Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 20.04.2007 nr 63

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁴ lõike 2 ja § 45⁵ lõike 2 alusel ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), artikli 4 lõike 1 ja artikli 18 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 2 alusel esitatud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» §-s 69 nimetatud Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, toetuse määr, toetuse vähendamise alused ja kord ning toetuse maksmise kord.

§ 2. Toetuse määr Arengukava 5. peatüki meetmes 2.2 toodu kohaselt on toetuse määr ühe hektari kohta 502 krooni aastas.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED JA
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 3. Nõuded toetuse saamiseks Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja), kes taotleb toetust Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» kinnitatud Natura 2000 alal asuva vähemalt 0,30 hektari suuruse põllu või vähemalt 0,30 hektari suuruse põlluosa kohta, mis vastab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 12 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning mis asub põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil.

§ 4. Nõuded heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes põllumajandusmaa kohta

(1) Taotleja täidab kogu põllumajandusettevõtte (edaspidi majandusüksus) põllumajandusmaal, välja arvatud maal, mille kohta taotletakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁴ lõike 2 alusel kehtestatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruses nr 57 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» sätestatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ja säilitab püsirohumaade pindala.

(2) Saare, Hiiu, Lääne või Pärnu maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad kadakad ja puud, ja mis vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artiklis 30 sätestatud nõuetele, on heas põllumajanduslikus korras.

§ 5. Nõuded Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta

(1) Taotleja täidab aasta jooksul taotluse esitamise tähtaja esimesest päevast alates (edaspidi kohustuseaasta) «Looduskaitseseadusest» tulenevaid nõudeid.

(2) Taotleja täidab kohustuseaasta jooksul järgmisi põllumajanduse üldisi keskkonnanõudeid (edaspidi üldised keskkonnanõuded) kogu majandusüksuses:
1) sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku aastas;
2) mineraalväetisega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt 30 kg fosforit aastas;
3) orgaanilisi ja mineraalväetisi on keelatud kasutada alates 1. detsembrist kuni 31. märtsini;
4) loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, on sõnniku- ja virtsahoidla, mis mahutab vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Kui sõnnikuhoidla kuulub enne 1. jaanuari 2002 kasutusel olnud loomakasvatushoone juurde ning asub nitraaditundlikul alal, peab see nõue olema täidetud 31. detsembriks 2008. Muul kui nitraaditundlikul alal tuleb nimetatud nõue täita 1. jaanuariks 2010. Laudas, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;
5) väetist pinnale laotada on keelatud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%;
6) sõnnikuaun asub veekogust vähemalt 100 m kaugusel, kui «Veeseaduses» ei ole sätestatud teisiti;
7) kasutuses olev taimekaitseseade läbib korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel; ülevaatusel kontrollitakse taimekaitseseadme tehnilise seisundi nõuetekohasust;
8) taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul on taimekaitsevahendi kasutaja läbinud taimekaitsekoolituse ja tal on taimekaitsetunnistus;
9) looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
10) loomapidaja tagab oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;
11) loomapidaja peab arvestust oma põllumajandusloomadel ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle;
12) loomapidaja peab oma põllumajandusloomade üle arvestust ja registreerib kõik surmajuhud.

§ 6. Nõuded toetuse taotluse kohta ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab ajavahemikus 9. maist kuni 29. maini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA):
1) põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruse nr 57 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisas 1 toodud vormi kohase taotluse;
2) punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud põllumajanduskultuuride ja püsirohumaade põldude ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate põldude loetelu, kuhu on kantud kõik kasvatatavad põllumajanduskultuurid ning taotleja kasutuses olevad püsirohumaade ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevad põllud ning asjakohaste põldude kohta on märgitud, millist toetust taotletakse;
3) põllumassiivi kaardi, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud põllumajanduskultuuride ja püsirohumaade põldude ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate põldude numbrid ning kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja püsirohumaade põldude ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate põldude piirid.

(2) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega PRIAle avalduse oma andmete kandmiseks registrisse.

3. peatükk
TAOTLUSE KONTROLLIMINE

§ 7. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele, sealhulgas teeb § 4 lõikes 1 ja § 5 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmise üle kohapealset kontrolli komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), II osa I jaotise kohaselt.

(2) PRIA kontrollib § 4 lõikes 1 nimetatud headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele vastavust põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruses nr 57 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» sätestatud korras.

(3) Kui taotleja või taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, peab ta vajadusel järelevalveametnikule ette näitama põllu piiri.

(4) «Looduskaitseseadusest» tulenevate nõuete täitmise üle teeb kohapealset kontrolli komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artiklite 12–15 kohaselt Riiklik Looduskaitsekeskus (edaspidi LKK). PRIA esitab LKKle hiljemalt 15. juuliks nimekirja nende taotlejate kohta, kelle juures tuleb teha kohapealne kontroll, näidates ära põllumajandusmaa, mille kohta toetust taotleti.

(5) LKK esitab PRIAle kahe nädala jooksul pärast lõikes 4 nimetatud taotlejate juures tehtud kohapealset kontrolli, kuid mitte hiljem kui 1. oktoobriks, andmed taotleja vastavuse kohta «Looduskaitseseadusest» tulenevatele nõuetele.

(6) PRIA esitab Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) hiljemalt 15. juuliks nimekirja kõikide taotlejate kohta. KKI teavitab PRIAt nendest taotlejatest, kes on kohustuseaastal rikkunud «Looduskaitseseadusest» tulenevaid nõudeid ja kelle suhtes on tehtud ettekirjutus või on jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

4. peatükk
TOETUSE VÄHENDAMINE JA TAOTLUSE RAHULDAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE

§ 8. Toetuse vähendamine

(1) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artiklit 16.

(2) Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on rikkunud § 4 lõikes 1 nimetatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi või püsirohumaade pindala säilitamise nõuet, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikleid 22–24.

(3) Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida § 5 lõikes 2 nimetatud üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse kohustuseaastal määratavat toetust:
1) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 26¹ lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;
2) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 26¹ lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena 30 kg fosforit aastas;
3) 15%, kui taotleja on laotanud pinnale orgaanilisi ja mineraalväetisi ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini «Veeseaduse» § 26¹ lõike 4² alusel;
4) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 26² lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuet, mille alusel peab põllumajandusloomade pidamisel loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis peab mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoones, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;
5) 10%, kui taotleja on «Veeseaduse» § 26³ lõike 1 alusel määratud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%, laotanud pinnale väetisi;
6) 10%, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit;
7) 5%, kui taotlejal ei ole üle kolme aasta vanuse taimekaitseseadme kohta tõendit, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse «Taimekaitseseaduse» § 87 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt;
8) 5%, kui taotleja on rikkunud «Taimekaitseseaduse» § 79 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;
9) 10%, kui taotleja on looduslikul rohumaal kasutanud väetisi või taimekaitsevahendeid;
10) 15%, kui taotleja on rikkunud «Loomakaitseseaduse» § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab loomapidaja tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;
11) 5%, kui taotleja ei pea arvestust oma põllumajandusloomadel ravimite kasutamise üle «Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud korras;
12) 5%, kui taotleja ei pea oma põllumajandusloomade üle arvestust «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõigete 2 ja 2¹ alusel kehtestatud korras.

§ 9. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Arvestades tehtud kontrolli tulemusi, otsustab PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise taotluse esitamise aastale järgneva aasta 9. maiks.

(2) PRIA jätab taotluse rahuldamata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 5 punktides 1 ja 4–6 sätestatud juhtudel.

(3) Taotleja või taotlus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) põld või põlluosa ei asu Natura 2000 alal või põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivilvõi kui põld või põlluosa on väiksem kui 0,30 hektarit;
2) taotleja on rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet;
3) LKK teeb kohapealse kontrolli tulemusena kindlaks, et taotleja on rikkunud «Looduskaitseseadusest» tulenevat nõuet, või kui KKI on teatanud PRIAle, et taotleja on rikkunud kohustuseaastal «Looduskaitseseadusest» tulenevat nõuet, mille kohta on tehtud ettekirjutus või on jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

5. peatükk
TOETUSE MAKSMINE

§ 10. Toetuse maksmine

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.08.2005, lk 1–25) artikli 11 kohaselt makstakse toetus taotleja arvelduskontole § 9 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.

(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõikes 8 sätestatud juhtudel.

Minister Helir-Valdor SEEDER

Välissuhete ja arenduse asekantsler kantsleri ülesannetes Ruve ŠANK