Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele
Vastu võetud 16.10.2007 nr 65
Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 23 lõike 3 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Määrus sätestab õpikute, töövihikute ja tööraamatute (edaspidi õppekirjandus) ja muu õppekirjanduse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale, põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku riiklikule õppekavale (edaspidi koos riiklik õppekava) vastavuse kinnitamise tingimused ja korra ning nõuded õpikutele, töövihikutele ja tööraamatutele ning muule õppekirjandusele.
(2) Määrust kohaldatakse ka õppekirjanduse esimese kordustrüki väljaandmisel.
(3) Määrust kohaldatakse ka välisriikides kirjastatud võõrkeeleõpikute ja -töövihikute (edaspidi võõrkeeleõppekirjandus) puhul.
(4) 1. klassi eesti/vene keele I poolaasta õpikut nimetatakse aabitsaks.
(5) Tööraamat täidab õpiku ja töövihiku funktsiooni. Tööraamatut võib kirjastada 1.–2. klassile, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral 1.–5. klassile, toimetuleku riikliku õppekava korral 1.–9. klassile.
(6) Käesoleva määruse mõistes käsitletakse muu õppekirjanduse tähenduses töölehtede komplekti, mida kasutatakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava korral (edaspidi töölehtede komplekt), ja kooliatlast.
(7) Makett käesoleva määruse mõistes on õpiku, töövihiku, tööraamatu, töölehtede komplekti või kooliatlase toimetatud, illustreeritud, kujundatud ja küljendatud käsikiri.
§ 2. Õpikule esitatavad nõuded
(1) Õpiku koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud:
1)
õppe- ja kasvatuseesmärke;
2) ainekava eesmärke, õppesisu,
õppetegevusi ja õpitulemusi;
3) õppe- ja kasvatustegevuse
põhimõtteid, sh mitmekultuurilisuse põhimõtet;
4)
kooliastmel taotletavaid üldpädevusi ja õppeainega seotud läbivate
teemade pädevusi;
5) õppeaine kooliastme kohustuslike
nädalatundide või kursuste arvu.
(2) Õpik sisaldab õppeaine spetsiifikast ja õpilase vanusest lähtudes:
1)
loogiliselt ülesehitatud ning otstarbekalt liigendatud õppeteksti,
milles esitatud faktid, mõisted ja seletused on õiged ning arusaadavad
ja kasutatud illustratsioonid on funktsionaalsed;
2) allikmaterjale,
sh tabeleid, jooniseid, fotosid, mille allkirjad, tähistused ja
selgitused on arusaadavad ning tekstiga kooskõlas;
3)
ainedidaktiliselt otstarbekaid ning lahendatavaid õppeülesandeid, sh
uurimuslikke ja loovülesandeid, rühmatöö- ja projektülesandeid;
4)
õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerimiseks.
(3) Õpik on kirjutatud eakohases, ladusas ja korrektses keeles.
(4) Õpiku tekstid ja illustratsioonid väldivad stereotüüpe, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, kultuurilisi, usulisi või rassilisi eelarvamusi.
§ 3. Töövihikule esitatavad nõuded
(1) Töövihik moodustab ühe klassi vastava õppeaine õpiku või õpikutega tervikliku õppekomplekti.
(2) Töövihiku koostamisel arvestatakse paragrahvis 2 sätestatud nõudeid, v.a lõike 2 punkt 1.
(3) Ülesanded võimaldavad õpilasel teadmisi kinnistada, kontrollida ja loovalt rakendada ning oma oskusi arendada.
(4) Ülesannete tööjuhendid on selged ja täpsed.
§ 4. Tööraamatule esitatavad nõuded
Tööraamat peab vastama paragrahvides 2 ja 3 esitatud nõuetele.
§ 5. Töölehtede komplektidele esitavad nõuded
(1) Töölehtede komplektid võivad täita õpiku, tööraamatu või töövihiku funktsiooni põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava rakendamise puhul.
(2) Töölehtede komplekti koostamisel tuleb arvestada riiklikus õppekavas
sätestatud:
1) õppe- ja kasvatuseesmärke;
2)
ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi;
3)
õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid, sh mitmekultuurilisuse põhimõtet;
4)
kooliastmel taotletavaid üldpädevusi;
5) õppeaine
kohustuslike nädalatundide arvu.
(3) Töölehtede komplekt sisaldab vastava riikliku õppekava nõuetest,
õppeaine spetsiifikast ning õpilaste ealistest ja arengulistest
iseärasustest lähtudes:
1) otstarbekalt liigendatud
õppeteksti, milles esitatu on õige ja arusaadav;
2)
illustratsioone, mis on funktsionaalsed ja üheselt mõistetavad;
3)
ainedidaktiliselt otstarbekaid õppeülesandeid;
4)
õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerimiseks.
(4) Töölehtede komplekti juurde kuulub juhendmaterjal õpetajale.
§ 6. Kooliatlasele esitatavad nõuded
Kooliatlas sisaldab teemakaarte ja registrit. Selle koostamisel on arvestatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava geograafia või ajaloo ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi.
§ 7. Õppekirjandusele ja võõrkeeleõppekirjandusele esitatavad tehnilised nõuded
Õppekirjandus või töölehtede komplekt, millele väljaandja (edaspidi kirjastus)
taotleb haridus- ja teadusministri kinnitust selle vastavuse kohta
riiklikule õppekavale, peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
1.–3. klassi õpiku, sealhulgas ühe klassi mitmeosalise õpiku kogukaal
võib olla kuni 400 g ja kogumaht kuni 10 trükipoognat; 4.–6. klassi
õpiku kogukaal kuni 450 g ja kogumaht kuni 14 trükipoognat ning
7.–9. klassi õpiku kogukaal kuni 500 g ja kogumaht kuni 18 trükipoognat.
1.–6. klassi eesti keele ning vene keele (vene õppekeelega koolides)
õpiku, sh ühe klassi mitmeosalise õpiku kogukaal võib olla kuni 450 g ja
kogumaht kuni 15 trükipoognat;
2) aabitsas kasutatakse
poolpaksu harilikku püstkirja, 1.–3. klassi õppekirjanduses harilikke
kirju groteskkirjade rühmast ning alates 4. klassist vähekontrastsete
kirjade rühma normaalseid harilikke püstkirju või antiikvarühma kirju;
3)
kirja suurus aabitsas on vähemalt 16 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduse
põhitekstis vähemalt 14 punkti; 4.–12. klassi õppekirjanduse põhitekstis
vähemalt 12 punkti;
4) põhikooli lihtsustatud riiklikule
õppekavale vastava õppekirjanduse korral on kirja suurus aabitsas ja 1.
klassi õppekirjanduse põhitekstis vähemalt 20 punkti, 2.–5. klassi
õppekirjanduse põhitekstis vähemalt 16 punkti ja 6.–9. klassi
õppekirjanduse põhitekstis vähemalt 14 punkti;
5)
reavahe aabitsas on vähemalt 4 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduses
vähemalt 3 punkti, 4.–12. klassi õppekirjanduses vähemalt 2 punkti;
6)
graafikud, skeemid, tabelid ja diagrammid eristuvad üldisest taustast,
värviline taust ei sega graafikust, skeemist, tabelist või diagrammist
arusaamist; teksti taust ei sega lugemist;
7) aabitsas ei kasutata
veergu ladumist; 1.–3. klassi õpikutes võib laduda kahte veergu värsid,
sõnastikuosa, sõnade ja sõnaühendite loendid ning kronoloogilise
materjali, 4.–12. klassi õpikutes põhiteksti;
8)
õppekirjandus trükitakse katmata või kaetud mati pinnaga paberile, mille
kaal on 70–80 g/m2, I kooliastme õppekirjanduse
puhul 80–100 g/m2;
9) õpikuid ei köideta
spiraalköites.
§ 8. Õppekirjanduse, võõrkeeleõppekirjanduse ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise menetlus
Menetlus toimub järgmiste etappidena:
1) menetletava
õppekirjanduse nimekirja ja retsensentide kandidaatide esitamine;
2)
õppekirjanduse, võõrkeeleõppekirjanduse, töölehtede komplektide ja
kooliatlaste retsensentide kinnitamine;
3) õppekirjanduse, töölehtede
komplektide ja kooliatlaste makettide ning võõrkeeleõppekirjanduse
retsenseerimine;
4) õppekirjanduse, võõrkeeleõppekirjanduse,
töölehtede komplektide ja kooliatlaste riiklikule õppekavale vastavuse
hindamine ning kinnitamine.
§ 9. Retsensentidele esitatavad nõuded
(1) Retsensentideks võivad olla vastava eriala/ainedidaktika õppejõud, teadustöötajad ja spetsialistid ning õpetajad, kellel on pedagoog-metoodiku või vanempedagoogi ametijärk ja kes on koolis töötanud vähemalt viis aastat.
(2) Retsensentide valikul peab kirjastus arvestama, et:
1) üks
retsensent peab olema koolis töötav õpetaja, kes on selles kooliastmes
õpetanud vähemalt kolm aastat;
2) teine retsensent peab
olema vastava eriala/ainedidaktika õppejõud, teadustöötaja või
spetsialist;
3) kolmas retsensent vastab käesoleva paragrahvi lõike 1
ja lõike 2 punkti 1 või 2 nõuetele;
4)
esimese kordustrüki puhul peavad mõlemad retsensendid olema õpetajad,
kes on vastavas kooliastmes töötanud vähemalt kolm aastat.
§ 10. Retsensentide kinnitamine ja retsenseerimine
(1) Kirjastused esitavad REKK-le igal aastal 1. juuniks ja
1. detsembriks kirjalikult õppeainete kaupa:
1)
õppekirjanduse, töölehtede komplektide ja/või kooliatlaste nimetused,
millele taotletakse järgmisel poolaastal kinnitust riiklikule õppekavale
vastavuse kohta;
2) makettide ja võõrkeeleõppekirjanduse esitamise
orienteeruva aja;
3) retsensentide nimed, nende kirjalikud nõusolekud
vastava õppekirjanduse retsenseerimiseks ning CV-d, milles õpetaja puhul
märgitakse ka ametijärk ja kooliaste, kus ta on töötanud vähemalt viis
aastat.
(2) REKK teavitab kirjastust kirjalikult oma nõusolekust kirjastuse määratud retsensentidega ja teeb vajadusel ettepanekuid retsensentide asendamiseks.
(3) Kirjastus tellib õppekirjanduse või töölehtede komplekti maketile ja võõrkeeleõppekirjandusele kolm retsensiooni, kooliatlase maketile kaks retsensiooni.
(4) Riiklikule õppekavale ja käesoleva määrusega õppekirjandusele esitatavatele nõuetele vastavaks tunnistatud õppekirjanduse tõlkimise korral tellib kirjastus maketile ühe retsensiooni tõlke adekvaatsuse, sealhulgas terminite ja kohanimede kasutuse õigsuse hindamiseks.
(5) Õppekirjanduse esimese kordustrüki puhul tellib kirjastus kaks retsensiooni. Retsensendid kirjutavad retsensiooni õppekirjandusega ühe õppeaasta vältel töötamise kogemusele tuginedes, annavad sellele hinnangu õppeprotsessis kasutamise ja riikliku õppekava nõuete täitmise seisukohalt ning teevad vajadusel parandus- ja täiendusettepanekuid.
(6) Retsensiooni koostamise aluseks on õpiku, töövihiku, võõrkeeleõppekirjanduse, tööraamatu, töölehtede komplekti või kooliatlase hindamiskriteeriumid, mis sätestatakse käesoleva määruse lisades 1–6.
§ 11. Õppekirjanduse, võõrkeeleõppekirjanduse ja töölehtede komplekti riiklikule õppekavale vastavuse hindamine ja kinnitamine
(1) Kinnituse saamiseks õppekirjanduse, võõrkeeleõppekirjanduse või
töölehtede komplekti riiklikule õppekavale vastavuse kohta esitavad
kirjastused REKK-le järgmised materjalid:
1) REKK-i poolt
kehtestatud vormis avaldus;
2) retsensioonid, retsensendi asendamise
puhul ka esialgse retsensendi põhjendatud avaldus retsenseerimisest
loobumise kohta;
3) kordustrüki puhul kirjastuse kaaskiri
retsensentide märkuste ja parandusettepanekute arvestamise kohta maketi
ettevalmistamisel;
4) mitmevärvitrüki kasutamisel mitmevärvitrükis
makett või võõrkeeleõppekirjandus.
(2) REKK hindab 20 tööpäeva jooksul pärast materjalide esitamist maketi/
võõrkeeleõppekirjanduse
vastavust käesolevas määruses esitatavatele nõuetele, kui esitatud
retsensioonid olid nõuetekohased. Kui üks või mitu retsensioon ei vasta
nõuetele, teavitatakse sellest kirjastust 5 tööpäeva jooksul ja enne
nõuetekohaste retsensioonide esitamist maketti/võõrkeeleõppekirjandust
ei menetleta.
(3) REKK võib vajadusel korraldada maketi/võõrkeeleõppekirjanduse retsensentide nõupidamise, tellida lisaretsensiooni või pöörduda hinnangu saamiseks vastava üleriigilise ainenõukogu poole, pikendamata maketi/võõrkeeleõppekirjanduse menetlemise aega enam kui 10 tööpäeva võrra.
(4) REKK edastab kirjastusele kirjaliku teate maketi/võõrkeeleõppekirjanduse käesoleva määruse nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta.
(5) REKK esitab 25. augustiks ning vastavalt vajadusele riiklikule õppekavale ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastava õppekirjanduse, töölehtede komplektide ja võõrkeeleõppekirjanduse nimetused haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks.
(6) Õppekirjanduse ja töölehtede komplekti teine ja järgmised kordustrükid lisatakse riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse loetelusse kirjastuse kirjaliku taotluse alusel, kui riiklik õppekava ei ole muutunud.
§ 12. Kinnitusmärge
(1) Kinnitusmärge tähistab õppekirjanduse või töölehtede komplekti vastavust riiklikule õppekavale ja käesoleva määrusega õppekirjandusele esitatavatele nõuetele.
(2) Kirjastusel on õigus riiklikule õppekavale ja käesoleva määrusega
õppekirjandusele esitatavatele nõuetele vastavaks tunnistatud
õppekirjanduse tiitellehe pöördele trükkida kinnitusmärge:
1)
«Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab: õpik / töövihik / tööraamat
vastab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale» või
2)
«Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab: õpik / töövihik / tööraamat /
töölehtede komplekt vastab põhikooli lihtsustatud riiklikule (abiõppe)
õppekavale» või
3) «Haridus- ja Teadusministeerium
kinnitab: õpik / töövihik / tööraamat / töölehtede komplekt vastab
toimetuleku riiklikule õppekavale».
(3) Kinnitusmärke alla märgitakse retsensentide nimed.
§ 13. Kooliatlasele hinnangu ja soovituse andmine
(1) Kooliatlasele annab kirjastuse taotlusel hinnangu ja soovituse REKK.
(2) Kooliatlasele soovituse saamiseks esitab kirjastus REKK-le järgmised
materjalid:
1) REKK-i kehtestatud vormis avaldus;
2) makett;
3)
retsensioonid.
(3) REKK hindab 20 tööpäeva jooksul pärast materjalide esitamist maketi vastavust käesolevas määruses esitatavatele nõuetele, kui esitatud retsensioonid olid nõuetekohased. Kui üks või mõlemad retsensioonid ei vasta nõuetele, teavitatakse sellest kirjastust kuni 5 tööpäeva jooksul ja enne nõuetekohaste retsensioonide esitamist maketti ei menetleta.
(4) REKK edastab kirjastusele kirjaliku teate kooliatlasele soovituse andmise või selle maketi käesoleva määruse nõuetele mittevastavuse kohta.
(5) REKK-i soovituse saanud kooliatlas kirjastatakse märkega: «Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus soovitab kasutada .......... õpetamisel.».
§ 14. Kinnitusmärke vaidlustamine
(1) Kui käesoleva määruse alusel kinnitusmärke saanud õppekirjanduse või töölehtede komplekti suhtes on alust väita, et see ei vasta käesoleva määruse nõuetele, esitab asjast huvitatud isik REKK-le sellekohase avalduse.
(2) Lähtudes avaldusest toodud informatsioonist otsustab REKK:
1)
teha kirjastusele ettepanek avalduses märgitud puuduste kõrvaldamiseks,
2)
teha haridus- ja teadusministrile ettepanek, arvata vastav
õppekirjandus, töölehtede komplekt või võõrkeeleõppekirjanduse nimetus
määrusega kinnitatud õppekirjanduse loetelust välja või
3)
jätta avaldus rahuldamata.
§ 15. Rakendussäte
Määrus jõustub üldises korras.
§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamine
Haridus- ja teadusministri 23. märtsi 2007. a määrus nr 26 «Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele» (RTL 2007, 27, 476) tunnistatakse kehtetuks.
| Minister Tõnis LUKAS |
| Kantsler Sirje JÕGISTE |
|
Haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2007. a
määruse nr 65 lisa 1 |
Õpiku hindamiskriteeriumid
Õpiku pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:
1. Vastavus riiklikule õppekavale
1.1. Õpiku koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud:
1)
kooli õppe- ja kasvatuseesmärke;
2) mitmekultuurilisuse
põhimõtet;
3) kooliastmel taotletavaid aineõppega seotud
üldpädevusi;
4) läbivate teemade õppega taotletavaid
õppeainega seotud pädevusi.
1.2. Õpiku koostamisel on arvestatud ainekavas sätestatud:
1)
õppe-eesmärke;
2) kooliastme õppesisu;
3)
kooliastme õppetegevusi;
4) kooliastme õpitulemusi.
2. Vastavus õppekirjanduse kvalitatiivsetele nõuetele
2.1. Nõuded õpiku ülesehitusele ja õppesisu esitusele:
1)
õppesisu maht on optimaalne, arvestab kooliastme kohustuslike
nädalatundide/
kursuste arvu;
2) õpik on eakohane, võimaldab
õpilasel ka iseseisvalt õppida;
3) õppesisu esitus on
süsteemne ja arusaadav, õppetekst on otstarbekalt liigendatud;
4)
mõisted, seletused ja faktid on õiged;
5) illustratsioonid
on funktsionaalsed;
6) õpik on kirjutatud eakohases, ladusas ja
korrektses keeles;
7) õpikus on allikmaterjale, sh tabeleid,
jooniseid, fotosid, nende allkirjad, tähistused ja selgitused on üheselt
mõistetavad ja tekstiga kooskõlas;
8) õpikus on
õppeotstarbelisi viiteid IKT-vahendite kasutamiseks;
9)
õppeteema lõpeb kordamisülesannetega õpitu kinnistamiseks;
10)
tekstide, õppeülesannete ja illustratsioonide kaudu kujundatavad
väärtushinnangud on eakohased ning vastavuses riikliku õppekava
kasvatuseesmärkidega;
11) tekstid ja illustratsioonid väldivad
stereotüüpe, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, usulisi, kultuurilisi
või rassilisi eelarvamusi;
12) õpikul on sisukord;
13)
õpiku lõpus on mõistete seletused või sõnastik.
2.2. Ainedidaktilised nõuded:
1) õppeülesanded ja küsimused on
ainedidaktiliselt otstarbekad ja eakohased;
2) õppeülesannete
tööjuhendid on asjakohased ja arusaadavad;
3) ülesanded on
lahendatavad;
4) on ülesandeid, mis suunavad õpitavat mõistma,
kinnistama ja kasutama;
5) on mõtlemisoskusi (võrdlemine, analüüs,
süntees, hinnangu andmine) arendavad ülesandeid;
6) on
ülesandeid, mis võimaldavad õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerida;
7)
on eritüübilisi ülesandeid (rühmatööülesanded, loovülesanded,
uurimuslikud ja projektülesanded).
|
Haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2007. a
määruse nr 65 lisa 2 |
Töövihiku hindamiskriteeriumid
Töövihiku pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:
1. Vastavus riiklikule õppekavale
Töövihiku koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud:
1)
kooliastmel taotletavaid aineõppega seotud üldpädevusi;
2)
läbivate teemade õppega taotletavaid õppeainega seotud pädevusi;
3)
ainekava õppe-eesmärke;
4) kooliastme õppesisu;
5)
kooliastme õppetegevusi;
6) kooliastme õpitulemusi.
2. Vastavus õppekirjanduse kvalitatiivsetele nõuetele
2.1. Üldnõuded:
1) töövihik on õpikuga kooskõlas;
2)
õppeülesannete maht on optimaalne, arvestab kooliastme kohustuslike
nädalatundide/kursuste arvu;
3) ülesanded on eakohased, õpilane
suudab üldjuhul neid ka iseseisvalt täita;
4) töövihikus on
ülesandeid tööks allikmaterjalidega;
5) ülesanded on
ainedidaktiliselt otstarbekad ja eakohased;
6) ülesanded on
lahendatavad;
7) ülesannete tööjuhendid on asjakohased ja arusaadavad.
2.2. Ülesannete liigid:
1) on ülesandeid, mis suunavad õpitavat
kinnistama ja kasutama;
2) on mõtlemisoskusi (võrdlemine, analüüs,
süntees, hinnangu andmine) arendavaid ülesandeid;
3) on
ülesandeid, mis võimaldavad õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerida;
4)
on eritüübilisi ülesandeid (rühmatööülesanded, loovülesanded,
uurimuslikud ja projektülesanded);
5) on ülesandeid, mis
eeldavad IKT võimaluste kasutamist;
6) on kordamisülesandeid;
7)
ülesannete kaudu kujundatavad väärtushinnangud on eakohased ning
vastavuses riikliku õppekava kasvatuseesmärkidega.
|
Haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2007. a
määruse nr 65 lisa 3 |
Välisriigis kirjastatud võõrkeeleõppekirjanduse hindamiskriteeriumid
Pealkiri:
Autor:
Kirjastus:
1. Vastavus riiklikule õppekavale ja EN-i keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeleoskustasemele
1.1. Õppekomplekti kasutades on võimalik järgida riiklikus õppekavas
sätestatud:
1) õppe- ja kasvatuseesmärke;
2)
mitmekultuurilisuse põhimõtet;
3) kooliastmel taotletavaid
võõrkeeleõppega seotud üldpädevusi;
4)
läbivate teemade õppega taotletavaid võõrkeeleõppega seotud pädevusi;
5)
ainekava õppesisu, sh temaatikat.
1.2. Õppekomplekti koostamisel on arvestatud EN-i raamdokumendis
kirjeldatud:
1) keelepädevuse parameetreid;
2) keeleoskuse
eri aspekte;
3) keeleõppe metoodilist raamistikku.
2. Vastavus õppekirjanduse kvalitatiivsetele nõuetele
2.1. Nõuded õppekomplekti ülesehitusele ja õppesisu esitusele:
1)
õppekomplekt koosneb õpikust ja töövihikust, mis moodustavad terviku;
2)
õppekomplekti eri osad on loogiliselt seotud ja toetavad üksteist;
3)
õppesisu maht on vastavuses kooliastme kohustuslike
nädalatundide/kursuste arvuga;
4) õppesisu, sh grammatika
käsitlus on süsteemne ja arusaadav, õppetekst on otstarbekalt
liigendatud;
5) õppeteemade esitus ja sõnavara on eakohased, mis
võimaldab õpilasel ka iseseisvalt õppida;
6)
õppematerjal sisaldab autentseid tekste ning teavet õpitavat keelt
kõnelevate inimeste kultuuritausta ja maa kohta;
7)
õppematerjali valikul on arvestatud kasutatava sõnavara esinemissagedust
keeles, uute sõnade omandamist toetab sobiv kontekst;
8)
illustratsioonid on funktsionaalsed;
9) õppematerjal on hõlpsalt
jälgitav, eri laadi ülesanded on selgelt tähistatud;
10)
õppekomplektis on õppeotstarbelisi viiteid IKT-vahendite kasutamiseks;
11)
tekstide, õppeülesannete ja illustratsioonide kaudu kujundatavad
väärtushinnangud on eakohased ning vastavuses riikliku õppekava
kasvatuseesmärkidega;
12) tekstid ja illustratsioonid väldivad
stereotüüpe, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, usulisi, kultuurilisi
või rassilisi eelarvamusi;
13) õpikul ja töövihikul on sisukord:
14)
õppekomplekt sisaldab ükskeelset alfabeetilist sõnastikku nii peatükkide
kaupa kui ka koondina.
2.2. Ainedidaktilised nõuded:
1) õppeülesanded ja küsimused on
mitmekesised, ainedidaktiliselt otstarbekad ja eakohased;
2)
õppeülesannete tööjuhendid on asjakohased ja üheselt mõistetavad;
3)
osaoskuste arendamine on tasakaalustatud ja integreeritud;
4)
õppeülesanded võimaldavad arutleda, otsustusi teha, hinnanguid anda;
5)
on ülesandeid õpitu harjutamiseks ja kinnistamiseks, sh hääldusharjutusi;
6)
on eritüübilisi ülesandeid (iseseisva töö, paaris-, rühma- ja
klassitööülesanded, loovülesanded, uurimuslikud ja projektülesanded);
7)
on ülesandeid, mis võimaldavad õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerida;
8)
on kordamisülesandeid.
|
Haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2007. a
määruse nr 65 lisa 4 |
Tööraamatu hindamiskriteeriumid
Tööraamatu pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:
1. Vastavus riiklikule õppekavale
1.1. Tööraamatu koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud:
1)
kooli õppe- ja kasvatuseesmärke;
2) mitmekultuurilisuse
põhimõtet;
3) kooliastmel taotletavaid aineõppega seotud
üldpädevusi;
4) läbivate teemade õppega taotletavaid
õppeainega seotud pädevusi.
1.2. Tööraamatu koostamisel on arvestatud ainekava:
1)
õppe-eesmärke;
2) kooliastme õppesisu;
3)
kooliastme õppetegevusi;
4) kooliastme õpitulemusi.
2. Vastavus õppekirjanduse kvalitatiivsetele nõuetele
2.1. Nõuded tööraamatu ülesehitusele ja õppesisu esitusele:
1)
õppesisu maht on optimaalne, arvestab I kooliastme kohustuslike
nädalatundide arvu;
2) tööraamat on eakohane, võimaldab õpilasel
ka iseseisvalt õppida;
3) õppesisu esitus on süsteemne ja
arusaadav, õppetekst on otstarbekalt liigendatud;
4) mõisted,
seletused ja faktid on õiged;
5) illustratsioonid on
funktsionaalsed;
6) tööraamat on kirjutatud eakohases, ladusas ja
korrektses keeles;
7) tööraamatus on allikmaterjale, sh tabeleid,
jooniseid, fotosid, mille allkirjad, tähistused ja selgitused on üheselt
mõistetavad ja tekstiga kooskõlas;
8) õppeteema lõpeb
kordamisülesannetega õpitu kinnistamiseks;
9) tekstide,
õppeülesannete ja illustratsioonide kaudu kujundatavad väärtushinnangud
on eakohased ning vastavuses riikliku õppekava kasvatuseesmärkidega;
10)
tekstid ja illustratsioonid väldivad stereotüüpe, mis õhutavad soolisi,
rahvuslikke, usulisi, kultuurilisi või rassilisi eelarvamusi;
11)
tööraamatul on sisukord;
12) tööraamatu lõpus on mõistete
seletused või sõnastik.
2.2. Ainedidaktilised nõuded:
1) õppeülesanded ja küsimused on
ainedidaktiliselt otstarbekad ja eakohased;
2) õppeülesannete
tööjuhendid on asjakohased ja arusaadavad;
3) ülesanded on
lahendatavad;
4) on ülesandeid, mis suunavad õpitavat mõistma,
kinnistama ja kasutama;
5) on mõtlemisoskusi (võrdlemine, analüüs,
süntees, hinnangu andmine) arendavaid ülesandeid;
6) on
eritüübilisi ülesandeid (rühmatööülesanded, loovülesanded, uurimuslikud
ja projektülesanded);
7) on ülesandeid, mis võimaldavad õppesisu
ja õppeprotsessi diferentseerida;
8) on kordamisülesandeid.
|
Haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2007. a
määruse nr 65 lisa 5 |
Töölehtede komplekti hindamiskriteeriumid
Töölehtede komplekti pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:
1. Töölehtede komplekti funktsioon õppeprotsessis
Töölehtede komplekt on:
1) teema põhiõppematerjal,
2)
lisamaterjal õpiku juurde või
3) lisamaterjal õpiku ja
töövihiku juurde.
2. Vastavus riiklikule õppekavale
2.1. Töölehtede komplekti koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas
sätestatud:
1) õppe- ja kasvatuseesmärke;
2)
ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi;
3)
õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid, sh mitmekultuurilisuse põhimõtet;
4)
kooliastmetel taotletavaid üldpädevusi;
5) õppeaine
kohustuslike nädalatundide arvu.
2.2. Töölehtede komplekt sisaldab olenevalt selle funktsioonist ja
õpilaste arengulistest iseärasustest:
1) otstarbekalt
liigendatud õppeteksti, milles esitatu on õige ja arusaadav;
2)
illustratsioone, mis on funktsionaalsed ja üheselt mõistetavad;
3)
ainedidaktiliselt otstarbekaid õppeülesandeid;
4)
õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerimiseks.
3. Töölehtede komplekti juurde kuulub juhendmaterjal õpetajale.
|
Haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2007. a
määruse nr 65 lisa 6 |
Kooliatlase hindamiskriteeriumid
Kooliatlase pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:
1. Vastavus riiklikule õppekavale
Kooliatlase koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud
geograafia või ajaloo ainekava:
1) õppe-eesmärke,
2)
õppesisu,
3) õppetegevusi ja
4) õpitulemusi.
2. Vastavus kvalitatiivsetele nõuetele
2.1. Nõuded kooliatlase ülesehitusele ja sisule:
1)
sisaldab teemakaarte;
2) sisaldab registrit;
3) järgib õppekava
kohustuslikke teemasid;
4) teemakaardi teabe maht on optimaalne,
faktid tõesed;
5) teemakaart on eakohane, võimaldab õpilasel
iseseisvalt õppida.
2.2. Nõuded materjali esitusele ja vormistusele:
1)
teemakaartidel esitatud teave on selgelt loetav;
2) värvide
kasutamisel on eri toonid selgelt eristatavad.
Facebook
Twitter