Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Vastu võetud 01.07.2009 nr 224

«Muinsuskaitseseaduse» § 12 lõike 3 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord» §-le 5:

1. Lõpetada järgmiste arhitektuurimälestiste mälestiseks olemine, sest asi on hävinud ja tema piisavalt autentsena taastamine pole võimalik:
1.1. «Kuusalu pastoraadi puidust laut, 19. saj» (reg nr 2881, Harju maakond, Kuusalu vald, Kuusalu alevik), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 30. augusti 1996. a määrusega nr 10 (RTL 1997, 5, 27);
1.2. «Kurtna mõisa ait-kuivati, 19. saj» (reg nr 13861, Ida-Viru maakond, Illuka vald, Kurtna küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 13. novembri 1997. a määrusega nr 73 (RTL 1997, 214, 1130);
1.3. «Järva-Jaani sae-, jahu- ja villaveski hoone» (reg nr 14986, Järva maakond, Järva-Jaani vald, Järva-Jaani alev), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 11. veebruari 1998. a määrusega nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554);
1.4. «Puurmani mõisa kanala» (reg nr 23999, Jõgeva maakond, Puurmani vald, Puurmani alevik), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667);
1.5. «Puurmani mõisa linnumaja» (reg nr 24000, Jõgeva maakond, Puurmani vald, Puurmani alevik), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667);
1.6. «Torma pastoraadi leerimaja» (reg nr 24098, Jõgeva maakond, Torma vald, Vanamõisa küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667);
1.7. «Torma pastoraadi ait» (reg nr 24099, Jõgeva maakond, Torma vald, Vanamõisa küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667);
1.8. «Uustalu laut» (reg nr 15881, Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Altja küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 30. märtsi 1998. a määrusega nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558);
1.9. «Ulila rahvamaja, 1939. a» (reg nr 7251, Tartu maakond, Puhja vald, Ulila küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 20. märtsi 1997. a määrusega nr 12 (RTL 1997, 68, 376);
1.10. «Pääsna vesiveski laut-kuur» (reg nr 23859, Põlva maakond, Veriora vald, Metsavaara küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 17 (RTL 1999, 122, 1666);
1.11. «Otteni vesiveski-elamu» (reg nr 23799, Põlva maakond, Põlva vald, Valgesoo küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 17 (RTL 1999, 122, 1666);
1.12. «Pärsti mõisa pargipaviljon, 19. saj» (reg nr 14751, Viljandi maakond, Pärsti vald, Pärsti küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 15. detsembri 1997. a määrusega nr 79 (RTL 1998, 40/41, 191).

2. Lõpetada järgmiste arhitektuurimälestiste mälestiseks olemine, sest asi on kaotanud enamiku mälestise tunnustest ja nende tunnuste piisavalt autentsena taastamine pole võimalik:
2.1. «Laimjala mõisa ait-elamu» (reg nr 20885, Saare maakond, Laimjala vald, Laimjala küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 25 (RTL 1998, 342/343, 1397);
2.2. «Hinni talu tall» (reg nr 23675, Põlva maakond, Kanepi vald, Jõksi küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 17 (RTL 1999, 122, 1666);
2.3. «Pääsna vesiveski» (reg nr 23857, Põlva maakond, Veriora vald, Metsavaara küla), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 17 (RTL 1999, 122, 1666).

3. Käesoleva käskkirja aluseks olevate Muinsuskaitseameti eksperdihinnangutega ja väljavõttega Muinsuskaitse Nõukogu 16. aprilli 2009. a koosoleku protokollist on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teataja Lisas, esitades kaebuse halduskohtusse «Halduskohtumenetluse seadustikus» sätestatud korras.