Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Maksuõigus

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

Vastu võetud 04.12.2002
RT I 2003, 2, 17
jõustumine 01.04.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. osa ÜLDOSA 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu Üldmõisted 

§ 1.  Maksuobjekt

  (1) Käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup).

  (2) Käesolevas seaduses nimetatud alkoholi kaubakoodid põhinevad Euroopa Ühenduste Nõukogu (edaspidi EÜN) määrusega nr 2658/87/EMÜ kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (edaspidi KN) seisuga 1992. aasta 31. detsember ning kütuse ja elektrienergia kaubakoodid KNil seisuga 2002. aasta 1. jaanuar.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 1¹.  Territoorium ja riik

  (1) Euroopa Ühenduse (edaspidi EÜ) territooriumina käsitatakse käesoleva seaduse mõistes EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artiklis 2 määratletud territooriumi, mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi.

  (2) Liikmesriik käesoleva seaduse mõistes on riik või territoorium, mis asub EÜ territooriumil.

  (3) Ühenduseväline riik käesoleva seaduse mõistes on riik või territoorium, mis asub väljaspool EÜ territooriumi.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 2.  Aktsiisiladu

  Aktsiisiladu käesoleva seaduse mõistes on koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud korras ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa.

§ 3.  Aktsiisilaopidaja

  Aktsiisilaopidaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta ja aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa.

§ 4.  Ajutine aktsiisivabastus

  Ajutine aktsiisivabastus käesoleva seaduse mõistes on maksukohustuse peatamine aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 4¹.  Aktsiisikauba tarbimisse lubamine

  Aktsiisikauba tarbimisse lubamine käesoleva seaduse mõistes on ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 4².  Registreeritud kaupleja

  (1) Registreeritud kaupleja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on käesoleva seaduse § 40 alusel antud õigus ärilisel eesmärgil vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa.

  (2) Registreeritud kauplejal ei ole õigust ladustada ega lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 5.  Aktsiisikauba ladustamine

  Aktsiisikauba ladustamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses.

§ 6.  Aktsiisikauba lähetamine

  Aktsiisikauba lähetamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba toimetamine väljapoole aktsiisiladu.

§ 7.  Aktsiisikauba vastuvõtmine

  Aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks, kui käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud saatelehele on alla kirjutanud sellele märgitud saaja või aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon on aktsepteeritud.

§ 8.  Aktsiisikauba võõrandamine

  Aktsiisikauba võõrandamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba müük, vahetamine või tasuta üleandmine, samuti aktsiisikauba andmine tööandja poolt töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele.

§ 9.  Aktsiisikauba importija

  Aktsiisikauba importija käesoleva seaduse mõistes on isik, kelle poolt või kelle nimel deklareeritakse aktsiisikaup vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile EÜNi määruse nr 2913/92/EMÜ (edaspidi ühenduse tolliseadustik) mõistes.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 10.  Aktsiisikauba import

  (1) Aktsiisikauba import käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamine ühenduse tolliseadustiku mõistes.

  (2) Aktsiisikauba impordiks loetakse käesoleva seaduse mõistes ka aktsiisikauba toimetamist Eestisse EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 5 punkti 1 teises taandes määratletud territooriumidelt, mis moodustavad osa EÜ tolliterritooriumist.

  (3) Impordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestisse EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 2 punktis 4 määratletud territooriumidelt.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 11.  Aktsiisikauba eksport

  (1) Aktsiisikauba eksport käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikaubale ekspordi tolliprotseduuri rakendamine ühenduse tolliseadustiku mõistes.

  (2) Aktsiisikauba ekspordiks loetakse ka aktsiisikauba toimetamist Eestist EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 5 punkti 1 teises taandes määratletud territooriumidele.

  (3) Aktsiisikauba ekspordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestist EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 2 punktis 4 määratletud territooriumidele.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 11¹.  Maksumärk

  Maksumärk käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

2. jagu Alkoholiga seotud mõisted 

§ 12.  Alkohol

  (1) Alkohol käesoleva seaduse mõistes on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muu alkohol.

  (2) Õlu käesoleva seaduse mõistes on üle 0,5 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2203, ning toode, mis on õlle ja ühe või mitme mittealkohoolse joogi segu ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2206.

  (3) Vein käesoleva seaduse mõistes on viinamarjadest toodetud:
  1) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);
  2) ainult kääritamise teel ilma rikastamata saadud üle 15 mahuprotsendilise kuni 18 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  3) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav vein, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2204 21 10 või 2204 29 10.

  (4) Kääritatud jook käesoleva seaduse mõistes on õllest ja veinist erinev:
  1) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 10 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;
  2) ainult kääritamise teel saadud üle 10 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;
  3) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 13 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode või ainult kääritamise teel saadud üle 13 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2206 00 31, 2206 00 39 või 2204 21 10.

  (5) Vahetoode käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206.

  (6) Muu alkohol käesoleva seaduse mõistes on toode, mille etanoolisisaldus:
  1) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208;
  2) on üle 22 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;
  3) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis on toit toiduseaduse mõistes ning sisaldab käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud toodet, kuid ei kuulu nendes punktides nimetatud KNi esimesse nelja numbrisse.

  (7) Piiritus käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud muu alkoholi hulka kuuluv toode, mis on saadud sünteesimisel või kääritatud meski destilleerimisel või rektifitseerimisel.

  (8) Vein või kääritatud jook loetakse vahutavaks, kui selle rõhk süsinikdioksiidi sisalduse tõttu on 0,3 megapaskalit (3 baari) või rohkem mõõdetuna temperatuuril 20 ^oC, või kui toode on villitud pudelisse seenekujulise korgiga, mida hoiab paigal seos või muu kinnis.

§ 13.  Denatureeritud alkohol
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (1) Alkohol loetakse denatureerituks, kui see sisaldab 100 liitri 100 protsendilise etanooli (edaspidi etanool) kohta järgmisi aineid vähemalt allpoolnimetatud koguses:
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  1) metüületüülketooni 2 liitrit ja metüülisobutüülketooni 3 liitrit või
  2) atsetooni 2 liitrit ja metüülisobutüülketooni 3 liitrit või
  3) atsetooni 3 liitrit ja denatooniumbensoaati 2 grammi.

  (2) Alkohol loetakse denatureerituks ka siis, kui see on denatureeritud vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 3199/93/EÜ.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Alkohol loetakse osaliselt denatureerituks, kui see on denatureeritud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust erinevalt ning denatureeriv aine ja selle sisaldus alkoholis vastab rahandusministri määrusega kehtestatud nõuetele.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Alkoholi osaliselt denatureerivate ainete loetelu ja nende sisaldus alkoholis kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 14.  Esteraldehüüdfraktsioon

  Esteraldehüüdfraktsioon käesoleva seaduse mõistes on vedelik, mis sisaldab ühe liitri etanooli kohta kõiki järgmisi aineid vähemalt allpool nimetatud kogustes:
  1) atseetaldehüüde 500 mg;
  2) etüülatsetaati 500 mg;
  3) metanooli 1,5 mahuprotsenti;
  4) puskariõli 20 mg.

3. jagu Tubakatootega seotud mõisted 

§ 15.  Tubakas

  Tubakas käesoleva seaduse mõistes on taim perekonnast Nicotiana.

§ 16.  Tubakatoode

  (1) Tubakatoode käesoleva seaduse mõistes on sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamistubakas ja närimistubakas.

  (2) Sigar ja sigarillo, kui neid saab suitsetada sellistena, nagu need on, käesoleva seaduse mõistes on:
  1) täielikult looduslikust tubakast koosnev ja looduslikust tubakast ümbrislehega tubakarull,
  2) looduslikust tubakast välimise ümbrislehega tubakarull,
  3) tubakarull, mille täidissegu koosneb purustatud tubakast, mis on vartest puhastatud ning mille välimine ümbrisleht on sigarile või sigarillole omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsikut selle olemasolu korral, ning mille nii katteleht kui ka välimine ümbrisleht on taastatud tubakast, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsikuta on vähemalt 1,2 grammi ning toote ümbrisleht katab tubakarulli spiraalselt vähemalt 30^o nurga all sigari või sigarillo pikisuunas või
  4) tubakarull, mille täidissegu koosneb purustatud tubakast, mis on vartest puhastatud ning mille välimine ümbrisleht on taastatud tubakast ja sigarile või sigarillole omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsikut selle olemasolu korral, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsikuta on vähemalt 2,3 grammi ning toote pikkusest vähemalt ühe kolmandiku ümbermõõt on vähemalt 34 millimeetrit.Sigarillo on tubakatoode, mille netomass 1000 ühiku kohta on kuni kolm (kaasa arvatud) kilogrammi. Sigar on tubakatoode, mille netomass 1000 ühiku kohta on üle kolme kilogrammi.

  (3) Sigaret käesoleva seaduse mõistes on paberkesta pandud peeneks lõigatud valmistubakast suitsetamistarve. Sigaretiks loetakse ka tubakarull, mis on:
  1) suitsetatav selliselt, nagu see on ja mis ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses sigar ega sigarillo,
  2) pandud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberist hülssi või
  3) keeratud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberisse.

  (4) Suitsetamistubakas käesoleva seaduse mõistes on:
  1) tarbimisvalmiks töödeldud tubakas, mis on peeneks lõigatud või muul viisil purustatud või mis on keeratud või pressitud kangideks ja on suitsetamiskõlblik täiendava töötlemiseta;
  2) jaemüüki suunatud tubakajäätmed, mida on võimalik suitsetada ja mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toodete hulka.

  (5) Närimistubakas käesoleva seaduse mõistes on närimiseks ettenähtud ning selleks sobivalt pressitud tarbimisvalmis tubakas.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Toodet, mis koosneb täielikult või osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga muus osas vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatule, käsitatakse vastavalt sigaretina või suitsetamistubakana.

  (7) Sigari ja sigarillona käsitatakse ka tooteid, mis koosnevad osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga mis muus osas vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, kui neil on looduslikust tubakast ümbrisleht või taastatud tubakast ümbrisleht ja katteleht või taastatud tubakast ümbrisleht.

§ 17.  [Kehtetu – RT I 2005, 68, 527– 1.07.2006]

§ 18.  Sigarettide maksimaalne jaehind

  Sigarettide maksimaalne jaehind on sigarettide müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud hind, mis sisaldab aktsiisi vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud määrale ja käibemaksu.

4. jagu Kütuse ja elektrienergiaga seotud mõisted 
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 19.  Kütus ja elektrienergia
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba ja pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli ja vedelgaas (edaspidi koos nimetatuna mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos nimetatuna tahkekütus), maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (1¹) Elektrienergia KNi kaheksa numbrit on 2716 00 00.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Pliivaba bensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega kuni 0,013 g/l (kaasa arvatud), mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 41, 2710 11 45 või 2710 11 49.

  (3) Pliibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega üle 0,013 g/l, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 51 või 2710 11 59.

  (4) Lennukibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 31 või 2710 11 70.

  (5) Petrooleum käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 21 või 2710 19 25.

  (6) Diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41.

  (7) Eriotstarbeline diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41.

  (8) Kerge kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis kuulub erimärgistamisele või on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 45 või 2710 19 49.

  (9) Raske kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 61 kuni 2710 19 69.

  (10) Põlevkivikütteõli käesoleva seaduse mõistes on põlevkivist valmistatud kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 61 või 2710 19 63.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (11) Vedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 19 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris.

  (11¹) Maagaas käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatav gaasilises olekus kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 21 00.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (12) [Kehtetu – RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]

  (13) [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (14) Biokütus käesoleva seaduse mõistes on kütus:
  1) mille KNi esimesed neli numbrit on 1507–1518;
  2) mis on valmistatud biomassist ja mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 55 või 3824 90 80–3824 90 99. Biomassina käsitatakse põllumajanduslikke tooteid, kaasa arvatud taimseid ja loomseid aineid, metsandusest saadud toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni ning tööstuse- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni;
  3) mille KNi kaheksa numbrit on 2207 20 00 või 2905 11 00 ja mis ei ole sünteetilist päritolu;
  4) mis on valmistatud biomassist, sealhulgas kütus, mille KNi esimesed neli numbrit on 4401 või 4402.

  (15) Kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatavad tahkekütused, mille KNi esimesed neli numbrit on 2701, 2702 või 2704 või mille KNi kaheksa numbrit on 2714 10 00.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 20.  Kütusesarnane toode

  Kütusesarnane toode käesoleva seaduse mõistes on toode, mille KNi esimesed neli, esimesed kuus või KNi kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11–2710 11 25, 2710 11 90, 2710 19 11, 2710 19 15, 2710 19 31, 2710 19 35, 2710 19 51, 2710 19 55, 2711 12–2711 14 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris, ex 2901 (ained, mis atmosfäärirõhul ja 15 ^oC juures ei ole gaasilises olekus), 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 ja 2902 44 00.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

2. peatükk AKTSIISIGA MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 21.  Aktsiisikauba tootmine

  (1) Alkoholi tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja villimine.

  (2) Tubakatoote tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja pakendamine müügipakendisse.

  (3) Kütuse tootmine on selle valmistamine ja töötlemine, sealhulgas:
  1) mineraalõlide ja nende koostisosade (fraktsioonide) füüsikaliste ja keemiliste protsesside toimel töötlemine;
  2) omavahel või lõpptootega KNi erinevate esimeste nelja numbriga või KNi sama esimese nelja numbriga naftasaaduste kompaundimine;
  3) eelnimetatud toodetele või nende segudele lisandite või komponentide, mis moodustavad rohkem kui 0,5 protsenti lõpptoote massist, lisamine.

  (3¹) Elektrienergia tootmine käesoleva seaduse mõistes on elektrienergia tootmine elektrituruseaduse tähenduses.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Aktsiisikaupa on lubatud toota aktsiisilaos. Alkoholi on lubatud denatureerida aktsiisilaos, tollilaos ja vabatsoonis. Kütust on lubatud töödelda tollikontrolli all töötlemise või seestöötlemise tolliprotseduuril või tolliladustamise tolliprotseduuril. Tahkekütuseid, maagaasi, elektrienergiat, vedelat põlevainet ja käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktides 2 ja 4 nimetatud biokütust, välja arvatud biokütust, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 99, võib toota väljaspool aktsiisiladu. Käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 1 nimetatud biokütust ning biokütust, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 99, peab tootma aktsiisilaos juhul, kui nimetatud biokütust toodetakse mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks. Ajutiselt ladustatud kütust on lubatud erimärgistada ka tolliterminalis.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (4¹) Käesoleva seaduse § 69² lõikes 3 nimetatud laevavarustajal on lubatud töödelda aktsiisiga maksustamata kütust väljaspool aktsiisiladu sadama püsiva piirdega territooriumil või teisi laevu kütusega varustaval laeval, kui töödeldud kütust kasutatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1 ¹ nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või punktis 22¹ või 22² nimetatud laeva varustamiseks.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Isik, kes kasutab töödeldud alkoholi ainult alkoholist erineva toote valmistamiseks, ja alkoholi aktsiisivabastuse loa omanik võivad alkoholi töödelda, kuid mitte denatureerida, väljaspool aktsiisiladu, kui töötlemise tulemusena alkoholi etanoolisisaldus ei suurene.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Isiklikus majapidamises valmistatud õlut, veini ja kääritatud jooki ei käsitata aktsiisikaubana, kui neid kasutatakse ainult enda tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil.

  (7) Energia aktsiisivabastuse loa omanik võib väljaspool aktsiisiladu töödelda kütust, mida ta kasutab oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (7¹) Väljaspool aktsiisiladu on lubatud toota jäätmetest kütust käesoleva seaduse § 69¹⁰ lõikes 2 nimetatud isikul (edaspidi jäätmetest kütuse tootja).
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (8) Kütuse tootmiseks käesoleva seaduse mõistes ei loeta mootoriõli (KNi kaheksa numbrit 2710 19 81) lisamist kütusele, mida kasutatakse kahetaktilises mootoris.

§ 21¹.  Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja Eestisse ärilisel eesmärgil toimetatud tarbimisse lubatud aktsiisikauba maksustamine

  (1) Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt, mis toimetatakse Eestisse kasutamiseks ärilisel eesmärgil, maksab aktsiisi ettevõtja, kes selle aktsiisikauba vastu võtab. Ärilisel eesmärgil kasutamiseks loetakse käesoleva paragrahvi mõistes ka aktsiisikauba ladustamist.

  (2) Kui isik ei suuda tõendada, et aktsiisikauba põhjendamata kadu tekkis teises liikmesriigis, maksab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisikauba põhjendamata kaolt aktsiisi aktsiisikauba vastuvõtja, arvestades käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatut.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 21².  Kaugmüügi teel soetatud aktsiisikauba maksustamine

  (1) Kaugmüük käesoleva seaduse mõistes on ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba toimetamine ettevõtja poolt teise liikmesriiki isikule, kes ei kasuta aktsiisikaupa ärilisel eesmärgil.

  (2) Aktsiisikauba kaugmüügil maksab aktsiisi maksuesindaja maksukorralduse seaduse mõistes.

  (3) Kui isik ei suuda tõendada, et aktsiisikauba põhjendamata kadu tekkis teises liikmesriigis, maksab kaugmüügil tekkinud aktsiisikauba põhjendamata kaolt aktsiisi maksuesindaja, arvestades käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatut.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 22.  Aktsiisimaksja

  (1) Aktsiisi maksab:
  1) aktsiisilaopidaja;
  2) võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes;
  3) isik või asutus, kes võõrandab või jätab oma valdusesse peremehetu aktsiisikauba käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatust erineval otstarbel kasutamiseks;
[RT I 2007, 74, 452 - jõust. 01.01.2008]
  4) isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid, olles ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa;
  5) aktsiisivabastuse loa omanik;
  6) isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;
  7) vedela põlevaine käitleja, tahkekütusest soojuse tootja, biokütuse käitleja, vedelgaasi käitleja, käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote käitleja ja jäätmetest kütuse tootja, kes ei ole aktsiisilaopidajad;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  7¹) maksuesindaja;
  7²) registreeritud kaupleja ja käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja;
  7³) isik, kelle registreeritud kaupleja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;
  7⁴) võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi kütteainena või edastab maagaasi tarbijale (edaspidi maagaasi võrguettevõtja), maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija (edaspidi kõik kolm koos nimetatuna maagaasiaktsiisi maksja);
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  7⁵) võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale (edaspidi elektrienergia võrguettevõtja), omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija (edaspidi kõik kolm koos nimetatuna elektriaktsiisi maksja);
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  8) muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus.

  (2) Aktsiisi maksmise eest aktsiisikauba vedamisel ajutises aktsiisivabastuses vastutab:
  1) aktsiisilaopidaja, kes lähetas aktsiisikauba, hetkeni, mil aktsiisikauba saaja, sealhulgas teise liikmesriigi isik, selle aktsiisikauba vastu võtab, või hetkeni, mil Eesti või teise liikmesriigi tolliametnik teeb aktsiisikauba saatelehele märke selle kauba toimetamise kohta ühendusevälisesse riiki;
  2) aktsiisilaopidaja, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilaopidaja, alates aktsiisikauba vastuvõtmise hetkest;
  3) aktsiisivabastuse loa omanik alates aktsiisikauba vastuvõtmise hetkest.

§ 23.  Maksuhaldur

  Aktsiisi maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 24.  Maksukohustuse tekkimine

  (1) Maksukohustus tekib aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tähtpäevaks.

  (3) Aktsiisilaopidajal tekib maksukohustus:
  1) aktsiisiga maksustamata aktsiisikaubalt selle lähetamise korral ilma ajutise aktsiisivabastuseta;
  1¹) aktsiisiga maksustamata vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote tanklasse lähetamise korral selle vastuvõtmisel tanklasse;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  2) aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses, kui 15 päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on aktsiisikauba saaja kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta, või kui seitsme päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole aktsiisilaos saatelehte, ekspordi tollideklaratsiooni või ekspordi saatedokumenti, millel on Maksu- ja Tolliameti märge aktsiisikauba väljaveo kohta ühendusevälisesse riiki või aktsiisikaubale käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 9–11 nimetatud menetluse kohaldamise kohta, või kui Maksu- ja Tolliameti vastav märge saatelehel, ekspordi tollideklaratsioonil või ekspordi saatedokumendil on tunnistatud kehtetuks;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  2¹) aktsiisikauba lähetamisel teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses, kui aktsiisikauba lähetamise kalendrikuust ülejärgmise kalendrikuu viimaseks päevaks ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on aktsiisikauba saaja kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta, või aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses läbi teise liikmesriigi ühendusevälisesse riiki, kui aktsiisikauba lähetamise kalendrikuust ülejärgmise kalendrikuu 15. päevaks ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on teise liikmesriigi tolli märge aktsiisikauba väljaveo kohta EÜ territooriumilt või aktsiisikaubale käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 9–11 nimetatud menetluse kohaldamise kohta või kui tolli vastav märge saatelehel on tunnistatud kehtetuks;
  3) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimisel või, kui kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamisel;
  4) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kasutusele võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  5) talle väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui maksumärgid, mida ei ole eksporditud ega teise liikmesriiki toimetatud, ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui eksporditud või teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on Maksu- ja Tolliametile tagastamata või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitamata.

  (3¹) Aktsiisilaopidaja arvab maksustamisperioodi jooksul tekkinud aktsiisimaksukohustuse summast maha tema poolt sama maksustamisperioodi jooksul lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvast müügipunktist ekspordiks müüdud aktsiisikaubalt arvutatud aktsiisisumma.

  (4) Isikul, kes vastutab aktsiisi maksmise eest ajutises aktsiisivabastuses veetavalt aktsiisikaubalt, tekib maksukohustus aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veo käigus, selle tekkimisel või kui põhjendamata kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamisel.

  (5) Aktsiisiga maksustamata vedela põlevaine käitlejal, biokütuse käitlejal ja vedelgaasi käitlejal, kes ei ole aktsiisilaopidajad, tekib maksukohustus varaseimal hetkedest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest:
  1) vedela põlevaine, biokütuse, vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote mootorikütusena võõrandamine;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  2) vedela põlevaine või biokütuse kütteainena võõrandamine;
  3) vedela põlevaine, biokütuse, vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote toimetamine tanklasse;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  4) vedela põlevaine või biokütuse toimetamine soojuse tootja tegevuskohta kasutamiseks kütteainena;
  5) vedela põlevaine, biokütuse, vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote mootorikütusena kasutusele võtmine;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  6) vedela põlevaine või biokütuse kütteainena kasutusele võtmine.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikul tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata vedelgaasi, käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote, biokütuse või vedela põlevaine põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (6¹) Aktsiisiga maksustamata tahkekütusest soojuse tootjal tekib maksukohustus tahkekütuse kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks.

  (6²) Maagaasi võrguettevõtjal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks ning maagaasi edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja ega maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbijal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (6³) Elektrienergia võrguettevõtjal tekib maksukohustus elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks ja edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. Omatoodetud elektrienergia tarbijal ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbijal tekib maksukohustus elektrienergia tarbimiseks kasutusele võtmisel, milleks omatoodetud elektrienergia tarbija puhul peetakse ka elektrienergia edastamist teisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (6⁴) Jäätmetest kütuse tootjal tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata kütuse võõrandamisel või selle kasutusele võtmisel mootorikütusena või kütteainena ning selle kütuse põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (7) Võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval. Maksukohustust ei teki aktsiisilaopidaja poolt imporditava aktsiisikauba aktsiisilattu toimetamisel. Isikul, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud territooriumidelt, tekib maksukohustus aktsiisikauba Eestisse toimetamisel.

  (8) Aktsiisikauba importijal tekib maksukohustus temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui need maksumärgid ei ole aktsiisikauba importija poolt selleks ajaks aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult Eestisse tagasi toimetatud või kui need maksumärgid ei ole Maksu- ja Tolliametile tagastatud ega Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitatud.

  (9) Väljastatud maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamiseks esitatud tagatise kehtimise korral vähem kui 90 päeva tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud maksumärkidelt hiljemalt 35. päeval enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Tagatise kehtivusajaks loetakse käesoleva seaduse mõistes käendusdokumendis käendusega tagamise perioodina märgitud ajavahemikku, mille jooksul käendajal on kohustus aktsepteerida Maksu- ja Tolliameti nõuet maksuvõla tasumiseks.

  (10) Isikul või asutusel, kellel ei ole enam õigust aktsiisivabalt kasutada aktsiisikaupa, sealhulgas peremehetut aktsiisikaupa, tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba oma valdusesse jätmise või aktsiisikauba võõrandamise päeval, välja arvatud juhul, kui kütus on võõrandatud teisele aktsiisivaba kütuse kasutajale või kui see aktsiisikaup on toimetatud aktsiisilattu ajutises aktsiisivabastuses tingimusel, et aktsiisilaopidaja, kellele vastav aktsiisikaup lähetati, võttis selle vastu lähetaja juures.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (11) Aktsiisivabastuse loa omanikul ja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikul või asutusel tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

  (11¹) Õhusõidukit ja laeva käitaval ettevõtjal tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

  (12) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või, kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval.

  (13) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikul tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

  (14) Aktsiisilaopidaja vastutab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19¹, 22–22², 24–26, 29 ja 30 nimetatud aktsiisikauba, välja arvatud tahkekütuse, veo käigus tekkinud põhjendamata kaolt aktsiisi maksmise eest hetkeni, mil isik või asutus, kellel on õigus seda aktsiisikaupa vastu võtta, on selle vastu võtnud.

  (15) Isikul, kes kasutab, võõrandab või pakub müügiks vedelat põlevainet mootorikütuse või kütteainena, tekib maksukohustus selle vedela põlevaine mootorikütuse või kütteainena kasutusele võtmisel või võõrandamisel.

  (16) Registreeritud kauplejal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui see aktsiisikaup on aktsiisist vabastatud registreeritud kauplejale väljastatud aktsiisivabastuse loa alusel. Registreeritud kauplejal ja isikul, kelle registreeritud kaupleja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, tekib maksukohustus talle väljastatud maksumärkidelt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatule.

  (17) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtjal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval ning temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui maksumärgid ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on Maksu- ja Tolliametile tagastamata või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitamata. Aktsiisilaopidajal ei teki maksukohustust teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmisel käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 2¹ sätestatud juhtudel.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (18) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtjal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui põhjendamata kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamise päeval.

  (19) Maksuesindajal tekib maksukohustus aktsiisikaubalt käesoleva seaduse § 44² lõikes 1 nimetatud isikult kirjaliku teatise saamise päeval selle aktsiisikauba kättetoimetamise kohta ja aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis kaugmüügil aktsiisikauba veol teisest liikmesriigist Eestisse, selle tekkimise päeval või, kui põhjendamata kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamise päeval.

  (20) Füüsilisel isikul tekib maksukohustus tema poolt teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud aktsiisikauba koguselt, mida ei kasutata isiklikul otstarbel. Aktsiisi maksmise kohustus tekib aktsiisikauba Eestisse toimetamise päeval.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (20¹) Füüsilisel isikul tekib maksukohustus tema poolt ühendusevälisest riigist imporditud või talle ühendusevälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse §-s 47, 48, 57, 58 või 69 sätestatud väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (21) Maksumärkidelt ei teki maksukohustust, kui nende maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaup maksustati aktsiisiga teises liikmesriigis.

§ 25.  Maksustamisperiood, aktsiisi deklareerimise ja tasumise tähtpäev

  (1) Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja, maksuesindaja, tahkekütusest soojuse tootja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isiku, jäätmetest kütuse tootja, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja puhul on aktsiisikauba maksustamisperiood kalendrikuu.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja on kohustatud esitama tema aktsiisilao või tegevuskoha üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval.

  (2¹) Maksuesindaja on kohustatud esitama tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval.

  (2²) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja ja § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud isik esitab aktsiisideklaratsiooni ja maksab aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates. Registreeritud kaupleja esitab aktsiisideklaratsiooni ning maksab aktsiisi tema poolt teisest liikmesriigist vastuvõetud seal tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2³) Registreeritud kaupleja, kes on registreeritud teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud kauba juhuti vastuvõtjana, esitab aktsiisideklaratsiooni ja maksab aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Tahkekütusest soojuse tootja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isik, jäätmetest kütuse tootja, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja on kohustatud esitama tema üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3¹) Aktsiisimaksja deklareerib maksumärkidelt makstava aktsiisi aktsiisideklaratsioonil hiljemalt aktsiisi maksmise tähtpäeval.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollieeskirjades sätestatud korras.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

  (6) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 4, 8–12 ja 15 nimetatud juhtudel on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

  (6¹) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 20 nimetatud juhul on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates või aktsiisikauba impordil, sealhulgas § 10 lõikes 2 nimetatud juhul, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

  (7) Isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on kohustatud esitama tema aktsiisilao üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni, aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande ning maksma aktsiisi käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud tähtajal.

  (7¹) Isik, kelle registreeritud kaupleja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on kohustatud esitama tema tegevuskoha üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt 15. päeval tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

  (8) Põhjendatud juhul ja Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud tagatise olemasolu korral võib Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud isik aktsiisimaksja taotlusel pikendada maksumärkidelt aktsiisi maksmise tähtaega kuni 90 päeva võrra.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (9) Aktsiisideklaratsiooni vormid ja nende täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

§ 26.  Ajutise aktsiisivabastuse kohaldamine
[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.01.2007]

  (1) Ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse järgmistel juhtudel:
  1) aktsiisikauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos;
  2) aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilattu;
  2¹) teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtmisel aktsiisilaopidaja poolt, kui aktsiisilaopidaja toimetab aktsiisikauba aktsiisilattu, Eestist ühendusevälisesse riiki ekspordi tolliprotseduuriga ühenduse tolliseadustiku mõistes või isikule või asutusele, kellel on õigus kasutada või vastu võtta käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19¹, 22–22², 24 ja 26 nimetatud aktsiisist vabastatud aktsiisikaupa;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  3) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost aktsiisilaopidajale või teise liikmesriigi registreeritud kauplejale;
  3¹) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost ühendusevälisesse riiki ekspordi tolliprotseduuriga ühenduse tolliseadustiku mõistes;
  4) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost, mille aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või mille aktsiisilao tegevusloa kehtivus on peatatud, teise aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  5) aktsiisilaopidaja poolt imporditava aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilattu;
  6) peremehetu aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures;
[RT I 2007, 74, 452 - jõust. 01.01.2008]
  7) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19¹, 22–22², 24–26, 29 ja 30 nimetatud aktsiisist vabastatud aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost isikule või asutusele, kellel on õigus seda aktsiisikaupa kasutada või vastu võtta;
  8) aktsiisivabastuse luba omava isiku või asutuse valduses oleva aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba lähetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab aktsiisikauba vastu selle lähetaja juures;
  9) aktsiisikauba toimetamisel EÜ territooriumile või sellelt välja, kui rakendatakse ühte ühenduse tolliseadustiku artikli 84 lõike 1 punktis a nimetatud peatamismenetlusega tolliprotseduuri;
  10) ühendusevälise aktsiisikauba paigutamisel vabatsooni või vabalattu;
  11) aktsiisikauba lähetamisel, rakendades ühenduse tolliseadustiku artiklis 163 sätestatud sisetransiidi tolliprotseduuri.

  (2) [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 27.  Aktsiisivabastus

  (1) Aktsiisist on vabastatud:
  1) välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks imporditud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud või Eestis asuvast aktsiisilaost soetatud alkohol; (õ) 18.01.2010 17:45
  1¹) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide, välja arvatud Eesti relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaup. Käesolevas punktis sätestatud aktsiisivabastust kohaldatakse ka teiste riikide relvajõududele, tsiviilkoosseisule ja nende liikmetele ning rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ning sõjalisele õppeasutusele, kui see on ette nähtud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  2) aktsiisikaup, mille aktsiisilaopidaja on kasutanud kvaliteedi kontrollimiseks või saatnud akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse kvaliteedi kontrollimiseks või mille aktsiisilaopidaja on kasutanud tootmisseadmete puhastamiseks või muul sarnasel tootmistegevuse otstarbel tema enda kehtestatud ja Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kulunormide piires;
  3) peremehetu alkohol, mis töödeldakse tehnilisel otstarbel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras;
[RT I 2007, 74, 452 - jõust. 01.01.2008]
  4) peremehetu või ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, mis hävitatakse tolliseaduse alusel kehtestatud korras;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  5) aktsiisikauba põhjendatud kadu;
  6) alkohol ja tubakatoode, mille reisija toimetab temaga koos liikuvas pagasis Eestisse käesoleva seaduse §-des 47, 47¹, 57 ja 57¹ lubatud kogustes ja tingimustel;
  7) alkohol ja tubakatoode, mille välisriigi füüsiline isik on saatnud füüsilisele isikule Eestis käesoleva seaduse §-des 48 ja 58 sätestatud koguses ja tingimustel;
  8) esteraldehüüdfraktsioon ja Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 3199/93 sätestatud ükskõik millise liikmesriigi nõuetele vastavalt denatureeritud alkohol;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  8¹) [Kehtetu – RT I 2008, 49, 272– õust. 1.01.2009]
  9) tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatav ning apteegist retsepti alusel väljastatav piiritus;
  9¹) osaliselt denatureeritud alkohol, mida kasutatakse toidust erineva toote tootmiseks;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  10) ravimite tootmisel ja ekstemporaalsel valmistamisel kasutatav piiritus;
  11) riigi-, valla- või linnaasutuse või nende hallatava asutuse poolt selle asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks kasutatav piiritus ;
  12) veterinaarteenuse osutamiseks kasutatav piiritus;
  13) teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö otstarbel kasutatav piiritus ;
  14) sellise kosmeetikatoote, mis ei ole alkohol, tootmiseks kasutatav piiritus;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  15) sellise desinfektandi, mille KNi esimesed kuus numbrit on 3808 94 ja mis ei ole jaemüügi korras müüdav alkohol, tootmiseks kasutatav piiritus;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  16) alkohol, mis kasutatakse äädika, mille KNi esimesed neli numbrit on 2209, tootmiseks;
  17) alkoholist erineva toidu tootmisel selle koostisosana kasutatav alkohol, kui etanoolisisaldus toodetavas toidus ei ületa viit liitrit 100 kilogrammi toidu kohta või šokolaaditoote puhul 8,5 liitrit100 kilogrammi šokolaaditoote kohta;
  18) kuni 1,2-mahuprotsendise etanoolisisaldusega toidu valmistamisel selle hulka lisatava lõhna- ja maitseaine tootmiseks kasutatav alkohol. Lõhna- ja maitseaineks peetakse käesolevas seaduses toiduseaduse alusel toidus lubatud lõhna- ja maitseaineid.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  18¹) alkohol ja tubakatooted, mida tarbitakse ärilisel eesmärgil käitatava õhusõiduki või laeva pardal liikmesriikidevahelise reisi ajal, välja arvatud kaasamüüdav kaup;
  19) kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil käitatavas tsiviilõhusõidukis ja riiklikus õhusõidukis õhus navigeerimiseks, sealhulgas kütus, mida kasutatakse nimetatud õhusõidukites hooldus- ja remonttööl;
  19¹) kütus, mida laevavarustaja töötleb või ladustab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1¹ nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või käesoleva paragrahvi punktides 22¹ ja 22² nimetatud laeva varustamiseks;
  20) mootorikütus ja kütteõli, mis toimetatakse Eestisse standardses kütusepaagis käesoleva seaduse §-s 68 lubatud koguses;
  21) mootorikütus ja kütteõli, mille reisija toimetab Eestisse käesoleva seaduse §-s 69 lubatud koguses;
  22) kütus, mida ettevõtjana äriregistrisse kantud kütusekäitleja kasutab oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena;
  22¹) kütus, mida kasutatakse laevas, mis sõidab ärilisel eesmärgil või kalastab väljaspool Eestit, sealhulgas kütus, mida kasutatakse nimetatud laevades regulaarsel hooldustööl laeva ettevalmistamiseks järgnevaks sõiduks väljapoole Eestit;
  22²) eriotstarbeline diislikütus ja kerge kütteõli, mida kasutatakse kalalaevas kalastamisel Eestis või mida kasutatakse nimetatud laevas regulaarsel hooldustööl laeva ettevalmistamiseks järgnevaks kalastamiseks;
  23) kuni üheliitrisesse tarbijapakendisse villitud kütusesarnane toode ja laborisse analüüsideks toimetatav kuni üheliitrisesse pakendisse villitud kütus;
  24) kütus ja elektrienergia, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides. Mineraloogilised protsessid on protsessid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39), NACE Rev. 2 nomenklatuuri osa 23 «Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine» all;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  25) [Kehtetu – RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  26) kodumajapidamistes kütteainena kasutatav põlevkivikütteõli ja tahkekütused;
  27) kütus, mida tarbitakse seda kütust tootnud aktsiisilao territooriumil statsionaarses mootoris ja mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel;
  28) biokütus pärast Euroopa Komisjoni poolt loa andmist biokütuse aktsiisist vabastamiseks kuni loa kehtivuse lõpuni;
  28¹) käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 4 nimetatud biokütus;
  28²) elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  28³) elektrienergia, mis on toodetud ärilisel eesmärgil käitatavas laevas;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  28⁴) elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  28⁵) elektrienergia, mis moodustab toote omahinnast keskmiselt rohkem kui 50%;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  28⁶) maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  29) alkohol ja kütus, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki ametialaseks kasutamiseks diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või esindajale, konsulaarametnikule, välja arvatud aukonsulile, ja erimissiooni esindajale;
  30) aktsiisikaup, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud aktsiisikaupa on õigus importida diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel.

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 1¹, 29 ja 30 sätestatud juhtudel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust 31/96/EÜ aktsiisivabastustõendi kohta (EÜT L 008, 11.01.1996, lk 11–15). Aktsiisivabastustõendit ei nõuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, samuti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1¹ nimetatud relvajõudude vee- ja õhusõidukite tankimise korral.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16 ja 17 nimetatud aktsiisivabastust ei kohaldata toitlustusettevõttes ega kaubandusettevõttes toidu valmistamiseks kasutatavale alkoholile. Toitlustusettevõttes ja kaubandusettevõttes toidu valmistamiseks kasutatavale lõhna- ja maitseainele kohaldatakse aktsiisivabastust tingimusel, et lõhna- ja maitseaine on kõrgel määral kontsentreeritud ja villitud kuni 0,05-liitrise mahuga müügipakendisse, millest lõhna- ja maitseainet saab kätte tilkhaaval.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Konfiskeeritud või peremehetu alkoholi tehnilisel otstarbel töötlemise kord kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega .

  (5) Aktsiisivabastusena antava riigiabi korral kohaldatakse aktsiisivabastust pärast Euroopa Komisjoni poolt loa andmist kuni loa kehtivuse lõpuni.

§ 28.  Aktsiisi maksmise kord

  (1) Aktsiis makstakse maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi.

  (1¹) Aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba teise liikmesriiki veo käigus, maksab aktsiisilaopidaja aktsiisi aktsiisikauba sihtkohariigi aktsiisimäära alusel.

  (1²) Aktsiisilaopidaja, kellel tekib maksukohustus vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikele 12, maksab aktsiisikaubalt aktsiisi selle liikmesriigi aktsiisimäära alusel, kus toimus rikkumine või kus avastati rikkumine, kui polnud võimalik kindlaks teha rikkumise toimepaneku kohta.

  (1³) Kui Eestist teise liikmesriiki lähetatud aktsiisikaup ei jõudnud sihtkohta ja rikkumise toimumise kohta ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse rikkumise toimumise kohaks Eesti ja maksustamisel võetakse aluseks aktsiisimäär, mis kehtis aktsiisikauba lähetamise päeval.

  (1⁴) Aktsiisisumma nõutakse teise liikmesriigi aktsiisilaopidajalt sisse maksukorralduse seaduse §-s 51 sätestatud ametiabi korras.

  (2) Aktsiisi maksmise tähtaja pikendamise korral makstakse aktsiis aktsiisi maksmise tähtaja pikendamisel määratud tähtpäeval kehtiva aktsiisimäära järgi. Aktsiisikaubalt, millele või mille müügipakendile kinnitatud maksumärkidelt on aktsiis makstud vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktile 5, lõikele 8 või lõikele 17, makstakse aktsiis summa ulatuses, mis saadakse maksukohustuse tekkimise päeval kehtiva aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem kehtinud aktsiisimäära alusel arvutatud aktsiisisumma lahutamisel.

  (3) Võlgnik maksab aktsiisi ühenduse tolliseadustikus sätestatud korras. Käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 ja § 24 lõikes 20 nimetatud juhtudel esitab isik aktsiisideklaratsiooni reisija deklaratsiooni vormil ja maksab aktsiisi ühenduse tolliseadustikus sätestatud korras.

  (4) Aktsiis makstakse täiskroonides Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

  (4¹) Maksumärkide uue kujunduse kehtestamise korral üheaegselt uue aktsiisimääraga on lubatud varem kehtinud maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaupa, mis on tarbimisse lubatud enne uue aktsiisimäära jõustumist, müüa kolme kalendrikuu jooksul uue kujundusega maksumärgi jõustumise päevast arvates.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (4²) Maksumärkidelt, mille kujundus kehtestatakse üheaegselt uue aktsiisimääraga, või nende maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaubalt makstakse aktsiisi uue määra alusel.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (5) –(7)
[Kehtetud – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 29.  Aktsiisi laekumine

  (1) Aktsiis laekub riigieelarvesse.

  (2) Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Riigieelarvesse kalendrikuu jooksul laekunud aktsiisist tehakse ülekanne Eesti Kultuurkapitalile aktsiisi laekumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

  (3) [Kehtetu – RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.04.2009]

§ 30.  Aktsiisikauba kadu

  (1) Aktsiisikauba kadu on aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22–24 ja 27 nimetatud juhtudel alkoholi, tubaka ja kütuse tootmisel, ladustamisel, kasutamisel või veol.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Aktsiisikauba tootmisel tekkiva aktsiisikauba kao piirnormi kooskõlastab Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud isik aktsiisilao tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide alusel. Aktsiisikauba kao piirnormi kooskõlastab Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 või § 69² lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud isiku või asutuse poolt aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavate dokumentide alusel.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Aktsiisilaopidaja ja aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud viivitamatult pärast piirnormi ületava aktsiisikauba kao avastamist koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega tema aktsiisilao või tegevuskoha üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.

  (4) Põhjendatuks ei loeta aktsiisikauba kadu, mis tekkis aktsiisilaopidaja, tema töötaja, aktsiisikauba vedaja või tootja või aktsiisist vabastatud aktsiisikauba kasutaja süüteo või lohakuse tõttu, samuti aktsiisikauba kadu, mille tekkimise põhjendus või tõendusmaterjal ei ole piisav.

  (5) Aktsiisivabastuse loa omanik või käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isik vastutab aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kaolt aktsiisi maksmise eest alates hetkest, mil ta võttis vastu aktsiisilaost lähetatud aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba, või hetkest, mil ta importis aktsiisikauba.

  (6) Aktsiisikauba kao puhul, mis tekkis ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba teise liikmesriiki veo käigus, lähtutakse aktsiisikauba sihtkohariigis kehtestatud aktsiisikauba kao aktsiisivabast piirnormist.

  (7) Aktsiisikauba kao avastamisel Eestis loetakse see Eestis tekkinuks, kui puudub tõendusmaterjal, et see on tekkinud teises liikmesriigis või ühendusevälises riigis.

  (8) Teisest liikmesriigist Eestisse lähetatud ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba veo käigus tekkinud aktsiisikauba kao piirnormi ületamisel peab aktsiisikauba saaja esitama aktsiisikauba lähetajale tagastatava saatelehe eksemplari Maksu- ja Tolliametile, kes kinnitab saatelehele aktsiisikauba kao kohta märgitud andmed ning saadab nimetatud saatelehe eksemplari koopia selle liikmesriigi maksuhaldurile, kust kaup Eestisse lähetati.

  (9) Aktsiisikauba kao piirnorm aktsiisikauba ladustamisele ja veole kehtestatakse rahandusministri määrusega .

§ 31.  Tagatis

  (1) Tagatis esitatakse ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetatavalt, aktsiisilaos toodetavalt, ladustatavalt ning aktsiisilaost lähetatavalt kaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks. Põlevkivikütteõli tootja ei pea esitama tagatist tema poolt aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses toodetavalt ja ladustatavalt omatoodetud põlevkivikütteõlilt.

  (1¹) Registreeritud kaupleja esitab tagatise oma tegevuskohta vastuvõetavalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks.

  (1²) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja esitab tagatise teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks selle toimetamisel Eestisse. Kaugmüüja, kes lähetab aktsiisikauba teise liikmesriiki, esitab tagatise lähetatavalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks enne aktsiisikauba lähetamist sihtkoha liikmesriigi aktsiisimäära alusel.

  (2) Maksu- ja Tolliamet võib nõuda käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktides 6, 10, 11 ja 14 nimetatud isikult, energia aktsiisivabastuse loa omanikult ja jäätmetest kütuse tootmise loa omanikult tagatist käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9¹ ja 14–18 nimetatud alkoholilt või punktides 19¹, 22, 22², 24, 28², 28⁴ ja 28⁵ nimetatud kütuselt või elektrienergialt ning jäätmetest toodetavalt kütuselt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Aktsiisi maksmise tagatisele kohaldatakse seaduses tollivõla tagatise kohta sätestatut. Tagatise esitamisele, aktsepteerimisele, kasutamisele ja vabastamisele kohaldatakse seaduses sätestatut.

  (4) Tagatissumma määrab Maksu- ja Tolliamet. Tagatissumma määramisel lähtutakse aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja, aktsiisilao tegevusloa taotleja, registreeritud kaupleja tegevusloa taotleja, kaugmüüja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt arvutatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusest.

  (5) Tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus arvutatakse:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute puhul nende valduses oleva aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba keskmiselt koguselt;
  2) aktsiisilao puhul aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba keskmiselt koguselt, samaaegselt ajutises aktsiisivabastuses veetava aktsiisikauba maksimaalselt koguselt ja aktsiisilaost kalendrikuu jooksul lähetatava aktsiisiga maksustatud aktsiisikauba koguselt summeerituna;
  3) registreeritud kaupleja puhul ajutises aktsiisivabastuses kalendrikuu jooksul vastuvõetava aktsiisikauba keskmiselt koguselt;
  4) kaugmüüja puhul teise liikmesriiki lähetatava aktsiisikauba koguselt;
  5) käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja puhul samaaegselt talle veetava aktsiisikauba suurimalt koguselt.

  (5¹) Tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suuruse arvutamisel ei arvestata teise liikmesriiki laevaga ajutises aktsiisivabastuses lähetatava kütuse kogust.

  (6) Pideva tegevuse korral arvutatakse tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus viimase kuue kalendrikuu andmete alusel. Tegevuse alustamisel, ebaregulaarse tegevuse korral või kui isik näeb ette tegevuse olulist laiendamist või piiramist, arvutatakse tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus äriplaani alusel koostöös Maksu- ja Tolliametiga.

  (7) Tubakatoodete ja alkoholi puhul võetakse tagatissumma suuruse määramisel arvesse ka isikule Maksu- ja Tolliametist väljastatavate maksumärkide maksimaalselt koguselt, millelt on aktsiis maksmata, tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus.

  (8) Tagatissumma on tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusega võrdne või sellest väiksem.

  (9) Tagatissumma määramise alused ja minimaalsed määrad kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006; 1.07.2006]

§ 32.  Uue tagatise esitamine

  Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja, käesoleva seaduse § 21 ¹ lõikes 1 ja § 31 lõikes 2 nimetatud isikud esitavad Maksu- ja Tolliametile uue tagatise vähemalt viis päeva enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Uue tagatise kehtivus algab eelneva tagatise kehtivusaja lõppemise päevale järgneval päeval.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 33.  Aktsiisikauba mõõtmise kohustus

  (1) Aktsiisilaopidaja, kes toodab aktsiisikaupa, vedela põlevaine käitleja, biokütuse käitleja ja jäätmetest kütuse tootja peavad mõõtma aktsiisikauba tooraine, pooltoote ja toodangu kogust ning alkoholi tootmise puhul ka etanoolisisaldust. Aktsiisilaopidaja ei pea põlevkivikütteõli tootmisel mõõtma aktsiisikauba tooraine ega pooltoote kogust.

  (2) Aktsiisilaopidaja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isik, laevavarustaja, energia aktsiisivabastuse luba omav vedelkütuse käitleja, jäätmetest kütuse tootja ja statsionaarses mahutis aktsiisikaupa ladustav registreeritud kaupleja peavad mõõtma aktsiisikauba kogust selle väljastamisel oma tegevuskohast ja selle vastuvõtmisel oma tegevuskohta.

  (3) Tahkekütusest soojuse tootja peab mõõtma soojuse tootmiseks kasutatavat tahkekütuse kogust enne selle kasutuselevõtmist soojuse tootmiseks.

  (4) Elektriaktsiisi maksja ja maagaasiaktsiisi maksja peavad mõõtma oma tarbitava ja tarbijale edastatud elektrienergia, maagaasi ja soojuse tootmiseks kasutatava maagaasi kogust.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 33¹.  Aktsiisikauba mõõtmise nõuded

  (1) Käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud mõõtmisi (edaspidi aktsiisikauba mõõtmisi) peab tegema asjakohase Eesti standardi kohaselt, selle puudumisel Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud standardi kohaselt ja viimase puudumisel rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide koostatud standardi või muu rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtemeetodi alusel koostatud mõõteprotseduuride kohaselt.

  (2) Aktsiisikauba mõõtmiste korral peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud mõõteseaduse alusel.

  (3) Mõõtetulemuste jälgitavus ei pea olema tõendatud:
  1) aktsiisilaopidajal, välja arvatud aktsiisikauba tootmise või statsionaarses mahutis ladustamise korral;
  2) käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud aktsiisilaopidajal;
  3) aktsiisilaopidajal, kes tegeleb ainult õhusõiduki või laeva varustamisega;
  4) registreeritud kauplejal, välja arvatud aktsiisikauba statsionaarses mahutis ladustamise korral;
  5) biokütuse käitlejal, jäätmetest kütuse tootjal, vedela põlevaine käitlejal, vedelgaasi ja vedelgaasi komponentide käitlejal, laevavarustajal, energia aktsiisivabastuse luba omaval vedelkütuse käitlejal, tahkekütusest soojuse tootjal ning maagaasiaktsiisi maksjal ja elektriaktsiisi maksjal;
  6) põlevkivikütteõli mõõtmisel kaalumise teel.

  (4) Mõõtja pädevus on tõendatud, kui akrediteerimisasutus on mõõtja käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud mõõtmiseks akrediteerinud või erialaselt pädevaks hinnanud ja tõendanud, arvestades, et aktsiisikauba tootmisel ja ladustamisel rakendatav mõõtmiskorraldus võimaldab kindlaks teha tegelikult toodetud ja ladustatud aktsiisikauba koguse ning alkoholi puhul ka etanoolisisalduse.

  (5) Aktsiisikauba mõõtmisteks kohustatud isik võib mõõtetulemuste tõendatud jälgitavuse tagamiseks lasta ennast akrediteerida või erialaselt pädevaks hinnata ja tõendada või kasutada akrediteeritud kolmanda osapoole labori teenust.

  (6) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 33².  Aktsiisikauba mõõtmise korraldamine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud isik peab aktsiisikauba mõõtmise tulemused ja tahkekütuse puhul kütteväärtuse dokumenteerima ning pidama nende arvestust.

  (2) Aktsiisilaopidaja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isik, laevavarustaja ja jäätmetest kütuse tootja peavad koostama aktsiisikauba tootmise korral tootmisprotsessi ning aktsiisikauba ladustamist kirjeldava dokumendi, kuhu märgitakse, millal ja millistes tootmisprotsessi osades ning millal ladustamisel tehakse mõõtmisi. Alkoholi tootev aktsiisilaopidaja peab määrama ja dokumenteerima ka tootmisprotsessi osad, kus toimub toodetava alkoholi pöördumatu kvalitatiivne või kvantitatiivne muutus, sealhulgas etanoolisisalduse muutumine.

  (3) Registreeritud kaupleja, kes ladustab aktsiisikaupa statsionaarses mahutis, koostab dokumendi, milles kirjeldab ladustamisel tehtavaid mõõtmisi.

  (4) Maksuhalduril on õigus nõuda muudatuste tegemist aktsiisikauba mõõtmise korralduses tegelikult toodetud ja ladustatud aktsiisikauba koguse kindlaks tegemiseks.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

3. peatükk AKTSIISILADU JA REGISTREERITUD KAUPLEJA TEGEVUSKOHT, AKTSIISILAOPIDAJA JA REGISTREERITUD KAUPLEJA TEGEVUSLUBA NING MAKSUESINDAJA 
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 34.  Aktsiisilaole ja registreeritud kaupleja tegevuskohale esitatavad nõuded

  (1) Aktsiisiladu ja registreeritud kaupleja tegevuskoht peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) aktsiisilao ja registreeritud kaupleja tegevuskoha territooriumi kasutamise ainuõigus on vastavalt aktsiisilaopidajal või registreeritud kauplejal maakasutusõigust kinnitava dokumendi alusel ja aktsiisilao territoorium peab olema ümbritsetud püsiva piirdega;
  2) aktsiisilaona või registreeritud kaupleja tegevuskohana kasutatavad ruumid peavad olema eraldatud teiste isikute ja muudest mitteärilisel eesmärgil kasutatavatest ruumidest;
  3) aktsiisilao sisse- ja väljapääsudele ning mahutitele, mis asuvad aktsiisilaos või registreeritud kaupleja tegevuskohas, peab olema võimalik paigaldada tollitõkendit.

  (2) Aktsiisikauba jaemüük aktsiisilaos on keelatud.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 35.  Aktsiisilaopidamise eritingimused

  (1) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning § 40 lõike 1 punktis 1 sätestatut ei kohaldata aktsiisilaopidajale, kes tegutseb väljaspool linna, alevit või alevikku majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtjana turismiseaduse mõistes ja kelle tegevus vastab järgmistele tingimustele:
  1) aktsiisikaupadest toodetakse ainult õlut ja kääritatud jooke;
  2) õlut ja kääritatud jooke toodetakse kalendriaasta jooksul kokku kuni 4000 liitrit;
  3) tootmine toimub majutus- ja toitlustusteenust osutava isiku ettevõtluseks kasutatavates ruumides, mis on selleks Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;
  4) aktsiisilaos toodetud kääritatud jooki ja õlut müüakse ainult kohapeal tarbimiseks majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtja tegevuskohas;
  5) aktsiisilaopidaja ei võta aktsiisilattu vastu alkoholi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisilaopidajal ei pea olema tagatist.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 35¹.  Registreeritud kaupleja eritingimused

  (1) Kui registreeritud kaupleja võtab juhuti vastu teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa ja ta ei tegele vastuvõetavaga sama liiki aktsiisikauba hulgimüügi või ladustamise teenuse osutamisega, arvutatakse tekkida võiva maksukohustuse suurus tema poolt ajutises aktsiisivabastuses vastuvõetava aktsiisikauba koguselt.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreeritud kaupleja puhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 34 ja 36.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 36.  Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja kohustused

  (1) Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, on kohustatud:
  1) pidama eraldi dokumenteeritud arvestust aktsiisikauba kohta aktsiisimäärade, aktsiisivabastuste ja ajutise aktsiisivabastuse juhtude kaupa;
  2) pidama laoarvestust selliselt, et laoarvestuse dokumentides olevad andmed vastaksid aktsiisikauba liikumist kajastavatele saatedokumentidele;
  3) pidama arvestust aktsiisimaksukohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes, kusjuures andmed iga tööpäeva lõpu seisu kohta, mis on ühtlasi järgmise tööpäeva alguse seis, peavad olema kinnitatud aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja või nende esindaja allkirjaga. Elektroonse arvestuse korral allkirjastatakse tööpäeva lõpu maksukohustuse seisu väljatrükk. Aktsiisimaksukohustuse dokumendid peavad olema köidetud eraldi kausta ja järjestikku nummerdatud;
  4) teavitama hiljemalt järgmisel tööpäeval Maksu- ja Tolliameti igast käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud andmete muutusest ja esitama seda tõendavad dokumendid;
  5) esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu jooksul Maksu- ja Tolliametile käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud maksukohustuse arvutuse, kui maksustamisperioodil tekkinud maksukohustuse summa on üle 20 protsendi suurem või viimasel kolmel maksustamisperioodil tekkinud maksukohustuse summa eraldi võetuna on üle 10 protsendi suurem tagatissumma määramisel aluseks võetud maksukohustuse tekkida võivast või tekkinud suurusest;
  6) vajaduse korral suurendama tagatist 14 tööpäeva jooksul vastavalt Maksu- ja Tolliameti määratud tagatissummale;
  7) vastutama aktsiisilaos või registreeritud kaupleja tegevuskohas olevalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise eest;
  8) aktsiisilao puhul tootma ja ladustama aktsiisikaupa aktsiisilaos, mille pidamiseks on tal aktsiisilao tegevusluba, ainuisikuliselt, lubamata seal teistel ettevõtjatel mis tahes korras ja moel toota, aktsiisilattu vastu võtta või aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa;
  9) võtma vastu, ladustama ja lähetama registreeritud kaupleja tegevuskohas, mille pidamiseks on tal registreeritud kaupleja tegevusluba, aktsiisikaupa ainuisikuliselt;
  10) maksma ekspertiisi- või analüüsikulud käesoleva seaduse § 40 lõike 4 alusel tehtud ekspertiisi ja § 46 lõike 7 alusel tehtud analüüsi korral, kui ekspertiisi või analüüsi tulemusel osutusid aktsiisilaopidaja esitatud andmed ebaõigeteks;
  11) ladustama aktsiisikaupa nii, et see on paigutatud muust kaubast eraldi. Eraldi peab aktsiisilaos olema paigutatud aktsiisiga maksustatud ja maksustamata aktsiisikaup. Pakendatud aktsiisikaup peab aktsiisilaos olema rühmitatud selle omanike järgi;
  12) ladustama aktsiisilaos või registreeritud kaupleja tegevuskohas aktsiisikauba selliselt, et kontrolli teostaval ametnikul oleks tagatud juurdepääs igale mahutile ja kaubapartiile ilma kaupu ümber tõstmata;
  13) tagama Maksu- ja Tolliametile pääsu aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha ruumide ja territooriumi kõikidesse osadesse ning vajaduse korral eraldama talle eraldi tööruumi ja sidepidamisvõimalused;
  14) aktsiisilao puhul aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses kontrollima selle saaja õigust vastu võtta aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses;
  15) aktsiisikauba lähetamisel teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses nummerdama aktsiisikauba rühm- või veopakendid ja tagama, et juurdepääs aktsiisikaubale ei oleks võimalik ilma jälgi jätmata;
  16) jälgima, et aktsiisikauba võõrandamisel aktsiisivabastuse loa omanikule võõrandatava aktsiisivaba aktsiisikauba kogus ei ületaks loa andmetel soetamata aktsiisikauba kogust, ning märkima aktsiisivabastuse loale andmed võõrandatud aktsiisivaba aktsiisikauba kohta;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  16¹) veenduma aktsiisikauba võõrandamisel õhusõiduki või laeva varudeks, et selle saaja on aktsiisivaba aktsiisikauba saamiseks õigustatud isik;
  17) piirituse tootmise korral võtma piirituse toorainena kasutatava teravilja igast partiist laboratoorseks analüüsiks proove tärklisesisalduse, niiskuse ja prügisuse määramiseks ning säilitama teraviljaproove 180 päeva proovi võtmise päevast arvates. Proovi võtmise ja säilitamise kord kooskõlastatakse Maksu- ja Tolliametiga;
  18) teatama oma aktsiisilao üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele alkoholi denatureerimisest ja kütuse erimärgistamisest enne nimetatud toimingute tegemist ning mitte lubama denatureeritud alkoholi tarbimisse enne, kui akrediteeritud labori analüüsi tulemus kinnitab denatureeritud aine vastavust nõuetele;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  19) pidama aktsiisilaost lähetatud denatureeritud alkoholi ja selles sisaldunud etanooli koguselist arvestust alkoholi denatureerimisliigi ja saajate lõikes;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  20) pidama aktsiisilaost lähetatud erimärgistatud kütuse koguselist arvestust kütuse liigi ja erimärgistatud kütuse saajate lõikes.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud aktsiisilaopidaja on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 7, 8, 10, 12 ja 13 sätestatud nõudeid.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 36¹.  Maksuesindaja kohustused

  Maksuesindaja on kohustatud:
  1) pidama dokumenteeritud arvestust kaugmüüjate kohta, keda esindatakse aktsiisi maksmisel, ning aktsiisikauba saajate kohta, registreerides käesoleva seaduse §-des 44 ² ja 44⁴ loetletud andmed;
  2) pidama arvestust aktsiisimaksukohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes;
  3) käesoleva seaduse § 44² lõikes 1 nimetatud teatise hilinemisel viivitamatult välja selgitama hilinemise asjaolud. Kui teatis ei ole maksuesindajale saabunud hiljemalt 10. päeval kaugmüüja poolt teatatud aktsiisikauba kättetoimetamise päevast arvates, teavitama sellest kirjalikult Maksu- ja Tolliametit;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  4) kaugmüügil tekkinud aktsiisikauba kao avastamisel teavitama viivitamatult sellest Maksu- ja Tolliameti ja koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 37.  Aruandlus

  (1) Aktsiisilaopidaja on kohustatud esitama tema aktsiisilao üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval.

  (2) Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid ja nende täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 38.  Aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaupleja tegevusluba

  (1) Aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaupleja tegevusluba annab õiguse tegutseda aktsiisilaopidajana või registreeritud kauplejana Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud kohas. Registreeritud kaupleja tegevuskoha puudumisel annab registreeritud kaupleja tegevusluba õiguse võtta vastu ajutises aktsiisivabastuses olevat aktsiisikaupa Maksu- ja Tolliametile teavitatud kohas.

  (2) Aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaupleja tegevusluba antakse Maksu- ja Tolliameti peadirektori otsusega.

  (3) Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa vormid kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]

§ 39.  Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa taotlemisel Maksu- ja Tolliametile taotleja poolt esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
  1) kirjalik taotlus, mis sisaldab aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha asutamise põhjendust, asutatava aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha asukoha aadressi ning taotleja kontaktandmeid ja pangarekvisiite;
  1¹) andmed aktsiisikauba vastuvõtmise koha kohta;
[RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]
  2) äriplaan;
  3) aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha asendiplaan, kus on märgitud territooriumi, hoonete ja rajatiste pindala ning juurdepääsud, ja hoonete plaanid, millel on märgitud ruumide pindala ning sisse- ja väljapääsud;
  4) hoonete, ruumide, rajatiste ja territooriumi omaniku nimi ja kinnistusraamatu väljavõte või muu notariaalselt kinnitatud dokument, mis tõendab aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ainuõigust kasutada aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha territooriumi, hooneid, ruume ja rajatisi;
  5) aktsiisilao ruumide kasutamise kirjeldus, kus aktsiisikauba tootmise korral on märgitud ka tooraine, pooltoote ja valmistoodangu ladustamise kohad;
  6) aktsiisikauba, selle tooraine ja pooltoote mahutite asukohaskeemid ja andmed mahutite mahu kohta;
  6¹) aktsiisikauba tootmise korral tehnoloogiliste seadmete ja torustike skeemid;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.07.2009]
  7) raamatupidamise sise-eeskiri;
  7¹) aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha töökorralduse eeskiri;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.07.2009]
  7²) aktsiisikauba tootmisprotsessi kirjeldus ning aktsiisikauba ladustamise kirjeldus;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.07.2009]
  8) aktsiisilao puhul käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulunormid;
  9) käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud aktsiisikauba kao piirnormid;
  10) pädeva mõõtja tunnistus;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  11) aktsiisikauba mõõtmisteks sõltumatu akrediteeritud labori teenuse kasutamisel leping, mille alusel teenust aktsiisilaopidajale osutatakse.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud äriplaanis peavad olema järgmised andmed:
  1) ajutises aktsiisivabastuses toodetava ja ladustatava aktsiisikauba kirjeldus, registreeritud kaupleja puhul ajutises aktsiisivabastuses vastuvõetava aktsiisikauba kirjeldus;
[RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]
  2) aktsiisilao puhul ajutises aktsiisivabastuses ladustatava aktsiisikauba keskmine kogus aktsiisilaos ühe kalendrikuu jooksul vastavalt käesoleva seaduse §-des 46, 56 ja 66 nimetatud aktsiisikauba liikidele ja aktsiisimääradele;
  3) registreeritud kaupleja puhul ajutises aktsiisivabastuses vastuvõetava aktsiisikauba keskmine kogus ühe kalendrikuu jooksul vastavalt käesoleva seaduse §-des 46, 56 ja 66 nimetatud aktsiisikauba liikidele ja aktsiisimääradele;
[RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]
  4) aktsiisikauba planeeritav aastakäive;
  5) aktsiisilao puhul aktsiisikauba tootmisvõimsus ja maksimaalne võimalik aktsiisikauba ladustamismaht aktsiisilaos ning ajutises aktsiisivabastuses samaaegselt veetava aktsiisikauba maksimaalne kogus;
  6) käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suuruse arvutus;
  7) [Kehtetu – RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2¹) Registreeritud kaupleja, kes võtab juhuti vastu teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa, peab registreeritud kaupleja tegevusloa taotlemisel esitama kirjaliku taotluse, milles märgib aktsiisikauba vastuvõtmise koha ja aja, vastuvõetava aktsiisikauba kirjelduse, koguse ja kasutamise otstarbe, samuti oma tegevusalad, kontaktandmed ja pangarekvisiidid ning andmed kauba lähetaja kohta.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava aktsiisilao tegevusloa saamiseks peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud dokumendid ja andmed.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid allkirjastab aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba taotlev isik või tema esindaja.

  (5) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa andmiseks loa taotlejalt täiendavaid asjassepuutuvaid dokumente lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele.

§ 40.  Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa andmine

  (1) Isikule antakse aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba, kui:
  1) isik on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;
  2) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;
  3) isiku aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba ei ole Maksu- ja Tolliamet viimase aasta jooksul nimetatud loa taotluse esitamise päevast arvates kehtetuks tunnistanud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või lõikes 2 nimetatud põhjustel;
  4) isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga;
  5) aktsiisiladu või registreeritud kaupleja tegevuskoht vastab käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetele või aktsiisiladu käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõuetele;
  6) raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele;
  7) aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha laoarvestuses ja raamatupidamises kirjendatakse aktsiisikaupa KNi kaheksa numbri täpsusega ning alkoholi puhul märgitakse selle etanoolisisaldus ning kogus liitrites, kütuse puhul märgitakse selle kogus vastavalt käesoleva seaduse §-s 66 toodud aktsiisimäära ühikule ning tubakatoote puhul vastavalt kas tükkides või kilogrammides;
  8) käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1 ja 5 loetletud dokumendid ja andmed on esitatud ja need on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;
  9) tagatis, välja arvatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud juhul, on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;
  10) [Kehtetu – RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (1¹) Registreeritud kaupleja tegevusluba antakse eraldi iga saadetise vastuvõtmiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) tegevusloa taotleja võtab juhuti vastu teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa ning ta ei ole taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul tegelenud vastuvõetavaga sama liiki aktsiisikauba hulgimüügi ega ladustamise teenuse osutamisega;
  2) on esitatud käesoleva seaduse § 39 lõikes 2¹ nimetatud dokumendid ja andmed;
  3) tegevusloa alusel vastuvõetud aktsiisikaupa ei ladustata teenuse osutamise eesmärgil ega müüda hulgi;
  4) on täidetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ja 9 nimetatud nõuded.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (1²) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa andmisest võib keelduda, kui isik või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on loa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul pannud toime vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 153¹–155² sätestatud väärtegudest, mille eest karistati füüsilist isikut rahatrahviga üle 100 trahviühiku või juriidilist isikut üle 30 000 krooni, või vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 374–376², 389¹–391 ja 393 sätestatud süütegudest.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (1³) Registreeritud kaupleja tegevusloa andmisest eraldi iga saadetise vastuvõtmiseks võib keelduda, kui isik on rikkunud käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 3 sätestatud tingimust tegevusloa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa väljastamise otsus või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse selle taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud dokumentide esitamise päevast arvates. Ekspertiisi tegemise tõttu võib otsuse kättetoimetamise tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada. Aktsiisilaopidajale või registreeritud kauplejale väljastatakse tegevusluba tagatise aktsepteerimise päeval või hiljemalt sellele järgneval päeval.

  (2¹) Registreeritud kauplejale, kes võtab juhuti vastu teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa, antakse registreeritud kaupleja tegevusluba seitsme päeva jooksul tagatise ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 2¹ nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Enne aktsiisilaopidamise alustamist teeb aktsiisilao üle järelevalvet teostava Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja poolt määratud komisjon aktsiisilaopidaja või tema esindaja juuresolekul aktsiisilaos inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles märgitakse aktsiisilaopidaja valduses oleva aktsiisikauba kogus. Aktsiisilaopidaja võtab aktsiisilao laoarvestuses aktsiisikauba arvele inventuuriaktis märgitud koguses.

  (4) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa saamiseks esitatud andmetes muudatuste tegemist ka pärast loa väljastamist, võttes vajaduse korral aluseks sõltumatute ekspertide otsuse. Kui ekspertiisi tulemusel osutusid aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja esitatud andmed ebaõigeteks, tasub ekspertiisikulud aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja. Maksu- ja Tolliamet esitab kulude tasumise nõude vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 41.  Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja ja maksuesindaja registreerimine infosüsteemis

  (1) Aktsiisilao tegevusloa, registreeritud kaupleja tegevusloa või maksuesindaja tegevusloa väljastamisel selle taotlejale registreerib Maksu- ja Tolliamet ta Maksu- ja Tolliameti elektroonses infosüsteemis, andes talle vastavalt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja või maksuesindaja numbri.

  (2) Infosüsteemi kantavad andmed ning aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja ja maksuesindaja numbrite kombinatsioon kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (3) Maksu- ja Tolliamet väljastab informatsiooni isiku aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja või maksuesindajana registreerituse kohta.

  (4) Maksu- ja Tolliamet väljastab teise liikmesriigi pädevale riigiasutusele järgmised infosüsteemi kantavad andmed:
  1) aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja number;
  2) aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja aadress;
  3) aktsiisikauba liik, mida aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja võib vastu võtta;
  4) aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha üle järelevalvet teostava Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse aadress;
  5) aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja tegevusloa väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kantavad andmed on osa maksukohustuslaste registrist vastavalt maksukorralduse seadusele.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 42.  Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse peatamine

  (1) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud isik peatab aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse, kui puudub tagatis või kui aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ei ole hiljemalt viis päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu esitanud uut tagatist.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud isik võib aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse peatada, kui:
  1) loa omaniku suhtes on algatatud menetlus vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 153¹–155² sätestatud väärteo kohta või tolliseaduses sätestatud tollieeskirjade rikkumise kohta, mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 30 000 krooni;
  2) loa omaniku suhtes on algatatud menetlus vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 374–376², 389¹–391 ja 393 sätestatud süüteo kohta;
  3) loa omanik on esitanud aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja tegevusloa taotlemisel valeandmeid või võltsitud dokumente;
  4) loa omaniku tagatis ei vasta maksukorralduse seaduse nõuetele;
  5) loa omanik on jätnud täitmata maksuhalduri ettekirjutuse käesoleva seaduse nõuete täitmata jätmise kohta või
  6) loa omanik esitab taotluse talle väljastatud aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse peatamiseks.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rikkumiste asjas otsuse jõustumiseni.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Registreeritud kauplejal, kelle tegevusloa kehtivus on peatatud, on ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba vastuvõtmine keelatud.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Aktsiisilaopidajal, kelle aktsiisilao tegevusloa kehtivus on peatatud, on keelatud:
  1) ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba vastuvõtmine;
  2) ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba lähetamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul või kui aktsiisivaba aktsiisikaup võetakse vastu lähetaja juures;
  3) aktsiisikauba tootmine, välja arvatud alkoholi denatureerimine.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Maksuhalduri loal võib jätkata selle ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba tootmist, mille tootmine on aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamise päeval pooleli.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (7) Aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja võib jätkata tegevust Maksu- ja Tolliameti peadirektori või tema volitatud isiku kirjaliku otsuse alusel.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (8) Enne tegevusloa kehtivuse peatamise otsuse tegemist võib maksuhaldur rakendada sunniraha käesoleva seaduse nõuete täitmiseks koostatud ettekirjutuse täitmata jätmisel. Sunniraha ülemmäär on 50 000 krooni, kui maksukorralduse seaduses ei ole sunniraha ülemmäära sätestatud.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 43.  Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Maksu- ja Tolliameti peadirektor tunnistab aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtetuks, kui:
  1) kuuekümne päeva jooksul aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud loa kehtivuse peatamise põhjustanud käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 või lõike 2 punktis 3, 4 või 5 nimetatud asjaolu;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  1¹) kuuekümne päeva jooksul aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole loa omanik, kelle taotlusel tegevusloa kehtivus peatati, esitanud taotlust tegevuse jätkamiseks;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  2) aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja esitab taotluse talle väljastatud aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;
  3) aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
  4) on vastu võetud aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja lõpetamise või jaotumise otsus;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  5) väljastatakse uus aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba.

  (2) Maksu- ja Tolliameti peadirektor võib aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa tunnistada kehtetuks, kui tagatis puudub või on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumine.

  (3) Kui ettevõtjal on mitu aktsiisiladu või registreeritud kaupleja tegevuskohta, tunnistatakse aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba kehtetuks kõigi aktsiisiladude ja registreeritud kaupleja tegevuskohtade suhtes.

  (4) Aktsiisilaos, mille aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on aktsiisikauba tootmine, vastuvõtmine ja lähetamine ajutises aktsiisivabastuses keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 44.  Inventuur

  (1) Aktsiisilao tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päeval moodustab aktsiisilao üle järelevalvet teostava Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja komisjoni, kuhu kuulub ka aktsiisilaopidaja esindaja.

  (2) Komisjon teeb viivitamatult aktsiisilaos olevate kaupade inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles märgitakse aktsiisiga maksustamisele kuuluva aktsiisikauba kogus aktsiisimäära ühikute lõikes.

  (3) Pärast inventuuri, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 5 märgitud juhul, on aktsiisilaopidaja kohustatud 30 päeva jooksul, arvates inventuuriakti koostamise päevast, maksma aktsiisiga maksustamisele kuuluvalt aktsiisikaubalt aktsiisi või toimetama aktsiisikauba teise aktsiisilattu tingimusel, et teine aktsiisilaopidaja võtab aktsiisikauba vastu lähetaja aktsiisilaos.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

3¹. peatükk TARBIMISSE LUBATUD AKTSIISIKAUBA LÄHETAJA, KÄTTETOIMETAJA JA VASTUVÕTJA KOHUSTUSED 
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 44¹.  Eestist aktsiisikaupa müüva kaugmüüja kohustused

  (1) Kaugmüüja on kohustatud enne aktsiisikauba lähetamist Eestist:
  1) edastama kirjalikult teise liikmesriigi maksuesindajale või isikule, kellel tekib maksukohustus, käesoleva seaduse § 44⁴ lõikes 2 nimetatud andmed arvestades, et aktsiisikaup lähetatakse Eestist;
  2) pidama dokumenteeritud arvestust isikute kohta, kellele aktsiisikaup lähetati, käesoleva lõike punktis 1 sätestatud andmete alusel;
  3) pidama arvestust lähetatud aktsiisikauba kohta KNi kaheksa numbri täpsusega, märkides aktsiisikauba koguse ja alkoholi puhul ka etanoolisisalduse;
  4) esitama maksuhaldurile tema nõudmisel tagatise.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Kaugmüüja peab olema kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis.

  (3) Kaugmüüja peab aktsiisikauba kaugmüügil täitma sihtkoha liikmesriigi nõudeid.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 44².  Eestisse aktsiisikaupa müüva kaugmüüja kohustused

  (1) Eestisse aktsiisikaupa müüv kaugmüüja on kohustatud edastama kirjaliku teatise maksuesindajale aktsiisikauba saajale kättetoimetamise kohta kolme kalendripäeva jooksul aktsiisikauba kättetoimetamise päevast arvates.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalikus teatises peavad sisalduma järgmised andmed:
  1) aktsiisikauba kättetoimetamise kuupäev;
  2) kättetoimetatud aktsiisikauba kirjeldus ja kogus;
  3) aktsiisikauba saaja nimi, äriregistri- või isikukood;
  4) kaugmüüja või tema esindaja nimi, aadress ja allkiri, millega ta kinnitab esitatud andmete õigsust.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 44³.  Teise liikmesriiki lähetatava tarbimisse lubatud aktsiisikauba lähetaja kohustused
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Isik, kes lähetab tarbimisse lubatud aktsiisikauba teise liikmesriiki selle kasutamiseks ärilisel eesmärgil, on kohustatud:
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  1) kirjalikult teatama asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisikauba lähetamisest teise liikmesriiki enne aktsiisikauba lähetamist ja aktsiisikauba sihtkohta jõudmise tähtaja;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  2) võimaldama tollil kontrollida aktsiisikauba saadetist enne selle lähetamist;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  3) esitama maksuhaldurile tema nõudmisel tagatise.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik peab Maksu- ja Tolliameti nõudmisel põhjendama veoteekonna valikut.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 44⁴.  Tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtja kohustused
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja on kohustatud:
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  1) kirjalikult teavitama Maksu- ja Tolliameti aktsiisikauba vastuvõtmise kavatsusest enne selle aktsiisikauba lähetamist teisest liikmesriigist;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  2) esitama maksuhalduri nõudmisel tagatise enne aktsiisikauba lähetamist teisest liikmesriigist Eestisse;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  3) võtma aktsiisikauba vastu käesoleva seaduse § 44³ lõike 1 punktis 1 nimetatud tähtajal;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  4) esitama Maksu- ja Tolliametile vastuvõetud aktsiisikauba saatelehe koopia, millel on aktsiisikauba vastuvõtja allkiri, viie päeva jooksul aktsiisikauba vastuvõtmise päevast arvates;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  5) teavitama Maksu- ja Tolliametit viivitamatult käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete muutumisest.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalikus teatises peavad sisalduma järgmised andmed:
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  1) aktsiisikauba lähetamise aeg teisest liikmesriigist;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  2) aktsiisikauba teekonna kirjeldus lähteriigist Eestisse;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  3) aktsiisikauba liik ja kogus ning Eestisse toimetamise eesmärk;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  4) aktsiisikauba lähetaja, vedaja ja vastuvõtja nimi ning kontaktandmed;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  5) aktsiisikauba Eestisse saabumise ja vastuvõtmise päev;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  6) aktsiisikauba vastuvõtmise koht.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

4. peatükk AKTSIISIKAUBA SAATEDOKUMENDID 

§ 45.  Aktsiisikauba saatedokumendid

  (1) Aktsiisikauba saatedokumendid on saateleht ja aktsiisivabastustõend.

  (2) Aktsiisilaost lähetatud, ajutise aktsiisivabastuseta ühendusevälisesse riiki lähetatud ja läbi teise liikmesriigi lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saatedokument määratakse rahandusministri määrusega .

  (3) Ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba saatelehe ja aktsiisivabastustõendi vormid, nende täitmise, väljastamise ja esitamise kord ning saatelehe tagastamise kord ja tähtaeg, samuti ajutise aktsiisivabastuseta lähetatud aktsiisikauba saatelehel nõutavate andmete loetelu ning selle saatelehe täitmise ja väljastamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (4) Teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saateleht on Euroopa Komisjoni määrusega nr 2719/92/EMÜ kehtestatud saateleht.

  (5) Teise liikmesriiki ilma ajutise aktsiisivabastuseta lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saateleht on Euroopa Komisjoni määrusega nr 3649/92/EMÜ kehtestatud saateleht.

  (6) Tarbimisse lubatud aktsiisikauba vedamisel teise liikmesriiki ärilisel eesmärgil kasutamiseks peab aktsiisikaubaga olema kaasas käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud saateleht ja dokument, mis tõendab aktsiisi maksmist või tagamist sihtkoha liikmesriigis.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (7) Aktsiisikaubale käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 9–11 nimetatud menetluste rakendamisel ei pea aktsiisikaubaga selle veol olema kaasas käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud saatelehte.

  (8) Aktsiisilaopidaja on kohustatud tagastama teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses temale lähetatud aktsiisikauba saatelehe aktsiisikauba lähetajale aktsiisikauba vastuvõtmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 15. päevaks.

  (9) Saatelehe mittetagastamisest ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu jooksul peab aktsiisimaksja teatama viivitamatult tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele ning selgitama tagastamata jätmise asjaolusid.

  (10) Rahandusminister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud saatelehtede liikumise ja täitmise täpsustatud korra.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

4¹. peatükk AKTSIISI TAGASTAMINE 
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 45¹.  Aktsiisi tagastamine Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt

  (1) Isikule, kes lähetas Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikauba teise liikmesriiki, makstakse aktsiis tagasi, kui:
  1) Maksu- ja Tolliametit on teavitatud Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikauba lähetamise kavatsusest teise liikmesriiki enne kauba lähetamist;
  2) Maksu- ja Tolliametile on esitatud enne aktsiisikauba lähetamist teise liikmesriiki aktsiisi tagastamise taotlus;
  3) Maksu- ja Tolliametile on esitatud aktsiisikauba saatedokument, millel on aktsiisikauba saaja, kellel tekkis aktsiisi maksmise kohustus, kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta või maksuesindaja kinnitus aktsiisikauba kättetoimetamise kohta teises liikmesriigis;
  4) Maksu- ja Tolliametile on esitatud aktsiisikauba sihtkoha liikmesriigi maksuhalduri kinnitus aktsiisi maksmise, tagamise või aktsiisivabastuse kohaldamise kohta;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  5) Maksu- ja Tolliametile on tagastatud maksumärgid või teatatud kirjalikult nende maksumärkide numbrid, millega maksumärgistatud aktsiisikaup toimetatakse teise liikmesriiki;
  6) Maksu- ja Tolliametile on tema nõudmisel esitatud tagatis.

  (2) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente, mis on vajalikud aktsiisi tagastamiseks.

  (3) Maksu- ja Tolliamet maksab aktsiisi tagasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku pangakontole maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006; 1.07.2006]

§ 45².  Aktsiisi tagastamine diplomaatiliste ja konsulaarsuhete otstarbel kasutatud aktsiisikaubalt
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Aktsiis makstakse tagasi välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks ostetud aktsiisiga maksustatud alkoholilt, kütuselt ja elektrienergialt.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse õigust taotleda aktsiisi tagastamist kinnitab välisminister.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (3) Aktsiisi tagastamise kord käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 45³.  Aktsiisi tagastamine relvajõududele
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Aktsiis makstakse tagasi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi, välja arvatud Eesti, relvajõududele nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ja nende sööklate varustamiseks ostetud aktsiisiga maksustatud aktsiisikaubalt. Aktsiis tagastatakse ka teiste riikide relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ja sõjalisele õppeasutusele, kui see on ette nähtud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse õigust taotleda aktsiisi tagastamist kinnitab kaitseminister.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (3) Aktsiisi tagastamise kord käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 45⁴.  Rikkumise objektiks olnud aktsiisikauba aktsiisi tagastamine

  Kolme aasta jooksul aktsiisikauba saatelehe koostamise päevast arvates on aktsiisimaksjal õigus taotleda aktsiisi tagastamist aktsiisikaubalt, millelt tekkis aktsiisi maksmise kohustus rikkumise tulemusena, kui on kindlaks tehtud, et rikkumine ei toimunud Eestis ja nimetatud aktsiisikaup maksustati rikkumise toimepaneku liikmesriigis selle aktsiisikauba lähetamise päeval kehtiva aktsiisimääraga ning see on tõendatud.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 45⁵.  Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi tagastamine

  (1) Aktsiis tagastatakse aktsiisikaubalt või selle maksumärgilt maksumärgi tagastamisel maksuhaldurile käesoleva seaduse § 45⁶ lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Aktsiis tagastatakse alkoholilt ja tubakatoodetelt, mida müüakse lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvas müügipunktis toimetamiseks ühendusevälisesse riiki. Aktsiisi tagastamiseks Maksu- ja Tolliametile esitatavate dokumentide loetelu ja dokumentides nõutavate andmete loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

  (3) Alkoholilt ja tubakatoodetelt aktsiisi tagastamiseks ei tagastata Maksu- ja Tolliametile maksumärke käesoleva seaduse §-des 45² ja 45³ ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 45⁶.  Maksumärkide tagastamine

  (1) Tagastada saab maksumärke:
  1) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis ei ole aktsiisikauba müügipakendile kinnitatud;
  2) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis on kinnitatud sellisele aktsiisikaubale või aktsiisikauba müügipakendile, millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust;
  3) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis on rikutud maksumärgistamisel, kuid on säilinud vähemalt 80 protsendi ulatuses, või
  4) millelt või millega maksumärgistatud aktsiisikaubalt on tekkinud aktsiisimaksukohustus ja mis tagastatakse aktsiisikauba müügi keelu tõttu pärast uue maksumärgi kujunduse kehtestamist.

  (2) Maksumärgid loetakse tagastatuks, kui maksumärkide saaja on maksumärgid maksuhaldurile tagastanud koos dokumentidega, mille loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (3) Tagastamise eesmärgil on lubatud maksumärk eemaldada aktsiisikaubalt või selle müügipakendilt ainult maksuhalduri järelevalve all.

  (4) Maksumärk loetakse tagastatuks ka juhul, kui see on hävitatud maksuhalduri esindajate juuresolekul.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

2. osa ERIOSA 

5. peatükk ALKOHOLIAKTSIIS 

§ 46.  Alkoholi aktsiisimäär

  (1) Õlle aktsiisimäär on 64 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 77 krooni õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Väikeõlletootja, kes toodab õlut alla 3000 hektoliitri kalendriaastas, toodetud õlle aktsiisimäär on 50 protsenti käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aktsiisimäärast.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 376 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 451 krooni kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 1040 krooni kääritatud joogi hektoliitri kohta.

  (4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 1040 krooni veini hektoliitri kohta.

  (5) Vahetoote aktsiisimäär on 1852 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 2222 krooni vahetoote hektoliitri kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 168 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 202 krooni muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Kahtluse korral alkoholi etanoolisisalduses võtab Maksu- ja Tolliamet alkoholist etanoolisisalduse määramiseks vajaliku proovi ja saadab selle vastavale alale akrediteeritud sõltumatusse laborisse analüüsiks. Kui analüüsi tulemusel osutus alkoholi etanoolisisaldus aktsiisimaksja esitatud andmetest erinevaks, tasub analüüsikulud aktsiisimaksja. Analüüsikulude tasumise nõude esitamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses ekspertiisikulude tasumise nõude kohta sätestatut.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (8) Alkoholi etanoolisisalduse määramisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7 võetakse aktsiisisumma arvutamise aluseks analüüsi tulemuste kohta vormistatud kirjalikus dokumendis märgitud etanoolisisaldus.

  (9) Väikeõlletootja on käesoleva paragrahvi mõistes õlletootja, mis on teistest õlletootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teistest õlletootjatest füüsiliselt eraldi asetsevaid ruume ning ei tegutse litsentsi alusel. Väikeõlletootjaks ei loeta õlletootjat, mis kuulub äriühingule, millele kuulub teine õlletootja või millel on otsene või kaudne osalus äriühingus, millele kuulub teine õlletootja. Samuti ei loeta väikeõlletootjaks õlletootjat, mis kuulub äriühingule, milles on otsene või kaudne osalus äriühingul, millele kuulub teine õlletootja. Kui sellisel viisil seotud õlletootjate aastatoodang kokku ei ületa 3000 hektoliitrit, käsitatakse neid õlletootjaid väikeõlletootjana.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodusmäära kohaldamiseks peab väikeõlletootja, sealhulgas välisriigis asuv väikeõlletootja või tema toodangut tarbimisse lubav isik esitama Maksu- ja Tolliametile andmed toodangu mahu kohta ja käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tingimustele vastavuse kohta enne soodusmäära kohaldamist.

§ 46¹.  Alkoholi maksumärkide aktsiis

  (1) Alkoholi maksumärgilt makstakse aktsiisi summa ulatuses, mis vastab muult alkoholilt, mille etanoolisisaldus on 40 mahuprotsenti ja mille müügipakendi maht on üks liiter, arvutatud aktsiisisummale.

  (2) Alkoholilt, mille müügipakendile on kinnitatud aktsiisiga maksustatud maksumärgid, makstakse aktsiisi summas, mis saadakse alkoholilt arvutatud aktsiisisummast maksumärgilt arvutatud aktsiisisumma lahutamisel.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 47.  Reisija pagasis väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatav alkohol
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel tuua ühe päeva jooksul koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni:
  1) 16 liitrit õlut ja
  2) 4 liitrit veini, välja arvatud vahutavat veini, ning lisaks kas
  3) 2 liitrit käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alkoholist erinevat alkoholi, mille etanoolisisaldus on kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti, või
  4) 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.12.2008]

  (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alkoholi kogused moodustavad kumbki 100 protsenti lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alkoholist erineva alkoholi aktsiisivabastusest ning ühe reisija puhul kohaldatakse aktsiisivabastust mis tahes lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alkoholi kombinatsiooni suhtes tingimusel, et üksikute aktsiisivabastuste protsentide kogusumma ei ületa 100 protsenti.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.12.2008]

  (2) Eksituse tõttu ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle jõudmisel Eestisse reisijaga koos liikuva pagasina.

§ 47¹.  Reisija pagasis teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt toimetatav alkohol

  Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel aktsiisivabalt toimetada Eestisse alkoholi isiklikuks kasutamiseks. Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et alkohol ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui alkoholi kogus ületab järgmisi piirnorme:
  1) vahetoode 20 liitrit;
  2) vein 90 liitrit, mille hulgas võib vahuveini olla kuni 60 liitrit;
  3) õlu 110 liitrit;
  4) muu alkohol 10 liitrit.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 48.  Füüsilisele isikule aktsiisivabalt saadetav alkohol

  (1) Füüsilisel isikul on lubatud aktsiisivabalt importida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel õlut ja kääritatud jooki ning õllest ja kääritatud joogist erinevat alkoholi. Õllest ja kääritatud joogist erinevat alkoholi ei või aktsiisivabalt importida rohkem kui:
  1) 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi;
  2) 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on kuni 22 mahuprotsenti, või
  3) 2 liitrit veini, välja arvatud vahutavat veini.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Aktsiisivabastuse kohaldamise tingimused on järgmised:
  1) alkoholi saadab ühendusevälises riigis elav füüsiline isik vähemalt 18 aasta vanusele füüsilisele isikule Eestis;
  2) alkoholi saadetakse juhuti;
  3) alkoholi kasutatakse mitteärilisel eesmärgil;
  4) saadetise väärtus ei ületa 704 krooni;
  5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alkohol on ühes müügipakendis;
  6) saadetise eest ei nõuta saajalt tasu.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 49.  [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 49¹.  Alkoholi maksumärgistamine

  (1) Alkoholi maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine alkoholi müügipakendile. Alkohol maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Maksumärk peab olema kinnitatud vahetult müügipakendi korgile. Kui maksumärki ei ole võimalik korgile kinnitada, kooskõlastatakse maksumärgi müügipakendile kinnitamise koht Maksu- ja Tolliametiga.
[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,2 liitrist või millelt makstav aktsiisisumma on üle 14 krooni müügipakendis oleva alkoholi kohta, peab olema maksumärgistatud.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alkohol peab olema maksumärgistatud:
  1) selle importimisel, kui alkoholile ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  2) selle lähetamisel aktsiisilaopidaja poolt ilma ajutise aktsiisivabastuseta, kui alkoholile ei kohaldata aktsiisivabastust;
  3) selle kasutusele võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  4) registreeritud kaupleja või käesoleva seaduse §-s 21¹ nimetatud ettevõtja poolt alkoholi võõrandamisel, kui alkoholile ei kohaldata aktsiisivabastust;
  5) selle tarbimisse lubamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel või aktsiisivabastuse kohaldamisel.

  (4) Alkoholi ei maksumärgistata, kui:
[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.07.2006]
  1) alkohol soetatakse kaugmüügi teel;
  2) alkohol võõrandatakse sellise laeva või õhusõiduki pardal, mis sõidab ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit, ja lennujaama territooriumil tollikontrollitsoonis asuvas müügikohas;
  3) maksukohustus tekib käesoleva seaduse § 24 lõigetes 20 ja 20¹ nimetatud juhul;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  4) alkohol esitatakse riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale registrikande tegemiseks;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  5) alkohol saadetakse ühendusevälisest riigist füüsilisele isikule mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Alkoholi võib Eestis maksumärgistada aktsiisilaos, tollilaos ja registreeritud kaupleja tegevuskohas. Registreeritud kaupleja ja käesoleva seaduse §-s 21¹ nimetatud ettevõtja peavad alkoholi maksumärgistamise korral Eestis seda tegema viivitamatult pärast alkoholi Eestisse toimetamist.

  (6) Alkoholi võib maksumärgistada tollilaos Maksu- ja Tolliameti loal. Loa andmisel lähtub Maksu- ja Tolliamet järelevalve teostamise võimalikkusest.

  (7) Alkoholi maksumärgile trükitakse maksumärgi number või tähe ja numbri kombinatsioon kasvavas järjekorras.

  (8) Maksumärgi tellija peab kirjalikult teatama Maksu- ja Tolliametile maksumärgi kinnitamisest alkoholi müügipakendile kahe päeva jooksul maksumärgi kinnitamise päevast arvates, kui alkohol maksumärgistati Eestis, või maksumärgistatud alkoholi Eestisse toimetamise päevast arvates, kui alkohol maksumärgistati välisriigis. Maksumärgi kinnitamisest alkoholi müügipakendile peab teatama käesolevas lõikes nimetatud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui alkoholi lähetamisel.

  (9) Alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärk peab vastama Maksu- ja Tolliametile teatatud andmetele alkoholi etanoolisisalduse kohta ja koguse kohta müügipakendis.

  (10) Väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole EÜ territooriumi toimetatavad maksumärgid tuleb deklareerida.

  (11) Maksumärke, mis on alkoholi müügipakendile kinnitamata, on keelatud võõrandada, välja arvatud maksumärkidest loobumisel või nende tagastamisel Maksu- ja Tolliametile.

  (12) Maksumärgistatud alkoholi võib importida ja teisest liikmesriigist vastu võtta üksnes maksumärkide tellija. Aktsiisiga maksustamata maksumärgistatud alkoholi on lubatud aktsiisilaopidaja poolt lähetada teisele aktsiisilaopidajale, kui Maksu- ja Tolliametile on kirjalikult teatatud lähetatava alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärkide numbrid.

  (13) Maksukohustuse tekkimisel maksumärgistatud alkoholilt on lubatud seda alkoholi lähetada, kui aktsiisimaksja on Maksu- ja Tolliametile kirjalikult teatanud lähetatava alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärkide numbrid.

  (14) [Kehtetu – RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (15) Alkoholi maksumärgi kujundus, maksumärkide väljastamise ja nendest loobumise kord ning maksumärkide saatelehe vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

§ 49².  Alkoholi maksumärkide tellimine ja väljastamine

  (1) Maksumärgid tellib Maksu- ja Tolliametilt alkoholi importija, aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja või käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja. Maksu- ja Tolliamet võtab vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, kui viimane vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele:
  1) isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba, importijal on alkoholi impordi alane märge majandustegevuse registris või isikul on alkoholi jaemüügi, hulgimüügi või toitlustamise alane märge majandustegevuse registris ja esitatud on käesoleva seaduse § 44⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud kirjalik teatis;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  2) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
  3) isik on hüvitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul maksumärkide trükkimise kulud;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  4) isikul on Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud tagatis;
  5) isik on teatanud aktsiisikauba maksumärgistamise koha.

  (2) Tellitud maksumärkide vastuvõtmisest keeldumise või alkoholi müügipakendile kinnitamata maksumärgi tagastamise korral enne aktsiisi maksmise tähtpäeva peab tellija juhul, kui nimetatud maksumärke ei ole Maksu- ja Tolliameti otsusel võimalik väljastada teisele tellijale ja need hävitatakse Maksu- ja Tolliameti poolt, hüvitama Maksu- ja Tolliametile maksumärkide trükkimise kulud, välja arvatud juhul, kui Maksu- ja Tolliamet on väljastanud defektsed maksumärgid või kui maksumärgid, mis tagastatakse enne aktsiisi maksmise tähtpäeva, rikuti alkoholi maksumärgistamisel.

  (3) Maksumärkide vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul maksumärkide soovitud kättesaamise päevast arvates.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 49³.  Alkoholi maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamine aktsiisilaopidajast või registreeritud kauplejast erineva isiku poolt

  (1) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud isik või alkoholi importija, kes ei ole aktsiisilaopidaja ega registreeritud kaupleja, peab esitama tagatise aktsiisisumma ulatuses, mis kuulub maksmisele maksumärgistatavalt alkoholilt. Tagatissumma suurus peab võimaldama tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse täitmise kogu tagatava perioodi vältel.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud tagatise puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatut.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 49⁴.  Alkoholi maksumärkide saatelehe esitamise kohustus

  Käesoleva seaduse § 49¹ lõikes 2 nimetatud alkoholi importimisel tuleb koos tollideklaratsiooniga esitada maksumärkide saateleht, välja arvatud juhul, kui alkohol ei ole maksumärgistatud.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 49⁵.  [Kehtetu – RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 50.  Aktsiisivaba alkoholi soetamine

  (1) Denatureeritud või osaliselt denatureeritud alkohol ja esteraldehüüdfraktsioon tuleb paigutada nende toimetamisel väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse tollilattu, tolliterminali, vabatsooni või aktsiisilattu.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Isikul, kes ei ole aktsiisilaopidaja, on õigus importida denatureeritud alkoholi ja esteraldehüüdfraktsiooni akrediteeritud labori poolt tema nimele imporditava kaubasaadetise kohta väljastatud aktsiisivabastustõendi alusel.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud labor kontrollib denatureeritud alkoholi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja esteraldehüüdfraktsiooni vastavust käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele ning vastavuse korral väljastab aktsiisivabastustõendi.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3¹) Denatureeritud alkoholi, sealhulgas osaliselt denatureeritud alkoholi toimetamisel teisest liikmesriigist Eestisse esitab isik, kes ei ole aktsiisilaopidaja, viivitamatult pärast kauba vastuvõtmist asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele akrediteeritud labori analüüsiakti, mis kinnitab denatureerivate ainete vastavust nõuetele.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–17 nimetatud alkoholi impordi, teisest liikmesriigist vastuvõtmise või aktsiisilaopidajalt soetamise õiguse, samuti õiguse aktsiisivaba lõhna- ja maitseaine kasutamiseks alkoholist erineva toidu tootmisel toidu hulka lisamiseks annab alkoholi aktsiisivabastuse luba, mille väljastab taotleja elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja. Aktsiisivabastuse kohaldamisel ei ole aktsiisivabastuse luba nõutav, kui lõhna- ja maitseaine on kõrgel määral kontsentreeritud ning villitud kuni 0,05-liitrise mahuga müügipakendisse, millest lõhna- ja maitseainet saab kätte tilkhaaval.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud alkoholi aktsiisivabastuse luba võib taotleda:
  1) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev perearst, üldarstiabi osutav äriühing ning kiirabi, eriarstiabi või õendusabi iseseisva osutamise tegevusluba omav isik;
  2) hoolekandeasutus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes;
  3) isik, kellel on ravimite tootmise tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel;
  4) isik, kellel on ravimite jaemüügi tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel;
  5) riigi-, valla- või linnaasutus või nende hallatav asutus, kes kasutab piiritust vastava asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks;
  6) isik, kes toodab desinfektante;
  7) isik ja asutus, kellele on antud veterinaartegevuse õigus veterinaarkorralduse seaduse alusel;
  8) isik ja asutus, kes on kantud teadus- ja arendusasutuste registrisse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel;
  9) isik ja asutus, kellele on antud koolitusluba Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel;
  10) isik, kes toodab kosmeetikatooteid;
  11) isik, kes on tunnustatud toiduseaduse mõistes käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16 ja 17 nimetatud toodete käitlemiseks;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  12) –13)
[Kehtetud – RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]
  14) isik, kes kasutab osaliselt denatureeritud alkoholi toidust erineva toote tootmiseks.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikutele ja asutustele võib aktsiisivaba alkoholi lubatud normi piires võõrandada Eestis ainult aktsiisilaopidaja. Isik, kellele on antud ravimite jaemüügi tegevusluba ravimiseaduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud isikutele ja asutustele võõrandada piiritust sotsiaalministri kehtestatud tingimustel, kui aktsiisivaba piirituse kogus ei ületa ühe isiku või asutuse kohta 20 liitrit 12 kalendrikuu kohta.

  (7) Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 51.  Piirituse kasutamise kulunormid

  (1) Piirituse kulunormiks loetakse käesoleva seaduse mõistes piirituse kogust, mis kulub ühte tüüpi toimingu sooritamisel normaaltingimustes.

  (2) Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .

  (3) Veterinaarteenuse osutamisel kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse põllumajandusministri määrusega .

  (4) Õppetöös kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega .

  (5) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 11 nimetatud otstarbel kasutatava piirituse kulunormid kehtestab määrusega minister, kelle valitsemisalasse vastav valdkond kuulub.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 52.  Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel isiku või asutuse poolt elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
  1) kirjalik taotlus, milles on märgitud alkoholi aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning alkoholi kasutamise eesmärk;
  2) andmed alkoholi vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus;
  3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud alkoholi koguse ja selle kasutamise otstarbe kohta;
  4) alkoholi arvepidamise eeskiri;
  5) alkoholi kao piirnormid.

  (2) Maksu- ja Tolliameti piirkondlikul struktuuriüksusel on õigus nõuda täiendavaid andmeid piirituse eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.

  (3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa omanik ei pea selle järgneval taotlemisel esitama alkoholi arvepidamise eeskirja ja alkoholi kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.

§ 53.  Alkoholi aktsiisivabastuse loa andmine

  (1) Alkoholi aktsiisivabastuse luba antakse, kui:
  1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning ei ole vastu võetud asutuse tegevuse lõpetamise otsust või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsust;
  2) käesoleva seaduse §-s 52 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on alkoholi aktsiisivabastuse luba andva Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse poolt aktsepteeritud;
  3) alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlejal on seaduse alusel õigus tegutseda käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud tegevusalal ja eesmärgil;
  4) isikul või asutusel ei ole maksuvõlga;
  5) käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 3, 4, 6, 10, 11 või 14 nimetatud isik on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  6) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud juhul esitatud tagatis on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud.

  (2) Kui käesolevas seaduses ei ole selgelt määratletud aktsiisivabastuse kohaldamine käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16–18 nimetatud toidu tootmiseks kasutatavale alkoholile, otsustab alkoholi aktsiisivabastuse loa väljastamise Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud isik, võttes arvesse haldusressursi optimaalse kasutamise põhimõtet aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärase kasutamise üle järelevalve teostamisel.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui aktsiisivabastuse loa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kalendrikuu jooksul on Maksu- ja Tolliamet tunnistanud kehtetuks isiku aktsiisivabastuse loa käesoleva seaduse § 54 lõike 3 alusel või kui isik või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on toime pannud vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 153¹–155² sätestatud väärtegudest, mille eest karistati füüsilist isikut rahatrahviga üle 100 trahviühiku või juriidilist isikut üle 30 000 krooni, või vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 374–376², 389¹–391 ja 393 sätestatud süütegudest.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Alkoholi aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.

  (5) Alkoholi aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 54.  Alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja võib alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui uut tagatist ei ole esitatud hiljemalt viie päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu või kui loa kehtivuse ajal esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud. Alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise asjas otsuse jõustumiseni. Peatatud kehtivusega alkoholi aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja vastava kirjaliku otsuse alusel.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (1¹) Enne alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise otsuse tegemist võib maksuhaldur rakendada sunniraha käesoleva seaduse nõuete täitmiseks koostatud ettekirjutuse täitmata jätmisel. Sunniraha ülemmäär on 50 000 krooni, kui maksukorralduse seaduses ei ole sunniraha ülemmäära sätestatud.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja tunnistab alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:
  1) isiku või asutuse tegevus alkoholi aktsiisivabastuse loa andmise aluseks oleval alal on lõppenud;
  2) kuuekümne päeva jooksul alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise menetlus kestab kauem kui 60 päeva;
  3) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
  4) on vastu võetud isiku lõpetamise, jaotumise, asutuse tegevuse lõpetamise või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsus;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  5) isik või asutus, kellele on väljastatud alkoholi aktsiisivabastuse luba, esitab taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks;
  6) väljastatakse uus alkoholi aktsiisivabastuse luba.

  (3) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja võib alkoholi aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui tagatis puudub või kui loa kehtivuse ajal on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumine või kui isik või asutus on kasutanud aktsiisivaba alkoholi muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.

  (4) Isik või asutus, kellele antud alkoholi aktsiisivabastuse luba on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 või lõikes 3 nimetatud põhjusel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba alkoholi, peab 15 päeva jooksul alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates teatama kirjalikult Maksu- ja Tolliametile alkoholi enda valdusesse jätmisest või selle alkoholi võõrandama, hävitama Maksu- ja Tolliameti järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab alkoholi vastu selle lähetaja juures.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 55.  Aktsiisivaba alkoholi kasutaja kohustused

  (1) Aktsiisivaba alkoholi kasutaja on kohustatud:
  1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatud ja aktsiisivaba alkoholi lattu sissetuleku ja laost väljamineku kohta;
  2) kasutama aktsiisivaba alkoholi ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
  3) tagama aktsiisivaba alkoholi säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 54 lõikes 4 nimetatud toimingu sooritamiseni;
  4) ladustama aktsiisivaba alkoholi eraldi muust alkoholist;
  5) pidama kinni käesoleva seaduse § 51 alusel kehtestatud kulunormidest;
  6) teatama alkoholi aktsiisivabastuse loa numbri Maksu- ja Tolliametile aktsiisivaba alkoholi importimisel või teisest liikmesriigist Eestisse toimetamisel ning aktsiisilaopidajale aktsiisivaba alkoholi soetamisel aktsiisilaost, samuti jälgima loale kantud andmete vastavust soetatud alkoholi kogusele;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  7) esitama alkoholi aktsiisivabastuse loa andnud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

  (2) Maksu- ja Tolliamet kontrollib aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärast kasutamist.

6. peatükk TUBAKAAKTSIIS 

§ 56.  Tubakatoote aktsiisimäär

  (1) Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 500 krooni ja proportsionaalne määr 31 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Alates 2010. aasta 1. jaanuarist on fikseeritud määr 525 krooni ja proportsionaalne määr 33 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Sigari ja sigarillo aktsiisimäär on 2500 krooni 1000 sigari või sigarillo kohta.

  (3) Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär on 360 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta. Alates 2008. aasta 1. juulist on suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 400 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta, alates 2009. aasta 1. juulist on suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 455 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta ning alates 2010. aasta 1. jaanuarist on suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 501 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Kui sigareti pikkus ilma filtri või lipsuta (suuotsikuta) on üle üheksa sentimeetri, siis peetakse selle sigareti iga kuni üheksasentimeetrist osa eraldi sigaretiks.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 57.  Reisija pagasis väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatavad tubakatooted
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel tuua ühe päeva jooksul koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni:
  1) 40 sigaretti;
  2) 100 sigarillot;
  3) 50 sigarit;
  4) 50 grammi suitsetamistubakat või
  5) 50 grammi närimistubakat.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud iga tubakatoote kogus moodustab 100 protsenti tubakatoodete aktsiisivabastusest. Ühe reisija puhul kohaldatakse aktsiisivabastust tubakatoodete mis tahes kombinatsiooni suhtes tingimusel, et üksikute aktsiisivabastuste protsentide kogusumma ei ületa 100 protsenti.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.12.2008]

  (2) Eksituse tõttu ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle jõudmisel Eestisse reisijaga koos liikuva pagasina.

§ 57¹.  Reisija pagasis teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt toimetatavad tubakatooted

  Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel aktsiisivabalt toimetada Eestisse tubakatooteid isiklikuks kasutamiseks. Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab järgmisi piirnorme:
  1) 800 sigaretti;
  2) 400 sigarillot, mis ei kaalu rohkem kui kolm grammi tükk;
  3) 200 sigarit;
  4) üks kilogramm suitsetamistubakat ja närimistubakat.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 58.  Füüsilisele isikule aktsiisivabalt saadetavad tubakatooted

  (1) Füüsilisel isikul on lubatud aktsiisivabalt importida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel tubakatooteid mitte rohkem kui 50 sigaretti, 25 sigarillot, 10 sigarit, 50 grammi suitsetamistubakat või 50 grammi närimistubakat.

  (2) Aktsiisivabastuse kohaldamise tingimused on järgmised:
  1) tubakatooted saadab ühendusevälises riigis elav füüsiline isik vähemalt 18 aasta vanusele füüsilisele isikule Eestis;
  2) tubakatooteid saadetakse juhuti;
  3) tubakatooteid kasutatakse mitteärilisel eesmärgil;
  4) saadetise väärtus ei ületa 704 krooni;
  5) saadetise eest ei nõuta saajalt tasu.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 58¹.  [Kehtetu – RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 59.  Sigarettide võõrandamine

  Sigarette on keelatud võõrandada või pakkuda müügiks maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga.

§ 60.  Maksumärgistamata sigarettide aktsiis

  Maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes maksukohustuse tekkimise ajal kehtinud aktsiisimäära kehtestamise aluseks olnud sigarettide levinuimast hinnast.

§ 61.  Maksumärgistamine

  (1) Tubakatoote maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine tubakatootele või selle müügipakendile. Tubakatoode maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Müügipakendit ümbritseva kile olemasolu korral kinnitatakse maksumärk vahetult müügipakendile kile alla.

  (1¹) Kaasamüüdav tubakatoode loetakse maksumärgistatuks ka siis, kui maksumärk on kinnitatud ainult tubakatoote rühmapakendile tingimusel, et tubakatoode võõrandatakse reisijale rühmapakendis liikmesriikidevahelist reisi tegeva õhusõiduki või laeva pardal kaasaviimiseks. Sigarettide rühmapakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse sigarettide maksimaalne jaehind rühmapakendis. Sigarettidest erineva tubakatoote rühmapakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse tubakatoote liigi tähis ja tubakatoote kogus rühmapakendis.

  (2) Maksumärgi kujunduse ja liigi, maksumärkide väljastamise, nendest loobumise ja nende lähetamise kord ning maksumärkide saatelehe vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega . Saatelehe vormil nõutavad andmed võib esitada ka muul Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritaval kujul.

  (3) Tubakatoode peab olema maksumärgistatud:
  1) importimisel, kui tubakatootele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  2) lähetamisel aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta;
  3) kasutusse võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  3¹) registreeritud kaupleja või käesoleva seaduse §-s 21 ¹ nimetatud ettevõtja poolt tubakatoote võõrandamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust;
  4) tarbimisse lubamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust.

  (3¹) Tubakatooteid ei maksumärgistata, kui:
  1) need soetatakse kaugmüügi teel;
  2) maksukohustus tekib käesoleva seaduse § 24 lõikes 20 või 20¹ nimetatud juhul;
  3) need saadetakse ühendusevälisest riigist füüsilisele isikule kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Tubakatoodet võib Eestis maksumärgistada aktsiisilaos, tollilaos ja registreeritud kaupleja tegevuskohas. Registreeritud kaupleja ja käesoleva seaduse §-s 21¹ nimetatud ettevõtja peavad tubakatoote maksumärgistamise korral Eestis seda tegema viivitamatult pärast tubakatoote Eestisse toimetamist.

  (5) Tubakatooteid võib maksumärgistada tollilaos, kui Maksu- ja Tolliamet on andnud selleks loa. Loa andmisel lähtub Maksu- ja Tolliamet järelevalve teostamise võimalikkusest.

  (6) Kaugmüügi teel Eestisse müüdavad tubakatooted võivad olla maksumärgistamata.

  (7) Tubakatootele või tubakatoote müügipakendile, välja arvatud sigarettide müügipakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse tubakatoote liigi tähis ja tubakatoote kogus müügipakendis. Sigarettide müügipakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse sigarettide maksimaalne jaehind.

  (8) Väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole EÜ territooriumi toimetatavad maksumärgid tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile. Tollideklaratsioonile tuleb märkida maksumärkide trükkimise kulud.

  (9) Tubakatoodetele või nende müügipakendile kinnitamata maksumärke on keelatud võõrandada, välja arvatud maksumärkidest loobumisel või nende tagastamisel Maksu- ja Tolliametile.

  (10) Maksumärgistatud tubakatooteid võib importida ja teisest liikmesriigist vastu võtta üksnes maksumärkide tellija. Aktsiisiga maksustamata maksumärgistatud tubakatooteid on lubatud lähetada aktsiisilaopidaja poolt teisele aktsiisilaopidajale, kui Maksu- ja Tolliametile on kirjalikult teatatud lähetatavatele tubakatoodetele või nende müügipakendile kinnitatud maksumärkide numbrid.
[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.07.2006]

§ 62.  Maksumärkide tellimine ja väljastamine

  (1) Maksumärgid tellib Maksu- ja Tolliametilt tubakatoodete importija, aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja või käesoleva seaduse §-s 21¹ nimetatud isik. Maksu- ja Tolliamet võtab vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, kui ta vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele:
  1) isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba, importijal on tubakatoote impordi alane märge majandustegevuse registris või isikul on tubakatoote hulgimüügi või jaemüügi alane märge majandustegevuse registris ja esitatud on käesoleva seaduse § 44⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud kirjalik teatis;
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  2) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
  3) isik on hüvitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul maksumärkide trükkimise kulud;
  4) isikul on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud tagatis;
  5) isik on teatanud aktsiisikauba maksumärgistamise koha;
  6) [kehtetu – RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Maksu- ja Tolliametil on õigus keelduda maksumärkide väljastamisest, kui maksumärkide tellija esitatud tagatis ei kindlusta aktsiisi maksmist.

  (3) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarettide maksimaalse jaehinna Eesti kroonides 0,50 krooni täpsusega.

  (4) Tellitud maksumärkide vastuvõtmisest keeldumise või maksumärkide, mida ei ole tubakatoodetele või nende müügipakenditele kinnitatud, tagastamise korral enne aktsiisi maksmise tähtpäeva peab tellija juhul, kui nimetatud maksumärke ei ole Maksu- ja Tolliameti otsusel võimalik väljastada teisele tellijale ja need hävitatakse Maksu- ja Tolliameti poolt, hüvitama Maksu- ja Tolliametile maksumärkide trükkimise kulud, välja arvatud juhul, kui Maksu- ja Tolliamet on väljastanud defektsed maksumärgid või kui maksumärgid, mis tagastatakse enne aktsiisi maksmise tähtpäeva, rikuti tubakatoodete maksumärgistamisel.

  (5) Maksumärkide vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul soovitud kättesaamise päevast arvates.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 63.  Tubakatoodete maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamine aktsiisilaopidajast ja registreeritud kauplejast erineva isiku poolt

  (1) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud isik ja tubakatoodete importija, kes ei ole aktsiisilaopidaja ega registreeritud kaupleja, peavad esitama tagatise aktsiisisumma ulatuses, mis tuleb maksta maksumärgistatavatelt tubakatoodetelt. Tagatissumma suurus peab võimaldama tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse täitmist igal ajal tagatava perioodi vältel.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud tagatise puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõiget 3.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 64.  Maksumärkide saatelehe esitamise kohustus

  Aktsiisiga maksustatavate tubakatoodete importimisel tuleb koos tollideklaratsiooniga esitada maksumärkide saateleht, välja arvatud maksumärgistamata tubakatoodete importimisel aktsiisilaopidaja poolt aktsiisilattu.

§ 65.  [Kehtetu – RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

7. peatükk KÜTUSEAKTSIIS 

§ 66.  Kütuse ja elektrienergia aktsiisimäär

  (1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 6228 krooni 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Pliibensiini aktsiisimäär on 6600 krooni 1000 liitri pliibensiini kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 1120 krooni 1000 liitri lennukibensiini kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Petrooleumi aktsiisimäär on 5165 krooni 1000 liitri petrooleumi kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 1960 krooni 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Diislikütuse aktsiisimäär on 5787 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (7) Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär on 1056 krooni 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse või kerge kütteõli kohta.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (8) Raske kütteõli aktsiisimäär on 235 krooni 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (9) Põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 235 krooni 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (10) Maagaasi aktsiisimäär on 367 krooni 1000 m³ maagaasi kohta.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (11) Kivisöe, pruunsöe ja koksi aktsiisimäär on 4,7 krooni kivisöe, pruunsöe või koksi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (11¹) Põlevkivi aktsiisimäär on alates 2011. aasta 1. jaanuarist 2,35 krooni põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta ja alates 2013. aasta 1. jaanuarist 4,7 krooni põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (12) Elektrienergia aktsiisimäär on 50 krooni ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (13) Kütuse, mille KNi esimesed neli numbrit, KNi esimesed kuus numbrit või KNi kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11 – 2710 11 25, 2710 11 90, ex 2901 (ained, mis atmosfäärirõhul ja 15 ºC juures ei ole gaasilises olekus), 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 6228 krooni 1000 liitri kütuse kohta.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (14) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 11 või 2710 19 15, aktsiisimäär on 5165 krooni 1000 liitri kütuse kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (15) Kütuse, mille KNi esimesed kuus numbrit on 2711 12–2711 14 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris, aktsiisimäär on 1960 krooni 1000 kilogrammi kütuse kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 5787 krooni 1000 liitri kütuse kohta.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (17) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 51 või 2710 19 55, aktsiisimäär on 235 krooni 1000 kilogrammi kohta.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (18) Vedela põlevaine aktsiisimäär ja biokütuse aktsiisimäär alates käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 28 nimetatud loa kehtivuse lõppemisest on sama, mis pliibensiini, diislikütuse, kerge kütteõli või raske kütteõli aktsiisimäär, kui neid kütuseid kasutatakse samal otstarbel kui bensiini, diislikütust, kerget kütteõli või rasket kütteõli.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (19) Kui biokütus on lisatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud kütusele, siis selles kütuses sisalduv biokütuse osa vabastatakse aktsiisist kuni käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 28 nimetatud loa kehtivuse lõpuni.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (20) Tarbimisse lubatud eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli, millest on erimärgistusaine eemaldatud, aktsiisimäär on võrdsustatud diislikütuse aktsiisimääraga.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (21) Aktsiisisumma arvutatakse temperatuuril 15 ºC oleva kütuse kohta. Maagaasi aktsiisisumma arvutatakse maagaasi rõhul 101,325 kPa ja temperatuuril 20 ºC. Maagaasi edastamisel kodutarbijale võib maagaasi aktsiisisumma arvutada maagaasi koguselt kuupmeetrites, arvestamata rõhu ja temperatuuri nõuet.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 67.  [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 68.  Standardses kütusepaagis Eestisse sisseveetav aktsiisivaba kütus

  (1) Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba.

  (2) Standardne kütusepaak käesoleva seaduse mõistes on tootja poolt mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust sõiduki liikumiseks, samuti vajaduse korral jahutus- või muu süsteemi (hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuuri) kasutamiseks veo ajal.

  (3) Standardse paagina käsitatakse ka mootorsõidukile paigaldatud gaasipaaki, mis on ette nähtud gaasi kasutamiseks kütusena, ja paaki, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust jahutussüsteemi või erikonteineri varustusse kuuluva muu süsteemi tööks veo ajal. Erikonteinerina käsitatakse mis tahes konteinerit, millesse on paigaldatud jahutus-, hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuur.

  (4) Aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 69.  Reisija poolt Eestisse aktsiisivabalt toimetatav mootorikütus

  Lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele on reisija valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul lubatud mittekaubanduslikul eesmärgil samas mootorsõidukis kasutamiseks aktsiisivabalt sisse vedada kuni 10 liitrit mootorikütust mootorsõiduki kohta.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 69¹.  Biokütuse luba ja aruandlus

  (1) Aktsiisivaba biokütuse tootmise, Eestisse toimetamise ja tarbimisse lubamise õiguse annab biokütuse luba.

  (2) Biokütuse loa saamiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada kirjalik taotlus, milles on märgitud biokütuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed, käideldava biokütuse nimetus, KNi kood, aastane planeeritav biokütuse tootmiskogus, Eestisse toimetatav kogus ja tarbimisse lubatav kogus. Biokütuse tootmise korral esitatakse ka tootmise tehnoloogiline kirjeldus.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele on Maksu- ja Tolliametil õigus biokütuse loa taolejalt nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid dokumente.

  (4) Biokütuse luba väljastatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmed ja dokumendid on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud. Biokütuse loa väljastamise või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse loa taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates. Biokütuse luba väljastatakse kehtivusajaga kuni kuus aastat.

  (5) Biokütuse loa omanik on kohustatud iga aasta 1. märtsiks esitama Maksu- ja Tolliametile biokütuse aruande. Biokütuse aruandes esitatakse andmed aruande esitamise aastale eelnenud kalendriaasta kohta. Biokütuse aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) tarbimisse lubatud biokütuse nimetus, KNi kood ja kogus;
  2) tarbimisse lubatud biokütuse maksumus ja selle kujunemise arvestus, sealhulgas biokütuse tooraine ja lisandite maksumus ning tootmiskulude arvestus;
  3) tarbimisse lubatud biokütuse energiasisaldus.

  (6) Biokütuse loa omanik on kohustatud andma Maksu- ja Tolliametile asjassepuutuvaid andmeid, mida riigiabi andja vajab tulenevalt riigiabi andmisega kaasnevatest kohustustest.

  (7) Kui biokütuse loa omanik jätab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks biokütuse aruande esitamata või ei esita Maksu- ja Tolliameti nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid, võib Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud isik biokütuse loa kehtivuse peatada.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (8) Maksu- ja Tolliameti peadirektor tunnistab biokütuse loa kehtetuks, kui 30 päeva jooksul biokütuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud või kui biokütuse loa omanik esitab Maksu- ja Tolliametile taotluse biokütuse loa kehtetuks tunnistamiseks.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 69².  Energia aktsiisivabastuse luba ja selle taotleja

  (1) Kütuse ja elektrienergia aktsiisivabastuse luba (edaspidi energia aktsiisivabastuse luba) annab õiguse:
  1) importida ja soetada kütust aktsiisilaopidajalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 19¹ nimetatud otstarbel kasutamiseks;
  2) importida ja soetada kütust aktsiisilaopidajalt või laevavarustajalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 22, 22², 24 ja 28² nimetatud otstarbel kasutamiseks;
  3) soetada võrguettevõtjalt maagaasi käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 22, 24, 28²ja 28⁶ nimetatud otstarbel kasutamiseks ja elektrienergiat punktides 24, 28², 28⁴ ja 28⁵ nimetatud otstarbel kasutamiseks.

  (2) Energia aktsiisivabastuse luba võib taotleda:
  1) isik, kelle kütuse töötlemise või ladustamise koht asub laeval, mis varustab kütusega teisi laevu, või sadama püsiva piirdega territooriumil, ning kes on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;
  2) isik, kellel on kutselise kalapüügi luba;
  3) äriregistrisse kantud ettevõtja, kes kasutab oma ettevõtluses aktsiisivaba kütust mineraloogilistes protsessides, elektrienergia tootmiseks või muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena;
  4) maagaasi võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi maagaasivõrgu töös hoidmiseks;
  5) äriregistrisse kantud ettevõtja, kes kasutab elektrienergiat käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 24, 28², 28⁴ ja 28⁵ nimetatud otstarbel.

  (3) Laevavarustaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on aktsiisivabastuse loa alusel antud õigus varustada laeva aktsiisivaba kütusega ning töödelda või ladustada aktsiisivaba kütust vaid energia aktsiisivabastuse loal märgitud kohas.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69³.  Energia aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Energia aktsiisivabastuse loa taotlemiseks esitatakse isiku elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele:
  1) kirjalik taotlus, milles on märgitud loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning aktsiisivaba kütuse või elektrienergia kasutamise eesmärk;
  2) käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku puhul andmed aktsiisivaba vedel- ja tahkekütuse vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus;
  3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud kütuse või elektrienergia koguse ja kasutamise otstarbe kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 1 nimetatud isiku puhul;
  4) aktsiisivaba kütuse või elektrienergia arvepidamise eeskiri, välja arvatud käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 2 nimetatud isiku puhul;
  5) aktsiisivaba kütuse kao piirnormid käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud isikute puhul.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab laevavarustaja esitama järgmised dokumendid:
  1) tegevuskoha asendiplaan, kus on märgitud territooriumi, hoonete ja rajatiste pindalad ning juurdepääsud, ja hoonete plaanid, kus on märgitud ruumide pindala ning sisse- ja väljapääsud;
  2) hoonete, ruumide, rajatiste, territooriumi ja laeva omaniku nimi ning dokument, mis tõendab laevavarustaja ainuõigust kasutada kütuse ladustamiseks hooneid, ruume, rajatisi ja territooriumi;
  3) hoonete, ruumide, rajatiste, territooriumi ja laeva kasutamise kirjeldus;
  4) kütuse töötlemisprotsessi ja ladustamise kirjeldus;
  5) mahutite plaan, millel on märgitud mahutite maht.

  (3) Energia aktsiisivabastuse loa omanik ei pea uue loa taotlemisel esitama aktsiisivaba kütuse või elektrienergia arvepidamise eeskirja ega kütuse kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69⁴.  Energia aktsiisivabastuse loa andmine

  (1) Maksu- ja Tolliamet annab energia aktsiisivabastuse loa, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;
  2) käesoleva seaduse §-s 69³ märgitud andmed ja dokumendid on esitatud;
  3) isikul ei ole maksuvõlga;
  4) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud juhul on esitatud tagatis.

  (2) Energia aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui aktsiisivabastuse loa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kalendrikuu jooksul on Maksu- ja Tolliamet tunnistanud kehtetuks isiku aktsiisivabastuse loa käesoleva seaduse § 69⁵ lõike 4 alusel või kui isik või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on toime pannud vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 153¹–155² sätestatud väärtegudest, mille eest karistati füüsilist isikut rahatrahviga üle 100 trahviühiku või juriidilist isikut üle 30 000 krooni, või vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 374–376², 389¹–391 ja 393 sätestatud süütegudest.

  (3) Energia aktsiisivabastuse luba antakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 69³ nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.

  (4) Energia aktsiisivabastuse loa vormi ja selle täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega .
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69⁵.  Energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Isiku elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja võib energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui uut tagatist ei ole esitatud hiljemalt viis päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu või kui loa kehtivuse ajal esineb käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Energia aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud rikkumise asjas otsuse jõustumiseni. Peatatud kehtivusega energia aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja kirjaliku otsuse alusel.

  (2) Enne energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise otsuse tegemist võib maksuhaldur rakendada sunniraha käesoleva seaduse nõuete täitmiseks koostatud ettekirjutuse täitmata jätmisel. Sunniraha ülemmäär on 50 000 krooni, kui maksukorralduse seaduses ei ole sunniraha ülemmäära sätestatud.

  (3) Isiku elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja tunnistab energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:
  1) isiku tegevus energia aktsiisivabastuse loa väljaandmise aluseks oleval alal on lõppenud;
  2) käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 2 nimetatud isikul ei ole kutselise kalapüügi luba;
  3) kuuekümne päeva jooksul energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud rikkumise menetlus kestab kauem kui 60 päeva;
  4) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
  5) on vastu võetud isiku lõpetamise või jaotumise otsus;
  6) isik või asutus, kellele on väljastatud energia aktsiisivabastuse luba, esitab selle kehtetuks tunnistamise taotluse;
  7) väljastatakse uus energia aktsiisivabastuse luba.

  (4) Isiku elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja võib energia aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud isikutel puudub tagatis, kui loa kehtivuse ajal on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktis 1, 2 või 3 nimetatud rikkumine või kui isik on kasutanud aktsiisivaba kütust või elektrienergiat muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.

  (5) Käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isikud, kellele antud energia aktsiisivabastuse luba on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–6 või lõikes 4 nimetatud põhjustel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba vedel- või tahkekütust, peavad 15 päeva jooksul loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates teatama kirjalikult vedel- või tahkekütuse enda valdusesse jätmisest või selle kütuse võõrandama, hävitama Maksu- ja Tolliameti järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab kütuse vastu selle lähetaja juures.

  (6) Maksu- ja Tolliamet kontrollib aktsiisivaba kütuse ja elektrienergia eesmärgipärast kasutamist.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69⁶.  Energia aktsiisivabastuse loa omaniku kohustused

  (1) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud:
  1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatult ja aktsiisivabalt soetatud ja kasutatud kütuse koguse kohta kütuse nimetuste ja KNi kaheksa numbri kaupa;
  2) pidama aktsiisivaba kütuse arvestust selliselt, et arvepidamises olevad andmed vastaksid kütuse liikumist kajastavatele saatedokumentidele;
  3) elektrienergia puhul pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatult ja aktsiisivabalt soetatud ja kasutatud elektrienergia koguse kohta;
  4) kasutama aktsiisivaba kütust või elektrienergiat ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
  5) tagama aktsiisivaba kütuse säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 69⁵ lõikes 5 või §-s 69⁸ nimetatud toimingu sooritamiseni;
  6) ladustama aktsiisivaba kütust muust kütusest eraldi;
  7) teatama aktsiisilaopidajale, võrguettevõtjale või laevavarustajale energia aktsiisivabastuse loa numbri aktsiisivaba aktsiisikauba soetamisel aktsiisilaost, võrguettevõtjalt või laevavarustajalt ning Maksu- ja Tolliametile aktsiisivaba kütuse importimisel ja jälgima loale kantud andmete vastavust soetatud kütuse kogusele;
  8) esitama Maksu- ja Tolliametile käesoleva seaduse §-s 69³ nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates;
  9) aktsiisivaba maagaasi või elektrienergia soetamisel esitama võrguettevõtjale, kellelt maagaas või elektrienergia soetatakse, andmed kalendrikuu jooksul aktsiisivabalt soetatud maagaasi või elektrienergia koguse kohta hiljemalt soetamisele järgneva kalendrikuu viiendal päeval.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustustele on laevavarustajal ainuõigus ladustada ja töödelda kütust oma tegevuskohas ja kohustus:
  1) paigutada aktsiisiga maksustatud ja maksustamata kütus eraldi;
  2) kontrollida kütuse võõrandamisel laeva varudeks, et selle saajad oleksid aktsiisivaba kütuse saamiseks õigustatud isikud;
  3) jälgida, et kütuse võõrandamisel käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 22² nimetatud kütuse kasutajale võõrandatava aktsiisivaba kütuse kogus ei ületaks loa andmetel soetamata kütuse kogust, ning märkida aktsiisivabastuse loale andmed võõrandatud aktsiisivaba kütuse kohta;
  4) kahtluse korral aktsiisivaba kütuse müügi õigsuses teavitada enne aktsiisivaba kütuse võõrandamist selle aktsiisivabale kasutajale Maksu- ja Tolliametit kirjalikult ning saada Maksu- ja Tolliametilt kirjalik kinnitus, et aktsiisivaba kütuse saajal on õigus kasutada kütust aktsiisivabalt;
  5) esitada tegevuskohtade kaupa Maksu- ja Tolliametile laeva kütusega varustamise aruanne kalendrikuul käideldud kütuse kohta hiljemalt järgmise kalendrikuu 15. päeval.

  (3) Laeva kütusega varustamise aruandes nõutavate andmete loetelu kehtestab rahandusminister määrusega . Laeva kütusega varustamise aruandes nõutavad andmed võib esitada ka mõnes muus Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud aruandes Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kuupäevaks.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69⁷.  Laevas ja õhusõidukis aktsiisivaba kütuse kasutaja kohustused

  Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 19 ja 22¹ nimetatud kütuse kasutaja peab olema sellise laeva või õhusõiduki valdaja, milles on õigus kasutada kütust aktsiisivabalt.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69⁸.  Aktsiisivaba kütuse võõrandamine maksuhalduri kooskõlastusel

  (1) Laevavarustajal on lubatud aktsiisivaba kütust võõrandada teisele laevavarustajale või aktsiisilaopidajale Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatult.

  (2) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 19, 22¹ ja 22² nimetatud kütuse kasutajal on lubatud aktsiisivaba kütust võõrandada üksnes käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 19, 19¹, 22¹ ja 22² nimetatud kütuse kasutajale või aktsiisilaopidajale Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatult.

  (3) Käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 3 nimetatud isikul on lubatud aktsiisivaba kütust võõrandada teisele samas punktis nimetatud isikule Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatult.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69⁹.  Kutselisel kalapüügil kasutatava aktsiisivaba kütuse kogus ja selle kasutamise õigus

  (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kalapüügiks kasutatava aktsiisivaba kütuse suurima lubatud koguse väljapüütava kalaliigi koguse kohta vahemikus 150–200 liitrit ühe tonni kala kohta või kalalaeva peamasina võimsusühiku kohta vahemikus 7–80 liitrit ühe kilovati kohta kalendriaastas.

  (2) Suurima lubatud aktsiisivaba kütuse koguse määramisel kalaliigi kohta lähtutakse selle kalaliigi vastava aasta püügivõimalusest Eestis, arvestades selle kalaliigi väljapüüdmiseks tavaliselt kasutatavat kalalaeva tüüpi ja keskmiselt kuluvat kütuse kogust. Suurima lubatud aktsiisivaba kütuse koguse määramisel kalalaeva peamasina võimsusühiku kohta lähtutakse kalalaeva peamasina kulutatavast keskmisest kütusekogusest ja kalalaeva keskmisest töötundide arvust kalendriaastas.

  (3) Kui energia aktsiisivabastuse loa omanik, kes kasutab aktsiisivaba kütust käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 22² nimetatud otstarbel, on soetanud kogu aktsiisivabastuse loal märgitud kütuse koguse enne kalendriaasta lõppu, siis on tal õigus põhjendatud juhul taotleda Maksu- ja Tolliametilt uue loa väljastamist.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69¹⁰.  Jäätmetest kütuse tootmise õigus

  (1) Loa jäätmetest kütuse tootmiseks väljaspool aktsiisiladu annab Maksu- ja Tolliamet.

  (2) Jäätmetest kütuse tootmise luba võib taotleda äriregistrisse kantud ja vastavat keskkonnakompleksluba omav ettevõtja, kes toodab aastas jäätmetest kuni 1000 tonni kütust.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69¹¹.  Jäätmetest kütuse tootmise loa taotlemisel esitatavad dokumendid

  Jäätmetest kütuse tootmise loa taotlemiseks esitatakse elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele:
  1) kirjalik taotlus, milles on märgitud jäätmetest kütuse tootmise loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed;
  2) tegevuskoha asendiplaan, kus on märgitud territooriumi, hoonete ja rajatiste pindala ning juurdepääsud, ja hoonete plaanid, kus on märgitud ruumide pindala ning sisse- ja väljapääsud;
  3) hoonete, rajatiste ja territooriumi omaniku nimi ja dokument, mis tõendab loa taotleja ainuõigust kasutada kütuse ladustamiseks hooneid, rajatisi ja territooriumi;
  4) mahutite plaan, millel on märgitud mahutite maht;
  5) kütuse tootmisprotsessi ja ladustamise kirjeldus;
  6) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul toodetud kütuse koguse kohta kütuse liikide kaupa;
  7) andmed kütuse planeeritava tootmiskoguse kohta kütuse liikide kaupa eelseisval 12 kuul;
  8) kütuse tooraine, pooltoote ja valmistoote arvepidamise eeskiri.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69¹².  Jäätmetest kütuse tootmise loa andmine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Jäätmetest kütuse tootmise loa andmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 69⁴ sätteid energia aktsiisivabastuse loa andmise kohta. Loa andmise ühe tingimusena peavad olema esitatud käesoleva seaduse §-s 69¹¹ märgitud andmed ja dokumendid.

  (2) Jäätmetest kütuse tootmise loa kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 69⁵ sätteid energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Jäätmetest kütuse tootmise luba tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui isiku keskkonnakompleksluba tegutsemiseks jäätmetest kütuse tootmiseks vajalikes valdkondades on tunnistatud kehtetuks.

  (3) Jäätmetest kütuse tootmise loa vormi ja selle täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega .
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 69¹³.  Jäätmetest kütuse tootja kohustused

  Jäätmetest kütuse tootja on kohustatud:
  1) pidama arvestust aktsiisimaksukohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes;
  2) pidama arvestust kütuse tootmiseks kasutatavate jäätmete kohta vastavalt jäätmeseaduses sätestatule ja jäätmetest toodetud kütuse koguse kohta kütuse liikide kaupa, kirjendades laoarvestuses ja raamatupidamises kütuseid KNi kaheksa numbri täpsusega;
  3) pidama kütuse ja jäätmete arvestust selliselt, et arvepidamises olevad andmed vastaksid kütuse ja jäätmete liikumist kajastavatele saatedokumentidele;
  4) ladustama kütust nii, et see on paigutatud muust kaubast eraldi. Eraldi peab olema paigutatud aktsiisiga maksustatud ja maksustamata kütus;
  5) tagama aktsiisivaba kütuse säilimise kuni käesoleva seaduse § 69⁵ lõikes 5 nimetatud toimingu tegemiseni;
  6) esitama jäätmetest kütuse tootmise loa andnud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele käesoleva seaduse §-s 69¹¹ nimetatud andmete muutumist tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 70–79.  [Kehtetud – RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

8. peatükk AKTSIISIKAUBA JÄRELEVALVE 
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 79¹.  Aktsiisikauba järelevalve alla jätmine
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Maksu- ja Tolliamet võib jätta aktsiisikauba järelevalve alla, kui selle aktsiisikauba mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa maksukohustuse tekkimise või suurenemise.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Aktsiisikauba järelevalve alla jätmise kohta väljastab Maksu- ja Tolliamet aktsiisikauba saajale või tema esindajale kirjaliku teate, kuhu märgitakse toimingud, mille sooritamist ei tule Maksu- ja Tolliametiga eelnevalt kirjalikult kooskõlastada.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (3) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikult järelevalve alla jäetud aktsiisikauba lähetamisest etteteatamist.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Aktsiisikauba järelevalve alla jätmise ja järelevalve lõpetamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 79².  Aktsiisikauba järelevalve lõpetamine
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Maksu- ja Tolliamet lõpetab järelevalve aktsiisikauba üle, kui:
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  1) see ei ole enam põhjendatud, arvestades käesoleva seaduse § 79 ¹ lõikes 1 sätestatut;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  2) aktsiisikaup on eesmärgipäraselt ära kasutatud;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  3) aktsiisikaubalt on aktsiis tasutud;
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  4) aktsiisikaup on hävinud ettenägematu olukorra tõttu ja hävimine on tõendatud Maksu- ja Tolliametit rahuldavalt.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Isik taotleb järelevalve alla jäetud aktsiisikauba mitte-eesmärgipäraseks kasutamiseks Maksu- ja Tolliametilt eelnevalt luba.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

3. osa RAKENDUSSÄTTED 

§ 80–85.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 85¹.  Lubade väljastamise aeg

  Maksu- ja Tolliamet võib väljastada käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa, § 53 lõikes 5 nimetatud alkoholi aktsiisivabastuse loa, § 58¹ lõikes 5 nimetatud tubakatoodete aktsiisivabastuse loa, § 72 lõikes 4 nimetatud kütuse aktsiisivabastuse loa ja § 77 lõikes 4 nimetatud kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 31.12.2003]

§ 85².  Seaduse kohaldamine tahkekütusele ja põlevkivikütteõlile

  Tahkekütus ja põlevkivikütteõli maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse §-s 66 nimetatud määrade järgi alates 2005. aasta 1. maist. Käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud mõõtmise nõudeid ning §-des 24, 25 ja 30 sätestatud aktsiisimaksukohustuse täitmisega seotud nõudeid kohaldatakse tahkekütuse ja põlevkivi osas alates 2005. aasta 1. maist.
[RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]

§ 85³.  Seaduse kohaldamine maksumärgistamata alkoholile

  (1) Käesoleva seaduse § 49¹ lõikes 2 nimetatud enne 2006. aasta 1. juulit tarbimisse lubatud maksumärgistamata alkoholi müük on lubatud kuni 2006. aasta 30. septembrini.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 85⁴.  Aktsiisivabastuse lubade kehtivus

  Enne 2009. aasta 1. jaanuari väljastatud kütuse aktsiisivabastuse luba, kutselise kaluri aktsiisivabastuse luba, elektrienergia aktsiisivabastuse luba ja kütusekäitleja aktsiisivabastuse luba võrdsustatakse energia aktsiisivabastuse loaga.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 85⁶.  Sigarettide võõrandamine maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga

  Sigarette, mille müügipakendile kinnitatavad maksumärgid on väljastatud Maksu- ja Tolliameti poolt enne 2009. aasta 1. juulit, on lubatud võõrandada maksimaalsest jaehinnast kuni 1,7 protsenti kõrgema hinnaga 2009. aasta 30. septembrini.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

§ 86.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. aprillil.

Õiend

§ 27.    lõike 1 punkti 1 sõnastus parandatud vastavalt RTI, 22.12.2005, 68, 527 avaldatud § 13 muutmisele, s.t taastatud sõnade „ametialaseks imporditud“ vahele puuduv sõna „kasutamiseks“.

  Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 3².

¹Nõukogu direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1–13), viimati muudetud direktiiviga 2004/106/EÜ (ELT L 359, 4.12.2004, lk 30–31);

nõukogu direktiiv 92/79/EMÜ sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8–9), viimati muudetud Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmist käsitleva protokolli VII lisa maksustamise sätetega (ELT L 157, 21.6.2005, lk 155–156);

nõukogu direktiiv 92/80/EMÜ muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 10–11), viimati muudetud direktiiviga 2003/117/EÜ (ELT L 333, 20.12.2003, lk 49–50);

nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21–27), viimati muudetud Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmist käsitleva protokolli III lisa maksustamise sätetega (ELT L 157, 21.6.2005, lk 86–88);

nõukogu direktiiv 92/84/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 29–31);

nõukogu direktiiv 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu (EÜT L 291, 6.12.1995, lk 40–45), viimati muudetud direktiiviga 2002/10/EÜ (EÜT L 46, 16.2.2002, lk 26–28);

nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51–70), viimati muudetud Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmist käsitleva protokolli VII lisa maksustamise sätetega (ELT L 157, 21.6.2005, lk 155–156);

nõukogu direktiiv 2006/79/EÜ kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta (ELT L 286, 17.10.2006, lk 15–18);

nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (ELT L 346, 29.12.2007, lk 6–12).
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]