Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Tervishoid ja ravi

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Haigekassa seadus

Vastu võetud 14.06.2000
RT I 2000, 57, 374
jõustumine 01.01.2001, osaliselt 1.10.2000. a.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

NB! Samuti muudetud Riigikohtu üldkogu 17.06.2004. a kohtuotsusega nr 3-2-1-143-03 (avaldatud 6.07.2004 – RT III 2004, 18, 211 ), millega tunnistati § 4 lõige 2 1. jaanuarist 2001. a kuni 1. oktoobrini 2002. a vastuolus olevaks põhiseaduse §-ga 32 koostoimes põhiseaduse §-ga 11.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) eesmärgi, ülesanded, pädevuse, õigusliku seisundi, tegevuse alused ja organid.

§ 2.  Haigekassa eesmärk ja ülesanded

  (1) Haigekassa eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele.

  (2) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab haigekassa järgmisi ülesandeid:
  1) korraldab ravikindlustust, tagades ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise;
  2) täidab ravikindlustuse seadusest ja muudest seadustest tulenevaid ülesandeid;
  3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest ning ravikindlustuse seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks ravikindlustuse andmekogu kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega;
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]
  4) kontrollib haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust;
  5) korraldab ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist;
  6) osaleb tervishoiu planeerimisel ning avaldab arvamust haigekassaga ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta;
  7) annab nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes.

  (2¹) Seadusega pandud ülesannete täitmiseks kasutab haigekassa Eesti rahvastikuregistri andmeid.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]

  (3) Haigekassa võib oma eesmärgi saavutamiseks nõuda kõigilt isikutelt ja asutustelt asjakohaste dokumentide ja informatsiooni esitamist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

  (4) Haigekassa võib põhikirjas sätestatud korras moodustada komisjone oma ülesannete täitmiseks.

§ 3.  Haigekassa kohustused ravikindlustuse korraldamisel

  Haigekassal on kohustus käesolevast seadusest ja ravikindlustuse seadusest, haigekassa põhikirjast ning teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks:
  1) sõlmida lepinguid tervise edendamise, haiguste ennetamise ja tervishoiuteenuste eest tasumiseks ning muude ülesannete täitmiseks;
  2) tasuda raviasutustele lepingutes ettenähtud teenuste eest vastavalt lepingute tingimustele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti;
  3) tasuda soodustingimustel väljastatud ravimite eest apteekidele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti;
  4) maksta kindlustatutele ajutise töövõimetuse hüvitisi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti;
  5) [Kehtetu – RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]
  6) tagada kindlustatute tervislikku seisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]

§ 4.  Haigekassa pädevus ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise tagamiseks

  (1) Haigekassa kontrollib tervise edendamise, haiguste ennetamise ja tervishoiuteenuste osutajate poolt osutatud teenuste ja väljaantud töövõimetuslehtede ning retseptide õigsust ja põhjendatust, samuti apteegi poolt ravimite soodustingimustel väljastamise õigsust ja põhjendatust. Ebaõigsuse või põhjendamatuse korral on haigekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada või summa väljamaksmisest keelduda. Haigekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda või pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

  (2) [Kehtetu – RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Haigekassa nõuab kindlustatult või sotsiaalmaksu maksjalt haigekassa kasuks sisse kulud ravikindlustuse seaduses ettenähtud juhtudel.

  (4) Haigekassa nõuab kindlustatult põhjendatud kahtluse korral arstliku läbivaatuse või terviseuuringute läbimist ja nende tulemuste avaldamist haigekassale.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]

§ 5.  Haigekassa õiguslik seisund

  (1) Haigekassa on käesoleva seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Haigekassa õigusvõime tekib alates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Haigekassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus. Enne põhikirja muutmise ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab sotsiaalminister ära haigekassa nõukogu arvamuse.

  (3) Haigekassa vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Haigekassa ei vastuta riigi kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest. Riik vastutab haigekassa kohustuste täitmata jätmise eest ainult käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel.

  (4) Riik vastutab haigekassa kohustuste täitmise eest reservkapitali ebapiisavuse või selle kasutamise võimaluste või aluste puudumise korral, kui:
  1) haigekassa ei saa täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi raha vähemlaekumise tõttu, võrreldes riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud summadega;
  2) Vabariigi Valitsuse või sotsiaalministri kehtestatud ravikindlustushüvitiste piirhindu ja piirmäärasid reguleerivad õigusaktid või sõlmitud hinnakokkulepped ei võimalda haigekassal täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi.

  (5) Haigekassa ei saa olla pankrotivõlgnik.

  (6) Haigekassal on õigus võtta laenu ainult enda omandis olevate asjade tagatisel. Haigekassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute laenukohustuste täitmist.

  (7) Eesti Haigekassa on kuni käesoleva seaduse jõustumiseni tegutsenud Keskhaigekassa ja piirkondlike haigekassade õigusjärglane.

  (8) Haigekassa ei või jaguneda ega ühineda teiste juriidiliste isikutega. Haigekassat ei või ümber kujundada muud liiki juriidiliseks isikuks.

  (9) Haigekassa registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]

§ 6.  Nimi

  Haigekassa nimi on Eesti Haigekassa. Haigekassal on ainuõigus oma nimele.

§ 7.  Asukoht

  Haigekassa asukoht on Tallinn. Haigekassa aadress on koht, kus asub haigekassa juhatus.

2. peatükk HAIGEKASSA ORGANID JA STRUKTUURIÜKSUSED 

1. jagu Haigekassa nõukogu 

§ 8.  Nõukogu

  Haigekassa kõrgeim organ on haigekassa nõukogu. Nõukogul on 15 liiget.

§ 9.  Nõukogu liikmed

  (1) Sotsiaalminister, rahandusminister ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees on nõukogu liikmed ametikoha järgi.

  (2) Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrab Riigikogu oma liikmete hulgast ühe nõukogu liikme.

  (3) Vabariigi Valitsus nimetab sotsiaalministri ettepanekul Sotsiaalministeeriumi ametnike hulgast ühe nõukogu liikme.

  (4) Vabariigi Valitsuse poolt määratud kindlustatute huve esindavate organisatsioonide poolt tehtud ettepanekute alusel nimetab Vabariigi Valitsus viis nõukogu liiget.

  (5) Vabariigi Valitsuse poolt määratud tööandjate organisatsioonide poolt tehtud ettepanekute alusel nimetab Vabariigi Valitsus viis nõukogu liiget.

  (6) Riigikogu võib enda poolt määratud nõukogu liikme igal ajal tagasi kutsuda. Vabariigi Valitsus võib tema poolt nimetatud nõukogu liikme tagasi kutsuda selle liikme nimetamise ettepaneku teinud isiku ettepanekul.

§ 10.  Nõuded nõukogu liikmetele

  (1) Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis.

  (2) Käesoleva seaduse § 9 lõigetes 3-5 ettenähtud nõukogu liikmeteks võib nimetada isikuid, kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon.

§ 11.  Nõukogu liikmete volituste tähtaeg

  (1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud nõukogu liikmete volitused lõpevad koos vastavate isikute volituste lõppemisega § 9 lõikes 1 nimetatud ametikohtadel.

  (2) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isikute volitused lõpevad Riigikogu vastava koosseisu volituste lõppemisega või nimetatud isiku Riigikogu liikme volituste peatumisel või lõppemisel.

  (3) Käesoleva seaduse § 9 lõigetes 3-5 nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat. Käesoleva seaduse § 9 lõigetes 3-5 nimetatud isikuid ei saa nimetada nõukogu liikmeks rohkem kui kaks korda järjest.

§ 12.  Nõukogu pädevus

  (1) Nõukogu:
  1) kinnitab haigekassa arengukava;
  2) kuulates ära juhatuse arvamuse, teeb sotsiaalministrile ettepaneku teha Vabariigi Valitsusele ettepanek Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamiseks või muutmiseks;
  2¹) kinnitab ravijärjekorra maksimumpikkuse;
  2²) teeb sotsiaalministrile ettepaneku Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu kehtestamiseks;
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]
  2³) kinnitab ravikindlustuse seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused, § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolude hindamise alused ja § 36 lõikes 4² sätestatud lepingu tähtaja üle otsustamise tingimused;
  3) kinnitab juhatuse ettepanekul haigekassa eelarve, lähtudes riigieelarvest;
  3¹) otsustab juhatuse ettepanekul haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 36¹;
[RT I 2006, 56, 418 - jõust. 30.12.2006]
  4) kinnitab juhatuse ettepanekul haigekassa struktuuri käesoleva seaduse ja haigekassa põhikirjaga reguleerimata ulatuses;
  5) kehtestab juhatuse ettepanekul ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse;
  6) kinnitab juhatuse ettepanekul raamatupidamise sise-eeskirjad;
  7) otsustab juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise;
  8) nimetab ametisse ja kutsub tagasi juhatuse esimehe;
  9) nimetab ametisse ja kutsub tagasi oma algatusel või juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikmed;
  10) otsustab juhatuse esimehega ametilepingu sõlmimise ja juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikmetega ametilepingu sõlmimise;
  11) otsustab juhatuse liikme vastu varalise nõude esitamise;
  12) kinnitab juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete ametitasu ja lisatasud, kuulates ära juhatuse esimehe arvamuse;
  13) kinnitab juhatuse poolt esitatavad aruanded ja neile esitatavad nõuded;
  14) määrab haigekassa audiitori ja otsustab audiitorile makstava tasu suuruse, kuulates ära juhatuse arvamuse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimuste otsustamine kuulub nõukogu ainupädevusse. Juhatuse või juhatuse esimehe ettepanekul võib nõukogu võtta vastu otsuseid ka haigekassat puudutavates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes.

§ 13.  Nõukogu järelevalve

  (1) Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse üle.

  (2) Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõikide haigekassa dokumentidega, samuti kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida haigekassa raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, haigekassa tegevuse vastavust seadustele, haigekassa põhikirjale ja nõukogu otsustele.

§ 14.  Nõukogu esimees ja aseesimees

  (1) Sotsiaalminister on nõukogu esimees ametikoha järgi.

  (2) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe.

  (3) Nõukogu esimees:
  1) korraldab nõukogu tööd;
  2) juhatab nõukogu koosolekuid;
  3) esindab nõukogu;
  4) otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse või haigekassa põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse.

  (4) Nõukogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid nõukogu aseesimees. Nõukogu aseesimees ei saa asendada nõukogu esimeest nõusoleku andmisel käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 5 sätetele.

§ 15.  Nõukogu aseesimehe valimine

  (1) Nõukogu aseesimees valitakse:
  1) nõukogu uue esimehe ametisse asumisele järgneval nõukogu koosolekul;
  2) nõukogu aseesimehe tagasikutsumisele järgneval nõukogu koosolekul;
  3) nõukogu aseesimehe tagasiastumise või surma korral väljalangemisele järgneval nõukogu koosolekul.

  (2) Kui nõukogu aseesimehe valimised on kaks korda ära jäänud nõukogu koosoleku kvoorumi puudumise tõttu, valitakse nõukogu aseesimees, olenemata kvoorumist, tingimusel, et kõigile nõukogu liikmetele oli nõukogu koosoleku ajast, kohast ja päevakorrast teatatud haigekassa põhikirjas sätestatud korras.

  (3) Nõukogu aseesimees valitakse nõukogu koosolekul kohalviibivate nõukogu liikmete poolthäälteenamusega. Valimiste protseduur sätestatakse haigekassa põhikirjas.

§ 16.  Nõukogu koosolek

  (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolekust teatamise kord sätestatakse haigekassa põhikirjas.

  (2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku haigekassa põhikirjas ettenähtud tähtajal, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, juhatuse esimees või audiitor.

  (3) Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on haigekassa asukoht, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud nõukogu koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.

  (4) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole nõukogu liikmetest ning nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees. Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 tema liikmetest ning nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]

  (5) Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosoleku ärajäämist.

§ 17.  Nõukogu otsus

  (1) Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu aseesimeest saab valida ja käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2¹, 2², 3, 8 ning 10 sätestatud otsuseid saab vastu võtta ainult nõukogu koosolekul.

  (2) Otsuste tegemisel osaleb nõukogu liige isiklikult.

  (3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

  (4) Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud otsuse vastuvõtmises osaleda või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist haigekassa poolt.

  (5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 3, 8 ja 10 sätestatud otsuste vastuvõtmisel on vajalik vähemalt 2/3 nõukogu koosolekul osalevate nõukogu liikmete nõusolek ning nõukogu esimehe kohalolek. Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik nõukogu esimehe nõusolek.
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]

  (6) Kui nõukogu liikmete hääled jagunevad hääletamisel võrdselt, otsustab nõukogu esimehe, tema äraolekul nõukogu aseesimehe hääl, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

  (7) Nõukogu otsus peab sisaldama otsuse nimetust, pealkirja ja numbrit ning otsuse tegemise kuupäeva. Nõukogu otsust muutev või kehtetuks tunnistav otsus peab sisaldama ka muudetava või kehtetuks tunnistatava otsuse pealkirja, kuupäeva ja numbrit.

  (8) Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees. Nõukogu esimehe äraolekul tehtud otsusele kirjutab alla nõukogu aseesimees.

  (9) Nõukogu otsused tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]

§ 18.  Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

  (1) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui seitse päeva ja pikem kui kakskümmend üks päeva. Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.

  (2) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks.

  (3) Vastuvõetud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teatab nõukogu esimees või aseesimees nõukogu liikmetele esimesel nõukogu koosolekul, mis järgneb tema poolt määratud kirjaliku vastamise tähtajale.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse projektid, selgitused ja põhjendused ning lõikes 2 nimetatud kirjalikud vastused säilitatakse käesolevas seaduses ja haigekassa põhikirjas sätestatud korras.

§ 19.  Nõukogu koosoleku protokoll

  (1) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli kandmisele kuuluvad andmed ja muud nõuded koosoleku protokollile sätestatakse haigekassa põhikirjas.

  (2) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

  (3) Koosolekul tehtud otsuste, hääletamistulemuste ja käesolevas seaduses sätestatud eriarvamuste õige ja täieliku jäädvustamise eest protokollis vastutab koosoleku juhataja.

  (4) Koosoleku protokoll peab olema haigekassa asukohas nõukogu liikmetele kättesaadav alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist.

  (5) Protokoll koos lisadega säilitatakse haigekassa asukohas. Protokollide ja nende lisade hoidmise korraldab ning nende säilimise eest vastutab juhatuse esimees.

§ 20.  Eriarvamus

  (1) Nõukogu otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikmel on õigus fikseerida oma eriarvamus kirjaliku või suulise avaldusena.

  (2) Nõukogu koosolekul vastuvõetud otsuse kohta esitatud eriarvamus kantakse protokolli, kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile.

  (3) Kui nõukogu liige leiab, et nõukogu on oma otsusega rikkunud seadust või haigekassa põhikirja, teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult nõukogu esimehele või tema äraolekul nõukogu aseesimehele.

§ 21.  Nõukogu liikmete tasustamine

  Nõukogu liikmetele, kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi või kes ei ole Riigikogu poolt määratud, makstakse nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud suuruses ja korras.

§ 22.  Nõukogu liikme vastutus

  (1) Nõukogu liikmed vastutavad seaduste ja haigekassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega haigekassale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (2) Nõukogu liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud haigekassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt haigekassaga.

  (3) Nõukogu liige vabaneb vastutusest haigekassa või võlausaldaja ees, kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud nõukogu koosolekul.

  (4) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

  (5) Haigekassa sõlmib vastutuskindlustuse lepingu käesolevast paragrahvist tuleneva nõukogu liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks haigekassa põhikirjas ettenähtud põhitingimustel ja korras. Haigekassa põhikirjas nähakse ette nõukogu liikmete omavastutus ja selle määr vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks.

2. jagu Juhatus 

§ 23.  Haigekassa juhatus

  (1) Juhatus on haigekassa organ, kes juhib haigekassat.

  (2) Juhatus koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest, kellest üks on juhatuse esimees.

  (3) Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg sätestatakse haigekassa põhikirjas.

§ 24.  Juhatuse liikmete nimetamine ja tagasikutsumine

  (1) Juhatuse esimehe nimetab nõukogu. Juhatuse esimehe kandidaatide leidmiseks korraldab nõukogu avaliku konkursi. Konkursi kord sätestatakse haigekassa põhikirjas. Teised juhatuse liikmed nimetab nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul.

  (2) Nõukogu sõlmib juhatuse liikmetega tähtajalise ametilepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. Informatsioon juhatuse esimehe ja liikmete tasu kohta on avalik.

  (3) Enne juhatuse liikme volituste tähtaja lõppu võib nõukogu juhatuse liikme tagasi kutsuda, kui juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele, samuti muudel mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus haigekassat juhtida. Kolme kuu jooksul, alates juhatuse liikme ametissenimetamisest, võib nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikme tagasi kutsuda põhjust ära näitamata. Uue juhatuse esimehe ametissenimetamise korral on nõukogul uue juhatuse esimehe ettepanekul õigus kolme kuu jooksul, alates uue juhatuse esimehe nimetamisest, juhatuse liikmed tagasi kutsuda põhjust ära näitamata. Juhatuse liikmega sõlmitud ametilepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt ametilepingule.

  (4) Juhatuse liikme tagasikutsumisel või muudel põhjustel ametist lahkumisel nimetatakse tema asemele juhatuse esimehe ettepanekul uus juhatuse liige. Juhatuse esimehe tagasikutsumise korral või muudel põhjustel ametist lahkumise korral nimetab nõukogu tema asemele uue juhatuse esimehe kolme kuu jooksul, alates juhatuse esimehe ametist lahkumisest. Juhatuse esimehe ametist lahkumisest kuni uue juhatuse esimehe nimetamiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi nõukogu poolt määratav juhatuse liige.

§ 25.  Nõuded juhatuse liikmele

  (1) Juhatuse liikmeks võib nimetada kõrgharidusega teovõimelise füüsilise isiku, kelle alaline elukoht on Eestis ning kellel on haigekassa juhtimiseks vajalikud teadmised, kutsealane sobivus ja laitmatu reputatsioon.

  (2) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige ja pankrotivõlgnik.

  (3) Juhatuse liige on kohustatud viivitamatult informeerima juhatuse esimeest ja nõukogu esimeest huvide konfliktist, mis mõjutab või võib mõjutada juhatuse liiget otsustuste tegemisel.

§ 26.  Juhatuse pädevus

  (1) Juhatus täidab haigekassa juhtimisel talle käesoleva seaduse, haigekassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus seisab hea haigekassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste realiseerimise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu või juhatuse esimehe kohustus. Juhatus annab aru nõukogule.

  (2) Lähtudes riigi tervishoiupoliitikast, valmistab juhatus ette haigekassa arengukava ja haigekassa eelarve ning esitab need nõukogule kinnitamiseks.

  (3) Kui nõukogu ei otsusta teisiti, valmistab juhatus ette materjalid ja otsuste projektid nõukogus arutamisele tulevates küsimustes.

  (4) Juhatusel on otsustamisõigus kõigis haigekassat puudutavates küsimustes, välja arvatud:
  1) küsimustes, mille otsustamine kuulub nõukogu ainupädevusse;
  2) küsimustes, mille on otsustanud nõukogu;
  3) käesolevas seaduses või haigekassa põhikirjas sätestatud küsimustes, mis kuuluvad juhatuse esimehe pädevusse.

§ 27.  Juhatuse esimees ja tema asendamine

  (1) Juhatuse esimees on haigekassa tegevjuht. Juhatuse esimees juhib haigekassa tööd ja juhatab juhatuse koosolekuid.

  (2) Juhatuse esimeest asendab juhatuse liige. Juhatuse esimehe asendamise kord sätestatakse haigekassa põhikirjas.

§ 28.  Juhatuse esimehe pädevus

  Juhatuse esimees:
  1) määrab kindlaks juhatuse liikmete töö- ja vastutusvaldkonnad;
  2) korraldab haigekassa raamatupidamist;
  3) sõlmib, muudab ja ütleb töölepingud üles haigekassa töötajatega;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
  4) kinnitab haigekassa töötajate töötasud, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud haigekassa eelarve ülalpidamiskuludest;
  5) võtab sõnaõigusega osa nõukogu koosolekutest;
  6) määrab juhatuse koosolekute protokollija;
  7) otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse ja haigekassa põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt juhatuse esimehe pädevusse.

§ 29.  Juhatuse koosolek

  (1) Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord kuus.

  (2) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või teda asendav isik. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab juhatuse liige, haigekassa audiitor või nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees.

  (3) Juhatuse koosoleku toimumise koht on haigekassa asukoht, kui koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud juhatuse koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.

  (4) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest ning nende hulgas on juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige.

  (5) Juhatuse liige võtab juhatuse koosolekust osa isiklikult.

  (6) Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel.

  (7) Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud otsuse vastuvõtmises osaleda.

  (8) Juhatuse koosolek protokollitakse vastavalt haigekassa põhikirjas juhatuse koosolekute protokollimiseks sätestatud nõuetele.

§ 30.  Juhatuse otsus

  (1) Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 juhatuse koosolekul osalenud hääleõiguslikest juhatuse liikmetest.

  (2) Juhatuse otsus peab sisaldama otsuse nimetust, pealkirja ja numbrit ning otsuse tegemise kuupäeva. Juhatuse otsust muutev või kehtetuks tunnistav otsus peab sisaldama ka muudetava või kehtetuks tunnistatava otsuse pealkirja, kuupäeva ja numbrit.

  (3) Juhatuse otsusele kirjutab alla juhatuse esimees. Juhatuse esimehe äraolekul tehtud otsusele kirjutab alla juhatuse esimeest asendav juhatuse liige.

  (4) Kui juhatuse liige leiab, et juhatus või juhatuse esimees on oma otsusega rikkunud seadusi või haigekassa põhikirja, teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult juhatuse esimehele või tema äraolekul teda asendavale isikule. Kui rikkumist ei kõrvaldata hiljemalt teatamisele järgneval esimesel juhatuse koosolekul, informeerib teate esitanud juhatuse liige sellest nõukogu esimeest või tema äraolekul aseesimeest.

§ 31.  Haigekassa esindamine

  (1) Juhatuse esimehel on õigus esindada haigekassat kõigis õigustoimingutes ja tehingutes ainuisikuliselt. Juhatuse esimehel on õigustoimingute tegemiseks edasivolitamise õigus. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse haigekassa põhikirjas.

  (2) Juhatuse liikmete õigust esindada haigekassat võib piirata nõukogu otsusega. Nõukogu otsusega seatud esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.

§ 32.  Juhatuse liikme vastutus

  (1) Juhatuse liikmed vastutavad seaduste ja haigekassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega haigekassale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (2) Juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud haigekassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt haigekassaga.

  (3) Juhatuse liige vabaneb vastutusest haigekassa või võlausaldaja ees, kui ta on vastava tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud juhatuse koosolekul.

  (4) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on seitse aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

  (5) Haigekassa sõlmib vastutuskindlustuse lepingu käesolevast paragrahvist tuleneva juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks haigekassa põhikirjas ettenähtud põhitingimustel ja korras. Haigekassa põhikirjas nähakse ette juhatuse liikmete omavastutus ja selle määr vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks.

3. jagu Struktuuriüksused 

§ 33.  Struktuuriüksused ja töölepingud

  (1) Haigekassa peamised struktuuriüksused ning nende asukoht ja pädevus sätestatakse haigekassa põhikirjas.

  (2) Haigekassa struktuuriüksuste juhtidega sõlmitakse tähtajalised töölepingud tähtajaga kuni viis aastat.

3. peatükk HAIGEKASSA VARA JA EELARVE 

§ 34.  Omand

  Haigekassa valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ning haigekassa põhikirjas ettenähtud korras.

§ 35.  Haigekassa vara

  Haigekassa vara moodustub:
  1) riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud summast, samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest;
  2) seaduse või põhikirjaga lubatud tehingutest ning muudest õigustoimingutest saadavatest tuludest;
  3) annetustest;
  4) sissenõuetest teistelt isikutelt;
  5) intressidest ja muudest finantstuludest;
  6) muudest laekumistest.

§ 36.  Eelarve

  (1) Haigekassa eelarve koosneb haigekassa majandusaasta kuludest ja kulude katteallikatest. Kulude katteallikad koosnevad haigekassa majandusaasta tuludest ning eelmiste perioodide jaotamata kasumist.
[RT I 2006, 56, 418 - jõust. 30.12.2006]

  (2) Juhatus valmistab ette eelarve projekti, lähtudes ravikindlustuse seadusest, riigieelarvest ja nõukogu poolt kinnitatud nõuetest, ning esitab selle nõukogule kinnitamiseks 14 päeva jooksul, arvates iga-aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest. Eelarve projekti ettevalmistamise täpsem kord sätestatakse haigekassa põhikirjas.

  (3) Nõukogu kinnitab haigekassa eelarve 30 päeva jooksul, arvates igaaastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest.

  (4) Kui nõukogu ei ole käesolevas seaduses sätestatud tähtajaks haigekassa eelarvet kinnitanud, läheb eelarve kinnitamise õigus ja kohustus üle Vabariigi Valitsusele.

  (5) Kui haigekassa eelarvet ei ole kinnitatud eelarveaasta alguseks, võib kuni eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 osa ulatuses eelmise aasta eelarvest. Kui eelarve projektis ettenähtud tulubaas on väiksem kui eelneval eelarveaastal, siis võib kuni eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 eelarve projektis ettenähtud kulude summast, millest on maha arvatud kassatagavara ja reservkapitali moodustamiseks vajalikud summad.

  (6) [Kehtetu – RT I 2006, 56, 418 - jõust. 30.12.2006]

  (7) Haigekassa eelarve kulud jagunevad ravikindlustuse kuludeks ja haigekassa tegevuskuludeks. Täpsem eelarve tulude ja kulude jaotus sätestatakse haigekassa põhikirjas.

  (8) Nõukogu võib majandusaasta jooksul vastu võtta haigekassa lisaeelarve, tasakaalustatult suurendades või vähendades haigekassa tulusid ja kulusid.

  (9) Haigekassa eelarve avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis.

§ 36¹.  Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutamine

  (1) Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit on majandusaastas lubatud kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest.
[RT I 2007, 25, 134 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu otsustab nõukogu juhatuse ettepaneku alusel.

  (3) Juhatuse ettepanek eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtuks peab sisaldama kasutuselevõetavate vahendite suurust ja jaotust.
[RT I 2007, 25, 134 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutatakse haigekassa eelarves ettenähtud ulatuses.

  (5) Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutamise kohta esitatakse andmed haigekassa majandusaasta aruandes.
[RT I 2007, 25, 134 - jõust. 01.01.2008]

§ 37.  Kassatagavara

  (1) Haigekassa kassatagavara on haigekassa likviidsed finantsvahendid, välja arvatud reservkapitali kattevara, mida kasutatakse haigekassa rahavoogude juhtimiseks.

  (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]

  (4) Kassatagavara halduri nimetab nõukogu haigekassa põhikirjas sätestatud korras. Kassatagavara halduri ülesanded ja tegevuse tingimused sätestatakse haigekassa põhikirjas. Kassatagavara halduri leidmiseks ei korraldata riigihanget.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]

§ 38.  Reservkapital

  (1) Haigekassa reservkapital on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

  (2) Reservkapitali suuruseks on 6 protsenti eelarve mahust. Reservkapitali kantakse igal aastal vähemalt 1/50 haigekassa eelarve kogumahust ning ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumised kuni käesolevas seaduses sätestatud reservkapitali suuruse saavutamiseni või taastamiseni.

  (3) Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Vabariigi Valitsuse korraldusega sotsiaalministri ettepanekul. Enne ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab sotsiaalminister ära haigekassa nõukogu arvamuse.
[RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]

§ 39.  Reservkapitali haldamine

  (1) Reservkapitali haldamine on reservkapitali eraldatud vahendite hoidmine ja paigutamine.

  (2) Reservkapitali haldamist korraldab ja selle eest vastutab rahandusminister.

  (3) Reservkapitali haldamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärkidest. Reservkapitali haldamise eest makstava tasu suurus ja tasumise kord lepitakse kokku haigekassa ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitavas reservkapitali haldamise lepingus.
[RT I 2008, 53, 295 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Rahandusministril on õigus korraldada reservkapitali vahendite paigutamist vahetult või tema ettepanekul haigekassa nõukogu otsusega määratud esindaja (välise portfellihalduri) kaudu. Esindaja leidmiseks ei korraldata riigihanget.

  (5) Esindajaks võivad olla:
  1) Eesti Pank:
  2) Eestis registreeritud äriühing, kellele on antud tegevusluba fondivalitseja, krediidiasutuse või väärtpaberivahendajana tegutsemiseks;
  3) välisriigi äriühing, kellel on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi tegevusluba investeerimistegevuseks.

  (6) Piirangud valuuta-, krediidi-, likviidsus- ja vajaduse korral muudele investeerimisriskidele reservkapitali vahendite paigutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse volitusel kehtestab rahandusminister lisapiirangud reservkapitali vahendite paigutamisel.

§ 39¹.  Riskireserv

  (1) Haigekassa riskireserv on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks.

  (2) Riskireservi suurus on 2 protsenti haigekassa ravikindlustuse eelarve mahust.

  (3) Riskireservi võib kasutusele võtta haigekassa nõukogu otsusega.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]

§ 40.  Tehingute tegemine järgmise aasta eelarve arvel

  (1) Haigekassa eesmärkide saavutamiseks on juhatusel õigus teha tehinguid järgmise aasta assigneeringute arvel kuni 30 protsendi ulatuses jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest.
[RT I 2006, 56, 418 - jõust. 30.12.2006]

  (2) Tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel enam kui 30 protsendi ulatuses jooksvaks aastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest otsustab haigekassa nõukogu.
[RT I 2006, 56, 418 - jõust. 30.12.2006]

4. peatükk RAAMATUPIDAMINE, ARUANDLUS, KONTROLL 

§ 41.  Raamatupidamine

  (1) Haigekassa lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest (RT I 2002, 102, 600), teistest õigusaktidest ja haigekassa põhikirjast.

  (2) Haigekassa kasutab raamatupidamises rahandusministri poolt kinnitatud bilansi- ja kasumiaruande skeeme.
[RT I 2003, 23, 133 - jõust. 08.03.2003]

§ 42.  Majandusaasta

  Haigekassa majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 43.  Aruandlus

  (1) Nõukogu esitab kord aastas sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele aruande haigekassa majandustegevuse kohta. Aruande esitamise tähtaja, koostamise korra ja vormi määrab rahandusminister. Nõukogu teavitab koheselt Vabariigi Valitsust haigekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest haigekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest.

  (2) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate haigekassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt haigekassa seisundi olulisest halvenemisest ning muudest haigekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest.

  (3) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

  (4) Juhatus esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud aruanded kinnitamiseks nõukogule nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud raamatupidamise aastaaruande esitamist nõukogule kinnitamiseks esitab juhatus aruande audiitorile kontrollimiseks.

§ 44.  Aruannete avalikustamine

  Haigekassa auditeeritud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne avaldatakse Riigi Teataja Lisas ning tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis.

§ 45.  Kontroll

  Haigekassat kontrollib Riigikontroll ja audiitor.

§ 46.  Audiitor

  (1) Audiitori nimetab nõukogu. Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrolliks või teatud tähtajaks.

  (2) Haigekassa audiitor ei või olla nõukogu liige, juhatuse liige ega haigekassa töötaja.

5. peatükk LÕPETAMINE 

§ 47.  Haigekassa lõpetamine

  (1) Haigekassa lõpetatakse seadusega.

  (2) Haigekassa lõpetamisel järelejäänud haigekassa vara antakse üle riigile, kui haigekassa lõpetamise seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 48.  Keskhaigekassa ja haigekassade lõpetamine ning vara üleandmine Eesti Haigekassale

  (1) Sotsiaalminister on kohustatud kehtetuks tunnistama sotsiaalministri 1994. aasta 23. detsembri määrusega nr 67 kinnitatud Keskhaigekassa põhimääruse alates käesoleva seaduse jõustumisest ning ette nägema Keskhaigekassa vara üleandmise Eesti Haigekassale. Keskhaigekassa loetakse lõpetatuks ning tema vara üleantuks Eesti Haigekassa omandisse alates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Sotsiaalminister on kohustatud kehtetuks tunnistama sotsiaalministri 1994. aasta 25. veebruari määrusega nr 17 kinnitatud haigekassa põhimääruse alates käesoleva seaduse jõustumisest ning ette nägema haigekassade vara üleandmise Eesti Haigekassale. Haigekassad loetakse lõpetatuks ning nende vara üleantuks Eesti Haigekassa omandisse alates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (3) Vabariigi Valitsus on kohustatud kehtetuks tunnistama Vabariigi Valitsuse 1994. aasta 22. aprilli määrusega nr 143 kinnitatud ravikindlustusnõukogu põhimääruse alates käesoleva seaduse jõustumisest. Eesti Ravikindlustusnõukogu ja piirkondlike haigekassade juures tegutsevate ravikindlustusnõukogude tegevus loetakse lõpetatuks alates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (4) Keskhaigekassa ja haigekassade valduses ja kasutuses oleva ning Eesti Haigekassa tegevuseks vajaliku riigi vallasvara annavad selle riigivara valitsejad üle Eesti Haigekassale kolme kuu jooksul, alates käesoleva sätte jõustumisest. Keskhaigekassa ja haigekassade valduses ja kasutuses oleva kinnisvara võõrandamine Eesti Haigekassale toimub riigivaraseaduses ettenähtud korras. Käesolevas seaduses käsitletakse kinnisvarana ka ehitisi, nende reaalosi ning rajatisi kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse.

  (5) Keskhaigekassa ja haigekassade poolt töötajatega sõlmitud töölepingud jäävad jõusse ning lähevad üle Eesti Haigekassale alates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (6) Keskhaigekassa direktor loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest nimetatuks Eesti Haigekassa juhatuse esimeheks temaga Keskhaigekassa direktorina sõlmitud töölepingu tähtaja lõppemiseni 2002. aasta 1. augustil. Eesti Haigekassa juhatuse liikmete volitused, kes nimetatakse ametisse Eesti Haigekassa nõukogu poolt käesoleva lõike kohaselt ametisse nimetatud Eesti Haigekassa juhatuse esimehe ettepanekute alusel, kestavad kuni kolme kuu möödumiseni käesolevas lõikes ettenähtud Eesti Haigekassa juhatuse esimehe volituste lõppemisest.

§ 49–52.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 53.  Seaduse jõustumine

  (1) Seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Seaduse § 48 lõiked 1-4 jõustuvad 2000. aasta 1. oktoobril.