Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ohtlikest ja kahjulikest ainetest põhjustatud reostusjuhtumiteks valmisoleku ning nendele reageerimise ja koostöö 2000. aasta protokoll

Vastu võetud 15.03.2000

“Naftareostuseks valmisoleku ning sellele reageerimise ja koostöö 1990. aasta rahvusvahelise konventsiooniga” ning “Ohtlikest ja kahjulikest ainetest põhjustatud reostusjuhtumiteks valmisoleku ning nendele reageerimise ja koostöö 2000. aasta protokolliga” ühinemine

Teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Protokolliosalised,

olles 30. novembril 1990. aastal Londonis koostatud naftareostuseks valmisoleku ning sellele reageerimise ja koostöö rahvusvahelise konventsiooni osalised;

võttes arvesse rahvusvahelisel naftareostuseks valmisoleku ja sellele reageerimise koostöö konverentsil vastu võetud resolutsiooni nr 10, milles käsitletakse naftareostuseks valmisoleku ning sellele reageerimise ja koostöö 1990. aasta rahvusvahelise konventsiooni kohaldamisala laiendamist, et hõlmata ka ohtlikke ja kahjulikke aineid;

võttes samuti arvesse, et 1990. aasta rahvusvahelise naftareostuseks valmisoleku ja sellele reageerimise koostöö konverentsi resolutsiooni nr 10 kohaselt on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon koos kõikide asjahuviliste rahvusvaheliste organisatsioonidega tõhustanud tööd kõikides ohtlikest ja kahjulikest ainetest põhjustatud reostusjuhtumiteks valmisolekut, reageerimist ja koostööd puudutavates aspektides;

võttes arvesse põhimõtet, et reostaja maksab, kui rahvusvahelise keskkonnaõiguse üldpõhimõtet;

olles teadlik Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni väljatöötatavast tegevusstrateegiast, mis rajaneb ettevaatuspõhimõtte kaasamisel;

olles samuti teadlikud, kui oluline on ohtlikest ja kahjulikest ainetest põhjustatud reostusjuhtumi korral tegutseda viivitamata ja tõhusalt, et minimeerida sellest tuleneda võiv kahju;

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1. Üldsätted

1. Protokolliosalised kohustuvad eraldi või koos võtma protokolli ja selle lisa alusel tarvitusele kõik kohased meetmed, et olla valmis ohtlikest ja kahjulikest ainetest põhjustatud reostusjuhtumiks ning sellele reageerida.

2. Protokolli lisa moodustab protokolli lahutamatu osa ning viide protokollile tähendab ka viidet selle lisale.

3. Protokolli ei kohaldata ühegi sõjalaeva, mereväe abilaeva ega muu riigile kuuluva või riigi poolt riiklikel mitteärilistel eesmärkidel kasutatava laeva suhtes. Kuid iga protokolliosaline kohustub tagama, et nimetatud laevu kasutatakse mõistlikkuse ja võimalikkuse piires protokolliga kooskõlas, ning võtab selleks asjakohaseid meetmeid, mis ei piira talle kuuluvate või tema poolt käitatavate laevade kasutamist ega nende kasutamisvõimalusi.

Artikkel 2. Mõisted

Protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud reostusjuhtum (edaspidi reostusjuhtum) – sündmus või sama päritoluga sündmuste jada, sealhulgas tulekahju või plahvatus, mille tagajärjeks on või võib olla ohtlike ja kahjulike ainete vallandumine, vabanemine või eraldumine ning mis ohustab või võib ohustada merekeskkonda või rannikut või ühe või mitme riigi seonduvaid huve ja mis nõuab erakorraliste meetmete võtmist või muud viivitamatut reageerimist;
2) ohtlikud ja kahjulikud ained – mis tahes ained peale nafta, mis merekeskkonda sattununa põhjustavad tõenäoliselt ohtu inimeste tervisele, kahjustavad mere elusressursse ning selle loomastikku ja taimestikku, halvendavad puhketingimusi või takistavad teisi mere õiguspärase kasutamise viise;
3) meresadamad ja ohtlike ning kahjulike ainete käitlusrajatised – sadamad või rajatised, kus selliseid aineid lastitakse või lossitakse;
4) organisatsioon – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;
5) peasekretär – organisatsiooni peasekretär;
6) OPRC konventsioon – naftareostuseks valmisoleku ning sellele reageerimise ja koostöö 1990. aasta rahvusvaheline konventsioon.

Artikkel 3. Hädaolukorra lahendamise kavad ja sellest teatamine

1. Protokolliosaline nõuab, et nende laevade pardal, millel on õigus tema lipu all sõita, oleks reostusjuhtumi hädaolukorra lahendamise kava ning et kaptenid või teised selliste laevade eest vastutavad isikud järgiksid teadete edastamise korda nõutud ulatuses. Nii kava nõuded kui ka teadete edastamise kord peab olema kooskõlas organisatsioonisiseselt väljatöötatud konventsioonide kohaldatavate sätetega, mis on selle protokolliosalise suhtes jõustunud. Artiklit ei kohaldata avamererajatiste, sealhulgas ujuvladustamis- ja -mahalaadimisüksuste ning ujuvmahutite reostusjuhtumi hädaolukorra lahendamise kavade suhtes, mille käsitlemisel lähtutakse riigisisestest sätetest ja/või ettevõtte keskkonnajuhtimise süsteemidest.

2. Protokolliosaline nõuab, et tema jurisdiktsiooni all asuvate selliste meresadamate ning ohtlike ja kahjulike ainete käitlusrajatiste eest vastutavatel asutustel või käitajatel, nagu ta vajalikuks peab, oleksid reostusjuhtumi hädaolukorra lahendamise kavad või samalaadsed dokumendid, mis on kooskõlastatud artikli 4 kohaselt kehtestatud riikliku süsteemiga ning kinnitatud pädeva riigiasutuse kehtestatud korra alusel.

3. Kui protokolliosalise pädevad asutused saavad teada reostusjuhtumist, teavitavad nad sellest teisi riike, kelle huvid on sellise juhtumi tõttu tõenäoliselt mõjustatud.

Artikkel 4. Riiklikud ja piirkondlikud valmisoleku ja reageerimise süsteemid

1. Protokolliosaline kehtestab oma riikliku süsteemi, et viivitamata ja tõhusalt reageerida reostusjuhtumitele. See süsteem hõlmab vähemalt:
a) järgmisi määramisi:
i) pädev riigiasutus, kes vastutab reostusjuhtumitele valmisoleku ja nendele reageerimise eest;
ii) riigi operatiivteabekeskus ja
iii) asutus, kes on õigustatud riigi nimel abi taotlema või otsustama taotletud abi andmise;
b) riiklikku valmisoleku ja reageerimise situatsiooniplaani, mis sisaldab organisatsioonilist suhet asjakohaste era- või avalik-õiguslike organitega, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.

2. Lisaks kehtestab protokolliosaline oma suutlikkuse piires kas eraldi või kahe- või mitmepoolse koostöö kaudu ning vajaduse korral koostöös laevandusettevõtete, ohtlike ja kahjulike ainetega tegelevate ettevõtete, sadamavaldajate ning muude asjakohaste üksustega:
a) reostusjuhtumitele reageerimiseks vajalike eelasetusega seadmete minimaalse taseme, mis vastab asjakohasele riskile, ning nende kasutamise kavad;
b) reostusjuhtumile reageerivate organisatsioonide ja asjakohase personali väljaõppe kava;
c) üksikasjalikud kavad ja sidevõimalused reostusjuhtumile reageerimiseks; sidevõimalused peaksid olema pidevalt kättesaadavad ja
d) mehhanismi või korra reostusjuhtumile reageerimise koordineerimiseks koos võimalusega mobiliseerida vajaduse korral vajalikud ressursid.

3. Protokolliosaline tagab, et organisatsioonile esitatakse otse või asjakohase piirkondliku organisatsiooni või korralduse kaudu pidevat teavet järgmise kohta:
a) lõike 1 punktis a nimetatud asutuste ja üksuste asukoht, sideandmed ja vajaduse korral vastutusvaldkonnad;
b) reostusele reageerimise seadmeid ja reostusjuhtumitele reageerimise ja merepääste valdkondades olemasolevat kompetentsust käsitlev teave, mis tehakse teistele riikidele nende taotlusel kättesaadavaks, ja 
c) tema riiklik situatsiooniplaan.

Artikkel 5. Rahvusvaheline koostöö reostusele reageerimisel

1. Protokolliosalised lepivad kokku, et võimalusi ja asjakohaste ressursside kättesaadavust arvestades teevad nad koostööd ning annavad nõu, tehnilist abi ja seadmeid reostusjuhtumile reageerimise eesmärgil, kui see on õigustatud juhtumi tõsiduse tõttu, mis tahes mõjustatud või tõenäoliselt mõjustatud protokolliosalise taotlusel. Nimetatud abi kulud rahastatakse protokolli lisa alusel.

2. Abi taotlenud protokolliosaline võib paluda organisatsioonil aidata kindlaks määrata lõikes 1 nimetatud kulude esialgsed rahastamisallikad.

3. Kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute alusel võtab protokolliosaline vajalikke õigus- või haldusmeetmeid, et hõlbustada:
a) selliste laevade, õhusõidukite ja muude sõidukite oma territooriumile sisenemist, seal töötamist ja sealt väljumist, mida kasutatakse reostusjuhtumile reageerimiseks või nimetatud juhtumiga tegelemiseks vajaliku personali, kaupade, materjalide ja seadmete vedamiseks, ning
b) punktis a nimetatud personali, kaupade, materjalide ja seadmete kiiret liikumist oma territooriumile, sealt läbi ja sealt välja.

Artikkel 6. Uurimis- ja arendustegevus

1. Protokolliosalised nõustuvad tegema otse või vajaduse korral organisatsiooni või asjakohase piirkondliku organisatsiooni või muude korralduste kaudu koostööd, et edendada uurimis- ja arenduskavasid , mis käsitlevad reostusjuhtumiks valmisoleku ja sellele reageerimise tehnilise taseme parandamist, sealhulgas järelevalve, ohjamise, parandamise, hajutamise, koristamise ja naftareostuse muul viisil minimeerimise või leevendamise ning endise olukorra taastamise tehnika ja metoodika, ning vahetada tulemusi.

2. Selleks kohustuvad protokolliosalised looma otse või vajaduse korral organisatsiooni või asjakohaste piirkondlike organisatsioonide või korralduste kaudu vajalikud sidemed protokolliosaliste uurimisasutuste vahel.

3. Protokolliosalised nõustuvad tegema otse või organisatsiooni või asjakohaste piirkondlike organisatsioonide või korralduste kaudu koostööd, et soodustada vajaduse korral rahvusvaheliste konverentside regulaarset korraldamist asjakohastel teemadel, sealhulgas tehnoloogilised uuendused reostusele reageerimise metoodikas ja seadmetes.

4. Protokolliosalised nõustuvad organisatsiooni või muude pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu kaasa aitama ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud reostusega võitlemise metoodikat ja seadmeid puudutavate standardite väljatöötamisele.

Artikkel 7. Tehniline koostöö

1. Protokolliosalised kohustuvad vajaduse korral otse või organisatsiooni ja muude rahvusvaheliste organite kaudu toetama protokolliosalisi, kes taotlevad tehnilist abi seoses reostusjuhtumiteks valmisoleku ja nendele reageerimisega, et:
a) koolitada personali;
b) tagada asjakohase tehnoloogia, seadmete ja vahendite olemasolu;
c) võimaldada muid meetmeid ja korraldusi reostusjuhtumitele valmisolekuks ja nendele reageerimiseks ning
d) algatada ühiseid uurimis- ja arenduskavasid.

2. Protokolliosalised kohustuvad tegema kooskõlas oma õigusaktide ja tegevuspoliitikaga aktiivset koostööd, et anda edasi reostusjuhtumiteks valmisoleku ja reageerimise tehnoloogiat.

Artikkel 8. Kahe- ja mitmepoolse valmisoleku- ja reageerimisalase koostöö edendamine

Protokolliosalised püüavad sõlmida reostusjuhtumiteks valmisoleku ja nendele reageerimise kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid. Kokkulepete koopiad edastatakse organisatsioonile, kes avalikustab need nõudmisel protokolliosalistele.

Artikkel 9. Seos teiste konventsioonide ja kokkulepetega

Protokolliga ei muudeta ühegi muu konventsiooni või rahvusvahelise kokkuleppe osaliste õigusi ega kohustusi.

Artikkel 10. Institutsiooniline korraldus

1. Konventsiooniosalised määravad organisatsiooni, selle nõusolekul ja tegevuse toetamiseks piisavate vahendite olemasolul, täitma järgmisi ülesandeid ja tegema järgmisi toiminguid:
a) teabeteenused:
i) vastu võtta, koguda ja levitada nõudmisel protokolliosaliste esitatud ja teistest allikatest saadud asjakohast teavet ning
ii) anda abi kulude esialgsete rahastamisallikate kindlaksmääramisel;
b) väljaõpe ja koolitus:
i) edendada väljaõpet reostusjuhtumiteks valmisoleku ja nendele reageerimise valdkonnas ning
ii) soodustada rahvusvaheliste konverentside korraldamist;
c) tehnilised teenused:
i) edendada koostööd uurimis- ja arendustegevuse vallas;
ii) anda riikidele abi riigisisese või piirkondliku reageerimisvõimekuse loomisel ja
iii) analüüsida protokolliosaliste esitatud ja teistest allikatest saadud asjakohast teavet ning anda riikidele abi või teavet;
d) tehniline abi:
i) hõlbustada riikidele abi andmist riigisisese või piirkondliku reageerimisvõimekuse loomisel ja
ii) hõlbustada tehnilise abi ja nõu andmist nende riikide taotluse kohaselt, kes puutuvad kokku suurte reostusjuhtumitega.

2. Käesolevas artiklis sätestatud tegevuste elluviimisel püüab organisatsioon tugevdada otse või piirkondlike korralduste kaudu riikide suutlikkust olla valmis reostusjuhtumiteks ja nendega võidelda, tuginedes riikide kogemusele, piirkondlikele kokkulepetele ja majandusharus valitsevale korrale ning pöörates eritähelepanu arenguriikide vajadustele.

3. Käesoleva artikli sätteid rakendatakse kooskõlas organisatsiooni väljatöötatud ja jälgitava kavaga.

Artikkel 11. Protokolli hindamine

Protokolliosalised hindavad organisatsiooni raames protokolli tõhusust selle eesmärke arvestades, eriti seoses põhimõtetega, mis on aluseks koostööle ja abistamisele.

Artikkel 12. Muudatused

1. Protokolli võib muuta ühel järgmistes lõigetes toodud viisil.

2. Muutmine pärast organisatsioonipoolset kaalumist:
a) Protokolliosalise tehtud protokolli muudatusettepanek esitatakse organisatsioonile ning peasekretär edastab selle organisatsiooni kõikidele liikmetele ja kõikidele protokolliosalistele vähemalt kuus kuud enne selle arutamist.
b) Nimetatud viisil esitatud ja edastatud muudatused edastatakse organisatsiooni merekeskkonna kaitse komiteele kaalumiseks.
c) Protokolliosalistel, olenemata sellest, kas nad on organisatsiooni liikmed või mitte, on õigus osa võtta merekeskkonna kaitse komitee tööst.
d) Muudatused võetakse vastu ainult kohalviibivate ja hääletavate protokolliosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega.
e) Kui muudatused võetakse vastu punkti d kohaselt, edastab peasekretär need kõikidele protokolliosalistele heakskiitmiseks.
f) i) Protokolli artikli või lisa muudatus loetakse vastuvõetuks kuupäeval, mil kaks kolmandikku protokolliosalistest on peasekretärile teatanud oma heakskiidust.
ii) Lisa muudatus loetakse vastuvõetuks, kui lõpeb ajavahemik, mille merekeskkonna kaitse komitee on määranud protokolli punkti d kohaselt vastuvõtmise ajal ja mis ei tohi olla lühem kui kümme kuud, välja arvatud juhul, kui nimetatud ajavahemikul edastavad vähemalt kaks kolmandikku protokolliosalisi peasekretärile vastuväite.
g) i) Punkti f alapunkti i kohaselt vastuvõetud protokolli artikli või lisa muudatus jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil see loeti vastuvõetuks, nende protokolliosaliste suhtes, kes on oma heakskiidust peasekretärile teatanud.
ii) Punkti f alapunkti ii kohaselt vastuvõetud lisa muudatus jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil see loeti vastuvõetuks, kõikide protokolliosaliste suhtes, välja arvatud need, kes olid sellele vastu. Protokolliosaline võib alati loobuda edastatud vastuväitest, esitades peasekretärile sellekohase teate.

4. Muutmine konverentsi teel:
a) Ühe protokolliosalise nõudmisel ja vähemalt ühe kolmandiku protokolliosaliste nõusolekul kutsub peasekretär kokku protokolliosaliste konverentsi, et vaadata läbi protokolli muudatused.
b) Konverentsi poolt kohalviibivate ja hääletavate protokolliosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud muudatuse edastab peasekretär kõikidele protokolliosalistele heakskiitmiseks.
c) Kui konverents ei ole otsustanud teisiti, loetakse muudatus vastuvõetuks ning see jõustub lõike 2 punktides f ja g sätestatud korra kohaselt.

5. Lisale täiendust või liidet moodustava muudatuse vastuvõtmisele ja jõustumisele kohaldatakse lisa muutmise kohta kehtivat korda.

6. Protokolliosalist, kes:
a) ei ole lõike 2 punkti f alapunkti i kohaselt heaks kiitnud artikli või lisa muudatust;
b) ei ole lõike 4 kohaselt heaks kiitnud lisale liidet või täiendust moodustavat muudatust või
c) on edastanud lõike 2 punkti f alapunkti ii kohaselt vastuväite liite muudatuse kohta,

ei loeta protokolliosaliseks üksnes sellise muudatuse kohaldamise mõttes. Selline kohtlemine lõpeb lõike 2 punkti f alapunktis i nimetatud vastuvõtmisavalduse esitamisel või lõike 2 punkti g alapunktis ii toodud vastuväitest loobumisel.

7. Peasekretär teavitab kõiki protokolliosalisi igast muudatusest, mis jõustub käesoleva artikli kohaselt, koos muudatuse jõustumise kuupäevaga.

8. Käesolevas artiklis käsitletud muudatuse vastuvõtmise, selle kohta esitatud vastuväite või vastuväitest loobumise teade edastatakse kirjalikult peasekretärile, kes teavitab protokolliosalisi nimetatud teatest ning selle saamise kuupäevast.

9. Protokolli liide sisaldab vaid tehnilist laadi sätteid.

Artikkel 13. Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine

1. Protokoll on allakirjutamiseks avatud organisatsiooni peakorteris 15. märtsist 2000 kuni 14. märtsini 2001 ning on seejärel avatud ühinemiseks. OPRC konventsiooni osalisriik võib saada protokolli osaliseks:
a) sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutades;
b) sellele alla kirjutades ning seejärel ratifitseerides või heaks kiites või
c) sellega ühinedes.

2. Ratifitseeritakse, kiidetakse heaks või ühinetakse asjakohase dokumendi hoiuleandmisega peasekretärile.

Artikkel 14. Mitme õigussüsteemiga riigid

1. Kui OPRC konventsiooni osalisriik koosneb kahest või enamast territoriaalüksusest, kus kohaldatakse protokollis käsitletud küsimustele eri õigussüsteeme, võib ta allakirjutamise, ratifitseerimise, heakskiitmise või ühinemise ajal deklareerida, et protokoll kehtib kõikide tema territoriaalüksuste või ainult ühe või mitme suhtes, millele kohaldatakse OPRC konventsiooni, ja võib nimetatud deklaratsiooni alati muuta, esitades uue deklaratsiooni.

2. Nimetatud deklaratsioon esitatakse hoiulevõtjale kirjalikult ning selles teatatakse selgelt territoriaalüksus või -üksused, millele protokolli kohaldatakse. Muutmise korral peab deklaratsioonis teatama selgelt territoriaalüksused, millele protokolli lisaks kohaldatakse, ja kohaldamise jõustumise kuupäeva.

Artikkel 15. Jõustumine

1. Protokoll jõustub 12 kuu möödumisel kuupäevast, mil vähemalt 15 riiki on sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutanud või on andnud artikli 13 kohaselt hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

2. Riikide suhtes, kes on andnud hoiule protokolli ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja pärast selle jõustamiseks nõutud tingimuste täitmist, kuid enne selle jõustumist, kehtib ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine alates protokolli jõustumise kuupäevast või kolme kuu möödumisel dokumendi hoiuleandmise kuupäevast, kui see on hilisem.

3. Riikide suhtes, kes on andnud hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja pärast protokolli jõustumiskuupäeva, hakkab protokoll kehtima dokumendi hoiuleandmisest kolme kuu pärast.

4. Pärast kuupäeva, mil protokolli muudatus loetakse vastuvõetuks artikli 12 järgi, kohaldatakse hoiuleantud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja protokolli muudetud versioonile.

Artikkel 16. Denonsseerimine

1. Protokolliosaline võib protokolli denonsseerida alati pärast viie aasta möödumist kuupäevast, mil protokoll jõustub selle protokolliosalise suhtes.

2. Denonsseerimiseks teatatakse sellest kirjalikult peasekretärile.

3. Denonsseerimine jõustub 12 kuu möödumisel sellest, kui peasekretär saab kätte denonsseerimisteate, või teates nimetatud pikema ajavahemiku möödumisel.

4. OPRC konventsiooni denonsseeriv protokolliosaline denonsseerib automaatselt ka protokolli.

Artikkel 17. Hoiulevõtja

1. Protokoll antakse hoiule peasekretärile.

2. Peasekretär:
a) teeb kõikidele sellele protokollile allakirjutanud või sellega ühinenud riikidele teatavaks iga:
i) allakirjutamise ning ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ja selle toimumise kuupäeva;
ii) artikli 14 kohaselt esitatud deklaratsiooni;
iii) käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva;
iv) protokolli denonsseerimiskirja hoiuleandmise, selle hoiuleandmise kuupäeva ja denonsseerimise jõustumise kuupäeva;
b) edastab protokolli tõestatud koopiad kõikide allakirjutanud või protokolliga ühinenud riikide valitsustele.

3. Protokolli jõustumise järel edastab hoiulevõtja selle tõestatud koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt.

Artikkel 18. Keeled

Protokoll on koostatud ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.

Koostatud 15. märtsil 2000. aastal Londonis.

Lisa

ABI KULUDE HÜVITAMINE

1. a) Kui protokolliosalised ei ole enne reostusjuhtumit sõlminud kahe- või mitmepoolset reostusjuhtumitega võitlemise meetmeid käsitlevat finantskokkulepet, kannavad protokolliosalised reostusvastaseks võitluseks võetud meetmete kulud alapunkti i või ii kohaselt.
i) Kui protokolliosaline võttis meetmeid teise protokolliosalise selgelt väljendatud taotlusel, kohustub abi taotlenud protokolliosaline hüvitama abi andnud protokolliosalisele tema meetmetega seotud kulud. Abi taotlenud protokolliosaline võib oma taotluse alati tühistada, kuid sellisel juhul hüvitab ta abi andnud protokolliosalise juba kantud või kohustuseks võetud kulud.
ii) Kui meetmeid on võetud protokolliosalise omal algatusel, kannab ta ise oma meetmetega seotud kulud.
b) Punktis a nimetatud põhimõtteid rakendatakse juhul, kui asjaomased protokolliosalised ei lepi igal konkreetsel juhul kokku teisiti.

2. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, arvutatakse ühe protokolliosalise poolt teise protokolliosalise taotlusel võetud meetmete kulud õiglaselt kooskõlas abi andnud konventsiooniosalise õigusaktidega ja selliste kulude hüvitamise praktikaga.

3. Vajaduse korral teevad abi taotlenud ja abi andnud protokolliosaline koostööd, et võtta meetmeid hüvitisenõudele reageerimiseks. Selleks võtavad nad arvesse olemasolevaid õiguskordi.Kui selliselt algatatud meetmed ei võimalda abiandmise toimingutega kantud kulude täielikku hüvitamist, võib abi taotlenud protokolliosaline paluda abi andnud protokolliosalisel loobuda hüvitatud kulusid ületavate kulude hüvitamisest või vähendada lõike 2 kohaselt arvestatud kulusid. Samuti võib ta taotleda kulude hüvitamise edasilükkamist. Taotlust kaaludes võtavad abi andnud protokolliosalised hoolikalt arvesse arenguriikide vajadusi.

4. Protokolliga ei piirata mingil viisil protokolliosaliste õigusi saada kolmandatelt isikutelt hüvitust reostuse või reostusohuga võitlemiseks võetud meetmete kulude katmiseks muude riigisiseste ja rahvusvahelise õiguse sätete kohaselt.

PROTOCOL ON PREPAREDNESS, RESPONSE AND CO-OPERATION TO POLLUTION INCIDENTS BY HAZARDOUS AND NOXIOUS SUBSTANCES, 2000
London, 15 March 2000

The Parties to the Present Protocol,

Being parties to the International Convention on Oil Pollution Preparedness, Response and Co-operation, done at London on 30 November 1990,

Taking into account Resolution 10, on the expansion of the scope of the International Convention on Oil Pollution Preparedness, Response and Co-operation 1990, to include hazardous and noxious substances, adopted by the Conference on International Co-operation on Oil Pollution Preparedness and Response 1990,

Further taking into account that pursuant to Resolution 10 of the Conference on International Co-operation on Oil Pollution Preparedness and Response 1990, the International Maritime Organization has intensified its work, in collaboration with all interested international organizations, on all aspects of preparedness, response and co-operation to pollution incidents by hazardous and noxious substances,

Taking account of the “polluter pays” principle as a general principle of international environmental law,

Being mindful of the development of a strategy for incorporating the precautionary approach in the policies of the International Maritime Organization,

Mindful also that, in the event of a pollution incident by hazardous and noxious substances, prompt and effective action is essential in order to minimize the damage which may result from such an incident,

Have agreed as follows:

Article 1. General provisions

(1) Parties undertake, individually or jointly, to take all appropriate measures in accordance with the provisions of this Protocol and the Annex thereto to prepare for and respond to a pollution incident by hazardous and noxious substances.

(2) The Annex to this Protocol shall constitute an integral part of this Protocol and a reference to this Protocol constitutes at the same time a reference to the Annex.

(3) This Protocol shall not apply to any warship, naval auxiliary or other ship owned or operated by a State and used, for the time being, only on government non-commercial service. However, each Party shall ensure by the adoption of appropriate measures not impairing the operations or operational capabilities of such ships owned or operated by it, that such ships act in a manner consistent, so far as is reasonable and practicable, with this Protocol.

Article 2. Definitions

For the purposes of this Protocol:

(1) Pollution incident by hazardous and noxious substances (hereinafter referred to as “pollution incident”) means any occurrence or series of occurrences having the same origin, including fire or explosion, which results or may result in a discharge, release or emission of hazardous and noxious substances and which poses or may pose a threat to the marine environment, or to the coastline or related interests of one or more States, and which requires emergency action or immediate response.

(2) Hazardous and noxious substances means any substance other than oil which, if introduced into the marine environment is likely to create hazards to human health, to harm living resources and marine life, to damage amenities or to interfere with other legitimate uses of the sea.

(3) Sea ports and hazardous and noxious substances handling facilities means those ports or facilities where such substances are loaded into or unloaded from ships.

(4) Organization means the International Maritime Organization.

(5) Secretary-General means the Secretary-General of the Organization.

(6) OPRC Convention means the International Convention on Oil Pollution Preparedness, Response and Co-operation, 1990.

Article 3. Emergency plans and reporting

(1) Each Party shall require that ships entitled to fly its flag have on-board a pollution incident emergency plan and shall require masters or other persons having charge of such ships to follow reporting procedures to the extent required. Both planning requirements and reporting procedures shall be in accordance with applicable provisions of the conventions developed within the Organization which have entered into force for that Party. On-board pollution incident emergency plans for offshore units, including Floating Production, Storage and Offloading Facilities and Floating Storage Units, should be dealt with under national provisions and/or company environmental management systems, and are excluded from the application of this article.

(2) Each Party shall require that authorities or operators in charge of sea ports and hazardous and noxious substances handling facilities under its jurisdiction as it deems appropriate have pollution incident emergency plans or similar arrangements for hazardous and noxious substances that it deems appropriate which are co-ordinated with the national system established in accordance with article 4 and approved in accordance with procedures established by the competent national authority.

(3) When the appropriate authorities of a Party learn of a pollution incident, they shall notify other States whose interests are likely to be affected by such incident.

Article 4. National and regional systems for preparedness and response

(1) Each Party shall establish a national system for responding promptly and effectively to pollution incidents. This system shall include as a minimum:
(a) the designation of:
(i) the competent national authority or authorities with responsibility for preparedness for and response to pollution incidents;
(ii) the national operational contact point or points; and
(iii) an authority which is entitled to act on behalf of the State to request assistance or to decide to render the assistance requested;
(b) a national contingency plan for preparedness and response which includes the organizational relationship of the various bodies involved, whether public or private, taking into account guidelines developed by the Organization.

(2) In addition, each Party within its capabilities either individually or through bilateral or multilateral co-operation and, as appropriate, in co-operation with the shipping industries and industries dealing with hazardous and noxious substances, port authorities and other relevant entities, shall establish:
(a) a minimum level of pre-positioned equipment for responding to pollution incidents commensurate with the risk involved, and programmes for its use;
(b) a programme of exercises for pollution incident response organizations and training of relevant personnel;
(c) detailed plans and communication capabilities for responding to a pollution incident. Such capabilities should be continuously available; and
(d) a mechanism or arrangement to co-ordinate the response to a pollution incident with, if appropriate, the capabilities to mobilize the necessary resources.

(3) Each Party shall ensure that current information is provided to the Organization, directly or through the relevant regional organization or arrangements, concerning:
(a) the location, telecommunication data and, if applicable, areas of responsibility of authorities and entities referred to in paragraph (1)(a);
(b) information on pollution response equipment and expertise in disciplines related to pollution incident response and marine salvage which may be made available to other States, upon request; and
(c) its national contingency plan.

Article 5. International co-operation in pollution response

(1) Parties agree that, subject to their capabilities and the availability of relevant resources, they will co-operate and provide advisory services, technical support and equipment for the purpose of responding to a pollution incident, when the severity of the incident so justifies, upon the request of any Party affected or likely to be affected. The financing of the costs for such assistance shall be based on the provisions set out in the Annex to this Protocol.

(2) A Party which has requested assistance may ask the Organization to assist in identifying sources of provisional financing of the costs referred to in paragraph (1).

(3) In accordance with applicable international agreements, each Party shall take necessary legal or administrative measures to facilitate:
(a) the arrival and utilization in and departure from its territory of ships, aircraft and other modes of transport engaged in responding to a pollution incident or transporting personnel, cargoes, materials and equipment required to deal with such an incident; and
(b) the expeditious movement into, through, and out of its territory of personnel, cargoes, materials and equipment referred to in subparagraph (a).

Article 6. Research and development

(1) Parties agree to co-operate directly or, as appropriate, through the Organization or relevant regional organizations or arrangements in the promotion and exchange of results of research and development programmes relating to the enhancement of the state-of-the-art of preparedness for and response to pollution incidents, including technologies and techniques for surveillance, containment, recovery, dispersion, clean-up and otherwise minimizing or mitigating the effects of pollution incidents, and for restoration.

(2) To this end, Parties undertake to establish directly or, as appropriate, through the Organization or relevant regional organizations or arrangements, the necessary links between Parties’ research institutions.

(3) Parties agree to co-operate directly or through the Organization or relevant regional organizations or arrangements to promote, as appropriate, the holding on a regular basis of international symposia on relevant subjects, including technological advances in techniques and equipment for responding to pollution incidents.

(4) Parties agree to encourage, through the Organization or other competent international organizations, the development of standards for compatible hazardous and noxious substances pollution combating techniques and equipment.

Article 7. Technical co-operation

(1) Parties undertake directly or through the Organization and other international bodies, as appropriate, in respect of preparedness for and response to pollution incidents, to provide support for those Parties which request technical assistance:
(a) to train personnel;
(b) to ensure the availability of relevant technology, equipment and facilities;
(c) to facilitate other measures and arrangements to prepare for and respond to pollution incidents; and
(d) to initiate joint research and development programmes.

(2) Parties undertake to co-operate actively, subject to their national laws, regulations and policies, in the transfer of technology in respect of preparedness for and response to pollution incidents.

Article 8. Promotion of bilateral and multilateral co-operation in preparedness and response

Parties shall endeavour to conclude bilateral or multilateral agreements for preparedness for and response to pollution incidents. Copies of such agreements shall be communicated to the Organization which should make them available on request to the Parties.

Article 9. Relation to other conventions and other agreements

Nothing in this Protocol shall be construed as altering the rights or obligations of any Party under any other convention or international agreement.

Article 10. Institutional arrangements

(1) Parties designate the Organization, subject to its agreement and the availability of adequate resources to sustain the activity, to perform the following functions and activities:
(a) information services:
(i) to receive, collate and disseminate on request the information provided by Parties and relevant information provided by other sources; and
(ii) to provide assistance in identifying sources of provisional financing of costs;
(b) education and training:
(i) to promote training in the field of preparedness for and response to pollution incidents; and
(ii) to promote the holding of international symposia;
(c) technical services:
(i) to facilitate co-operation in research and development;
(ii) to provide advice to States establishing national or regional response capabilities; and
(iii) to analyse the information provided by Parties and relevant information provided by other sources and provide advice or information to States;
(d) technical assistance:
(i) to facilitate the provision of technical assistance to States establishing national or regional response capabilities; and
(ii) to facilitate the provision of technical assistance and advice, upon the request of States faced with major pollution incidents.

(2) In carrying out the activities specified in this article, the Organization shall endeavour to strengthen the ability of States individually or through regional arrangements to prepare for and combat pollution incidents, drawing upon the experience of States, regional agreements and industry arrangements and paying particular attention to the needs of developing countries.

(3) The provisions of this article shall be implemented in accordance with a programme developed and kept under review by the Organization.

Article 11. Evaluation of the Protocol

Parties shall evaluate within the Organization the effectiveness of the Protocol in the light of its objectives, particularly with respect to the principles underlying co-operation and assistance.

Article 12. Amendments

(1) This Protocol may be amended by one of the procedures specified in the following paragraphs.

(2) Amendment after consideration by the Organization:
(a) Any amendment proposed by a Party to the Protocol shall be submitted to the Organization and circulated by the Secretary-General to all Members of the Organization and all Parties at least six months prior to its consideration.
(b) Any amendment proposed and circulated as above shall be submitted to the Marine Environment Protection Committee of the Organization for consideration.
(c) Parties to the Protocol, whether or not Members of the Organization, shall be entitled to participate in the proceedings of the Marine Environment Protection Committee.
(d) Amendments shall be adopted by a two thirds majority of only the Parties to the Protocol present and voting.
(e) If adopted in accordance with subparagraph (d), amendments shall be communicated by the Secretary-General to all Parties to the Protocol for acceptance.
(f) (i) An amendment to an article or the Annex of the Protocol shall be deemed to have been accepted on the date on which two thirds of the Parties have notified the Secretary-General that they have accepted it.
(ii) An amendment to an appendix shall be deemed to have been accepted at the end of a period to be determined by the Marine Environment Protection Committee at the time of its adoption, in accordance with subparagraph (d), which period shall not be less than ten months, unless within that period an objection is communicated to the Secretary-General by not less than one third of the Parties.
(g) (i) An amendment to an article or the Annex of the Protocol accepted in conformity with subparagraph (f)(i) shall enter into force six months after the date on which it is deemed to have been accepted with respect to the Parties which have notified the Secretary-General that they have accepted it.
(ii) An amendment to an appendix accepted in conformity with subparagraph (f)(ii) shall enter into force six months after the date on which it is deemed to have been accepted with respect to all Parties with the exception of those which, before that date, have objected to it. A Party may at any time withdraw a previously communicated objection by submitting a notification to that effect to the Secretary-General.

(3) Amendment by a Conference:
(a) Upon the request of a Party, concurred with by at least one third of the Parties, the Secretary-General shall convene a Conference of Parties to the Protocol to consider amendments to the Protocol.
(b) An amendment adopted by such a Conference by a two thirds majority of those Parties present and voting shall be communicated by the Secretary-General to all Parties for their acceptance.
(c) Unless the Conference decides otherwise, the amendment shall be deemed to have been accepted and shall enter into force in accordance with the procedures specified in paragraph (2)(f) and (g).

(4) The adoption and entry into force of an amendment constituting an addition of an Annex or an appendix shall be subject to the procedure applicable to an amendment to the Annex.

(5) Any Party which:
(a) has not accepted an amendment to an article or the Annex under paragraph (2)(f)(i); or
(b) has not accepted an amendment constituting an addition of an Annex or an appendix under paragraph (4); or
(c) has communicated an objection to an amendment to an appendix under paragraph (2)(f)(ii)

shall be treated as a non-Party only for the purpose of the application of such amendment. Such treatment shall terminate upon the submission of a notification of acceptance under paragraph (2)(f)(i) or withdrawal of the objection under paragraph (2)(g)(ii).

(6) The Secretary-General shall inform all Parties of any amendment which enters into force under this article, together with the date on which the amendment enters into force.

(7) Any notification of acceptance of, objection to, or withdrawal of objection to, an amendment under this article shall be communicated in writing to the Secretary-General who shall inform Parties of such notification and the date of its receipt.

(8) An appendix to the Protocol shall contain only provisions of a technical nature.

Article 13. Signature, ratification, acceptance, approval and accession

(1) This Protocol shall remain open for signature at the Headquarters of the Organization from 15 March 2000 until 14 March 2001 and shall thereafter remain open for accession. Any State party to the OPRC Convention may become Party to this Protocol by:
(a) signature without reservation as to ratification, acceptance or approval; or
(b) signature subject to ratification, acceptance or approval, followed by ratification, acceptance or approval; or
(c) accession.

(2) Ratification, acceptance, approval or accession shall be effected by the deposit of an instrument to that effect with the Secretary-General.

Article 14. States with more than one system of law

(1) If a State party to the OPRC Convention comprises two or more territorial units in which different systems of law are applicable in relation to matters dealt with in this Protocol, it may at the time of signature, ratification, acceptance, approval or accession declare that this Protocol shall extend to all its territorial units or only to one or more of them to which the application of the OPRC Convention has been extended, and may modify this declaration by submitting another declaration at any time.

(2) Any such declarations shall be notified to the dispositary in writing and shall state expressly the territorial unit or units to which the Protocol applies. In the case of modification the declaration shall state expressly the territorial unit or units to which the application of the Protocol shall be further extended and the date on which such extension takes effect.

Article 15. Entry into force

(1) This Protocol shall enter into force twelve months after the date on which not less than fifteen States have either signed it without reservation as to ratification, acceptance or approval or have deposited the requisite instruments of ratification, acceptance, approval or accession in accordance with article 13.

(2) For States which have deposited an instrument of ratification, acceptance, approval or accession in respect of this Protocol after the requirements for entry into force thereof have been met but prior to the date of entry into force, the ratification, acceptance, approval or accession shall take effect on the date of entry into force of this Protocol or three months after the date of deposit of the instrument, whichever is the later date.

(3) For States which have deposited an instrument of ratification, acceptance, approval or accession after the date on which this Protocol entered into force, this Protocol shall become effective three months after the date of deposit of the instrument.

(4) After the date on which an amendment to this Protocol is deemed to have been accepted under article 12, any instrument of ratification, acceptance, approval or accession deposited shall apply to this Protocol as amended.

Article 16. Denunciation

(1) This Protocol may be denounced by any Party at any time after the expiry of five years from the date on which this Protocol enters into force for that Party.

(2) Denunciation shall be effected by notification in writing to the Secretary-General.

(3) A denunciation shall take effect twelve months after receipt of the notification of denunciation by the Secretary-General or after the expiry of any longer period which may be indicated in the notification.

(4) A Party denouncing the OPRC Convention also automatically denounces the Protocol.

Article 17. Depositary

(1) This Protocol shall be deposited with the Secretary-General.

(2) The Secretary-General shall:
(a) inform all States which have signed this Protocol or acceded thereto of:
(i) each new signature or deposit of an instrument of ratification, acceptance, approval or accession, together with the date thereof;
(ii) any declaration made under article 14;
(iii) the date of entry into force of this Protocol; and
(iv) the deposit of any instrument of denunciation of this Protocol together with the date on which it was received and the date on which the denunciation takes effect;
(b) transmit certified true copies of this Protocol to the Governments of all States which have signed this Protocol or acceded thereto.

(3) As soon as this Protocol enters into force, a certified true copy thereof shall be transmitted by the depositary to the Secretary-General of the United Nations for registration and publication in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations.

Article 18. Languages

This Protocol is established in a single original in the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish languages, each text being equally authentic.

In witness whereof the undersigned, being duly authorized by their respective Governments for that purpose, have signed this Protocol.

Done at London this fifteenth day of March two thousand.

Annex

REIMBURSEMENT OF COSTS OF ASSISTANCE

1. (a) Unless an agreement concerning the financial arrangements governing actions of Parties to deal with pollution incidents has been concluded on a bilateral or multilateral basis prior to the pollution incident, Parties shall bear the costs of their respective actions in dealing with pollution in accordance with subparagraph (i) or subparagraph (ii).
(i) If the action was taken by one Party at the express request of another Party, the requesting Party shall reimburse to the assisting Party the costs of its action. The requesting Party may cancel its request at any time, but in that case it shall bear the costs already incurred or committed by the assisting Party.
(ii) If the action was taken by a Party on its own initiative, this Party shall bear the costs of its action.
(b) The principles laid down in subparagraph (a) shall apply unless the Parties concerned otherwise agree in any individual case.

2. Unless otherwise agreed, the costs of action taken by a Party at the request of another Party shall be fairly calculated according to the law and current practice of the assisting Party concerning the reimbursement of such costs.

3. The Party requesting assistance and the assisting Party shall, where appropriate, co-operate in concluding any action in response to a compensation claim. To that end, they shall give due consideration to existing legal regimes. Where the action thus concluded does not permit full compensation for expenses incurred in the assistance operation, the Party requesting assistance may ask the assisting Party to waive reimbursement of the expenses exceeding the sums compensated or to reduce the costs which have been calculated in accordance with paragraph (2). It may also request a postponement of the reimbursement of such costs. In considering such a request, assisting Parties shall give due consideration to the needs of the developing countries.

4. The provisions of this Protocol shall not be interpreted as in any way prejudicing the rights of Parties to recover from third parties the costs of actions to deal with pollution or the threat of pollution under other applicable provisions and rules of national and international law.

* Eesti ühines protokolliga Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2007. a korralduse nr 512 alusel (RT II 2007, 92, 1529).