Teksti suurus:

Sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.04.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2009
Avaldamismärge:

Sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord

Vastu võetud 30.07.2004 nr 130
RTL 2004, 109, 1749
jõustumine 20.08.2004

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

8.10.2004 nr 164 (RTL 2004, 133, 2051) 17.10.2004

11.08.2005 nr 86 (RTL 2005, 91, 1371) 26.08.2005

30.03.2006 nr 40 (RTL 2006, 30, 530) 10.04.2006

5.09.2006 nr 91 (RTL, 2006, 69, 1276) 22.09.2006

19.04.2007 nr 55 (RTL 2007, 35, 604) 30.04.2007

20.03.2008 nr 25 (RTL 2008, 26, 386) 5.04.2008

Määrus kehtestatakse “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 43 lõike 2 ja § 44 lõike 2 alusel ning kooskõlas EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80–102) art 44 lõike 2 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2004–2006».

[RTL 2005, 91, 1371 – jõust. 26.08.2005]

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse «Eesti maaelu arengukava 2004–2006» (edaspidi arengukava) punktis 9.5 toodud sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse (edaspidi toetus ) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord.

§ 2. Toetatavad investeeringud

(1) Toetust võib taotleda loomade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala (edaspidi loomakasvatusehitis) juurde kuuluva sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla (edaspidi sõnnikuhoidla) § 3 lõikes 5 toodud sõnnikuhoidmise (edaspidi sõnniku hoidmine) nõuetega vastavusse viimiseks vajalike järgmiste põhiinvesteeringute kohta:

1) loomakasvatusehitise juurde kuuluva uue sõnnikuhoidla ehitamine või olemasoleva sõnnikuhoidla laiendamine;

2) loomakasvatusehitise juurde kuuluva sõnnikuhoidla rekonstrueerimine;

3) sõnnikuhoidla tehnosüsteemide soetamine;

4) punktides 1–3 nimetatud põhiinvesteeringuga kaasnevate ettevalmistustööde tegemine.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud põhiinvesteering jaguneb järgmisteks investeeringuteks:
1) olemasoleva sõnnikuhoidla amortiseerunud konstruktsiooni lammutamine;

2) pinnasetöö tegemine;

3) vundamendi ehitamine;

4) drenaaži ehitamine;

5) põranda ehitamine;

6) seina ehitamine;

7) virtsakogumiskaevu ehitamine.

(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud põhiinvesteering jaguneb järgmisteks investeeringuteks:
1) olemasoleva sõnnikuhoidla amortiseerunud konstruktsiooni lammutamine;

2) konstruktsiooni lekkekindluse tagamine;

3) vundamendi rekonstrueerimine;

4) drenaaži ehitamine;

5) põranda ehitamine või rekonstrueerimine;

6) seina ehitamine või rekonstrueerimine;

7) virtsakogumiskaevu ehitamine.

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud põhiinvesteering jaguneb järgmisteks investeeringuteks:
1) sõnniku kogumise ja koristamise seadme soetamine ja paigaldamine;

2) lauda ja sõnnikuhoidla vahelise ühenduskanali (-trassi) soetamine ja paigaldamine;

3) sõnnikuhoidla täitmise, segamise ja tühjendamise seadme soetamine ja paigaldamine;
4) automaatika ja mehhanismi juhtimisseadme soetamine ja paigaldamine.

(5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud põhiinvesteeringu raames loetakse investeeringuks projekteerimist. Projekteerimine loetakse lõpetatuks, kui ehitusprojekti alusel on taotlejale väljastatud «Ehitusseaduse» § 22 lõikes 1 nimetatud ehitusluba.

(6) Lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud investeeringute kohta saab toetust taotleda, kui sama sõnnikuhoidla kohta kavandatakse lõike 2 punktides 2-7 või lõike 3 punktides 2-7 nimetatud investeeringut.

(7) Lõikes 4 nimetatud investeering loetakse tehtuks, kui seade on paigaldatud.

(8) Lõikes 5 nimetatud investeeringu kohta saab toetust taotleda üksnes kohustuseperioodi esimesel aastal või kohustuse suurendamise korral kohustuseperioodi teisel aastal.

[RTL 2004, 133, 2051 – jõust. 17.10.2004]

§ 3. Nõuded toetuse saamiseks


(1) Toetust võib vastavalt arengukava punktile 9.5 taotleda füüsiline isik või juriidiline isik, kes peab loomakasvatusehitises õiguslikul alusel toetuse taotlemise aasta 8. oktoobri seisuga kokku üle 10 loomühikule vastaval hulgal veiseid, lambaid, kitsi, emiseid või kulte (edaspidi põllumajandusloomad) või kelle seakarjas on toetuse taotlemise aasta 9. oktoobrile eelnenud 12 kuu jooksul aasta keskmisena üle 10 loomühikule vastaval hulgal nuumsigu (edaspidi nuumsead) või üle 10 loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi ja nuumsigu (edaspidi taotleja). (õ) 16.09.2008 15:40

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]

(11) Lõikes 1 nimetatud aasta keskmise nuumsigade hulga saamiseks jagatakse realiseeritud ning hukkunud nuumsigade arv läbi koefitsiendiga 2,4.

(2) Lõikes 1 nimetatud loomühikulist arvestust peetakse loomagrupiti järgmiselt:

1) üle 24 kuu vanune veis

1    

loomühik;

2) 6–24 kuu vanune veis

0,6  

loomühikut;

3) kuni 6 kuu vanune veis

0,2  

loomühikut;

4) emis (sh põrsastega) või kult

0,33

loomühikut;

5) vähemalt 2 kuu vanune nuumsiga

0,1  

loomühikut;

6) üle 1 aasta vanune kits või lammas; kits või utt talledega

0,15

loomühikut.

(3) Lõikes 1 nimetatud loomakasvatusehitis on registreeritud «Loomatauditõrje seaduse» § 7 lõike 2 alusel kehtestatud korras ning selles peetakse taotlusel esitatud arvul põllumajandusloomi.

(4) Taotlusel esitatud põllumajandusloomade ja nuumsigade kohta on täidetud kõik identifitseerimise, registreerimise ja arvestuse pidamise nõuded vähemalt toetuse taotlemise aasta 8. oktoobri seisuga «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõigete 2 ja 2 1 alusel kehtestatud korras.

(5) Taotleja kavandab iga sõnnikuhoidla kohta kohustuseperioodi igaks aastaks vähemalt ühe § 2 lõigetes 2–5 nimetatud investeeringu, mille eesmärk on viia sõnnikuhoidla osaliselt või täielikult vastavusse “Veeseaduse” § 26 1 lõike 1 alusel kehtestatud sõnnikuhoidmise nõuetega.

(6) Taotleja koostab iga sõnnikuhoidla kohta, mille kohta toetust taotletakse, lisas 1 toodud vormi kohase sõnnikhoidmise korrastamise investeeringukava (edaspidi investeeringukava), milles kavandab kohustuseperioodi iga aasta kohta erineva § 2 lõigetes 2–5 nimetatud investeeringu (edaspidi kavandatud investeering). Taotleja esitab nimetatud investeeringukava sõnnikuhoidla asukohajärgsele maakonna keskkonnateenistusele (edaspidi maakonna keskkonnateenistus) kooskõlastamiseks.

(7) Lõikes 1 nimetatud loomakasvatusehitis on registreeritud lõikes 3 nimetatud korras enne investeeringukava esitamist maakonna keskkonnateenistusele.

(8) Taotleja alustab või jätkab kavandatud investeeringu tegemist pärast taotluse esmakordset esitamist.

(9) Taotleja võtab kohustuse teha kavandatud investeering hiljemalt investeeringu kavandamisele järgneva aasta 4. novembriks ning täidab nimetatud kohustust alates toetuse esmakordse taotlemise aasta 5. novembrist kolme aasta jooksul (edaspidi kohustuseperiood).


(91) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) võib kas kohustuseperioodi jooksul või vahetult pärast kohustuseperioodi lõppu põhjendatud juhul ja taotleja avalduse alusel pikendada kavandatud investeeringu tegemise tähtaega üks kord ühe aasta võrra. Taotleja esitab PRIA-le sellekohase avalduse § 5 lõikes 3 nimetatud tähtajal.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]
 

 (10) Taotleja võib aastate 2004–2006 jooksul võtta ühe kohustuse.

101) Kui ühe sõnnikuhoidla kohta taotlevad toetust kaks või enam taotlejat, peab lõikes 6 nimetatud investeeringukavast nähtuma, et kavandatud investeeringud ei kattu.

(11) Toetust ei saa taotleda sõnnikuhoidla kohta, mille kohta on “Struktuuritoetuse seaduse” alusel kehtestatud korras tehtud taotluse rahuldamise või toetuse maksmise otsus.

[RTL 2005, 91, 1371 – jõust. 26.08.2005]

§ 4. Põllumajanduslooma pidamise kohustus


(1) Taotleja võtab kohustuse pidada kohustuseperioodi kolmandale aastale eelnenud 8. oktoobri seisuga § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastavaid põllumajandusloomi vähemalt 70 protsendi ulatuses toetuse esmakordse taotlemise aasta 8. oktoobri seisuga § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastavate toetuse arvutamise aluseks olevate (edaspidi toetusaluste) põllumajandusloomade arvust.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]  


(2) Taotleja võtab kohustuse pidada toetuse taotlemise  kolmanda aasta 9. oktoobrile eelnenud 12 kuu jooksul aasta keskmisena nuumsigu vähemalt 70 protsendi ulatuses toetuse taotlemise  esimese aasta 9. oktoobrile eelnenud 12 kuu jooksul peetud aasta keskmisest § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastavate toetusaluste nuumsigade arvust.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]
 

 (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõude rikkumiseks ei loeta seda, kui põllumajandusloomade või nuumsigade arv on vähenenud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu tõttu või taotleja tahtest sõltumatult põllumajanduslooma karjast väljaviimise tõttu ning loomade arvu vähenemisest ja selle põhjustest on viivitamata teatatud PRIA-le.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]  

 (31) Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud üle 10 loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomade ja nuumsigade arvu nõude rikkumiseks ei loeta seda, kui põllumajandusloomade või nuumsigade arv on vähenenud “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu tõttu või taotleja tahtest sõltumatult põllumajanduslooma karjast väljaviimise tõttu ning loomade arvu vähenemisest ja selle põhjustest on viivitamata teatatud  PRIA-le.

(4) Põllumajanduslooma, välja arvatud sea karjast väljaviimist loetakse taotleja tahtest sõltumatuks, kui:

1) põllumajandusloomal on diagnoositud haigus või trauma või põllumajandusloom on hukkunud ja taotleja on viivitamata saatnud PRIA-le sellekohase taotluse põllumajandusloomade registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks “Veterinaarkorralduse seaduse” § 21 lõike 4 alusel kehtestatud veterinaartõendi ärakirja või piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti kirjaliku kinnitus;

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]  

 

2) põllumajandusloom on läinud kaduma ja taotleja on viivitamata saatnud PRIA-le sellekohase taotluse registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks Politseiametile esitatud avalduse ärakirja, mille ta esitab järelevalveametnikule, kui viimane seda nõuab.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]  

 (5) Sea karjast väljaviimist loetakse taotleja tahtest sõltumatuks, kui:

1) seal on diagnoositud haigus või trauma või kui siga on hukkunud ja taotlejal on selle tõendamiseks “Veterinaarkorralduse seaduse” § 21 lõike 4 alusel kehtestatud veterinaartõendi ärakirja või piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti kirjaliku kinnitus;

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]
 

2) siga on läinud kaduma ning taotlejal on selle tõendamiseks Politseiametile esitatud avalduse ärakiri, mille ta esitab järelevalveametnikule, kui viimane seda nõuab.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]

§ 5. Toetuse taotlemine

(1) Taotleja esitab ajavahemikus 5.–30. septembrini maakonna keskkonnateenistusele koos investeeringukavaga lisas 2 toodud vormi kohase sõnniku käitluskava, mis kirjeldab taotleja kogu põllumajandusettevõtte sõnniku hoidmise ja kasutamise hetkeolukorda, ning mis on vajalik investeeringukava kooskõlastamiseks. Maakonna keskkonnateenistus kooskõlastab investeeringukava või jätab selle põhjendatult kooskõlastamata 15 tööpäeva jooksul.

(2) Toetuse esmakordsel taotlemisel esitab taotleja PRIA-le:

1) lisas 3 toodud vormi kohase kohustuse võtmise kinnituse;

2) lisas 4 toodud vormi kohase taotluse (edaspidi taotlus), millel märgib eraldi andmed iga loomakasvatusehitise kohta, milles peetavate põllumajandusloomade või nuumsigade kohta ta toetust taotleb ning millega seotud sõnnikuhoidla ta planeerib viia sõnnikuhoidmise nõuetega vastavusse;

3) maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastatud investeeringukava, mis sisaldab kohustuseperioodi igal aastal kavandatud investeeringuid sõnnikuhoidla kohta, millega seotud loomakasvatusehitises peetavate põllumajandusloomade või nuumsigade kohta toetust taotletakse;

4) avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kui taotleja andmed ei ole sellesse registrisse kantud;

5) paragrahvi 3 lõikes 101 nimetatud juhul avalduse, millest nähtub isik, kes taotleb sama sõnnikuhoidla kohta § 2 lõigetes 2–5 nimetatud investeeringu tegemiseks toetust.

(3) Taotleja või toetuse saaja esitab PRIA-le lõikes 2 nimetatud dokumendid ajavahemikus 8. oktoobrist kuni 5. novembrini.

(4) Kui taotleja esitab toetuse esmakordsel taotlemisel nõutud dokumendid PRIA-le pärast lõikes 3 sätestatud tähtaega, jätab PRIA taotluse läbivaatamata.

[RTL 2005, 91, 1371 – jõust. 26.08.2005]

§ 6. Dokumentide esitamine kohustuseperioodi jooksul

(1) Toetuse esmakordsele taotlemisele järgneval kahel aastal esitab toetuse saaja § 5 lõikes 3 nimetatud tähtajal taotluse, lisas 5 toodud vormi kohase investeeringuaruande eelmise kohustuseperioodi aasta jooksul tehtud investeeringute kohta iga sõnnikuhoidla kohta, millega seotud loomakasvatusehitises peetavate loomade kohta toetust taotletakse ning iga sõnnikuhoidla kohta lisas 6 toodud vormi kohase investeeringuaruande lisa, millest nähtub, milliseid tegevusi investeeringu tegemiseks tehti, koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentide ärakirjadega.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]
 

 (2) Lõikes 1 nimetatud investeeringu tegemist tõendavad dokumendid võivad olla:

1) “Ehitusseaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud ehitustööde päevik;

2) isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument;

3) projekteerimise puhul ehitusluba.


(3) Kohustuseperioodi lõpus või § 3 lõikes 91 sätestatu kohaselt pikendatud tähtaja lõpus ja § 5 lõikes 3 nimetatud tähtajal esitab toetuse saaja lisas 5 toodud investeeringuaruande, lõikes 2 nimetatud investeeringu tegemist tõendavate dokumentide ärakirjad ning iga sõnnikuhoidla kohta lisas 6 toodud vormi kohase investeeringuaruande lisa, millest nähtub, milliseid tegevusi kohustuseperioodi kolmandal aastal investeeringu tegemiseks tehti.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]  


(4) Kui toetuse saaja teeb kohustuseperioodi kolmele aastale kavandatud investeeringud lühema aja jooksul, esitab toetuse saaja lõikes 1 nimetatud dokumendid, millest nähtub milliseid tegevusi investeeringu tegemiseks tehti, pärast kavandatud investeeringute lõpetamist § 5 lõikes 3 nimetatud tähtajal ning kohustuseperioodi lõpuni esitab ta lõikes 1 nimetatud taotluse § 5 lõikes 3 nimetatud tähtajal.

[RTL 2005, 91, 1371 – jõust. 26.08.2005]

§ 7. Avaldus taotluse menetlemise lõpetamiseks

Kohustuseperioodi esimesel aastal võib taotleja enne PRIA peadirektori toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist esitada PRIA-le kirjaliku avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ, millega sätestatakse nõukogu määrusega 1782/2003/EÜ (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud nõuetele vastavuse, modulatsiooni ning ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 141 30.04.2004, lk 18–58 ), artikli 22 kohaselt.

[RTL 2004, 133, 2051 – jõust. 17.10.2004]

§ 8. Muudatustest teavitamine

(1) Taotleja või toetuse saaja teavitab kirjalikult PRIA-t kavandatavatest olulistest muudatustest võrreldes taotlusel ja investeeringukavas esitatuga järgneva aasta 10. jaanuarini, kuid mitte hiljem kui kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teadasaamiseni või kuni kohapealse kontrolli tegemiseni.

(2) Lõikes 1 nimetatud oluliseks muudatuseks ei loeta taotlusel märgitud põllumajandusloomade või nuumsigade arvu suurendamist, põllumajandusloomade § 3 lõikes 2 toodud kõrgema loomühiku määraga loomagruppi viimist või teisi muudatusi, mis suurendavad taotlejale määratavat toetust.

(3) Lõikes 1 nimetatud investeeringukavas tehtud olulised muudatused on kooskõlastatud maakonna keskkonnateenistusega. Kohustuseperioodi iga aasta kohta jääb vähemalt üks kavandatud investeering.

[RTL 2006, 69, 1276 – jõust. 22.09.2006]

§ 9. Taotluse kontrollimine

(1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib dokumentides esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud dokumentide alusel ja vajadusel kohapeal.

(2) Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 19 kohaselt määrab PRIA taotlejale tähtaja taotlusel või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamata jätmise korral võib PRIA jätta taotluse rahuldamata.

[RTL 2004, 133, 2051 – jõust. 17.10.2004]

§ 10. Taotluse kontrollimine kohapeal

(1) PRIA teeb kohapealset kontrolli kontrollvalimi alusel ja muul põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse 1257/1999/EÜ (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (ELT L 153, 30.04.2004, lk 30–82), artikli 69 ning Euroopa Komisjoni määruse 740/2004/EÜ, millega muudetakse Nõukogu määrust 141/2004/EÜ, millega sätestatakse Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ kohaldamise eeskirjad seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia suhtes kohaldatavate maaelu arengu üleminekumeetmetega (ELT L 116, 22.04.2004, lk 9–14), artikli 7 lõike 3 kohaselt.

(2) Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse, kas vastava aasta investeering on tähtaegselt tehtud ning eelnevate aastate investeeringud lõpetatud.

(3) Kui taotlejale on Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 25 kohaselt kohapealsest kontrollist ette teatatud, teeb ta kontrolli tegemise ajaks järelevalveametniku nõudmisel järgmised toimingud:

1) hoiab emiseid ja kulte selliselt, et neid oleks vajaduse korral võimalik üle lugeda;

2) kogub kokku arvestusdokumendid põllumajandusloomade ja nuumsigade karja ja karjast välja liikumise kohta.

(4) Paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab taotleja PRIA järelevalveametniku nõudmisel kohapealse kontrolli käigus ehitusloa või kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku.

(5) Kohapealse kontrolli käigus võetakse arvesse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastavate toetuse taotlemise aasta 8. oktoobri seisuga loomakasvatusehitises peetavate põllumajandusloomade arv ja vajaduse korral vanus (edaspidi nõuetekohaste põllumajandusloomade arv ).


(6) Kohapealse kontrolli käigus võetakse arvesse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastavate toetuse taotlemise aasta 9. oktoobrile eelnenud 12 kuu jooksul väljastatud nuumsigade realiseerimise dokumentide (sealhulgas saatelehed), «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõike 2 alusel sätestatud korras peetavate põllumajandusloomade arvestusdokumentide, looma hukkumise kohta veterinaararsti kirjaliku kinnituse või veterinaartõendi ärakirja ning Politseiametile esitatud avalduse ärakirjade alusel kindlaks tehtud aasta keskmist nuumsigade arvu (edaspidi nõuetekohaste nuumsigade arv).

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]  

 (7) Kui taotlejale on lõikes 3 nimetatud korras kohapealse kontrolli tegemisest ette teatatud, esitab taotleja kohapealse kontrolli käigus järelevalveametniku nõudmisel lõigetes 3 ja 6 nimetatud dokumendid ning § 6 lõikes 2 nimetatud investeeringu tegemist tõendava dokumendi.

[RTL 2005, 91, 1371 – jõust. 26.08.2005]

§ 11. Toetuse vähendamine põllumajandusloomade arvu alusel

(1) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et taotlusel märgitud põllumajandusloomade arv loomagrupiti loomakasvatusehitise kohta on väiksem nõuetekohaste põllumajandusloomade arvust, määratakse toetus taotlusel esitatud nõuetekohaste põllumajandusloomade arvu alusel loomagrupiti.

(2) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et taotlusel märgitud nuumsigade arv loomakasvatusehitise kohta on väiksem kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud nõuetekohaste nuumsigade arvust, määratakse toetus taotlusel esitatud nõuetekohaste nuumsigade arvu alusel.

(3) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et taotlusel märgitud põllumajandusloomade arv loomakasvatusehitise kohta on nõuetekohaste põllumajandusloomade arvust loomagrupiti kuni 10% suurem või loomakasvatusehitise kohta on nõuetekohaste põllumajandusloomade arvu vahe kuni 3 põllumajanduslooma, arvutatakse ja määratakse toetuse suurus selle loomakasvatusehitise kohta nõuetekohaste põllumajandusloomade arvu alusel loomagrupiti.

(4) Kui taotlusel märgitud nuumsigade arv loomakasvatusehitise kohta on kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud nõuetekohaste nuumsigade arvust kuni 20% suurem või loomakasvatusehitise kohta on nõuetekohaste nuumsigade vahe kuni 10 nuumsiga, arvutatakse ja määratakse toetuse suurus selle loomakasvatusehitise kohta kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud nõuetekohaste nuumsigade arvu alusel.

(5) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et taotlusel märgitud põllumajandusloomade arv loomakasvatusehitise kohta on nõuetekohaste põllumajandusloomade arvust loomagrupiti suurem kui 10%, kuid ei ületa 30%, vähendatakse selle loomakasvatusehitise kohta loomagrupiti nõuetekohaste põllumajandusloomade arvu alusel arvutatud toetust 20%, välja arvatud § 11 lõikes 7 nimetatud juhul.

(6) Kui taotlusel märgitud nuumsigade arv loomakasvatusehitise kohta on kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud nõuetekohaste nuumsigade arvust suurem kui 20%, kuid ei ületa 40%, vähendatakse selle loomakasvatusehitise kohta kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud nõuetekohaste nuumsigade arvu alusel arvutatud toetust 20%.

(7) Kui taotlusel märgitud veiste arv loomakasvatusehitise kohta on nõuetele vastavate veiste arvust loomagrupiti suurem, kuid samas loomakasvatusehitises on kõrgema loomühikuga loomagruppi kuuluvaid nõuetele vastavaid veiseid, kelle kohta toetust ei ole taotletud, arvutab PRIA veiste arvu selliselt, et võtab arvesse ka eelnimetatud kõrgema loomühikuga loomagruppi kuuluvad veised.

[RTL 2005, 91, 1371 – jõust. 26.08.2005]

§ 12. Toetuse vähendamine kohustuse täitmata jätmise korral

(1) Kui kohustuseperioodi teisel või kolmandal aastal tehakse kindlaks, et investeeringukavas kavandatud vastava aasta investeering ei ole tähtaegselt tehtud või eelnevate aastate investeeringud ei ole lõpetatud või ei ole esitatud § 6 lõigetes 1 ja 2nimetatud investeeringu tegemist tõendavaid dokumente, vähendatakse vastavalt kohustuseperioodi teise või kolmanda aasta kohta makstavat toetussummat 20%.

(11) Kui taotleja on võtnud kohustusi mitme investeeringukava kohta ning ühe investeeringukava osas jäetakse taotlus rahuldamata või nõutakse toetus tagasi, siis lõikes 1 nimetatud vähendamist ei rakendata investeeringukava suhtes, mille puhul on nõuded täidetud.

[RTL 2007, 35, 604 – jõust. 30.04.2007]

(2) Kui kohustuseperioodi kolmandale aastale eelnenud 8. oktoobri seisuga on nõuetekohaste toetusaluste põllumajandusloomade või nuumsigade arv vähenenud kohustuseperioodi esimesele aastale eelnenud 8. oktoobri seisuga võrreldes rohkem kui 30%, kuid ei ületa 50%, vähendatakse kohustuseperioodi kolmanda aasta kohta makstavat toetussummat 20%.

§ 13. Toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise tähtpäev

Arvestades tehtud kontrolli tulemusi, otsustab PRIA peadirektor toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise hiljemalt taotluse esitamise aastale järgneva aasta 15. maiks.

[RTL 2006, 30, 530 – jõust. 10.04.2006]

§ 14. Taotluse rahuldamata jätmise alused

(1) Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 72 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja on taotlusel või muudes dokumentides esitanud valeandmeid.

(2) Kui investeeringukava ei ole nõuetekohaselt täidetud, jäetakse taotlus selle investeeringukava osas rahuldamata.

(3) Kui loomakasvatusehitis ei ole § 3 lõike 3 kohaselt registreeritud või kui loomakasvatusehitises ei peeta kokku üle kümnele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või nuumsigu, jäetakse selle loomakasvatusehitisega seotud põllumajandusloomade või nuumsigade kohta esitatud taotlus rahuldamata.

(4) Kui kavandatud investeering on enne taotluse esmakordset esitamist lõpetatud, jäetakse taotlus selle sõnnikuhoidlaga seotud loomakasvatusehitises peetavate põllumajandusloomade või nuumsigade kohta rahuldamata.

(5) Kui taotlusel märgitud põllumajandusloomade arv loomakasvatusehitise kohta loomagrupiti on nõuetekohaste põllumajandusloomade arvust üle 30% suurem, jäetakse loomagrupiti selle loomakasvatusehitisega seotud põllumajandusloomade kohta esitatud taotlus rahuldamata, välja arvatud § 11 lõikes 7 nimetatud juhul.

(6) Kui taotlusel märgitud nuumsigade arv loomakasvatusehitise kohta on kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud nõuetekohaste nuumsigade arvust üle 40% suurem, jäetakse selle loomakasvatusehitisega seotud nuumsigade kohta esitatud taotlus rahuldamata.


(7) Kui toetuse taotlemise kolmandal aastal on nõuetekohaste toetusaluste põllumajandusloomade või nuumsigade arv võrreldes kohustuseperioodi esimese aastaga vähenenud üle 50%, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]
 

 (71) Kui sama sõnnikuhoidla kohta taotlevad toetust kaks või enam taotlejat ning taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et vastavalt investeeringukavale taotletakse toetust samade investeeringute kohta, jäetakse taotlused selle investeeringukava osas vastava aasta kohta rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi.

(8) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et toetust on taotletud samale sõnnikuhoidlale § 3 lõikes 11 nimetatud investeeringuobjekti kohta, jäetakse taotlus selle sõnnikuhoidlaga seotud loomakasvatusehises peetavate põllumajandusloomade või nuumsigade kohta rahuldamata.

(9) Kui toetuse saaja ei ole kohustuseperioodi kolmandaks aastaks teinud kohustuseperioodi esimesele ja teisele aastale kavandatud investeeringuid, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus selle sõnnikuhoidlaga seotud loomakasvatusehises peetavate põllumajandusloomade või nuumsigade kohta rahuldamata.

(10) Kui taotleja või toetuse saaja ei võimalda PRIA-l kohapealse kontrolli tegemist või ei esita § 10 lõikes 7 nimetatud dokumente, jäetakse taotlus rahuldamata.

[RTL 2005, 91, 1371 – jõust. 26.08.2005]

§ 15. Toetusest loobumine, kohustuse ennetähtaegne täitmine ja vääramatu jõud

(1) Kohustuseperioodi esimesel aastal on taotlejal õigus 10 tööpäeva jooksul alates toetuse määramise otsusest teadasaamisest teha PRIA-le kirjalik avaldus toetusest loobumise ja kohustuse võtmata jätmise kohta.

(2) Kui toetuse saaja ei ole saanud võetud kohustust täita vääramatu jõu tõttu, määratakse toetus Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 57 lõike 3 kohaselt.

(3) Kui toetuse saaja teeb kohustuseperioodi kolmele aastale kavandatud investeeringud kohutusperioodi esimese aasta lõpuks ning kui kohustuseperioodi esimese ja teise aasta toetussumma ning kohustuseperioodi teise aasta kohta esitatud taotlusel märgitud nõuetekohaste põllumajandusloomade või nuumsigade arvu alusel kohustuseperioodi kolmandal aastal määratav toetussumma kokku ei ületa 391 165 krooni, määratakse koos kohustuseperioodi teise aasta toetusega ka kohustuseperioodi kolmanda aasta toetus taotleja esitatud avalduse alusel ning § 3 lõikes 9 nimetatud kohustus loetakse lõpetatuks. Avaldus esitatakse koos § 6 lõikes 1 nimetatud dokumentidega kohustuseperioodi teise aasta toetuse taotlemiseks sätestatud tähtajal.

(4) Lõikes 3 nimetatud juhul arvestatakse § 4 lõigetes 1 ja 2 toodud loomade pidamise kohustust kohustuseperioodi teise aasta kohta esitatud taotlusel märgitud põllumajandusloomade ja nuumsigade arvu alusel.

(5) Lõikes 3 nimetatud juhul ei ole taotlejal õigust kohustuseperioodi kolmandal aastal toetust taotleda.

(6) Kohustuseperioodi jooksul või § 3 lõikes 91 sätestatu kohaselt pikendatud tähtaja jooksul arvates kohustuseperioodi lõppemisest võib toetuse saaja esitada PRIA-le kirjaliku avalduse kohustuse lõpetamise kohta, kui ta tagastab kogu temale makstud toetuse.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]


§ 16. Toetuse määr ja toetuse arvutamise alus

(1) Toetuse määr on vastavalt arengukavale 1252 krooni loomühiku kohta aastas.

(2) Toetus arvutatakse kohustuseperioodi iga aasta kohta taotlusel esitatud nõuetekohaste põllumajandusloomade, välja arvatud sigade arvu alusel. PRIA kontrollib taotlusel esitatud andmete vastavust põllumajandusloomade registri andmetele toetuse taotlemise aasta 8. oktoobri seisuga ja teeb vajaduse korral kohapealset kontrolli.

(3) Sigade kohta makstava toetussumma arvutamisel ja määramisel võetakse aluseks PRIA kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud nõuetekohaste sigade arv.

(4) Toetust makstakse kolm aastat. Maksimaalne toetussumma taotleja kohta on 391 165 krooni aastas.

[RTL 2005, 91, 1371 – jõust. 26.08.2005]

§ 17. Kohustuse suurendamine

(1) Lisas 3 toodud kohustuse võtmise kinnitust saab muuta, esitades kohustuse suurendamise avalduse koos kohustuseperioodi teise aasta taotlusega.

(2) Lõikes 1 nimetatud kohustuse suurendamiseks loetakse lisas 3 toodud kohustuse võtmise kinnitusel nende sõnnikuhoidlate arvu suurendamist, millega seotud loomakasvatusehitises peetavate põllumajandusloomade või nuumsigade kohta toetust taotletakse ning mille kohta toetuse saaja ei ole esitanud investeeringukava.

(3) Kohustuse suurendamise korral esitatakse PRIA-le koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastatud investeeringukava, kus märgitakse kohustuseperioodi teisele ja kolmandale aastale kavandatud investeeringud.

(4) Kohustuse suurendamise korral suureneb § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud põllumajandusloomade ja nuumsigade pidamise kohustus kohustuseperioodi teisel aastal kohustuse suurenemisega seotud põllumajandusloomade või nuumsigade võrra.

[RTL 2006, 69, 1276 – jõust. 22.09.2006]

§ 18. Kohustuse ülevõtmine ja kohustuse üleandmine

(1) Kohustuse üleandmiseks ja ülevõtmiseks loetakse lisas 3 toodud kohustuse võtmise kinnitusel nende sõnnikuhoidlate üleandmist ja ülevõtmist, millega seotud loomakasvatusehitises peetavate põllumajandusloomade või nuumsigade kohta toetust taotletakse.

(2) Kohustuse ülevõtmisel vormistavad kohustuse üleandja ja kohustuse ülevõtja kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub, milline sõnnikuhoidla üle võeti.

(3) Kui toetuse saaja annab kohustuseperioodi jooksul kogu oma põllumajandusettevõtte või selle osa üle teisele isikule, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artiklit 36.

(4) Kohustuse ülevõtmisel loetakse esialgne kohustus ja ülevõetud kohustus, sealhulgas §-s 4 sätestatud põllumajanduslooma pidamise kohustus ülevõetud sõnnikuhoidlaga seotud loomade osas, üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse pikemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuse kestuseks üle võetud kohustuse kestus.

(5) Kohustuse ülevõtnud isik teavitab PRIA-t kohustuse ülevõtmisest § 5 lõikes 3 sätestatud tähtajal, esitades PRIA-le lõikes 2 nimetatud kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti, avalduse lisas 3 toodud kohustuse võtmise kinnituse muutmiseks koos § 6 lõikes 1 ja 2 nimetatud dokumentidega ning avalduse kohustuse ülevõtja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kui kohustuse ülevõtja andmed ei ole sellesse registrisse kantud.

(6) Kui taotleja teavitab kohustuse ülevõtmisest pärast § 5 lõikes 3 sätestatud tähtaega, võetakse see toetuse määramise otsuse tegemisel arvesse alates kohustuse ülevõtmise teatamisele järgnevast kohustusperioodi aastast.

[RTL 2005, 91, 1371 – jõust. 26.08.2005]

§ 19. Toetuse maksmine

Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 44 kohaselt makstakse toetus taotleja arveldusarvele §-s 13 nimetatud otsuse alusel toetuse taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.

[RTL 2006, 30, 530 – jõust. 10.04.2006]

§ 20. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetus nõutakse tagasi “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 66 lõigete 1 ja 11 alusel.

(2) Kui toetuse saaja on täitnud vähemalt kahe kohustuseperioodi aasta kohustused ja Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 36 kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse, ei nõuta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi.


(3) Paragrahvi 14 lõikes 9 nimetatud juhul või kui toetuse saaja on kohustuseperioodi lõpuks või § 3 lõikes 91 sätestatu kohaselt pikendatud tähtaja lõpuks arvates kohustuseperioodi lõppemisest teinud ainult kohustuseperioodi ühele aastale kavandatud investeeringud, nõutakse toetuse saajalt asjaomase sõnnikuhoidlaga seotud loomakasvatusehitises peetavate põllumajandusloomade või nuumsigade kohta makstud toetus tagasi.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]
 

(4) Kui toetuse saaja ei ole kohustuseperioodi lõpuks või § 3 lõikes 91 sätestatu kohaselt pikendatud tähtaja lõpuks teinud kohustuseperioodi esimesele, teisele või kolmandale aastale kavandatud investeeringut, nõutakse toetuse saajalt asjaomase aasta kohta makstud selle sõnnikuhoidlaga seotud loomakasvatusehitises peetavate põllumajandusloomade või nuumsigade kohta makstud toetus tagasi.

[RTL 2008, 26, 386 – jõust. 5.04.2008]
 

 (5) [Kehtetu – RTL 2005, 91, 1371 – jõust. 26.08.2005]

[RTL 2006, 69, 1276 – jõust. 22.09.2006]

§ 21. Andmete edastamine

PRIA esitab Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele toetust saanud isikute nimed taotluse esitamise aastale järgneva aasta 15. juuliks.

[RTL 2006, 69, 1276 – jõust. 22.09.2006]

§ 22. Rakendussätted

Paragrahvi 4 lõiget 31, § 12 lõiget 11 ning § 17 lõiget 4 rakendatakse tagasiulatuvalt 8. oktoobrist 2005. a.

[RTL 2006, 69, 1276 – jõust. 22.09.2006]




Õiend

Lugeda põllumajandusministri 30.07.2004. a määruse nr 130 "Sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 3 lõige 1 õigeks järgmises sõnastuses:

"(1) Toetust võib vastavalt arengukava punktile 9.5 taotleda füüsiline isik või juriidiline isik, kes peab loomakasvatusehitises õiguslikul alusel toetuse taotlemise aasta 8. oktoobri seisuga kokku üle 10 loomühikule vastaval hulgal veiseid, lambaid, kitsi, emiseid või kulte (edaspidi põllumajandusloomad) või kelle seakarjas on toetuse taotlemise aasta 9. oktoobrile eelnenud 12 kuu jooksul aasta keskmisena üle 10 loomühikule vastaval hulgal nuumsigu (edaspidi nuumsead) või üle 10 loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi ja nuumsigu (edaspidi taotleja)."

Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lg 32 ja põllumajandusministeeriumi 16.09.2008 e-kiri.

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 12947311 Lisa 3

Lisa 12944362 Lisa 4

Lisa 12944363 Lisa 5

Lisa 12947323 Lisa 6

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json