Teksti suurus:

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 3, 15

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 18.12.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 30. detsembri 2008. a otsusega nr 410

§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 2008, 35, 212) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46 lõige 42 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektori;»;

3) paragrahvi 53 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kantsler teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate ja Välisministeeriumis peadirektori teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks.»;

4) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
1) Maa-amet;
2) Keskkonnaamet;
3) Keskkonnainspektsioon.»

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 2008, 35, 213) § 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Seadusega võib ametiasutuse koosseisus tulenevalt ametiasutuse ülesannetest ette näha avaliku võimu volituseta töökohti, millele avaliku teenistuse seadus ei laiene ja kus töötatakse töölepingu alusel.»

§ 3. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2004, 24, 163; 2008, 33, 202) § 63 lõikes 1 asendatakse sõnad «Riiklik Looduskaitsekeskus» sõnaga «Keskkonnaamet».

§ 4. Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduses (RT II 2001, 14, 68; RT I 2003, 88, 591) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad «maakondade keskkonnateenistuste» sõnaga «Keskkonnaameti»;

2) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõnad «maakonna keskkonnateenistuse metsanduse spetsialistide» sõnadega «Keskkonnaameti spetsialistide».

§ 5. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse (RT I 2004, 30, 209; 2007, 22, 114) § 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Geneetiliselt muundatud taimesortide kasutamise, põllu- ja aiakultuuride liikide geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva seemne ja paljundusmaterjali ning metsataimede geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelise tootmise ja pakendamise, samuti nimetatud materjali turustamise, impordi ja ekspordi üle teostavad järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon ning Keskkonnaamet taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse nõudeid.»

§ 6. Jahiseaduses (RT I 2002, 41, 252; 2008, 34, 211) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõikes 1 ja § 11 lõikes 1 asendatakse sõnad «jahipiirkonna asukohajärgne keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

2) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Jahipiirkonna kasutaja ning jahipidamisõigust kasutav kinnistu omanik on igal aastal kohustatud esitama jahiulukite küttimisandmed Keskkonnaametile.»;

4) paragrahvi 20 lõikes 4, § 23 lõigetes 3 ja 4, § 30 lõikes 3, § 34 lõikes 4, § 41 lõigetes 3 ja 4, § 42 lõikes 2 ja § 45 lõikes 2 asendatakse sõna «keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

5) paragrahvi 23 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (41) Maaomanik või -valdaja võib likvideerida kopratammi Keskkonnaameti loal viimase poolt määratud tähtajaks ja viisil, kui see põhjustab jahiulukikahjustusi.»;

6) paragrahvi 25 lõikes 3, § 26 lõikes 5, § 42 lõike 3 punktis 2 ja § 42 lõikes 4 asendatakse sõna «keskkonnaminister» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

7) paragrahvi 25 lõikes 4 asendatakse sõna «Keskkonnaministeeriumis» sõnaga «Keskkonnaametis»;

8) paragrahvi 29 lõikes 2 asendatakse sõnad «taotleja elukohajärgne keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet»;

9) paragrahvi 30 lõikes 2 asendatakse sõnad «jahitunnistuse andnud keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet»;

10) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Keskkonnaamet peatab jahitunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud jahipidamisõiguse äravõtmise otsus.

(2) Keskkonnaamet võib peatada jahitunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse §-s 57, 571, 572, 573, 574, 581 või 582 nimetatud tegevuste eest.

(3) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse Keskkonnaameti otsusega, mis tehakse viivitamatult tunnistuse omanikule teatavaks posti teel väljastusteatega.»;

11) paragrahvi 32 lõikes 1 asendatakse sõnad «tunnistuse andnud keskkonnateenistusele» sõnaga «Keskkonnaametile»;

12) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse sõnad «jahitunnistuse hoiule võtnud keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet»;

13) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel kehtestatud jahieeskirjas nimetatud püünise kasutamisel sellesse sattunud ja surnud kaitsealusest loomast tuleb püünise kasutajal kohe ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult teatada Keskkonnaametile. Kaitsealuse looma võib püünise kasutaja oma valdusse jätta Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. Kui püünise kasutajale kaitsealuse looma enda valdusse jätmiseks nõusolekut ei anta, toimetab Keskkonnaamet kaitsealuse looma riigi kulul keskkonnaministri määratud loomakogu valdajale.»

§ 7. Jäätmeseaduses (RT I 2004, 9, 52; 2007, 66, 408) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõna «keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti;

2) paragrahvi 54 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 74 lõikes 1 asendatakse sõnad «Tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses» sõnaga «Keskkonnaametis»;

4) paragrahvi 74 lõiked 11 ja 21 ning § 76 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 76 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Jäätmeloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).»;

6) paragrahvi 77 lõikes 2 asendatakse sõnad «taotleja tegevuskohajärgsele» sõnadega «jäätmeloa taotleja (edaspidi taotleja) tegevuskohajärgsele»;

7) paragrahvi 99 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab Keskkonnaamet kuni viieks aastaks.»;

8) paragrahvi 110 lõikes 2 ja §-s 114 asendatakse sõna «Keskkonnaministeerium» sõnaga «Keskkonnaamet»;

9) paragrahvi 117 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik, välja arvatud ohtlike jäätmete tekitaja, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või kompleksluba pole nõutav, esitab vähemalt üks kord aastas Keskkonnaametile oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks. Aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.»

§ 8. Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 2008, 19, 133) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (12) Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. Kalastuskaardile märgitakse püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg, püügiõiguse omaniku nimi ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv. Kalastuskaardi andmise korra kehtestab keskkonnaminister.»;

2) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna «keskkonnaminister» sõnaga «Keskkonnaministeerium»;

3) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõna «keskkonnaministri» sõnaga «Keskkonnaameti»;

4) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse sõnad «kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel» sõnaga «Keskkonnaametil».

§ 9. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (RT I 2005, 15, 87; 2008, 34, 209) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõna «keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti;

2) paragrahvi 10 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene, on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeerium.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaamet.»;

3) paragrahvi 28 lõikes 3 asendatakse sõnad «suletava prügila asukoha keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet»;

4) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib olla piiriülene, teostab järelevalvet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise üle Keskkonnaministeerium ning muudel juhtudel Keskkonnaamet.»

§ 10. Keskkonnaseire seaduses (RT I 1999, 10, 154; 2005, 29, 214) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata keskkonnanõudena ettevõtja keskkonnaseire tegemise tingimused ja ulatus.»;

2) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui keskkonnaseirejaama või -ala andmed näitavad tekkivat ohtu keskkonnale, on keskkonnaseire allprogrammi vastutav täitja kohustatud sellest viivitamata teatama Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaametile ning ohustatud ala asukoha kohalikule omavalitsusele, pinna- ja põhjavee ning õhu ja mulla saastamise korral ka kohalikule tervisekaitsetalitusele.»

§ 11. Keskkonnatasude seaduse (RT I 2005, 67, 512; 2008, 53, 295) tekstis asendatakse sõna «keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes.

§ 12. Keskkonnavastutuse seaduses (RT I 2007, 62, 396) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõna «keskkonnateenistus» sõnaga «amet» vastavas käändes, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti;

2) paragrahvi 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastab Keskkonnaamet (edaspidi amet).»;

3) paragrahvi 12 lõikes 3 ja § 14 lõikes 3 asendatakse sõna «korraldusega» sõnaga «ettekirjutusega»;

4) paragrahvi 21 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Amet kiidab heastamismeetmete plaani elupaigale, liigile, kaitstavale alale või veele või nende pakutavatele hüvedele tekitatud kahju heastamiseks oma ettekirjutusega heaks, kui selles kavandatavate meetmete rakendamine võimaldab keskkonnakahju heastada ning heastamismeetmed on valitud ja põhjendatud vastavalt käesoleva seaduse §-le 19.

(2) Amet kiidab heastamismeetmete plaani pinnasekahju heastamiseks oma ettekirjutusega heaks, kui selles nähakse ette sobivad ja piisavad meetmed saasteainete eemaldamiseks, isoleerimiseks, leviku piiramiseks või toime vähendamiseks, et saastatud pinnas ei ohustaks inimese tervist.»;

5) paragrahvi 22 lõikes 3 asendatakse sõna «korraldusega» sõnaga «haldusaktiga»;

6) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Amet teavitab Keskkonnaministeeriumi keskkonnakahju ja kahju ohu juhtumitest ning rakendatud vältimis- ja heastamismeetmetest. Keskkonnakahju ja kahju ohuga seonduv teave avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi ja ameti veebilehel.»;

7) paragrahvi 34 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Käesoleva seaduse § 12 lõike 3, § 14 lõike 3 ning § 21 lõigete 1 ja 2 alusel antud ettekirjutus on ettekirjutus asendustäitmise ja sunniraha seaduse tähenduses.»

§ 13. Kiirgusseaduses (RT I 2004, 26, 173; 2007, 12, 66) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõna «Kiirguskeskus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

2) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvis 15, § 17 lõike 3 punktis 4, § 18 lõigetes 1 ja 4, § 19 lõikes 2, §-des 21 ja 22, §-des 24 ja 25, § 26 lõike 1 punktis 5, § 45 lõigetes 2 ja 6, § 58 lõikes 3 ning § 61 lõigetes 3, 5, 7, 8, 10 ja 12 asendatakse sõna «Keskkonnaministeerium» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

4) paragrahvi 17 lõikes 6 asendatakse sõna «keskkonnaminister» sõnaga «Keskkonnaamet»;

5) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Keskkonnaamet annab kiirgustegevusloa radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks pärast seda, kui ta on radioaktiivsete jäätmete käitluskoha tunnistanud kiirgusohutusnõuetele vastavaks.»

§ 14. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (RT I 2003, 23, 145; 2008, 33, 202) § 2 lõike 6 punktis 3 asendatakse sõna «keskkonnateenistuse» sõnaga «Keskkonnaameti».

§ 15. Looduskaitseseaduses (RT I 2004, 38, 258; 2008, 56, 314) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõna «keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes ning sõnad «kaitse korraldaja» sõnaga «valitseja» vastavas käändes, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti;

2) paragrahvi 9 lõikes 7 asendatakse sõna «keskkonnateenistuses» sõnaga «Keskkonnaametis»;

3) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) nimetatakse kaitse alla võetava ala valitseja;»;

4) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kaitstava looduse üksikobjekti valitseja;»;

5) paragrahvi 14 lõikes 5 asendatakse sõnad «kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel» sõnaga «Keskkonnaametil»;

6) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses loodusobjekti valitsemisega;»;

7) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) loodusobjekti valitseja nimi;»;

8) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kinnisasja omandamist on õigus algatada kinnisasja omanikul, kaitstava loodusobjekti valitsejal või keskkonnaministril. Kinnisasja omandamise otsustab keskkonnaminister. Kinnisasja omandamisega seotud kulud kannab riik ja omandamist finantseeritakse riigieelarvest igaks eelarveaastaks määratud summa piires.»;

9) paragrahvid 21 ja 22 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 21. Kaitstava loodusobjekti valitseja

(1) Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on Keskkonnaamet (edaspidi valitseja).

(2) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 7 nimetatud loodusobjekti valitseja on loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustanud kohalik omavalitsus või tema poolt valitsema volitatud valla- või linnaasutus.

§ 22. Kaitstava loodusobjekti valitsemine

Kaitstava loodusobjekti valitsemine on:
1) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga määratud keskkonna kasutusloa andmine ja selleks tingimuste seadmine;
2) kaitstavat loodusobjekti mõjutavate planeeringute ja keskkonnamõju hindamise avalikel aruteludel osalemine ning kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele tingimuste seadmine;
3) kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast tuleneva tegevuse korraldamine;
4) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuete täitmise jälgimine ning Keskkonnainspektsiooni teavitamine avastatud õigusrikkumistest.»;

10) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) andmeid kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kohta;»;

11) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kaitsekohustuse teatise väljastab Keskkonnaamet:
1) kuue kuu jooksul kaitse alla võtmise otsuse jõustumisest arvates;
2) ühe nädala jooksul pruunkaru talvitumispaiga kohta avastamisteate saamisest arvates;
3) ühe kuu jooksul I kaitsekategooria liigi kasvukoha või elupaiga avastamisteate saamisest arvates.»;

12) paragrahvi 24 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab ja kaitsekorralduskava kinnitaja määrab keskkonnaminister. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.»;

14) paragrahvi 29 lõikes 4 asendatakse sõnad «kaitse korraldaja» sõnadega «kaitseala valitseja»;

15) paragrahvi 30 lõikes 3 asendatakse sõnad «kaitse korraldaja» sõnadega «kaitstava loodusobjekti valitseja»;

16) paragrahvi 30 lõige 5 ja § 31 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 40 lõigetes 3–5 asendatakse sõna «keskkonnaminister» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

18) paragrahvi 50 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Pesapuu avastanud isik on kohustatud informeerima sellest Keskkonnaametit kolme ööpäeva jooksul.»;

19) paragrahvi 50 lõikes 7, § 55 lõikes 5, § 57 lõigetes 5 ja 7, § 58 lõigetes 1 ja 5, § 591 lõikes 2, § 65 lõikes 3, § 66 lõikes 3 ja § 67 lõikes 2 asendatakse sõna «keskkonnaminister» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

20) paragrahvi 511 lõikes 2 ja § 55 lõikes 4 asendatakse sõnad «kohalik keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

21) paragrahvi 55 lõike 61 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel;
2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 7 sätestatud juhul.»;

22) paragrahvi 57 lõikes 3, § 61 lõikes 5 ning §-des 62 ja 63 asendatakse sõnad «Riiklik Looduskaitsekeskus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

23) paragrahvi 57 lõikes 4 asendatakse sõnad «asustatava koha keskkonnateenistuse» sõnadega «Keskkonnaameti»;

24) paragrahvi 57 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõna «keskkonnaministri» sõnaga «Keskkonnaameti»;

25) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kohaliku liigi loomi tohib ümber asustada Keskkonnaameti loa alusel.»;

26) paragrahvi 58 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Loomaliigi isendi märgistamine on lubatud Keskkonnaameti loal. Märgistamisega seotud töid korraldab Keskkonnaamet. Loomaliigi isendi märgistamise all mõeldakse käesolevas seaduses looma püüdmist ja varustamist teadusuuringute eesmärgil märgisega, sealhulgas raadiosaatjaga või kiibiga.»;

27) paragrahvi 591 lõikes 8 asendatakse sõna «Keskkonnaministeeriumile» sõnaga «Keskkonnaametile»;

28) paragrahvi 91 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kuni kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti käesoleva seadusega sätestatud kaitse-eeskirja kinnitamiseni annab keskkonnaminister kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volituse Keskkonnaametile.»

§ 16. Loomakaitseseaduse (RT I 2001, 3, 4; 2008, 51, 284) § 29 lõikes 2 asendatakse sõnad «asukohajärgne Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet».

§ 17. Loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 2007, 70, 428) § 182 lõikes 3 asendatakse sõnad «maakonna keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet».

§ 18. Lõhkematerjaliseaduse (RT I 2004, 25, 170; 2008, 35, 213) § 44 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 asendatakse sõnad «kohalik keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes.

§ 19. Maaparandusseaduse (RT I 2003, 15, 84; 2008, 16, 114) § 54 lõikes 1 asendatakse sõnad «maakonna keskkonnateenistuse» sõnaga «Keskkonnaameti».

§ 20. Maapõueseaduses (RT I 2004, 84, 572; 2008, 48, 267) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõna «keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti;

2) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Üldgeoloogilise uurimistöö loa, kui luba ei taotleta maavara otsinguks, ja uuringuloa kohaliku tähtsusega maardlas annab Keskkonnaamet, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust loa taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse eelnõu kohta.»;

3) paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet.»;

4) paragrahvi 40 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad «mäeeraldise asukoha keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet»;

5) paragrahvi 46 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad «uuringuruumi asukoha keskkonnateenistuse juhataja või tema volitatud isik» sõnaga «Keskkonnaamet»;

6) paragrahvi 48 lõikes 2 asendatakse sõnad «maavaravaru kaevandamiskoha keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet»;

7) paragrahvi 59 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, on sama isiku teisele kinnisasjale lubatud transportida ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolek loetakse antuks, kui kinnisasja omanik on transportimise kavatsusest eelnevalt Keskkonnaametit kirjalikult teavitanud ning viimane ei ole kahe nädala jooksul teate saamisest arvates nõusoleku andmisest keeldunud.»;

8) paragrahvi 60 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolek loetakse antuks, kui sellest on eelnevalt kirjalikult teavitatud Keskkonnaametit ning viimane ei ole kahe nädala jooksul teate saamisest arvates nõusoleku andmisest keeldunud. Kui Keskkonnaamet vajab teate esitajalt täiendavaid andmeid, pikeneb nõusoleku andmisest keeldumise tähtaeg andmete saamiseks kulunud aja võrra. Teates tuleb kirjeldada võõrandatava või väljaspool kinnisasja kasutatava kaevise kogust ja kvaliteeti, kui see on teada, ning kaevise kasutamise asukohta, kui kaevist kavatsetakse kasutada väljaspool kinnisasja. Teatele lisatakse tegevuse, mille käigus kaevis tekib, kalenderplaan ja olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud tegevuse asukoha plaan ning koopia asjaomasest tegevusloast või asjaomase projektdokumentatsiooni koopia, kui need on nõutavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse korraldamiseks.»;

9) paragrahvi 681 lõikes 1 asendatakse sõnad «kaevise tekitamise asukoha keskkonnateenistuse» sõnaga «Keskkonnaameti».

§ 21. Metsaseaduses (RT I 2006, 30, 232; 2008, 56, 314) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõnad «kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti;

2) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Loa annab metsaressursi arvestuse riikliku registri volitatud töötleja (edaspidi käesoleva seaduse §-des 12 ja 13 loa andja).»;

4) paragrahvi 25 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu suuruse määramisel võetakse aluseks metsauuendusekspertiisikulude alam- ja ülemmäärad järgmiselt:
1) metsauuendusekspertiisi välitöö tasu alammäär on 100 krooni ja ülemmäär on 200 krooni hektari kohta;
2) metsandusekspertiisi välitöö transpordikulu alammäär on 150 krooni ja ülemmäär 200 krooni maaüksuse kohta.»;

5) paragrahvi 25 lõike 9 punktis 1 asendatakse sõna «keskkonnateenistuse» sõnaga «haldusorgani»;

6) paragrahvi 41 lõikes 7 asendatakse sõna «keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

7) paragrahvi 40 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Metsa kahjustamise vältimiseks ülemäärase rekreatiivse kasutamise tõttu on Keskkonnaametil õigus kahjustatud või ohustatud ala kasutamist või üksikuid kasutamisviise metsakaitseekspertiisi alusel ja metsaomaniku nõusolekul piirata või keelata. Teate piirangu või keelu kehtestamise kohta koos põhjuste nimetamisega avaldab Keskkonnaamet kohalikus või maakonna ajalehes ja võimaluse korral ka muudes kohalikes massiteabevahendites ning paneb välja Keskkonnaametis.»;

8) seaduse lisa 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 22. Planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2008, 30, 191) § 17 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 asendatakse sõnad «maakonna keskkonnateenistusega» sõnaga «Keskkonnaametiga».

§ 23. Raudteeseaduse (RT I 2003, 79, 530; 2008, 30, 191) § 37 lõikes 5 asendatakse sõnad «kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse» sõnaga «Keskkonnaameti».

§ 24. Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2008, 52, 290) tehakse järgmised muudatused:

1) 6. peatüki 1. jao 3. ja 4. jaotis tunnistatakse kehtetuks;

2) 6. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Keskkonnaministeeriumi ning Keskkonnaameti toimingud»;

3) 6. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Keskkonnaameti toimingud»;

4) 6. peatüki 3. jagu täiendatakse jaotistega 4–7 järgmises sõnastuses:

«4. jaotis
Kiirgusseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 981. Kiirgustegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine

(1) Kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(2) Kiirgustegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest kiirgusseaduse § 24 punktis 1, 4, 5 või 7 sätestatud kiirgustegevuse muutuse puhul, või kui loa andja kohustab kiirgusseaduse § 25 lõike 2 alusel loa omajat esitama uue taotluse kiirgustegevusloa saamiseks, tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 982. Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotluse läbivaatamine

Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

5. jaotis
Looduskaitseseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 983. Kaaviari pakendite märgiste väljastamine

(Taas)pakendatud ja töödeldud kaaviari pakendite märgiste väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
1) esimese 500 märgise eest 5000 krooni;
2) iga järgmise 500 märgise eest 2000 krooni.

6. jaotis
Metsaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 984. Metsakorraldustööde tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

Metsakorraldustööde tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

7. jaotis
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 985. Metsapuu seemne sertifitseerimine

Sertifitseerimiseks võetava metsapuu seemne proovi võtmise ja laboratoorsete analüüside eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 986. Metsapuu seemne müügipakendi märgistamine

Metsapuu seemne müügipakendi etiketiga märgistamise eest tasutakse riigilõivu üks kroon pakendi kohta.

§ 987. Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamine

Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.»;

5) 6. peatüki 5. jagu tunnistatakse kehtetuks.

§ 25. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265; 2008, 35, 213) § 10 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses (RT I 2001, 85, 512; 2007, 62, 396) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kompleksloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).»;

2) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse sõnad «kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel» sõnaga «Keskkonnaametil»;

3) paragrahvi 29 lõikes 5 ja § 30 lõikes 3 asendatakse sõna «Keskkonnaministeerium» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

4) paragrahvi 39 lõikes 8 asendatakse sõna «keskkonnaministrile» sõnaga «Keskkonnaametile» vastavas käändes;

5) paragrahvi 39 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Kui käitise käitaja otsustab kompleksluba vajava tegevuse viia üle uude asukohta või teise käitisesse, siis peab ta algatama kompleksloa tingimuste muutmise menetluse või esitama Keskkonnaametile taotluse uue kompleksloa saamiseks.»

§ 27. Taimekaitseseaduses (RT I 2004, 32, 226; 2008, 49, 271) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Riigimetsas, mida ei ole kasutusse antud, korraldab tõrjeabinõude rakendamise Keskkonnaamet selleks ettenähtud vahendite arvel.»;

2) paragrahvi 88 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Metsakultiveerimismaterjali, sealhulgas metsaseemne ja -paljundusmaterjali ning toorpuidu kohta kehtivate nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel teeb Taimetoodangu Inspektsioon koostööd Keskkonnaametiga.»;

3) paragrahvi 90 lõikes 1 asendatakse sõnad «Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse» sõnaga «Keskkonnaameti».

§ 28. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse (RT I 2005, 70, 540; 2008, 23, 150) tekstis, välja arvatud selle seaduse § 133 lõike 1 tekstis, asendatakse sõnad «Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes.

§ 29. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2008, 51, 286) § 37 lõike 8 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud Keskkonnaametile metsateatise metsaseaduses sätestatud korras ning Keskkonnaamet ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.»

§ 30. Veeseaduses (RT I 1994, 40, 655; 2007, 66, 408) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõnad «veekogu asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuse» sõnaga «Keskkonnaameti»;

2) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Vee erikasutusloa annab Keskkonnaamet. Vee erikasutusloa tegevuseks merel annab Keskkonnaministeerium, välja arvatud juhul, kui merre juhitakse heitvett, teisi saastavaid aineid või ehitatakse või rekonstrueeritakse lautrikohta või kaldakindlustust.»;

3) paragrahvi 9 lõikes 13 asendatakse sõna «keskkonnaminister» sõnadega «loa andja»;

4) paragrahvi 10 lõikes 6 asendatakse sõnad «asukohajärgse maakonna keskkonnateenistusega» sõnaga «Keskkonnaametiga»;

5) paragrahvi 12 lõike 61 punktis 4 asendatakse sõna «keskkonnateenistuste» sõnaga «Keskkonnaameti»;

6) paragrahvi 23 lõikes 6 asendatakse sõnad «kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel» sõnaga «Keskkonnaametil»;

7) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse sõnad «keskkonnaminister või tema poolt volitatud ametiisik» sõnaga «Keskkonnaamet»;

8) paragrahvi 264 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Nitraaditundliku ala valitseja on Keskkonnaamet, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud nitraaditundliku ala valitsemise volitus.»;

9) paragrahvi 29 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad «maakonna keskkonnateenistuse» sõnaga «Keskkonnaameti»;

10) paragrahvi 29 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna «keskkonnateenistuse» sõnaga «Keskkonnaameti»;

11) paragrahvi 391 lõikes 1 asendatakse sõnad «kahjustuse asukohajärgset keskkonnateenistust» sõnaga «Keskkonnaametit»;

12) paragrahvi 391 lõikes 2 asendatakse sõnad «riiklik keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet».

§ 31. Välisõhu kaitse seaduses (RT I 2004, 43, 298; 2007, 62, 396) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõigetes 4 ja 7 asendatakse sõna «Keskkonnaministeerium» sõnaga «Keskkonnaamet»;

2) paragrahvi 32 lõike 5 punktis 5 asendatakse sõnad «asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuse» sõnaga «Keskkonnaameti»;

3) paragrahvi 34 lõikes 62 asendatakse sõnad «saasteallika asukohajärgsele maakonna keskkonnateenistusele» sõnaga «Keskkonnaametile»;

4) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Saasteainete sisalduse häiretaseme ületamise korral teavitab Keskkonnaamet avalikkust raadio, televisiooni või ajalehe kaudu. Avalikkusele antav teave peab sisaldama andmeid välisõhu saastatuse registreeritud taseme ning saastamise põhjuste ja kestuse kohta.»;

5) paragrahvis 42, § 50 lõigetes 1, 3 ja 4, § 72 lõikes 2 ning § 89 lõikes 2 asendatakse sõna «keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

6) paragrahvi 51 lõigetes 1 ja 4, § 67 lõikes 4, §-s 70 ja § 84 lõikes 4 asendatakse sõnad «saasteallika asukoha keskkonnateenistus» sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes;

7) paragrahvi 89 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud kontrollarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist. Kui saasteallika valdaja ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel saavutada kehtestatud piirnorme kindlaksmääratud tähtajaks, teatab ta sellest viivitamata Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile ning kohaliku omavalitsuse organile, koostab ja esitab nendele tegevuskava saasteainete heitkoguste vähendamiseks ning tõestab nimetatud asutustele, et ta kasutab parimat võimalikku tehnikat;
2) kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Korralduse saasteainete eraldumise piiramiseks annab Keskkonnaameti või Keskkonnainspektsiooni ettepanekul kohaliku omavalitsuse organ;».

§ 32. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2005, 37, 280) § 4 lõikes 24 asendatakse sõnad «maakonna keskkonnateenistuse» sõnaga «Keskkonnaameti».

§ 33. Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse ühendamise korraldamine

(1) Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused (edaspidi keskkonnateenistused), Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus korraldatakse ümber ning ühendatakse Keskkonnaametiks alates 2009. aasta 1. veebruarist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb keskkonnaminister.

(2) Keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse ühendamine on asutuste reorganiseerimine, millele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 ning Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 ja § 100 lõikes 1 sätestatut.

(3) Keskkonnateenistuste ametnikud, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus keskkonnateenistuste ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu teenistusülesanded, jätkavad teenistust alates 2009. aasta 1. veebruarist Keskkonnaameti koosseisus.

(4) Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse töötajatele, kelle töökohtade asemele luuakse Keskkonnaameti moodustamisel sarnaste teenistusülesannetega avaliku teenistuse ametikohad, tehakse juhul, kui töötaja vastab avaliku teenistuse seaduse alusel ametnikule esitatavatele nõuetele, ettepanek asuda tema töökoha asemele loodavale avaliku teenistuse ametikohale. Kui töötaja ettepaneku vastu võtab, võetakse ta teenistusse määramata ajaks ning talle ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 21 lõike 2 punktis 2 ja 2. peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatut. Käesoleva lõike kohaselt teenistusse võetava töötajaga lõpetatakse tööleping poolte kokkuleppel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 76 alusel.

(5) Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse töötajatele, kelle töökoht, tööülesanded ja ametinimetus keskkonnateenistuste ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ühendamise tõttu ei muutu ja kelle töökoht Keskkonnaametis ei eelda avaliku võimu volituste olemasolu, kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 sätestatut ning nad jätkavad Keskkonnaametis töötamist nendega varem sõlmitud töölepingute alusel. Keskkonnaametis võib ette näha avaliku võimu volituseta töökohti, millel töötamisele kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadus nendele töökohtadele ei laiene. Nimetatud töökohtadel töötamisele kohaldatakse pärast keskkonnateenistuste ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ühendamist jätkuvalt valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele kehtestatud palgamäärasid ja palgasüsteemi.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud teenistujatele ja töötajatele, kes jätkavad alates 2009. aasta 1. veebruarist teenistust või tööd Keskkonnaameti koosseisus, säilitatakse senine palk, kui palk uuel ameti- või töökohal on väiksem tema senisest palgast.

(7) Kui Riikliku Looduskaitsekeskuse või Kiirguskeskuse töötaja, kelle töökoha asemele loodi Keskkonnaametis avaliku teenistuse ametikoht või töökoht ja kes loobus pakutud ameti- või töökohast ning vabastati töölt koondamise tõttu, asub talle varem pakutud ameti- või töökohale Keskkonnaametis enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusele hüvitust maksti, peab ta tagastama saadud hüvituse sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta Keskkonnaametisse teenistusse või tööle asus, võrreldes hüvituse maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga.

(8) Keskkonnaministril või vastavalt pädevusele Keskkonnaministeeriumi kantsleril on enne 2009. aasta 1. veebruari õigus anda käskkirju keskkonnateenistuste teenistujate vabastamiseks koondamise tõttu ja teha riigisekretärile ettepanekuid ametikohtadele avaliku konkursi kuulutamiseks, lähtudes Keskkonnaameti struktuurist ja koosseisust. Avaliku teenistuse seaduse § 116 lõikest 3 tulenevalt teeb ettepaneku teenistujale asuda teisele ametikohale keskkonnaminister või tema volitusel Keskkonnaministeeriumi kantsler.

(9) Riikliku Looduskaitsekeskuse peadirektoril ja Kiirguskeskuse direktoril on keskkonnaministriga kooskõlastatult õigus enne 2009. aasta 1. veebruari lõpetada töötajatega töölepinguid koondamise tõttu, lähtudes Keskkonnaameti struktuurist ja koosseisust. Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse töötajatele teeb ettepaneku Keskkonnaametisse teenistusse või tööle asumiseks keskkonnaminister või tema volitusel Keskkonnaministeeriumi kantsler.

(10) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse või Kiirguskeskuse kaudu, loetakse alates 2009. aasta 1. veebruarist Eesti Vabariigi esindajaks Keskkonnaamet.

(11) Keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse õigusaktides sätestatud pädevust realiseerib alates 2009. aasta 1. veebruarist Keskkonnaamet, kellele lähevad üle vastavalt talle määratud pädevusele Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse õigused ja kohustused.

(12) Alates 2009. aasta 1. veebruarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni sõnad «Riiklik Looduskaitsekeskus», «Kiirguskeskus» ja «keskkonnateenistus» asendatuks sõnaga «Keskkonnaamet» vastavas käändes.

(13) Haldusorgani pädevuse muutmisel käesoleva seaduse kohaselt viib pooleliolevad menetlused lõpule ja teeb asjaga seotud toimingud käesoleva seaduse alusel vastavat pädevust omav haldusorgan.

§ 34. Valitsusasutuse Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ümberkorraldamine Keskkonnaministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks

(1) Valitsusasutus Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus korraldatakse ümber Keskkonnaministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks alates 2009. aasta 1. veebruarist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb keskkonnaminister.

(2) Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ümberkorraldamisel Keskkonnaministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks asutuse ametlik nimi ei muutu.

(3) Teate Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ümberkorraldamisest saadab ja ettepaneku sõlmida pakutavatel tingimustel tööleping teeb Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse teenistujale, lähtudes Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse struktuurist ja koosseisust, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse direktor.

(4) Oma nõusolekust sõlmida tööleping teatab teenistuja Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse direktorile viimase määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettepaneku saamise päevast arvates. Kui teenistuja ei ole nimetatud tähtaja jooksul oma nõusolekust teatanud, loetakse ta mittenõustunuks.

(5) Tähtaegselt töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andnud ametnikule ei maksta tema teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust. Abiteenistujate töösuhte jätkamisel kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 sätestatut.

(6) Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ametnikul, kes lahkub ametniku kohalt töölepingulisele kohale Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses, säilivad vastaval töökohal töötamise ajal järgmised avaliku teenistuse seaduse alusel omandatud õigused:
1) säilitatakse senine palk, kui palk uuel töökohal on väiksem senisest palgast;
2) avalikust teenistusest vabastamise ajaks vähemalt kolmeaastase teenistusstaažiga ametnikul on töölepingu alusel töötamise ajal õigus saada kolmanda ja iga järgmise tööaasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Kui asutuse kollektiivlepingus nähakse ette lisapuhkuse andmine, ei liideta käesoleva paragrahvi alusel antavat lisapuhkust kollektiivlepingu alusel antavale lisapuhkusele;
3) kuni 2014. aasta 1. jaanuarini arvatakse töötamise aeg teenistusstaaži hulka avaliku teenistuse seaduse mõttes ning sellelt töökohalt pensionile minnes suurendatakse pensioni vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 57 lõikele 2.

(7) Valitsusasutuse Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused lähevad alates 2009. aasta 1. veebruarist üle Keskkonnaministeeriumi hallatavale riigiasutusele Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.

§ 35. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. veebruaril, välja arvatud §-d 33 ja 34, mis jõustuvad üldises korras.

Riigikogu aseesimees Kristiina OJULAND

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json