Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Post ja side

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Elektroonilise side seadus¹

Vastu võetud 08.12.2004
RT I 2004, 87, 593
jõustumine 01.01.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua elektroonilise side arenguks vajalikud tingimused, et soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata ning tagada elektroonilise side teenuse kasutajate huvide kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel ja raadiosageduste ning numeratsiooni otstarbekas ja õiglane planeerimine, eraldamine ning kasutamine.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatakse nõuded üldkasutatavatele elektroonilise side võrkudele ja teenustele, raadioside pidamisele, raadiosageduste ja numeratsiooni haldamisele, aparatuurile ning riiklik järelevalve nende nõuete täitmise üle ja vastutus nende nõuete rikkumise eest.

  (3) Käesolev seadus ei laiene infoühiskonna teenusele infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (5) Käesolevas seaduses nimetatud kannete tegemisele majandustegevuse registrisse kohaldatakse majandustegevuse registri seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) alamvaskpaar on sidevõrgu lõpp-punkti ja vahejaotuspunkti vaheline füüsiline keerdpaarühendus;
  2) aparatuur on terminalseade, raadioseade või mõlemad koos;
  3) aparatuuri kasutusele võtmine on tegevus, mis seisneb aparatuuri Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordses otstarbekohases kasutamises;
  4) aparatuuri turule laskmine on tegevus, millega aparatuur tehakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks;
  4¹) elektromagnetiline ühilduvus on aparatuuri võime toimida rahuldavalt elektromagnetilises keskkonnas, tekitamata elektromagnetilisi häireid teisele selles keskkonnas asuvale seadmele;
[RT I 2007, 12, 64 - jõust. 20.07.2007]
  4²) ebaõnnestunud kõne on juhtum, mille korral ühendus loodi, kuid sellele ei vastatud või ühendust ei tekkinud elektroonilise side võrgu halduse tõttu;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  5) elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
  6) elektroonilise side teenus on teenus, mis seisneb kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side võrgu kaudu. Elektroonilise side teenus on ka võrguteenus;
  7) elektroonilise side teenuse kasutaja (edaspidi sideteenuse kasutaja) on isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
  8) elektroonilise side võrk on ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrkudeks, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks;
  9) iseplaneeritav raadiosagedusala on raadiosagedusala, mille kasutamist korraldab raadiosageduste kasutaja ise, vastavalt sagedusloaga kehtestatud tingimustele;
  10) jälgimisseade on jälitus- või julgeolekuasutuse poolt kasutatav tehniliste vahendite süsteem sõnumi saladuse õiguse piiramiseks;
  11) kaabelleviteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale televisiooni- või raadiosaadete või televisiooni- või raadioprogrammide edastamises kokkulepitud tasu eest;
  12) kaabellevivõrk on elektroonilise side võrk, mis on loodud kaabelleviteenuse osutamiseks;
  12¹) kasutajatunnus on personaalne tunnus, mis antakse kliendile Interneti-ühenduse või Interneti-teenuse kasutamise eesmärgil;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  13) kitsasribaühendus on ühendus sidevõrguga, mis võimaldab andmeedastust kiirusega kuni 64 kbit/s;
  14) kliendiliin on sidevõrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme vaheline füüsiline ühendus;
  15) klient on üldkasutatavat elektroonilise side teenust kasutav isik, kellel on üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga;
  16) koostalitusvõime on vastastikku seotud sidevõrkude ja nende vahendusel osutatavate samalaadsete üldkasutatavate elektrooniliste side teenuste või nende osade tehniline ja loogiline ühildatavus;
  17) kõne on kitsasribaline reaalajas toimiv kommuteeritav ühendus kahe lõpp-punkti vahel hääle, telefaksi või andmete edastamiseks;
  18) kõne algatamine on kõne edastamine sidevõrgu lõpp-punktist sidumispunkti;
  18¹) kõnekatse on kõne juhtum, mille korral ühendust ei loodud;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  19) kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist sidevõrgu lõpp-punkti;
  20) kõne transiit on kõne edastamine kahe sidumispunkti vahel;
  20¹) kärjetunnus (Cell ID) on tunnus, mis näitab millisest tugijaamast mobiiltelefoniteenus algatati või millises tugijaamas lõpetati;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  21) lairibateenus on elektroonilise side teenus, mille kasutamiseks on vajalik lairibaühendus;
  22) lairibaühendus on ühendus sidevõrguga, mis võimaldab andmeedastust kiirusega üle 144 kbit/s;
  23) liides on kahe funktsionaalüksuse vaheline ühispiir, mis on määratletud asjakohaste funktsioonide, füüsilise ühenduse, signaalivahetuse ja muude seda laadi omadustega;
  24) liin on tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga;
  25) liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast. Liinirajatised on ka tehnovõrgud ja -rajatised ehitusseaduse ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses;
  26) liitumisleping on üldkasutatava elektroonilise side teenuse leping üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks lõppkasutajale, mille sisuks on sidevõrguga vajaliku ühenduse loomine ja selle säilitamine;
  27) lõppkasutaja on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
  28) läbivühendatavus on lõppkasutajate vaheline ühendatavus;
  29) lühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida võib kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  30) lühivalikukood on numbri- või eraldusmärk või nende kombinatsioon, mis on seotud kliendile määratud Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbriga ning mida kasutatakse kliendile üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks;
  31) mobiiltelefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil osalise või täieliku raadioside loomise teel;
  32) mobiiltelefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktideta sidevõrk, mis võimaldab edastada kõnet ja vastab mobiiltelefonivõrgule kehtestatud nõuetele;
  32¹) multiplekser on seade, mille abil muudetakse ringhäälingu saated ja programmid ning andmesideteenused ühtseks digitaalseks andmevooks, mis edastatakse raadiosaateseadmesse;
[RT I 2007, 3, 12 - jõust. 17.01.2007]
  32²) multipleksimisteenus on elektroonilise side teenus, millega multiplekseri omanik võimaldab kliendile juurdepääsu tema digitaalsetele ringhäälingu saadetele ja programmidele ning andmesideteenustele, et muuta need ühtseks andmevooks ja edastada raadiosaateseadmesse;
[RT I 2007, 3, 12 - jõust. 17.01.2007]
  33) number on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) soovituse E.164 kohane kümnendnumber, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks;
  34) numbri liikuvus on kliendi võimalus säilitada liitumislepingu alusel tema kasutusse antud number, kui ta vahetab üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajat või sideteenuse kasutamise geograafilist asukohta;
  35) numeratsioon on numeratsiooniplaaniga määratud numbrid, lühinumbrid, teenusnumbrid, tunnuskoodid ja prefiksid;
  36) prefiks on eraldusmärk, numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne teatud numbri või lühinumbri valimist;
  37) püsiliin on sidevõrgu kahe punkti vahel signaalide mittekommuteeritavat edastamist võimaldav ühendus;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  38) püsiliiniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb kliendile püsiliini kasutada andmises;
  39) raadiohäire on elektromagnetlaine, mis häirib seadmete ja süsteemide, sealhulgas navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestab, takistab või oluliselt moonutab muud seaduslikult toimivat raadiosidet või ringhäälingut;
  40) raadiosaateseade on seade, mida kasutatakse raadiosageduskanalil signaalide edastamiseks;
  41) raadiosagedus on avatud keskkonnas vabalt leviva elektromagnetlaine võnkesagedus sagedusalas 9 kHz kuni 3000 GHz;
  42) raadiosagedusala on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavates raadioeeskirjades ning Eesti raadiosagedusplaanis kindlaks kasutusotstarbeks määratud raadiosagedusvahemik;
  43) raadiosageduskanal on raadiosagedusala osa, mis on vajalik raadiosaateseadme abil signaalide edastamiseks ning mis on kindlaks määratud selle raadiosagedusala osa kesksageduse ning ribalaiusega või ülemise ja alumise piirsagedusega;
  44) raadioseade on tehniline seade või selle osa, mis suudab infovahetuse eesmärgil kiirata või vastu võtta raadiosideks eraldatud raadiosagedustel levivat elektromagnetlainet;
  45) raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet;
  46) raadiovastuvõtuseade on seade, mida kasutatakse raadiosageduskanalil signaalide vastuvõtuks;
  46¹) rändlusteenus on elektroonilise side teenus, millega mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab oma kliendil kasutada mobiiltelefoniteenust teises mobiiltelefonivõrgus;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  47) seadmeklass on iseloomulike ja ühetaoliste kindlaks määratud tehniliste näitajate, kasutusotstarbe, -viisi ja -võimalustega ning piiritletud aparatuuri ühisnimetus. Aparatuur võib kuuluda rohkem kui ühte seadmeklassi;
  48) sideteenuse osutamise piiramine on seaduse või üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingu alusel üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise või kasutamise osaline või täielik piiramine või peatamine üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingut üles ütlemata;
  49) sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
  50) sidevõrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) on sidevõrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks sidevõrgule;
  51) sidumisliin on sidumiseks kasutatav püsiliin, mis läbib sidumispunkti;
  52) sidumispunkt on sidevõrgu punkt, mille kaudu toimub sidevõrkude sidumine ning tagatakse sidevõrkude ja osutatavate sideteenuste koostalitusvõime;
  53) sõnum on edastaja ja vastuvõtja vaheline sidevõrgu kaudu liikuv signaalide kogum;
  54) taipvõrguteenus on teenus, mille toimimist juhitakse telefonijaamaga ühendatud arvutisüsteemi kaudu;
  55) tarbija on füüsilisest isikust lõppkasutaja, kes valdavalt ei kasuta elektroonilise side teenust oma majandus- või kutsetegevuses;
  56) teabe hõivamine on raadiosageduste kasutaja kohta ja raadiosageduste kasutaja poolt edastatava teabe kohta informatsiooni hankimine;
  57) telefonijaam on tehniliste vahendite kogum, mis võimaldab kõnede kommuteerimist;
  58) telefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määratud asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil;
  59) telefonivõrk on sidevõrk, mida kasutatakse telefoniteenuse osutamiseks ja mis võimaldab kõnede tegemist sidevõrgu lõpp-punktide vahel;
  60) terminalseade on tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid;
  61) tingimusjuurdepääs on tehniliste vahendite kogum, mille abil võimaldatakse raadio- või televisiooniteenuste kasutamist üksnes pärast teatud toiminguid, mis kohustavad teenuse tellijat teenuse eest tasuma;
  62) tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse sidevõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel;
  63) vaskpaar (local loop) on sidevõrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava telefonivõrgu seadme vaheline füüsiline keerdpaarühendus;
  64) virtuaalvõrguteenus on sideettevõtja poolt osutatav üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis põhineb teisele sideettevõtjale kuuluvas sidevõrgus loodaval näival ühendusel või vahendil;
  65) [Kehtetu – RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  66) võrguteenus on elektroonilise side teenus, mis seisneb elektroonilise side võrgu loomises, haldamises ning täielikus või osalises kasutada andmises elektroonilise side teenuse osutamiseks teistele sideettevõtjatele;
  67) ühenduspunkt on kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht;
  68) üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) on teenus, mida sideettevõtja pakub vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Teenus on üldkasutatav eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse sisuliselt ühesugustel tingimustel;
  69) üldkasutatava elektroonilise side teenuse leping (edaspidi sideteenuse leping) on leping, mille alusel sideettevõtja osutab kliendile sideteenust.

2. peatükk TURULE SISENEMINE 

§ 3.  Sideteenuse osutamise alustamine ja sideteenuse turul tegutsemise tingimused

  (1) Igal isikul on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut arvestades õigus alustada sideteenuse osutamist.

  (2) Kui isik soovib alustada sideteenuse osutamist, peab ta olema kantud ettevõtjana äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või olema registreerinud äriregistris filiaali ning teatama sideteenuse osutamisest kooskõlas käesoleva seaduse §-s 4 sätestatuga Tehnilise Järelevalve Ametile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui sideteenuse osutamine eeldab raadiosageduste kasutamist sagedusloa alusel või numeratsiooni kasutamist numbriloa alusel, peab isikul olema sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks kooskõlas käesoleva seaduse §-s 11 sätestatuga või numbriluba numeratsiooni kasutamiseks kooskõlas käesoleva seaduse §-s 33 sätestatuga.

§ 4.  Sideteenuse osutamise alustamise erisused

  (1) Sideteenust osutada sooviv ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku teate.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab väljendama soovi alustada sideteenuse osutamist ja selles peab sisalduma järgmine teave:
  1) teate esitaja nimi, isiku- või registrikood ja postiaadress;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  2) teate esitaja kontaktisikute nimed, postiaadressid ja sidevahendite numbrid;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  3) osutatava teenuse kirjeldus;
  4) tegevuse geograafiline piirkond;
  5) tegevuse alustamise eeldatav kuupäev.

  (3) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate vormi oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Teate esitanud sideettevõtja kirjaliku taotluse alusel väljastab Tehnilise Järelevalve Amet seitsme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamise päevast arvates sideettevõtjale kirjaliku kinnituse teate saamise kohta ning sideettevõtja soovil ülevaate sideettevõtja õigustest ja kohustustest seadmete paigaldamisel, sidumise läbirääkimistel ning juurdepääsu ja sidumise tingimuste kohta selles tegevuspiirkonnas, kus teate esitaja soovib teate kohaselt alustada sideteenuse osutamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud informatsiooni majandustegevuse registris ning ülevaate lõikes 4 nimetatud sideettevõtja õigustest ja kohustustest tema tegevuspiirkonnas oma veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul teate saamise päevast arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse eest vastutab teate esitanud sideettevõtja.

§ 5.  Andmete muutumisest ja tegevuse lõpetamisest teatamine

  Sideettevõtja on kohustatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud andmete muutumise või teatavaks tehtud tegevuse lõpetamise korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest arvates esitama Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku teate andmete muutumise või tegevuse lõpetamise kohta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

3. peatükk RAADIOSAGEDUSHALDUS 

§ 6.  Raadiosagedushaldus

  (1) Käesolevas peatükis sätestatakse raadiosageduste haldamise ja kasutamise ning raadioside pidamise nõuded.

  (2) Raadiosagedushalduse reguleerimise eesmärk on tagada raadiosageduste otstarbekas, objektiivne, läbipaistev ja proportsionaalne haldamine ning tulemuslik ja efektiivne kasutamine raadiosageduste kasutaja enda vajadusteks ja sideteenuse osutamiseks, võimaluste loomine uute tehnoloogiate arendamiseks ning raadiohäirete kiire kõrvaldamine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärk saavutatakse muu hulgas Eesti raadiosageduste kasutamise harmoneerimise kaudu Euroopa Liidu omaga.

§ 7.  Raadiosageduste kasutamise põhimõtted

  Raadiosagedusi kasutatakse:
  1) sagedusloa alusel käesoleva seaduse §-des 11–19 sätestatud korras,
  2) sagedusloata, juhindudes käesoleva seaduse §-s 20 sätestatust või
  3) riigikaitselisel otstarbel, juhindudes käesoleva seaduse §-s 21 sätestatust.

§ 8.  Raadiosageduste haldamine

  (1) Raadiosagedusi haldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Raadiosageduste haldamine seisneb raadiosagedusalade rahvusvahelises ja riigisiseses planeerimises, raadiosageduste koordineerimises ja kasutamise korraldamises, raadiosageduste kasutamisega seotud õiguste ja tingimuste kohta teabe avaldamises ja ajakohastamises ning järelevalve teostamises vastavuses rahvusvaheliste lepingute ja käesoleva seadusega. Raadiosagedusi hallatakse objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal.

  (3) Raadiosageduste haldamisel tuleb järgida vajadust saavutada raadiosageduste kasutamise ühtlustamine Euroopa Liidus.

§ 9.  Eesti raadiosagedusplaan

  (1) Eesti raadiosagedusplaaniga määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve, sealhulgas pääste-, ohutuse ning riigikaitselistel eesmärkidel kasutatavad raadiosagedused Eestis, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korraldamise.

  (2) Eesti raadiosagedusplaaniga määratakse muu hulgas kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse üleandmine toimub käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras.

  (3) Eesti raadiosagedusplaani kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku konkursi läbiviimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (5) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab Eesti raadiosagedusplaani oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 10.  Eesti raadiosagedusplaani muutmine

  (1) Majandus- ja kommunikatsiooniminister muudab Eesti raadiosagedusplaani, kui:
  1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng,
  2) see tuleneb rahvusvahelisest lepingust või
  3) see on vajalik riigikaitse tagamiseks.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui muudatused hõlmavad §-s 21 sätestatut või ei piira Eesti raadiosagedusplaani muutmise ajal raadiosagedusi kasutavate isikute õigusi.

  (3) Kui käesoleva seaduse § 9 lõike 3 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus piirab raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustub see raadiosageduste kasutaja õigusi piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast, kui rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 11.  Raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel

  (1) Raadiosageduste kasutamine on lubatud sagedusloa alusel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Sagedusluba annab õiguse kasutada raadiosagedusi Tehnilise Järelevalve Ameti poolt määratud tingimustel. Sagedusloaks käesoleva seaduse tähenduses on ka vee- või õhusõiduki raadioluba ja amatöörraadiojaama tööluba.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Sagedusluba kehtib kuni üks aasta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud sagedusload.

  (4) Sagedusloaga kehtestatakse järgmised tingimused ja nõuded:
  1) tehnoloogia määratlus, mille jaoks raadiosageduste kasutamise õigus on antud;
  2) raadiosageduste kasutamise otstarve, kasutusviis ja kasutuspiirkond või -koht,
  3) raadiosageduste efektiivse ja tõhusa kasutamise nõuded;
  4) tehnilised tingimused raadiosageduste kasutamiseks;
  5) tehnilised tingimused raadiohäirete vältimiseks;
  6) rahvusvahelisest lepingust tulenevad nõuded;
  7) inimese tervise ja keskkonna kaitset puudutavad nõuded.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (5) [Kehtetu – RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (6) Raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal annab Tehnilise Järelevalve Amet rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava vee- või õhusõiduki raadioloa kehtivusega kuni kolm aastat. Tehnilise Järelevalve Amet avaldab nimetatud vormi oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Raadiosageduste kasutamiseks amatöörraadioside otstarbeks annab Tehnilise Järelevalve Amet raadiosageduste kasutajale rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava amatöörraadiojaama tööloa kehtivusega kuni kolm aastat. Tehnilise Järelevalve Amet avaldab nimetatud vormi oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Sagedusloa võib anda sagedusloa taotlejale ühise sagedusloana mitme raadiosageduse kasutamiseks või raadiosageduse kasutamiseks mitmes asukohas.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 12.  Sagedusloa taotlemine

  (1) Sagedusloa saamiseks esitab isik Tehnilise Järelevalve Ametile vormikohase taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) taotleja nimi, elu- või asukoht, sünniaeg või registri- või isikukood, sidevahendite numbrid ja e-posti aadress;
  2) taotletav raadiosagedus või sagedusala;
  3) raadiosageduse või sagedusala kasutamise eesmärk;
  4) raadiosageduse või sagedusala kasutamise tehnilised tingimused;
  5) raadiosageduse või sagedusala kasutuspiirkond või -koht;
  6) raadiosageduse või sagedusala kasutamise alguse aeg.

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa taotluse vormi oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui isik taotleb sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks ringhäälingus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel, tuleb lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada ringhäälinguluba või kirjalik kokkulepe ringhäälinguluba omava ringhäälinguorganisatsiooniga tema programmi edastamiseks ringhäälingus, kui ringhäälinguluba ei ole antud sagedusloa taotlejale.

  (4) Kui isik taotleb sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni saadete või programmi edastamiseks või taasedastamiseks või välisriigist pärit saadete või programmi digitaalseks taasedastamiseks, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada kirjalik kokkulepe vastava ringhäälinguorganisatsiooniga tema saadete või programmi edastamiseks või taasedastamiseks ringhäälingus.
[RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

§ 13.  Sagedusloa taotluse menetlemine ja sagedusloa andmine

  (1) Tehnilise Järelevalve Amet annab sagedusloa:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) kuue nädala jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kui raadiosageduste kasutamine ei vaja rahvusvahelist koordineerimist;
  2) kaheksa kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kui raadiosageduste kasutamine vajab rahvusvahelist koordineerimist või
  3) käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud korras või §-s 19 sätestatud korras.

  (2) Kui raadiosageduste või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped sätestavad käesoleva paragrahvi lõikest 1 erinevad tähtajad, kohaldatakse nimetatud kokkulepetes määratud tähtaegu.

  (3) Enne sagedusloa andmist lennuliikluse teenindamiseks raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete abil kooskõlastab Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimused Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization – ICAO) sageduste koordinaatoriga Eestis.

  (3¹) Enne sagedusloa andmist või selle tingimuste muutmist kooskõlastab Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimused Tervisekaitseinspektsiooniga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3² sätestatud juhtudel.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (3²) Tervisekaitseinspektsiooni kooskõlastust ei vaja järgmised sagedusloa tingimused:
  1) vee- või õhusõiduki raadioloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused;
  2) sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused, kui raadiosaateseadmete kiirgusvõimsus ei ületa 100 W (20 dBW);
  3) sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused lähitoimeseadmetele;
  4) raadiosagedusalas üle 1 GHz töötavate paiksete raadiosideliinide raadiosaateseadmete sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused;
  5) sagedusloaga määratud kosmoseside maajaamade ja satelliitringhäälingu maajaamade raadiosageduste kasutamise tingimused;
  6) sagedusloa tingimused, mis on määratud raadiosageduste kasutamiseks amatöörraadioside otstarbel.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (3³) Sagedusloa omanik, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala, on kohustatud sagedusloa alusel kasutatava raadiosaateseadme paigaldamise tingimused kooskõlastama Tervisekaitseinspektsiooniga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3² sätestatud juhtudel.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (3⁴) Tervisekaitseinspektsioon jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 3¹ ja 3³ sätestatud kooskõlastuse andmata, kui loa taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatud sagedusloa tingimuste ning lõikes 3³nimetatud raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamise korra ja lõikes 3 sätestatud koordinaatoriga kooskõlastatavad sagedusalad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (5) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sagedusloa taotlejat ühe nädala jooksul, alates taotluse saamisest, taotluses esinevatest puudustest ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Enne sagedusloa andmist teavitab Tehnilise Järelevalve Amet kirjalikult või taotleja nõusolekul elektrooniliselt sagedusloa taotlejat käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud piirangutest koos nende rakendamise põhjendustega ja tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Sagedusloa saamiseks on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud teavitamist.

  (8) Sagedusloa omaniku kirjalikul nõudmisel väljastab Tehnilise Järelevalve Amet kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamise päevast arvates taotlejale kirjaliku kinnituse temale sagedusloaga antud õigustest ja kohustustest raadiosageduste kasutamisel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (9) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa andmise otsuse ja sagedusloa tingimused majandustegevuse registris 10 tööpäeva jooksul sagedusloa andmisest arvates, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 14.  Sagedusloa andmisest keeldumine

  (1) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub sagedusloa andmisest, kui:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) taotleja on esitanud valeandmeid,
  2) taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda,
  3) puudub vaba raadiosageduskanal,
  4) raadiosageduste kasutamine ei ole kooskõlas Eesti raadiosagedusplaaniga või raadiosageduste kasutamist reguleerivate õigusaktidega,
  5) raadiosageduste kasutamine ei ole kooskõlas rahvusvahelisest lepingust tulenevate tingimustega,
  6) raadiosageduste kasutamine võib tekitada raadiohäireid,
  7) raadiosageduste kasutamine võib häirida Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve statsionaarsete seadmete tööd nende paiknemise piirkonnas,
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  8) raadiosageduste kasutamine ei ole efektiivne,
  9) raadiosageduste kasutamine jääb rahvusvahelise koordinatsiooni käigus kooskõlastamata või
  10) riigilõiv on tasumata.

  (2) Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa andmisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui sagedusloa väljastamisest keeldumise põhjus on vaba raadiosageduskanali puudumine või asjaolu, et raadiosageduste kasutamine jääb rahvusvahelise koordinatsiooni käigus kooskõlastamata, kantakse taotleja tema soovil ootejärjekorda.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud piirkonnad määrab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

§ 15.  Sagedusloa tingimuste muutmine

  (1) Tehnilise Järelevalve Amet võib muuta sagedusloa tingimusi, kui pärast loa andmist ilmnevad käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2, 4, 5, 6, 7 või 8 sätestatud alused või kui muudetakse sagedusloa väljaandmise eelduseks olnud ringhäälinguluba.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Sagedusloa tingimuste muutmise otsus jõustub kuue kuu möödumisel selle tegemise päevast, välja arvatud juhul, kui sagedusloa omanik avaldab soovi, et sagedusloa muutmise otsus jõustuks enne nimetatud tähtaja möödumist. Kui sagedusloa muutmise alus tuleneb käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktist 2, siis jõustub Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa tingimuste muutmise kohta selle tegemise hetkel. Sagedusloa muutmine, mis on tingitud ringhäälinguloa muutmisest, jõustub ringhäälinguloa muutmise otsuses märgitud tähtpäeval.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui sagedusloa omanik esitab Tehnilise Järelevalve Ametile ise taotluse sagedusloa tingimuste muutmiseks, otsustab Tehnilise Järelevalve Amet tingimuste muutmise või muutmata jätmise käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul, juhindudes käesoleva seaduse § 14 sätetest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 16.  Sagedusloa kehtivuse pikendamine

  (1) Sagedusloa kehtivuse pikendamiseks kehtivatel tingimustel esitab sagedusloa omanik hiljemalt üks kuu enne loa kehtivuse lõppemist Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse sagedusloa pikendamiseks. Sagedusloa pikendamise eest on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet ei pikenda sagedusloa kehtivust, kui sagedusloa omanik ei ole enne sagedusloa kehtivuse lõppemist tasunud riigilõivu.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 17.  Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine

  (1) Sagedusloa omanikul on õigus osaliselt või tervikuna anda sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õigus üle teisele isikule, kui vastavate raadiosageduste üleandmise õigus on sätestatud Eesti raadiosagedusplaanis.

  (2) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmiseks ja raadiosageduste kasutamise õiguse saamiseks tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane taotlus.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastab raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise Konkurentsiametiga. Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus keelduda raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmisest, kui see moonutab konkurentsi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 18.  Sagedusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Sagedusloa tingimuse rikkumise korral võib Tehnilise Järelevalve Amet peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse, kui sagedusloa omanik ei ole kõrvaldanud sagedusloa tingimuse rikkumist ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil Tehnilise Järelevalve Amet teavitas raadiosageduste kasutajat tingimuse rikkumisest ja andis talle võimaluse arvamuse esitamiseks või rikkumise kõrvaldamiseks, kui Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab peatamise otsuse kehtetuks, kui sagedusloa omanik kõrvaldab rikkumise ühe kuu jooksul sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada sagedusloa kehtetuks, kui:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) sagedusloaga antud õigusi ei ole hakatud kasutama kuue kuu jooksul sagedusloa andmisest arvates või sagedusloas ettenähtud tähtaja jooksul või kui sagedusloa omanik on lõpetanud sagedusloaga antud õiguste kasutamise,
  2) sagedusloa omanik on oluliselt või korduvalt rikkunud sagedusloa tingimusi,
  3) pärast sagedusloa andmist selgub, et enne loa andmist esinesid käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–9 sätestatud sagedusloa andmisest keeldumise alused,
  4) raadiosageduste kasutamine on peatatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja raadiosageduste kasutaja ei ole kõrvaldanud peatamise aluseks olevat asjaolu ühe kuu jooksul peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega või
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  5) sagedusloa andmise aluseks olnud ringhäälinguluba kaotab kehtivuse või tunnistatakse kehtetuks.

  (4) Kui raadiosageduste kasutaja on lõpetanud talle sagedusloaga antud õiguste kasutamise, on ta kohustatud sellest Tehnilise Järelevalve Ametile kohe teatama.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse peatamise või sagedusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse raadiosageduste kasutajale kätte kolme tööpäeva jooksul peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 19.  Enampakkumise korraldamine

  (1) Kui sama raadiosageduse kasutamiseks on esitanud taotluse üheaegselt mitu isikut, korraldab Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa väljaandmiseks enampakkumise. Üheaegselt saabunud taotlusteks loetakse taotlused, mis on saabunud samal kuupäeval.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Enampakkumise toimumisest teatab Tehnilise Järelevalve Amet taotlejatele kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluste saabumisest arvates ning taotlejatel võimaldatakse esitada pakkumised viie tööpäeva jooksul. Enampakkumise võitjale antakse sagedusluba, arvestades käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 20.  Raadiosageduste kasutamine sagedusloata

  (1) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus kooskõlas raadiosageduste kasutamise eesmärkidega määrata raadiosageduste kasutamise võimalus käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud sagedusloata, kehtestades raadiosageduste kasutamise tingimused kindlaks määratud raadiosageduste osas ning tehnilised nõuded, mis on vajalikud, et vältida raadiohäireid ning tagada seadmete koostoime ja avalikkuse kaitse elektromagnetväljade kahjuliku mõju eest .

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosageduste sagedusloata kasutamise tingimused oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud raadiosageduste kasutamise tingimusi, kui:
  1) muutub Eesti raadiosagedusplaan,
  2) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng,
  3) see tuleneb rahvusvahelisest lepingust või
  4) see tuleneb teisest seadusest.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muutmine ei piira raadiosageduste kasutajate olemasolevaid õigusi.

  (5) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis muudab raadiosageduste kasutamise tingimusi raadiosageduste kasutajate kehtivaid õigusi piirates, jõustub raadiosageduste kasutajate õigusi piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates.

§ 21.  Raadiosageduste kasutamine riigikaitselisel otstarbel

  (1) Rahuajal kaitsejõudude ainukasutuseks määratud raadiosageduste kasutamise korra ja tehnilised nõuded kehtestab kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega kaitseminister .

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehniliste nõuete kehtestamisel lähtutakse:
  1) kaitsejõudude vajadustest raadiosagedusi kasutada;
  2) rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas koordinatsioonilepingutest;
  3) võimalike piirangute kehtestamise vajadusest elektromagnetilise ühildatavuse tagamiseks tsiviilkasutuses olevate ja kaitsejõudude raadioseadmete vahel;
  4) raadiohäirete vältimise vajadusest.

  (3) Raadiosageduste kasutamine riigikaitselisel otstarbel väljaspool kaitsejõudude ainukasutuseks määratud raadiosagedusi toimub sagedusloa alusel kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 11–18. Nimetatud sagedusluba antakse kaitsejõududele Tehnilise Järelevalve Ameti poolt eelisjärjekorras.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Riigikaitselisel otstarbel kasutatavates sagedusalades kaitsejõududele antud sageduslubadele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 8 ja § 18 lõike 3 punktis 1 sätestatut.

§ 22.  Vale või eksitav teade ning raadioside saladus

  (1) Raadiosides vale või eksitava teate saatmine, mis võib ohustada lennukite, laevade või maismaasõidukite või inimeste turvalisust või kahjustada mis tahes päästeteenistuse funktsioneerimist, on keelatud.

  (2) Raadiotehniliste vahenditega teabe hõivamine kolmandate isikute poolt on keelatud, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel.

  (3) Ebaseaduslikult hõivatud teabe töötlemine, sealhulgas kasutamine ja levitamine, on keelatud.

§ 23.  Raadiohäired ja nende kõrvaldamine

  (1) Raadiohäirete tekitamine on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.

  (2) Raadiosageduste kasutaja võib esitada Tehnilise Järelevalve Ametile kaebuse seoses raadiohäiretega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Isik, kellele on saanud teatavaks, et tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena tekivad raadiohäired, peab kohe rakendama kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi häirete kõrvaldamiseks.

  (4) Tehnilise Järelevalve Amet peatab viivitamata raadiohäireid põhjustava seadme kasutamise või piirab selle kasutamist. Seadme kasutamise peatamise või piiramise nõue vormistatakse kirjalikult.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui Tehnilise Järelevalve Amet on peatanud raadiohäireid tekitava seadme kasutamise, ei või seadet sisse lülitada enne raadiohäirete tekkepõhjuste kõrvaldamist ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kirjalikult seadme kasutamise jätkamise lubamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Järelevalvet teostaval Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikul on raadiohäirete kõrvaldamiseks õigus siseneda koos territooriumi valdaja või tema esindajaga territooriumile, kus asub raadiohäire allikas, et lokaliseerida raadiohäire allikas ja kõrvaldada raadiohäired, samuti on tal õigus nõuda seadme omanikult, kasutajalt või valdajalt kõiki andmeid raadiohäireid põhjustava seadme kohta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) –(8)
[Kehtetud – RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 24.  Amatöörraadioside pidamine

  Raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise ja raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 25.  Raadiokutsungite moodustamine ja väljastamine

  (1) Raadiokutsung on numbrite või tähtede kombinatsioon, mida kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme identifitseerimiseks.

  (2) Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 26.  Raadiosagedushaldusega seotud andmetest teavitamine

  (1) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennusageduste koordinaator Eestis teavitab Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult lennuliikluse teenindamise korraldamiseks Eesti territooriumil koordineeritud raadiosagedustest ja nende tehnilistest tingimustest ning tehniliste tingimuste muutmisest kolme tööpäeva jooksul, arvates raadiosageduste ja tingimuste kehtestamise või muutmise kuupäevast.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab riigi elektroonilise side võrke haldavat isikut ja Piirivalveametit Eesti veesõidukile väljastatud kutsungist, selektiivkutsungist ja raadiosaateseadme tunnuskoodist ühe tööpäeva jooksul, arvates veesõiduki kohta vastavate andmete saamisest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Veeteede Ametit väljastatud veesõiduki raadioloa tingimustest ühe tööpäeva jooksul nimetatud loa väljastamisest arvates vastava sissekande tegemiseks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu MARS (Maritime Mobile Access and Retrieval System) andmebaasi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tehnilise Järelevalve Amet registreerib mereside arvelduskeskused, teostab nende üle järelevalvet ja edastab vastavad andmed Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu andmebaasi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mereside arvelduskeskustele ning nende registreerimise ja nende üle järelevalve teostamise korra.

4. peatükk NUMERATSIOONIHALDUS 

§ 27.  Numeratsiooni haldamise eesmärk

  Numeratsiooni haldamise eesmärk on tagada sideteenuse osutamiseks vajalik numeratsioon.

§ 28.  Numeratsiooni haldamine

  (1) Numeratsiooni haldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Numeratsiooni haldamine seisneb numeratsiooni eraldamises vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile ning järelevalves numeratsiooni kasutamise üle. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tehnilise Järelevalve Amet haldavad numeratsiooni objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal, pidades silmas vajadust saavutada numeratsiooni ühtlustatud, efektiivne ja tulemuslik kasutamine.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Numeratsiooni haldamine ja kasutamine toimub numbri broneerimise andmekogu kaudu.

§ 29.  Numeratsiooni kasutajad ja numeratsiooni kasutamise tingimused

  (1) Numeratsiooni kasutamise õigus on isikul, kes osutab sideteenust või kasutab sideteenust muude teenuste, sealhulgas infoühiskonna teenuste infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses osutamiseks, samuti valitsusasutusel talle antud pädevuse piires (edaspidi numeratsiooni kasutaja).

  (2) Lisaks käesolevas peatükis sätestatud numeratsiooni kasutamise tingimustele võib majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestada:
  1) numeratsiooni kasutamise tingimused, sealhulgas teenused, mille osutamiseks on lubatud numbrit kasutada, ja nendele teenustele kehtestatud nõuded;
  2) üldkasutatavas numbriinfokataloogis klientide kohta teabe avaldamise kohustuse ja tingimused;
  3) numbri kasutamise õiguse üleandmise tingimused;
  4) numeratsiooni kasutamise kohta käivatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevad tingimused;
  5) numbri broneerimise tingimused;
  6) numeratsiooni kasutamise tingimused avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimuste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud, mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja läbipaistev.

§ 30.  Eesti numeratsiooniplaan

  (1) Eesti numeratsiooniplaanis määratakse kindlaks sideteenuse osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nõuded nende pikkuse, kasutamisotstarbe ja valimiskorra kohta, samuti prefiksid kasutajagruppide siseste teenuste jaoks, mis ei ole kasutatavad vastavatesse gruppidesse mittekuuluvate isikute poolt, ning lõppkasutaja numbri kohaste erinevate teenuste jaoks.

  (2) Eesti numeratsiooniplaan ei reguleeri rahvusvaheliste andmesidevõrkude ülemaailmsete ja muude aadresside kasutamist.

  (3) Eesti numeratsiooniplaani kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister ning seda haldab Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 31.  Eesti numeratsiooniplaani ja numeratsiooni kasutamise tingimuste muutmine

  (1) Majandus- ja kommunikatsiooniminister muudab Eesti numeratsiooniplaani või numeratsiooni kasutamise tingimusi, kui:
  1) seda tingib elektroonilise side valdkonna areng või
  2) see tuleneb rahvusvahelistest lepingutest.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 30 lõike 3 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus piirab numeratsiooni kasutaja õigusi, jõustub see numeratsiooni kasutaja õigusi piiravas osas pärast ühe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates.

§ 32.  Numbri ja lühinumbri valitavuse tagamine

  (1) Sideettevõtja, kes osutab telefoni- või mobiiltelefoniteenust, peab tagama, et kliendi alustatud kõned, sealhulgas Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space – ETNS) 3883 kuuluvale numbrile ja lühinumbrile helistatud kõned ning lühivalikukoodi abil teostatud kõned, lõpetatakse kliendi poolt soovitud kohas, kui kõnet lõpetav sideettevõtja ei ole rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt käesoleva seaduse §-le 98.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab tagama rahvusvahelise kõne valimise võimaluse vähemalt rahvusvahelise prefiksi 00 valimise kaudu.

§ 33.  Numbriluba

  (1) Numbriluba on luba numeratsiooni kasutamiseks, mis annab numeratsiooni kasutajale õiguse kasutada teenuse osutamiseks:
  1) numbriloal märgitud arvu numbreid, broneerida üksiknumbrit ja korraldada nende kasutamist;
  2) numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi ning korraldada nende kasutamist.

  (2) Numbriluba on numbrite osas numbrite arvu põhine ning tunnuskoodi ja lühinumbri osas üksiku numbri põhine.

  (3) Numbriloale märgitakse vähemalt:
  1) tunnuskoodi või lühinumbri puhul eraldatud lühinumber või tunnuskood ning numbri puhul kasutamiseks lubatavate numbrite arv ja liik vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile;
  2) loa väljastamise kuupäev ja kehtivuse viimane kuupäev;
  3) numeratsiooni kasutaja nimi, sünniaeg või registri- või isikukood.

  (4) Numbriluba antakse üheks aastaks.

§ 34.  Numbriloa taotlemine ja menetlemine

  (1) Numbriloa saamiseks esitab isik Tehnilise Järelevalve Ametile vormikohase taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) taotleja nimi, elu- või asukoht, sünniaeg või registri- või isikukood ja sidevahendite numbrid;
  2) taotletava numeratsiooni planeeritav kasutusotstarve;
  3) numbrite arv ja lühinumbri puhul konkreetne taotletav lühinumber või lühinumbri pikkus.

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab numbriloa taotluse vormi oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tehnilise Järelevalve Amet võib numbriloa taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt esitatud andmete kohta täpsustavat teavet ja muid andmeid, mis on vajalikud taotluse lahendamiseks, ning teha päringuid esitatud andmete kontrollimiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tehnilise Järelevalve Amet annab numeratsiooni kasutajale numbriloa 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikele 1 vastava taotluse saamisest arvates, kui numeratsiooni kasutaja on tasunud riigilõivu.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab numbriloa andmise otsuse majandustegevuse registris 10 tööpäeva jooksul numbriloa andmisest arvates, välja arvatud seaduses sätestatud juhul, ning väljastab selle numbriloa taotleja soovil ka kirjalikult.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Tehnilise Järelevalve Ameti otsus numbriloa andmisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 35.  Numbriloa muutmine ja pikendamine

  (1) Numbriloa omanik võib taotleda numbriloal märgitud numbrite arvu suurendamist, esitades selleks Tehnilise Järelevalve Ametile numbriloa muutmise taotluse, lisades käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud andmed ning tasudes täiendavate numbrite eest riigilõivu proportsionaalselt numbriloa kehtivuse lõppemiseni jäänud aja täiskuude eest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Numbriluba pikendatakse ühe aasta kaupa. Numbriloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 20 päeva enne numbriloa kehtivuse lõppemist. Numbriloa pikendamise eest on taotleja kohustatud enne numbriloa pikendamise taotluse esitamist tasuma riigilõivu.

  (3) Numbriluba pikendatakse hiljemalt kolm tööpäeva enne kehtiva numbriloa kehtivustähtaja lõppemist.

§ 36.  Numbriloa andmisest, muutmisest või pikendamisest keeldumine

  Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda numbriloa andmisest, muutmisest või pikendamisest, kui:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) riigilõiv on tasumata,
  2) numbriloa taotlemisel on esitatud ebaõigeid andmeid,
  3) numbriloa taotleja ei vasta numeratsiooni kasutaja kohta käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud tunnustele,
  4) numeratsiooni planeeritav kasutamine ei vasta numeratsiooni kasutamise tingimustele või
  5) lühinumber või tunnuskood on väljastatud teisele isikule.

§ 37.  Numbriloa omaniku õiguste piiramine

  (1) Tehnilise Järelevalve Amet võib piirata numbriloaga antud õigust, kui numbriloa omanik ei täida käesolevas seaduses või sellest tulenevates õigusaktides sätestatud tingimusi ning numbriloa omanik ei ole kõrvaldanud rikkumist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt numbriloa omanikule rikkumise kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuses ettenähtud tähtaja jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tehnilise Järelevalve Ameti otsus numbriloaga antud õiguse piiramise kohta toimetatakse numbriloa omanikule kätte vähemalt 10 tööpäeva enne otsuse jõustumist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab numbriloaga antud õiguse piiramise otsuse kehtetuks viivitamata pärast piiramise aluseks olevate asjaolude äralangemist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tehnilise Järelevalve Ameti otsus numbriloaga antud õiguse piiramise kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse numbriloa omanikule kätte 10 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 38.  Numbri broneerimine

  (1) Numbri broneerimise õigus on isikul, kellel on kehtiv numbriluba. Numbri broneerimine annab numbriloa omanikule õiguse kasutada konkreetset numbrit.

  (2) Numbri broneerib ja numbri broneeringu tühistab numbriloa omanik selleks loodud andmekogu abil.

  (3) Numbrit ei broneerita, kui:
  1) number on broneeritud teisele isikule,
  2) broneeringut soovival isikul puudub kehtiv numbriluba või kui numbriloa omaniku õigusi on piiratud või
  3) broneeringut sooviva isiku poolt soovitavate numbrite arv ületab numbriloaga kasutamiseks lubatud numbrite arvu.

  (4) Number broneeritakse tähtajatult.

  (5) Numbri broneering lõpeb numbriloa kehtivustähtaja lõppemisel või broneeringu tühistamisel.

  (6) Kui klient vahetab telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajat, säilitades senise numbri, lõpeb numbri broneering senise telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja suhtes ning selle numbri broneering läheb üle telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajale, kellega klient sõlmib liitumislepingu, mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine.

§ 39.  Enampakkumise korraldamine

  (1) Kui sama lühinumbri või tunnuskoodi kasutamiseks on numbriloa taotluse esitanud üheaegselt mitu isikut ning seda lühinumbrit või tunnuskoodi ei ole võimalik anda ühiskasutusse, korraldab Tehnilise Järelevalve Amet numbriloa väljaandmiseks enampakkumise. Üheaegselt saabunud taotlusteks loetakse taotlused, mis on saabunud samal kuupäeval.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Enampakkumise toimumisest teatab Tehnilise Järelevalve Amet taotlejatele kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluste saabumisest arvates ning taotlejatel võimaldatakse esitada pakkumised viie tööpäeva jooksul. Enampakkumise võitjale antakse numbriluba 20 tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva seaduse §-s 19 ja käesolevas paragrahvis nimetatud enampakkumise läbiviimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

5. peatükk SIDETEENUSE TURGUDE VALDKONNASPETSIIFILINE REGULEERIMINE 

§ 40.  Sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk

  (1) Sideteenuse turgude (edaspidi turg) valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk on tagada konkurentsi soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele.

  (2) [Kehtetu – RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

  (3) Turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne.

  (4) Turgude valdkonnaspetsiifilist reguleerimist teostab Konkurentsiamet. Konkurentsiamet peab järgima käesolevas peatükis sätestatud valdkonnaspetsiifiliste toimingute tegemisel ja meetmete rakendamisel käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud üldisi eesmärke.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 41.  Valdkonnaspetsiifilised toimingud ja meetmed

  (1) Konkurentsiametil on õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks teha järgmisi toiminguid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) piiritleda turge vastavalt käesoleva seaduse §-le 43;
  2) läbi viia piiritletud turgudel turuanalüüse vastavalt käesoleva seaduse §-le 44;
  3) määrata kindlaks märkimisväärse turujõuga ettevõtja vastavalt käesoleva seaduse §-le 45.

  (2) Konkurentsiametil on õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks rakendada järgmisi meetmeid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 46 ning muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse § 49 lõigetes 4 ja 6 sätestatule;
  2) kehtestada sideettevõtjale kohustusi ja vabastada sideettevõtja kohustustest seoses juurdepääsu ja sidumisega vastavalt käesoleva seaduse §-le 63.

§ 42.  [Kehtetu – RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

§ 43.  Turgude piiritlemine

  (1) Konkurentsiamet piiritleb kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala. Turgude piiritlemisel juhindub Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest ja suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1¹) Konkurentsiametil on õigus, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga, piiritleda sideteenuse turg erinevalt Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turgudest. Nimetatud juhul teavitab Konkurentsiamet sideteenuse turu erinevast piiritlemisest Euroopa Komisjoni, juhindudes käesoleva seaduse §-s 48 sätestatust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Sideteenuse geograafilise käibimisalana võib Konkurentsiamet piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Kui sideteenuse geograafiline käibimisala ületab Eesti Vabariigi riigipiiri, informeerib Konkurentsiamet sellest Euroopa Komisjoni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Teatud piirkond moodustab ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad.
[RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

§ 44.  Turuanalüüs

  (1) Konkurentsiamet teostab regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul käesoleva seaduse § 43 lõike 1 kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Konkurentsiamet kohustatud viivitamata viima läbi turuanalüüsi, kui ilmnevad asjaolud, mis võivad oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiamet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni suunistega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) [Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui vastav sideteenuse turg hõlmab mitme Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi, teostab Konkurentsiamet turuanalüüsi koostöös vastavate liikmesriikide järelevalveasutustega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Konkurentsiamet koostab käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud turgude piiritlemise ja käesolevas paragrahvis nimetatud turuanalüüsi kohta aruande.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, siis koostab Konkurentsiamet otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta, mis sisaldab:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud aruannet;
  2) ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta.
[RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

§ 45.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtja

  (1) Konkurentsiamet määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat kooskõlas käesoleva paragrahvi sätetega, kui ta on käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud turuanalüüsi käigus tuvastanud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Konkurentsiamet tunnistab konkreetsel sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideettevõtja, kes omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele vastava ettevõtja konkreetsel teenuseturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni vastava turu edasiarendamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Kaks või enam ettevõtjat omavad konkreetsel sideteenuse turul ühiselt turgu valitsevat seisundit konkurentsiseaduse tähenduses, sõltumata sellest, kas need ettevõtjad on omavahel struktuuriliselt või muul viisil seotud, kui need ettevõtjad ühiselt saavad tegutseda vastaval turul märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest ning nende ettevõtjate vahel puudub selle teenuse turul konkurents.

  (5) Kui ettevõtjal on märkimisväärne turujõud ühel sideteenuse turul, siis võib ta tunnistada märkimisväärset turujõudu omavaks ka vastava turuga lähedalt seotud teisel sideteenuse turul, kui nende kahe turu vahel on selline seos, et märkimisväärne turujõud ühel turul suurendab turujõudu teisel turul, mille tulemusena teisel turul konkurents ei toimi.

  (6) Konkurentsiamet tunnistab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 kohaselt piiritletud sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideettevõtja, kellele on konkurentsiseaduse tähenduses riik või kohalik omavalitsus andnud eri- või ainuõiguse asjaomasel turul tegutsemiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramisel teeb Konkurentsiamet ettepaneku tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 46.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand

  (1) Konkurentsiamet koostab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi, mis sisaldab:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) käesoleva seaduse § 44 lõikes 6 nimetatud aruannet;
  2) käesoleva seaduse § 45 lõikes 7 nimetatud ettepanekut;
  3) märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatavat kohustust.

  (2) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet ettevõtja suhtes käesoleva seaduse §-des 50–58 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel teenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kohustuse valikul arvestab Konkurentsiamet muu hulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 47.  Riigisisene konsulteerimine

  (1) Konkurentsiamet teeb käesoleva seaduse § 44 lõikes 7 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi või § 46 lõikes 1 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel, jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni. Sideettevõtjale, keda Konkurentsiamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, saadab Konkurentsiamet nimetatud otsuse kavandi posti teel ja elektrooniliselt.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Huvitatud isikutel on ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 44 lõikes 7 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi avalikustamise päevast arvates õigus esitada selle kohta arvamusi. Sideettevõtjal, keda Konkurentsiamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul, arvates selle kättesaamisest, posti teel või elektrooniliselt.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiamet koostab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu, arvestades käesoleva seaduse § 44 lõikes 7 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta esitatud arvamusi. Kui Konkurentsiamet ei arvesta esitatud arvamusi, peab ta seda otsuse eelnõus põhjendama.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse eelnõu peab sisaldama käesoleva seaduse § 44 lõikes 7 või § 46 lõikes 1 nimetatud andmeid.

§ 48.  Konsulteerimine Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega

  (1) Konkurentsiamet peab informeerima Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid käesoleva seaduse § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Kui Euroopa Komisjon informeerib Konkurentsiametit, et Konkurentsiameti poolt kavandatud sideturu piiritlemine erineb Euroopa Komisjoni soovitusest või ettevõtja tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine takistab Euroopa ühtse turu arengut ning on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, peab Konkurentsiamet peatama kavandatud otsuse tegemise kaheks kuuks. Sellisel juhul võib Konkurentsiamet teha kavandatud otsuse üksnes siis, kui Euroopa Komisjon ei keela nimetatud kahekuulise perioodi jooksul Konkurentsiametil kavandatud toimingu tegemist või meetme rakendamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui käesoleva seaduse § 47 lõike 3 alusel koostatud otsuse eelnõus sätestatud toimingu tegemine või meetme rakendamine võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust, peab Konkurentsiamet andma Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoritele võimaluse esitada ühe kuu jooksul arvamus planeeritava toimingu või meetme kohta. Planeeritava toimingu või meetme kohta esitatud arvamusi võtab Konkurentsiamet §-s 49 sätestatud otsuse tegemisel võimalikult suures ulatuses arvesse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutavad toimingud või meetmed on sellised, millel võib olla otsene või kaudne, tegelik või tõenäoline mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele viisil, mis võib takistada ühtse turu põhimõtete elluviimist. Sellised toimingud või meetmed võivad mõjutada teistes liikmesriikides teenuste kasutajatelt nõutavat hinda, teistes liikmesriikides tegutsevate ettevõtjate suutlikkust osutada sideteenuseid, samuti riikidevaheliste teenuste osutamise võimalikkust ning turu ülesehitust või turule juurdepääsu, mis omakorda võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid teiste liikmesriikide sideettevõtjatele.

  (5) Konkurentsiamet võib erandlike asjaolude korral kooskõlas käesoleva seadusega kehtestada ajutisi ja proportsionaalseid meetmeid käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud protseduuri järgimata, kui ta leiab, et vastavate toimingute või meetmete rakendamine on hädavajalik konkurentsi tagamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitsmiseks. Sellisel juhul peab Konkurentsiamet viivitamata informeerima Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid rakendatud meetmetest ja nende rakendamise põhjendustest. Kui Konkurentsiamet kavatseb muuta ülalnimetatud ajutised meetmed püsivaks või soovib nende meetmete kestust pikendada, peab ta järgima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud protseduuri.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Kui Konkurentsiamet leiab, et erandlike asjaolude tõttu tuleb märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes kehtestada kohustus, mida ei ole sätestatud käesoleva seaduse §-des 50–58, peab ta esitama vastava taotluse Euroopa Komisjonile. Kavandatava kohustuse võib Konkurentsiamet kehtestada üksnes pärast seda, kui Euroopa Komisjon on andnud selleks loa.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 49.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuse kehtestamine ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine

  (1) Konkurentsiamet teeb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamise otsuse (edaspidi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus) või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga vastavalt käesoleva seaduse §-le 48. Kui kohustuse kehtestamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni nõusolek vastavalt käesoleva seaduse §-s 48 sätestatule, tuleb see nõusolek otsusele lisada.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus toimetatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kätte viie päeva jooksul, arvates selle tegemisest.

  (3) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjate nimekiri ja loetelu märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustustest ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsus avaldatakse Konkurentsiameti veebilehel ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Konkurentsiamet annab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuses mõistliku tähtaja selles sätestatud kohustuse täitmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui Konkurentsiamet leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 tehtud otsusega ettevõtjale pandud kohustuse täitmine ei taga konkurentsi konkreetsel turul, koostab Konkurentsiamet uue otsuse kavandi märkimisväärse turujÕuga ettevõtjale uue kohustuse kehtestamiseks, muutes märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pandud kohustust kooskõlas käesoleva seadusega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Kui Konkurentsiamet teeb käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud turuanalüüsi tulemusena kindlaks, et vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, siis tunnistab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse kehtetuks ja teavitab sellest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui Konkurentsiamet on kehtestanud sama otsusega mitu kohustust ühel või mitmel sideteenuse turul ning osal nendest turgudest või osa kohustustega seotud valdkonnas toimib konkurents, tunnistab Konkurentsiamet otsuse osaliselt kehtetuks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 50.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused seoses juurdepääsu ja sidumisega

  (1) Konkurentsiamet võib sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või juurdepääsuga järgmisi kohustusi:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste ja tasude kohta;
  2) kohustus avaldada näidispakkumine konkreetse juurdepääsu või sidumise teenuse kohta, mis peab sisaldama vastava teenuse osutamise tingimusi, sealhulgas tasusid, vastavalt käesoleva seaduse §-le 53;
  3) mittediskrimineerimise kohustus, mis peab tagama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning eriti vertikaalselt integreeritud märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub teenuseid ettevõtjatele, kellega ta konkureerib jaemüügi tasandil, rakendab teiste ettevõtjate suhtes, kes osutavad sarnaseid teenuseid, samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning et märkimisväärse turujõuga ettevõtja osutab teenuseid ja avaldab informatsiooni nendele ettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul;
  4) sidumise või juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustus, mille raames Konkurentsiamet võib nõuda, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudaks läbipaistvaks oma hulgimüügi hinnad ja sisemised transferthinnad;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  5) kohustus rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele ja võimaldada nende kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 51, kui juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil või on lõppkasutajate huve kahjustav;
  6) kohustus edastada avalik-õiguslike juriidiliste isikute raadio- ja televisiooniprogramme;
  7) juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustus ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustus vastavalt käesoleva seaduse §-le 52.

  (2) Konkurentsiamet võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata kohustusi. Sellisel juhul juhindub Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 51.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused võrkude ja seadmete sidumisel ning neile juurdepääsu võimaldamisel

  (1) Käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 5 nimetatud kohustuse raames võib Konkurentsiamet märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt muu hulgas nõuda:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) sideettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist konkreetsetele võrguelementidele või -vahenditele, sealhulgas vaskpaarile;
  2) heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes nõuavad juurdepääsu;
  3) lubatud juurdepääsu jätkuvat võimaldamist;
  4) teatud teenuste osutamist hulgimüügi korras sideettevõtjatele nende teenuste edasimüümise eesmärgil;
  5) teenuste või virtuaalvõrguteenuste koostalituseks hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele avatud juurdepääsu võimaldamist;
  6) ühispaiknemise või muude ühiskasutuse viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutuse võimaldamist;
  7) lõppkasutajatele läbivühendatavusel põhinevate teenuste koostalitusvõime tagamiseks vajalike teenuste, sealhulgas taipvõrguteenuseks ja mobiiltelefonivõrkude rändlusteenuseks vajalike vahendite pakkumist;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  8) teenuste osutamisel õiglase konkurentsi tagamiseks vajalikele tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele juurdepääsu pakkumist;
  9) võrkude või võrguvahendite sidumist.

  (2) Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste kehtestamine on vajalik ja proportsioonis käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega, peab Konkurentsiamet eelkõige hindama järgmisi faktoreid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus, pidades silmas turu arengu tempot ja võttes arvesse asjasse puutuva sidumise või juurdepääsu laadi ja liiki;
  2) kavandatava juurdepääsu pakkumise teostatavus, võrreldes kasutatavate mahtudega;
  3) vahendi omaniku esialgse investeeringu suurus, võttes arvesse investeerimisega kaasnevaid riske;
  4) vajadus kaitsta konkurentsi pikema aja jooksul;
  5) vajadus luua toimiv konkurents jaemüügi tasandil ja lõppkasutajate õiguste kaitse tagamine;
  6) asjasse puutuvad intellektuaalse omandi õigused;
  7) üleeuroopaliste teenuste osutamise võimalikkus.

  (3) Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse kehtestamisel täpsustada kohustuse täitmise viisi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 52.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtja juurdepääsu ja sidumise tasude ning kuludega seotud kohustused

  (1) Konkurentsiamet võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud sidumise või juurdepääsu kulude ja tasudega seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel võtab Konkurentsiamet arvesse sideettevõtja poolt tehtud investeeringuid ja seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske. Samuti lähtub Konkurentsiamet sideettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Konkurentsiameti poolt nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib Konkurentsiamet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui Konkurentsiamet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustusi, peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja Konkurentsiameti nõudel tõendama, et teenuse tasud põhinevad teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Konkurentsiamet võib vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teenuse osutamise kulude kontrollimisel kasutada ettevõtja poolt kasutatud kulude arvestamise metoodikast erinevat metoodikat. Kui selgub, et teenuse tasud ei põhine teenuse osutamise kuludel, on Konkurentsiametil õigus nõuda tasude kooskõlla viimist teenuse osutamise kuludega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Konkurentsiameti poolt kulude kontrollimiseks kasutatava käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude arvestamise metoodika kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Kui Konkurentsiamet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes teatud kuluarvestussüsteemi kasutamise kohustuse vastavalt käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktile 7, kontrollib kuluarvestussüsteemi nõuete järgimist igal aastal Konkurentsiamet või Konkurentsiametiga kooskõlastatult sideettevõtja tellimisel vastaval alal eriteadmisi omav sõltumatu isik. Kui kuluarvestussüsteemi järgimist kinnitab eriteadmisi omav sõltumatu isik, kannab tema kulud märkimisväärse turujõuga ettevõtja.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Sideettevõtja avaldab üks kord aastas oma veebilehel kinnituse kuluarvestussüsteemi nõuete järgimise kohta. Vastavas kinnituses peavad muu hulgas kajastuma kulude jaotamise kategooriad ja kulude omistamise eeskirjad.

  (8) Konkurentsiamet võib kontrollida, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtja järgib kuluarvestussüsteemi õigesti.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 53.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus avaldada juurdepääsu ja sidumise näidispakkumine

  (1) Kui Konkurentsiamet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu teenuse näidispakkumise, kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) lepingu tähtaeg;
  2) juurdepääsu kirjeldus ja asukoht;
  3) rajatiste ja seadmete ühiskasutuse võimalused;
  4) juurdepääsu, sealhulgas liideste tehnilised nõuded ja standardid;
  5) rajatistesse paigaldatavate seadmete piirangud;
  6) juurdepääsu asukoha turvalisuse nõuded;
  7) tingimused lepingupoolte tehnilise personali ligipääsu kohta seadmetele ja rajatistele;
  8) ohutusnõuded;
  9) seadmete ühispaiknemise võimalused juurdepääsu asukohas, ühiskasutuses olevate ruumide kasutuseeskiri ning ühiskasutuses olevate rajatiste inspekteerimise eeskiri;
  10) võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused;
  11) võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine;
  12) arvelduste kord ja maksetingimused;
  13) teenustasude koosseis ja muutmise kord;
  14) lepingu tingimuste muutmise kord;
  15) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord;
  16) remondi- ja hooldustööde tegemise kord;
  17) osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju hüvitamise tingimused;
  18) vaidluste lahendamise kord;
  19) lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine.

  (2) Kui Konkurentsiamet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama sidumise teenuse näidispakkumise, kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) lepingu tähtaeg;
  2) sidumise teenuse kirjeldus;
  3) teenuste kasutuselevõtt lepingu ühe osapoole soovil;
  4) sidumisliinide ning nende mahu tellimise kord;
  5) liikluse prognoosimise ja juhtimise kord;
  6) võrkude turvalisuse tagamine;
  7) sidumise tehnilised nõuded ja standardid;
  8) sidumispunkti asukoht ning numeratsiooni ja sidumispunkti kasutuselevõtu tingimused;
  9) tegevus juhul, kui üks lepingu osapooltest soovib muuta võrgu konfiguratsiooni, mis võib mõjutada sidumist, võrkude koostalitusvõimet või osutatavat sidumise teenust;
  10) võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused;
  11) võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine;
  12) sidumise ja võrkude koostalitusvõime testimise kord;
  13) sidumise tasude koosseis ja muutmise kord ning maksmise tingimused;
  14) sidumisliinide kasutamise tingimused ja tasu;
  15) lepingu tingimuste muutmise kord;
  16) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord;
  17) remondi- ja hooldustööde tegemise kord;
  18) osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju hüvitamise tingimused;
  19) vaidluste lahendamise kord;
  20) lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine.

  (3) Sideettevõtjatel on õigus vastastikusel kokkuleppel sõlmida juurdepääsu- või sidumisleping ka näidispakkumisest erinevatel tingimustel, kui sõlmitava lepingu tingimused ei ole vastuolus näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega.

  (4) Sideettevõtja, kellele on pandud näidispakkumise avaldamise kohustus, on kohustatud näidispakkumise avaldama oma veebilehel või selle puudumisel muul mõistlikul viisil ning esitama Konkurentsiametile tema nõudmisel ärakirja sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud näidispakkumine ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega, on Konkurentsiametil õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste tegemist näidispakkumisse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Sideettevõtja peab esitama Konkurentsiametile ärakirja näidispakkumisest erinevatel tingimustel sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 54.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused teenuste jaemüügiturul

  (1) Kui Konkurentsiamet leiab käesoleva seaduse § 44 kohaselt jaemüügiturul teostatud turuanalüüsi tulemusena, et mõnel § 43 lõike 1 kohaselt piiritletud jaemüügiturul ei toimi konkurents ning § 50 lõikes 1 sätestatud juurdepääsu ja sidumisega seotud kohustuse kehtestamine ja §-s 56 sätestatud kohustuse kehtestamine sideettevõtjale ei taga konkurentsi toimimist, kehtestab Konkurentsiamet vastaval teenuse turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ühe või mitu kohustust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel võib Konkurentsiamet kohustada märkimisväärse turujõuga ettevõtjat hoiduma:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) ülemäära kõrgete hindade rakendamisest;
  2) konkurentide turule sisenemise takistamisest või konkurentsi piiramisest ülemäära madalate hindadega;
  3) teatud lõppkasutajate põhjendamatust eelistamisest;
  4) pakutavate teenuste omavahelisest põhjendamatust sidumisest selliselt, et klient on sunnitud ühe teenuse kasutamisel kasutama ka teist teenust ja tasuma selle eest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi võib Konkurentsiamet kehtestada üksnes käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatust juhindudes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Kui käesoleva paragrahvi alusel on märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustusi, peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja kasutama vajalikke ja kohaseid kuluarvestuse meetodeid. Konkurentsiametil on õigus määrata kuluarvestuse meetodid ja aruandluse vormid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi alusel kehtestatud kohustuste täitmist kontrollib igal aastal Konkurentsiamet või Konkurentsiameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja avaldab oma veebilehel kord aastas kinnituse nimetatud kohustuste täitmise kohta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 55.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtja püsiliiniteenuse osutamise kohustus

  (1) Kui Konkurentsiamet leiab käesoleva seaduse § 44 kohaselt püsiliiniteenuste turul teostatud turuanalüüsi tulemusena, et püsiliiniteenuse turul ei toimi konkurents, kehtestab ta sellel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale ühe või mitu konkurentsi tagamiseks vajalikku kohustust Euroopa Komisjoni otsuses 2003/548/EÜ universaalteenuse direktiivi artiklis 18 osutatud ühtlustatud omadustega püsiliinide miinimumkogumi ja asjaomaste standardite kohta (ELT L 186, 25.07.2003, lk 43–45) avaldatud standarditele vastava püsiliinide miinimumkogumisse kuuluva teenuse (edaspidi püsiliiniteenus) pakkumiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kelle suhtes Konkurentsiamet on kehtestanud püsiliiniteenuse osutamise kohustuse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1, peab järgima mittediskrimineerimise, teenuse tasude kuludele orienteerituse ja tasude ning teenuse osutamise tingimuste läbipaistvuse nõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatule.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja peab püsiliiniteenuse osutamisel kohaldama sarnaseid teenuseid osutavate sideettevõtjate suhtes sarnaste asjaolude korral sarnaseid tingimusi ning pakkuma püsiliine teistele sideettevõtjatele samadel tingimustel ja sama kvaliteediga, millega ta kasutab püsiliini ise või pakub seda oma tütarettevõtjatele või partneritele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt rakendatavad püsiliiniteenuste tasud peavad olema arvutatud põhjendatud kulude alusel. Nimetatud kohustuse täitmiseks peab ettevõtja välja töötama ja rakendama asjakohase kuluarvestussüsteemi.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt rakendatavad püsiliiniteenuste tasud peavad katma ettevõtja kulud ning võimaldama mõistliku kasumi teenimist püsiliiniteenuse osutamisest.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja peab oma veebilehel või selle puudumisel muul mõistlikul viisil avalikustama püsiliinidega seoses oleva järgmise informatsiooni ning tagama selle informatsiooni kättesaadavuse:
  1) võrgu lõpp-punkti tehnilised omadused, sealhulgas füüsilised ja elektrilised omadused ning detailsed tehnilised kirjeldused;
  2) tasud, sealhulgas esmase ühendamise tasu, perioodiline üüritasu ja andmed diferentseeritud tasude kohta, kui need on kehtestatud;
  3) teenuse osutamise tingimused;
  4) teenuse tellimise protseduur ning tavapärane tarneperiood, mis on ajavahemik alates kliendi poolt püsiliini saamiseks kindla taotluse esitamise kuupäevast kuni ajani, millal 95 protsenti sama liiki püsiliine on kliendini viidud;
  5) lepingu tähtaeg, mis hõlmab tavapäraselt rakendatavat lepingu tähtaega ja lepingu kohustuslikku minimaalset tähtaega;
  6) tavapärane rikete kõrvaldamise tähtaeg, mida arvestatakse rikketeate ettevõtja asjaomasele teenistusele esitamise hetkest kuni 80 protsendi sama tüüpi püsiliinide taastamise ja vajaduse korral nende toimimisest kliendile teatamise hetkeni. Kui sama tüüpi püsiliinile pakutakse erineva kvaliteediga hooldust, tuleb avaldada erineva kvaliteeditasemega hooldustööde tähtajad.

  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjalt taotletakse püsiliini pakkumist avalikustatud tasudest ja pakkumise tingimustest erinevatel tingimustel ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja peab püsiliini pakkumist avalikustatud tingimustel ebamõistlikuks, võib ta erinevatel tingimustel püsiliini pakkuda üksnes Konkurentsiameti nõusolekul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 sätestatud nõuded ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud püsiliini miinimumkogumisse mittekuuluvate püsiliinide pakkumise tingimuste osas.

§ 56.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus võimaldada juurdepääs teiste ettevõtjate teenustele

  (1) Kui Konkurentsiamet on tunnistanud ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu jaemüügiturul, mis on piiritletud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 kohaselt, kehtestab ta ettevõtjale kohustuse võimaldada lõppkasutajale juurdepääs tema võrguga seotud telefoniteenuse osutaja teenustele operaatorkoodi valimise ja telefoniteenuse osutaja eelvaliku teel võimalusega tühistada eelnev valik iga kõne puhul eraldi, valides selleks operaatorkoodi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise eest võib sideettevõtja nõuda kuludele orienteeritud tasu, millele lisandub mõistlik kasum. Tasu nõudmine kliendilt ei tohi takistada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võimaluste kasutamist.
[RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

§ 57.  Eri- ja ainuõigust omava ettevõtja kohustused

  Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust konkurentsiseaduse tähenduses teenuste osutamiseks teistes valdkondades Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega.

§ 58.  Kaabellevivõrkudega seotud kohustused

  (1) Võrguteenust osutav sideettevõtja ei või osutada kaabellevivõrguteenust, kui see ettevõtja:
  1) on avalik ettevõtja või omab eri- või ainuõigust konkurentsiseaduse tähenduses või
  2) omab konkurentsiseaduse tähenduses turgu valitsevat seisundit võrgu- ja sideteenuse turul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rikkumiseks ei loeta juhtumit, kui kaabellevivõrguteenust osutab võrguteenust osutava sideettevõtja tütarettevõtja.

6. peatükk JUURDEPÄÄS JA SIDUMINE 

§ 59.  Juurdepääsu ja sidumise reguleerimise eesmärk

  Käesolevas peatükis sätestatakse sideettevõtjate õigused ja kohustused seoses ühe sideettevõtja juurdepääsuga teise sideettevõtja seadmetele, võrkudele või teenustele eesmärgiga tagada konkurents, sideteenuste koostalitusvõime ning teenuste lõppkasutajate huvide kaitse.

§ 60.  Juurdepääs

  (1) Juurdepääs seisneb ühe sideettevõtja poolt oma võrkudele, liinirajatistele, võrguvahenditele või tema poolt pakutavatele teenustele ligipääsu võimaldamises teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juurdepääs hõlmab ligipääsu:
  1) võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, eelkõige vaskpaarile ja vaskpaari kaudu teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ning teenustele,
  2) infrastruktuurile ja liinirajatistele, sealhulgas hoonetele, mastidele ja kaablikanalisatsioonile,
  3) asjasse puutuvatele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas tugisüsteemidele,
  4) numbri transleerimise süsteemidele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele,
  5) sidevõrkudele, eelkõige rändlusteenuse eesmärgil või
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  6) digitaaltelevisiooni- ja -raadioteenuste jaoks vajalikele tingimusjuurdepääsu süsteemidele ja virtuaalvõrguteenustele.

§ 61.  Sidumine ja sidumise läbirääkimise kohustus

  (1) Sidumine on juurdepääsu eriliik, mis seisneb kahe või enama sidevõrgu tehnilises ja loogilises ühendamises viisil, mis võimaldab osutada sideteenuseid ühendatud sidevõrkude klientidele.

  (2) Võrguteenuseid pakkuv sideettevõtja on kohustatud teise sideettevõtja soovi korral pidama heas usus läbirääkimisi sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks, kui see on vajalik sideteenuse osutamiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks on sideettevõtja muu hulgas kohustatud avaldama teisele poolele, kellega ta on alustanud sidumise läbirääkimisi, kogu sidumiseks vajaliku teabe, sealhulgas võrguliideste parameetrid.

  (4) Sideettevõtja, kes saab teiselt sideettevõtjalt teavet enne juurdepääsu või vastastikuse sidumise korra üle peetavaid läbirääkimisi, läbirääkimiste ajal või pärast neid, peab kasutama saadud teavet üksnes sel eesmärgil, milleks see on antud, ja on kohustatud kinni pidama edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest. Saadud teavet ei tohi sideettevõtja edastada kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele, tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 62.  Juurdepääsu- ja sidumislepingu sõlmimise vabadusja vorm

  Sideettevõtjatel on õigus vabalt kokku leppida juurdepääsu või sidumise tehnilistes ja ärilistes tingimustes, arvestades käesoleva seaduse § 63 lõigetes 1–3 sätestatuga ja §-de 50–53 alusel sideettevõtjale kehtestatud võimalike kohustustega. Käesolevas paragrahvis nimetatud leping sõlmitakse kirjalikult.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

§ 63.  Sideettevõtja kohustused seoses juurdepääsu ja sidumisega

  (1) Konkurentsiamet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Konkurentsiamet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik selleks, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja televisiooniprogrammidele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiamet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatust. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi võib Konkurentsiamet kehtestada eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete tõttu.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et sideettevõtja peab kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt.

  (5) Konkurentsiamet võib kehtestada sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi või sideettevõtja nimetatud kohustustest vabastada kas oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. Kohustuste kehtestamise või nendest vabastamise otsusele peab eelnema mõistliku kestusega arutelu, mille vältel kõikidel huvitatud isikutel on võimalik esitada Konkurentsiametile oma arvamus nimetatud küsimuses.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Konkurentsiamet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Konkurentsiamet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ja avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 64.  Juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmise tingimused

  (1) Kui Konkurentsiamet on kehtestanud sideettevõtjale juurdepääsu või sidumise kohustuse kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 5 või §-ga 63, on vastav sideettevõtja kohustatud sõlmima sidumis- või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele või teenustele ning siduma võrgud või seadmed Konkurentsiameti poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades, et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võib olla vaja luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmed.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Sideettevõtja, kelle suhtes on Konkurentsiamet kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, on kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel vastavalt kohustuse iseloomule täitma järgmisi nõudeid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) võimaldama kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või äripartneritele;
  2) võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet;
  3) kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele, tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  4) mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele teenustele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud loetelu ei välista selles loetlemata nõuete järgimise kohustust, mis tuleneb seadusest või heas usus läbirääkimiste pidamise kohustusest.

§ 65.  Juurdepääsust ja sidumisest keeldumine

  (1) Sideettevõtja võib lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui:
  1) sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või
  2) sidumine või juurdepääs kahjustab tema võrgu terviklikkust.

  (2) Sideettevõtja, kellel on vastavalt käesolevale seadusele vaskpaarile juurdepääsu võimaldamise kohustus, võib keelduda juurdepääsu võimaldamisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele ka juhul, kui selleks puudub vastavat vaskpaari kasutava lõppkasutaja nõusolek või juurdepääs seab ohtu eraelu puutumatuse.

§ 66.  Juurdepääsu piiramine

  (1) Sideettevõtja, kes on sõlminud juurdepääsu- või sidumislepingu, võib piirata teise lepingupoole juurdepääsu sidevõrgule, kui:
  1) teine lepingupool ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest tähtaegselt,
  2) teine lepingupool on ühendanud sidevõrguga mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme ja see häirib sidevõrgu tööd või sideettevõtja teisi kliente,
  3) sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadmete või liinirajatiste paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks,
  4) teenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendatud või sellega seotud teine sidevõrk ei vasta juurdepääsu või sidumise tingimustele ning ei ole tagatud nende võrkude häireteta koostalitusvõime,
  5) tekib oht sidevõrgu terviklikule toimimisele,
  6) see on vajalik isikuandmete ja muude andmete kaitse tagamiseks seaduses sätestatud ulatuses,
  7) see on vajalik eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu,
  8) see on ette nähtud juurdepääsu- või sidumislepingus või
  9) see tuleneb õigusaktist.

  (2) Juurdepääsu piiramine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 ettenähtud alustel on lubatud tingimusel, et sideettevõtja teatab juurdepääsu piiramisest vähemalt 30 päeva ette.

  (3) Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu piiramisel jälgima, et piiramine põhineks olukorra objektiivsel hinnangul ja piirangu ulatus oleks minimaalne, et tagada sidevõrgu normaalne töö. Sideettevõtja peab andma võimaluse kõrvaldada piirangu rakendamise põhjus.

  (4) Sideettevõtja peab teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangu rakendamisega seotud isikuid nii kiiresti kui võimalik otse või massiteabevahendite kaudu piirangu rakendamise põhjusest, olemusest, ulatusest ja kestusest ning võtma tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada sideteenuste kättesaadavuse taastamine.

§ 67.  Digitaalsete televisiooni- ja raadioteenuste tingimusjuurdepääsu süsteemid

  (1) Sideettevõtja, kes pakub tingimusjuurdepääsu süsteeme, on kohustatud tagama, et tingimusjuurdepääsu süsteemid võimaldaksid tehniliselt läbi viia kulupõhist ristkontrolli teiste sideettevõtjate poolt tingimusjuurdepääsu süsteemide abil osutatavate teenuste üle.

  (2) Sideettevõtja, kes osutab tingimusjuurdepääsu teenust digitaaltelevisiooni- ja -raadioteenustele ning kelle juurdepääsuteenusest sõltub ringhäälinguorganisatsioonide juurdepääs potentsiaalsetele vaatajatele ja kuulajatele, on kohustatud:
  1) osutama ringhäälinguorganisatsioonidele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tehnilisi teenuseid, mis võimaldavad dekodeerimisvahenditega varustatud vaatajatel ja kuulajatel vastu võtta ringhäälinguorganisatsioonide digitaalselt edastatavaid teenuseid;
  2) pidama oma raamatupidamises eraldi arvestust tegevuse kohta tingimusjuurdepääsu teenuse osutajana.

§ 68.  Juurdepääsu ja sidumisega seotud kaebuste lahendamine

  (1) Juurdepääsu või sidumisega seotud kaebused lahendab Konkurentsiamet, juhindudes käesoleva seaduse §-st 149.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Kaebuse korral seoses käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud piirangute rakendamisega juhindutakse käesoleva seaduse §-s 149 sätestatud vaidluste lahendamise korrast, arvestades järgmisi erisusi:
  1) piirangut rakendanud isik peab andma Konkurentsiametile kirjaliku selgituse piirangu rakendamise kohta viie päeva jooksul Konkurentsiameti vastava nõude saamisest arvates;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  2) Konkurentsiamet lahendab kaebuse 10 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  3) kui Konkurentsiamet otsustab, et teisele sideettevõtjale kehtestatud piirang on õigusvastane, teeb ta piirangut rakendanud ettevõtjale ettekirjutuse rikkumise viivitamatuks lõpetamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

7. peatükk UNIVERSAALTEENUS 

1. jagu Universaalteenuse osutamine 

§ 69.  Universaalteenuse mõiste ja eesmärk

  Universaalteenus on Euroopa Liidu õigusega kindlaks määratud tehnilistele ja kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis tagatakse seda soovivale lõppkasutajale käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja kindlaks määratud kvaliteediga, sõltumata tema asukohast, ühesugusena ning taskukohase hinnaga. Universaalteenus on:
  1) ühendus üldkasutatava telefonivõrguga;
  2) taksofoniteenus;
  3) kõikehõlmava üldkasutatava elektroonilise numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse kättesaadavus.

§ 70.  Ühendus üldkasutatava telefonivõrguga

  Käesoleva seaduse § 69 punktis 1 nimetatud ühendus üldkasutatava telefonivõrguga peab võimaldama:
  1) riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist;
  2) faksi saatmist ja vastuvõtmist;
  3) andmesideteenuse kasutamist andmeedastuskiirusega, mis on piisav toimivaks Interneti-ühenduseks, arvestades lõppkasutajate enamiku poolt kasutatavat riist- ja tarkvara.

§ 71.  Taksofoniteenus

  (1) Taksofoniteenus on riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemise ja vastuvõtmise võimalus üldkasutatava telefoni (taksofoni) vahendusel.

  (2) Taksofoniteenus peab võimaldama tasuta kõnede tegemist riigisisestele hädaabi lühinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» maksevahendit kasutamata.

§ 72.  Universaalteenuse osutamise kohustus

  (1) Universaalteenuse osutamise kohustus on käesolevas seaduses sätestatud korras käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 nimetatud teenuse osutamine lõppkasutajale. Universaalteenuse osutamise tingimused sätestatakse riigi ja ettevõtja vahelise universaalteenuse lepinguga.

  (2) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 2 sätestatud teenuste osas saab universaalteenuse lepingu sõlmida üksnes sideettevõtjaga.

  (3) Universaalteenuse osutamise kohustuse aluseks on universaalteenuse leping, mille sõlmivad sideettevõtja ja riik, keda esindab majandus- ja kommunikatsiooniminister või Konkurentsiamet majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel .
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Universaalteenuse lepinguga määratakse muu hulgas kindlaks:
  1) kohustus osutada käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenust seda soovivale lõppkasutajale lepinguga määratud piirkonnas;
  2) tähtaeg, mille jooksul on universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja kohustatud sõlmima lõppkasutajaga käesoleva seaduse §-s 96 sätestatud nõuetele vastava liitumislepingu käesoleva seaduse § 69 punktis 1 sätestatud teenuse osutamiseks;
  3) lõppkasutajalt universaalteenuse osutamise eest võetav taskukohane tasu telefonivõrguga ühenduse loomise ja selle säilitamise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 74 ning § 69 punktides 2 ja 3 sätestatud teenuste eest;
  4) universaalteenuse osutamise eest maksimaalselt makstav tasu;
  5) lepingu kehtimise aeg;
  6) lepingu lõppemist ja muutmist käsitlevad sätted;
  7) sanktsioonid lepingu rikkumise eest.

§ 73.  Universaalteenuse osutamise kohustusega ettevõtja määramine

  (1) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste osutaja määratakse avalikul konkursil, mille tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister . Kui universaalteenuse osutamise lepingu alusel universaalteenuse osutamise eest eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud määra, korraldatakse riigihange riigihangete seaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 15, 76 - jõust. 01.05.2007]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalik konkurss või riigihange ebaõnnestub, võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium universaalteenuse osutamise kohustuse panna eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavale sideettevõtjale, juhindudes konkurentsiseaduse §-st 17.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Konkurentsiamet majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel .
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja määramisel arvestatakse vajadust tagada universaalteenuse osutamine kuluefektiivsel ja konkurentsi mittekahjustaval viisil taskukohase hinnaga lühikeses ja pikas perspektiivis kooskõlas käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega.

  (5) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste pakkujat võib määrata eraldi:
  1) iga nimetatud teenuse osas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konkursi või riigihanke korraldaja poolt määratud piirkonnas või
  2) iga nimetatud teenuse osas käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirkonnas, kus sideettevõtja omab eri- või ainuõigust või olulist vahendit.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud piirkonna määramise alused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (7) Käesoleva seaduse § 69 punktis 2 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav, arvestades lõppkasutajate elu- või asukohta, taksofonide arvu ning teenuse kättesaadavust sotsiaalsete erivajadustega inimestele.

  (8) Käesoleva seaduse § 69 punktis 3 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav.

§ 74.  Lõppkasutajalt universaalteenuse eest võetav tasu

  (1) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke hankedokumentides peab sisalduma universaalteenuse pakkuja poolt lõppkasutajalt võetav taskukohane tasu käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 3 sätestatud teenuste eest.
[RT I 2007, 15, 76 - jõust. 01.05.2007]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taskukohase tasu määrab majandus- ja kommunikatsiooniminister Konkurentsiameti ettepanekul mõlema käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 3 nimetatud teenuse osas ühesugusena kogu riigi territooriumil .
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 75.  Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud

  (1) Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja võib Konkurentsiametile esitada taotluse universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamisel kontrollib Konkurentsiamet universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude põhjendatust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui Konkurentsiamet leiab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemusel, et universaalteenuse kohustusega sideettevõtjale on universaalteenuse osutamise kohustuse täitmine ebamõistlikult koormav, võttes arvesse sideettevõtjale nimetatud kohustuse täitmisega kaasnevat tulu ja turueeliseid, otsustab Konkurentsiamet universaalteenuse osutamise kohustusega seotud kulude hüvitamise käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ulatuses.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude hüvitamine toimub universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale üksnes ulatuses, milles käesoleva seaduse §-s 74 nimetatud lõppkasutajalt võetav tasu ei võimalda universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud kulude hindamise ja hüvitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

§ 76.  Universaalteenuse osutaja määramise erisused

  (1) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke hankedokumentides peab sisalduma pakkuja kohustus esitada vähemalt järgmised andmed:
[RT I 2007, 15, 76 - jõust. 01.05.2007]
  1) universaalteenuse osutamisega lisanduvad kulud ja kaasnevad tulud;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud, universaalteenuse kohustuseta tehtava tavapärase äritegevuse kulud ja seni tehtud kulude alusel planeeritavad lõppkasutaja üldkasutatava telefonivõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning käesoleva seaduse § 69 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuste tasud;
  3) lõppkasutaja üldkasutatava telefonivõrguga ühendamise ja selle kaudu pakutavate teenuste kombineeritud tasuskeemid ning ette- ja järelmaksu võimalused;
  4) andmed sideettevõtja klientide arvu suurenemise ja klientide rahulolu kohta pakkumise esitamisele eelnenud aastal.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulude määramisel:
  1) arvestatakse üksnes universaalteenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikke kulutusi;
  2) jäetakse arvestamata kulud, mida sideettevõtja kannaks ka universaalteenuse osutamise kohustuseta (tavapärase äritegevuse kulud), ning kulud, mis on tehtud enne pakkumise esitamise kalendriaasta algust.

§ 77.  Liitumislepingu sõlmimine lõppkasutajaga

  Lõppkasutaja ja universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja vahelisele liitumislepingule kohaldatakse käesoleva seaduse 9. peatüki sätteid.

§ 78.  Universaalteenuse kohta andmete avaldamine

  (1) Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja teeb avalikkusele kättesaadavaks vastavalt Eesti standardis EVS 874:2003 sätestatud mõistetele ja mõõtemeetoditele vähemalt järgmised universaalteenuse osutamist puudutavad andmed:
  1) esmakordse ühenduse loomise aeg;
  2) rikete arv juurdepääsuliini kohta;
  3) rikete parandamise aeg;
  4) operaatorteenuste vastamise aeg;
  5) numbriinfoteenistusele esitatud päringule vastamise aeg;
  6) töökorras taksofonide suhe taksofonide koguarvu;
  7) arvete õigsusega seotud kaebuste arv.

  (2) Avalikkusele kättesaadavaks tehtud andmed tuleb esitada Konkurentsiametile. Konkurentsiametile esitatud andmete õigsust ja võrreldavust võib kontrollida Konkurentsiameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel, kui sideettevõtja ei nõustu Konkurentsiameti poolt läbiviidud andmete kontrolli tulemusega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui Konkurentsiametile esitatud andmeid on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kontrollitud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel ning kontrolli tulemused kinnitavad sideettevõtja esitatud andmete õigsust ja võrreldavust, hüvitab Konkurentsiamet sideettevõtjale kontrolli eest tasutud summa mõistlikus ulatuses.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib andmetele ligipääsu tagamiseks täpsustada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikkusele kättesaadavaks tehtavate andmete sisu, vormi ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise viisi.

  (5) Konkurentsiamet võib universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat kohustada mõistliku tähtaja jooksul vähendama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ühendamise aega ning punktis 2 sätestatud rikete arvu, arvestades sideettevõtja tehnilisi ja majanduslikke võimalusi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 79.  Kulutuste kontrollimine

  (1) Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja peab universaalteenuse osutamisel andma lõppkasutajale universaalteenuse kasutamisega seotud kulutuste kontrollimiseks järgmised võimalused:
  1) teenuse eest arve esitamine selliselt, et selles on eraldi välja toodud tasud telefonivõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning telefoniteenuse kasutamise eest;
  2) väljuvate kõnede piiramine, mis võimaldab piirata teatud tüüpi kõnede tegemist või teatud tüüpi numbritele helistamist;
  3) telefonivõrgu ja telefoniteenuse kasutamise eest tasumine ettemaksuna;
  4) telefonivõrguga ühenduse loomise tasu ajatamine vastavalt lepingule.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud võimalused peab andma üksnes tarbijale.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimaluste kasutamine on tarbijale tasuta. Muudele lõppkasutajatele on tasuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud teenus.

§ 80.  Andmete edastamine numbriinfokataloogile ja numbriinfoteenistusele

  (1) Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 73 on ettevõtjale määratud § 69 punktis 3 sätestatud teenuse osutamise kohustus, edastab telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja tema poolt osutatava telefoni- või mobiiltelefoniteenuse kliendi nime ja numbrite kohta käivad andmed käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud ettevõtjale vähemalt kord kalendriaastas, kui klient on andmete avaldamisega nõustunud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete edastamise eest võib telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja nõuda mõistlikku tasu. Nimetatud tasu peab olema kulupõhine ja võib sisaldada mõistlikku kasumit.

2. jagu Universaalteenuse rahastamine 

§ 81.  Rahastamise allikas

  (1) Käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud kulud hüvitatakse universaalteenuse makse tasumise kohustusega (edaspidi rahastamiskohustus) sideettevõtja poolt tasutavast universaalteenuse maksest.

  (2) Universaalteenuse maksest hüvitatakse üksnes kulu käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 2 sätestatud universaalteenuste osutamise eest.

§ 82.  Universaalteenuse makse

  Universaalteenuse makse on rahastamiskohustusega sideettevõtja poolt tasutav makse käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud kulude hüvitamiseks.

§ 83.  Universaalteenuse makse määr

  (1) Universaalteenuse makse määr on 0–1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja eelmise majandusaasta sideteenuste käibest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra kehtestab kalendriaastaks vähemalt kolm kuud enne kalendriaasta algust Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku esitamisel võtab majandus- ja kommunikatsiooniminister aluseks Konkurentsiameti poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 koostatud aruanded.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 84.  Rahastamiskohustusega sideettevõtja

  (1) Rahastamiskohustus on sideettevõtjal, kellel on käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud teate esitamise kohustus ja kelle sideteenuste käive kalendriaastas ületab 6 000 000 krooni.

  (2) Rahastamiskohustus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui nimetatud isik esitas või oleks pidanud esitama käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud teate.

  (3) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui see isik esitas käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud teate tegevuse lõpetamise kohta.

  (4) Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb enne kalendrikuu 15. kuupäeva, loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks kalendrikuu algusest.

  (5) Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb pärast kalendrikuu 15. kuupäeva, loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks järgnevast kalendrikuust.

§ 85.  Universaalteenuse makse tasumine

  (1) Universaalteenuse makse tasutakse 1/3 suuruste osadena 15. maiks, 15. septembriks ja 15. jaanuariks.

  (2) Universaalteenuse makse tasumiseks saadab Konkurentsiamet vastavasisulise teate vähemalt 30 päeva enne universaalteenuse makse tasumise tähtpäeva.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui kalendriaastal tasutud universaalteenuse maksed ületasid sellel kalendriaastal universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale vastavalt käesoleva seaduse §-le 75 hüvitatud kulusid, jäetakse kalendriaastal tasutud kasutamata universaalteenuse maksed tulevaste maksete ettemakseks.

  (4) Rahastamiskohustuse lõppemisel tasutud universaalteenuse makseid ei tagastata.

§ 86.  Universaalteenuse makse laekumine ja kasutamine

  (1) Universaalteenuse makse laekub riigieelarvesse.

  (2) Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise korra kehtestab rahandusminister .

8. peatükk SIDETEENUSE OSUTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 87.  Sideteenuse osutamisele ja sidevõrkudele esitatavad nõuded ning sideteenuse kvaliteet

  (1) Sideettevõtjad peavad sideteenuse osutamisel juhinduma järgmistest põhimõtetest ja eesmärkidest:
  1) sidevõrgu toimimise turvalisuse tagamine;
  2) sidevõrgu terviklikkuse säilitamine;
  3) edastatud või talletatud teabe kaitse tagamine;
  4) sidevõrkude ja -teenuste koostalitusvõime tagamine;
  5) tervise- ja keskkonnanõuete järgimine;
  6) planeeringu- ja maakorraldusnõuete järgimine;
  7) sideteenuse kvaliteedi tagamine;
  8) kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimine maailmaruumis või Maal asuvate muude tehniliste süsteemide vahel;
  9) avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine;
  10) kehtivate nõuete järgimise kontrollimine, andmete esitamine ja statistika korraldamine;
  11) sideteenuseturul vaba konkurentsi kahjustava tegevuse vältimine.

  (2) Vabariigi Valitsus võib, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest, kehtestada sidevõrkude tehnilised nõuded ja nõuded sideteenuse osutamisele, kui see on vajalik:
  1) klientide kaitseks,
  2) numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuses klientide kohta teabe avaldamiseks,
  3) riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112» ühenduse tagamiseks,
  4) avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks,
  5) erivajadustega inimestele sideteenuse osutamiseks,
  6) sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks ja koostalitusvõime tagamiseks või
  7) sidumispunktide asukoha määramiseks.

  (3) Sideettevõtja peab tegema oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikult kättesaadavaks informatsiooni tema poolt lõppkasutajatele osutatavate sideteenuste kvaliteedi kohta.

§ 88.  Hädaabinumbrile ja julgeolekuasutusele helistamine ning helistaja asukoha määramine
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

  (1) Sideettevõtja, kes osutab telefoni- või mobiiltelefoniteenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112».

  (2) Sideteenuse kasutaja on kohustatud lubama helistada õnnetusteate edastamiseks riigisisestele hädaabinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» või edastama vastava teate ise.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab riigisisestele hädaabinumbritele, Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 ja julgeolekuasutuse ühele lühinumbrile helistamise korral tegema riigisisesele hädaabiteenistusele, häirekeskusele ning julgeolekuasutusele tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 89.  Numbri liikuvuse nõue

  (1) Kliendil on õigus säilitada temale telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja poolt kasutada antud Eesti numeratsiooniplaani kuuluv number:
  1) telefoniteenuse osutaja vahetamise korral;
  2) mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetamise korral;
  3) kliendi ühenduspunkti geograafilise asukoha muutumise korral.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kliendi õigus ei laiene:
  1) telefoniteenuse vahetamisele mobiiltelefoniteenuse vastu;
  2) mobiiltelefoniteenuse vahetamisele telefoniteenuse vastu;
  3) sideteenuse lepingu kohaselt, mille korral kliendi isikut ei tuvastata;
  4) majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 2 alusel kehtestatud numeratsiooni kasutamise tingimuste raames kindlaks määratud numbritele.

  (3) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutaja on kohustatud tasuta tagama tarbija teavitamise numbri liikumisest infotelefoni ja oma veebilehe kaudu.

  (4) Numbri liikuvuse tasu peab olema kulupõhine. Tasu maksab sideettevõtja, kellega klient sõlmib uue liitumislepingu, mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel tagatakse numbri liikuvuse nõude täitmine numbri broneerimise andmekogu kaudu. Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul tagatakse numbri liikuvuse nõude täitmine sideettevõtja vastava andmekogu või infosüsteemi vahendusel.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

  (6) Numbri liikuvuse tagamiseks vajalikud tehnilised nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (7) [ Kehtetu – RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 90.  Kaabelleviteenuse osutamise erinõue

  (1) Sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, peab tagama järgmiste programmide pideva taasedastamise:
  1) Eesti avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni televisiooniprogrammid;
  2) maapealsete ringhäälingusaatjate poolt edastatavad ja kaabellevivõrgu piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavad televisiooniprogrammid, mille edastamise eest ringhäälinguorganisatsioon tasu ei nõua.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud programmid edastatakse ühtse kogumina kaabelleviteenust osutava sideettevõtja ja lõppkasutaja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata programmide edastamine toimub sideettevõtja ja lõppkasutaja omavahelisel kokkuleppel.

  (4) Sideettevõtja peab lõppkasutajale tagama kaabelleviteenuse programmide eetrisoleku ajalise mahu täies ulatuses, kui lepingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  (5) Nõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kaabelleviteenuse osutamisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 90¹.  Multipleksimisteenuse osutamise erinõue

  (1) Multipleksimisteenuse osutaja peab avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni ja ringhäälinguseaduse § 37 lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud ringhäälinguloa omaja soovil tagama nende televisioonisaadete ja -programmide edastamise. Käesoleva seaduse § 190 lõike 6 kohaselt väljastatud sagedusloa omanik peab võimaldama nimetatud sageduste kasutamise ringhäälinguseaduse § 37 lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud ringhäälinguloa omajale viimase televisioonisaadete ja -programmide edastamiseks.

  (2) Avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ringhäälinguloa omaja peavad multipleksimisteenuse osutajat kirjalikult teavitama oma televisioonisaadete ja -programmide edastamise soovist vähemalt kuus kuud enne edastamise alustamist.

  (3) Tehnilised nõuded vaba juurdepääsuga ja tingimusjuurdepääsuga ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalsele edastamisele ning taasedastamisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2007, 3, 12 - jõust. 17.01.2007]

9. peatükk SIDETEENUSE OSUTAMINE LÕPPKASUTAJALE JA LÕPPKASUTAJA ÕIGUSTE KAITSE 

§ 91.  Sideteenuse leping

  (1) Sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel.

  (2) Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping.

  (3) Sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

§ 92.  Sideteenuse lepingu sõlmimise vabadus

  (1) Sideettevõtjal ja lõppkasutajal on õigus vabalt kokku leppida sideteenuse lepingu tingimustes, arvestades käesolevast seadusest tulenevate piirangutega ja lõppkasutajate õiguste kaitseks kehtestatud kitsendustega.

  (2) Sideteenuse lepingu tingimus, millega piiratakse lõppkasutaja õigusi, võrreldes käesolevas seaduses sätestatuga, on tühine.

§ 93.  Lõppkasutajaga liitumislepingu sõlmimise kohustus

  (1) Sidevõrguga ühendust pakkuv sideettevõtja peab isiku sellekohase avalduse alusel sõlmima temaga liitumislepingu. Liitumisleping sõlmitakse poole nõudel kirjalikult.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumislepingu sõlmimisest keeldumine on lubatud üksnes juhul, kui:
  1) avalduse esitamise ajal ei ole isiku poolt soovitud piirkonnas ja viisil terminalseadme ühendamine sidevõrguga tehniliselt võimalik,
  2) avalduse esitaja ei ole andnud oma isiku identifitseerimiseks või temale teadete edastamiseks vajalikke andmeid või soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise asukoha aadressi,
  3) avalduse esitaja annab avalduse esitamisel või soovitud liitumislepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid,
  4) avalduse esitajal on sissenõutav võlgnevus talle osutatud sideteenuste eest või
  5) avalduse esitaja suhtes toimub pankrotimenetlus.

§ 94.  Liitumislepingu sõlmimise kord

  (1) Käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab teatama liitumisavalduse esitanud isikule liitumislepingu sõlmimise võimalusest ja tähtajast 30 päeva jooksul, arvates vastava avalduse esitamisest.

  (2) Kui sideteenuse osutamine on tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja teatama isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates, et isikul on võimalik sõlmida sideettevõtjaga liitumisleping. Sideettevõtja ei tohi liitumislepingu sõlmimisega põhjuseta viivitada.

  (3) Kui sideteenuse osutamine isikule ei ole tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja registreerima isiku avalduse liitumislepingu sõlmimiseks ja teatama tehnilise võimaluse puudumisest isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates.

  (4) Liitumisleping sõlmitakse sideteenuse osutamise võimaluse avanemise korral avalduste laekumise järjekorras. Avalduse esitamise kuupäev võetakse selle rahuldamisel aluseks ka juhul, kui avalduse esitanud isik loovutab oma avaldusest tulenevad õigused teisele isikule või kui muudetakse avalduses märgitud ja isiku poolt soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise kohta.

  (5) Kahe või enama avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses sügava või raske puudega inimese või tema hooldaja avalduse alusel sideteenuse osutamiseks puudega inimese elukohas. Nimetatud eelisõigus ei ole üleantav.

§ 95.  Sideteenuse kasutamise võimaluse loomine

  Sideettevõtja peab looma lõppkasutajale võimaluse alustada sideteenuse kasutamist 10 tööpäeva jooksul, arvates liitumislepingu sõlmimisest, kui lõppkasutaja on täitnud endale liitumislepinguga võetud kohustused.

§ 96.  Sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused

  (1) Lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse lepingus peavad sisalduma vähemalt järgmised tingimused:
  1) sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
  2) sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused;
  3) lõppkasutajale määratud number, kui sideteenus eeldab numbri määramist;
  4) teenuste tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused ja muud hinnapaketid;
  5) tasumise erisused ja kompensatsioonimehhanismid juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud tingimustele;
  6) sideteenusele esitatavad kvaliteedinõuded;
  7) sideettevõtja poolt lõppkasutajale pakutavad hooldusteenused;
  8) rikete kõrvaldamise kord ja tähtaeg;
  9) kaebuste ja pretensioonide esitamise kord ja tähtaeg ning vaidluste lahendamise kord;
  10) lõppkasutaja kohta andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107, sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või muul viisil töötlemise kohta nõusoleku võtmise tingimused ning nõusoleku andmisest keeldumise tingimused;
  11) lepingu muutmise alused ja kord;
  12) lepingu tähtaeg ning lepingu ülesütlemise ja pikendamise tingimused.

  (2) Liitumislepingus tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele määrata:
  1) sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb raadiosageduste kasutamisel;
  2) sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused.

  (3) Sideettevõtja on kohustatud tegema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–11 nimetatud tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tingimuse ning tema poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil.

§ 97.  Sidevõrgu rikete kõrvaldamine

  (1) Sideteenuse lõppkasutaja peab teavitama sidevõrgu rikkest sideettevõtja rikketeenistust. Sideettevõtja peab korraldama sideteenuse lõppkasutajatelt rikketeadete vastuvõtmise ja registreerimise, teavitama sideteenuse lõppkasutajaid teadete vastuvõtmise korrast ja ajast ning teatama pärast rikke kohta teate saamist rikke kõrvaldamise aja.

  (2) Sideettevõtja kõrvaldab sidevõrgu ja sideteenuse lõppkasutaja liini rikke mõistliku aja jooksul pärast rikkest teadasaamist.

  (3) Sideteenuse lõppkasutaja peab sidevõrgu rikke korral võimaldama sideettevõtja esindajale juurdepääsu sidevõrgu osaks olevatele seadmetele, terminalseadmele ja teistele selle terminalseadme kaudu sidevõrguga ühendatud terminalseadmetele nende kontrollimiseks ja rikete asukoha selgitamiseks.

  (4) Sideteenuse lõppkasutajale kuuluva liini, terminalseadme ja teiste selle kaudu üldkasutatava sidevõrguga ühendatud terminalseadmete rikete kõrvaldamise kulud kannab sideteenuse lõppkasutaja, välja arvatud juhul, kui rikke tekkimises on süüdi sideettevõtja.

§ 98.  Sideteenuse osutamise piiramine

  (1) Sideettevõtja võib lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata üksnes juhul, kui:
  1) lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti,
  2) lõppkasutaja on sidevõrguga ühendanud mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme,
  3) lõppkasutaja häirib terminalseadme kasutamisega sidevõrgu tööd või teisi sideteenuse kasutajaid,
  4) sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadme või liinirajatise paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks,
  5) lõppkasutaja rikub oluliselt sideteenuse lepingu tingimusi või
  6) piirang tuleneb seadusest.

  (2) Sideettevõtja võib sideteenuse osutamist piirata üksnes siis, kui ta on lõppkasutajale sellest sobival viisil ette teatanud, märkides ühtlasi piiramise aja ning põhjused. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 ettenähtud tööde tegemisest peab sideettevõtja teatama vähemalt viis tööpäeva ette.

  (3) Sideteenuse piiramine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alusel toimub vastavalt käesoleva seaduse §-le 127.

  (4) Sideettevõtja ei tohi sideteenuse osutamist piirata, kui lõppkasutaja kõrvaldab enne sideteenuse osutamise piiramist piiramise aluseks olnud asjaolu ning sideettevõtja on sellest teadlik.

  (5) Sideteenuse osutamise piiramisel tuleb säilitada tasuta ühenduse loomine riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112».

  (6) Sideettevõtja ei või piirata sideteenuse osutamist, kui lõppkasutaja vaidlustab osutatud sideteenuse tasu suuruse kirjalikult enne maksetähtpäeva saabumist ning tasub osutatud sideteenuste eest õigeaegselt osas, milles ta tasu ei vaidlusta. Kui lõppkasutaja on vaidlustanud sideteenuse tasu alusetult, on sideettevõtjal õigus nõuda lõppkasutajalt viivist määraga 0,15 protsenti päevas ajavahemiku eest, arvates vaidlustatud summa maksetähtpäevast kuni selle tegeliku tasumiseni.

  (7) Sideettevõtja peab taastama sideteenuse osutamise lõppkasutajale endises ulatuses kahe tööpäeva jooksul, arvates sideteenuse osutamise piiramise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamisest.

  (8) Lõppkasutajal on õigus nõuda sideteenuse osutamise piiramist tema poolt soovitud mahus. Sideettevõtja on kohustatud rakendama lõppkasutaja poolt soovitud piirangu ühe tööpäeva jooksul vastava avalduse saamise päevast arvates. Kui sideteenuse piiramise teenus on tasuline, on sideettevõtja enne piirangu rakendamist kohustatud lõppkasutajat sellest informeerima, jättes talle võimaluse vähemalt ühe tööpäeva jooksul nimetatud teenusest loobuda.

§ 99.  Sideteenuse lepingu tingimuste muutmine

  (1) Sideettevõtja võib ühepoolselt muuta sideteenuse lepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest või kui pärast sideteenuse lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb sideettevõtjal lepingu täitmise kulude oluline suurenemine.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib sideettevõtja muuta sideteenuse lepingut vastavalt sideteenuse lepingus sätestatud tingimustele.

  (3) Sideettevõtja peab teavitama kirjalikult lõppkasutajat sideteenuse lepingu muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette ning esitama teates selgitused selle kohta, et lõppkasutajal on õigus muudatustega mittenõustumise korral leping üles öelda. Kokkulepe, mis kohustab lõppkasutajat maksma leppetrahvi lepingu ülesütlemise korral seoses selle muutmisega sideettevõtja poolt, on tühine.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmiseks võib sideettevõtja avaldada teate oma veebilehel või veebilehe puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 100.  Sideteenuse lepingu ülesütlemine

  (1) Tarbijal on õigus sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Lepingu ülesütlemine loetakse sideettevõtja suhtes jõustunuks teate saamisele järgnevast tööpäevast alates, kui teates ei sisaldu hilisem tähtpäev.

  (2) Sideettevõtjal on õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, kui sideteenuse osutamist on piiratud käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktide 1–3 ja 5 alusel ning piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates.

10. peatükk ANDMETE TURVALISUS JA KAITSE 

§ 101.  Turvalisuse nõue

  (1) Sideettevõtja peab tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmetele.

  (2) Konkreetse ohu korral sideteenusele või sidevõrgu turvalisusele peab sideettevõtja viivitamata teavitama klienti sellisest ohust mõistlikul viisil ning kui oht pole sideettevõtja poolsete meetmetega kõrvaldatav, siis ka võimalikest abivahenditest ja nendega kaasnevatest kuludest.

§ 102.  Andmekaitse üldpõhimõtted

  (1) Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses kõiki talle sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid kliendi ja teiste isikute kohta, kes ei ole sõlminud lepingut sideteenuse osutamiseks, ent kes kasutavad sideteenust kliendi nõusolekul, eelkõige:
  1) andmeid sideteenuse kasutamise üksikasjade kohta;
  2) sidevõrgu kaudu edastatava sõnumi sisu ja vormi kohta;
  3) andmeid sõnumi edastamise aja ja viisi kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib avaldada üksnes kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandatele isikutele, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 112, 113 ja 114¹ sätestatud juhul. Kliendil on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete töötlemine sideettevõtja poolt on lubatud tingimusel, et sideettevõtja teavitab klienti selgelt ja arusaadavalt andmete töötlemise eesmärkidest ning annab kliendile võimaluse keelduda andmete töötlemisest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sideettevõtja kohustus ei piira sideettevõtja õigust koguda ja töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, mille töötlemine on vajalik äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks ja muuks äriliseks infovahetuseks. Samuti ei piira käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kitsendus sideettevõtja õigust säilitada või töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, kui selle eesmärgiks on üksnes teenuse osutamine sidevõrgu kaudu või kui see on vajalik kliendi poolt otseselt taotletud infoühiskonna teenuse osutamiseks infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses.
[RT I 2006, 31, 234 - jõust. 16.07.2006]

§ 103.  Andmete töötlemine turunduslikul eesmärgil

  Kui sideettevõtja soovib kliendi nõusolekul töödelda käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid turunduslikul eesmärgil, on ta kohustatud enne kliendilt nõusoleku võtmist informeerima teda, millist liiki andmeid on tal vaja selleks kasutada ja kui kaua ta kavatseb neid kasutada. Sideettevõtja on õigustatud kasutama tal turunduslikul eesmärgil kasutada lubatud andmeid üksnes seni, kuni see on vastava eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sideettevõtja peab kliendi soovil andma talle teavet andmete kasutamise kohta.

§ 104.  Andmete töötlemine kliendile arve esitamiseks

  Sideettevõtja võib kliendi nõusolekuta töödelda ja säilitada käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid, kui see on vajalik kliendile arve esitamiseks, sealhulgas sidumistasude kindlaksmääramiseks ja arvestamiseks.

§ 105.  Kliendi asukohaandmete töötlemine

  (1) Kliendi asukohaandmeid, mille töötlemine ei ole sätestatud käesoleva seaduse §-des 104 ja 111¹, võib sideettevõtja töödelda ainult siis, kui need andmed on enne töötlemist muudetud anonüümseks.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

  (2) Sideettevõtja võib töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid kliendi nõusolekul ka muude teenuste osutamiseks, mida osutatakse sideteenust kasutades, andmeid anonüümseks muutmata, töötlemiseks vajalikus ulatuses ja vajaliku tähtaja jooksul.

  (3) Sideettevõtja on kohustatud enne kliendilt nõusoleku saamist teavitama klienti, milliseid andmeid ta soovib teenuse osutamiseks kasutada, milline on nende andmete kasutamise eesmärk ja tähtaeg ning kas töödeldavaid andmeid edastatakse teenuse osutamise eesmärgil ka kolmandale isikule. Kliendil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta.

  (4) Isegi kui klient on andnud nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete töötlemiseks, peab kliendile jääma võimalus tasuta ja lihtsal viisil ajutiselt keelata andmete töötlemine tema näidatud ühenduse loomise või informatsiooni edastatuse osas.

§ 106.  Andmete töötlemiseks volitatud isikud ja andmete kustutamine

  (1) Käesoleva seaduse § 102 lõikes 1, samuti §-des 103–105 ja §-s 111¹sätestatud andmeid võivad töödelda ainult sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik, kes tegelevad arvelduse korraldamisega või käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmete töötlemise, klientide küsimustele vastamise, pettuste avastamise, sideteenuse turustamise, sideteenuste edasimüügi või muude teenuste osutamisega, mida osutatakse sideteenust kasutades. Andmete töötlemine on lubatud üksnes nimetatud toimingute tegemiseks vajalikus ulatuses.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

  (2) Sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik on kohustatud kustutama või anonüümseks muutma käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 sätestatud andmed, samuti käesoleva seaduse §-des 103 ja 105 sätestatud andmed ühe kalendrikuu jooksul pärast seda, kui andmete säilitamise vajadus on ära langenud või andmete töötlemise eesmärk on saavutatud. Käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud andmed tuleb kustutada või muuta anonüümseks viivitamata pärast ühe aasta möödumist sideteenuse lepingus ettenähtud sideteenuse eest tasumisest või võlgnevuse tasumisest kliendi poolt.

  (3) Käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ning § 112 kohaselt esitatud järelepärimised ja jälitus- või julgeolekuasutusele antud teave tuleb kustutada viivitamata pärast § 111¹ lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumist.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 107.  Andmete avaldamine numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuse kaudu

  (1) Ettevõtjad, kes soovivad kliendi kohta andmeid avaldada numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu, on kohustatud enne kliendi kohta andmete avaldamist numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu andma kliendile tasuta informatsiooni numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse andmebaasi eesmärkidest. Kui andmed avaldatakse elektrooniliselt, on sideettevõtja kohustatud teavitama klienti ka andmebaasi kasutamise otsingumootoritel põhinevatest võimalustest.

  (2) Ettevõtjad, kes soovivad kliendi kohta andmeid avaldada numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu, peavad andma kliendile võimaluse otsustada, kas ja millises ulatuses ta soovib oma andmete avaldamist. Samuti peab kliendil olema võimalus andmeid kinnitada või muuta või lõpetada tema kohta käivate andmete avaldamine.

  (3) Kliendipoolne keeldumine andmete avaldamisest numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuses, samuti andmete kinnitamine või muutmine või andmete avaldamise lõpetamine numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu on kliendile tasuta. Kliendil ei ole õigust nõuda tema kohta avaldatud andmete muutmist või kustutamist juba paberkandjal avaldatud numbriinfokataloogis.

§ 108.  Helistaja ja vastuvõtja numbri kuvamise teenus ja sellest keeldumine

  (1) Kui sideettevõtja pakub sideteenuse raames helistaja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõne valinud kliendile võimalust lihtsal viisil ja tasuta välistada helistaja numbri kuvamine iga kõne ja numbri puhul eraldi, kui see on tehniliselt võimalik. Sideettevõtja on kohustatud tagama, et kõne vastuvõtjale ei avaldata helistaja isikut ja telefoninumbrit ka pärast kõne toimumist.

  (2) Kui sideettevõtja pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud helistaja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõnet vastuvõtvale lõppkasutajale võimalust lihtsal viisil ja kõnealuse funktsiooni mõistliku kasutamise puhul tasuta välistada helistaja numbri kuvamine, kui see on tehniliselt võimalik.

  (3) Kui sideettevõtja pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud helistaja numbri kuvamist ja kui helistaja number kuvatakse enne kõne ühendamist, peab sideettevõtja tehnilise võimaluse korral pakkuma lõppkasutajale võimalust välistada sissetuleva kõne ühenduse loomine, kui helistaja on välistanud oma numbri kuvamise.

  (4) Kui sideettevõtja pakub sideteenuse raames vastuvõtja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõnet vastuvõtvale lõppkasutajale võimalust lihtsal viisil ja tasuta keelduda vastuvõtja numbri kuvamisest kõne valinud lõppkasutajale, kui see on tehniliselt võimalik.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest alustatud kõnede puhul, mis on valitud kolmandatesse riikidesse. Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4 kohaldatakse ka kolmandatest riikidest Euroopa Liidu liikmesriikidesse sissetulevate kõnede puhul.

  (6) Sideettevõtja on kohustatud teavitama avalikkust käesolevas paragrahvis sätestatud võimalustest oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimalust ei saa kasutada riigisisestele hädaabinumbritele, Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» ega julgeolekuasutuse lühinumbrile tehtud kõnede puhul.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 109.  Kõne automaatse suunamise lõpetamine

  Sideettevõtja on kohustatud tehnilise võimaluse korral tagama lõppkasutajale võimaluse lõpetada lihtsal viisil ja tasuta kõne automaatne suunamine kolmanda isiku poolt kliendi terminaliseadmele.

§ 110.  Üksikasjalisest arvest loobumine

  Kliendil on õigus nõuda, et talle esitatakse osutatud sideteenuse eest arve, millel ei kajastata teenuse osutamise üksikasju.

§ 111.  Tehnilise võimaluse puudumisest teatamine

  Sideettevõtja, kellel puudub tehniline võimalus pakkuda lõppkasutajale käesoleva seaduse §-s 108 või 109 sätestatud teenust, on kohustatud teavitama sellest Tehnilise Järelevalve Ametit, kes edastab selle informatsiooni Euroopa Komisjonile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 111¹.  Andmete säilitamise kohustus

  (1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama andmed, et oleks võimalik teha järgmisi toiminguid:
  1) sideallika seiramine ja tuvastamine;
  2) side sihtpunkti tuvastamine;
  3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine;
  4) sideteenuse liigi kindlaksmääramine;
  5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava terminalseadme kindlaksmääramine;
  6) terminalseadme asukoha kindlaksmääramine.

(2) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
  1) helistaja number ning kliendi nimi ja aadress;
  2) vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress;
  3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress;
  4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
  5) kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus;
  6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI);
  7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI);
  8) kärjetunnus kõne alustamise ajal;
  9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse;
  10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti.

  (3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
  1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused;
  2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber;
  3) kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud;
  4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number;
  5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse korral;
  6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega;
  7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;
  8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral;
  9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral;
  10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 15.03.2009]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid säilitatakse üks aasta, alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud. Käesoleva seaduse § 112 kohaselt esitatud järelepärimisi ja nende alusel antud teavet säilitatakse kaks aastat. Paragrahvi 112 alusel antud teabe säilitamise kohustus on järelepärimise esitajal.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid säilitatakse Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil. Eesti territooriumil säilitatakse:
  1) käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud järelepärimisi ja teavet;
  2) käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud logifaile ja lõikes 6 sätestatud taotlusi;
  3) käesoleva seaduse §-s 114¹ sätestatud üksikpäringuid.

  (6) Avaliku korra ja riigi julgeoleku huvides võib Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaega piiratud ajavahemikuks pikendada.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul teavitab majandus- ja kommunikatsiooniminister sellest viivitamata Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike. Kui Euroopa Komisjon ei ole kuue kuu jooksul pärast teavitamist oma seisukohta edastanud, loetakse lõikes 4 nimetatud tähtaeg pikendatuks.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise kohustust kohaldatakse ka ebaõnnestunud kõnede puhul, kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise kohustust ei kohaldata kõnekatsele.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise korral peab sideettevõtja tagama:
  1) sama kvaliteedi, turvalisuse ja andmekaitse nõuete täitmise, mida kohaldatakse teistele elektroonilise side võrgus olevatele analoogsetele andmetele;
  2) andmete kaitse nende juhusliku hävimise või ebaseadusliku hävitamise, kadumise või muutmise, loata või ebaseadusliku säilitamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest;
  3) vajalikud tehnilised ja korralduslikud abinõud andmetele juurdepääsu piiramiseks;
  4) side sisu kajastavate andmete säilitamata jätmise.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise või töötlemisega seonduvaid kulusid sideettevõtjale ei hüvitata.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse ainult jälitus- või julgeolekuasutusele, Finantsinspektsioonile ja kohtule seaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008, lõike 3 osas 15.03.2009]

§ 112.  Jälitus- ja julgeolekuasutusele teabe andmise kohustus
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Kui jälitus- või julgeolekuasutus esitab järelepärimise, on sideettevõtja kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste puhul esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 10 tunni ja muudel juhtudel 10 tööpäeva jooksul, kui nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt võimalik, andma jälitus- või julgeolekuasutusele teavet käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kohta.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimine esitatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Järelepärimise käesoleva seaduse § 111¹ lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 3 nimetatud andmete kohta võib esitada ka suulises vormis, kinnitades selle parooliga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavuse võib kirjaliku lepingu alusel tagada pideva elektroonilise ühendusega.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja julgeolekuasutustele mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe kättesaadavus tuleb tagada kirjaliku lepingu alusel ning pideva elektroonilise ühendusega.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 01.01.2009]

§ 112¹.  Euroopa Komisjoni teavitamine
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Sideettevõtja on kohustatud edastama Tehnilise Järelevalve Ametile iga aasta 1. veebruariks eelmise kalendriaasta jooksul käesoleva seaduse § 112 kohaselt esitatud järelepärimiste kohta järgmise teabe:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) järelepärimiste arv, mille korral jälitusasutusele teave anti;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]
  2) käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise kuupäeva ja jälitusasutuse järelepärimise kuupäeva vaheline aeg päevades;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]
  3) järelepärimiste arv, mille korral ei olnud võimalik jälitusasutusele teavet anda.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe Euroopa Komisjonile iga aasta 1. aprilliks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ei sisalda isikuandmeid.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe edastamise vormi oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 113.  Sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustus

  (1) Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu sidevõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks.

  (2) Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega seoses andma jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel talle teavet sidevõrgu tehniliste parameetrite kohta. Sidevõrgu tehniliste parameetrite muutmisel ja pakutavate teenuste lisandumisel, kui see võib mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmist, kohustub sideettevõtja informeerima jälitus- või julgeolekuasutust sellest viivitamata ning mõistliku aja jooksul asuma kõikide pakutavate teenuste osas täitma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust.

  (3) Sideettevõtja on sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise raames kohustatud:
  1) võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama nende ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse muutmata kujul ja reaalajas;
  2) tagama sõnumite ülekandmise kvaliteedi, mis on samaväärne sideettevõtja poolt osutatava tavapärase teenuse kvaliteediga;
  3) tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega seonduvate andmete kaitse.

  (4) Sideettevõtja poolt sõnumite ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse otsustab jälitus- või julgeolekuasutus. Jälitus- või julgeolekuasutus teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideettevõtjatest, kes kannavad sõnumeid üle jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse jälgimisseadmesse.

  (5) Sõnumi või mobiiltelefoni positsioneerimise tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine peab toimuma sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise vähemalt viis aastat.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (6) Sõnumi või mobiiltelefoni positsioneerimise kaasaskantavasse jälgimisseadmesse ülekandmiseks esitab jälitus- või julgeolekuasutus sideettevõtjale kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse sidevõrgule juurdepääsuks, milles näidatakse ära jälitustoimingu või sõnumi või mobiiltelefoni positsioneerimise saladuse õiguse piiramise kohtu loa väljastamise kuupäev, number ja tähtaeg. Sideettevõtja on kohustatud säilitama nimetatud taotlusi vähemalt viis aastat.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (7) Sideettevõtja poolt sideteenuse osutamise lõpetamise korral, samuti tema lõpetamise, sealhulgas ühinemise või jagunemise tulemusena, pankroti või surma korral antakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud logifailide teabekandja ja lõikes 6 nimetatud taotlused, samuti käesoleva seaduse § 111¹ alusel säilitatud andmed ja § 112 kohaselt esitatud järelepärimised viivitamata üle Tehnilise Järelevalve Ametile. Logifailide, taotluste, andmete ja järelepärimiste säilitamise, Tehnilise Järelevalve Ametile üleandmise ning kustutamise ja hävitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Prokuratuuril on jälitusasutuse ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlustega ja sõnumi või mobiiltelefoni positsioneerimise tsentraliseeritud jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (9) Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmeid.

  (10) Sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisel teostatavad erakorralised vältimatud toimingud, mis häirivad sideteenuse osutamist, samuti sideettevõtja poolt sidevõrgus teostatavad tööd, mis häirivad sõnumi ülekandmist jälgimisseadmesse, teostatakse sideettevõtja ja jälitus- või julgeolekuasutuse vahel kirjalikult kokkulepitud tingimustel.

§ 114.  Teabe andmise ja sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kulude hüvitamine

  (1) Sideettevõtjale hüvitatakse tema kantud kulud, mis on seotud käesoleva seaduse § 112 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabe andmisega ning § 113 lõikes 3 sätestatud sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega ja sõnumi jälitus- või julgeolekuasutuse jälgimisseadmesse ülekandmisega.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud koosnevad käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumusest, nende hoolduskuludest, sõnumite jälgimisseadmesse ülekandmise kuludest ja § 112 lõikes 1 sätestatud teabe andmise kuludest.

  (3) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse sideettevõtjale teenustasuna riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu. Nimetatud teenustasu makstakse fikseeritud maksetena üks kord aastas ajatatuna ühe soetatud eseme kohta mitte pikemale perioodile kui 10 aastat. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Teenustasu makstakse vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

  (4) Sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulud hüvitatakse sideettevõtjale riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse jälitus- või julgeolekuasutus kuulub. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt jälitus- või julgeolekuasutuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 114¹.  Kohtule teabe andmise kohustus

  Sideettevõtja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

§ 115.  Raadioside piiramine

  (1) Raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks järgmistel juhtudel:
  1) kaitseväel – riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil;
  2) vanglal – vangla territooriumil;
  3) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonil või kriisireguleerimismeeskonna juhil – kriisi reguleerimiseks hädaolukorra piirkonnas;
  4) sisejulgeolekut tagaval asutusel – kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks selle toimumise piirkonnas;
  5) sisejulgeolekut tagaval asutusel – plahvatuse tõkestamiseks võimaliku plahvatuse piirkonnas.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud objektide ja punktis 4 nimetatud kõrgendatud turvameetmeid nõudvate sündmuste loetelu ja raadioside piiramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (3) Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadiovastuvõtu parameetritele ning raadioside piiramisele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

11. peatükk LIINIRAJATIS 

§ 116.  Liinirajatise planeerimine ja ehitamine

  Liinirajatise planeerimisele ja ehitamisele kohaldatakse ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks kehtestatud nõudeid.

§ 117.  Liinirajatise kaitsevöönd

  (1) Liinirajatise kaitsevöönd käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kindlaks määratud mõõtmetega ala, kus igasugune liinirajatist ohustada võiv tegevus on lubatud käesoleva seaduse §-des 118 ja 119 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liinirajatise kaitsevööndi mõõtmed on:
  1) maismaal – kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral selle kõrgusega või vabalt seisva raadiomasti korral selle 1/3 kõrgusega ekvivalentse raadiusega mõttelise ringjooneni maapinnal, meetrites;
  2) siseveekogudel – 100 meetrit;
  3) merel – 0,25 meremiili.

§ 118.  Liinirajatise märgistamine

  (1) Liinirajatise asukoha määramise hõlbustamiseks on liinirajatise omanik kohustatud märgistama liinirajatise asukoha.

  (2) Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja korra, milles sätestatakse liinirajatise kaitsmiseks rakendatavad tehnilised abinõud ning liinirajatise märgistamise nõuded, kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

§ 119.  Tegevuse korraldamine liinirajatise kaitsevööndis

  (1) Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist, eelkõige:
  1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööde tegemine, puude istutamine ja langetamine, tule tegemine, tuleohtlike materjalide ja ainete kasutamine, jäätmete ladustamine, liinirajatisele juurdepääsu tõkestamine ning oma tegevusega liinirajatise korrosiooni põhjustamine;
  2) raadiomasti ronimine ja raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asjade kinnitamine;
  3) vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;
  4) õhuliinina rajatud liinirajatise kaitsevööndis sõitmine masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;
  5) pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

  (2) Liinirajatise omanikul on õigus nõuda, et liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik on liinirajatise omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all, ning tegevuse korraldamisel selliste abinõude rakendamist ja tegevust viisil, mis väldiksid liinirajatise kahjustamist või vigastamist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuded vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla nõuete esitaja ja tööde teostaja.

  (4) Kui liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik leiab, et liinirajatise omaniku poolt käesoleva paragrahvi lõike 2 sätete alusel esitatud nõuded ei ole põhjendatud, on tal õigus esitada oma kirjalik eriarvamus nõuete esitajale ning tegutseda viisil ja selliseid abinõusid rakendades, millega tema arvates saab vältida liinirajatise kahjustamist või vigastamist.

  (5) Kui liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik on põhjustanud oma tegevusega avariiohtliku olukorra, on liinirajatise omanikul õigus nõuda kaitsevööndis tegutseva isiku tegevuse peatamist või võtta ise tarvitusele meetmed kuni ohuilmingute kõrvaldamiseni. Liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik on kohustatud kohe liinirajatise omaniku või tema esindaja vastavasisulise nõude saamisel lõpetama avariiohtliku tegevuse.

  (6) Liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik on kohustatud viivitamata teavitama liinirajatise vigastamisest selle omanikku või tema esindajat. Liinirajatise kaitsevööndis toimunud muu infrastruktuuri avarii korral on liinirajatise omanik kohustatud kahe tunni jooksul vastava teate saamisest arvates saatma avariikohale oma esindaja.

  (7) Avariid kõrvaldaval isikul on õigus kohe alustada avarii kõrvaldamist, kuid ta peab korraldama oma tegevuse selliselt, et oleks välistatud liinirajatise kahjustamine või vigastamine.

  (8) Liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kannab kõik tema tegevuse tõttu liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise kaitsmiseks vajalike abinõude rakendamise kulud, sealhulgas liinirajatise täpse asukoha kindlakstegemise ja tähistamisega seotud kulud ehitustööde piirkonnas. Liinirajatise omanik peab andma liinirajatise kaitsevööndis tegutsevale isikule tasuta teavet liinirajatise täpse asukoha kohta.

  (9) Liinirajatise kaitsevööndis kasvavate puude okste lõikamise kulud kannab liinirajatise omanik, kui tema ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Liinirajatise omanikul on õigus kinnisasja omaniku nõusolekuta eemaldada puud või puude oksad, mis on põhjustanud liinirajatise avarii või loovad avariiohtliku olukorra.

  (10) Liinirajatise kahjustuste ja vigastuste likvideerimisega seotud kulud kannab nende põhjustamise eest vastutav isik.

§ 120.  Liinirajatistega seotud vaidluste lahendamine

  Liinirajatistega seotud vaidluste lahendamisel juhindub Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 149 sätestatust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

12. peatükk APARATUURILE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 121.  Käesoleva peatüki reguleerimisala

  (1) Käesolevas peatükis sätestatakse nõuded aparatuurile, aparatuuri turule laskmise ja kasutusele võtmise tingimused ning riiklik järelevalve.

  (2) Käesolevas peatükis sätestatud menetlusele ja nõuetele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse ning tehnilise normi ja standardi seaduse sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

  (3) Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses.

§ 122.  Aparatuuri turule laskmise ja kasutusele võtmise tingimused

  (1) Aparatuuri turule laskmine on lubatud, kui:
  1) aparatuur vastab nõuetekohase paigaldamise, hooldamise ja otstarbekohase kasutamise korral käesoleva seaduse §-s 123 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  2) aparatuuri nõuetele vastavus on käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras tõendatud;
  3) aparatuur on varustatud vastavusdeklaratsiooniga;
  4) aparatuur on varustatud kasutusjuhendiga ning muu nõutava teabega;
  5) aparatuur on varustatud märgistuse ning vastavusmärgiga vastavalt käesoleva seaduse § 125 lõike 3 alusel kehtestatud korrale;
  6) raadioseadme, mille raadiosageduste kasutamine ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ühtlustatud, turule laskmise kavatsusest on teavitatud Tehnilise Järelevalve Ametit käesoleva paragrahvi lõikes 4 kehtestatud korras.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Aparatuuri võib sellele ettenähtud otstarbel võtta kasutusele, kui:
  1) aparatuur vastab käesoleva seaduse §-s 123 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  2) aparatuur on varustatud märgistuse ning vastavusmärgiga vastavalt käesoleva seaduse § 125 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

  (3) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata järgmisele aparatuurile:
  1) raadioamatööride kasutatavad raadioseadmed, kui neid ei müüda kaupade avaliku pakkumise teel;
  2) laevade ohutusvarustuse hulka kuuluvad raadioseadmed, millele on nõuded kehtestatud meresõiduohutuse seaduse alusel;
  3) õhusõidukisse paigaldatud lennuliikluse korraldamiseks kasutatavad raadioseadmed ja -süsteemid;
  4) raadiovastuvõtuseadmed, mis on mõeldud ainult televisiooni- ja raadioringhäälingu saadete vastuvõtmiseks;
  5) ainult jälitustegevuse teostamiseks ettenähtud seadmed;
  6) riigikaitse otstarbel kasutatavad seadmed.

  (4) Isik, kes kavatseb turule lasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud raadioseadme, peab esitama sellekohase teate Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt neli nädalat enne turule laskmise alustamist. Nimetatud teade peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 132 lõikes 3 sätestatud andmeid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (6) Aparatuuri, mis ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või mille suhtes ei ole järgitud nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korda, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel. Sellise aparatuuri esitlemisel peab olema nähtaval kohal selgitav teave, et seda aparatuuri ei tohi turule lasta ega kasutusele võtta enne, kui aparatuur on nõuetega vastavusse viidud.

  (7) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel raadioseadmete loetelu, mille raadiosagedusala kasutamine on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ühtlustatud.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 123.  Aparatuurile esitatavad nõuded

  (1) Aparatuur peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) aparatuuri kasutamine peab olema ohutu ega tohi kahjustada selle kasutajate ja kolmandate isikute elu, tervist ja vara;
  2) aparatuur tuleb kavandada, projekteerida ja toota nii, et oleks tagatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuete täitmine.
[RT I 2007, 12, 64 - jõust. 20.07.2007]

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele peavad raadioseadmed olema valmistatud viisil, mis välistab raadiohäirete tekkimise ning tagab raadiosageduste ja satelliitide orbitaalpositsioonide kasutamise efektiivsuse.

  (3) Vabariigi Valitsus võib Euroopa Komisjoni otsuse alusel kehtestada teatud seadmeklassidele või konkreetset tüüpi seadmetele täiendavaid nõudeid eesmärgiga tagada:
  1) aparatuuri ja teise sidevõrgu terminalseadmete koostalitusvõime ning võimalus ühendada aparatuuri vajalikku tüüpi liidesega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides;
  2) terminalseadmete ja sidevõrgu koostalitusvõime;
  3) aparatuuri turvaseadmete olemasolu kasutajate sõnumi saladuse ja isikuandmete kaitsmiseks;
  4) pettuste vältimine;
  5) juurdepääs päästeteenistustele;
  6) aparatuuri kohandatus erivajadustega inimestele kasutamiseks.

  (4) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus kehtestada tehnilised nõuded raadioseadmetele, mida kasutatakse käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud sagedusloa alusel, eesmärgiga vältida raadiohäireid, tagada seadmete koostoime ning inimese tervise ja keskkonna kaitse elektromagnetväljade kahjuliku mõju eest.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 124.  Harmoneeritud standardid

  (1) Kui aparatuur on valmistatud vastavuses üht või enamat asjakohast nõuet käsitleva harmoneeritud standardi või selle osa nõuetega, mille kohta on avaldatud viide väljaandes Euroopa Liidu Teataja, siis eeldatakse, et aparatuur vastab käesoleva seaduse §-s 123 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, mida nimetatud harmoneeritud standard või selle osa käsitleb.

  (2) Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et harmoneeritud standardite järgimine ei taga aparatuuri vastavust nõuetele, teatab ta sellest Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 91, 07.04.1999, lk 10–28) artiklis 13 nimetatud komiteele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 125.  Aparatuuri nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

  (1) Aparatuuri nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise vastavalt kehtestatud vastavushindamise protseduuridele peab tagama tootja, tootja esindaja või isik, kes laseb aparatuuri turule vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

  (2) Aparatuuri nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikes vastavushindamise protseduurides võib vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korrale ette näha teavitatud asutuse kaasamise kohustuse.

  (3) Aparatuuri märgistamise ja vastavusmärgi paigaldamise ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra, nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid ning aparatuuri kasutusjuhendi ja muu teabega varustamise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

§ 126.  Teavitatud asutus

  (1) Teavitatud asutus on tunnustatud asutus, kes teeb aparatuuri nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.

  (2) Isikule teavitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisele, selle õiguse kehtetuks tunnistamisele või peatamisele, samuti isiku teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (3) Teavitatud asutus peab vastama tunnustatud asutusele kehtestatud nõuetele, arvestades järgmisi erisusi:
  1) isik, tema juhatuse ja nõukogu liikmed ning tõendamistoimingute teostamise eest vastutav töötaja ei tohi olla aparatuuri projekteerija, tootja, tarnija ega paigaldaja, sideettevõtja ega ühegi nimetatu esindaja;
  2) isik, tema juhatuse ja nõukogu liikmed ning tõendamistoimingute teostamise eest vastutav töötaja peavad olema sõltumatud ega või olla vahetult ega esindajana seotud aparatuuri projekteerimise, valmistamise, turustamise või hooldusega, mis ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja teavitatud asutuse vahel;
  3) isik ja selle töötajad peavad tegema tõendamistoiminguid suurima ametialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema sõltumatud asjaoludest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või kontrolli tulemusi;
  4) isiku käsutuses peavad olema vajalikud töötajad ja tal peavad olema vahendid, mis võimaldavad nõuetekohaselt täita kontrollimise või järelevalvega seotud tehnilisi ja haldusülesandeid;
  5) kontrollimise eest vastutaval töötajal peavad olema hea tehniline ja ametialane väljaõpe, piisavad teadmised kontrollimisele ja katsete tegemisele esitatavatest nõuetest, piisavad kogemused kontrollimiseks ja katsete tegemiseks ning oskus koostada kontrollimiste ja katsete kinnitamiseks vajalikke sertifikaate, protokolle ja aruandeid;
  6) isik peab tagama kontrollivate töötajate erapooletuse ning nende tasustamine ei tohi sõltuda teostatud katsete arvust ja tulemustest;
  7) isik peab tagama, et tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena, kui seadusega ei nähta ette selle avalikustamist;
  8) isik peab olema aparatuuri nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele;
  9) isik peab omama kogu teavitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.

  (4) Teavitatud asutusel peab olema vastutuskindlustusleping, mis tagab tema tegevusest kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju hüvitamise vähemalt 500 000 krooni ulatuses.

§ 127.  Sideettevõtja õigus piirata aparatuuri kasutamist sidevõrgus

  (1) Sideettevõtja võib piirata aparatuuri kasutamist sidevõrgus, kui aparatuur ei vasta käesoleva seaduse §-s 123 sätestatud nõuetele, rikub sidevõrgu terviklikkust, on ebaseaduslikult valmistatud või ümber ehitatud või kui aparatuuri kasutamisega häiritakse teisi sideteenuse kasutajaid. Aparatuuri kasutamise piiramise korral võib sideettevõtja piirata sideteenuse osutamist lõppkasutajale või piirata juurdepääsu sidevõrgule kuni piirangu põhjuse äralangemiseni.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib sideettevõtja aparatuuri sidevõrgust lahti ühendada, teatades kliendile kirjalikult lahtiühendamise põhjustest. Kui sideteenuse osutamise piiramisega või juurdepääsu piiramisega viivitamine võib põhjustada sideettevõtjale või kolmandatele isikutele kahju tekkimise, ei pea piiramisest kirjalikult ette teatama. Sideettevõtja peab Tehnilise Järelevalve Ametit aparatuuri sidevõrgust lahtiühendamisest teavitama kolme tööpäeva jooksul lahtiühendamisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui klient lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aparatuuri sidevõrgus kasutamise ja hakkab kasutama nõuetekohast aparatuuri, peab sideettevõtja viivitamata taastama teenuse osutamise.

  (4) Kui Tehnilise Järelevalve Amet tuvastab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate saamist, et nõuetekohane aparatuur tekitab sidevõrgule olulist kahju või põhjustab raadiohäireid, võib ta anda sideettevõtjale loa aparatuuri sidevõrku ühendamisest keeldumiseks. Tehnilise Järelevalve Amet teavitab igast niisugusest loast Euroopa Komisjoni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 128.  Liidesest teavitamine

  (1) Sideettevõtja avalikustab sideteenuse osutamise käigus lõppkasutajale pakutavate liideste tüüpide spetsifikatsioonid enne sideteenuse osutamise alustamist nende liideste kaudu ja ajakohastab spetsifikatsioonid vähemalt üks kord aastas ning teatab liideste avalikustamisest ja ajakohastamisest kolme tööpäeva jooksul Tehnilise Järelevalve Ametile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud liideste tüüpide spetsifikatsioonide avalikustamise ning ajakohastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud spetsifikatsioonid peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada projekteerida terminalseadmeid, mille abil oleks võimalik kasutada kõiki vastava liidese kaudu pakutavaid teenuseid.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud spetsifikatsioonid peavad sisaldama teavet, mis on piisav, et valida katsemeetodid terminalseadme nõuete vastavuse kontrollimiseks.

  (5) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Komisjoni Eesti õigusaktidega reguleeritud liideste tüüpidest, kui seda ei ole tehtud tehnilise normi ja standardi seaduse § 8 alusel, ja Eesti sideettevõtjate poolt kasutatavatest liidese tüüpide spetsifikatsioonidest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 129.  Kaitsemeetmed

  (1) Kui aparatuur ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, võib Tehnilise Järelevalve Amet nõuda nõuetele mittevastava aparatuuri turult kõrvaldamist või selle abil pakutavate sideteenuste osutamise lõpetamist, keelata sellise aparatuuri turule laskmise ja kasutusele võtmise või piirata aparatuuri vaba liikumist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet võib võtta kasutusele asjakohaseid kaitsemeetmeid raadioseadmete turule laskmise keelamiseks või piiramiseks või nõuda selliste raadioseadmete ja raadioseadmete tüüpide turult kõrvaldamist, mis on tekitanud või mille puhul on alust arvata, et need tekitavad raadiohäireid olemasolevale või kavandatavale raadiosidele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tehnilise Järelevalve Amet teeb otsuse, mis on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetme rakendamiseks, 15 päeva jooksul aparatuuri nõuetele mittevastavusest teada saamisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab kõigist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmete rakendamistest viivitamata Euroopa Komisjoni, näidates ära nimetatud kaitsemeetmete rakendamise põhjused ja selle, kas aparatuuri nõuetele mittevastavus tuleneb:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) harmoneeritud standardite ebaõigest kohaldamisest,
  2) puudustest harmoneeritud standardites või
  3) aparatuuri mittevastavusest harmoneeritud standarditele.

§ 130.  Järelevalve aparatuuri nõuetele vastavuse üle

  (1) Tehnilise Järelevalve Ametil on käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetme rakendamise või rakendamata jätmise otsustamiseks õigus:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) tutvuda kõigi dokumentidega, mis tõendavad aparatuuri nõuetele vastavaks tunnistamist, ja nõuda nende koopiate esitamist;
  2) nõuda juurdepääsu aparatuurile ning kontrollida selle vastavust nõuetele;
  3) kontrollida, kas aparatuur on ettenähtud korras märgistatud;
  4) saada akti alusel tootjalt, tootja esindajalt, isikult, kes laseb aparatuuri turule, või müüjalt aparatuur enda valdusse selle nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
  5) tellida vajadusel aparatuuri nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenus pädevalt asutuselt.

  (2) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtud hindamisteenuse kulud kannab Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui tuvastatakse, et aparatuur ei vasta kehtestatud nõuetele, peab selle tootja, tootja esindaja või isik, kes on lasknud aparatuuri turule, hüvitama Tehnilise Järelevalve Ametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse otsesed kulud.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Aparatuuri tootja, tootja esindaja, tarnija, müüja ja teavitatud asutus peavad võimaldama Tehnilise Järelevalve Ametil täita käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 sätestatud kohustusi ja andma talle nende kohustuste täitmiseks vajalikku informatsiooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Aparatuuri nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenuse tellimise ja kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 131.  Euroopa Komisjoni teavitamise kord

  Euroopa Komisjoni teavitamine käesoleva seaduse § 127 lõikes 4, § 128 lõikes 5 ja § l29 lõikes 4 sätestatud juhtudel toimub majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korras.

§ 132.  Raadioseadmete andmekogu

  (1) Raadioseadmete andmekogu (edaspidi andmekogu) on riigiasutuse andmekogu avaliku teabe seaduse tähenduses.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Andmekogusse kantakse üksnes raadioseadmed, mille nõuetele vastavust on hinnatud ja tõendatud ning mis on vastavusmärgistatud.

  (3) Andmekogu sisaldab järgmisi andmeid:
  1) teate esitaja nimi;
  2) raadioseadme turule laskmisest teavitava isiku nimi ja aadress;
  3) raadioseadme turule laskmise eest vastutava isiku nimi ja aadress;
  4) raadioseadme identifitseerimiseks vajalikud andmed;
  5) raadioseadme tehnilised andmed;
  6) raadioseadme vastavushindamise andmed;
  7) raadioseadme kasutuspiirangute andmed.

  (4) Andmekogusse kantakse andmed käesoleva seaduse § 122 lõike 4 alusel Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud teate põhjal.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

13. peatükk ELEKTROONILISE SIDE VALDKONNA RIIKLIK KORRALDUS 

§ 133.  Üldsätted

  (1) Elektroonilise side valdkonna riiklikku korraldust ja järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tehnilise Järelevalve Amet käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires ning Konkurentsiamet käesolevas seaduses ja konkurentsiseaduses sätestatud pädevuse piires (edaspidi käesolevas peatükis Tehnilise Järelevalve Ameti ja Konkurentsiameti kohta järelevalve- ja korraldusasutus).
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab ka Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seadusega sätestatud pädevuse piires ja Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel ja järelevalve teostamisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Liidu õigusest.

§ 134.  Riikliku korralduse eesmärgid

  (1) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on edendada konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel. Nimetatud eesmärgi saavutamine tagatakse muu hulgas sellega, et:
  1) kaitstakse kliente, sealhulgas erivajadustega inimesi, eelkõige teenuste valiku, kvaliteedi ja hinna osas;
  2) tõkestatakse sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamine või takistamine;
  3) soodustatakse sidevõrkudesse ja muudesse elektroonilise side infrastruktuuri objektidesse investeerimist, toetatakse uuendusi ning kaitstakse investeeringuid;
  4) soodustatakse raadiosageduste ja numeratsiooni tulemuslikku kasutamist ja kindlustatakse selle tõhus haldamine.

  (2) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on aidata kaasa sideteenuse turu arengule muu hulgas sellega, et:
  1) Euroopa Liidu sees kõrvaldatakse takistused sideteenuste osutamiselt, sealhulgas sidevõrkude ja nendega seotud vahendite pakkumiselt;
  2) toetatakse üleeuroopaliste sidevõrkude loomist ja arendamist ning üleeuroopaliste sideteenuste koostalitusvõimet ja läbivühendatavust;
  3) tagatakse sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine;
  4) tehakse läbipaistvat koostööd sideteenuste valdkonnas tegutsevate teiste järelevalveasutuste ja Euroopa Komisjoniga, et tagada ühtne ja järjepidev reguleerimispraktika areng ning elektroonilise side valdkonda reguleeriva Euroopa Liidu õiguse järjepidev rakendamine.

  (3) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on kaitsta sideteenuse kasutajate õigusi muu hulgas sellega, et tagatakse:
  1) lõppkasutajate juurdepääs universaalteenusele;
  2) lõppkasutajate huvide kaitse;
  3) isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse;
  4) teabe andmine sideettevõtjate poolt, eelkõige sideteenuste tasude ja sideteenuste osutamise tingimuste läbipaistvus;
  5) sotsiaalsete gruppide, eelkõige erivajadustega inimeste huvide arvestamine;
  6) sidevõrkude terviklikkus ja turvalisus.

  (4) Käesoleva seaduse kohaldamisel ja täitmisel juhindutakse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest.

§ 135.  Järelevalve- ja korraldusasutuse kohustused toimingute tegemisel ja meetmete rakendamisel
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  Käesoleva seaduse alusel toimingu tegemisel või meetme rakendamisel, sõltumata sellest, kas seoses sellega on antud haldusakt või mitte, peab järelevalve- ja korraldusasutus tagama, et toiming või meede on:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) mõistlik ja otstarbekas;
  2) objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineeriv ja erapooletu;
  3) läbipaistev;
  4) suunatud käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele ning on seda eesmärki arvestades proportsionaalne.

§ 136.  Järelevalve- ja korraldusasutuse osalemine õigusloomes
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  Järelevalve- ja korraldusasutusel on õigus teha ettepanekuid käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide muutmiseks. Järelevalve- ja korraldusasutus teeb vastava ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 137.  Järelevalve- ja korraldusasutusearuandlus

  (1) Järelevalve- ja korraldusasutus koostab ja esitab igal aastal hiljemalt 1. aprilliks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile aruande elektroonilise side valdkonnas toimunud arengute, esile kerkinud probleemide ning enda tegevuse kohta eelmisel kalendriaastal.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanne peab vastavalt asutuse pädevusele kajastama:
  1) elektroonilise side valdkonnas toimunud muutusi, nende kirjeldust ja olukorra analüüsi;
  2) järelevalve- ja korraldusasutuse tegevuse analüüsi, tegevuses esile kerkinud probleeme ning ettepanekuid edasise tegevuse kavandamiseks.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodule peab Tehnilise Järelevalve Ameti aruanne sisaldama ülevaadet teenuste kvaliteedi kohta elektroonilise side valdkonnas ja olukorra analüüsi.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodule peab Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet universaalteenuse maksete kasutamise kohta ning universaalteenuse makse määra ja universaalteenuse taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks.

  (5) Järelevalve- ja korraldusasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruande oma veebilehel, jättes avaldamata asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe.

  (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud iga-aastasele aruandele esitab järelevalve- ja korraldusasutus üks kord kolme kuu jooksul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate elektroonilise side valdkonnas toimunud muutuste kohta. Aruanne peab muu hulgas sisaldama sideteenuse turu peamiste näitajate statistilisi andmeid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 138.  Järelevalvet teostava Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku töö korraldamise erisused
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Tehnilise Järelevalve Ameti poolset järelevalvet teostav või korraldav ametnik peab olema kokkulepitud kohas ja ajal, sealhulgas valveajal, kättesaadav edasilükkamatuteks järelevalvetoiminguteks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Valveaeg käesoleva seaduse tähenduses on aeg, kui järelevalvet teostav või korraldav Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik peab puhkeajal olema kättesaadav edasilükkamatuteks järelevalvetoiminguteks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Järelevalvet teostavale või korraldavale Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikule võib määrata kuus kuni 150 tundi valveaega, mille eest makstakse lisatasu 10 protsenti ametniku tunnipalga määrast.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 139.  Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku eririietus

  Tehnilise Järelevalve Ametipoolset järelevalvet teostavale või korraldavale ametnikule on ette nähtud eririietus.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 140.  Teenistuslik järelevalve järelevalve- ja korraldusasutuse üle
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  Teenistuslikku järelevalvet järelevalve- ja korraldusasutuse üle teostab majandus- ja kommunikatsiooniminister Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Teenistuslik järelevalve ei tohi piirata järelevalve- ja korraldusasutuse sõltumatust talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmisel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 141.  Järelevalve- ja korraldusasutuse selgitused
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  Järelevalve- ja korraldusasutus võib anda käesoleva seaduse selgitamiseks ja tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mis ei ole siduva iseloomuga ja mille eesmärk on tagada seaduse ühetaoline kohaldamine. Selgitused ja juhendid avaldatakse järelevalve- ja korraldusasutuse veebilehel või perioodilise trükiväljaandena.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 142.  Järelevalve- ja korraldusasutuse pädevus välissuhtlemises
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Järelevalve- ja korraldusasutus korraldab talle antud pädevuse piires elektroonilise side valdkonda puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet esitab elektroonilise side alase Euroopa standardiorganisatsiooni standardi tehnilise normi ja standardi seaduse tähenduses Eesti standardiorganisatsioonile Eesti standardiks ülevõtmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Järelevalve- ja korraldusasutus esindab talle antud pädevuse piires Eestit rahvusvahelistes elektroonilise side alastes organisatsioonides ning vastavates rahvusvahelistes ja Euroopa standardiorganisatsioonides.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 143.  Järelevalve- ja korraldusasutuse koostöö ekspertide, teiste järelevalveasutuste ja Euroopa Komisjoniga
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  Käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmiseks kaasab järelevalve- ja korraldusasutus vajaduse korral sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd teiste Eesti ja välisriikide järelevalveasutustega, samuti Euroopa Komisjoniga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 144.  Järelevalve- ja korraldusasutustekoostöö

  (1) Elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel ja järelevalve teostamisel teevad järelevalve- ja korraldusasutused igakülgset koostööd ning vahetavad vajaduse korral asjakohast teavet. Järelevalve- ja korraldusasutused võivad täpsustada omavahelise koostöö tingimusi ja korraldust ametitevahelise koostöö protokolliga.

  (2) Järelevalve- ja korraldusasutused võivad vajaduse korral vahetada omavahel ka konfidentsiaalset äriteavet. Sellisel juhul kohaldub järelevalve- ja korraldusasutuse ametnikele käesoleva seaduse § 148 lõikes 5 sätestatud kohustus.

  (3) Kui sideettevõtja on üheaegselt märkimisväärse turujõuga ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses ning turgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses ja kui Konkurentsiamet on sellise ettevõtja suhtes rakendanud käesolevas seaduses sätestatud valdkonnaspetsiifilisi meetmeid, ei või Konkurentsiamet rakendada nimetatud ettevõtja suhtes konkurentsiseaduse alusel selliseid meetmeid või teha selliseid otsuseid või toiminguid, mis läheksid vastuollu Konkurentsiameti poolt käesoleva seaduse alusel rakendatud meetmetega.

  (4) Kui sideettevõtja on üheaegselt märkimisväärse turujõuga ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses ning turgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, siis teostab Konkurentsiamet järelevalvet sideettevõtja sideteenuste tasude üle sellel turul, millel nimetatud sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, käesoleva seaduse alusel.

  (5) Kui sideettevõtja on üheaegselt märkimisväärse turujõuga ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses ning turgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, siis teostab Konkurentsiamet järelevalvet selle sideettevõtja üle sidevõrgule juurdepääsuteenuse võimaldamise turul, kus nimetatud sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, käesoleva seaduse alusel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 144¹.  Järelevalve- ja korraldusasutuse koostöö Statistikaametiga

  Riikliku statistika tootmisel teeb järelevalve- ja korraldusasutus koostööd Statistikaametiga riikliku statistika seaduses sätestatud korras. Järelevalve- ja korraldusasutus võib Statistikaametile edastada muu hulgas ka konfidentsiaalset teavet. Nimetatud juhul laieneb Statistikaameti ametnikele käesoleva seaduse § 148 lõikes 5 sätestatud kohustus. Statistikaamet ja järelevalve- ja korraldusasutus võivad täpsustada omavahelise koostöö tingimusi ja korraldust ametitevahelise koostöö protokolliga.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 145.  Järelevalve- ja korraldusasutuse haldusaktid
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks annab järelevalve- ja korraldusasutus haldusakte. Järelevalve- ja korraldusasutuse haldusaktid on ettekirjutus ja otsus.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 146.  Järelevalve- ja korraldusasutuse ettekirjutus
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Järelevalve- ja korraldusasutuse peadirektoril ja peadirektori poolt selleks volitatud ametnikul on õigus teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi käesolevas seaduses sätestatud nõuete, käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide ja Euroopa Liidu määruste rikkumise lõpetamiseks või käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Järelevalve- ja korraldusasutuse ettekirjutuses peab olema märgitud vähemalt:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
  2) järelevalve- ja korraldusasutuse aadress;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  3) ettekirjutuse teinud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;
  4) isik, kelle suhtes ettekirjutus on tehtud;
  5) ettekirjutuse tegemise tinginud asjaolud;
  6) õigusakti sätted, mida isik, kelle suhtes ettekirjutus on tehtud, on rikkunud;
  7) nõue õigusrikkumise lõpetamiseks või kohustuse täitmiseks;
  8) põhjendused selle kohta, et on täidetud käesoleva seaduse §-des 134 ja 135 sätestatud eesmärgid ja nõuded;
  9) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.

  (3) Ettekirjutus antakse isikule või tema esindajale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt ja kellaajaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega.

  (4) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral võib järelevalve- ja korraldusasutus kohaldada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 150 000 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 147.  Järelevalve- ja korraldusasutuse otsus
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ning juhtudel, kus seadus sätestab järelevalve- ja korraldusasutusele haldusakti andmise kohustuse ja on määramata, kas seda tuleb teha ettekirjutuse või otsusena, teeb järelevalve- ja korraldusasutus otsuse. Järelevalve- ja korraldusasutuse otsuse tegemise õigus on järelevalve- ja korraldusasutuse peadirektoril ja peadirektori poolt selleks volitatud ametnikul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Järelevalve- ja korraldusasutuse otsuse tegemisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 146 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud nõudeid, arvestades käesolevast seadusest ja otsuse sisust tingitud erisusi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 148.  Järelevalve- ja korraldusasutusele teabe andmise kohustus
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Järelevalve- ja korraldusasutusel on õigus nõuda sideettevõtjatelt ja teistelt isikutelt talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Isikud on kohustatud andma järelevalve- ja korraldusasutusele käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, välja arvatud teavet konkreetsete sõnumite kohta, ja sideteenuse kasutajat puudutavaid andmeid, mille avaldamine on piiratud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Järelevalve- ja korraldusasutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise jaoks vajalik ja proportsionaalne.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Taotluse teabe või dokumendi saamiseks vormistab järelevalve- ja korraldusasutus kirjalikult. Järelevalve- ja korraldusasutus peab taotluses esitama selgitused, millise ülesande täitmiseks teavet vajatakse ning kuidas seda kasutatakse. Järelevalve- ja korraldusasutus peab taotluses andma isikule teabe esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 tööpäeva teabe nõude kättesaamisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Järelevalve- ja korraldusasutuse ametnik peab tagama talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud riigisaladuse, salastatud välisteabe ja konfidentsiaalse teabe saladuses hoidmise ning tal on õigus kasutada nimetatud teavet ainult oma teenistusülesannete täitmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 149.  Vaidluse lahendamine järelevalve- ja korraldusasutuses
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Kui käesolevas seaduses on sätestatud võimalus vaidluse lahendamiseks järelevalve- ja korraldusasutuses, peab vaidluse osapool esitama selleks kirjaliku avalduse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse läbivaatamisel peab osalema järelevalve- ja korraldusasutuse peadirektor või tema poolt volitatud ametnik.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Järelevalve- ja korraldusasutus teavitab vaidluse teist osapoolt 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamisest arvates ja nõuab selgitust. Järelevalve- ja korraldusasutus annab selgituse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 tööpäeva nõude kättesaamisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Järelevalve- ja korraldusasutus peab lahendama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaidluse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt nelja kuu jooksul, arvates lõikes 1 nimetatud avalduse saamisest. Eriti keeruka vaidluse lahendamisel ei pea järelevalve- ja korraldusasutus järgima neljakuulist tähtaega. Sellisel juhul peab järelevalve- ja korraldusasutus põhjendama, milles seisneb vaidluse eriline keerukus, ja teatama vaidluse lahendamise tähtaja.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Järelevalve- ja korraldusasutus lahendab vaidluse, tehes lahendi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Lahend tehakse järelevalve- ja korraldusasutuse peadirektori otsuse või ettekirjutusena. Lahend tehakse ettekirjutusena, kui avalduse lahendamisega kaasneb käitumisjuhise andmine ühele vaidluse osapoolele. Järelevalve- ja korraldusasutus edastab nimetatud lahendi kohe vaidluse osapooltele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Avaldaja soovi korral võib järelevalve- ja korraldusasutus võtta vaidlusest osa lepitajana, tegemata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud siduva iseloomuga lahendit. Sellisel juhul peab avaldaja märkima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses, et ta soovib järelevalve- ja korraldusasutuse osavõttu vaidlusest lepitajana.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Järelevalve- ja korraldusasutus ei lahenda lõppkasutajate ja sideettevõtjate vahelisi eraõiguslikke vaidlusi ning tarbijate kaebusi sideettevõtjate peale.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 150.  Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustega

  (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning järelevalve- ja korraldusasutus on kohustatud andma Euroopa Komisjonile vastava nõude esitamise korral teavet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Järelevalve- ja korraldusasutus võib anda teavet ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui järelevalve- ja korraldusasutuse poolt Euroopa Komisjonile antav teave puudutab sellist informatsiooni, mille järelevalve- ja korraldusasutus on saanud sideettevõtjalt, peab järelevalve- ja korraldusasutus teavitama sideettevõtjat teabe edastamisest Euroopa Komisjonile ning tegema kõik endast oleneva, et sideettevõtja poolt neile usaldatud teabe konfidentsiaalsus oleks kaitstud ka pärast selle edastamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Kui järelevalve- ja korraldusasutus leiab, et Euroopa Komisjonile esitatud teabe avaldamine Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustele ei ole põhjendatud, peab järelevalve- ja korraldusasutus Euroopa Komisjonile vastava teabe esitamisel teavitama Euroopa Komisjoni, et ta ei soovi vastava teabe avaldamist liikmesriikide järelevalveasutustele, ning esitama teabe avaldamata jätmise põhjendused.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui järelevalve- ja korraldusasutus on andnud teavet ühe Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele, siis peab ta põhjendatud nõudmise korral andma teavet ka teiste liikmesriikide järelevalveasutustele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 151.  Elektroonilise side valdkonda puudutava teabe avaldamine

  (1) Järelevalve- ja korraldusasutus teeb vastavalt oma pädevusele oma veebilehel avalikult kättesaadavaks järgmise teabe, järgides seejuures ärisaladuse hoidmise nõuet:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsused;
  2) ettevõtjatele kohustuste kehtestamise otsused;
  3) sideteenuste turgude piiritlemist puudutavad otsused;
  4) ettevõtjate vahelistes vaidlustes tehtud lahendid;
  5) muu teave ja otsused, mille avaldamine tuleneb käesolevast seadusest.

  (2) Järelevalve- ja korraldusasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe, juhindudes käesoleva seaduse §-s 152 sätestatust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tuleb tasuda riigilõiv.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 152.  Konsulteerimiskohustus

  (1) Enne käesolevas seaduses sätestatud toimingu tegemist, kohustuse kehtestamist või meetme rakendamist, samuti enne õigusakti kehtestamist, millel on oluline mõju asjaomasele sideteenuse turule või lõppkasutaja ja tarbija õigustele, tuleb anda huvitatud isikutele, sealhulgas lõppkasutajatele ja sotsiaalsete erivajadustega inimestele ning sideettevõtjatele, võimalus esitada oma arvamus kavandatava otsuse või õigusakti suhtes.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuste väljaselgitamiseks avaldab otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus teate oma veebilehel, märkides ära kohustuse, toimingu või õigusakti lühikirjelduse, andmed täiendava informatsiooni saamise aja ja koha kohta ning määrates arvamuse esitamiseks mõistliku tähtaja.

14. peatükk VASTUTUS 

§ 153.  Teate esitamata jätmine ja valeandmete esitamine

  Juriidilise isiku poolt käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 ja §-s 5 nimetatud teate esitamata jätmise, andmete mittetäieliku esitamise, andmete muutusest või tegevuse lõpetamisest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 154.  Teabe esitamata jätmine ja esitamisega viivitamine

  Juriidilise isiku poolt käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 nimetatud teabe esitamata jätmise, mittetäieliku esitamise, esitamisega viivitamise või teadlikult ebaõige teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 155.  Raadiosageduste ebaseaduslik kasutamine

  (1) Raadiosageduste ebaseadusliku kasutamise või kasutamistingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 155¹.  Raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste Tervisekaitseinspektsiooniga kooskõlastamata jätmine

  (1) Tervisekaitseinspektsiooniga raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamata jätmise eest sagedusloa omaniku poolt, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

§ 156.  Raadiohäirete tekitamine

  (1) Raadiohäirete tekitamise eest, mis häirivad raadionavigatsiooniteenistuse tööd või moonutavad, katkestavad või takistavad muud seaduslikult toimivat raadiosidet – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 157.  Vale ja ebatäpse raadiokutsungi kasutamine

  (1) Vale või ebatäpse raadiokutsungi kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 158.  Raadioside saladuse rikkumine

  (1) Raadiosides osalejate ja nende poolt edastatava sõnumi kohta raadiotehniliste vahenditega teabe hankimise või selle teabe kasutamise eest raadiosides mitteosaleva isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 159.  Vale ja eksitava teate saatmine

  (1) Raadiosides vale või eksitava teate saatmise eest, mis võib ohustada lennukite, laevade, maismaasõidukite või inimeste turvalisust või kahjustada mis tahes päästeteenistuse toimimist, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 160.  Raadioseadmele juurdepääsu takistamine

  (1) Raadioseadme ja raadiosageduste kasutamise õiguse vastavuse kontrollimise eesmärgil järelevalvet teostava Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku kohese juurdepääsu takistamise eest raadioseadmele – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 161.  Seaduslikult toimiva raadioseansi katkestamine

  (1) Seaduslikult toimiva raadioseansi õigustamatu katkestamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 162.  Numeratsiooni ebaseaduslik kasutamine

  (1) Numeratsiooni numbriloa või broneeringuta kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 163.  Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumine

  (1) Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 164.  Numbri liikuvuse nõuete rikkumine

  (1) Numbri liikuvuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 165.  Sideettevõtja poolt numbrite, lühinumbrite või Euroopa numeratsioonivälja 3883 kuuluvate numbrite valitavuse tagamata jätmine

  (1) Sideettevõtja poolt numbrite, lühinumbrite või Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space – ETNS) 3883 kuuluvate numbrite valitavuse tagamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 166.  Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustuse rikkumine

  (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 166¹.  Juurdepääsu ja sidumisega seotud kohustuse rikkumine

  (1) Võrguteenuseid pakkuva sideettevõtja poolt käesoleva seaduse § 63 lõigete 1–3 alusel kehtestatud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 166².  Juurdepääsu ebaseaduslik piiramine

  (1) Sideettevõtja poolt temaga juurdepääsu- või sidumislepingu sõlminud sideettevõtjale ebaseadusliku juurdepääsu piirangu kehtestamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 167.  Universaalteenuse osutamisele kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Universaalteenuse osutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni

§ 168.  Universaalteenuse makse tasumise tingimuse rikkumine

  (1) Universaalteenuse makse tasumise tingimuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 169.  Sidevõrkudele kehtestatud tehniliste nõuete rikkumine

  (1) Sidevõrkudele kehtestatud tehniliste nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 170.  Sideteenuse kvaliteedile kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Sideteenuse kvaliteedile kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 171.  Kaabelleviteenuse osutamise erinõude rikkumine

  (1) Kaabelleviteenuse osutamise erinõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 171¹.  Rändlusteenuse nõuete rikkumine

  (1) Rändlusteenuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 172.  Liitumislepingu sõlmimisest keeldumine ja liitumislepingu sõlmimise korra rikkumine

  (1) Liitumislepingu sõlmimisest keeldumise, välja arvatud käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud juhtudel, või liitumislepingu sõlmimise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 173.  Sideettevõtja poolt lõppkasutajale sideteenuse kasutamise alustamise võimaluse loomata jätmine

  (1) Sideettevõtja poolt käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud tähtaja jooksul lõppkasutajale sideteenuse kasutamise alustamise võimaluse loomata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 174.  Sideettevõtja poolt sideteenuse lepingu kohustuslike tingimuste järgimata jätmine

  (1) Sideettevõtja poolt käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 sätestatud sideteenuse lepingu kohustuslike tingimuste järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 175.  Sideettevõtja poolt sidevõrgu rikete kõrvaldamisele kehtestatud nõuete täitmata jätmine

  (1) Sideettevõtja poolt käesoleva seaduse §-s 97 sätestatud sidevõrgu rikete kõrvaldamisele kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 176.  Sideettevõtja poolt sideteenuse lõppkasutaja sideteenuse ebaseaduslik piiramine

  (1) Sideettevõtja poolt sideteenuse lõppkasutaja sideteenuse ebaseadusliku piiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 177.  Sideteenuse osutamise piiramise ajal riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112» ühenduse loomise võimaldamata jätmine

  (1) Sideteenuse osutamise piiramise ajal riigisiseste hädaabinumbritega või Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112» ühenduse loomise võimaldamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 178.  Sideteenuse lepingu tingimuste muutmise nõuete rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud sideteenuse lepingu tingimuste muutmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 179.  Sidevõrgu või liinirajatise kahjustamine

  (1) Sidevõrgu või liinirajatise kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 180.  Tegevus liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata

  (1) Liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata tegevuse eest, mis põhjustas avariiohtliku olukorra või ohustas liinirajatist, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 181.  Aparatuurile kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Nõuetele mittevastava aparatuuri turule laskmise või kasutusele võtmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 182.  Raadioseadme turule laskmise teate esitamata jätmine ning andmete mittetäielik ja mitteõigeaegne esitamine

  (1) Käesoleva seaduse § 122 lõikes 4 sätestatud raadioseadme turule laskmise teate esitamata jätmise või andmete mittetäieliku või mitteõigeaegse esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 183.  Lõppkasutajatele pakutavate liideste tüüpide spetsifikatsioonide avalikustamata jätmine ja mitteõigeaegne avalikustamine ning ajakohastamata jätmine ja mitteõigeaegne ajakohastamine

  (1) Käesoleva seaduse § 128 lõikes 1 sätestatud lõppkasutajatele pakutavate liideste tüüpide spetsifikatsioonide avalikustamata jätmise või mitteõigeaegse avalikustamise või ajakohastamata jätmise või mitteõigeaegse ajakohastamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 184.  Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilise loa tingimuse rikkumine

  Juriidilise isiku poolt kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu (Universal Mobile Telecommunication System – UMTS) tehnilise loa tingimuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 184¹.  Andmete säilitamise kohustuse rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 111¹ nimetatud andmete säilitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

§ 185.  Jälitus- ja julgeolekuasutusele teabe andmise ning sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 112 ja 113 sätestatud jälitus- või julgeolekuasutusele teabe andmise või sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 186.  Jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 9 sätestatud jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 187.  Andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine

  (1) Sideteenuse osutamise käigus kasutaja kohta teatavaks saanud andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 188.  Menetlus
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (1) Käesoleva seaduse §-des 153–187 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 155, 156, 158, 159, 161 ja 181 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikus sätestatule.

  (3) Käesoleva seaduse §-des 153–155, 156–165 ja 169–184 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3¹) Käesoleva seaduse §-des 154 ja 166–168 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva seaduse §-des 172–178 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Tarbijakaitseamet.

  (5) Käesoleva seaduse §-des 184¹, 185 ja 186 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei või Kaitsepolitseiamet.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.

  (7) Käesoleva seaduse §-s 155¹ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tervisekaitseinspektsioon.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

15. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 189.  Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine

  (1) Käesoleva seaduse jõustumisel kaotavad enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse ja kaabelleviseaduse alusel väljaantud tegevusload kehtivuse.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tegevuse alustamise teate esitanud sideettevõtjad loetakse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tegevuse alustamise teate esitanuks sideettevõtja poolt enne käesoleva seaduse jõustumist teavitatud sideteenuste ja geograafilise piirkonna osas.

  (3) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud tegevuslubasid omavad sideettevõtjad loetakse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tegevuse alustamise teate esitanuks tegevusloas kindlaks määratud sideteenuste ja geograafilise piirkonna osas.

  (4) Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud tegema käesoleva seaduse § 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed oma veebilehel avalikkusele kättesaadavaks kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 190.  Sagedusloale üleminek

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raadiosaateseadme kasutamise luba, veesõidukite raadioluba, õhusõidukite raadioluba ning amatöörraadiojaamade tööluba kehtib kuni loas märgitud tähtpäevani.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raadiosaateseadmete paigaldamise luba kehtib kuni selles märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2005. aasta 31. detsembrini.

  (3) [Kehtetu – RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

  (3¹) Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu (Universal Mobile Telecommunication System – UMTS)sagedusluba muudetakse ja sellele kantakse kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilise loa tingimused. Nimetatud muudatusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 15. Sagedusloa muutmisel tunnistatakse kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehniline luba kehtetuks.

  (4) [Kehtetu – RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

  (5) Käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmist rakendatakse mitte varem kui 2006. aasta 31. detsembril.

  (6) Tehnilise Järelevalve Amet väljastab erandina ilma konkursita kolm esimest üleriigilist sagedusluba digitaalringhäälingu edastamiseks ringhäälinguseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale. Täiendavad sagedusload digitaalringhäälingu edastamiseks väljastatakse käesoleva seaduse §-des 12–14 sätestatud korras.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettevõtjal on kohustus ringhäälingu digitaalseks edastamiseks käitada üks üleriigiline digitaalringhäälingu võrk hiljemalt 2007. aasta 31. detsembril ja kaks järgmist üleriigilist digitaalringhäälingu võrku hiljemalt 2009. aasta 31. detsembril.
[RT I 2007, 3, 12 - jõust. 17.01.2007]

§ 190¹.  Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa väljastamine

  (1) Tehnilise Järelevalve Amet väljastab neljanda üleriigilise kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa tähtajaga 10 aastat.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba väljastatakse käesoleva seaduse § 9 lõike 4 alusel kehtestatud avaliku konkursi korras alghinnaga 70 miljonit krooni.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa tingimusteks on:
  1) kohustus käitada sagedusloa väljastamisest hiljemalt seitsmendal aastal vähemalt 30 protsenti Eesti elanikkonda kattev kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk, mis vastab võrgu arhitektuurilt ja planeeritavate teenuste poolest kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu Euroopa standardiorganisatsioonide standarditele;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võrk peab tagama andmeedastuskiiruse linnades vähemalt 144 kbit/sek ja mujal vähemalt 64 kbit/sek.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalikul konkursil ei saa osaleda isik, kellel on enne konkursi toimumist väljastatud kehtiv kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusluba.
[RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

§ 190².  Tasu kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusala kasutamise eest

  (1) Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa omanik on kohustatud igal aastal, välja arvatud need aastad, kui antakse sagedusluba või pikendatakse selle kehtivust, tasuma loa andmise kuupäevaks tasu vastava sagedusala kasutamise eest riigilõivuseaduse lisa 3 punktis 2 sätestatud määras, arvestades riigilõivuseaduse § 158 lõike 2 punkti 4 ja lõike 4 punkti 4.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu maksmise kohustuse täitmata jätmise korral tunnistab Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud loa kehtetuks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 191.  Numbriloale üleminek

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba jääb kehtima kuni loas märgitud tähtpäevani ning sideettevõtja poolt enne käesoleva seaduse jõustumist reserveeritud numbrid loetakse broneerituks. Käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud isik peab üks kuu enne numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa kehtivuse lõppu esitama Tehnilise Järelevalve Ametile numbriloa taotluse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa omanik võib pärast käesoleva seaduse jõustumist taotleda enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa asendamist numbriloaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tingimustel.

  (3) Enne käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud numbri broneerimise andmekogu asutamist annab Tehnilise Järelevalve Amet § 29 lõikes 1 nimetatud isikule numbriloa ühe kuu jooksul, arvates vastava taotluse esitamisest, broneerides vastava numbri. Tehnilise Järelevalve Amet muudab või tühistab broneeringu 10 päeva jooksul, arvates vastava taotluse esitamisest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud Tehnilise Järelevalve Ameti kohustus numbrite broneerimiseks lõpeb pärast käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud numbri broneerimise andmekogu asutamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Käesoleva seaduse alusel numbriloa andmise korral enne eelmise loa kehtivusaja lõppu tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 9 nimetatud juhtudel riigilõivu tasumisel kattuva aja eest tasaarvestus juba tasutud riigilõivu osas.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigilõivu tasaarvestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (7) Tehnilise Järelevalve Amet asutab käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud numbri broneerimise andmekogu üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates, konsulteerides eelnevalt käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud korras huvitatud isikutega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Numbri broneerimise andmekogu asutamisel sisestab Tehnilise Järelevalve Amet broneeritud numbrid sellesse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (9) Pärast numbri broneerimise andmekogu asutamist võib enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa omanik taotleda nimetatud loa asendamist numbriloaga, märkides taotluses kasutamiseks soovitava numbrite arvu. Taotluse esitamisest arvates 15 päeva jooksul peab numbriloa taotleja muutma talle reserveeritud numbrite arvu selliselt, et see ei ületaks numbriloa taotlusel märgitud numbrite arvu.

§ 192.  Tururegulatsioonile üleminek

  Enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse alusel 2005. aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja suhtes kehtivad olulise turujõuga ettevõtja kohustused vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 33–50) artiklile 27 kuni käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse tegemiseni. Sideamet viib läbi §-s 44 sätestatud turuanalüüsi ja teeb §-s 49 sätestatud otsused hiljemalt 2007. aasta 31. detsembriks.
[RT I 2005, 71, 545 - jõust. 01.01.2006]

§ 193.  Universaalteenuse osutamine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse alusel kehtinud universaalteenuse osutamise kohustus kehtib enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel kuni universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja määramiseni käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 31. detsembrini.

  (2) Käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud universaalteenuse makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt 2006. aasta 30. septembril.

§ 194.  Sideteenuse lepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimine

  (1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse leping ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, on sideettevõtja kohustatud viima sideteenuse lepingu seaduses sätestatuga kooskõlla ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Sideteenuse lepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks peab sideettevõtja tegema lõppkasutajale lepingu muutmise ettepaneku ja andma lõppkasutajale mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui lõppkasutaja tähtajaks oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.

  (3) Kui lõppkasutaja keeldub lepingu muutmisest, on sideettevõtjal õigus lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse leping lõpetada.

§ 195.  Juurdepääsu- ja sidumislepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimine

  (1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud juurdepääsu- või sidumisleping ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, on sideettevõtja kohustatud viima juurdepääsu- või sidumislepingu seaduses sätestatuga kooskõlla ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Juurdepääsu- või sidumislepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks peab sideettevõtja tegema teisele sideettevõtjale lepingu muutmise ettepaneku ja andma talle mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui teine sideettevõtja tähtajaks oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.

  (3) Kui sideettevõtja keeldub lepingu muutmisest, on sideettevõtjal, kes tegi lepingu muutmise ettepaneku, õigus juurdepääsu- või sidumisleping lõpetada.

  (4) Juurdepääsu- või sidumisleping, mis on sõlmitud suuliselt, kehtib kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2008. aasta 1. juunini.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 196.  Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri lõpetamine

  Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri tegevus lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

§ 197–203.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 204.  Kaabelleviseaduse kehtetuks tunnistamine

  (1) Kaabelleviseadus tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kaabelleviseaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 3, § 12 lõike 4, § 18 lõike 7, § 19 lõike 4 ja § 26 lõike 4 alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

§ 205.  Telekommunikatsiooniseaduse kehtetuks tunnistamine

  (1) Telekommunikatsiooniseadus tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud telekommunikatsiooniseaduse § 3 lõike 23, § 4 lõike 5, § 6 lõike 8, § 7 lõike 2, § 18 lõike 7, § 19 lõike 8, § 31 lõike 4 ja 4¹, § 37 lõike 3 ja 4, § 47 lõike 3, § 51 lõike 7, § 53 lõike 6, § 56 lõike 1, § 57 lõike 3 ja 4, § 58 lõike 5, § 64 lõike 2 ja 4, § 65 lõike 3, § 66 lõike 4, § 69 lõike 1 ja 5, § 74 lõike 10, § 80 lõike 3 ja 4, § 82 lõike 5, § 84 lõike 6, § 95 lõike 12 ning § 113 lõike 10 alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

§ 206.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.

  ¹  Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 91, 07.04.1999, lk 10–28);
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 7–20);
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 21–32);
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 33–50);
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 51–77);
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37–47);
Euroopa Komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (EÜT L 249, 17.09.2002, lk 21–26);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63).
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]