Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Avaliku teenistuse eriregulatsioonid

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Pensionide eriregulatsioonid

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.03.2007 otsus nr 127

Piirivalveteenistuse seadus

Vastu võetud 14.02.2007

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab piirivalveteenistuse korralduse ja piirivalveametnike õigusliku seisundi.

  (2) Piirivalveteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 2.  Piirivalveteenistus

  (1) Piirivalveteenistus on töötamine piirivalveametniku ametikohal piirivalveasutuses või piirivalveasutuse hallatavas asutuses.

  (2) Piirivalveteenistus on ka teenistus piirivalveametniku ametikohal õppeasutuses, kus toimub piirivalveõpe (edaspidi piirivalve õppeasutus).

  (3) Piirivalveteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 3.  Piirivalveametnik

  Piirivalveametnik on piirivalveteenistuses olev riigiametnik.

§ 4.  Piirivalveametnike põhigrupid

  Piirivalveametnike põhigrupid on:
  1) piirivalveohvitserid;
  2) piirivalveallohvitserid;
  3) piirivalvurid.

§ 5.  Piirivalvekadett

  Piirivalvekadett on täiskoormusega päevases õppevormis piirivalve kutsekeskharidust omandav õpilane või rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane.

2. peatükk TEENISTUSSE VÕTMINE 

§ 6.  Piirivalveteenistusse võtmise üldnõuded

  Piirivalveametnikuna, sealhulgas kõrgema või vanemametnikuna, võib teenistusse võtta isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 ametnikule esitatud nõuetele ja piirivalveametniku kutsesobivuse nõuetele.

§ 7.  Piirivalveametniku kutsesobivuse nõuded

  (1) Piirivalveametnik peab vastama piirivalveametniku kutsesobivuse, sealhulgas kehalise ettevalmistuse, haridus- ja tervisenõuetele.

  (2) Piirivalveametniku kutsesobivuse nõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 8.  Isikud, keda ei võeta piirivalveteenistusse

  Piirivalveteenistusse ei võeta isikut, kes lisaks avaliku teenistuse seaduse §-s 16 nimetatule on:
  1) kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
  2) distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta.

§ 9.  Piirivalveametniku ametisse nimetamine

  (1) Piirivalveametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.

  (2) Piirivalveameti peadirektori nimetab ametisse siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

  (3) Piirivalveasutuste juhid ja piirivalveohvitserid nimetab ametisse Piirivalveameti peadirektor.

  (4) Piirivalveallohvitserid ja piirivalvurid nimetab ametisse piirivalveasutuse juht.

  (5) Piirivalve õppeasutuse piirivalveametnikud nimetab ametisse õppeasutuse juht Piirivalveameti peadirektori ettepanekul.

  (6) Piirivalveametnikku ei nimetata ametikohale, mille vahetu ülem on tema lähisugulane (vanavanem, vanem, vend, õde, laps või lapselaps), hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, abikaasa vend, õde või nende laps) või faktiline abikaasa.

§ 10.  Piirivalveametniku vanne

  (1) Esimest korda piirivalveteenistusse astuv isik annab järgmise ametivande:

  «Astudes piirivalveteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadusest, hoida riigi- ja ametisaladust, rakendada mulle antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita kohusetundlikult ja täpselt teenistuskohustusi.»

  (2) Ametivande võtab vastu siseminister või tema volitusel piirivalveasutuse juht.

  (3) Piirivalveametniku vanne antakse pidulikult piirivalve lipu juures.

  (4) Piirivalveametniku vannet andev piirivalveametnik loeb ette piirivalveametniku vande ja kirjutab alla piirivalveametniku vande tekstile.

  (5) Allkirjastatud ametivannet säilitatakse koos teenistuslehega.

  (6) Piirivalveametniku vannet ei anna isikud, kes on enne piirivalveteenistusse astumist riigiteenistuses olles ametivande andnud.

§ 11.  Piirivalveametniku teenistusleht

  (1) Piirivalveametniku kohta peetakse teenistuslehte, millele märgitakse:
  1) ees- ja perekonnanimi, isikukood;
  2) sünniaeg ja -koht;
  3) perekonnaseis;
  4) haridus ja eriala;
  5) kvalifikatsioon;
  6) ametivande andmise kuupäev ja koht;
  7) piirivalveteenistuse staaž;
  8) keeleoskus;
  9) auastme andmine ja muutmine;
  10) teenistuskäik, sealhulgas ametikohalt vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
  11) välislähetused;
  12) ergutused, sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta;
  13) distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine;
  14) atesteerimistulemused;
  15) juurdepääsuload;
  16) puhkused.

  (2) Piirivalveametniku teenistuslehe vormi ja pidamise korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 12.  Teenistustähtaeg

  (1) Piirivalveametnik nimetatakse ametisse piirivalveasutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

  (2) Määratud ajaks nimetatakse ametisse:
  1) Piirivalveameti peadirektor – viieks aastaks ja mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest;
  2) koosseisuväline piirivalveametnik – ülesande täitmise ajaks ja piirivalvekadett – ülesande täitmise või õppepraktika ajaks;
  3) piirivalveametnik, kellel ei ole piirivalve haridust, kuid kellel on ametikohal nõutav muu kutseharidus – piirivalve koolituse läbimiseks ettenähtud ajaks.

§ 13.  Ametisse nimetamise vormistamine

  (1) Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirjaga.

  (2) Käskkiri peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) ametisse nimetatava isiku ees- ja perekonnanime;
  2) asutuse nimetust, kuhu isik teenistusse võetakse;
  3) ametisse nimetatava isiku piirivalveauastet;
  4) ametikoha nimetust;
  5) ametisse astumiseks määratud kuupäeva;
  6) määratud ajaks ametisse nimetamisel – teenistustähtaega;
  7) katseaja kohaldamisel – katseaja kestust;
  8) piirivalveteenistuse staaži pikkust või puudumist ametisse nimetamise kuupäeva seisuga.

3. peatükk PIIRIVALVEAUASTMED 

§ 14.  Piirivalveauaste

  (1) Piirivalveauaste (edaspidi auaste) on Eesti Vabariigi nimel antav nimetus, mis sõltub piirivalveametniku piirivalve väljaõppest ja haridusest, ametikoha auastmest ning auastme vanusest.

  (2) Piirivalveauaste on sõjaväelise auastme eriliik.

  (3) Auastmed jagunevad piirivalveohvitseri, piirivalveallohvitseri ja piirivalvuri auastmeteks.

§ 15.  Piirivalveohvitseri auastmed

  (1) Piirivalveohvitseri auastmed jagunevad piirivalve nooremohvitseri, vanemohvitseri ja kõrgema ohvitseri auastmeteks.

  (2) Piirivalve nooremohvitseri auastmed on ülenevas järjestuses piirivalvenooremleitnant, piirivalveleitnant ja piirivalvekapten.

  (3) Piirivalve vanemohvitseri auastmed on ülenevas järjestuses piirivalvemajor, piirivalvekolonelleitnant ja piirivalvekolonel.

  (4) Piirivalve kõrgema ohvitseri auastmed on ülenevas järjestuses piirivalvebrigaadikindral ja piirivalvekindralmajor.

§ 16.  Piirivalveallohvitseri auastmed

  Piirivalveallohvitseri auastmed on ülenevas järjestuses piirivalvenooremveebel, piirivalveveebel, piirivalvevanemveebel ja piirivalvestaabiveebel.

§ 17.  Piirivalvuri auastmed

  Piirivalvuri auastmed on ülenevas järjestuses piirivalvenooremseersant, piirivalveseersant ja piirivalvevanemseersant.

§ 18.  Auastme andmine

  (1) Auastme andmine on piirivalveametnikule käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras piirivalveohvitseri, piirivalveallohvitseri või piirivalvuri esimese auastme andmine.

  (2) Auaste antakse piirivalveametnikule tähtaega määramata.

  (3) Auaste antakse pärast käesoleva seaduse §-des 26–28 sätestatud vajalikule tasemele vastava piirivalve hariduse omandamist või muu kutsehariduse omandamist ja piirivalve koolituse läbimist järgmiselt:
  1) piirivalveohvitseri auastmena – piirivalvenooremleitnant;
  2) piirivalveallohvitseri auastmena – piirivalvenooremveebel;
  3) piirivalvuri auastmena – piirivalvenooremseersant.

  (4) Ametikohale vastava muu kutsehariduse olemasolul võidakse piirivalveametnikule pärast vajalikule tasemele vastava piirivalvealase koolituse läbimist esimese auastmena anda:
  1) piirivalvemajori auastmega ametikohale nimetamisel – piirivalvekapteni auaste;
  2) piirivalvekolonelleitnandi või piirivalvekoloneli auastmega ametikohale nimetamisel – piirivalvemajori auaste;
  3) kõrgema ohvitseri auastmega ametikohale nimetamisel – piirivalvekoloneli auaste.

§ 19.  Auastme muutmine

  Auastme muutmine on auastme ülendamine või alandamine.

§ 20.  Auastme andmise ja auastme muutmise õigust omavad isikud

  (1) Auastmeid annavad ja muudavad:
  1) piirivalveohvitseri auastmeid – Vabariigi President;
  2) piirivalveallohvitseri auastmeid – Piirivalveameti peadirektor;
  3) piirivalvuri auastmeid – piirivalveasutuse ülem.

  (2) Esmase piirivalvuri auastme annab piirivalve kutsekeskhariduse omandanud piirivalveametnikule Piirivalveameti peadirektor.

  (3) Ettepaneku Piirivalveameti peadirektori auastme muutmiseks teeb siseminister.

§ 21.  Auastme ülendamine

  (1) Auastme ülendamine on käesoleva seaduse alusel piirivalveametnikule senisest auastmest ülenevas järjestuses järgmise auastme andmine.

  (2) Piirivalveametniku auastet ülendatakse, kui ta on:
  1) omandanud vajalikule tasemele vastava piirivalve hariduse või omandanud muu kutsehariduse ja läbinud piirivalve koolituse;
  2) määratud ülendatavale auastmele vastavale ametikohale;
  3) välja teeninud järgmisse auastmesse ülendamiseks eelmises auastmes nõutava teenistusaja (edaspidi auastme vanus).

  (3) Erandina võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused täitnud piirivalveametniku auastet otsese ülema motiveeritud taotluse alusel ülendada poole auastme vanuse täitumisel. Piirivalveameti peadirektori auastet võib ülendada, sõltumata eelmise auastme vanusest.

  (4) Auastet ei ülendata piirivalveametnikul, kes kannab distsiplinaarkaristust.

§ 22.  Auastme vanus

  (1) Auastme vanus on järgmine:

  (2) Auastme vanust arvestatakse auastme andmise või auastme ülendamise käskkirja kuupäevast. Auastme vanuse hulka ei arvestata aega, millal piirivalveametnik ei olnud piirivalveteenistuses või tema auaste oli alandatud käesolevas seaduses sätestatud korras. Auastme vanuse hulka arvestatakse aeg, millal piirivalveametnik teenis väljaspool piirivalvet käesoleva seaduse § 35 alusel.

§ 23.  Auastme alandamine

  (1) Auastme alandamine on käesoleva seaduse alusel piirivalveametnikule senisest auastmest alanevas järjestuses madalama auastme andmine.

  (2) Auastet võib alandada:
  1) piirivalveohvitseril – järgmise madalama piirivalveohvitseri auastmeni;
  2) piirivalveallohvitseril – järgmise madalama piirivalveallohvitseri auastmeni;
  3) piirivalvuril – järgmise madalama piirivalvuri auastmeni.

  (3) Auastet võib alandada distsiplinaarkaristusena käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (4) Auastme võib auastme alandamisest ühe aasta möödumisel taastada, kui piirivalveametnik ei kanna karistust väärteo või distsiplinaarsüüteo eest.

4. peatükk AMETIKOHALE NIMETAMINE JA ÜLEVIIMINE 

1. jagu Ametikohale nimetamine 

§ 24.  Ametikoht

  (1) Piirivalveametnik nimetatakse piirivalveauastmega ametikohale.

  (2) Piirivalveauastmega ametikohad liigitatakse:
  1) piirivalveauastme järgi – piirivalveohvitseri, piirivalveallohvitseri ning piirivalvuri ametikohtadeks;
  2) ametikoha auastmete järgi – kõrgema astme, sama astme ja madalama astme ametikohtadeks.

  (3) Piirivalveametnike ametikohtadele vastavad kvalifikatsioonitasemed kehtestab siseminister määrusega .

§ 25.  Piirivalveohvitseri põhiametikohad

  (1) Piirivalveohvitseri ametikohad on piirivalve kõrgharidust nõudvad või muud kutsealast kõrgharidust ja piirivalve koolitust nõudvad piirivalveohvitseri auastmega ametikohad.

  (2) Piirivalveohvitseri põhiametikohad on:
  1) piirivalvekindralmajori auastmega ametikoht – Piirivalveameti peadirektor;
  2) piirivalvebrigaadikindrali auastmega ametikoht – Piirivalveameti peadirektori asetäitja, Piirivalveameti staabiülem ja Piirivalvekolledži direktor;
  3) piirivalvekoloneli auastmega ametikoht – piirivalveasutuse ülem, Piirivalveameti osakonnaülem ja Piirivalveameti jaoskonnaülem;
  4) piirivalvekolonelleitnandi auastmega ametikoht – piirivalveasutuse staabiülem, Piirivalveameti jaoskonnaülem, piirivalveasutuse struktuuriüksuse ülem ja Piirivalveameti vanemohvitser;
  5) piirivalvemajori auastmega ametikoht – piirivalveasutuse struktuuriüksuse ülem, Piirivalveameti vanemohvitser ja piirivalveasutuse jaoskonnaülem;
  6) piirivalvekapteni auastmega ametikoht – piirivalveasutuse struktuuriüksuse ülem ja piirivalveasutuse ohvitser;
  7) piirivalveleitnandi auastmega ametikoht – piirivalveasutuse ohvitser.

§ 26.  Piirivalveallohvitseri põhiametikohad

  (1) Piirivalveallohvitseri ametikohad on piirivalve kutsekeskharidust ja piirivalveallohvitseri kvalifikatsioonikursuse õppekava täitmist või muud kutsekeskharidust ja piirivalve koolitust nõudvad piirivalveallohvitseri auastmega ametikohad.

  (2) Piirivalveallohvitseri põhiametikohad on:
  1) piirivalvestaabiveebli auastmega ametikoht – staabiallohvitseri ametikoht;
  2) piirivalvevanemveebli auastmega ametikoht – piirivalvekordoni vanemallohvitseri ja piiripunkti vanemallohvitseri ametikoht;
  3) piirivalveveebli auastmega ametikoht – piirivalvekordoni allohvitseri ja piiripunkti allohvitseri ametikoht.

§ 27.  Piirivalvuri põhiametikohad

  (1) Piirivalvuri ametikohad on piirivalve kutsekeskharidust nõudvad piirivalvuri auastmega ametikohad.

  (2) Piirivalvuri põhiametikohad on:
  1) piirivalvevanemseersandi auastmega ametikoht – vanempiirivalvuri ametikoht;
  2) piirivalveseersandi auastmega ametikoht – piirivalvuri ametikoht.

§ 28.  Piirivalveauastmega ülema asetäitja ametikoht

  Piirivalveauastmega ülema asetäitja ametikoht on ühe auastme või palgaastme võrra madalam ülema ametikohast.

§ 29.  Piirivalveametnike ametikohtade loomine

  (1) Nende piirivalveametnike ametikohtade, mille nimetus ei lange kokku käesoleva seaduse §-des 25–27 kehtestatud põhiametikohtade nimetusega, vastavus põhiametikohale määratakse kindlaks piirivalveasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus põhiametikohtadele ettenähtud auastmete alusel.

  (2) Piirivalve õppeasutuse piirivalveametnike, välja arvatud Piirivalvekolledži direktor, põhiametikohad ja nendele vastavad piirivalveauastmed kehtestab siseminister .

§ 30.  Piirivalvekadeti õiguslik seisund

  (1) Piirivalveametnikke välja õpetava õppeasutuse kodukord võib piirivalveametnikele ettenähtud õigusi ja kohustusi laiendada piirivalvekadetile, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks.

  (2) Õppepraktika läbimiseks nimetatakse piirivalvekadett piirivalveasutuses ametisse koosseisuvälise teenistujana. Õppepraktika ajal laienevad piirivalvekadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 40, 43, 44, 50–52, 55, 56, 59–65, 67–77 ja 79–81 ning käesoleva seaduse §-d 43, 45, 46–60 ja 63–76.

  (3) Piirivalvekadetile laienevad piirivalveametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus (§-d 43, 45, 46–76), kui ta kaasati haldusaktiga piirivalve ülesannete täitmisse.

  (4) Piirivalvekadetile makstakse igakuist stipendiumi. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

2. jagu Piirivalveametniku üleviimine 

§ 31.  Piirivalveametniku tema nõusolekuta üleviimine

  (1) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele võib piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia muule piirivalveametniku ametikohale, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust:
  1) sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses;
  2) kõrgema astme ametikohale, kui üleviimine on seotud piirivalveasutuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise või teenistujate koosseisu koondamisega;
  3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul ühe auastme võrra madalamale ametikohale, kui uue ametikoha auaste ei ole madalam üleviidava piirivalveametniku auastmest.

  (2) Piirivalveametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on piirivalveametniku sellele ametikohale nimetamise õigus. Piirivalveameti peadirektoril on õigus viia ühest piirivalveasutusest teise üle kõiki piirivalveametnikke.

  (3) Piirivalveametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud piirivalveametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu.

  (4) Üleviidud piirivalveametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem senisest palgast.

§ 32.  Üleviimine kõrgema astme ametikohale

  (1) Piirivalveametniku võib üle viia kõrgema astme ametikohale (ametikohal ülendada), kui tal on kõrgema astme ametikohale vastav haridus ja kvalifikatsioon ning ta sobib atesteerimistulemuste alusel kõrgema astme ametikohale.

  (2) Kõrgema astme ametikohale ei nimetata piirivalveametnikku:
  1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
  2) distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

§ 33.  Üleviimine madalama astme ametikohale

  Piirivalveametniku võib üle viia madalama astme ametikohale (ametikohal alandada):
  1) tema omal soovil;
  2) kui ta on atesteerimistulemuste põhjal tunnistatud senisele ametikohale mittevastavaks;
  3) distsiplinaarkaristusena.

§ 34.  Õppejõuks üleviidud piirivalveametniku tagatised

  (1) Piirivalveametnikule, kes on üle viidud või nimetatud piirivalve õppeasutuse piirivalveametniku ametikohale kuni viieks õppeaastaks, laienevad käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 ettenähtud tagatised kogu tema töötamise ajaks piirivalve õppeasutuse piirivalveametniku ametikohal.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse õppejõuna töötanud piirivalveametnik tagasi samale või teisele sama astme ametikohale.

§ 35.  Piirivalveametniku üleviimine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis

  (1) Piirivalveametniku võib tema nõusolekul vabastada piirivalveteenistusest ja nimetada tähtaegselt riigiteenistusse muule piirivalvealast ettevalmistust eeldavale ametikohale, samuti ametikohale piiri turvalisust tagava rahvusvahelise organisatsiooni struktuuriüksusesse.

  (2) Piirivalveametniku nimetab teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks selles asutuses või organisatsioonis ametnike ametisse nimetamise õigust omav isik. Piirivalveametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni kolme aasta võrra.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel vabastatakse piirivalveametnik teenistusest teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ning nimetatakse samale või teisele sama astme ametikohale, kus ta töötas enne teise asutusse tööle asumist.

§ 36.  Piirivalveametniku nimetamine kohusetäitjaks

  (1) Piirivalveameti peadirektor või piirivalveasutuse ülem võib nimetada piirivalveametniku kõrgema astme vabale ametikohale kohusetäitjaks kuni kuueks kuuks, kuid mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks tähtajaks.

  (2) Kohusetäitjaks nimetamisel ei vabastata piirivalveametnikku tema ametikohalt.

§ 37.  Ülema asendamine

  Ülema asendamiseks paneb kõrgem ülem asendatava kohustused teisele sama või madalama astme ametikohal teenivale piirivalveametnikule.

5. peatükk TEENISTUSALASED PIIRANGUD, KOOLITUSKULUDE HÜVITAMINE JA ATESTEERIMINE 

§ 38.  Teenistusalased piirangud

  Lisaks korruptsioonivastases seaduses ettenähtud töökoha- ja tegevuspiirangutele ei tohi piirivalveametnik:
  1) osaleda streikides;
  2) olla erakonna liige.

§ 39.  Koolituskulude hüvitamine

  (1) Piirivalveametnik, piirivalvekadett ja piirivalve õppeasutuse lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitusele või välisriigis korraldatud täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta:
  1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe;
  2) vabastati piirivalveteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  3) vabastati piirivalveteenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
  4) vabastati omal algatusel piirivalveteenistusest;
  5) arvati õppeasutuse nimekirjast välja õppetööst mõjuva põhjuseta mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest;
  6) keeldub pärast koolituse läbimist piirivalveteenistusse astumisest.

  (2) Koolituskulusid ei pea hüvitama piirivalveametnik, kes:
  1) pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud piirivalveteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat;
  2) pärast täiendusõppe läbimist on olnud piirivalveteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui üks aasta;
  3) on piirivalveteenistusest vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetuse või vajadusega hooldada püsivalt töövõimetut või puudega perekonnaliiget.

  (3) Koolitus- ja täiendusõppe kulude arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab siseminister .

  (4) Piirivalveametnikule, piirivalvekadetile ja piirivalve õppeasutuse lõpetanud isikule ei laiene rakenduskõrgkooli seaduse § 27³.

§ 40.  Atesteerimise erisused

  (1) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatule ei atesteerita:
  1) Piirivalveameti peadirektori asetäitjat;
  2) piirivalveametnikku, keda planeeritakse jooksval aastal vabastada piirivalveteenistusest seoses piirvanuse täitumisega;
  3) rahvusvahelise kohustuse täitmisel teenivat piirivalveametnikku.

  (2) Piirivalveametniku atesteerimistulemused kantakse atesteerimislehele ja piirivalveametniku teenistuslehele.

6. peatükk SOTSIAALSED TAGATISED 

1. jagu Palk, lisatasud, toetused ja hüvitised 

§ 41.  Piirivalveametniku palk

  (1) Piirivalveametniku palk koosneb ametipalgast ning seaduses sätestatud lisatasudest ja juurdemaksetest.

  (2) Piirivalveametnikele kehtestatakse ametikoha auastmele vastavad palgaastmed:

  (3) Piirivalveametnikule makstakse lisatasuna auastmetasu vastavalt piirivalveametniku auastmele.

  (4) Piirivalveametnikule ei maksta lisatasu teenistusaastate eest avaliku teenistuse seaduse § 37 alusel.

  (5) Piirivalveametniku ametikoha palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, auastmetasu suuruse ning täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (6) Palgaastme määramise alused ja korra kehtestab Piirivalveameti peadirektor.

  (7) Piirivalveametniku palga määrab piirivalveasutuse ülem käskkirjaga. Piirivalveasutuse ülema palga määrab Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga. Piirivalveameti peadirektori palga määrab siseminister.

§ 42.  Piirivalveteenistuse staaži arvestamise alused

  (1) Piirivalveteenistuse staaži hulka arvatakse:
  1) teenistuse aeg piirivalveametniku ametikohal;
  2) teenistus piirikaitsjana kursuse «Eesti piir 1» koosseisus alates 1990. aasta 10. oktoobrist.

  (2) Piirivalveteenistuse staaži hulka arvatakse samuti käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud teenistuse või õppimise aeg, kui sellele järgnes teenistus piirivalveametniku ametikohal:
  1) teenistuse aeg väljaspool piirivalve struktuuri, kui piirivalveametnik on teenistusse suunatud käesoleva seaduse § 35 alusel;
  2) õppimise aeg piirivalve või sisekaitse õppeasutuses;
  3) kaitseväeteenistuse staaž, mis on arvestatud kaitseväeteenistuse seaduse alusel;
  4) politseiteenistuse staaž, mis on arvestatud politseiteenistuse seaduse alusel.

§ 43.  Piirivalveametniku vormiriietus

  (1) Piirivalveametnikule ja piirivalvekadetile antakse tasuta vormiriietus. Piirivalveametnikule, kellele ei anta vormiriietust, makstakse hüvitist vormiriietuse maksumuse ulatuses.

  (2) Vormiriietuse ja piirivalve auastmetunnuste kirjelduse kehtestab siseminister määrusega .

  (3) Vormiriietuse andmise ja kandmise ning vormiriietuse maksumuse hüvitamise korra kehtestab Piirivalveameti peadirektor ja piirivalve õppeasutuses selle juht käskkirjaga.

§ 44.  Roteeritavale piirivalveametnikule eluruumi andmine

  (1) Ühest paikkonnast teise üleviidavale piirivalveametnikule (roteeritavale piirivalveametnikule) võib kasutusse anda tööandja eluruumi või tööandja üüritud eluruumi.

  (2) Piirivalveametniku auastmele ja ametikohale vastava ning tema perekonnaliikmete arvust sõltuva elamispinna suuruse normid ning eluruumi kasutusse andmise tingimused ja korra, samuti tööandja poolt eluruumi üürimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 45.  Piirivalveametnikule osutatav arstiabi

  Piirivalveametnikule tagatakse teenistusega seotud arstlik läbivaatus, regulaarsed terviseuuringud, vaktsineerimine ja muu teenistusega seotud arstiabi üldarstiabiga võrdsustatud ulatuses piirivalve eelarvelistest vahenditest.

§ 46.  Sõidukulude kompenseerimine

  Piirivalveametnikule kompenseerib piirivalveasutus sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel, korras ja ulatuses .

§ 47.  Toetus piirivalveametniku hukkumise ja töövõimetuse korral teenistusülesannete täitmise tõttu

  (1) Õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel seoses teenistusülesannete täitmisega hukkunud piirivalveametniku lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku maksab riik ühekordset toetust hukkunu kümne aasta palga ulatuses.

  (2) Õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel seoses teenistusülesannete täitmisega või teenistusülesannete täitmisel hukkunud piirivalveametniku matuse korraldab riik.

  (3) Õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel seoses teenistusülesannete täitmisega saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud korras püsivalt töövõimetuks tunnistatud piirivalveametnikule maksab riik ühekordset toetust:
  1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa piirivalveteenistusest vabastamist – tema ühe aasta palga ulatuses;
  2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa piirivalveteenistusest vabastamise – tema kahe aasta palga ulatuses;
  3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

  (4) Piirivalveametnikule, kes teenistusülesannete täitmisel sai õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel kehavigastuse, millega kaasnes ajutine töövõime kaotus üle 30 päeva, maksab riik ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.

  (5) Piirivalveametniku ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse palgaseaduse alusel arvutatud keskmine palk, mis tal oli hukkumise või töövõime kaotuse korral püsivalt töövõimetuks tunnistamise või kehavigastuse saamise kuule eelnenud kuul. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.

  (6) Õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistusega piirivalves vigastada saanud või haigestunud piirivalveametniku ravi- ja ravimikulud katab riik.

  (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut ei kohaldata, kui piirivalveametnik on teenistuskohustuste täitmisel:
  1) pannud toime süüteo või distsiplinaarkorras karistatava teo;
  2) olnud alkoholi-, narko- või psühhotroopse aine joobes;
  3) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
  4) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest.

2. jagu Piirivalveametniku, tema perekonnaliikmete ja ülalpeetavate pensionikindlustus 

§ 48.  Pensioni liigid

  (1) Piirivalveametniku ja tema perekonnaliikmete riikliku pensioni liigid on:
  1) väljateenitud aastate pension;
  2) töövõimetuspension;
  3) toitjakaotuspension.

  (2) Piirivalveametniku ja tema perekonnaliikmete pensionikindlustuses kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (3) Piirivalveametnikule, kellel on samal ajal õigus mitmele käesolevas seaduses või teistes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riikliku pensioni liik.

  (4) Piirivalveametniku pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel.

§ 49.  Pensioni suuruse arvutamise alus

  (1) Piirivalveametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks (edaspidi pensioni alussumma) on:
  1) tema viimane ametipalk või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud tema soodsaim piirivalveametniku ametipalk ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest;
  2) tema auastmetasu.

  (2) Käesoleva seaduse § 35 alusel väljaspool piirivalvet teeniva piirivalveametniku pensioni alussumma on tema viimase piirivalveametniku ametikohale vastav ametipalk ja piirivalveametniku auastmetasu pensionile jäämise päeva seisuga.

§ 50.  Väljateenitud aastate pension

  (1) Piirivalveametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja 6 kuud, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.

  (2) Piirivalveametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž, on pensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni alussummast.

  (3) Piirivalveametnikul, kellel on vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja 6 kuud, on pensioni suuruseks 30 protsenti tema pensioni alussummast.

  (4) Iga aasta eest, mille võrra piirivalveametniku piirivalveteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud piirivalveteenistuse staaži, suurendatakse piirivalveametniku pensioni 2,5 protsendi võrra tema pensioni alussummast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti tema pensioni alussummast.

  (5) Väljateenitud aastate pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile ei teki õigust piirivalveametnikul, kes on teenistusest vabastatud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või distsiplinaarsüüteo eest.

§ 51.  Piirivalveametniku töövõimetuspension

  (1) Piirivalveametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses teenistusülesannete täitmisega, tekib õigus piirivalveametniku töövõimetuspensionile.

  (2) Isikul, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime seoses haigestumisega kolme kuu jooksul pärast piirivalveteenistusest vabastamist, kui haigestumise põhjustas teenistuskohustuste täitmine, tekib õigus piirivalveametniku töövõimetuspensionile.

  (3) Piirivalveametniku töövõime kaotuse protsent, selle tekkimise aeg ja põhjused tuvastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.

  (4) Piirivalveametniku töövõimetuspension on täieliku püsiva töövõimetuse korral 80 protsenti tema pensioni alussummast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustab piirivalveametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni alussummast, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, piirivalveametniku töövõimetuspensioni ei määrata.

  (5) Kui piirivalveametnikul on tema töövõimetuks tunnistamise päevaks väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutav piirivalveteenistuse staaž, määratakse tema soovil talle piirivalveametniku töövõimetuspension väljateenitud aastate pensioni suuruses.

  (6) Kui piirivalveametniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle senise pensioni maksmist eluaegselt.

§ 52.  Piirivalveametniku toitjakaotuspension

  (1) Õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel teenistusülesannete täitmise tõttu või teenistusülesannete täitmisel hukkunud piirivalveametniku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel tekib õigus toitjakaotuspensionile. Piirivalveametniku lapsel, vanemal või lesel on õigus toitjakaotuspensionile, sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte.

  (2) Toitjakaotuspensionile õigust omavad perekonnaliikmed ja nendega võrdsustatud isikud on:
  1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile siis, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;
  2) pensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;
  3) lahutatud abikaasa, kui ta jõudis pensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist;
  4) üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas.

  (3) Võõraslapsel, -vennal või -õel ning kasulapsel, kes ei saa elatist oma vanematelt, samuti võõrasvanemal on õigus saada toitjakaotuspensioni võrdselt toitja oma lapse, venna, õe või vanemaga.

  (4) Käesoleva seaduse alusel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui kohus on tuvastanud piirivalveametnikust toitja teadmata kadumise fakti.

  (5) Lese või lahutatud abikaasa uuesti abiellumise korral säilitatakse temale abikaasa surma või teadmata kadumise korral määratud toitjakaotuspension 12 kuuks.

  (6) Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 35 protsenti, kahe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 55 protsenti, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 75 protsenti pensioni alussummast.

§ 53.  Pensioni määramine

  (1) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast, milleks on:
  1) väljateenitud aastate pensioni taotlemisel – seaduses sätestatud pensioniõigusliku vanuse täitumise või piirivalveteenistusest vabastamise päev;
  2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva töövõimetuse astme määramise või piirivalveteenistusest vabastamise päev;
  3) toitjakaotuspensioni taotlemisel – piirivalveametniku surma päev.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevast määratakse pension siis, kui lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud pensionide määramiseks on avaldus esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest, ning lõike 1 punktis 3 sätestatud pensioni määramiseks on avaldus esitatud 12 kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest.

  (3) Kui avaldus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, määratakse pension avalduse esitamise päevast.

§ 54.  Pensioni määramise tähtaeg

  (1) Väljateenitud aastate pension määratakse eluajaks.

  (2) Töövõimetuspension määratakse ajaks, millal piirivalveametnik on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks.

  (3) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, millal isik vastab käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud tingimustele.

§ 55.  Pensioni ümberarvutamine

  (1) Piirivalveametniku pensioni alussumma arvutamise aluseks olnud palgamäära, auastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber.

  (2) Piirivalveametniku pensioni makstakse muutunud suuruses alates pensioni ümberarvutamist tinginud pensioni alussumma aluseks oleva palgamäära, auastmetasu või püsiva töövõimetuse protsendi muutumise kuule järgneva kuu esimesest päevast.

  (3) Pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul oma elukohajärgset pensioniametit teavitama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (4) Pensioni suuruse arvutamise aluseks olnud ametipalga või auastmetasu muutusest teavitab pensioni saava isiku viimase teenistuskoha piirivalveasutus kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit ilma isikult sellekohast avaldust nõudmata.

§ 56.  Pensioni maksmine

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud pensioni makstakse riigi eelarvelistest vahenditest.

  (2) Väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses, sõltumata saadava sissetuleku suurusest.

  (3) Väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, piirivalveteenistuses või politseiteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse piirivalveametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud isikutele nende töötamise korral toitjakaotuspensioni ei maksta. Alaealisele makstakse toitjakaotuspensioni, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

7. peatükk TÖÖ- JA PUHKEAEG NING PUHKUS 

1. jagu Piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg 

§ 57.  Piirivalveametniku tööaeg

  (1) Piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Piirivalvelaeval võib piirivalveametniku töövahetuste vahelise puhkeaja mis tahes 24-tunnise perioodi jooksul jagada kaheks osaks, millest ühe pikkus peab olema vähemalt kuus tundi.

  (3) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.

  (4) Tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul võib kohaldada ööpäev läbi teenistuses olevatele piirivalveametnikele, kelle teenistuses ei tohi olla vaheaega, kuni 24-tunniseid vahetusi tingimusel, et töötajale antakse kompenseeriv puhkeaeg. 24-tunnise vahetuse kestel võimaldatakse piirivalveametnikule kokku neli tundi einetamiseks ja puhkamiseks, mis arvatakse tööaja hulka.

  (5) Piirivalveametnikku võib graafikuväliselt tööle rakendada üksnes tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 58 ettenähtud juhtudel.

§ 58.  Piirivalveametniku ületunnitöö

  (1) Piirivalveametnik on kohustatud täitma piirivalveasutuse ülema korraldust teha ületunnitööd järgmistel juhtudel:
  1) riigi julgeoleku tagamiseks;
  2) riigikaitse vajadusel;
  3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks;
  4) tulekahju, avarii või katastroofi tagajärgede leevendamiseks;
  5) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks riigipiiril ja selle vahetus läheduses või piiripunkti territooriumil;
  6) edasilükkamatu piirivalveülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada;
  7) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

  (2) Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi. Ületunnitööle ei rakendata käesoleva seaduse § 57 lõikes 4 nimetatud korras 24-tunnise vahetusega töötavat piirivalveametnikku.

§ 59.  Valveaeg

  (1) Valveaeg on aeg, millal piirivalveametnik peab olema korrapidamisteenistusele või asutuse juhtkonnale kättesaadav kokkulepitud kohas või viibima piirivalvelaeval käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 sätestatud töötsükli ajal edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks oma puhkeajal.

  (2) Piirivalveasutuse ja selle allüksuse juhtivkoosseisu piirivalveametniku valveaja kestus on kuni 150 tundi kuus, piirivalvelaeval teenival piirivalveametnikul 200 tundi kuus.

  (3) Valveaega ei arvata tööaja hulka.

  (4) Valveaja eest makstakse piirivalveametnikule lisatasu, mis on vähemalt 10 protsenti piirivalveametniku tunnipalga määrast. Piirivalvelaeval teenivale piirivalveametnikule makstakse lisatasu, mis on vähemalt 30 protsenti tunnipalga määrast.

2. jagu Piirivalveametniku puhkus 

§ 60.  Puhkus

  (1) Piirivalveametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

  (2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse piirivalveametnikule käesolevas seaduses ja puhkuseseaduses sätestatud alustel ja korras.

  (3) Vähemalt kolmeaastase piirivalveteenistuse staaži korral antakse piirivalveametnikule kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui kümme kalendripäeva. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta selle andmata.

  (4) Piirivalveametnikule piirivalveteenistuse staaži eest antavat puhkust ei pea liitma põhipuhkusega.

§ 61.  Piirivalveametniku puhkuse katkestamine

  (1) Piirivalveametniku puhkuse võib katkestada ilma tema nõusolekuta, kui piirivalveametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud juhtudel.

  (2) Puhkuse katkestab piirivalveametniku puhkusele lubanud ülem.

  (3) Puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse puhkusele lubava ülemaga kokkuleppel samal teenistusaastal või liidetakse järgmise teenistusaasta puhkusega või antakse järgmise teenistusaasta kestel mõnel muul ajal.

8. peatükk DISTSIPLINAARVÕIM 

§ 62.  Piirivalvedistsipliin

  (1) Piirivalvedistsipliin on seaduste, määruste, neist alamate õigusaktide ja käskudega kehtestatud teenistuskohustuste täpne täitmine kõigi piirivalveametnike poolt.

  (2) Piirivalvedistsipliin põhineb ülemate käsuõigusel, distsiplinaarvõimul ja alluvate kohustusel täita ülemate seaduslikke käske ja korraldusi ning piirivalveametnike teadlikul allumisel piirivalveteenistuse nõuetele.

§ 63.  Ülem

  (1) Ülem on piirivalveametnik, kes seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras on nimetatud alaliselt või ajutiselt juhtima talle teenistuslikult alluvate piirivalveametnike tegevust.

  (2) Vahetu ülem on piirivalveametnikule kõige lähem ülem, kellele piirivalveametnik teenistuslikult allub.

  (3) Otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele piirivalveametnik teenistuslikult allub.

§ 64.  Käsuõigus piirivalves

  (1) Käsuõigus on piirivalveametniku õigus vastavalt tema ametikohale anda oma alluvatele teenistuskohustuste täitmiseks käske tulenevalt seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest ning nõuda nende käskude täpset ja õigeaegset täitmist.

  (2) Alluv on kohustatud täitma ülema antud õiguspärased teenistuskohustuste alased käsud.

  (3) Keelatud on anda käsku:
  1) mis on vastuolus õigusaktidega;
  2) mis ületab käsu andja ametikohale vastavat võimupiiri;
  3) mis nõuab tegusid, mille sooritamiseks käsu saajal ei ole õigust;
  4) mille täitmine toob endaga kaasa põhjendamatu moraalse või materiaalse kahju;
  5) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik isiku elule ja tervisele.

  (4) Kui käsu saaja peab käsu täitmiseks panema toime Eesti Vabariigi seaduste ja õigusaktide alusel karistatava teo, peab ta sellest viivitamata teatama käsu andjale.

  (5) Kui käsu andja seejärel kordab käsku, peab käsu saaja keelduma selle täitmisest ning viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale. Kui käsu andis tema vahetu ülem, peab ta sellest viivitamata ette kandma käsu andnud ülema ülemale.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud käsu andnud isik võetakse sellise käsu andmise eest distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalvastutusele ja ta vastutab käsu täitmise tagajärgede eest. Käsu täitmise eest, mille tagajärjel paneb käsusaaja toime Eesti Vabariigi seaduste ja õigusaktide alusel karistatava teo, vastutab ka käsusaaja.

§ 65.  Distsiplinaarvõim

  (1) Distsiplinaarvõim on ülemale seadusega antud pädevus kohaldada alluvate suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.

  (2) Ülemal ei ole õigust piirata temale alluva ülema distsiplinaarvõimu.

  (3) Piirivalveametnikule määratud ergutused ja distsiplinaarkaristused kantakse teenistuslehele.

§ 66.  Ergutused

  (1) Piirivalveametnikule kohaldatakse teenistuskohustuste püüdliku täitmise, kauaaegse laitmatu teenistuse ja teenistusalaste ülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest järgmisi ergutusi:
  1) tänu avaldamine;
  2) tänukirja andmine;
  3) rahalise preemia andmine;
  4) hinnalise kingituse tegemine;
  5) autasustamine piirivalve autasudega.

  (2) Piirivalve autasude kirjelduse ning autasude statuudi kehtestab siseminister .

  (3) Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute autasustamisel, kes ei ole piirivalveametnikud.

§ 67.  Ergutuse kohaldamise õigus

  (1) Piirivalveametnikule ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle piirivalveametniku ametisse nimetamise õigus.

  (2) Siseministril on õigus kohaldada ergutusi kõigile piirivalveametnikele.

  (3) Piirivalveameti peadirektoril ja piirivalveasutuse ülemal on õigus kohaldada ergutusi kõigile talle alluvatele piirivalveametnikele ning käesoleva seaduse § 66 lõikes 3 nimetatud isikutele.

§ 68.  Piirivalveametniku distsiplinaarsüütegu

  Piirivalveametniku distsiplinaarsüütegu on:
  1) seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine;
  2) teenistuskohustuste täitmisel või väljaspool seda süüliselt toimepandud vääritu tegu, millega diskrediteeritakse Eesti piirivalvet;
  3) süüline varalise kahju tekitamine ametiasutusele või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine.

§ 69.  Piirivalveametniku distsiplinaarvastutus

  (1) Piirivalveametnik kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele.

  (2) Piirivalveametnikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata üksnes käesolevas seaduses sätestatud distsiplinaarkaristuse.

  (3) Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

§ 70.  Distsiplinaarkaristused

  Piirivalveametnikule määratavad distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv kuni tema kümne päevapalga määra ulatuses;
  3) ametipalga vähendamine 10–50 protsenti kuni kolmeks kuuks;
  4) madalamale ametikohale viimine kuni kuueks kuuks;
  5) auastme alandamine ühe auastme võrra taastamisõigusega aasta möödudes;
  6) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

§ 71.  Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

  (1) Piirivalveametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul, kellel on selle piirivalveametniku ametisse nimetamise õigus.

  (2) Käesoleva seaduse § 70 punktis 5 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud isikul.

  (3) Piirivalveameti peadirektoril on õigus määrata distsiplinaarkaristus kõigile talle alluvatele piirivalveametnikele.

  (4) Siseministril on õigus määrata distsiplinaarkaristus kõigile piirivalveametnikele.

§ 72.  Distsiplinaarmenetluse eesmärk

  (1) Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õige määramine. Õnnetuse või haigestumise korral on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks õnnetuse või haigestumisega seotud asjaolude fikseerimine.

  (2) Distsiplinaarsüüteo avastamist tõendab üldjuhul esimene dokument, milles avastatud süütegu nimetatakse.

  (3) Piirivalveametnikele distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegade osas rakendatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatut.

§ 73.  Distsiplinaarmenetluse etapid

  Distsiplinaarmenetluse etapid on:
  1) menetluse algatamine;
  2) distsiplinaarjuurdlus;
  3) distsiplinaarkaristuse määramine;
  4) distsiplinaarkaristuse täideviimine.

§ 74.  Distsiplinaarmenetluse algatamine

  (1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui:
  1) on ilmnenud asjaolud, mis viitavad, et on toime pandud distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu;
  2) on juhtunud õnnetus või haigestumine, mille tagajärjel võib tekkida õigus käesoleva seadusega kehtestatud korras hüvitise väljamaksmiseks.

  (2) Distsiplinaarmenetluse algatab distsiplinaarsüüteo tunnustega teo toimepannud piirivalveametniku vahetu või otsene ülem.

  (3) Distsiplinaarjuurdlust ei pea läbi viima, kui distsiplinaarsüüteo asjaolud on selged ja otsuse saab vastu võtta olemasoleva informatsiooni põhjal.

§ 75.  Distsiplinaarjuurdlus

  (1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks piirivalveametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati.

  (2) Distsiplinaarjuurdluse läbiviijal on õigus nõuda distsiplinaarsüüteo kohta seletusi ja koguda tõendeid. Piirivalveametniku suhtes võib distsiplinaarjuurdluse läbiviijaks olla ka avalik teenistuja, kes ei ole piirivalveametnik. Seletuse nõudmine piirivalveametnikult, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati, on kohustuslik.

  (3) Distsiplinaarjuurdluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte. Juurdluskokkuvõte peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid juurdluse käigu, tulemuste, tõendite, vastutust sätestavate seadusesätete ja juurdluse läbiviija omapoolsete ettepanekute ning järelduste osas süüteo raskusastme ja süüdlase distsiplinaarvastutuse kohta.

  (4) Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte allkirjastab distsiplinaarjuurdluse läbiviija, see esitatakse viivitamata distsiplinaarmenetluse algatanud ülemale ja seda tutvustatakse piirivalveametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus läbi viidi.

9. peatükk PIIRIVALVETEENISTUSEST VABASTAMINE 

§ 76.  Piirivalveteenistusest vabastamise üldine kord

  Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse piirivalveametnik piirivalveteenistusest käesoleva seaduse §-des 77–81 sätestatud korras.

§ 77.  Piirivalveteenistusest vabastamine koondamise tõttu

  (1) Piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

  (2) Piirivalveametniku teenistusest vabastamisel seoses koondamisega on eelisõigus piirivalveteenistusse jääda laitmatu teenistuskäigu, paremate teenistusalaste näitajate ja atesteerimistulemustega piirivalveametnikul.

  (3) Laitmatu teenistuskäigu, teenistusalaste näitajate ja atesteerimistulemuste võrdväärsuse korral eelistatakse piirivalveametnikku, kes on olnud kauem piirivalveteenistuses või kellel on ülalpeetavaid.

  (4) Piirivalveametnike ametikohtade arvu vähendamise, samuti piirivalveasutuse või piirivalve õppeasutuse ümberkorraldamise korral on piirivalveametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus teha ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise piirivalveametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava piirivalveametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava piirivalveametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad.

§ 78.  Piirivalveteenistusest vabastamine seoses piirvanusega

  (1) Piirivalveametnik võib olla piirivalveteenistuses kuni järgmise piirvanuseni:
  1) piirivalvurina, piirivalveallohvitserina või piirivalvenooremohvitserina – kuni 55-aastaseks saamiseni;
  2) piirivalvevanemohvitserina või piirivalve kõrgema ohvitserina – kuni 60-aastaseks saamiseni.

  (2) Piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud piirvanuse täitumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

  (3) Piirivalveameti peadirektor võib pikendada piirivalveametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni. Sel juhul vabastatakse piirivalveametnik teenistusest üldise pensioniea saabumisel.

§ 79.  Piirivalveteenistusest vabastamisel makstav hüvitis

  (1) Piirivalveteenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või piirivalveametniku koondamise tõttu makstakse piirivalveametnikule hüvitist vastavalt tema piirivalveteenistuse staažile järgmiselt:
  1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk;
  2) kolm kuni viis aastat – kolme kuu ametipalk;
  3) viis kuni kümme aastat – kuue kuu ametipalk;
  4) üle kümne aasta – kaheteistkümne kuu ametipalk.

  (2) Piirivalveteenistusest vabastamisel seoses piirvanuse täitumisega või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi tõttu makstakse piirivalveametnikule hüvitisena kolme kuu ametipalk.

  (3) Kui koondamise või ametiasutuse likvideerimise tõttu piirivalveteenistusest vabastatud isik nimetatakse ametisse piirivalveasutuses enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti ametisse nimetati.

  (4) Piirivalveametnikule, kellel on õigus saada piirivalveteenistusest vabastamisel hüvitist sama aja eest mitmel õiguslikul alusel, makstakse välja üks, temale soodsaim hüvitise liik.

§ 80.  Teenistusest vabastamise vormistamine

  (1) Teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirjaga.

  (2) Käskkiri peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) asutuse nimetust;
  2) vabastatava ees- ja perekonnanime ning auastet;
  3) ametikoha nimetust, millelt ametnik vabastatakse;
  4) teenistusest vabastamise kuupäeva;
  5) vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
  6) piirivalveametnikule makstava hüvitise suurust, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;
  7) väljateenitud piirivalveteenistuse staaži.

  (3) Teenistusest vabastamise käskkiri vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse teenistusest vabastatud piirivalveametnikule.

  (4) Distsiplinaarsüüteo eest vabastamisel kantakse vabastamise käskkirja ka töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lõikes 2 loetletud andmed.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 81.  Lepingulises teenistuses oleva kaadrikaitseväelase piirivalveametnikuna ametisse nimetamise vormistamine

  (1) Kuue kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest nimetatakse piirivalves lepingulises teenistuses olevad kaadrikaitseväelased nende soovil ametisse piirivalveametnikena käesoleva seaduse alusel.

  (2) Piirivalveteenistuses olevate kaadrikaitseväelaste tegevteenistuse leping loetakse lõppenuks käesoleva seaduse alusel ametisse nimetamisele eelneva kuupäeva seisuga, nad vabastatakse lepingulisest teenistusest ja arvatakse kaitseväe reservi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tegevteenistusest vabastamise korral lepingulisest teenistusest vabastamisega seotud hüvitisi ei maksta.

§ 82.  Lepingulisest teenistusest vabastatavad kaadrikaitseväelased

  (1) Käesoleva seaduse jõustumisel piirivalves lepingulises teenistuses olev kaadrikaitseväelane, kes ei soovi käesoleva seaduse § 81 alusel tegevteenistusest lahkuda, peab teatama sellest Piirivalveameti peadirektorile ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt ühe kuu jooksul vastava taotluse esitamisest arvates ja kaitseväe juhataja määrab ta kaadrikaitseväelaste reservi kaitseväeteenistuse seaduse §-s 96 sätestatud korras.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest kaitseväeteenistuse seaduse § 108 lõike 1 punkti 10 alusel, siis kaetakse tema lepingulisest teenistusest vabastamisega kaasnevad kulutused Siseministeeriumi eelarvest. Sellised kulutused on:
  1) kaitseväeteenistuse seaduse § 96 lõike 7 alusel makstav teenistustasu;
  2) kaitseväeteenistuse seaduse § 123 lõike 1 alusel lepingulisest teenistusest vabastamisel makstav hüvitis;
  3) hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras piirivalveteenistusest lahkunud isik vabastati lepingulisest teenistusest kaitseväeteenistuse seaduse § 108 lõike 1 punkti 10 alusel ning ta nimetatakse piirivalveametnikuna ametisse enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 123 lõikele 1 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga, ta piirivalveametnikuna ametisse nimetati.

§ 83.  Piirivalvereamehe, piirivalvekaprali ja piirivalvelipniku auastmed

  (1) Kuni 2012. aasta 1. septembrini kehtivad järgmised auastmed:
  1) piirivalvuri madalaimate auastmetena ülenevas järjestuses – piirivalvereamees, piirivalvekapral;
  2) piirivalveohvitseri madalaima auastmena – piirivalvelipnik.

  (2) Piirivalvereamehe või piirivalvekaprali auastmega piirivalveametnik, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks omandanud auastmes ülendamiseks nõutavat haridust ja kvalifikatsiooni, vabastatakse piirivalveteenistusest nimetatud tähtpäevale järgneval päeval.

  (3) Piirivalvelipniku auastmega piirivalveametnik, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks omandanud auastmes ülendamiseks nõutavat haridust ja kvalifikatsiooni, viiakse atesteerimistulemuste põhjal üle tema haridusele ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale ning talle antakse tema haridusele ja kvalifikatsioonile vastav madalam piirivalveauaste või ta vabastatakse piirivalveteenistusest.

§ 84.  Sõjaväeliste auastmete vastavusse viimine piirivalveauastmetega

  Käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuses olevate piirivalveametnike sõjaväelised auastmed arvatakse piirivalveauastmeteks järgmiselt:

§ 85.  Haridus- ja kvalifikatsiooninõuete rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuses olevatele piirivalveametnikele laienevad käesolevas seaduses piirivalveametniku haridustasemele ja kvalifikatsioonile esitatavad nõuded alates 2012. aasta 1. septembrist.

  (2) Piirivalveametnik, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks omandanud vastavat haridust ja kvalifikatsiooni, viiakse atesteerimistulemuste põhjal üle tema haridusele ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale või selle puudumisel vabastatakse piirivalveteenistusest.

§ 86.  Piirivalveametniku pensioni saamise õigus

  (1) Piirivalveametnikul, kes on käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuses ja kes on käesoleva seaduse jõustumise ajaks välja teeninud käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks nõutava piirivalveteenistuse staaži, tekib 50-aastaselt õigus käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

  (2) Piirivalveametnikule, kellel on käesoleva seaduse jõustumisel täitunud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks nõutav kaitseväeteenistuse staaž, määratakse tema soovil väljateenitud aastate pension käesoleva seaduse või kaitseväeteenistuse seaduse alusel.

2. jagu Muudatused teistes seadustes 

§ 87.  Avaliku teenistuse seaduse muutmine

  Avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 2006, 26, 193) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 28 lõiget 4 täiendatakse sõnadega «või piirivalveametniku vande»;
  2) paragrahv 55¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 55¹. Toitlustamise tagamine

Riigipiiril asuvas piiripunktis sanitaar-, karantiini-, veterinaar-, toidu-, fütosanitaar-, tolli- või piirikontrolli teostavale ja piirivalvelaeval või piirivalvekordonis teenivale riigiametnikule tagatakse toitlustamine teenistuskohustuste täitmise ajal.»

§ 88.  Erakonnaseaduse muutmine

  Erakonnaseaduse (RT I 1994, 40, 654; 2006, 52, 384) § 5 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 7) piirivalveametnik.»

§ 89.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

  Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2006, 63, 468) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 132 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:« 5) kes on piirivalveteenistuses.»;
  2) paragrahvi 210 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (5) Väljateenitud aastate pensioni ei maksta tegevteenistuses või piirivalveteenistuses oleku ajal.»

§ 90.  Korruptsioonivastase seaduse muutmine

  Korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 2004, 71, 504) § 4 lõikes 2 tehakse järgmised muudatused:
  1) punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 18) piirivalve-, politsei- ja päästeametnik»;
  2) punkt 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 20) kaitseväe ohvitseri ja allohvitseri ametikohal olev isik, kaitseväeteenistuse ametnik;».

§ 91.  Piirivalveseaduse muutmine

  Piirivalveseaduses (RT I 1994, 54, 903; 2006, 48, 357) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 4 lõikest 2¹ jäetakse välja sõnad «ning teavitab kohe avastatud merekeskkonna reostusest Keskkonnainspektsiooni ja Päästeameti Juhtimiskeskust»;
  2) V peatüki pealkiri ja §-d 15–18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt ning § 19 tunnistatakse kehtetuks:«V peatükk
PIIRIVALVE ÜLESEHITUS

§ 15.  Piirivalve ülesehitus

  (1) Piirivalve koosneb piirivalveasutustest.

  (2) Piirivalveasutused on:
  1) Piirivalveamet;
  2) piirivalvepiirkonnad;
  3) Piirivalve Lennusalk.

§ 16.  Piirivalveamet

  Piirivalveamet on teiste piirivalveasutuste suhtes kõrgemalseisev asutus, kes juhib, suunab, koordineerib ja kontrollib tema halduses olevate piirivalveasutuste tegevust.

§ 17.  Piirivalvepiirkond

  Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas.

§ 18.  Piirivalve Lennusalk

  Piirivalve Lennusalk on üleriigiline spetsialiseeritud piirivalveasutus, kelle tegevusvaldkond on operatiivteenistuslik lennutegevus piiri turvalisuse tagamiseks, otsingu- ja päästetööde teostamiseks, merepääste teostamiseks ja teiste piirivalvele pandud ülesannete täitmiseks.»;
  3) VI peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 92.  Politseiteenistuse seaduse muutmine

  Politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 2006, 48, 357) § 21² lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

  « 5) piirivalveteenistuse aeg.»

§ 93.  Relvaseaduse muutmine

  Relvaseaduse (RT I 2001, 65, 377; 2007, 7, 38) § 35 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna «politseiametnikule» sõnaga «, piirivalveametnikule».

§ 94.  Tulumaksuseaduse muutmine

  Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2007, 4, 19) § 13 lõike 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 12) kaitseväeteenistuse seaduse § 160, piirivalveteenistuse seaduse § 43 ja politseiteenistuse seaduse § 26 alusel makstavat vormiriietuse maksumuse kompensatsiooni;».

3. jagu Jõustumine 

§ 95.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. juulil.