Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.06.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 38, 275

Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” muutmine

Vastu võetud 18.05.2007 nr 155

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruses nr 59 «Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas» (RT I 2006, 13, 92) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 12–29:

« 12) Haeska hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetamata I kaitsekategooria rändlinnuliigi elupaiga kaitse;
13) Kangruaadu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;
14) Kapa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – loodude (6280*), puisniitude (6530*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse;
15) Karjatsimere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*) ja rannaniitude (1630*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), mustlagle (Branta bernicla), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja soo-loorkull (Circus pygargus);
16) Käntu-Kastja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra), võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), suur-konnakotkas (Aquila clanga), laanepüü (Bonasa bonasia), rukkirääk (Crex crex), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
17) Mõisaküla panga hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*) ja lubjakivipaljandite (8210) kaitse;
18) Oademetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse;
19) Porsiku hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), liigirikaste madalsoode (7230), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
20) Puiskarjamaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – puiskarjamaade (9070) kaitse;
21) Pullapää panga hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
22) Rajametsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade kaitse;
23) Rame hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), loodude (6280*) ja lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse;
24) Saare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
25) Salajõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse;
26) Saunja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*) kaitse ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
27) Tahu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – rannaniitude (1630*) ja I kaitsekategooria kaitsealuse liigi kaitse;
28) Väinamere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
29) Österbi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – puisniitude (6530*) kaitse.»;

2) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:

« § 2. Hoiualade valitseja ja kaitse korraldaja

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaministeeriumi Läänemaa keskkonnateenistus ja kaitse korraldaja on Riiklik Looduskaitsekeskus.»;

3) määruse lisa täiendatakse kaartidega: «Haeska», «Kangruaadu», «Kapa», «Karjatsimere», «Käntu-Kastja», «Mõisaküla panga», «Oademetsa», «Porsiku», «Puiskarjamaa», «Pullapää panga», «Rajametsa», «Rame», «Saare», «Salajõe», «Saunja», «Tahu», «Väinamere» ja «Österbi»;

4) määruse lisas asendatakse kaardid «Tuhu» ja «Suursoo-Leidissoo» uute kaartidega.

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.

Haeska

Kangruaadu

Kapa

Karjatsimere

Käntu-Kastja

Mõisaküla panga

Oademetsa

Porsiku

Puiskarjamaa

Pullapää panga

Rajametsa

Rame

Saare

Salajõe

Saunja

Suursoo-Leidissoo

Tahu

Tuhu

Väinamere_1

Väinamere_2

Väinamere_3

Väinamere_4

Väinamere_5

Väinamere_6

Österbi

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json