kas eliitseemne omadused vastavad ristlusvanema kohta esitatud sordiehtsuse ja -puhtuse ning isassteriilsuse nõuetele.
§ 12. Proovi võtmine ja proovi suurus
(1) Järelevalveametnik või volitatud seemneproovi võtja võtab müügikonditsiooni viidud seemnepartiist rahvusvaheliselt kehtestatud metoodika kohaselt seemneproovi teraviljaseemne kvaliteedi määramiseks ja sulgeb sertifitseeritava seemnepartii müügipakendi või konteineri Taimetoodangu Inspektsiooni turvakleebise või plommiga. Seemnepartii omanik tagab metoodikakohase juurdepääsu pakendile või konteinerile.
(2) Sertifitseeritav seemnepartii peab olema ühtlase kvaliteediga ja teistest partiidest eraldatud ning nõuetekohaselt märgistatud.
(3) Seemnepartii maksimaalne lubatud kaal ja võetava proovi suurus on kehtestatud lisas 4. Seemnepartii maksimaalne kaal võib olla kuni 5% lubatust suurem.
(4) Tuulekaeraga saastatuse kahtluse korral peab võtma 3000 grammi suuruse proovi tuulekaerasisalduse määramiseks.
§ 13. Seemne kvaliteeti vähendavad taimekahjustajad
(1) Seemne kvaliteeti vähendavaid taimekahjustajaid võib seemnepartiis esineda võimalikult vähe.
(2) Proovi analüüsimisel määratakse odra triiptõbe (Pyrenephora graminea Ito et Kurib.) üksnes sellele haigusele vastuvõtliku sordi seemnepartiis. Haigusetekitaja esinemise korral on soovitatav seemnepartii puhtida.
(3) Proovi analüüsimisel määratakse nisu, odra ja kaera lendnõge üksnes sellele haigusele vastuvõtliku sordi seemnepartiis. Lendnõe esinemise piirmäärad ja sellest tulenevad hinnangud on järgmised:
|
Taimehaigus |
Esinemise piirmäär (% või eost/g) |
Hinnang |
|
1) nisu lendnõgi ja odra lendnõgi (Ustilago nuda (Jensen) Rostrup) |
0,5% |
seemnes ei esine nakkusohtlikke seenpatogeene |
|
0,6–0,9% |
seeme soovitatakse puhtida |
|
|
1,0–2,9% |
seeme tuleb puhtida |
|
|
>= 3,0% |
seemet ei sertifitseerita |
|
|
2) kaera lendnõgi (Ustilago avenae (Pers.)Rostrup) |
1000 eost/g |
seemnes ei esine nakkusohtlikke seenpatogeene |
|
1000–5000 eost/g |
seeme soovitatakse puhtida |
|
|
>5000 eost/g |
seeme tuleb puhtida |
|
|
3) kõvanõgi (Tilletia caries (DC) Tul) |
1000 eost/g |
seeme tuleb puhtida |
|
>1000 eost/g |
seemet ei sertifitseerita |
(4) Proovi analüüsimisel võib tungaltera (Claviceps purpurea) proovis esineda järgmiselt:
|
Kategooria |
Tungaltera (Claviceps purpurea) sklerootsiumide või sklerootsiumi tükkide maksimaalne lubatud arv |
|
1) supereliit- või eliitseeme |
1 |
|
2) sertifitseeritud seeme |
3 |
§ 14. Sertifitseeritava teraviljaseemne nõuded
(1) Sertifitseeritakse teraviljaseeme, mis on liigi- ja sordiehtne, liigi- ja sordipuhas, on läbinud järelkontrolli katsed ning vastab kvaliteedi, sealhulgas põlvnemise ning taimetervise nõuetele.
(2) Taimetoodangu Inspektsioon sulgeb nõuetekohase seemnepartii müügipakendi või konteineri turvakleebise või plommiga.
(3) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud
lõpuni sertifitseerimata seemnepartii sertifitseeritakse, kui seeme:
1)
põlvneb otse teises liikmesriigis või «Taimede paljundamise ja
sordikaitse seaduse» § 109 lõikes 1 nimetatud riigis toodetud
supereliit-, eliit- või esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest;
2)
on tootjariigis koristatud;
3) on tootjariigis tehtud
põldtunnustamise käigus tunnistatud selle kategooria seemne kohta
kehtestatud nõuete kohaseks ning mille pakend on märgistatud
nõuetekohase etiketiga ja seemnepartii on varustatud nõuetekohase
saatedokumendiga.
(4) Sertifitseerida võib idanevuse nõuetele mittevastava supereliit- või eliitseemne, kui on tagatud supereliit- või eliitseemne tegelik idanevus ja kui müügipakendil on sellekohane märgistus koos turustaja nime ja aadressiga ning seemnepartii numbriga.
3. peatükk
TERAVILJASEEMNE PAKENDAMINE
§ 15. Pakendamise nõuded
(1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne müügipakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Taimetoodangu Inspektsiooni plommi või turvakleebisega või peab pakendi sulgemiskohal olema läbi õmmeldud etiketiga. Müügipakend peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada ilma pitseeringut (plommi, turvakleebist või etiketti) rikkumata.
(2) Pakendatud ja märgistatud seemne müügipakendi võib avada ja uuesti sulgeda üksnes volitatud seemneproovi võtja järelevalve all, kui sellises müügipakendis olevat seemet kavatsetakse pärast uuesti sulgemist turustada. Sellisel juhul peavad pakendi uuesti sulgemise kuupäev ja sõnad «Taimetoodangu Inspektsioon» olema märgitud etiketile.
§ 16. Pakendamisluba
(1) Teraviljaseemne pakendamisega tegeleda sooviv isik esitab pakendamise loa saamiseks Taimetoodangu Inspektsioonile lisas 5 toodud vormi kohase taotluse.
(2) Seemne pakendamise loale märgitakse järgmised andmed:
1)
pakendaja nimi;
2) pakendaja registri- või isikukood;
3)
pakendaja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
4) pakendaja
kontaktandmed;
5) pakendamisloa number;
6) tegevusvaldkond;
7)
pakendamisloa väljaandmise kuupäev;
8) pakendamisloa
kehtivus;
9) pakendamisloa väljaandja nimi ja allkiri.
(3) Seemne pakendamise luba kinnitatakse Taimetoodangu Inspektsiooni pitseriga.
§ 17. Märgistamine
(1) Nõuetekohane etikett kinnitatakse Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku järelevalve all teraviljaseemne müügipakendi välisküljele või läbipaistva müügipakendi sisse selliselt, et etikett oleks loetav. Kasutada võib isekleepuvat etiketti.
(2) Teraviljaseemne müügipakend märgistatakse, trükkides etiketil nõutava teabe etiketile või müügipakendile järelevalveametniku järelevalve all.
(3) Teraviljaseemne müügipakendi etiketil ettenähtud teabe trükkimisel müügipakendile trükitakse teave kustumatult otse pakendile. Teabele lisab järelevalveametnik sertifitseeritud seemnepartii numbri.
(4) Enne etiketi trükkimist teavitab pakendaja järelevalveasutust vajaminevate etikettide arvust.
(5) Järelevalveasutus määrab seemnepartii numbri ja trükkida lubatavate etikettide arvu.
(6) Geneetiliselt muundatud sordist pärineva seemne puhul märgitakse seemnetunnistusele, etiketile ja muule dokumendile sellekohane teave.
(7) Teave seemne keemilise töötlemise kohta märgitakse etiketile ja pakendile.
§ 18. Etiketi vormi nõuded
(1) Teraviljaseemne etiketi minimaalne suurus on 110 × 67 mm.
(2) Supereliitseemne etikett on valget värvi violetse diagonaalse triibuga, eliitseemne etikett on valget värvi, sertifitseeritud seemne ja esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne etikett sinist värvi, teise põlvkonna sertifitseeritud seemne etikett punast värvi ja teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne etikett on halli värvi, seemnesegu etikett on rohelist värvi
§ 19. Etiketile ja tootja dokumendile märgitav teave
(1) Supereliitseemne, eliitseemne ja sertifitseeritud seemne etiketile
märgitakse:
1) sõnad «EL nõuded ja standardid»;
2)
sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis;
3)
pakendi sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud... (kuu ja aasta)»
või viimase sertifitseerimiseks võetud proovi võtmise kuu ja aasta,
märgituna «Proov on võetud... (kuu ja aasta)»;
4)
seemnepartii number;
5) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline
nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
6)
sordinimi ladina tähtedega;
7) kategooria ja selle lühend;
8)
tootjariigi nimi;
9) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete
arv;
10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude
tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja
kogukaalu vaheline suhe;
11) kui Euroopa Liidu ühtsesse
põllukultuuride sordilehte on võetud sisearetusliin või hübriidsort,
siis märgitakse etiketile selle koostisosa nimi koos viitega või ilma
viiteta lõppsordile. Sisearetusliini ja hübriidsordi puhul, mis on
ette nähtud kasutamiseks lõppsordi koostisosana, märgitakse etiketile
sõna «Koostisosa»;
12) sisearetusliini või
hübriidsordi puhul muudel juhtudel selle koostisosa nimi, mille
eliitseemnega on tegemist. Nimi võib olla antud koodina koos viitega
lõppsordile ja koos viitega või ilma viiteta selle kohta, kas tegemist
on isas- või emaskoostisosaga. Samuti märgitakse etiketile sõna
«Koostisosa»;
13) paljas kaera puhul märgitakse etiketile
«minimaalne idanevus 75%»;
14) idanevuse uue kontrolli
korral sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle
tähis, proovi analüüsimise kuu ja aasta, märgituna «Analüüs on
tehtud... (kuu ja aasta)». Selle teabe võib kleeppaberil lisada
etiketi juurde;
15) Eestis pakendatud seemne puhul seemne puhtus,
idanevus, 1000 tera mass ja pakendaja number.
(2) Sertifitseeritud seemnesegu etiketile märgitakse:
1) sõnad
«Segu ... (liigid ja sordid)»;
2) sertifitseerimisasutuse
nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis;
3) pakendi
sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud... (kuu ja aasta)» või
viimase sertifitseerimiseks võetud proovi võtmise kuu ja aasta,
märgituna «Proov on võetud... (kuu ja aasta)»;
4)
seemnepartii number;
5) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline
nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
6)
andmed seemnesegu koostise kohta protsentides liikide ja sortide
kaupa. Kui andmed koostise kohta on ostjale kirjalikult edastatud ja
seemnesegu on registreeritud, siis märgitakse ainult segu nimi;
7)
kategooria ja selle tähis;
8) tootjariigi nimi;
9)
deklareeritud neto- või brutokaal;
10) dražeerimisainete,
granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise
korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe;
11)
sisearetusliini või hübriidsordi sertifitseeritud seemne puhul
märgitakse etiketile selle sordi nimi, mille seemnega on tegemist,
ning sõna «Hübriidsort»;
12) idanevuse uue
kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või
selle tähis, proovi analüüsimise kuu ja aasta, märgituna «Analüüs on
tehtud... (kuu ja aasta)». Selle teabe võib kleeppaberil lisada
etiketi juurde;
13) sõnad «Lubatud turustamiseks Eesti Vabariigi
territooriumil»;
14) Eestis pakendatud seemne puhul seemne
puhtus, idanevus, 1000 tera mass ja pakendaja number.
(3) Odrasordi «Zazjorski 85» ja maisisordi «SS81» seemnepartii puhul
nõutud etiketile märgitakse:
1) sõnad «Taimetoodangu
Inspektsioon» ja riigi tähis «EE»;
2) pakendi
sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud... (kuu ja aasta)» või
viimase sertifitseerimiseks võetud proovi võtmise kuu ja aasta,
märgituna «Proov on võetud... (kuu ja aasta)»;
3)
seemnepartii number;
4) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline
nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
5)
sordinimi ladina tähtedega;
6) kategooria ja selle lühend;
7)
deklareeritud neto- või brutokaal;
8) dražeerimisainete,
granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise
korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe;
9)
maisisordi «SS81» puhul sõna «Hübriidsort»;
10)
idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ja
liikmesriigi nimi või selle tähis, proovi analüüsimise kuu ja aasta,
märgituna «Analüüs on tehtud... (kuu ja aasta)». Selle teabe võib
kleeppaberil lisada etiketi juurde;
11) Eestis pakendatud seemne
puhul seemne puhtus, idanevus, 1000 tera mass ja pakendaja number.
12)
sõnad «Lubatud turustada ainult Eesti Vabariigi territooriumil kuni
30. aprillini 2007. a.».
§ 20. Ühendusevälisest riigist imporditud seemne etiketile ja tootja dokumendile märgitav teave
(1) Ühendusevälisest riigist imporditud üle kahekilogrammise
seemnekoguse turustamise korral märgitakse tootja dokumendile või
etiketile:
1) ladina keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada
lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
2) sordinimi ladina
tähtedega;
3) kategooria ja selle lühend;
4)
sertifitseerimisasutuse nimi ja tootjariigi nimi või selle tähis;
5)
eksportiva riigi nimi;
6) importija nimi;
7) deklareeritud neto-
või brutokaal.
§ 21. Lõpuni sertifitseerimata seemne etiketile ja saatedokumendile märgitav teave
(1) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud
lõpuni sertifitseerimata seemne etiketile märgitakse:
1)
põldtunnustamise eest vastutava järelevalveasutuse nimi ja
liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis;
2)
ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada
lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
3) sordinimi ladina
tähtedega;
4) hübriidsordi puhul sõna «Hübriidsort»;
5)
kategooria ja selle lühend;
6) deklareeritud neto- või
brutokaal;
7) sõnad «Lõpuni sertifitseerimata seeme».
(2) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud
lõpuni sertifitseerimata seemne saatedokumendile märgitakse:
1)
dokumendi väljastanud järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi või
samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis;
2)
ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada
lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
3) sordinimi ladina
tähtedega,
4) hübriidsordi puhul sõna «Hübriidsort»;
5)
kategooria ja selle lühend;
6) seemne tootmise algmaterjaliks
olnud seemnepartii number või andmed kategooria kohta ja riik või
riigid, kus seeme on sertifitseeritud;
7) põllu number või
partiinumber;
8) hektarites selle põllu pindala, millel etiketiga
varustatud seeme on toodetud;
9) koristatud seemne kogus ja
pakendite arv;
10) laboratoorse eelanalüüsi andmed, kui seda
nõutakse;
11) sertifitseerimisasutuse tõend selle kohta, et
põldtunnustamise nõuded on täidetud.
§ 22. Etiketi kehtivusaeg
(1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud teraviljaseemne partii etikett kehtib kaks aastat müügipakendi sulgemise kuupäevast alates.
(2) Teraviljaseemne sertifitseerimist tõendavaks dokumendiks oleva etiketi kehtivusaega võib seemnepartii omaniku taotlusel pikendada.
(3) Etiketi kehtivusaja pikendamiseks kontrollitakse teraviljaseemne idanevust, võttes selleks seemne idanevuse kordusproovi.
(4) Kui seemnepartii on sertifitseeritud seemne idanevuse kohta kehtestatud nõuete kohane, pikendatakse etiketi kehtivust kahe aasta võrra. Etiketile tehakse sellekohane märge.
(5) Ümberpakendamise korral väljastatakse uued etiketid ning etiketile märgitakse müügipakendi sulgemise kuupäevana esialgse müügipakendi sulgemise kuupäev.
4. peatükk
TERAVILJASEEMNE TURUSTAMINE
§ 23. Turustamise nõuded
(1) Turustada on lubatud üksnes sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordi sertifitseeritud teraviljaseemet.
(2) Turustatav seeme peab olema nõuetekohaselt pakendatud ning pakend peab olema nõuetekohaselt märgistatud.
(3) Lõpuni sertifitseerimata seemne partii varustatakse § 18 lõikes 2 kehtestatud värvi ning § 21 lõikes 1 nimetatud etiketiga ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud põldtunnustamist tõendava dokumendiga.
(4) Eestis turustatava, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava või Eestisse imporditava sertifitseeritud seemnepartiiga peab olema kaasas dokument, mis tõendab, et seemnepartiid on kontrollitud tuulekaera esinemise suhtes. Nimetatud dokumendi väljastab akrediteeritud laboratoorium sertifitseeritud seemnepartii kohta, mille tuulekaerasisaldus on määratud nõukogu direktiivi 74/268/EMÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist söödakultuuri- ja teraviljaseemnes (EÜT L 141, 24.05.1974, lk 19), artiklis 2 kirjeldatud meetodil.
(5) Teraviljaseemet on lubatud turustada sortide ja liikide seguna tingimusel, et kõik segus olevad seemned on sertifitseeritud. Seemnesegu peab olema nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud.
5. peatükk
JÄRELKONTROLL
§ 24. Volitatud põldtunnustaja ja volitatud seemneproovi võtja järelkontrolli sagedus ja ulatus
(1) Taimetoodangu Inspektsioon teeb volitatud põldtunnustaja tegevuse üle järelkontrolli, kontrollides igal aastal vähemalt 5% tema põldtunnustatud põldudest.
(2) Taimetoodangu Inspektsioon teeb volitatud seemneproovi võtja tegevuse üle järelkontrolli, võttes kontrollproove igal aastal vähemalt 5% ulatuses sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiidest, välja arvatud automaatselt võetud seemneproovidest.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 25. Määruse rakendamine
Enne 1. maid 2006. aastal kehtinud nõuete kohaselt märgistatud pakendatud teraviljaseemet võib turustada kuni kauba lõppemiseni.
§ 26. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2006. a.
1 nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne
turustamise kohta (EÜT P 125, 11.07.1966, lk 2309–2319), muudetud
direktiividega 69/60/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969, lk 1–3), 71/162/EMÜ
(EÜT L 87, 17.04.1971, lk 24–28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.07.1972,
lk 37–38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22–30), 73/438/EMÜ
(EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 73/101/EMÜ (EÜT L 2, 01.01.1973, lk
1–27), 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 75/444/EMÜ (EÜT L
196, 26.07.1975, lk 6–13), 78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.01.1978, lk 23–29),
78/387/EMÜ (EÜT L 113, 25.04.1978, lk 13–19), 78/692/EMÜ (EÜT L 236,
26.08.1978, lk 13–18), 78/1020/EMÜ (EÜT L 350, 14.12.1978, lk 27),
79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk 13–16), 79/692/EMÜ (EÜT L 205,
13.08.1979, lk 1–4), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37),
81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 85/3768/EMÜ (EÜT L 362,
31.12.1985, lk 8–16), 86/155/EMÜ (EÜT L 118, 07.05.1986, lk 23–27),
86/320/EÜT (L 200, 23.07.1986, lk 38), 87/120/EMÜ (EÜT L 49,
18.02.1987, lk 39–43), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988, lk 82–83),
88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.07.1988, lk 31–48), 88/506/EMÜ (EÜT L 274,
06.10.1988, lk 44), 89/2/EMÜ (EÜT L 5, 07.01.1989, lk 31), 90/623/EMÜ
(EÜT L 333, 30.11.1990, lk 65), 93/2/EMÜ (EÜT L 54, 05.03.1993, lk
20), 95/6/EÜ (EÜT L 67, 25.03.1995, lk 30–32), 96/72/EÜ (EÜT L 304,
27.11.1996, lk 10–11), 98/95/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 1–26),
98/96/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 27–33), 99/08/EÜ (EÜT 50,
26.02.1999, lk 26), 1999/54/EÜ (EÜT L 142, 05.06.1999, lk 30–31),
2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2006/55/EÜ (ELT L 159,
13.06.2006, lk13) ja komisjoni direktiiv 2006/47/EÜ, milles
sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist
teraviljaseemnes (ELT L 136, 24.05.2006, lk 18-20)
[RTL 2006, 69, 1280— jõust. 22.09.2006]
Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 25.04.2006. a resolutsioon nr 17-1/0602879.)
Lisa 12999389 Lisad 1-5
Facebook
Twitter
