Saue valla jäätmekava vastuvõtmine

Õigusakt

Väljaandja:	Saue Vallavolikogu
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	algtekst
Avaldamismärge:	KO 2008, 110, 1577

Saue valla jäätmekava vastuvõtmine

Vastu võetud 26.06.2008 nr 13

Määrus kehtestatakse “Jäätmeseaduse” § 39, § 42 ja § 59 lg 1 ning “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 36⁴ alusel.

§ 1. Võtta vastu Saue valla jäätmekava (lisatud).

§ 2. Jäätmekava terviktekst avaldatakse Saue valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis ning kokkuvõte jäätmekavast valla ajalehes „Koduvald“.

§ 3. Määrus jõustub 01. juulil 2008. a.

Vallavolikogu esimees Indrek TIIDEMANN

Saue valla jäätmekava 2008-2014

TELLIJA: SAUE VALLAVALITSUS
TÄITJA: OÜ ALKRANEL
Tartu/Laagri 2008

Sisukord

Sissejuhatus.
1.    Saue valla ülevaade.
1.1.    Üldandmed.
1.2.    Sotsiaal-majanduslik ülevaade.
1.2.1. Elanikkonna iseloomustus.
1.3.    Ettevõtlus.
1.4.    Keskkonna ülevaade.
1.4.1. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.
1.4.2. Põhjavee kaitstus.
2.    Jäätmemajanduse õiguslikud alused.
2.1.    Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus.
2.2.    Euroopa Liidu direktiivid.
2.3.    Saue valla jäätmekäitlusalased õigusaktid.
3.    Saue valla jäätmekava seos riigi jäätmekavaga.
4.    Saue valla jäätmekäitluse ülevaade.
4.1.    Jäätmekäitluskohad.
4.2.    Jäätmeveo korraldus.
4.3.    Tekkivad jäätmekogused.
4.4.    Segaolmejäätmed.
4.4.1. Segaolmejäätmete koostis ja tekkeprognoos.
4.5.    Jäätmete liigiti kogumine.
4.6.    Pakendijäätmed.
4.7.    Biolagunevad jäätmed.
4.7.1. Vanapaber ja -papp.
4.7.2. Kompostitavad jäätmed.
4.7.3. Reoveesete.
4.8.    Ohtlikud jäätmed.
4.8.1. Majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed.
4.8.2. Ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed.
4.8.3. Jääkreostus.
4.9.    Probleemtoodete jäätmed.
4.9.1. Patareid.
4.9.2. Elektri- ja elektroonikajäätmed ning kodumasinad.
4.9.3. Vanarehvid.
4.10. Tervishoiuasutuste jäätmed.
4.11. Ehitus- ja lammutusjäätmed.
4.12. Metallijäätmed.
4.13. Suurjäätmed.
5.    Jäätmehoolduse arengusuunad.
5.1.    Jäätmekätluse kavandamise lähtekohad.
5.1.1. Olemasolevad jäätmekäitluskohad.
5.1.2. Korraldatud jäätmevedu.
5.2.    Saue valla jäätmekäitluse probleemid.
5.3.    Jäätmete käitlemise võimalused.
5.3.1. Olmejäätmed.
5.3.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed.
5.3.3. Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted.
5.3.4. Biolagunevad jäätmed.
5.3.5. Klaas.
5.3.6. Papp ja paber.
5.3.7. Metall
5.3.8. Plast
5.3.9. Puit
5.4.    Jäätmekäitluse eesmärgid, meetmed ja tegevused.
6.     Jäätmekäitluse keskkonnamõju ja jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang
6.1.    Jäätmeveo keskkonnamõjud.
6.2.    Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju.
6.3.    Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang.

Lisad
Lisa 1. Jäätmemajanduse tegevuskava aastateks 2008-2014
Lisa 2. Kokkuvõte Saue valla jäätmeküsitlusest 2008. aastal.

Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud Saue Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel vahel sõlmitud töövõtulepingu 19.12.2007 alusel.

Jäätmekava on Saue valla jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mis määrab jäätmekäitluse arengusuunad järgnevaks viieks aastaks. Jäätmekava on koostatud lähtudes üleriigilisest ja Harjumaa jäätmekavast ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest.

Jäätmekava üldiseks eesmärgiks on Saue valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Jäätmekava eesmärgiks on luua kogu valda hõlmav ühtne jäätmekäitlussüsteem.

Jäätmekava üldine eesmärk on Saue valla jäätmehoolduse korrastamine, st keskkonnaohutuma, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Jäätmekava eesmärkide seadmisel on lähtutud Riigi jäätmekavas 2008-2013 seatud eesmärkidest.

Saue valla jäätmekava hõlmab valla sotsiaal-majanduslikku ülevaadet, jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ning ülevaadet jäätmemajandusega seotud probleemidest Saue vallas. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2008-2014 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse jäätmemajanduse arendamiseks Saue vallas.

Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest, välja arvatud radioaktiivsed jäätmed, lõhkematerjali jääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed, loomsete jäätmete ja kõrvalsaaduste, sealhulgas loomakorjuste käitlemine, mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed, maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid.

Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise. Käesolev jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuse arengukava üheks osaks.

Kava realiseerimine sõltub lisaks Saue vallas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat dokumenti perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada.

1. Saue valla ülevaade

1.1. Üldandmed

Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas ning piirneb Tallinna linna, Nõmme linnaosa ning Harku, Keila, Kernu ja Saku vallaga ning Raplamaa Kohila vallaga (joonis 1.1). Saue valla pindala on 196,1 km². Vallas on Laagri alevik ja 16 küla – Alliku, Aila, Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Vanamõisa, Valingu, Jõgisoo, Tuula, Koppelmaa, Pällu, Ääsmäe, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme. Valla keskusel Laagri alevikul on Tallinna linnaga ühine piir. Valla keskusest on Tallinna kesklinna 12 km, Pärnusse 125 km ja Tartusse ca 200 km. (Andmed: Saue valla arengukava aastani 2015).

Joonis 1.1. Saue valla asukoht. Allikas: Regio Atlas.

1.2. Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1. Elanikkonna iseloomustus

Asustus on koondunud põhiliselt valla põhjaossa Tallinna linnaga piirnevale ja Tallinn-Keila-Paldiski maantee äärsetele aladele. Laagri alevik kuulub linnatüüpi asulate hulka, olles elanike arvult vabariigi maa-asulate hulgas Saku järel teisel kohal. Valla lõunaosa on hõredalt asustatud. Asulatüüpidest on piirkonnale omased põldude keskel paiknevad sumbkülad.

Saue vallas on elanike arv viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Seda on põhjustanud Tallinna valglinnastumine ja linnalähedaste elukohtade väärtustamine. Tabel 1.1 kirjeldab Saue valla elanike arvu 2008. aasta alguse seisuga ja joonis 1.2 kajastab rahvastiku dünaamikat aastatel 2005-2008. Saue valla territooriumil paikneb ca 700 aiandusühistu krunti, mis paiknevad Vatsla, Koppelmaa ja Maidla külades. Arvestades krundi kohta keskmiselt 2,5 elanikku, suureneb suveperioodil valla elanike arv ca 1,7 tuhande inimese võrra. Osa suvilaomanikke elab tõenäoliselt vallas aasta läbi.

Tabel 1.1. Saue valla elanike arv seisuga 01.01.2008.

	01.01.2005	01.01.2006	01.01.2007	01.01.2008
Laagri alevik	4107	4046	4406	4530
Ääsmäe küla	629	626	609	633
Aila küla	131	144	142	137
Alliku küla	676	826	684	836
Hüüru küla	337	338	344	355
Jõgisoo küla	245	237	237	243
Kiia küla	178	193	202	197
Koppelmaa küla	55	61	68	71
Maidla küla	116	126	136	137
Pällu küla	59	58	64	65
Pärinurme küla	34	34	35	34
Püha küla	83	88	87	91
Tagametsa küla	111	121	120	125
Valingu küla	191	194	189	200
Vanamõisa küla	319	322	316	307
Vatsla küla	153	169	171	191
Tuula küla	202	205	211	217
Ilma aadressita			79	90
Kokku	7626	7788	8107	8459

Andmed: Saue Vallavalitsusest

Saue vallas on kõige tihedamini asustatud asulad Laagri ja Alliku, kus elab kokku üle poole valla elanikest. Teistes asulates jääb rahvaarv enamasti mõnesaja piiresse. Kõige vähem inimesi elab Pärinurme külas. Saue valda on registreerinud elanikke, kelle täpne aadress pole teada ning nende arvuks on 90 inimest.

Joonis 1.2. Saue valla rahvastiku dünaamika aastatel 2005-2008.

Eelnevalt jooniselt on näha, et iga aasta on rahvaarv Saue vallas tõusnud. Kolme aastaga on elanike arv kasvanud 10%, kõige rohkem on elanikke lisandunud Laagri alevikku ja selle kõrval asuvasse Alliku külla. Tõenäoliselt kasvab Saue valla elanike arv ka edaspidi, täpset kasvuprognoosi hetkel tehtud ei ole. Vallavalitsuse andmeil toimuvad suurimad arengud elamuehituses Laagri ümbruses; Alliku, Hüüru ja Ääsmäe külades ning Saue linna ümbruses. Seega suureneb Saue valla rahvaarv eelkõige nende piirkondade arvelt.

Vallas tervikuna on tegemist elujõulise rahvastikuga — suur on tööealiste ning väike pensioniealiste osatähtsus. Pensioniealiste osatähtsus on suurem (üle 25%) valla äärealadel paiknevates külades - Koppelmaa, Maidla, Pärinurme ja Valingu (Andmed: Saue valla üldplaneering).

Saue vald tervikuna asub Tallinna linna mõjutsoonis, valla keskosa Saue linna ja Keila linnaga piirnev ala selle mõjutsoonis. Nimetatud linnad on nendega piirnevate külade elanikele ka esmasteks teeninduskeskusteks. Suur osa teenustest saadakse linnades väljaarendatud teenindusasutuste struktuuri baasil, seda eeskätt ravi (kiirabi, haigla), hariduse (gümnaasium, põhikool) ja olmeteeninduse (kodumasinate remont jms.) osas. Valla kaguosa (eriti aiandusühistud Maidla külas) teenindus toimub osaliselt Saku valla Kiisa alevikus paiknevate teenindusasutuste baasil. (Andmed: Saue valla üldplaneering).

1.3. Ettevõtlus

Saue valla arengut toetavaks teguriks on tema soodne geograafiline asend: pealinna, Keila ja Saue linna lähedus ning Harku ja Saku valla naabrus. Pealinna lähedus võimaldab valla elanikel Tallinnas tööl käia ja kasutada sealset tehnilist ning sotsiaalset infrastruktuuri.

Valla keskus asub Tallinna külje all ning tekkinud on äärekülad. Turu lähedalolu soodustab ettevõtluse arengut, eriti teenindussfääri laiendamist ja Via-Baltika trassi teenindust. Piirkonniti takistab arendustegevust tehnilise infrastruktuuri puudumine või selle amortiseerumine (Andmed: Saue valla arengukava aastani 2015).

Saue vallas on palju põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid, neist suurimad on:
·    AS Alliku OS Alliku külas (piimakarjakasvatus);
·    OÜ Jõgisoo Piim Jõgisoo külas (piimakarjakasvatus);
·    AS Kindlus Kiia külas (veisekasvatus);
·    AS Sagro Laagri alevikus (köögiviljakasvatus);
·    AS Valingu mõis Valingu külas (taime- ja loomakasvatus).
·    FIE Laheotsa Talu Laagri alevikus (lillekasvatus).

Lisaks tegelevad Saue valla ettevõtted tootmise ja kaevandamisega. Suurimad firmad nendes valdkondades on:
·    Hüüru puidutöökoda Hüüru külas (puidu töötlemine);
·    AS Temeko Laagri alevikus (rauast või terasest ehituskonstruktsioonide ja osade tootmine);
·    AS E-Betoonelement Vatsla külas (tsemendist, betoonist või tehiskivist ehitusdetailide tootmine);
·    AS Harku karjäär Hüüru külas (paekivi murdmine);
·    AS Farve Ääsmäe külas (turbatootmine).

1.4. Keskkonna ülevaade

Metsamaad on vallas ca 30%. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõunaosas. Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad ca 50%. Viljakamad maad paiknevad valla lõunaosas, kus on võimalik arendada ka põllumajanduslikku tootmist. Suure osa põllumajandusmaa kasutajateks (põhiliselt renditud maa) on aktsiaseltsid ja osaühingud. Arvestatavad maavarad on lubjakivi ja turvas, mida vallas ka kaevandatakse (Hüüru külas paekivikaevandus ja Ääsmäe külas turbatootmine).

1.4.1. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

Saue valla territoorium jääb Kesk- ja Ülemordoviitsiumi ladestike lubjakivide avamusalale. Piirkonnas esinevad aluspõhjas järgmised lademed: Lasnamäe lade, mis on antud piirkonnas esindatud Väo kihistuga; Uhaku lade; Kukruse lade; Haljala lade ja Keila lade. Aluspõhja pealispind asub vaadeldaval alal valdavalt absoluutsel kõrgusel 30…40 m.

Aluspõhja reljeefis vahelduvad kihikõrgendikud (kulutusjäänukitena säilinud kõvikud) laugete nõgudega. Kihikõrgendike iseloomulik tunnus on järsk põhja- või kirdenõlv ning lauge lõuna- või kagunõlv. Kõrgendike laed asuvad kõrgusel 40 m ja enam. Kõrgendikevahelised nõod jäävad enamasti kõrgusele 25…30 m. Ala läänepiirile jääb Vääna mattunud oru äärmine lõunaosa, kus aluspõhja pealispind asub kõrgusel 15 m ü.m. (Hüüru lähikonnas).

Kvaternaarsete setete paksus vaadeldaval alal ei ületa tavaliselt 5 meetrit. Aluspõhjaliste kõvikute piires on levinud alvarid, s.t. alad, kus pinnakatte paksus on vähem kui 1 meeter. Pinnakatte moodustavad pleistotseeni (glatsiaalsed, glatsiofluviaalsed, Balti jääjärve) ning holotseeni (Antsülusjärve, tuule-, soo- ja alluviaalsed) vanusega setted. Kvaternaarseid pinnavorme vaadeldakse koos neid moodustavate setetega.

Valla majandus-joogivesi saadakse Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium- Vendi veekihtidest. Üksikobjektidel kasutatakse Kvaternaari setete põhjavett.

· Kvaternaari veekompleks (Q) toitub peamiselt sademeteveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast;

· Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks (O-Є) jääb Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme alla, hõlmates vettandvaid liivakive paksusega kuni 60 meetrit, mis lasuvad 350-400 m sügavusel. Veekompleks ei ole eriti veerikas ja vesi on HCO3-Cl-Na tüüpi;

· Kambriumi-Vendi (Є-V) veekompleksi vettkandvateks kivimiteks on liivakivid ja aleuroliidid. Ida pool Võsu-Võru mõttelist joont jaotab Kotlini kihistu savidest koosnev veepide kompleksi kaheks – Voronka ja Gdovi veekihiks. Põhjavesi on Cl-Na, Cl-Na-Ca ja Cl-Ca-Na koostisega.

1.4.2. Põhjavee kaitstus

Põhjavee looduslik kaitstus paemaadel ja õhukese pinnakattega aladel (Hüüru, Vatsla, Kiia, Jõgisoo ja Valingu külad) praktiliselt puudub. Õhuke pinnakatte kiht ei kindlusta reostuse puhastamist, mistõttu reoveed koos sadevetega filtreeruvad vettkandvatesse lubjakividesse. Saue valla põhjavee kaitstust kirjeldab joonis 1.3.

Joonis 1.3. Põhjavee kaitstus Saue vallas ja piirnevatel aladel (allikas: Eesti Põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000, OÜ EGK).

Põhjavee ressurssi kasutamine toimub Saue vallas komplekselt – samast veehaardest saavad põhjavee nii Saue vald kui Tallinna linna ääreala. Suurima veetarbijana on Tallinn tekitanud piirkonna veedefitsiidi - Tallinna Kambrium-Vendi veekihi depressioonilehter ulatub ca 100 km kaugusele, Ordoviitsium-Kambriumi depressioonilehter Hüüru-Jõgisoo joonele.

2. Jäätmemajanduse õiguslikud alused

2.1. Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus

Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus (RTI, 26.02.2004, 9, 52), mis võeti Riigikogus vastu 28. jaanuaril 2004. aastal. Jäätmeseadus lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist - Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991). Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästva arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonnaalases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega.

Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 4. detsembril 2002 heaks Üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Käesoleval ajal on kehtestatud Riigi jäätmekava 2008-2013. Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, käsitleb riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ning sisaldab ka maakondade jäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi. Riigi jäätmekava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalike omavalitsustele kehtestatud järgmised olulisemad õigused ja kohustused:
·    Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2);
·    Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31);
·    Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (§ 39);
·    Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi jäätmekavas sätestatut (§ 42 );
·    Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 3 );
·    Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44 lõige 4);
·    Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, v.a. probleemtoodete puhul, kus toimib tootja vastutus (§ 65 lõige 2);
·    Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. (§ 66 lõige 2);
·    Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus (§ 66 lõige 3);
·    Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117; 82, 552; 2004, 53, 367; 89, 603) sätestatud korras korraldatud jäätmeveo konkursiga seonduvate haldusülesannete täitmiseks volitada mittetulundusühingut, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit (§ 67 lõige 1);
·    Jäätmete veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga või piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000 (§ 67 lõige 3);
·    Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (§ 69 lõige 3);
·    Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71);
·    Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2 punkt 3);

Lisaks tuleb järgida järgmisi jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid:
·    Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas;
·    Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;
·    Jäätmete energiakasutusele tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu toormena või materjalina;
·    Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas;
·    Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid:

1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;
2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;
3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.;

· Tootja on kohustatud tema valmistatud, edasimüüdud või imporditud probleemtootest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Probleemtoodeteks on patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja

EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi (2002/96/EÜ) kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006. a. 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Uutele liikmesriikidele, sh Eestile on tehtud erand, mille kohaselt tuleb vastav sihtarv täita hiljemalt 2008. aasta detsembriks.

Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2).

Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses:
1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 %-ni aastas;
2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 %-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas.

Alates 2010. aasta 31. detsembrist peab pakendiettevõtja tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses:
1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60%-ni aastas;
2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45%-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas.

Keskkonnatasude seadus (01.01.2006) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra.

Keskkonnajärelevalve seadus (07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Keskkonnajärelvalve seaduse järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsusüksus:

· Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks;

· Teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa–ametit maakasutuse, maakorralduse, maa– arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3).

Teatud liiki jäätmete käitlemine ei kuulu Jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tuleb arvestada Kiirgusseadusega.

Loomsete jäätmete käitlemist reguleerivad Loomatauditõrje seaduse alusel vastuvõetud Põllumajandusministri määrus 10.11.2000 nr. 65 “Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaar-nõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord”

Lisaks seadustele reguleerivad kohalike omavalitsuste jäätmehooldust ka mitmesugused määrused. Jäätmeseadusest tulenevaid määruseid on kehtestanud nii Vabariigi Valitsuse kui ka Keskkonnaministri poolt.

Keskkonnaministri määruse 29.04.04 nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (RTL 2004, 56, 938; 108, 1720) kohaselt ei tohi prügilasse ladestada prügilatesse tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid.

Vastavalt Ravimisseadusele (RTI, 06.01.2005, 2, 4) tuleb kõlbmatud ravimid kui ohtlikke jäätmeid ning neid tuleb hävitada (kõrvaldada või taaskasutada) selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Lisaks jäätmeseaduse alusel jäätmeluba omavale isikule peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek.

Vabariigi Valitsus on kehtestanud:
·  6. aprilli 2004. a. määrus nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu;
·  6. aprilli 2004. a. määrusega nr 103 Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord;
·  6. aprilli 2004. a. määrus nr 104 Jäätmete taaskasutamise- ja kõrvaldamistoimingute nimistud;
·  26. aprilli 2004. a. määrusega nr 121 Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm;
·  26. aprilli 2004. a. määrusega nr 122 Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta;
·  13. detsembri 2004. a. määrus nr 352 Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad;
·  24. detsembri 2004. a. määrus nr 376 Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad;
·  30. jaanuari 2006. a määrus nr 28 Riikliku probleemtooteregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus;
·  6. juuli 2006. a määrus nr 154 Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ja piirangud.

Keskkonnaminister on kehtestanud:
· 15. aprilli 2004. a. määrusega nr 17 Metallijäätmete täpsustatud nimistu;
·  20. aprilli 2004. a. määrusega nr 18 Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid;
·  21. aprilli 2004. a. määrusega nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete , mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded;
·  22. aprilli 2004. a. määrusega nr 25 Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded;
·  26. aprilli 2004. a. määrus nr 26 Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vormi ning jäätmeloa vorm;
·  26. aprilli 2004. a. määrus nr 27 Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded;
·  21. aprilli 2004. a määrus nr 22 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded;
·  21. aprilli 2004. a määrus nr 23 Vanaõli käitlusnõuded;
·  29. aprilli 2004. a. määrus nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded;
·  29. aprilli 2004. a. määrus nr 40 Ohtlike jäätmete saatekirja vormi ja registreerimise kord;
·  29. aprilli 2004. a määrus nr 39 Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord;
·  4. juuni 2004. a. määrus nr 66 Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded;
·  8. juuli 2004. a. määrusega nr 89 Romusõidukite käitlusnõuded;
·  9. veebruari 2005. a määrus nr 8 Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad;
·  9. veebruari 2005. a määruse nr 9 Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded;
·  15. veebruari 2005. a määrus nr 10 Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused;
·  20. jaanuari 2006. a määrus nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid;
·  16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused;
·    2. juuli 2007. a määrus nr 49 Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu.

2.2. Euroopa Liidu direktiivid

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid:
· Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975), täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991);
· Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377 31.12.1991), täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994).

Nimetatud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on järgmised:
· Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042, 12.02.1987);
· Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta (EÜT L 078, 26.03.1991);
· Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994);
· Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996);
· Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000);
· Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes (EÜT L 037, 13.02.2003);
· Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (EÜT L 037, 13.02.2003).

Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid:
·  Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986);
·  Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999). Antud direktiivis on prügilate kohta antud olmejäätmete osas järgmised tingimused:
* 2009. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a. tasemest;
*     2016. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 35 % 1995. a. tasemest.
·  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000 laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000);
·  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000).
·  Oluline jäätmekäitlust reguleeriv raamdirektiiv on “Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv” (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist.

2.3. Saue valla jäätmekäitlusalased õigusaktid

Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktidena jäätmehoolduseeskiri ja heakorraeeskiri. Lisaks on Saue vallas vastu võetud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord.

Kehtiv Saue valla jäätmehoolduseeskiri kehtestati Saue Vallavolikogu 15.09.2005.a määrusega nr 007. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra ning jäätmete tekitaja, käitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelised suhted jäätmehooldusalases tegevuses valla haldusterritooriumil ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmekäitluse üldprintsiibid, jäätmete kogumise, sorteerimise, veo korraldamine ning nendega seotud tehnilised nõuded.

Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale korraldab vallavalitsus oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või muude asutuste kõikide sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast. Avalikel üritustel varustab ürituse korraldaja paigad piisavas mahus jäätmekogumismahutitega ja likvideerib vallavalitsusega kooskõlastatud ajaks kogu ürituse toimumispaigas tekkinud prügi.

Eraldi ehk liigiti kogutakse Saue vallas järgmisi jäätmeliike:
1) vanapaberit ja -pappi;
2) kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) vanametalli;
5) pakendeid;
6) ehitusjäätmeid;
7) probleemtoodetest tekkivaid jäätmeid.

Liigiti kogumisest üle jäänud segunenud olmejäätmed tuleb enne prügilale ladestamiseks üle andmist sorteerida läheduse põhimõtet järgides võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas olmejäätmete töötlemise ettevõttes.

27.detsember 2004 võttis Saue Vallavalitsus vastu määruse „Saue vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku tingimused tulenevalt Jäätmeseadusest”. Määruses on toodud jäätmevedaja kohustused ning ülevaade jäätmeliikidest, mida jäätmevedaja kogub.

Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Saue vallas toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele on järgmised (Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004 määrusega nr 102 kehtestatud jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud) olmejäätmete liigid:
·   20 01 01 – paber ja kartong;
·   20 03 01 – segaolmejäätmed;
·   20 03 07 – suurjäätmed.
·   20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed

Olmejäätmete valdajad on kohustatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud järgmisi olmejäätmeid liigiti koguma:
· paber ja kartong – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub üle nelja korteri, kogutakse liigiti vanapaber ja kartong eraldi mahutisse;
· paber ja kartong – kogutakse eraldi mahutisse mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas;
· segunenud olmejäätmed – elamumaa ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul.

Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud ohtlikud jäätmed.

Saue Vallavalitus võttis 15. septembril 2005. aastal vastu määruse „Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord,” mis reguleerib ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemist vallas. Vastava korraga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlus juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m³ päevas või 10 m³ kogu ehitusperioodi kestel.

Muuhulgas kehtestab määrus, et ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Käesoleva korra kohaselt sorteeritakse eraldi:
·  puit;
·  kiletamata paber ja papp, v.a pakend;
· metall (eraldi must- ja värviline metall);
·  mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
· raudbetoon- ja betoondetailid;
·  tõrva mittesisaldav asfalt;
·  kiled.

Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtte, kes teeks selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumisvahenditesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

3. Saue valla jäätmekava seos riigi jäätmekavaga

Käesoleval ajal on koostatud Riigi jäätmekava 2008-2013, mis on saadetud kooskõlastusele ministeeriumitele ja teistele ametkondadele, kelle valitsemisala jäätmekava puudutab. Riigi jäätmekava 2008-2013 põhieesmärk on jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo.

Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekava haarab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed (s.h püsijäätmed).

Jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud EL ja Eesti keskkonnapoliitikast, s.h õigusaktide nõuetest ja heast keskkonnatavast. Kuigi EL eelnõu Ressursside säästev kasutamine: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia ((Brüssel 21.12.2005 KOM(2005) 666) lõplik) võib veel muutuda, jäävad juba sõnastatud EL jäätmepoliitika eesmärgid ja printsiibid kehtima ka tulevikus. Need on järgmised:
· ELi jäätmepoliitika võib aidata vähendada ressursikasutusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju, seda jäätmetekke vältimine ning jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse kaudu;
· juba eelnevalt püstitatud jäätmepoliitika peaeesmärgid – vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, s.h korduskasutamist ja ringlusse võtmist, et vähendada negatiivset keskkonnamõju – on endiselt jõus ja kirjeldatud mõjupõhine lähenemine toetab nende saavutamist.
Vajalikuks instrumendiks ja mõtteviisiks on olelustsükli (olelusringi) analüüsi kasutamine eesmärkide püstitamisel ja alternatiivide analüüsil. Oluline on seose katkestamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel.

Jäätmekava kontekstis väljendab see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel. See põhimõte on välja EL kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis.

Keskkonna- (jäätme-) poliitika elluviimine eeldab abinõude kompleksi, kus märksõnadeks on säästev tootmine ja tarbimine, integreeritud tootearendus, tootja vastutus, toote jälgimine kogu olelustsükli vältel, roheline (keskkonnasäästlik) riigihange jne.

Toodete puhul peab lähtuma printsiibist, et keskkonnaküsimustega tuleb hakata tegelema juba toote kavandamise ja projekteerimise etapis, s.t idee, eelprojekti, projekteerimise, arendamise ja kõige lõpuks toote valmistamise etapis. Väga oluline on toote (ka ehitise) lammutamise eelnev läbimõtlemine ja taaskasutus. Seega integreeritud tootepoliitika rakendamine ehitus- ja lammutusprahi tekke vältimiseks.

4. Saue valla jäätmekäitluse ülevaade

Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmehooldus (st jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset) arendamine kohalike omavalitsusorganite korraldada. Igasuguse arendamise aluseks on täpne ülevaade olemasolevast olukorrast. Käesolevas töös on olemasoleva olukorra kirjeldamisel kasutatud Saue vallavalitsuselt saadud informatsiooni, riikliku jäätmestatistika andmeid ja valla elanike seas läbi viidud küsitluse tulemusi (lisa 2).

Jäätmeküsitluse viis Saue vallavalitsus elanike seas läbi 2008. aasta kevadel jäätmekava koostamise raames. Küsitlusleht edastati elanikele koos vallalehega, lisaks oli küsitlust võimalik täita internetis. Küsitluste tulemustes on eraldi tulpadena välja toodud külades ja Laagri alevikus elavad vastajad või korrusmajades ja eramutes (ja ridaelamutes) elavad vastajad.

Küsitlusele tulid vastused 164 majapidamisest, sh Laagri alevikust 51 ja küladest 113. Vastanute hulgast 74% elab eramutes ja ridaelamutes ning 26% kortermajades.

Saue vallas korraldati korraldatud jäätmevedu 1. märtsil 2007. aastal. Korraldatud jäätmeveoga on haaratud järgmised jäätmeliigid:
20 01 01 – paber ja kartong;
20 03 01 – segaolmejäätmed;
20 03 07 – suurjäätmed.
20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed

Segaolmejäätmetele rakendub korraldatud jäätmevedu nii elamumaa kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel. Paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid tuleb eraldi koguda vähemalt 5 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistutel. Võimaluse korral tuleb nimetatud jäätmeliike eraldi koguda ka väiksema korterite arvuga kinnistutel. Väikekinnistutel on soovitav biolagunevad jäätmed koha peal kompostida.

Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb liigiti koguda paberit ja pappi, immutamata puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid kui neid tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas

Lisaks korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmetele tuleb Saue valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanametall, pakend, ehitusjäätmed ja probleemtoodetest tekkivad jäätmed.

Pakendijäätmeid on võimalik üle anda kogumispunktides (vt pt 4.6). Lihtsustamaks taaskasutatavate jäätmete kogumist eramajades peab vallavalitsus läbirääkimisi korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud AS-ga Cleanaway, et Saue vallas rakendada pakendijäätmete kogumiskoti teenust. See tähendab seda, et prügivedaja annab eramu omanikule vastava kilekoti, kuhu saab panna pakendijäätmed. Kindlaksmääratud päevadel viiakse täidetud kotid ära.

4.1. Jäätmekäitluskohad

Saue vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduse põhimõtte kohaselt Tallinna Prügilas. Püsijäätmeid kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas püsijäätmete käitluskohas, mis Saue valla puhul on Kopli püsijäätmeprügila. Kopli prügila suletakse 2010. aastal, mistõttu edaspidi tuleb püsijäätmeid viia Tallinna prügilasse või Väo karjääris asuvasse ladestuspaika. Sulgemist vajavaid prügilaid Saue vallas ei ole.

Saue valla elanikel on võimalus viia jäätmeid Pääsküla jäätmejaama, milleks vald on sõlminud lepingu Tallinna linnaga, mille alusel saavad vallaelanikud kasutada jäätmejaama tasuta. Pääsküla jäätmejaam võtab tasuta vastu immutamata puitu, metalli, paberit ja pappi, pakendijäätmeid, vanarehve (kuni 4 tk), elektroonikajäätmeid (külmikud, telerid, pesumasinad, arvutid, raadiod jms), kive, lehtklaasi ja kasutuskõlblikku mööblit ning ohtlikke jäätmeid. Lisatasu eest saab ära anda ehitus ja lammutusjäätmeid (nt kipsplaadi tükid jms) ning katkist mööblit. Jäätmejaama haldab AS Ragn-Sells.

4.2. Jäätmeveo korraldus

Saue vallas toimib alates 2007. aasta märtsist korraldatud jäätmevedu, kuid süstemaatilist järelevalvet elanike jäätmeveoga liitumise üle ei ole korraldatud. Küsitluses uuriti, kas elanikud on liitunud korraldatud jäätmeveo teenusega, kui tihti jäätmeid ära veetakse ja kui suured on kulutused jäätmekäitlusele kuus. Korraldatud jäätmeveoga liitumist asulatüübi ja elamutüübi kaupa iseloomustavad joonised 4.1 ja 4.2.

Küsitlusele vastanud eramajade elanikest ei ole korraldatud jäätmeveoga liitunud 17%. Kortermajade puhul on vastav näitaja 22%. Kuna jäätmeveolepingu sõlmib üldjuhul korteriühistu, võib eitav vastus vähemalt osalt olla tingitud elanike teadmatusest. Küsitluse tulemused näitavad, et korraldatud jäätmeveoga liitumise üle on vajalik järelevalve korraldamine.

Joonis 4.1. Korraldatud jäätmeveoga liitumine asulatüübi kaupa

Joonis 4.2. Korraldatud jäätmeveoga liitumine elamutüübi kaupa

Jäätmeveo sagedust iseloomustavad joonised 4.3 ja 4.4. Vastusevariandi „muu” valinud inimestel kas puudub jäätmekonteiner või tühjendatakse seda harvem kui kord kvartalis.

Joonis 4.3. Konteinerite tühjendamise sagedus asulatüübi kaupa.

Joonis 4.4. Konteineri tühjendamine elamutüübi kaupa

Hinnangulist kulutust jäätmeveole kuus iseloomustavad joonised 4.5 ja 4.6. Jäätmeveole tehtavad kulutused on suuremad eramajades, kus jäätmevedu ei ole lahendatud suurte ühiskonteineritega ja sellega kaasneb suurem veokulu. Suuremad kulutused jäätmeveole Laagri asulas on ilmselt tingitud tihedamast äraveosagedusest, mida jäätmeseadus tiheasutusaladel ette näeb. Jäätmeveole ei tee vastuste põhjal kulutusi kokku 7% vastanutest, neist kõik elavad külades.

Joonis 4.5. Kulutused jäätmeveole asulatüübi kaupa

Joonis 4.6. Kulutused jäätmeveole elamutüübi kaupa

4.3. Tekkivad jäätmekogused

Saue vallas tekkinud jäätmekogused vastavalt riiklikule jäätmestatistikale on toodud tabelis 4.1. Andmete aluseks on 2004., 2005. ja 2006. a jäätmevedajate ja käitlejate aruanded.

Jäätmestatistikas võivad esineda mõningad ebatäpsused. Näiteks kodumajapidamistest kogutud jäätmete kogused ei pruugi olla täpsed, kuna sõltub jäätmevedajate aruandluse täpsusest: kas korteriühistud on käsitletud kodumajapidamiste või ettevõtetena, kas väikeettevõtted ja FIE-d on läinud arvesse ettevõtetena või kodumajapidamistena jne.

Tabel 4.1. Saue vallas tekkivad jäätmekogused aastatel 2004-2006.

Aasta	2004		2005		2006
Jäätme liik	Vallast kokku	sh maja-pidamistest	Vallast kokku	sh maja-pidamistest	Vallast kokku	sh maja-pidamistest
segaolmejäätmed	1 950,9	514,4	1 257,8	819,1	2 191,9	773,9
biolagunevad jäätmed	5,4		6,4		265,8	0,3
pakendijäätmed	2,1	1,5	3,6		265,5	13,5
paber ja kartong	239,5		0,1		323,5	45,3
ohtlikud jäätmed	9,7		81,1	53,0	62,2	24,8
ehitusjäätmed	23 702,8	8,4	15 662,9	13,1	1 545,8	112,8
elektroonikajäätmed	5,2				0,1
taaskasutatavad materjalid
metallid	303,3	2,1	23,4		25,5
suurjäätmed	1,1		0,1		6,1	2,1
vanarehvid	13,7		19,9	0,2	24,5	0,1
tervishoiujäätmed
loomsed jäätmed					31,2	2,5
puidujäätmed	63,0				5,3
klaasijäätmed	2 900,0				2,8
õli- ja vedelkütusejäätmed	9,4
muud jäätmed	53,4	31,0	277,0		361,2	0,9
KOKKU	29 259	557	17 332	885	5 112	976

Andmed: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus

Aastatel 2004-2006 on Saue valla prügi kogused vähenenud – kui 2004. aastal tekkis vallas ligikaudu 29 000 tonni prügi, siis 2006. aastal oli vastav näitaja juba ligikaudu 5000 tonni. Suure osa prügi kogusest on moodustanud ehitusjäätmed, mille kogus aastatega on järjest vähenenud. Iga aastaga on segaolmejäätmete kogus suurenenud, mis tuleneb nii Saue valla elanike arvu suurenemisest kui tarbimise kasvust. Võrreldes 2006. aastat eelnevatega, tuleb välja, et majapidamistes on hakatud rohkem prügi sorteerima.

4.4. Segaolmejäätmed

Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmete tekitamisel osaleb kogu elanikkond.

Vastavalt jäätmeseadusele korraldab kohaliku omavalitsus organ oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Vastavalt Saue valla korraldatud jäätmeveole ülemineku tingimustest tühjendatakse jäätmemahuteid järgneva sagedusega:
· ühepereelamute puhul vähemalt1 kord kuus;
· kahe kuni viie korteriga elamute puhul vähemalt üle nädala;
· kuue kuni kahekümne korteriga elamute korral üks kord nädalas;
· üle kahekümne korteriga elamute puhul kaks korda nädalas.

Saue vallas tekkinud segaolmejäätmete koguseid vastavalt riiklikule jäätmestatistikale aastatel 2004-2006 kirjeldab joonis 4.8. Andmed on esitatud nii valla peale kokku, kui toodud ka välja majapidamistest tekkivate jäätmete kogused.

Joonis 4.8. Segaolmejäätmete kogused Saue vallas aastatel 2004-2006.

4.4.1. Segaolmejäätmete koostis ja tekkeprognoos

Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises. Samuti sõltub olmejäätmete koostis aastaajast, seda eriti maal.

Saue vallas ei ole uuritud olmejäätmete koostist, seega tuleb tugineda teistele Eestis korraldatud uuringutele. Käesolevas töös lähtutakse riigi jäätmekavas toodud keskmisest olmejäätmete koostise hinnangust, mis sisaldab ka pakendijäätmeid (joonis 4.7).

Joonis 4.7. Olmejäätmete koostis.

Ligikaudu 50% kõigist olmejäätmetest Eestis tekib Tallinnas ja Harjumaal. Keskmiselt tekkis 2007. aastal inimese kohta 361 kg olmejäätmeid aastas, seejuures Tallinnas ja Harjumaal 445 kg. Riigi jäätmekava kohaselt on olmejäätmete koguse kasv suurem lähiaastatel, ning edaspidi väheneb vastavalt majanduskasvu stabiliseerumisega. Olmejäätmete koguse kasvuks on hinnatud keskmiselt 3% aastas.

Kuna Saue vallale elanike prognoosi ei ole tehtud, lähtuti olmejäätmete koguse prognoosimisel viimastel aastatel toimunud elanikkonna juurdekasvust ja arvestati keskmiseks elanike arvu kasvuks 3% aastas. Vastavalt riigi jäätmekavas toodud olmejäätmete tekke prognoosile on tabelis 4.2 toodud Saue valla olmejäätmete tekke prognoos. Tabelis 4.3 on toodud hinnanguline segaolmejäätmete koostis 2008. aastal.

Tabel 4.2. Saue vallas tekkivate olmejäätmete prognoos aastani 2014.

	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014
prügi teke elaniku kohta (kg/a)	445	458	472	486	501	516	531	547
elanike arv	8107	8459	8713	8974	9243	9521	9806	10100
vallas tekkiv olmejäätmete kogus (t)	3608	3877	4113	4364	4630	4911	5211	5528

Tabel 4.3. Hinnanguline segaolmejäätmete koostis 2008. aastal

Jäätmeliik	Osakaal %	Kogus (t)
köögijäätmed	28	1086
aiajäätmed	12	465
muud biolagunevad jäätmed	3	116
plastid	9	349
vanapaber, -papp ja kartong	19	737
puidujäätmed	3	116
muud põlevad jäätmed	6	233
terase- ja metallijäätmed	4	155
klaas	6	233
muud inertsed jäätmed (mittepõlevad)	7	271
elektri- ja elektroonikaseadmed	2	78
ohtlikud jäätmed	1	39
Kokku (t)		3877

4.5. Jäätmete liigiti kogumine

Jäätmeküsitluses uuriti elanike teadlikkust jäätmekogumispunktide asukohtadest ning nende käitumisharjumusi erinevate jäätmete käitlemisel.

Külades ja asulas elavate inimeste teadlikkust lähimate sorteeritud jäätmete kogumispunktide asukohtadest iseloomustavad joonised 4.9 ja 4.10. Üldiselt teavad inimesed paremini pakendijäätmete kogumispunktide asukohti.

Joonis 4.9. Teadlikkus lähimate kogumispunktide asukohtadest asulatüübi kaupa

Joonis 4.10. Teadlikkus lähimate kogumispunktide asukohtadest elamutüübi kaupa

Pääskülas asuva jäätmejaam kasutamist kajastab joonis 4.11. Elanikud on jäätmejaama kasutamise võimalusest küll teadlikud, kuid kasutavad seda väga vähe.

Joonis 4.11. Pääsküla jäätmejaama kasutamine Saue valla elanike poolt

Maksimaalset kogumispunkti kaugust kodust, mida elanikud on valmis kasutama, kirjeldab joonis 4.12. Tähelepanu väärib Laagri aleviku eramajade elanike vähene valmisolek jäätmete viimiseks kaugemal asuvasse kogumispunkti.

Joonis 4.12. Maksimaalne kogumispunkti kaugus.

4.6. Pakendijäätmed

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Hinnanguliselt arvestatakse Eestis pakendijäätmete mahuks ca 100 kg inimese kohta aastas ja pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on uuringute alusel ca 30% ja maht ca 60%.

Pakendi ringlussüsteemi tegevust suunab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil, arvestades tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti. Omavalitsus määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid. Praegu rakendatakse omavalitsustes kahte tüüpi kogumissüsteemi:
· Segapakendi kogumissüsteemis kogutakse pakend ja pakendijäätmed kogumiskonteinerite võrgustikul põhineva kogumissüsteemi kaudu kokku.
· Tagatisrahasüsteemis kogutakse korduskasutuspudelid ja ühekorrapakend kogumispunktide kaudu kokku.

Pakendikonteinereid segapakendite tarbeks on korralikuks jäätmete kogumiseks jaotatud terve valla peale. Konteinerite asukohad on toodud järgnevalt:
·    Laagri alevik, Kuuse 26, mänguväljaku kõrval;
·    Laagri alevik, Kuuse tn vana katlamaja;
·    Laagri alevik, Redise 4, 6, 8 ja 12 juures;
·    Laagri alevik, Sae tn 3 parkla;
·    Laagri alevik, Nõlvaku/Sillaku ristmik;
·    Laagri alevik, Veskitammi 3 parkla;
·    Laagri alevik, Väriheina tee;
·    Hüüru küla, Hüüru mõisa parkla;
·    Ääsmäe küla, Kasesalu elamurajoon;
·    Vanamõisa küla, Vanamõisa Seltsimaja;
·    Klaokse elurajoon, Alliku küla;
·    Jõgisoo küla, seltsimaja kõrval;
·    Maidla küla, keskuse autobussipeatus;
·    Kiia küla, korvpalliväljaku juures;
·    Vatsla küla, Kodasema/Vatsla tee ristmik.

Pakendid võib viia ka Pääsküla jäätmejaama. Täiendavate pakendikonteinerite juurde paigaldamise osas peab vald läbirääkimisi pakendiorganisatsioonidega.

Saue vallas on üle antud pakendijäätmete osakaal hakanud suurenema aastal 2006, mis näitab, et rohkem hakati prügi sorteerima. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmetele koguti 2006. aastal vallast ligikaudu 260 tonni pakendijäätmeid ning vastav näitaja 2005. aastal oli 3 tonni. Saue valla elanike harjumusi pakendijäätmete käitlemisel iseloomustavad joonised 4.13 - 4.16.

Pandimärgiga pakendite osas on inimestel tekkinud harjumus viia need taarapunkti, väljaspool alevikku ja eramajades elavad inimesed panevad pandimärgiga pakendit ka pakendikonteinerisse või olmejäätmete hulka.

Joonis 4.13. Joogipakendi käitlemine asulatüübi järgi

Joonis 4.14. Joogipakendi käitlemine elamutüübi järgi

Muude pakendite osas on sorteerimisharjumused vähe levinud, peamiselt pannakse pakendid kas olmejäätmete hulka või põletatakse. Pakendikonteinereid kasutavad enam eramajades elavad inimesed nii Laagri alevikus kui väljaspool seda. Kortermajade elanikel puudub harjumus pakendikonteineri kasutamiseks.

Joonis 4.15. Pandimärgita pakendi käitlemine asulatüübi järgi

Joonis 4.16. Pandimärgita pakendi käitlemine elamutüübi järgi

4.7. Biolagunevad jäätmed

Biolagunevad jäätmed on mikroorganismide toel aeroobselt või anaeroobselt lagunevad jäätmed, mille hulka kuuluvad näiteks toidujäätmed, haljastusjäätmed, reoveesete, määrdunud vanapaber ja -papp.

Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott. Aia- ja pargijäätmete puhul on tegemist hooajaliselt tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele orgaaniliste jäätmete ladustusplatsile. Saue vallale asub vastav lähim plats Tallinnas Nõmme linnaosas Rahumäe surnuaia taga Rahumäe tee 5A.

Saue vallas on riikliku jäätmestatistika andmeil biolagunevate jäätmete kogused aastatega mitmekordistunud, mille tingib jäätmete sorteerimine. Kui 2004. aastal oli Saue vallas biolagunevate jäätmete hulk ligikaudu 5 tonni aastas, siis 2006. aastal oli vastav näitaja juba ligikaudu 270 tonni. Biolagunevate jäätmete käitlemist iseloomustavad joonised 4.17.-4.20.

Aiajäätmete puhul on külades valdav jäätmete kompostimine, osalt neid ka põletatakse. Laagri aleviku elanikel on kompostimiseks võimalusi vähem. Kortermajades tekib aiajäätmeid oluliselt vähem, kui elanikud on sageli siiski leidnud võimaluse jäätmete kompostimiseks või põletamiseks. Osa eramajade omanikke pole seda võimalust leidnud.

Joonis 4.17. Aiajäätmete käitlemine asulatüübi järgi.

Joonis 4.18. Aiajäätmete käitlemine elamutüübi järgi.

Joonis 4.19. Toidujäätmete käitlemine asulatüübi järgi.

Eramajades on jäätmete kompostimine vähem levinud, kui nende viskamine olmejäätmete hulka, kortermajades on kompostimine elanike väitel isegi veidi rohkem levinud. Samas on kortermajade toidujäätmete reaalne kompostimine küsitav, kuna enamike kortermajade juures puuduvad selleks reaalsed võimalused.

Joonis 4.20. Toidujäätmete käitlemine elamutüübi järgi.

4.7.1. Vanapaber ja -papp

AS Vaania 2000. aastal tehtud uuringu kohaselt on Tallinna erinevates osades ja mujal paberi ja kartongi osatähtsus olmejäätmetes kaaluliselt keskmiselt 23%. Seejuures on ahikütte või kaminaga elamutes paberi osakaal väiksem ja kaugküttega elamutes suurem. Suur osa vanapaberist on taaskasutatav uue paberi tootmiseks, kui materjal puhta ja kuivana kokku koguda. Kortermajades on paberijäätmed haaratud korraldatud jäätmeveo teenusega. Saue valla vanapaberi olemasolevad ja perspektiivsed üleandmiskohad on toodud järgnevalt:

Olemasolevad
·    Laagri alevik, vana katlamaja Kuuse tn;
·    Laagri alevik, Nõlvaku/Sillaku nurk;
·    Laagri alevik, Sae tn 3 parkla;
·    Laagri alevik, Veskitammi 3 parkla;
·    Ääsmäe küla, Kasesalu elamurajoon;
·    Maidla küla, keskuse autobussipeatus;
·    Tuula küla, kortermajade juures;
·    Vanamõisa küla, seltsimaja kõrval;
·    Hüüru küla, Hüüru mõisa parkla;
·    Valingu küla, Puiestee 4;
·    Kiia küla, korvpalliväljaku juures;
·    Jõgisoo küla, seltsimaja juures

Perspektiivsed
·    Alliku küla, Klaokse elurajoon;
·    Vanamõisa küla, Rõika ja suurevälja tee ristmik;
·    Laagri alevik, Väriheina tee;
·    Alliku küla, Koidu elurajoon, Koidu tänav;
·    Vatsla küla, Kodasema/Vatsla tee ristmik;
·    Jõgisoo küla, küla infotahvli juures teelaiend.

Paberit ja pappi võib viia ka Pääsküla jäätmejaama.

2006. aastal tekkis Saue vallas paberit ja kartongi ligikaudu 320 tonni, millest ligikaudu 45 tonni tuli majapidamistes. Paberijäätmete käitlemist Saue vallas iseloomustavad joonised 4.21 ja 4.22.

Joonis 4.21. Paberijäätmete käitlemine asulatüübi kaupa.

Paberijäätmeid pannakse olmejäätmete hulka väga vähe. Jäätmete põletamine on veidi rohkem levinud külades elavate inimeste hulgas ja kogumispunkti kasutamine asulas elavate inimeste hulgas.

Joonis 4.22. Paberijäätmete käitlemine elamutüübi kaupa

Eramajade omanikud põletavad suure osa paberijäätmetest, sest tavaliselt on eramutel lokaalsed küttekolded. Küsitlusest selgus, et rohkem viivad paberijäätmeid kogumispunktidesse eramajade omanikud, kui teevad seda kortermajade elanikud. Olmejäätmete hulka pannakse paberijäätmeid harva.

4.7.2. Kompostitavad jäätmed

Vastavalt AS Vaania tehtud uuringule moodustavad kompostitavad jäätmed kõigi jäätmete hulgast 42 % (köögijäätmed ja aia- ning haljastusjäätmed). Aia- ja haljastusjäätmed tuleb komposteerida oma kinnistul või kui seda ei soovita ja/või jäätmete kogus on suur, tuleb need toimetada avalikule komposteerimisväljakule. Lähim neist asub Tallinnas Nõmme linnaosas Rahumäe surnuaia taga Rahumäe tee 5A. Toidujäätmete kogumine on Saue vallas haaratud korraldatud jäätmeveoga.

Saue vallas elab suurem osa inimestest eramajades ja tõenäoliselt satub aia- ja haljastusjäätmeid jäätmekonteinerisse suhteliselt vähe. Joonised 4.23 ja 4.24 kirjeldavad Saue valla elanike kompostimisvõimaluste olemasolu.

Joonis 4.23. Kompostimisvõimaluste olemasolu asulatüübi järgi

Joonis 4.24. Kompostimisvõimaluste olemasolu elamutüübi järgi

Ootuspäraselt on rohkem paremad võimalused jäätmete kompostimiseks külades elavatel inimestel. Eramajades on kompostimisvõimalus vaid 56% vastanutest. Kortermajades elavatest inimestest omab kompostimisvõimalust enda sõnul 71% vastanutest, kuid reaalselt on selline tulemus kaheldav.

4.7.3. Reoveesete

Laagri aleviku reoveed suunatakse Tallinna linna Paljassaare reoveepuhastisse, mis asub linna loodeosas Paljassaare poolsaarel. Töödeldud reoveesete muudetakse kompostimisväljakutel keskkonnasõbralikuks kompostiks ja seda saab hiljem kasutada haljastuses. Varasematel aastatel ladustas Tallinna Vesi olulise osa mudast prügilasse, kuid käesoleval ajal kasutatakse kogu muda kompostimiseks.

Ääsmäe külas tekkiva reovee puhastamiseks kasutatakse lokaalset reoveepuhastit, milles tekkivat muda on tulevikus plaanis kompostida.

4.8. Ohtlikud jäätmed

Ohtlike jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes tekib vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid, päevavalguslampe jmt. Kevadiste ohtlike jäätmete kogumisringide käigus kogutud jäätmete kogused on toodud tabelis 4.4. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlike jäätmeid.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat käitlusluba omavale ettevõttele. Saue vallas on ohtlikud jäätmeid võimalik toimetada Pääsküla jäätmejaama (Raba tänav 20, Tallinn) või mõnda teise ohtlike jäätmete kogumispunkti. Kevadeti korraldab Saue Vallavalitsus ka ohtlike jäätmete kogumisringi, mis on mõeldud eeskätt valla hajaasustusega aladele (Hüüru, Kiia, Tuula, Maidla, Aila jne).

Tabel 4.4. Ohtlike jäätmete kogumisringidel kogutud jäätmete kogused.

jäätmeliik	2007	2008
kemikaalid	176 kg	206 kg
õlijäätmed	389 kg	590 kg
õlifiltrid		43 kg
värvijäätmed	615 kg	4855 kg
patareid	21,5 kg	45 kg
asbest		1000 kg
ravimid		62 kg
elavhõbedalambid	372 tk	535 tk
pakendid	120 kg

4.8.1. Majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed

Kodumajapidamises tekib hulgaliselt ohtlikke jäätmeid, mis tänu elanikkonna väikesele keskkonnateadlikkusele satub suures osas tavajäätmete hulka ja koos nendega prügimäele. Vastavalt jäätmeseadusele on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumine, mis ei tähenda, et kohalik omavalitsus oleks kohustatud seda tasuta tegema.

Majapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed saavad Saue valla elanikud viia tasuta Pääsküla jäätmejaama. Samuti on eraisikutel võimalus tellida vastav teenus ise jäätmekäitlejalt.

Vastavalt jäätmestatistikale koguti 2005. aastal Saue valla majapidamistest ohtlikke jäätmeid 53 tonni ning 2006. aastal 25 tonni.

Küsitluses uuriti elanike teadlikust jäätmete ohtlikkuse kohta, pakkudes välja kuus liiki majapidamistes esinevaid ohtlikke jäätmeid (joonis 4.25). Ohtlike jäätmete käitlemisharjumusi iseloomustab joonis 4.26.

Joonis 4.25. Ohtlike jäätmete tundmine.

Eelnevast tabelist selgus, et teadlikus on üldiselt hea, kõige vähem peetakse ohtlikuks kodukeemiat ja ravimeid.

Joonis 4.26. Ohtlike jäätmete käitlemine elamutüübi järgi

Olmejäätmete hulka paneb ohtlikke jäätmeid enda hinnangul 13 % vastanutest. Asulatüübi järgi on käitumisharjumused ohtlike jäätmete käitlemisel väga sarnased nii alevikus kui külades. Eramajade elanikud viskavad ohtlikke jäätmeid vähem olmejäätmete hulka kui kortermajade elanikud ja kasutavad rohkem võimalusi anda jäätmeid ära kogumisringide käigus ning kogumispunktides.

4.8.2. Ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed

Kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohaselt on juriidilisest isikust jäätmetekitaja kohustatud oma ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab juriidilisest isikust jäätmetekitaja säilitama oma territooriumil.

Jäätmestatistika kohasel koguti Saue valla ettevõtetelt 2004. aastal 9,7 t ohtlikke jäätmeid. 2005. aastal oli ettevõtjate poolt üle antud ohtlike jäätmete kogus üle 28 t ja 2006. aastal üle 37 t. Nii suurt muutust ühe aasta jooksul võib ilmselt seletada sellega, et suurenes ohtlike jäätmete eraldi kogumine ja neid ei ladestatud enam muude jäätmete hulgas prügilasse.

4.8.3. Jääkreostus

Saue vallas asub kaks jääkreostusobjekti. Riiklikus jääkreostuse objektide nimekirjas on AS Koveki vanad biotiigid, mille põhjamudas leidub raskemetalle (Cd). Teine jääkreostuse objekt on Ääsmäel asuv endine sigala katlamaja mahutipark. Kolmest masuudimahutist on järgi üks koos katlamajja suunduva torustikuga.

4.9. Probleemtoodete jäätmed

Jäätmeseadus käsitleb probleemtoodetena tooteid, millele laieneb “tootja vastutuse” põhimõte. Tootja vastutusega kaetud tootjad ja maaletoojad on kohustatud tagama neist toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja nende nõuetekohase käitlemise korraldamise, kattes samas kõik sellega seotud kulud.

Olulisemad probleemtooted on mootorsõidukid ja nende osad (sh rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud. Elektri- ja elektroonikaseadmete osas eristatakse veel seadmeid kümnes kategoorias – seega on probleemtooteid ning nendega seotud ettevõtjaid väga suur hulk.

4.9.1. Patareid

Saue valda on paigutatud patareikastid, kuhu eraisikud saavad viia kasutuskõlbmatuid patareisid. Kastide asukohad vallas on järgnevad:
·    Saue Vallavalitsus;
·    Laagri kool;
·    Laagri lasteaed;
·    Maidla seltsimaja;
·    Ääsmäe kool;
·    Vanamõisa seltsimaja;
·    Jõgisoo Piim OÜ;
·    Hüüru mõis

4.9.2. Elektri- ja elektroonikajäätmed ning kodumasinad

Jäätmeseaduse paragrahv 25 kohaselt kuuluvad elektri- ja elektroonikajäätmed probleemtoodete hulka, mis võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu kuna võivad sisaldada eri liiki ohtlikke jäätmeid. Elektroonikaseadmed võivad sisaldada näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid ja asbesti. Vanad kodumasinad – näiteks külmikud võivad sisaldada osoonikihti lagundavaid freoone.

Saue valla jäätmehoolduseeskirja järgi kuuluvad elektri- ja elektroonikajäätmed ning vanad kodumasinad mahukate jäätmete hulka, mida ei tohi panna segaolmejäätmete konteinerisse ning mille üleandmine tuleb jäätmekäitlejaga ise kokku leppida. Alalist punkti elektroonikajäätmete ning kodumasinate üleandmiseks ei ole. Hetkel on vanu külmutuskappe ning kodutehnikat vastu võetud ka ohtlike jäätmete kogumisringi ajal.

Elektroonikajäätmete üleandmise võimalused on Pääsküla Jäätmejaamas ja Tallinna Prügila juures asuvas kogumispunktis ning samuti kord aastas toimuva ülevallalise kogumisringi raames.

4.9.3. Vanarehvid

Vastavalt Jäätmeseaduse § 133 ei võeta alates 2006. aasta 16. juulist prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve, välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.

Vanarehvide üleandmiseks on võimalus Pääsküla Jäätmejaamas, kus võetakse tasuta vastu eraisikult korraga kuni neli vanarehvi. Samuti toimub kord aastas ülevallaline kogumisring. Aastatel 2004-2006 on iga aasta suurenenud prügilasse ladustavate vanarehvide kogus. 2006. aastal oli vanarehvide kogus 26 tonni. Statistilised andmed selle kohta, kuidas on rehvide kogumine toiminud peale 2006. a 16. juulit, kahjuks puuduvad.

4.10. Tervishoiuasutuste jäätmed

Tervishoiuasutustes tekib lisaks olmejäätmetele rohkesti mitmesuguseid spetsiifilisi jäätmeid. Saue vallas asub tervishoiuasutustest Laagri Tervisekeskus, Ääsmäe Tervisepunkt, Laagri Hambaravi ja Laagri Apteek.

Antud asutustes tekib peamiselt kasutatud süstlaid ning sidumise jms tegevuse käigus tekkinud jäätmeid, mis kogutakse olmejäätmetest eraldi ning kahjutustatakse kipsi valamise teel ja suunatakse edasi lõppkäitlusele.

Tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

4.11. Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid). Kuna Saue vald on kiirelt arenev ning vallas toimub aktiivne arendustegevus, on tekkiv ehitus- ja lammutusjäätmete hulk suur.

Riikliku statistika kohaselt koguti Saue vallast 2004. aastal 24 000 t, 2005. aastal 16 000 t ja 2006. aastal 1500 t ehitusjäätmeid.

4.12. Metallijäätmed

Metallijäätmete hulka kuuluvad jäätmed, mis peaasjalikult koosnevad värvilistest metallidest, mustmetallidest või nende sulamitest.

Metallijäätmete kogumine on Eestis korraldatud jäätmete kokkuostusüsteemina. Metallijäätmete üleandmiseks peab jäätmevaldaja metallijäätmete kokkuostjaga äraveo ise kokku leppima või metallijäätmed ise kokkuostupunkti vedama. Saue vallas avalikke metallijäätmete kogumispunkte ei ole. Samuti ei toimu vallaga kooskõlastatud metallijäätmete kogumisringe ega muid analoogseid ettevõtmisi. Elanikel on võimalus tekkinud metallijäätmed viia Pääsküla jäätmejaama või otse kokkuostu.

Jäätmestatistika kohaselt on Saue vallast kogutud 2004. aastal 303 t, 2005. aastal 23 t ja 2006. aastal 25 t metallijäätmeid.

4.13. Suurjäätmed

Suurjäätmed on suuregabariidilised esemed, näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid.

Saue vallas on suurjäätmed haaratud korraldatud jäätmeveoga, samuti saab neid viia Pääsküla jäätmejaama. Kasutuskõlblikku vanamööblit saab ära anda ka näiteks naaberomavalitsuses Tallinnas tegutsevas MTÜ Taaskasutuskeskuses.

5. Jäätmehoolduse arengusuunad

5.1. Jäätmekätluse kavandamise lähtekohad

Jäätmekäitluse arendamisel tuleb lähtuda olemasolevast jäätmehoolduse tasemest, olemasolevatest võimalustest jäätmete käitlemisel, jäätmehooldusega seotud probleemidest ja seatud eesmärkidest.

Jäätmekäitluse korrastamise meetodite pingerida vastavat Eesti keskkonnastrateegiale on järgmine:
·   jäätmetekke vältimine;
·   tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;
·   jäätmete taaskasutamise laiendamine;
       otseses ringluses (korduskasutamine);
        materjaliringluses;
        bioloogilistes protsessides (kompostimine);
        energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks);
·   keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus;
·   jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine.

Tekkivat jäätmete kogust on omavalitsuse tasandil raske mõjutada, kuid suunata saab jäätmete sorteerimist ja keskkonnanõuetele vastavat käitlemist. Saue vallas tuleb vähendada prügilasse kõrvaldamisele suunatavate jäätmete kogust. Selleks tuleb tõsta jäätmete sorteerimise taset ja võtta senisest rohkem jäätmeid taaskasutuse.

Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud ladestada prügilasse sortimata segaolmejäätmeid. Sortimiseks loetakse ka jäätmete liigiti kogumist koha peal. Saue vallas on eesmärgiks maksimaalne jäätmete sorteerimine tekkekohal, mis tagab ühtlasi kõige kvaliteetsema jäätmematerjali ja parandab võimalusi selle taaskasutamiseks. Kui taaskasutatav materjal satub segaolmejäätmete massi, on tehnologiliselt väga keeruline kvaliteetse taaskasutatava materjali segaolmejäätmete massist välja sortimine.

Jäätmete taaskasutamisel on prioriteediks nendes sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele. Jäätmete energiakasutus omakorda on eelistatum võrreldes jäätmete kõrvaldamisega prügilas. Osade jäätmete puhul (nt plastpakendid) puhul on materjalina taaskasutus majanduslikult ebaefektiivne, kuna materjali väärtus on väike ja sorteerimiskulud suured ning taaskasutamisel materjali kvaliteet halveneb. Suur osa sellistest jäätmetest ladestatakse endiselt prügilasse. Seetõttu on vajalik kaaluda jäätmete energiakasutuse võimalusi. Suure tõenäosusega rajatakse Tallinna piirkonda lähiaastatel võimalused jäätmete energiakasutuseks.

5.1.1. Olemasolevad jäätmekäitluskohad

Jäätmete käitlemise korraldamisel tuleb lähtuda läheduse printsiibist. Allpool on toodud käesoleval hetkel Saue vallale lähimad jäätmekäitluskohad.

- Tallinna Prügila – Saue vallale lähim olemjäätmete ladestuskoht on Jõelähtme vallas asuv Tallinna Prügila. Prügila on käesoleval hetkel Eesti suurim tavajäätmete ladestuskoht, mis asub Saue valla keskusest Laagri alevikust umbes 30 km kaugusel.

- Pääsküla prügila juures asuv jäätmejaam: Tallinnas Pääsküla suletud prügila juures tegutseb jäätmejaam, mille kasutamiseks on Saue vallal sõlmitud leping. Jäätmejaamas saab ära anda metallijäätmeid, paberi- ja papijäätmeid, pakendijäätmeid, vanarehve, elektri- ja elektroonikajäätmeid, sorteeritud ehitusjäätmeid (kivid, betoon), ehitus ja lammutussegaprahti (va asbesti sisaldavad jäätmed), lehtklaasi, suurjäätmeid (sh kasutuskõlbmatu mööbel) ja koduseid ohtlike jäätmeid. Laagri alevikust on jäätmejaam umbes 3 km kaugusel.

- Kompostimisväljak Rahumäe kalmistu juures: lähim biolagunevate jäätmete kompostimisväljak (aia- ja pargijäätmete kompostimiseks) asub Tallinnas Rahumäe kalmistu juures. Kompostimisväljak asub Laagri alevikust umbes 9 km kaugusel. Kompostimisvõimalus on ka Tallinna Prügila juures.

- Jäätmekäitlejate sorteerimisliinid – suurematel jäätmekäitlejatel oma sorteerimiskohad kogutud jäätmete järelsorteerimiseks.

- Ehitusjäätmete ladestuskohad: Lisaks Tallinna Prügilale on ehitusjäätmete ladestamiseks avatud OÜ Slops poolt hallatav Kopli ehitusjäätmete käitluskoht Maleva tn 4 (avatud kuni 2010), ning Väo paekarjääris OÜ Ati Grupp poolt hallatav ehitusjäätmete käitluskoht.

Tootjavastutus pakendijäätmete kogumisel käivitus 1. mail 2005. aastal Tootjavastutuse rakendumisega jäätmekäitluses on tekkinud tootjavastutusorganisatsioonid, kes korraldavad jäätmete kogumist ja käitlemist. Sellised on hetkel Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), Eesti Pakendiringlus MTÜ ning OÜ Eesti Pandipakend.

Tootja vastutus elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisel rakendus 13. augustil 2005. aastal. Kodutehnika kogumist korraldavad MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu.

Vanarehvide kogumist korraldab alates 01.01.2006 MTÜ Eesti Rehviliit ning romusõidukite kogumise ja käitlemisega tegeleb MTÜ Eesti Lammutuskodade Liit (ELV).

5.1.2. Korraldatud jäätmevedu

Saue vallas toimib korraldatud jäätmevedu aates 2007. aasta märtsist. Korraldatud jäätmeveoga on haaratud järgmised jäätmeliigid:
- paber ja kartong;
- segaolmejäätmed;
- suurjäätmed;
- biolagunevad jäätmed.

Saue vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatud jäätmevedu (üks vedaja kogu piirkonnas) võimaldab optimeerida jäätmeveo logistikat ning vähendada seega veoga kaasnevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale.

Segaolmejäätmete mahuteid tuleb üldjuhul tühjendada vähemalt kord kahe nädala jooksul. Kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi ja käideldakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele, siis võib jäätmeid vedada tiheasustuses minimaalselt kord kuus ja hajaasutuses minimaalselt kord kvartalis. Kui Jäätmete minimaalne veosagedus on tiheasustusega aladel kord kuus. Tiheasutusalad on määratud Saue valla üldplaneeringuga.

Jäätmemahutitena on lubatud kasutada jäätmekonteinereid, kompaktoreid ja kuni 150 l mahuga niiskuskindlast paberist või plastikust jäätmekotte. Kott peab olema kaanega kaetud kotihoidlas ning need peavad olema kaitstud niiskumise ning loomade ligipääsu eest.

5.2. Saue valla jäätmekäitluse probleemid

Ebapiisav pakendijäätmete sorteerimine

Vaid väikesel osal elanikkonnast on harjumus pakendijäätmete eraldi kogumiseks. Põhjusena on elanikud välja toonud, et pakendijäätmete konteinereid ei ole piisavalt ja olemasolevad konteinerid on pidevalt üle täitunud.

Eramajade olmejäätmekonteinerid ei saa täis

Saue vallas tuleb olmejäätmeid vedada eramajades vähemalt kord nädalas. Seoses jäätmete sorteerimisega on olmejäätmete kogus vähenenud ja konteinerid jäävad nädala jooksul pooltühjaks. Elanikel on tunne, et nad maksavad jäätmeveo eest ebaõiglaselt ja sellega seoses väheneb motivatsioon jäätmete sorteerimiseks.

Prügistamine ja jäätmete ebaseaduslik ladestamine

Omavoliliselt on ladestatud peamiselt olme-, ehitus- ja suurjäätmeid ning autokumme. Prügistatud alad on hajusalt üle valla, kõige probleemsemad kohad on hetkel Maidla kruusakarjäär ja Laagri alevikust lõunas raudtee ja Hoiu tänava vaheline ala. Üleriigilise prügikoristuskampaania „Teeme ära 2008“ raames sai vabatahtlike poolt koristatud oluline hulk ebaseaduslikult ladestatud prügist.

Omavoliliselt on prügi ladestanud tõenäoliselt nii valla enda jäätmevaldajad kui naaberomavalisuste jäätmevaldajad. Saue vallas on rakendunud korraldatud jäätmevedu, kuid järelevalve selle toimimise üle on olnud puudulik. Lähim olmejäätmete üleandmise koht, Tallinna Prügila, asub suhteliselt kaugel, mistõttu jäätmete vedu prügilasse jäätmetekitaja enda poolt on kulukas ja ebamugav.

Jäätmehooldusalast järelevalvet ei ole korraldatud

Saue vallas on keskkonnalane, sh jäätmehooldusalane järelevalve korraldatud puudulikult. Puudub süstemaatiline kontroll jäätmekäitluse üle ja koostöö keskkonnainspektsiooniga ei toimu. Saue vallas on asutatud jäätmevaldajate register ja korraldatud jäätmevedu on toiminud alates 2007. aasta märtsist, kuid registris olevaid andmeid ning korraldatud jäätmeveoga liitumist süsteemselt kontrollitud ei ole. Peamiseks põhjuseks järelevalve puudulikkusel on vastava spetsialisti puudumine vallas kuni viimase ajani ja olemaolevate töötajate koormatus muude ülesannetega.

Prügiauto ei pääse elamutele ligi

Suvilapiirkondades on tänavavõrgustik liialt kitsas, mis teeb prügiauto liikumise keeruliseks. Mujal hajaasutuseks on sageli probleemiks teede kehv kvaliteet, mis takistab raskete jäätmeveokite ligipääsu elamutele.

Ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste vähesus

Ohtlikke jäätmeid saab hetkel üle anda Pääsküla prügila juures asuvas jäätmejaamas ja üks kord aastas jäätmete kogumisringide käigus. Mitmete asutuste ja ettevõtete juurde on paigutatud patareikastid. Ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused on ebapiisavad.

Elanike keskkonnateadlikkuse tase

Elanike hulgas ei ole veel juurdunud jäätmete sorteerimisharjumused, samuti puudub kohati teadlikkus, kuidas korrektselt jäätmeid sorteerima peaks.

5.3. Jäätmete käitlemise võimalused

Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi jäätmekäitlusalastest õigusaktidest. Allpool on toodud erinevat liiki jäätmete käitlemise võimalused lähtuvalt õigusaktidest ja olemasolevatest tingimustest.

5.3.1. Olmejäätmed

Töötlemata olmejäätmeid prügilasse ladestada ei tohi. Kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas, tuleb jäätmeid taaskasutada. Taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena.

Jäätmete sortimine

Jäätmete sortimiseks on kaks võimalust: koguda jäätmeid tekkekohas liigiti või eraldada erinevad jäätmeliigid segajäätmete massist sorteerimistehases. Tekkekohas liigitikogutud jäätmetele võib täiendavalt rakendada järelsortimist (suurematel jäätmevedajatel on olemas vastavad sorteerimisliinid).

Jäätmete tekkekohas liigitikogumine on parim võimalus jäätmete taaskasutamiseks. Kogudes jäätmeid liigiti tekkekohas, on võimalik tagada eraldikogutud jäätmete parem kvaliteet ning seega ka paremad taaskasutusvõimalused. Sorteerides eriliigilisi jäätmeid välja vaid sorteerimistehases segajäätmete massist, on suur osa materjalist määrdunud ning selle taaskasutusväärtus ja -võimalused vähenevad. Euroopa riikides peetakse segunenud olmejäätmetest taaskasutatava materjali väljasortimist tehniliselt keerukaks ja majanduslikult kalliks ettevõtmiseks. EL on prioriteediks seadnud maksimaalselt jäätmete kohtsortimise ning liigitikogumise, mis tagab taaskasutuse suurema efektiivsuse.

Saue vallas on lähtuvalt jäätmehoolduseeskirjast seatud prioriteediks jäätmete liigitikogumine tekkekohas. Täiendavalt teostatakse tekkekohas liigitikogutud jäätmetele järelsortimist, kus sortimisliinil korjatakse täiendavalt välja erinevast materjalist taaskasutatavad jäätmed.

Olmejäätmete käitlemise protsessi võib jagada kolmeks tasandiks:

1) Esmatasandil toimub jäätmete kohtsortimine nende tekkekohas ja kohtsorditud jäätmete kogumine elanikelt, ettevõtetelt, asutustelt ja ühiskondlike hoonete juurest.
2) Teisel tasandil toimub liigitikogutud jäätmete järelsorteerimine ja edasisse käitlusesse suunamine.
3) Kolmandal tasandil toimub kas jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine prügilas. Tulevikus võib sellele lisanduda ka jäätmekütuste põletamine (jäätmete taaskasutus energiakasutuse eesmärgil).

Jäätmete energiakasutus vs ladestamine prügilasse

Eestis on hetkel endiselt peamiseks jäätmete kõrvaldamise viisiks jäätmete ladestamine prügilasse. Säästva arengu põhimõttetest lähtuvalt tuleb oluliselt vähendada jäätmete ladestamist ning suurendada nende taaskasutust. Riigi jäätmekavas aastani 2013 on kaalutud kolme erinevat stsenaariumi olmejäätmete käitlemiseks, mis on järgnevad:
·    0-stsenaarium, kus jätkub olemasolev olukord ja valdav osa jäätmeid ladestatakse prügilasse;
·    1-stsenaarium, kus Eestisse rajatakse kuni kaks olmejäätmete põletustehast. Õigusaktidega sätestatud jäätmete taaskasutuseeesmärgid saavutatakse eelkõige läbi jäätmete materjalina ringlussevõtu ja põletamise (energia tootmine);
·    2 stsenaarium – olmejäätmete põletustehaseid ei rajata. Õigusaktidega sätestatud jäätmete taaskasutuseesmärgid saavutatakse läbi jäätmete materjalina- ja bioloogilise ringlussevõtu.

Jäätmekäitlusstsenaariumite olelusringipõhine keskkonnamõjude ja majanduskulude hindamine ning võrdlemine näitab, et praegune jäätmekäitlussüsteem, kus enamus olmejäätmeid ladestatakse prügilasse, on kõige suurema keskkonnamõjuga, omades samas ka suhteliselt suuri majanduskulusid. Baasstsenaarium ei ole pikas perspektiivis rakendatav, kuna ei ole vastavuses Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Jäätmete käitlemisviise erinevate alternatiivide korral iseloomustab tabel 5.1.

Tabel 5.1. Alternatiivsed jäätmekäitlusstsenaariumid

Stsenaarium	Ringlussevõtt materjalina	Bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine)	Põletamine	Ladestamine prügilasse	Vastavus õigusaktide nõuetega
0- Baasstsenaarium	17%	7%	0	76%	-
1- Põletamine + ringlussevõtt	24%	10%	46%	20%	+
2- Kompostimine + ringlussevõtt	25%	41%	0	34%	+

*Andmed: Riigi jäätmekava aastani 2013.

Olmejäätmete põletamine on otstarbekas, kui sealjuures toodetakse soojus- ja elektrienergiat. Keskkonnale avaldatav mõju on väiksem kui muude käitlusmeetodite puhul ning samas väheneb vajadus muude kütuste kasutamiseks. Ka jäätmete kogumisel ja taaskasutamisel materjali ringlussevõtuna on positiivne keskkonnamõju. Jäätmematerjalide ringlussevõtu majanduskulud sõltuvad palju aga kogumissüsteemi korraldusest ja selle tõhususest.

Biolagunevate jäätmete käitlussüsteemi (kompostimine) laiendamisel tuleks arvestada, et panus keskkonnamõju vähendamisse on suhteliselt väike, kuna eeldatavalt kasutatakse põllumajanduses vaid piiratud kogus kompostist mineraalväetiste asendajana. Aunkompostimisel tekkivad õhuheited kasvuhoonegaaside näol on küllaltki suured. Biolagunevate jäätmete tsentraalse kogumis- ja käitlussüsteemi majanduskulud võivad olla suured.

Eelpool kirjeldatud stsenaariumide rakendumine Saue vallas sõltub suuresti riiklikul tasandil tehtavatest valikustest (eelkõige jäätmepõletustehase rajamine). Valla jäätmekäitlust 1. ja 2. stsenaariumi rakendamisel kirjeldavad joonised 5.1 ja 5.2. Kompostimise stsenaariumi rakendumisel on võimalik segaolmejäätmete kompostimine, mille puhul materjalist väljasõelutav mittelagunev osa (peamiselt plastid) tuleb põletamisvõimaluse puudumisel ladustada prügilasse. Põletamisstsenaariumi rakendumisel ladestatakse prügilasse põletustuhk.

Joonis 5.1. Saue valla jäätmekäitluse skeem 1. stsenaariumi rakendumisel.

Joonis 5.2. Saue valla jäätmekäitluse skeem 2. stsenaariumi rakendumisel.

5.3.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- Ja lammutusjäätmete käitlemist reguleerib Saue valla jäätmehoolduseeskiri. Ehitusjäätmete käitlemise küsimused tuleb lahendada juba ehitise projekteerimise etapis ja ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmisel tuleb muude dokumentide hulgas esitada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Samasugune õiend tuleb vormistada lammutustööde lõppemisel.

Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Oluline on suurendada jäätmete sorteerimist ja taaskasutust, vähendada ohtlike ainete kasutamist, kus see on võimalik, tagada tekkivate ohtlike jäätmete eraldi käitlemine, anda ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Vastuvõetavatest ehitusjäätmetest sorteeritakse valikuliselt välja kasutuskõlblikud tellised, puit, vanametall ja pinnas. Betooni, kive ja vana asfalti purustatakse killustikuks. Sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kasutatakse pinnasetäitena või purustatud kujul prügilate kattematerjalina ning tee-ehituses.

5.3.3. Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted

Suur osa ohtlikest jäätmetest sobib kütusena kasutamiseks tootmisprotsessis või kõrvaldatakse põletamise teel spetsiaalsetes ahjudes: õlijäätmed ning värvi-, liimi-, ja lahustijäätmed. Vanad ravimid ja kemikaalid põletatakse, vajadusel kasutatakse selleks lisakütust. Elavhõbedat sisaldavatest jäätmetest eemaldatakse elavhõbe, mida kasutakse uuesti.

Ida-Virumaal Vaivara vallas asub Vaivara Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus (VOJK), kus muuhulgas toimub ohtlike jäätmete lõppladestamine.

Akud ja patareid vajavad erikäitlust, kuna sisaldavad keskkonnaohtlikke aineid. Taaskasutatavatest materjalidest eraldatakse nii plii kui ka muu metall. Ümbertöötlemise tulemusena saadud plii ja pliisulamid ning polüpropüleen müüakse valdavalt Euroopa akutööstustele tagasi.

Jääkreotusobjektid võivad põhjustada pinna- ja põhjavee saastumise. Jääkreostuse likvideerimise kohustus ja vastutus selle eest lasub enamasti maaomanikul, kui ei ole maaostu-müügi lepingus teisiti sätestatud.

Jääkreostusobjekti likvideerimisel on esimeseks nõudeks jääkreostuskollete inventariseerimine ja hüljatud ohtlike jäätmete kiire koristamine. Seejärel tuleb likvideerida või viia keskkonnanõuetega vastavusse rajatised (mahutipargid, torustikud, kemikaalide laod). Eelisjärjekorras tuleb rakendada meetmed, mis tagavad puhta joogivee kättesaadavuse piirkonnas elavatele inimestele. Eelnimetatud tööde lõpuleviimisele järgneb pinnase- ja põhjavee reostuse ulatuse kaardistamine, puhastustööde vajalikkuse hinnang ja puhastustööd. Pinnase puhastamise lihtsaim meetod on reostunud pinnase äravedu ja käitlemine selleks spetsialiseerunud ettevõttes. Reostunud põhjavee puhastamine joogivee nõuetele vastavaks pole võimalik. Puhastustööd on piirdunud vaba õlifaasi eraldamisega põhjavee pinnalt. Kui põhjavesi on maapinna lähedal, saab reostunud vee koguda dreenide või kraavidega õlipüüdjasse. Sageli levinud meetodiks on ka reostunud ala lokaliseerimine – veekindel katmine või piiramine dreenidega.

Vanad mootorsõidukid lammutatakse ja eraldatud jäätmetest on võimalik kasutada põletamiseks järgmisi komponente: plast, kummi, tekstiil, puit, polster jmt. Eraldatud metall läheb kokkuostu. Vanarehve on võimalik taaskasutada mitmel moel. Vähekasutatud kumme saab korduvkasutada (mis liiklusohutuse seisukohalt ei ole siiski soovitatav). Purustatud rehve võib kasutada prügila aluse drenaažikihi ehitamisel.Peen kummipuru on taaskasutatav asfaldisegudes, ülipeen kummipuru aga uute rehvide tootmisel. Rehve põletatakse tsemendiahjudes, samuti on neist võimalik pürolüüsi teel toota gaasi ja õli.

Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmetest eraldatakse ohtlikud ained ja komponendid, metall läheb materjaliringlusesse ning ülejäänud materjalid nagu plast, puit, papp jmt sobivad põhimõtteliselt põletamiseks.

5.3.4. Biolagunevad jäätmed

Võimalikeks biolagunevate jäätmete käitlusmeetoditeks on aeroobne (kompostimine) ja anaeroobne (metaankääritus) töötlus. Metaankääritus kui keerukam ja kulukam tehnoloogia vajab majanduslikuks tasumiseks suuri jäätmekoguseid, kuid väldib kasvuhoonegaaside teket. Sobiva käitlusviisi valikuks on vajalik täpsema analüüsi koostamine.

Metaankäärituse käigus on võimalik toota biogaasi. Biojäätmete eraldikogumise rakendamisel saadakse nende kompostimise tulemusena kvaliteetne kompost, mida saab edukalt kasutada aianduses ja põllumajanduses. Segunenud jäätmete stabiliseerimisel saadakse aga materjal, mis kvaliteedilt sobib enamasti vaid haljastusse ning prügilakatte tarbeks.

Tööstuslikuks kompostimiseks on kaks alternatiivi: aunkompostimine ja reaktorkompostimine. Aunkompostimise protsess on suhteliselt aeglane, nõuab suurt maa-ala ning on halvasti kontrollitav. Reaktorkompostimiseks seevastu kulub palju energiat ning see nõuab oluliselt suuremaid kapitalimahutusi, kuid on kiirem ning kergemini kontrollitav. Kasutusel on ka aunkompostimise kiirendamiseks välja töötatud tehnoloogiaid, kus rakendatakse aunade sundõhustamist ja on võimalik ka aunade membraaniga katmine (membraankompostimine), et vähendada väliskeskkonna tingimuste mõjusid kompostimisprotsessile.

Kodune kompostimine on sobiv meetod, millega saab samuti oluliselt vähendada kõrvaldavate olmejäätmete kogust. Kompostimine võimaldab koduses majapidamises tekkivatest toidu- ja aiajäätmetest kergesti valmistada kompostmulda, mida saab kasutada aias väetisena ja mulla omaduste parandamiseks. Toidujäätmete kompostimisel on soovitav kasutada kompostikaste, mis takistavad näriliste ligipääsu jäätmetele. Tiheasustusaladel on kompostikastide või kompostrite kasutamine kohustuslik.

5.3.5. Klaas

Ümber töötamiseks sobib nii lehtklaas kui korduskasutuseks sobimatud klaastaarajäätmed. Veidi erineva koostise tõttu tuleb neid käidelda eraldi. Klaasijäätmetest sulatatakse uut klaasi, pudeleid ja purke, aga ka klaasvilla. Eestis purustab ja sulatab klaastaarat ümber AS Järvakandi Klaas, osa klaasi viiakse ümbertöötlemiseks Eestist välja. Klaasi tootmisel klaasipurust kulub palju vähem energiat kui esmase tooraine kasutamsel.

5.3.6. Papp ja paber

Vanapaberit ja -pappi kasutatakse uue paberi ning ehitusmaterjalide tootmiseks. Eestis on paberi ümbertöötlemise võimalused piiratud. Vanapaber, mida siin ümber töödelda ei ole võimalik, sorteeritakse paberitüüpide alusel, pakendatakse ja müüakse välismaale.

Kihilised joogipakendid ehk komposiitpakendid (nn. tetrapakid) sisaldavad peale tselluloosikihtide veel plastik- ja metallkilet. Taaskasutusse lähevad nendest piimatoodete- ja mahlapakid. Mida kuivem ja puhtam on materjal, seda paremini ta säilib, seetõttu peaks pakendi enne konteinerisse viimist kergelt seest loputama. Joogipakenditest on võimalik selles sisalduva plastiku sulatamisel toota spetsiaalset kartongi või plaate, millest saab valmistada ehitusmaterjale, mööblit ja muud.

5.3.7. Metall

Kogutud metallijäätmed on väga hästi kasutatavad uute metallesemete tootmiseks. Vanametalli ümbertöötlemisele kulub oluliselt vähem energiat kui metallimaagi kasutamine, näiteks alumiiniumi puhul on energiasääst 95%. Eestis vanametalli kasutamise võimalused puuduvad, siin kogutud jäätmed eksporditakse.

5.3.8. Plast

Plastijäätmete taaskasutamise muudab keeruliseks paljude eriliigiliste plastide leidumine jäätmete hulgas (nt pakendijäätmete puhul). Taaskasutatavus sõltub plasti liigist ning need tuleb enne liikide kaupa sorteerida. Plastijäätmete taaskasutamine piirab ka materjali suhteliselt madal väärtus ning suured sorteerimis- ja veokulud. Plasti ümbertöötlemisel materjali kvaliteet halveneb. Kuna plasti liike on väga palju ja nende sorteerimine kallis, on enamik EL riike keskendunud PEHD, PET ja PVC plasti kasutamisele ja kogumisele. Kõige efektiivsem on PET ja PE pudelite kogumine ja taaskasutamine.

Valdav osa Eestis kogutud plastist (karastusjookide PET - pudelid) pestakse, purustatakse või pressitakse kokku kuubikuteks ning eksporditakse välisriikidesse, kus nendest valmistatakse nt mööblipolstrit ja isegi rõivaid. Osa materjali kasutatakse kohapeal pakenditootjate poolt. Teistest plastikmaterjalidest kogutakse Eestis ümbertöötlemiseks pakkekilet, millest toodetud graanulid eksporditakse.

Segaplasti (nt. ketšupipudelid, jogurtitopsid) ning madalama kvaliteediga plasti, kus on hulgas toidujäätmed või ohtlikud ained, saab taaskasutusse suunata põletamise kaudu, ehk siis energiaks muundades. Käesoleval hetkel selline võimalus Eestis puudub. Osa kogutavast materjalist eksporditakse, kuid osa ladestatakse endiselt prügilasse.

5.3.9. Puit

Puidujäätmeid taaskasutatakse kas energiaallikana (nt puiduhakkena katlamajades) või kompostimise kaudu. Puidujäätmed aitavad parandada kompostitava materjali konsistentsi.

5.4. Jäätmekäitluse eesmärgid, meetmed ja tegevused

Saue valla jäätmekäitluse eesmärkide seadmisel on lähtutud Riigi jäätmekavast 2008-2013 (Keskkonnaministeeriumi veebilehelt seisuga 1. aprill 2008).

Jäätmekäitluse peamine eesmärk on loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine (loodusvarade säästev kasutamine, jäätmetekke vältimine ja taaskasutuse suurendamine). Peamiseks vahendiks taaskasutuse suurendamisel on jäätmete maksimaalne sorteerimine tekkekohas, mis tagab jäätmematerjali parima kvaliteedi.

Tegevuskava Saue valla jäätmekäitluse eesmärkide täitmiseks aastatel 2008-2014 on toodud jäätmekava lisas 1.

1. Meede:Jäätmehoolduse korraldamise pikkaajaline planeerimine

Jäätmekava on vahend omavalitsuse jäätmehoolduse pikaajaliseks planeerimiseks. Omavalitsuse jäätmekava peab olema kooskõlas riigi jäätmekavaga ja viimasel uuendamisel tuleb ajakohastada ka omavalituse jäätmekava. Jäätmeseaduse §43 lg 3 kohaselt tuleb omavalitsuse jäätmekava ajakohastada aasta jooksul pärast riigi jäätmekava ajakohastamist, kui seal on tehtud omavalitsuse jäätmekava puudutavaid muudatusi. Samuti vajavad perioodilist ülevaatamist omavalitsuse jäätmehooldusalased õigusaktid

Tegevus: Saue valla jäätmekava ajakohastamine aasta jooksul pärast riigi jäätmekava ajakohastamist. Valla jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide uuendamine vastavalt jäätmekavale.

Indikaator: Vastavad jäätmehooldust reguleerivad dokumendid on vastuvõetud, kehtestatud ja ajakohastatud.
Tulemus: Jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid on kehtestatud ja/või ajakohastatud.
Vastutav: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV

Jäätmemajanduse korraldamisel on otstarbekas teha koostööd teiste kohalike omavalitsustega. Omavalitsuste koostööorganisatsioon võimaldab lahendada komplekselt jäätmehooldusalaseid probleeme (jäätmealase infrastruktuuri arendamine, teavitamine, keskkonnateadlikkuse tõstmine jne). Eestis on loodud mitmeid omavalitsuste koostööorganisatsioone, kuid Harjumaal sellised käesoleval hetkel puuduvad.

Tegevus: Harjumaa või Lääne-Harjumaa omavalitsustest koosneva jäätmealase koostööorganisatsiooni loomine.

Indikaator: Saue vald on omavalitsuste jäätmealase koostööorganisatsiooni liige
Tulemus: Harjumaa omavalitsused teevad jäätmemajanduse valdkonnas koostööd läbi koostööorganisatsiooni
Vastutav: Saue Vallavalitsus, naaberomavalitsused
Rahastamine: KOV, KIK

2. Meede: Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine

Saue vallas puudus viimase ajani keskkonnajärelevalvega tegelev spetsialist, millest tulenevalt ei ole omavalitsus suutnud korraldada tõhusat kontrolli jäätmekäitluse üle. Valla poolt praktiliselt kontrollimisi teostatud ei ole ja keskkonnainspektsiooniga koostööd tehtud ei ole. Jäätmekava koostamise ajal oli käimas konkurss keskkonnajärelevalve spetsialisti leidmiseks.

Tegevus: Saue Vallavalitsuses korraldab süstemaatilist kontrolli jäätmevaldajate ja jäätmekäitlejate üle ning teeb aktiivset koostööd keskkonnainspektsiooni ja teiste omavalitsustega

Indikaator: Aastas läbi viidud kontrollimiste arv.
Tulemus: Rikkumiste arv on vähenenud, vallal on ülevaade korraldatud jäätmeveo toimimisest.
Vastutaja: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV

Illegaalse jäätmete ladestamise vähendamiseks on vajalik saavutada kontroll jäätmekäitlejate ja jäätmevoogude üle. Sellele aitab kaasa Saue vallas asutatud jäätmevaldajate register. Senini vallavalitsus jäätmevaldajate registris olevaid andmeid kontrollinud ei ole ja korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise eest karistusi määratud ei ole.

Tegevus: Saue vald teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveo toimimise üle.

Indikaator: korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmevaldajate arv, jäätmevaldajate registri täitmine.
Tulemus: omavalitsusel on ülevaade jäätmevaldajatest ja korraldatud jäätmeveoga liitumisest ning üle antud jäätmekogustest.
Vastutaja: Saue Vallavalitsus, jäätmevedaja
Rahastamine: KOV, jäätmevedaja

Tegevus: Vallas töötab keskkonnajärelevalve spetsialist.

Indikaator: vallavalitsuses on täidetus keskkonnajärelevalve spetsialisti ametikoht.
Tulemus: omavalitsus suudab korraldada keskkonnajärelevalvet ja teha selles valdkonnas koostööd keskkonnainspektsiooni ja teiste omavalitsustega.
Vastutaja: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV

Omavoliliselt ladestatud prügihulkade kasvu aitab pidurdada olemasolevate prügihunnikute likvideerimine, sest juba prügistatud kohta on jäätmeid maha panna lihtsam. Prügistajate korralekutsumiseks on probleemsemates kohtades otstarbekas kasutada keelavaid silte, millele võib lisada info võimaliku karistuse ja lähima legaalse prügi üleandmise koha kohta. Keelavad sildid on osutunud suhteliselt efektiivseks omavalitsustes üle Eesti.

Tegevus: Olemasolevate ja tekkivate illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine, prügi mahapanekut keelavate siltide paigaldamine.

Indikaator: koristatud prügi kogus
Tulemus: Prügistatud alade hulk väheneb
Vastutaja: Saue Vallavalitsus, maaomanikud
Rahastamine: KOV, KIK, maaomanikud

Jäätmemajanduse edasise planeerimise tarbeks on vajalik koguda andmeid olemasolevate jäätmevoogude ja nende käitlemise üle.

Tegevus: Jäätmestatistika kogumine kõigi kogutud jäätmeliikide kohta nii korraldatud jäätmeveoga liitunud kui mitteliitunud jäätmevaldajatelt

Indikaator: andmed on olemas kõigi jäätmevaldajate registris olevate jäätmevaldajate kohta ning kogumispunktides üle antud jäätmekoguste kohta
Tulemus: vallal on ülevaade tekkivatest jäätmekogustest
Vastutaja: Saue Vallavalitsus, jäätmekäitlejad
Rahastamine: KOV, jäätmekäitlejad

3. Meede: Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine ja soodustuste, toetuste ning regulatsioonide süsteemi arendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks.

Saue vallas läbi viidud jäätmeküsitlus näitas, et biolagunevate jäätmete hulgas on suhteliselt vähe levinud toidujäätmete sorteerimine. Eramajade elanike hulgas on toidujäätmete sorteerimine isegi vähem levinud kui kortermajade elanike hulgas. Kortermajades saab biolagunevate jäätmete kogumist korraldada eraldi konteineriga korraldatud jäätmeveo raames. Eramajade puhul biolagunevad jäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide hulka ei kuulu, otstarbekam on korraldada kompostimist koha peal.

Tegevus: Kompostimise ja selle majanduslike eeliste tutvustamine elanikele

Indikaator: biolagunevate jäätmete kompostimist korraldavate majapidamiste arv.
Tulemus: biolagunevate jäätmete koha peal kompostimisega (peamiselt eramajades) väheneb segaolmejäätmete kogus
Vastutaja: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV, KIK

Jäätmete sorteerimist aitab soodustada olukord, kus sorteeritud jäätmete äraandmine on elanikele odavam kui sorteerimata jäätmete üleandmine. Käesoleval hetkel on paberijäätmete veo piirhind märgatavalt madalam, kui segaolmejäätmete puhul. Biolagunevate jäätmete äraveo piirhind (kui arvestada ka konteineri vooderduskoti paigaldamisega) on aga kõrgem kui segaolmejäätmete puhul.

Tegevus: Prügiveohindade diferentseerimine selliselt, et soodustada jäätmete eraldi kogumist.

Indikaator: jäätmeid sorteeriva majapidamise (ühistu) kogukulutused jäätmeveole on väiksemad, kui jäätmeid mittesorteeriva majapidamise (ühistu) kulutused.
Tulemus: elanikud on majanduslikult motiveeritud jäätmeid eraldi koguma
Vastutaja: Saue Vallavalitsus

Jäätmeveo sageduseks on tiheasutuses praegu biolagunevate jäätmete eraldikogumise korral minimaalselt kord kuus ja hajaasutuses kord kvartalis. Tiheasutuses ei saa jäätmeveo sagedust vähendada sanitaarnõuetest lähtuvalt (jäätmeseaduse §71, lg 2). Jäätmeid sorteerivate jäätmevaldajate puhul võib eelkõige tiheasustuses asuvates eramajades tekkida olukord, kus kahe jäätmeveo vahelisel ajal olmejäätmete konteiner täis ei saa ning reaalset hinnavõitu jäätmete sorteerimisest ei teki. Jäätmehoolduseeskiri näeb ette võimalust ka kuni 150 l ja 10 kg raskuste jäätmekottide kasutamiseks, kuid nende äraveo piirhind ületab oluliselt konteineri tühjendushinda (käsitsi veokile laadimine on kulukam).

Väiksemaid kui 140 ja 80 liitrised konteinerid jäätmeveokitega automaatselt tühjendada ei ole võimalik. Väikeste konteinerite puhul on lisaks probleemiks, et konteineri mahu vähenemisega ei vähene oluliselt veohind, kuna põhilise osa sellest moodustavad jäätmeveoki kohaletulekuga seotud kulud. Lahenduseks on ühiste konteinerite kasutamine mitme elamu peale, konteineri läheduse säilitamiseks on soovitav ühine konteiner kuni neljale eramule.

Ühise konteineri kasutamisel on toodud jäätmeveo kulutuste võrdlus ühe elamu kohta praegu kehtivate piirhindade alusel tabelis 5.1 (konkursi käigus kujunevad hinnad võivad olla madalamad). Hinnavõrdlusel on arvestatud, et ühes majapidamises tekkiv jäätmekogus on suhteliselt väike ja vajadused täidab 80 l konteiner. Konteineri rendihinda või ostukulusid ei ole arvestatud, käsitletakse ainult jäätmete äraveo teenustasu.

Tabel 5.2. Jäätmeveo hindade võrdlus vastavalt kehtestatud piirhindadele.

Konteineri maht (l)	Majapidamiste arv	Ühe tühjenduse maksumus	Hind ühele majapidamisele (EEK)
jäätmekott kuni 150 l ja kuni 10 kg	1	88	88
konteiner 80 l	1	65	65
konteiner 140 l	2	65	32.50
konteiner 240 l	3	75	25
konteiner 370 l	4	80	20

Jäätmete vedu prügilasse jäätmetekitaja enda poolt ei saa seada tingimuseks korraldatud jäätmeveost vabastamisel, kuna lähimaks olmejäätmete üleandmiskohaks on Tallinna Prügila, mis asub Laagri alevikust 30 km kaugusel. Väikese koguse jäätmete vedu sellisele kaugusele on ebamõistlikult kallis ja ebamugav ning transpordiga kaasneb oluline keskkonnamõju.

Tegevus: Soodustada ühiste jäätmekonteinerite kasutamist mitme eramu peale.

Tulemus: Elanikud tajuvad paremini jäätmete sorteerimisest tulevat majanduslikku kasu.
Vastutaja: Saue Vallavalitsus

Elanike harjumuste muutmiseks jäätmete käitlemisel on oluline pidev jäätmekäitlusalase info jagamine erinevatele sihtgruppidele.

Tegevus Jäätmehooldusalaste kampaaniate korraldamine erinevatele sihtgruppidele (lapsed, täiskasvanud), jäätmekäitlusalaste infomaterjalide loomine ja jagamine, valla kodulehe pidev uuendamine ja jäätmealase info avaldamine valla ajalehes.

Indikaator: Liigiti kogutud olmejäätmete koguse suurenemine võrreldes üldise jäätmetekkega. (Jäätmearuannete andmed (jäätmestatistika ja jäätmevaldajate register), Probleemtoodeteregistri andmed, Pakendiregistriandmed, Keskkonnainspektsiooni andmed)
Tulemus: Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal kasvanud
Vastutaja: Saue Vallavalitsus, KKM, ettevõtted
Rahastamine: Riigieelarve, KOV, KIK, ettevõtted

Suuremate ettevõtete puhul võib tegevusega kaasneda suures hulgas eriliigiliste jäätmete teke. Sellise ettevõtte jäätmekätlus vajab läbimõeldud korraldust ja kaaluda tuleb ettevõtte jäätmekava koostamise vajadust.

Tegevus: Vallavalitsus nõuab olulise jäätmetekkega ettevõtetelt jäätmekava koostamist

Indikaator: Suurte ettevõtete jäätmemajandus on kontrollitud ja vajadusel koostatud ettevõtte jäätmekava.
Tulemus: Ettevõtete jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja keskkonnasäästlikult.
Vastutaja: Saue Vallavalitsus, ettevõtted
Rahastamine: ettevõtted

4. Meede: VANADE REOSTUSKOLLETE LIKVIDEERIMINE NING Jäätmehoolduse infrastruktuuri uuendamine ja arendamine

Tegevus: AS Koveki vanade biopuhastite jääkreostuse likvideerimine.

Indikaator: Jääkreostus on likvideeritud
Vastutaja: Saue Vallavalitsus, maaomanik
Rahastamine: KOV; KIK; maaomanik

Tegevus: Ääsmäel asuva endise sigala katlamaja jääkreostuse likvideerimine.

Indikaator: Jääkreostus on likvideeritud
Vastutaja: Saue Vallavalitsus, maaomanik
Rahastamine: KOV; KIK; maaomanik

Saue valla osalusel on algatatud projekt Pääsküla jõe puhastamiseks, mille käigus puhastatakse prahist jõe kaldad ja jõe põhjast eemaldatakse vanu setteid.

Tegevus: Pääsküla jõe puhastamise projekti läbiviimine.

Vastutav: Saue Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus
Rahastamine: KOV; KIK

Saue vallas toimib alates 2007. aasta märtsist korraldatud jäätmevedu. Vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna ja korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliikide osas on veo ainuõigus antud konkursi korras valitud jäätmevedajale kolmeks aastaks. Lepingu lõppedes tuleb jäätmevedaja valimiseks korraldada uus konkurss. Jäätmeveo ainuõigus on soovitav anda edaspidi viieks aastaks (Jäätmeseadus § 68. lg 1).

Tegevus: Korraldatud jäätmeveo konkursi tingimuste ülevaatamine ja konkursi läbiviimine korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliikidele jäätmevedaja leidmiseks.

Vastutav: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV

Saue valla õigusaktide kohaselt tuleb korraldatud jäätmeveo raames eraldi koguda biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid. Väikekinnistutel on soovitav jäätmed kompostida koha peal. Käesoleval hetkel asuvad lähimad kompostimisplatsid Tallinnas ja Jõelähtme vallas Tallinna Prügila juures. Suurem osa korterelamutest Saue vallas paikneb Laagri piirkonnas ja nende juures biolagunevate jäätmete koht-kompostimist korraldada ei saa. Seega on otstarbekas Laagri piirkonnas biolagunevad jäätmed lülitada korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliikide hulka ja korraldada kompostimine väljaspool valda. Kaugemal asuvates külades on korterelamuid vähem ja need jäävad kompostimisplatsidest kaugele, mistõttu jäätmete veokulud on suured ja sellega kaasneb märkimisväärne mõju keskkonnale. Kogu vallast on otstarbekas korraldada biolagunevate jäätmete eraldikogumine vastava käitlusvõimaluse tekkimisel mõistlikul kaugusel.

Tegevus: Korraldatud jäätmeveo raames biolagunevate jäätmete kogumine Laagri piirkonnas.

Korraldatud jäätmeveoga liitumise ja jäätmeveo korraldamise muudab osades piirkondades (sh suvilapiirkonnad Vatsla, Maidla ja Koppelmaa külades) keeruliseks teede halb olukord. Sellistes piirkondades on otstarbekas korraldada jäätmevedu ühiste konteinerite paigaldamisega jäätmeveokile liigipääsetavasse kohta. Soovitav on jäätmemahutid paigaldada jäätmemajadesse. Lisaks raskesti ligipääsetavatele piirkondadele võib sama süsteemi rakendada ka hajaasustusega piirkondades, kus elamute vahekaugused on suured (Tagametsa, Pällu, Pärinurme, Tuula, Maidla jms).

Suvilaomanikud võib korraldatud jäätmeveost talveperioodil, kui suvilaid kasutatakse vähe. Korraldatud jäätmevedu suvilates peab toimuma maist septembrini.

Tegevus: Ühiskonteineritega jäätmemajade rajamine raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse ning hõredalt asutatus piirkondadesse.

Indikaator: Raskesti ligipääsetavates piirkondades on kasutusel ühiskonteineritega kogumiskohad (soovituslikult on konteinerid paigutatud jäätmemajadesse).
Tulemus: korraldatud jäätmeveoga on haaratud ka raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad jäätmevaldajad.
Vastutav: Saue Vallavalitsus, jäätmevaldajad
Rahastamine: Saue Vallavalitsus, jäätmevaldajad, KIK

Tegevus: Suvilate liitmine korraldatud jäätmeveoga maist septembrini.

Tulemus: Suvilaomanikud ei maksa jäätmeveoteenuse eest talviselajal, mil nad seda ei kasuta.
Vastutav: Saue Vallavalitsus.

Liigiti kogutavate jäätmete puhul on praegu üle Eesti puhul kasutusel erinevad jäätmemahutite tähistamise viisid. Vajalik on elanikkonnale ühtse süsteemi väljatöötamine. Juhul, kui riiklikult jäätmemahutite tähistamist kokku ei lepita, on otstarbekas kokku leppida ühine tähistus naaberomavalitsustega.

Tegevus: Ühtse tähistussüsteemi (värvide) kokkuleppimine liigiti kogutavate jäätmete mahutite tähistamiseks koostöös naaberomavalitsustega.

Indikaator: Saue vallas on kasutusel naaberomavalitsustega sarnane süsteem eraldi kogutavate jäätmete mahutite tähistamiseks
Tulemus: Elanike jaoks kinnistub jäätmemahutite tähistamise süsteem ja mahuteid on lihtne ära tunda ka teistes omavalitsustes.
Vastutav: Saue Vallavalitsus, naaberomavalitsused, KOV jäätmealane koostööorganisatsioon
Rahastamine: KOV

Jäätmejaamana käsitletakse käesolevas dokumendis jäätmekäitluskohta, kus kohalikud elanikud saavad ära anda suures valikus liigiti kogutud jäätmeid. Segaolmejäätmete üleandmist jäätmejaamas ei toimu.

Saue valla territooriumil hetkel ühtegi jäätmejaama ei asu. Vallal on sõlmitud leping Tallinna linna servas asuva Pääsküla jäätmejaama kasutamiseks, mis asub valla keskusest Laagri alevikust umbes 3 km kaugusel. Pääsküla jäätmejaamas on võimalik üle anda metallijäätmeid, paberi- ja papijäätmeid, pakendijäätmeid, vanarehve, elektri- ja elektroonikajäätmeid, sorteeritud ehitusjäätmeid (kivid, betoon), ehitus ja lammutussegaprahti (va asbesti sisaldavad jäätmed), lehtklaasi, suurjäätmeid (sh kasutuskõlbmatu mööbel) ja koduseid ohtlikke jäätmeid. Valla põhjaosa teenindamiseks on otstarbekas ka edaspidi kasutada Pääsküla jäätmejaama. Laagri alevikku on vajalik jäätmete kogumispunkti rajamine ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete üleandmisvõimaluste loomiseks. Võimalik jäätmete kogumispunkti asukoht on Kuuse katlamaja juures, kus juba asuvad konteinerid paberi- ja pakendijäätmete jaoks.

Valla lõunaosast jääb Pääsküla jäätmejaam kaugele ja ei jää inimeste igapäevaste liikumisteede lähedusse. Vajalik on täiendava jäätmejaama rajamine Ääsmäe piirkonda, läbi tuleb viia asukohavalik.

Tegevus: Pääsküla jäätmejaama kasutamise jätkamine

Indikaator: Saue vallal on kehtiv leping Pääsküla jäätmejaama kasutamiseks.
Tulemus: erinevate jäätmete üleandmisvõimalused on elanikele kättesaadavad.
Vastutav: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV

Tegevus: Laagri alevikku jäätmete kogumispunkti rajamine

Laagri alevikku rajatakse jäätmete kogumispunkt, kus on võimalik üle anda majapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid, paberi- ning pakendijäätmeid, perspektiivis elektroonikjäätmeid.

Indikaator: Laagri alevikus töötab jäätmete kogumispunkt.
Tulemus: taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete üleandmine on elanikele mugavam
Vastutav: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV, KIK

Tegevus: Valla lõunapiirkonna jäätmejaama asukohavaliku hinnang ja rajamine Ääsmäe piirkonda

Jäätmejaamas on valla elanikel võimalik üle anda vähemalt järgmisi jäätmeid: paberi- ja papijäätmed, pakendijäätmed, kodused ohtlikud jäätmed, elektri- ja elektroonikajäätmed, vanarehvid, suurjäätmed, metallijäätmed.

Indikaator: Ääsmäe piirkonnas töötab jäätmejaam
Tulemus: erinevate jäätmete üleandmisvõimalused on elanikele kättesaadavad
Vastutav: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV, KIK

Pakendijäätmete kogumiseks on vajalik pakendijäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine. Pakendijäätmete üleandmine peab elanikele olema käepärane ja konteinerid paiknema piisavalt lähedal. Eramajades on võimalik pakendijäätmete kogumiseks kasutada pakendijäätmete koti süsteemi, kus jäätmevedaja kogub kokkulepitud ajal kokku spetsiaalsesse kilekotti pandud jäätmed.

Tegevus: Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine Saue vallas.

Sihttase: Laagri alevikus on avalikus kogumispunkt kuni 500 m kaugusel (aastaks 2009) ja kuni 200 m kaugusel (aastaks 2014), maapiirkondades 1 km kaugusel.
Vastutav: Saue Vallavalitsus, taaskasutusorganisatsioonid
Rahastamine: taaskasutusorganisatsioonid

Tegevus: Pakendijäätmete koti teenuse pakkumine eramajadele tihedama asutusega piirkondades

Pakendijäätmete koti teenust on soovitav rakendada vähemalt Laagri alevikus ja Alliku külas, kokkuleppel jäätmevedajaga ka teistes külades.

Vastutav: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: jäätmevaldaja

Paberijäätmete kogumiseks on vajalik paberijäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine. Paberijäätmete kogumine toimub avalike pakendijäätmete kogumiskohtadega samades paikades.

Tegevus: Paberijäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine.

Vastutav: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV; KIK

Elektroonikaromude kogumine on hetkel korraldatud Pääsküla jäätmejaama kaudu. Ääsmäe jäätmejaama valmimisel hakatakse elektroonikajäätmeid vastu võtma ka seal ja perspektiivis rajatavas jäätmete kogumispunktis Laagri alevikus. Elektroonikajäätmete kogumiseks on soovitav korraldada jäätmete kogumisringe kaks korda aastas kuni jäätmejaama ja jäätmete kogumispunkti töölehakkamiseni.

Tegevus: Elektroonikaromude kogumine kaks korda aastas kogumisringide käigus.

Vastutav: KOV, KKM, tootjavastutusorganisatsioonid
Rahastamine: tootjavastutusorganisatsioonid

Ohtlike jäätmete ülendmisvõimalused on hetkel Pääsküla jäätmejaamas ja üks kord aastas kogumisringide käigus. Patareide üleandmiseks on avalikult ligupääsetavatesse asutustesse ja ettevõtetesse paigutatud patareikastid. Ääsmäe piirkonna jäätmejaama ja Laagri ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamisel on ohtlikke jäätmeid võimalik üle anda ka seal. Ohtlike jäätmete kogumiringe on soovitav korraldada kaks korda aastas, kuni jäätmejaama ja kogumispunkti valmimiseni.

Tegevus: Ohtlike jäätmete kogumine kogumisringide käigus kaks korda aastas.

Vastutav: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV; KIK

Tegevus: Patareide kogumine patareide kogumiskastide abil.

Vastutav: Saue Vallavalitsus
Rahastamine: KOV; KIK

Biolagunevate jäätmete käitlemiseks on hetkel võimalik kasutada Tallinnas Rahumäe kalmistu juures asuvat kompostimisplatsi või Tallinna Prügila juures asuvat kompostimisplatsi. Olemasolevad võimalused on lähemal valla põhjaosale, kuid lõunaosast jäävad kaugele. Perspektiivis on otstarbekas luua biolagunevate jäätmete töötlemisvõimalused Saue vallas. Läbi tuleb viia sobiva tehnoloogia ja asukoha valik.

Tegevus: Biolagunevate jäätmete käitlusvõimaluse loomine Saue valda. Kasutatava tehnoloogia ja sobiva asukoha valimine.

Vastutav: KOV
Rahastamine: KOV, KIK

Aia- ja pargijäätmeid tekib kõige rohkem kevadel ja sügisel. Väljaspool asulaid on lihtne korraldada jäätmete kompostimine, erinevalt toidujäätmetest ei ole ohtu näriliste levikuks ja jäätmeid saab kompostida aunas. Tiheasutuses on jäätmete kompostimiseks vähem võimalusi ja need on otstarbekas toimetada kompostimisväljakutele. Vältimaks aia- ja pargijäätmete sattumist olmejäätmete hulka on sügisel vähemalt Laagri alevikus korralda aia- ja pargijäätmete (lehtede) kogumine kogumisringi raames.

Tegevus: Aia- ja pargijäätmete kogumiringide korraldamine kevadel ja sügisel Laagri alevikus.

Indikaator: sügisel toimuvad Laagri alevikus aia- ja pargijäätmete kogumisringid.
Tulemus: väheneb aia- ja pargijäätmete sattumine olmejäätmete hulka ning neid ei ladestata prügilasse.
Vastutav: Saue Vallavalitsus
Rahastaja: KOV

6. Jäätmekäitluse keskkonnamõju ja jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang

Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne.

Inimeste tervist ja heaolu kui ka looduskeskkonda mõjutavad nii jäätmete teke, kogumine kui transport. Oluliselt mõjutab keskkonda ka ressursside tarbimine. Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse ja taaskasutatakse, seda vähem kulub ressursse. Oluline on vähem jäätmeid ladestamisele suunata ja rohkem taaskasutada, seejuures on üheks võimaluseks jäätmete energiakasutus. Kuna Saue valla territooriumil ei asu ühtegi prügilat, siis on jäätmekäitluse keskkonnamõju seotud enamjaolt jäätmete tekke, kogumise ja transpordiga.

Saue valla ladestamist vajavad tavajäätmed viiakse Jõelähtme valda rajatud Tallinna Prügilasse. Antud prügila on rajatud kõiki keskkonnanõudeid arvestavalt, millega on prügilast tulenev keskkonnamõju viidud miinimumini.

Jäätmete tekke ja kogumise keskkonnamõju suurus oleneb jäätmete hulgast ja kogumisviisist. Jäätmetekke kogused sõltuvad olulisel määral elanikkonna ja ettevõtete teadlikkusest säästvalt tarbida. Seetõttu on oluline säästva tarbimise alase teavitustöö tegemine.

Jäätmete kogused, mis viiakse otseselt keskkonda, sõltuvad suuresti jäätmete sorteerimisest ja taas- ning korduvkasutusest. Mida rohkem jäätmeid kogutakse liigiti, seda rohkem suudetakse vähendada jäätmete käitlemisest tekkivat negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist.

Et vältida jäätmete sattumist keskkonda läbi omavoliliste prügi mahapanekukohtade ja hoida ära keskkonna risustamist jäätmetega, tuleb tagada tekkivate jäätmete kokkukogumine. Olmejäätmete kogumist aitab korraldada Saue vallas toimiv korraldatud jäätmevedu, mis haarab jäätmete kogumissüsteemi enamiku jäätmetekitajatest. Samuti on tähtis pakkuda elanikele liigitikogutud jäätmete üleandmiseks mugavad võimalused kogumispunkti ja jäätmejaama kaudu, mis omakorda suurendab jäätmete liigitikogumist ja vähendab ladestatavate jäätmete hulka.

Saue vallas on pärast asukohavaliku hinnagut kavas rajada valla lõunapiirkonna jäätmejaam Ääsmäe piirkonda ja jäätmete kogumispunkt Laagri alevikku. Jäätmejaama rajamisel tuleb jälgida, et sellega kaasnev keskkonnamõju oleks minimeeritud. Võttes arvesse Tallinna jäätmejaamade tasuvusuuringus (Maves, 2004) kirjeldatud jäätmejaamas käideldavate jäätmete ja käitlustehnoloogia iseloomustuse, on jäätmejaama potentsiaalsed keskkonnamõjud järgmised:
-    liikluse tihenemise ja jäätmejaamas toimuva käitlusega kaasneb mõningane müra ja õhusaaste taseme tõus piirkonnas; kuna sortimata olmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta, siis haisuprobleem päevakorda ei kerki;
-    vee ja pinnase reostuse oht, mida saab kõva kattega aluse ja drenaažisüsteemi abil minimeerida;
-    visuaalne häiring ümberkaudsetele elanikele

Täites jäätmekavas esitatud eesmärke: suurendada jäätmete sorteerimist ja eraldikogumist, luues elanikele võimalusi eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks ja motiveerides neid keskkonnateadlikkuse tõusu, majandusliku kasu ning järelvalve tõhustamise kaudu, siis väheneb ka jäätmete tekkest ja kogumisest tulenev keskkonnamõju.

6.1. Jäätmeveo keskkonnamõjud

Jäätmeveo peamisteks keskkonnamõjudeks on jäätmeveomasinate poolt tekitatavad mõjud – heitgaas ja müra, mis muu transpordikoormusega võrreldes on siiski marginaalsed. Lisaks võib jäätmeid veo ajal sattuda keskkonda ja jäätmeveoga võib kaasneda haisu levik.

Saue vallas on korraldatud jäätmevedu, mis võimaldab jäätmete kogumist logistiliselt paremini organiseerida ja vähendada jäätmeveokite poolt läbitavaid vahemaid ning transpordist tingitud keskkonnamõju.

6.2. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju

Saue vallas ei asu ühtegi töötavat prügilat ning samuti pole valda plaanis prügilat rajada, seega valla arengu kontekstis ei kuulu jäätmekäitluse alla jäätmete kõrvaldamine prügilasse ladestamise näol. Üldisel tasemel tuleb jäätmekäitluse keskkonnamõjude vähendamiseks siiski prügilasse ladestatavate jäätmete ohtlikkust ja koguseid vähendada.

Saue vallas tekkivad tavajäätmed ladestatakse Jõelähtme vallas asuvasse Tallinna Prügilasse, mis vastab kõikidele Euroopa Liidu keskkonnanõuetele. Seega on uuest prügilast tulenev keskkonnamõju minimeeritud. Siiski kaasnevad ka uues prügilas jäätmete ladestamisega keskkonnamõjud. Prügilas moodustub nõrgvesi ja valgvesi, mis pumbatakse Jõelähtme prügilast Tallinna reoveepuhastisse, kus vesi puhastatakse. Samuti moodustub prügilas prügilagaas, mille kogumissüsteem on prügila I ladestusalal välja ehitatud ning käesoleval ajal toimub prügilagaasi põletamine põleti abil. Tallinna prügilas on prügilagaaside levimine pinnase kaudu prügila-alast väljapoole ära lõigatud sügavate tranšeedega, milles võimalikud gaasilekked on väga kiiresti avastatavad. Sellega on välistatud prügilagaasidega pinnasesisese levikuga kaasnevad ohud naabruskonda.

Lähtuvalt nii keskkonnakaitselisest seisukohast kui ka tulenevalt prügilagaasi kõrgest kütteväärtusest, rajatakse prügilas gaasikogumissüsteem ning hakatakse gaasi kasutama elektri ja soojuse koostootmiseks. Tööstuslik gaasikogumine ja energeetiline kasutamine hakkab toimima lähiaastatel, sõltuvalt ladestatavatest prügi ja tekkiva gaasi kogustest.

Peamiseks keskkonnamõjuks on hetkel müra ja hais ja loodusvarade kasutamine, mis on siiski lokaalse iseloomuga (prügila piires avalduvad mõjud) ja need mõjud ei avaldu prügilast olulisel kaugusel ega mõjuta keskkonda oluliselt. Kuna prügilasse jäätmete ladestamisel on vaja kasutada prügikihtide katmiseks vahekatmist, siis kulutatakse vahekihtide katmiseks loodusvarasid, mida potentsiaalselt oleks võimalik kasutada ka muul otstarbel.

Et prügilasse kõrvaldatavate jäätmete kogused väheneksid, tuleb suunata võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse. Prügilagaasi tekke ja nõrgvee reostuskoormuse vähendamiseks on oluline biolaguneva materjali eraldikogumine korraldatava jäätmeveo raames ja selle kompostimisele suunamine. Samuti tuleb ladestatavate jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks eraldada tekkivast jäätmehulgast ohtlikud jäätmed ja koguda liigiti pakendijäätmed, vanapaber ja –papp, ehitusjäätmed ning muud taaskasutatavad jäätmed.

Korraldatud jäätmeveo rakendamise ja sihipärase teavitustööga vähendatakse omavoliliste prügilate tekkimist ja muud seadusevastast jäätmete kõrvaldamist, nagu näiteks jäätmete põletamist ja matmist kodumajapidamistes.

Jäätmete taaskasutamise ning taaskasutamiseks ettevalmistava töötlemisega seotud keskkonnamõjud hetkel puuduvad, kuna vastavaid jäätmekäitluskohti ei ole. Samas planeeritakse käesoleva jäätmekavaga biolagunevate jäätmete käitlusvõimaluste loomine, millest tulenevate keskkonnamõjude hindamise vajadus otsustatakse tegevuse kavandamise käigus.

6.3. Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang

Saue vallas ei ole praegusel hetkel ühtegi töötavat prügilat. Loodusvarasid kulub jäätmejaama rajamisel ja biolagunevate jäätmete käitlusvõimaluste loomisel. Samuti võib loodusvarasid kuluda jääkreostusobjektide ja omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimisel. Vajaminevat loodusvarade mahtu ei saa hetkel täpselt hinnata, see selgub konkreetsete tegevuste kavandamise ja projekteerimise käigus. Vajaminev loodusvarade maht jäätmekäitluskohtade rajamisel sõltub suuresti valitud asukohast ja juba olemasolevast infrastruktuurist.

Lisa 1. Saue valla jäätmemajanduse tegevuskava 2008-2014

Meede	Tegevus	Läbiviimise aeg/investeering (tuhat EEK)							Rahastamis allikas	Vastutaja
Meede	Tegevus	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014	Rahastamis allikas	Vastutaja
1. Jäätmehoolduse korraldamise pikaajaline planeerimine.	Saue valla jäätmekava ajakohastamine aasta jooksul pärast riigi jäätmekava ajakohastamist.	60						90	KOV	Saue Vallavalitsus
	Valla jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide uuendamine vastavalt jäätmekavale	+						+	KOV	Saue Vallavalitsus
	Harjumaa või Lääne-Harjumaa omavalitsustest koosneva jäätmealase koostööorganisatsiooni loomine		+	+					KOV, KIK	Saue Vallavalitsus, naaberomavalitsused
2. Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine.	Saue Vallavalitsuses korraldab süstemaatilist kontrolli jäätmevaldajate ja jäätmekäitlejate üle ning teeb aktiivset koostööd keskkonnainspektsiooni ja teiste omavalitsustega	+	+	+	+	+	+	+	KOV	Saue Vallavalitsus
	Saue vald teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveo toimimise üle	+	+	+	+	+	+	+	KOV, jäätmevedaja	Saue Vallavalitsus, jäätmevedaja
	Saue vallas töötab keskkonnajärelevalve spetsialist	150	300	315	331	347	365	383	KOV	Saue Vallavalitsus
	Olemasolevate ja tekkivate illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine.	300	300	250	250	250	250	250	KOV, KIK, maaomanikud	Saue Vallavalitsus, maaomanikud
	Prügi mahapanekut keelavate siltide paigaldamine	15	30	10	10	10	10	10	KOV	Saue Vallavalitsus
	Jäätmestatistika kogumine kõigi kogutud jäätmeliikide kohta nii korraldatud jäätmeveoga liitunud kui mitteliitunud jäätmevaldajatelt	+	+	+	+	+	+	+	KOV, jäätmekäitlejad	Saue Vallavalitsus, jäätmekäitlejad
3. Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine ja soodustuste, toetuste ning regulatsioonide süsteemi arendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks.	Kompostimise ja selle majandusike eeliste tutvustamine elanikele	+	+	+	+				KOV, KIK	Saue Vallavalitsus
	Prügiveohindade diferentseerimine selliselt, et soodustada jäätmete eraldi kogumist		+						KOV	Saue Vallavalitsus
	Ühiste jäätmekonteinerite kasutamise soodustamine mitme elamu peale.	+	+	+	+	+	+	+	KOV	Saue Vallavalitsus
	Jäätmehooldusalaste kampaaniate korraldamine erinevatele sihtgruppidele (lapsed, täiskasvanud)	50	50	55	55	60	60	65	Riigieelarve, KOV, KIK, ettevõtted	Saue Vallavalitsus, KKM, ettevõtted
	Jäätmekäitlusalaste infomaterjalide loomine ja jagamine	10	20	25	30	30	30	30	Riigieelarve, KOV, KIK, ettevõtted	Saue Vallavalitsus, KKM, ettevõtted
	Valla kodulehe pidev uuendamine	+	+	+	+	+	+	+	KOV	Saue Vallavalitsus
	Jäätmealase info avaldamine valla infolehes	+	+	+	+	+	+	+	KOV	Saue Vallavalitsus
	Olulise jäätmetekkega ettevõtetelt jäätmekava koostamise nõudmine		+	+	+	+	+	+	ettevõtted	Saue Vallavalitsus, ettevõtted
4. Vanade reostuskollete likvideerimine ja jäätmehoolduse infrastruktuuri uuendamine ning arendamine.	AS Koveki vanade biopuhastite jääkreostuse likvideerimine.			+					KIK, maaomanik	Saue Vallvalitsus, maaomanik
	Ääsmäel asuva endise sigala katlamaja jääkreostuse likvideerimine.		+						KOV, KIK, maaomanik	Saue Vallvalitsus, maaomanik
	Pääsküla jõe puhastamise projekti läbiviimine.	900	900						KOV, KIK	Saue Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus
	Korraldatud jäätmeveo konkursi tingimuste ülevaatamine		+			+			KOV	Saue Vallavalitsus
	Korraldatud jäätmeveo raames biolagunevate jäätmete kogumine Laagri piirkonnas.	+	+	+	+	+	+	+	jäätmevaldajad	Saue Vallavalitsus
	Konkursi läbiviimine korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliikidele jäätmevedaja leidmiseks		+	+		+	+		KOV	Saue Vallavalitsus
	Ühiskonteineritega jäätmemajade rajamine raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse ning hõredalt asutatus piirkondadesse		+	+	+				KOV, KIK, jäätmevaldajad	Saue Vallavalitsus, jäätmevaldajad
	Suvilate liitmine korraldatud jäätmeveo süsteemiga maist septembrini.	+							jäätmevaldajad	Saue Vallavalitsus
	Ühtse tähistussüsteemi (värvide) kokkuleppimine liigiti kogutavate jäätmete mahutite tähistamiseks koostöös naaberomavalitsustega.			+					KOV	Saue Vallavalitsus, naaberomavalitsused, KOV jäätmealane koostööorganisatsioon
	Pääsküla jäätmejaama kasutamine	50	55	60	65	65	70	70
	Laagri alevikku jäätmete kogumispunkti rajamine		125	125					KOV, KIK	Saue Vallavalitsus
	Laagri jäätmete kogumispunkti haldamine			50	55	60	65	70	KOV	Saue Vallavalitsus või ettevõte
	Jäätmejaama asukohavalik ja rajamine Ääsmäe piirkonda			1000	1000				KOV, KIK	Saue Vallavalitsus
	Ääsmäe piirkonna jäätmejaama haldamine				160	170	175	180	KOV	Saue Vallavalitsus või ettevõte
	Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine Saue vallas	+	+						Taaskasutus-organisatsioonid	Saue Vallavalitsus, taaskasutusorganisatsioonid
	Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku haldamine	+	+	+	+	+	+	+	Taaskasutus-organisatsioonid	Taaskasutus-organisatsioonid
	Pakendijäätmete koti teenuse pakkumine eramajadele tihedama asutusega piirkondades	+	+	+	+	+	+	+	jäätmevaldaja	Saue Vallavalitsus
	Paberijäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine.	50	100						KOV, KIK	Saue Vallavalitsus
	Elektroonikaromude kogumine kaks korda aastas kogumiringide käigus	+	+	+						KOV, KKM, tootjavastutusorganisatsioonid
	Ohtlike jäätmete kogumine kogumisringide käigus kaks korda aastas	60	60	65					KOV, KIK	Saue Vallavalitsus
	Patareide kogumine patareide kogumiskastide abil	3	3	3	3,5	3,5	4	4	KOV, KIK	Saue Vallavalitsus
	Biolagunevate jäätmete kompostimisvõimaluse loomine, tehnoloogia ja asukoha valik			+	+	+			KOV, KIK, ettevõtjad	Saue Vallavalitsus, ettevõtjad
	Aia- ja pargijäätmete kogumisringide korraldamine sügisel Laagri alevikus		25	25	30	30	35	35	KOV	Saue Vallavalitsus

Saue valla jäätmeküsitlus 2008. aasta kevadel

Saue vallavalitsus viis valla elanike seas 2008. aasta kevadel läbi jäätmeküsitluse. Küsitlusleht edastati elanikele koos vallalehega, lisaks oli küsitlust võimalik täita internetis. Küsitluste tulemustes on eraldi tulpadena välja toodud külades ja laagri alevikus elavad vastajad või korrusmajades ja eramutes (ja ridaelamutes) elavad vastajad.

Küsitlusele tulid vastused 164 majapidamisest, sh Laagri alevikust 51 ja küladest 113. Vastanute hulgast 74% elab eramutes ja ridaelamutes ning 26% kortermajades. Ootuspäraselt elavad kortermajade elanikud valdavalt asulates ja eramajade elanikud külades. Vastajate jaotus elamutüüpide kaupa on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Vastajate jaotus elamutüübi kaupa.

Jäätmekäitumise seisukohalt on oluline ka elamus kasutatav küttesüsteem, kuna ahikütte või oma keskkütet kasutavatel elanikel on võimalus põletada ka osa jäätmeid. Küsitluse tulemused (joonis 2) näitavad, et kaugkütet või elektrikütet kasutab vaid 23% vastanutest. Oma keskkütet kasutavate kortermajade puhul tõenäoliselt puudub elanikel üldjuhul siiski ligipääs maja küttesüsteemile ja seega ka võimalus jäätmete põletamiseks.

Joonis 2. Kasutatavad küttesüsteemid elamutüübi järgi.

Jäätmeveo korraldus

Korraldatud jäätmeveoga liitumist asulatüübi ja elamutüübi kaupa iseloomustavad joonised 3 ja 4. Küsitlusele vastanud eramajade elanikest ei ole korraldatud jäätmeveoga liitunud 17%. Kortermajade puhul on vastav näitaja 22%. Kuna jäätmeveolepingu sõlmib üldjuhul korteriühistu, võib eitav vastus vähemalt osalt olla tingitud elanike teadmatusest. Küsitluse tulemused näitavad, et korraldatud jäätmeveoga liitumise üle on vajalik järelevalve korraldamine.

Joonis 3. Korraldatud jäätmeveoga liitumine asulatüübi kaupa

Joonis 4. Korraldatud jäätmeveoga liitumine elamutüübi kaupa

Jäätmeveo sagedust iseloomustavad joonised 5 ja 6. Vastusevariandi „muu” valinud inimestel kas puudub jäätmekonteiner või tühjendatakse seda harvem kui kord kvartalis.

Joonis 5. Konteinerite tühjendamise sagedus asulatüübi kaupa.

Joonis 6. konteineri tühjendamine elamutüübi kaupa

Hinnangulist kulutust jäätmeveole kuus iseloomustavad joonised 7 ja 8. Jäätmeveole tehtavad kulutused on suuremad eramajades, kus jäätmevedu ei ole lahendatud suurte ühiskonteineritega ja sellega kaasneb suurem veokulu. Suuremad kulutused jäätmeveole Laagri asulas on ilmselt tingitud tihedamast äraveosagedusest, mida jäätmeseadus tiheasutusaladel ette näeb. Jäätmeveole ei tee vastuste põhjal kulutusi kokku 7% vastanutest, neist kõik elavad külades.

Joonis 7. Kulutused jäätmeveole asulatüübi kaupa

Joonis 8. Kulutused jäätmeveole elamutüübi kaupa

Jäätmete liigiti kogumine

Jäätmeküsitluses uuriti elanike teadlikkust jäätmekogumispunktide asukohtadest ning nende käitumisharjumusi erinevate jäätmete käitlemisel.

Külades ja asulas elavate inimeste teadlikkust lähimate sorteeritud jäätmete kogumispunktide asukohtadest iseloomustavad joonised 9 ja 10. Üldiselt teavad inimesed paremini pakendijäätmete kogumispunktide asukohti. Pääskülas asuva jäätmejaam kasutamist kajastab joonis 11. Elanikud on jäätmejaama kasutamise võimalusest küll teadlikud, kuid kasutavad seda väga vähe.

Joonis 9. Teadlikkus lähimate kogumispunktide asukohtadest asulatüübi kaupa

Joonis 10. Teadlikkus lähimate kogumispunktide asukohtadest elamutüübi kaupa

Maksimaalset kogumispunkti kaugust kodust, mida elanikud on valmis kasutama, kirjeldab joonis 12. Tähelepanu väärib Laagri aleviku eramajade elanike vähene valmisolek jäätmete viimiseks kaugemal asuvasse kogumispunkti.

Joonis 12. Maksimaalne kogumispunkti kaugus.

Elanike harjumusi pakendijäätmete käitlemisel iseloomustavad joonised 13.-16. Pandimärgiga pakendite osas on inimestel tekkinud harjumus viia need taarapunkti, väljaspool alevikku ja eramajades elavad inimesed panevad pandimärgiga pakendit ka pakendikonteinerisse või olmejäätmete hulk. Muude pakendite osas on sorteerimisharjumused vähe levinud, peamiselt pannakse pakendid kas olmejäätmete hulka või põletatakse. Pakendikonteinereid kasutavad enam eramajades elavad inimesed nii Laagri alevikus kui väljaspool seda. Kortermajade elanikel puudub harjumus pakendikonteineri kasutamiseks.

Joonis 13. Joogipakendi käitlemine asulatüübi järgi

Joonis 14. Joogipakendi käitlemine elamutüübi järgi

Joonis 15. Pandimärgita pakendi käitlemine asulatüübi järgi

Joonis 16. Pandimärgita pakendi käitlemine elamutüübi järgi

Paberijäätmete käitlemist iseloomustavad joonised 17 ja 18. Paberijäätmeid pannakse olmejäätmete hulka väga vähe. Jäätmete põletamine on veidi rohkem levinud külades elavate inimeste hulgas ja kogumispunkti kasutamine asulas elavate inimeste hulgas.

Joonis 17. Paberijäätmete käitlemine asulatüübi kaupa.

Joonis 18. Paberijäätmete käitlemine elamutüübi kaupa

Biolagunevate jäätmete käitlemist iseloomustavad joonised 19.-22. Aiajäätmete puhul on külades valdav jäätmete kompostimine, osalt neid ka põletatakse. Laagri aleviku elanikel on kompostimiseks võimalusi vähem. Kortermajades tekib aiajäätmeid oluliselt vähem, kui elanikud on üldjuhul siiski leidnud võimaluse jäätmete kompostimiseks või põletamiseks. Osa eramajade omanikke pole seda võimalust leidnud.

Toidujäätmete puhul on näha selget käitumisharjumuste erinevust asulatüübi järgi. Külades toidujäätmed suures osas kompostitakse või kasutatakse loomatoiduks. Laagri alevikus pannakse toidujäätmed valdavalt segaolmejäätmete hulka, kuid levinud on siiski ka jäätmete kompostimine ja kasutamine loomatoiduna. Eramajades on jäätmete kompostimine vähem levinud, kui nende viskamine olmejäätmete hulka, kortermajades on kompostimine isegi veidi rohkem levinud.

Joonis 19. Aiajäätmete käitlemine asulatüübi järgi.

Joonis 20. Aiajäätmete käitlemine elamutüübi järgi.

Joonis 21. Toidujäätmete käitlemine asulatüübi järgi.

Joonis 22. Toidujäätmete käitlemine elamutüübi järgi.

Kompostimisvõimaluste olemasolu kirjeldavad joonised 23 ja 24. Ootuspäraselt on rohkem paremad võimalused jäätmete kompostimiseks külades elavatel inimestel. Kortermajades elavatest inimestest on 71% leidnud võimaluse jäätmete kompostimiseks, eramajades on sellise võimaluse leidnud vaid 56% vastajatest.

Joonis 23. Kompostimisvõimaluste olemasolu asulatüübi järgi

Joonis 24. Kompostimisvõimaluste olemasolu elamutüübi järgi

Ohtlikud jäätmed

Küsitluses uuriti elanike teadlikust jäätmete ohtlikkuse kohta, pakkudes välja kuus liiki majapidamistes esinevaid ohtlikke jäätmeid (joonis 25). Selgus, et teadlikus on üldiselt hea, kõige vähem peetakse ohtlikuks kodukeemiat ja ravimeid. Ohtlike jäätmete käitlemisharjumusi iseloomustab joonised 26. Olmejäätmete hulka paneb ohtlikke jäätmeid enda hinnangul 13 % vastanutest. Asulatüübi järgi on käitumisharjumused ohtlike jäätmete käitlemisel väga sarnades nii alevikus kui külades. Eramajade elanikud viskavad ohtlikke jäätmeid vähem olmejäätmete hulka kui kortermajade elanikud ja kasutavad rohkem võimalusi anda jäätmeid ära kogumisringide käigus ning kogumispunktides.

Joonis 25. Ohtlike jäätmete tundmine.

Joonis 26. Ohtlike jäätmete käitlemine elamutüübi järgi

Jäätmekäitluse probleemid ja ettepanekud

Valla jäätmeprobleemidena ja ettepanekutena on küsitlusele vastajad välja toonud järgmist:

·    Pakendijäätmete konteinereid on liiga vähe ja need on alati täis.
·    Eramajade olmejäätmekonteinereid tühjendatakse liiga tihti, konteinerid on pooltühjad.
·    Rakendada laiemalt Rohelise Kilekoti teenust.
·    Vallas on palju prügistatud kohti.
·    Elanikud ei ole teadlikud liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimalustest. Oodatakse rohkem informatsiooni valla infolehe ja veebilehe vahendusel ning infovoldikuid.
·    Prügiauto ei pääse kõigi majapidamiste juurde.
·    Erinevate jäätmete kogumiskastid peaksid olema kõrvuti.
·    Enne kevadisi kogumisringe ei teavitata elanikke piisavalt. Kogumisringid ise on väga teretulnud.
·    Taarapunkte on vallas liiga vähe
·    Suvilapiirkondade prügimajandus on korraldamata.
·    Ei oska suurjäätmetega midagi peale hakata.
·    Laagri korterelamute juures võiks kevadel ja sügisel olla konteinerid aiajäätmete kogumiseks.
·    Ohtlike jäätmete kogumispunkt võiks vallas olla.

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Saue valla jäätmekava vastuvõtmine

Saue valla jäätmekava vastuvõtmine

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: