Kaitseväeteenistuse seaduse, tulumaksuseaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 21.12.2006
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27. detsembri 2006. a otsusega nr 71 |
§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2006, 53, 398) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiked 10 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (10) Kaitseressursside Ametil on õigus teha kaitseväekohustuslasele
ettekirjutus, kui isik:
1) jätab käesolevas seaduses nimetatud
Kaitseressursside Ameti väljakutse peale ilmumata;
2) ei esita
Kaitseressursside Ametile käesoleva seaduse kohaselt esitamisele
kuuluvaid tõendeid;
3) ei osale käesoleva seaduse kohasel
arstlikul läbivaatusel või arstliku komisjoni esimehe suunamisel
täiendaval arstlikul läbivaatusel või uuringul;
4) ei
osale käesoleva seaduse kohasel psühholoogilise sobivuse hindamiseks
vajalike testide tegemisel.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Kaitseressursside Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.»;
2) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Vanemallohvitseride ametikohad on sõjaväelist kutsekeskharidust või kutsekeskharidust ja sõjalist väljaõpet nõudvad sõjaväelise auastmega ametikohad.»;
3) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse sõna «spetsialistide» sõnadega «sõjaväelise auastmega»;
4) paragrahvi 26 tekstist jäetakse välja sõnad «või palgaastme»;
5) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:
« § 261. Sõjaväelise auastmega ametikohad rahvusvahelises sõjalises operatsioonis
Osalemise ajal rahvusvahelises sõjalises operatsioonis rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse tähenduses võib erandina määrata kaadrikaitseväelase käesoleva seaduse §-des 22–24 kehtestatud põhiametikohale ühe auastme võrra kõrgema auastmega ametikohale.»;
6) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
« (51) Lipniku auastmes olevale reservohvitserile võib anda lepingulisse teenistusse astumisel tema kvalifikatsioonile vastava allohvitseri auastme.»;
7) paragrahvi 39 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
« (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud üheaastast tähtaega ei
kohaldata kutsealuse suhtes, kes on:
1) käesoleva seaduse § 55 lõike 11
kohaselt teatanud ajateenistusse kutsumise kalendriaasta;
2) saanud
ajapikendust käesoleva seaduse alusel ning kelle ajapikendus on lõppenud;
3)
määratud ajateenistusse kutsumisele, kuid kelle suhtes ei ole
Kaitseressursside Amet veel teinud ajateenistusse kutsumise otsust ja
kutsealune on andnud kirjaliku nõusoleku, et tema suhtes ei kohaldata
käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud üheaastast tähtaega;
4)
varem jätnud ajateenistusse ilmumata.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 2 ja 4 nimetatud juhtudel kohaldatakse ühe kuu pikkust etteteatamistähtaega.»;
9) paragrahvi 41 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) kuulab vähemalt kord aastas ära Kaitseressursside Ameti peadirektori ja kaitseväe juhataja aruanded kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest riigis ja hindab kaitseväeteenistuskohustuse täitmist.»;
10) paragrahvi 41 lõike 5 punkt 3, § 41 lõige 51 ja § 60 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 48. Andmete esitamine kutsealuste kohta, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus
(1) Prokuratuur esitab Kaitseressursside Ameti nõudmisel andmed kutsealuse kohta esitatud süüdistuse, kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe, kriminaalasja lõpetamise või kohtusse saatmise, vahistamise või vahi alt vabastamise fakti kohta.
(2) Kohus esitab Kaitseressursside Ameti nõudmisel andmed kutsealuse suhtes kriminaalasja lõpetamise, süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse kohta.
(3) Vahistatud kahtlustatava ja süüdistatava kutsealuse ajateenistusse kutsumine peatatakse kuni tema suhtes kriminaalasja lõpetamiseni või kohtuotsuse tegemiseni.»;
12) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Kutsealune on kohustatud:
1) ilmuma
Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas arstlikku komisjoni;
2)
osalema arstlikul läbivaatusel ja arstliku komisjoni esimehe suunamisel
täiendaval arstlikul läbivaatusel või uuringul;
3)
osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas psühholoogilise
sobivuse hindamiseks vajalike testide tegemisel.»;
13) paragrahvi 50 lõikes 9 ja 10 jäetakse välja sõnad «füüsilise ja»;
14) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
« (13) Kutsealune, kes on Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsusega tunnistatud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega, on kohustatud viivitamatult kirjalikult teatama Kaitseressursside Ametile oma raskest haigusest või kehalisest puudest, mis oluliselt mõjutab tema kõlblikkust kaitseväeteenistuseks, ja esitama oma tervise-seisundit kajastavad dokumendid. Teatamine ei peata ajateenistusse kutsumise otsuse kehtivust ega selle täitmist.»;
15) paragrahvi 51 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kutsealune, kes on esitanud käesoleva seaduse § 55 lõike 11
alusel avalduse ja valinud ajateenistuskohustuse täitmisele asumise
kalendriaasta, kutsutakse ajateenistusse tema valitud ajal, välja
arvatud juhul, kui
1) kutsealune ei ilmu Kaitseressursside Ameti
kutse peale arstlikku komisjoni ja tema kohta ei ole Kaitseressursside
Ameti arstliku komisjoni otsust või
2) kutsealusele on antud
ajapikendus käesoleva seaduse §-des 53, 54 või § 55 lõigetes 22
ja 3 sätestatud alustel.»;
16) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
« (41) Kaitseminister kinnitab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud üksuste komplekteerimise nõuded.
(42) Kutsealune on kohustatud ilmuma ajateenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas.»;
17) paragrahvi 55 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (11) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist teatab kõrgharidust, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom, omandama asunud kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult hiljemalt 15. septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta.»;
18) paragrahvi 55 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «kutse- või»;
19) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Kutsealusel on õigus ajapikendusele kutseõppe
omandamiseks koolipõhises õppevormis täiskoormusega õppes selle aasta 1.
juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks, juhul kui ta:
1) omandab
kutseõpet põhihariduse baasil või
2) omandab
kutsekeskharidusõpet.»;
20) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
« (22) Kutsealusel, kes õpib sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve- või päästeerialal, on õigus ajapikendusele kuni õpingute nominaalkestuse lõpuni, juhul kui kutsealune esitab Kaitseressursside Ametile hiljemalt ühe kuu jooksul immatrikuleerimisest ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga kutsealuse immatrikuleerimise ja nominaalaja kestuse kohta.»;
21) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Vahetult pärast keskhariduse omandamist samal aastal välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilasel on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, juhul kui kutsealune esitab Kaitseressursside Ametile hiljemalt ühe kuu jooksul immatrikuleerimisest ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga kutsealuse immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta.»;
22) paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kutsealune, kes kuulub ajateenistusse kutsumisele ja kellel esinevad asjaolud ajapikenduse saamiseks, esitab Kaitseressursside Ametile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne ajateenistusse kutsumise aega kirjaliku taotluse ajapikenduse saamiseks käesolevas seaduses sätestatud aluste ilmnemisel, lisades taotlusele ajapikenduse andmist põhjendavad dokumendid või osutades nende asukohale, kui tal puudub neile juurdepääs.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega ajapikenduse andmise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel ennistab Kaitseressursside Amet omal algatusel või kutsealuse taotlusel ajapikenduse taotluse esitamise tähtaja.
(3) Ajapikenduse taotluse esitamine ei peata ajateenistusse kutsumise otsuse kehtivust ega selle täitmist.»;
23) paragrahvi 58 lõiget 2, § 77 lõiget 13 ja § 128 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna «teatama» sõnadega «kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis»;
24) paragrahvi 58 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Ajateenistusse ei kutsuta kutsealust:
1) kes on
tunnistatud oma tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks
ja kustutatud kaitseväeteenistuskohustuslaste registrist;
2)
kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille eest on
talle mõistetud vabadusekaotuslik karistus, või narkootilise või
psühhotroopse ainega seotud kuriteo toimepanemise eest;
3) kes
on ajapikendustähtaja jooksul saanud 28-aastaseks.»;
26) paragrahvi 59 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kaitseväekohustuslane, kes on täitnud ajateenistuskohustuse mõnes teises riigis või teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud, vabastatakse ajateenistusse kutsumisest ja võimaluse korral arvatakse reservi käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 või § 78 lõikes 1 või § 31 lõigetes 6 ja 7 sätestatud korras.»;
27) paragrahvi 64 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Ajateenija viiakse teenistuse huvides kaitseväe ühest väeosast teise väeossa üle väeliigi sees väeliigi ülema käskkirja, ühest väeliigist teise kaitseväe juhataja käskkirja alusel.»;
28) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Ajateenija vabastatakse ajateenistusest seoses:
1) tervise
seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega ja
kaitseväeteenistuskohustuslaste registrist kustutamisega;
2)
temale tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabadusekaotusliku
karistusega või karistatusega narkootilise või psühhotroopse ainega
seotud kuriteo toimepanemise eest;
3) kohustusega ainsa hooldajana
hooldada raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus
tuleneb perekonnaseadusest,
4) olemisega lapsevanemaks, eestkostjaks
või muuks last ülalpidavaks isikuks perekonnaseaduse tähenduses, kes
peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last;
5)
lepingulisse teenistusse võtmisega alalises valmiduses olevas üksuses;
6)
õppima asumisega kaitseväe õppeasutusse.»;
29) paragrahvi 68 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kui ajateenija on teeninud vähemalt 3/4 oma ajateenistuse kestusest, võib ta teenistusest vabastada ja lugeda tema ajateenistuskohustus täidetuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2, 5 ja 6 toodud alustel väeosa ülem või temaga võrdsustatud ülem ning lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud alustel väeliigi ülem või kaitseväe juhataja vahetus alluvuses oleva asutuse ülem.»;
30) paragrahvi 79 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
« 5) on oma füüsilise ettevalmistuse poolest võimeline täitma teenistuskohustusi.»;
31) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Kaadrikaitseväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded kehtestab kaitseminister määrusega.»;
32) paragrahvi 99 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
« 3) kui ta on atesteerimistulemuste põhjal tunnistatud senisele ametikohale mittevastavaks.»;
33) paragrahvi 129 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Reservväelaste teenistuse tasustamine Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses toimub samadel alustel kaadrikaitseväelaste rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise tasustamisega.»;
34) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Vabatahtlikult õppekogunemisest osavõtvatele reservväelastele määratakse järgmiseks aastaks õppekogunemistest osavõtjate üldarv.»;
35) paragrahvi 151 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
« 21) tunnistada ametikohale mittevastavaks ja määrata teisele samaastmelisele ametikohale.»;
36) paragrahvi 153 lõikes 3 asendatakse sõna «palgaastmed» sõnaga «palgatasemed» ja jäetakse välja sõna «palgamäärad»;
37) paragrahvi 154 lõikes 1 asendatakse sõna «palgaastmele» sõnaga «palgatasemele»;
38) paragrahvi 154 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (11) Palgamäär on kaadrikaitseväelase ametikoha palgataseme alusel määratud rahasumma.»;
39) paragrahvi 154 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
« (12) Palgamäära määramise alused ja korra kehtestab kaitseväe juhataja.»;
40) paragrahvi 154 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist ja auastmetasu.»;
41) paragrahvi 154 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
42) paragrahv 156 tunnistatakse kehtetuks»;
43) paragrahv 158 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 158. Majutus ja toitlustamine
(1) Ajateenijale ja õppekogunemisest osavõtvale reservväelasele tagatakse tegevteenistuse ajal tasuta majutus ning kaitseministri kehtestatud ulatuses tasuta toitlustamine.
(2) Kaadrikaitseväelasele tagatakse väliõppusel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, õhuväe õhusõiduki pardal ja teenistusel mereväe laevadel tasuta toitlustamine kaitseministri kehtestatud korras ja ulatuses.»;
44) paragrahvi 160 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Kaitseväelase riidevarustuse elementide loetelu ja kogused, nende kasutusse andmise, ladustamise, hooldamise, võõrandamise, kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kehtestab kaitseminister määrusega või kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) kaitseministri volitusel.»;
45) paragrahvi 164 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku maksab riik ühekordset toetust hukkumise kuule eelneva viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga 150-kordses ulatuses.
(2) Teenistusülesannete täitmise tõttu või teenistusülesannete täitmise ajal hukkunud või surnud kaitseväelase matuse korraldab riik ja kannab riikliku matusetoetuse seaduses sätestatud matuse korraldamise kulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras.
(3) Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastuse või tekkinud
haiguse tagajärjel kaitseväe arstliku komisjoni otsusega püsivalt
töövõimetuks tunnistatud kaitseväelasele maksab riik ühekordset toetust:
1)
osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 10–30 protsenti –
töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti poolt
avaldatud kuukeskmise brutopalga kuuekordses ulatuses;
2) osalise
töövõimetuse korral töövõime kaotusel 40–90 protsenti – töövõimetuks
tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti poolt avaldatud
kuukeskmise brutopalga 24-kordses ulatuses;
3) täieliku töövõimetuse
korral töövõime kaotusel 100 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule
eelnenud viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga
84-kordses ulatuses.
(4) Kaadrikaitseväelasele ja reservväelasele, kes teenistusülesannete täitmisel sai kehavigastuse, millega kaasnes ajutine töövõime kaotus üle 30 päeva, maksab riik ühekordset toetust töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga ulatuses.
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral asjaomase ministri käskkirja alusel antava ühekordse toetuse maksmiseks taotluste esitamise, toetuse määramise ja väljamaksmise korra.
(6) Teenistusülesannete täitmiseks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta
olukordi, kus kaitseväelane:
1) on puhkusel või lubatud ülema
loal väeosa territooriumilt välja;
2) on omavoliliselt
lahkunud teenistuskohast;
3) on vabatahtlikult põhjustanud endale
alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse joobe;
4) on
toime pannud distsiplinaarkorras karistatava teo;
5) on toime pannud
süüteo;
6) on toime pannud enesetapu või enesetapukatse või
enesevigastuse, mis ei ole seotud haigusliku seisundiga ega ole
põhjustatud teiste isikute süülisest käitumisest;
7)
on hõivatud teenistusega mitteseotud tegevusega, mille ajaks ta on
teenistusest vabastatud väeosa ülema käskkirja alusel.»;
46) paragrahvist 165 jäetakse välja sõnad «ja toetusena makstavad korteri- ja toiduraha»;
47) paragrahvi 168 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
« (51) Kaadrikaitseväelast on õigus rakendada teenistust korraldava ülema käsul teenistusse öisel ajal ning puhkepäevadel, kui see tuleneb teenistusülesannete täitmise iseloomust.»;
48) paragrahvi 175 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kaitseväelase välisriiki lähetamise, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja maksmise ning rahvusvahelises sõjalises operatsioonis välislähetustasu suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;
49) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni välislähetustasu koefitsiendid kehtestab, lähtudes operatsiooni iseloomust ja toimumise piirkonnast, kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.»;
50) seadust täiendatakse paragrahviga 1801 järgmises sõnastuses:
« § 1801. Koolituskulude hüvitamine
(1) Kaadrikaitseväelane ja kaitseväeõppeasutuse kadett on kohustatud
hüvitama riigi poolt tema sõjaväelisele haridusele ning täiendusõppele
kestusega alates kolmest kuust tehtud otsesed kulutused, kui ta:
1)
katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe;
2)
vabastati lepingulisest teenistusest seoses süüdimõistva kohtuotsusega;
3)
vabatati lepingulisest teenistusest seoses distsiplinaarsüüteoga;
4)
vabastati lepingulisest teenistusest omal soovil;
5) vabastati seoses
teenistusalaste piirangute järgimata jätmisega;
6)
eksmatrikuleeriti kaitseväe õppeasutusest edasijõudmatuse tõttu.
(2) Koolitus- ja täiendusõppe kulusid ei pea hüvitama
kaadrikaitseväelane, kes:
1) pärast kaitseväe õppeasutuse või
vastava välisriigi õppeasutuse või täiendusõppe läbimist on olnud
lepingulises tegevteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne
pooleteistkordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui aasta;
2)
on lepingulisest tegevteenistusest vabastatud seoses kohustusega
hooldada püsiva töövõimetuse või puudega inimest, kelle ülalpidamise
kohustus tuleneb perekonnaseadusest.
(3) Koolitus- ja täiendusõppe kulude arvestamise korra kehtestab kaitseminister määrusega.»;
51) paragrahvi 196 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «Kaadrikaitseväelasel,» sõnadega «reservväelasel ja eruväelasel,»;
52) paragrahvi 196 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Kaadrikaitseväelasel, reservväelasel ja eruväelasel, kelle tegevteenistuse leping on sõlmitud alates 2008. aasta 1. jaanuarist ja kellel on vähemalt 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.»
53) paragrahvi 1961 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna «teenistustasust» sõnaga «summast»;
54) paragrahvi 197 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Pensioni suuruse arvestamise aluseks on:
1)
kaadrikaitseväelasele, reservväelasele ja eruväelasele – tema viimase
ametikoha auastmele vastav käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel
Vabariigi Valitsuse määratud palgataseme keskmise ja auastmetasu summa
(edaspidi pensioni arvestamise summa);
2) ajateenijale ja
õppekogunemisel viibivale reservväelasele – viimane Statistikaameti
poolt avaldatud kuukeskmine brutopalk kalendriaastas.
(2) Kaadrikaitseväelane, reservväelane ja eruväelane võivad valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks oma lepingulise teenistuse aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määratud palgataseme keskmise.
(3) Välisriigis või rahvusvahelises organisatsioonis teeniva või käesoleva seaduse § 14 lõike 3 alusel teenistusse suunatud kaadrikaitseväelase pensioni suuruse arvestamise aluseks on tema auastmele vastavale põhiametikohale käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määratud palgataseme keskmise ja auastmetasu summa.»;
55) paragrahvi 198 lõiget 1 täiendatakse sõna «Kaadrikaitseväelasel,» järel sõnadega «reservväelasel ja eruväelasel,»;
56) paragrahvis 198 asendatakse sõna «teenistustasust» läbivalt sõnaga «summast»;
57) paragrahvis 200 asendatakse sõna «teenistustasu» sõnaga «summa»;
58) paragrahvi 201 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Töövõimetuspension arvutatakse pensioni arvestamise summast või
viimasest Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmisest brutopalgast
kalendriaastas järgmises ulatuses:
1) täielik püsiv töövõimetus
– 80%;
2) osaline püsiv töövõimetus alates 50% – 60%;
3)
osaline püsiv töövõimetus alla 50% – 40%.»;
59) paragrahvi 203 punktis 1 asendatakse sõna «teenistustasu» sõnaga «summa»;
60) paragrahvi 207 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) väljateenitud aastate pensioni taotlemisel – lepingulisest teenistusest vabastamise või erru või reservi arvamise päev või pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise päev;»;
61) paragrahvi 209 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud ametikoha auastmele vastava käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud palgataseme keskmise ja auastmetasu muutumisel»;
62) paragrahvi 209 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Pensioni suuruse arvestamise aluseks olnud ametikoha auastmele vastava käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud palgataseme keskmise ja auastmetasu muutusest teavitab pensioni saava isiku teenistust korraldanud ülem kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit.»;
63) paragrahvi 2153 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 2153. Kaitseressursside Ametisse ilmumise korra rikkumine ning tõendite esitamata või teabe edastamata jätmine
Kaitseväekohustuslase Kaitseressursside Ameti käesoleva seaduse kohase väljakutse peale ilmumata jätmise eest või Kaitseressursside Ametile käesoleva seaduse kohaselt esitamisele kuuluvate tõendite esitamata jätmise eest või Kaitseressursside Ametile käesoleva seaduse § 58 lõike 2, § 77 lõike 13, § 128 lõike 1 punktis 4 nimetatud raske haiguse, kehalise puude ja teiste asjaolude kohta, mis oluliselt mõjutavad tema kõlblikkust kaitseväeteenistuseks, teabe ja § 1297 lõike 2 kohaselt edastamisele kuuluva teabe edastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.»
64) seadust täiendatakse §-ga 2161 järgmises sõnastuses:
« § 2161. Ajapikendus välisriigis kõrghariduse omandamiseks
Kutsealusel, kes 2007. aasta 1. jaanuari seisuga omandab välisriigi kõrgkoolis esimese astme kõrgharidust ning on käesoleva seaduse § 55 lõike 11 alusel teatanud ajateenistusse asumise kalendriaasta, on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni.»;
65) seadust täiendatakse §-ga 2262 järgmises sõnastuses:
§ 2262. Pensioni arvutamise erisused
(1) Enne 2007. aasta 1. jaanuari määratud pensioni puhul on pensioni arvestamise summaks pensioni määramise hetkel kehtinud pensioni arvestamise teenistustasu ning seda pensioni käesoleva seaduse § 209 lõike 2 alusel ümber ei arvutata.
(2) Enne 2007. aasta 1. jaanuari määratud pensioni võib pensioniõigusliku isiku avalduse alusel arvestada käesolevas seaduses sätestatud uutel alustel.
(3) Eruväelaste ja reservväelaste õigus pensionile uutel alustel tekib alates 2007. aasta 1. jaanuarist.
66) paragrahvis 227 asendatakse sõna «teenistustasust» sõnaga «summast».
§ 2. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2006, 55, 406) § 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
« 13) kaadrikaitseväelastele väliõppusel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, õhuväe õhusõiduki pardal ja teenistusel mereväe laevadel antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust.»
§ 3. Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 2006, 26, 191) § 1019 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna «kaitsejõudude» sõnaga «kaitseväe».
§ 4. Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Toomas VAREK |
Facebook
Twitter