Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas1
Vastu võetud 18.05.2007 nr 154
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
§ 1. Pärnu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Pärnumaal võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
1)
Audru poldri hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide
ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle
elupaiku kaitstakse, on: väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis),
suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas
plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex
crex), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), tumetilder (Tringa erythropus),
punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola),
heletilder (Tringa nebularia), väikekoovitaja (Numenius
phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), rüüt (Pluvialis
apricaria), punaselg-õgija (Lanius collurio),
tuuletallaja (Falco tinnunculus);
2) Avaste hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade
ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*)2,
sinihelmikakoosluste (6410), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade
loodusmetsade (9010*) ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus) elupaikade kaitse;
3) Jaagupi hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade
(9010*) kaitse;
4) Jäärja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse,
on laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao
urogallus), rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium
passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus
europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus
martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva);
5) Kaisma hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni
kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), rabade (7110*), siirde- ja
õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – vingerja (Misgurnus
fossilis), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja eesti
soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaikade kaitse,
samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja
I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle
elupaiku kaitstakse, on: must-toonekurg (Ciconia nigra),
laululuik (Cygnus cygnus), herilaseviu (Pernis apivorus),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus
cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), kaljukotkas (Aquila
chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao
tetrix), metsis (Tetrao urogallus), sookurg (Grus grus),
rüüt (Pluvialis apricaria), mustviires (Chlidonias
niger), kassikakk (Bubo bubo), händkakk (Strix
uralensis), musträhn (Dryocopus martius) ja öösorr (Caprimulgus
europaeus);
6) Kihnu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste
liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide
(1210), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*),
püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate
rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete
(2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210),
lubjarikkal mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430),
puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade
loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide –
hallhülge (Halichoerus grypus), viigerhülge (Phoca
hispida bottnica), emaputke (Angelica palustris) ja
soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse;
7) Kikepera
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: must-toonekurg (Ciconia nigra), herilaseviu (Pernis
apivorus), kanakull (Accipiter gentilis), kaljukotkas (Aquila
chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), rabapüü (Lagopus
lagopus), metsis (Tetrao urogallus), värbkakk (Glaucidium
passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk
(Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus),
hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus
martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva);
8) Kiusumetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse,
on: must-toonekurg (Ciconia nigra), herilaseviu (Pernis
apivorus), kanakull (Accipiter gentilis), laanepüü (Bonasa
bonasia), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix
uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), hallpea-rähn
(Picus canus), musträhn (Dryocopus martius),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides
tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva);
9)
Lanksaare-Veelikse hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse,
on: must-toonekurg (Ciconia nigra), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser
fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), herilaseviu (Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus
pygargus), väike-konnakotkas (Aquila pomarina),
suur-konnakotkas (Aquila clanga), laanepüü (Bonasa
bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex
crex), sookurg (Grus grus), värbkakk (Glaucidium
passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk
(Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus),
hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus
martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
10)
Lavassaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja
järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),
puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140),
vanade laialehiste metsade (9020*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*),
kadastike (5130), loodude (6280*) kaitse ning nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse,
on: sarvikpütt (Podiceps auritus), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser
fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), piilpart (Anas
crecca), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
soo-loorkull (Circus pygargus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos),
rabapüü (Lagopus lagopus), teder (Tetrao tetrix),
metsis (Tetrao urogallus), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis
apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus),
punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola),
väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus
ridibundus), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus
europaeus), musträhn (Dryocopus martius),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp
(Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja
hallõgija (Lanius excubitor);
11) Lemmejõe hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud
liikide – saarma (Lutra lutra), jõesilmu (Lampetra
fluviatilis) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)
elupaikade kaitse;
12) Lihula hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), liigirikaste madalsoode (7230) ja
sinihelmikakoosluste (6410) kaitse;
13) Lindi hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning
puisniitude (6530*) kaitse ja II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga
(Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse;
14) Luitemaa
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis),
suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas
strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas
plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas
querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), herilaseviu (Pernis
apivorus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder (Tetrao
tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus
grus), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus
vanellus), suurkoovitaja (Numenius arquata), punaselg-õgija (Lanius
collurio) ja põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana);
15)
Massiaru hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis
apivorus), soo-loorkull (Circus pygargus), kanakull (Accipiter
gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü
(Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex
crex), sookurg (Grus grus), värbkakk (Glaucidium
passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk
(Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus),
hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus
martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
16)
Metsapoole hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*) ja
rannaniitude (1630*) kaitse;
17) Mõrdama hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade
(7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liigi – must-toonekure (Ciconia
nigra) elupaiga kaitse;
18) Mäeküla hoiuala, mille kaitse-eesmärk
on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis apivorus), kanakull (Accipiter
gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü
(Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex
crex), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix
uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus
europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus
martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva);
19) Navesti hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade
(3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis
taenia), võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise
jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse;
20)
Nepstemurru hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse,
on: herilaseviu (Pernis apivorus), kanakull (Accipiter gentilis),
väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa
bonasia), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix
uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus
europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus
martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva);
21) Nepste hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade
(3260), vanade loodusmetsade (9010*) ning rohunditerikaste kuusikute
(9050) kaitse;
22) Nätsi-Võlla hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade
(7110*), sinihelmikakoosluste (6410), lamminiitude (6450), puisniitude
(6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) kaitse;
23) Oese soo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*),
siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230),
siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi – eesti soojumika (Saussurea
alpina ssp. esthonica) elupaiga kaitse;
24) Oidrema hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), vanade
laialehiste metsade (9020*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
25)
Orajõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180) ja vanade
loodusmetsade (9010*) kaitse;
26) Paadrema hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – liigirikaste madalsoode (7230) ning soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;
27) Pihke hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser
fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), soo-loorkull (Circus
pygargus), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), teder (Tetrao
tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus
grus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja punaselg-õgija (Lanius
collurio);
28) Pärnu jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade
(3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis
taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra
fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise
jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse;
29) Pärnu lahe
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas
nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps
cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),
kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis),
suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna
tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas
strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas
plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas
querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya
fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria
mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta
nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala
clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus
albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana
porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius
hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa
limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus),
mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres),
naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus),
tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo),
randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons),
rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija
(Lanius collurio);
30) Raespa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210), loodude (6280*), puisniitude (6530*) ja vanade
laialehiste metsade (9020*) kaitse;
31) Reiu jõe hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud
liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo
salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)
elupaikade kaitse;
32) Sõmeri hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannaniitude (1630*), kadastike (5130), loodude (6280*) ja lamminiitude
(6450) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – emaputke (Angelica
palustris) elupaiga kaitse;
33) Tellissaare hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning
siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
34) Tuhu hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: piilpart (Anas crecca),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), välja-loorkull (Circus
cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), kaljukotkas (Aquila
chrysaetos), rabapüü (Lagopus lagopus), teder (Tetrao
tetrix), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis
apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus),
suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa
totanus), mudatilder (Tringa glareola), öösorr (Caprimulgus
europaeus), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),
punaselg-õgija (Lanius collurio) ja hallõgija (Lanius
excubitor);
35) Tõhela-Ermistu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe-
kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), rabade (7110*),
siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), vanade
laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate
okasmetsade (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – vingerja (Misgurnus
fossilis) elupaiga kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
I lisas nimetatud liigi – merikotka (Haliaeetus albicilla)
elupaiga kaitse;
36) Urissaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus
pygargus), kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas (Aquila
pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao
tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus
grus), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix
uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus
europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus
martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
37)
Uulu-Võiste hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete
(2180), vanade loodusmetsade (9010*) ja rohunditerikaste kuusikute
(9050) kaitse;
38) Valgeraba hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*),
siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate
ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
39)
Valgeranna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – valgete luidete ehk liikuvate
rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete
(2130*), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190) ja lamminiitude (6450)
kaitse;
40) Varbla hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude
(1630*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;
41)
Ämmamäe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüübi – vanade laialehiste metsade (9020*)
kaitse;
42) Väinamere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku
kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas
clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas
querquedula), rääkspart (Anas strepera),
suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser),
väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis),
hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres),
sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina),
tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp
(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo),
sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll
(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),
mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),
rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), põldtsiitsitaja (Emberiza
hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),
värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius
collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus
fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola
falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus
albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata),
kormoran (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax),
plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps
cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana
porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna
caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa
totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on märgitud kaartidel määruse lisas3.
§ 2. Hoiuala valitseja ja kaitse korraldaja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on
Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus ja kaitse korraldaja
on Riiklik Looduskaitsekeskus.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50;
C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979,
lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233,
30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986,
lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003,
lk 667–702).
2
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigad.
3
Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti
põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Lamberti koonilist
Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja
maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Alade
kaartidega saab tutvuda Pärnumaa keskkonnateenistuses, Riiklikus
Looduskaitsekeskuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi
Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
Peaminister Andrus ANSIP |
Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.