Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord
Vastu võetud 28.01.2008 nr 10
RTL 2008, 11, 136
jõustumine 08.02.2008
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
18.11.2008 nr 101 (RTL 2008, 96, 1327) 5.12.2008
5.08.2009 nr 79 (RTL 2009, 66, 972) 16.08.2009
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord (edaspidi meede) kehtestatakse «Inimressursi arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» eesmärkide elluviimiseks.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(2) Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), tähenduses.
(3) Määrust ei kohaldata järgmiste
tegevusvaldkondade projektidele:
1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu
lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine, töötlemine ja
turustamine;
2) kalandustoodete tootmine,
töötlemine ja turustamine tulenevalt Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr
1998/2006 artiklis 1 sätestatust;
3) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
(EMTAK 2008 jagu A);
4) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja
arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
5)
kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);
6) tubakatoodete ja
joogitootmine, välja arvatud alkoholivaba joogi, mineraalvee ja muu villitud
joogi tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120 ja EMTAK 2008 jagu C 110 välja arvatud
EMTAK 2008 C 1107);
7) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008
jagu R 920);
8) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);
9)
juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite
tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (k.a
on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);
10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK
2008 jagu N 77);
11) söetööstus tulenevalt
Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 artiklis 1
sätestatust;
12) rendi või tasu eest kaupu vedavatele
maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamine
tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 artiklis 1 sätestatust.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
(1) Meetme raames antava alustava ettevõtja starditoetuse (edaspidi starditoetus) eesmärgiks on jätkusuutliku arenguprognoosiga väikeettevõtjate tekke soodustamine ja ellujäämisvõimaluste parandamine vähendades finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse takistusi.
(2) Meetme raames antava alustava ettevõtja kasvutoetuse (edaspidi kasvutoetus) eesmärgiks on jätkusuutlike kasvu- ja ekspordipotentsiaaliga väikeettevõtjate tekke- ja arenguvõimaluste parandamine vähendades finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse takistusi.
§ 3. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste nimetamine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Meetme rakendusüksuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste nimetamine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
§ 4. Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses:
1) starditoetus on toetus, mis on suunatud ettevõtjale, kes
on tegutsenud maksimaalselt 12 kuud;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust.16.08.2009]
2) kasvutoetus on toetus, mis on suunatud ettevõtjale, kes on tegutsenud maksimaalselt 36 kuud ja kelle prognoositav müügitulu ekspordist peab olema vähemalt 20% müügitulust teisel majandusaastal (majandusaasta arvestus algab projekti lõppemise aastale järgnevast aastast) ja prognoositav müügitulu kasv projekti lõpuaastale järgneval kahel majandusaastal on vähemalt 30% aasta kohta, jõudes teise majandusaasta lõpuks müügituluni 2 000 000 Eesti krooni;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
3) abikõlblik kulu on kulu, mis on
põhjendatud, mõistlik ja vajalik äriprojekti elluviimiseks ning mis on tehtud
kooskõlas meetme määrusega või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
nõuetega;
4) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud
dokumendid toetuse taotlemiseks;
5) äriprojekt on tegevuste kogum, mis on
suunatud ettevõtja äriidee realiseerimisele;
6) projekt on kindla eesmärgi
saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või
tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
7)
taotleja on isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
8) toetuse
saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
9)
asutamisel olev ettevõtja on asutamislepingu või asutamisotsusega kinnitatud,
kuid seni veel äriregistrisse kandmata äriühing;
10) juhtorgan on
«Tulumaksuseaduse» §-s 9 sätestatud juhtimis- ja kontrollorgan;
11) kapitalirendi tüüpi liisinguleping on liisinguleping, milles on sätestatud, et liisingulepingu nõuetekohasel täitmisel ja kõigi maksete tasumisel läheb liisingueseme omand lepingu lõppemisel liisinguandjalt üle liisinguvõtjale.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) äriprojekti
teostamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamine;
2) äriprojekti eesmärkide elluviimiseks vajalike turunduslike tegevuste läbiviimine;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
3) äriprojekti põhitegevusega seotud rakendustarkvara soetamine ja arendamine;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
4) tööstusdisainilahenduse ja
kaubamärgi väljatöötamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused;
5)
patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse litsentsi
omandamine;
6) [Kehtetu – RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
7) äriprojektis sisalduva tootenäidise valmistamine.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(2) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida on varasemalt finantseeritud riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on abikõlblikud
järgmised §-s 5 nimetatud tegevuste kulud vastavalt §-s 8 sätestatud
piirmääradele ja tingimustele:
1) masinate, seadmete või muu taotluses
esitatud äriprojekti teostamiseks otseselt vajaliku materiaalse põhivara ostmise
ja kapitalirendi tüüpi
liisingu kulud, kusjuures soetatava
materiaalse põhivara üksiku eseme maksumuseks peab olema vähemalt 3000 Eesti
krooni ning kasutusiga vähemalt 5 aastat. Kapitalirendi tüüpi liisingu
kulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valituse 31. jaanuari 2007.a määruse
«Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» paragrahvis 13
sätestatule;
2) punktis 1 nimetatud materiaalse põhivara soetamisega
seotud transpordi- ja seadistamise kulud;
3) äriprojekti eesmärkide elluviimiseks vajalike
turundustegevuste läbiviimise kulud;
4) ettevõtja kohta minimaalselt kahes
keeles infot vahendava Interneti veebilehe terviklahenduse (sealhulgas
disainilahenduse ja tehnilise lahenduse) loomisega seotud kulud;
5) toodete disaini ja siseturule suunatud toodete pakendi
kujundamise, tehnilise dokumentatsiooni ja kasutajajuhendi koostamise kulud;
6) rakendustarkvara soetamise ja
arendamise kulud, välja arvatud lõike 2 punktis 6 sätestatud
rakendustarkvara soetamise ja arendamise kulud;
7) tööstusdisainilahenduse ja
kaubamärgi otseselt väljatöötamise ning arendamisega seotud teenustasud;
8)
patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse litsentsi
omandamisega seotud litsentsitasud;
9) tootenäidise
valmistamise kulud, sealhulgas toodete projektdokumentatsiooni valmistamisega
seotud kulud, tootenäidise valmistamiseks vajalike materjalide, komponentide ja
rakiste kulu;
10) Eesti riiklikule arengukavale
Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks «Riiklik struktuurivahendite
kasutamise strateegia 2007–2013» ja Euroopa Liidu osalusele viitamise ning
struktuurifondidest rahastatud objektide nõuetekohase tähistamisega seotud
kulud.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(2) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21
lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on
meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) käibevara soetamise
kulud;
2) kinnisvara soetamise kulud;
3) ehitiste soetamise ja ehitamise
ning renoveerimisega seotud kulud;
4) olmeelektroonika soetamise kulud, välja
arvatud juhul, kui olmeelektroonika on otseselt seotud äriprojekti raames
planeeritud teenuse osutamisega;
5) kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, va ainult tootmisprotsessis kasutatavate arvutite soetamine;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
6) äriühingu tugifunktsioone
toetava rakendustarkvara (sealhulgas raamatupidamis-, kliendihaldus-,
tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja presentatsioonide loomisel kasutatavate
programmide) soetamise kulud;
7) sõiduauto soetamise kulud;
8)
mitterahalised sissemaksed;
9) ettevõtja üldkulud ja personalikulud;
10)
amortisatsioonikulud;
11) pangagarantiid;
12) finants- ja
pangakulud;
13) trahvid ja riigilõivud;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
14) transpordikulud, välja arvatud
lõike 1 punktis 2 sätestatud kulud;
15) konsultatsioonikulud,
sealhulgas õigusabikulud;
16) rakendustarkvara lähteülesande koostamisega, turundustegevuste elluviimise kava väljatöötamisega ning tootenäidise väljatöötamisega seonduvad kulud;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
17) materiaalse põhivara soetamisega seotud kulud: kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimise kulu, intressikulu, kindlustuse kulu jms kulud;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
18) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(3) Abikõlblike kulude hulka
arvatakse:
1) käibemaks, kui on võimalik
näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti
raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi
taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
2) turunduslike tegevuste teostamisel
tekkinud kulud, juhul kui teenuse osutajaks on isik, kelle põhitegevusalaks
majandusaasta aruande järgi on vähemalt viimase aasta jooksul olnud
turundusstrateegia formuleerimine, analüüs või teostus;
3) põhivara soetamisekulu, juhul kui
põhivara soetatakse isikutelt, kelle põhitegevusalaks on vähemalt viimase aasta
jooksul olnud soetatava põhivara müük, välja arvatud juhul kui põhivara
soetatakse pankrotivarast.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(4) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja või taotlejas osalust omavate isikute, taotlejas töö(võtu)lepingu alusel teenuseid osutavate ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.
[RTL 2009, 66. 972 – jõust. 16.08.2009]
(5) Meetme raames kaetavate kulude objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema asukohamaa asjaomasesse registrisse registreeritud eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
(6) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ja otseselt vajalikud äriprojekti teostamiseks.
(7) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis tekivad arvates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.
(8) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.
(9) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.
(2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist vastavalt § 19 lõike 2 punktis 3 sätestatule maksimaalselt 6 kuu võrra, tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa 12 kuud.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev).
(4) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud taotletava projekti kestuse jooksul ja mitte hiljem kui 31. august 2015. a.
§ 8. Toetuse finantseerimise piirmäärad ja tingimused
(1) Taotletavate toetuste
maksimaalsed suurused on järgmised:
1) starditoetuse maksimaalseks suuruseks
on 100 000 Eesti krooni projekti kohta;
2) kasvutoetuse maksimaalseks
suuruseks on 500 000 Eesti krooni projekti kohta.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(2) Starditoetuse finantseerimise piirmääraks on kuni 80% abikõlblikest kuludest. Toetatavate projektide omafinantseeringu määr on starditoetuse kasutamisel vähemalt 20% abikõlblikest kuludest.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(3) Kasvutoetuse finantseerimise piirmääraks on kuni 65% abikõlblikest kuludest. Toetatavate projektide omafinantseeringu määr kasvutoetuse kasutamisel on vähemalt 35% abikõlblikest kuludest.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA
TAOTLUSELE
§ 9. Toetuse taotlemine
(1) Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.
(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või kasutades elektroonilist andmesidet, millega toimub isikusamasuse tuvastamine (autentimine) läbi sihtasutuse poolt aktsepteeritud autentimisteenuse pakkujate ning mille kohustuslikud lisatingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud sihtasutuse «eTaotlus» keskkonnas. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Starditoetuse taotlejaks võib olla Eestis asutamisel olev või mitte kauem kui taotluse registreerimisest 12 kuud tagasi äriregistrisse kantud ettevõtja, milles teine juriidiline isik võib omada kuni 25% osalust.
(2) Kasvutoetuse taotlejaks võib olla Eestis asutamisel olev või mitte kauem kui taotluse registreerimisest 36 kuud tagasi äriregistrisse kantud ettevõtja, milles teine juriidiline isik võib omada kuni 25% osalust.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» ja maksuseadustes sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
2) taotleja töötajate arv peab
olema väiksem kui 50 töötajat ja tema eelmise majandusaasta aastakäive ei
tohi ületada 50 miljonit Eesti krooni või bilansimaht 25 miljonit
Eesti krooni;
3) taotlejale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos
meetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära
3 129 320 Eesti krooni (200 000 eurot);
4) füüsilisest isikust
ettevõtjast taotleja ei tohi omada rohkem kui 5%-list osalust või kuuluda
juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas juriidilises
isikus ning temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud
isik ei tohi tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana samal tegevusalal ja
samas asukohas, omada osalust või kuuluda juhtorgani koosseisu teises samal
tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas juriidilises isikus;
5) äriühingust
taotlejas ei või omada rohkem kui 5%-list osalust samal tegevusalal ja samas
asukohas tegutsev isik või isik, kes omab samaaegselt osalust või kuulub
juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas teises
juriidilises isikus või kelle puhul «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud
tähenduses seotud isik tegutseb samal tegevusalal ja samas asukohas või omab
osalust või kuulub juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas
asukohas tegutsevas juriidilises isikus;
6) kui taotleja on maanteetranspordi valdkonnas tegutsev ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 1 564 660 krooni (100 000 eurot).
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(4) Taotleja ei või olla varem saanud sihtasutuselt alustava ettevõtja starditoetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» alusel kehtestatud korras. Starditoetust ei saa taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud ettevõtjaga seotud isikud.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(5) Juhul kui taotleja on varem sihtasutuselt saanud toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
(6) Käesoleva määruse alusel antakse stardi- ja kasvutoetust ühekordselt. Starditoetust saanud ettevõtja võib hiljem, kasvutoetuse nõuetele vastamise korral, taotleda ka kasvutoetust.
§ 11. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud
küsimustele;
2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse
kontrolli ja paikvaatlust ning esitatud andmete õigsuse kontrolli;
3) esitama
ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) viivitamata
kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või
asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotleja poolt oma kohustuste
täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate
muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija
määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on
registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5)
esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel asutamislepingu või -otsuse koopia juhul,
kui ettevõtja on asutamisel;
6) viivitamata kirjalikult informeerima
äriprojekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega
seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
7) esitama
volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
8) esitama
ettevõtte tegutsemiseks vajaliku hoone või maa omandi- või kasutusõigust
tõendavad dokumendid;
9) esitama kolm hinnapakkumise koopiat, mille on
esitanud ettevõtjad, kes ei ole seotud isikud «Tulumaksuseaduse» mõttes, kulude
korral, mis ületavad ilma käibemaksuta arvestuses 100 000 Eesti kroonise
piirmäära ühe tarnija kohta;
10) täitma teisi õigusaktides sätestatud
kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse
kohta otsuse tegemist.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Starditoetuse taotluses sisalduv projekt peab vastama § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgile.
(2) Kasvutoetuse taotluses sisalduv projekt peab vastama § 2 lõikes 2 nimetatud eesmärgile.
(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud
määruses ettenähtud korras;
2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud
toetatavatele tegevustele;
3) taotletava toetuse suurus ei ületa §-s 8
sätestatud toetuse määra;
4) taotluses sisalduva projekti tegevused
planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks;
5)
taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav
omafinantseering;
6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
7)
taotluse on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik omakäelise
allkirjaga või digitaalallkirjaga või taotluse esitaja on tuvastatud muul
§ 9 lõikes 4 ettenähtud elektroonsel viisil.
(4) [Kehtetu – RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(5)
Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi
andmeid:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) andmed taotleja tähtsamate
majandusnäitajate kohta;
3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti
nimetus, projekti tegevusvaldkond, projekti tegevuste algus- ja lõppkuupäev,
projekti eesmärk, andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta,
projekti tegevuste lühikirjeldus, projekti finantseerimiseelarve tegevuste
lõikes, mis sisaldab projekti üldmaksumust, omafinantseeringu summat ja toetuse
summat;
4) andmed taotleja majandusnäitajate
prognooside kohta projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise
aastale järgneva kolme aasta kohta;
5) rahandusministri 22. aprilli
2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja
vorm» lisas toodud vähese tähtsusega abi teatise vormil esitatud andmed
ettevõtjale jooksva, jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta
jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi kohta;
6) taotleja kinnitus esitatud
andmete õigsuse kohta.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(6) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:
1) äriplaan koos finantsprognoosidega projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kolme aasta kohta;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
2) tegevus- ja finantsaruanded
eelneva majandustegevuse kohta või ainult tegevusaruanne juhul, kui
majandustegevust ei ole veel toimunud;
3) juhtorgani liikme või liikmete või
füüsilisest isikust ettevõtja elulookirjeldus;
4) volikiri, kui taotleja
esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
5) rakendustarkvara arendamise korral töövõtjale esitatud lähteülesanne koos kasutamisvõimaluste kirjeldusega;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
6) turunduslike tegevuste korral turundustegevuste elluviimise kava (sealhulgas ajakava, elluviijad, tähtajad, eelarve ja oodatavad tulemused);
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
7) tootenäidise valmistamise korral selle eskiis või joonis.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine, taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi juhul, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Sihtasutuse poolt määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste või muudatuste esitamise tähtajaks on sihtasutusel õigus menetlus peatada.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg starditoetuse taotlemise korral on üldjuhul kuni 10 tööpäeva ja kasvutoetuse taotlemise korral kuni 20 tööpäeva alates taotluse registreerimise kuupäevast. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on sihtasutusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 5 tööpäeva, informeerides sellest taotlejat.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.
(5) Sihtasutus võib juhatuse otsusega taotluste vastuvõtmise peatada juhul kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
[RTL 2008, 96, 1327 – jõust. 5.12.2008]
(6) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Taotluste vastuvõtmise avamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine
(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.
(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust
sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse:
1) kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
2) kui taotleja on sihtasutusele eelnevalt esitanud sama meetme raames taotlusi, mille osas taotluse esitamise hetkeks ei ole sihtasutuse juhatus teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust.
§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.
(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.
(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust hindab sihtasutus.
(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta §-s 12 sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
2) taotluses on esitatud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või
muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda
kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 17. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja nende koosseisu peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.
(2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50.
(3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide kaalutud keskmistest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega alla 1,50. Hindamiskriteeriumid avalikustatakse sihtasutuse veebilehel.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja
nende osakaalud on järgmised:
1) äriidee jätkusuutlikkus
(starditoetuse korral 25% maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse korral 22%
maksimaalsest koondhindest);
2) juhtkond äriidee rakendajana (starditoetuse
korral 30% maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse korral 19% maksimaalsest
koondhindest);
3) turundus- ja tootearendustegevus (starditoetuse korral 15%
maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse korral 18% maksimaalsest
koondhindest);
4) ressursside planeerimine (starditoetuse korral 25%
maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse korral 16% maksimaalsest
koondhindest);
5) äriprojekti kuuluvus lõikes 5 loetletud meetme
eelistuste hulka (starditoetuse korral 5% maksimaalsest koondhindest;
kasvutoetuse korral 25% maksimaalsest koondhindest).
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(5) Meetme eelistusteks on taotlused, mis on seotud:
1) suure
ekspordipotentsiaaliga toote turule toomise või teenuse pakkumisega;
2) uue
või oluliselt täiustatud toote või teenuse turule toomise, samuti ettevõtja uue
või oluliselt täiustatud põhiprotsessi (sealhulgas tehnoloogiliste lahenduste)
rakendamisega ettevõttes, millega kaasneb ettevõtja põhiprotsessi efektiivsuse
ja/või tootlikkuse kasv;
3) kõrge lisandväärtusega toote või teenuse turule
tootmise või arendamisega ettevõtjas.
§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud «Perioodi 2007–2103
struktuuritoetuse seaduses» sätestatud tingimustel taotleja nõusolekul ning
järgmistel juhtudel:
1) taotluse rahaline maht ületab taotluse meetme eelarve
vaba jäägi;
2) meetme eelarves avaneb vabasid vahendeid;
3) kui toetust on
taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või
äriprojekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
4)
omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või
reaalne;
5) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(4) Sihtasutus teeb taotluse
rahuldamata jätmise otsuse järgmistel põhjendatud juhtudel:
1) kui taotleja ei ole nõus
toetuse summa või toetavate tegevuste muutmisega;
2) kui taotleja ei ole kõrvaldanud
puudusi sihtasutuse poolt ettenähtud tähtajaks;
3) kui taotluse hindamisel antud
koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt üks paragrahvis 17 lõike 4
punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse
hindega 1,50;
4) kui taotluse rahuldamise otsusega
väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks meetme taotluste rahuldamise
eelarvega;
5) kui taotluse hindamisel selgub, et
taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat
või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust
rahuldada.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1)
toetuse saaja;
2) toetuse suurus;
3) omafinantseeringu määr;
4)
projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5)
toetuse väljamaksmise tingimused;
6) aruannete esitamine;
7) asjaolu, et
toetus on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EÜ) 1998/2006 mõistes.
(6) [Kehtetu – RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(7) [Kehtetu – RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(8) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani väljastusteatega tähtkirjaga;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta või selle kehtetuks tunnistada sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise
otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projekti eelarvet (tingimusel, et toetuse summa ei suurene), juhul kui eelarve muudatus on suurem kui 30% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht;
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
2) projekti tegevuste elluviimise
alguskuupäeva;
3) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva;
4)
projektis ettenähtud tegevusi.
(3) Projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõppkuupäeva muutmisel tuleb arvestada §-s 7 sätestatuga.
(4) Sihtasutusel on õigus taotluse rahuldamise otsust muuta «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud juhtudel.
(5) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral
taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise
otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse
saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei
kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) projekti tegevusi ei ole võimalik
lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
5) toetuse saaja avaldust
taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole
toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja
esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
(8) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 7 nimetatud asjaolust teada saamisest.
§ 20. Vaidemenetlus
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34 esitada vaide rakendusasutusele ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED,
TOETATAVA PROJEKTI AJALINE KESTUS JA PROJEKTI ARUANDLUS
§ 21. Toetuse väljamakse tingimused
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale, liisinguandjale (kapitalirendile andjale) või otse töövõtjale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(2) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.
(3) Toetuse saaja poolt esitatav toetuse väljamaksetaotlus peab kajastama projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulusid (sealhulgas mitteabikõlblikud kulud).
(4) Toetuse väljamaksetaotlusele peavad olema lisatud järgmised
dokumendid:
1) väljamakse teostamiseks tasutud kuludokumentide korral koopiad
kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping) ja kulude tasumist
(sealhulgas käibemaksu ja mitteabikõlblikke kulusid) tõendavatest
dokumentidest;
2) väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide
korral koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping) ja kulude
tasumist (sealhulgas käibemaksu ja mitteabikõlblikke kulusid) tõendavatest
dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule
vastavas osas;
3) juhul kui väljamakse tehakse liisinguandjale (kapitalirendile andjale), loetakse taotleja omafinantseering teostatuks kapitalirendi tüüpi liisingulepingus sisalduva maksegraafiku alusel.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(5) Lõikes 4 nimetatud kulude aluseks olevatel kuludokumentidel märgitud käibemaks ja mitteabikõlblik kulu peab toetuse väljamakse tegemiseks olema toetuse saaja poolt tasutud täielikult.
(6)
Kui toetust on taotletud kasutatud
põhivara soetamiseks, peavad väljamaksetaotlusele olema lisatud dokumendid, mis
tõendavad, et põhivara hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadse uue
põhivara hinnast madalam, ning deklaratsioon, milles taotleja
kinnitab:
1) põhivara ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta
jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabivahendeid;
2)
põhivara hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete
hinnast madalam;
3) põhivaral on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised
omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.
[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]
(7) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.
(8) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.
(9) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise
otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta
ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse
eelarves esitatud projekti tegevustele ja eesmärkidele.
§ 22. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid
(1) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast projekti tegevuste lõppu, sihtasutuse poolt välja töötatud vormil, mis on kättesaadav sihtasutuse veebilehel.
(2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.
6. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED
§ 23. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) kasutama toetust vastavuses esitatud
taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) vastama toetuse saaja ja
projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
3) säilitama taotlusega,
toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni kuni
31. detsembrini 2025. a;
4) viivitamata kirjalikult informeerima
projekti teostamise ajal äriprojekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või
ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse
vastuvõtmisest;
5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise
ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 25%, välja arvatud avalikult noteeritud
ettevõtjad;
6) maksma rakendusüksuse poolt tagasinõutav toetus tagasinõudmise
otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi;
7) täitma teisi õigusaktides
sätestatud kohustusi.
§ 24. Sihtasutuse õigused
Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja
järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute
kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste,
eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis
tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste
nõuetekohast täitmist;
4) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise
kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale
taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) lõpetada toetuse
väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses
sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatust;
6) vähendada väljamakstava toetuse suurust
proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud määra;
7) keelduda toetuse väljamaksmisest,
kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse
kasutamine või äriprojekti teostamine on ohustatud;
8) tagasinõude otsuse
puhul õigus peatada väljamaksed toetuse saaja kõikidele projektidele, kuni
tagasinõutud summa laekumiseni;
9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud
toiminguid.