Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Pensionide eriregulatsioonid

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sotsiaalteenused ja toetused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus

Vastu võetud 17.12.2003
RT I 2003, 88, 589
jõustumine 01.01.2004, osaliselt 1.01.2005.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastastelt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut.

  (2) Käesoleva seadusega sätestatakse õigusvastaselt represseeritud isiku mõiste, õigusvastaselt represseeritud isikutele laienevad soodustused ja toetused ning pensioniõigused. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu vara õigusvastane võõrandamine ega sellega kaasnenud tagajärgede leevendamine. Õigusvastaselt represseeritud isiku mõiste käesolevas seaduses on määratletud rahvusvahelise õiguse alusel koos kõigi sellest tulenevate järeldustega.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Õigusvastaselt represseeritud isik

  (1) Õigusvastaselt represseeritud isik (edaspidi represseeritu) käesoleva seaduse mõistes on isik, kes repressiooni ajal oli Eesti Vabariigi kodanik või 1940. aasta 16. juuni seisuga Eestis õiguspäraselt asunud mittekodanikust alaline elanik, välja arvatud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel 1939. aasta 28. septembril sõlmitud lepingu (nn baasidelepingu) ja sellest tulenevate aktide alusel Eestisse tulnud või toodud isik,
  1) kes on genotsiidi, nagu see on määratletud genotsiidi vältimise ja karistamise 1948. aasta konventsioonis, ohver;
  2) keda karistati vangistusega, asumisele saatmisega või psühhiaatrilisse eriraviasutusse paigutamisega tema tõekspidamiste, poliitiliste või muude vaadete, usutunnistuse, rassilise või etnilise kuuluvuse, kodakondsuse, sünnipära, sotsiaalse päritolu või varandusliku seisu pärast;
  3) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega okupantriigi enda kodanikule kehtestatud erikohustuse (väeteenistus, riigitruudus, sunduslik maailmavaade, territooriumilt lahkumise keeld jms) täitmata jätmise eest;
  4) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega selle eest, mida ta tegi enne okupatsiooni või selle ajutisel vaheajal, välja arvatud juhul, kui tegu oleks olnud karistatav ka Eesti Vabariigi seaduste alusel;
  5) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega päritolu või üldiste isikutunnuste alusel individuaalset süüd tuvastamata;
  6) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega osalemise eest okupatsioonivastase iseloomuga protestiaktis või riiklikku enesemääramise õigust rõhutavas aktis või muu rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguse või põhivabaduse teostamise või teostamiskatse eest, sõltumata kuriteoliigist, mis okupantriik talle formaalselt omistas;
  7) kes deporteeriti (küüditati või asustati ümber) tema alalisest, okupeeritud territooriumil olevast elukohast kas okupantriigi või mõne muu riigi territooriumile, olgu see okupeeritud või mitte, või kes jäeti pärast karistuse ärakandmist sundasumisele väljapoole Eesti territooriumi;
  8) kes viidi Eestist 1941. aastal NSV Liitu ning allutati sunniviisilisele tööle koos vabaduse piiramisega tööpataljonis, ehituskolonnis või töökolonni üksuses või kes saadeti Suur-Saksa okupatsiooni ajal sunniviisiliselt tööle väljapoole Eesti territooriumi;
  9) kes pärast sõjavangi langemist või repatrieeritava isikuna allutati sunniviisilisele tööle koos vabaduse piiramisega NSV Liidu tööpataljonis, ehituskolonnis või töökolonnis;
  10) keda õigusvastase repressiooni eest ennast varjanuna karistati vangistusega või asumisele saatmisega teo või tegude pärast, mida ta pani toime hädakaitse või hädaseisundi olukorras Eesti Vabariigi seadusega kehtestatud piire ületamata, välja arvatud juhul, kui tegu oleks olnud karistatav ka Eesti Vabariigi seaduste alusel;
  11) kellel keelati Eestis elamine;
  12) kes allutati katseobjektina kiiritusele seoses tuumapommi lõhkamisega;
  13) kes saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks.

  (2) Represseerituks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku laps, kes sündis vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal või pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks.

  (3) Represseerituks ei loeta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 kirjeldatud isikut, kes on töötanud lõikes 1 nimetatud repressioone kohaldanud asutuse koosseisus, välja arvatud alama taseme teenindava või majanduspersonali hulka kuuluvana, ning isikut, kes astus ÜK(b)P-sse enne 1954. aasta 1. jaanuari, samuti isikut, keda karistati kuriteo eest, mis oleks olnud karistatav ka Eesti Vabariigi seaduste alusel.

§ 3.  Okupantriik

  Okupantriigid käesoleva seaduse mõttes on Eesti Vabariiki 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini okupeerinud riigid.

§ 4.  Represseerituga võrdsustatud isik

  (1) Eesti Vabariigi kodanik, kes välisriigilt ei saa ega ole saanud kompensatsiooni käesoleva lõike punktides 1 ja 2 kirjeldatu eest, võrdsustatakse represseerituga (edaspidi represseerituga võrdsustatud isik), kui:
  1) isik võttis osa alates 1940. aasta 16. juunist Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest peetud relvastatud võitlusest;
  2) isik invaliidistus mobiliseerituna või ajateenijana NSV Liidu relvajõududes ega võtnud osa Eesti territooriumil repressioonide läbiviimisest.

  (2) Represseerituga võrdsustatuks ei loeta isikut, kes mobiliseeriti Punaarmeesse kui ÜK(b)P, ÜLKNÜ või ELKNÜ liige või liikmekandidaat või kes kuulus NKVD (MVD) hävitus- või rahvakaitsepataljoni või töölispolgu koosseisu või kes mobiliseeriti Saksa sõjaväkke NSDAP liikmena või liikmekandidaadina ning kes vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

§ 5.  Vabariigi Valitsuse kohustused

  Vabariigi Valitsus:
  1) asutab represseerituid ja represseeritutega võrdsustatud isikuid kaasates koostööfoorumina valitsuskomisjoni, mille ülesanne on teha vajalike õigusaktide ettevalmistamiseks ettepanekuid ning korraldada koostööd valitsus- ja omavalitsusstruktuuridega, ühiskondlike organisatsioonidega ja mittetulundusühingutega;
  2) korraldab represseeritute ja represseeritutega võrdsustatud isikute mälestuse jäädvustamist ning okupantriikide repressiivpoliitika uurimist;
  3) korraldab represseerituid abistava sihtasutuse asutamist.
[RT I 2006, 14, 110 - jõust. 06.04.2006]

2. peatükk TOETUSED JA SOODUSTUSED 

§ 6.  Tervise taastamise toetus

  (1) Represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikule makstakse tema poolt esitatava taotluse alusel toetust tervise taastamiseks.

  (2) Eelmises lõikes nimetatud toetuse määr on 2500 krooni ning seda makstakse üks kord aastas.

  (3) Taotluse vormi ja selle esitamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (4) Toetust rahastatakse riigieelarves selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

  , mille rakendussätted on:

“§ 2. Rakendussätted
(1) Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku tervise taastamise toetuse määra 2500 krooni rakendatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist.
(2) Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku tervise taastamise toetuse määr 2008. aastal on 1000 krooni. Lisaks sellele makstakse 2008. aastal represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikule tervise taastamiseks hüvitist kuni 1500 krooni kuludokumentide alusel. Kuludokumentide esitamise ning hüvitise maksmise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.”
[RT I 2008, 1, 9 - jõust. 14.01.2008]

§ 7.  Soodustused

  (1) Represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul on represseeritu tunnistuse ettenäitamisel õigus:
  1) tasuta külastada üldlaulupidu ja üldtantsupidu ning koolinoorte laulu- ja tantsupidu;
  2) tasuta külastada riigimuuseume;
  3) tasuta tegelda harrastuspüügiga kalapüügiseaduses sätestatud tingimustel.

  (2) Represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul on õigus kuni 50-protsendilisele sõidusoodustusele ühistranspordis riigisisesel liiniveol ühistranspordiseaduses ja selle alusel sätestatud korras.

3. peatükk REPRESSEERITU TUNNISTUS JA MURTUD RUKKILILLE MÄRK 

§ 8.  Represseeritu tunnistus ja selle andmise kord

  (1) Represseeritu tunnistus (edaspidi tunnistus) on dokument, mis tõendab isiku vastavust käesoleva seaduse § 2 lõike 1 või 2 või § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

  (2) Tunnistuse andmise korra ning taotluse ja tunnistuse vormi kehtestab ja tunnistusi väljastava asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 9.  Tunnistuse andmisest keeldumise alused

  Tunnistuse andja keeldub tunnistust andmast, kui:
  1) isik ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele;
  2) isik ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
  3) isik vastab § 2 lõikes 3 sätestatud tingimustele;
  4) isik vastab § 4 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 10.  Murtud Rukkilille märk

  (1) Murtud Rukkilille märgi kandmise õigus on represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul.

  (2) Murtud Rukkilille märgi andmise ning kandmise korra ja Murtud Rukkilille märgi kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus .

4. peatükk PENSIONIÕIGUSED 

§ 11.  Pensioniõiguste subjekt

  Käesolevas peatükis sätestatud pensioniõigused ei laiene represseerituga võrdsustatud isikule, välja arvatud juhul, kui isik vastab käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

§ 12.  Soodustingimustel vanaduspension

  Õigus soodustingimustel vanaduspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes on:
  1) represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
  2) isikul, kes võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.

§ 13.  Pensioni hulka arvutatav staaž

  [Lõike 1 sissejuhatavat lauset kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2004]

  (1) Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse:
  1) Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg ühekordselt;
  2) represseeritu õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku, sealhulgas põgenemise ja hilisema vahistamise vaheline aeg kolmekordselt;
  3) sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941–1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg kolmekordselt;
  4) represseeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, kolmekordselt;
  5) paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud isiku vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku aeg kuni ajani, mil § 2 lõikes 2 nimetatud isikule anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks, kolmekordselt.

  (2) Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse ja tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korras.
[RT I 2006, 14, 110 - jõust. 06.04.2006, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01 2004]

§ 14.  Õigus pensionilisale

  (1) Represseeritud isiku, kes on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos viibinud või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isiku töövõimetuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa 20 protsenti rahvapensioni määrast.

  (2) Õigus lõikes 1 sätestatud pensionilisa säilimisele vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 19 lõikele 4 laieneb ka isikutele, kes on invaliidsuspensionilt või töövõimetuspensionilt üle viidud vanaduspensionile alates 2000. aasta 1. aprillist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata isikule, kellele riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõikest 3 lähtuvalt on määratud mõni muu riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 24 nimetatud pensionilisa.

  (4) Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde pensionilisa tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel töövõime kaotuse protsendiga vähemalt 40 protsenti püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10 protsenti rahvapensioni määrast.

§ 15.  Pensioniõiguste kulud

  Käesoleva seaduse § 12 ja § 13 lõike 1 punktist 1 tulenevad kulud finantseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 57 lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt.

§ 16.  Seaduse kohaldamine rehabiliteeritud isikule

  Käesoleva seaduse § 12 punktis 1, § 13 lõike 1 punktis 2, § 13 lõike 1 punktis 4, § 13 lõikes 2 ja § 14 lõigetes 1–3 sätestatu laieneb ka rehabiliteeritud isikule.

5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 17.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 18.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 7 lõige 2 ja § 17 lõige 5 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.