Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Pensioniõiguse üldregulatsioon

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Rahandus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kogumispensionide seadus¹

Vastu võetud 14.04.2004
RT I 2004, 37, 252
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

  Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele.

§ 2.  Kogumispension

  (1) Kogumispensioni liigid on:
  1) kohustuslik kogumispension;
  2) täiendav kogumispension.

  (2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse käesoleva seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kohustusliku pensionifondi osakuid ning mille väljamaksmine toimub pensionifondist või kindlustusandja poolt.

  (3) Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi.

§ 3.  Pensionifond

  (1) Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Pensionifondi liigid on:
  1) kohustuslik pensionifond;
  2) vabatahtlik pensionifond.

  (3) Kohustuslikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses kohustusliku kogumispensioni saamisega.

  (4) Vabatahtlikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses täiendava kogumispensioni saamisega.

§ 4.  Pensionifondi nimetus

  (1) Pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna «pensionifond».

  (2) Isiku, asutuse või ühenduse, mis ei ole pensionifond, nimes või nimetuses ei või olla sõna «pensionifond», samuti eksitavalt sarnase tähendusega sõnu või lühendeid eesti või muus keeles.

  (3) Kohustusliku pensionifondi või vabatahtliku pensionifondi nimetuses ei või kasutada sõnu, mis annaksid eksitavalt alust arvata, et tegemist on teist liiki pensionifondiga.

§ 5.  Investeerimisfondide seaduse ja haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  (1) Pensionifondile, pensionifondi valitsevale fondivalitsejale (edaspidi pensionifondivalitseja), pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule, pensionifondi depositooriumile ning kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Pensionifondi osakust tulenevad õigused ja kohustused ning tehingud pensionifondi osakuga sätestatakse investeerimisfondide seaduses käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Pensionifondi osakutele sissenõude pööramisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse § 109 lõikes 7 sätestatut.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest, investeerimisfondide seadusest ja finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

2. peatükk KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION 

1. jagu Kohustusliku kogumispensioni makse 

§ 6.  Kohustatud isik

  Kohustatud isik on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt.

§ 7.  Makse objekt

  (1) Makset tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt.
[RT I 2006, 26, 193 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Makset ei tasuta sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 7 ning §-s 3 nimetatud summadelt, samuti sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 nimetatud isikutele makstavatelt summadelt ning töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt.

  (3) Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja lõpeb käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alusel kohustatud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 8.  Makse tasumise periood

  (1) Makse tasumise periood on kalendrikuu.

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta.

§ 9.  Makse määr

  Makse määr on 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt.

§ 10.  Täiendav sissemakse kohustuslikku pensionifondi vanemahüvitise saamise korral

  (1) Kohustatud isikule, kes saab vanemahüvitist (edaspidi hüvitis) vastavalt vanemahüvitise seadusele, eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi (edaspidi käesolevas peatükis pensionifond) sissemaksete tegemiseks täiendavalt 1% hüvitise summast (edaspidi täiendav sissemakse) iga sündinud lapse kohta.

  (2) Täiendavaid sissemakseid pensionifondi tehakse kohustatud isiku eest hüvitise maksmise perioodil hüvitise määramisest arvates.

  (3) Täiendava sissemakse eest omandab kohustatud isik käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakuid.

  (4) Täiendavale sissemaksele kohaldatakse makse kohta sätestatut.

§ 10¹.  Sissemaksed kohustuslikku pensionifondi pärast töötamist Euroopa ühenduste institutsioonis

  (1) Kohustatud isikul, kes vastab nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.03.1968, lk 1–7) (edaspidi nõukogu määrus) sätestatud tingimustele, on õigus kanda Euroopa ühenduste institutsioonis töötatud perioodi jooksul kogutud pensionivahendite summast 6/22 kohustuslikku pensionifondi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 2¹alusel kehtestatud korrale .

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissemakse eest omandab kohustatud isik käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakuid.
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]

§ 11.  Makse tasumise kord

  (1) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud:
  1) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 3, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud määras;
  2) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määras, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliametis füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja) ning tasu on saaja ettevõtlustulu;
  3) kontrollima isikukoodi järgi, kas käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hüvitise saaja on kohustatud isik ja arvutama kohustatud isikule makstavalt hüvitiselt täiendava sissemakse suuruse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud määras;
  4) kandma kinnipeetud makse ning käesoleva lõike punkti 3 alusel arvestatud täiendava sissemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile rahandusministri poolt kehtestatud vastava deklaratsiooni;
  5) andma isikule, kellele maksti käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud summasid või kelle eest tehti käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud täiendavaid sissemakseid, tema nõudmisel tõendi kinnipeetud makse või täiendavate sissemaksete kohta järgneva aasta 1. veebruariks või tema töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vormi kehtestab rahandusminister .

  (2) Kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva seaduse kohaselt kohustatud tasuma makset, on Maksu- ja Tolliamet kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslaste registri andmete alusel makse summa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määras ning väljastama füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate tasumisele kuuluva makse summa kohta hiljemalt sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembriks.

  (3) Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tasuma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasumisele kuuluva makse summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.

  (4) Nende asutuse töötajate makse arvestust, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, peetakse rahandusministri määrusega kehtestatud korras.

  (5) Iga kohustatud isiku kohta arvutatud makse summa ümardatakse täiskroonideks. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.
[RT I 2006, 26, 193 - jõust. 01.01.2007]

§ 12.  Laekunud vahendite ja andmete edastamine registripidajale

  (1) Maksu- ja Tolliamet kannab makse, täiendava makse ja käesoleva seaduse § 10¹ lõikes 1 sätestatud sissemakse summad üle Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi registripidaja) pangakontole Eesti Pangas 15 tööpäeva jooksul laekumise päevast arvates.
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Samaaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summade ülekandmisega edastab Maksu- ja Tolliamet registripidajale nende isikute kohta, kelle summad registripidajale üle kanti, järgmised andmed:
  1) isiku nimi;
  2) isikukood;
  3) makse summa;
  4) täiendava sissemakse summa;
  4¹) käesoleva seaduse § 10¹ lõikes 1 sätestatud sissemakse summa;
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]
  5) makse kinnipidaja registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja puhul makse maksja isikukood.

  (3) Registripidajale andmete edastamise ja vahendite ülekandmise ning sellega seotud vigade parandamise korra kehtestab rahandusminister kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

  (4) Sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 4¹ sätestatud sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa summade ülekandmine ning andmete edastamine registripidajale toimub sotsiaalmaksuseaduse §-des 10 ja 11 sätestatud korras.

§ 13.  Maksu- ja Tolliameti pädevus makse haldamisel

  (1) Makse kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.

  (2) Makse kinnipidaja kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kinnipidaja kohta sätestatut ja kohustatud isiku kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut. Nende isikute suhtes rakendatakse maksumaksjale ja maksu kinnipidajale seadusega sätestatud kohustuste rikkumise eest maksukorralduse seaduses ja muus karistusseaduses ettenähtud sanktsioone.

2. jagu Valikuavalduse esitamine ja pensionikonto avamine 

§ 14.  Pensionifondi valik

  (1) Pensionifondi osakute omandamiseks peab isik esitama vastava avalduse (edaspidi valikuavaldus).

  (2) Valikuavalduse esitamise õigus tekib isikul tema 18-aastaseks saamisega. Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka vähemalt 16-aastane isik.

  (3) Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab valikuavalduse tema seaduslik esindaja.

  (4) Valikuavalduse esitamisega kohustub isik tegema kohustusliku kogumispensioni makseid valikuavalduses märgitud pensionifondi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (5) Valikuavalduse esitamisel peab isikul olema võimalus tutvuda võrdselt kõigi registreeritud pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega.

  (5¹) Valikuavalduse või selle muutmise avalduse esitamine ei või olla kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingu sõlmimise või lepingu muutmise eeltingimus, samuti ei või nimetatud lepingute tingimused sõltuda valikuavalduse või selle muutmise avalduse esitamisest.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (6) Valikuavalduse esitamata jätmise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 19 lõiget 3.

§ 15.  Valikuavaldus

  (1) Valikuavalduses märgitakse:
  1) isiku nimi;
  2) isikukood;
  3) isiku kontaktandmed;
  4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
  5) isiku valitud pensionifondi nimetus;
  6) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega;
  7) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
  8) isiku kinnitus, et ta on teadlik asjaolust, et valikuavaldust ei saa tagasi võtta;
  9) isiku kinnitus, et ta on teadlik kohustusest tasuda makset;
  10) avalduse esitamise kuupäev;
  11) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

  (2) Valikuavalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega, milles võib vajaduse korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule näha ette täiendavad andmed, mis tuleb valikuavalduses märkida.

§ 16.  Valikuavalduse esitamine

  (1) Valikuavalduse esitab isik enda valitud Eesti väärtpaberite keskregistri kontohaldurile või kindlustusandjale, kelle suhtes kohaldatakse Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 37¹ alusel kontohalduri staatust, (edaspidi mõlemad kontohaldur) kirjalikult või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (2) Kontohaldur tuvastab valikuavalduse esitamiseks õigustatud isiku või tema esindaja isikusamasuse isikut tõendava dokumendi alusel ning edastab valikuavalduse andmed viivitamata registripidajale Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning nende alusel registripidaja poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

  (3) Vähemalt 18-aastane isik võib esitada valikuavalduse isiklikult otse registripidajale, kui:
  1) valikuavalduse esitajale on digitaalallkirja seaduse kohaselt väljaantud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks ning valikuavaldus esitatakse digitaalallkirjaga või
  2) valikuavalduse esitaja isikusamasus tuvastatakse registripidaja ja kontohalduri vahelise kokkuleppe kohaselt vastavate organisatsiooniliste ning riist- ja tarkvaraliste vahenditega ning valikuavaldus esitatakse kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

  (4) Valikuavaldus esitatakse isiklikult või esindaja kaudu.

  (5) Isiku seaduslik esindaja või tema poolt kirjalikult volitatud esindaja võib esitada valikuavalduse vähemalt 16-aastase isiku nimel.

  (6) Kui valikuavaldus esitatakse esindaja kaudu, tuvastab esindaja esindatava isikusamasuse isikut tõendava dokumendi alusel. Esindaja tõendab kontohaldurile oma esindusõigust ning lisab valikuavaldusele esindatava isikut tõendava dokumendi koopia.

  (7) Teise isiku nimel esindusõiguseta esitatud avaldus on kehtiv, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik valikuavalduse esitas, seda ei vaidlusta 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama valikuavalduse esitamisest.

  (8) Registripidajale või kontohaldurile esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta.

  (9) Kuni valikuavalduse esitamise aasta 31. oktoobrini võib isik oma avaldust muuta. Valikuavalduse muutmise avalduse vorm koos selles märgitavate andmetega kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 17.  Pensionikonto

  (1) Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule temale kuuluvate pensionifondi osakute arvestamiseks pensionikonto.

  (2) Pensionikontot ei avata, kui valikuavaldus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele, valikuavaldusel märgitud isikukood on vigane või valikuavalduse on esitanud isik, kellel ei ole valikuavalduse esitamiseks õigust.

  (3) Pensionikonto avamata jätmisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata valikuavalduse esitanud isikut või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata valikuavalduse esitanud isikut. Pensionikonto avamiseks peab isik esitama uue nõuetekohase valikuavalduse.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud veateade peab sisaldama:
  1) pensionikonto avamata jätmise õiguslikku alust;
  2) pensionikonto avamata jätmise põhjendust;
  3) veateate edastamise kuupäeva.

  (5) Lisaks valikuavalduse esitanud kohustatud isikutele avab registripidaja pensionikonto ka teistele kohustatud isikutele. Pensionikonto avatakse Maksu- ja Tolliametilt käesoleva seaduse § 12 lõike 2 kohaselt saadud andmete alusel.

  (6) Pensionikonto avatakse viivitamata pärast valikuavalduse andmete laekumist või käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud andmete laekumist registripidajale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

  (7) Pensionikontole kantavate andmete loetelu kehtestamine, samuti pensionikontol kannete tegemine, kannetest isiku teavitamine ning tasu võtmine pensionikonto pidamisega seotud teenuste eest toimub investeerimisfondide seaduses, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides ning registripidaja hinnakirjas sätestatud tingimustel ja korras.

  (8) Pensionikonto omaniku korraldused kande või muu käesolevas seaduses sätestatud toimingu tegemiseks peavad vastama registripidaja poolt kehtestatud nõuetele.

  (9) Pensionikonto omanik on kohustatud viivitamata teavitama kontohaldurit või käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud juhul registripidajat valikuavalduses või käesoleva seaduse § 21 lõikes 1, § 25 lõikes 1 ja § 29 lõikes 1 sätestatud avalduses märgitud andmete muutumisest.

  (10) Registripidaja edastab Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas hiljemalt iga aasta 1. detsembriks käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ajavahemikul eelmise aasta 1. novembrist kuni andmete edastamise aasta 31. oktoobrini valikuavalduse esitanud pensionikonto omanike kohta.

3. jagu Pensionifondi osakute omandamine 

§ 18.  Sissemaksed pensionifondi

  Sissemakseid pensionifondi tehakse:
  1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 4¹ nimetatud vahendite laekumisel registripidajale;
  2) osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel käesoleva seaduse §-des 23–27 sätestatu kohaselt;
  3) pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt vastavalt investeerimisfondide seaduse §-des 78–83 sätestatule;
  4) osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel vastavalt käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatule;
  5) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 ning tagatisfondi seaduse §-des 70–73 sätestatud korras.

§ 19.  Sissemaksete tingimused

  (1) Sissemakse tegemisel pensionifondi omandab isik sissemakse suurusele vastava arvu pensionifondivalitseja poolt väljalastavaid osakuid.

  (2) Samaaegselt võib isik teha sissemakseid üksnes ühte pensionifondi.

  (3) Sissemakseid tehakse valikuavalduses märgitud või valikuavalduse puudumisel registripidaja poolt loosi teel määratud pensionifondi. Loosimise korra kehtestab rahandusminister registripidaja ettepanekul .

  (4) Kui on alustatud sissemaksete tegemist registripidaja poolt määratud pensionifondi ja kohustatud isik esitab valikuavalduse, alustatakse sissemaksete tegemist valikuavalduses nimetatud pensionifondi alates avalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist tingimusel, et avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed on registripidajale laekunud hiljemalt 31. oktoobril. Ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini esitatud valikuavalduse alusel alustatakse sissemaksete tegemist valikuavalduses nimetatud pensionifondi alates ülejärgmise aasta 1. jaanuarist.

  (5) Sissemaksed pensionifondi tehakse investeerimisfondide seaduse §-s 136 sätestatud osakute väljalaskehinnaga (edaspidi väljalaskehind).

  (6) Osakute väljalaskehinna arvutamisel rakendatakse ühel ja samal päeval väljastatud osakute suhtes sama väljalasketasu määra, kui käesolevas seaduses, investeerimisfondide seaduses või vastava pensionifondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

§ 20.  Sissemaksete piiramise keeld

  Pensionifondi osakute väljalaskmisel ei või pensionifondi tingimustes ette näha korraga omandatavate osakute arvu ega nende eest tasumisele kuuluva summa piiranguid.

§ 21.  Sissemaksed uude pensionifondi

  (1) Kohustatud isik võib üks kord aastas alustada sissemaksete tegemist uude pensionifondi, esitades selleks kontohaldurile või registripidajale avalduse sissemaksete tegemiseks uude pensionifondi (edaspidi käesolevas paragrahvis avaldus).

  (2) Avalduse esitamise õigus tekib kohustatud isikul makse tasumise kohustuse tekkimise aasta 1. jaanuarist. Kohustatud isiku vastavale avaldusele ja selle alusel osakute omandamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–8 ning § 19 lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatut.

  (3) Avalduses märgitakse:
  1) kohustatud isiku nimi ja isikukood;
  2) kohustatud isiku kontaktandmed;
  3) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
  4) pensionifondi nimetus, millesse isik soovib hakata sissemakseid tegema;
  5) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega;
  6) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
  7) avalduse esitamise kuupäev;
  8) avalduse esitaja allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

  (3¹) Avalduse ja selle muutmise avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5¹ sätestatut.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (4) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või pensionifondi, millesse isik soovib hakata sissemakseid tegema, osakute väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse või käesoleva seaduse alusel keelatud.

  (5) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata avalduse esitanud isikut. Sissemaksete tegemise alustamiseks uude pensionifondi peab isik esitama uue nõuetekohase avalduse.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud veateade peab sisaldama:
  1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
  2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust;
  3) veateate edastamise kuupäeva.

  (7) Õigus uue pensionifondi osakute omandamiseks tekib kohustatud isikul avalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril, kui avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed on laekunud registripidajale hiljemalt 31. oktoobril. Avalduse alusel, mis on esitatud ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini, tekib õigus uue pensionifondi osakute omandamiseks ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.

  (8) Kuni 31. oktoobrini võib kohustatud isik oma avaldust muuta, esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse.

  (9) Avalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega, milles võib vajaduse korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule näha ette täiendavad andmed, mis tuleb avalduses märkida.

§ 22.  Pensionifondi osakute väljalaske kord

  (1) Pensionifondi osakute väljalaskmist korraldab registripidaja vastavalt õigusaktidele, pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumiga sõlmitud lepingule.

  (2) Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgneval tööpäeval pärast käesoleva seaduse § 18 punktis 1 nimetatud vahendite laekumist ning nõutavate andmete saamist registripidaja:
  1) kannab iga isiku pensionikontole tema kohta laekunud summa suurusele ja ühe osaku väljalaskehinnale vastava arvu isiku poolt valitud pensionifondi osakuid;
  2) kannab käesoleva lõike punkti 1 kohaselt pensionikontole kantud osakute väljalaskehinnale vastava summa pensionifondi depositooriumi poolt näidatud pangakontole;
  3) edastab igale pensionifondi depositooriumile või pensionifondivalitsejale andmed pensionikontodele täiendavalt kantud vastava pensionifondi osakute arvu ja nende eest ülekantud summa kohta. Pensionifondivalitseja taotlusel esitatakse nimetatud andmed iga osakuomaniku kohta.

  (3) Pensionikontole kantavate pensionifondi osakute arvu määramisel võetakse aluseks osaku väljalaskehind käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud ülekande tegemise päeval.

  (4) Pensionifondi osakute väljalaske täpsem kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga .

4. jagu Pensionifondi osakute vahetamine 

§ 23.  Pensionifondi osakute vahetamise alused

  (1) Osakuomanikul on õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras vahetada ühe pensionifondi osakud üksnes teise pensionifondi osakute vastu.

  (2) Pensionifondi osakute vahetamine ei ole lubatud, kui ühe või mõlema vahetamisega seotud pensionifondi osakute tagasivõtmine või väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse või käesoleva seaduse alusel keelatud.

  (3) Pensionifondi osakute vahetamisel osakuomanikule pensionifondidest väljamakseid ei tehta.

  (4) Pensionifondi osakute vahetamine toimub käesolevas seaduses, investeerimisfondide seaduses ja vahetamisega seotud pensionifondide tingimustes ettenähtud korras.

§ 24.  Pensionifondi osakute vahetamise tingimused

  (1) Pensionifondi osakute vahetamiseks peab osakuomanikule selles pensionifondis kuuluma avalduse esitamise päeva seisuga vähemalt 500 osakut.

  (2) Kõik osakuomanikule kuuluvad ühe pensionifondi osakud vahetatakse korraga.

  (3) Pensionifondi osakud vahetatakse üks kord aastas 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval.

  (4) Pensionifondi osakute vahetamisel jääb pensionifond, kuhu isiku kohustusliku kogumispensioni maksed laekuvad või peaksid laekuma, endiseks.

§ 25.  Pensionifondi osakute vahetamise avaldus

  (1) Pensionifondi osakute vahetamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale pensionifondi osakute vahetamise avalduse (edaspidi käesolevas paragrahvis avaldus). Avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ning § 16 lõigetes 1–8 sätestatut.

  (2) Avalduses märgitakse:
  1) osakuomaniku nimi ja isikukood;
  2) osakuomaniku kontaktandmed;
  3) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
  4) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada;
  5) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetamisel omandada;
  6) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega;
  7) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
  8) avalduse esitamise kuupäev;
  9) osakuomaniku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

  (2¹) Avalduse ja selle muutmise avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5¹ sätestatut.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (3) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud tingimus ei ole täidetud või pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud.

  (4) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata avalduse esitanud isikut. Pensionifondi osakute vahetamiseks peab isik esitama uue nõuetekohase avalduse.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud veateade peab sisaldama:
  1) pensionifondi osakute vahetamisest keeldumise õiguslikku alust;
  2) pensionifondi osakute vahetamisest keeldumise põhjendust;
  3) veateate edastamise kuupäeva.

  (6) Pensionifondi osakute vahetamiseks 1. jaanuari seisuga peab nõuetele vastav avaldus olema esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt vahetamisele eelneva aasta 31. oktoobril. Ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini esitatud avalduse alusel tekib õigus uue pensionifondi osakute omandamiseks ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.

  (7) Kuni 31. oktoobrini võib isik oma avaldust muuta, esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse.

  (8) Avalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega, milles võib vajaduse korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule näha ette täiendavad andmed, mis tuleb avalduses märkida.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 26.  Pensionifondi osakute vahetamise kord

  (1) Pensionifondi osakute vahetamise korral toimub ühe pensionifondi osakute tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine.

  (2) Vahetamise tulemusel omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest vastava arvu teise pensionifondi osakuid, tasudes viimaste eest sama päeva väljalaskehinna ulatuses.

  (3) Pensionifondi osakute vahetamise korraldab registripidaja koos pensionifondi depositooriumiga.

  (4) Kui pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada, osakute tagasivõtmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud, korraldab registripidaja vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist.

  (5) Kui käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakute vahetamise päeval pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud, keeldub registripidaja pensionifondi osakute vahetamisest ja teavitab sellest viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit. Kontohaldur teavitab osakute vahetamisest keeldumisest viivitamata avalduse esitanud isikut.

  (6) Pensionifondi osakute vahetamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga .

§ 27.  Pensionifondi osakute vahetamisel võetavad tasud

  (1) Pensionifondi osakute vahetamisel makstakse pensionifondivalitsejale osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmistasu ja väljalasketasu.

  (2) Kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti, rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasude arvutamisel investeerimisfondide seaduse §-s 140 sätestatud määra.

  (3) Pensionifondi osakute vahetamisel rakendatav tagasivõtmis- ja väljalasketasu määr võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud määrast väiksem, kui mõlemat vahetamisega seotud pensionifondi valitseb sama pensionifondivalitseja.

5. jagu Pensionifondi osakute pärimine ja päritud osakute kasutamine 
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 28.  Pärimise alused

  (1) Pensionifondi osakud on päritavad.

  (2) Pensionifondi osakuid saab pärandada üksnes füüsilisele isikule.

  (3) Piiratud teovõimega pärija puhul esitab käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud avalduse tema seaduslik esindaja.

  (4) Kui osakuomanikul puuduvad pärijad, tühistatakse talle kuulunud pensionifondi osakud ja pärimisseaduse § 18 ei kohaldata. Tühistatud osakutest tulenevad õigused ja kohustused loetakse lõppenuks ning osakutele vastav raha jääb pensionifondi.
[RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Käesoleva seaduse §-des 29 ja 30 sätestatu kohaselt tagasivõtmata või pärija pensionikontole kandmata päritud pensionifondi osakud tühistab registripidaja kümne aasta möödudes pärandi avanemisest arvates.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka pensionikontole kantud raha suhtes, mille eest ei ole pensionifondi osakuid välja lastud.

§ 29.  Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmine ja omandamine, kui pärija on kohustatud isik

  (1) Kohustatud isikust pärijal, samuti pärijal, kes ei ole enam kohustatud isik käesoleva seaduse § 6 mõistes, kuid kelle nimel on avatud pensionikonto, (edaspidi käesolevas paragrahvis mõlemad pärija) on õigus üks kord ühe aasta jooksul, arvates talle pärimistunnistuse väljastamisest, esitada avaldus päritud pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või kandmiseks oma pensionikontole.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduses märgitakse:
  1) pärija nimi ja isikukood, kui tegemist ei ole Eesti isikukoodiga, siis koos vastava märkega;
  2) pärija kontaktandmed;
  3) pärija eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
  4) pärandaja nimi ja isikukood;
  5) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid pärija soovib kanda oma pensionikontole, ja nende osakute arv;
  6) iga pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist pärija taotleb, ja nende osakute arv;
  7) pärija kinnitus käesoleva lõike punktis 5 nimetatud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
  8) pärija pangakonto number ja krediidiasutuse ärinimi, kus pangakonto on avatud;
  9) pärimistunnistuse andmed;
  10) avalduse esitamise kuupäev;
  11) pärija allkiri.

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 5 ja 6 alusel avaldusel märgitavate osakute arv kokku peab vastama pärija kõigi päritud pensionifondi osakute arvule kokku.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ei saa muuta ega tagasi võtta.

  (4) Kui pärija ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul pensionifondi osakute tagasivõtmise või pensionikontole kandmise avaldust esitanud, on tal õigus nõuda kümne aasta jooksul, alates pärandi avanemisest, üksnes päritud osakute kandmist tema pensionikontole. Selleks esitab pärija käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse, märkides tagasivõetavate osakute arvuks null osakut.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse vorm pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ja pärija pensionikontole kandmiseks kehtestatakse rahandusministri määrusega, milles võib vajaduse korral lisaks lõikes 2 sätestatule näha ette täiendavad andmed, mis tuleb avalduses märkida.

§ 30.  Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmine, kui pärija ei ole kohustatud isik

  (1) Kui kohustusliku pensionifondi osakute pärija on isik, kes ei ole pärija käesoleva seaduse § 29 lõike 1 tähenduses, on tal õigus nõuda osakute tagasivõtmist üks kord kümne aasta jooksul pärandi avanemisest arvates. Päritud kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks esitatakse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaldus.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab valikuavalduse, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-s 29 sätestatut.

§ 31.  Päritud pensionifondi osakute kasutamise kord
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (1) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud vormikohane avaldus ja pärimistunnistus esitatakse kontohaldurile.

  (2) Kontohaldur edastab vastava avalduse ja pärimistunnistuse ärakirja viivitamata registripidajale Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning nende alusel registripidaja poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

  (3) Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmise või kandmise pärija pensionikontole korraldab registripidaja kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide saamisest arvates vastavalt õigusaktidele, pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja või depositooriumiga sõlmitud lepingule. Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel teeb osaku pärijale väljamakse registripidaja.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Registripidaja keeldub käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud avalduse täitmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Avalduse täitmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja kontohaldurit. Kontohaldur teavitab sellest viivitamata avalduse esitanud isikut. Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või oma pensionikontole kandmiseks peab isik esitama uue nõuetekohase avalduse.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (5) Rahandusminister kehtestab käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avalduse täitmise korra käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korra osana.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

6. jagu Pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju hüvitamine 

§ 32.  Kahju hüvitamise alused

  (1) Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning on alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele, võetakse pensionifondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule (edaspidi käesolevas jaos pensionifondivalitseja) kuuluvad pensionifondi osakud (edaspidi omaosakud) tagasi ja kahju kannatanud osakuomanikule lastakse välja uued osakud.

  (2) Kahju suuruse määramisel võtab pensionifondivalitseja arvesse kogu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, võrreldes olukorraga, kui rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud sarnaselt pensionifondi muu varaga. Kahju suuruse määrab pensionifondivalitseja käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel.

  (3) Käesolevas jaos sätestatud korras ei hüvitata kahju, mis tekitati tagatisfondi seaduse §-s 62 sätestatud osakuomanikele.

  (4) Käesolevas jaos sätestatu ei piira kahju hüvitamise nõudmist muul seaduses sätestatud alusel.

§ 33.  Ettekirjutus kahju hüvitamiseks

  (1) Pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise ettekirjutuse teeb Finantsinspektsioon pensionifondivalitsejale, edastades selle koopia viivitamata registripidajale, pensionifondi depositooriumile ja Tagatisfondile.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutus peab muu hulgas sisaldama:
  1) rikkumise kirjeldust;
  2) tähtaega, mille jooksul pensionifondivalitseja on kohustatud kindlaks määrama igale osakuomanikule tekitatud kahju suuruse;
  3) tähtaega, mille jooksul tuleb osakuomanikele pensionifondivalitseja tekitatud kahju omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikele uute osakute väljalaskmise teel hüvitada;
  4) muud asjaolud, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks.

§ 34.  Omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikule osakute väljalaskmise esildis

  (1) Omaosakud võtab tagasi ning käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud osakud laseb välja registripidaja pensionifondivalitseja vastava esildise alusel. Esildises märgitakse:
  1) pensionifondivalitseja nimi;
  2) viide esildise aluseks olevale käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud ettekirjutusele;
  3) igale osakuomanikule tekitatud kahju suurus;
  4) tekitatud kahju suuruse määramise metoodika;
  5) esildise esitamise kuupäev;
  6) muud õigusaktides sätestatud asjaolud;
  7) asjaolud, mida pensionifondivalitseja peab oluliseks.

  (2) Esildis tuleb esitada Finantsinspektsioonile vähemalt 30 päeva enne käesoleva seaduse § 33 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaega. Kui Finantsinspektsioon ei ole kümne kalendripäeva jooksul esildise saamisest alates esitanud vastuväiteid, edastab pensionifondivalitseja selle registripidajale täitmiseks. Esildises ilmnenud puudused kõrvaldab pensionifondivalitseja Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

§ 35.  Omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikele osakute väljalaskmise kord

  (1) Tagasivõetud omaosakute arvel lastakse kahju kannatanud osakuomanikule tekitatud kahju ulatuses välja selle pensionifondi osakuid, kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse. Kui osakuomanik on sõlminud kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu või kui ta on surnud, lastakse välja selle pensionifondi osakuid, kuhu laekus tema viimane kohustusliku kogumispensioni sissemakse.

  (2) Omaosakute tagasivõtmise korral pensionifondivalitsejale pensionifondist väljamakseid ei tehta.

  (3) Omaosakute tagasivõtmise korral käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei kohaldata tagasivõtmistasu. Osakuomanikule kahju põhjustanud pensionifondivalitseja poolt valitsetavate pensionifondide osakute väljalaskmisel käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei võeta väljalasketasu.

  (4) Omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikele osakute väljalaskmise täpsem kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga .

§ 36.  Kahju hüvitamisest teavitamine

  Pensionifondivalitseja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, alates käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse saamise päevast, avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel või kontserni, millesse ta kuulub, veebilehel teate, milles on vähemalt järgmised andmed:
  1) pensionifondi nimetus, mille suhtes kahju hüvitamise ettekirjutus tehti;
  2) osakuomanike teavitamise kord;
  3) käesoleva seaduse § 33 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tähtajad.

7. jagu Pensionifondi osakud ja sissemaksed pensionifondi likvideerimise korral 

§ 37.  Pensionifondi osakute omandamine pensionifondi likvideerimise korral

  (1) Pensionifondi likvideerimisel investeerimisfondide seaduse §-des 174–187 sätestatud korras omandab iga osakuomanik jaotamisele kuuluva raha eest tema osale vastava arvu tema poolt valitud või valiku tegemata jätmise korral registripidaja poolt käesoleva paragrahvi alusel kindlaks määratud või loositud uue pensionifondi osakuid.

  (2) Uue pensionifondi valib osakuomanik käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele vastava avaldusega kahe kuu jooksul pärast likvideerimisteate avaldamist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kui Finantsinspektsioon ei ole määranud pikemat tähtaega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalduses peab olema märgitud:
  1) osakuomaniku nimi;
  2) osakuomaniku isikukood;
  3) osakuomaniku kontaktandmed;
  4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
  5) likvideeritava pensionifondi nimetus;
  6) valitud uue pensionifondi nimetus;
  7) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega;
  8) kinnitus valitud uue pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
  9) avalduse esitamise kuupäev;
  10) osakuomaniku allkiri.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avaldus esitatakse kontohaldurile, kes edastab avalduse andmed viivitamata registripidajale.

  (5) Kui osakuomanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avaldust tähtaegselt esitanud, omandab osakuomanik selle pensionifondi osakuid, kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeval.

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pensionifond puudub või kui selleks pensionifondiks on likvideeritav pensionifond, loosib registripidaja osakuomanikule uue pensionifondi pensionifondide hulgast, mille investeerimisstrateegia on investeerimisfondide seaduse § 76 lõigete 3–5 kohaselt sarnane likvideeritava pensionifondi strateegiaga.

  (7) Registripidaja loosib osakuomanikule uue pensionifondi viie tööpäeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalduse esitamise tähtaja möödumisest.

§ 38.  Osakute kustutamine ja uue pensionifondi osakute väljalase

  (1) Pensionifondi depositoorium kannab viivitamata pärast investeerimisfondide seaduse §-des 180 ja 181 sätestatud kõigi toimingute teostamist osakuomanike vahel jaotamisele kuuluva raha üle registripidaja kontole Eesti Pangas. Kui pensionifondi likvideerijaks on pensionifondivalitseja või Finantsinspektsiooni poolt määratud likvideerijad, kannab pensionifondi depositoorium osakuomanike vahel jaotamisele kuuluva raha üle likvideerija korraldusel.

  (2) Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa laekumist registripidaja kontole, teostab registripidaja samaaegselt uue pensionifondi osakute väljalaske ja likvideeritava pensionifondi osakute kustutamise. Pensionifondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse §-s 84 sätestatut.

  (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osakute kandmist pensionikontodele eraldab registripidaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast pensionifondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule kuuluvatele osakutele vastava summa, mis jääb kuni kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpuni registripidaja kontole Eesti Pangas.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa ulatuses, millest on eraldatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summa, kannab registripidaja pensionikontodele Eesti väärtpaberite keskregistris vastava arvu uue pensionifondi osakuid.

  (5) Samaaegselt osakute kandmisega pensionikontodele Eesti väärtpaberite keskregistris kannab registripidaja pensionikontodele kantud osakute puhasväärtusele vastava summa uue pensionifondi pangakontole depositooriumis.

  (6) Osakute kustutamise korral ei kohaldata tagasivõtmistasu.

§ 39.  Sissemaksed pensionifondi likvideerimise korral

  (1) Likvideeritava pensionifondi osakute väljalaske peatamisel investeerimisfondide seaduse § 180 lõike 3 alusel laekuvad käesoleva seaduse § 18 punktis 1 sätestatud vahendid registripidaja pangakontole Eesti Pangas.

  (2) Alates käesoleva seaduse § 37 lõikes 7 sätestatud uue pensionifondi loosimise päevale järgnevast päevast omandab osakuomanik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite ja järgnevate sissemaksete eest käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud avalduses märgitud või käesoleva seaduse § 37 lõigetes 5–7 sätestatud alustel kindlaks määratud uue pensionifondi osakuid.

  (3) Osakuomanik saab alustada sissemaksete tegemist mõnda teise pensionifondi käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud korras.

8. jagu Kohustusliku kogumispensioni väljamaksed 
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

1. jaotis Üldsätted 
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 40.  Õigus kohustuslikule kogumispensionile

  (1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul vanaduspensioniikka jõudmisest arvates.

  (2) Kogumispensioni saamiseks on osakuomanikul õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondist.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 41.  Pensionileping

(1) Pensionileping on osakuomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud osakuomanikule (edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid kuni tema surmani ning kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse.

(2) Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusluba omaval Eestis asutatud kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti filiaalil, kes on Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi fondiosaline ning kellel on Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaga kehtiv Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 37¹ lõikes 1 nimetatud leping.

(3) Pensionilepingu sõlmimisel võetakse tagasi kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud või vähemalt 700-kordsele riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määrale (edaspidi rahvapensioni määr) vastavad pensionifondide osakud ning neile vastava summa eest tehakse ühekordne kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakute tagasivõtmise ja raha kandmise pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel.

(5) Kindlustusandja on kohustatud pensionilepingu sõlmima, kui osakuomanikul on tekkinud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile. Kindlustusandja ei ole kohustatud pensionilepingut sõlmima, kui osakuomanikule kuuluvate kõigi pensionifondide osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel saadav summa (edaspidi osakute koguväärtus) on väiksem kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 sätestatud määr.

(6) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr, on osakuomanikul õigus sõlmida pensionileping, mille alusel tasutakse kindlustusandjale ühekordne kindlustusmakse osakute ulatuses, mis pensionilepingu sõlmimisel vastab vähemalt nimetatud määrale. Osakuomanikul on õigus jätta ülejäänud osakud pensionikontole, sõlmida nende suhtes teine pensionileping, tasuda täiendav kindlustusmakse, leppida kokku käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud fondipension või esitada §-s 43 sätestatud juhul avaldus ühekordseks väljamakseks.

(7) Kui osakuomanik kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud õigust, määrab ta pensionilepingu sõlmimisel, milliste pensionifondide osakud võetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks.

(8) Osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, ei võeta arvesse osakute koguväärtuse määramisel.

(9) Pensionilepingu sõlmimise ja selle alusel pensionimaksete tegemise tingimused ja täpsem kord on reguleeritud käesoleva jao 2. jaotises.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 42.  Fondipension

(1) Fondipension on osakuomaniku ja pensionifondivalitseja vahel kokku lepitud kava, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni lõppemiseni.

(2) Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.

(3) Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr.

(4) Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension ka juhul, kui ta kasutab käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 sätestatud õigust.

(5) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel.

(7) Fondipensioni kokkuleppimise ja selle alusel väljamaksete tegemise tingimused ja täpsem kord on reguleeritud käesoleva jao 3. jaotises.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 43.  Ühekordne väljamakse pensionifondist

  (1) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on võrdne kümnekordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem, on osakuomanikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist (edaspidi ühekordne väljamakse).

(2) Kui osakuomanik omandab pärast ühekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist, täiendavalt osakuid:
  1) võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse ühekordne väljamakse, kui täiendavalt omandatud osakute väärtus ei ole suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr;
  2) võetakse tagasi osakud, mis kuulusid osakuomanikule ühekordse väljamakse avalduse esitamisel, ja tehakse vastavas summas väljamakse, kui täiendavalt omandatud osakute väärtus on suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui osakute koguväärtus on lõikes 1 nimetatud summani vähenenud fondipensioni väljamaksete tulemusel.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 44.  Osakute tagasivõtmine kohustatud isiku tööleasumisel Euroopa ühenduste institutsiooni

  (1) Kohustatud isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 10¹ lõikes 1 nimetatud nõukogu määruses sätestatud tingimustele, on õigus kõigi talle kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisele ja osakute koguväärtuse kandmisele Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 2¹alusel kehtestatud korrale .

 (2) Kõik kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise ja ülekande tegemisega, kannab kohustatud isik.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

2. jaotis Väljamaksed pensionilepingu alusel 
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 45.  Pensionilepingu ja selle sõlmimise üldtingimused

(1) Pensionilepinguga kaetakse kindlustusriskidest üksnes kindlustustegevuse seaduses sätestatud üleelamisrisk. Muude kindlustusriskide katmine ei ole lubatud.

(2) Üleelamisriski arvestamisel on kindlustusandja kohustatud pensionilepingute sõlmimisel kasutama ühes vanuses meeste ja naiste puhul sama väärtusega oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid. Muudatusi kasutatavates suremusnäitajates võib kohaldada üksnes pensionilepingute suhtes, mis sõlmitakse pärast suremusnäitajates muudatuste tegemist, samuti kindlustustehnilise kasumi suhtes, mille võrra suurendatakse pensionimakseid.

(3) Pensionilepinguga seotud investeerimisrisk on kindlustusandjal.

(4) Pensionilepingu kindlustusvõtja võib olla üksnes füüsiline isik, kellel on käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile.

(5) Pensionilepingu pensionimaksete puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1) pensionimakseid tehakse üksnes kindlustusvõtjale;

2) pensionimaksed on võrdse suurusega ning need võivad erineda üksnes tulenevalt kindlustusandja poolt jaotatavast kasumist;

3) pensionimakseid tehakse pensionilepingu alusel perioodiliselt, vähemalt kord kolme kuu tagant kuni kindlustusvõtja surmani, kaasa arvatud perioodi eest, millal kindlustusvõtja suri;

4) esimene pensionimakse tehakse pensionilepingu esimesel pensioniaastal;

5) pensionimakseid tehakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkulepitud kuupäeval, mis peab jääma ajavahemikku kalendrikuu 10. kuupäevast kuni 15. kuupäevani.

(6) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus pensionilepingu puhul algab pensionilepingu sõlmimisest.

(7) Pensionimakse suuruse arvutamisel kasutatakse ühel päeval tehtud pensionilepingute pakkumustes sama garanteeritud aastaintressi määra ning samu oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid ja kindlustusandja võetavaid tasusid.

(8) Kindlustusandja on kohustatud igal majandusaastal vähemalt 50 protsendi ulatuses sõlmitud pensionilepingutest tulenevast kumulatiivsest tehnilisest kasumist suurendama kõigi pensionilepingute kindlustusvõtjate pensionimakseid. Pensionimaksete suurendamisel võetakse aluseks pensionilepingust tulenevate kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste osakaal kõigist pensionilepingutest tulenevatest kindlustustehnilistest eraldistest ja finantskohustustest.

(9) Pensionilepingust tulenevad varalised õigused ei või olla tagatiseks või muul viisil koormatud ega kuulu abikaasade ühisvarasse.

(10) Pensionilepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–10 kehtestatud tingimustest kõrvalekalduv tingimus on tühine, välja arvatud juhul, kui selline tingimus lepiti kokku käesoleva seaduse § 46 alusel.

[RT I 2008, 48, 269 – jõust. 14.11.2008]

§ 46.  Pensionilepingu eritingimused

(1) Kindlustusvõtja ja kindlustusandja võivad pensionilepingu sõlmimisel kokku leppida pensionimaksete edasilükkamise, mille korral hakatakse pensionimakseid tegema pensionilepingus määratud perioodi möödumisel pensionilepingu sõlmimisest.

(2) Kindlustusvõtja ja kindlustusandja võivad pensionilepingu sõlmimisel kokku leppida pensionimaksete suurenemise.

(3) Pensionilepingu võib käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud tingimustel sõlmida ühise pensionilepinguna.

(4) Pensionilepingu võib käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud tingimustel sõlmida garantiiperioodiga.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 47.  Ühine pensionileping

(1) Kindlustusvõtjal on õigus sõlmida ühine pensionileping:

1) koos tema valitud füüsilise isikuga (edaspidi kindlustatud isik), mille alusel kindlustusandja kohustub tegema pensionimakseid kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku surmani, kindlustusvõtja aga kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse;

2) koos tema valitud teise kindlustusvõtjaga, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema kindlustusvõtjatele pensionimakseid nende surmani, kindlustusvõtjad aga kohustuvad tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed.

(2) Kindlustusvõtja surma korral lähevad tema pensionilepingust tulenevad õigused üle kindlustatud isikule.

(3) Kindlustatud isik ei pea ühise pensionilepingu sõlmimise ajal ega käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul olema osakuomanik ega vanaduspensioniealine, kuid õigus pensionimaksetele tekib tal vanaduspensioniikka jõudmisel.

[RT I 2008, 48, 269 – jõust. 14.11.2008]

§ 48.  Garantiiperioodiga pensionileping

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on garantiiperiood pensionilepingus määratud ajavahemik, mille jooksul tehakse pensionimakseid lepingus nimetatud soodustatud isikule juhul, kui kindlustusvõtja sureb või käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud juhul mõlemad kindlustusvõtjad või kindlustusvõtja ja kindlustatud isik surevad garantiiperioodi jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tehakse pensionimakseid soodustatud isikule garantiiperioodi lõpuni.

(3) Kindlustusvõtja võib määrata mitu soodustatud isikut. Soodustatud isikuks ei või olla juriidiline isik.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 49.  Pensionilepingu sõlmimine

(1) Pensionilepingu sõlmimiseks esitab osakuomanik avalduse tema valitud kindlustusandjale.

(2) Kindlustusandja on kohustatud osakuomaniku antud teabe alusel välja selgitama vähemalt käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 2 sätestatud ulatuses tema nõudmised pensionilepingule ning tegema osakuomanikule neile nõudmistele suurimal võimalikul määral vastava pensionilepingu sõlmimiseks allkirjastatud kirjaliku pakkumuse.

(3) Pensionilepingu sõlmimiseks peavad kindlustusandja ja osakuomanik saavutama kokkuleppe vähemalt järgmistes pensionilepingu tingimustes:

1) kindlustusmakse suurus, kui pensionileping sõlmitakse käesoleva seaduse § 41 lõike 6 alusel;

2) pensionimaksete suurus;

3) pensionimaksete tegemise algus;

4) pensionimaksete tegemise sagedus;

5) teine kindlustusvõtja või kindlustatud isik, kui sõlmitakse ühine pensionileping;

6) garantiiperioodi pikkus ja soodustatud isik, kui sõlmitakse garantiiperioodiga pensionileping.

(4) Osakuomanik tagastab kindlustusandja tehtud pakkumusega nõustumisel selle allkirjastatult kindlustusandjale.

(5) Kindlustusandja esitab viivitamata pärast osakuomaniku poolt pakkumuse allkirjastamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatule vastava avalduse kindlustusmakse ülekandmiseks. Registripidaja poolt avalduse vastuvõtmisega loetakse pensionileping sõlmituks.

(6) Registripidaja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avalduse vastuvõtmisest, kui:

1) osakuomanik ei ole vanaduspensioniealine;

2) osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud;

3) registripidajale esitatud avaldus ei vasta käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele;

4) osakuomanikul on kehtiv pensionileping ning tal puudub õigus teise pensionilepingu sõlmimiseks või sõlmitud pensionilepingu taganemisperiood ei ole lõppenud;

5) osakuomanikul puudub kehtiv pensionileping ja osakute koguväärtus on suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr, kuid avalduses märgitud tagasivõtmisele kuuluvate osakute väärtus on sellest väiksem.

(7) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitanud kindlustusandjat, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate, mis peab sisaldama:

1) keeldumise õiguslikku alust;

2) keeldumise põhjendust.

(8) Kindlustusandja on kohustatud kindlustusvõtjat viivitamata teavitama pensionilepingu sõlmimise kuupäevast ja õigusest 14 päeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest arvates lepingust taganeda.

(9) Kindlustusvõtjal on õigus 14 päeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest arvates lepingust taganeda, esitades selleks nimetatud tähtaja jooksul kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taganemisavalduse. Kindlustusandja on kohustatud registripidajat viivitamata teavitama talle esitatud taganemisavaldusest, esitades käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–4 ja 11 nimetatud andmed.

(10) Kui kindlustusvõtja ei kasutanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud taganemisõigust, rahuldab registripidaja kindlustusandja esitatud avalduse ning korraldab osakute tagasivõtmise ja kannab vastavalt osakute koguväärtusele või pensionilepingu sõlmimisel määratud osakute arvule vastava summa kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest 14 päeva möödumisest arvates.

(11) Kindlustusandja väljastab viivitamata pärast kindlustusmakse laekumist kindlustusvõtjale käesoleva seaduse § 51 kohase pensionilepingu poliisi.

[RT I 2008, 48, 269 – jõust. 14.11.2008]

§ 50.  Osakuomaniku teavitamine enne pensionilepingu sõlmimist

  (1) Kindlustusandja peab iga kord enne osakuomanikuga pensionilepingu sõlmimist:
  1) teatama osakuomanikule oma kontaktandmed, sealhulgas kontori aadressi, kus pensionileping sõlmitakse, kui seda ei tehta kindlustusandja asukohas;
  2) selgitama välja osakuomaniku nõudmised pensionilepingule, sealhulgas pensionimaksete tegemise tingimused ning soovi kasutada kindlustusandja pakutavaid käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud eritingimusi;
  3) esitama osakuomanikule võrdlusena pensionimaksete suuruse, mis vastab käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud tingimustele vastavale pensionilepingule, kui pakkumus sisaldab mõnda §-s 46 sätestatud eritingimust, ning selgitama, mille poolest pakutav pensionileping erineb võrdluseks esitatud pensionilepingust;
  4) tutvustama pakutava pensionilepingu tingimusi, sealhulgas pensionimaksete suurust, sagedust ja alguse aega, garanteeritud intressimäära, kõigi pensionilepinguga seotud tasude suurust ning pensionilepingu ülesütlemise tingimusi;
  5) selgitama osakuomanikule pensionimakse kujunemise põhimõtteid;
  6) teavitama osakuomanikku käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud kindlustusmakse ja pensionimaksete suuruse muutuse võimalikkusest pärast pensionilepingu sõlmimist;
  7) selgitama osakuomanikule pensionilepingu tagastusväärtuse kujunemise põhimõtteid;
  8) selgitama osakuomanikule kindlustustehnilise kasumi määramise ja jaotamise põhimõtteid;
  9) selgitama osakuomanikule pensionimaksete maksustamise üldisi põhimõtteid;
  10) selgitama osakuomanikule tema õigust kindlustusandja pakkumusega mitte nõustuda, samuti teavitama õigusest sõlmitud pensionilepingust taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates;
  11) esitama pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, millel osakuomanik võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale;
  12) nõustama osakuomanikku muudes pensionilepinguga seotud küsimustes.

  (2) Osakuomanikule antud nõuandeid ja soovitusi tuleb esitada põhjalikkusega, mis vastab pensionilepingu keerukusele ja osakuomaniku asjatundlikkusele.

  (3) Osakuomanikule avaldatav teave peab olema esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, selgelt sõnastatud, ülevaatlikult liigendatud ja koostatud eesti keeles või kokkuleppel osakuomanikuga muus keeles.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 51.  Pensionilepingu poliis

  (1) Pensionilepingu poliisil peavad olema märgitud vähemalt:
  1) kindlustusandja ärinimi ja kontaktandmed;
  2) kindlustusvõtja nimi ja kontaktandmed;
  3) kindlustatud isiku nimi ja kontaktandmed, kui on tegemist ühise pensionilepinguga;
  4) kindlustusmakse suurus;
  5) pensionimakse suurus ja kuupäev ning pensionimaksete alguse aeg;
  6) pensionilepinguga seotud tasude suurus;
  7) pensionilepingu ülesütlemise tingimused ja selle eest võetava tasu suurus;
  8) garantiiperioodi pikkus ja soodustatud isiku andmed, kui pensionileping on garantiiperioodiga;
  9) viited kindlustustingimustele, mida kohaldatakse pensionilepingu suhtes;
  10) viide käesolevale seadusele, millest pensionilepingu sõlmimise alused tulenevad;
  11) viide tulumaksuseadusele, millest pensionimaksete maksustamise reeglid tulenevad;
  12) pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, millel osakuomanik võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale.

  (2) Pensionilepingu kindlustusmakse ning pensionimaksed poliisil ja lepingupoolte allkirjastatud pakkumusel võivad erineda osas, mis tuleneb pensionilepingu sõlmimise ja käesoleva seaduse § 49 lõikes 10 sätestatud osakute tagasivõtmise vahelisel ajal toimunud osakute arvu või väärtuse muutusest.

  (3) Kui kindlustusandjale laekunud kindlustusmakse on suurem, kui pakkumuses märgitud, on kindlustusandja kohustatud vastavalt suurendama ka pensionilepingu pensionimakseid.

  (4) Poliisil märgitud andmete muutumise korral on kindlustusandja kohustatud väljastama kindlustusvõtjale uue poliisi.

  (5) Pensionilepingu poliis peab olema kirjalikus vormis.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 52.  Teave pensionilepingu ja pärast lepingu sõlmimist omandatud osakute kohta

  (1) Kindlustusandja on kohustatud kord aastas teavitama kindlustusvõtjat vähemalt järgmistest andmetest:
  1) perioodi jooksul tehtud pensionimaksed;
  2) pensionilepingu alusel võetud tasud;
  3) perioodi jooksul määratud kindlustustehniline kasum ja kasumimäär;
  4) pensionilepingu tagastusväärtus.

  (2) Pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse on kindlustusandja kohustatud kindlustusvõtjale esitama ka viimase taotlusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave tuleb esitada rahalises suuruses või kui see ei ole võimalik, siis protsentuaalses suuruses ning see peab vastama käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

  (4) Kindlustusandja poolt registripidajale esitatava avalduse vormi kehtestab rahandusminister määrusega ja sellel peavad olema märgitud:
  1) kindlustusandja nimi;
  2) kindlustusvõtja nimi;
  3) kindlustusvõtja isikukood;
  4) kindlustusvõtja kontaktandmed;
  5) kindlustatud isiku nimi, kui sõlmitakse kindlustatud isikuga ühine pensionileping;
  6) selle pensionifondi nimetus, mille osakud võetakse kindlustusmakse tasumiseks tagasi;
  7) nende osakute arv, mille tagasivõtmist taotletakse;
  8) pensionilepingu number ja viitenumber;
  9) ülesöeldud pensionilepingu number ja selle sõlminud kindlustusandja nimi, kui on tegemist uue pensionilepingu sõlmimisega;
  10) ülesöeldud pensionilepingu lõppemise kuupäev, kui on tegemist pensionilepingu ülesütlemisega;
  11) avalduse esitamise kuupäev.

  (5) Registripidaja on kohustatud 31. jaanuariks teavitama kindlustusvõtjat, kes on pärast pensionilepingu sõlmimist omandanud pensionifondi osakuid, mille koguväärtus oli teavitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga võrdne vähemalt 50-kordse rahvapensioni määraga, esitades:
  1) osakute koguväärtuse 31. detsembri seisuga;
  2) teabe käesoleva seaduse § 52¹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud õiguste kohta;
  3) käesoleva seaduse § 52¹ lõikes 4 sätestatud tähtaja, mille jooksul kindlustusvõtja saab oma õigusi kasutada.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave peab vastama käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata kindlustusvõtja suhtes, kellele kuuluvate osakute koguväärtus oli pensionilepingu sõlmimise hetkel suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 52¹.  Pärast pensionilepingu sõlmimist pensionikontole kantud osakute kasutamine

  (1) Kui kindlustusvõtja omandab pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi osakuid, on tal õigus esitada kindlustusandjale avaldus täiendava kindlustusmakse tasumiseks omandatud osakute ulatuses. Pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakute suhtes võib taotleda ühekordset väljamakset või leppida kokku fondipensioni üksnes käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul.

  (2) Kui pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakute koguväärtus on:
  1) võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, on kindlustusvõtjal õigus sõlmida omandatud osakute eest teine pensionileping, esitades selleks kindlustusandjale vastava avalduse;
  2) suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr, on kindlustusvõtjal lisaks käesoleva lõike punktis 1 sätestatud õigusele õigus jätta osa osakuid oma pensionikontole, leppida nende osas kokku käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud fondipension või esitada §-s 43 sätestatud juhul avaldus ühekordseks väljamakseks tingimusel, et on tasutud täiendav kindlustusmakse või sõlmitud teine pensionileping osakute ulatuses, mis täiendava kindlustusmakse tasumise avalduse esitamise hetkel või uue pensionilepingu sõlmimisel vastas 700-kordsele rahvapensioni määrale.

  (3) Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt vastava avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava avalduse.

  (4) Kui kindlustusvõtja soovib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teise pensionilepingu sõlmimise õigust, õigust jätta osakuid oma pensionikontole või leppida nende suhtes kokku fondipension, on ta kohustatud teise pensionilepingu sõlmima või esitama avalduse vähemalt 700-kordsele rahvapensioni määrale vastava täiendava kindlustusmakse tasumiseks enne 31. märtsi.

  (5) Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ja osakute koguväärtuse või kindlustusvõtja poolt määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud avalduse laekumisest arvates, arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.

  (6) Kui kindlustusvõtja ei ole teist pensionilepingut sõlminud ja registripidajale ei ole esitatud avaldust täiendava kindlustusmakse tasumiseks, korraldab registripidaja kindlustusvõtjale kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmise ja kannab nende koguväärtuse viie tööpäeva jooksul 31. märtsist arvates kindlustusandjale kindlustusvõtja poolt viimati sõlmitud pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena.

  (7) Kui kindlustusvõtja poolt pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakute koguväärtus on 31. märtsi seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, kuid registripidaja ei ole kindlustusvõtjat käesoleva seaduse § 52 lõike 5 kohaselt teavitanud, ei võta registripidaja osakuid tagasi.

  (8) Registripidaja poolt kindlustusvõtjale kuuluvate osakute koguväärtuse või kindlustusvõtja poolt määratud osakutele vastava summa kandmisega kindlustusandjale kindlustusvõtja täiendava kindlustusmaksena muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse.

  (9) Kui pensionilepingu sõlmimise ja muutmise vahel on kindlustusandja muutnud pensionimakse suuruse arvutamise põhimõtteid, on kindlustusandjal õigus kohaldada uusi põhimõtteid üksnes täiendavale kindlustusmaksele vastavate pensionimaksete puhul.

  (10) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka osakute suhtes, mis jäeti pensionilepingu sõlmimisel osakuomaniku pensionikontole põhjusel, et nende tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses ning lõigetes 2, 4, 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata kindlustusvõtja suhtes, kellele kuuluvate osakute koguväärtus oli pensionilepingu sõlmimise või täiendava kindlustusmakse tasumise hetkel suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr. Nimetatud kindlustusvõtjal on õigus pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakud jätta oma pensionikontole, sõlmida nende suhtes teine pensionileping, tasuda täiendav kindlustusmakse, leppida kokku käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud fondipension või esitada §-s 43 sätestatud juhul avaldus ühekordseks väljamakseks.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 52².  Pensionilepingu ülesütlemine ja uue sõlmimine

  (1) Pensionilepingu ülesütlemine on lubatud üksnes juhul, kui selle sõlmimisest on möödunud vähemalt kolm aastat ning lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud vähemalt kolm kuud enne pensioniaasta lõppu.

  (2) Pensionilepingu ülesütlemise korral lõpeb leping jooksva pensioniaasta lõpus.

  (3) Pensionilepingu ülesütlemise korral ei maksta selle lepingu tagastusväärtust välja kindlustusvõtjale, vaid kantakse kindlustusvõtja sõlmitud uue pensionilepingu kindlustusmaksena lepingu sõlminud kindlustusandjale.

  (4) Kui kindlustusvõtja sureb enne uue pensionilepingu sõlmimist, ei kuulu ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus ülekandmisele ega väljamaksmisele. Ühise pensionilepingu puhul kantakse ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus pärast kindlustusvõtja surma uue pensionilepingu kindlustusmaksena teise kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale.

  (5) Kui kindlustusvõtja soovib pensionilepingu üles öelda, esitab ta kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse. Kindlustusvõtjal on õigus pensionilepingu ülesütlemise avaldus enne lepingu lõppemist tagasi võtta.

  (6) Kui kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale pensionilepingu ülesütlemise avalduse, on kindlustusandja kohustatud viie tööpäeva jooksul esitama kindlustusvõtjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse lepingu lõppemise hetkel. Pensionilepingu ülesütlemisest teavitab kindlustusandja enne lepingu lõppemist registripidajat, esitades avalduse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 10 ja 11 sätestatud andmed.

  (7) Pensionilepingu tagastusväärtus moodustub lepingule vastava elukindlustuse eraldise ja boonuste eraldise summast pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamise hetkel või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul pensionilepingu lõppemise hetkel, millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu, lähtudes eraldiste suuruse määramisel:
  1) tagastusväärtuse arvutamise hetkel kehtivatest suremusnäitajatest;
  2) kindlustusandja arvestuslikest kuludest;
  3) pensionimakse suurusest tagastusväärtuse arvutamise hetkel;
  4) kindlustustegevuse seaduse § 76 lõike 2 alusel kehtestatud pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatavast intressimäärast või lepingu garanteeritud intressimäärast, sõltuvalt sellest kumma intressimääraga diskonteerides on pensionilepingu tagastusväärtus suurem.

  (8) Uus pensionileping sõlmitakse pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist. Uue pensionilepingu sõlmimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1–9 ja 11 sätestatut. Käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 nimetatud avalduses näidatakse § 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 9 ja 11 sätestatud andmed.

  (9) Pärast uue pensionilepingu sõlmimist esitab kindlustusandja kindlustusvõtja pensionilepingu tagastusväärtuse ülekandmiseks korralduse kindlustusandjale, kellega oli sõlmitud ülesöeldud pensionileping.

  (10) Kui pensionilepingu pensionimaksed on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tagastusväärtuse suuruse leidmist muutunud, on kindlustusandja kohustatud üle kandma tagastusväärtuse, mis vastab muutunud pensionimaksetele.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud ülekande on kindlustusandja kohustatud tegema viie tööpäeva jooksul vastava korralduse saamisest arvates.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

3. jaotis
Väljamaksed pensionifondist

[RT I 2008, 48, 269 – jõust. 14.11.2008]

§ 52³.  Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused

  (1) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik selle arvestusliku kestuse aastates, mis ei või olla lühem fondipensioni minimaalsest arvestuslikust kestusest aastates. Fondipensioni arvestuslikku kestust arvestatakse vastavalt valitud väljamaksete sagedusele kuudes, kvartalites või pensioniaastates.

  (2) Fondipensioni arvestuslik kestus väheneb fondipensioni kokkuleppimisest valitud sagedusele vastava perioodi möödumisel vastavalt ühe kuu, kvartali või pensioniaasta võrra. Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval.

  (3) Kui fondipension lepitakse kokku käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel, on fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus:
  1) kaksteist pensioniaastat, kui osakuomanik on 60-aastane;
  2) üksteist pensioniaastat, kui osakuomanik on 61–62-aastane;
  3) kümme pensioniaastat, kui osakuomanik on 63–64-aastane;
  4) üheksa pensioniaastat, kui osakuomanik on 65–66-aastane;
  5) kaheksa pensioniaastat, kui osakuomanik on 67–68-aastane;
  6) seitse pensioniaastat, kui osakuomanik on 69–70-aastane;
  7) kuus pensioniaastat, kui osakuomanik on 71–72-aastane;
  8) viis pensioniaastat, kui osakuomanik on 73–74-aastane;
  9) neli pensioniaastat, kui osakuomanik on 75–76-aastane;
  10) kolm pensioniaastat, kui osakuomanik on 77–78-aastane;
  11) kaks pensioniaastat, kui osakuomanik on 79-aastane või vanem.

  (4) Kui fondipension lepitakse kokku täiendavateks väljamakseteks käesoleva seaduse § 42 lõike 4 alusel, on fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus:
  1) viis pensioniaastat, kui osakuomanik on 60–64-aastane;
  2) neli pensioniaastat, kui osakuomanik on 65–69-aastane;
  3) kolm pensioniaastat, kui osakuomanik on 70–74-aastane;
  4) kaks pensioniaastat, kui osakuomanik on 75-aastane või vanem.

  (5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kord kvartalis või kord pensioniaastas. Kui väljamaksete sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul.

  (6) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist. Osakuomanikule tehakse väljamakseid vastavalt osakute piirmäärale.

  (7) Osakute piirmäär on suurim käesoleva lõike punktide 1 ja 2, 1 ja 3 või 1 ja 4 kohaselt leitud osakute arvust:
  1) osakuomanikule kuuluvate osakute arvu jagamisel valitud väljamaksete sagedusele vastavas arvestuses fondipensioni arvestusliku kestusega saadud osakute arv;
  2) veerandi rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord kuus;
  3) kolmveerandi rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord kvartalis;
  4) kolmekordse rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord pensioniaastas.

  (8) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, võetakse käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 2–4 nimetatud osaku puhasväärtuseks erinevates pensionifondides osakuomanikule kuuluvate osakute arvuga kaalutud osakute puhasväärtuste aritmeetiline keskmine.

  (9) Osakuomanikul on õigus fondipensioni kokkuleppimisel määrata, et väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse üksnes käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 1 alusel.

  (10) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse osakute piirmäär või käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud osakute arv erinevate pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis.

  (11) Osakuomanikul on õigus pärast fondipensioni kokkuleppimist muuta:
  1) väljamaksete aluseks olevat osakute arvu, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 9 sätestatut;
  2) väljamaksete tegemise sagedust.

  (12) Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse:
  1) vastavalt fondipensioni arvestuslikule kestusele fondipensioni viimase pensioniaasta lõpus;
  2) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse tegemisega;
  3) osakuomaniku surma korral;
  4) fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt;
  5) olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 180 lõike 3 alusel peatatud või
  6) 31. märtsil, kui osakuomanikul on vastavalt käesoleva seaduse § 52⁵ lõikele 7 tekkinud kohustus pensionilepingu sõlmimiseks.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 52⁴.  Fondipensioni avaldus ja ühekordse väljamakse avaldus

  (1) Fondipensioni kokkuleppimiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale vormikohase fondipensioni avalduse.

  (2) Fondipensioni avalduses märgitakse:
  1) osakuomaniku nimi;
  2) osakuomaniku isikukood;
  3) osakuomaniku kontaktandmed;
  4) osakuomaniku pangakonto number ja krediidiasutuse ärinimi, kus pangakonto on avatud;
  5) fondipensioni arvestuslik kestus aastates;
  6) osakute arv, mille tagasivõtmist osakuomanik taotleb;
  7) perioodiliste väljamaksete tegemise sagedus;
  8) avalduse esitamise kuupäev;
  9) osakuomaniku allkiri.

  (3) Fondipensioni muutmiseks või lõpetamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale vastava avalduse, millel märgitakse:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 ja 6–9 nimetatud andmed, kui on tegemist fondipensioni muutmisega;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punkides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed, kui on tegemist fondipensioni lõpetamisega.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse saamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale ühekordse väljamakse avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 6, 8 ja 9 nimetatud andmed.

  (5) Fondipensioni avalduse, selle muutmise ja lõpetamise avalduse ning ühekordse väljamakse avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut ning avalduste vormid kehtestab rahandusminister määrusega .

  (6) Registripidaja keeldub fondipensioni lõpetamise avalduse vastuvõtmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Registripidaja keeldub ühekordse väljamakse avalduse, fondipensioni või selle muutmise avalduse vastuvõtmisest, kui:
  1) registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele;
  2) avalduse alusel väljamaksete tegemine ei ole võimalik;
  3) avalduses toodud andmed ei vasta tegelikkusele või on vastuolulised;
  4) avalduse täitmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse §-s 42, 43 või 52³ sätestatuga.

  (7) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud veateade peab sisaldama:
  1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
  2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 52⁵.  Pensionifondist väljamaksete tegemise kord

  (1) Ühekordseid väljamakseid ja fondipensioni väljamakseid teeb registripidaja käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes sätestatud korras.

  (2) Väljamaksete tegemiseks või selle tingimuste määramiseks võib registripidaja nõuda fondipensioni avalduse, selle muutmise avalduse või ühekordse väljamakse avalduse esitanud osakuomanikult täiendavate andmete esitamist.

  (3) Pensionifondi osakute tagasivõtmise korraldab registripidaja vastavalt fondipensioni avaldusele, selle muutmise avaldusele või ühekordse väljamakse avaldusele avalduse esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu 15. kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.

  (4) Käesoleva seaduse § 52³ lõikes 11 nimetatud fondipensioni muudatused korraldab registripidaja alates vastava avalduse esitamisele järgneva pensioniaasta algusest, kui avaldus esitati vähemalt üks kuu enne jooksva pensioniaasta lõppu.

  (5) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast fondipensioni kokkuleppimist, võetakse täiendavalt omandatud osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamaksete aluseks olevate osakute arvu leidmisel.

  (6) Registripidaja on kohustatud 31. jaanuariks kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel fondipensioni kokkuleppinud osakuomanikku, kelle osakute koguväärtus on 31. detsembri seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, esitades:
  1) osakute koguväärtuse 31. detsembri seisuga;
  2) teabe käesoleva paragrahvi lõikes 7 kehtestatud kohustuse kohta;
  3) fondipensioni lõppemise aja vastavalt käesoleva seaduse § 52³ lõike 12 punktile 6.

  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud osakuomaniku osakute koguväärtus on 31. märtsi seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, lõpeb fondipension ning osakuomanikul on kohustus sõlmida pensionileping.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatu ei kohaldu, kui osakuomanik on osakute koguväärtuse kasvades 50-kordse rahvapensioni määrani 75-aastane või vanem.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatut kohaldatakse ka osakute suhtes, mis jäeti fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku pensionikontole põhjusel, et nende tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

3. peatükk TÄIENDAV KOGUMISPENSION 

1. jagu Üldsätted 

§ 53.  Üldsätted

  (1) Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik tema poolt valitud vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tema poolt valitud kindlustusandjaga.

  (2) Isik võib samaaegselt omada ja omandada mitme erineva vabatahtliku pensionifondi osakuid ja sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga.

  (3) Täiendav kogumispension makstakse välja käesolevas seaduses, vabatahtliku pensionifondi tingimustes ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja korras.

2. jagu Vabatahtlik pensionifond 

§ 54.  Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi

  (1) Sissemaksete tegemisel vabatahtlikku pensionifondi omandab isik sissemakse suurusele vastava arvu vabatahtliku pensionifondi valitseja poolt väljalastavaid osakuid. Korraga tehtava sissemakse alampiir ei või olla suurem kui 500 krooni.

  (2) Täiendava kogumispensioni sissemaksete tegemisele vabatahtlikku pensionifondi kohaldatakse käesoleva seaduse § 19 lõigetes 5 ja 6 kohustusliku pensionifondi kohta sätestatut.

§ 55.  Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise alused

  (1) Käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 sätestatud tingimustel ja korras võib ühe vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetada üksnes teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu.

  (2) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2–4 ja §-s 26 kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut.

§ 56.  Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise tingimused

  (1) [Kehtetu – RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (2) Vabatahtliku pensionifondi tingimustes võib ette näha:
  1) korraga vahetatavate osakute minimaalse arvu, mis ei või olla suurem kui 1000 osakut;
  2) minimaalse tähtaja, mille möödumisel osakute vahetamisest võib osakuomanik nõuda järjekordset osakute vahetamist. See tähtaeg ei või olla pikem kui kaks aastat.

§ 57.  Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise kord

  (1) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamiseks peab osakuomanik esitama kirjaliku avalduse pensionifondivalitsejale.

  (2) Avalduses märgitakse:
  1) osakuomaniku nimi;
  2) isikukood;
  3) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada;
  4) osakute arv, mille vahetamist osakuomanik taotleb;
  5) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib omandada;
  6) muud pensionifondi tingimustes ja õigusaktides ettenähtud andmed;
  7) avalduse esitamise kuupäev;
  8) osakuomaniku allkiri.

  (3) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korraldab pensionifondi depositoorium pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist.

  (4) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisel võetavatele tasudele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut, kusjuures tagasivõtmistasu suurus võib erineda sõltuvalt vahetatavate vabatahtliku pensionifondi osakute omandamise ajast.

§ 58.  Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimine ja tagasivõtmine

  (1) Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on pärijal õigus nõuda kõigi päritud osakute või nendest osa kandmist pärija väärtpaberikontole või osakute tagasivõtmist.

  (2) Osakute tagasivõtmiseks esitab pärija pensionifondivalitsejale avalduse ja pärimistunnistuse.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ei kohaldata osakute tagasivõtmisele käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud piirangut.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (4) Kui vabatahtliku pensionifondi osakuomanikul puuduvad pärijad, tühistatakse talle kuulunud osakud ja pärimisseaduse § 18 ei kohaldata. Tühistatud osakutest tulenevad õigused ja kohustused loetakse lõppenuks ning osakutele vastav raha jääb pensionifondi.

§ 59.  Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine juriidilise isiku nõudel

  (1) Juriidilisest isikust pärijal on õigus iga tema poolt päritud osaku kohta nõuda rahalise väljamakse tegemist nõude esitamise päeva tagasivõtmishinna ulatuses.

  (2) Juriidilisest isikust pärija kaotab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse, kui ta ei nõua päritud pensionifondi osakute tagasivõtmist ühe aasta jooksul, arvates pärandvara avanemisele järgnevast päevast.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul väljanõudmata raha jääb pensionifondi ja vastavad osakud tühistatakse.

§ 60.  Vabatahtlikust pensionifondist väljamaksete tegemise alused

  (1) Väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist täiendava kogumispensioni väljamaksmise korral tehakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 61 sätestatule investeerimisfondide seaduse §-s 138 nimetatud osakute tagasivõtmishinnaga. Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse §-des 139 ja 140 sätestatut.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (2) Väljamakseid ei tehta, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 146 või § 180 lõike 3 alusel peatatud.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (3) Väljamakseid vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral tehakse vastavalt investeerimisfondide seaduses sätestatule.

  (4) Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimise korral tehakse väljamakseid käesoleva seaduse §-des 58 ja 59 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 61.  Väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist

  (1) Osakuomanikul on õigus kogumispensioni väljamaksetele vabatahtlikust pensionifondist (edaspidi käesolevas paragrahvis väljamaksed) käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel, kuid mitte enne kahe aasta möödumist väljamaksete tegemiseks tagasivõetavate osakute väärtpaberikontole kandmisest. Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on vahetatud teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestatakse kaheaastast tähtaega vahetamisel tagasivõetud osakute väärtpaberikontole kandmisest.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (2) Osakute omandamiseks osakuomaniku poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse osakute omandamist abikaasade ühisvarasse ka juhul, kui hiljem on toimunud selle jagamine.

  (3) Väljamaksete tegemisel enne osakuomaniku 55-aastaseks saamist või juhul, kui osakuomanik ei ole täielikult ja püsivalt töövõimetu, peab pensionifondivalitseja väljamaksetelt lisaks tagasivõtmistasule kinni 2% osakute puhasväärtusest. Kinnipeetud summa jääb pensionifondi.

  (4) Vabatahtlikust pensionifondist väljamaksete tegemisel võetavatele tasudele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut, kusjuures tagasivõtmistasu suurus võib erineda sõltuvalt tagasivõetavate osakute väärtpaberikontole kandmise ajast.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (5) Väljamaksete tegemisel toimub osakute tagasivõtmine nende väärtpaberikontole kandmise ajalises järjekorras.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

3. jagu Täiendava kogumispensioni kindlustusleping 

§ 62.  Täiendava kogumispensioni kindlustusleping

  (1) Täiendava kogumispensioni kindlustusleping (edaspidi käesolevas jaos leping) on käesolevas seaduses sätestatud kohustuslike tingimustega kindlustusleping, milles on sätestatud kindlustatud isikule kindlustuspensioni väljamaksmine alates lepingus määratud tähtajast.

  (2) Lepingu sõlmimise õigus on Eestis kindlustustegevusega tegelemise õigust omaval kindlustusandjal, kellel on annuiteedi tegevusluba.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 63.  Lepingu kohustuslikud tingimused

  (1) Kindlustusvõtja ja kindlustatu võib olla üksnes füüsiline isik.

  (2) Kindlustusvõtja on lepingu alusel kohustatud tasuma kindlustusmakseid seaduses ja lepingus ettenähtud korras. Alates lepingus sätestatud tähtpäeva saabumisest tekib kindlustusandjal kohustus maksta kindlustuspensioni lepingus sätestatud korras.

  (3) Kindlustuspensioni maksmist võib alustada kas lepingus sätestatud tähtajal (edaspidi käesolevas paragrahvis pensioniiga), kuid mitte varem kui kindlustusvõtja 55-aastaseks saamisel, või kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral, alates sellise töövõimetuse kindlakstegemisest.

  (4) Kindlustuspensioni makstakse perioodiliselt, mitte harvem kui kord kolme kuu järel kuni kindlustusvõtja surmani, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Kindlustusvõtjal on õigus leping üles öelda igal ajal kuni pensioniea saabumiseni.

  (6) Lepingust tulenevad varalised õigused ei või olla laenu tagatiseks või muul viisil koormatud.

  (7) Lepingu sõlmimisel võivad pooled kokku leppida üksnes tingimustes, mis ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga.

  (8) Kindlustusvõtja surma korral tehakse tema poolt määratud soodustatud isikule väljamakseid vastavalt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus kindlaks määratud tingimustele.

§ 64.  Osakute tagasivõtmine lepingu sõlmimisel

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustel võib osakuomanik nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist ja osakute tagasivõtmishinna eest lepingu sõlmimist (edaspidi käesolevas jaos osakute tagasivõtmine).

  (2) Osakute tagasivõtmist on õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakuomanikul, kelle vanus on vähemalt 55 aastat või kes on täielikult ja püsivalt töövõimetu.

  (3) Lepingu sõlmimine käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei ole lubatud, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel peatatud.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (4) Osakute tagasivõtmisel osakuomanikule vabatahtlikust pensionifondist väljamakseid ei tehta.

§ 65.  Osakute tagasivõtmise kord

  (1) Osakute tagasivõtmiseks esitab vabatahtliku pensionifondi osakuomanik pensionifondivalitsejale avalduse.

  (2) Avalduses märgitakse:
  1) osakuomaniku nimi;
  2) isikukood;
  3) osakute arv, mille tagasivõtmist osakuomanik lepingu sõlmimiseks taotleb;
  4) kindlustusandja nimi, kellega osakuomanik soovib lepingut sõlmida;
  5) ühekordse kindlustusmakse suurus, mis lepingu kohaselt tuleb kindlustusandjale maksta;
  6) muud pensionifondi tingimustes ja õigusaktides ettenähtud andmed;
  7) avalduse esitamise kuupäev;
  8) osakuomaniku allkiri.

  (3) Osakute tagasivõtmise ning lepingus ettenähtud kindlustusmakse ülekandmise käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kindlustusandjale korraldab pensionifondi depositoorium kooskõlastatult kindlustusandjaga pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 66.  Makse maksmise kohustuse rakendamine

  (1) Kohustusliku kogumispensioni makset ei pea tasuma isikud, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus maksta kohustusliku kogumispensioni makset ja omandada kohustusliku pensionifondi osakuid, kui nad on esitanud valikuavalduse hiljemalt:
  1) 2002. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1942–1956;
  2) 2003. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1957–1961;
  3) 2004. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1962–1964;
  4) 2005. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1965–1967;
  5) 2006. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1968–1970;
  6) 2007. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1971–1973;
  7) 2008. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1974–1976;
  8) 2009. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1977–1979;
  9) 2010. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1980–1982.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise õigus ja kohustus valikuavalduses märgitud kohustuslikku pensionifondi alates valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist tingimusel, et valikuavaldus on esitatud hiljemalt 31. oktoobril. Ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini valikuavalduse esitanud isikul tekib makse tasumise kohustus alates ülejärgmise aasta 1. jaanuarist.

  (5) Kui valikuavaldus on esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimuste kohaselt, kuid registripidaja on saanud valikuavalduses märgitud andmed pärast valikuavalduse esitamise aasta 31. oktoobrit, tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise õigus ja kohustus andmete saamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

  (6) Esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta. Kuni makse tasumise kohustuse tekkimise aastale eelneva aasta 31. oktoobrini võib isik oma valikuavaldust muuta.

  (7) Kohustatud isikul, kes on sündinud 1983. aastal, on õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset alates 2002. aasta 1. juulist.

  (8) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima Eesti väärtpaberite keskregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku eest tehakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud täiendavaid sissemakseid kohustuslikku pensionifondi käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise perioodil hüvitise määramisest arvates, kuid mitte enne valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuari tingimusel, et valikuavaldus on esitatud ja valikuavalduses märgitud andmed on registripidajale laekunud 31. oktoobriks.

  (10) Käesolevas seaduse §-des 10¹ ja 44 sätestatud õigused laienevad kõigile pensionivahendite ülekandmise taotlustele, mis on esitatud pärast 2004. aasta 1. maid.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 67.  Kohustusliku kogumispensioni makse tasumine füüsilisest isikust ettevõtja poolt

  Füüsilisest isikust ettevõtjast kohustatud isik tasub kohustusliku kogumispensioni makset alates 2004. aasta ettevõtlustulust.

§ 67¹.  Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine ja vähendamine

  (1) 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt makset ega käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud täiendavat sissemakset ei tasuta.

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtja tasub 5/12-lt 2009. aastal saadud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult (edaspidi ettevõtlustulu) makset käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud makse määras. 2010. aastal saadud ettevõtlustulult füüsilisest isikust ettevõtja makset ei tasu.

  (3) 2011. aastal makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt on käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud makse määr 1%.

  (4) Kohustatud isikul on 2009. aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini õigus esitada kontohaldurile või registripidajale avaldus maksete tegemiseks. Kontohaldurile võib viimase nõusolekul esitada kirjalikke avaldusi alates 2009. aasta 1. augustist. Esitatud avaldust tagasi võtta ei saa.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduses märgitakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2 ja 8–11 sätestatud andmed. Avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5¹ja § 16 lõigetes 1–8 sätestatut. 2009. aasta 1. augustist kuni 30. septembrini esitatud kirjalike avalduste andmed edastab kontohaldur registripidajale esimesel võimalusel. Avalduse vormi kehtestab rahandusminister määrusega .

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse esitanud isiku puhul tehakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määras sissemakseid. Nimetatud isiku puhul ei kohaldata alates 2010. aasta 1. jaanuarist käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut.
[RT I 2009, 26, 161 - jõust. 28.05.2009]

§ 67².  Makse määra ajutine tõstmine

  (1) Kohustatud isikul on 2013. aasta 15. maist kuni 15. septembrini õigus esitada kontohaldurile või registripidajale käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud makse määra ajutise tõstmise avaldus makse tasumiseks määras 3%. Esitatud avaldust tagasi võtta ei saa.

  (2) Makse määra ajutise tõstmise avalduse esitanud isik maksab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras makset avalduse esitamise aastale järgneval neljal aastal makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt.

  (3) Makse määra ajutise tõstmise avalduse esitamise õigust ei ole aastatel 1942–1954 sündinud kohustatud isikul, kes esitas käesoleva seaduse § 67¹ lõikes 4 nimetatud avalduse.

  (4) Makse määra ajutise tõstmise avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 67¹lõike 5 esimeses ja teises lauses sätestatut. Avalduse vormi kehtestab rahandusminister määrusega .

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra ajutine tõstmine lükkub aasta võrra edasi, kui 2012. aasta ja sellele järgneva vastava aasta sisemajanduse koguprodukti nominaalkasv on väiksem kui 5%. Makse määra ajutist tõstmist ei rakendata hiljem kui 2017. aastast.

  (6) Lõikes 5 nimetatud juhul kehtestab makse määra ajutise tõstmise avalduse esitamise uue tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega makse määra ajutise tõstmise rakendumise aastale eelneva aasta 15. aprilliks.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohast makse määra ajutise tõstmise avalduse esitamise tähtaja edasilükkamist ei kohaldata käesoleva seaduse § 67¹ lõike 4 alusel avalduse esitanud isikute suhtes, kes on sündinud 1955. aastal või hiljem.
[RT I 2009, 26, 161 - jõust. 28.05.2009]

§ 68.  Pensionifondi osakute vahetamise erisus

  Kohustusliku pensionifondi osakuid võib käesolevas seaduses sätestatud korras vahetada alates 2005. aasta 1. jaanuarist.

§ 69.  Päritud kohustusliku pensionifondi osakute kasutamisega seotud tähtajad
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 ja § 30 lõike 1 alusel tehtavaid väljamakseid kohustuslikest pensionifondidest ei tehta enne 2007. aasta 1. jaanuari. Nimetatud lõigetes sätestatud tähtaegu arvestatakse sel juhul alates 2007. aasta 1. jaanuarist.

§ 70.  Väljamaksete erisused

(1) Käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud pensionilepingut ei sõlmita, §-s 42 sätestatud fondipensioni ei lepita kokku ja §-le 43 vastavat väljamakset kohustuslikest pensionifondidest ei tehta enne 2009. aasta 1. jaanuari.

(2) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud juhul on lubatud alates 2008. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 71.  Väljalasketasu piirmäär

  Kuni 2007. aasta 1. jaanuarini ei või pensionifondi osakute väljalasketasu määr olla suurem kui 3%.

§ 72.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

5. peatükk SEADUSTE MUUTMINE JA SEADUSE JÕUSTUMINE 

§ 73–76.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 77.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

  (2) Kuni käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 4 ja 5, § 12 lõikes 3, § 15 lõikes 2, § 16 lõikes 9, § 21 lõikes 9, § 35 lõikes 4, § 73 punktis 3 sätestatud sotsiaalmaksuseaduse § 11 lõikes 3 nimetatud õigusaktide kehtestamiseni lähtutakse käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud õigusaktides sätestatust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

¹– EL Nõukogu direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3, muudetud: direktiiviga 76/580/EMÜ EÜT L 189, 13.7.1976, lk 13; direktiiviga 84/641/EMÜ EÜT L 339, 27.12.1984, lk 21; direktiiviga 87/343/EMÜ EÜT L 185, 4.7.1987, lk 72; direktiiviga 87/344/EMÜ EÜT L 185, 4.7.1987, lk 77; direktiiviga 88/357/EMÜ EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1; direktiiviga 90/618/EMÜ EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44; direktiiviga 92/49/EMÜ EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1; direktiiviga 95/26/EÜ EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7; direktiiviga 2000/26/EÜ EÜT L 181, 20.7.2000, lk 65; direktiiviga 2002/13/EÜ EÜT L 77, 20.3.2002, lk 17; direktiiviga 2002/87/EÜ EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1);
– EL Nõukogu direktiiv 88/357/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ (EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1, muudetud: direktiiviga 90/618/EMÜ EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44; direktiiviga 92/49/EMÜ EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1);
– EL Nõukogu direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/375/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1, muudetud: direktiiviga 95/26/EÜ EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7; direktiiviga 2000/64/EÜ EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27; direktiiviga 2002/87/EÜ EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1);
– Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 0001–0051).