Kaitseväe Peastaabi põhimäärus
Vastu võetud 23.01.2009 nr 8
Määrus kehtestatakse «Kaitseväe korralduse seaduse» § 12 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kaitseväe Peastaabi staatus
(1) Kaitseväe Peastaap (edaspidi peastaap) on kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus.
(2) Peastaap juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja korraldusest ning käesolevast põhimäärusest.
§ 2. Esindamine
Oma ülesannete täitmisel esindab peastaap riiki ja kaitseväge oma pädevuse piires.
§ 3. Teenistuslik järelevalve
Teenistuslikku järelevalvet teostab peastaabi üle kaitseväe juhataja.
§ 4. Asukoht
Peastaap asub Tallinnas. Peastaabi postiaadress on Juhkentali 58, 15007 Tallinn.
§ 5. Pitsat, sümboolika ja dokumentide vormistamine
(1) Peastaabil on kaitseväe juhataja poolt kehtestatud kujundusega pitsat.
(2) Peastaabil võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ja kinnitatud teenetemärgid ning sümboolika.
(3) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtutakse kaitseväe ühtsest asjaajamiskorrast.
§ 6. Peastaabi inglise keelne nimetus
Peastaabi nimetus inglise keeles on Headquarters of the Estonian Defence Forces.
2. peatükk
PEASTAABI ÜLESANDED, JUHTIMINE, STRUKTUUR JA
STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED
§ 7. Ülesanded
Peastaabi ülesanded on:
1) kaitseväe juhataja nõustamine ja tema
tegevuse tagamine;
2) kaitseväe tegevuse planeerimine, arendamine ja
korraldamine;
3) kaitseväe esindamine kaitseväe juhataja volituse
alusel;
4) kaitseväe väljaõppe korraldamine;
5)
kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
6)
logistika ja vastuvõtva riigi toetuse korraldamine kaitseväes;
7)
tsiviil- ja sõjalise koostöö juhtimine kaitseväes ja sõjalisse koostöö
koordineerimine Kaitseliidus;
8) rahvusvahelise sõjalise koostöö
koordineerimine kaitseväes;
9) kaitseväe varustuse ja
infrastruktuuri arendamise ja hankimise koordineerimine;
10)
kaitseväe ja Kaitseliidu võimenõuete määratlemine;
11)
kaitseväeluure- ja julgeolekualase tegevuse korraldamine;
12)
valmisolekuastmete rakendamine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja
juhtimine;
13) kaitseväe personalialase tegevuse korraldamine ja
koordineerimine;
14) side- ja juhtimissüsteemide alase tegevuse
korraldamine ja koordineerimine kaitseväes;
15) kaitseväe,
sealhulgas peastaabi, eelarve projekti koostamine;
16) sisekontrolli
ja siseauditi korraldamine kaitseväes;
17) kaitseväe asjaajamise
ning arhiivinduse koordineerimine;
18) «Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seadusest» ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate
ülesannete täitmine;
19) kaitseväe teavitustöö korraldamine;
20)
peastaabi hangete vajaduste määratlemine;
21) peastaabi
õigusalane teenindamine ning kaitseväe õigusalase teenindamise juhtimine;
22)
käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusvaldkondade koordineerimine
Kaitseliiduga;
23) muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad
ülesanded.
§ 8. Peastaabi ülem
(1) Peastaapi juhib peastaabi ülem, kelle õigused, ülesanded ja pädevus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 161 «Kaitseväe põhimäärus».
(2) Peastaabi ülema vahetus alluvuses on personaliosakonna, luureosakonna, operatiiv- ja väljaõppeosakonna, logistikaosakonna, analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna, rahandus- ja eelarveosakonna, teavitusosakonna, sõjalise esinduse SHAPE juures ülemad, üldosakonna juhataja, kaitseväe juhtkonna administratsiooni ja peastaabi ülema administratsiooni ülem.
(3) Peastaabi ülem annab oma pädevuse piires käskkirju, käske ning kirjalikke ja suulisi teenistusalaseid korraldusi.
(4) Peastaabi ülema käskkiri peab vastama «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud vorminõuetele. Peastaabi ülema käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
(5) Peastaabi ülema äraolekul asendab teda peastaabi ülema poolt määratud osakonna ülem.
§ 9. Peainspektoriteenistus
(1) Peainspektoriteenistust juhib peainspektor, kes allub vahetult kaitseväe juhatajale.
(2) Peainspektoriteenistuse kaadrikaitseväelased ja ametnikud määrab ametikohale või nimetab ametisse ning vabastab ametikohalt või ametist kaitseväe juhataja.
(3) Peainspektoriteenistuse koosseisus olevate kaadrikaitseväelaste ja ametnike ametijuhendid ning teenistuse põhimääruse kinnitab kaitseväe juhataja.
§ 10. Siseauditi osakond
(1) Siseauditi osakonda juhib kaitseväe peaaudiitor (osakonna juhataja), kes allub vahetult kaitseväe juhatajale.
(2) Siseauditi osakonna kaadrikaitseväelased ja ametnikud määrab ametikohale või nimetab ametisse ning vabastab ametikohalt või ametist kaitseväe juhataja.
(3) Siseauditi osakonna koosseisus olevate kaadrikaitseväelaste ja ametnike ametijuhendid ning osakonna põhimääruse kinnitab kaitseväe juhataja.
§ 11. Peastaabi struktuur
(1) Peastaabi struktuuriüksused on osakonnad, teenistused, kaitseväe juhataja administratsioon ning peastaabi ülema administratsioon.
(2) Peastaabi struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab kaitseväe juhataja.
(3) Peastaabi struktuuriüksused on:
1) siseauditi osakond;
2)
peainspektoriteenistus;
3) personaliosakond (J1);
4) luureosakond
(J2);
5) operatiiv- ja väljaõppeosakond (J3/7);
6)
logistikaosakond (J4);
7) analüüsi- ja planeerimisosakond (J5/9);
8)
side- ja juhtimissüsteemide osakond (J6);
9) rahandus- ja
eelarveosakond (J8);
10) üldosakond;
11) teavitusosakond;
12)
osakond «Sõjaline esindus SHAPE juures»;
13) kaitseväe
juhataja administratsioon;
14) peastaabi ülema administratsioon.
(4) Siseauditi osakonna põhiülesanded on:
1) korraldada
finantsjuhtimise ja finantsarvestuse, ressursside kasutamise ning
tegevuse tulemuslikkuse auditeerimist kaitseväes ja kaitseväe juhataja
poolt püstitatud ülesannete täitmise osas Kaitseliidus;
2)
hinnata kaitseväe ja kaitseväe juhataja poolt püstitatud ülesannete
täitmisega seotud valdkondades Kaitseliidu sisekontrollisüsteemi
toimimist;
3) osaleda kaitseväe plaanide ja kavade koostamise
protsessis.
(5) Peainspektoriteenistuse põhiülesanded on:
1) viia
eraldiseisvates staapides, väeüksustes ja teistes kaitseväe
struktuuriüksustes läbi inspektsioone sõjaväelise väljaõppe ja sisekorra
kontrollimiseks;
2) menetleda kaitseväelaste avaldusi;
3)
osaleda kaitseväe plaanide ja kavade koostamise protsessis.
(6) Personaliosakonna (J1) põhiülesanded on:
1) juhtida
kaitseväe ja koordineerida Kaitseliiduga personalialast tegevust;
2)
korraldada kaadrikaitseväelaste määramist sõjaaja üksuste ametikohtadele;
3)
korraldada kaitseväe haridus-, koolitus-, kehakultuuri-, psühholoogia
ning usulist tegevust;
4) teostada peastaabi ja Sõjaväepolitsei ning
koordineerida väeliikide ja kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate
struktuuriüksuste personalihaldust;
5) osaleda kaitseväe kavade
ja plaanide koostamise protsessis.
6) koordineerida personalialast
koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste
institutsioonidega;
(7) Luureosakonna (J2) põhiülesanded on:
1) juhtida
kaitseväeluure alaste võimete arendamist;
2) korraldada
ning arendada julgeolekualast tegevust, sealhulgas riigisaladuse ja
salastatud välisteabe kaitset kaitseväes ja Kaitseliidus;
3)
koordineerida kaitseväes NATO põhimõtete rakendamist luure- ja
julgeoleku valdkonnas;
4) korraldada luure- ja julgeolekualase
väljaõppe läbiviimist kaitseväes;
5) planeerida
ja koordineerida kaitseväeluure teostamist ja koostööd
julgeolekuasutustega;
6) nõustada kaitseväe juhatajat, peastaabi
ülemat ning väeliikide ülemaid luure- ja julgeoleku küsimustes;
7)
korraldada luure- ja julgeolekualast toetust kaitseväe
struktuuriüksustele;
8) korraldada riski- ja ohuhinnangute ning
olukorra analüüside koostamist;
9) osaleda kaitseväe kavade
ja plaanide koostamise protsessis;
10) korraldada luure- ja
julgeolekualast koostööd NATO, Euroopa Liidu, teiste riikide sõjaliste
institutsioonide ja partnerteenistustega ning julgeolekuasutustega;
11)
teostada kontrolli «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse»
ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle kaitseväes ja
Kaitseliidus.
(8) Operatiiv- ja väljaõppeosakonna (J3/7) põhiülesanded on:
1)
planeerida sõjalisi operatsioone riigi kaitsepoliitiliste eesmärkide
saavutamiseks olemasolevate sõjaaja üksuste baasil ja toetada kaitseväe
juhatajat sõjaliste operatsioonide juhtimisel;
2) ette
valmistada kaitseväe juhataja planeerimisjuhised väeliikide ülematele
operatsiooniplaanide väljatöötamiseks;
3) ette
valmistada sõjalist kriisiplaneerimist käivitavad kaitseväe juhataja
eelkäsud ja teostada kriisiplaneerimist;
4) koordineerida jõu
kasutamise korra koostamist ja muutmist ning nõustada selles osas
kaitseväe juhatajat;
5) korraldada operatsioonide alast koostööd
NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste institutsioonidega;
6)
hinnata sõjaaja struktuuri üksuste ettevalmistust ning teha ettepanekuid
puudujääkide kõrvaldamiseks;
7) juhtida kaitseväe
aastaplaani koostamist, kontrollida selle täitmist ning tagada
aastaplaani vastavus eelarvega;
8) koordineerida väeliikide vahelist
koostegutsemisvõimet;
9) osaleda kaitseväe kavade ja plaanide
koostamise protsessis, osaleda kaitseväe doktriinide väljatöötamisel,
analüüsimisel ja uuendamisel;
10) koordineerida kaitseväe
struktuuriüksuste väljaõpet ja Kaitseliiduga riigikaitselist väljaõpet;
11)
korraldada peastaabi staabiharjutusi ja väliõppuseid;
12)
korraldada kaitseväe ja Kaitseliidu sõjalise valmisoleku ja
mobilisatsioonialase tegevuse planeerimist ning arendamist;
13)
koordineerida kaitseväe sõjaaja struktuuri väljatöötamist ja arendamist;
14)
osaleda Kaitseliidu tegevuskava koostamises.
(9) Logistikaosakonna (J4) põhiülesanded on:
1) juhtida ja
arendada logistikat ja vastuvõtva riigi toetust;
2) töötada
välja kaitseväe rahu- ja sõjaaja logistika ning vastuvõtva riigi toetuse
põhimõtted ja juhised;
3) osaleda kaitseväe kavade ja
plaanide koostamise protsessis, planeerida varustuse hankeid,
infrastruktuuri arendamist ning logistika- ja meditsiiniüksuste arengut;
4)
korraldada logistikaalast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide
sõjaliste institutsioonidega;
5) korraldada kaitseväe varustuse
hankimist, käitlemist ja mahakandmist ning kaitseväe infrastruktuuri
arendamist ja haldamist;
6) korraldada ja kontrollida kaitseväe ja
riigi poolt Kaitseliidu kasutusse antud relvastuse ja tehnika arendust,
korrashoidu ning õigusaktidele vastavat kasutamist;
7)
korraldada ja planeerida logistikaalast tegevust kaitseväe
operatsioonide ja mobilisatsiooni toetuseks;
8) koordineerida
kaitseväe varade objektide registrite pidamist ning hangete arvestust;
9)
juhtida ja kontrollida kaitseväe tervisekaitse, tööohutuse,
töötervishoiu ja tuleohutuse alast tegevust, sealhulgas meditsiinialast
väljaõpet kaitseväes ning korraldada meditsiinipersonali erialast
atesteerimist;
10) tagada kaitseväe juhataja vahetu nõustamine
kaitseväe meditsiinialastes küsimustes kaitseväe peaarsti poolt;
11)
planeerida ja korraldada rahvusvahelist kaitseväemeditsiini alast
koostööd ning koostööd tsiviilmeditsiini struktuuridega;
12)
osutada tervishoiuteenuseid Kaitseväe Peastaabi ja väeliikide staapide
kaitseväelastele ja teenistujatele.
(10) Analüüsi- ja planeerimisosakonna (J5/9) põhiülesanded on:
1)
määratleda võimenõuded kaitseväes ja Kaitseliidus;
2)
välja töötada nõutavaid sõjalisi võimeid kandev väestruktuur;
3)
koostada kaitseväe pikaajalised ja keskpikad arengukavad ja plaanid;
4)
korraldada peastaabi analüüsialast tegevust;
5)
koordineerida teadus- ja arendustegevust kaitseväes;
6)
korraldada kaitseväe arengut puudutavate kontseptsioonide loomist,
analüüsi ja uuendamist;
7) korraldada kaitseväe üldist
rahvusvahelist sõjalist koostööd, sealhulgas NATO, Euroopa Liidu ja
nende liikmesriikidega koostegutsemisvõime arendamiseks;
8)
koordineerida operatiivinfo vahetust kaitseväe välisteenistujatega;
9)
korraldada relvastuskontrolliga seotud küsimusi;
10) juhtida
tsiviil- ja sõjalist koostööd kaitseväes ja koordineerida tsiviil- ja
sõjalist koostööd Kaitseliiduga.
(11) Side- ja juhtimissüsteemide osakonna (J6) põhiülesanded on:
1)
korraldada side-, info- ja juhtimissüsteemide alast tegevust, sealhulgas
arendamist, kasutamist, haldamist ning väljaõpet kaitseväes ja
Kaitseliidus;
2) korraldada ja teostada sagedushaldust kaitseväes ja
Kaitseliidus;
3) korraldada side-, info- ja juhtimissüsteemide alast
ametkondadevahelist koostööd;
4) planeerida ja
koordineerida identifitseerimise, asukoha määramise ja sihtmärgi
leidmise juhtimissüsteemide rakendamist kaitseväes;
5)
koordineerida NATO doktriinide põhimõtete rakendamist oma valdkonnas;
6)
korraldada ja juhtida elektroonilise infoturbe haldust kaitseväes;
7)
tagada toetus julgeolekumeetmete väljatöötamisel oma valdkonnas;
8)
osaleda kaitseväe kavade ja plaanide koostamise protsessis;
9)
korraldada side- ja juhtimissüsteemide alast koostööd NATO ja Euroopa
Liidu sõjaliste struktuuridega.
(12) Rahandus- ja eelarveosakonna (J8) põhiülesanded on:
1)
koostada peastaabi, väeliikide, kaitseväe struktuuriüksuste
eelarveettepanekute ja tegevuskavade põhjal kaitseväe eelarvete projekt
ning kooskõlastada Kaitseliidu eelarve projekt;
2) koordineerida
kaitseväe eelarve planeerimis-, arvestus-, aruandlus-, raamatupidamis-
ja kontrollisüsteemide toimimist;
3) analüüsida kaitseväe
rahaliste ressursside kasutamist;
4) osaleda kaitseväe kavade ja
plaanide koostamise protsessis;
5) osaleda rahandusalases koostöös
NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste institutsioonidega.
(13) Üldosakonna põhiülesanded on:
1) korraldada ja
juhtida kaitseväe asjaajamist ning arhiivindust;
2) tagada
peastaabi asjaajamine ja arhiivindus;
3) korraldada salastatud teabe
haldust peastaabis ning salastatud teabe halduse planeerimist ja
koordineerimist kaitseväes;
4) juhtida kaitseväe õigusalast
teenindamist;
5) korraldada dokumendihaldusalast koostööd NATO,
Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste institutsioonidega;
6)
hallata peastaabi hooneid ja territooriumi ning tagada nende heakord;
7)
hoida ja pidada arvestust peastaabi kaadrikaitseväelaste tabelrelvastuse
üle;
8) toetada Sõjaväepolitsei tegevust;
9)
varustada peastaabi teenistujad nende tööks vajalike vahenditega.
(14) Teavitusosakonna põhiülesanded on:
1) juhtida ja
arendada kaitseväe teavitustööd ja avalikke suhteid;
2)
nõustada kaitseväe juhatajat teavitusküsimustes;
3)
korraldada teavitusalast väljaõpet;
4) korraldada kaitseväe
teavitusalast koostööd teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega;
5)
korraldada kaitseväe teavitusalast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja
teiste riikide sõjaliste institutsioonidega;
6) koordineerida
väeüksuste ja väeliikide teabeohvitseride tegevust;
7)
korraldada kaitseväelaste avalikkusega suhtlemise nõustamist;
8)
korraldada kaitseväe protokollialast tegevust.
(15) Osakonna «Sõjaline esindus SHAPE juures» põhiülesanded on:
1)
tagada kaitseväe esindatus vastavates NATO struktuurides;
2)
tagada sujuv infovahetus kaitseväe ja NATO sõjaliste juhtstruktuuride
vahel;
3) tagada kaitseväe juhataja nõustamine oma tegevusvaldkonnas.
(16) Kaitseväe juhataja administratsiooni põhiülesandeks on kaitseväe juhataja tegevuse toetamine ja nõustamise korraldamine.
(17) Peastaabi administratsiooni põhiülesandeks on peastaabi juhtkonna tegevuse toetamine ja nõustamise korraldamine.
§ 12. Peastaabi osakondade struktuuriüksused
(1) Peastaabi osakondade struktuuri võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele juhtkond, teenistused, jaoskonnad ning kantselei, kelle pädevus määratakse osakonna põhimääruses.
(2) Peastaabi osakondade teenistuste ja jaoskondade struktuuri võivad kuuluda sektsioonid, grupid ning arhiiv, kelle pädevus määratakse osakonna põhimääruses.
§ 13. Peastaabi osakonna ülema või juhataja ametikohale määramine ja ametisse nimetamine
Osakonna ülema või juhataja määrab ametikohale või nimetab ametisse või vabastab ametikohalt või ametist kaitseväe juhataja.
§ 14. Peastaabi osakonna ülem või juhataja
(1) Peastaabi osakonna ülem või juhataja (edaspidi ülem):
1)
juhib osakonna tööd, tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase,
täpse ja õigeaegse täitmise ning vastutab osakonna ülesannete
nõuetekohase täitmise eest;
2) vastutab osakonna
vastutusalas olevate valdkondade arendamise eest;
3) esindab osakonda
oma ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel arvamusi ja
kooskõlastusi peastaabi ülemale ja teistele peastaabi struktuuriüksuste
ülematele;
4) teeb peastaabi ülemale või kaitseväe juhatajale
ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu, teenistuskäigu korraldamise
ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuste teenistujatele ja
kaadrikaitseväelastele distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste
kohaldamise kohta;
5) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks
vajalikke vahendeid;
6) taotleb osakonna teenistujatele ja
kaadrikaitseväelastele täienduskoolitust struktuuriüksusele pandud
ülesannete paremaks täitmiseks;
7) allkirjastab või
viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse
ja kaitseväe asjaajamiskorraga;
8) täidab muid osakonna
põhimäärusega talle pandud kaitseväe juhataja või peastaabi ülema poolt
antud ülesandeid.
(2) Peastaabi osakonna ülemad alluvad peastaabi ülemale, välja arvatud kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevad ülemad.
(3) Peastaabi osakonna ülemal on õigus:
1) saata peastaabi
teistele struktuuriüksustele ja kaitseväe struktuuriüksustele arvamuse
andmiseks dokumente ning saada neilt osakonna tööks vajalikke andmeid ja
informatsiooni;
2) anda oma valdkonnas peastaabi teistele
struktuuriüksustele ja kaitseväe struktuuriüksustele korraldusi ja
juhiseid.
(4) Peastaabi osakonna ülema teenistusülesanded täpsustatakse osakonna põhimääruses.
§ 15. Peastaabi osakonna struktuuriüksuse ülem või juhataja
Peastaabi osakonna struktuuriüksuse ülema või juhataja õigused ja kohustused sätestatakse osakonna või struktuuriüksuse põhimääruses.
3. peatükk
PEASTAABI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD
§ 16. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad ning nende moodustamine
(1) Peastaabi ülem võib peastaabi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamiseks moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid).
(2) Komisjonid moodustatakse peastaabi ülema käskkirjaga, milles määratakse komisjoni eesmärk, ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.
(3) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.
(4) Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste riigiasutuste teenistujaid asutuse juhi nõusolekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.
(5) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru peastaabi ülemale, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.
(6) Komisjonil on õigus pöörduda kaitseväe struktuuriüksuste poole tööks vajaliku informatsiooni saamiseks.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 17. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2009. a.
| Minister Jaak AAVIKSOO |
|
Kaitseplaneerimise asekantsler kantsleri ülesannetes Lauri TUMM |
Facebook
Twitter