Keskkonnaameti põhimäärus
Vastu võetud 19.01.2009 nr 5
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Keskkonnaameti staatus
(1) Keskkonnaamet (edaspidi amet) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti ametlik inglisekeelne nimetus on Environmental Board.
(2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki.
§ 2. Ameti eelarve, pitsat ja sümboolika
(1) Amet on riigieelarvest finantseeritav asutus, millel on oma eelarve ja Riigikassa kontsernikonto koosseisus avatud tulu- ja kulukontod.
(2) Ametil on väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega pitsat ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika.
(3) Ameti struktuuriüksusel võivad olla oma nimega pitsat ja dokumendiplangid, kui see on ettenähtud struktuuriüksuse põhimääruses. Dokumendiplankide ja pitsati kasutamise kord määratakse ameti asjaajamiskorras.
§ 3. Ameti asukoht
Ameti aadress on Narva mnt 7A, 15172 Tallinn. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress määratakse struktuuriüksuse põhimääruses.
§ 4. Järelevalve ameti tegevuse üle
Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Keskkonnaministeerium, mis suunab ja koordineerib ameti tegevust. Teenistuslikku järelevalvet ameti ja selle ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab keskkonnaminister.
2. peatükk
TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED
§ 5. Ameti tegevusvaldkond ja ülesanded
(1) Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine.
(2) Oma tegevusvaldkonnas täidab amet järgmisi ülesandeid:
1)
annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses välja keskkonnalube,
loodusvarade kasutamise lube, kiirgustegevuslube ning muid lube ja
litsentse oma pädevuse piires;
2) annab seaduses sätestatud
juhtudel ja ulatuses seisukoha planeeringutele ja projektidele;
3)
osaleb vajadusel ja oma pädevuse piires keskkonnaalases õigusloomes,
samuti keskkonnaalaste strateegiate, programmide ja kavade koostamisel
ning vastutab nende elluviimise eest õigusaktides sätestatud ulatuses;
4)
korraldab õigusaktides sätestatud juhtudel keskkonna- ja looduskasutuse
andmete kogumist, aruandlust ja nende edastamist;
5) peab
õigusaktides sätestatud juhtudel oma tegevusvaldkonnaga seotud
andmekogusid;
6) registreerib jäätmeluba mittevajavaid
jäätmekäitlejaid;
7) osaleb õigusaktides sätestatud
juhtudel ja viisil keskkonnamõju hindamises ja keskkonnamõju
strateegilises hindamises;
8) korraldab seaduses nimetatud juhtudel
ja mahus keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes
saastaja maksab põhimõttest;
9) valitseb Vabariigi
Valitsuse ja keskkonnaministri määratud kaitstavaid loodusobjekte;
10)
korraldab kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjade ja kaitse alla
võtmise otsuste koostamist;
11) koostab kaitstavate
loodusobjektide tegevuskavad ning kaitsekorralduskavad ning korraldab
nende rakendamist;
12) koostab võõrliikidega seotud tegevuskavad ning
korraldab nende rakendamist;
13) annab hinnangu kaitstavate
loodusobjektide kaitse tulemuslikkusele ja kaitsekorra otstarbekusele;
14)
korraldab ja teostab loodusobjektide teadus- ja uurimistööd ning seiret;
15)
rakendab kaitsemeetmeid, et juhuslik püüdmine ja tapmine ei ohustaks
kaitsealuseid liike;
16) teeb kalavarude ohustatuse korral
keskkonnaministrile ettepanekuid püügipiirangute kehtestamiseks;
17)
korraldab oma pädevuse piires kalavarude kaitset ja taastamist;
18)
vaatab läbi metsateatised ja vastab neile ning korraldab metsakaitselist
ekspertiisi ning metsaseemnete varumiseks sobilike puistute hindamist;
19)
korraldab vääriselupaikade väljavalimist, hindamist ja seiret ning teeb
ettepanekuid vääriselupaikade kaitse tagamise kohustuse võtmiseks;
20)
annab hinnanguid metsa majandamise kohta ning korraldab metsa uuendamist
omaniku kulul;
21) teostab järelevalvet metsakultiveerimismaterjali,
sealhulgas geneetiliselt muundatud metsakultiveerimismaterjali, kohta
kehtivate nõuete täitmise üle;
22) kontrollib metsa
uuendamisel kasutatava kultiveerimismaterjali kvaliteeti;
23)
tunnustab metsakultiveerimismaterjali algmaterjali erinevates
kategooriates ja kontrollib selle pakendamist, markeerimist ja
turustamist;
24) teeb ettepaneku metsakultiveerimismaterjali
päritolupiirkondade määramiseks;
25) teostab
järelevalvet ja peab arvestust metsakultiveerimismaterjali sisse- ja
väljaveo üle ning teavitab metsakultiveerimismaterjali väljaveost
sihtriigi pädevat ametiasutust;
26) hindab metsapuude
seemnekandvust, metsa uuenemist ning metsaselektsiooniobjektide
seisundit;
27) lähtuvalt jahimaakorralduskavast kontrollib ja annab
hinnangu jahipiirkonna kasutusele;
28) annab välja jahipidamisõigust
tõendavaid dokumente ning peab vastavat arvestust;
29)
registreerib jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha ning peab
jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohtade arvestust;
30) korraldab
õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seiret;
31)
korraldab elanike ja elanike vaatlusrühmade kiirgustegevusest
põhjustatud dooside hindamist;
32) teostab kiirgusega seotud
laboratoorset analüüsi;
33) tagab piiriülese kiirgusohu
eest varase hoiatamise süsteemi töö vastavalt õigusaktides sätestatud
korrale ning rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute tingimustele;
34)
on sidepunktiks teabevahetusel EURATOMi ja Rahvusvahelise Aatomienergia
Agentuuriga;
35) on riiklikuks andmekeskuseks teabe vahendamisel
rahvusvahelise andmekeskusega tuumarelva katsetuste üldise keelustamise
lepingu alusel;
36) korraldab avalikkuse kaasamise, keskkonnahariduse
ja -teavitamise alast tegevust;
37) osaleb Euroopa Liidu
struktuurivahendite rakendamisel vastavas valdkonnas oma pädevuse
piirides;
38) osaleb rahvusvahelises koostöös, koostab rahvusvahelisi
projekte ja osaleb neis oma pädevuse piires;
39) teostab
õigusaktidest tulenevat kontrollifunktsiooni EL struktuurifondidest
makstavate toetuste taotlejate nõuetele vastavuse kohta;
40)
informeerib Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni ning
õigusaktides ettenähtud korras avalikkust avariidest ja
hädaolukordadest, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnakahju;
41)
osaleb hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel, nende testimisel
ja võimalike hädaolukordade lahendamisel;
42) teeb
Keskkonnaministeeriumile ettepanekuid keskkonnaalase õigusaktide
täiustamiseks;
43) korraldab keskkonnateabe- ja
keskkonnaharidusalast tegevust.
(3) Amet täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktiga, samuti keskkonnaministri või Keskkonnaministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.
3. peatükk
AMETI JUHTIMINE
§ 6. Peadirektor
(1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist keskkonnaminister Keskkonnaministeeriumi kantsleri ettepanekul.
(2) Ameti peadirektor:
1) juhib ameti tööd ja korraldab peadirektori
asetäitjate, ameti struktuuriüksuste juhtide ning nõunike kaudu ameti
pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
2)
koordineerib, suunab ja kontrollib kiirgusosakonna ja regioonide tööd;
3)
korraldab ameti sisekontrolli süsteemi rakendamist ja siseauditialast
tööd;
4) teeb keskkonnaministrile ettepanekuid ameti
tegevusvaldkondade otstarbekamaks korraldamiseks;
5) vastutab ameti
tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest
ning annab aru keskkonnaministrile;
6) esindab ametit ilma
erivolituseta ja annab volitusi ameti esindamiseks;
7) kinnitab ameti
sisekorra eeskirja, asjaajamiskorra ja raamatupidamise siseeeskirja ning
muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ning korrad;
8)
nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud
ning sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega, kohaldab ergutusi ja
määrab distsiplinaarkaristusi;
9) kinnitab
struktuuriüksuste põhimäärused;
10) kinnitab
teenistujate ja töötajate ametijuhendid, palgaastmed ning otsustab
lisatasude maksmise kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja ameti eelarvega;
11)
teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ametiisikute tegevuse üle
seaduses ettenähtud ulatuses ja korras;
12) teeb üksikjuhtude
korral riikliku järelevalve teostamisel ettekirjutusi;
13)
koostab ja esitab Keskkonnaministeeriumile ameti tulude ja kulude
eelarve, ameti struktuuri ja koosseisude projekti ning kontrollib
kinnitatud eelarve täpset ja otstarbekat täitmist;
14)
sõlmib ameti nimel lepinguid;
15) otsustab ameti valduses oleva
riigivaraga seotud küsimusi;
16) moodustab nõuandva õigusega
alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende
ülesanded, töökorra, koosseisu ja liikmete tasustamise;
17)
teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud juhtudel ja
korras;
18) annab oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja
täitmiseks käskkirju;
19) täidab muid ülesandeid, mis on
talle pandud õigusaktiga, samuti keskkonnaministri või
Keskkonnaministeeriumi kantsleri antud ülesandeid;
(3) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal, viimase puudumisel peadirektori asetäitja eluslooduse alal või peadirektori asetäitja tugiteenuste alal.
(4) Peadirektori asetäitja äraolekul võib peadirektor panna tema ülesanded mõnele ameti osakonnajuhatajale.
§ 7. Peadirektori asetäitjad
(1) Ameti koosseisus on kolm peadirektori asetäitjat, kes alluvad
vahetult peadirektorile:
1) peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse
alal vastutab ameti tegevuse eest vee-, jäätme-, õhu-, maapõue,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnavastutuse valdkondades ning
keskkonnatasude arvestamisel, koordineerides, suunates ja kontrollides
vahetult keskkonnaosakonna ning regioonide tööd;
2)
peadirektori asetäitja eluslooduse alal vastutab ameti tegevuse eest
looduskaitse, vee-elustiku, metsanduse ja jahinduse valdkondades,
koordineerides, suunates ja kontrollides vahetult looduskaitse osakonna
ja metsaosakonna ning regioonide tööd;
3) peadirektori
asetäitja tugiteenuste alal tagab ametile pandud ülesannete täitmise
tugifunktsioonide toimimise kaudu, koordineerides, suunates ja
kontrollides vahetult rahandusosakonna, haldusosakonna, õigusosakonna,
personaliosakonna ja keskkonnahariduse osakonna tööd.
(2) Peadirektori asetäitjate täpsemad tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendites.
(3) Peadirektori asetäitja äraolekul võib peadirektor panna tema ülesanded teisele peadirektori asetäitjale.
§ 8. Ameti struktuuriüksuste ja nende allüksuste juhtimine
(1) Ameti struktuuriüksuseid ja nende allüksuseid juhivad järgmised
ametiisikud:
1) osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult
peadirektorile või peadirektori asetäitjale;
2) regiooni
juhib regiooni juhataja, kes allub vahetult peadirektorile või vastavas
valdkonnas peadirektori asetäitjale;
3) bürood juhib
büroojuhataja, kes allub vahetult osakonnajuhatajale või regiooni
juhatajale.
(2) Iga struktuuriüksuse juht peab tagama tema poolt juhitava üksuse
põhimäärusega kinnitatud funktsioonide täitmise ning üksusele eraldatud
ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise. Selleks
struktuuriüksuse juht:
1) vastutab tema poolt juhitavale
üksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku
täitmise eest ning kontrollib temale alluvate teenistujate ja töötajate
teenistus- ja töökohustuste täitmist;
2) osaleb
arengustrateegiate ja aastaplaanide väljatöötamisel ning juhib üksuse
arenguplaanide koostamist;
3) annab alluvatele teenistujatele ja
töötajatele korraldusi üksuse ülesannete täitmiseks;
4)
täidab temale kõrgemalseisva juhi poolt antud korraldused või teatab
nende täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru
üksuse tegevusest;
5) annab üksuse nimel arvamusi ja
kooskõlastusi juhtkonnale ja teistele üksustele;
6) teeb
kõrgemalseisvale juhile ettepanekuid üksuse struktuuri, koosseisu ja
töökorralduse muutmiseks, üksuse teenistujate ja töötajate edutamiseks
ning üksuse teenistujatele ja töötajate palga, toetuste või
distsiplinaarkaristuste määramiseks või ergutuste kohaldamiseks;
7)
taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab
nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise;
8)
taotleb üksuse teenistujatele ja töötajatele täienduskoolitust
teenistusülesannete tulemuslikumaks täitmiseks.
(3) Struktuuriüksuste juhtide täpsemad tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendites.
§ 9. Nõunikud
Ameti koosseisu võivad kuuluda nõunikud vastavalt keskkonnaministri kinnitatud ameti teenistujate ja töötajate koosseisule. Nõunike tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendites.
§ 10. Muud struktuurivälised ametnikud
Ameti koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud, kes alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori asetäitjale. Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendites.
§ 11. Keskkonnakasutusega seotud haldusaktide andmise edasivolitamise õigus
Ameti peadirektoril on lubade, litsentside, tunnistuste ning muude haldusaktide andmise ning menetlustoimingute tegemise edasivolitamise õigus ameti pädevuse piires.
4. peatükk
AMETI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED
§ 12. Ameti struktuur
(1) Ameti struktuuri ning teenistujate ja töötajate koosseisu kinnitab keskkonnaminister.
(2) Ameti struktuuriüksused on osakonnad ja regioonid. Osakondade ja regioonide koosseisu võivad kuuluda bürood.
(3) Ameti struktuuriüksuse ülesanded, pädevus ja juhtimiskorraldus, osakonna või regiooni koosseisus olevate büroode ülesanded ning struktuuriüksuse juhataja asendamine sätestatakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab ameti peadirektor.
§ 13. Ameti osakonnad
Ameti osakonnad on:
1) keskkonnaosakond;
2) looduskaitse osakond;
3)
metsaosakond;
4) kiirgusosakond;
5) rahandusosakond;
6)
haldusosakond;
7) õigusosakond;
8) personaliosakond;
9)
keskkonnahariduse osakond.
§ 14. Ameti regioonid
Ameti regioonid on:
1) Harju-Järva-Rapla regioon tegevuspiirkonnaga
Harju, Järva ja Rapla maakonnas;
2) Hiiu-Lääne-Saare regioon
tegevuspiirkonnaga Hiiu, Lääne ja Saare maakonnas;
3)
Jõgeva-Tartu regioon tegevuspiirkonnaga Jõgeva ja Tartu maakonnas;
4)
Põlva-Valga-Võru regioon tegevuspiirkonnaga Põlva, Valga ja Võru
maakonnas;
5) Pärnu-Viljandi regioon tegevuspiirkonnaga Pärnu ja
Viljandi maakonnas;
6) Viru regioon tegevuspiirkonnaga Ida-Viru ja
Lääne-Viru maakonnas.
§ 15. Keskkonnaosakond
Keskkonnaosakonna põhiülesanded on vee-, jäätme-, õhu-, maapõue-,
keskkonnamõju hindamise- ja keskkonnavastutuse valdkonnas:
1)
korraldada vastavate poliitikate, arengukavade ja programmide
elluviimist;
2) koordineerida ja ühtlustada tegevusi ametis;
3)
nõustada ja suunata regioone;
4) hinnata õigusaktide toimimist
ja mõju ning teha vajadusel õigusaktide muutmiseks ettepanekuid
ministeeriumile;
5) teostada regioonide tegevuse üle
kvaliteedikontrolli;
6) viia läbi haldusmenetlust talle antud
volituste piires.
§ 16. Looduskaitse osakond
Looduskaitse osakonna põhiülesanded on looduskaitse ja veeelustiku
valdkonnas:
1) korraldada vastavate poliitikate, arengukavade ja
programmide elluviimist;
2) koordineerida ja ühtlustada tegevusi
ametis;
3) nõustada ja suunata regioone;
4) hinnata
õigusaktide toimimist ja mõju ning teha vajadusel õigusaktide muutmiseks
ettepanekuid ministeeriumile;
5) teostada regioonide tegevuse üle
kvaliteedikontrolli;
6) viia läbi haldusmenetlust talle antud
volituste piires.
§ 17. Metsaosakond
Metsaosakonna põhiülesanded on metsanduse ja jahinduse valdkonnas:
1)
korraldada vastavate poliitikate, arengukavade ning programmide
elluviimist;
2) koordineerida ja ühtlustada tegevusi ametis;
3)
nõustada ja suunata regioone;
4) hinnata õigusaktide toimimist
ja mõju hindamist ning teha vajadusel õigusaktide muutmiseks
ettepanekuid ministeeriumile;
5) teostada regioonide tegevuse üle
kvaliteedikontrolli;
6) viia läbi haldusmenetlust talle antud
volituste piires;
7) teostada järelevalvet
metsakultiveerimismaterjali tunnustamise ja turustamise üle.
§ 18. Kiirgusosakond
Kiirgusosakonna põhiülesanded on kiirguskaitse ja kiirgusseire
valdkonnas:
1) osaleda vastavate poliitikate, arengukavade ning
programmide koostamisel ja elluviimisel;
2) viia läbi haldusmenetlust
talle antud volituste piires;
3) koostada kiirgusohutushinnanguid
kavandatavatele ja olemasolevatele kiirgustegevustele;
4) pidada
kiirgusalaseid andmekogusid;
5) korraldada kiirgustegevuslubade
järelevalvet koostöös Keskkonnainspektsiooniga;
6)
korraldada keskkonna radioaktiivsuse seiret ja tulemuste analüüsi;
7)
teostada kiirgusalast laboratoorset analüüsi;
8) teostada
looduskiirituse uuringuid;
9) hinnata elanikukiiritust;
10) tagada
kiirgusohu eest varajane hoiatamine.
§ 19. Rahandusosakond
Rahandusosakonna põhiülesanded on:
1) koostada ameti
eelarveprojekt;
2) korraldada ameti raamatupidamist ja vastavat
aruandlust;
3) korraldada ameti eelarve täitmist ja teostada vastavat
majandusanalüüsi;
4) korraldada ameti valduses oleva
riigivara raamatupidamislikku arvestust;
5) täita ameti
keskkonnatasude arvestamise, kogumise ja sihtotstarbelise ülekandmisega
seotud ülesandeid.
§ 20. Haldusosakond
Halduskonna põhiülesanded on:
1) korraldada ameti valduses
oleva riigivara haldamist ja majandamist;
2) korraldada
hankekonkursse ja riigihankeid;
3) korraldada lepingute
ettevalmistamist ja täitmist;
4) tagada ameti varustamine
vajalike töövahenditega, nende korrashoid ning pidada sellekohast
arvestust;
5) koordineerida ja korraldada ameti asjaajamist ja
arhiivitööd;
6) tagada ameti infotehnoloogiline
teenindamine;
7) arendada ameti info- ja sidesüsteeme.
§ 21. Õigusosakond
Õigusosakonna põhiülesanded on:
1) nõustada ametit ja
tema struktuuriüksusi õigusalaselt;
2) esindada ametit
kohtus või korraldada ameti kohtus esindamine;
3) koostada
õigusaktide eelnõusid ja tagada nende vastavus kehtivale õigusele;
4)
korraldada vajadusel keskkonnaalases õigusloomes osalemist.
§ 22. Personaliosakond
Personaliosakonna põhiülesanded on:
1) korraldada
personalipoliitika väljatöötamist ja elluviimist;
2)
korraldada personali planeerimist, värbamist, valikut ja hindamist;
3)
korraldada personaliarvestust ja personalialase dokumentatsiooni
haldamist;
4) korraldada koolitustegevust;
5) korraldada konkursi-
ja atesteerimiskomisjoni tööd;
6) töötada välja ja
rakendada töökeskkonna ja tööohutuse meetmeid.
§ 23. Keskkonnahariduse osakond
Keskkonnahariduse osakonna põhiülesanne on koordineerida ja korraldada ameti keskkonnaharidusalast tegevust.
§ 24. Regioon
Regiooni põhiülesanne on koordineerida ja korraldada ameti pädevusse kuuluvate ülesannete, välja arvatud kiirgusohutusalaste ülesannete, täitmist oma tööpiirkonnas.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 25. Keskkonnaministri määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Keskkonnaministri 9. juuli 2004. a määrus nr 90 «Kiirguskeskuse põhimäärus» (RTL 2004, 97, 1528) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Keskkonnaministri 20. detsembri 2005. a määrus nr 79 «Riikliku Looduskaitsekeskuse põhimäärus» (RTL 2005, 123, 1951; 2007, 9, 139) tunnistatakse kehtetuks.
§ 26. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2009. aasta 1. veebruaril.
Minister Jaanus TAMKIVI |
Kantsler Rita ANNUS |