Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Palupera valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 22.11.2007 nr 17

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 36⁵, jäätmeseaduse § 71, pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel

§ 1 Üldsätted

(1) Palupera valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Palupera valla haldusterritooriumil. Eeskirja lisa 1 sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete ning lisa 2 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra.

(2) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Palupera valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

(3) Jäätmehooldust Palupera vallas korraldavad ning kontrollivad Palupera vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) koostöös SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskusega (edaspidi keskkonnakeskus) ning Valgamaa Keskkonnateenistus ja Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.

(4) SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus korraldab järelevalvet jäätmekäitluse ja jäätmekäitluskohtade järelhoolduse üle, jäätmehoolduse arendamist, koostab jäätmehoolduse alaste õigusaktide eelnõud ja annab seisukoha jäätmelubade taotlustele.

§ 2 Terminid

(1) Eeskirjas kasutatakse termineid, mis on esitatud jäätmeseaduses ja pakendiseaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides.

(2) Eeskirjas kasutatakse lisaks termineid järgmises tähenduses:

1) segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed;
2) taaskasutatavad jäätmed on vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed;
3) suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel jmt);
4) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed (polükloreeritud bifenüüle), elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, vanarehvid;
5) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olle ohtlikud tervisele, varale, keskkonnale;
6) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
7) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
8) aia- ja haljastu biolagunevad jäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
9) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus (kompostris);
10) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;
12) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja (tellija) ja jäätmekäitleja (töövõtja) vahel isiklikult või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks;
13) keskkonnajaam on kinnisel territooriumil paiknev liigiti kogutud jäätmete kogumiskeskus;
14) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid;
15) taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministri poolt akrediteeritud organisatsioon;
16) maaüksus on kinnisasi või õiguslikul alusel moodustatud krunt.

§ 3 Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada.

(3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

(4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist mistahes ainete ja jäätmetega.

(5) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

(6) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema keskkonnakeskuse nõusolek.

(7) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(8) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

(9) Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele.

(10) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(11) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb läheduse põhimõtet järgides viia Valga prügilasse. Pärast 2009. a. Valga prügila sulgemist Paikuse prügilasse.

(12) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.

(13) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes pole jäätmekäitlejana registreeritud Valgamaa Keskkonnateenistuses.

§ 4 Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras.

(2) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Valgamaa Keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

(3) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.

(4) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.

(5) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(6) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite pesemine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

(7) Jäätmete valdajana on elanike ülesanne tekkivate jäätmete hulga vähendamine kättesaadavate vahenditega ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

(8) Eluruumide üürileandjad, territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma üürnikke ja oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

§ 5 Jäätmete kogumine ja sortimine

(1) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, kompostitavad biolagunevad jäätmed ja segaolmejäätmed.

(2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul peab alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest olema eraldi kogumismahuti vanapaberi ja kartongi kogumiseks kui kinnistul on 5 ja enam korterit ning kaugküte või vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte.

(3) Kui maaüksusel on vähem kui 5 korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab vanapaberit ja kartongi koguma eraldi, viies vanapaberi ja kartongi jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti või põletades selle küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi kogumismahuti vanapaberi ja kartongi tarbeks.

(4) Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus nimetatud jäätmed on tekkinud, olema eraldi kogumismahuti või koht vanapaberi ja kartongi kogumiseks. Eraldi kogutud vanapaberi ja kartongi jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui sellel mitteelamumaal asub tahkekütust kasutav lokaalküte, siis võib vanapaberi ja kartongi põletada küttekoldes.

(5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul peab alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest olema eraldi kogumismahuti kompostitavate biolagunevate jäätmete kogumiseks kui kinnistul on vähemalt 16 korterit.

(6) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb vanapaberit ja kartongi ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja § 9.

(7) Metallijäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(8) Suurjäätmete äravedu korraldatakse korraldatud jäätmeveoga. Suurjäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad, madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, s.h. autorehve, ehitus – ja lammutusjäätmeid ja alates 2005 a augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, s.h. külmkappe, elektripliite, pesumasinaid ja telereid jne

(9) Vanad autorehvid tuleb alates augustist 2005.a. üle anda rehviettevõtete poolt loodavatesse kogumispunktidesse.

(10) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

(11) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigaldada väljapoole oma maaüksust ainult vastava maaüksuse omanikuga kooskõlastatult. Vallale kuuluvale maaüksusele kogumismahuti paigutamise kooskõlastab vallavalitsus.

(12) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Olmejäätmete kogumismahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke, aga mitte harvemini kui kord kuus.

(13) Kogumismahutid võivad olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses.

(14) Olme- ja segaolmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi panna:

1) kuuma tuhka;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) probleemtooteid;
5) käimlajäätmeid;
6) kogumiskaevude setteid;
7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
9) suurjäätmeid.

(15) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(16) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. Jäätmemahuti sisekoti paigaldab jäätmekäitleja kohe pärast mahuti tühjendamist või korraldab koti paigaldamise asemel koheselt mahuti pesemise. Mahutite pesemine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid.

(17) Valla territooriumile paigutatud kogumispunktide asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega.

(18) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja.

(19) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahuti.

(20) Garaaþi omanik peab:

1) paigutama garaaþis tekkivad jäätmed garaaþis paiknevasse kogumismahutisse. Garaaþiühistu olemasolu korral on lubatud ühise kogumismahuti kasutamine;
2) andma jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule;
3) tagama garaaþi ümbruse korrashoiu.

§ 6 Jäätmete vedu ja kõrvaldamine

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse tagab jäätmevaldaja liitudes korraldatud jäätmeveoga ning korraldades ise korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo prügilasse.

(2) Jäätmete vedu teenustööna, taaskasutamist ja kõrvaldamist Palupera valla haldusterritooriumil võib läbi viia ainult jäätmeloa alusel.

(3) Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud ajavahemikul kell 22.00-7.00.

(4) Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb koheselt ära vedada.

(5) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisavarahalduse või –hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

(6) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.

§ 7 Korraldatud jäätmevedu

(1) Palupera valla territoorium moodustab koos Hummuli, Helme, Põdrala ja Puka valdade ning Tõrva linna ja Valga linna II piirkonnaga ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Olmejäätmete valdajad on korteriühistud või -ühisused, nende puudumisel aga maaüksuse omanikud, millel asub elu- või äriruum või suvila.

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, puhkekohtades, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.

(3) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, vanapaberit, kartongi, kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, aia- ja haljastu biolagunevad jäätmed ning suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.

(4) Valla haldusterritooriumi veopiirkondadeks jaotamine, jäätmeveo sagedus ja aeg, teenustasu ülempiir ning jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

(5) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab vallavalitsus koostöös keskkonnakeskusega. Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni 5 aastat.

(6) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

(7) Jäätmevaldaja sõlmib jäätmekäitluslepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga hiljemalt korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamise ajaks. Lepingus sätestatakse jäätmete kogumismahuti(te) kasutus ning suurus, jäätmeveo sagedus ja aeg.

(8) § 7 lõikes 7 nimetatud jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub kogumismahutite tühjendamine vastavalt § 7 lõikes 4 nimetatud määruses sätestatud sagedusele. Juhul, kui kogumismahuti tühjendamine ei ole võimalik, kuna jäätmevaldaja poolt on täitmata mahuti tühjendamist võimaldavad tingimused, on jäätmevedajal õigus nõuda teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda mahutite tegeliku tühjendamise korral.

(9) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmeveo teenustasu suurus selgub korraldatud jäätmeveo konkursi käigus.

§ 8 Jäätmete põletamine

(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes.

(2) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud ohtlikke aineid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes.

(3) Risu, heina ja puulehtede põletamise tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse heakorra eeskirjas.

(4) Kulupõletamine on keelatud alates lumesulamisest kuni sügisvihmade saabumiseni ehk ajal, mil looduses on tuleohtlik aeg. Tuleohtliku aja alguse määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituut (EMHI).

§ 9 Jäätmete kompostimine ning kogumiskaevude setete ja reovee käitlus

(1) Eraldi kogutud aia ja haljastu biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.

(2) Ehitistes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, v.a. jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult keskkonnakeskuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.
Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks näriliste ja putukate teket.

(4) Ehitistes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

(5) Kompostiaun peab paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(6) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas.

(7) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

(8) Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada Valgamaa keskkonnateenistuse registreeringut omav ettevõtja reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral.

§ 10 Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted

(1) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid, viib jäätmevaldaja kogumispunktidesse või annab üle vastavat litsentsi omavale isikule.

(2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule.

(3) Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumispunktide paigaldamise korraldab vallavalitsus koostöös keskkonnakeskusega. Kogumispunktides võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.

(4) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule.

(5) Ohtlike jäätmete kogumine:

1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi;
2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised;
3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist vastavat litsentsi omavale käitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale;
4) ohtlike jäätmete kogumist korraldav käitleja peab paigutama kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta;
5) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni;
6) probleemtoodete jäätmete kogumise ja kogumispunktide paigaldamise korraldavad tootjad, kooskõlastades selle vallavalitsuse ja keskkonnakeskusega.

§ 11 Pakendid ja pakendijäätmed

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.

(3) Pakendiettevõtja on kohustatud alates 1. maist 2005.a. tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

(4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(5) Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(6) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega ning vältima nende sattumist prügilasse.

§ 12 Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

(1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab:

1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
3) tuleohu vältimise;
4) võimaliku lekke vältimise.

(2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:

1) 80, 140, 240, 360 (370), 600, 660, 800 või 1100 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse;
2) kaanega varustatud 1,5 m³, 2,5 m³ ja 4,5 m³ kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta;
3) presskonteinereid.

(3) Ühe leibkonna jäätmete kogumisel on lubatud kasutada jäätmekäitleja poolt tarnitavad 50 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid tuleb paigutada territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.

(4) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:

1) elamus elab kuni 2 inimest;
2) biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt eeskirja § 9;
3) taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt eeskirja § 3 lõikele 3 ja §5 lõikele 11;
4) jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

(5) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(6) Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte.

(7) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(8) Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.

(9) Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga.

(10) Jäätmevaldaja poolt jäätmete paigutamisel mahutitesse ning jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmete veo ajal peab olema tagatud, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud, ei satuks keskkonda.

§ 13 Saastetasu

(1) Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt Saastetasu seadusele.

(2) Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab ja saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja. Palupera vallast kogutud olmejäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasust maksab prügila käitaja sihtotstarbeliselt Palupera valla eelarvesse.

(3) Valla eelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks.

(4) Ladestamiseelselt töödeldud jäätmete, sh bioloogiliselt töödeldud segunenud olmejäätmete, kasutamine prügilas tehnoloogiliste vahekihtidena jäätmelademe katmiseks loetakse nende keskkonda viimiseks ja selle eest arvutatakse saastetasu vastavalt eeskirja § 13 lõigetele 1 ja 2.

§ 14 Lõppsätted

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija oma kulul vastavalt Jäätmeseaduse § 128-le.

(2) Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud enda tegevuse kohta andma teavet eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele.

(3) Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse Jäätmeseaduse § 120.

(4) Järelvalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.

§ 15 Rakendussätted

(1) Kehtestada Palupera valla jäätmehoolduseeskiri ning selle lisad nr. 1 «Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded» ja nr. 2 «Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord».

(2) Tunnistada kehtetuks Palupera vallavolikogu 08.09.2005.a. määrus nr. 15 «Palupera valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine».

(3) Määrus jõustub avalikustamisest.

Volikogu esimees Vambola SIPELGAS

Lisa 1 Palupera Vallavolikogu 22.11.2007. a määrusele nr 17

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord

1 Üldsätted

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korras (edaspidi kord) sätestatakse ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, s.h saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Palupera vallas.

(2) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva korra mõistes ehitusjäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega ning vallavalitsus kooskõlastab vastavalt vajadusele keskkonnakeskusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete edasine suunamine.

(3) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada keskkonnakeskuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(4) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsuse ning vajadusel ka keskkonnakeskuse spetsialistiga ja lammutusluba. Kui lammutatav ehitis on püstitatud enne Teist Maailmasõda, tuleb lammutusprojekt kooskõlastada täiendavalt ka Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektoriga (edaspidi muinsuskaitseinspektor).

(5) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse muinsuskaitseinspektoriga.

(6) Ehitusjäätmeid teenustööna vedav juriidiline isik peab olema registreeritud Valgamaa Keskkonnateenistuses.

(7) Palupera vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes Valga Maakonnas paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes.

(8) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

2 Terminid

(1) ehitusjäätmete valdaja on ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed;

(2) ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba;

(3) ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata;

(4) ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud jäätmete, sh ohtlike jäätmete nimistu alusel;

(5) ehituse tavajäätmed on ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

(6) saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide;

(7) ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne);

(8) ehitusjäätmete õiend on dokument, kus näidatakse ehitamise käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine.

3 Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

(1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.

(2) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:

1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule;
3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.

(3) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:

1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
2) puidujäätmed;
3) vanapaber ja papp;
4) metallijäätmed;
5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
6) plastijäätmed (sh kile);
7) muud segajäätmed.

4 Ehituse tavajäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(3) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(4) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja keskkonnakeskusega kooskõlastatult.

(5) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.

(6) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

(7) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.

(8) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse.

(9) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

(10) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.

5 Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

(3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

(4) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.

(5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

Lisa 2 Palupera Vallavolikogu 22.11.2007. a määrusele nr 17

Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord

1 Üldsätted

(1) Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korras (edaspidi kord) sätestatakse tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Palupera vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena».

(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

2 Terminid

(1) inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed (edaspidi: tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel;

(2) erikäitlust vajavateks tervishoiu- ja veterinaarjäätmeteks on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed;

(3) erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ning tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimite jäätmed, mida käsitletakse ohtlike jäätmetena;

(4) teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt);

(5) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed on jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ning loomade ravist ja katsetes kasutatud loomadelt ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke;

(6) patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused;

(7) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid;

(8) ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed;

(9) tsütotoksilised ja -staatilised jäätmed on sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad jmt., mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimitega;

(10) elavhõbedajäätmed on purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning elavhõbedat sisaldavatest reagentidest tekkivad elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Elavhõbeda jäätmete hulka kuuluvad muu hulgas ka amalgaami jäätmed;

(11) kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid;

(12) fotojäätmed on kasutusest kõrvaldatud röntgenfilmide ilmutus- ja kinnituslahused ja aegunud röntgenfilmid;

(13) delikaatne vanapaber on delikaatseid isikuandmeid sisaldavad paberandmekandjad.

3 Üldnõuded

(1) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:

1) teravad-torkivad jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;
3) patoloogilised jäätmed;
4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
8) taaskasutatavad jäätmed.

(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

4 Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine

(1) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku poolt kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse.

(2) Teravate-torkivate jäätmete, erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt:

1) teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse, kui pakend on täitunud ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse;
2) erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse;
3) patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis.

(3) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule, kusjuures erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda ühe nädala jooksul.

5 Ohtlike jäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.

(3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:

1) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev;
2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;
3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.

(4) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida.

(5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(7) Fotojäätmete käitlemisel tuleb:

1) kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus;
2) aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse.

6 Delikaatne vanapaber

(1) Delikaatset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne).

(2) Delikaatne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

(3) Tervishoiuasutuses purustatud delikaatne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete (vanapaber) mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav delikaatne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse.

(4) Purustamiseks saadetav delikaatne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

7 Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlale

(1) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist.

(2) Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurireþiimi (jahe või külm).

(3) Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.